Menetlus : 2017/2273(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0197/2018

Esitatud tekstid :

A8-0197/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/06/2018 - 7.13
CRE 14/06/2018 - 7.13

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0268

RAPORT     
PDF 663kWORD 102k
4.6.2018
PE 617.980v02-00 A8-0197/2018

ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta 2016. aastal

(2017/2273(INI))

Õiguskomisjon

Raportöör: Kostas Chrysogonos

PARANDUSED/ ADDENDA
MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta 2016. aastal

(2017/2273(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 1, 2 ja 3,

–   võttes arvesse komisjoni Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve 33. aastaaruannet (2015) (COM(2016)0463),

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa Liidu õiguse kohaldamise järelevalve 34. aastaaruannet (2016) (COM(2017)0370),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot“ hindamise aruanne“ (COM(2010)0070),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Katseprojekti „EU Pilot“ teine hindamisaruanne“ (COM(2011)0930),

–  võttes arvesse oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 2014. aasta aruande kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 2016. aasta teatist „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ (C(2016)8600),

–  võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2002. aasta teatist, milles käsitletakse suhtlemist ühenduse õiguse rikkumiste kohta kaebuse esitanuga (COM(2002)0141),

–  võttes arvesse komisjoni 2. aprilli 2012. aasta teatist „Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemise ajakohastamine“ (COM(2012)0154),

–  võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“ (COM(2014)0158),

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“ (COM(2015)0215),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet(2),

–  võttes arvesse nõukogu 28. mai 2001. aasta otsust 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016. aastal sõlmitud institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet(4),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni ELi õiguse kohaldamise järelevalvet käsitleva 30. ja 31. aastaaruande (2012–2013) kohta(5),

–  võttes arvesse oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2016. aasta resolutsiooni avatud, tõhusa ja sõltumatu halduse kohta(7) ja oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu haldusmenetlusõiguse kohta(8),

–  võttes arvesse komisjoni 27. mai 2016. aasta teatist „ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete tulemuslikkuse tagamine keskkonnapoliitika rakendamise regulaarse läbivaatamise kaudu“ (COM(2016)0316) ja 3. veebruari 2017. aasta teatist „ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine. Ühised probleemid ja ühised jõupingutused paremate tulemuste saavutamiseks“ (COM(2017)0063),

–  võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ja artikli 132 lõiget 2,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, põhiseaduskomisjoni, naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi (A8-0197/2018),

A.  arvestades, et ELi lepingu artiklis 17 on sätestatud komisjoni roll aluslepingute täitmise järelevalvajana;

B.  arvestades, et ELi lepingu artiklis 2 sätestatakse, et liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, ning arvestades, et ELi õiguse nõuetekohane rakendamine on seepärast tähtis aluslepingutes ja teisestes õigusaktides sõnastatud ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 8 tehakse liidule ülesandeks kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus ning edendada võrdõiguslikkust kõigi oma meetmete puhul;

C.  arvestades, et ELi lepingu artikli 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on naiste ja meeste võrdõiguslikkus üks põhiväärtusi, millel EL rajaneb, ning arvestades, et kogu oma tegevuses püüab liit võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu, kaotada ebavõrdsuse ning edendada võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist;

D.  arvestades, et ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärgid muu hulgas edendada rahu, oma väärtusi ja kodanike hüvangut ning tegutseda Euroopa säästva arengu nimel, mis põhineb tasakaalustatud majandusarengul, hindade stabiilsusel ja kõrge konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ning sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelisel keskkonnakaitsel ja keskkonna kvaliteedi parandamisel, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastasel võitlusel, sotsiaalse õigluse ja kaitse edendamisel, naiste ja meeste võrdõiguslikkusel, põlvkondade solidaarsusel ning lapse õiguste kaitsel;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liikmesriik andma komisjonile selget ja täpset teavet selle kohta, kuidas ELi direktiivid võetakse üle siseriiklikku õigusesse; arvestades, et 28. septembril 2011. aastal komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitud ühise poliitilise deklaratsiooni ning 27. oktoobril 2011. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud ühise poliitilise deklaratsiooni kohaselt võib liikmesriikidelt, kui nad teavitavad komisjoni oma ülevõtmismeetmest, nõuda samuti selgitavate dokumentide esitamist selle kohta, kuidas nad on direktiive siseriiklikku õigusse üle võtnud;

F.  arvestades, et ELi lepingu artikli 4 lõike 3, ELi toimimise lepingu artikli 288 lõike 3 ja artikli 291 lõike 1 kohaselt on liikmesriikidel esmane vastutus ELi õigusaktide nõuetekohase ja kindlaksmääratud aja jooksul ülevõtmise, kohaldamise ja rakendamise eest, samuti piisavate õiguskaitsevahendite rakendamise eest, et tagada ELi õigusega hõlmatud valdkondades tulemuslik õiguskaitse;

G.  arvestades, et ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine tagab selle, et liidu poliitikast on kasu kõigile Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele luuakse võrdsed tingimused;

H.  arvestades, et pärast 2019. aasta detsembris teatise „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ vastuvõtmist otsustas komisjon keskenduda juhtumitele, kui liikmesriigid jätavad ülevõtmismeetmetest teatamata, kui nende meetmetega võetakse direktiivid valesti üle või kui liikmesriigid ei täida Euroopa Liidu Kohtu otsust (ELi toimimise lepingu artikli 260 lõige 2), kahjustavad tõsiselt ELi finantshuve või riivavad ELi ainupädevust;

I.  arvestades, et ELi lepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt on Euroopa Liidu põhiõiguste hartal aluslepingutega võrreldes samaväärne õigusjõud ning see on ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ning liikmesriikidele liidu õiguse kohaldamise korral (harta artikli 51 lõige 1);

J.  arvestades, et EU Piloti menetluste eesmärk on soodustada tihedamat ja sidusamat koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel, et kõrvaldada ELi õiguse rikkumised varajases etapis kahepoolse dialoogi abil ja seeläbi võimaluse korral vältida vajadust kasutada ametlikke rikkumismenetlusi;

K.  arvestades, et vastuseks praegusele demokraatia defitsiidile ja viidates oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonile soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta on tarvis luua uus mehhanism, millega nähakse ette ühtne ja sidus raamistik, mille vundamendiks on olemasolevad vahendid ja mehhanismid ning mida tuleks kohaldada ühetaoliselt kõigis ELi institutsioonides ja kõigis liikmesriikides;

L.  arvestades samas, et komisjoni vastu võetud uue poliitika kohaselt, mille eesmärk on tagada vastavus ELi õigusele, ei ole EU Piloti eesmärk pikendada rikkumismenetlust, mis iseenesest on vahend liikmesriigiga probleemide lahendamise dialoogi alustamiseks;

M.  arvestades, et eesmärgiga tagada strateegilisem ja tulemuslikum lähenemisviis ELi õigusnormide täitmise tagamisele rikkumiste käsitlemisel otsustas komisjon, nagu on märgitud teatises „Parema kohaldamisega paremad tulemused“, algatada rikkumismenetlused ilma EU Piloti mehhanismi kasutamata, kui just ei leita, et konkreetsel juhtumil oleks EU Pilotist kasu;

N.  arvestades, et 2016. aastal sai komisjon 3783 uut kaebust võimalike ELi õiguse rikkumiste kohta, kusjuures liikmesriikidest esitati kõige rohkem kaebusi Itaalia (753), Hispaania (424) ja Prantsusmaa (325) vastu;

O.  arvestades, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 258 esimesele ja teisele lõigule esitab komisjon liikmesriigile põhjendatud arvamuse, kui ta on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, ning komisjon võib anda asja Euroopa Liidu Kohtusse, kui asjaomane riik ei järgi seda arvamust komisjoni seatud tähtaja jooksul;

P.  arvestades, et 2016. aastal algatas komisjon 847 uut rikkumismenetlust direktiivide hilinenud ülevõtmise tõttu;

Q.  arvestades, et 2016. aastal oli ikka veel pooleli 95 rikkumismenetlust, mille kohta Euroopa Liidu Kohus tegi otsuse, et asjaomased liikmesriigid olid oma kohustuse täitmata jätnud;

R.  arvestades, et oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta palus parlament komisjonil esitada ELi toimimise lepingu artikli 295 alusel 2017. aasta septembriks ettepaneku sõlmida demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlev liidu pakt („ELi pakt“) institutsioonidevahelise kokkuleppe vormis, millega kehtestatakse liidu institutsioonide ja liikmesriikide koostööd hõlbustav kord ELi lepingu artikli 7 raames;

S.  arvestades, et Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppes nähakse ette kõiki ametliku teatamise kirjal põhinevaid rikkumismenetlusi käsitleva teabe jagamine, kuid see ei hõlma mitteametlikku menetlust EU Pilot, mis eelneb ametliku rikkumismenetluse algatamisele;

T.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 määratletakse õigus heale haldusele kui igaühe õigus sellele, et liidu institutsioonid käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul, ning ELi toimimise lepingu artiklis 298 sätestatakse, et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistab nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus;

U.  arvestades, et komisjon väidab oma 3. veebruari 2017. aasta teatises ELi keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta, et peab liikmesriikidega struktureeritud ja ulatuslikku dialoogi ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta ning on valmis toetama liikmesriikide jõupingutusi uue sihtotstarbelise raamistiku abil, ilma et see piiraks ELi aluslepingutest tulenevaid täidesaatvaid volitusi;

V.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklid 157 ja 19 võimaldavad võidelda õigusaktide abil kõigi diskrimineerimise vormide, kaasa arvatud soo alusel diskrimineerimise vastu;

W.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsiooniga nr 19 kohustuse „tõkestada igasugust perevägivalda [...], et hoida ära selliseid kuritegusid, karistada nende toimepanemise eest ning toetada ja kaitsta nende ohvreid“;

X.  arvestades, et ELi õigusaktid inimkaubandusevastaseks ning eriti naiste ja lastega kauplemise vastaseks võitluseks on võetud vastu ELi toimimise lepingu artiklite 79 ja 83 alusel; arvestades, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames rahastatakse muu hulgas naistevastase vägivalla kaotamist toetavaid meetmeid;

Y.  arvestades, et mitmeid ELi direktiive, sh just soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid direktiive ei kohaldata mitmes liikmesriigis nõuetekohaselt, mis jätab eri soost inimesed kaitseta diskrimineerimise eest töö saamisel ning kaupadele ja teenustele juurdepääsul;

Z.  arvestades, et sooline diskrimineerimine ristub teiste diskrimineerimise vormidega, sealhulgas diskrimineerimisega rassi ja etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, tervise, sooidentiteedi, seksuaalse sättumuse, vanuse ja/või sotsiaal-majanduslike olude alusel;

AA.  arvestades, et 33 % ELi naistest on kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning 55 % naistest on seksuaalselt ahistatud, sealhulgas 32 % töökohal; arvestades, et naised on eriti kaitsetud seksuaalse, füüsilise ja internetivägivalla, küberkiusamise ja jälitamise ees; arvestades, et enam kui poolte mõrvatud naiste puhul on tapjaks naise partner või sugulane; arvestades, et naistevastane vägivald on üks kõige enam levinud inimõiguste rikkumisi maailmas, mis ei sõltu ohvri vanusest, rahvusest, usutunnistusest, haridusest, varalisest ega ühiskondlikust seisundist, ning see on oluline takistus naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel; arvestades, et naiste tapmine kui nähtus ei näita liikmesriikides kahanemise märke;

AB.  arvestades, et LGBT-inimesi käsitlevast ELi uuringust selgus, et lesbilisi, biseksuaalseid ja transsoolisi naisi ähvardab väga suur oht sattuda oma seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu diskrimineerimise ohvriks; arvestades, et 23 % lesbidest ja 35 % transsoolistest inimestest on viimase viie aasta jooksul vähemalt üks kord kodus või mujal (tänaval, ühistranspordis, töökohal jne) füüsiliselt/seksuaalselt rünnatud või vägivallaga ähvardatud;

AC.  arvestades, et on ilmnenud, et ELi soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide kohaldamine ja jõustamine liikmesriikides toob kaasa eriprobleeme, mis on seotud asjakohaste direktiivide ülevõtmise ja kohaldamisega, näiteks märkimisväärsed puudujäägid õigusaktides ja nende ebajärjepidev kohaldamine liikmesriikide kohtutes;

AD.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse asutused ja mehhanismid on liikmesriikide valitsemisstruktuurides tihti alatähtsustatud, kuna need on jagatud eri poliitikavaldkondade vahel, takistuseks on keerukad mandaadid, samuti on puudu asjakohastest töötajatest, väljaõppest, andmetest ja piisavatest vahenditest ning toetus poliitilistelt juhtidelt on ebapiisav;

AE.  arvestades, et Euroopa diskrimineerimisvastaste õigusaktide võrdleva analüüsi kohaselt, mille 2017. aastal avaldas soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õigusekspertide Euroopa võrgustik, on enamikus riikides jätkuvalt probleeme märkamise ja teadlikkusega, kuna sageli ei teavitata inimesi nende õigusest kaitsele diskrimineerimise vastu ega kaitsemehhanismide olemasolust; arvestades, et seoses ELi diskrimineerimisvastaste direktiivide jõustamisega on kõnealuse analüüsi kohaselt ilmnenud lisaprobleeme, nagu organisatsioonide ja ühingute puuduv (või liialt piiratud) õiguslik staatus diskrimineerimisohvrite nimel menetluse algatamiseks või nende toetamiseks, tõendamiskohustuse ülekandumise piiratud kohaldamine ning mitmed takistused õiguskaitsele juurdepääsul, mis ei võimalda kodanikel oma diskrimineerimisvastaste õigusaktide sätetest tulenevaid õigusi reaalselt ja täiel määral teostada ja kaitsta;

AF.  arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab vaid vähest paranemist ja sellest selgub, et ELil on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseni käia veel pikk tee, sest praegu on kogutud 66,2 punkti 100-st, s.o ainult neli punkti rohkem kui kümme aastat tagasi;

AG.  arvestades, et otsustamisvaldkonnas näitasid eelnimetatud soolise võrdõiguslikkuse andmed viimase kümnendi jooksul pea kümnepunktilist paranemist, jõudes 48,5 punktini, kuid selle valdkonna punktisumma on ikka veel kõige väiksem; arvestades, et see ebasoodne arv peegeldab eelkõige naiste ja meeste ebavõrdset esindatust poliitikas ning osutab demokraatia defitsiidile ELi valitsemises;

AH.  arvestades, et Eurofoundi soolist tööhõivelõhet käsitleva aruande hinnangul läheb see lõhe ELile maksma ligikaudu 370 miljardit eurot aastas, s.o 2,8 % ELi SKPst;

AI.  arvestades, et Eurofoundi töötingimuste uuringu andmetel näitab tasustatud ja tasustamata tööaja koondnäitaja, et kui tasustatud ja tasustamata töötunnid kokku liita, töötavad naised kauem;

AJ.  arvestades, et hoolimata ELi võetud kohustusest edendada otsuste tegemisel soolist võrdõiguslikkust, on ELi ametite haldusnõukogude koosseisus soolise tasakaaluga suuri probleeme ja neis püsib jätkuvalt sooline segregatsioon;

AK.  arvestades, et vaesuse feminiseerumine on ELis tõsiasi, ning arvestades, et ELi võrdsuse ja soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide nõuetekohase ja täieliku rakendamise ja järgimisega peaksid kaasnema poliitikameetmed, mille eesmärk on võidelda naiste väga kõrge töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määraga, s.o nähtustega, mis on tihedalt seotud eelarvekärbetega sellistes avalike teenuste valdkondades nagu tervishoid, haridus, sotsiaalteenused ja sotsiaaltoetused; arvestades, et võrdõiguslikkuse poliitikameetmete puudumine ning soo ja võrdõiguslikkusega seotud õigusaktide puudulik rakendamine seab naised veelgi enam ohtu ning suurendab nende vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski, tõrjudes neid tööturult välja;

AL.  arvestades, et kehtivate õigusaktide nõuetekohane rakendamine on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks väga oluline; arvestades, et kuigi uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ keelatakse selgelt nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine, ja hoolimata sellest, et naistel on üldiselt kõrge haridustase, oli sooline palgalõhe 2015. aastal ikka veel 16,3 %;

AM.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõttel peab olema oluline osa kehtivate ELi õigusaktide kohaldamise järelevalves;

AN.  arvestades, et andmete kogumine, võimaluse korral sugupoolte lõikes, on väga oluline selleks, et hinnata seniseid saavutusi ELi õiguse rakendamisel;

1.  tunnustab komisjoni otsust(9) rikkumistele viivitamata reageerida ja toetab komisjoni püüdlusi lahendada rakendamisega seotud probleeme mitteametlikult; kutsub komisjoni üles täiustama probleemilahendussüsteemi EU Pilot;

2.  väljendab muret rikkumismenetluste koguarvu suurenemise pärast 2016. aastal, mis näitab rikkumisjuhtumite arvu suurenemist viimase viie aasta suurimaks;

3.  kiidab heaks komisjoni 2016. aasta aruande ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta ja nendib, et selle aruande kohaselt algatati 2016. aastal liikmesriikide vastu kõige rohkem ülevõtmisega seotud rikkumismenetlusi keskkonna, õigus- ja tarbijaküsimuste, maksustamise ja siseturu valdkonnas;

4.  tuletab meelde, et õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on üks Euroopa kodakondsuse alussambaid, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 20 ja 227 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 44, ning on vastavalt hiljutistele uuringutele kodanike jaoks tähtsuselt teisel kohal; rõhutab, et petitsioonid on tähtis vahend, mille kaudu kodanikud ja residendid saavad tunda end kaasatuna liidu tegevusse ja väljendada oma muret ELi õiguse ebaõige kohaldamise või rikkumise ning võimalike seaduselünkade pärast, juhtides samal ajal neile puudustele tähelepanu lootuses leida tõstatatud probleemidele õigeaegne ja tõhus lahendus; jagab komisjoni seisukohta, et kehtivate ELi õigusaktide tulemuslikuks järgimiseks tehtud töö on sama oluline kui uute õigusaktide väljatöötamiseks tehtud töö; palub komisjonil parandada sellega seoses petitsioonide käsitlemist ning vastata neile õigeaegselt ja põhjalikult;

5.  juhib tähelepanu uuringule „Monitoring the implementation of EU law: tools and challenges“ (ELi õiguse rakendamise jälgimise vahendid ja probleemid), mille petitsioonikomisjon tellis poliitikaosakonnalt C, ning kiidab heaks Euroopa Parlamendile esitatud konkreetsed soovitused meetmete võtmiseks; juhib tähelepanu poliitikaosakonnalt C tellitud ja hiljuti avaldatud uuringule „Effective Access to Justice“ (Toimiv juurdepääs õiguskaitsele), milleks andsid alust mitme petitsiooni käsitlemisel esitatud väited; toetab komisjoni ettepanekut soodustada liikmesriikidele ELi õiguse valdkonnas antavat õigusalast koolitust, et tagada tehtavate otsuste järjepidevus ja seeläbi õiguste ühetaoline järgimine kõikjal liidus;

6.  tunnustab komisjoni 2016. aasta aruande suuremat läbipaistvust ja põhjalikumaid statistilisi andmeid võrreldes varasemate aruannetega; peab aga kahetsusväärseks, et aruandes puudub täpne teave nende petitsioonide arvu kohta, mille põhjal algatati EU Piloti menetlused või rikkumismenetlused, ja palub komisjonil sellekohane teave esitada; märgib kahetsusega, et ei Euroopa Parlamenti ega petitsiooni esitajaid ei ole neisse menetlustesse kaasatud; kordab oma üleskutset komisjonile: jagada Euroopa Parlamendiga teavet kõigi algatatud EU Piloti menetluste ja rikkumismenetluste kohta, et parandada läbipaistvust, kiirendada vaidluste lahendamist petitsioonikomisjoni kaudu, suurendada usaldust ELi projekti vastu ning lõppkokkuvõttes tugevdada EU Piloti menetluse õiguspärasust, eriti rikkumismenetluste korral; palub komisjonil esitada süstemaatiliselt teavet oma otsuste ja volinike kolleegiumi võetud mitmesuguste meetmete kohta ning avalikustada pakettkohtumiste päevakorra ja peamised tulemused; tunnustab Euroopa Liidu Kohtu 2017. aasta mais kohtuasjades C-39/05, C-52/05 P ja C-562/14 P langetatud otsust, mille kohaselt EU Piloti menetlusega seotud dokumente ei tohiks üldsusele teatavaks teha, kui on oht, et avalikustamine võib mõjutada rikkumismenetluse laadi, muuta selle käiku või kahjustada selle eesmärke; palub komisjonil avalikustada liikmesriikidega vahetatud dokumendid, kui ohtu enam ei ole – konkreetsemalt pärast EU Piloti menetluste lõpetamist; toetab sellega seoses Euroopa Ombudsmani soovitust EU Piloti rikkumiseelsete juhtumite õigeaegsuse ja läbipaistvuse kohta; rõhutab, kui oluline on hoida kõiki asjaomaseid osalejaid kursis ja muuta EU Piloti protsessid läbipaistvamaks; peab kahetsusväärseks komisjoni vähest pühendumist küsimustele, mida Euroopa Parlamendi liikmed on tõstatanud EU Piloti menetluste raames, ning palub komisjonil teavitada petitsioonikomisjoni kõikidest uutest olulistest sammudest uurimismenetlustes ja jätkuvas dialoogis liikmesriikidega, kui need on seotud petitsioonidega, mille käsitlemine on pooleli; kordab üleskutset komisjonile: komisjon lisagu oma aastaaruandesse andmed ELi määruste ja direktiivide rakendamise määra kohta;

7.  on seisukohal, et rikkumismenetluste suur arv näitab, et ELi õigusaktide õigeaegse ja nõuetekohase rakendamise tagamine liikmesriikides on endiselt tõsine probleem ja prioriteet, pidades silmas komisjoni 2016. aastal heakskiidetud uut, strateegilisemat ja tulemuslikumat lähenemisviisi õigusaktide järgimisele; on seisukohal, et osa neist rikkumistest võib olla tingitud avaliku halduse jaoks ette nähtud vahendite puudusest mõnes liikmesriigis;

8.  tunnustab komisjoni otsust rikkumistele viivitamata reageerida ja toetab komisjoni püüdlusi lahendada rakendamisprobleemid mitteametlikult; kutsub komisjoni üles täiustama probleemilahendussüsteemi EU Pilot;

9.  rõhutab, et uute kaebuste arv on suurim alates 2011. aastast, kasv oli nimetatud aastal 67,5%, kusjuures laekus rekordiline arv uusi kaebusi –3783 – ja kaebuste lahendamise määr vähenes, peale selle jäi 2016. aastal pooleli 1657 rikkumisjuhtumi menetlemine, 2016. aastal avati aga 986 rikkumismenetlust, millest 847 puudutas õigusaktide hilinenud ülevõtmist; peab murettekitavaks, et 95 rikkumisjuhtumi menetlemine on pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust ikka veel pooleli, kuna komisjon on seisukohal, et asjaomased liikmesriigid ei ole veel täitnud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid kohtuotsuseid, ning et üldiselt puudutab see kõige enam tööhõive ja õigus- ja tarbijaküsimusi ning nende järel siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde, maksunduse ja tolli ning keskkonnaga seonduvat;

10.  väljendab rahulolu seoses sellega, et 2016. aastal avatud EL Piloti uute menetluste arv vähenes (790 menetlust, 2014. aastal 881 menetlust) ning osutus kõige väiksemaks alates 2011. aastast, kuigi komisjon ei rakenda küll EL Piloti menetlusi direktiivide hilinenud ülevõtmise korral; tõdeb aga, et lahendatud juhtumite määr 2015. aastaga võrreldes veidi langes (75 %-lt 72 %-le); palub komisjonil täpsustada oma prioriteetide seadmist õigusnormide täitmise tagamise poliitikas, mille kohta komisjon on märkinud, et täitmise tagamise meetmed suunatakse sisuliste tulemuste saavutamisele, ja palub täpsustada poliitilisi prioriteete selliste juhtumite menetlemisel, mille puhul ilmnevad süsteemsed puudujäägid konkreetse liikmesriigi õigussüsteemis;

11.  märgib, et komisjoni võetud kohustus strateegilisemalt suhtuda ELi õiguse täitmise tagamisse tõi hiljuti kaasa poliitilistel põhjustel rikkumismenetluste lõpetamise; palub seetõttu komisjonil edaspidistes seirearuannetes oma selliste otsuste tagamaid selgitada;

12.  rõhutab, et enamik EU Piloti menetlusi, mis viisid ametlike rikkumismenetlusteni, puudutasid peamiselt keskkonna, siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde, energeetika ning maksunduse ja tolli küsimustega seotud poliitikavaldkondi; märgib lisaks, et kõige rohkem rikkumismenetluste kaudu käsitletud EU Piloti menetlusi oli Ungaril, Saksamaal, Hispaanial ja Poolal;

13.  tõdeb, et esmane vastutus ELi õiguse nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest lasub liikmesriikidel, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et see ei vabasta ELi institutsioone kohustusest järgida ELi teisese õiguse loomisel ELi esmast õigust, eriti seoses õigusriigi põhimõttega ja põhiõiguste hartaga hõlmatud põhiõigustega;

14.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi õiguse nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine on oluline selleks, et ELi poliitikaga panustataks aluslepingutes sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimisse ning ELi ja liikmesriikide tasandi avaliku sektori asutuste vahelise usalduse ning institutsioonide ja kodanike vahelise usalduse edendamisse ja suurendamisse, ning tuletab ka meelde, et hea koostöö ja ELi õiguse tõhusa rakendamise alus on usaldus ja õiguskindlus;

15.  peab murettekitavaks, et mõnes liikmesriigis on endiselt olulisi puudujääke ELi keskkonnaõiguse rakendamisel ja selle täitmise tagamisel, iseäranis jäätmekäitluse, reoveepuhastite ning õhukvaliteedi piirnormidest kinnipidamise osas;

16.  rõhutab, et sotsiaalpartneritel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel, Euroopa kodanikel ja teistel sidusrühmadel on oluline roll ELi õiguse ülevõtmise ja rakendamise puudujääkide jälgimisel ja nendest teatamisel; tunnustab seetõttu kodanike suuremat reageerimisvalmidust ELi õigusaktide rakendamise suhtes, sealhulgas eriti era- ja avaliku sektori rikkumistest teatajate olulist rolli; toonitab, et ELi kodanikel peab olema õigus esimestena ning selgelt, kergesti kättesaadavalt, läbipaistvalt ja õigeaegselt teada saada, kas ja millised riigi õigusaktid on ELi õigusaktide ülevõtmiseks vastu võetud ning millised riigiasutused vastutavad nende nõuetekohase rakendamise eest;

17.  märgib, et komisjon peab tähtsaks ELi õiguse õigeaegset ja korrapärast ülevõtmist liikmesriikide õigusaktidesse ning selgeid sisemisi raamtingimusi, mis nõuaksid liikmesriikidelt selle eesmärgi prioriseerimist, et vältida ELi õiguse rikkumisi, ning ühtlasi tagaksid üksikisikutele ja ettevõtetele õiguse tulemuslikust ja tõhusast rakendamisest tulenevad eelised;

18.  juhib aga tähelepanu sellele, et ebarealistlikest õigusaktide rakendamise tähtaegadest võib liikmesriikidel olla võimatu kinni pidada, mis võib tähendada, et vaikimisi ollakse nõus rakendamise hilinemisega; nõuab, et ELi institutsioonid lepiksid kokku realistlikuma määruste ja direktiivide rakendamise ajakava, võttes kohaselt arvesse kontrollimiseks ja konsulteerimiseks vajaminevat aega; on arvamusel, et komisjon peaks aruanded, kokkuvõtted ja seadusandlikud muudatused esitama kaasseadusandjate poolt kokkulepitud aegadel ja kohaldatavate õigusnormide kohaselt;

19.  märgib, et 2016. aastal tuli üle võtta 70 direktiivi (2015. aastal 56 direktiivi); peab murettekitavaks ülevõtmise hilinemisega seotud uute rikkumiste arvu järsku suurenemist – 543-lt 847-le; peab kahetsusväärseks, et 2016. aasta lõpus oli veel pooleli 868 hilinenud ülevõtmisega seotud rikkumismenetlust – võrreldes 2015. aasta lõpus pooleli olnud 518 menetlusega tähendas see 67,5 %-list kasvu;

20.  on mures, et liikmesriigid ei täitnud 2016. aastal kõiki võetud kohustusi – ei esitanud selgitavaid dokumente koos meetmetega, millega direktiiv oli liikmesriigi õigusaktidesse üle võetud; on seisukohal, et paljude esitatud selgitavate dokumentide ebaühtlast kvaliteeti arvesse võttes peaks komisjon liikmesriike nende dokumentide ettevalmistamisel ja vastavustabelite koostamisel rohkem abistama;

21.  rõhutab, et suutmatus tagada selliste kehtivate ELi õigusaktide õigeaegne ja veatu ülevõtmine, mis käsitlevad meeste ja naiste võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist hariduse ja töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, võrdse töö eest võrdse tasu maksmist ning naiste ja meeste võrdset kohtlemist seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega, samuti selliste kehtivate õigusnormide ülevõtmine, mille eesmärk on parandada töö- ja eraelu tasakaalu ning kaotada kõik naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vormid, jätab lõppkokkuvõttes kodanikud ja ettevõtjad ilma eelistest, millele neil on ELi õigusaktide kohaselt õigus;

22.  toonitab, et EL on loodud õigusriigil ja inimõiguste austamisel rajaneva liiduna (ELi lepingu artikkel 2); märgib, et ELi õigusakte rakendades peavad liikmesriigid täiel määral järgima aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigusi; kordab, et äärmiselt tähtis on hoolikas järelevalve liikmesriikide ja ELi institutsioonide tegevuse ja tegematajätmiste üle;

23.  kordab, et on mures Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonide ja komisjonile esitatud arvukate kaebuste pärast, mis puudutavad eeldatavalt komisjoni poolt lahendatud probleeme;

24.  toonitab, kui oluline on esmaseid ja teiseseid õigusakte ja pehmet õigust hõlmava ELi õiguskorra terviklikkuse kaitse; sel põhjusel nõuab, et õigeaegselt võetaks vastu seadusandlikud ja muud algatused, mis on vajalikud selleks, et muuta Euroopa sotsiaalõiguste sammas kodanike jaoks tegelikult toimivaks; palub komisjonil olla maksimaalselt läbipaistev ja järjekindel ELi õigusaktide asjakohast rakendamist (mh seoses keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisega) käsitleva uue raamistiku loomise pingutustes; palub komisjonil kaaluda niisuguse raamistiku loomist, mis hõlmaks spetsiaalselt õiglast ja tasakaalustatud arengut, tööhõivet, sotsiaalküsimusi ja kaasatuse küsimusi seoses Euroopa sotsiaalõiguste sambaga;

25.  kordab komisjonile oma 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis avaldatud üleskutset, et komisjon esitaks ettepaneku demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitleva liidu pakti sõlmimiseks, sidudes asjaomased iga-aastased temaatilised aruanded mõjusalt ühte olemasolevate järelevalvemehhanismide ning perioodilise hindamise vahendite kaudu saadud tulemustega, mis tuleb esitada õigeaegselt; tuletab meelde, et komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja kohus on täies vastavuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 298 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 41 ja 47 sätestatud hea ja tõhusa halduse põhimõtetega jälgida ja hinnata liidu õiguse nõuetekohast rakendamist ning aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja eesmärkide järgimist liikmesriikides ning kõigis liidu institutsioonides ja asutustes, samuti aktiivselt abistada liikmesriike teatavate direktiivide ja määruste ülevõtmisel ja rakendamisel, mis on samuti komisjoni kohus; soovitab seetõttu seda ülesannet arvesse võtta eespool nimetatud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste poliitikatsüklis alates 2018. aastast, kusjuures tuleb õigeaegselt esitada asjaomased iga-aastased temaatilised aruanded koos olemasolevate järelevalvemehhanismide ning perioodilise hindamise vahendite kaudu saadud tulemustega;

26.  tuletab meelde, et parlament on korduvalt palunud komisjonil ennetavamalt jälgida, juhtida ja toetada keskkonnaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamist;

27.  peab tervitatavaks komisjoni valmidust aktiivselt abistada liikmesriike õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel, koostades teatavate direktiivide ja määruste jaoks rakenduskavad;

28.  on seisukohal, et kuna Euroopa Parlament on institutsioonidevahelise kokkuleppe järgi kaasvastutav ELi õiguse rakendamise ja järgimise tagamise eest ning parlamendil on vastavalt ELi lepingu artiklile 14 poliitiline kontroll komisjoni üle, tuleks parlamenti automaatselt teavitada kõigist algatatud EU Piloti menetlustest ja rikkumismenetlustest ning tagada parlamendile piisav juurdepääs nende kahe menetlusega seotud dokumentidele, eriti kui need on seotud petitsioonidega, järgides samas juhtumite edukaks käsitlemiseks vajalikke konfidentsiaalsussätteid;

29.  teeb ettepaneku, et liikmesriikide esindajad viibiksid rohkem petitsioonikomisjonis petitsioonide arutelude juures;

30.  märgib, et ELi õiguse kohaldamise tase liikmesriikides ei ole rahuldav, mida näitab komisjonile saadetud kaebuste suur arv ja Euroopa Parlamendile edastatud arvukad petitsioonid; tunnustab komisjoni 2016. aasta detsembri teatises esitatud algatust suurendada ennetavate vahendite kasutamist, nagu pakettkohtumised, rakendussuunised, eksperdirühmad ja spetsialiseerunud võrgustikud, sh SOLVIT, ja liikmesriikide suutlikkust jõustada ELi õigust; kutsub komisjoni üles kasutama ELi toimimise lepingu artikli 197 sätteid, et rakendada seda uuendatud õigusaktide järgimise tagamise poliitikat täielikus koostöös liikmesriikide ja Euroopa institutsioonidega; palub komisjonil parandada petitsioonide käsitlemist ning vastata neile õigeaegselt ja põhjalikult;

31.  märgib, et 95 rikkumisjuhtumi käsitlemine on ikka veel pooleli ning kuigi Euroopa Liidu Kohus on teinud otsuse liikmesriikide suutmatuse kohta vastata nõuetele, on komisjon vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 260 andnud Euroopa Liidu Kohtusse vaid kolm juhtumit; on arvamusel, et kõige olulisem on tagada kohtuotsuste täielik ja õigeaegne täitmine ja vajadusel rakendada ELi toimimise lepingu artikli 279 sätteid, et ennetada ELi õiguse ja Euroopa Liidu Kohtu volituste õõnestamist; palub komisjonil selle probleemiga tegeleda ja Euroopa Parlamendile edusammude kohta regulaarselt aru anda;

32.  toonitab, et ELi aluslepingud ja ELi põhiõiguste harta on kõigi ELi institutsioonide jaoks siduvad(10);

33.  soovitab, et kõik parlamentidevahelised arutelud demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste küsimuste toimuksid kodanikuühiskonna ja kodanike osalusel, nt parlamendile saadetud petitsioonide ja Euroopa kodanikualgatuse kaudu;

34.  rõhutab, et ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumeid ei loeta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 288 ELi õigusaktideks;

35.  rõhutab, et ELi õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel ELi institutsioonide poolt on väga oluline tõhusus, läbipaistvus ja vastutus; rõhutab eelkõige demokraatliku vastutuse põhimõtet ja Euroopa Parlamendi rolli selle tagamisel ning ELi kodanike õigust õiguskaitsele ja heale haldusele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 41 ja 47; juhib tähelepanu sellele, et nende õiguste ja põhimõtete kohaselt tuleb kodanikele tagada asjakohane ja lihtne juurdepääs neid puudutavate õigusaktide eelnõudele; tuletab meelde, et need õigused ja põhimõtted peaksid olema väga tähtsad ka liikmesriikidele, kui nad esitavad eelnõusid ELi õigusaktide rakendamiseks; nõuab seetõttu, et Euroopa Parlamendile antaks põhilise kontrolli õigus ELi, selle liikmesriike ja inimesi mõjutavate tähtsamate otsuste, näiteks riigieelarveid ja reforme puudutavate otsuste üle;

36.  väljendab muret asjaolu pärast, et fiskaalmeetmed (sh pensionidele, tervishoiusüsteemile ja avalikule haldusele tehtavate kulutuste vähendamine) ja struktuurilise kohandamise programmides kavandatud reformid ei ole avaldanud soovitud mõju;

37.  palub komisjonil suurendada võimaluse ja vajaduse korral ELi rahalisi vahendeid, nagu Euroopa Sotsiaalfond, mis on ette nähtud riigiasutuste ja sidusrühmade institutsionaalse suutlikkuse parandamise ja avaliku halduse tõhustamise jaoks, et soodustada sotsiaalset heaolu ja majandusarengut ning muuta kasutoovad õigusaktid tõhusamaks; kutsub komisjoni üles ELi toimimise lepingu artiklit 197 täiel määral kasutama, et aidata suurendada liikmesriikide suutlikkust rakendada ja jõustada ELi õigust;

38.  kutsub komisjoni üles töötama välja vahendeid, millega aidata liikmesriikidel tunnistada ülevõtmisega seotud probleeme, tegeleda nendega rikkumismenetluse varajases etapis ja leida ühiseid lahendusi;

39.  tuletab meelde, et kõige tõsisemaid rikkumismenetlusi põhjustavad direktiivide alusel vastu võetud õigusaktid; tuletab meelde, et määrused on kõikides liikmesriikides vahetult ja kohustuslikult kohaldatavad; palub seetõttu komisjonil seadusandlike ettepanekute esitamist kaaludes kasutada määrusi nii palju kui võimalik; on seisukohal, et selline lähenemisviis võib vähendada ülereguleerimise ohtu;

40.  tuletab meelde, et eelotsused aitavad täpsustada, mil viisil tuleb Euroopa Liidu õigust kohaldada; on seisukohal, et selle menetluse kasutamine võimaldab ELi õigusakte ühtselt tõlgendada ja rakendada; soovitab seetõttu liikmesriikide kohtutel pöörduda kahtluse korral küsimustega Euroopa Liidu Kohtu poole ja sellega vältida rikkumismenetlusi;

41.  palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/1164 (millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad)(11) rakendamise kontrollimisele ning algatada vajaduse korral rikkumismenetlused, keskendudes eriti valvsalt ebaõige ja puuduliku kohaldamise juhtumitele;

42.  väljendab heameelt komisjoni jätkuvate jõupingutuste üle jõustada ELi keskkonnaeeskirju, et tagada kõikidele liikmesriikidele ja ettevõtjatele võrdsed tingimused, ning käsitleda puudujääke ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamises ja jõustamises, sealhulgas kasutades vajaduse korral rikkumismenetlusi; rõhutab siiski ELi keskkonnaeeskirjade ja eelkõige keskkonnavastutuse direktiivi teadaolevaid tõhususpiiranguid; kutsub komisjoni üles võtma arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni keskkonnavastutuse direktiivi rakendamise kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnes liikmesriigis kahjustavad õigust tervislikule keskkonnale puudujäägid ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamises ja jõustamises, eriti seoses õhusaaste ja veereostuse ärahoidmise, jäätmekäitluse ja reovee puhastitega; rõhutab, et ELi keskkonnaalaste õigusaktide täielik rakendamine võib aidata ELi majandusel säästa eelkõige tervishoiukulusid ja otseseid keskkonnaga seotud kulusid 50 miljardi euro ulatuses aastas;

43.  rõhutab, et ELi õigustik hõlmab ka ELi sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid; märgib tõsise murega, et ELi keskkonnaeeskirjad ei pruugi olla kooskõlas keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (edaspidi „Århusi konventsioon“)(12), kuna keskkonnaorganisatsioonidele ja üldsusele ei ole tagatud õiguskaitse piisavat kättesaadavust; palub seetõttu komisjonil pöörata tähelepanu Århusi konventsiooni vastavuskomitee järeldustele ja soovitustele(13) ja nõukogu 13. juuli 2017. aasta seisukohale(14) ning uurida võimalusi ja vahendeid Århusi konventsiooni järgimise saavutamiseks sellisel viisil, mis on kooskõlas liidu õiguskorra aluspõhimõtetega ja liidu kohtuliku kontrolli süsteemiga;

44.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu varjupaiga ja rände valdkonnas vastu võetud meetmete rakendamisele, et tagada nende kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetega, tegema liikmesriikidega koostööd, et aidata ületada raskused, millega nad võivad rakendamisel kokku puutuda, ja algatama vajaduse korral rikkumismenetlusi; märgib murega, et teatavad liikmesriigid eiravad oma varjupaiga- ja rändealaseid kohustusi, eriti varjupaigataotlejate ümberpaigutamise osas; rõhutab vajadust käsitleda teatavate liikmesriikide vahelist vähest solidaarsust varjupaiga ja rände valdkonnas, et kõik liikmesriigid täidaksid oma kohustusi; kutsub liikmesriike üles tõkestama tööalase ärakasutamise ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse suurenemist;

45.  kutsub komisjoni üles tõhusalt reageerima muutuvale rände- ja julgeolekuolukorrale ning tagama Euroopa rände tegevuskava ja sellega seotud rakenduspakettide tulemuslikku täitmist; palub liikmesriikidel tagasisaatmisdirektiivi (2008/115/EÜ)(15) nõuetekohaselt rakendada ja esitada regulaarselt aruandeid Euroopa rände tegevuskava rakendamise kohta;

46.  palub komisjonil kontrollida nulltunnilepingute kooskõla ELi tööõigusalaste õigusaktidega, sh osalise tööajaga töötajate direktiiviga, kuna 2016. aastal esitati palju petitsioone ebakindla töö kohta;

47.  peab tervitatavaks asjaolu, et aruandes tunnustatakse parlamendi rolli komisjoni tähelepanu juhtimisel ELi õiguse kohaldamise puudustele liikmesriikides, kasutades selleks parlamendi küsimusi ja petitsioone; juhib tähelepanu sellele, et riikide parlamentide põhjalikum järelevalve oma valitsuste üle (kui viimased on kaasatud õigusloomeprotsessi) aitab ELi õigust tulemuslikumalt kohaldada, nagu on sätestatud aluslepingutes;

48.  väljendab muret asjaolu pärast, et arvestades paljude direktiivide mitteühtseid tõlkeid ELi ametlikesse keeltesse, on tõenäoline, et eri keeleversioonides ei tõlgendata vastavaid tekste ühtemoodi ja see toob kaasa erinevused nende ülevõtmisel liikmesriikides; taunib asjaolu, et selliseid erinevusi direktiivide ülevõtmisel ja õiguslikes tõlgendustes ei saa tuvastada süstemaatiliselt, vaid üksnes siis, kui selle on oma otsuses selgitanud Euroopa Liidu Kohus;

49.  tuletab meelde, et riikide parlamentidel on oluline osa nii ELi õigusaktide eelnõude õigusloome-eelses järelevalves kui ka liikmesriikides ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise järelevalves; palub riikide parlamentidel jätkata aktiivselt selle ülesande täitmist;

50.  on seisukohal, et kooskõlas komisjoni püüdlustega koostada paremaid ja tõhusamaid ELi õigusakte tuleks alati arvesse võtta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist;

51.  kordab nõudmist luua asjaomastes peadirektoraatides (DG IPOL, DG EXPO ja DG EPRS) autonoomne süsteem parlamendi poolt kaasotsustamismenetluse ja seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud peamiste ELi õigusnormide mõju järelhindamiseks;

52.  palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu ELi õigusaktide rakendamise kontrollimisele ja kehtestada eeskirjad võitluseks korruptsiooniga, mis otseselt kahjustab siseturu toimimist, ning võtta asjakohaseid meetmeid selle nähtuse vastu võitlemiseks;

53.  tuletab liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele meelde, et õigusaktide õigeaegse ja nõuetekohase kohaldamise tagamine liikmesriikides on jätkuvalt ELi prioriteet; rõhutab, kui tähtis on kaitsta pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 5, ning põhimõtet, mille kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed, eesmärgiga ELi õiguse kohaldamist paremini kontrollida; tuletab meelde, et oluline on suurendada teadlikkust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte erinevaid aspekte käsitlevate kehtivate direktiivide sätetest ning neid ellu viia;

54.  kutsub ELi institutsioone üles täitma alati oma kohust järgida ELi teiseste õigusaktide sätete ja pehme õiguse kehtestamisel, poliitika väljatöötamisel ning ELi-väliste institutsioonidega kokkulepete või lepingute allkirjastamisel ELi esmaseid õigusakte, et aidata kõikide olemasolevate vahendite abil kaasa liikmesriikide pingutustele võtta ELi õigusaktid üle kõigis valdkondades ning järgida liidu väärtusi ja põhimõtteid, eelkõige võttes arvesse viimasel ajal liikmesriikides toimunut;

55.  nõustub komisjoni seisukohaga, et individuaalsetel kaebuste esitajatel on äärmiselt oluline roll, et tuvastada ELi õiguse täitmise tagamisel ja kohaldamisel esinevaid ulatuslikumaid probleeme, mis mõjutavad kodanike ja ettevõtjate huve;

56.  rõhutab, et kuna liidus puuduvad hea halduse ühtsed ja terviklikud kodifitseeritud eeskirjad, on kodanikel ja ettevõtjatel raske hõlpsasti ja täielikult mõista oma õigusi, mis tulenevad liidu õigusest; rõhutab seetõttu, et hea halduse eeskirjade kodifitseerimine määrusena, milles sätestatakse haldusmenetluse eri aspektid, sealhulgas teavitamine, siduvad tähtajad, õigus ärakuulamisele ja iga isiku õigus oma toimikuga tutvuda, võrdub kodanike õiguste tugevdamise ja läbipaistvuse suurendamisega; on veendunud, et see määrus parandaks olemasolevate eeskirjade kättesaadavust ja selgust ning muudaks nende tõlgendamise ühtsemaks, millest saaksid kasu nii kodanikud ja ettevõtjad kui ka haldusasutused ja nende ametnikud;

57.  tuletab meelde, et oma 15. jaanuari 2013. aasta ja 9. juuni 2016. aasta resolutsioonides nõudis Euroopa Parlament, et ELi toimimise lepingu artikli 298 alusel võetaks vastu määrus avatud, tõhusa ja sõltumatu ELi halduse kohta, ning märgib, et kõnealusele nõudmisele ei ole järgnenud komisjoni ettepanekut; palub seepärast veel kord, et komisjon esitaks Euroopa haldusmenetlusõiguse kohta seadusandliku ettepaneku, võttes arvesse samme, mida Euroopa Parlament on kõnealuses valdkonnas seni astunud;

58.  rõhutab, et keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnapoliitika puuduliku rakendamise üks süvapõhjus on keskkonnakaalutluste ebapiisav lõimimine teistesse poliitikavaldkondadesse;

59.  rõhutab vajadust säilitada keskkonnakaitse ning tervishoiu ja toiduohutuse kõrge tase;

60.  rõhutab, et ELi õigusnormide täitmise tulemuslik tagamine tervishoiu, toiduohutuse ja keskkonna valdkonnas on Euroopa kodanike jaoks oluline, kuna see mõjutab nende igapäevast elu ja teenib üldise huvi eesmärki;

61.  kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult piiriülese mõõtmega keskkonnaalaseid rikkumisi, eelkõige mis puudutab puhta õhu alaseid õigusakte, sealhulgas ELi õiguse nõuetekohast ülevõtmist ja kohaldamist tulevastes liikmesriikides; kutsub lisaks komisjoni üles andma kaebuste esitajatele nõuetekohaselt, läbipaistvalt ja õigeaegselt teada argumentidest, mille asjaomased riigid esitasid vastuseks kaebusele;

62.  märgib, et 2015. aastaga võrreldes keskkonnaalaste rikkumismenetluste arv 2016. aastal vähenes, kuid sedastab murelikult, et tervishoiu ja toiduohutuse valdkonnas menetluste arv suurenes, ning kutsub komisjoni üles pöörama nimetatud asjaolule erilist tähelepanu;

63.  rõhutab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi keskne põhimõte, mis tuleb integreerida kõikidesse poliitikameetmetesse;

64.  rõhutab õigusriigi põhimõtte tähtsat rolli mis tahes demokraatliku valitsemise vormi legitiimsuse seisukohast; toonitab, et see on liidu õiguskorra nurgakivi ning on seega kooskõlas õigusriigi põhimõttel rajaneva liidu kontseptsiooniga;

65.  tuletab meelde, et võrdõiguslikkuse põhimõte, mis käsitleb võrdse töö eest võrdse tasu maksmist, on Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud alates 1957. aastast (vt ELi toimimise lepingu artiklit 157), ning rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikliga 153 võimaldatakse ELil võtta meetmeid tööhõive ja kutsealaga seotud võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise laiemas valdkonnas;

66.  märgib tunnustavalt, et võrdse töö eest võrdse tasu maksmise mõiste lai tõlgendus, mida Euroopa Liidu Kohus on oma otsustes väljendanud ning tema ulatuslik kohtupraktika asjaomase artikli küsimuses on selgelt laiendanud võimalusi võidelda nii otsese kui ka kaudse soolise diskrimineerimise vastu tasustamisel ja vähendada soolist palgalõhet, kuid rõhutab, et ELis püsiva soolise palgalõhe kaotamiseks tuleb veel palju teha;

67.  väljendab suurt kurbust selle pärast, et meeste ja naiste ebavõrdset tasustamist ebaseaduslikuks kuulutavate õiguslike põhimõtete kehtestamine ei ole iseenesest osutunud piisavaks, et kaotada püsiv sooline palgalõhe; rõhutab, et uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ nõutakse liikmesriikidelt selle tagamist, et kõik kollektiivlepingute, palgaskaalade, palgakokkulepete ja individuaalsete töölepingute sätted, mis on võrdse tasustamise põhimõttega vastuolus, tunnistatakse või võib tunnistada kehtetuks või võib neid muuta;

68.  toonitab, et lisaks ELi õiguse kohaldamiseks ette nähtud olemasolevatele vahenditele peaksid nii liikmesriigid kui ka komisjon pöörama rohkem tähelepanu alternatiivsetele vahenditele, mis võimaldaksid ELi õigust, eeskätt võrdset tasustamist käsitlevaid sätteid laiemalt rakendada; rõhutab seetõttu, kui oluline on sõlmida kollektiivläbirääkimiste teel kollektiivlepingud võrdse tasustamise, vanemapuhkuse ja muude tööga seotud õiguste kindlustamiseks;

69.  tuletab meelde oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni, milles nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 298 alusel Euroopa haldusmenetlusõigust käsitleva ELi määruse vastuvõtmist; märgib pettunult, et komisjon ei ole järginud Euroopa Parlamendi nõudmist esitada haldusmenetlusõiguse kohta seadusandliku akti ettepanek;

70.  tunnistab, kui oluline on koguda andmeid, võimaluse korral sugupoolte lõikes, et hinnata naiste õiguste edendamisel tehtud edusamme;

71.  peab kahetsusväärseks puudusi loomade heaolu alases komisjoni käsituses, milles eiratakse tõsiseid vastuolusid, millest on teatanud arvukad kodanikud, kes on kasutanud petitsiooni esitamise õigust; kordab oma nõudmist algatada ELi tasandil uus strateegia, et täita kõik olemasolevad lüngad ning tagada täielik ja tõhus loomade heaolu kaitse selge ning kõikehõlmava õigusraamistiku abil, mis vastab täielikult ELi toimimise lepingu artikli 13 nõuetele;

72.  kutsub komisjoni üles kontrollima põhjalikult petitsioone, mis on seotud sama kaubamärgi toiduainete kvaliteedierinevustega liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjon teeks lõpu ebaausatele tavadele ja tagaks, et kõiki tarbijaid koheldakse võrdselt;

73.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigi ametliku keele või ametlike keelte alusel diskrimineerimine koolides ja avalikus halduses takistab vaba liikumist, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2; palub komisjonil uurida seda siseturu nõuete rikkumist;

74.  palub komisjonil tõhusalt jälgida, et liikmesriikide kohtud täidaksid kohustust taotleda Euroopa Liidu Kohtu eelotsuseid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 267; palub seetõttu komisjonil kaaluda võimalust luua register, mis sisaldab kõiki liikmeriikide kohtute otsuseid, mis käsitlevad ELi õiguse tõlgendamist ja mille kohta ei ole taotletud Euroopa Liidu Kohtu eelotsust;

75.  peab kahetsusväärseks, et ei ole vastu võetud ja rakendatud asjakohaseid ja tõhusaid ELi õigusakte, mis käsitlevad töötingimusi ja tööaega, sealhulgas riigipühadel ja pühapäeval ning ilma pauside ja puhkeajata töötamist; juhib tähelepanu sellele, et kõnealuse ühetaolise õiguse puudumine takistab töö- ja eraelu sobiva tasakaalu saavutamist ning see avaldab eelkõige mõju naistele ja nende positsioonile tööturul;

76.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0385.

(2)

ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.

(3)

EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.

(4)

ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(5)

ELT C 316, 22.9.2017, lk 246.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0409.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0279.

(8)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 17.

(9)

ELT C 18, 19.1.2017, lk 10.

(10)

Euroopa Kohtu 20. septembri 2016. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-8/15 P kuni C-10/15 P, Ledra Advertising Ltd (C-8/15 P), Andreas Eleftheriou (C-9/15 P), Eleni Eleftheriou (C-9/15 P), Lilia Papachristofi (C-9/15 P), Christos Theophilou (C-10/15 P), Eleni Theophilou (C-10/15 P) vs. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank.

(11)

ELT L 193, 19.7.2016, lk 1.

(12)

ELT L 124, 17.5.2005, lk 4.

(13)

ACCC/C/2008/32 (EU), II osa, vastu võetud 17. märtsil 2017.

(14)

11150/17; institutsioonidevaheline dokument: 2017/0151 (NLE).

(15)

ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (28.3.2018)

õiguskomisjonile

ELi õiguse kohaldamise järelevalve 2016 kohta

(2017/2273(INI))

Arvamuse koostaja: Marijana Petir

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  jääb seisukohale, et ELi õiguse tõhus kohaldamine kõikides valdkondades ja samuti ELi institutsioonide endi poolt on oluline selleks, et kasutada ära eelised, mida ELi poliitika kodanikele ja ettevõtetele pakub, ning et ELi õiguse ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides on ELi edu tagamisel keskse tähtsusega; juhib tähelepanu asjaolule, et mõnel juhul põhjustab ELi õiguse vähetõhus kohaldamine liikmesriikide vahel kõlvatut konkurentsi;

2.  märgib, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 1 lasub vastutus õigusaktide ülevõtmise, rakendamise ja tõhusa täitmise eest komisjonil, ent liikmesriikidel on esmane vastutus ELi õigusaktide nõuetekohase ülevõtmise, kohaldamise ja rakendamise eest;

3.  tuletab meelde, et ELi keskkonnaalaste õigusaktide täielik rakendamine võib aidata ELi majandusel säästa tervishoiukulusid ja otseseid keskkonnaga seotud kulusid 50 miljardi euro ulatuses aastas;

4.  rõhutab, et Euroopa õigusliku raamistiku lihtsus, selgus ja usaldusväärsus on ELi õiguse tõhusa ja ühetaolise kohaldamise jaoks üliolulised;

5.  rõhutab, et keskkonnaalaste õigusaktide ja keskkonnapoliitika puuduliku rakendamise üks süvapõhjus on keskkonnakaalutluste ebapiisav lõimimine teistesse poliitikavaldkondadesse;

6.  tuletab meelde, et parlament on korduvalt palunud komisjonil ennetavalt jälgida, juhtida ja toetada keskkonnaalaste õigusaktide ja poliitika rakendamist;

7.  juhib tähelepanu sellele, et komisjonil on pädevus ja kohustus kontrollida ELi õiguse kohaldamist ning algatada rikkumismenetlusi liikmesriigi vastu, kes on aluslepingutest tuleneva kohustuse täitmata jätnud;

8.  väljendab muret selle üle, et mõnes liikmesriigis täheldatakse endiselt olulisi puudujääke ELi keskkonnaõiguse rakendamisel ja selle täitmise tagamisel, iseäranis jäätmekäitluse, reoveepuhastite ning õhukvaliteedi piirnormidest kinnipidamise kontekstis;

9.  on arvamusel, et enne uute õigusaktide kehtestamist peaks komisjon tagama kehtivate ELi õigusaktide tõhusa kohaldamise kogu ELis;

10.  tunneb heameelt komisjoni otsuse(1) üle rikkumistele viivitamata reageerida ja toetab tema püüdlusi lahendada rakendusprobleemid mitteametlikult; kutsub komisjoni üles EU Piloti probleemilahendussüsteemi täiustama;

11.  väljendab muret rikkumismenetluste koguarvu suurenemise pärast 2016. aastal, mille tulemusel on selliste juhtumite arv viimase viie aasta jooksul kõige suurem;

12.  rõhutab vajadust säilitada keskkonnakaitse ning tervishoiu ja toiduohutuse kõrge tase;

13.  rõhutab, et ELi õigusnormide täitmise tulemuslik tagamine tervishoiu, toiduohutuse ja keskkonna valdkonnas on Euroopa kodanike jaoks oluline, kuna see mõjutab nende igapäevast elu ja teenib üldise huvi eesmärki;

14.  võtab teadmiseks kaebuste arvu suurenemise ajavahemikul 2012–2016; rõhutab, et avalikkus, ettevõtjad ja kodanikuühiskond annavad otsustava panuse selle jälgimisse, kuidas ELi õigusakte üle võetakse ja rakendatakse, edastades komisjonile teavet probleemide kohta, mis tekivad liikmesriikides ELi õigusaktide kohaldamisega; juhib tähelepanu sellele, et ELi õiguse ebatõhusa kohaldamise kohta käivate kaebuste arvu suurenemine ei tähenda tingimata ELi õiguse halvemat rakendamist liikmesriikides, vaid see võib anda tunnistust sellest, et kodanikud ja ettevõtjad on teadlikumad oma ELi õigusest tulenevatest õigustest; rõhutab seetõttu, et Århusi konventsioonis nõutud juurdepääs keskkonnateabele on vajalik selleks, et võimaldada üldsusel ja kodanikuühiskonnal liikmesriikide vastu tõhusalt kaebusi esitada;

15.  kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult piiriülese mõõtmega keskkonnaalaseid rikkumisi, eelkõige mis puudutab puhta õhu alaseid õigusakte, sealhulgas ELi õiguse nõuetekohast ülevõtmist ja kohaldamist tulevastes liikmesriikides; kutsub lisaks komisjoni üles andma kaebuste esitajatele nõuetekohaselt ja läbipaistval moel ning õigeaegselt teada argumentidest, mille asjaomased riigid esitasid vastuseks kaebusele;

16.  märgib, et 2015. aastaga võrreldes keskkonnaalaste rikkumismenetluste arv 2016. aastal vähenes, kuid sedastab murelikult, et tervise ja toiduohutuse valdkonnas menetluste arv suurenes, ning kutsub komisjoni üles pöörama sellele seigale erilist tähelepanu;

17.  rõhutab, kui oluline on parlamendi roll petitsioonide ja küsimuste osas, mille abil juhitakse tähelepanu ELi õiguse kohaldamise puudustele liikmesriikides;

18.  palub komisjonil võtta õigusaktide koostamisel ja hindamisel rohkem arvesse vajadust vähendada VKEde halduskoormust; rõhutab, et riigihankeid ja kontsessioone käsitlevate ELi õigusnormide ülevõtmisel tuleks võtta eesmärgiks, et VKEdel oleks võimalik teha pakkumisi riigihankelepingute saamiseks lihtsamalt ja odavamalt, seejuures tuleb täielikult järgida ELi põhimõtteid läbipaistvuse ja konkurentsi osas;

19.  tervitab keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamist kui vahendit, mis aitab ettevõtjatel ja kodanikel saada kasu ELi keskkonnaalastest õigusaktidest ja keskkonnapoliitikast nende parema rakendamise kaudu;

20.  on seisukohal, et kooskõlas komisjoni püüdlustega koostada paremaid ja tõhusamaid ELi õigusakte(2) tuleks alati arvesse võtta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

27.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

50

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Alberto Cirio, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Peter Liese, Lukas Mandl, Valentinas Mazuronis, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Nicola Caputo, Albert Deß, Eleonora Evi, Christofer Fjellner, Elena Gentile, Norbert Lins, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Dubravka Šuica, Keith Taylor, Carlos Zorrinho

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

50

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter, Jadwiga Wiśniewska

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Stefan Eck, Kateřina Konečná

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Alberto Cirio, Angélique Delahaye, Albert Deß, Christofer Fjellner, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Lukas Mandl, Annie Schreijer-Pierik, Dubravka Šuica, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Pavel Poc, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

10

EFDD

Julia Reid

ENF

Sylvie Goddyn, Jean-François Jalkh

NI

Zoltán Balczó

VERTS/ALE

Marco Affronte, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Michèle Rivasi, Davor Škrlec, Keith Taylor

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 18, 19.1.2017, lk 10.

(2)

COM(2017)0651, 24. oktoober 2017.


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (21.3.2018)

õiguskomisjonile

ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta 2016. aastal

(2017/2273(INI))

Arvamuse koostaja: Kazimierz Michał Ujazdowski

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab, et EL loodi kui õigusriigil ja inimõiguste austamisel rajanev liit (ELi lepingu artikkel 2); rõhutab, et hoolikas järelevalve liikmesriikide ja ELi institutsioonide tegevuse ja tegematajätmiste üle on äärmiselt tähtis;

2.  rõhutab, et ELi õiguse tõhus rakendamine on oluline, et suurendada kodanike usaldust ELi poliitika ja institutsioonide vastu; tuletab meelde, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 197 on sellega seoses sätestatud, et „liidu õiguse tõhusat rakendamist liikmesriikides, mis on oluline liidu nõuetekohase toimimise seisukohast, käsitatakse ühise huvina“; on seisukohal, et liidu kodanikud usaldavad liidu õigust, kui seda liikmesriikides tulemuslikult rakendatakse;

3.  tunnistab, et esmane vastutus ELi õiguse nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest lasub liikmesriikidel; märgib siiski, et see ei vabasta ELi institutsioone nende kohustusest austada ELi esmast õigust, eelkõige siis, kui nad loovad ELi teisest õigust;

4.  peab tervitatavaks käesolevat esimest ELi õiguse kohaldamise järelevalve aruannet pärast parema õigusloome tegevuskava jõustumist 2015. aastal; tuletab meelde, et parema õigusloome põhimõte hõlmab nõuet tõendada ELi tasandil õigusloomega tegelemise vajadust viisil, mis on rangelt proportsionaalne seadusandliku meetme eesmärkidega, ja tagada õigusloome korrektne rakendamine õigel tasandil; rõhutab seetõttu, et ELi õiguse kohaldamise tõhusamaks kontrollimiseks on äärmiselt tähtis kaitsta pädevuste andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5, samuti õiguskindlust ja võrdsust seaduse ees;

5.  peab kahetsusväärseks, et ELi õigusaktide õigeaegne ja nõuetekohane kohaldamine liikmesriikides on endiselt tõsine probleem, mida näitab rikkumismenetluste suur arv; peab kahetsusväärseks käesolevast aruandest ilmsiks tulevat negatiivsete suundumuste kõrget näitajat, eelkõige rikkumismenetluste algatamiste arvu märgatavat kasvu (mida on 67,5% rohkem kui eelmisel aastal ja mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja), samuti registreeritud kaebuste arvu kasvu ja lahenduste arvu vähenemist; märgib, et 2016. aasta lõpus pooleli olnud rikkumismenetluste jaotuse kohaselt oli neli poliitikavaldkonda, kus seoses ülevõtmisega oli liikmesriikide vastu algatatud kõige rohkem rikkumismenetlusi: siseturg, keskkond, finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit ning liikuvus ja transport;

6.  märgib, et komisjoni kohustus läheneda strateegilisemalt ELi õiguse jõustamisele, tõi hiljuti kaasa poliitilistel põhjustel rikkumismenetluste lõpetamise; palub seetõttu, et komisjon selgitaks järgnevates järelevalve aruannetes oma selliste otsuste tagamaid;

7.  peab tervitatavaks mehhanismi EU Pilot uute toimikute arvu vähenemist madalaima tasemeni alates 2011. aastast; võtab teadmiseks komisjoni eesmärgi kasutada vastavalt komisjoni teatisele: „ELi õigus: „ “parema kohaldamisega paremad tulemused“(1) mehhanismi EU Pilot ainult juhul, kui see annab rikkumise lahendamise protsessis tõhusat lisaväärtust; rõhutab siiski, et mehhanism EU Pilot on õigusliku staatuseta töövahend ja see annab komisjonile kaalutlusõiguse, mis ei vasta läbipaistvuse ja aruandluskohustuse nõuetekohastele normidele; on seisukohal, et need puudused saaks lahendada, kui võtta vastu määrus, mis muudaks selgemaks üksikute kaebuse esitajate ning komisjoni juriidilised õigused ja kohustused;

8.  peab tervitatavaks asjaolu, et aruandes tunnustatakse parlamendi rolli komisjoni tähelepanu juhtimisel ELi õiguse kohaldamise puudustele liikmesriikides, kasutades selleks parlamendi küsimusi ja petitsioone; juhib tähelepanu sellele, et riikide parlamentide järelevalve oma valitsuste üle (kui viimased on kaasatud õigusloomeprotsessi) aitab tulemuslikumalt kohaldada ELi õigusakte, nagu on sätestatud aluslepingutes;

9.  rõhutab, et õigusaktide väljatöötamisel ja kohaldamisel ELi institutsioonide poolt on lisaks väga olulisel kohal ka läbipaistvus ja aruandekohustus, mis tähendab, et ELi õigusaktid peavad olema selged, arusaadavad, järjepidevad, täpsed ja kodanikele koheselt kättesaadavad, võttes samas arvesse ka Euroopa Liidu Kohtu praktikat, mis rõhutab, et ELi õigusnormid peavad olema prognoositavad(2);

10.  toonitab, et ELi kodanikel peab olema õigus olla esimene, kellele antakse selgel, kergesti kättesaadaval ja läbipaistval moel ning õigeaegselt teada, kas ja millised siseriiklikud õigusnormid on ELi õigusaktide ülevõtmisel vastu võetud ning millised riigiasutused vastutavad nende nõuetekohase rakendamise eest; tunnustab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli ELi õigusnormide jälgimisel ja õiguskaitse suurendamisel;

11.  tuletab meelde paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätet, milles palutakse, et kui liikmesriigid soovivad ELi direktiivide üle võtmisel riigi õigusesse lisada elemente, mis ei ole mingil moel liidu õigusega seotud, teeksid nad need lisandused äratuntavaks kas riikliku rakendusmeetme või lisadokumentide abil;

12.  väljendab muret asjaolu pärast, et arvestades paljude direktiivide esialgseid tõlkeid ELi ametlikesse keeltesse, on tõenäoline, et eri keeleversioonides tõlgendatakse vastavaid tekste erinevalt ja see toob kaasa erinevused nende ülevõtmisel liikmesriikides; taunib seetõttu asjaolu, et selliseid erinevusi direktiivide ülevõtmisel ja õiguslikes tõlgendustes ei saa tuvastada süstemaatiliselt, vaid üksnes siis, kui selle on oma otsuses selgitanud Euroopa Liidu Kohus;

13.  tuletab meelde, et riikide parlamentidel on oluline osa nii ELi õigusaktide eelnõude õigusloome-eelses kui ka liikmesriikides ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise jälgimises; palub riikide parlamentidel jätkata aktiivselt selle ülesande täitmist;

14.  palub, et komisjon jälgiks tõhusalt, et liikmesriikide kohtud täidaksid kohustust taotleda Euroopa Liidu Kohtu eelotsust, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 267; palub seetõttu komisjonil kaaluda võimalust luua selline register, mis sisaldab kõiki liikmeriigi kohtu otsuseid, mis on seotud nende ELi õigusaktide tõlgendamisega, mille kohta ei ole taotletud Euroopa Liidu Kohtu eelotsust;

15.  rõhutab läbipaistvuse põhimõtet, mis sisaldub ELi aluslepingutes, ja ELi kodanike õigust õiguskaitsele ja heale haldusele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 41 ja 47; juhib tähelepanu, et nende õiguste ja põhimõtete kohaselt tuleb kodanikele tagada asjakohane ja lihtne juurdepääs neid puudutavate õigusaktide eelnõudele; tuletab meelde, et need õigused ja põhimõtted peaksid olema väga tähtsad ka liikmesriikidele, kui nad esitavad eelnõusid ELi õigusaktide rakendamiseks;

16.  nõuab, et kõik ELi institutsioonid, mis on seotud õigusloome protsessiga, võtaksid kooskõlas parema õigusloome tegevuskavaga kohustuse parandada õigusaktide koostamise kvaliteeti; tuletab meelde, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on vaja kohandada 1998. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet ühenduse õigusaktide koostamise üldiste kvaliteedisuuniste kohta;

17.  peab tervitatavaks komisjoni kohustust aktiivselt abistada liikmesriike õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel, koostades teatavate direktiivide ja määruste jaoks rakenduskavad; palub, et komisjon pakuks liikmesriikidele rohkem juhiseid ja abi ning kasutaks konkreetseid vahendeid, et saavutada ELi õiguse rakendamisel paremaid tulemusi; soovitab komisjonil abistada liikmesriike, kellel on rakendamise ja ülevõtmisega probleeme, ning need probleemid asjakohaselt lahendada, samuti edendada avalike asutuste institutsioonilist suutlikkust tehnilisel tasandil;

18.  rõhutab, et sotsiaalpartneritel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja muudel sidusrühmadel on oluline roll õigusaktide loomisel, samuti järelevalvel liikmesriikides ELi õiguse ülevõtmise ja kohaldamisega seotud puudujääkide üle ning nendest teatamisel; soovitab riikide ametiasutustel ja Euroopa institutsioonidel seda rolli veelgi suurendada;

19.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil oleks vaja suuta jälgida ka seda, kuidas komisjon rakendab määrusi, nii nagu ta jälgib direktiivide rakendamist komisjoni poolt; nõuab seetõttu tungivalt, et ELi institutsioonide koostöö oleks tõhusam ja tulemuslikum, nii nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikes 2; kordab palvet komisjonile tagada olukord, et edaspidi sisaldaksid ELi õiguse kohaldamise järelevalve aastaaruanded ka selgeid andmeid määruste rakendamise kohta; tuletab liikmesriikidele meelde kohustust esitada komisjonile riigi õigusaktid, millega määrused üle võetakse või millega neid rakendatakse kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega, vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikele 3;

20.  kordab üleskutset luua kõigis asjaomastes peadirektoraatides (DG IPOL, DG EXPO ja DG EPRS) autonoomne süsteem peamiste parlamendi poolt kaasotsustamismenetluse ja seadusandliku tavamenetluse korras vastu võetud ELi õigusnormide mõju järelhindamiseks;

21.  kordab, et kõiki ELi institutsioone seovad ELi aluslepingud ja ELi põhiõiguste harta isegi siis, kui nad tegutsevad rahvusvaheliste laenuandjate rühmade liikmetena;

22.  palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu ELi õigusaktide rakendamise kontrollimisele ja kehtestada eeskirjad võitluseks korruptsiooniga, mis otseselt kahjustab siseturu toimimist, ning võtta asjakohased meetmed selle nähtuse vastu võitlemiseks.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Michał Boni, Mercedes Bresso, Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Jo Leinen, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Kazimierz Michał Ujazdowski

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Max Andersson, Pervenche Berès, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jérôme Lavrilleux, Cristian Dan Preda, Jasenko Selimovic, Rainer Wieland

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jasenko Selimovic

ECR

Morten Messerschmidt, Kazimierz Michał Ujazdowski

EFDD

Fabio Massimo Castaldo

GUE/NGL

Helmut Scholz, Barbara Spinelli

PPE

Michał Boni, Elmar Brok, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Markus Pieper, Paulo Rangel, György Schöpflin

S&D

Pervenche Berès, Mercedes Bresso, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Pedro Silva Pereira, Claudia Țapardel

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand

1

ENF

Gerolf Annemans

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

C(2016)8600, ELT C 18, 19.1.2017, lk 10.

(2)

Euroopa Liidu Kohtu 10. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas Plantanol GmbH & Co.KG vs. Hauptzollamt Darmstadt, C-201/08, ECLI:EU:C:2009:539, punkt 46.


NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (12.4.2018)

õiguskomisjonile

ELi õiguse kohaldamise järelevalve 2016 kohta

(2017/2273(INI))

Arvamuse koostaja: Marijana Petir

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ, millega kohustatakse liikmesriike rakendama järk-järgult meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet sotsiaalkindlustuse valdkonnas,

–  võttes arvesse 19. oktoobri 1992. aasta direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta,

–  võttes arvesse 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega,

–  võttes arvesse nõukogu 8. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/18/EL, millega rakendatakse Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühenduse, Euroopa Käsitööga Tegelevate Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtete Keskliidu, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt vanemapuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/34/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ,

–  võttes arvesse 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset,

–  võttes arvesse 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/99/EL, millega kehtestatakse Euroopa lähenemiskeeld, mille eesmärk on kaitsta isikut „teise isiku kuriteo eest, mis võib ohustada [isiku] elu, kehalist või vaimset puutumatust, väärikust, isikuvabadust või seksuaalset puutumatust“ ning võimaldada teise liikmesriigi pädeval asutusel jätkata asjaomase isiku kaitsmist selle teise liikmesriigi territooriumil; direktiivi tugevdati 12. juuni 2013. aasta määrusega (EL) nr 606/2013 tsiviilasjades määratud kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta, mis tagab nimetatud meetmete tunnustamise kogu ELis,

–  võttes arvesse 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; arvestades, et need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 8 tehakse liidule ülesandeks kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus ning edendada võrdõiguslikkust kõigi oma meetmete puhul;

B.  arvestades, et ELi lepingu artikli 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on naiste ja meeste võrdõiguslikkus üks põhiväärtusi, millel EL rajaneb, ning arvestades, et kogu oma tegevuses püüab liit võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu, kaotada ebavõrdsuse ning edendada võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist;

C.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklid 157 ja 19 võimaldavad võidelda õigusaktide abil kõigi diskrimineerimise vormide, kaasa arvatud soo alusel diskrimineerimise vastu;

D.  arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on võtnud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsiooniga nr 19 kohustuse „tõkestada igasugust perevägivalda ..., et hoida ära selliseid kuritegusid, karistada nende toimepanemise eest ning toetada ja kaitsta nende ohvreid“;

E.  arvestades, et ELi õigusaktid inimkaubandusevastaseks ning eriti naiste ja lastega kauplemise vastaseks võitluseks on võetud vastu ELi toimimise lepingu artiklite 79 ja 83 alusel; arvestades, et õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames rahastatakse muu hulgas naistevastase vägivalla kaotamist toetavaid meetmeid;

F.  arvestades, et just soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid ELi direktiive ei kohaldata mitmes liikmesriigis nõuetekohaselt, mis jätab eri soost inimesed diskrimineerimise eest kaitseta töö saamise ning kaupadele ja teenustele juurdepääsu valdkondades;

G.  arvestades, et sooline diskrimineerimine ristub teiste diskrimineerimise vormidega, sealhulgas diskrimineerimine rassi ja etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, tervise, sooidentiteedi, seksuaalse sättumuse, vanuse ja/või sotsiaal-majanduslike olude alusel;

H.  arvestades, et 33 % ELi naistest on kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning 55 % naistest on seksuaalselt ahistatud, sealhulgas 32 % töökohal; arvestades, et naised on eriti kaitsetud seksuaalse, füüsilise ja internetivägivalla, küberkiusamise ja jälitamise ees; arvestades, et enam kui poolte naissoost mõrvaohvrite tapjaks on partner või sugulane; arvestades, et naistevastane vägivald on üks kõige enam levinud inimõiguste rikkumisi maailmas, mis ei sõltu vanusest, rahvusest, usutunnistusest, haridusest, varalisest ega ühiskondlikust seisundist, ning see on oluline takistus naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamisel; arvestades, et naiste tapmise (feminitsiid) nähtus ei näita liikmesriikides kahanemise märke;

I.  arvestades, et LGBT-inimesi käsitlevast ELi uuringust selgus, et lesbilisi, biseksuaalseid ja transsoolisi naisi ähvardab väga suur oht sattuda oma seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu diskrimineerimise ohvriks; arvestades, et 23 % lesbidest ja 35 % transsoolistest inimestest on viimase viie aasta jooksul vähemalt üks kord kodus või mujal (tänaval, ühistranspordis, töökohal jne) füüsiliselt/seksuaalselt rünnatud või vägivallaga ähvardatud;

J.  arvestades, et on ilmnenud, et ELi soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide kohaldamine ja jõustamine liikmesriikides toob kaasa eriprobleeme, mis on seotud asjakohaste direktiivide ülevõtmise ja kohaldamisega, näiteks märkimisväärsed puudujäägid õigusaktides ja nende ebajärjepidev kohaldamine liikmesriikide kohtutes;

K.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse asutused ja mehhanismid on liikmesriikide valitsemisstruktuurides tihti alatähtsustatud, kuna need on jagatud eri poliitikavaldkondade vahel, takistuseks on keerukad mandaadid, samuti on puudu asjakohastest töötajatest, väljaõppest, andmetest ja piisavatest vahenditest ning toetus poliitilistelt juhtidelt on ebapiisav;

L.  arvestades, et Euroopa diskrimineerimisvastaste õigusaktide võrdleva analüüsi kohaselt, mille 2017. aastal avaldas soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise õigusekspertide Euroopa võrgustik, on enamikus riikides jätkuvalt probleeme märkamise ja teadlikkusega, kuna sageli ei teavitata inimesi nende õigusest kaitsele diskrimineerimise vastu ega kaitsemehhanismide olemasolust; arvestades, et seoses ELi diskrimineerimisvastaste direktiivide jõustamisega on kõnealuse analüüsi kohaselt ilmnenud lisaprobleeme, nagu organisatsioonide ja ühingute puuduv (või liialt piiratud) õiguslik staatus diskrimineerimisohvrite nimel menetluse algatamiseks või nende toetamiseks, tõendamiskohustuse ülekandumise piiratud kohaldamine ning mitmed takistused õiguskaitsele juurdepääsul, mis ei lase kodanikel oma diskrimineerimisvastaste õigusaktide sätetest tulenevaid õigusi täiel määral teostada ja kaitsta;

M.  arvestades, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks näitab vaid vähest paranemist ja sellest selgub, et ELil on soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseni käia veel pikk tee, sest praegu on kogutud punktisumma 66,2 punkti 100-st, s.o ainult neli punkti rohkem kui kümme aastat tagasi;

N.  arvestades, et otsustamisvaldkonnas näitasid eelnimetatud soolise võrdõiguslikkuse andmed viimase kümnendi jooksul pea 10-punktilist paranemist, jõudes 48,5 punktini, kuid selle valdkonna punktisumma on ikka veel kõige väiksem; arvestades, et see ebasoodne arv peegeldab eelkõige naiste ja meeste ebavõrdset esindatust poliitikas ning osutab demokraatia defitsiidile ELi valitsemises;

O.  arvestades, et Eurofoundi soolist tööhõivelõhet käsitleva aruande hinnangul läheb see lõhe ELile maksma ligikaudu 370 miljardit eurot aastas, s.o 2,8 % ELi SKPst;

P.  arvestades, et Eurofoundi töötingimuste uuringu kohaselt näitab tasustatud ja tasustamata tööaja koondnäitaja, et kui tasustatud ja tasustamata töötunnid kokku liita, töötavad naised kauem;

Q.  arvestades, et hoolimata ELi võetud kohustusest edendada soolist võrdõiguslikkust otsuste tegemises, puudub ELi ametite juhtkondades selgelt sooline tasakaal ning neis püsib jätkuvalt sooline segregatsioon;

R.  arvestades, et vaesuse feminiseerumine on ELis fakt, ning arvestades, et ELi võrdsuse ja soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide nõuetekohane ja täielik kohaldamine ja jõustamine peaks käima käsikäes poliitikameetmetega, mille eesmärk on võidelda naiste väga kõrgete töötuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määradega, s.o nähtustega, mis on tihedalt seotud elarvekärbetega sellistes avalike teenuste valdkondades nagu tervishoid, haridus, sotsiaalteenused ja sotsiaaltoetused; arvestades, et võrdõiguslikkuse poliitikameetmete puudumine ning soo ja võrdõiguslikkusega seotud õigusaktide puudulik rakendamine seab naised veelgi enam ohtu ning suurendab neid tööturult kõrvale jättes vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski;

S.  arvestades, et kehtivate õigusaktide nõuetekohane rakendamine on väga oluline, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust; arvestades, et kuigi uuesti sõnastatud direktiiviga 2006/54/EÜ keelatakse selgelt nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine, ja hoolimata sellest, et keskmiselt on naistel kõrge haridustase, oli sooline palgalõhe 2015. aastal ikka veel 16,3 %;

T.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse põhimõttel peab olema kehtivate ELi õigusaktide kohaldamise järelevalves keskne koht;

U.  arvestades, et andmete kogumine, võimaluse korral sugupoolte lõikes, on väga oluline selleks, et hinnata ELi õiguse kohaldamisel seni tehtud edusamme;

1.  rõhutab, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi keskne põhimõte, mis tuleb integreerida kõikidesse poliitikameetmetesse;

2.  rõhutab õigusriigi põhimõtte tähtsat rolli mis tahes demokraatliku valitsemise vormi legitiimsuse seisukohast; toonitab, et see on liidu õiguskorra nurgakivi ning on sellisena kooskõlas õigusriigi põhimõttel rajaneva liidu kontseptsiooniga;

3.  tuletab meelde, et võrdõiguslikkuse põhimõte, mis käsitleb võrdse töö eest võrdse tasu maksmist, on Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud alates 1957. aastast (vt ELi toimimise lepingu artikkel 157), ning rõhutab, et ELi toimimise lepingu artikliga 153 võimaldatakse ELil võtta meetmeid tööhõive ja kutsealaga seotud võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise laiemas valdkonnas;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et ELi õiguse nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine on oluline selleks, et ELi poliitikaga panustataks aluslepingutes sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõttesse ning nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi avaliku sektori asutuste vahelise usalduse ning institutsioonide ja kodanike vahelise usalduse edendamiseks ja suurendamiseks, tuletades ka meelde, et usaldus ja õiguskindlus on mõlemad hea koostöö ja ELi õiguse tõhusa rakendamise alus;

5.  toonitab komisjoni rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana ja tema kohustust kontrollida ELi õiguse kohaldamist ning rõhutab, et selle rakendamise ja kohaldamise tagamise eest vastutavad esmajoones liikmesriigid; märgib, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas kehtivate ELi õigusaktide rakendamata jätmine, vale kohaldamine ja puudulik jõustamine kahjustavad liidu tõhusust ja usaldusväärsust;

6.  tuletab liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele meelde, et õigusaktide õigeaegse ja nõuetekohase kohaldamise tagamine liikmesriikides on jätkuvalt ELi prioriteet; rõhutab, kui tähtis on kaitsta pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 5, ning võrdsust seaduse ees, et ELi õiguse kohaldamist paremini kontrollida; tuletab meelde, et oluline on suurendada teadlikkust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte erinevaid aspekte käsitlevate kehtivate direktiivide sätetest ning neid ellu viia;

7.  kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi õigusaktide õigeaegseks ülevõtmiseks ja rakendamiseks, millega kehtestataks naiste ja meeste võrdõiguslikkus tegelikkuses;

8.  rõhutab, et suutmatus tagada õigeaegne ja veatu ülevõtmine selliste kehtivate ELi õigusaktide puhul, mis käsitlevad meeste ja naiste võrdseid võimalusi ja võrdset kohtlemist hariduse ja töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, võrdse töö eest võrdse tasu maksmist ning naiste ja meeste võrdset kohtlemist seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega, samuti selliste kehtivate sätete puhul, mille eesmärk on parandada töö- ja eraelu tasakaalu ning kaotada kõik naiste- ja tütarlastevastase vägivalla vormid, jätab lõppkokkuvõttes kodanikud ja ettevõtjad ilma hüvedest, millele neil on ELi õigusaktide kohaselt õigus;

9.  rõhutab, et ELi õiguse tulemuslik kohaldamine tugevdab Euroopa institutsioonide usaldusväärsust; on seetõttu arvamusel, et komisjoni avaldatav iga-aastane aruanne, petitsiooniõigus ning Euroopa kodanikualgatus on ELi seadusandjatele olulised vahendid, mille abil tuvastada võimalikke seaduselünki;

10.  tunnistab, kui oluline on koguda andmeid, võimaluse korral sugupoolte lõikes, et hinnata naiste õiguste edendamisel tehtud edusamme;

11.  rõhutab, et rikkumismenetlused on kasulik vahend ELi õiguse nõuetekohase rakendamise tagamiseks;

12.  kordab, et Lissaboni lepingu jõustumisega sai Euroopa Liidu põhiõiguste hartast siduv ELi põhiõiguste kogum ning et hartas keelatakse igasugune diskrimineerimine, piirdumata ühegi kindla valdkonnaga, ning see on mõeldud ELi institutsioonidele, organitele, asutustele ja ametitele ning liikmesriikidele liidu õiguse kohaldamisel;

13.  kutsub liikmesriike üles tõkestama tööalase ärakasutamise ja seksuaalse ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse suurenemist, kuna tegemist on jätkuvalt kõige laiemalt levinud inimkaubanduse vormiga;

14.  märgib tunnustavalt seoses Euroopa Liidu Kohtuga, et võrdse töö eest võrdse tasu maksmise lai tõlgendus, mida kohus on väljendanud, ning tema ulatuslik kohtupraktika asjaomase artikli tõlgendamisel on selgelt laiendanud võimalusi võidelda nii otsese kui ka kaudse soolise diskrimineerimise vastu tasustamisel ning vähendada soolist palgalõhet, kuid rõhutab, et ELis jätkuvalt püsiva soolise palgalõhe kaotamiseks tuleb veel palju teha;

15.  peab kahetsusväärseks, et pole suudetud vastu võtta ja rakendada ELi õigusakte, milles käsitletaks asjakohaselt töötingimusi ja tööaega, sealhulgas riigipühadel ja pühapäeval ning ilma pauside ja puhkeajata töötamist; juhib tähelepanu sellele, et ühetaolise õiguse puudumine takistab töö- ja eraelu sobiva tasakaalu saavutamist ning see avaldab eriti mõju naistele ja nende staatusele tööturul;

16.  väljendab suurt kurbust selle pärast, et meeste ja naiste ebavõrdset tasustamist ebaseaduslikuks kuulutavate õiguslike põhimõtete kehtestamine ei ole iseenesest osutunud piisavaks, et kaotada püsiv sooline palgalõhe; rõhutab, et ümber sõnastatud direktiiviga nõutakse liikmesriikidelt selle tagamist, et kõik kollektiivlepingute, palgaskaalade, palgakokkulepete ja individuaalsete töölepingute sätted, mis on võrdse tasustamise põhimõttega vastuolus, tunnistatakse või võib tunnistada kehtetuks või võib neid muuta;

17.  toonitab, et lisaks ELi õiguse kohaldamiseks ette nähtud olemasolevatele vahenditele peaksid nii liikmesriigid kui ka komisjon pöörama tähelepanu alternatiivsetele vahenditele, mis võimaldaksid ELi õigust, eeskätt võrdset tasustamist käsitlevaid sätteid laiemalt rakendada; rõhutab seetõttu, kui oluline on sõlmida kollektiivläbirääkimiste teel kollektiivlepingud võrdse tasustamise, vanemapuhkuse ja muude tööga seotud õiguste kindlustamiseks;

18.  tuletab meelde oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni, milles nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 298 alusel Euroopa haldusmenetlusõigust käsitleva ELi määruse vastuvõtmist(1); märgib pettunult, et komisjon ei ole järginud Euroopa Parlamendi nõudmist esitada haldusmenetlusõiguse kohta seadusandliku akti ettepanek.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

12.4.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

1

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Beatriz Becerra Basterrechea, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Florent Marcellesi, Angelika Mlinar, Marijana Petir, João Pimenta Lopes, Ángela Vallina, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lívia Járóka, Urszula Krupa, Kostadinka Kuneva, Nosheena Mobarik, Jordi Solé, Marc Tarabella, Mylène Troszczynski, Julie Ward

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Margrete Auken

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar

ECR

Nosheena Mobarik

EFDD

Daniela Aiuto

GUE/NGL

Kostadinka Kuneva, Ángela Vallina

PPE

Anna Maria Corazza Bildt, Marijana Petir, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

S&D

Vilija Blinkevičiūtė, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Julie Ward, Marc Tarabella

VERTS/ALE

Margrete Auken, Florent Marcellesi, Jordi Solé

1

ENF

Mylène Troszczynski

5

0

ECR

Urszula Krupa, Jadwiga Wiśniewska

GUE/NGL

João Pimenta Lopes

PPE

Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Lívia Járóka

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 17.


PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (23.3.2018)

õiguskomisjonile

ELi õiguse kohaldamise järelevalve 2016 kohta

(2017/2273(INI))

Arvamuse koostaja: Cecilia Wikström

ETTEPANEKUD

Petitsioonikomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole on üks Euroopa kodakondsuse alussambaid, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 20 ja 227 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 44 ning on vastavalt hiljutistele uuringutele kodanike jaoks tähtsuselt teisel kohal; rõhutab, et petitsioonid on tähtis vahend, mille kaudu kodanikud ja residendid saavad tunda end kaasatuna liidu tegevusse ja väljendada oma muret ELi õiguse ebaõige kohaldamise või rikkumise ning võimalike seaduselünkade pärast, juhtides samal ajal neile puudustele tähelepanu lootuses leida tõstatatud probleemidele õigeaegne ja tõhus lahendus; jagab komisjoni seisukohta, et kehtivate ELi õigusaktide tõhusaks jõustamiseks tehtud töö on sama oluline kui uute õigusaktide väljatöötamiseks tehtud töö; palub komisjonil parandada sellega seoses petitsioonide käsitlemist, vastates neile aegsasti ja põhjalikult;

2.  juhib tähelepanu uuringule „Monitoring the implementation of EU law: tools and challenges“(1) (ELi õiguse rakendamise jälgimine: vahendid ja probleemid), mille petitsioonikomisjon tellis poliitikaosakonnalt C, ning kiidab heaks Euroopa Parlamendile tehtud konkreetsed soovitused meetmete võtmiseks; juhib tähelepanu poliitikaosakonnalt C tellitud ja hiljuti avaldatud uuringule „Effective Access to Justice“(2) (Tõhus juurdepääs õiguskaitsele), milleks andsid alust mitme petitsiooni käsitlemise käigus tekkinud korduvad süüdistused; toetab komisjoni ettepanekut soodustada liikmesriikidele antavat õigusalast koolitust ELi õiguse valdkonnas, et tagada tehtavate otsuste järjepidevus ja seeläbi õiguste võrdne rakendamine kõikjal liidus;

3.  märgib, et petitsioonide esitajad viitavad väga sageli ELi õiguse rikkumisele ning juhib tähelepanu asjaolule, et 2016. aastal registreeriti palju siseturu, õigusküsimuste, põhiõiguste ja keskkonna valdkonnaga seotud petitsioone;

4.  rõhutab, et ELi õiguse nõuetekohane rakendamine on hädavajalik, et saavutada aluslepingutes ja teisestes õigusaktides määratletud ELi poliitikaeesmärgid, nagu ELi lepingu artiklis 2 sätestatud õigusriigi põhimõte; rõhutab, et mittejõustamine vähendab siseturu tõhusust, tekitab kulukaid tagajärgi, näiteks pöördumatut kahju keskkonnale, ning mõjutab otseselt ka üksikisikute õigusi ja kahjustab seega ELi usaldusväärsust ja mainet; sellega seoses toonitab, et rakendamine ja jõustamine tuginevad aluslepingutes sätestatud pädevuste jaotusele ning seetõttu jaguneb vastutus ELi õiguse rakendamise ja jõustamise eest liikmesriikide ja komisjoni vahel, kusjuures komisjon vastutab aluslepingute täitmise eest; juhib samal ajal tähelepanu asjaolule, et 2016. aasta paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt vastutavad kõik ELi institutsioonid ELi õiguse rakendamise ja jõustamise tagamise eest;

5.  väljendab heameelt komisjoni 2016. aasta aruande suurema läbipaistvuse ja põhjalikumate statistiliste andmete üle võrreldes varasemate aruannetega; peab sellegipoolest kahetsusväärseks, et aruandes puudub täpne teave selliste petitsioonide arvu kohta, mille põhjal algatati EU Piloti menetlus või rikkumismenetlus, ja palub komisjonil edastada sellekohane teave; märgib kahetsusega, et ei Euroopa Parlamenti ega petitsiooni esitajaid ei ole neisse menetlustesse kaasatud; kordab oma üleskutset komisjonile jagada Euroopa Parlamendiga teavet kõigi algatatud EU Piloti menetluste ja rikkumismenetluste kohta, et parandada läbipaistvust, kiirendada vaidluste lahendamist petitsioonikomisjoni kaudu, suurendada usaldust ELi projekti vastu ning lõppkokkuvõttes tugevdada EU Piloti menetluse õiguspärasust, eriti rikkumismenetluste korral; kutsub komisjoni üles edastama süstemaatiliselt teavet oma otsuste ja volinike kolleegiumi eri sammude kohta ning avalikustama pakettkohtumiste päevakorra ja peamised tulemused; tunnustab Euroopa Liidu Kohtu 2017. aasta mais kohtuasjades C-39/05, C-52/05 P ja C-562/14 P langetatud otsust, mille kohaselt EU Piloti menetlusega seotud dokumente ei tohiks üldsusele teatavaks teha, kui on oht, et avalikustamine võib mõjutada rikkumismenetluse laadi, muuta selle käiku või kahjustada selle eesmärke; palub komisjonil avalikustada liikmesriikidega vahetatud dokumendid, kui ohtu enam ei ole, konkreetsemalt pärast EU Piloti menetluste lõpetamist; toetab sellega seoses Euroopa Ombudsmani soovitust EU Piloti rikkumiseelsete juhtumite õigeaegsuse ja läbipaistvuse kohta; rõhutab, kui oluline on hoida kõiki asjaomaseid osalejaid kursis ja muuta EU Piloti protsessid läbipaistvamaks; peab kahetsusväärseks komisjoni vähest pühendumist küsimustele, mida Euroopa Parlamendi liikmed on tõstatanud EU Piloti menetluste raames, ning palub komisjonil teavitada petitsioonikomisjoni kõikidest uutest olulistest sammudest uurimismenetlustes ja jätkuvas dialoogis liikmesriikidega, kui need on seotud petitsioonidega, mille käsitlemine on pooleli; kordab oma üleskutset komisjonile lisada oma aastaaruandesse nii ELi määruste kui ka direktiivide rakendamise määr;

6.  on seisukohal, et kuna Euroopa Parlament on institutsioonidevahelise kokkuleppe järgi kaasvastutav ELi õiguse rakendamise ja jõustamise eest ning parlamendil on vastavalt ELi lepingu artiklile 14 poliitiline kontroll komisjoni üle, tuleks parlamenti automaatselt teavitada kõigist algatatud EU Piloti menetlustest ja rikkumismenetlustest ning tagada parlamendile piisav juurdepääs nende kahe menetlusega seotud dokumentidele, eriti kui need on seotud petitsioonidega, järgides samas juhtumite edukaks käsitlemiseks vajalikke konfidentsiaalsussätteid;

7.  tuletab meelde, et Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõttele, mille keskmes on ELi õiguse rakendamine ja jõustamine; seepärast palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta hilinenud ülevõtmise suhtes jõulisemaid meetmeid, et tagada direktiivide nõuetekohane ja õigeaegne ülevõtmine ning ELi õiguse täielik järgimine; võtab sellega seoses kohustuse soodustada õigusloomeprotsessis tihedamat koostööd ja tugevdada sidemeid riikide parlamentidega, eeskätt aidates võtta vastu õigusakte, millega võetakse ELi õigus nõuetekohaselt üle; rõhutab lisaks, kui olulised on petitsioonipõhised teabekogumismissioonid liikmesriikidesse eesmärgiga uurida paremini petitsioonide esitajate väiteid, kuna see on Euroopa Parlamendi jaoks nii oluline vahend, millega koguda tõendeid selle kohta, kas ELi õigust on konkreetses olukorras täiel määral järgitud, kui ka ainulaadne viis jõuda kodanikele lähemale ning näidata neile, et nende muresid võetakse tõsiselt; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon võtaks nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi teabekogumiskülastuste raporteid ja resolutsioone, mis põhinevad petitsioonidel; rõhutab vajadust järelmeetmete järele, et kõrvaldada liikmesriikides ELi õiguse kohaldamise ja rakendamisega seotud konkreetsed puudused;

8.  teeb ettepaneku, et liikmesriikide esindajad viibiksid rohkem petitsioonikomisjonis toimuvate petitsioone käsitlevate arutelude juures;

9.  peab kiiduväärseks, et aruandes tutvustati komisjoni ELi õiguse kohaldamise järelevalve muudetud strateegiat, kuna vastav poliitika on esitatud 2016. aasta teatises „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, ning võtab teadmiseks selle sisu; on mures komisjoni kavatsuse pärast suunata petitsioonide esitajad taotlema õiguskaitset riiklikul tasandil, kui kaebused ei puuduta laiemaid põhimõttelisi küsimusi, kui need ei tõstata süsteemseid küsimusi ning neid saab rahuldavalt käsitleda muude ELi või riikliku tasandi mehhanismide kaudu; väljendab muret asjaolu pärast, et komisjoni jõustamispoliitika eelnimetatud põhjendused võivad valmistada pettumuse kodanikele, kes otsivad ELilt ja eeskätt komisjonilt kui ELi lepingu artikli 17 kohaselt aluslepingute täitmise järelevalvajalt oma õiguste kaitset; palub komisjonil selgitada täpsemalt selle poliitika puhul oma prioriteete ning mõistet „laiemad põhimõttelised küsimused“; nõuab eelnimetatud jõustamispoliitika ülevaatamist, tagamaks, et see ei sea mingil juhul ohtu teatud juhtumite käsitlemist, mille tulemuslik lahendamine õnnestuks paremini ELi tasandil; võtab teadmiseks, et komisjon kavatseb käivitada EU Piloti menetluse vaid juhul, kui sellest võib antud juhtumi korral kasu olla, ning jätkata ELi õiguse rikkumiste uurimisel rikkumismenetlusi ilma EU Piloti menetlust kasutamata; on siiski mures asjaolu pärast, et kui sellist käsitlust rakendada juhtudel, mil eripäraste siseriiklike asjaolude või seotud huvide tõttu oleks sobivam kasutada ELi tasandi meetmeid, ei pruugi petitsioonides esitatud kaebuste uurimine tulemusi anda; märgib, et samal aastal käivitati varasemast märksa vähem EU Piloti menetlusi;

10.  märgib, et direktiive võetakse pidevalt ja üha sagedamine üle hilinemisega – 2016. aastal registreeriti 847 uut hilinenud ülevõtmisega seotud rikkumisjuhtumit, mis tähendas enam kui 60 % tõusu võrreldes eelneva aastaga ja tõi 2016. aasta lõpuks kaasa 868 hilinenud ülevõtmisega seotud menetluse algatamise; väljendab muret seoses Euroopa Liidu Kohtu otsuste järgimisega; märgib, et 95 rikkumisjuhtumi käsitlemine on ikka veel pooleli, kuigi Euroopa Liidu Kohus on teinud otsuse liikmesriikide suutmatuse kohta vastata nõuetele, ja komisjon on andnud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 260 Euroopa Liidu Kohtusse vaid kolm juhtumit; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et komisjon on andnud artikli 260 alusel Euroopa Liidu Kohtusse väga vähe juhtumeid; nõuab teatamata jätmise juhtumite korral artikli 260 lõikes 3 sätestatud menetluse täielikku ja ranget rakendamist, et tagada õigeaegne ja tõhus õiguskaitsemehhanism; peab ülimalt oluliseks tagada Euroopa Liidu Kohtu otsuste täielik ja õigeaegne täitmine, sealhulgas vajaduse korral ELi toimimise lepingu artikli 279 rakendamine; palub komisjonil anda korrapäraselt aru edusammudest, mida liikmesriigid teevad Euroopa Liidu Kohtu otsuste järgimisel;

11.  märgib ära 2016. aastal komisjonile esitatud kaebuste suurema arvu (3783) ning 986 uue ja 1657 varem algatatud rikkumismenetluse; mõistab hukka praegused murettekitavad suundumused liikmesriikide ülevõtmise tulemuslikkuses ja selliste olukordade sagenemise, kus ELi õigust ei ole nõuetekohaselt või üldse kohaldatud, mis näitab, et ELi õigusaktide õigeaegne ja nõuetekohane rakendamine on jätkuvalt probleem; peab kahetsusväärseks, et 2016. aastal komisjonile esitatud 3783 kaebuse menetlemisega seotud teave ning eri etappides, eri liikmesriikide ja poliitikavaldkondade rikkumismenetluste pikkusega seotud teave ei ole üldsusele kättesaadav; nõuab jõustamispoliitika läbipaistvamat rakendamist; julgustab komisjoni olema teabe kogumisel ja kodanike probleemidele reageerimisel aktiivsem;

12.  märgib, et 2016. aastal sai komisjon rekordarvu kaebusi – see ületas 2014. aasta taseme, mis 2015. aastal märkimisväärselt langes; peab kahetsusväärseks liikmesriikidepoolsest hilinenud ülevõtmisest tingitud rikkumisjuhtumite arvu järsku suurenemist (üle 50 %); toonitab tõsiasja, et pooleliolevate rikkumismenetluste üks peamistest poliitikavaldkondadest on jätkuvalt keskkond ning põhiprobleemideks on vee kvaliteet, jäätmekäitlus, õhu kvaliteet ja elurikkus;

13.  märgib ära ELi õiguse mitterahuldava kohaldamise liikmesriikides, mida näitab komisjonile saadetud kaebuste suur arv ja Euroopa Parlamendile edastatud arvukad petitsioonid; väljendab heameelt komisjoni 2016. aasta detsembri teatises väljendatud kavatsuse üle suurendada ennetavate vahendite, nagu pakettkohtumiste, rakendussuuniste, eksperdirühmade ja spetsialiseerunud võrgustike (nagu SOLVIT) kasutamist ning toetada ELi õiguse jõustamiseks liikmesriikide suutlikkuse suurendamist; palub komisjonil järgida selliste vahendite kasutamisel täiel määral hea ja tõhusa halduskorralduse põhimõtteid, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 298 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41; kutsub komisjoni üles kasutama ELi toimimise lepingu artikli 197 sätteid, et rakendada seda uuendatud jõustamispoliitikat täielikus koostöös liikmesriikide ja Euroopa institutsioonidega; kutsub komisjoni ja nõukogu üles rakendama täielikult 2016. aasta institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet(3) ja 2011. aasta ühist poliitilist deklaratsiooni selgitavate dokumentide kohta(4);

14.  soovitab kehtestada kiireloomuliste ja komisjoni kiiret tegutsemist nõudvate ELi õiguse võimaliku rikkumise juhtumite jaoks lühiajalisemad kiirmenetlused;

15.  toonitab, kui oluline on esmaseid ja teiseseid õigusakte ja pehmet õigust hõlmava ELi õiguskorra terviklikkuse kaitse; sel põhjusel nõuab, et seadusandlikud ja muud algatused, mis on vajalikud selleks, et muuta Euroopa sotsiaalõiguste sammas kodanike jaoks reaalsuseks, võetaks vastu õigeaegselt; toonitab, et seadusandlike ja muude algatuste õigeaegse vastuvõtmise vajadust tunnistab nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Parlament;

16.  märgib, et Eurobaromeetri standarduuringu nr 86 põhjal on ELi kodanike vaba liikumine – mille kohaselt saavad nad elada, töötada, õppida ja tegeleda ettevõtlusega kõikjal ELis – ELi kõige positiivsem saavutus ning enamik ELi kodanikke eelistab sellistes valdkondades nagu kaitse, ränne ja terrorism ühtset ELi poliitikat; tuletab meelde, et sellise poliitika eduks on ülimalt tähtis, et neid rakendataks kõigis liikmesriikides õigeaegselt ja ühtselt; märgib murega, et teatavad liikmesriigid eiravad oma varjupaiga- ja rändealaseid kohustusi, eriti varjupaigataotlejate ja sisserändajate ümberasustamise osas; rõhutab vajadust käsitleda teatavate liikmesriikide vahelist vähest solidaarsust varjupaiga ja rände valdkonnas, et kõik liikmesriigid täidaksid oma kohustusi;

17.  võtab teadmiseks komisjoni ennetava tegevuse ELi õiguse kohaldamisel parema õigusloome paketi raames ning liikmesriikidele uute direktiivide rakendamiskavade näol pakutava abi; juhib siiski tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid peaksid täitma oma kohustusi ühiselt vastu võetud eeskirjade jõustamisel ja vältima ELi õiguse rakendamisel ülereguleerimist, et mitte tekitada kodanikes ELi ja riiklike õigusaktide eristamisega seoses segadust ega jätta muljet ELi poolsest ülereguleerimisest;

18.  avaldab kahetsust puuduste üle komisjoni suhtumises loomade heaolusse, kuna selles eiratakse tõsiseid vastuolusid, millest on teatanud arvukad kodanikud, kasutades oma petitsiooni esitamise õigust; kordab oma nõudmist käivitada ELi tasandil uus strateegia, et täita kõik olemasolevad lüngad ning tagada täielik ja tõhus loomade heaolu kaitse selge ning kõikehõlmava õigusraamistiku abil, mis vastab täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 13 nõuetele;

19.  kutsub komisjoni üles kontrollima põhjalikult petitsioone, mis on seotud sama kaubamärgi toiduainete kvaliteedierinevustega liikmesriikides; nõuab tungivalt, et komisjon lõpetaks ebaausad tavad ja veenduks, et kõiki tarbijaid koheldakse võrdselt;

20.  taunib asjaolu, et mõnes ELi liikmesriigis on kodanike õigust tervishoiule tõsiselt kahjustatud, kuna seal püsivad tõsised puudused ELi keskkonnaalaste õigusaktide jõustamisel ja rakendamisel, eelkõige seoses õhukvaliteedi piirväärtuste rakendamise, jäätmekäitluse ja reovee puhastitega;

21.  juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigi ametliku keele või ametlike keelte alusel diskrimineerimine koolides ja avalikus halduses takistab vaba liikumist, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2; palub komisjonil uurida seda siseturu nõuete rikkumist.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.3.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Soledad Cabezón Ruiz, Eleonora Evi, Takis Hadjigeorgiou, Peter Jahr, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Notis Marias, Ana Miranda, Marlene Mizzi, Cristian Dan Preda, Gabriele Preuß, Sofia Sakorafa, Yana Toom, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michela Giuffrida, Carlos Iturgaiz, Peter Kouroumbashev, Kostadinka Kuneva, Julia Pitera, László Tőkés

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Emil Radev

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

ECR

EFDD

GUE/NGL

PPE

 

S&D

 

VERTS/ALE

Beatriz Becerra Basterrechea, Yana Toom, Cecilia Wikström

 

 

 

Carlos Iturgaiz, Peter Jahr, Svetoslav Hristov Malinov, Lukas Mandl, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Emil Radev, László Tőkés, Jarosław Wałęsa

Soledad Cabezón Ruiz, Michela Giuffrida, Peter Kouroumbashev, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß

Margrete Auken, Ana Miranda

1

ECR

Notis Marias

4

0

EFDD

GUE/NGL

Eleonora Evi

Takis Hadjigeorgiou, Kostadinka Kuneva, Sofia Sakorafa

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/596799/IPOL_STU(2017)596799_EN.pdf

(2)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/596818/IPOL_STU(2017)596818_EN.pdf

(3)

ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(4)

ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

15.5.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Geoffroy Didier, Pascal Durand, Jytte Guteland, Virginie Rozière

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Dominique Bilde


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

19

+

ALDE

Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto

EFDD

Joëlle Bergeron

GUE/NGL

Kostas Chrysogonos

PPE

Geoffroy Didier, Rosa Estaràs Ferragut, Emil Radev, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech

S&D

Mady Delvaux, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jytte Guteland, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Virginie Rozière

VERTS/ALE

Max Andersson, Pascal Durand, Heidi Hautala

2

ENF

Dominique Bilde, Marie-Christine Boutonnet

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 7. juuni 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika