RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik

4.6.2018 - (COM(2017)0487 – C8-0309/2017 – 2017/0224(COD)) - ***I

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Franck Proust
Arvamuse koostaja (*):
Reinhard Bütikofer, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

Menetlus : 2017/0224(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0198/2018

Esitatud tekstid :

A8-0198/2018

Arutelud :

PV 13/02/2019 - 21
CRE 13/02/2019 - 21

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.7

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0121

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik

(COM(2017)0487 – C8-0309/2017 – 2017/0224(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0487),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 207 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0309/2017),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, väliskomisjoni ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamusi (A8-0198/2018),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– võttes arvesse Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamust nr 2/2015 ^{1 a}.
	_________________
	^{1 a} Euroopa Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamus nr 2/2015 (ELT C 239, 24.7.2017, lk 3).
Selgitus
Hiljutise kohtupraktika valguses tuleks selgitada, et määrus ei saa hõlmata portfelliinvesteeringuid.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Välismaised otseinvesteeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, edendades selle konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu, tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet ning avades ELi ekspordile uusi turgusid. Välismaised otseinvesteeringud toetavad komisjoni Euroopa investeerimiskava ja aitavad viia ellu teisi liidu projekte ja programme.	(1) Välismaised otseinvesteeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, edendades selle konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu, tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet ning avades ELi ekspordile uusi turgusid. Välismaised otseinvesteeringud toetavad Euroopa investeerimiskava ja aitavad viia ellu teisi liidu projekte ja programme.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Liit ja liikmesriigid on investeeringutele avatud, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping“) ning liidu ja selle liikmesriikide poolt välismaiste otseinvesteeringutega seoses võetud rahvusvaheliste kohustustega.	(2) Liit ja liikmesriigid on investeeringutele avatud, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping“), Euroopa Liidu lepingu („ELi leping“) artikli 3 lõikes 5 ning liidu ja selle liikmesriikide poolt välismaiste otseinvesteeringutega seoses võetud rahvusvaheliste kohustustega.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Maailma Kaubandusorganisatsioonis ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja liikmesriigid võtta teatavatel tingimustel välismaiste otseinvesteeringute suhtes vastu piiravaid meetmeid julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.	(3) Maailma Kaubandusorganisatsioonis ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja liikmesriigid võtta teatavatel tingimustel välismaiste otseinvesteeringute suhtes vastu turulepääsu piiravaid meetmeid julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Mitmes liikmesriigis on kehtestatud meetmed, mille kohaselt võivad nad piirata liikmesriikide vahelisi ja liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kapitaliliikumisi julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. Kõnealused meetmed peegeldavad liikmesriikide eesmärke ja muresid seoses välismaiste otseinvesteeringutega ja nende vastuvõtmise tulemusel kehtib palju erineva ulatuse ja menetluskorraga meetmeid. Samuti on liikmesriike, kus selliseid mehhanisme kehtestatud ei ole.	(4) Mitmes liikmesriigis on kehtestatud meetmed, mille kohaselt on neil võimalik piirata liikmesriikide vahelisi ja liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kapitaliliikumisi julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. Kõnealused meetmed peegeldavad liikmesriikide eesmärke ja muresid seoses välismaiste otseinvesteeringutega ja nende vastuvõtmise tulemusel kehtib palju meetmeid, mis on oma ulatuselt ja menetluskorralt erinevad ja koordineerimata. Liikmesriigid, kus selliseid mehhanisme kehtestatud ei ole, võivad kehtestada oma mehhanismid juba kehtestatud riiklike mehhanismide toimimise, kogemuse ja parimate tavade põhjal.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Hetkel puudub ELi tasandil välismaiste otseinvesteeringute suhtes julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel taustauuringute tegemiseks üldine raamistik.	(5) Hetkel puudub liidu tasandil välismaiste otseinvesteeringute suhtes julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel taustauuringute tegemiseks üldine raamistik, samal ajal kui liidu peamised kaubanduspartnerid, sealhulgas G7 riigid, on sellise raamistiku välja töötanud, kasutades erisuguseid ning erineva läbipaistvuse, piiravuse ja prognoositavuse määraga taustauuringumehhanisme.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) On oluline tagada õiguskindlus ning ELi ulatuslik koordineerimistegevus ja koostöö, kehtestades raamistiku liidus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks. See ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest.	(7) Käesolev määrus peaks tagama õiguskindluse liikmesriikide taustauuringumehhanismide jaoks ning tagama ELi ulatusliku koordineerimistegevuse ja koostöö, kehtestades raamistiku liidus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks. See ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest. Kolmandates riikides loodud taustauuringusüsteemide jälgimine komisjoni poolt peaks samuti tagama õiguskindluse.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule ja avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse nende eriomast olukorda ja siseriiklikke asjaolusid.	(8) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vajalikud õiguslikud vahendid, inimressursid ja rahalised vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule ja avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse nende eriomast olukorda ja siseriiklikke asjaolusid ning nn kuldaktsiaid (golden shares) ja kuldõigusi (golden powers).
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Hõlmata tuleks palju eri liiki investeeringuid, millega luuakse või hoitakse alal püsivaid ja otseseid sidemeid kolmanda riigi investorite ja liikmesriigis majandustegevust teostavate ettevõtjate vahel.	(9) Käesolev määrus peaks hõlmama palju eri liiki investeeringuid, sealhulgas välisriikide valitsuste kontrollitavaid otseinvesteeringuid, olenemata nende mahust või osaluskünnistest, millega luuakse või hoitakse alal püsivaid ja otseseid või kaudseid sidemeid välismaise investori – olenemata sellest, kas selline investor on lõplik investor – ja ettevõtjate vahel, kes teostavad majandustegevust liikmesriigi territooriumil, tema majandusvööndis kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga või mandrilaval.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta liidu õigusega kooskõlas vajalikke meetmeid, hoidmaks ära taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest kõrvalehoidumist, et kaitsta julgeolekut ja avalikku korda. See peaks hõlmama investeeringuid, mis tehakse liitu kunstlike skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust ja võimaldavad kõrvale hoida taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest, kui investorit omab või kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja. See ei piira ELi toimimise lepingus sätestatud asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist.	(10) Liikmesriigid peaksid kooskõlas liidu õigusega säilitama, muutma, tugevdama või vastu võtma meetmeid, mida on vaja selleks, et vältida nende taustauuringumehhanismidest ning julgeoleku ja avaliku korra kaitseks tehtud otsustest kõrvalehoidumist. See peaks hõlmama investeeringuid, mis tehakse liitu kunstlike skeemide kaudu, mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust ja võimaldavad kõrvale hoida taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest, muu hulgas juhtumeid, kui investori omandistruktuur või muu oluline tunnus on märkimisväärselt muutunud, kui investor tegutseb vahendajana või kui investorit omab või kontrollib kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni kõigist meetmetest, mida nad on kõrvalehoidumise vastu võtnud. See ei piira ELi toimimise lepingus sätestatud asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Käesoleva määruse raames peaksid komisjon ja liikmesriigid edendama kolmandate riikide koostööd ja pühendumist kaubandus- ja investeerimislepingute kaudu ning rahvusvahelistel foorumitel taustauuringumenetluste kohaldamise teemal.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et anda liikmesriikidele ja komisjonile juhiseid määruse kohaldamiseks, tuleks kehtestada loetelu teguritest, mida võib julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel arvesse võtta. Loetelu parandaks ka taustauuringumenetluse läbipaistvust nende investorite jaoks, kes kaaluvad liitu otseinvesteeringu tegemist või on seda teinud. Loetelu teguritest, mis võivad julgeolekut ja avalikku korda mõjutada, peaks jääma mitteammendavaks.	(11) Selleks et anda liikmesriikidele ja komisjonile juhiseid määruse kohaldamiseks, tuleks kehtestada loetelu teguritest, mida võiks julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel arvesse võtta. Loetelu parandaks ka taustauuringumenetluse läbipaistvust nende investorite jaoks, kes kaaluvad liitu otseinvesteeringu tegemist või on seda teinud. Loetelu teguritest, mis võivad julgeolekut ja avalikku korda mõjutada, peaks jääma mitteammendavaks.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriigid ja komisjon arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid tegureid, sh mõju elutähtsatele taristutele, tehnoloogiale (sh progressi võimaldav tehnoloogia) ja julgeoleku tagamiseks ja avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele, mille häired, kadumine või hävimine mõjutaks oluliselt liikmesriike või liitu. Selles küsimuses peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik võtta arvesse seda, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt (nt oluline rahastus, sh toetused) kolmanda riigi valitsus.	(12) Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võiks mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriigid ja komisjon eelkõige arvesse võtma seda, kas esineb varustuse katkemine, häire, kadumine või hävimine, mis võiks mõjutada liikmesriike või liitu, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt kolmanda riigi valitsus või välisriigi valitsuse kontrolli all olev välismaine investeering, kas välisinvesteering on osa riigi juhitud projektist või kolmanda riigi poolt ellu viidavast majandus-, tööstus- või poliitilisest strateegiast, mille eesmärk on omandada või üle kanda peamisi võimaldavaid tehnoloogiaid või teadmisi, või toetab strateegilisi riiklikke huve. Seda tuleks kohaldada ka juhul, kui investor on juba osalenud liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda mõjutavates investeerimisprojektides.
	Liikmesriikidel ja komisjonil on samuti võimalik hinnata julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel võimalikku mõju muu hulgas elutähtsale ja strateegilise tähtsusega taristule, elutähtsale ja strateegilise tähtsusega tehnoloogiale, liidu strateegilisele sõltumatusele, tundlikule teabele ja liidu kodanike isikuandmetele juurdepääsule, meedia mitmekesisusele ja sõltumatusele ning üldhuviteenustele ja üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Selle üle otsustamisel, kas välisinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võivad liikmesriigid ja komisjon võtta arvesse ka konteksti ja olukorda, milles investeering tehakse või tehti, muu hulgas seda, kas investeering võib põhjustada monopoolse struktuuri tekke ja kas välisinvestori päritoluriigi turg on avatud, piiratud või suletud, kas on olemas vastastikkus ja võrdsed tingimused ning kas on oht, et rikutakse rahvusvahelisi inimõigustealaseid õigusakte või ILO standardeid. Uurimine tuleks läbi viia parima kättesaadava teabe põhjal, mis peab olema täpne, põhjalik ja usaldusväärne.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b) Liikmesriigid võivad lubada ettevõtjatel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel või sotsiaalpartneritel, nt ametiühingutel, esitada liikmesriikidele taotlus kaaluda taustuuringu käivitamist, ilma et see piiraks suuremat menetluslikku kaasatust võimaldavaid erinevaid süsteeme.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 c) Kui ettevõtjatel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel või sotsiaalpartneritel, nt ametiühingutel, on olulist teavet või tõsiseid ja nõuetekohaselt põhjendatud kahtlusi välismaise otseinvesteeringu kohta, mis võib mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme seoses julgeoleku ja avaliku korraga, peaks olema võimalik seda teavet komisjonile edastada. Komisjon võib seda teavet arvamuse esitamisel nõuetekohaselt arvesse võtta.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Tuleks kehtestada liikmesriikides välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimise menetlusliku raamistiku olulised tegurid, et võimaldada investoritel, komisjonil ja teistel liikmesriikidel paremini mõista, kuidas investeeringute kohta taustauuringuid teha võidakse, ja tagada nende jaoks kindlus selles, et investeeringute tausta uuritakse läbipaistval viisil ning et kolmandate riikide vahel ei toimu diskrimineerimist. Need tegurid peaksid hõlmama vähemalt taustauuringuteks kehtestatavaid tähtaegu ja investorite võimalust pöörduda taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse	(13) Tuleks kehtestada liikmesriikides välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimise menetlusliku raamistiku olulised tegurid, et võimaldada investoritel, komisjonil ja teistel liikmesriikidel läbipaistval viisil paremini mõista, kuidas investeeringute kohta taustauuringuid teha võidakse, ning et kolmandate riikide vahel ei toimu diskrimineerimist. Need tegurid peaksid hõlmama vähemalt taustauuringuteks kehtestatavaid tähtaegu ja investorite võimalust pöörduda taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks liikmesriikide ametiasutuste ja kohtute poole vastavalt liikmesriikide õigusele.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Luua tuleks mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel omavahel koostööd teha ja üksteist abistada olukorras, kus ühte liikmesriiki tehtav välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut ja avalikku korda teistes liikmesriikides. Liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui liikmesriigid, kes märkusi esitavad või liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu tausta. Liikmesriikide märkused tuleks edastada ka komisjonile. Ka komisjonil peaks olema vajadusel võimalus esitada märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui see liikmesriik ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu taustaja ning olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.	(14) Luua tuleks mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel omavahel koostööd teha ja üksteist abistada olukorras, kus ühte liikmesriiki tehtav välismaine otseinvesteering võiks mõjutada julgeolekut ja avalikku korda teistes liikmesriikides. Liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui liikmesriigid, kes märkusi esitavad või liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu tausta. Need märkused tuleks samaaegselt edastada ka kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile, kellel peaks seejärel olema võimalus esitada märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui see liikmesriik ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu tausta ning olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud. See arvamus tuleks edastada samaaegselt kõikidele teistele liikmesriikidele ja seda ei tohiks avalikustada. Liikmesriigil peaks olema võimalus taotleda, et komisjon esitaks arvamuse või teised liikmesriigid teeksid märkusi tema territooriumile tehtava välismaise otseinvesteeringu kohta.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Lisaks peaks komisjonil olema võimalus teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis aitavad oluliselt kaasa liidu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõime suurenemisele. See hõlmaks eelkõige projekte ja programme, millega on seotud olulised ELi rahalised vahendid või mis on loodud elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevate liidu õigusaktidega. Suurema selguse tagamiseks tuleks lisas esitada soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest, millega seoses võib komisjon välismaise otseinvesteeringu tausta uurida.	(15) Lisaks peaks komisjon tegema julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis aitavad oluliselt kaasa liidu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõime suurenemisele. See hõlmaks eelkõige projekte ja programme, millega on seotud olulised ELi rahalised vahendid või mis on loodud elutähtsat ja strateegilise tähtsusega taristut, elutähtsat ja strateegilise tähtsusega tehnoloogiat või elutähtsaid ja strateegilise tähtsusega sisendeid käsitlevate liidu õigusaktidega. Suurema selguse tagamiseks tuleks lisas esitada mitteammendav loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest, millega seoses võib komisjon välismaise otseinvesteeringu tausta uurida. Komisjonile tuleks anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et sellist loendit ajakohastada.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Liidu institutsioonide vahelise dialoogi tõhustamiseks peaks Euroopa Parlamendi pädeval komisjonil olema võimalus paluda komisjonil esitada arvamus liikmesriigis kavandatava või tehtud välismaise otseinvesteeringu kohta. Komisjon peaks teavitama Euroopa Parlamenti sellise taotluse põhjal võetud meetmetest.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, peaks tal olema võimalus esitada mõistliku aja jooksul oma arvamus liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Liikmesriigid võtavad komisjoni arvamust igati arvesse ja annavad komisjonile aru, kui tema arvamust ei ole järgitud, vastavalt liikmesriikidele Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustusele. Komisjonil peaks olema ka võimalus taotleda neilt liikmesriikidelt teavet, mida ta investeeringu tausta uurimiseks vajab.	(16) Kui komisjon või üks või mitu liikmesriiki leiab, et välisinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, peaks komisjon esitama mõistliku aja jooksul oma arvamuse liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ning sellistel liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada märkusi liikmesriikidele, kuhu sellist investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Arvamus, mida ei tohiks avalikustada, tuleks edastada samal ajal ka teistele liikmesriikidele. Liikmesriigid võtavad komisjoni arvamust igati arvesse ning esitavad komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kirjaliku selgituse, kui seda arvamust ei ole järgitud, vastavalt liikmesriikidele Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustusele. Komisjonil peaks olema ka võimalus taotleda neilt liikmesriikidelt teavet, mida ta investeeringu tausta uurimiseks vajab. Liikmesriigil peaks olema võimalus paluda, et komisjon esitaks arvamuse või teised liikmesriigid teeksid märkusi tema territooriumil tehtava välismaise otseinvesteeringu kohta.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Kui vähemalt kolmandik liikmesriike on seisukohal, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või avalikku korda, või kui vähemalt kolmandik liikmesriike ja komisjon on seisukohal, et investeering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, peaksid liikmesriigid võtma komisjoni arvamust ja teiste liikmesriikide märkusi igati arvesse ning esitama komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kirjaliku selgituse. Kui kõnealuseid märkusi või arvamusi ei järgita, peaks komisjon püüdma edendada suhtlust märkused esitanud liikmesriikide ja selle liikmesriigi vahel, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Selleks et hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ja komisjoni poolt välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimist, peaks liikmesriigid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja neisse tehtud muudatustest ning regulaarselt taustauuringumehhanismide rakendamise kohta aru andma. Samal eesmärgil peaks ka liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, andma neile kättesaadava teabe alusel aru nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta.	(17) Selleks et hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd, komisjoni poolt välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimist ning parandada liikmesriikide esitatud andmete läbipaistvust ja võrreldavust, peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja neisse tehtud muudatustest ning regulaarselt taustauuringumehhanismi rakendamise kohta aru andma. Samal eesmärgil peaksid ka liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, andma neile kättesaadava teabe alusel aru nende territooriumil, majandusvööndis või mandrilaval tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta. Samuti peaksid nad andma teavet selle kohta, milliseid samme on astutud sellise teabe hankimiseks.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Seetõttu on oluline tagada, et kõigis liikmesriikides kehtestatakse miinimumnõuded määruse kohaldamisalasse kuuluvate välismaiste otseinvesteeringutega seotud teabele ja koostööle. Niisugune teave tuleks esitada liikmesriigil, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, kui seda taotlevad liikmesriigid või komisjon. Teave hõlmab niisuguseid teabeelemente nagu välisriigi investori omandistruktuur ja kavandatava või tehtud investeeringu rahastus, sh teave kolmandate riikide antud toetuste kohta, kui see teave on olemas.	(18) Seetõttu on oluline tagada, et miinimumnõuded määruse kohaldamisalasse kuuluvate välismaiste otseinvesteeringutega seotud teabele ja koostööle kehtestatakse kõigis liikmesriikides, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, kui seda taotleb mõni liikmesriik või komisjon. See teave hõlmab niisuguseid teabeelemente nagu välisriigi investori omandistruktuur ja kavandatava või tehtud investeeringu rahastus, sh teave kolmandate riikide antud toetuste kohta, kui see teave on olemas. Sellist teavet tuleks esitada vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 346 sätestatud eeskirjadele. See peaks olema täpne, terviklik ja usaldusväärne ning püüdma hõlbustada andmete võrreldavust.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Suhtlust ja koostööd liikmesriikide ja liidu tasandil peaks tõhustama igas liikmesriigis loodavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunktid.	(19) Suhtlust ja koostööd liikmesriikide ja liidu tasandil peaks tõhustama igas liikmesriigis loodavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute institutsioonipõhised kontaktpunktid ja spetsiaalne investeeringute taustauuringute koordineerimisrühm.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Liikmesriigid ja komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse ja muu tundliku teabe kaitse.	(20) Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama kõrgeimal tasemel kaitse kogu konfidentsiaalsele teabele, mille teevad kättesaadavaks välisinvestorid ja asjaomane liidu ettevõtja.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kättesaadava parima teabe alusel igal aastal aruande, mis käsitleb nende territooriumil, majandusvööndis või mandrilaval tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid. Samuti peaksid nad andma teavet selle kohta, milliseid samme on astutud sellise teabe hankimiseks. Nende aastaaruannete põhjal peaks komisjon koostama igal aastal aruande, milles kirjeldatakse üldist investeerimisolukorda liidus, sealhulgas käesoleva määruse rakendamist, ning esitama selle Euroopa Parlamendile. See aruanne tuleks avalikustada.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Kui aruandes tehakse ettepanek määruse sätteid muuta, võib sellele vajadusel lisada seadusandliku ettepaneku.	(21) Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kolme aasta möödudes peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse toimimist ja mõjusust. Hinnang peaks hõlmama ka selliseid pikaajalise majanduskontrolli võimalusi, mis ei ole välismaised otseinvesteeringud ning mille tulemuseks on avaliku lepingu abil kestva ja otsese mõjujõu omandamine, mis võimaldab juhtida või kontrollida liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, nagu on määratletud käesolevas määruses. Kui aruandes tehakse ettepanek määruse sätteid muuta, võib sellele vajadusel lisada seadusandliku ettepaneku, ning igal muul juhul tuleks teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loendi ajakohastamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et teha muudatusi käesoleva määruse lisas. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide koostamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide koostamist.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. „välismaine otseinvesteering“ – mis tahes investeering, mille teeb välisinvestor ja mille eesmärk on luua või säilitada püsivat ja otsest seost välisinvestori ja selle ettevõtja vahel, kellele rahalised vahendid kättesaadavaks tehakse, et teostada majandustegevust liikmesriigis, sh investeering, mis võimaldab tegelikku osalust majandustegevust teostava ettevõtja juhtimises või kontrollimises;	1) „välismaine otseinvesteering“ – mis tahes investeering, olenemata selle mahust ja osaluskünnisest, mille teeb välisinvestor, olenemata sellest, kas see investor on lõplik investor, ja mille eesmärk on luua või säilitada püsivat ja otsest või kaudset seost välisinvestori ja selle ettevõtja vahel, kellele rahalised vahendid kättesaadavaks tehakse, et teostada majandustegevust liikmesriigi territooriumil, tema majandusvööndis kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga või mandrilaval, sh investeering, mis võimaldab tegelikku osalust majandustegevust teostava ettevõtja juhtimises või tema otsest või kaudset kontrollimist;
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) „välisriigi valitsuse kontrolli all olev otseinvesteering“ – mis tahes välismaine otseinvesteering, mille tulemusena võib välisriigi valitsus või välisriigi valitsuse kontrollitav või tema nimel või tema juhiste alusel tegutsev üksus saada kontrolli liidus asutatud mis tahes juriidilise isiku üle;
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. „välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline isik või kolmanda riigi ettevõtja, kes kavatseb teha välismaist otseinvesteeringut või on selle teinud;	(2) „välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline või juriidiline isik või kolmanda riigi ettevõtja või riiklik või riigi institutsioon, kes kavatseb teha või on juba teinud välismaise otseinvesteeringu, olenemata sellest, kas tegemist on lõpliku investori või kolmanda riigi sellist investorit esindava vahendajaga;
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. „taustauuring“ – menetlus, mis võimaldab välismaiseid otseinvesteeringuid hinnata, uurida, nende tegemiseks luba anda, nende suhtes tingimusi kehtestada, nende tegemist keelata või neid tühistada;	(3) „taustauuring“ – menetlus, mis võimaldab välismaiseid otseinvesteeringuid hinnata, uurida, nende tegemiseks luba anda, nende suhtes tingimusi kehtestada, nende tegemist keelata või neid tühistada; ning mille teostamise tähtaeg algab pärast seda, kui asjaomased asutused on saanud taustauuringu alustamiseks kogu vajaliku teabe ;
Selgitus
Tuleb vältida seda, et välisinvestor ei edasta kõiki taustauuringuks nõutavaid dokumente ja laseb tähtajal joosta. Seetõttu peaks taustauuringu tähtaeg algama hetkest, mil kõik toimiku koostamiseks nõutavad dokumendid on esitatud.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad jõusse jätta, muuta või kehtestada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanisme julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel käesolevas määruses sätestatud tingimustel.	1. Vastavalt käesoleva määruse sätetele võivad liikmesriigid jõusse jätta, muuta, tugevdada või kehtestada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanisme julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme.	2. Komisjon teeb julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid on eelkõige need, millega on seotud märkimisväärsed summad või olulised rahalised vahendid ELi ressurssidest või mida reguleerivad elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevad liidu õigusaktid. Soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest on ära toodud määruse 1. lisas.	3. Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid on eelkõige need, millega on seotud ELi rahalised vahendid või mida reguleerivad liidu õigusaktid, mis käsitlevad elutähtsat ja strateegilise tähtsusega taristut, tehnoloogiat, sh peamisi võimaldavaid tehnoloogiaid, ning julgeoleku või avaliku korra tagamise seisukohast elutähtsaid sisendeid. Mitteammendav loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest on ära toodud käesoleva määruse lisas. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 13 a, et muuta käesolevat määrust lisas esitatud loendi ajakohastamise teel.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tegurid, mida võib taustauuringu tegemisel arvesse võtta	Tegurid, mida võetakse taustauuringu tegemisel arvesse
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Välismaiste otseinvesteeringute kohta taustauuringute tegemisel julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada muu hulgas:	1. Välismaiste otseinvesteeringute kohta taustauuringute tegemisel julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada muu hulgas:
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsaid taristuid, sh energeetikat, transporti, andmesidet, andmete säilitamist, kosmoseuuringuid, finantstaristuid ja tundlikke rajatisi;	a) elutähtsat ja strateegilise tähtsusega füüsilist või virtuaalset taristut, sh energia- ja veejaotustaristut, transpordivõrke, sadamaid, raudteid, lennujaamu ja laevatehaseid, transporditeenuseid , side- ja meediataristut, lennundus- ja kosmosetaristut, andmete säilitamise ja ulatusliku andmeanalüüsi taristut, valimiste taristut, finantsteenuste taristut ja tundlikke rajatisi;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsat tehnoloogiat, sh tehisintellekti, robootikat, pooljuhte, potentsiaalselt kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, küberturvalisust ja kosmose- või tuumatehnoloogiat;	b) elutähtsat ja strateegilise tähtsusega tehnoloogiat, sh tehisintellekti, robootikat, kvanttehnoloogiat, nano-, bio- ja meditsiinitehnoloogiat, info- ja sidetehnoloogiat, elektroonilisi kiipe, pooljuhte, energia salvestamist, kahesuguse kasutusega kaupu, riigikaitset, küberturvalisust ja kübertehnoloogiat, autotööstust, raudtee-, lennundus- või tuumatehnoloogiat ning teadus- ja arendusrajatisi;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsate sisendite varustuskindlust või	c) liidu strateegilist sõltumatust, elutähtsate sisendite, sh kaupade, tooraine, haruldaste muldmetallide, põllumajanduslike varade, põllumajandusmaa ja põllumajanduslike toiduainete turvalisust ja varustuskindlust; või
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– tundlikule teabele juurdepääsu või suutlikkust tundlikku teavet kontrollida.	d) juurdepääsu tundlikule teabele või liidu kodanike isikuandmetele, sh tervisega seotud isikuandmetele, ning suutlikkust kontrollida suuremahulisi andmeid või tundlikku teavet,
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) meedia mitmekesisust ja sõltumatust, üldhuviteenuseid ja üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, kultuuriteenuseid, sh audiovisuaalteenuseid, samuti spordirajatisi ja kihlveoteenuseid ning kultuuripärandit.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välisinvestorit kontrollib kolmanda riigi valitsus, sealhulgas märkimisväärsete rahaliste vahendite kaudu.	2. Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võtavad liikmesriigid ja komisjon arvesse eelkõige seda, kas:
	a) esineb varustuse katkemise, häire, kadumise või hävimise oht, mis avaldaks mõju liikmesriigile või liidule;
	b) välisinvestorit kontrollivad otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, riigiasutused või relvajõud ja/või ta tegeleb riigi juhitud välisprojektide või -programmide ja välisriigi valitsuse kontrollitavate otseinvesteeringutega strateegiliste tööstuseesmärkide saavutamiseks, peamiste võimaldavate tehnoloogiate või teadmiste omandamiseks või ülekandmiseks või strateegiliste riiklike huvide toetamiseks, sh omandistruktuuri või olulise rahastamise kaudu, mis võib toimuda kolmanda riigi valitsuse või riigi osalusega finantseerimisasutuse antavate toetuste, laiendatud krediidi või laenu ja/või tema otsustuskeskustes poliitilise kohaloleku kujul;
	c) investor on juba osalenud liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda ohustavates investeerimisprojektides.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid ja komisjon muu hulgas võtta arvesse järgmist:
	a) olukorda ja asjaolusid, mida arvestades investeering tehakse või tehti, kaasa arvatud juhul, kui investori päritoluriigis peetakse sektorit strateegiliseks;
	b) kas on olemas tõsine ja põhjendatud oht, et välisinvestor tegeleb ebaseadusliku või kriminaalse tegevusega, nagu rahapesu, rahaliste vahendite väärkasutamine, korruptsioon, terrorismi rahastamine, organiseeritud kuritegevus või intellektuaalomandi õiguste rikkumine või rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate õigusaktide ja ILO tööõiguse põhireeglite rikkumine;
	c) kas selle ettevõtja põhikiri, millesse investeering tehakse, sisaldab omandiõiguse muutmise punkte;
	d) kas investeering võib tugevdada või kaasa tuua monopolistruktuuri või kontrolli väärtusahela üle, nt avaldades sellega seoses nimekirja kõigist komisjoni analüüsitud ühinemistest, mis on seotud kolmanda riigi ettevõtjaga, ning nimekirja kõigist liikmesriikide konkurentsiametite analüüsitud ühinemistest, mis on seotud sama ettevõtjaga;
	e) kas välisinvestori päritoluriigi turg on avatud, piiratud või suletud ning kas on tagatud vastastikkus ja võrdsed tingimused;
	f) komisjoni või liikmesriikide varasemaid seoseid välisinvestoriga.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Uurimine viiakse läbi parima kättesaadava teabe põhjal, mis peab olema täpne, põhjalik ja usaldusväärne.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad jätta jõusse, muuta või võtta vastu meetmeid, mida on vaja, et hoida ära kõrvelhoidumist taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest.	Liikmesriigid jätavad jõusse, muudavad, tugevdavad või võtavad vastu meetmeid, mida on vaja, et selgitada välja kõrvelhoidumine taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest ja seda ära hoida, sealhulgas juhtudel, kui investori omandistruktuur või muu oluline tunnus on märkimisväärselt muutunud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist meetmetest, mida nad on kõrvalehoidumise vastu võtnud.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid kehtestavad taustauuringumenetluses otsuste tegemiseks tähtajad. Kõnealused tähtajad peavad võimaldama neil arvesse võtta teiste liikmesriikide märkusi, millele on osutatud artiklis 8, ning komisjoni arvamust, millele on osutatud artiklites 8 ja 9.	2. Liikmesriigid kehtestavad taustauuringumenetluses otsuste tegemiseks tähtajad ja avalikustavad need. Kõnealused tähtajad peavad võimaldama neil arvesse võtta teiste liikmesriikide märkusi, millele on osutatud artiklis 8, ning komisjoni arvamust, millele on osutatud artiklites 8 ja 9.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid võivad lubada ettevõtjatel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel või sotsiaalpartneritel (nt ametiühingutel) esitada liikmesriikide ametiasutustele taotlusi kaaluda taustuuringute käivitamist, ilma et see mõjutaks suuremat menetluslikku kaasatust võimaldavaid liikmesriikide süsteeme.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Konfidentsiaalset teavet, sh äriliselt tundlikku teavet, mille teevad kättesaadavaks välisinvestor ja asjaomane ettevõtja, tuleb kaitsta.	3. Liikmesriigid ja komisjon tagavad välisinvestori või asjaomase liidu ettevõtja poolt taustauuringute menetluste käigus kättesaadavaks tehtava kogu konfidentsiaalse teabe kõrgeimal tasemel kaitse vastavalt komisjoni otsustele (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Investoritel ja asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalus pöörduda siseriiklike ametiasutuste poolt taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse.	4. Investoritel ja asjaomastel liidu ettevõtjatel peab olema võimalus pöörduda taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks liikmesriigi ametiasutustesse ja kohtusse vastavalt liikmesriigi õigusele.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitavad komisjonile iga-aastase aruande nende taustauuringumehhanismide kohaldamise kohta. Iga aruandlusperioodi kohta peab aruanne sisaldama eelkõige järgmist teavet:	3. Liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitavad komisjonile iga aruandlusperioodi kohta lisateavet nende taustauuringumehhanismide kohaldamise kohta, eelkõige järgmise teabe:
a) välismaised otseinvesteeringud, mille kohta taustauuring tehti või tehakse;	a) välismaised otseinvesteeringud, mille kohta taustauuring tehti või tehakse;
(b) taustauuringumenetluses tehtud otsused, millega keelatakse välismaise otseinvesteeringu tegemine;	b) taustauuringumenetluses tehtud otsused, millega keelatakse välismaise otseinvesteeringu tegemine;
(c) taustauuringumenetluses tehtud otsused, millega kehtestatakse välismaise otseinvesteeringu suhtes tingimusi või leevendusmeetmeid;	c) taustauuringumenetluses tehtud otsused, millega kehtestatakse välismaise otseinvesteeringu suhtes tingimusi või leevendusmeetmeid;
(d) taustauurimise all olnud ja olevate välismaiste otseinvesteeringute majandussektor, päritolu ja väärtus.	d) taustauurimise all olnud ja olevate välismaiste otseinvesteeringute majandussektor, päritolu ja väärtus;
	d a) taustauuringumenetluse käigus tehtud otsused liidule huvi pakkuvate projektide või programmide kohta.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, esitavad komisjonile neile kättesaadava teabe alusel iga-aastase aruande, mis hõlmab nende territooriumil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid.	2. Liikmesriigid esitavad komisjonile kättesaadava parima teabe alusel iga-aastase aruande, mis hõlmab nende territooriumil, majandusvööndis või mandrilaval tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid, ning teabe selle teabe saamiseks võetud meetmete kohta.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon koostab igal aastal aruande, milles tehakse kokkuvõte üldisest investeerimisalasest olukorrast liidus, sh käesoleva määruse rakendamisest, ja esitab selle Euroopa Parlamendile, tuginedes muu hulgas kõigi liikmesriikide esitatud iga-aastastele aruannetele ning võttes nõuetekohaselt arvesse nendes aruannetes sisalduva teatava teabe konfidentsiaalset iseloomu. Kõnealune aruanne avalikustatakse.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast välismaisest otseinvesteeringust, mille suhtes viiakse selle liikmesriigi taustauuringumehhanismi raames läbi taustauuringut, viie tööpäeva jooksul alates taustauuringu algusest. Selle teabe hulgas ja vastava vajaduse korral tuleb taustauuringut tegeval liikmesriigil osutada, kas tema arvates võib uurimise all olev välismaine otseinvesteering kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamisalasse.	1. Liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast välismaisest otseinvesteeringust, mille suhtes viiakse selle liikmesriigi taustauuringumehhanismi raames läbi taustauuringut, hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast taustauuringu algust. Selle teabe hulgas ja vastava vajaduse korral tuleb taustauuringut tegeval liikmesriigil osutada, kas tema arvates võib uurimise all olev välismaine otseinvesteering kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriik võib paluda, et komisjon esitaks arvamuse või teised liikmesriigid teeksid märkusi tema territooriumile tehtava välismaise otseinvesteeringu kohta.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering, mida kavatsetakse teha teise liikmesriiki või mis on sinna tehtud, ohustab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda, võib ta esitada märkusi liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Märkused esitatakse samaaegselt ka komisjonile.	2. Kui liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering, mida kavatsetakse teha teise liikmesriiki või mis on sinna tehtud, ohustab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda, võib ta esitada märkusi liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Liikmesriigi märkused esitatakse samaaegselt nii komisjonile kui ka kõigile teistele liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis, võib ta esitada oma arvamuse sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjon võib esitada oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.	3. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis, võib ta esitada oma arvamuse sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjon võib esitada oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud. Komisjoni arvamus esitatakse samaaegselt kõigile teistele liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon või liikmesriik, kes põhjendatult leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda, võib taotleda liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mis tahes teavet, mida on vaja lõikes 2 osutatud märkuste esitamiseks või lõikes 3 osutatud arvamuse andmiseks.	4. Liikmesriik, kellel on põhjust arvata, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda, võib esitada komisjonile põhjendatud taotluse, milles ta palub, et liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, esitaks mis tahes teabe, mida on vaja lõikes 2 osutatud märkuste esitamiseks. Komisjon kogub kõik esitatud teabenõuded kokku ja edastab need viivitamata liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Kui see on põhjendatud, võib komisjon ka omal algatusel nõuda mis tahes teavet, mis on vajalik lõikes 3 osutatud arvamuse andmiseks.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõikes 2 osutatud märkused või lõikes 3 osutatud arvamused tuleb adresseerida liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 või 4 osutatud teabe kättesaamist. Juhul, kui komisjon annab oma arvamuse pärast teiste liikmesriikide märkusi, on komisjonil oma arvamuse esitamiseks täiendavalt 25 tööpäeva.	5. Lõikes 2 osutatud märkused tuleb adresseerida komisjonile ja liikmesriikidele ning lõikes 3 osutatud arvamused liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast teabe kättesaamist. Juhul, kui komisjon annab oma arvamuse pärast teiste liikmesriikide märkusi, on tal oma arvamuse esitamiseks täiendavalt 25 tööpäeva.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtab nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide märkusi ja lõikes 3 osutatud komisjoni arvamust.	6. Liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtab nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide märkusi ja lõikes 3 osutatud komisjoni arvamust ning artikli 12 a kohaselt asutatud investeeringute taustauuringute koordineerimisrühma raames esitatud arvamusi.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Kui vähemalt üks kolmandik liikmesriikidest leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või avalikku korda, võtab liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, nende märkusi ja komisjoni avamust igati arvesse ja esitab kirjaliku selgituse.
	Kui kõnealuseid märkusi või arvamusi ei järgita, edendab komisjon suhtlust märkused esitanud liikmesriikide ja selle liikmesriigi vahel, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Käesoleva artikli kohane koostöö liikmesriikide vahel toimub artiklis 12 osutatud kontaktpunktide vahendusel.	7. Käesoleva artikli kohane koostöö liikmesriikide vahel toimub vastavalt artiklile 12 a asutatud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute institutsionaalsete kontaktpunktide ja investeeringute taustauuringute koordineerimisrühma vahendusel.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, võib ta esitada oma arvamuse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.	1. Kui komisjon või vähemalt üks liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, esitab komisjon oma arvamuse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjoni arvamus esitatakse samaaegselt teistele liikmesriikidele. Kõnealust arvamust ei avalikustata.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriik võib paluda, et komisjon esitaks arvamuse või teised liikmesriigid teeksid märkusi tema territooriumile tehtava välismaise otseinvesteeringu kohta.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Kui liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering, mida kavatsetakse teha teise liikmesriiki või mis on sinna tehtud, mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda liidu projektide või programmide raames, või liidu huve, võib ta esitada märkused liikmesriigile, kuhu välismaist investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Kõnealused märkused esitatakse samaaegselt komisjonile.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib taotleda liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mis tahes teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud arvamuse andmiseks.	2. Komisjon võib taotleda liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mis tahes teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud arvamuse andmiseks. Sellise teabe käsitlemisel pöörab komisjon igati tähelepanu teabe võimalikule tundlikkusele. Liikmesriik, välisinvestor ja ettevõtja, kellele investeering tehakse, või ettevõte, kuhu investeeritakse, võib esitada komisjonile mis tahes asjakohase teabe, mida ta peab vajalikuks arvamuse esitamiseks. See teave peab olema täpne, terviklik ja usaldusväärne ning sellega tuleb püüda hõlbustada andmete võrreldavust.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon saadab oma arvamuse asjaomasele liikmesriigile mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud lõike 2 kohaselt taotletud teabe. Kui liikmesriik on kehtestanud artikli 3 lõike 1 kohaselt taustauuringumehhanismi ja komisjon on saanud artikli 8 lõike 1 kohaselt teabe sellise välismaise otseinvesteeringu kohta, mille suhtes tehakse taustauuringut, tuleb arvamus esitada 25 tööpäeva jooksul pärast selle teabe saamist. Kui arvamuse andmiseks on vaja lisateavet, hakkab 25-päevane ajavahemik kulgema lisateabe saamise kuupäevast alates.	3. Komisjon esitab oma arvamuse asjaomasele liikmesriigile mõistliku aja jooksul, et mitte seada põhjendamatute viivitustega ohtu ei välismaist otseinvesteeringut ega ka liikmesriigi taustauuringut, ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud lõike 2 kohaselt taotletud teabe.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjoni arvamus edastatakse teistele liikmesriikidele.	4. Komisjoni arvamus edastatakse teistele liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtavad komisjoni arvamust igati arvesse ja annavad komisjonile aru, kui tema arvamust ei ole järgitud.	5. Liikmesriigid, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtavad lõikes 1 osutatud komisjoni arvamust või lõikes 1 b (uus) osutatud liikmesriikide märkusi igati arvesse ning annavad komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele kirjalikult aru, kui komisjoni arvamust või liikmesriikide märkusi ei ole järgitud.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Kui ettevõtjatel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel või sotsiaalpartneritel (nt ametiühingutel) on olulist teavet või tõsiseid ja nõuetekohaselt põhjendatud kahtlusi välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme seoses julgeoleku ja avaliku korraga, võivad nad selle teabe komisjonile edastada. Komisjon võib seda teavet arvamuse esitamisel nõuetekohaselt arvesse võtta.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 b. Kui vähemalt üks kolmandik liikmesriikidest ja komisjon leiavad, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või avalikku korda, võtab liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, teiste liikmesriikide märkusi ja komisjoni avamust igati arvesse ja esitab kirjaliku selgituse.
	Kui kõnealuseid märkusi või arvamusi ei järgita, edendab komisjon suhtlust märkused esitanud liikmesriikide ja selle liikmesriigi vahel, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 c. Selleks et edendada suhtlust liidu institutsioonide vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon paluda komisjonil esitada arvamus liikmesriiki teha kavatsetava või sinna tehtud välismaise otseinvesteeringu kohta ning tulla parlamendikomisjoni ette arutama kõiki küsimusi, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, ja eelkõige selliste investeeringute taustauuringuid puudutavate sätete kohaldamist, mis tõenäoliselt mõjutavad käesoleva määruse kohaseid liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti selliste taotluste põhjal võetud meetmetest.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et teave, mida komisjon ja teised liikmesriigid on artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 alusel taotlenud, tehakse komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriigile teatavaks põhjendamatu viivituseta.	1. Liikmesriigid tagavad, et teave, mida komisjon ja teised liikmesriigid on artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 alusel taotlenud, tehakse komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriigile teatavaks põhjendamatu viivituseta ELi toimimise lepingu artiklis 346 sätestatud eeskirjade kohaselt. See teave peab olema täpne, terviklik ja usaldusväärne ning sellega tuleb püüda hõlbustada andmete võrreldavust.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) välisriigi investori ja selle ettevõtja omandistruktuur, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, sh teave kontrolliva aktsionäri või kontrollivate aktsionäride kohta;	a) otsese välisinvestori ja tegeliku investori ja selle ettevõtja, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, omandistruktuur, osalus kapitalis ja laad, sh teave kontrolliva aktsionäri või kontrollivate aktsionäride kohta;
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) investeeringu rahastamine liikmesriigi käsutuses oleva teabe kohaselt.	e) investeeringu rahastamine ja selle päritolu, sh tõend selle õiguspärasuse kohta, liikmesriigi käsutuses oleva parima teabe kohaselt.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud konfidentsiaalse teabe kaitse.	2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud konfidentsiaalse teabe kõige kõrgetasemelisema kaitse ja vastavad standardid, võttes nõuetekohaselt arvesse tundlikku teavet ning toimides kooskõlas komisjoni otsustega (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/444.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontaktpunktid	Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute institutsionaalsed kontaktpunktid
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkti. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkte kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.	1. Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute institutsionaalse kontaktpunkti. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemise eest vastutavaid välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute institutsionaalseid kontaktpunkte ja tagavad tiheda koostöö nende vahel kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes, eelkõige investeeringute taustauuringute koordineerimisrühma raames.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute institutsionaalsetel kontaktpunktidel peaks olema võimalik hoida sidet muude kontaktpunktidega, mis on loodud riiklike või liidu õigusaktidega, millel on samad eesmärgid, et soodustada võrgustiku väljakujunemist.
Selgitus
Direktiiviga 2008/114 luuakse näiteks Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kaitse eest vastutavad kontaktpunktid. Nende kontaktpunktide vaheline sidemete loomine ja kogemuste vahetus ei nõua lisavahendeid ja võimaldab paremat teabevahetust.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute institutsionaalsed kontaktpunktid peavad vastama sama taseme nõuetele mis investeeringute riiklikud taustauuringusüsteemid, näiteks seoses juurdepääsuga nõutavale teabele, koordineeriva rolli ning konfidentsiaalse ja tundliku teabe kõrgeima kaitsetaseme tagamisega.
Selgitus
Institutsionaalsetel kontaktpunktidel peavad eelkõige teabe kaitsmise valdkonnas olema samad kohustused.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 a
	Investeeringute taustauuringute koordineerimisrühm
	1. Asutatakse investeeringute taustauuringute koordineerimisrühm, mida juhib komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab koordineerimisrühma oma esindaja.
	2. Investeeringute taustauuringute koordineerimisrühm toob kokku liikmesriikide ja komisjoni esindajad ja eksperdid, et muu hulgas jagada parimaid tavasid, tegelda liikmesriikide väljendatud murega nende taustauuringute süsteemide toimimise üle ning arutada kõiki küsimusi, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.
	3. Kogemusi edastama võidakse korrapäraselt kutsuda ka kohalikke omavalitsusi, ettevõtjaid, institutsioonilisi ja poliitilisi sidusrühmi ja asutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone, sotsiaalpartnereid – nt ametiühinguid –, liidu ameteid ja konkreetsete piirkondade edendamise eest vastutavaid ameteid või majandusteabe eksperte ning kolmandate riikide taustauuringute süsteemide esindajaid.
	4. Komisjon hõlbustab Euroopa Parlamendi osalemist vaatlejana kõikidel asjakohastel kohtumistel.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 b
	Rahvusvaheline koostöö
	Liikmesriigid ja komisjon edendavad koostööd taustauuringute menetluste kohaldamise osas kaubandus- ja investeerimiskokkulepetes kolmandate riikidega ja rahvusvahelistel foorumitel.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta. Sellesse kaasatakse liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kõneluse aruande koostamiseks vajaliku teabe.	1. Hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga kolme aasta möödudes esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva määruse toimimist ja mõjusust. Sellesse kaasatakse tihedalt liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kõneluse aruande koostamiseks vajaliku teabe.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui aruandes tehakse ettepanek käesoleva määruse sätteid muuta, võib sellele lisada nõuetekohase seadusandliku ettepaneku.	2. Kui aruandes tehakse ettepanek käesoleva määruse sätteid muuta, võib sellele lisada nõuetekohase seadusandliku ettepaneku. Kui komisjon leiab, et selline muutmine ei ole vajalik, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle põhjendused.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 a
	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
	2. Artikli 3 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab talle antud õigusega seoses aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Õiguse andmist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 3 osutatud õiguse andmise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguse andmine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
	5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samaaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	6. Artikli 3 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui ei Euroopa Parlament ega ka nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – taane 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI):
	25. juuni 2015. aasta määrus (EL), mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – taane 6 b – 6 i (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (SESAR) – ühtne Euroopa taevas:
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus).
	– Liidu ühised tehnoloogiaalgatused, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:
	kütuseelemendid ja vesinik, lennundus ja vesinik, innovatiivsete ravimite algatus, Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel, biotoorainel põhinevad tööstusharud, Shift2Rail.
	– Euroopa ühendamise rahastu:
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010.
	– 5G Euroopa jaoks – tegevuskava.
	– Euroopa Kaitsefond:
	komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta (COM(2017)0295).
	– Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm:
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa Liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet, ning Euroopa Kaitsefondi – Euroopa Komisjoni otsus kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme rahastamise kohta.
	– Alaline struktureeritud koostöö:
	nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri.
	– Söe ja terase teadusfond:
	nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/955, millega muudetakse otsust 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta.

SELETUSKIRI

Kõigil G7 riikidel ja liidu partnerriikidel on juba investeeringute taustauuringute mehhanism, mida nad on juba mitmel korral tugevdanud. 13 liikmesriiki 28-st on juba selle mehhanismi oma süsteemi lisanud. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku täita see Euroopa tasandil esinev õiguslik lünk, et luua välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. Raportöör avaldab komisjonile tunnustust kõnealuse õigusakti ettepaneku esitamise ja tema reageerimisvõime eest. Tegemist ei ole ühtlustamise ega uue mehhanismiga, vaid raamistikuga.

Sellise lähenemisviisi võib heaks kiita, kuid teksti tuleb teha mitmeid täpsustusi seoses mõistetega, sekkumist õigustavate teguritega ja konkreetse kohaldamisalaga.

I MÕISTED

Komisjoni ettepanekus tuuakse välja mitmed taustauuringute mehhanismidega seotud põhimõisted. Raskus seisneb nende määratlemises nii, et see jätkas tõlgendamisruumi, mis võimaldaks neid kohandada erinevate olukordadega. Seetõttu ei oleks mõistlik püüda muuta neid mõisteid täpseteks määratlusteks, ilma milleta ei oleks mehhanism enam iga juhtumi puhul elujõuline ja mille suhtes kohaldataks liiga palju piiranguid.

1. Investeering

Komisjon esitab investeeringute määratluse, tuues esile püsiva ja otsese seose investori ja selle ettevõtja vahel, kellele rahalised vahendid kättesaadavaks tehakse. Majandussidemete ja kestvuse mainimine on suure tähtsusega eelkõige strateegilistes sektorites.

Investorit – füüsiline või juriidiline isik – loetakse välisinvestoriks, kui teda kontrollivad otse või kaudselt kolmandate riikide üksused või kolmandad riigid.

2. Kontrolli saavutamine

Raportöör toetab komisjoni ettepanekut, mille kohaselt piirmäärasid selle puhul ei kohaldata ja neist on lihtne kõrvale hoida. Komisjoni ettepanek võib hõlmata kõiki investeeringuid. Eelkõige tuleb arvesse võtta kontrollivat investorit.

Kontrolli saavutamine võib äriühingus toimuda eri viisidel (ülevõtmine, aktsionäride kokkulepe, valitsemisõigus, juhtide valimine, aktsionäride üldkoosoleku suunitlus, aktivistide vahendid) olenemata investorile kuuluvatest varadest, isegi kui tegemist on portfelliinvesteeringutega.

3. Julgeolek ja avalik kord

Julgeoleku ja avaliku korra mõiste on kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingus ja WTOs kasutatud mõistetega ja võimaldab kirjeldada rahvusvahelistest kohustustest tehtavate erandite ulatust ning võimaldab liikmesriikidel piirata investeeringuid avaliku julgeoleku ja korra ohtu sattumise korral. See peab jääma mõisteks, millel puudub täpne määratlus, et see jääks liikmesriikide eripärasid arvesse võttes dünaamiliseks. Tuleb täpsustada, et kaitsesektor on välja jäetud või selle suhtes kohaldatakse vähemalt erandeid seoses ELi toimimise lepingu artikliga 346.

4. Tundlik ja/või strateegiline

Sama kehtib ka sektori, ettevõtja või filiaali tundliku või strateegilise aspekti puhul. Ettevõtja tundlikkus tuleneb tema kaupadest, teenustest, tehnoloogiast või oskusteabest, mis on seotud riigi oluliste huvidega julgeoleku ja avaliku korra valdkonnas.

Strateegiline aspekt on potentsiaalselt tingitud ettevõtja rollist väärtusahelas. Raportöör leiab, et komisjoni esitatud loetelus tuleb anda täpsemaid viiteid. Taristud vajavad erilist tähelepanu, lisada tuleb tundlikke tehnoloogiaid ning kirjeldusi, mis käsitlevad teabe hankimise turvalisust ja tundlikule teabele juurdepääsu. Loetelu peab jääma avatuks ja mitteammendavaks.

5. Seos välisinvesteeringu ning julgeoleku ja avaliku korra vahel

Seos investeeringu ning julgeoleku ja avaliku korra vahel ei tohi piirduda üksnes kolmanda riigi valitsuse kontrolli arvesse võtmisega, vaid seda tuleb laiendada konteksti üksikasjadele ja tingimustele, milles investeering tehakse või on tehtud, pidades silmas ka sektori avatuse taset välisinvestori päritoluriigis. Need üksikasjad ei ole küll taustauuringute puhul kehtivad kriteeriumid, kuid hõlbustavad siiski otsuste tegemist.

II ETTEPANEKU SISU

Kavandatav mehhanism ei asenda liikmesriikide otsustusõigust seoses nende territooriumil tehtavate investeeringutega. Selle eesmärk on eelkõige luua Euroopa tasandil toimiv teabevahetusmehhanism.

Muudes valdkondades on Euroopa Liidu tugevaks küljeks kogutud teabe kvaliteet. Tänu läbipaistvusele muutuvad liikmesriikide ja investorite vahelised kontaktid korrapärasemaks ja soodustavad usalduse teket.

Liikmesriik, kes säilitab oma territooriumil tehtavate investeeringute küsimuses suveräänsuse, võib seega kasutada oma soovi kohaselt liikmesriikide ja/või Euroopa Komisjoni teavet, andmeid, küsimusi või analüüse, et teha suveräänselt otsuse investeeringu lubamiseks, keelamiseks või eelkõige selle kohandamiseks ülemineku- või kaasnevate meetmete abil.

On ütlematagi selge, et mõningane ettevõtja või investori ja liikmesriigi vahel edastatav teave võib olla äärmiselt konfidentsiaalne ning seetõttu tuleb eraldi märkida, et liikmesriigid ja komisjon peavad tagama andmekaitse kõrgeima taseme.

Kõige levinum reegel on eelkontroll ehk kontrolli teostatakse enne investeeringu lõplikku vormistamist. See tagab prognoositavuse nii ettevõtjale, kes soovib enne investeerimist riigi ametiasutustega konsulteerida, kui ka riigile, kes võib mõju ennetada.

Selle saavutamiseks on mõnes riigis, näiteks Saksamaal, kasulik teha investeeringu järelkontrolli või ex officio läbivaatamist, et taustauuring oleks tõhusam. Eelkõige juhul, kui on olemas tahtlus kõrvale hoida.

Nagu juba märgitud, on teabevahetussüsteemis suur tähtsus teabe kvaliteedil ja selle edastamise kiirusel. Taustauuringumehhanismi olemasolu abil on võimalik seda eesmärki täies ulatuses täita.

Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et mõningatel liikmesriikidel ei ole kõnealust mehhanismi ja ettepanek ei kohusta neid seda looma. Samas tuleb siiski süsteemis toimuvat teabevahetust hõlbustada ja sellise mehhanismi olemasolu võib pidada lisaväärtuseks.

Raportöör on seisukohal, et kontaktpunkt, mis ei ole ühenduses asjakohaste institutsioonidega, ei ole piisav selleks, et täita eesmärke, mis tagavad kõnealuse Euroopa tasandi teabevahetusmehhanismi sujuva toimimise. Näiteks oleks vaja, et kontaktpunkt võiks end tõhusalt kooskõlastada teiste kontaktpunktidega ja seetõttu tuleb ette näha võimalus, et liikmesriik, kellel taustauuringumehhanism puudub, võiks taotleda komisjonilt või liikmesriikidelt arvamust, säilitades samal ajal andmete konfidentsiaalsuse.

Kõnealuse uue mehhanismi loomine toob endaga kaasa ootusi. Raportöör on seisukohal, et mehhanismi jälgimist ja täiustamist tuleb ennetavalt kavandada, pidades silmas määruse läbivaatamist kolm aastat pärast määruse jõustumist.

Tagada tuleb võimalus pöörduda taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks liikmesriigi ametiasutustesse või kohtusse, järgides seejuures liikmesriigi õiguskorda.

III INSTITUTSIOONIDE ROLL

Nõukogu

Liikmesriigid on kõnealuse mehhanismi keskmes. Euroopa Komisjoni loodud välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute koordineerimisrühm astub ametisse juba enne määruse eelnõu lõplikku ratifitseerimist. Raportöör on seisukohal, et koordineerimisrühma toimimist ja rolli oleks hea täpsustada. Rühmale tuleks kasuks Euroopa Parlamendi kohalolek vaatlejana.

Raportöör soovib julgustada liikmesriike parimaid tavasid vahetama, et võtta eesmärgiks liikmesriikides tõhusate mehhanismide loomise.

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjonile antaks analüüsiõigus, kuid mitte otsustusõigus, ning see võimaldab tal tegutseda teavet edastava jõuna.

Raportöör leiab, et komisjoni roll on määruse eelnõus tasakaalus. Siiski tuleb täpsustada kahte aspekti: teatavate investeeringute kohta esitatavate komisjoni arvamuste sisu ja väärtust.

Komisjoni arvamustes tuleb vaadata investeeringust kaugemale ja anda tõelist lisaväärtust, võttes arvesse kolmanda riigi mõju eelkõige riigiabi kaudu või täpsustades teavitamise eesmärgil, milline on investeeringut teha sooviva ettevõtja päritoluriigi avatuse tase.

Seega on teatavate investeeringute strateegilist tähtsust silmas pidades komisjoni määruse eelnõus üks stsenaarium puudu. Juhul kui Euroopa Komisjon ja vähemalt üks kolmandik liikmesriikidest väljendab teatava investeeringu suhtes kartusi, peavad need liikmesriigid ja liikmesriik, kuhu investeeringut tehakse, tegema koostööd alternatiivse lahenduse leidmiseks.

Euroopa Komisjon võib täiesti õiguspäraselt toetada lisas mitteammendavalt loetletud Euroopa projektide tegevust, mille korraldamisel, rahastamisel ja jälgimisel on tal juba väga suur roll.

Seetõttu tuleb ette näha delegeeritud volituste rakendamine komisjoni poolt projektide ja programmide mitteammendava loetelu ajakohastamiseks.

Euroopa Parlament

Euroopa Parlament peab kommenteerima iga-aastaseid aruandeid, mille liikmesriigid koostavad oma riikliku mehhanismi kasutamise kohta või välismaiste investeeringute olukorra kohta, kui neil mehhanism puudub, ning see annab talle ühtlasi ka ettepaneku esitaja rolli. Nii võib ta aidata liikmesriike, kes soovivad mehhanismi kasutusele võtta, ja saab osaleda ka kõnealuse Euroopa mehhanismi läbivaatamisel.

Euroopa Parlamendi liikmed peavad aitama kaitsta liidu huve. Tuleks kaaluda sellise eeskirja kehtestamist, mis võimaldaks Euroopa Parlamendil nõuda Euroopa Komisjonilt arvamust välisinvesteeringu kohta. Arvestades sellise arvamuse konfidentsiaalsusnõuet, saaks Euroopa Parlament komisjonilt üksnes kinnituse, et arvamus on esitatud.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (25.4.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik
(COM(2017)0487 – C8-0309/2017 – 2017/0224(COD))

Arvamuse koostaja: Reinhard Bütikofer

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja toetab üldeesmärke ja peamisi aspekte, mis on esitatud ettepanekus võtta vastu määrus, mille eesmärk on luua niisuguste taustauuringute raamistik, mida liikmesriigid ja komisjon teevad kolmandatest riikidest Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute suhtes. Kuigi välismaised otseinvesteeringud kujutavad endast sageli head võimalust ELi majandusele, võib esineda ka juhtumeid, kus teatavate investeeringute lubamine võib ohustada liidu ja liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda.

ELil on veel pikk tee käia, et jõuda Euroopasse tehtavate välisinvesteeringute valdkonnas ühisele seisukohale, ja seetõttu on võimaluse korral lähenemise ühtlustamine tähtis esimene samm ELi tasandil usaldusväärsete ja üksteist täiendavate poliitiliste seisukohtade sõnastamise suunas. See võimaldab ELil ühiselt reageerida kiiresti arenevale ja aina keerukamaks muutuvale investeerimiskeskkonnale ning lähendab samal ajal Euroopa Liitu teistele üleilmsetele kaubandus- ja investeerimispartneritele, kes juba kasutavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanisme.

Täielikult toimiva koordineerimisraamistiku kehtestamine kogu ELis on aga pikaajaline eesmärk, sest praegu kasutavad liikmesriigid eri lähenemisviise ja mõnel puudub taustauuringumehhanism täiesti. Seetõttu toetab arvamuse koostaja seisukohta, et sellise taustauuringumehhanismi loomine liikmesriikide poolt peaks jääma vabatahtlikuks, nagu on esildatud komisjoni ettepanekus, kuid teisalt peaks see võimaldama niisuguseid taustauuringuid tegevatel riikidel teha tihedamat koostööd. Lisaks on arvamuse koostaja veendunud, et ühtlustada tuleb teabeprotsesse ja vähendada samal ajal kõigi liikmesriikide halduskoormust.

Muudatusettepanekud ja selguse suurendamise ettepanek hõlmavad järgmist:

• välisinvestori määratluse täpsustamine selle omandistruktuuri ja tegeliku kontrolli seisukohast, sest ettevõtja asukoht ei pruugi tingimata näidata, kust investeering tegelikult tehakse;

• kooskõlas OECD riikides kehtestatud taustauuringute raamistikega täiendatakse niisuguste olulise tähtsusega tehnoloogia, taristu ja sektorite mitteammendavat loendit, mida võib arvesse võtta ja mida võimalikud välisinvesteeringud võivad julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada;

• võimalus lasta ametiühingutel käivitada liikmesriikide ja komisjoni taustauuringumehhanisme, võttes eeskujuks Ameerika Ühendriikide praeguse süsteemi;

• Euroopa Parlamendi võimalus taotleda koostöömehhanismi käivitamist liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide puhul;

• selle tagamine, et komisjon uurib nii praeguse kui ka tulevase mitmeaastase finantsraamistiku alusel rahastatavate liidule huvi pakkuvate asjakohaste projektide ja programmide tausta;

• sellise raamistiku võimaliku väärkasutamise või kuritarvitamise piiramine, tagades, et liikmesriigid esitavad põhjendatud selgitused selle kohta, kuidas teises liikmesriigis teha kavatsetav välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt nende julgeolekut või avalikku korda, ning tugevdades komisjoni koordineerimisfunktsiooni;

• niisuguse investeeringute taustauuringute koordineerimisrühma loomine, kus taustauuringumehhanismi kehtestanud liikmesriigid vahetaksid teavet ja arvamusi liikmesriikides ja komisjonis tehtavate taustauuringute kohta;

• liikmesriikide teabe esitamise nõuete alase koormuse alandamine ja niisuguste aruandlusnõuete kehtestamine, mille kohaselt peavad liikmesriigid pärast kõnealuse määruse jõustumisest kahe aasta möödumist esitama aruandeid iga kolme aasta tagant.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) Liit ja liikmesriigid on investeeringutele avatud, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping“) ning liidu ja selle liikmesriikide poolt välismaiste otseinvesteeringutega seoses võetud rahvusvaheliste kohustustega.	2) Liit ja liikmesriigid on investeeringutele avatud, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingus („ELi toimimise leping“) ning liidu ja selle liikmesriikide poolt välismaiste otseinvesteeringutega seoses võetud rahvusvaheliste kohustustega. Seda avatust arvesse võttes peaks liit oma suhetes kolmandate riikidega edendama võrdseid tingimusi.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a) Mitmes liikmesriigis või kolmandates riikides kehtestatud taustauuringumehhanismid ei kujuta endast välismaiste otseinvesteeringute jaoks kunagi takistust, tingimusel, et neist ollakse teadlik, need on ette teada ja need ei lükka investeeringute tegemist liigselt edasi.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7) On oluline tagada õiguskindlus ning ELi ulatuslik koordineerimistegevus ja koostöö, kehtestades raamistiku liidus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks. See ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest.	7) On oluline tagada õiguskindlus ning seada eesmärgiks ELi ulatuslik koostöö, kehtestades raamistiku liidus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks, kui kaalul on strateegilised huvid, mis hõlmavad muu hulgas peamist progressi võimaldavat tehnoloogiat, strateegilisi varasid, strateegilisi ja tundlikke andmeid jne. See ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku ja avaliku korra eest.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a) Välismaiste otseinvesteeringute kontrollimise mehhanismi hindamisel tuleks hoolikalt jälgida siseturu nõuetekohast toimimist meetmete abil, millega välditakse ettevõtjate omavahelise ja liikmesriikide omavahelise maksude ja töötasude alandamise suunalist konkurentsi ning premeeritakse sotsiaalselt vastutustundlikku ettevõtete omandamise poliitikat, mis tagab kestliku tööhõive ja inimväärse töötasu.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule ja avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse nende eriomast olukorda ja siseriiklikke asjaolusid.	8) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule ja avalikule korrale ning kohaneda üleilmse kaubanduse muutuva olukorraga, kaitstes samas täielikult liikmesriikide eelisõigusi teha julgeoleku ja avaliku korra, sh strateegiliste huvide, peamise progressi võimaldava tehnoloogia, strateegiliste varade, strateegiliste ja tundlike andmete jne kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse nende eriomast olukorda ja siseriiklikke asjaolusid. Raamistik peaks ühtlasi hõlbustama taustauuringumehhanismi kehtestamist sellistes liikmesriikides, kus see puudub.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9) Hõlmata tuleks palju eri liiki investeeringuid, millega luuakse või hoitakse alal püsivaid ja otseseid sidemeid kolmanda riigi investorite ja liikmesriigis majandustegevust teostavate ettevõtjate vahel.	9) Hõlmata tuleks investeeringud, millega luuakse või hoitakse alal püsivaid ja otseseid sidemeid kolmanda riigi investorite ja liikmesriigis majandustegevust teostavate ettevõtjate vahel, juhul kui need on seotud julgeoleku ja avaliku korraga.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12) Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriigid ja komisjon arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid tegureid, sh mõju elutähtsatele taristutele, tehnoloogiale (sh progressi võimaldav tehnoloogia) ja julgeoleku tagamiseks ja avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele, mille häired, kadumine või hävimine mõjutaks oluliselt liikmesriike või liitu. Selles küsimuses peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik võtta arvesse seda, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt (nt oluline rahastus, sh toetused) kolmanda riigi valitsus.	12) Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriigid ja komisjon saama arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid tegureid, sh mõju elutähtsatele taristutele, elutähtsale tehnoloogiale (sh peamine progressi võimaldav tehnoloogia) ja julgeoleku tagamiseks ja avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele või tundlikule teabele, mille häired, kadumine või hävimine mõjutaks oluliselt liikmesriike või liitu. Selles küsimuses peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse seda, kas välisinvestorit omab, käitab või muul viisil kontrollib otse või kaudselt kolmanda riigi valitsus või riigiasutus ja/või kas välisinvestor järgib riigi juhitavat välismaal tehtavate otseinvesteeringute poliitikat strateegilistel tööstuslikel eesmärkidel, mida toetatakse märkimisväärsete rahaliste vahendite ja toetuste ning krediidi ja laenu andmisega kolmanda riigi valitsuse või riigi omanduses oleva finantseerimisasutuse poolt. Komisjon võib välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel hinnata ka konkreetsele peamisele oskusteabele ja tehnoloogiale avalduvat mõju, millel võib olla keskpika perioodi ja pikaajalise majandusliku julgeoleku seisukohast oluline tähtsus.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14) Luua tuleks mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel omavahel koostööd teha ja üksteist abistada olukorras, kus ühte liikmesriiki tehtav välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut ja avalikku korda teistes liikmesriikides. Liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui liikmesriigid, kes märkusi esitavad või liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu tausta. Liikmesriikide märkused tuleks edastada ka komisjonile. Ka komisjonil peaks olema vajadusel võimalus esitada märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui see liikmesriik ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu taustaja ning olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.	14) Luua tuleks mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil omavahel läbipaistval viisil koostööd teha ja üksteist abistada olukorras, kus ühte liikmesriiki tehtav välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut ja avalikku korda teistes liikmesriikides. Liikmesriikidel, kelle julgeolekut või avalikku korda võib mõjutada teise liikmesriiki tehtav välismaine otseinvesteering, peaks olema võimalus esitada märkusi komisjonile. Seejärel peaks komisjon edastama kõik märkused liikmesriigile, kuhu investeeringut kavatsetakse teha, ning kõigile teistele asjaomastele liikmesriikidele. Ka komisjonil peaks olema vajadusel võimalus esitada arvamus liikmesriigile, kuhu investeeringut kavatsetakse teha. Saadud märkuste põhjal võib komisjon taotleda, et kõnealust küsimust arutataks investeeringute taustauuringute koordineerimisrühma raames.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
15) Lisaks peaks komisjonil olema võimalus teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis aitavad oluliselt kaasa liidu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõime suurenemisele. See hõlmaks eelkõige projekte ja programme, millega on seotud olulised ELi rahalised vahendid või mis on loodud elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevate liidu õigusaktidega. Suurema selguse tagamiseks tuleks lisas esitada soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest, millega seoses võib komisjon välismaise otseinvesteeringu tausta uurida.	15) Lisaks peaks komisjon tegema julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See annaks komisjonile ja liikmesriikidele vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis aitavad oluliselt kaasa liidu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõime suurenemisele. See hõlmaks eelkõige projekte ja programme, millega on seotud olulised ELi rahalised vahendid või mis on loodud elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevate liidu õigusaktidega. Suurema selguse tagamiseks tuleks lisas esitada loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest, millega seoses võib komisjon välismaise otseinvesteeringu tausta uurida.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
16) Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, peaks tal olema võimalus esitada mõistliku aja jooksul oma arvamus liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Liikmesriigid võtavad komisjoni arvamust igati arvesse ja annavad komisjonile aru, kui tema arvamust ei ole järgitud, vastavalt liikmesriikidele Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustusele. Komisjonil peaks olema ka võimalus taotleda neilt liikmesriikidelt teavet, mida ta investeeringu tausta uurimiseks vajab.	16) Kui komisjon või rohkem kui üks liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, peaks komisjon esitama mõistliku aja jooksul oma arvamuse liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Liikmesriigid peaksid võtma komisjoni arvamust arvesse ja andma komisjonile aru, kui nad kalduvad tema arvamusest kõrvale, vastavalt liikmesriikidele Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustusele. Komisjonil peaks olema ka võimalus taotleda neilt liikmesriikidelt teavet, mida ta investeeringu tausta uurimiseks vajab.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17) Selleks et hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ja komisjoni poolt välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimist, peaks liikmesriigid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja neisse tehtud muudatustest ning regulaarselt taustauuringumehhanismide rakendamise kohta aru andma. Samal eesmärgil peaks ka liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, andma neile kättesaadava teabe alusel aru nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta.	17) Selleks et hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ja komisjoni poolt välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimist, peaks liikmesriigid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja neisse tehtud muudatustest ning regulaarselt taustauuringumehhanismide rakendamise kohta aru andma. Liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, peaksid aga andma igal aastal aru nende territooriumil tehtud välismaistest otseinvesteeringutest, kui niisugused investeeringud on seotud liidule huvi pakkuvate projektide ja programmidega. Kõiki aruandluskohustusi tuleks kohaldada alates ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
18) Seetõttu on oluline tagada, et kõigis liikmesriikides kehtestatakse miinimumnõuded määruse kohaldamisalasse kuuluvate välismaiste otseinvesteeringutega seotud teabele ja koostööle. Niisugune teave tuleks esitada liikmesriigil, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, kui seda taotlevad liikmesriigid või komisjon. Teave hõlmab niisuguseid teabeelemente nagu välisriigi investori omandistruktuur ja kavandatava või tehtud investeeringu rahastus, sh teave kolmandate riikide antud toetuste kohta, kui see teave on olemas.	18) Seetõttu on oluline tagada, et kõigis liikmesriikides kehtestatakse miinimumnõuded käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate välismaiste otseinvesteeringutega seotud liikmesriikidevahelisele teabevahetusele ja koostööle. Liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, peaks tegema niisuguse teabe kättesaadavaks, kui seda taotleb liikmesriik või komisjon või investeeringute taustauuringute koordineerimisrühm. Teave hõlmab niisuguseid teabeelemente nagu välisriigi investori omandistruktuur ja kavandatava või tehtud investeeringu rahastus, sh teave kolmandate riikide antud toetuste kohta.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
19) Suhtlust ja koostööd liikmesriikide ja liidu tasandil peaks tõhustama igas liikmesriigis loodavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunktid.	19) Suhtlust ja koostööd liikmesriikide ja liidu tasandil peaks tõhustama igas liikmesriigis loodavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunktid ja loodav investeeringute taustauuringute koordineerimisrühm. Koordineerimisrühma koosseisu peaksid kuuluma liikmesriikide esindajad ja selle esimeheks peaks olema komisjoni esindaja ning seda võib kasutada platvormina, kus vahetada arvamusi ja teavet, parandada koostööd ja koordineerimist ning abistada üksteist välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
21) Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Kui aruandes tehakse ettepanek määruse sätteid muuta, võib sellele vajadusel lisada seadusandliku ettepaneku.	21) Hiljemalt ... [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta möödudes peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Kui aruandes tehakse ettepanek määruse sätteid muuta, võib sellele vajadusel lisada seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	21 a) Niisuguste liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide ajakohastamiseks, millega seoses võib komisjon välismaise otseinvesteeringu tausta uurida, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte artikli 3 lõikes 3 osutatud ja I lisas esitatud liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loendi muutmise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes^1 a sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
	_______________________
	^{1 a}ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimiseks liikmesriikide ja komisjoni poolt julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.	Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik liitu tehtava välismaise otseinvesteeringu tausta uurimiseks liikmesriikide poolt julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel ning määratakse kindlaks, milline on komisjoni roll selles.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. „välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline isik või kolmanda riigi ettevõtja, kes kavatseb teha välismaist otseinvesteeringut või on selle teinud;	2. „välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja, kes on kolmanda riigi kodanike tegeliku kontrolli all või omanduses ja kes kavatseb teha välismaist otseinvesteeringut või on selle teinud;
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. „kolmanda riigi ettevõtja“ – ettevõtja, kes on asutatud või kelle tegevus on muul viisil korraldatud kolmanda riigi seaduse alusel.	6. „kolmanda riigi ettevõtja“ – ettevõtja, kes on asutatud või kelle tegevus on muul viisil korraldatud kolmanda riigi seaduse alusel, või ettevõtja, kes on kolmanda riigi kodanike tegeliku kontrolli all või omanduses.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad jõusse jätta, muuta või kehtestada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanisme julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel käesolevas määruses sätestatud tingimustel.	1. Liikmesriigid võivad jõusse jätta, muuta või kehtestada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanisme avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel käesolevas määruses sätestatud tingimustel.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme.	2. Komisjon teeb julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mille puhul ollakse arvamusel, et need mõjutavad liidule huvi pakkuvaid projekte või programme.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid on eelkõige need, millega on seotud märkimisväärsed summad või olulised rahalised vahendid ELi ressurssidest või mida reguleerivad elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevad liidu õigusaktid. Soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest on ära toodud määruse 1. lisas.	3. Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid on eelkõige need, millega on seotud märkimisväärsed summad või olulised rahalised vahendid ELi ressurssidest praeguses ja tulevases mitmeaastases finantsraamistikus või mida reguleerivad elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevad liidu õigusaktid. Loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest on ära toodud määruse I lisas.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13 a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas loetletud projekte ja programme.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Artiklites 8 ja 9 osutatud koostöömehhanismid võib käivitada alles pärast seda, kui liikmesriigid on teatanud oma taustauuringumehhanismide käivitamisest. Mingil juhul ei saa koostöömehhanisme käivitada juba tehtud investeeringute puhul, kui liikmesriigid uurivad vaid niisuguste investeeringute tausta, mida alles kavatsetakse teha. Üksnes erandkorras ja juhul, kui liikmesriikidel ja komisjonil on põhjendatult alust arvata, et artikli 10 lõikes 2 loetletud teabes on toimunud muutus, ning ainult juhul, kui tegemist on pärast käesoleva määruse jõustumist tehtud investeeringutega, võib koostöömehhanismi käivitada tehtud investeeringute puhul. Kui artiklis 9 osutatud koostöömehhanism käivitatakse investeeringute puhul, mis tehakse liikmesriigis, kus ei ole taustauuringumehhanismi kehtestatud, võib tehtud investeeringuid käsitleda artiklis 12 a osutatud investeeringute taustauuringute koordineerimisrühmas.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Välismaiste otseinvesteeringute kohta taustauuringute tegemisel julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada muu hulgas:	Välismaiste otseinvesteeringute kohta taustauuringute tegemisel ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel või liidule huvi pakkuvate projektide või programmidega seotud julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada muu hulgas:
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsaid taristuid, sh energeetikat, transporti, andmesidet, andmete säilitamist, kosmoseuuringuid, finantstaristuid ja tundlikke rajatisi;	– elutähtsaid ja strateegilisi taristuid, sh energeetikat, veemajandust, transporti, andmesidet ja meediat, andmete säilitamist, kosmoseuuringuid, tervishoiuteenuseid, teadus- või finantstaristuid ja tundlikke rajatisi ning mis tahes julgeoleku- ja kaitsetaristuid;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsat tehnoloogiat, sh tehisintellekti, robootikat, pooljuhte, potentsiaalselt kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, küberturvalisust ja kosmose- või tuumatehnoloogiat;	– elutähtsat ja strateegilist tehnoloogiat, sh tehisintellekti, robootikat, pooljuhte, kõrgtehnoloogilisi materjale, nanotehnoloogiat, biotehnoloogiat, meditsiinitehnoloogiat, potentsiaalselt kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, küberturvalisust, lennundus-, kaitse-, kosmose- või tuumatehnoloogiat;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsate sisendite varustuskindlust või	– haruldastes ja strateegilistes materjalides seisnevate elutähtsate sisendite varustuskindlust või
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– tundlikule teabele juurdepääsu või suutlikkust tundlikku teavet kontrollida.	– tundlikele andmetele ja tundlikule teabele juurdepääsu või suutlikkust tundlikke andmeid ja tundlikku teavet kontrollida.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välisinvestorit kontrollib kolmanda riigi valitsus, sealhulgas märkimisväärsete rahaliste vahendite kaudu.	Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võtavad liikmesriigid ja komisjon arvesse seda, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt kolmanda riigi valitsus või riigiasutus ja/või kas välisinvestor järgib riigi juhitavat välismaal tehtavate otseinvesteeringute poliitikat strateegilistel tööstuslikel eesmärkidel, mida toetatakse märkimisväärsete rahaliste vahendite või toetuste ning krediidi ja laenu andmisega kolmanda riigi valitsuse või riigi omanduses oleva finantseerimisasutuse poolt. Komisjon võib välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel hinnata ka konkreetsele peamisele oskusteabele ja tehnoloogiale avalduvat mõju, millel võib olla keskpika perioodi ja pikaajalise majandusliku julgeoleku seisukohast oluline tähtsus.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriikide taustauuringumehhanismid peavad olema läbipaistvad ja nende alusel ei või toimuda diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Eelkõige tuleb liikmesriikidel ette näha asjaolud, mille olemasolul taustauuring algatatakse, taustauuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad menetluseeskirjad.	1. Liikmesriikide taustauuringumehhanismid peavad olema läbipaistvad ja nende alusel ei või toimuda diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Eelkõige tuleb liikmesriikidel ette näha asjaolud, mille olemasolul taustauuring algatatakse, taustauuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad menetluseeskirjad taustauuringute ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste kohta.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid kehtestavad taustauuringumenetluses otsuste tegemiseks tähtajad. Kõnealused tähtajad peavad võimaldama neil arvesse võtta teiste liikmesriikide märkusi, millele on osutatud artiklis 8, ning komisjoni arvamust, millele on osutatud artiklites 8 ja 9.	2. Liikmesriigid kehtestavad taustauuringumenetluses otsuste tegemiseks tähtajad ja avalikustavad need. Kõnealused tähtajad peavad võimaldama neil arvesse võtta teiste liikmesriikide märkusi, millele on osutatud artiklis 8, ning komisjoni arvamust, millele on osutatud artiklites 8 ja 9.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Konfidentsiaalset teavet, sh äriliselt tundlikku teavet, mille teevad kättesaadavaks välisinvestor ja asjaomane ettevõtja, tuleb kaitsta.	3. Konfidentsiaalset teavet, sh äriliselt tundlikku teavet, mille teevad kättesaadavaks välisinvestor ja asjaomane ettevõtja, tuleb nõuetekohaselt kaitsta.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Taustauuringumehhanismidest teatamine ja liikmesriikide iga-aastane aruandlus	Liikmesriikidepoolne taustauuringumehhanismidest teavitamine ja aruandlus
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile kehtivatest taustauuringumehhanismidest hiljemalt [...] (30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist). Liikmesriigid teatavad komisjonile mis tahes muudatustest kehtivas taustauuringumehhanismis või uuest kehtestatud taustauuringumehhanismist hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taustauuringumehhanismi jõustumist.	1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kehtivatest taustauuringumehhanismidest hiljemalt [... 30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist]. Liikmesriigid teavitavad komisjoni mis tahes muudatustest kehtivas taustauuringumehhanismis või uuest kehtestatud taustauuringumehhanismist hiljemalt 30 päeva jooksul pärast uue taustauuringumehhanismi jõustumist või kehtiva taustauuringumehhanismi muudatuse jõustumist.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitavad komisjonile iga-aastase aruande nende taustauuringumehhanismide kohaldamise kohta. Iga aruandlusperioodi kohta peab aruanne sisaldama eelkõige järgmist teavet:	2. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga kahe aasta tagant esitavad liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, komisjonile aruande nende taustauuringumehhanismide kohaldamise kohta. Iga aruandlusperioodi kohta peab aruanne sisaldama eelkõige järgmist teavet:
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) taustauuringumenetluses tehtud otsused liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide kohta;
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) taustauurimise all olnud ja olevate välismaiste otseinvesteeringute majandussektor, päritolu ja väärtus.	välja jäetud
Selgitus
Eesmärk on vähendada liikmesriikide halduskoormust. Kõnealune teave esitatakse juba komisjonile (artikli 8 lõikes 1 sätestatu alusel), kes saab andmed koondada.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, esitavad komisjonile neile kättesaadava teabe alusel iga-aastase aruande, mis hõlmab nende territooriumil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid.	3. Hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel kord aastas esitavad liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, komisjonile aruande, mis hõlmab nende territooriumil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid, kui niisugused investeeringud on seotud liidule huvi pakkuvate projektide ja programmidega.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast välismaisest otseinvesteeringust, mille suhtes viiakse selle liikmesriigi taustauuringumehhanismi raames läbi taustauuringut, viie tööpäeva jooksul alates taustauuringu algusest. Selle teabe hulgas ja vastava vajaduse korral tuleb taustauuringut tegeval liikmesriigil osutada, kas tema arvates võib uurimise all olev välismaine otseinvesteering kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamisalasse.	1. Liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile igast välismaisest otseinvesteeringust, mille suhtes viiakse tema taustauuringumehhanismi raames läbi taustauuringut, viie tööpäeva jooksul alates taustauuringu algusest. Selle teabe hulgas ja vastava vajaduse korral tuleb taustauuringut tegeval liikmesriigil osutada, kas tema arvates võib välismaine otseinvesteering, mille suhtes taustauuringut läbi viiakse, kuuluda määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering, mida kavatsetakse teha teise liikmesriiki või mis on sinna tehtud, ohustab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda, võib ta esitada märkusi liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Märkused esitatakse samaaegselt ka komisjonile.	2. Kui liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering, mida kavatsetakse teha teise liikmesriiki või mis on sinna tehtud, ohustab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda, võib ta esitada komisjonile märkusi. Komisjon kogub kõik saadud märkused kokku ja edastab need liikmesriigile, kuhu seda välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ning kõigile teistele liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis, võib ta esitada oma arvamuse sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjon võib esitada oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.	3. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis, võib ta esitada oma arvamuse sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Niisugune arvamus edastatakse ka kõigile teistele liikmesriikidele. Komisjon võib esitada oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon või liikmesriik, kes põhjendatult leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda, võib taotleda liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mis tahes teavet, mida on vaja lõikes 2 osutatud märkuste esitamiseks või lõikes 3 osutatud arvamuse andmiseks.	4. Liikmesriik, kes põhjendatult leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda, võib esitada komisjonile taotluse, et talle esitataks liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, saadud mis tahes teave, mida on vaja lõikes 2 osutatud märkuste esitamiseks. Liikmesriikidel on komisjonile teabe saamise taotluse esitamiseks aega viis tööpäeva alates lõike 1 kohaselt taustauuringumehhanismi käivitamisest teavitamise päevast. Komisjon kogub kõik talle esitatud teabe saamise taotlused kokku ja edastab need viivitamata liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ning kõigile teistele liikmesriikidele. Komisjon võib ka omal algatusel taotleda liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, talle mis tahes niisuguse teabe esitamist, mida on vaja lõikes 3 osutatud arvamuse andmiseks.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõikes 2 osutatud märkused või lõikes 3 osutatud arvamused tuleb adresseerida liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 või 4 osutatud teabe kättesaamist. Juhul, kui komisjon annab oma arvamuse pärast teiste liikmesriikide märkusi, on komisjonil oma arvamuse esitamiseks täiendavalt 25 tööpäeva.	5. Lõikes 2 osutatud märkused tuleb saata komisjonile mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 või 4 osutatud teabe kättesaamist. Komisjon edastab saadud märkused viie tööpäeva jooksul liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjon esitab lõikes 3 osutatud arvamuse 25 tööpäeva jooksul ja juhul, kui komisjon annab oma arvamuse pärast teiste liikmesriikide märkusi, on komisjonil oma arvamuse esitamiseks aega veel 25 tööpäeva.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtab nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide märkusi ja lõikes 3 osutatud komisjoni arvamust.	6. Liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtab nõuetekohaselt arvesse lõikes 2 osutatud teiste liikmesriikide märkusi ja lõikes 3 osutatud komisjoni arvamust ning artiklis 12 a osutatud investeeringute taustauuringute koordineerimisrühma raames esitatud märkusi.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Käesoleva artikli kohane koostöö liikmesriikide vahel toimub artiklis 12 osutatud kontaktpunktide vahendusel.	7. Käesoleva artikli kohane koostöö liikmesriikide vahel toimub artiklis 12 a osutatud investeeringute taustauuringute koordineerimisrühmas toimuva arutelu raames, kui komisjon seda taotleb.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjoni taustauuringute raamistik	Liidule huvi pakkuvate projektide või programmide taustauuringute koostöömehhanism
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, võib ta esitada oma arvamuse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.	1. Kui komisjon või rohkem kui üks liikmesriik põhjendatult leiab, et välismaine otseinvesteering võib ühe või mitme liikmesriigi julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, esitab komisjon oma arvamuse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Euroopa Parlament võib taotleda liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide puhul koostöömehhanismi käivitamist julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel. Komisjon võtab igati arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta ja esitab selgituse, kui seda arvesse ei võeta.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Kui liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering võib mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, võib ta esitada taotluse, et komisjon esitaks liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha, arvamuse.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib taotleda liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mis tahes teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud arvamuse andmiseks.	2. Komisjon võib taotleda artiklis 10 osutatud lisateavet liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Sellise teabe taotlemise korral selgitab komisjon, kuidas välismaine otseinvesteering, mida kavatsetakse teha, mis on kaalumisel või mis on tehtud, võib mõjutada julgeolekut ja avalikku korda.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon saadab oma arvamuse asjaomasele liikmesriigile mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud lõike 2 kohaselt taotletud teabe. Kui liikmesriik on kehtestanud artikli 3 lõike 1 kohaselt taustauuringumehhanismi ja komisjon on saanud artikli 8 lõike 1 kohaselt teabe sellise välismaise otseinvesteeringu kohta, mille suhtes tehakse taustauuringut, tuleb arvamus esitada 25 tööpäeva jooksul pärast selle teabe saamist. Kui arvamuse andmiseks on vaja lisateavet, hakkab 25-päevane ajavahemik kulgema lisateabe saamise kuupäevast alates.	3. Komisjon esitab oma arvamuse asjaomasele liikmesriigile mõistliku aja jooksul, et mitte takistada põhjendamatutest viivitustest tingituna välismaist otseinvesteeringut ega liikmesriigi taustauuringut, ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast lõike 1 kohase arvamuse esitamiseks vajaliku teabe saamist.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjoni arvamus edastatakse teistele liikmesriikidele.	4. Komisjoni arvamus edastatakse teistele liikmesriikidele. Kui komisjon on esitanud käesoleva artikli kohase arvamuse, teatab ta sellest Euroopa Parlamendile struktureeritud dialoogi raames, mis käsitleb julgeolekut ja avalikku korda mõjutavat välismaist otseinvesteeringut. Artikli 11 lõiget 2 tuleb täielikult arvesse võtta.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtavad komisjoni arvamust igati arvesse ja annavad komisjonile aru, kui tema arvamust ei ole järgitud.	5. Liikmesriigid, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtavad komisjoni arvamust arvesse ja esitavad komisjonile kirjaliku selgituse, kui tema arvamust ei ole järgitud. Komisjon edastab selle selgituse teistele liikmesriikidele, võttes täielikult arvesse artikli 11 lõiget 2.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teabele esitatavad nõuded	Teabevahetus
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et teave, mida komisjon ja teised liikmesriigid on artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 alusel taotlenud, tehakse komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriigile teatavaks põhjendamatu viivituseta.	1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes teave, mida on taotlenud komisjon artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 alusel või investeeringute taustauuringute koordineerimisrühm, tehakse teatavaks põhjendamatu viivituseta, võttes arvesse teabe tundlikkust ja tagades konfidentsiaalsuse.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave peab hõlmama eelkõige järgmist:	2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave võib muu hulgas hõlmata järgmist:
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) välisriigi investori ja selle ettevõtja omandistruktuur, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, sh teave kontrolliva aktsionäri või kontrollivate aktsionäride kohta;	(a) välisriigi investori ja selle ettevõtja omandistruktuur, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, sh teave kontrolliva aktsionäri või kontrollivate aktsionäride, haldusjuhtimise ja järelevalveorganite kohta;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) välismaise otseinvesteeringu väärtus;	(b) välismaise otseinvesteeringu väärtus ja selle valdkondliku mõju prognoos;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) investeeringu rahastamine liikmesriigi käsutuses oleva teabe kohaselt.	(e) investeeringu rahastamine ja rahastamisallika õiguspärasus liikmesriigi käsutuses oleva teabe kohaselt.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud konfidentsiaalse teabe kaitse.	2. Liikmesriigid, Euroopa Parlament ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud konfidentsiaalse teabe, sealhulgas tundliku äriteabe täieliku kaitse.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkti. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkte kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.	Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkti, olenemata sellest, kas nad on kehtestanud taustauuringumehhanismi või mitte. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunktid ja investeeringute taustauuringute koordineerimisrühma kõikidesse käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustesse.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 a
	Investeeringute taustauuringute koordineerimisrühm
	1. Asutatakse investeeringute taustauuringute koordineerimisrühm, mida juhib komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab sellesse rühma oma esindaja/eksperdi.
	2. Koordineerimisrühm võib vahetada arvamusi ja teavet mis tahes välismaise otseinvesteeringu kohta, mille tausta uuritakse liikmesriikide taustauuringumehhanismide raames ja mille suhtes on artikli 8 või 9 alusel käivitatud koostöömehhanism, sealhulgas liikmesriikide vahel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute alaste parimate tavade ja kogemuste jagamise kohta.
	3. Koordineerimisrühmas võib arutada ka mis tahes küsimust, mis on seotud liidu poliitikaga, mis käsitleb koostavas riigis tehtavaid otseinvesteeringuid.
	4. Liikmesriikide taotluse korral võib komisjon võtta päevakorda investeeringud, mida kavatsetakse teha liikmesriikidesse, kus ei ole kehtestatud taustauuringumehhanismi.
	5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile igal aastal aruande investeeringute taustauuringute koordineerimisrühma tegevuse, kontrollide ja arvamuste vahetuse kohta.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta. Sellesse kaasatakse liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kõneluse aruande koostamiseks vajaliku teabe.	1. Komisjon hindab käesoleva määruse kohaldamist ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande hiljemalt … [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ning seejärel iga viie aasta tagant. Sellesse kaasatakse liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kõneluse aruande koostamiseks vajaliku teabe.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 a
	Delegeeritud volituste rakendamine
	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
	2. Artikli 3 lõikes 3 a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõikes 3 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
	4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
	5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	6. Artikli 3 lõike 3 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – taane 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Liidu ühised tehnoloogiaalgatused, mis hõlmavad järgmisi valdkondi: kütuseelemendid ja vesinik, lennundus ja õhutransport, innovatiivsete ravimite algatus, Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel, biotoorainel põhinevad tööstusharud, Shift2Rail, ühtne Euroopa taevas (SESAR).
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – taane 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa ühendamise rahastu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – taane 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond:
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – taane 3 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013;
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – taane 3 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – taane 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm:
	a) Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm ja
	b) Euroopa kaitseuuringute programm / Euroopa Kaitsefond:
	– Euroopa Komisjoni otsus kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme rahastamise kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistiku loomine
Viited	COM(2017)0487 – C8-0309/2017 – 2017/0224(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	INTA 26.10.2017
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	ITRE 26.10.2017
Kaasatud komisjonid istungil teada andmise kuupäev	18.1.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Reinhard Bütikofer 9.11.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	21.2.2018
Vastuvõtmise kuupäev	24.4.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 8 19
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zigmantas Balčytis, José Blanco López, David Borrelli, Jonathan Bullock, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Rebecca Harms, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Csaba Molnár, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Julia Reda, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Hermann Winkler, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pilar Ayuso, Cornelia Ernst, Francesc Gambús, Françoise Grossetête, Werner Langen, Rupert Matthews, Răzvan Popa, Dominique Riquet, Theodor Dumitru Stolojan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Rosa D’Amato

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36	+
ALDE	Dominique Riquet
ECR	Edward Czesak, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský
EFDD	Rosa D'Amato, Dario Tamburrano
ENF	Angelo Ciocca, Barbara Kappel, Christelle Lechevalier
NI	David Borrelli
PPE	Pilar Ayuso, Cristian-Silviu Buşoi, Jerzy Buzek, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Francesc Gambús, Françoise Grossetête, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Angelika Niebler, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Theodor Dumitru Stolojan, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler
S&D	Adam Gierek
VERTS/ALE	Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Rebecca Harms, Julia Reda, Claude Turmes

8	–
ALDE	Frederick Federley, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen
ECR	Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Rupert Mathews
EFDD	Jonathan Bullock

19	0
GUE/NGL	Cornelia Ernst, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis
S&D	Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Csaba Molnár, Dan Nica, Miroslav Poche, Razvan Popa, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (22.3.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Arvamuse koostaja: Geoffrey Van Orden

LÜHISELGITUS

Välismaised otseinvesteeringud on alati olnud Euroopa riikide ja Euroopa Liidu arengu seisukohast tähtsad. Kuigi majandusliku ja sotsiaalse arengu sektorid saavad välismaiste otseinvesteeringute allikatest enim otsest kasu, võib vastav mõju olla liidu ja liikmesriikide julgeolekule ning strateegilistele huvidele samuti märkimisväärne. Euroopa julgeoleku- ja kaitsevaldkonna hiljutised arengusuunad, mida viimati mõjutas alalise struktureeritud koostöö ühisteate allkirjastamine 2017. aasta novembris, suurendavad välismaiste otseinvesteeringute voogude mõju. Täites seatud eesmärke suurendada ELis välismaiste otseinvesteeringute käsitlemisel läbipaistvust, vastutust ja turvalisust, tuleb sellist protsessi hoolikalt juhtida, et tagada liikmesriikide pädevuste ja õiguste austamine, ilma et komisjon või teised liidu asutused neid järk-järgult muudele meetmetele allutaksid, ning et liikmesriikidel säiliks lõplik õigus välismaiseid otseinvesteeringuid oma riigis heaks kiita või keelata. See on eriti oluline, kui võtta arvesse, et iga liikmesriik vastutab oma riikliku julgeoleku eest, ning asjaolu, et asjasse võivad olla segatud tundlik äriteave ja ajaliselt piiratud menetlused.

Seepärast on ülimalt tähtis, et liikmesriigid ei oleks sunnitud kehtestama või säilitama taustauuringumehhanisme, mis ei ole nende huvides. Kuigi komisjoni ettepanekus soovitakse arvestada liikmesriikide tahet selles küsimuses, on väga tähtis, et põhinõuded, mis on tulevastel taustauuringumehhanismidel ühised, ei mõjutaks liikmesriikide erinevaid ja ainulaadseid nõudeid, eelkõige julgeoleku ja strateegiliste huvide valdkonnas, ning et andmete ja tundliku teabe jagamisel ei loovutaks liikmesriigid oma terviklikkust ja turvalisust mõnele institutsioonile. Seepärast tuleb kohustuslikest elementidest hoiduda.

Arvestades, et Ühendkuningriik, mis on ELi ühtsele turule pääseda soovivate välisinvestorite sõlmpunkt, lahkub peagi EList, on vaja taustauuringumehhanismide puhul pöörata eritähelepanu ka nende välismaiste otseinvesteeringute voogudele, mis suunatakse ELi Ühendkuningriigi kaudu, ning luua erikord Ühendkuningriigi tulevastele Euroopa Liitu tehtavatele investeeringutele kui värskele välismaiste otseinvesteeringute allikale.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1) Välismaised otseinvesteeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, edendades selle konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu, tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet ning avades ELi ekspordile uusi turgusid. Välismaised otseinvesteeringud toetavad komisjoni Euroopa investeerimiskava ja aitavad viia ellu teisi liidu projekte ja programme.	1) Välismaised otseinvesteeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, edendades selle konkurentsivõimet, tekitades majanduskasvu, luues töökohti ja mastaabisäästu, tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet ning avades ELi ekspordile uusi turgusid. Välismaised otseinvesteeringud toetavad komisjoni Euroopa investeerimiskava ja aitavad viia ellu teisi liidu projekte ja programme.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a) Euroopa majandus on üks maailma avatumaid, ning Euroopa majanduskasv ja konkurentsivõime sõltuvad sellest avatusest ja kaubavahetusest; seejuures puudub Euroopal aga võrdväärne juurdepääs oma kaubanduspartnerite turgudele, mis nõrgestab tema tööstust ja majandust ning takistab tema firmade tegevust.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) Maailma Kaubandusorganisatsioonis ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja liikmesriigid võtta teatavatel tingimustel välismaiste otseinvesteeringute suhtes vastu piiravaid meetmeid julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.	3) Maailma Kaubandusorganisatsioonis ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja liikmesriigid võtta teatavatel tingimustel välismaiste otseinvesteeringute suhtes vastu piiravaid meetmeid julgeoleku, avaliku korra, strateegiliste huvide, põhiõiguste või oluliste tehnoloogiate kaitse kaalutlustel.
	(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses.)
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4) Mitmes liikmesriigis on kehtestatud meetmed, mille kohaselt võivad nad piirata liikmesriikide vahelisi ja liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kapitaliliikumisi julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. Kõnealused meetmed peegeldavad liikmesriikide eesmärke ja muresid seoses välismaiste otseinvesteeringutega ja nende vastuvõtmise tulemusel kehtib palju erineva ulatuse ja menetluskorraga meetmeid. Samuti on liikmesriike, kus selliseid mehhanisme kehtestatud ei ole.	4) Mitmes liikmesriigis on kehtestatud meetmed, mille kohaselt võivad nad piirata liikmesriikide vahelisi ja liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi kapitaliliikumisi julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. Kõnealused meetmed peegeldavad liikmesriikide eesmärke ja muresid seoses välismaiste otseinvesteeringutega ja nende vastuvõtmise tulemusel kehtib palju erineva ulatuse ja menetluskorraga meetmeid. On ka liikmesriike, kus selliseid mehhanisme kehtestatud ei ole ja kes seepärast peaksid need kehtestama.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7) On oluline tagada õiguskindlus ning ELi ulatuslik koordineerimistegevus ja koostöö, kehtestades raamistiku liidus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks. See ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest.	7) On oluline tagada õiguskindlus ning ELi ulatuslik koordineerimistegevus ja koostöö, kehtestades raamistiku liidus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks. Selline õiguskindlus ei tohiks minna vastuollu liikmesriikide ainuvastutusega oma riikliku julgeoleku alase pädevuse ja kontrolli teostamise eest ning peaks nõuetekohaselt arvestama ELi toimimise lepingu artikli 346 sätetega.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule ja avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse nende eriomast olukorda ja siseriiklikke asjaolusid.	8) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vajalikud vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule ja avalikule korrale ning võimaldada kohanemist muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse iga liikmesriigi eriomast olukorda ja erinevaid siseriiklikke asjaolusid.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11) Selleks et anda liikmesriikidele ja komisjonile juhiseid määruse kohaldamiseks, tuleks kehtestada loetelu teguritest, mida võib julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel arvesse võtta. Loetelu parandaks ka taustauuringumenetluse läbipaistvust nende investorite jaoks, kes kaaluvad liitu otseinvesteeringu tegemist või on seda teinud. Loetelu teguritest, mis võivad julgeolekut ja avalikku korda mõjutada, peaks jääma mitteammendavaks.	11) Selleks et anda liikmesriikidele ja komisjonile juhiseid määruse kohaldamiseks, tuleks kehtestada loetelu teguritest, mida võib julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel arvesse võtta. Loetelu parandaks ka taustauuringumenetluse läbipaistvust nende investorite jaoks, kes kaaluvad liitu otseinvesteeringu tegemist või on seda teinud, ning oleks pädevale asutusele aluseks, mille põhjal reageerida sellise taustauuringu võimalikule kohtulikule kontrollile. Loetelu teguritest, mis võivad julgeolekut ja avalikku korda mõjutada, peaks jääma mitteammendavaks.
Selgitus
Investeeringu taustauuringu teostamine peab selgelt seonduma julgeolekuohuga. Võimaliku kohtuliku kontrolli korral peaksid kohtud suutma kindlaks teha, milliseid tegureid asutus on arvesse võtnud.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12) Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriigid ja komisjon arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid tegureid, sh mõju elutähtsatele taristutele, tehnoloogiale (sh progressi võimaldav tehnoloogia) ja julgeoleku tagamiseks ja avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele, mille häired, kadumine või hävimine mõjutaks oluliselt liikmesriike või liitu. Selles küsimuses peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik võtta arvesse seda, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt (nt oluline rahastus, sh toetused) kolmanda riigi valitsus.	12) Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaksid liikmesriigid ja komisjon arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid tegureid, sh mõju elutähtsatele taristutele, riigikaitsele ja Euroopa kaitsetööstusele, kriitilise tähtsusega tehnoloogiatele (sh progressi võimaldav tehnoloogia) ja julgeoleku tagamiseks ja avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele, mille häired, kadumine või hävimine mõjutaks oluliselt liikmesriike või liitu. Selles küsimuses peaksid liikmesriigid ja komisjon arvesse võtma ka seda, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt (nt oluline rahastus, sh toetused) kolmanda riigi valitsus, pidades silmas, et tegelik kontroll võib tuleneda ka kolmanda riigi valitsuse, riikliku finantseerimisasutuse või mis tahes muu kolmandale riigile kuuluva ettevõtte antavast laenust või pikaajalisest krediidist.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13) Tuleks kehtestada liikmesriikides välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimise menetlusliku raamistiku olulised tegurid, et võimaldada investoritel, komisjonil ja teistel liikmesriikidel paremini mõista, kuidas investeeringute kohta taustauuringuid teha võidakse, ja tagada nende jaoks kindlus selles, et investeeringute tausta uuritakse läbipaistval viisil ning et kolmandate riikide vahel ei toimu diskrimineerimist. Need tegurid peaksid hõlmama vähemalt taustauuringuteks kehtestatavaid tähtaegu ja investorite võimalust pöörduda taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse	13) Tuleks kehtestada liikmesriikides välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimise menetlusliku raamistiku olulised tegurid, et võimaldada investoritel, komisjonil ja teistel liikmesriikidel paremini mõista, kuidas investeeringute kohta taustauuringuid teha võidakse, ja tagada nende jaoks kindlus selles, et investeeringute tausta uuritakse läbipaistval viisil ning et kolmandate riikide vahel ei toimu diskrimineerimist. Need tegurid peaksid hõlmama vähemalt liikmesriikide esitatavate andmete taustauuringuteks kehtestatavaid tähtaegu ja andmete kvaliteedi miinimumnõudeid (et parandada välismaiseid otseinvesteeringuid kajastavate andmekogumike usaldusväärsust ja võrreldavust) ning investorite võimalust pöörduda taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
14) Luua tuleks mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel omavahel koostööd teha ja üksteist abistada olukorras, kus ühte liikmesriiki tehtav välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut ja avalikku korda teistes liikmesriikides. Liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui liikmesriigid, kes märkusi esitavad või liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu tausta. Liikmesriikide märkused tuleks edastada ka komisjonile. Ka komisjonil peaks olema vajadusel võimalus esitada märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui see liikmesriik ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu taustaja ning olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.	14) Luua tuleks mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel omavahel koostööd teha ja üksteist abistada olukorras, kus ühte liikmesriiki tehtav välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut ja avalikku korda teistes liikmesriikides. Liikmesriikidel peaks olema võimalus esitada piisavaks omavaheliseks suhtluseks sobivate kanalite kaudu märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui liikmesriigid, kes märkusi esitavad või liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu tausta. Liikmesriikide märkused tuleks edastada ka komisjonile. Ka komisjonil peaks olema vajadusel võimalus esitada märkusi liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, isegi kui see liikmesriik ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud või ei uuri kõnealuse investeeringu taustaja ning olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
15) Lisaks peaks komisjonil olema võimalus teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis aitavad oluliselt kaasa liidu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõime suurenemisele. See hõlmaks eelkõige projekte ja programme, millega on seotud olulised ELi rahalised vahendid või mis on loodud elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevate liidu õigusaktidega. Suurema selguse tagamiseks tuleks lisas esitada soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest, millega seoses võib komisjon välismaise otseinvesteeringu tausta uurida.	15) Lisaks peaks komisjonil olema võimalus teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis aitavad oluliselt kaasa liidu majanduskasvule, töökohtade loomisele, julgeolekule, strateegilistele huvidele ja konkurentsivõime suurenemisele. See hõlmaks eelkõige projekte ja programme, millega on seotud ELi rahalised vahendid või mis on loodud elutähtsat taristut, kaitsevõimet, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevate liidu õigusaktidega. Suurema selguse tagamiseks tuleks lisas esitada soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest, millega seoses peaks komisjon välismaise otseinvesteeringu tausta uurima. Uute projektide või programmide loomisel tuleks seda loendit viivitamata ajakohastada.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	15 a) Euroopa Parlamendil peaks olema võimalus nõuda komisjonilt liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide puhul koostöömehhanismi käivitamist julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel. Komisjon peaks igati arvesse võtma Euroopa Parlamendi seisukohta ja andma selgitusi juhul, kui parlamendi seisukohaga ei arvestata.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
16) Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, peaks tal olema võimalus esitada mõistliku aja jooksul oma arvamus liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Liikmesriigid võtavad komisjoni arvamust igati arvesse ja annavad komisjonile aru, kui tema arvamust ei ole järgitud, vastavalt liikmesriikidele Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustusele. Komisjonil peaks olema ka võimalus taotleda neilt liikmesriikidelt teavet, mida ta investeeringu tausta uurimiseks vajab.	16) Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, peaks tal olema võimalus esitada mõistliku aja jooksul oma arvamus liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Liikmesriigid võtavad komisjoni arvamust igati arvesse ja annavad komisjonile üksikasjalikult aru, kui tema arvamust ei ole järgitud, vastavalt liikmesriikidele Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö kohustusele. Komisjon peaks ka saama taotleda neilt liikmesriikidelt teavet, mida ta investeeringu tausta uurimiseks vajab.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17) Selleks et hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ja komisjoni poolt välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimist, peaks liikmesriigid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja neisse tehtud muudatustest ning regulaarselt taustauuringumehhanismide rakendamise kohta aru andma. Samal eesmärgil peaks ka liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, andma neile kättesaadava teabe alusel aru nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta.	17) Kuna riiklik julgeolek jääb endiselt liikmesriikide vastutusalasse, siis selleks et hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd, komisjoni poolt välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimist ning parandada liikmesriikide esitatud andmete läbipaistvust ja võrreldavust, peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja neisse tehtud muudatustest ning regulaarselt taustauuringumehhanismide rakendamise kohta aru andma. Samal eesmärgil peaks ka liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, andma neile kättesaadava teabe alusel aru nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
20) Liikmesriigid ja komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse ja muu tundliku teabe kaitse.	20) Liikmesriigid ja komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse ja muu tundliku teabe kaitse, eelkõige juhul, kui tegemist on liikmesriigi julgeoleku ja terviklikkusega.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimiseks liikmesriikide ja komisjoni poolt julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.	Käesoleva määrusega kehtestatakse raamistik liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimiseks liikmesriikide ja komisjoni poolt julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel, ilma et see piiraks liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. „välismaine otseinvesteering“ – mis tahes investeering, mille teeb välisinvestor ja mille eesmärk on luua või säilitada püsivat ja otsest seost välisinvestori ja selle ettevõtja vahel, kellele rahalised vahendid kättesaadavaks tehakse, et teostada majandustegevust liikmesriigis, sh investeering, mis võimaldab tegelikku osalust majandustegevust teostava ettevõtja juhtimises või kontrollimises;	1. „välismaine otseinvesteering“ – mis tahes investeering, mille teeb välisinvestor ja mille eesmärk on luua või säilitada püsivat ja otsest seost välisinvestori ja selle ettevõtja vahel, kellele rahalised vahendid kättesaadavaks tehakse, et teostada majandustegevust liikmesriigi territooriumil või majandusvööndis, sh investeering, mis võimaldab tegelikku osalust majandustegevust teostava ettevõtja juhtimises või kontrollimises;
Selgitus
On vaja täpsustada, et kohaldamisalasse kuuluvad ka investeeringud liikmesriikide majandusvöönditesse.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. „välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline isik või kolmanda riigi ettevõtja, kes kavatseb teha välismaist otseinvesteeringut või on selle teinud;	2. „välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline isik või kolmanda riigi ettevõtja, kes kavatseb teha välismaist otseinvesteeringut või on selle teinud, ning füüsiline isik või ettevõtja, kes asub mõnes liikmesriigis, kuid on tegelikult kolmanda riigi kontrolli all või selle poolt rahastatud;
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikli 2 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. „põhitehnoloogiad“ – tehnoloogiad või ettevõtted, millest tööstusharu sõltub, näiteks nagu on sätestatud artikli 4 esimese lõigu teises taandes;
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad jõusse jätta, muuta või kehtestada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanisme julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel käesolevas määruses sätestatud tingimustel.	1. Liikmesriigid jätavad jõusse, muudavad või kehtestavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanisme julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme.	2. Komisjon teeb julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidu projekte ja programme.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid on eelkõige need, millega on seotud märkimisväärsed summad või olulised rahalised vahendid ELi ressurssidest või mida reguleerivad elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevad liidu õigusaktid. Soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest on ära toodud määruse 1. lisas.	3. Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid on eelkõige need, millega on seotud ELi rahalised vahendid või mida reguleerivad elutähtsat taristut, kaitset, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevad liidu õigusaktid. Soovituslik ja mitteammendav loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest on ära toodud määruse 1. lisas.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tegurid, mida võib taustauuringu tegemisel arvesse võtta	Tegurid, mida võetakse taustauuringu tegemisel arvesse
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Välismaiste otseinvesteeringute kohta taustauuringute tegemisel julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada muu hulgas:	Välismaiste otseinvesteeringute kohta julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid tehes võtavad liikmesriigid ja komisjon arvesse seda, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada muu hulgas:
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsaid taristuid, sh energeetikat, transporti, andmesidet, andmete säilitamist, kosmoseuuringuid, finantstaristuid ja tundlikke rajatisi;	– elutähtsaid taristuid, sh kriitilise tähtsusega materjale ja toormaterjale, energiajulgeoleku-, transpordi-, andmeside-, rahvatervise tagamise, andmete säilitamise, kosmose- või finantstaristuid, ning tundlikke rajatisi ja julgeoleku- ja kaitsetööstust ja -taristut, näiteks sõjaväebaase, ning maasse ja kinnisvarasse tehtavaid välismaiseid otseinvesteeringuid, mis võivad mõjutada kõnealuse kaitsetaristu kasutamist;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsat tehnoloogiat, sh tehisintellekti, robootikat, pooljuhte, potentsiaalselt kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, küberturvalisust ja kosmose- või tuumatehnoloogiat;	– elutähtsat tehnoloogiat, sh tehisintellekti, robootikat, pooljuhte, nanotehnoloogiat, biotehnoloogiat, muid potentsiaalselt kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid, küberturvalisuse, sõja- ja kaitsetehnoloogiat, küberjärelevalve ja sekkumistehnoloogiat, lennundus-, kosmose- või tuumatehnoloogiat või muud strateegiliselt tähtsat tipptehnoloogiat, ning kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate tarneahelasse kuuluvaid ettevõtjaid, kui on oht, et kõnealune tehnoloogia viiakse riiki, mis kujutab endast ülemaailmset või piirkondlikku julgeolekuohtu;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– ettevõtja rolli koostööpõhistes teadus- ja arendusprojektides ning teadus- ja arendusprogrammiga seotud tehnoloogia, intellektuaalomandiõiguste ja oskusteabe kättesaadavust;
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– tundlikule teabele juurdepääsu või suutlikkust tundlikku teavet kontrollida.	– tundlikule või strateegilisele riiklikule ja Euroopa julgeolekuteabele juurdepääsu või suutlikkust tundlikku või strateegilist julgeolekuteavet kontrollida.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välisinvestorit kontrollib kolmanda riigi valitsus, sealhulgas märkimisväärsete rahaliste vahendite kaudu.	Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võtavad liikmesriigid ja komisjon arvesse seda, kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas märkimisväärsete rahaliste vahendite kaudu – eriti kui see valitsus ei austa täielikult inimõigusi käsitlevat rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust ning ei järgi asjaomaseid rahvusvahelisi relvastuskontrollinorme, näiteks relvakaubanduslepingut –, kas kasutatakse läbipaistmatuid omandistruktuure, mille puhul ei ole selge, kes on tegelik omanik, või kas minnakse vastuollu ühtsete turueeskirjadega.
	Komisjon ja liikmesriigid võivad positiivselt hinnata geopoliitilisi tegureid, näiteks asjaolu, et ettevõte asub NATO liikmesriigis.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad jätta jõusse, muuta või võtta vastu meetmeid, mida on vaja, et hoida ära kõrvalehoidumist taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest.	Liikmesriigid jätavad jõusse, muudavad või võtavad vastu meetmeid, mida on vaja, et hoida ära kõrvalehoidumist taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Investoritel ja asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalus pöörduda siseriiklike ametiasutuste poolt taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse.	4. Investoritel ja asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalus pöörduda siseriiklike ametiasutuste poolt taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse, kuid sellise õiguskaitsevahendi kasutamist ei käsitleta liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide ega liikmesriikide otsustusõiguste kahjustamisena.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile kehtivatest taustauuringumehhanismidest hiljemalt [...] (30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist). Liikmesriigid teatavad komisjonile mis tahes muudatustest kehtivas taustauuringumehhanismis või uuest kehtestatud taustauuringumehhanismist hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taustauuringumehhanismi jõustumist.	1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kehtivatest taustauuringumehhanismidest hiljemalt [...] (30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist). Liikmesriigid teavitavad komisjoni mis tahes muudatustest kehtivas taustauuringumehhanismis või uuest kehtestatud taustauuringumehhanismist hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taustauuringumehhanismi jõustumist.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid ei ole kohustatud andma teavet, mille avalikustamist nad peavad oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.
Selgitus
Teatavat taustauuringuid puudutavat teavet võib õigustatult pidada riiklikeks julgeolekusaladusteks, mida tuleb kaitsta.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, esitavad komisjonile neile kättesaadava teabe alusel iga-aastase aruande, mis hõlmab nende territooriumil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid.	3. Liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, kohustuvad selle kasutusele võtma ning esitavad komisjonile neile kättesaadava teabe alusel iga-aastase aruande, mis hõlmab nende territooriumil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis, võib ta esitada oma arvamuse sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjon võib esitada oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.	3. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis, esitab ta oma arvamuse sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjon esitab oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, võib ta esitada oma arvamuse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.	1. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, esitab ta oma arvamuse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Euroopa Parlament võib taotleda liidule huvi pakkuvatele projektidele ja programmidele mõeldud koostöömehhanismi käivitamist julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjoni arvamus edastatakse teistele liikmesriikidele.	4. Komisjoni arvamus edastatakse teistele liikmesriikidele. Kui komisjon on esitanud käesoleva artikli kohase arvamuse, teatab ta sellest Euroopa Parlamendile osana struktureeritud dialoogist, mis käsitleb julgeolekut ja avalikku korda mõjutavaid välismaiseid otseinvesteeringuid.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtavad komisjoni arvamust igati arvesse ja annavad komisjonile aru, kui tema arvamust ei ole järgitud.	5. Liikmesriigid, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, võtavad komisjoni arvamust igati arvesse ja annavad komisjonile üksikasjalikult aru, kui tema arvamust ei ole järgitud.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et teave, mida komisjon ja teised liikmesriigid on artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 alusel taotlenud, tehakse komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriigile teatavaks põhjendamatu viivituseta.	1. Liikmesriigid tagavad, et teave, mida komisjon ja teised liikmesriigid on artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 alusel taotlenud, tehakse komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriigile teatavaks põhjendamatu viivituseta artikli 6 lõikes 2 sätestatud tähtajaks, ning et see vastab andmekogumite usaldusväärsusele ja võrreldavusele esitatavatele minimaalsetele kvaliteedinõuetele.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) investori ja selle ettevõtja, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, tooted, teenused ja äritegevus;	(c) investori ja selle ettevõtja, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, tooted, teenused, patendid ja äritegevus;
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) kolmandad riigid, kus välismaine investor teeb olulise osa investeeringuid ja äritehinguid;
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) mis tahes muu liikmesriigile kättesaadav teave, mis võib aidata teha kindlaks, kas investeering kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud konfidentsiaalse teabe kaitse.	2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud konfidentsiaalse teabe kaitse, eelkõige seoses ärisaladuste kaitsega.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkti. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkte kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.	Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute institutsioonilise kontaktpunkti. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkte kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes. Komisjon ja liikmesriigid kohtuvad korrapäraselt, et arutada investeeringute taustauuringute parimaid tavasid ja kooskõlastada artikli 4 tähenduses arvesse võetavaid tegureid, et neid ühtlustada.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta. Sellesse kaasatakse liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kõneluse aruande koostamiseks vajaliku teabe.	1. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta. Sellesse kaasatakse liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kõneluse aruande koostamiseks vajaliku teabe. Igal juhul esitab komisjon hiljemalt kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist määruse muudatused. Kui komisjon on seisukohal, et määrust ei ole vaja muuta, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma otsuse põhjendused.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – taane -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Kaitsefond ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm:
	– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada Euroopa kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet;
	– Euroopa Komisjoni otsus kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme rahastamise kohta;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute kontrollisüsteemi kehtestamine
Viited	COM(2017)0487 – C8-0309/2017 – 2017/0224(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	INTA 26.10.2017
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	AFET 26.10.2017
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Geoffrey Van Orden 21.11.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.2.2018
Vastuvõtmise kuupäev	20.3.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	49 5 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Mario Borghezio, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Wajid Khan, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Cristian Dan Preda, Michel Reimon, Sofia Sakorafa, Jaromír Štětina, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Anders Primdahl Vistisen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Asim Ademov, Laima Liucija Andrikienė, Brando Benifei, Angel Dzhambazki, Andrzej Grzyb, Antonio López-Istúriz White, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Igor Šoltes, Bodil Valero

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

49	+
ALDE	Petras Auštrevičius, Johannes Cornelis van Baalen, Iveta Grigule-Pēterse, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Marietje Schaake, Ivo Vajgl
EFDD	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Asim Ademov, Michèle Alliot-Marie, Laima Liucija Andrikienė, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Andrzej Grzyb, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Cristian Dan Preda, Tokia Saïfi, Jaromír Štětina, László Tőkés
S&D	Nikos Androulakis, Francisco Assis, Brando Benifei, Victor Boştinaru, Andi Cristea, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Wajid Khan, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula
VERTS/ALE	Klaus Buchner, Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Michel Reimon, Igor Šoltes, Bodil Valero

5	–
EFDD	James Carver
GUE/NGL	Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa
NI	Georgios Epitideios

7	0
ECR	Amjad Bashir, Angel Dzhambazki, Anna Elżbieta Fotyga, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Anders Primdahl Vistisen
ENF	Mario Borghezio

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (3.4.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

Arvamuse koostaja: Roberts Zīle

LÜHISELGITUS

Välismaine otseinvesteering on liidu majanduse lahutamatu osa, mis aitab kaasa arengule ja majanduskasvule. Välismaine otseinvesteering ei seisne vaid rahas ja kaasnevas töökohtade loomises, vaid ka tehnoloogias, oskusteabes, juhtimises ja muudes parimates tavades, mille investorid kaasa toovad. Samal ajal võivad teatavate investeeringutega kaasneda ohud – sageli mitte niivõrd vastuvõtva riigi kui just teiste ümberkaudsete jaoks. Liikmesriikidel, keda teatavad investeeringud võivad mõjutada, on õigus raamistikule, mille abil vahetada teavet ja teatada oma probleemidest teistele.

Arvamuse koostaja peab kiiduväärseks komisjoni ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse kolmandatest riikidest Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. Algatus on edasiviiv, kuid sellele tuleksid kasuks järgmised muudatused ja täpsustused.

Taustauuringumenetlused

Ettepanekuga antakse komisjonile võimalus esitada arvamusi liikmesriikidele, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Kuigi arvamuste avaldamise soovitatud tähtajad on asjakohased, on hädavajalik, et komisjon esitaks need võimalikult kiiresti, et liikmesriikide ja investorite jaoks ei tekitataks tarbetut ebakindlust.

Välismaise otseinvesteeringu mõiste ja lõppinvestorid

Kolmandast riigist pärineva investeeringu mõistet tuleb laiendada. Kuigi komisjoni ettepanekus käsitletakse tõsiasja, et ELi ettevõtjat võidakse kasutada vahendina välismaise otseinvesteeringu varjamiseks, jäävad muud lüngad endiselt alles. Kuigi tegemist ei ole veel laialt levinud nähtusega, rakendatakse teatavates liikmesriikides programme, mis võimaldavad saada passi raha eest ning millega ei „naturaliseerita“ mitte üksnes välisinvestor, vaid ka kaasnev raha. Sageli ei ole lõppinvestor üldse teada või on ta peidus läbipaistmatute mitmekihiliste struktuuride taga. Seda arvesse võttes peab asjaomastel liikmesriikidel olema vahend, mille abil leida teavet lõppinvestorite kohta ja välismaiste otseinvesteeringute lõplike vastuvõtvate riikide kohta. Arvamuse koostaja arvates võiksid liikmesriigid kasutada kavandatud kontaktpunkte selleks, et hankida komisjonilt teavet lõppinvestorite kohta ja teistes liikmesriikides tehtavate välismaiste otseinvesteeringute lõplike vastuvõtvate riikide kohta.

Taustauuringute põhjused

Arvamuse koostaja on veendunud, et julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks ette nähtud tegurite nimekiri peaks hõlmama ka meediat. Arvesse tuleb võtta ka kolmanda riigi investoriga seotud otsest või kaudset valitsuse kontrolli. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu investeeringutele, mis pärinevad riikidest, mille suhtes EL on rakendanud sanktsioone, või mis on selliste riikidega otseselt või kaudselt seotud, või investeeringutele, mis on pärit riikidest, kes on rikkunud järjepidevalt õigusriigi põhimõtteid või parimaid maksutavasid. Täielikult eirata ei saa ka portfelliinvesteeringuid. Näiteks ülemäärases summas välismaised nõudmiseni hoiused liikmesriigi suures pangas võivad avaldada naaberriikidele mitmesugust mõju. Taustauuringumehhanism peab hõlmama ka liikmesriikide territoriaalvetes tehtud investeeringuid, mida riigid peaksid kajastama oma aruandluses. Teisalt ei tohiks süvendatult kontrollida NATO liikmesriikidest pärinevat ning valitsuse toetatud ja rahastatud läbipaistvat otseinvesteeringut, mis on tehtud selgelt julgeoleku- või kaitsealastel eesmärkidel.

Teabetaotlused ja konfidentsiaalse teabe kaitsmine

Komisjoni ja teiste liikmesriikide teabetaotlused teatavate riigis tehtavate investeeringute kohta peaksid olema nõuetekohaselt põhjendatud. Välismaise otseinvesteeringu saanud liikmesriike ei tohi suurema hulga taotlusega asjatult koormata. See võib tekitada investorite jaoks ebakindlust ja vähendada mitte ainult asjaomaste liikmesriikide, vaid kogu liidu konkurentsivõimet. Lisaks peavad isikud, kellele antakse taotletud konfidentsiaalset teavet, tagama nii teabe kaitsmise kui ka võtma selle kaitsmise eest vastutuse. Sellegipoolest ei tohiks konfidentsiaalsuse sätet kuritarvitada, et varjata investeeringuid puudutavat olulist teavet.

Kokkuvõttes on oluline olla kolmandatest riikidest pärinevate välismaiste otseinvesteeringute suhtes valvas. Siiski peab seejuures toimima proportsionaalselt ja konstruktiivselt, järgides selgeid ja põhjalikke suunised, mis on nähtud ette kõigile – investoritele, välismaise otseinvesteeringu saajatele ning asjaomastele isikutele. EL peab jääma investeerimissõbralikuks liiduks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1) Välismaised otseinvesteeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, edendades selle konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu, tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet ning avades ELi ekspordile uusi turgusid. Välismaised otseinvesteeringud toetavad komisjoni Euroopa investeerimiskava ja aitavad viia ellu teisi liidu projekte ja programme.	1) Välismaised otseinvesteeringud aitavad kaasa liidu majanduse kasvule, edendades selle konkurentsivõimet, luues töökohti ja mastaabisäästu, stimuleerides tootlikkust, tuues sisse kapitali, tehnoloogialahendusi, innovatsiooni ja oskusteavet ning avades ELi ekspordile uusi turgusid. Välismaised otseinvesteeringud toetavad komisjoni Euroopa investeerimiskava ja aitavad viia ellu teisi liidu projekte ja programme. Käesoleva määruse rakendamisel peaksid liikmesriigid püüdma mittestrateegilistesse sektoritesse tehtavaid välismaiseid otseinvesteeringuid tarbetult mitte piirata.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a) Piisavalt tugev majandus, mis põhineb avatud turgudel ja innovatsiooni soodustaval ettevõtluskeskkonnal, ülemaailmsel juhtpositsioonil ja majanduskasvul on parim turvalisuse, terviklikkuse ja suveräänsuse alus. Välisinvesteeringud aitavad mitte ainult suurendada Euroopa majanduskasvu, vaid ka Euroopa juhtpositsiooni innovatsiooni, teadusuuringute ja teaduse vallas. Kui välismaised osalejad investeerivad Euroopas innovatsiooni ja teadusuuringutesse, investeerivad nad Euroopa tulevasse tugevusse ja võimekusse. Protektsionism muudab Euroopa nõrgemaks ja avatud turud muudavad Euroopa tugevamaks. See ei välista seda, et teatavate osalejate teatavad investeeringud võivad olla sellised, mille puhul Euroopa peab olema valvas, et ennetada ohtu oma julgeolekule, terviklikkusele ja suveräänsusele.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) Maailma Kaubandusorganisatsioonis ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja liikmesriigid võtta teatavatel tingimustel välismaiste otseinvesteeringute suhtes vastu piiravaid meetmeid julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.	3) Maailma Kaubandusorganisatsioonis ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja liikmesriigid võtta teatavatel tingimustel välismaiste otseinvesteeringute suhtes vastu piiravaid meetmeid üksnes julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7) On oluline tagada õiguskindlus ning ELi ulatuslik koordineerimistegevus ja koostöö, kehtestades raamistiku liidus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks. See ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest.	7) On oluline tagada õiguskindlus ning ELi ulatuslik koordineerimistegevus ja koostöö, kehtestades raamistiku liidus julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks. See ei piira liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest. Praegust õigusraamistikku tuleb tugevdada, pidades silmas muutusi tavades, mis on seotud otseste välisinvesteeringute ja taustauuringusüsteemidega kogu maailmas.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistikku tuleks vaadelda kui vahendit, millega edendada korrapärasemat dialoogi riiklike pädevate asutuste ja Euroopa tasandi asutuste ja investorite vahel. See peaks looma usalduslikud suhted ja suurema läbipaistvuse, pakkudes samal ajal investoritele suuremat õiguskindlust. Komisjonil peaks olema võimalik jälgida taustauuringusüsteeme, mida kasutatakse muudes jurisdiktsioonides üle maailma.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, et tegeleda igakülgselt ohuga julgeolekule ja avalikule korrale ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse nende eriomast olukorda ja siseriiklikke asjaolusid.	8) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile vahendid, millega jälgida ohte julgeolekule ja avalikule korrale ja nendega igakülgselt tegeleda ning kohaneda muutuva olukorraga, säilitades samas liikmesriikide jaoks vajaliku paindlikkuse teha julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid, võttes arvesse nende eriomast olukorda ja siseriiklikke asjaolusid.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9) Hõlmata tuleks palju eri liiki investeeringuid, millega luuakse või hoitakse alal püsivaid ja otseseid sidemeid kolmanda riigi investorite ja liikmesriigis majandustegevust teostavate ettevõtjate vahel.	9) Hõlmata tuleks palju eri liiki investeeringuid, millega luuakse või hoitakse alal püsivaid ja otseseid sidemeid kolmanda riigi investorite ja liikmesriigis majandustegevust teostavate ettevõtjate vahel. Lisaks peaks taustauuringute raamistik hõlmama lühiajalisi investeeringuid, mis loovad petliku ettekujutuse pikaajalisest kohustusest, sealhulgas otseinvesteeringute voogusid, mille eesmärk on vältida makse või pesta raha, ning investeeringuid, mis suunatakse sektoritesse, kus on suured teadusuuringute ja tootearenduse kulud, selleks et omandada vastav tehnoloogia.
Selgitus
Suurenenud otseinvesteeringud väljastpoolt ELi on suuremalt jaolt suunatud kõrgtehnoloogia valdkondadesse, seda nii seoses tehnoloogia omandamise kui ka uute investeeringutega. Kui tegemist on tehnoloogia omandamisega, siis on arvutid ja elektroonika, arvestades nende suhtelist väärtust, kolmandate riikide investorite lemmiksihtmärk. 2017. aasta teises kvartalis investeeriti sellesse sektorisse rohkem kui 323 miljardit eurot. Uuringud näitavad, et äritegevuse määrab see, kust tulevad investeeringud ja miks need tehti.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
11) Selleks et anda liikmesriikidele ja komisjonile juhiseid määruse kohaldamiseks, tuleks kehtestada loetelu teguritest, mida võib julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel arvesse võtta. Loetelu parandaks ka taustauuringumenetluse läbipaistvust nende investorite jaoks, kes kaaluvad liitu otseinvesteeringu tegemist või on seda teinud. Loetelu teguritest, mis võivad julgeolekut ja avalikku korda mõjutada, peaks jääma mitteammendavaks.	11) Selleks et anda liikmesriikidele ja komisjonile juhiseid määruse kohaldamiseks, tuleks kehtestada loetelu teguritest, mida tuleks julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel arvesse võtta. Loetelu parandaks ka taustauuringumenetluse läbipaistvust nende investorite jaoks, kes kaaluvad liitu otseinvesteeringu tegemist või on seda teinud. Loetelu teguritest, mis võivad julgeolekut ja avalikku korda mõjutada, peaks jääma mitteammendavaks. Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel peaksid liikmesriigid ja komisjon kaaluma ka seda, kas sarnased investeerimisvõimalused asjaomastes kolmandates riikides on olemas ka Euroopa investorite jaoks, järgides seega vastastikkuse põhimõtet.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12) Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriigid ja komisjon arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid tegureid, sh mõju elutähtsatele taristutele, tehnoloogiale (sh progressi võimaldav tehnoloogia) ja julgeoleku tagamiseks ja avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele, mille häired, kadumine või hävimine mõjutaks oluliselt liikmesriike või liitu. Selles küsimuses peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik võtta arvesse seda, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt (nt oluline rahastus, sh toetused) kolmanda riigi valitsus.	12) Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriigid ja komisjon arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid tegureid, sh mõju elutähtsatele taristutele, tehnoloogiale (sh progressi võimaldav tehnoloogia) ja julgeoleku tagamiseks ja avaliku korra säilitamiseks olulistele sisenditele, mille häired, kadumine või hävimine mõjutaks oluliselt liikmesriike või liitu. See peaks hõlmama ka toiduga kindlustatust, sealhulgas investeeringuid põllumajandusmaasse ja muudesse põllumajanduslikesse varadesse. Selles küsimuses peaksid liikmesriigid ja komisjon arvesse võtma ka seda, kas välisinvestorit kontrollib otse või kaudselt (nt oluline rahastus, sh toetused, maksualane sooduskohtlemine, tagatised või investeeringud riigi vahenditega jne) kolmanda riigi valitsus või kas asjaomane välismaine investor kuulub nimetatud valitsusele. Tähelepanu tuleks pöörata investeeringutele, mis on pärit riikidest, mida on nimetatud nõukogu 5. detsembri 2017. aasta järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta, milles on 47 jurisdiktsiooni, kes on võtnud kohustuse kõrvaldada puudused oma maksusüsteemis. Tähelepanu tuleks pöörata ka riiklike investeerimisfondide investeeringutele, mis tuleb viia kooskõlla riiklike investeerimisfondide üldiselt kokku lepitud põhimõtete ja tavadega (nn Santiago põhimõtted).
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12 a) Taustauuringumenetluse kohta otsuse tegemisel peaksid liikmesriigid ja komisjon pöörama erilist tähelepanu keerulistele ja kunstlikele maksukorraldustele, kuna need võivad olla üks viis taustauuringutest kõrvale hoida. Samuti tuleks arvesse võtta investori mainet ning investeeringu päritolu- ja transiitriiki.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12 b) Erilist tähelepanu tuleks pöörata investeeringutele, mis on pärit maksuparadiisideks peetavatest riikidest, aga ka kolmandatest riikidest, kes ebaseaduslikult kaitsevad liidus omandatud rahalisi vahendeid ja kaupa.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	12 c) Taustauuringu tegemisel peaksid liikmesriigid ja komisjon võtma arvesse otseste välisinvesteeringute mõju liidu ja liikmesriikide strateegilisele sõltumatusele ning elutähtsate tehnoloogiate ja sektorite väärtusahelale.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
13) Tuleks kehtestada liikmesriikides välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimise menetlusliku raamistiku olulised tegurid, et võimaldada investoritel, komisjonil ja teistel liikmesriikidel paremini mõista, kuidas investeeringute kohta taustauuringuid teha võidakse, ja tagada nende jaoks kindlus selles, et investeeringute tausta uuritakse läbipaistval viisil ning et kolmandate riikide vahel ei toimu diskrimineerimist. Need tegurid peaksid hõlmama vähemalt taustauuringuteks kehtestatavaid tähtaegu ja investorite võimalust pöörduda taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse	13) Liikmesriigid peaksid kehtestama välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimise menetlusliku raamistiku olulised tegurid, et võimaldada investoritel, komisjonil ja teistel liikmesriikidel paremini mõista, kuidas investeeringute kohta taustauuringuid teha võidakse, ja tagada nende jaoks kindlus selles, et investeeringute tausta uuritakse läbipaistval viisil ning et kolmandate riikide vahel ei toimu diskrimineerimist. Need tegurid peaksid hõlmama vähemalt taustauuringuteks kehtestatavaid tähtaegu ja investorite võimalust pöörduda taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13 a) Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik peaks andma liikmesriikidele ja komisjonile paindlikkuse, mida on vaja otseste välisinvesteeringute taustauuringuks nii enne kui ka pärast nende tegemist.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13 b) Liikmesriikidel ja komisjonil peaks olema võimalik arvesse võtta seda, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada muu hulgas elutähtsaid taristuid, sh energeetikat, transporti, andmesidet, meediat, andmete säilitamist, kosmose- või finantstaristuid ja tundlikke rajatisi; elutähtsat tehnoloogiat, sh tehisintellekti, robootikat, pooljuhte, potentsiaalselt kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, küberturvalisust ja kosmose- või tuumatehnoloogiat; elutähtsate sisendite varustuskindlust ning tundlikule teabele juurdepääsu või suutlikkust sellise teabe üle kontrolli omada.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	13 c) Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib tõenäoliselt mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik arvesse võtta seda, kas välisinvestor on otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsuse kontrolli all või kas kolmanda riigi valitsus teda otseselt või kaudselt toetab.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
15) Lisaks peaks komisjonil olema võimalus teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis aitavad oluliselt kaasa liidu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõime suurenemisele. See hõlmaks eelkõige projekte ja programme, millega on seotud olulised ELi rahalised vahendid või mis on loodud elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevate liidu õigusaktidega. Suurema selguse tagamiseks tuleks lisas esitada soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest, millega seoses võib komisjon välismaise otseinvesteeringu tausta uurida.	15) Lisaks peaks komisjonil olema võimalus teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid läbiviidud, jooksvaid või tulevasi projekte või programme. See annaks komisjonile vahendi, millega kaitsta liidu kui terviku huve teenivaid projekte ja programme, mis aitavad oluliselt kaasa liidu majanduskasvule, töökohtade loomisele ja konkurentsivõime suurenemisele. See hõlmaks eelkõige projekte ja programme, millega on seotud olulised ELi rahalised vahendid või mis on loodud elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevate liidu õigusaktidega. Suurema selguse tagamiseks tuleks lisas esitada soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest, millega seoses võib komisjon välismaise otseinvesteeringu tausta uurida.
Selgitus
Projektid ja programmid, mis on liidu strateegilistes huvides; näiteks need, mida rahastatakse või on rahastatud ELi maksumaksja rahaga elutähtsates taristutes, tuleb vajaduse korral tagada komisjonil; enne nende elluviimist, selle ajal ja pärast seda.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17) Selleks et hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ja komisjoni poolt välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimist, peaks liikmesriigid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja neisse tehtud muudatustest ning regulaarselt taustauuringumehhanismide rakendamise kohta aru andma. Samal eesmärgil peaks ka liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, andma neile kättesaadava teabe alusel aru nende territooriumil tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta.	17) Selleks et hõlbustada liikmesriikide vahelist koostööd ja komisjoni poolt välismaiste otseinvesteeringute tausta uurimist, peaks liikmesriigid teavitama komisjoni oma taustauuringumehhanismidest ja neisse tehtud muudatustest ning regulaarselt taustauuringumehhanismide rakendamise kohta aru andma. Samal eesmärgil peaks ka liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, andma neile kättesaadava teabe alusel aru nende territooriumil, sealhulgas oma territoriaalvetes tehtud välismaiste otseinvesteeringute kohta.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
18) Seetõttu on oluline tagada, et kõigis liikmesriikides kehtestatakse miinimumnõuded määruse kohaldamisalasse kuuluvate välismaiste otseinvesteeringutega seotud teabele ja koostööle. Niisugune teave tuleks esitada liikmesriigil, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, kui seda taotlevad liikmesriigid või komisjon. Teave hõlmab niisuguseid teabeelemente nagu välisriigi investori omandistruktuur ja kavandatava või tehtud investeeringu rahastus, sh teave kolmandate riikide antud toetuste kohta, kui see teave on olemas.	18) Seetõttu on oluline tagada, et kõigis liikmesriikides kehtestatakse määruse kohaldamisalasse kuuluvate välismaiste otseinvesteeringutega seotud teabele ja koostööle piisava tasemega nõuded. Kogu selline teave tuleks esitada liikmesriigil, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, kui seda taotlevad liikmesriigid või komisjon. Teave hõlmab niisuguseid teabeelemente nagu välisriigi investori omandistruktuur ja kavandatava või tehtud investeeringu rahastus, sh teave kolmandate riikide antud toetuste kohta, kui see teave on olemas. Tundlik teave tuleks aruandlusest välja jätta ja komisjon ei tohiks mingil viisil mõjutada iga liikmesriigi õigust tundlikku või konfidentsiaalset teavet kaitsta.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	18 a) Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktile a ei tohi ühtki liikmesriiki kohustada andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. See kehtib ka siis, kui liikmesriigid teevad julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme. Komisjon ja teised liikmesriigid peaksid asjaomaselt liikmesriigilt sellise teabe nõudmisest hoiduma.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
19) Suhtlust ja koostööd liikmesriikide ja liidu tasandil peaks tõhustama igas liikmesriigis loodavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunktid.	19) Suhtluse ja koostöö liikmesriikide ja liidu tasandil peaksid tagama igas liikmesriigis loodavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunktid, mida tuleks koordineerida keskse kontaktpunkti kaudu. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada kontaktpunkte muu hulgas selleks, et hankida komisjonilt teavet lõppinvestorite kohta ja teistes liikmesriikides tehtavate välismaiste otseinvesteeringute lõplike vastuvõtvate riikide kohta.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
20) Liikmesriigid ja komisjon peaks võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse ja muu tundliku teabe kaitse.	20) Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse ja muu tundliku teabe kaitse, ning nad peaksid võtma vastutuse niisuguse kaitse tagamise eest.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	20 a) Käesolev määrus käsitleb uut liidu meedet, millega tehakse liidu välismaistele otseinvesteeringutele taustauuringuid. Jätkuvalt tuleks rõhutada avatud investeerimiskeskkonna tähtsust. Käesoleva määruse eesmärk on ka saavutada kapitali vaba liikumine liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel võimalikult suures ulatuses.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
21) Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Kui aruandes tehakse ettepanek määruse sätteid muuta, võib sellele vajadusel lisada seadusandliku ettepaneku.	21) Pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Kõnealune aruanne peaks sisaldama asjakohast teavet selle kohta, kuidas liikmesriigid ja komisjon on oma taustauuringusüsteeme kasutanud. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku hinnangu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistike ja taustauuringusüsteemides toimunud muutuste kohta Euroopa kolmandate riikide jurisdiktsioonides, ning lisama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. „välismaine otseinvesteering“ – mis tahes investeering, mille teeb välisinvestor ja mille eesmärk on luua või säilitada püsivat ja otsest seost välisinvestori ja selle ettevõtja vahel, kellele rahalised vahendid kättesaadavaks tehakse, et teostada majandustegevust liikmesriigis, sh investeering, mis võimaldab tegelikku osalust majandustegevust teostava ettevõtja juhtimises või kontrollimises;	1. „välismaine otseinvesteering“ – mis tahes investeering, mille teeb välisinvestor ja mille eesmärk on luua või säilitada püsivat ja otsest seost välisinvestori ja selle ettevõtja vahel, kellele rahalised vahendid kättesaadavaks tehakse, et teostada majandustegevust liikmesriigi territooriumil või majandusvööndis, sh investeering, mis võimaldab tegelikku osalust majandustegevust teostava ettevõtja juhtimises või kontrollimises;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. „välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline isik või kolmanda riigi ettevõtja, kes kavatseb teha välismaist otseinvesteeringut või on selle teinud;	2. „välisinvestor“ – kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja või liikmesriigi füüsiline isik või liikmesriigis registreeritud ettevõtja, kes on rahaliselt seotud kolmanda riigi füüsilise isiku või ettevõtjaga või keda kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi füüsiline isik või ettevõtja ning kes kavatseb teha liidus välismaist otseinvesteeringut või on selle teinud;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad jõusse jätta, muuta või kehtestada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanisme julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel käesolevas määruses sätestatud tingimustel.	1. Liikmesriigid jätavad jõusse, muudavad või kehtestavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringu mehhanisme oma territooriumil. Taustauuringu võib teha siis, kui see on vajalik julgeoleku kaitsmiseks või avaliku korra säilitamiseks, ning seda tehakse eelkõige käesolevas määruses sätestatud korra alusel.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib teha julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme.	2. Komisjon teeb lisaks liikmesriikidele julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid selliste välismaiste otseinvesteeringute kohta, mis võivad mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid on eelkõige need, millega on seotud märkimisväärsed summad või olulised rahalised vahendid ELi ressurssidest või mida reguleerivad elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevad liidu õigusaktid. Soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest on ära toodud määruse 1. lisas.	3. Liidule huvi pakkuvad projektid või programmid on eelkõige need, millega on seotud või on olnud seotud märkimisväärsed summad või olulised rahalised vahendid ELi ressurssidest või mida reguleerivad elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiat või olulise tähtsusega sisendeid käsitlevad liidu õigusaktid. Soovituslik loend liidule huvi pakkuvatest projektidest ja programmidest on ära toodud määruse 1. lisas.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tegurid, mida võib taustauuringu tegemisel arvesse võtta	Tegurid, mida võetakse taustauuringu tegemisel arvesse
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Välismaiste otseinvesteeringute kohta taustauuringute tegemisel julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada muu hulgas:	Välismaiste otseinvesteeringute kohta julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel taustauuringuid tehes võtavad liikmesriigid ja komisjon arvesse seda, kas välismaine otseinvesteering võib otseselt või kaudselt mõjutada muu hulgas:
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsaid taristuid, sh energeetikat, transporti, andmesidet, andmete säilitamist, kosmoseuuringuid, finantstaristuid ja tundlikke rajatisi;	– elutähtsaid taristuid, sh energeetikat, veevarustust, transporti, andmesidet, meediat, tervishoiuteenuseid, haridust, alusuuringuid, andmete säilitamist, kosmoseuuringuid või finantstaristuid ja kergesti kahjustatavaid rajatisi;
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– vara omandamist, mis võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda;
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsat tehnoloogiat, sh tehisintellekti, robootikat, pooljuhte, potentsiaalselt kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, küberturvalisust ja kosmose- või tuumatehnoloogiat;	– elutähtsat tehnoloogiat, sh tehisintellekti, robootikat, pooljuhte, kõrgtehnoloogilisi materjale, kriitilise tähtsusega toorainet, nanotehnoloogiat, biotehnoloogiat, meditsiinitehnikat, potentsiaalselt kahesuguse kasutusega tehnoloogiat, küberturvalisust, lennundus- ja kosmose- või tuumatehnoloogiat ning avaliku sektori toetusel väljatöötatud tehnoloogiaid;
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – taane 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– elutähtsate sisendite varustuskindlust või	– liidu ja selle liikmesriikide strateegilist sõltumatust ning elutähtsate tehnoloogiate väärtusahelat ja elutähtsate sisendite varustuskindlust; toiduvarustuskindlust, mis hõlmab ka põllumajandusmaad ja muid põllumajanduslikke varasid; või
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel kaaluvad liikmesriigid ja komisjon ka seda, kas sarnased investeerimisvõimalused asjaomastes kolmandates riikides on olemas ka Euroopa investorite jaoks, võttes arvesse vähim arenenud riikide struktuuri (vastastikkuse põhimõte).
Muudatusettepanek37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võivad liikmesriigid ja komisjon arvesse võtta seda, kas välisinvestorit kontrollib kolmanda riigi valitsus, sealhulgas märkimisväärsete rahaliste vahendite kaudu.	Selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, võtavad liikmesriigid ja komisjon äärmiselt hoolikalt arvesse seda, kas välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sealhulgas märkimisväärsete rahaliste vahendite kaudu, ning ka seda, kas välisinvestor on oma laadilt hargmaine, eelkõige millised on tema tavad seoses maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja tootmistegevuse süstemaatilise ümberpaigutamisega.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad jätta jõusse, muuta või võtta vastu meetmeid, mida on vaja, et hoida ära kõrvelhoidumist taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest.	Liikmesriigid jätavad jõusse, muudavad või võtavad vastu meetmeid, mida on vaja, et hoida ära kõrvalehoidumist taustauuringumehhanismidest ja taustauuringumenetluses tehtud otsuste täitmisest, sealhulgas selliseid, mis on seotud olukorraga, kus ettevõtja on hoolimata sellest, et ta on liikmesriigis registreeritud, tegelikult kolmanda riigi kodanike kontrolli all või nende omanduses.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Selleks et jätta kõrvale maksebilansi rahavood, hõlmavad esimeses lõigus osutatud meetmed otseinvesteeringute statistikat, mis kajastab tegelikke investeeringuid ja on koostatud vastavalt OECD ja IMFi suunistele.
Selgitus
Tegelike investeeringute asemel dokumenteeritakse välismaiste otseinvesteeringute statistikas sageli rahvusvaheliste konglomeraatide kodu- ja välismaiste üksuste vahelised rahavood ja rahvusvaheliste ettevõtete omandamised. Investeeringud „voolavad läbi“ näiteks siis, kui välisriigi konglomeraadi tütarettevõtja kasutab otseinvesteeringuna saadud finantskapitali täiendavaks otseinvesteeringuks välismaal, suurendades nii otseinvesteeringute sisse- ja väljavoolu.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni investorite mis tahes katsetest hoida taustauuringumehhanismidest ja taustauuringuotsustest kõrvale.
Selgitus
Kui välisriigi investor peaks püüdma taustauuringumehhanismidest ja seega liikmesriikide ja ELi õigusaktidest kõrvale hoida, siis tähendab see asjaomase liikmesriigi ja potentsiaalselt teiste liikmesriikide jaoks riski. Sel juhul on loogiline, et teisi liikmesriike sellisest võimalikust riskist teavitatakse.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriikide taustauuringumehhanismid peavad olema läbipaistvad ja nende alusel ei või toimuda diskrimineerimist kolmandate riikide vahel. Eelkõige tuleb liikmesriikidel ette näha asjaolud, mille olemasolul taustauuring algatatakse, taustauuringu alused ja üksikasjalikud kohaldatavad menetluseeskirjad.	1. Liikmesriikide taustauuringumehhanismid peavad olema läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Eelkõige tuleb liikmesriikidel ette näha asjaolud, mille olemasolul taustauuring algatatakse, taustauuringu alused ja kohaldatavad menetluseeskirjad.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Konfidentsiaalset teavet, sh äriliselt tundlikku teavet, mille teevad kättesaadavaks välisinvestor ja asjaomane ettevõtja, tuleb kaitsta.	3. Liikmesriigid tagavad teabe, sealhulgas äriliselt tundliku teabe ja ärisaladuste, mille teevad taustauuringumenetluste käigus kättesaadavaks välisinvestor ja asjaomane ettevõtja, absoluutse konfidentsiaalsuse.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Investoritel ja asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalus pöörduda siseriiklike ametiasutuste poolt taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse.	4. Investoritel ja asjaomastel ettevõtjatel peab olema võimalus pöörduda siseriiklike ametiasutuste poolt taustauuringumenetluses tehtud otsuste vaidlustamiseks kohtusse, välja arvatud juhul, kui selline tegu loetakse liikmesriigi väga oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks.
Selgitus
Kuigi õigus pöörduda kohtusse on Euroopa õigusriigi seisukohast põhjapaneva tähtsusega, võib seda õigust teatavatel asjaoludel piirata, kui see oleks vastuolus riigi julgeolekuhuviga, eriti juhul, kui taustauuringumenetluses teeb otsuseid riigi kõrgeim täidesaatev võim.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Komisjon töötab välja ja levitab parimatele tavadele vastavat taustauuringumehhanismi, mille liikmesriigid võivad kasutusele võtta, näiteks kui taustauuringumehhanism puudub. Liikmesriigid võivad paluda komisjoni struktuurireformi tugiteenistuselt oma taustauuringumehhanismi loomisel abi.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid, kes on kehtestanud taustauuringumehhanismid, esitavad komisjonile iga-aastase aruande nende taustauuringumehhanismide kohaldamise kohta. Iga aruandlusperioodi kohta peab aruanne sisaldama eelkõige järgmist teavet:	2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga-aastase aruande nende taustauuringumehhanismide kohaldamise kohta. Iga aruandlusperioodi kohta peab aruanne sisaldama eelkõige järgmist teavet:
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktile a ei ole ükski liikmesriik kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.
Selgitus
Teatavat taustauuringuid puudutavat teavet võib õigustatult pidada riiklikeks julgeolekusaladusteks, mida tuleb kaitsta.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid, kes ei ole taustauuringumehhanismi kehtestanud, esitavad komisjonile neile kättesaadava teabe alusel iga-aastase aruande, mis hõlmab nende territooriumil tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid.	välja jäetud
Selgitus
Liikmesriigid kehtestavad taustauuringumehhanismid.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon avaldab liikmesriikide iga-aastaste aruannete põhjal ja pidades nõuetekohaselt silmas tundliku teabe konfidentsiaalsust, iga-aastase aruande koos koondteabega taustauuringumehhanismide kohaldamise kohta.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering, mida kavatsetakse teha teise liikmesriiki või mis on sinna tehtud, ohustab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda, võib ta esitada märkusi liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Märkused esitatakse samaaegselt ka komisjonile.	2. Kui liikmesriik leiab, et välismaine otseinvesteering, mida kavatsetakse teha teise liikmesriiki või mis on sinna tehtud, ohustab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda, esitab ta märkused liikmesriigile, kuhu seda investeeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Märkused esitatakse samaaegselt ka komisjonile.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis, võib ta esitada oma arvamuse sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjon võib esitada oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.	3. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt julgeolekut või avalikku korda ühes või mitmes liikmesriigis, esitab ta oma arvamuse sellele liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud. Komisjon esitab oma arvamuse olenemata sellest, kas teised liikmesriigid on märkusi esitanud.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon või liikmesriik, kes põhjendatult leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda, võib taotleda liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mis tahes teavet, mida on vaja lõikes 2 osutatud märkuste esitamiseks või lõikes 3 osutatud arvamuse andmiseks.	4. Komisjoni või liikmesriigi taotlusel, kes põhjendatult leiab, et välismaine otseinvesteering mõjutab tõenäoliselt tema julgeolekut või avalikku korda, esitab liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, asjakohast teavet, mida on vaja lõikes 2 osutatud märkuste esitamiseks või lõikes 3 osutatud arvamuse andmiseks. Lisaks võib komisjon nõuda, et küsimust arutataks taustauuringute keskses kontaktpunktis.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõikes 2 osutatud märkused või lõikes 3 osutatud arvamused tuleb adresseerida liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 või 4 osutatud teabe kättesaamist. Juhul, kui komisjon annab oma arvamuse pärast teiste liikmesriikide märkusi, on komisjonil oma arvamuse esitamiseks täiendavalt 25 tööpäeva.	5. Lõikes 2 osutatud märkused või lõikes 3 osutatud arvamused adresseeritakse viivitamata liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast lõikes 1 või 4 osutatud teabe kättesaamist. Juhul, kui komisjon annab oma arvamuse pärast teiste liikmesriikide märkusi, on komisjonil oma arvamuse esitamiseks täiendavalt 25 tööpäeva.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, võib ta esitada oma arvamuse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.	1. Kui komisjon leiab, et välismaine otseinvesteering võib julgeoleku või avaliku korra seisukohast mõjutada liidule huvi pakkuvaid projekte või programme, esitab ta oma arvamuse liikmesriigile, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon võib taotleda liikmesriigilt, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, mis tahes teavet, mida on vaja lõikes 1 osutatud arvamuse andmiseks.	2. Komisjoni taotlusel esitab liikmesriik, kuhu välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kuhu see on tehtud, artiklis 10 osutatud asjakohase teabe.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon saadab oma arvamuse asjaomasele liikmesriigile mõistliku aja jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud lõike 2 kohaselt taotletud teabe. Kui liikmesriik on kehtestanud artikli 3 lõike 1 kohaselt taustauuringumehhanismi ja komisjon on saanud artikli 8 lõike 1 kohaselt teabe sellise välismaise otseinvesteeringu kohta, mille suhtes tehakse taustauuringut, tuleb arvamus esitada 25 tööpäeva jooksul pärast selle teabe saamist. Kui arvamuse andmiseks on vaja lisateavet, hakkab 25-päevane ajavahemik kulgema lisateabe saamise kuupäevast alates.	3. Komisjon saadab oma arvamuse asjaomasele liikmesriigile viivitamata ning igal juhul mitte hiljem kui 25 tööpäeva jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud lõike 2 kohaselt taotletud teabe. Kui komisjon on saanud artikli 8 lõike 1 kohaselt teabe sellise välismaise otseinvesteeringu kohta, mille suhtes tehakse taustauuringut, tuleb arvamus esitada 25 tööpäeva jooksul pärast selle teabe saamist. Kui arvamuse andmiseks on vaja lisateavet, hakkab 25-päevane ajavahemik kulgema lisateabe saamise kuupäevast alates.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et teave, mida komisjon ja teised liikmesriigid on artikli 8 lõike 4 ja artikli 9 lõike 2 alusel taotlenud, tehakse komisjonile ja taotluse esitanud liikmesriigile teatavaks põhjendamatu viivituseta.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) välisriigi investori ja selle ettevõtja omandistruktuur, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, sh teave kontrolliva aktsionäri või kontrollivate aktsionäride kohta;	(a) välisriigi investori ja selle ettevõtja täielik omandistruktuur, kellele välismaist otseinvesteeringut kavatsetakse teha või kellele see on tehtud, sh teave lõplike tegelike tulusaajate kohta;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.	1. Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti, ning see ei tohi tuua kaasa äri-, tööstus- või kutsesaladuse või ärimeetodi avalikustamist või sellise teabe avalikustamist, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku poliitikaga.
Selgitus
Käesolev määrus hõlmab koostööd, mis sisaldab teabevahetust. Käesolevas muudatusettepanekus käsitletakse võimalikku muret seoses konfidentsiaalsusega ning äri- ja kutsealaselt tundliku teabe kaitset.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad käesoleva määruse kohaldamisel saadud konfidentsiaalse teabe kaitse.	2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad välisinvestoritelt ja asjaomaselt ettevõtjalt saadud ja nende poolt antud tundliku teabe, sealhulgas direktiivis (EL) 2016/943 määratletud ärisaladuste ülima konfidentsiaalsuse ja kaitse. Liikmesriigid ja komisjon vastutavad taustauuringumenetluste läbiviimisel ärisaladuse kaitse eest.
	______________
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkti. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkte kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.	Kõik liikmesriigid määravad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemiseks välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkti. Komisjon tagab taustauuringute keskse kontaktpunkti, mille kaudu liikmesriigid saavad üksteisega tihedat koostööd teha. Komisjon ja teised liikmesriigid kaasavad välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kontaktpunkte kõigis käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta. Sellesse kaasatakse liikmesriigid, kes esitavad komisjonile kõneluse aruande koostamiseks vajaliku teabe.	1. Pärast ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] esitab komisjon igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse rakendamise kohta aruande, milles esitatakse asjakohane teave liikmesriikide tegevuse ja komisjoni taustauuringusüsteemide kohta. Hiljemalt ... [kuupäev kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku hinnangu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistike kohta Euroopas ja taustauuringusüsteemides toimunud muutuste kohta Euroopa kolmandate riikide jurisdiktsioonides, ning lisab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – taane 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm:
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus, millega kehtestatakse ELi kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet toetava Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm, ELT ... (COM(2017)0294).
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – taane 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Kaitsefond:
	Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Kaitsefondi käivitamise kohta (COM(2017)0295).
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – taane 6 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Alaline struktureeritud koostöö:
	Nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri, ELT L 331, 14.12.2017, lk 57.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – taane 6 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond:
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013;
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistiku loomine
Viited	COM(2017)0487 – C8-0309/2017 – 2017/0224(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	INTA 26.10.2017
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	ECON 26.10.2017
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Roberts Zīle 5.10.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	25.1.2018	20.3.2018
Vastuvõtmise kuupäev	27.3.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 8 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Esther de Lange, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Othmar Karas, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Alex Mayer, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Anne Sander, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Matt Carthy, Syed Kamall, Krišjānis Kariņš, Jeppe Kofod, Thomas Mann, Eva Maydell, Ana Miranda, Luigi Morgano, Romana Tomc, Lieve Wierinck
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Carlos Iturgaiz, Arndt Kohn, Peter Liese

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

38	+
ALDE	Caroline Nagtegaal
ECR	Syed Kamall, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Kay Swinburne
PPE	Burkhard Balz, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Carlos Iturgaiz, Othmar Karas, Krišjānis Kariņš, Georgios Kyrtsos, Esther de Lange, Peter Liese, Ivana Maletić, Thomas Mann, Eva Maydell, Luděk Niedermayer, Dariusz Rosati, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere
S&D	Hugues Bayet, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Jeppe Kofod, Arndt Kohn, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Paul Tang
VERTS/ALE	Ana Miranda, Molly Scott Cato

8	–
ALDE	Petr Ježek, Wolf Klinz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck
ENF	Gerolf Annemans
GUE/NGL	Matt Carthy
NI	Sotirios Zarianopoulos
S&D	Alfred Sant

4	0
EFDD	Marco Valli
ENF	Bernard Monot, Marco Zanni
GUE/NGL	Marisa Matias

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistiku loomine
Viited	COM(2017)0487 – C8-0309/2017 – 2017/0224(COD)
EP-le esitamise kuupäev	13.9.2017
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	INTA 26.10.2017
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	AFET 26.10.2017	ECON 26.10.2017	ITRE 26.10.2017	JURI 26.10.2017
	LIBE 26.10.2017
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	JURI 9.10.2017	LIBE 16.10.2017
Kaasatud komisjonid istungil teada andmise kuupäev	ITRE 18.1.2018
Raportöörid nimetamise kuupäev	Franck Proust 11.10.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	22.11.2017	22.3.2018	24.4.2018
Vastuvõtmise kuupäev	28.5.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 7 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laima Liucija Andrikienė, Tiziana Beghin, David Borrelli, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Nadja Hirsch, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Patricia Lalonde, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Klaus Buchner, Dita Charanzová, Sander Loones, Bolesław G. Piecha, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ramon Tremosa i Balcells
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Reinhard Bütikofer
Esitamise kuupäev	5.6.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

30	+
ALDE	Dita Charanzová, Nadja Hirsch, Patricia Lalonde, Ramon Tremosa i Balcells
ECR	Sander Loones
EFDD	Tiziana Beghin
ENF	Danilo Oscar Lancini, Franz Obermayr
NI	David Borrelli
PPE	Laima Liucija Andrikienė, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Sorin Moisă, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Adam Szejnfeld
S&D	Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Emmanuel Maurel, Alessia Maria Mosca, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster
VERTS/ALE	Klaus Buchner, Reinhard Bütikofer

7	-
ECR	Emma McClarkin, Bolesław G. Piecha, Joachim Starbatty
ENF	France Jamet
GUE/NGL	Eleonora Forenza, Anne-Marie Mineur, Helmut Scholz

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Viimane päevakajastamine: 19. juuni 2018

Õigusteave - Privaatsuspoliitika