RAPORT linnade rolli kohta liidu institutsioonilises raamistikus

7.6.2018 - (2017/2037(INI))

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Kazimierz Michał Ujazdowski
Arvamuse koostaja (*):
Jan Olbrycht, regionaalarengukomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikli 54 alusel

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

linnade rolli kohta liidu institutsioonilises raamistikus

(2017/2037(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 5 lõiget 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut,

–  võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Lissaboni lepingu mõju kohta Euroopa Liidu institutsioonilise tasakaalu kujunemisele[1],

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“ (COM(2015)0215),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat[2], eriti selle artiklit 41,

–  võttes arvesse Amsterdami pakti, millega kehtestatakse ELi linnade tegevuskava ning milles linnaküsimuste eest vastutavad ELi ministrid leppisid kokku 30. mail 2016,

–  võttes arvesse oma 9. septembri 2015. aasta resolutsiooni ELi poliitika linnamõõtme kohta[3],

–  võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend[4],

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuli 2014. aasta teatist „ELi poliitika linnamõõde – ELi linnade tegevuskava põhijooned“ (COM(2014)0490),

–  võttes arvesse deklaratsiooni ELi linnade tegevuskava kohta, milles territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnaküsimuste eest vastutavad ministrid leppisid kokku 10. juunil 2015,

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades[5],

–  võttes arvesse oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses[6],

–  võttes arvesse nõukogu 24. juuni 2016. aasta järeldusi ELi linnade tegevuskava kohta,

–  võttes arvesse Euroopa säästvate linnade Leipzigi hartat, milles lepiti kokku linnaarendust ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleval ministrite mitteametlikul kohtumisel Leipzigis 24. ja 25. mail 2007,

–  võttes arvesse uut linnade tegevuskava, mis võeti vastu 20. oktoobril 2016. aastal Ecuadoris Quitos toimunud eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleval ÜRO konverentsil (Habitat III),

–  võttes arvesse komisjoni Euroopa linnade olukorda käsitlevat aruannet 2016. aasta kohta,

–  võttes arvesse oma 12. detsembri 2017. aasta resolutsiooni ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande ja kodanike õiguste tugevdamise kohta demokraatlike muutuste liidus[7],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni arvamust (A8-0203/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepinguga loodi Euroopa Regioonide Komitee, millega kaasati linnad – nende esindatuse kaudu komitees – selle nõuandvasse rolli ELi otsustusprotsessis;

B.  arvestades, et Regioonide Komitee täidab seda rolli mitmesuguste tegevuste kaudu, millega edendatakse dialoogi ja aktiivset osalust ELi otsustusprotsessis;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolliga nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta antakse Euroopa Regioonide Komiteele õigus algatada Euroopa Liidu Kohtu kaudu menetlus, kui õigusaktide puhul, mille vastuvõtmiseks tuleb aluslepingu kohaselt komiteega konsulteerida, ei ole järgitud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; arvestades, et seega on linnadel vahend oma huvide kaitsmiseks Euroopa Liidus;

D.  arvestades, et tuleks teha selget vahet aluslepingutes ette nähtud linnade esindajate, näiteks Regioonide Komitee liikmete, ja linnade huve esindavate ühenduste vahel;

E.  arvestades, et suurem osa ELi elanikkonnast (üle 70 %) elab linnades;

F.  arvestades, et üleilmastumisega kaasnev võimu lahutamine territooriumist ei kaota vajadust Euroopa linnade võrgustike järele, kus määratakse kindlaks liidu kodanike huvid ja kaitstakse neid;

G.  arvestades, et suuremat osa ELi poliitikameetmetest ja õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul, sealhulgas linnade tasandil ja need käsitlevad tänapäeval peaaegu kõiki poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valdkondi;

H.  arvestades, et ELi institutsiooniline struktuur põhineb mitmetasandilise valitsemise ja subsidiaarsuse põhimõttel;

I.  arvestades, et Regioonide Komitee poolt vastu võetud Euroopa mitmetasandilise valitsemise hartas juhitakse tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vaheline lojaalne partnerluskoostöö ning võrdne õiguspärasus ja vastutus nende asjaomase pädevusvaldkonna igal tasandil on omavahel tihedalt seotud;

J.  arvestades, et Regioonide Komitee on moodustanud subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku, et lihtsustada Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ELi institutsioonide vahelist teabevahetust komisjoni nende dokumentide ja seadusandlike ettepanekute teemal, millel on piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele otsene mõju;

K.  arvestades, et oma eespool nimetatud 12. detsembri 2017. aasta resolutsioonis kutsus ta komisjoni üles ergutama kohalikke ametiasutusi määrama Euroopa asjade eest vastutavad volikogu liikmed, kuna see tasand on kodanikele kõige lähemal, et edendada liidu kodakondsust ja selle teostamist;

L.  arvestades, et Euroopa säästvate linnade Leipzigi hartas on kasutatud terminit „Euroopa linnad“;

M.  arvestades, et linnapeade pakt on aidanud arendada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise integreeritud strateegiaid, parandada energiatõhusust ja kasutada rohkem taastuvenergiat; arvestades, et sellised algatused näitavad, kuidas saab linnade koostöö ja parimate tavade vahetamine aidata saavutada ELi poliitilisi eesmärke;

N.  arvestades, et Leipzigi harta kohaselt on Euroopa linnad „väärtuslik ja asendamatu majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline vara“ ja nad peaksid võtma vastutuse territoriaalse ühtekuuluvuse eest, ja arvestades, et komisjoni linnu käsitleva 2016. aasta aruande üks järeldusi on, et linnad on ELi peamiste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamises kesksel kohal; arvestades, et seepärast tuleks linnadele anda ühtekuuluvuspoliitikas põhiroll;

O.  arvestades, et Leipzigi hartas tunnistatakse, et liikmesriikide vastutavad ministrid peavad edendama tasakaalustatud territoriaalset korraldust, mis põhineb Euroopa mitmekeskuselisel linnastruktuuril, ning märgitakse, et linnad peaksid olema linnapiirkondade arengu põhikeskused ja võtma vastutuse territoriaalse ühtekuuluvuse eest;

P.  arvestades, et ELi linnade tegevuskavaga (Amsterdami pakt) luuakse täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõtte ja ELi aluslepingutes antud pädevustega platvorm liikmesriikide, piirkondade, linnade, komisjoni, Euroopa Parlamendi, liidu nõuandeasutuste ja muude sidusrühmade vahelise partnerluskoostöö tegemiseks, et anda mitteametlik panus nii tulevaste ELi õigusaktide kavandamisse kui ka kehtivate muutmisse;

Q.  arvestades, et linnade tegevuskava kohaldamisala hõlmab eelkõige parema õigusloome sammast, mille eesmärk on keskenduda ELi poliitika ja õigusaktide tulemuslikumale ja sidusamale rakendamisele, mitte uute õigusaktide algatamisele;

R.  arvestades, et komisjon kutsub parema õigusloome paketi raames kohalikke ametiasutusi osalema vastavalt vajadusele tulevaste seadusandlike ettepanekute territoriaalse mõju hindamises;

S.  arvestades, et nõukogu väljendas oma 24. juuni 2016. aasta järeldustes Amsterdami pakti üle heameelt ning kutsus muu hulgas komisjoni, liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning Euroopa Parlamenti üles võtma sellega seoses täiendavaid meetmeid ning palus parlamendil võtta uute ja kehtivate ELi õigusaktide arutamisel asjaomastes parlamendikomisjonides arvesse partnerluste tulemusi ja soovitusi linnaküsimuste eest vastutavate peadirektorite suuniste kohaselt;

T.  arvestades, et kõnealuses linnade tegevuskavas tehakse komisjonile muu hulgas ülesandeks võtta asjakohaste ELi õigusaktide, dokumentide ja algatuste koostamisel ja läbivaatamisel arvesse partnerluste tulemusi ja soovitusi ning teha koostööd linnaasutuste ja neid esindatavate organisatsioonidega, kasutades uute poliitikameetmete ja seadusandlike algatuste väljatöötamisel ning kehtivate ELi strateegiate, poliitikameetmete ja õigusaktide hindamisel pakutavaid mitmesuguseid konsulteerimis- ja tagasisidevõimalusi;

U.  arvestades, et uued üleilmsed ülesanded, mis tulenevad julgeolekust ja rändest, demograafilistest muutustest ja noorte töötusest, ning probleemid, mis on seotud avalike teenuste kvaliteedi, puhta ja taskukohase hinnaga energia kättesaadavuse, loodusõnnetuste ja keskkonnakaitsega, nõuavad kohalikke meetmeid ja seega linnadelt ELi poliitika kavandamisel ja rakendamisel suuremat pühendumist;

V.  arvestades, et Euroopa linnade väärtus tuleneb ka asjaolust, et neis asub oluline osa Euroopa ühisest kultuuripärandist;

W.  arvestades, et linnad esindavad poliitikatasandit, mida üldsus kõige paremini mõistab, ja seepärast on neil suur potentsiaal kohana, kus kodanikud saavad osaleda sisukates aruteludes, milleks pakuvad häid väljavaateid Regioonide Komitee kogemused kodanikega peetavate dialoogide korraldamisel koostöös kohalike ja piirkondlike partneritega;

X.  arvestades, et kestliku arengu tegevuskavast 2030 ja kliimamuutusi käsitlevast Pariisi kokkuleppest tulenevaid poliitilisi nõudeid silmas pidades on linnad parandanud oma võimet arendada uuenduslikke poliitilisi lahendusi ja vahendeid sotsiaalse, ökoloogilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse ning õiglaste kauplemissüsteemide huvides ning võimet ühendada neid tegelikkuses rakendamise nimel ELi piires ja rahvusvaheliselt, piirdumata sealjuures seniste vormidega;

Y.  arvestades, et ELi linnade tegevuskava deklaratsioonis, milles territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnaküsimuste eest vastutavad ELi ministrid leppisid kokku 2015. aasta juunis, tunnistatakse Regioonide Komitee, võrgustiku Eurocities ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) olulist rolli linnade huvide kuuldavaks tegemisel;

Z.  arvestades, et linnad võivad anda võimaluse kasutada ära Euroopa kodakondsuse potentsiaali ja seda kodanikuaktiivsuse edendamise kaudu tugevdada, võttes arvesse asjaolu, et linnad saavad rakendada ELi ja selle kodanike vahelisi vahendusstruktuure tõhusamalt;

AA.  arvestades, et linnade osalemine ELi poliitikas aitab suurendada kohalikku vastutust ELi protsessides, parandada valitsemist kaasavama Euroopa demokraatia kaudu ning edendada haldussuutlikkust ja avalike teenuste kvaliteeti kogu ELis, aidates seeläbi viia ellu õigust heale haldusele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41;

BB.  arvestades, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleb kaasata poliitikakujundamise tsükli võimalikult varasest etapist ja oluline on tugevdada nende rolli territoriaalse mõju hindamiste lahutamatu osana;

CC.  arvestades, et linnade osalemise praegused vormid ei ole ELi poliitika ja õigusaktide kavandamisele ja rakendamisele avalduva soovitud mõju seisukohalt endiselt rahuldavad; arvestades ka seda, et see mõju oleks suurem, kui linnad moodustaksid ühiste ajalooliste, geograafiliste, demograafiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste seoste alusel võrgustikud;

1.  märgib, et linnade – mille all mõeldakse linnu, kaasa arvatud väikeseid ja keskmise suurusega linnu, ning linna- ja suurlinnapiirkondi – kaasamist ELi otsuste tegemisse hõlbustab nende osalemine Regioonide Komitees kui konsultatiivses ja nõuandvas organis; on seisukohal, et praegune institutsiooniline ülesehitus võimaldab edendada linnadevahelisi ning linnade ja nende esindusorganisatsioonide ja otsuseid tegevate asutuste vahelisi nii riikliku kui ka ELi tasandi koostööplatvorme, järgides lojaalse koostöö, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

2.  juhib tähelepanu sellele, et jättes kõrvale linnastumise ulatuse ja elanike kontsentratsiooni aspektid, siis puudub ühtne määratlus selle kohta, mida tähendab linn rahvastiku, pindala, toimimise ja sõltumatuse taseme mõttes, ning seetõttu võib igal liikmesriigil olla ja ongi selle termini suhtes erinev lähenemisviis;

3.  märgib, et EL tugevdab järk-järgult mitme oma poliitikavaldkonna linnamõõdet, mida näitavad näiteks arukate linnade ja kogukondade kontseptsioon (Euroopa innovatsioonipartnerlus) ning sellised algatused nagu linnapiirkondi käsitlevad algatused URBAN I ja URBAN II, säästev linnaareng (Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse[8] artikkel 7), linnaarengu võrgustik, linnadega seotud uuenduslikud meetmed, Euroopa kultuuripealinn, Euroopa roheline pealinn, Euroopa innovatsioonipealinn, linnapeade pakt ja ELi linnade tegevuskava;

4.  tuletab meelde, et linnadel on oluline roll teatavate ELi poliitikameetmete ja vahendite rakendamisel, näiteks ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas; kutsub seetõttu linnu üles töötama integreeritud viisil ja tegema partnerluse põhimõtet järgides koostööd kõigi haldustasandite, erasektori ja kodanikuühiskonnaga;

5.  rõhutab linnade ja kõigi kohalike omavalitsuste keskset rolli liidu peamiste poliitikameetmete, nt kliimamuutuste vastu võitlemise meetmete ettevalmistamisel, kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel linna, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arengu protsessi kaudu, mis võimaldab linnadel tegeleda uute ülesannetega ja kasutada ära ELi eeloleva rahastamisperioodi võimalusi, et kasutada kättesaadavaid vahendeid mitte ainult arukate ja jätkusuutlike linnade, vaid ka loovate tulevikulinnade saavutamiseks; rõhutab sellega seoses ka seda, kui olulised on ülemaailmsed strateegiad ja algatused, näiteks ÜRO kestliku arengu eesmärgid või ülemaailmne linnapeade pakt;

6.  toonitab, et kuna linnad on tõestanud oma võimet hallata tõhusalt kestliku linnaarengu integreeritud meetmeid, tuleks neile anda suurem roll kõigi asjakohaste poliitikameetmete rakendamises;

7.  rõhutab seda, milliseid võimalusi pakub linnadele keskse rolli andmine liidu välispoliitikas avaliku diplomaatia vahendina, mis ühendab eri riikide inimesi ja käsitleb probleeme, mida mitmesugustel põhjustel ei ole lisatud kõrgetasemelistesse poliitilistesse tegevuskavadesse, ning nõuab seetõttu vastavate liidu toetusmehhanismide paremat rahastamist;

8.  märgib siiski, et vahel ei ole linnadel piisavalt vahendeid ega haldussuutlikkust, et osaleda projektikonkurssidel Euroopa rahastuse saamiseks; väljendab seetõttu heameelt linnadele ühtse kontaktpunkti loomise üle, mille veebisait ja dokumendid peaksid olema kättesaadavad kõikides liidu ametlikes keeltes; nõuab eri ELi poliitikavaldkondades linnadele pühendatud vahendite ja programmide paremat kooskõlastamist ja integreerimist, mille saavutamiseks tuleks määrata komisjoni liige, kes võtab selles küsimuses poliitilise juhtrolli ja annab nendele poliitikavaldkondadele strateegilisi juhiseid kooskõlas linnapiirkondade järjest suurema tähtsustamisega ELi poliitikas, võttes sealjuures arvesse Euroopa kohalike omavalitsuste mitmesuguseid erinevusi ja nende vastavat potentsiaali; rõhutab, kui oluline on edendada tasakaalustatumat lähenemisviisi linnade suhtes – olenemata nende suurusest – asjaomastele vahenditele ja programmidele juurdepääsul, arendades eeskätt nõustamisvõimekust;

9.  väljendab heameelt ELi linnade tegevuskava kui uue, partnerlusel põhineva mitmetasandilise valitsemise mudeli üle, kaasates linnu kehtivate õigusaktide läbivaatamisse ja tulevaste poliitikameetmete kujundamise üle arutamisse; rõhutab, et ELi õigusaktides sätestatud mitmetasandilise valitsemise praktilisel rakendamisel tuleb võtta integreeritud ja terviklik lähenemisviis, järgides ELi poliitikavaldkondade põhieesmärke; märgib, et sellistel asukohapõhistel ja alt üles lähenemisviisidel nagu kogukonna juhitud kohalik areng on oluline täiendav roll;

10.  nõuab linnade tegevuskava koordineerimist, tugevdamist ja ametlikuks muutmist; on veendunud, et see ei peaks jääma vabatahtlikuks protsessiks ning et liikmesriikidel ja komisjonil peaks olema suurem vastutus ja nad peaksid saadud soovitusi põhjalikult analüüsima ja võimaluse korral neid ellu viima;

11.  kutsub linnade tegevuskava raamistiku partnereid üles oma soovitusi ja tegevuskavasid kiiresti vastu võtma; palub komisjonil näidata ka seda, kuidas neid konkreetseid ettepanekuid arvesse võetakse, eelkõige seoses parema õigusloome, rahastamise ja teadmistega, ja lisada need vajaduse korral tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse; palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti järjepidevalt nendest tulemustest;

12.  peab kiiduväärseks selliseid linnadevahelisi koostööplatvorme, mis võimaldavad luua koostoimet piiriülese koostöö jaoks ja rakendada ELi poliitikameetmeid kohapeal paremini; on veendunud, et ELi linnapeade pakt on hea näide, mida järgida;

13.  tunneb heameelt komisjoni loodud linnaandmete platvormi üle; palub siiski, et Eurostat ja komisjon koguksid ja koostaksid üksikasjalikumaid andmeid, eelkõige andmevooge, et tõhusalt kohandada kehtivaid poliitikameetmeid ja kujundada tulevasi;

14.  peab vajalikuks edendada linnade varajast ja kooskõlastatud osalemist ELi otsuste tegemises ELi praeguses institutsioonilises ülesehituses, eriti seoses neid otseselt mõjutavate õigusaktidega, ja teha seda viisil, mis tagab poliitikameetme ja otsuste tegemise läbipaistvuse ja tõhususe, järgides samal ajal liikmesriikide erinevaid põhiseaduslikke olusid; palub suurendada läbipaistvust ELi otsuste tegemises ja kaasata kodanikud sellesse protsessi; peab sellega seoses tervitatavaks Euroopa kodanikualgatust ja nõuab selle vahendi paremat tutvustamist liikmesriikides;

15.  on veendunud, et linnade rolli ELi tulevaste poliitikameetmete kujundamisel tuleb märkimisväärselt suurendada; palub seetõttu ELil hinnata uuesti Euroopa linnapoliitika loomist, pidades eelkõige silmas pikaajalisi kaalutlusi;

16.  tuletab meelde, et Regioonide Komitee koordineerib strateegia „Euroopa 2020“ järelevalveplatvormi, mille põhiülesanne on tagada, et linnade, piirkondade ja muude kohalike omavalitsusüksuste arvamusi võetakse arvesse majanduskasvu ja innovatsiooni käsitleva komisjoni strateegia kindlaksmääramisel;

17.  soovitab tugevdada linnade ja omavalitsuste poliitilist esindatust praeguses ELi institutsioonilises raamistikus, kaaludes ka linnade esindatuse suurendamist Regioonide Komitees liikmesriikide poolt, vähendamata piirkondade ja maapiirkondade rolli;

18.  kutsub liikmesriike üles tagama, et nende ettepanekud Regioonide Komitee liikmete määramise kohta kajastaksid täiel määral nende territoriaalsete struktuuride mitmekesisust, ja esitama vajaduse korral Regioonide Komitee liikmete kandidaatidena rohkem kohaliku tasandi esindajaid;

19.  rõhutab linnu esindavate ühenduste, näiteks võrgustiku Eurocities ja CEMRi tähtsust; toetab kohalike omavalitsuste ja linnade huve esindavate Euroopa ühenduste, näiteks võrgustiku Eurocities, CEMRi jt suuremat osalemist poliitikakujundamises ning on seisukohal, et sellised ühendused peaksid saama ELi institutsioonide põhipartneriteks, luues eelkõige õigusloome-eelses etapis alalise struktureeritud dialoogi mehhanismi, kaasa arvatud Regioonide Komitee kaudu;

20.  soovitab hinnata kõiki kohalikku tasandit mõjutavaid poliitikameetmeid ja õigusakte territoriaalse mõju seisukohast; on veendunud, et dialoog kohalikke ja linnaomavalitsusi esindavate ühendustega peaks võimaldama neil anda panuse territoriaalse mõju hindamisse, anda nõu poliitikakujundamise ettevalmistavate uuringute kohta ning esitada korrapäraselt sihipäraseid tehnilisi eriteadmisi ELi õigusaktide rakendamise kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil; tuletab meelde, et territoriaalse mõju hindamisi teeb Regioonide Komitee;

21.  julgustab nõukogu ja kohalikke omavalitsusi tegema tihedamat koostööd; nõuab, et linnade ja piirkondade ning neid esindavate ühenduste nõuandvat rolli nõukogus tugevdataks, kui tegeletakse kohalikku tasandit mõjutavate küsimustega;

22.  on seisukohal, et linnu, linnakeskusi ja kohalikke omavalitsusi tuleks käsitada laiemalt kui vaid demokraatliku kontrolli all olevaid avaliku halduse struktuure ning neid tuleks pidada võimalikeks avaliku arutelu, teadmussiirde ja ELi poliitilise ruumi kujundamise foorumiteks, vähendamata maapiirkondade rolli; märgib, et vaja on määrata kindlaks elemendid, mis aitavad tagada, et Euroopa avalikku ruumi iseloomustab põhiõiguste ja -vabaduste kasutamine ning sellised väärtused nagu võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine ja õiglus;

23.  rõhutab kodanikuühiskonna tähtsust ELi poliitilises elus; on seisukohal, et linnade tasand on see, kus on inimesi kõige lihtsam kaasata, kuna linnadel on eelisjuurdepääs suurele hulgale ELi elanikkonnale; märgib, et linnadel võib olla seega seadustav roll ja nad võivad aidata kaasa ELi kodanike õigusi käsitlevate teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisele;

24.  tuletab meelde, et piirkondi ja linnu tuleks tunnustada keskustena, millel on positiivne roll selliste ELi strateegiate arendamises, milles üleilmsete küsimuste kindlaksmääramine ja lahendamine toimub kohalikul tasandil, ja mis aitavad tugevdada liidu mitmetasandilise valitsemise süsteemi, ja et sellel lähenemisviisil on praktiline mõju ELi otsustusprotsessi alt üles või ülevalt alla suunatud institutsioonilisele raamistikule;

25.  on seisukohal, et linnade esindamine ei tohiks piirduda nende ametlike esindajate osalemisega haldus- ja konsulteerimisstruktuurides ning et linnad ja külad – st mitte ainult riikide ja piirkondade pealinnad – võiksid saada liidu tulevikku ja tema edasist poliitikat käsitlevate arutelude keskusteks;

26.  on seisukohal, et selleks, et saada liidu tulevikku ja tema edasist poliitikat käsitlevate arutelude keskusteks, peavad omavalitsused määrama Euroopa asjade eest vastutava volikogu liikme, samuti tuleks moodustada selliste volitustega volikogu liikmete võrgustik;

27.  nõuab piisava toetuse andmist linnadele ja kohalikele omavalitsustele, et nad saaksid parandada ELi poliitikakujundamise linnamõõdet;

28.  soovitab kasutada ära ELi linnade potentsiaali ELi poliitika kavandamisel ja rakendamisel, korraldades arutelusid ja konsultatsioone neile olulistes valdkondades, mis ei piirdu linnapoliitikaga selle kitsas tähenduses;

29.  rõhutab, et seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes siis, kui arutelusid ja konsultatsioone ei korraldata mitte riikide ja piirkondade pealinnades, vaid muudes linnapiirkondades, mis võivad olla hõlpsalt juurdepääsetavaks foorumiks lähikonnas, sealhulgas väikelinnades ja külades elavatele kodanikele, sealjuures on põhieesmärk tuua Euroopa Liit kodanikele lähemale;

30.  tunnistab, et oluline on näha ette erinevad osalemismudelid, mis on kohandatud eri oludele ning erineva suuruse ja tähtsusega linnapiirkondadele, alates Euroopa pealinnadest kuni väikeste ja keskmise suurusega linnadeni;

31.  on seisukohal, et Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee on selle protsessi loomulikud edendajad, kuna nad on organid, millel on võimalik sõnastada arutelude ja konsultatsioonide lähtepunktiks olevad küsimused ning teha saadud seisukohtade, arvamuste ja projektide põhjal järeldusi;

32.  teeb ettepaneku, et kodanikega konsulteerimise protsessi korraldaksid Euroopa Parlament ja Regioonide Komitee koostöös nende Euroopa linnade volikogudega, mis on Euroopa-teemalise arutelu tunnustatud foorumid, ning märgib, et võimalikult ulatusliku osalemise tagamiseks tuleks sellised foorumid luua tihedas koostöös liikmesriikidega eelkõige linnades, mille tegevus on oluline ja avaldab mõju enamikule vastava piirkonna elanikele;

33.  märgib ka seda, et Euroopa-teemalise arutelu foorumitena tunnustatud linnade volikogud peaksid vastutama selle eest, et ülikoolidele, kohalikele koolidele ja muudele haridusasutustele, aga ka meediale, sotsiaalsetele organisatsioonidele ja ühendustele ning üldsusele tagataks ulatuslikud erialased teadmised ja avalik teave, tasuta ja avatud juurdepääs ning võimalus osaleda aruteludes ja konsultatsioonides; on seisukohal, et volikogud peaksid vastutama ka selle eest, et esindajad kutsutakse kõigilt linnajuhtimise tasanditelt, sealhulgas laiema linnapiirkonna väiksematest üksustest või partnervolikogudest, ning et mõistlik oleks täpsustada sellise kohustuse territoriaalne ulatus lepingus, mis on sõlmitud ELi tasandi asjakohaste asutuste ning Euroopa foorumist linna volikogu vahel;

34.  soovitab töötada välja katseprogrammi, milles osaleb 54 Euroopa arutelufoorumit – tagades tasakaalustatud territoriaalse ja eri suurusega linnade esindatuse – ja mis viiakse ellu muudes linnades kui liikmesriikide pealinnad, et saavutada ELi-teemaliste arutelude ja konsulteerimiste munitsipaaltasandi süsteem;

35.  rõhutab vajadust, et Euroopa linnad vahetaksid häid tavasid, kuna mõned neist on edukalt rakendanud rännet või kliimamuutusi käsitlevaid programme või uuenduslikke linnahalduskavasid;

36.  rõhutab, et linnade positsiooni tugevdamine ELi poliitika kujundamisel, muu hulgas Regioonide Komitees, ei vähenda usaldust muude juhtimise tasandite vastu, vaid pigem suurendab seda, sest see toetab mitmetasandilist valitsemist ja subsidiaarsust, mis põhineb ELi, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahelisel mitmepoolsel usaldusel;

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Regioonide Komiteele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

• [1]  ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 82.
• [2]  ELT C 326, 26.10.2012, lk 391.
• [3]  ELT C 316, 22.9.2017, lk 124.
• [4]  ELT L 74, 14.3.2014, lk 1.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0049.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0048.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0487.
• [8]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (15.5.2018)

põhiseaduskomisjonile

linnade rolli kohta liidu institutsioonilises raamistikus
(2017/2037(INI))

Arvamuse koostaja (*): Jan Olbrycht

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunnistab, et linnadel, mille all mõeldakse linnu ning linna- ja suurlinnapiirkondi ja väike- ja keskmise suurusega linnu, mis on Euroopa territooriumite alustala, puudub ametlik roll liidu institutsioonilises raamistikus, v.a nende esindajate roll Euroopa Regioonide Komitees, millel on ainult nõuandev roll; rõhutab siiski, et peaaegu kõikidel ELi poliitikavaldkondadel on märkimisväärne otsene või kaudne mõju linnadele, ning et kohalikud valitud esindajad võivad (partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtete alusel) olla oluliseks vahendajaks ELi ja selle kodanike vahel, kes peaksid olema konkreetselt kaasatud Euroopa integratsiooniprotsessi, kasutades selleks muu hulgas paremat vastastikust suhtlemist ning kvaliteetset teavet poliitikavaldkondade kohta;

2.  märgib, et Leipzigi harta kohaselt on linnad väärtuslik ja asendamatu majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline vara, ning kinnitab, et linnad peaksid võtma vastutuse territoriaalse sidususe eest; rõhutab seetõttu keskset rolli, mis tuleks ühtekuuluvuspoliitikas linnadele omistada;

3.  juhib tähelepanu sellele, et ei eksisteeri ühtset määratlust selle kohta, mida tähendab linn rahvastiku, pindala, toimimise ja sõltumatuse taseme mõttes, v.a linnastumise taseme ja elanike kontsentratsiooni osas, ning seetõttu võivad igal liikmesriigil olla ja ongi selle mõiste suhtes erinevad lähenemisviisid;

4.  märgib, et EL tugevdab järk-järgult mitme oma poliitikavaldkonna linnamõõdet, mida näitab kogu arukate linnade ja kogukondade kontseptsioon (Euroopa innovatsioonipartnerlus) ning sellised algatused nagu linnapiirkondi käsitlevad algatused URBAN I ja URBAN II, säästev linnaareng (ERFi määruse artikkel 7), linnaarengu võrgustik, linnadega seotud uuenduslikud meetmed, Euroopa kultuuripealinn, Euroopa roheline pealinn, Euroopa innovatsioonipealinn, linnapeade pakt ja ELi linnade tegevuskava;

5.  Rõhutab linnade ja kõigi kohalike omavalitsuste keskset rolli liidu peamiste poliitikavaldkondade ettevalmistamisel, kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel, nt kliimamuutustega võitlemine linna, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse arengu protsessi kaudu, mis võimaldab linnadel tegeleda uute väljakutsetega ja kasutada ELi eeloleva rahastamisperioodi võimalusi, eesmärgiga mobiliseerida olemasolevaid ressursse mitte ainult arukate ja jätkusuutlike linnade, vaid ka loovate tulevikulinnade kasutusse; rõhutab sellega seoses, kui olulised on ülemaailmsed strateegiad ja algatused, näiteks ÜRO kestliku arengu eesmärgid või ülemaailmne linnapeade pakt;

6.  rõhutab linnade olulise rolli potentsiaali liidu välispoliitikas avaliku diplomaatia vahendina, mis ühendab eri riikide inimesi ja tegeleb probleemidega, mida mitmesugustel põhjustel ei ole lisatud kõrgetasemelistesse poliitilistesse tegevuskavadesse, ning nõuab seetõttu vastavate liidu toetusmehhanismide paremat rahastamist;

7.  märgib siiski, et vahel ei ole linnadel piisavalt vahendeid ega haldussuutlikkust, et osaleda projektikonkurssidel Euroopa rahastuse saamiseks; kiidab seetõttu heaks linnadele ühtse kontaktpunkti loomise, mille veebisait ja dokumendid peaksid olema kättesaadavad kõigis liidu ametlikes keeltes, ning nõuab eri ELi poliitikavaldkondades linnadele pühendatud vahendite ja programmide paremat kooskõlastamist ja integreerimist, mis tuleks saavutada voliniku nimetamisega, kes võtaks selles küsimuses poliitilise juhtrolli, et anda nende poliitikavaldkondade jaoks strateegilisi juhiseid, pidades silmas üha suuremat tähelepanu ELi poliitikavaldkondadele linnapiirkondades, võttes selles suhtes ka arvesse Euroopa kohalike omavalitsuste mitmekesiseid erinevusi ja nende vastavat potentsiaali; rõhutab, et olenemata linnade suurusest on oluline soodustada nende suhtes tasakaalustud lähenemisviisi asjaomastele vahenditele ja programmidele juurdepääsemise seisukohast, eeskätt tehnilise oskusteabe arendamise teel;

8.  väljendab heameelt ELi linnade tegevuskava kui mitmetasandilise juhtimise uue mudeli üle, mis põhineb partnerlusel, kaasates linnu muu hulgas olemasolevate õigusaktide läbivaatamisse ja poliitika edasisse kujundamisse; rõhutab vajadust integreeritud ja tervikliku lähenemisviisi järele ELi õigusaktides sätestatud mitmetasandilise valitsemise praktiliseks rakendamiseks, kooskõlas ELi poliitika põhieesmärkidega ja võttes arvesse, milline oluline täiendav roll on kohapõhistel ja alt ülespoole lähenemisviisidel, näiteks kogukonna juhitud kohalikul arengul;

9.  nõuab linnade tegevuskava koordineerimist, tugevdamist ja ametlikuks muutmist; on veendunud, et see ei peaks jääma vabatahtlikuks protsessiks ning et liikmesriikidel ja komisjonil peaks olema rohkem vastutust ja nad peaksid saadud soovitusi põhjalikult analüüsima ja võimalusel neid täide viima;

10.  kutsub linnade tegevuskava raamistiku partnereid üles oma soovitusi ja tegevuskavasid kiiresti vastu võtma; palub komisjonil ühtlasi näidata, kuidas neid konkreetseid ettepanekuid kavatsetakse arvesse võtta, eelkõige mis puudutab paremat õigusloomet, rahastamist ja teadmisi, ja vajadusel kaasata need tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse; nõuab, et komisjon annaks nende tulemuste kohta järjepidevalt parlamendile aru;

11.  toonitab, et kuna linnad on tõestanud oma võimekust linnade kestliku arengu integreeritud meetmeid tõhusalt hallata, tuleks neile anda suurem tähtsus kõigi asjakohaste poliitikameetmete rakendamises;

12.  nõuab tungivalt, et komisjon alustaks kõigi asjakohaste ELi poliitikavaldkondade laiemapõhjalise territoriaalse mõju hindamist, milles arvestatakse ka linnamõõdet, et tagada, et kõik tulevased õigusaktid põhineksid kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendamise tagajärgede analüüsil; soovitab linnade, linnaliitude, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee tugevamat ja aktiivsemat kaasamist tõhusa koostöö kaudu selles protsessis;

13.  tunneb heameelt komisjoni loodud linnaandmete platvormi üle; nõuab siiski, et Eurostat ja komisjon koguksid ja koostaksid üksikasjalikumaid andmeid, eelkõige andmevooge, et tõhusalt kohandada olemasolevaid poliitikavaldkondi ja kujundada tulevasi poliitikavaldkondi;

14.  kutsub liikmesriike üles tagama, et nende territoriaalsete struktuuride mitmekesisus kajastuks täielikult nende Regioonide Komitee liikmete ametisse nimetamiseks tehtavates ettepanekutes, ja esitama vajaduse korral Regioonide Komiteesse ametisse nimetamiseks rohkem kohaliku tasandi esindajaid;

15.  rõhutab linnu esindavate ühenduste tähtsust, nagu EUROCITIES ja Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu; palub neid tihedamalt ja aktiivsemalt kaasata asjakohastesse komisjoni eksperdirühmadesse ja nõukogu töörühmadesse, kui see on asjakohane; rõhutab seetõttu kodanikuühiskonna tähtsust ELi poliitilises elus ja Euroopa linnapoliitika määratlemisel;

16.  on veendunud, et linnade rolli ELi poliitika tuleviku kujundamisel on vaja märkimisväärselt tugevdada; nõuab seetõttu, et EL annaks Euroopa linnapoliitika loomisele, arvestades eelkõige pikaaegset perspektiivi, uue hinnangu.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	15.5.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Aleksander Gabelic, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Louis-Joseph Manscour, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Paul Nuttall, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Kerstin Westphal, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Isabella Adinolfi, John Howarth, Ivana Maletić, Miroslav Mikolášik, Bronis Ropė, Davor Škrlec, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Dariusz Rosati, Boris Zala

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

31	+
ALDE	Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg
ECR	Sławomir Kłosowski, Ruža Tomašić
EFDD	Isabella Adinolfi, Rosa D’Amato
GUE/NGL	Younous Omarjee
PPE	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Ivana Maletić, Miroslav Mikolášik, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Dariusz Rosati, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller
S&D	Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Aleksander Gabelic, John Howarth, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Kerstin Westphal, Boris Zala, Damiano Zoffoli
VERTS/ALE	Bronis Ropė, Davor Škrlec

3	–
EFDD	Paul Nuttall
ENF	Steeve Briois
NI	Konstantinos Papadakis

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	24.5.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	18 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mercedes Bresso, Richard Corbett, Pascal Durand, Danuta Maria Hübner, Diane James, Ramón Jáuregui Atondo, Jo Leinen, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Kazimierz Michał Ujazdowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Martina Anderson, Jérôme Lavrilleux, Jiří Pospíšil, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Eduard Kukan, Fernando Ruas

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

18	+
GUE/NGL	Martina Anderson, Barbara Spinelli
NI	Kazimierz Michał Ujazdowski
PPE	Danuta Maria Hübner, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Eduard Kukan, Markus Pieper, Jiří Pospíšil, Fernando Ruas, György Schöpflin, Rainer Wieland
S&D	Mercedes Bresso, Richard Corbett, Ramón Jáuregui Atondo, Jo Leinen, Pedro Silva Pereira, Claudia Țapardel
VERTS/ALE	Pascal Durand

1	–
NI	Diane James

1	0
ALDE	Maite Pagazaurtundúa Ruiz

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu