Euroopa Keskpanga ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesanded hõlmavad liidu rahapoliitika määratlemist ja rakendamist ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamist. Turvaline ja tõhus finantsturu infrastruktuur, eelkõige kliiringusüsteemid, on põhiülesannete täitmisel keskse tähtsusega.

(1)  Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesanded hõlmavad liidu rahapoliitika määratlemist ja rakendamist ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamist, mis on keskse tähtsusega finantsstabiilsuse säilitamiseks. Turvaline ja tõhus finantsturu infrastruktuur, eelkõige kliiringusüsteemid, on põhiülesannete täitmisel keskse tähtsusega.

Euroopa Keskpanga ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  4. märtsil 2015. aastal tegi Üldkohus otsuse kohtuasjas T-496/11: Suurbritannia vs. EKP,7 kus Üldkohus leidis, et EKP-l ei ole kliiringusüsteemide tegevuse reguleerimiseks vajalikku pädevust. Üldkohus märkis, et aluslepingu artikli 129 lõige 3 võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul EKP soovituse põhjal seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklit 22 muuta. Üldkohus järeldas, et „EKP ülesanne olukorras, kus ta leiab, et talle väärtpaberite kliiringutehinguid teostavate infrastruktuuride reguleerimise pädevuse andmine on vajalik ELTL artikli 127 lõike 2 neljandas taandes nimetatud ülesande tõrgeteta toimimiseks, nõuda liidu seadusandjalt põhikirja artikli 22 muudatust, lisades sinna otsese viite väärtpaberite kliiringusüsteemile.“

(3)  4. märtsil 2015. aastal tegi Üldkohus otsuse kohtuasjas T-496/11: Suurbritannia vs. EKP,7 kus Üldkohus leidis, et „EKP‑l ei ole väärtpaberite kliiringutehinguid teostavate infrastruktuuride reguleerimiseks vajaminevat pädevust, mistõttu tuleb järelevalvepoliitika raamdokument osas, mis näeb väärtpaberite kliiringuga seotud kesksetele vastaspooltele ette euroalas asumise nõu[d]e, pädevuse puudumise tõttu tühistada“. Üldkohus märkis, et aluslepingu artikli 129 lõige 3 võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul EKP soovituse põhjal seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklit 22 muuta. Üldkohus järeldas seetõttu, et „EKP ülesanne [on] olukorras, kus ta leiab, et talle väärtpaberite kliiringutehinguid teostavate infrastruktuuride reguleerimise pädevuse andmine on vajalik ELTL artikli 127 lõike 2 neljandas taandes nimetatud ülesande tõrgeteta toimimiseks, nõuda liidu seadusandjalt põhikirja artikli 22 muudatust, lisades sinna otsese viite väärtpaberite kliiringusüsteemile“.

_________________

_________________

7 ECLI: EU:T:2015:133.

7 ECLI: EU:T:2015:133.

Euroopa Keskpanga ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a)  Kuigi väärtpaberite kliiringusüsteemid kujutavad endast maksesüsteemide liiki, tuleb sellesse küsimusse tuua suuremat selgust, võttes arvesse Üldkohtu 4. märtsi 2015. aasta otsust kohtuasjas T-496/11, ning seetõttu tuleb Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 22 läbivaatamisega teha selgeks niisuguste süsteemidega seotud pädevuse küsimus.

Euroopa Keskpanga ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Nii globaalsel kui Euroopa tasandil toimuvad olulised muutused võivad suurendada kliiringusüsteeme, eelkõige keskseid vastaspooli, mõjutavate häiretega seonduvaid riske maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ühtse rahapoliitika rakendamisele, mis mõjutab seeläbi eurosüsteemi põhieesmärki - hinnastabiilsuse hoidmist.

(4)  Nii globaalsel kui Euroopa tasandil toimuvad olulised muutused võivad suurendada kliiringusüsteeme, eelkõige keskseid vastaspooli, mõjutavate häiretega seonduvaid riske maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ühtse rahapoliitika rakendamisele, mis mõjutab seeläbi finantsstabiilsust, sealhulgas eurosüsteemi põhieesmärki – hinnastabiilsuse hoidmist.

Euroopa Keskpanga eelnõu

Muudatusettepanek

(5) 29. märtsil 2017 teavitas Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu oma soovist Euroopa Liidust välja astuda. Ühendkuningriigi välja astumisega kaasnevad põhjalikud muutused teatud süsteemselt oluliste eurodes vääringustatud kliiringutegevuste reguleerimises ja järelevalves, mis mõjutab negatiivselt eurosüsteemi võimet jälgida maksesüsteemide tõrgeteta toimimisega seonduvaid riske ning eurosüsteemi rahapoliitika rakendamist.

välja jäetud

Euroopa Keskpanga ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Keskne kliirimine on muutumas üha enam piiriüleseks ning süsteemselt oluliseks. Liikmelisuse erinevusest ning osutatavate finantsteenuste euroopaülesest olemusest tulenevalt on kesksed vastaspooled liidus tervikuna ning eelkõige euroalal keskse tähtsusega. Sellele osutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012,8 millega kehtestatakse kollektiivne järelevalvekord kolleegiumide vormis, mis koosnevad asjaomaste riikide ja liidu asutustest, sealhulgas eurosüsteemist euroemissiooni keskpangana.

(6)  Keskne kliirimine on muutumas üha enam piiriüleseks ning süsteemselt oluliseks. Liikmelisuse erinevusest ning osutatavate finantsteenuste euroopaülesest olemusest tulenevalt on kesksed vastaspooled liidus tervikuna ning eelkõige euroalal keskse tähtsusega. Sellele osutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, millega kehtestatakse kollektiivne järelevalvekord kolleegiumide vormis, mis koosnevad asjaomaste riikide ja liidu asutustest, sealhulgas eurosüsteemist eurosid, st liidu vääringut emiteeriva keskpangana.

_________________

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

Euroopa Keskpanga ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Nende küsimuste lahendamiseks esitas Euroopa Komisjon 13. Juunil 2017 oma seadusettepaneku finantsstabiilsuse ning liiduüleste finantsturgude seisukohast süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Tagamaks eurosüsteemi kui euroemissiooni keskpanga võimekuse täita ellu talle seadusettepanekuga ette nähtud rolli, on väga oluline, et talle oleksid aluslepingus ja EKPSi põhikirjas antud asjakohased volitused. Eurosüsteemil peaks olema eeskätt õiguslikult siduvate hinnangute andmise ja parandusmeetmete kohaldamise nõudmise pädevus tihedas koostöös teiste liidu asutustega. Lisaks peaks EKP-l euro stabiilsuse hoidmiseks olema lisanõuete kehtestamise pädevus olulises mahus eurodes vääringustatud tehingute kliirimisega seotud kesksete vastaspoolte osas.

(7)  Nende küsimuste lahendamiseks esitas Euroopa Komisjon 13. juunil 2017 oma seadusandliku ettepaneku finantsstabiilsuse ning liiduüleste finantsturgude seisukohast süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Tagamaks eurosüsteemi kui euroemissiooni keskpanga võimekuse täita ellu talle seadusandliku ettepanekuga ette nähtud rolli, on väga oluline, et talle oleksid aluslepingus ja EKPSi põhikirjas antud asjakohased volitused. Eurosüsteemil peaks olema eeskätt õiguslikult siduvate hinnangute andmise ja parandusmeetmete kohaldamise nõudmise pädevus tihedas koostöös teiste liidu asutustega. Lisaks peaks EKP-l euro stabiilsuse hoidmiseks olema lisanõuete kehtestamise pädevus olulises mahus eurodes vääringustatud tehingute kliirimisega seotud kesksete vastaspoolte osas. Nende nõuetega tuleks kaitsta ühtse turu terviklikkust ning tagada, et kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalves peetakse ülimuslikuks liidu õigust ja Euroopa Liidu Kohtu praktikat.

Euroopa Keskpanga eelnõu

Muudatusettepanek

(8) EKPS põhikirja artikkel 22 kuulub IV peatükki „Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitilised funktsioonid ja toimingud”. Selles antud ülesandeid tuleks seega vastavalt kasutada ainult rahapoliitika eesmärkidel.

(8) EKPS põhikirja artikkel 22 kuulub IV peatükki „Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitilised funktsioonid ja toimingud”. Selles antud ülesandeid tuleks seega vastavalt kasutada ainult rahapoliitika eesmärkidel. Seoses finantsinstrumentide kliiringusüsteemidega peaksid nõuded, mida võib kohaldada nimetatud artikli alusel, hõlmama aruandlusnõudeid ja kliiringusüsteemile kehtestatud nõudeid teha koostööd EKP ja riikide keskpankadega, kui viimased hindavad süsteemi vastupanuvõimet ebasoodsate turusuundumuste suhtes. Niisugused nõuded peaksid hõlmama ka süsteemi poolt EKPSis üleööhoiuste konto avamist kooskõlas asjakohaste juurdepääsukriteeriumide ja EKPSi nõuetega. Lisaks peaksid need hõlmama nõudeid, mis on vajalikud selleks, et käsitleda olukordi, kus finantsinstrumentide kliiringusüsteemiga võib otseselt kaasneda tõsine kahju liidu finantseerimisasutustele või finantsturgudele või liidu või mõne selle liikmesriigi finantssüsteemile, näiteks likviidsusriskide kontrolli, arveldussüsteemide, võimendustagatiste, tagatiste või koostalitluskokkulepete alaseid nõudeid. Mis puudutab kolmandate riikide süsteemselt oluliste finantsinstrumentide kliiringusüsteeme, nähakse määruses (EL) nr ... /... [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega] EKP-le ette võimalus esitada niisugustele süsteemidele lisanõudeid.

Euroopa Keskpanga eelnõu

Muudatusettepanek

(8 a) EKPSi ja EKP põhikirja muudetud artikli 22 kohaseid EKP uusi volitusi seoses finantsinstrumentide kliiringusüsteemidega kasutatakse paralleelselt liidu teiste institutsioonide, organite ja asutuste kasutatavate volitustega, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmandas osas sätestatud siseturu rajamist või toimimist käsitlevatest sätetest, sealhulgas nendega, mis sisalduvad komisjoni või nõukogu poolt neile antud volituste raames vastu võetud õigusaktides. Sellega seoses tuleks selleks, et tagada iga üksuse vastavate volituste järgimine ning vältida vastuolulisi eeskirju ja vastuolusid liidu eri institutsioonide, organite ja asutuste otsuste vahel, kasutada EKPSi ja EKP põhikirja muudetud artikliga 22 antud volitusi ainult kaasseadusandjate loodud siseturu üldist raamistikku nõuetekohaselt arvesse võttes ja viisil, mis on täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktide ning selliste aktide alusel võetud meetmetega.

Euroopa Keskpanga eelnõu

Muudatusettepanek

(8 b) EKP peaks seoses oma põhikirja artikli 22 kohaste volituste kasutamise ja ülesannete täitmisega tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees täieliku läbipaistvuse ja vastutuse. Eelkõige peaks ta teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt kõikidest selle artikli aluselt vastu võetavatest otsustest ja eeskirjadest. Selleks peaks ta oma iga-aastases aruandes pühendama eraldi peatüki oma põhikirja artikli 22 kohaste volituste kasutamisele ning avaldama oma veebisaidil kõik otsused, soovitused ja arvamused, mis on seotud selle artikli alusel vastu võetavate eeskirjadega.