RAPORT mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 22

    25.6.2018 - (10850/2017 – ECB/2017/18 – C8-0228/2017 – 2017/0810(COD)) - ***I

    Majandus- ja rahanduskomisjon
    Põhiseaduskomisjon
    Raportöörid: Gabriel Mato, Danuta Maria Hübner
    (Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus – kodukorra artikkel 55)


    Menetlus : 2017/0810(COD)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A8-0219/2018
    Esitatud tekstid :
    A8-0219/2018
    Arutelud :
    Vastuvõetud tekstid :

    EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

    mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklit 22

    (10850/2017 – ECB/2017/18 – C8-0228/2017 – 2017/0810(COD))

    (Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Keskpanga soovitust (10850/2017 – ECB/2017/18)[1],

    –  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 129 lõiget 3, mille alusel esitati seadusandliku akti eelnõu Euroopa Parlamendile (C8-0228/2017),

    –  võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 40.1,

    –  võttes arvesse komisjoni arvamust[2],

    –  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,

    –  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

    –  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

    –  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning põhiseaduskomisjoni raportit (A8-0219/2018),

    1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

    2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ning liikmesriikide parlamentidele.

    Muudatusettepanek    1

    Ettepanek võtta vastu otsus

    Põhjendus 1

    Euroopa Keskpanga ettepanek

    Muudatusettepanek

    (1)  Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesanded hõlmavad liidu rahapoliitika määratlemist ja rakendamist ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamist. Turvaline ja tõhus finantsturu infrastruktuur, eelkõige kliiringusüsteemid, on põhiülesannete täitmisel keskse tähtsusega.

     

    (1)  Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesanded hõlmavad liidu rahapoliitika määratlemist ja rakendamist ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise tagamist, mis on keskse tähtsusega finantsstabiilsuse säilitamiseks. Turvaline ja tõhus finantsturu infrastruktuur, eelkõige kliiringusüsteemid, on põhiülesannete täitmisel keskse tähtsusega.

    Muudatusettepanek    2

    Ettepanek võtta vastu otsus

    Põhjendus 3

    Euroopa Keskpanga ettepanek

    Muudatusettepanek

    (3)  4. märtsil 2015. aastal tegi Üldkohus otsuse kohtuasjas T-496/11: Suurbritannia vs. EKP,7 kus Üldkohus leidis, et EKP-l ei ole kliiringusüsteemide tegevuse reguleerimiseks vajalikku pädevust. Üldkohus märkis, et aluslepingu artikli 129 lõige 3 võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul EKP soovituse põhjal seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklit 22 muuta. Üldkohus järeldas, et „EKP ülesanne olukorras, kus ta leiab, et talle väärtpaberite kliiringutehinguid teostavate infrastruktuuride reguleerimise pädevuse andmine on vajalik ELTL artikli 127 lõike 2 neljandas taandes nimetatud ülesande tõrgeteta toimimiseks, nõuda liidu seadusandjalt põhikirja artikli 22 muudatust, lisades sinna otsese viite väärtpaberite kliiringusüsteemile.

    (3)  4. märtsil 2015. aastal tegi Üldkohus otsuse kohtuasjas T-496/11: Suurbritannia vs. EKP,7 kus Üldkohus leidis, et EKP‑l ei ole väärtpaberite kliiringutehinguid teostavate infrastruktuuride reguleerimiseks vajaminevat pädevust, mistõttu tuleb järelevalvepoliitika raamdokument osas, mis näeb väärtpaberite kliiringuga seotud kesksetele vastaspooltele ette euroalas asumise nõu[d]e, pädevuse puudumise tõttu tühistada“. Üldkohus märkis, et aluslepingu artikli 129 lõige 3 võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul EKP soovituse põhjal seadusandliku tavamenetluse kohaselt Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklit 22 muuta. Üldkohus järeldas seetõttu, et „EKP ülesanne [on] olukorras, kus ta leiab, et talle väärtpaberite kliiringutehinguid teostavate infrastruktuuride reguleerimise pädevuse andmine on vajalik ELTL artikli 127 lõike 2 neljandas taandes nimetatud ülesande tõrgeteta toimimiseks, nõuda liidu seadusandjalt põhikirja artikli 22 muudatust, lisades sinna otsese viite väärtpaberite kliiringusüsteemile.

    _________________

    _________________

    7 ECLI: EU:T:2015:133.

    7 ECLI: EU:T:2015:133.

    Muudatusettepanek    3

    Ettepanek võtta vastu otsus

    Põhjendus 3 a (uus)

    Euroopa Keskpanga ettepanek

    Muudatusettepanek

     

    (3 a)  Kuigi väärtpaberite kliiringusüsteemid kujutavad endast maksesüsteemide liiki, tuleb sellesse küsimusse tuua suuremat selgust, võttes arvesse Üldkohtu 4. märtsi 2015. aasta otsust kohtuasjas T-496/11, ning seetõttu tuleb Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 22 läbivaatamisega teha selgeks niisuguste süsteemidega seotud pädevuse küsimus.

    Muudatusettepanek    4

    Ettepanek võtta vastu otsus

    Põhjendus 4

    Euroopa Keskpanga ettepanek

    Muudatusettepanek

    (4)  Nii globaalsel kui Euroopa tasandil toimuvad olulised muutused võivad suurendada kliiringusüsteeme, eelkõige keskseid vastaspooli, mõjutavate häiretega seonduvaid riske maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ühtse rahapoliitika rakendamisele, mis mõjutab seeläbi eurosüsteemi põhieesmärki - hinnastabiilsuse hoidmist.

     

    (4)  Nii globaalsel kui Euroopa tasandil toimuvad olulised muutused võivad suurendada kliiringusüsteeme, eelkõige keskseid vastaspooli, mõjutavate häiretega seonduvaid riske maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ning ühtse rahapoliitika rakendamisele, mis mõjutab seeläbi finantsstabiilsust, sealhulgas eurosüsteemi põhieesmärki hinnastabiilsuse hoidmist.

    Muudatusettepanek    5

    Otsuse eelnõu

    Põhjendus 5

    Euroopa Keskpanga eelnõu

    Muudatusettepanek

    (5) 29. märtsil 2017 teavitas Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogu oma soovist Euroopa Liidust välja astuda. Ühendkuningriigi välja astumisega kaasnevad põhjalikud muutused teatud süsteemselt oluliste eurodes vääringustatud kliiringutegevuste reguleerimises ja järelevalves, mis mõjutab negatiivselt eurosüsteemi võimet jälgida maksesüsteemide tõrgeteta toimimisega seonduvaid riske ning eurosüsteemi rahapoliitika rakendamist.

     

    välja jäetud

    Muudatusettepanek    6

    Ettepanek võtta vastu otsus

    Põhjendus 6

    Euroopa Keskpanga ettepanek

    Muudatusettepanek

    (6)  Keskne kliirimine on muutumas üha enam piiriüleseks ning süsteemselt oluliseks. Liikmelisuse erinevusest ning osutatavate finantsteenuste euroopaülesest olemusest tulenevalt on kesksed vastaspooled liidus tervikuna ning eelkõige euroalal keskse tähtsusega. Sellele osutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012,8 millega kehtestatakse kollektiivne järelevalvekord kolleegiumide vormis, mis koosnevad asjaomaste riikide ja liidu asutustest, sealhulgas eurosüsteemist euroemissiooni keskpangana.

    (6)  Keskne kliirimine on muutumas üha enam piiriüleseks ning süsteemselt oluliseks. Liikmelisuse erinevusest ning osutatavate finantsteenuste euroopaülesest olemusest tulenevalt on kesksed vastaspooled liidus tervikuna ning eelkõige euroalal keskse tähtsusega. Sellele osutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, millega kehtestatakse kollektiivne järelevalvekord kolleegiumide vormis, mis koosnevad asjaomaste riikide ja liidu asutustest, sealhulgas eurosüsteemist eurosid, st liidu vääringut emiteeriva keskpangana.

    _________________

     

    8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).

     

    Muudatusettepanek    7

    Ettepanek võtta vastu otsus

    Põhjendus 7

    Euroopa Keskpanga ettepanek

    Muudatusettepanek

    (7)  Nende küsimuste lahendamiseks esitas Euroopa Komisjon 13. Juunil 2017 oma seadusettepaneku finantsstabiilsuse ning liiduüleste finantsturgude seisukohast süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Tagamaks eurosüsteemi kui euroemissiooni keskpanga võimekuse täita ellu talle seadusettepanekuga ette nähtud rolli, on väga oluline, et talle oleksid aluslepingus ja EKPSi põhikirjas antud asjakohased volitused. Eurosüsteemil peaks olema eeskätt õiguslikult siduvate hinnangute andmise ja parandusmeetmete kohaldamise nõudmise pädevus tihedas koostöös teiste liidu asutustega. Lisaks peaks EKP-l euro stabiilsuse hoidmiseks olema lisanõuete kehtestamise pädevus olulises mahus eurodes vääringustatud tehingute kliirimisega seotud kesksete vastaspoolte osas.

    (7)  Nende küsimuste lahendamiseks esitas Euroopa Komisjon 13. juunil 2017 oma seadusandliku ettepaneku finantsstabiilsuse ning liiduüleste finantsturgude seisukohast süsteemselt oluliste kesksete vastaspoolte turvalisuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. Tagamaks eurosüsteemi kui euroemissiooni keskpanga võimekuse täita ellu talle seadusandliku ettepanekuga ette nähtud rolli, on väga oluline, et talle oleksid aluslepingus ja EKPSi põhikirjas antud asjakohased volitused. Eurosüsteemil peaks olema eeskätt õiguslikult siduvate hinnangute andmise ja parandusmeetmete kohaldamise nõudmise pädevus tihedas koostöös teiste liidu asutustega. Lisaks peaks EKP-l euro stabiilsuse hoidmiseks olema lisanõuete kehtestamise pädevus olulises mahus eurodes vääringustatud tehingute kliirimisega seotud kesksete vastaspoolte osas. Nende nõuetega tuleks kaitsta ühtse turu terviklikkust ning tagada, et kolmandate riikide kesksete vastaspoolte järelevalves peetakse ülimuslikuks liidu õigust ja Euroopa Liidu Kohtu praktikat.

    Muudatusettepanek    8

    Otsuse eelnõu

    Põhjendus 8

    Euroopa Keskpanga eelnõu

    Muudatusettepanek

    (8) EKPS põhikirja artikkel 22 kuulub IV peatükki „Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitilised funktsioonid ja toimingud”. Selles antud ülesandeid tuleks seega vastavalt kasutada ainult rahapoliitika eesmärkidel.

    (8) EKPS põhikirja artikkel 22 kuulub IV peatükki „Euroopa Keskpankade Süsteemi rahapoliitilised funktsioonid ja toimingud”. Selles antud ülesandeid tuleks seega vastavalt kasutada ainult rahapoliitika eesmärkidel. Seoses finantsinstrumentide kliiringusüsteemidega peaksid nõuded, mida võib kohaldada nimetatud artikli alusel, hõlmama aruandlusnõudeid ja kliiringusüsteemile kehtestatud nõudeid teha koostööd EKP ja riikide keskpankadega, kui viimased hindavad süsteemi vastupanuvõimet ebasoodsate turusuundumuste suhtes. Niisugused nõuded peaksid hõlmama ka süsteemi poolt EKPSis üleööhoiuste konto avamist kooskõlas asjakohaste juurdepääsukriteeriumide ja EKPSi nõuetega. Lisaks peaksid need hõlmama nõudeid, mis on vajalikud selleks, et käsitleda olukordi, kus finantsinstrumentide kliiringusüsteemiga võib otseselt kaasneda tõsine kahju liidu finantseerimisasutustele või finantsturgudele või liidu või mõne selle liikmesriigi finantssüsteemile, näiteks likviidsusriskide kontrolli, arveldussüsteemide, võimendustagatiste, tagatiste või koostalitluskokkulepete alaseid nõudeid. Mis puudutab kolmandate riikide süsteemselt oluliste finantsinstrumentide kliiringusüsteeme, nähakse määruses (EL) nr ... /... [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), ja muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega] EKP-le ette võimalus esitada niisugustele süsteemidele lisanõudeid.

    Muudatusettepanek    9

    Otsuse eelnõu

    Põhjendus 8 a (uus)

    Euroopa Keskpanga eelnõu

    Muudatusettepanek

     

    (8 a) EKPSi ja EKP põhikirja muudetud artikli 22 kohaseid EKP uusi volitusi seoses finantsinstrumentide kliiringusüsteemidega kasutatakse paralleelselt liidu teiste institutsioonide, organite ja asutuste kasutatavate volitustega, mis tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmandas osas sätestatud siseturu rajamist või toimimist käsitlevatest sätetest, sealhulgas nendega, mis sisalduvad komisjoni või nõukogu poolt neile antud volituste raames vastu võetud õigusaktides. Sellega seoses tuleks selleks, et tagada iga üksuse vastavate volituste järgimine ning vältida vastuolulisi eeskirju ja vastuolusid liidu eri institutsioonide, organite ja asutuste otsuste vahel, kasutada EKPSi ja EKP põhikirja muudetud artikliga 22 antud volitusi ainult kaasseadusandjate loodud siseturu üldist raamistikku nõuetekohaselt arvesse võttes ja viisil, mis on täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktide ning selliste aktide alusel võetud meetmetega.

    Muudatusettepanek    10

    Otsuse eelnõu

    Põhjendus 8 b (uus)

    Euroopa Keskpanga eelnõu

    Muudatusettepanek

     

    (8 b) EKP peaks seoses oma põhikirja artikli 22 kohaste volituste kasutamise ja ülesannete täitmisega tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees täieliku läbipaistvuse ja vastutuse. Eelkõige peaks ta teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt kõikidest selle artikli aluselt vastu võetavatest otsustest ja eeskirjadest. Selleks peaks ta oma iga-aastases aruandes pühendama eraldi peatüki oma põhikirja artikli 22 kohaste volituste kasutamisele ning avaldama oma veebisaidil kõik otsused, soovitused ja arvamused, mis on seotud selle artikli alusel vastu võetavate eeskirjadega.

    Muudatusettepanek    11

    Otsuse eelnõu

    Artikkel 1

    Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri

    Artikkel 22

     

    Euroopa Keskpanga eelnõu

    Muudatusettepanek

    Artikkel 22

    Artikkel 22

    Kliiringu- ja maksesüsteemid

    Kliiringu- ja maksesüsteemid

    EKP ja riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate kliiringu- ja maksesüsteemide ning finantsinstrumentide kliiringusüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega.

    EKP ja riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate kliiringu- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires ja kolmandate riikidega.

     

    EKPSi eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks võib EKP kehtestada eeskirju seoses finantsinstrumentide kliiringusüsteemidega liidus ja kolmandate riikidega, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusakte ja niisuguste aktide alusel võetud meetmeid ning tehes seda viisil, mis on täielikult kooskõlas kõnealuste aktide ja meetmetega.

    • [1]    ELT C 212, 1.7.2017, lk 14.
    • [2]    ELT C 340, 11.10.2017, lk 1.

    SELETUSKIRI

    2015. aasta kohtuasjas T-496/11 (Ühendkuningriik vs. EKP) otsustas Euroopa Kohus, et Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 22 sõnastust, mis andis EKP-le regulatiivsed volitused „kliiringu- ja maksesüsteemide“ üle, ei tõlgendata nii, nagu annaks see EKP-le regulatiivsed volitused kesksete vastaspoolte suhtes.

    EKP poolt 22. juunil 2017. aastal esildatud muudatuse eesmärk on muuta põhikirja, et tuua „finantsinstrumentide kliiringusüsteemid“ ehk teisisõnu kesksed vastaspooled põhikirja artikliga 22 antud regulatiivsete volituste kohaldamisalasse.

    See võimaldaks eurosüsteemil kasutada volitusi, mis antakse talle eurot emiteeriva keskpangana komisjoni ettepaneku alusel, millega muudetakse Euroopa turu infrastruktuuri määrust seoses kesksete vastaspoolte järelevalvega (esitatud 13. juunil 2017).

    Raportöörid väljendavad heameelt põhikirja kavandatud muudatuse üle. Nad leiavad, et see on oluline samm, et luua liidus kesksete vastaspoolte üle teostatava järelevalve tõhus süsteem, mis hõlmaks vastavate kesksete vastaspoolte kliiritavaid vääringuid emiteerivate keskpankade asjakohast rolli.

    Raportöörid rõhutavad siiski vajadust järgida kehtiva Euroopa Liidu toimimise lepingu kohast pädevuste praegust jaotust, milles liidu teistel institutsioonidel, organitel ja asutustel on õigus kehtestada kesksete vastaspooltega seotud üldine raamistik. EKP uued volitused põhikirja muudetud artikli 22 alusel suhestuvad teiste institutsioonide volitustega. Seepärast on vaja kehtestada selge põhimõte, et Euroopa Keskpanga põhikirja muudetud artikli 22 kohaselt vastu võetud õigusaktide puhul austatakse teiste ELi institutsioonide, eriti kaasseadusandjate kehtestatud õigusraamistikku.

    Õiguskindluse ja tõlgendamisselguse huvides peavad raportöörid samuti vajalikuks lisada muutmisakti põhjenduste hulka selliste regulatiivsete volituste loetelu, mida EKP võib oma põhikirja artikli 22 kohaselt kesksete vastaspoolte suhtes rakendada. See peaks hõlmama kõiki nõudeid, mis võimaldavad käsitleda rahapoliitika küsimusi. Selleks et jätta võimalus muuta keskpankade rolli vastavalt Euroopa turu infrastruktuuri määruse raamistikule, mis võib kogemuste põhjal osutuda vajalikuks, jääb see loetelu lahtiseks ega ole ammendav. Samuti sisaldab see kõiki volitusi, mis on vajalikud selleks, et EKP saaks käsitleda mis tahes võimalikku olulist erakorralist olukorda.

    VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

    Pealkiri

    Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 22 muutmine

    Viited

    10850/2017 – C8-0228/2017 – 2017/0810(COD)

    Vastutavad komisjonid

           istungil teada andmise kuupäev

    ECON

    11.9.2017

    AFCO

    11.9.2017

     

     

    Raportöörid

           nimetamise kuupäev

    Gabriel Mato

    15.11.2017

    Danuta Maria Hübner

    15.11.2017

     

     

    Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus

           istungil teada andmise kuupäev

           

           

    14.12.2017

    Läbivaatamine parlamendikomisjonis

    20.3.2018

    24.4.2018

    24.5.2018

     

    Vastuvõtmise kuupäev

    19.6.2018

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    43

    7

    6

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Mercedes Bresso, Fabio Massimo Castaldo, David Coburn, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Diane James, Ramón Jáuregui Atondo, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Werner Langen, Jo Leinen, Olle Ludvigsson, Gabriel Mato, Costas Mavrides, Alex Mayer, Morten Messerschmidt, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Martin Schirdewan, Helmut Scholz, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Theodor Dumitru Stolojan, Paul Tang, Josep-Maria Terricabras, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

    Ashley Fox, Eva Maydell, Cristian Dan Preda, Michel Reimon, Lieve Wierinck

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

    Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Seán Kelly, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Fernando Ruas, Sven Schulze, Ramón Luis Valcárcel Siso

    Esitamise kuupäev

    25.6.2018

    NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

    43

    +

    ALDE

    Caroline Nagtegaal, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck

    ENF

    Gerolf Annemans

    PPE

    Burkhard Balz, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Seán Kelly, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Esther de Lange, Werner Langen, Gabriel Mato, Eva Maydell, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Cristian Dan Preda, Fernando Ruas, Anne Sander, György Schöpflin, Sven Schulze, Theodor Dumitru Stolojan, Ramón Luis Valcárcel Siso

    S&D

    Hugues Bayet, Pervenche Berès, Mercedes Bresso, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Ramón Jáuregui Atondo, Jo Leinen, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Alex Mayer, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

    7

    EFDD

    David Coburn, Bernard Monot

    NI

    Diane James

    VERTS/ALE

    Sven Giegold, Michel Reimon, Josep-Maria Terricabras, Ernest Urtasun

    6

    0

    ECR

    Morten Messerschmidt, Stanisław Ożóg

    EFDD

    Fabio Massimo Castaldo, Marco Valli

    GUE/NGL

    Martin Schirdewan, Helmut Scholz

    Kasutatud tähised:

    +  :  poolt

    –  :  vastu

    0  :  erapooletu

    Viimane päevakajastamine: 29. juuni 2018
    Õigusteave - Privaatsuspoliitika