RAPORT kolmemõõtmelise printimise ning sellega seotud probleemide kohta intellektuaalomandiõiguste ja tsiviilvastutuse valdkonnas
26.6.2018 - (2017/2007(INI))
Õiguskomisjon
Raportöör: Joëlle Bergeron
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
kolmemõõtmelise printimise ning sellega seotud probleemide kohta intellektuaalomandiõiguste ja tsiviilvastutuse valdkonnas
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta[1],
– võttes arvesse nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta[2],
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Homne maailm. 3D-printimine kui Euroopa majanduse tugevdamise vahend“[3],
– võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatist „Nüüdisaegse ühiskonna probleemidele kohane ja tasakaalustatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise süsteem“ (COM (2017)0707),
– võttes arvesse komisjoni 27. novembri 2017. aasta teatist „Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta“ (COM(2017)0708),
– võttes arvesse komisjoni 10. mai 2017. aasta aruteludokumenti üleilmastumise ohjamise kohta (COM(2017)0240),
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0223/2018),
A. arvestades, et kolmemõõtmeline printimine (3D-printimine) muutus üldsusele kättesaadavaks, kui turule jõudsid üksikisikutele mõeldud 3D-printerid ja ettevõtjad hakkasid pakkuma nii digitaalseid mudeleid kui ka 3D-printimise teenuseid;
B. arvestades, et 3D-printimine on üks olulisemaid tehnoloogiaid, mille puhul võib Euroopal olla juhtroll; arvestades, et komisjon tunnustas 3D-printimise eeliseid, toetades aastatel 2014–2016 programmi „Horisont 2020“ raames sellel tehnoloogial põhinevat 21 projekti;
C. arvestades, et 3D-printimise katsetusi alustati 1960. aastatel, ja arvestades, et esialgu Ameerika Ühendriikides arendatud tehnoloogiat hakati tööstuslikult kasutama 1980. aastate alguses;
D. arvestades, et 3D-printerite turg on kiirelt kasvav sektor ja eeldatavasti jätkub kasv ka lähiaastatel;
E. arvestades siiski, et 3D-printimise jaoks mõeldud koostööruumid (mida tavaliselt kutsutakse fablabideks) ja vahemaa tagant printimise teenused, mis mõnikord on seotud elektroonilise 3D-failivahetusega, võimaldavad igaühel lasta printida kolmemõõtmelisi esemeid, millest on leiutajatel ja projektikorraldajatel palju kasu;
F. arvestades, et 3D-printimine võib oluliselt muuta tootmise tarneahelaid, mis võib aidata Euroopal toodangut suurendada; arvestades, et selle tehnoloogia kasutamine pakub uusi võimalusi ettevõtete arenguks ja innovatsiooniks;
G. arvestades, et ELis on 3D-printimine üks esmatähtsaid tehnoloogiavaldkondi; arvestades, et oma hiljutises aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta osutas komisjon sellele kui ühele peamisele tööstuse ümberkujundamise tegurile;
H. arvestades, et komisjon on lugenud 3D-printimise meetmete võtmisel esmatähtsaks valdkonnaks, millel on märkimisväärne majanduspotentsiaal eelkõige väikeste uuenduslike ettevõtete jaoks; arvestades, et paljud riigid on juba tunnustanud 3D-printimise ümberkujundavat mõju ja on hakanud kasutusele võtma – ehkki tasakaalustamata viisil – mitmesuguseid strateegiaid sellise majandusliku ja tehnoloogilise keskkonna loomiseks, millega edendada selle valdkonna arengut;
I. arvestades, et suurem osa 3D-printimise teel loodud toodetest on praegu veel prototüübid; arvestades, et mõned tööstusharud on juba aastaid kasutanud lõpptoodetes prinditud osi ja nende turg kasvab endiselt suhteliselt kiiresti; arvestades, et üha enam 3D-prinditud tooteid on praegu endisega võrreldes rohkem kasutus- või turustamisvalmid kui pelgad prototüübid;
J. arvestades, et uuenduslike ettevõtete jaoks on 3D-printimisel palju võimalikke eeliseid; arvestades, et 3D-printimine võimaldab eelkõige vähendada üldkulusid uute toodete väljatöötamisel, kavandamisel ja katsetamisel või olemasolevate toodete täiustamisel;
K. arvestades, et 3D-printimist kasutatakse ühiskonnas järjest laiaulatuslikumalt, eelkõige hariduse vallas, kodanike- ja idufirmade foorumites, nt avalikud töötoad (maker space), aga ka eraelus;
L. arvestades, et 3D-printimine muutub kõigile lihtsamaks ja kättesaadavamaks; arvestades, et eeldatavasti vähenevad lühikese aja jooksul oluliselt kasutatavate materjalide, kiiruse, tooraine ja energia tarbimisega seotud piirangud;
M. arvestades, et enamik tänapäeva kõrgtehnoloogiatööstustest kasutab seda tehnoloogiat, samas kui 3D-printimise võimalused on paljudes valdkondades oluliselt suurenenud, ning arvestades, et ootused on suured paljudes valdkondades, nagu meditsiin (taastavast meditsiinist kuni proteesimiseni), lennundus, kosmosetööstus, autotööstus, kodumasinate tootmine, ehitus, arheoloogilised uuringud, arhitektuur, masinaehitus ning vabaaja- ja disainisektorid;
N. arvestades, et õigusaktide puudumine on piiranud 3D-printimise kasutamist sellistes tähtsates tööstussektorites nagu kosmosetööstus ning meditsiini- ja hambaravisektor, ning arvestades, et 3D-printerite kasutamise õiguslik reguleerimine aitab suurendada tehnoloogiate kasutamist ning pakkuda võimalusi teadus- ja arendustegevuseks;
O. arvestades, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eespool nimetatud arvamuses on öeldud, et digirevolutsioon võimalusi ja õiget täiustatud tootmistehnoloogiat kasutades „saab Euroopa oma tootmise väikeste tööjõukuludega piirkondadest tagasi tuua, et ergutada innovatsiooni ja luua jätkusuutlik kasv kodus“;
P. arvestades, et 3D-printimine vähendab nii transpordikulusid kui ka CO2-heidet;
Q. arvestades, et 3D-printimise tehnoloogia loob eeldatavasti uusi töökohti oskustööjõu jaoks, mis on mõnel juhul füüsiliselt kergemad ja ohutumad (hooldustehnikud, insenerid, projekteerijad jne), ning arvestades, et uute tehniliste ametikohtade loomisega (nt 3D-printerite käitajad) tekivad uued vastutusalad ning 3D-printimise tööstuses tuleb korraldada asjakohaseid koolituskursusi, et tehniline personal oleks traditsioonilises tootmises töötavate spetsialistidega samal tasemel; arvestades, et 3D-printimise tehnoloogia vähendab ka tootmis- ja ladustamiskulusid (väikesemahuline ja tellimuspõhine jne); arvestades siiski, et tootmissektori töökohtade arvu vähenemine mõjutab suurel määral nende riikide majandust, mis sõltuvad suurest hulgast madala kvalifikatsiooniga töökohtadest;
R. arvestades, et 3D-tööstuse arendamise majanduslikku mõju liikmesriikides ei ole võimalik veel täpselt kindlaks teha;
S. arvestades, et 3D-printimine võib aidata tarbijatel toime tulla kavandatud aegumisega, kuna nad saavad valmistada varuosi kodumasinatele, mille kasutusiga on järjest lühem;
T. arvestades, et 3D-printimise tehnoloogia võib tekitada mõningaid erilisi õiguslikke ja eetilisi probleeme, mis on seotud intellektuaalomandiõiguse kõigi valdkondadega, nagu autoriõigus, patendid, disainilahendused, kolmemõõtmelised kaubamärgid ja isegi geograafilised tähised, ning tsiviilvastutusega, ning arvestades, et kõik need probleemid kuuluvad Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni pädevusse;
U. arvestades, et uued tehnoloogiad võimaldavad esemeid ja inimesi skaneerida ja teha digitaalfaile, mida saab hiljem printida 3D-vormingus, ning see võib mõjutada kujutistega seotud õigusi ja õigust eraelu puutumatusele;
V. arvestades, et 3D-printimise tehnoloogia võib tekitada ka probleeme turvalisuse ja küberturvalisusega, eriti seoses relvade, lõhkeainete, narkootikumide ja mitmesuguste ohtlike esemete tootmisega, ning arvestades, et seda laadi tegevuse suhtes tuleb olla eriti tähelepanelik;
W. arvestades, et autoriõiguste seisukohast tuleb teha teatavaid eristusi: oma kodus isiklikuks otstarbeks printimist tuleks eristada kaubanduslikul otstarbel printimisest ning vahet tuleks teha spetsialistidevahelisel ning spetsialistide ja tarbijate vahelisel printimisel;
X. arvestades, et Prantsusmaa kirjandus- ja kunstiteoste nõukogu on 3D-printimist ja autoriõigusi käsitlevas aruandes märkinud, et 3D-printimise laiem kättesaadavus ei näi praeguseks olevat kaasa toonud autoriõiguse massilist rikkumist; arvestades samas, et seejuures tunnistatakse aruandes, et võltsimise oht puudutab peamiselt kujutava kunsti teoseid;
Y. arvestades, et mõned praegu mõeldavad näited muutuvad tõenäoliselt tehnoloogia arenedes keerukamaks; arvestades, et see tõstatab küsimuse, mida on vaja teha selleks, et võidelda 3D-printimistehnoloogia abil tehtava võimaliku võltsimise vastu;
Z. arvestades, et 3D-printimises kasutatavad protsessid toovad kaasa loomistoimingu nn tükeldamise, kuna teos võib esineda enne füüsilise kuju võtmist digitaalselt, mis lihtsustab selle kopeerimist ja muudab raskemaks võitluse võltsimise vastu;
AA. arvestades, et kokkuvõttes on õigusasjatundjad seisukohal, et 3D-printimine ei ole intellektuaalomandi õigusi põhjalikult muutnud, kuna loodud faili võib käsitleda teosena ning sellisel juhul tuleb seda ka vastavalt kaitsta; arvestades, et lühemas ja keskmises perspektiivis ning selleks, et võidelda võltsimise vastu, on peamine probleem kutseliste vahendajate tihedam kaasamine autoriõiguste kaitsesse;
AB. arvestades, et vaatamata asjaolule, et 3D-printimise areng teeb võimalikuks tööstusliku tootmise, tuleks mõelda kollektiivse õiguskaitse vahendite võimalikule loomisele, et pakkuda tarbijatele kahju eest hüvitist;
AC. arvestades, et 3D-printimise mõju tarbijate õigustele ja tarbijaõigusele üldiselt tuleks põhjalikult uurida, võttes arvesse praegu arutatavat direktiivi, milles käsitletakse digitaalse sisu üleandmise lepingute teatavaid aspekte;
AD. arvestades, et tuleb meeles pidada, et vastupidiselt mõnede osalejate väljendatud murele, ei tarvitse arvata, et kõik 3D-printimise abil tehtud esemed oleksid automaatselt ebaseaduslikud või sellega rikutaks kolmandate isikute õigusi, samuti ei ole kõikide selle sektori ettevõtjate eesmärk saada tulu võltsitud toodete müügist; arvestades siiski, et võltsitud kaupu on lihtne toota;
AE. arvestades, et tootevastutust käsitlev direktiiv 85/374/EMÜ hõlmab kõiki lepinguid; arvestades, et tasub märkida, et muu hulgas ka 3D-printimise vallas tehtud edusamme arvesse võttes on komisjon alustanud avalikku arutelu, mille eesmärk on hinnata, kas kõnealune direktiiv on tehnoloogia uute suundumuste seisukohast otstarbekas;
AF. arvestades, et üldised vastutust käsitlevad normid hõlmavad ka e-kaubanduse direktiivi artiklites 12–14 kindlaks määratud vahendusteenuse osutajate vastutust; arvestades, et seejuures tuleks kaaluda konkreetse vastutuskorra kehtestamist 3D-printimise tehnoloogia abil loodud esemest tingitud kahju kohta, kuna osalejate arvu ja lõpptoote loomiseks kasutatud protsesside keerukuse tõttu on kannatanul sageli raske vastutavat isikut kindlaks teha; arvestades, et defekti olemusest olenevalt võiks vastutus olla 3D-faili loojal või müüjal, 3D-printeri tootjal, 3D-printeri tarkvara tootja, kasutatud materjali tarnijal või isikul, kes eseme lõi;
AG. arvestades, et 3D-printimise konkreetse kasutamise puhul ärikeskkonnas kehtestatakse vastutuseeskirjad tavaliselt osalistevaheliste lepingutega;
AH. arvestades, et kõik kihtlisamistootmise tehnoloogia osad peavad vastama teatavatele kriteeriumidele ja olema sertifitseeritud, et oleks võimalik toota taasloodavaid kvaliteetosi; arvestades, et sertifitseerimine on keeruline masinate, materjalide ja protsesside sagedase muutumise ning andmebaaside puudumise tõttu; arvestades, et seepärast on vaja välja töötada eeskirjad, mis võimaldavad kiiremini ja kulutõhusamalt sertifitseerida kõiki materjale, protsesse ja tooteid;
AI. arvestades, et 3D printimine aitab vähendada energia- ja loodusvarade tarbimist, millega võideldakse kliimamuutuste vastu; arvestades, et 3D-printimise kasutamine vähendab tootmisprotsessis tekkivaid jäätmeid ja pikendab tarbekaupade tööiga, sest varuosi on võimalik teha tarbijail endil;
1. rõhutab, et ennetamaks tsiviilvastutuse või intellektuaalomandi rikkumisega seotud probleeme, mida 3D-printimine võib tulevikus kaasa tuua, võiks EL võtta vastu uued õigusaktid ja kohandada kehtivaid õigusakte vastavalt 3D tehnoloogia konkreetsele vajadustele, võttes arvesse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) otsuseid ning ELi ja liikmesriikide kohtute asjakohast kohtupraktikat ning olles põhjalikult hinnanud kõigi poliitikavalikute mõju; rõhutab, et igal juhul tuleb seadusandluses vältida kehtivate normide dubleerimist ja võtta arvesse juba arutatavaid eelnõusid, eriti praegu 2D-printimisele kohaldatavaid autoriõiguse norme; lisab, et õigusnormid peavad innovatsiooni edendama ja nendega kaasa käima, kuid samas ei tohiks õigusest saada pidurdav ega takistav tegur;
2. rõhutab, et seetõttu tuleb olla tähelepanelik teatavate küsimuste puhul, näiteks failide krüptimine ja kaitse, et vältida kaitstud failide või esemete ebaseaduslikku allalaadimist ja reprodutseerimist ning ebaseaduslike esemete reprodutseerimist;
3. on seisukohal, et 3D-printimise sektoris tuleb mõistetavalt olla tähelepanelik eeskätt prinditud toodete kvaliteedi ning kasutajatele või tarbijatele tekkivate võimalike ohtude suhtes ning asjakohast tähelepanu tuleks pöörata selliste tuvastamis- ja jälgitavusmeetmete kehtestamisele, millega tagatakse toodete jälgitavus ning hõlbustatakse nende edasise kasutamise jälgimist ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel; on seisukohal, et selliste vahendite väljatöötamisel oleks kasu õiguste omanike ja 3D tootjate vahelisest tihedast koostööst; leiab samuti, et see aitaks tagada loodud objektide jälgitavuse ja vähendada võltsimist;
4. märgib, et vajaduse korral võiksid õiguslikud lahendused võimaldada kontrollida autoriõigusega kaitstud 3D-esemete seaduslikku reprodutseerimist, näiteks võiksid digitaal- ja 3D-printimisteenuse osutajad esitada korrapäraselt teavet intellektuaalomandi kaitsmise vajaduse kohta; rõhutab sellega seoses selliste elementide olulisust, mille abil on võimalik 3D-esemeid jälgida; rõhutab, et juhul kui 3D-koopia on tehtud isiklikuks tarbeks, kohaldatakse selle suhtes siseriikliku õiguse erandeid, sealhulgas hüvitiste ja tulude osas;
5. juhib tähelepanu asjaolule, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks 3D-printimise valdkonnas on vaja suurendada üldsuse teadlikkust ja samuti teadlikkust disainilahenduse, kaubamärgi ja patendiõiguste rikkumisest;
6. rõhutab samas, et veelgi võiks uurida tehnilisi lahendusi, mida ei ole seni piisaval määral arendatud, näiteks krüptitud ja kaitstud failide andmebaaside või ühendatud ja intellektuaalomandiõiguste haldamise süsteemiga varustatud printerite loomist ning tootjate ja platvormide koostöö edendamist, et teha usaldusväärsed failid kättesaadavaks kutsealatöötajatele ja tarbijatele; rõhutab ühtlasi, et olenemata sellest, milliseid meetmeid võetakse, ei tohiks nende rakendamine tekitada kulusid turuosaliste juba toimuvas tegevuses;
7. märgib, et praeguses etapis ei ole ükski lahendus üksi täiel määral rahuldav;
8. peab kahetsusväärseks tõsiasja, et komisjon ei ole läbi vaadanud direktiivi 2004/48/EÜ ja on piirdunud mittesiduvate suuniste esitamisega ega ole andnud selgitusi konkreetsete 3D-printimise tehnoloogiaga seotud küsimuste kohta; tunneb siiski heameelt komisjoni 29. novembril 2017. aastal teatatud meetmete üle, millega soovitakse tõhustada intellektuaalomandi kaitset;
9. märgib, et kindlaks on määratud 3D-printimise tehnoloogia erinevate elementidega seotud intellektuaalomandiõigused ning seepärast seisneb järgmine küsimus selles, kuidas neid kaitsta;
10. kutsub komisjoni üles võtma oma teatises (COM(2017)0707) loetletud meetmete elluviimisel tervikuna arvesse kõiki 3D-printimise tehnoloogia aspekte, dubleerimata samas juba kohaldatavaid meetmeid; rõhutab, et oluline on kaasata sellesse tegevusse kõik sidusrühmad, sealhulgas VKEd ja tarbijad;
11. kutsub komisjoni üles uurima põhjalikult 3D-printimise tehnoloogiaga seotud tsiviilvastutuse küsimusi, eeskätt nõukogu 25. juuli 1985. aasta direktiivi 85/374/EMÜ (liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) toimimise hindamisel;
12. kutsub komisjoni üles uurima võimalust kehtestada tsiviilvastutuse kord kahjudele, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 85/374/EMÜ;
13. juhib tähelepanu tõsiasjale, et 3D-printimise tehnoloogia annab ELile palju majanduslikke eeliseid, kuna see pakub võimalusi seada see vastavusse konkreetselt Euroopa tarbijate nõudlusega ning võimaldaks tuua siia tagasi tootmistegevuse ja aidata sellega luua uusi füüsiliselt kergemaid ja ohutumaid töökohti;
14. palub komisjonil selgelt kindlaks määrata erinevad vastutusvaldkonnad, tehes kindlaks 3D-esemete valmistamisega tegelevad osalised: tarkvara projekteerijad ja tarnija, 3D-printerite tootjad, toorainetarnijad, esemete printijad ja kõik muud selliste esemete valmistamisega seotud isikud;
15. juhib tähelepanu võimalikule mõjule, mida avaldavad uued „tee ise“ laadis turustusviisid, millega ei tarnita lõpptoodet, vaid ainult allalaadimise tarkvara ja toote printimise tehnilisi kirjeldusi;
16. rõhutab, et on oluline luua sidus õigusraamistik, mis tagaks tarbijate ja ettevõtjate jaoks sujuva ülemineku ja õiguskindluse, et edendada innovatsiooni ELis;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikidele.
SELETUSKIRI
Kolmemõõtmelise printimise (ehk 3D-printimise) katsetustega tehti algust 1960. aastatel. See tehnoloogia sai alguse Ameerika Ühendriikidest ja võeti tööstusmaailmas kasutusele 1980. aastate alguses.
3D-printimise arendamisega samal ajal saabusid turule 3D-printerid ja ettevõtjad, kes pakkusid nii digitaalseid mudeleid kui ka 3D-printimise teenuseid.
3D-printimine on tegelikult üldmõiste, mis hõlmab mitut liiki tehnoloogiaid, mis võimaldavad digitaalsest failist lähtudes ja 3D-printeri abil erinevatest materjalidest füüsilisi esemeid valmistada. Algselt oli see kavandatud prototüüpide loomiseks ning see eesmärk on 3D-tehnoloogia turul endiselt kõige enam levinud.
Üksikisikutele mõeldud 3D-printerite turule jõudmine tegi 3D-printimise üldsusele kättesaadavaks, kuid see turg on sellegipoolest marginaalne ja jääb selleks ilmselt ka keskmises perspektiivis, arvestades tarbijatele kättesaadavate materjalide piiratust. Praegu valmistatakse 99 % prinditud esemetest tavapärasest plast-, kummi- ja metallmaterjalist. Üks 3D-sektori peamisi raskusi on mitme materjali ühendamine.
Seevastu printimise kaugteenuste arendamine, mis on mõnikord seotud ka veebipõhise 3D-failijagamisplatvormiga, võimaldab igaühel lasta välja printida kolmemõõtmelise eseme, mille kvaliteeti ei oleks kaugeltki võimalik saavutada madalama hinnaklassi masinaga. 3D-printerite kasutuselevõtt haridusasutustes ja koostööruumides (nn fablabid) soodustab samuti üldist juurdepääsu sellele tehnoloogiale. Praegu kasutab kõnealust tehnoloogiat enamik kõrgtehnoloogilistest tööstusharudest, kuna see avaldab soodsat mõju innovatsioonile ja keskkonnale.
Ootused on nüüdseks suured meditsiinisektoris, kus seda tehnoloogiat võidakse rakendada proteeside, hambaimplantaatide, inimnaha ja isegi elundite tootmisel (nn bioprintimine), näiteks neerude puhul jne. See on asjakohane aga ka kosmosesektoris, mille puhul võimaldab kergemate koostisosade loomine vähendada kütusetarbimist, saavutada kokkuhoidu ja säästa keskkonda. Airbus katsetab praegu lennukit, millel on vähemalt 1000 3D-prinditud osa. Kõnealuse tehnoloogia areng mõjutab suuresti ka sõidukite varuosade tööstust ning mänguasja- ja kodumasinatööstust. Lisaks kasutatakse 3D-printimist ja 3D-skannereid üha enam muuseumides, ajalooliste esemete restaureerimisel ja teadusuuringutel, eelkõige arheoloogias.
EL on lisanud 3D-printimise prioriteetsete tehnoloogiavaldkondade hulka. Komisjon nimetab seda oma hiljutises aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta (COM(2017)0240) üheks peamiseks teguriks, mis toob kaasa tööstuslikke ümberkorraldusi.
3D-printimine, mis teeb võimalikuks tellimuspõhise tootmise, võib pakkuda ettevõtjatele mitmesuguseid eeliseid: logistika muutub lihtsamaks ning ladustamis- ja transpordivajadus, aga ka keskkonnamõju ja kaupade kindlustuskulud vähenevad, rääkimata huvist, mida see võib kaasa tuua töökohtade ümberpaigutamise seisukohast.
Intellektuaalomand
Õigusekspertide arvates ei ole 3D-printimine autoriõiguses suuri muudatusi kaasa toonud. Loodavat faili käsitletakse teosena ja seda kaitstakse sellele vastavalt. Seejuures oleks mõistlik kaaluda tulevasi autoriõigustega seotud probleeme, kui 3D-printimine muutub tööstuslikuks. Sellega seoses on eriti olulisel kohal komisjoni käimasolevaks ametiajaks kavandatav direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandiõiguste jõustamise kohta) läbivaatamine, seda enam, kui sellega kaasnevad nn pehme õiguse meetmed selle teema kohta teabe levitamiseks.
Näib aga põhjendatud eristada oma kodus isiklikuks otstarbeks printimist kaubanduslikul otstarbel printimisest, aga ka teha vahet spetsialistidevahelistel ning spetsialistide ja tarbijate vahelistel teenustel.
Tsiviilvastutus
Eri aspektide eraldi käsitlemine tundub asjakohane ka tsiviilvastutuse küsimuste puhul. Näiteks vastutus vigasest failist tulenevalt toodetud defektsete toodete ja põhjustatud kahjude eest võiks tarbijate seisukohalt olla lahendatav digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvaid teatavaid aspekte käsitleva Euroopa Komisjoni ettepaneku artiklite 10 ja 14 kohaselt. Tootevastutust käsitlev direktiiv 85/374/EMÜ võib aga hõlmata kõiki lepinguid.
Tsiviilvastutus on tavaliselt ühtlustamata küsimus, mida reguleerivad siseriiklikud õigusaktid. Liidu õigusaktides piirdutakse konkreetsemate eeskirjadega, näiteks tsiviilvastutus defektsete toodete eest. 3D-printimise teel toodetud defektse toote ohvril võib olla raske vastutavat isikut tuvastada. Üldised vastutuseeskirjad võivad võimaldada tuvastada 3D-printeri tootja, 3D-printeri tarkvara tootja või eseme tootja. Raportöör kutsub komisjoni üles olema eriti tähelepanelik vastutusahela ja vastutajate tuvastamise suhtes, et teha kindlaks, kas üldist vastutuskorda võib jätkuvalt kohaldada või mitte.
On iseenesestmõistetav, et 3D-printimise valdkonnas tuleks olla ettevaatlik. Selleks, et toota kvaliteetseid tooteid ilma kasutajaid või tarbijaid ohtu seadmata, kulub veel palju aastaid ja läheb vaja palju oskusteavet. Õnnetustest või intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tulenevate vastutuse küsimuste ennetamiseks on ilmselt vaja võtta ELi tasandil vastu uued õigusnormid või kohandada kehtivad normid 3D-printimise vajadustele vastavaks.
Praegu on intellektuaalomandi ja tsiviilvastutuse küsimuste lahendamiseks palju võimalusi: kas luua prinditavate esemete ülemaailmne andmebaas, mis võimaldaks kontrollida autoriõigusega kaitstud kolmemõõtmeliste esemete reprodutseerimist, püüda õiguslikult piirata isiklikuks otstarbeks tehtavate kolmemõõtmeliste esemete eksemplaride arvu, et vältida ebaseaduslikku reprodutseerimist, või hoopis 3D-printimine maksustada, et autoriõiguse omajatele 3D-esemete isiklikuks otstarbeks kopeerimisega põhjustatav kahju hüvitada. Ükski neist võimalustest ei ole tegelikult piisav.
Igal juhul tuleb seadusandluses vältida normide dubleerimist ja võtta arvesse juba käimasolevaid projekte. Innovatsiooni tuleb õiguslikult toetada, kuid samas ei tohiks õigusest saada pidurdav ega takistav tegur.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
20.6.2018 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
22 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Heidi Hautala, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Sergio Gaetano Cofferati, Luis de Grandes Pascual, Geoffroy Didier, Angel Dzhambazki, Angelika Niebler |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS
|
22 |
+ |
|
|
ALDE |
Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto |
|
|
ECR |
Angel Dzhambazki |
|
|
EFDD |
Joëlle Bergeron |
|
|
ENF |
Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton |
|
|
PPE |
Geoffroy Didier, Rosa Estaràs Ferragut, Luis de Grandes Pascual, Pavel Svoboda, József Szájer, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka |
|
|
S&D |
Sergio Gaetano Cofferati, Mady Delvaux, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Evelyn Regner |
|
|
VERTS/ALE |
Max Andersson, Heidi Hautala, Julia Reda |
|
|
0 |
– |
|
|
|
|
|
|
0 |
0 |
|
|
|
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu