RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki

27.6.2018 - (COM(2017)0825 – C8-0433/2017 – 2017/0334(COD)) - ***I

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Ruža Tomašić
Arvamuse koostajad (*):
Jean Arthuis, eelarvekomisjon
Roberto Gualtieri, majandus- ja rahanduskomisjon
(*)   Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

Muudatusettepanekud

• 001-018 (PDF - 117 KB)
• 001-018 (DOC - 28 KB)
• 019-019 (PDF - 310 KB)
• 019-019 (DOC - 51 KB)
• 020-020 (PDF - 191 KB)
• 020-020 (DOC - 67 KB)
• 021-021 (PDF - 195 KB)
• 021-021 (DOC - 68 KB)
• 022-022 (PDF - 189 KB)
• 022-022 (DOC - 45 KB)
• 023-023 (PDF - 192 KB)
• 023-023 (DOC - 45 KB)
• 024-024 (PDF - 197 KB)
• 024-024 (DOC - 45 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki

(COM(2017)0825 – C8-0433/2017 – 2017/0334(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0825),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 175 ja artikli 197 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0433/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. märtsi 2018. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. aprilli 2018. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0227/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1)  Liit peab liikmesriikide taotlusel aitama neil parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)   Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja kiiresti neist taastuda, toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad struktuurireformid on sellise arengu saavutamiseks õige viis.	(1)   Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid Euroopa lisaväärtusega haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugevatel majandus-, sotsiaal- ja territoriaalstruktuuridel põhinevate vastupidavate majanduste ja vastupanuvõimelise ühiskonna loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja neist kiiresti taastuda, toetab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Programmist toetust saavad reformid eeldavad tulemuslikku ja tõhusat riigi ja piirkondliku tasandi avalikku haldust ning kõigi sidusrühmade isevastutust ja aktiivset osalemist. Seda eesmärki aitavad saavutada institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad riigipõhised struktuurireformid ning kohapeal tegutsejate, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sotsiaalpartnerite isevastutus liidu huvides elluviidavate struktuurireformide eest.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a)  Iga liikmesriigi taotlusel ellu viidud reformide tulemuste nähtavuse tagamiseks tuleb programmi tulemuste saavutamisest liidu, riigi ja piirkondlikul tasandil tõhusalt teada anda. See tagaks teadmiste, kogemuste ja parimate tavade vahetamise, mis on samuti programmi üks eesmärke.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b)  Eelduste kohaselt on programmist toetuse taotlejaid väga palju, mis tähendab, et osa taotlusi tuleb lugeda esmatähtsaks. Võimaluse korral tuleks eelistada taotlusi, mille eesmärk on maksustada tööjõu asemel rohkem jõukust ja saastet, edendada tugevamat tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat ning seega sotsiaalset kaasamist, võidelda suurema läbipaistvuse abil maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, luua uuendusliku ja jätkusuutliku reindustrialiseerimise strateegiad ning parandada haridus- ja koolitussüsteeme. Erilist tähelepanu tuleks pöörata toetustaotlustele, millel on suur demokraatlik toetus ja kuhu on kaasatud partnerid ning millel on positiivne ülekanduv mõju teistele sektoritele. Programm peaks täiendama teisi vahendeid, et vältida kattuvust.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 c)  Programmi eesmärk on aidata liikmesriikidel suurendada võimet valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid struktuurireforme, kuid see ei tohiks asendada liikmesriikide riiklikest eelarvetest tulevat rahastust ja seda ei tohiks kasutada jooksvate kulude katmiseks.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)   Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.	(3)   Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine liidule kasulike ning liidu põhimõtete ja väärtustega kooskõlas olevate struktuurireformide abil on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus ja et selles tekiks suurem reaalne lähenemine, mis tagab selle pikaajalise stabiilsuse ja heaolu. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik veel ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise edendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro.	(4)  Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu, töökohtade loomise ja sotsiaalse kaasamise edendamine ning liikmesriikide ja piirkondade vaheliste erinevuste vähendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik veel ei ole euro.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  Samuti tuleb märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis võivad aidata euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel valmistuda euroala liikmeks saama.	(5)  Pidades silmas positiivset kogemust, mille liit on saanud, pakkudes tehnilist abi teistele riikidele, kes on juba euro kasutusele võtnud, tuleb samuti märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis võivad aidata liiduga hiljem ühinenud ja euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel valmistuda euroala liikmeks saama.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a)   Seitse liikmesriiki – Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Horvaatia, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi – on aluslepingu kohaselt kohustatud tegema ettevalmistusi euroalaga ühinemiseks. Teatavad liikmesriigid on teinud selles viimastel aastatel vähe edusamme, mistõttu on euroalas osalemiseks mõeldud liidu toetus järjest vajalikum. Taanil ja Ühendkuningriigil euroalaga ühinemise kohustust ei ole.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 b)   Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on struktuurireformis tähtis roll, mille ulatus sõltub liikmesriigi põhiseaduslikust ja halduskorrast. Seetõttu tuleb piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi struktuurireformi ettevalmistamisel ja elluviimisel piisavalt palju kaasata ja nõustada.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)   Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt.	(6)   Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele ja vajadust toetada liidu huvides elluviidavaid struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik veel ei ole euro, on vaja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/20131a kohast paindlikkusinstrumenti kasutades suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt. Eraldiste suurendamine ei tohiks mõjutada negatiivselt teisi ühtekuuluvuspoliitika prioriteete. Liikmesriigid ei tohiks ka olla sunnitud programmi rahastamise puudujääkide katmiseks kandma üle oma riiklikke ja piirkondlikke eraldisi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.
	___________
	1a Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Et toetust anda võimalikult väikese hilinemisega, peaks komisjon saama kasutada osa rahastamispaketist, et katta ka selliste tegevuste kulud, mis toetavad programmi, nt kulutused seoses konkreetsete projektide kohapealse kvaliteedikontrolli ja seirega.	(7)  Et anda kvaliteetset toetust võimalikult väikese hilinemisega, peaks komisjon saama kasutada osa rahastamispaketist, et katta ka selliste tegevuste kulud, mis toetavad programmi, nt kulutused seoses konkreetsete projektide kohapealse kvaliteedikontrolli, seire ja hindamisega. Need kulud peaksid olema proportsionaalsed tugiprojektide kohaste kulutuste koguväärtusega.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a)  Et tagada sujuv programmi elluviimist käsitlev aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule, tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul komisjon iga-aastased seirearuanded esitama peab.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) 2017/825 Artikkel 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides ning osutada liikmesriigi ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel. Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriigi ametiasutustele, sealhulgas vajaduse korral piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist, sotsiaalset kaasamist, maksudest kõrvalehoidumise ja vaesuse vastast võitlust, investeerimist ja reaalset liidusisest lähenemist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EL) 2017/825 Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a)   Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:   d a)    toetada struktuurireformi meetmete ettevalmistamisel ja elluviimisel piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamist ja nõustamist, kuivõrd see on liikmesriigi põhiseadusliku ja halduskorra kohaselt piirkondlike ja kohalike omavalitsuste õiguste ja ülesannetega kooskõlas.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a Määrus (EL) 2017/825 Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot.“; 1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot, millest 80 000 000 eurot eraldatakse paindlikkusinstrumendist nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013* alusel.   _________________   * Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EL) 2017/825 Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (3 a)  Artikli 16 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: 2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta. Aruanne sisaldab teavet järgmise kohta: „2.   Komisjon esitab alates 2018. aastast kuni 2021. aastani (k.a) Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta. Aruanne sisaldab teavet järgmise kohta:“
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EL) 2017/825 Artikkel 16 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 b)  Artikli 16 lõikesse 2 lisatakse punkt d a:   „d a)  toetusprojektide kohapealse kvaliteedikontrolli ja seire tulemused; “

• [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
• [2]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Komisjoni ettepaneku eesmärk on muuta määrust (EL) nr 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki. Komisjon on otsustanud seda teha, sest liikmesriigid on struktuurireformide rahastamiseks esitanud palju taotlusi.

Muutmisakti eesmärk on muuta eelkõige artiklit 4, mis puudutab struktuurireformi tugiprogrammi eesmärki, ja lisada programmi eesmärkide hulka euroalaga ühinemiseks tehtavad ettevalmistused (artiklisse on lisatud sõnad „mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks“). Lisatud on ka artikkel 5a, mille alusel võib rahastada euroalaga ühinemisega seotud meetmeid ja tegevusi.

Peale selle on struktuurireformi tugiprogrammi üldist rahastamispaketti suurendatud 142,8 miljonilt eurolt 222,8 miljoni euroni. Selleks on ette nähtud kasutada mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud paindlikkusinstrumenti. Liikmesriikidel on võimalik struktuurireformi tugiprogrammi täiendada ka sellega, et paigutada assigneeringuid ümber tehnilise abi eelarvest, mille tulemusel oleks tugiprogrammi eelarve kokku umbes 300 miljonit eurot. Selline ümberpaigutamine on lubatud juba ühissätete määruses.

Raportöör on seisukohal, et teksti muudab see küll vähe, kuid poliitiliselt on see struktuurireformi tugiprogrammi jaoks väga tähtis muudatus. Euroalasse kuulub juba 19 liikmesriiki. Seitse liikmesriiki – Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi – on aluslepingu kohaselt kohustatud tegema euroalaga ühinemiseks ettevalmistusi. Teatavad liikmesriigid on teinud selles viimastel aastatel vähe edusamme, mistõttu on euroalas osalemiseks mõeldud ELi toetus järjest vajalikum. Kahele liikmesriigile (Taani ja Ühendkuningriik) euroalaga ühinemise kohustus ei kehti, sest nad on otsustanud ühisraha mitte kasutusele võtta. Ühendkuningriik muidugi seetõttu, et ta on 2019. aastal Euroopa Liidust välja astumas.

Raportöör on seisukohal, et rohkem selgust on vaja nii struktuurireformides, mida tuleb soodustada ühtekuuluvuseks mõeldud rahasummasid kasutades, kui ka selles, millist mõju need reformid ühtekuuluvusvahendite tulemuslikkusele avaldavad. Tuleb märkida, et enamik ELi riikides valitsevast ebavõrdsusest tuleneb praegu mitte riikidevahelistest, vaid riigisisestest erinevustest. Et struktuurimuutusi läbi viia, peavad eri tasandi valitsused seadma eesmärgiks teha koostööd, et oleks võimalik võtta kooskõlastatud ja ühtseid meetmeid ning ühendada seejuures omavahel eri poliitilisi vahendeid, et täita erinevad vajadused ja lahendada erinevad probleemid, mis piirkondliku arenguga kaasnevad. Kuna liikmesriigid on juba algatanud omaenda reforme, tuleks programmis pöörata põhitähelepanu meetmetele, millega on võimalik kõige paremini toetada riigipõhiste soovituste elluviimist.

Raportöör ettepaneku kaht peamist elementi – struktuurireformi tugiprogrammi eelarve suurendamine ja programmi eesmärkide hulka euroalaga ühinemiseks tehtavate ettevalmistuste lisamine – toetab. Seetõttu on komisjoni ettepaneku kohta tehtud praegu vaid mõned üksikud muudatusettepanekud. Muudatusettepanekutega soovitakse rõhutada, et euroalaga ühinemise ettevalmistamist on oluline toetada, ja tagada, et piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi võib struktuurireformide projektidesse kaasata senisest rohkem.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (19.6.2018)

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki
(COM(2017)0825 – C8-0433/2017 – 2017/0334(COD))

Arvamuse koostaja (*): Jean Arthuis

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja on seisukohal, et struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketi ja selle üldeesmärgi ülevaatamine võimaldab

1) vaadata läbi programmi üldeesmärk ja tagada, et see on selgelt suunatud tehnilise abi pakkumisele vastavalt liikmesriikide taotlustele, et viia läbi reforme, mis annavad sotsiaalset ja/või keskkonnaalast kasu. Programmi eesmärk peaks olema toetada majanduse elavdamist, kvaliteetsete töökohtade loomist ning võidelda vaesuse vastu ja stimuleerida reaalmajandusse investeerimist;

2) töötada välja kriteeriumid liikmesriikidelt abitaotluste vastuvõtmiseks olukorras, kus taotlusi on laekunud rohkem, kui rahastamispakett võimaldab täita, lähtudes eelpool nimetatud nõudest, et reformid peavad andma sotsiaalset ja/või keskkonnaalast kasu.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et seoses käesoleva programmi rahastamispaketi suurendamisega tuleks läbi vaadata ka arusaamine sellest, millistele struktuurireformidele peaks see olema suunatud. Programmi raames toimuvaid struktuurireforme tuleks käsitada nii, et nad hõlmavad riiklikke investeerimisprogramme, avalike hüvede ja teenuste tagasiviimist riiklikule või munitsipaaltasandile, avalike sotsiaalkindlustussüsteemide tugevdamist, ning reforme, mis edendavad kollektiivläbirääkimisi ja suurendavad reaalpalga tõusu.

Programmi 2017. aasta tööprogrammi kohaselt eraldati umbes 90 % programmi vahenditest projektidele, mille eesmärk oli vastavalt Euroopa poolaasta ja muude ELi õigusaktide nõuetele rakendada komisjoni juhiseid. Seetõttu on arvamuse koostaja seisukohal, et ettepanekus tuleks eraldi välja tuua sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll taotluse sõnastamises ning reformi elluviimise kavandamises ja rakendamises.

Mis puudutab üldeesmärgi muutmist nii, et see hõlmaks lähenemiskriteeriume euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide jaoks, on arvamuse koostaja seisukohal, et selle tulemusel võidakse hakata programmi kasutama viisil, mis kahjustab kvaliteetseid ja kättesaadavaid avalikke teenuseid ja sotsiaalkindlustussüsteeme, eelkõige seoses valitsemissektori eelarve puudujäägi ja valitsemissektori võla suhtega SKPsse. Seetõttu leiab arvamuse koostaja, et programm peaks keskenduma selliste taotluste rahuldamisele, mis annavad kindlat sotsiaalset või keskkonnaalast kasu.

Arvamuse koostaja ei nõustu soovitusega, mille komisjoni esitas ettepanekuga kaasnevas seletuskirjas, et liikmesriike tuleks kutsuda üles Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide olemasolevaid tehnilise abi vahendeid kõnealusesse programmi ümber paigutama, sealhulgas euro kasutuselevõtuga seotud taotluste puhul. Ta on seisukohal, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendid ja nende kõiki liikmesriike hõlmav tähtis roll tuleks säilitada, ja mitte seda kõnealusesse programmi ümber paigutada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)   Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja kiiresti neist taastuda, toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad struktuurireformid on sellise arengu saavutamiseks õige viis.	(1)   Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste ja ühiskondade loomine toetab territoriaalset, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad struktuurireformid on sellise arengu saavutamiseks õige viis. Struktuurireforme peetakse kasulikuks mitte ainult siis, kui nad vähendavad sotsiaalselt jätkusuutlikul viisil riiklikke kulutusi, vaid ka siis, kui nad suurendavad lühiajaliselt kulutusi, et keskmises ja pikas perspektiivis parandada majanduslikku suutlikkust ja eelarve tasakaalu. Struktuurireformide eduka elluviimise ja jätkusuutlikkuse seisukohast on hädavajalik, et neil oleks demokraatlik toetus, mis tagab kõigi asjaomaste sidusrühmade, nt kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna esindajate osaluse.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a)  Võimaldamaks ülevaadet vastavalt iga liikmesriigi taotlusele välja töötatavatest ja rakendatavatest reformidest, peaks programmi uue eelarve jaotus põhinema selgetel valikukriteeriumitel ja olema esitatud läbipaistvalt. See tagaks teadmiste, kogemuste ja parimate tavade vahetamise, mis on programmi üks eesmärke.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b)  Programmi eesmärk on aidata liikmesriikidel suurendada võimet valmistada ette ja rakendada majanduskasvu toetavaid struktuurireforme, kuid see ei tohiks asendada liikmesriikide riiklikest eelarvetest tulevat rahastust ja seda ei tohiks kasutada jooksvate kulude katmiseks.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)   Liikmesriikide huvi programmi vastu on kasvanud ja ületab algseid prognoose: 2017. aasta tsükli jooksul ületas komisjoni saadud taotluste hinnanguline väärtus oluliselt kõnealuse aasta eraldisi. 2018. aasta tsükli jooksul ületas saadud taotluste hinnanguline väärtus kõnealuseks aastaks kavandatud rahalisi vahendeid viis korda. Toetust on programmi alusel taotlenud kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel.	(2)   Liikmesriikide huvi programmi vastu on kasvanud ja ületab algseid prognoose: 2017. aasta tsükli jooksul ületas komisjoni saadud taotluste hinnanguline väärtus oluliselt kõnealuse aasta eraldisi, mille tulemusena jäid mõned taotlused rahastuseta. 2018. aasta tsükli jooksul ületas saadud taotluste hinnanguline väärtus kõnealuseks aastaks kavandatud rahalisi vahendeid viis korda. Toetust on programmi alusel taotlenud kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)  Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.	(3)  Territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise edendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro.	(4)  Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda territoriaal-, majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise edendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt.	(6)  Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt. Täiendavaid eraldisi tuleb rahastada ainult uute assigneeringute kaudu, mida eelarvepädev institutsioon eraldab komisjoni asjaomase ettepaneku põhjal, kasutades täiel määral eelarve paindlikkust. Sellel otstarbel ei tohiks kaaluda ümberpaigutamist, et vältida negatiivset mõju olemasolevate mitmeaastaste programmide finantseerimisele.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) 2017/825 Artikkel 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides ning osutada liikmesriigi ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel. Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides ning osutada liikmesriigi ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks territoriaalsetele, majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, finantsstabiilsust, kvaliteetsete töökohtade loomist ja investeerimist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a Määrus (EL) 2017/825 Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot. 1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot. Programmi laiendamist ei rahastata mitte liidu olemasolevate programmide arvelt, vaid erivahenditest, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013*.   _________________   * Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketi suurendamine ja selle üldeesmärgi muutmine
Viited	COM(2017)0825 – C8-0433/2017 – 2017/0334(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	REGI 14.12.2017
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 14.12.2017
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.4.2018
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Liadh Ní Riada 21.3.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	24.4.2018
Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 5 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Tiemo Wölken, Marco Zanni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Anneli Jäätteenmäki, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Verónica Lope Fontagné, Andrey Novakov, Pavel Poc, Claudia Țapardel
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	John Stuart Agnew, Martina Anderson, Auke Zijlstra, Ivan Štefanec

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28	+
ALDE	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez
ECR	Zbigniew Kuźmiuk
PPE	Richard Ashworth, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Verónica Lope Fontagné, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa, Inese Vaidere, Ivan Štefanec, Patricija Šulin
S&D	Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, John Howarth, Vladimír Maňka, Pavel Poc, Răzvan Popa, Isabelle Thomas, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos, Claudia Țapardel

5	–
ECR	Bernd Kölmel
EFDD	John Stuart Agnew
ENF	Marco Zanni, Auke Zijlstra
GUE/NGL	Martina Anderson

3	0
ALDE	Anneli Jäätteenmäki
Verts/ALE	Jordi Solé, Monika Vana

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS (20.6.2018)

regionaalarengukomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki
(COM(2017)0825 – C8‑0433/2017 – 2017/0334(COD))

Arvamuse koostaja (*): Roberto Gualtieri

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1)  Et saavutada liidu eesmärke, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3, on liikmesriigid kohustatud käsitama oma majanduspoliitikat kui ühise huvi küsimust ning seda liidusiseselt kooskõlastama.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1 a)  Liidu poliitika, meetmete ja vahendite eesmärk on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1 b)  Liit peab oma poliitika ja tegevuse määratlemisel ja rakendamisel võtma muu hulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu arvesse nõudeid, mis on seotud kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1 c)  Liit peab liikmesriikide taotlusel aitama neil parandada oma haldussuutlikkust liidu õiguse rakendamisel.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja kiiresti neist taastuda, toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad struktuurireformid on sellise arengu saavutamiseks õige viis.	(1)  Struktuurireformi tugiprogrammi (edaspidi „programm“) eesmärk on parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada majandus- ja haldusreforme, et edendada kindlat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist, konkurentsivõimet, tootlikkust ning ühist heaolu ja suuremat vastupanuvõimet kriisidele, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi kooskõlas riiklike reformikavadega.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a)  Struktuurireformide edukas rakendamine nõuab poliitilist tahet, otsusekindlust, tõhusat ja tulemuslikku avalikku haldust ning kõikide ühiskonnarühmade toetust. Seepärast on oluline, et struktuurireformide toetuseks kaasataks majandus- ja sotsiaalpartnereid ja teisi asjaomaseid sidusrühmi ning et neil oleks ka riikide ja vajaduse korral piirkondlike parlamentide kaudu saadud demokraatlik toetus.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b)  Eelistada tuleks meetmeid, millel on sünergiline toime muudele sektoritele ning mille eesmärk on muu hulgas saavutada liidus suur ja pikaajaline majanduskasv, majanduse elavnemine ja lähenemine, võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu, edendada kvaliteetsemaid tööhõivevõimalusi ja rakendada sotsiaalpoliitikat. Kõnealused struktuurireformid peaksid olema kooskõlas ja seotud Euroopa poolaasta eesmärkidega ja riigipõhiste soovituste rakendamisega liikmesriikides. Struktuurireformid peaksid hõlmama liidu õigusaktide nõuetekohast ja õigeaegset ülevõtmist ja rakendamist, kuna nende õigusaktide laitmatu toimimine on majandusliku lähenemise saavutamiseks hädavajalik.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 c)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 119 lõikele 2 on Euroopa Liidu rahaühik euro.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)  Liikmesriikide huvi programmi vastu on kasvanud ja ületab algseid prognoose: 2017. aasta tsükli jooksul ületas komisjoni saadud taotluste hinnanguline väärtus oluliselt kõnealuse aasta eraldisi. 2018. aasta tsükli jooksul ületas saadud taotluste hinnanguline väärtus kõnealuseks aastaks kavandatud rahalisi vahendeid viis korda. Toetust on programmi alusel taotlenud kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel.	(2)  Liikmesriikide huvi programmi vastu on kasvanud ja ületab algseid prognoose: 2017. aasta tsükli jooksul ületas komisjoni saadud taotluste hinnanguline väärtus oluliselt kõnealuse aasta eraldisi ning seetõttu jäid mitmed rahastamistaotlused rahuldamata. 2018. aasta tsükli jooksul ületas saadud taotluste hinnanguline väärtus kõnealuseks aastaks kavandatud rahalisi vahendeid viis korda. Toetust on programmi alusel taotlenud kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a)  Programmi tulemuste esitust ja läbipaistvust tuleks parandada, tehes ülevaate igas liikmesriigis rakendatud reformidest internetis avalikult kättesaadavaks, et tagada liikmesriikide seas teadmiste, kogemuste ja parimate tavade vahetamine.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)  Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.	(3)  Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, muu hulgas sotsiaalselt tasakaalustatud, keskkonda säästvate ja majanduskasvu soodustavate struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus ning tagada selle pikaajaline stabiilsus ja heaolu. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise edendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro.	(4)  Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomise edendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro. Kõnealuse üldeesmärgi vajalik osa on ka põhjalik järelhindamine, mille käigus selgitatakse välja, kuidas programm on aidanud liikmesriikides struktuurireforme läbi viia.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  Samuti tuleb märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis võivad aidata euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel valmistuda euroala liikmeks saama.	(5)  Samuti tuleb märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis aitavad euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel, kelle suhtes kehtib majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis osalemise puhul erand, valmistuda euroala liikmeks saama.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt.	(6)  Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt. Selline vahendite suurendamine ei tohiks toimuda olemasolevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ümberpaigutamise teel, vaid erivahendite kasutuselevõtmise teel, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013*. Liikmesriigid ei peaks olema sunnitud programmi rahastamise puudujääkide katmiseks kandma üle Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide riiklikke ja piirkondlikke eraldisi. * Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Et toetust anda võimalikult väikese hilinemisega, peaks komisjon saama kasutada osa rahastamispaketist, et katta ka selliste tegevuste kulud, mis toetavad programmi, nt kulutused seoses konkreetsete projektide kohapealse kvaliteedikontrolli ja seirega.	(7)  Et toetust anda võimalikult väikese hilinemisega, peaks komisjon saama kasutada osa rahastamispaketist, et katta ka selliste tegevuste kulud, mis toetavad programmi, nt kulutused seoses konkreetsete projektide kohapealse kvaliteedikontrolli, seire ja hindamisega.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) nr 2017/825 Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides ning osutada liikmesriigi ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel.“ Programmi üldeesmärk on osutada liikmesriigi, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele abi haldus- ja majandusreformi läbiviimisel ning meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele ning majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele lahenduste leidmisele, et edendada ja parandada jätkusuutlikku majanduskasvu, keskkonnasäästlikkust, sotsiaalkaitset, töökohtade loomist ja investeerimist, konkurentsivõimet, tootlikkust, territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust, lähenemist ja ühist heaolu ning vastupanuvõimet kriisidele. Selline toetus võib hõlmata ka abi liidu fondide tõhusaks, tulemuslikuks ja läbipaistvaks kasutamiseks ning liidu õigusaktide nõuetekohaseks ja õigeaegseks ülevõtmiseks ja rakendamiseks. Nende eesmärkide kaudu aitab programm valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames.“;
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a Määrus (EL) nr 2017/825 Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot. 1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot. Selline vahendite suurendamine ei tohiks toimuda olemasolevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite ümberpaigutamise teel, vaid erivahendite kasutuselevõtmise teel, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013*. * Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketi suurendamine ja selle üldeesmärgi muutmine
Viited	COM(2017)0825 – C8-0433/2017 – 2017/0334(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	REGI 14.12.2017
Arvamuse esitajad        istungil teada andmise kuupäev	ECON 14.12.2017
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.4.2018
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Roberto Gualtieri 24.4.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	4.6.2018	18.6.2018
Vastuvõtmise kuupäev	19.6.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	40 14 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, David Coburn, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Barbara Kappel, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Alex Mayer, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andrea Cozzolino, Ashley Fox, Doru-Claudian Frunzulică, Syed Kamall, Alain Lamassoure, Thomas Mann, Luigi Morgano, Michel Reimon, Joachim Starbatty
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Jens Gieseke, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Rupert Matthews

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40	+
ALDE	Petr Ježek, Ramon Tremosa i Balcells
PPE	Burkhard Balz, Markus Ferber, Jens Gieseke, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan
S&D	Hugues Bayet, Pervenche Berès, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Doru-Claudian Frunzulică, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker
VERTS/ALE	Sven Giegold, Philippe Lamberts, Michel Reimon, Ernest Urtasun

14	–
ALDE	Caroline Nagtegaal
ECR	Ashley Fox, Syed Kamall, Rupert Matthews, Stanisław Ożóg, Joachim Starbatty, Kay Swinburne
EFDD	David Coburn, Bernard Monot, Marco Valli
ENF	Gerolf Annemans, Marco Zanni
GUE/NGL	Martin Schirdewan, Miguel Viegas

1	0
ENF	Barbara Kappel

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletuid

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (8.6.2018)

regionaalarengukomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2017/825, et suurendada struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketti ja muuta selle üldeesmärki
(COM(2017)0825 – C8-0433/2017 – 2017/0334(COD))

Arvamuse koostaja: Csaba Sógor

LÜHISELGITUS

Aastaid 2017–2020 hõlmav struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“), mis loodi möödunud aastal Euroopa Parlamendi laiaulatuslikul toetusel, on olnud kasutusel alates 20. maist 2017 ja selle eelarve on 142,8 miljonit eurot. Programmi eesmärk on aidata kaasa institutsioonilistele, halduslikele ja majanduskasvu toetavatele struktuurireformidele liikmesriikides eksperditoe andmise kaudu seda taotlevatele riiklikele ametiasutustele.

Antav toetus võib hõlmata väga erinevaid poliitikavaldkondi, millest paljud on otsese ühiskondliku tähtsusega, nagu haridus ja koolitus, töökohtade loomisele suunatud tööturupoliitika, vaesusevastane võitlus ning sotsiaalse kaasamise, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande süsteemide, rahvatervise ja tervishoiusüsteemide edendamine. Muudel toetatavatel valdkondadel on samuti suur mõju majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis.

Programmi algselt prognoositust oluliselt suurem kasutuselevõtt liikmesriikides on toonud kaasa kasvava nõudluse toetuse järele, mis ületab kasutada olevat eelarvet mitmekordselt. Komisjoni andmetel esitas 24 liikmesriiki 2018. aasta tsükli käigus 444 toetuse saamise taotlust ja aastane eraldatud summa kokku oli 30,5 miljonit eurot, samas kui kõigi taotlustega seotud hinnanguline kulu oli viis korda suurem – ligikaudu 152 miljonit eurot.

Seetõttu tegi komisjon ettepaneku suurendada programmi 80 miljoni euro võrra, kasutades paindlikkusinstrumenti kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku artikli 11 alusel. Ühtlasi kavatseb komisjon osutada programmi eesmärkide hulgas sõnaselgelt selliste reforme toetavate meetmete ja tegevuse rahastamisele, mis võivad aidata liikmesriikidel valmistada ette euroalaga ühinemist.

Komisjon pakub ühtlasi liikmesriikidele võimalust kanda struktuurireformi tugiprogrammi määruse artikli 11 alusel programmi üle osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tehnilise abi vahenditest.

Arvestades, et kasvu ergutava, jätkusuuliku ja kaasava poliitika kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikud kõrgetasemelised eksperditeadmised on liikmesriigiti erinevalt kättesaadavad ja ka programmi populaarsus on liikmesriikides erinev, on programmi eelarve suurendamine vägagi teretulnud.

Arvamuse koostaja tunnistab täiel määral, et euro kasutuselevõtmise toetamise selgesõnaline lisamine programmi eesmärkide hulka on oluline, kuid samas tahab ta ka toonitada, et sellele lisaks tuleb rõhutada iga-aastases majanduskasvu analüüsis välja toodud ELi strateegilisi prioriteete, nagu kvaliteetse hariduse, koolituse, tööjõu tootlikkuse ja aktiivse tööturupoliitika toetamine. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga seotud struktuurireforme tuleks rohkem rõhutada, võttes arvesse asjaolu, et strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive ja sotsiaalse kaasamise alased eesmärgid on saavutamisest väga kaugel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja tegevuse määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. Lisaks, ning nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11, peavad liidu poliitikasse ja tegevusse olema integreeritud keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada jätkusuutlikku majanduskasvu tagavaid haldus- ja struktuurireforme, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja kiiresti neist taastuda, toetab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Institutsionaalsed, haldus- ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavad struktuurireformid on sellise arengu saavutamiseks õige viis.	(1)  Struktuurireformi tugiprogramm (edaspidi „programm“) loodi selleks, et parandada liikmesriikide võimet ette valmistada ja rakendada kaasavat majanduskasvu tagavaid Euroopa lisaväärtusega haldus- ja struktuurireforme ning edendada muu hulgas solidaarsust, sealhulgas toetades liidu fondide tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, muu hulgas sotsiaalse kaasamise valdkonnas. Seega võib programm olla ka oluline vahend selleks, et aidata saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke ja põhimõtteid. Komisjon annab programmi raames toetust liikmesriikide taotluse alusel ja toetus võib katta väga erinevaid poliitikavaldkondi. Tugeval majandus- ja sotsiaalsel struktuuril põhinevate vastupidavate majanduste loomine, mis võimaldab liikmesriikidel tõhusalt panna vastu šokkidele ja kiiresti neist taastuda, toetab liidu eesmärkide täitmist majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ja täieliku tööhõive osas. Kaasavat majanduskasvu, töökohtade loomist ja sotsiaalset ühtekuuluvust toetavad institutsionaalsed, halduslikud ja kaasavad struktuurireformid on sellise arengu saavutamiseks õige viis. Programmil on head võimalused selleks, et täiendada ja edendada veelgi Euroopa poolaasta tsükli elluviimist, eelkõige selle iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja riigipõhiseid soovitusi, ning liikuda strateegia „Euroopa 2020“ pikaajaliste eesmärkide täitmise suunas.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a)  Programmi toetuseks mõeldud rahastamispaketi suurendamine peaks olema seotud programmi eesmärkide läbivaatamisega, kuna paljudes liikmesriikides on vaja tugevdada avalikke sotsiaalkindlustussüsteeme ning edendada kollektiivläbirääkimisi ja reaalpalga tõusu.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)  Liikmesriikide huvi programmi vastu on kasvanud ja ületab algseid prognoose: 2017. aasta tsükli jooksul ületas komisjoni saadud taotluste hinnanguline väärtus oluliselt kõnealuse aasta eraldisi. 2018. aasta tsükli jooksul ületas saadud taotluste hinnanguline väärtus kõnealuseks aastaks kavandatud rahalisi vahendeid viis korda. Toetust on programmi alusel taotlenud kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel.	(2)  Liikmesriikide huvi programmi vastu on kasvanud ja ületab algseid prognoose: 2017. aasta tsükli jooksul ületas komisjoni saadud taotluste hinnanguline väärtus oluliselt kõnealuse aasta eraldisi. 2018. aasta tsükli jooksul ületas saadud taotluste hinnanguline väärtus kõnealuseks aastaks kavandatud rahalisi vahendeid viis korda. Toetust on programmi alusel taotlenud peaaegu kõik liikmesriigid ja taotlused jagunevad programmi kõigi poliitikavaldkondade vahel. Seetõttu eeldatakse, et taotluste arv ületab ka edaspidi märkimisväärselt programmi rahastamisvõimalusi ning seega on vaja teha toetustaotluste seas valik, toomata seejuures ohvriks vajadust kohelda liikmesriike võrdselt. Taotluste hindamisel tuleks pöörata suurt tähelepanu iga-aastases majanduskasvu analüüsis loetletud prioriteetidele, liidu strateegilistele prioriteetidele ning taotlustele, millel on positiivne sotsiaalne mõju ja millega kaasatakse ka partnereid. 2018. aasta majanduskasvu analüüsi kohaselt eeldavad liikmesriikide majanduse taastumise ja tööhõiveolukorra erinevused täiendavaid sihipäraseid investeeringuid kvaliteetsesse haridusse, koolitusse, tööviljakusse ja aktiivsesse tööturupoliitikasse. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga seotud struktuurireforme tuleks rohkem rõhutada, võttes arvesse asjaolu, et strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive ja sotsiaalse kaasamise alased eesmärgid on saavutamisest väga kaugel. Taotluste hindamisel tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse ka reformi põhjendatust ning kui taotletavate reformide laad ja ulatus seda nõuavad, ka asjaomaste sidusrühmade ja partneritega konsulteerimise tulemusi.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)  Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus. Liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik ei ole euro, on see euroalaga ühinemise ettevalmistamisel eriti oluline.	(3)  Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine struktuurireformide toetamise teel on oluline, et edukalt osaleda majandus- ja rahaliidus.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Seepärast on asjakohane rõhutada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega – et ühtekuuluvuse, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku kasvu ja töökohtade loomise edendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro.	(4)  Seepärast on asjakohane lisada programmi üldeesmärgi all – nimelt toetuse raames tegeleda majandus- ja sotsiaalprobleemidega –, et majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, sotsiaalse kaasamise ja vaesuse vastu võitlemise, konkurentsivõime, tootlikkuse, jätkusuutliku ja kaasava kasvu, töökohtade loomise ning investeerimise edendamine peaks aitama tulevaseks euroalas osalemiseks valmistuda ka nendel liikmesriikidel, kelle rahaühik ei ole euro, ning aitama kaasa lähenemisele nii euroalas kui ka väljaspool seda.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  Samuti tuleb märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis võivad aidata euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel valmistuda euroala liikmeks saama.	(5)  Samuti tuleb märkida, et programmi meetmete ja tegevustega võib toetada reforme, mis aitavad euroga ühineda soovivatel liikmesriikidel valmistuda euroala liikmeks saama nii, et see võimaldaks neil liikmesriikidel parandada ka oma tulemuslikkust selliste sotsiaalsete näitajate osas, mida kasutatakse Euroopa poolaasta puhul.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt.	(6)  Et võtta arvesse liikmesriikide kasvavat nõudlust toetuse järele, ja võttes arvesse vajadust toetada struktuurireforme liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, on vaja kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud paindlikkusinstrumendi abil suurendada rahalisi eraldisi programmile tasemeni, mis võimaldab liidul anda toetust taotlevate liikmesriikide vajadustele vastavalt. Liikmesriikidel peaks olema vabatahtlikkuse alusel võimalik kasutada määruse (EL) 2017/825 artiklis 11 sätestatud võimalust kanda osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tehnilise abi vahenditest üle programmi, et toetada reformide, sealhulgas euro kasutuselevõtuga seotud reformide elluviimist. Arvestades aga, kui oluline on töötada välja struktuurireformid majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks ning liikmesriikides valitsevat suurt nõudlust programmist antava toetuse järele ning eeldusel, et hinnang aastatel 2017-2020 saavutatud tulemuste kohta on positiivne, tuleks kaaluda 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus struktuurireformide toetamiseks mõeldud alalise programmi loomist koos oma eelarvega.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Et toetust anda võimalikult väikese hilinemisega, peaks komisjon saama kasutada osa rahastamispaketist, et katta ka selliste tegevuste kulud, mis toetavad programmi, nt kulutused seoses konkreetsete projektide kohapealse kvaliteedikontrolli ja seirega.	(7)  Et kvaliteetset toetust anda võimalikult väikese hilinemisega, peaks komisjon saama kasutada osa rahastamispaketist, et katta ka selliste tegevuste kulud, mis toetavad programmi, nt kulutused seoses konkreetsete projektide kohapealse kvaliteedikontrolli ja seirega. Need kulud peaksid olema proportsionaalsed tugiprojektide kohaste kulutuste koguväärtusega.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a)  Et tagada sujuv programmi elluviimist käsitlev aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule, tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul komisjon iga-aastased seirearuanded esitama peab.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 Määrus (EL) nr 2017/825 Artikkel 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse ja jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides ning osutada liikmesriigi ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada ühtekuuluvust, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, mis aitab valmistuda ka euroalas osalemiseks, eelkõige majandusjuhtimise protsesside raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel. Programmi üldeesmärk on anda panus institutsioonilistesse, haldusalastesse, jätkusuutlikku majanduskasvu tagavatesse ja kaasavatesse struktuurireformidesse liikmesriikides, osutades liikmesriikide ametiasutustele abi meetmete puhul, mis on suunatud institutsioonide, juhtimise, avaliku halduse ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna reformimisele ja tugevdamisele vastuseks majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele, et parandada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, sotsiaalset kaasamist ja vaesuse vastu võitlemist, konkurentsivõimet, tootlikkust, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, töökohtade loomist ja investeerimist, eelkõige majandusjuhtimise protsesside ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise raames, sealhulgas liidu fondide tõhusa, tulemusliku ja läbipaistva kasutamise toetamise teel. Programmiga võib samuti konkreetselt toetada liikmesriikide edukat osalemist majandus- ja rahaliidus ning nende liikmesriikide ettevalmistusi euroalal osalemiseks, kelle rahaühik ei ole euro, andes liikmesriikide ametiasutustele tuge sellisteks ettevalmistusteks suunatud meetmeteks.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus) Määrus (EL) nr 2017/825 Artikkel 5 – lõige 2 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (1 a)  Artikli 5 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:   „f a)  meetmed ja tegevus, millega toetatakse reforme liikmesriikides euroalaga ühinemiseks valmistumisel.“
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Määrus (EL) nr 2017/825 Artikkel 5a
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (2)  Lisatakse artikkel 5a välja jäetud „Artikkel 5a   Toetus euroala liikmeks astumiseks valmistumisele   Programmist võidakse rahastada selliseid reforme toetavaid meetmeid ja tegevusi, mis võivad aidata liikmesriikidel ette valmistada euroalaga ühinemist.“
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 – alapunkt a Määrus (EL) nr 2017/825 Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot. 1.  Programmi rakendamise rahastamispakett on jooksevhindades 222 800 000 eurot, millest 80 000 000 eurot eraldatakse paindlikkusinstrumendist nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013* alusel.   __________________   * Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus) Määrus (EL) nr 2017/825 Artikkel 16 – lõige 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (3 a)  Artikli 16 lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega: 2.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta. Aruanne sisaldab teavet järgmise kohta: „2.  Alates 2018. aastast kuni 2021. aastani (kaasa arvatud) esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase seirearuande programmi elluviimise kohta. Aruanne sisaldab teavet järgmise kohta:“
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus) Määrus (EL) nr 2017/825 Artikkel 16 – lõige 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   (3 b)  Artikli 16 lõikesse 2 lisatakse punkt d a:   „d a)  toetusprojektide kohapealse kvaliteedikontrolli ja seire tulemused;“
(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017R0825&from=ET)

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketi suurendamine ja selle üldeesmärgi muutmine
Viited	COM(2017)0825 – C8-0433/2017 – 2017/0334(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	REGI 14.12.2017
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	EMPL 14.12.2017
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Csaba Sógor 13.3.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	15.5.2018
Vastuvõtmise kuupäev	7.6.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 7 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Guillaume Balas, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Michael Detjen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Miroslavs Mitrofanovs, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Claude Rolin, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Renate Weber, Jana Žitňanská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Georges Bach, Sergio Gutiérrez Prieto, Dieter-Lebrecht Koch, Eduard Kukan, Miapetra Kumpula-Natri, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Rory Palmer, Jasenko Selimovic, Monika Vana, Flavio Zanonato
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Andrea Bocskor, Dietmar Köster, Renaud Muselier

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34	+
ALDE PPE S&D VERTS/ALE	Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, António Marinho e Pinto, Jasenko Selimovic, Renate Weber Georges Bach, Andrea Bocskor, David Casa, Danuta Jazłowiecka, Dieter-Lebrecht Koch, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Eduard Kukan, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Elisabeth Morin-Chartier, Renaud Muselier, Claude Rolin Guillaume Balas, Michael Detjen, Elena Gentile, Sergio Gutiérrez Prieto, Agnes Jongerius, Jan Keller, Miapetra Kumpula-Natri, Dietmar Köster, Rory Palmer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato Miroslavs Mitrofanovs, Terry Reintke, Monika Vana

7	–
ECR ENF GUE/NGL NI	Czesław Hoc, Anthea McIntyre, Jana Žitňanská Dominique Martin Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo Lampros Fountoulis

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Struktuurireformi tugiprogrammi rahastamispaketi suurendamine ja selle üldeesmärgi muutmine
Viited	COM(2017)0825 – C8-0433/2017 – 2017/0334(COD)
EP-le esitamise kuupäev	6.12.2017
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	REGI 14.12.2017
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 14.12.2017	ECON 14.12.2017	EMPL 14.12.2017	PECH 14.12.2017
	CULT 14.12.2017
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	PECH 11.12.2017	CULT 22.1.2018
Kaasatud komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 19.4.2018	ECON 19.4.2018
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Ruža Tomašić 25.1.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	27.3.2018	25.4.2018
Vastuvõtmise kuupäev	25.6.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	15 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mercedes Bresso, Rosa D’Amato, John Flack, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	John Howarth, Ivana Maletić
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	John Stuart Agnew, Olle Ludvigsson, Marc Tarabella
Esitamise kuupäev	27.6.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

15	+
ALDE	Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg
ECR	John Flack, Ruža Tomašić
PPE	Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Ramón Luis Valcárcel Siso
S&D	Mercedes Bresso, John Howarth, Constanze Krehl, Olle Ludvigsson, Louis-Joseph Manscour, Marc Tarabella, Derek Vaughan

3	–
EFDD	John Stuart Agnew
GUE/NGL	Younous Omarjee
NI	Konstantinos Papadakis

1	0
EFDD	Rosa D'Amato

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu