RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega

28.6.2018 - (COM(2016)0854 – C8-0474/2016 – 2016/0364(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Peter Simon

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega

(COM(2016)0854 – C8-0474/2016 – 2016/0364(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0854),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 53 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0474/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 8. novembri 2017. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0243/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED^[2]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2016/0364 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[3],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[4],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL[5] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus nr 575/2013[6] võeti vastu aastatel 2007–2008 puhkenud finantskriisidele reageerimiseks. Need õiguslikud meetmed on märkimisväärselt kaasa aidanud liidu finantssüsteemi tugevdamisele ning parandanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastupanuvõimet võimalike tulevaste šokkide suhtes. Kuigi meetmed olid väga põhjalikud, ei käsitletud neis krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõiki haavatavusi. Samuti on mõne algselt kavandatud meetme suhtes kasutatud läbivaatamisklauslit või ei olnud mõni neist sujuva rakendamise võimaldamiseks piisavalt selgelt sõnastatud.

(2)  Käesoleva direktiivi eesmärk on lahendada probleemid sätetega, mille puhul on ilmnenud, et need ei ole piisavalt selged ja mida on seetõttu mitmeti tõlgendatud, või mis on leitud olevat teatavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks liiga koormavad. Samuti sisaldab see direktiivi 2013/36/EL kohandusi, mida on vaja pärast muude asjakohaste liidu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL[7] vastuvõtmist või paralleelset määruse (EL) nr 575/2013 muutmise ettepanekut. Lisaks ühtlustatakse muudatusettepanekute abil praegust õigusraamistikku rahvusvaheliste arengusuundumustega, et edendada erinevates jurisdiktsioonides sidusust ja võrreldavust.

(2 a)  Euroopa finantskriisi üks peamisi õppetunde oli see, et institutsiooniline ja poliitiline raamistik ei suutnud tasakaalustamatust liidus ära hoida ega vähendada. Pidades silmas viimaseid institutsioonilisi arenguid liidus, on makrotasandi usaldatavusnõuete raamistiku põhjalik läbivaatamine õigustatud. Oluline on ühtlustada ametiasutuste koordineerimismehhanismi, lihtsustada makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikavahendite aktiveerimist ja laiendada makrotasandi usaldatavusnõuete töövahendeid, et tagada, et ametiasutustel oleks võimalik tegeleda süsteemsete riskidega õigel ajal ja tõhusalt. Seadusandlikud muudatused peaksid muu hulgas hõlmama riiklike ja liidu tasandi makrotasandi usaldatavusjärelevalveasutuste asjakohaste volituste läbivaatamist, et paremini piiritleda vastutust riskihindamise ja poliitika kujundamise valdkondades, sealhulgas ametiasutuste vahelist koordineerimist ja teatamiskorda. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul peaks olema oluline roll makrotasandi usaldatavusmeetmete koordineerimisel ning liikmesriikides kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmeid käsitleva teabe edastamisel, eriti vastuvõetud makrotasandi usaldatavusmeetmete oma veebisaidil avaldamise kaudu ja kavandatud makrotasandi usaldatavusmeetmetest teatamise järgselt toimuva ametiasutuste vahelise teabejagamise kaudu.

(3)  Finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad võivad olla pangandusgruppide emaettevõtjad ning usaldatavusnõuete kohaldamine on nähtud ette selliste valdusettevõtjate konsolideeritud olukorra põhjal. Kuna selliste valdusettevõtjate kontrolli all olev krediidiasutus või investeerimisühing ei pruugi alati nõuetele konsolideeritult vastata, on konsolideerimise kohaldamisalaga kooskõlas, et finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad arvatakse direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 otsesesse kohaldamisalasse. Seega on finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate jaoks vajalik eraldi tegevusloamenetlus, samuti pädevate asutuste poolne järelevalve. Seeläbi oleks tagatud, et konsolideeritud usaldatavusnõudeid täidab otseselt valdusettevõtja, kelle suhtes siis ei kohaldata üksikettevõtja tasandil kohaldatavaid usaldatavusnõudeid.

(4)  Konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele usaldatakse peamised konsolideeritud järelevalvega seotud tööülesanded. Seega on konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele vaja ülesandeks teha ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate usaldatavusnõuetel põhinev tegevusloa andmine ja järelevalve. Samuti peaks finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevusloa andmise ja järelevalve eest vastutama Euroopa Keskpank nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013[8] artikli 4 lõike 1 punkti g kohase krediidiasutuste emaettevõtjate konsolideeritud alusel järelevalve tegemise ülesande raames.

(5)  Komisjoni 28. juuli 2016. aasta aruandes COM(2016) 510 tuli välja, et mõned põhimõtted, nimelt direktiivi 2013/36/EL artikli 94 lõike 1 punktides l ja m sätestatud edasilükkamise ja instrumentides väljamaksmise nõuded, on väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldamisel liiga koormavad ega vasta nendega usaldatavuse valdkonnas saadavale kasule. Samalaadselt leiti, et nende nõuete kohaldamise kulud ületavad väikest muutuvtasu saavate töötajate puhul neist usaldatavuse valdkonnas saadavat kasu, kuna muutuvtasu selline osakaal ei pane töötajaid üldse või eriti liigseid riske võtma. Seega on direktiivis vaja väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused ja investeerimisühingud ning väikest muutuvtasu saavad töötajad edasilükkamise ja instrumentides väljamaksmise põhimõtete täitmisest vabastada, kuigi tavapäraselt tuleks kõikidelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõuda kõikide põhimõtete kohaldamist kõikide ametialases tegevuses oluliselt asutuse riskiprofiili mõjutavate töötajate suhtes.

(6 a)  Meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 157. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad seda järjepidevalt kohaldama. Seepärast peaksid nad kasutama sooneutraalset tasustamispoliitikat.

(6)  Järelevalvealase ühtsuse ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute võrdsete tingimuste tagamiseks, samuti kõikjal liidus hoiustajate, investorite ja tarbijate kaitsmiseks on vaja selgeid, sidusaid ja ühtlustatud kriteeriume, mille alusel määrata kindaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud on väikesed ja mittekeerukad ning et muutuvtasu on väike. Samal ajal on sobiv jätta pädevatele asutustele teatav paindlikkus vajaduse korral rangema korra kehtestamiseks. 

(7)  Direktiivis 2013/36/EL nõutakse, et olulise osa – ja igal juhul vähemalt 50 % – mis tahes muutuvtasust moodustaks tasakaalustatud kogum, kuhu kuuluvad olenevalt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist aktsiad või samaväärsed osalused, või börsil noteerimata krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul aktsiatega seotud instrumendid või muud samaväärsed mitterahalised instrumendid, ning võimaluse korral muud teatavatele tingimustele vastavad esimese või teise taseme instrumendid. Selle põhimõtte kohaselt saavad aktsiatega seotud instrumente kasutada üksnes börsil noteerimata krediidiasutused ja investeerimisühingud ning börsil noteeritud krediidiasutused ja investeerimisühingud on kohustatud kasutama aktsiaid. Komisjoni 28. juuli 2016. aasta aruandes COM(2016) 510 leiti, et aktsiate kasutamisega võib börsil noteeritud krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks kaasneda märkimisväärne halduskoormus ja kulu. Samas on usaldatavuse valdkonnas võimalik saavutada samaväärne kasu seeläbi, et börsil noteeritud krediidiasutustel ja investeerimisühingutel lubatakse kasutada aktsiatega seotud instrumente, mille väärtus muutub aktsiate väärtusega. Seega tuleks aktsiatega seotud instrumentide kasutamise võimalus anda ka börsil noteeritud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(8)  Pädevate asutuste kehtestavatel omavahendite lisanõuetel on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite üldtaseme kujundamisel suur mõju ning need on turuosaliste jaoks olulised, sest kehtestatud täiendavate omavahendite tase mõjutab dividendimaksete, preemiamaksete ja täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide maksete piirangute käivitamise aega. Selleks et tagada nõuete ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides ja turu nõuetekohane toimimine, tuleks lisakapitalinõuete kehtestamise tingimused selgelt määratleda.

(9)  Pädevate asutuste kehtestatavad omavahendite lisanõuded peaks olema seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu konkreetse olukorraga ning olema nõuetekohaselt põhjendatud. Neid nõudeid tuleks kasutada selleks, et katta krediidiasutuste või investeerimisühingute riske, mis tulenevad nende tegevusest, sealhulgas riske, mis kajastavad teatavate ärimudelite või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile. Siiski ei tohiks need olla vastuolus määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud erikäsitlusega, mille eesmärk on vältida soovimatut mõju finantsstabiilsusele, laenupakkumisele ja reaalmajandusele.

(9 a)  Riske, mis kaasnevad krediidiasutuse või investeerimisühingu süsteemse olulisusega, tuleks lisaks kapitalipuhvritele võtta arvesse ka finantsvõimenduse määra arvutamise puhul kooskõlas Baseli komitee otsusega globaalsete süsteemselt oluliste pankade jaoks ette nähtud finantsvõimenduse määra puhvri kohta. Sel põhjusel tuleks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate jaoks kehtestada finantsvõimenduse määra kohandus, mis peaks moodustama 50 % globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate riskiga kaalutud suuremate kahjude katmise nõuetest.

(9 b)  Järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel tuleks arvesse võtta krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurust, struktuuri ja sisemist ülesehitust ning nende tegevuse olemust, ulatust ja keerukust. Kui erinevatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on sarnane riskiprofiil, näiteks seetõttu, et neil on sarnane ärimudel või positsioonide geograafiline asukoht, või nad on sama krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmed, peaks pädevatel asutustel olema võimalik kohandada läbivaatamis- ja hindamisprotsessi metoodikat nii, et käsitleda saaks sama riskiprofiiliga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ühiseid omadusi ja riske. Selline kohandamine ei tohiks siiski takistada pädevatel asutustel võtta nõuetekohaselt arvesse iga krediidiasutust ja investeerimisühingut mõjutavaid konkreetseid riske ega muuta võetud meetme krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist laadi.

(10)  Finantsvõimenduse määra nõue kehtib paralleelselt riskipõhiste omavahendite nõuetega. Seega tuleks kõik ülemäärase finantsvõimenduse riski maandamiseks pädevate asutuste kehtestatavad omavahendite lisanõuded liita minimaalse finantsvõimenduse määra nõudega, mitte riskipõhiste omavahendite miinimumnõudega. Lisaks võib krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt finantsvõimenduse nõuete täitmiseks kasutatavaid esimese taseme põhiomavahendeid kasutada ka riskipõhiste omavahendite, sh kombineeritud puhvri nõuete täitmiseks.

(11)  Pädevatel asutustel peaks olema võimalik krediidiasutusele või investeerimisühingule teada anda sellise kapitali edasisest muudatusest, mis ületab minimaalsete omavahendite nõudeid, täiendavate omavahendite nõudeid ja kombineeritud puhvri nõuet ja mille omamist nad asjaomaselt krediidiasutuselt või investeerimisühingult tulevaste ja äärmuslike olukordadega toimetulekuks eeldavad. Kuna see suunis on ühtlasi kapitalieesmärk, tuleks seda käsitleda omavahendite nõuetest ja kombineeritud puhvri nõudest eespool olevana selles mõttes, et kõnealuse eesmärgi mittesaavutamine ei käivita käesoleva direktiivi artiklis 141 sätestatud väljamaksete piiranguid ning käesoleva direktiiviga ja määrusega (EL) nr 575/2013 ei tohiks näha selle suunisega seoses ette kohustuslikku avalikustamist. Kui krediidiasutus või investeerimisühing korduvalt kapitalieesmärgile ei vasta, siis peaks pädeval asutusel olema õigus kohaldada järelevalvemeetmeid ja vajaduse korral kehtestada täiendavate omavahendite nõudeid.

(12)  Vastustes komisjoni üleskutsele esitada finantsteenuste ELi õigusraamistiku kohta arvamusi märgiti, et aruandluskohustust suurendab pädevate asutuste nõutav süstemaatiline aruandlus, mis on palju ulatuslikum kui määruse (EL) nr 575/2013 nõuetega ette nähtud. Komisjon peaks koostama aruande, milles määratakse sellised täiendavad süstemaatilise aruandluse nõuded kindlaks ja hinnatakse, kas need on järelevalvelise aruandluse ühtsete eeskirjadega kooskõlas.

(13)  Kõnealuse direktiivi 2013/36/EL sätted kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski kohta on seotud asjaomaste sätetega [määruses XX, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013], mille jaoks krediidiasutused ja investeerimisühingud vajavad pikemat rakendusperioodi. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski nõuete ühtlustamiseks tuleks selle direktiivi asjaomaste sätete täitmiseks vajalikke sätteid kohaldada samast kuupäevast kui määruse (EL) nr [XX] asjaomaseid sätteid.

(14)  Selleks et ühtlustada kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski arvutamist olukorras, kui krediidiasutuste ja investeerimisühingute sisesüsteemides kõnealust riski rahuldavalt ei mõõdeta, tuleks komisjonile anda õigus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14 käesoleva direktiivi artikli 84 lõikes 4 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite kehtestamisega võtta vastu standardmeetodi väljatöötamise regulatiivsed tehnilised standardid.

(15)    Selleks et pädevad asutused suudaksid paremini tuvastada, milliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahju võib kauplemisportfellivälistes tegevustes osutuda võimaliku intressimäärade muutumise tulemusel ülemääraseks, tuleks komisjonile anda õigus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega ja kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14 võtta vastu regulatiivsed tehnilised standardid, milles täpsustatakse kuus järelevalvealast šokistsenaariumi, mida kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad artikli 98 lõikes 5 osutatud omavahendite majandusliku väärtuse muutumise arvutamiseks kasutama, rahvusvahelistel standarditel põhinevad ühised eeldused, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad rakendama sisesüsteemides sama arvutuse tegemiseks ning arvestades võimalikku vajadust erikriteeriumide järele, et tuvastada krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille puhul võiks pärast intressimäärade muutustest tingitud netointressitulu langust olla õigustatud järelevalvemeetmed.

▌

(17)  Teatavate liikmesriikide riiklikud arengupangad ja krediidikassad on juba varasemast olnud liidu krediidiasutuste alaste õigusaktide kohaldamisest vabastatud. Võrdsete tingimuste tagamiseks peaks olema võimalik lubada ka teiste riiklike arengupankade ja krediidikassade krediidiasutuste alaste õigusaktide kohaldamisest vabastamist ning tegutsemist üksnes nende kantavatele riskidele vastavate riikliku tasandi õiguslike kaitsemeetmete raames. Õiguskindluse tagamiseks on vaja sätestada selliste lisavabastuste selged kriteeriumid ning anda komisjonile õigus võtta konkreetsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute või nende kategooriate puhul sellistele kindlaksmääratud kriteeriumidele vastavuse tuvastamise kohta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

(17 a)  Pangandusliidu väljakujundamine on oluline samm hästi toimivate piiriüleste turgude loomiseks ja selle tagamiseks, et pangakliendid saavad kasu positiivsest mõjust, mida avaldab Euroopa pankadele võrdseid võimalusi pakkuv ühtlustatud ja integreeritud Euroopa pangandusturg. Pangandusliidu väljakujundamisel on tehtud suuri edusamme, kuid endiselt vajavad kõrvaldamist teatavad tõkked, eelkõige valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste valdkonnas. Eeskirjade ühtlustamine on endiselt eriti keeruline suurte piiriüleste grupisiseste positsioonide valdkonnas, kuna ühtsel järelevalvemehhanismil puudub selles valdkonnas ainupädevus. Lisaks on pangandusliidus toimuv piiriülene tegevus allutatud täielikult Baseli pangajärelevalve komitee kasutatavale metoodikale, mistõttu on euroalasse kuuluvas riigis asuva panga jaoks oma tegevuse laiendamine muusse euroalasse kuuluvasse riiki vähem atraktiivne kui oma tegevuse laiendamine kodumaisel turul. Seetõttu peaks komisjon pärast EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Pangandusjärelevalvega põhjalikult konsulteerimist vaatama praeguse raamistiku läbi ning säilitama seejuures päritolu- ja vastuvõtvate riikide suhtes tasakaalustatud ja usaldatavusnõuete seisukohalt mõistliku lähenemisviisi ning võtma arvesse võimalikke eeliseid ja riske liikmesriikide ja piirkondade jaoks.

(17 b)  Riigivõlakirjadel on oluline roll investoritele kõrge krediidikvaliteediga likviidsete varade pakkumisel ja valitsustele stabiilsete rahastamisallikate pakkumisel. Teatavate liikmesriikide finantseerimisasutused on aga investeerinud liiga palju oma valitsuse emiteeritud võlakirjadesse, mis on toonud kaasa liigse keskendumise kodumaisele turule. Arvestades, et pangandusliidu üks peamine eesmärk on murda pankade ja riikide vaheline nõiaring ning et liidus kehtiv riigi võlakohustuse usaldatavusnõuetekohase käsitlemise õigusraamistik peaks olema jätkuvalt kooskõlas rahvusvahelise standardiga, peaksid pangad tegema ka tulevikus riigivõlakirjade portfellide mitmekesistamise alaseid jõupingutusi.

(18)  Enne kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 õigusaktide vastuvõtmist on eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(19)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist tagavate liidu juba olemasolevate õigusaktide tugevdamist ja täpsustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning meetme ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)  Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(21)  Seepärast tuleks direktiivi 2013/36/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1Direktiivi 2013/36/EL muudatused

Direktiivi 2013/36/EL muudetakse järgmiselt:

(1)  Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

(1)  punkt 16 asendatakse järgmisega:

„16) Madalmaades „Netherlandse Investeringsbank voor Ontwikkelingslanden NV“, „NV Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij“, „NV Industriebank Limburgs Instituut voor Ontwikkeling en Financiering“, „Overijsselse Ontwikkelingsmaatschappij NV“ ja „kredietunies“;“;

(2)  lisatakse punkt 24:

„24) Horvaatias „kreditne unije“ ja „Hrvatska banka za obnovu i razvitak“.“;

(b)  lisatakse järgmised lõiked 5a ja 5b:

„5a.  Ilma et see mõjutaks lõikes 5 loetletud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, ei kohaldata käesolevat direktiivi sellise krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes, kelle puhul komisjon on olemasoleva teabe alusel tuvastanud kooskõlas artikliga 148 vastu võetud delegeeritud õigusaktis, et krediidiasutus või investeerimisühing vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

a)  ta on loodud liikmesriigi keskvalitsuse, piirkondliku omavalitsuse või kohaliku asutuse poolt;

b)  krediidiasutust või investeerimisühingut reguleerivad seadused ja sätted annavad kindluse, et eesmärgid hõlmavad avalikku huvi pakkuvat tegevust, näiteks konkreetse majandustegevuse rahastamist edenduse või arengu eesmärgil, või asjaomase liikmesriigi geograafilist ala; 

c)  tema suhtes kohaldatakse ▌järelevalveraamistikku, mis tagab finantsstabiilsuse;

d)  vastavalt keskvalitsus, piirkondlik omavalitsus või kohalik asutus on kohustatud krediidiasutuse või investeerimisühingu elujõulisust kaitsma või tagab otseselt või kaudselt vähemalt 75 % krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustuste või omavahendite nõuetest, rahastamise nõuetest või positsioonidest;

e)  ta ei saa võtta vastu jaehoiuseid, välja arvatud need, mille tagab keskvalitsus, piirkondlik omavalitsus või kohalik asutus; 

f)  kui krediidiasutuse või investeerimisühingu on asutanud piirkondlik omavalitsus või kohalik asutus, piirdub enamik tema tegevusest liikmesriigiga, kus asub tema peakontor;

g)  krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle omavahendite nõudeid, rahastamisvajadust või positsiooni garanteerivad vähem kui 75 % võrra otseselt või kaudselt liikmesriigi keskvalitsus või piirkondlik või kohalik asutus vastavalt punktile d, on krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koguväärtus ▌alla 30 miljardi euro;

h)  krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvara moodustab asjakohase liikmesriigi SKPst alla 30 %;

▌

Komisjon korraldab korrapäraseid läbivaatamisi, et selgitada, kas krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse artikli 148 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti, vastab jätkuvalt esimeses lõigus sätestatud tingimustele.

5b.  Ilma et see mõjutaks lõikes 5 loetletud krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, ei kohaldata käesolevat direktiivi ▌liikmesriigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute selliste kategooriate suhtes, mille puhul komisjon on olemasoleva teabe alusel tuvastanud kooskõlas artikliga 148 vastu võetud delegeeritud õigusaktis, et sellesse kategooriasse kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud kvalifitseeruvad liikmesriigi seaduse kohaselt krediidikassadeks ja vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

a)  nad on kooperatiivset laadi finantseerimisasutused;

b)  nende liikmete ring on piiratud teatavate eelnevalt kindlaksmääratud ühiste omaduste või huvide alusel;

c)  neil on lubatud krediidi- ja finantsteenuseid osutada üksnes liikmetele;

d)  neil on lubatud hoiuseid või tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes liikmetelt▌;

e)  neile on lubatud üksnes käesoleva direktiivi I lisa punktides 1–6 ja punktis 15 loetletud tegevused;

f)  nende suhtes kohaldatakse piisavaid ja tulemuslikke usaldatavusnõudeid, sh miinimumkapitalinõuded, ja järelevalveraamistikku, millel on liidu õiguses kehtestatud raamistikuga sarnane mõju;

g)  selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kategooria varade koondväärtus ei ületa 3 % asjaomase liikmesriigi SKPst▌;

h)  nende tegevus piirdub liikmesriigiga, kus asub nende peakontor.

Komisjon korraldab korrapäraseid läbivaatamisi, et selgitada, kas krediidiasutuste ja investeerimisühingute kategooria, mille suhtes kohaldatakse artikli 148 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti, vastab jätkuvalt esimeses lõigus sätestatud tingimustele.“;

(c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Käesoleva artikli lõike 5 punktis 1 ja punktides 3–24 ning käesoleva artikli lõigete 5a ja 5b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides osutatud üksusi käsitletakse artikli 34 ja VII jaotise 3. peatüki kohaldamisel finantseerimisasutustena.“;

(c a)  lisatakse järgmine lõige:

„6a. Liikmesriigid tagavad, et avaldatakse nende üksuste nimekiri, kelle suhtes käesolevat direktiivi lõigete 5a ja 5b alusel ei kohaldata, ning samuti teave hoiuste kaitsmise määra kohta.“;

(d)  lisatakse lõige 7:

„Lõigetes 5a ja 5b sätestatud kriteeriume, mille alusel saab krediidiasutusi ja investeerimisühinguid artikli 148 kohase delegeeritud õigusaktiga vabastada, ei kohaldata mingil juhul selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes on lõikes 5 osutatud nimekirja alusel eelnevalt vabastatud.

Hiljemalt [5 aastat pärast jõustumist] võib komisjon läbi vaadata lõigete 5a ja 5b kohaselt loetletud üksuste puhul nende üksuste suhtes kohaldatava riikliku õigusraamistiku ja järelevalve, võttes arvesse ka lõigetes 5a ja 5b kirjeldatud kriteeriume.“;

(2)  Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„60) „kriisilahendusasutus“ – direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutus;

61) „globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 132 määratletud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;

62) „kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 133 määratletud kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja;

63) „grupp“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 137 määratletud grupp;

64) „kolmanda riigi grupp“ – grupp, mille emaettevõtja asub kolmandas riigis;

64 a)  „sooneutraalne tasustamispoliitika krediidiasutuses või investeerimisühingus“ – tasustamispoliitika, mille aluseks on naiste ja meeste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmine.;

(b)  lisatakse lõige 3:

„3. Käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete konsolideeritud kohaldamise ning käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 kohase konsolideeritud järelevalve eesmärgil kohaldatakse mõisteid „krediidiasutus või investeerimisühing“, „liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“, „ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing“ ja „emaettevõtja“ ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate suhtes, kelle suhtes kohaldatakse konsolideeritult ka käesolevas direktiivis ja määruses 575/2013 sätestatud nõudeid ja kellele on antud artikli 21a kohane tegevusluba.“;

(3)  Artikli 4 lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Liikmesriigid tagavad, et kui kriisilahenduseks on volitatud asutused, kes ei ole pädevad asutused, siis teevad sellised asutused pädevate asutustega tihedat koostööd ning konsulteerivad pädevate asutustega kriisilahenduse kavade ettevalmistamisel ja kõikidel muudel käesolevas direktiivis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL[9] või määruses (EL) nr 575/2013 nõutud juhtudel.“;

(3 a)  Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused saaksid enne tegevuse alustamist pädevatelt asutustelt tegevusloa, sealhulgas I lisas loetletud tegevuse puhul. Ilma et see piiraks artiklite 10 kuni 14 kohaldamist, sätestavad liikmesriigid tegevusloa andmise tingimused ning teatavad need Euroopa Pangandusjärelevalvele.“;

(4)  Artikli 8 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

(a)  punkt a asendatakse järgmisega:

„a) krediidiasutuse tegevusluba taotledes pädevatele asutustele esitatav teave, sh artiklis 10 sätestatud tegevuskava ning liikmesriikide sätestatud nõuete kohaselt tegevusloa saamiseks vajalik ja kooskõlas lõikega 1 Euroopa Pangandusjärelevalvele esitatud teave“;

(b)  punkt b asendatakse järgmisega:

„b) artikli 14 kohaselt olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete, või selliste aktsionäride ja liikmete puudumisel, kahekümne kõige suurema osalusega aktsionäri või liikme suhtes kohaldatavad nõuded ning“.

(5)  Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Lõiget 1 ei kohaldata hoiuste ega muude tagasimakstavate vahendite kaasamisel järgmistelt:

a)  liikmesriik;

b)  liikmesriigi piirkondlik või kohalik asutus;

c)  avalik-õiguslikud rahvusvahelised organid, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik;

d)  isikud või ettevõtjad sellise asutamise ja tegevuse puhul, mis kuulub sõnaselgelt liidu õiguse alla, kuid mitte käesoleva direktiivi ega määruse (EL) nr 575/2013 alla;

e)  artikli 2 lõikes 5, artikli 2 lõikes 5a ja artikli 2 lõikes 5b osutatud üksused, kelle tegevus on reguleeritud liikmesriigi õiguses.“

(6)  Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10Tegevuskava ja organisatsiooniline ülesehitus

Liikmesriigid nõuavad, et igale tegevusloa taotlusele lisataks tegevuskava, milles esitatakse kõik kavandatavad tegevusvaldkonnad ja kõnealuse krediidiasutuse organisatsiooniline ülesehitus, sh andmed gruppi kuuluvate emaettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta.“

(7)  Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Pädevad asutused keelduvad krediidiasutusele tegevuse alustamiseks loa andmisest, kui nad krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud aktsionäride või osanike sobivuses kooskõlas artikli 23 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega. Kohaldatakse artikli 23 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 24.“

(8)  Artikli 18 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) ei täida enam määruse (EL) nr 575/2013 III, IV või VI osas, v.a artiklites 92a ja 92b, sätestatud või käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a või artikli 105 alusel kehtestatud usaldatavusnõudeid või kui on põhjust arvata, et ta ei suuda täita kohustusi võlausaldajate ees, eelkõige ei suuda tagada talle hoiustajate poolt usaldatud varade turvalisust.“

(9)  Lisatakse järgmised artiklid 21a ja 21b:

„Artikkel 21aFinantsvaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele tegevusloa andmine

1.  Liikmesriigid nõuavad finantsvaldusettevõtjatelt ja segafinantsvaldusettevõtjatelt artikli 111 kohaselt kindlaks määratud konsolideeritud järelevalvet teostavalt asutuselt tegevusloa hankimist.

Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asutamise riigis ei ole konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ühtlasi pädev asutus, siis konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus pädeva asutusega.

2.  Lõikes 1 osutatud tegevusloa taotluses tuleb esitada järgmiseid andmeid käsitlev teave:

a)  finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja grupi organisatsiooniline ülesehitus, nimetades selgelt tütarettevõtjad ja vajaduse korral emaettevõtjad;

b)  vastavus artiklis 13 majandustegevuse tegeliku juhtimise ja peakontori asukoha kohta sätestatud nõuetele;

c)  vastavus artiklis 14 aktsionäride ja osanike kohta sätestatud nõuetele.

3.  Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib tegevusloa anda üksnes siis, kui ta on veendunud, et täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kelle suhtes käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid kohaldatakse, suudab tagada nendele nõuetele vastavuse;

b)  finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei takista tütarettevõtjatest või emaettevõtjatest krediidiasutuste ja investeerimisühingute tulemuslikku järelevalvet.

4.  Konsolideeritud järelevalvet teostavad asutused nõuavad finantsvaldusettevõtjatelt ja segafinantsvaldusettevõtjatelt grupi organisatsioonilise ülesehituse ja käesolevas artiklis osutatud tegevusloanõuetele vastavuse jälgimiseks vajatava teabe esitamist.

5.  Konsolideeritud järelevalvet teostavad asutused võivad finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale antud tegevusloa tagasi võtta üksnes juhul, kui see finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja:

a)  ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, sõnaselgelt loobub tegevusloast või on müünud kõik krediidiasutusest või investeerimisühingust tütarettevõtjad;

b)  on saanud tegevusloa valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal viisil;

c)  ei vasta enam tingimustele, mille alusel tegevusluba anti;

d)  tema suhtes kohaldatakse konsolideeritult käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ning ta ei täida enam määruse (EL) nr 575/2013 III, IV või VI osas või käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a või artikli 105 alusel kehtestatud usaldatavusnõudeid või kui on põhjust arvata, et ta ei suuda täita kohustusi oma võlausaldajate ees;

e)  vastab ühele muudest tingimustest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa tühistamise, või

f)  paneb toime artikli 67 lõikes 1 osutatud rikkumise.

Artikkel 21bVahepealne ELis tegutsev emaettevõtja

1.  ▌Samasse kolmanda riigi gruppi kuuluval kahel või enamal liidus asuval krediidiasutusel või investeerimisühingul peab liidus olema asutatud üks vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja.

1 a.  Pädev asutus võib lõikes 1 osutatud krediidiasutusel või investeerimisühingul lubada omada kahte vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kui pädev asutus teeb kindlaks, et üksainus vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja

i)  oleks vastuolus tegevuste eraldatuse kohustusliku nõudega vastavalt selle kolmanda riigi õigusnormidele, kus asub kolmanda riigi põhiemaettevõtja peakontor või

ii)  muudaks kahe vahepealse ELis tegutseva emaettevõtja puhul kriisilahenduskõlblikkuse vähem tõhusaks lähtuvalt hinnangust, mille on andnud vahepealse ELis tegutseva emaettevõtja pädev kriisilahendusasutus pärast konsulteerimist vahepealse ELis tegutseva emaettevõtja kriisilahendusasutusega.

1 b.  Kui kahel või enamal liidu krediidiasutusel ja investeerimisühingul, kes kuuluvad samasse kolmanda riigi gruppi, on vastavalt lõikele 1a kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, kes on saanud artikli 8 kohase krediidiasutuse tegevusloa või artikli 21a kohase finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tegevusloa, teostab konsolideeritud järelevalvet:

i)  krediidiasutuse pädev asutus või, kui on mitu krediidiasutust, siis krediidiasutus, mille bilansimaht on suurim;

ii)  suurima bilansimahuga investeerimisühingu pädev asutus, kui gruppi ei kuulu ühtegi krediidiasutust, juhul kui vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja on vastavalt artiklile 21a tunnustatud kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.

Erandina käesoleva lõike punktist i, kui pädev asutus teostab järelevalvet individuaalsel alusel grupis rohkem kui ühe krediidiasutuse üle, on konsolideeritud järelevalvet teostav asutus see pädev asutus, kes teostab järelevalvet individuaalsel alusel grupis ühe või mitme krediidiasutuse üle, kui nende järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste kogubilansi summa on suurem kui nende krediidiasutuste oma, kelle üle teostab individuaalsel alusel järelevalvet mis tahes muu pädev asutus.

Erandina käesoleva lõike punktist ii, kui pädev asutus teostab järelevalvet individuaalsel alusel grupis rohkem kui ühe investeerimisühingu üle, on konsolideeritud järelevalvet teostav asutus see pädev asutus, kes teostab järelevalvet individuaalsel alusel ühe või mitme investeerimisühingu üle, kelle kogubilanss on grupis kokku kõige suurem.

Käesoleva lõike kohaselt kindlaks määratud järelevalveasutus on vastavalt VII jaotise 3. peatükile konsolideeritud järelevalvet teostav asutus.

1 c.  Kui vastavalt lõikele 1 a on lubatud kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat, käsitatakse neid grupitasandi kriisilahendusasutuse määramiseks kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL grupina, ning sellel grupitasandi kriisilahendusasutusel on kõik vahepealsete ELis tegutsevate emaettevõtjatega seotud volitused ja pädevused, mis tal oleksid olnud, kui nad oleksid moodustanud grupi ELi emaettevõtjaga.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja hangiks liidus tegevusloa krediidiasutuse või investeerimisühinguna kooskõlas artikliga 8 või finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana kooskõlas artikliga 21a.

3.  Lõikeid 1, 1 a ja 2 ei kohaldata juhul, kui kolmanda riigi grupi liidus asuvate varade koguväärtus on alla 30 miljardi euro, v.a kui see kolmanda riigi grupp on kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline ettevõtja.

4.  Käesoleva artikli kohaldamisel arvestatakse kolmanda riigi grupi liidus asuvate varade koguväärtusesse järgmine:

a)  kolmanda riigi grupi iga krediidiasutuse või investeerimisühingu koguvarad liidus nende konsolideeritud bilansi alusel ning

b)  artikli 47 kohaselt liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi grupi iga filiaali koguvarad.

Erandina käesolevast lõikest ja kolmanda riigi grupi kirjaliku taotluse korral võib pädev asutus iga juhtumi puhul eraldi loobuda punktis b sätestatud nõudest osaliselt või täielikult pärast konsulteerimist pädeva kriisilahendusasutusega ja kolmanda riigi grupi päritoluasutusega ning hinnangu põhjal, milles võetakse arvesse kolmanda riigi grupi tegevuse mahtu ja keerukust liidus, varade suurust kolmanda riigi grupi filiaalides ja varade koguväärtuse suurust liidus võrreldes kolmanda riigi grupi varade koguväärtusega. Nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus asuvad kolmanda riigi grupi registreeritud filiaalid, konsulteeritakse ning lepitakse kokku punktis b sätestatud nõudest osaliselt või täielikult loobumises.

5.  Pädevad asutused teatavad Euroopa Pangandusjärelevalvele igast lõike 2 kohaselt antud tegevusloast ning esitavad iga nende jurisdiktsioonis tegutseva kolmanda riigi grupi kohta järgmise teabe:

a)  kolmanda riigi grupile kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute, kelle üle järelevalvet teostatakse, nimed ja kogu vara hulk ning tegevuste liigid, mille läbiviimiseks on nad loa saanud;

b)   artikli 47 kohaselt selles liikmesriigis tegevusloa saanud filiaalide nimed ja kogu vara hulk;

c)  selles liikmesriigis loodud iga vahepealse ELis tegutseva emaettevõtja nimi ja õiguslik vorm ning selle kolmanda riigi grupi nimi, millesse ta kuulub.

6.  Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil nimekirja kõikidest vahepealsetest ELis tegutsevatest emaettevõtjatest, kellele on antud liidus tegevusluba.

Pädevad asutused tagavad, et kõikide samasse kolmanda riigi gruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul oleks olemas ▌vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja.

6 a.  Rohkem kui ühe krediidiasutuse või investeerimisühingu kaudu liidus tegutsevatel gruppidel, kelle vara koguhulk on [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval] 30 miljardit eurot või rohkem, või kolmandate riikide globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate tütarettevõtjatel peab erandina lõikest 1 olema [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev + 3 aastat] vahepealne ELis tegutsev emaettevõtja või lõikes 1a osutatud juhul kaks vahepealset ELis tegutsevat emaettevõtjat.

6 b.  Euroopa Pangandusjärelevalve esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, võttes arvesse lõike 5 alusel saadud teavet kuni [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev + 4 aastat]. Selles aruandes tuleb käsitleda vähemalt järgmist:

a)  kas käesoleva artikli nõuded toimivad, on vajalikud ja proportsionaalsed ja kas muud meetmed oleksid sobivamad;

b)  milline on muude jurisdiktsioonide struktuurilise eraldatuse nõuete mõju.

6 c.  Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande kolmandate riikide filiaalide kohtlemise kohta liikmesriikide asjakohaste õigusaktide alusel. Selles aruandes tuleb käsitleda vähemalt järgmist:

a)  kas ja millises ulatuses erinevad liikmesriikide õigusaktide kohased kolmandate riikide filiaalide üle teostatava järelevalve tavad liikmesriigiti;

b)  kas kolmandate riikide filiaalide erinev kohtlemine võib põhjustada õiguslikku arbitraaži;

c)  kas kolmandate riikide filiaale käsitlevat liikmesriikide korda oleks vaja rohkem ühtlustada ja kas see oleks asjakohane, eelkõige seoses oluliste kolmandate riikide filiaalidega.

Komisjon esitab Euroopa Pangandusjärelevalve soovituste alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, kui see on asjakohane.

(10)  Artikli 23 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) kavandatava omandamise tulemusel krediidiasutuse majandustegevust juhtima asuva juhtorgani iga liikme maine, teadmised, oskused ja kogemused, nagu on sätestatud artikli 91 lõikes 1;“

(11)  Artikli 47 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet järgmisest:

a)  kõik filiaalide tegevusload, mis on antud kolmandas riigis paiknevate peakontoritega krediidiasutustele;

b)  kolmandas riigis paiknevate peakontoritega krediidiasutuste tegevusloa saanud filiaalide koguvarad ja -kohustused korrapäraste aruannete alusel.

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab oma veebisaidil nimekirja kõikidest liikmesriikides tegutsemiseks loa saanud kolmanda riigi filiaalidest, märkides iga filiaali asukohaks oleva liikmesriigi ja koguvarad.“

(11 a)  Artiklile 56 lisatakse punktid f a ja f b:

„f a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 48 osutatud pädevad asutused;

f b)  pangandusgrupi struktuurilist eraldatust käsitlevate eeskirjade kohaldamise eest vastutavad pädevad asutused või organid. “

(11 b)  Artikli 57 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„1. Olenemata artiklitest 53, 54 ja 55 tagavad liikmesriigid teabevahetuse toimumise pädevate asutuste ja selliste asutuste vahel, kes vastutavad:“

(11 c)  Artikli 63 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid näevad ette vähemalt selle, et pädevad asutused võivad nõuda esimeses lõigus osutatud isiku asendamist, kui see isik rikub oma kohustusi, mis tulenevad esimesest lõigust.“

(11 d)  Artiklit 74 muudetakse järgmiselt:

„1. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peab olema kindel äriühingu juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist ülesehitust, mille puhul vastutusalad on selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks, piisavaid sisekontrollimehhanisme, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamistava, ning tasustamispoliitikat ja -tavasid, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ja edendavad seda. Tasustamispoliitika ja -tavad peavad olema sooneutraalsed.

2. Lõikes 1 osutatud kord, protseduurid ja mehhanismid peavad olema piisavalt ulatuslikud ning vastama ärimudelis ja krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuses peituvate riskide laadile, ulatusele ja keerukusele. Arvesse võetakse artiklites 76 kuni 95 kehtestatud tehnilisi kriteeriume.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suuniseid lõikes 1 osutatud korra, protseduuride ja mehhanismide kohta kooskõlas lõikega 2. Euroopa Pangandusjärelevalve annab üks aasta pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist välja suunised krediidiasutuste ja investeerimisühingute sooneutraalse tasustamispoliitika kohta. Kaks aastat pärast nimetatud suuniste avaldamist koostab Euroopa Pangandusjärelevalve riiklike pädevate asutuste kogutud teabe põhjal aruande sooneutraalse tasustamispoliitika kohaldamise kohta krediidiasutustes ja investeerimisühingutes.“

(12)  Artikli 75 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pädevad asutused koguvad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 450 lõike 1 punktides g, h, i ja k sätestatud avalikustamise kriteeriumide kohaselt avalikustatud teavet ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute antud teavet soolise palgalõhe kohta ning kasutavad seda teavet selleks, et võrrelda tasustamispoliitika suundumusi ja tavasid. Pädevad asutused edastavad kõnealuse teabe Euroopa Pangandusjärelevalvele.“

(13)  Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 84Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenev intressirisk

1.  Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad sisesüsteeme või kasutavad standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omavahendite majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.

2.  Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad süsteeme, millega hinnatakse ja jälgitakse krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omavahendite majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu ning mis ei ole seotud lõikes 1 osutatud riskidega.

3.  Kui lõikes 1 osutatud riskide hindamiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, võivad pädevad asutused nõuda, et see krediidiasutus või investeerimisühing kasutaks lõikes 1 osutatud standardmeetodit. Sellisel juhul selgitavad pädevad asutused asjaomastele krediidiasutustele või investeerimisühingutele oma põhjusi.

4.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et käesoleva artikli kohaldamiseks täpsustada standardmetoodika põhimõtteid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad lõikes 1 osutatud riskide hindamiseks kasutada, sealhulgas konservatiivselt kalibreeritud alternatiivne lihtsustatud standardmetoodika krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, mille koguvara on alla viie miljardi euro.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

5.  Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suunised, et täpsustada järgmine:

a)  kriteeriumid, mille alusel krediidiasutuse või investeerimisühingu sisesüsteemis lõikes 1 osutatud riske hinnatakse;

b)  kriteeriumid, mille alusel krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 1 osutatud riske välja selgitavad, juhivad ja maandavad;

c)  kriteeriumid, mille alusel krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 2 osutatud riske hindavad ja jälgivad;

d)  kriteeriumid, mille alusel määratakse, millised lõike 1 kohaldamiseks krediidiasutuste ja investeerimisühingute rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, nagu osutatud lõikes 3;

Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab kõnealused suunised hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist].“

(14)  Artikli 85 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pädevad asutused tagavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud rakendavad põhimõtteid ja menetlusi, millega hinnata ja juhtida avatust operatsiooniriskile, sh mudeliriskile ja edasiantud tegevusest tulenevale riskile, ning hõlmata harvaesinevad väga tõsised juhtumid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kirjeldavad operatsiooniriski asjaomaste põhimõtete ja protseduuride tähenduses.“

(14 a)  Artikli 88 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

  „Liikmesriigid tagavad vähemalt selle, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorganid jälgivad seotud isikutele antud laenusid pidevalt ning teatavad sellistest laenudest pädevale asutusele, kui need võiksid tekitada huvide konflikti. Pädevatel asutustel on õigus sellisid laene keelata või piirata.“

(14 b)  Artiklisse 89 lisatakse järgmine lõige:

„5 a.  Komisjon vaatab hiljemalt 1. jaanuariks 2020 pärast Euroopa Pangandusjärelevalve, EIOPA ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist läbi, kas lõike 1 punktides a–f osutatud teave on endiselt asjakohane, võttes sealjuures arvesse varasemaid mõjuhinnanguid, rahvusvahelisi lepinguid ja liidus toimuvat seadusandlikku arengut, ja kas lõikele 1 võib lisada asjakohast lisateavet.

Komisjon esitab 30. juuniks 2020 Euroopa Pangandusjärelevalve, EIOPA ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega peetud konsultatsioonide põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõikes 5 a osutatud hinnangu kohta ning esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.“

(14 c)  Artiklit 91 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, sealhulgas finantsvaldusettevõtjatel ja segafinantsvaldusettevõtjatel lasub esmane vastutus selle tagamise eest, et juhtorgani liikmete maine oleks igal ajal piisavalt hea ning neil oleksid piisavad teadmised, oskused ja kogemus oma kohustuste täitmiseks. ▌Juhtorgani liikmed peavad vastama eelkõige lõigetes 2 kuni 8 sätestatud nõuetele.“

(b)  lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. Juhtorganil peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemus, et suuta mõista krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevust, sealhulgas peamisi riske. Juhtorgani kogu koosseisu liikmete kogemustepagas peab samuti olema piisavalt lai.“

„8. Juhtorgani iga liige peab tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral tõhusalt hinnata ja esitada vastuväiteid kõrgema juhtkonna otsustele ning kontrollida ja juhtida tõhusalt juhtkonna otsustusprotsessi. See nõue ei tohi põhjustada olukorda, kus seotud ettevõtjate või seotud üksuste liikmetel keelatakse osalemine järelevalvefunktsiooni täitvas juhtorganis.“

(c)  lisatakse järgmine lõige:

„13 a. Olenemata artikli 13 lõikest 1 võivad pädevad asutused enne või pärast oma liikmete ametisse nimetamist omal valikul hinnata, kas krediidiasutused ja investeerimisühingud täidavad artikli 91 lõigete 1–8 kohaseid nõudeid, mis on seotud järelevalvefunktsiooni täitva juhtorganiga.“

(15)  Artiklit 92 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõige 1 jäetakse välja;

(b)  lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Pädevad asutused tagavad, et kogu töötasu, sh palka ja vabatahtlikke pensionimakseid hõlmava poliitika kehtestamisel töötajate eri kategooriatele, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili, sh kõrgem juhtkond, riskide võtjad, kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötajad ja kõik töötajad, kelle kogutöötasu paigutab nad samasse töötasuvahemikku kõrgema juhtkonnaga, ja selle poliitika kohaldamisel, järgivad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmisi põhimõtteid viisil, mis vastab nende suurusele, sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele. “

(b a)  lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„a a) tasustamispoliitika on sooneutraalne: naised ja mehed saavad võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu.“

(b b)  lisatakse järgmine lõige:

„2a. Käesoleva artikli lõige 2 ning artiklid 94 ja 95 ei tohiks piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõikes 5 nimetatud õigusi, siseriikliku lepingu- ja tööõiguse üldpõhimõtteid, aktsionäride õigusi ja kaasamist ning asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganite üldisi kohustusi reguleerivat liidu ja siseriiklikku õigust ning, kui see on asjakohane, sotsiaalpartnerite õigust sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavadele.“

(16)  Artiklit 94 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõike 1 punkti l alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) aktsiad, või olenevalt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist, samaväärsed osalused; või aktsiatega seotud instrumendid, või olenevalt asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslikust vormist, samaväärsed mitterahalised instrumendid;“;

(a a) lõike 1 punkti m muudetakse järgmiselt:

„m) oluline osa, ja igal juhul vähemalt 40 % töötasude muutuvkomponendist, lükatakse edasi ajavahemiku võrra, mis on vähemalt ▌viis aastat ja viidud nõuetekohaselt kooskõlla äriühingu laadi ja riskidega ning kõnealuse töötaja tegevusega.

Edasilükkamiskriteeriumide alusel väljamakstavaid töötasusid ei saada enne kui proportsionaalselt makstavaid töötasusid. Juhul kui töötasude muutuvkomponent on eriti suur, lükatakse edasi vähemalt 60 % summast. Edasilükkamise pikkus kehtestatakse vastavalt majandustsüklile, äri olemusele, selle riskidele ning kõnealuse töötaja tegevusele;“

(b)  lisatakse järgmised lõiked:

„3. Erandina lõikest 1 ei kohaldata punktides l ja m ning punkti o teises lõigus sätestatud põhimõtteid järgmiste suhtes:

a)  üksik krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes võidakse kohaldada ka usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist või kes on osa pangandusgrupist ning kelle varade väärtus oli jooksvale eelarveaastale eelnenud nelja aasta jooksul keskmiselt kuni 8 miljardit eurot;

b)  töötaja, kelle aastane muutuvtasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks neljandik töötaja aastasest kogutöötasust.

Erandina punktist a võib pädev asutus otsustada, et erandit ei kohaldata üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute, kelle suhtes võidakse kohaldada ka usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist või kes on osa pangandusgrupist, tegevuse laadi ja ulatuse, sisemise korralduse, või kui see on kohaldatav, grupi tunnuste tõttu, selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kelle vara koguväärtus on alla punktis a osutatud künnise.

Erandina punktist b võib pädev asutus otsustada, et erandit ei kohaldata siseriikliku turu tasustamistavadega seotud eripärade või asjaomaste töötajate tööülesannete ja tööprofiili tõttu selliste töötajate suhtes, kelle aastane muutuvtasu on alla punktis b osutatud künnise ja osakaalu.

4. Komisjon vaatab hiljemalt [neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] tihedas koostöös Euroopa Pangandusjärelevalvega läbi lõike 3 kohaldamise ja koostab selle kohta aruande, mille esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule koos seadusandliku akti ettepanekuga, kui see on asjakohane.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab ka vastu suunised lõike 3 rakendamise lihtsustamiseks ja ühetaolise kohaldamise tagamiseks.“

(17)  Artiklit 97 muudetakse järgmiselt:

(a)  Artikli 97 lõikes 1 jäetakse välja punkt b;

(b)  lisatakse järgmine uus lõige:

„4a. Pädevad asutused võivad töötada välja kohandatud metoodika lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamiseks, et võtta arvesse sarnase riskiprofiiliga, näiteks sarnaste ärimudelite või sarnase positsioonide geograafilise paiknemisega krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Sellised kohandatud metoodikad võivad hõlmata riskipõhiseid võrdlusaluseid ja kvantitatiivseid näitajaid ning need ei mõjuta kooskõlas artikliga 104 võetavate meetmete krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhist laadi.

Kui pädevad asutused kasutavad käesoleva lõike alusel selliseid kohandatud metoodikaid, teatavad nad sellest Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib järelevalvetavasid ja annab välja suuniseid, et täpsustada, kuidas sarnaseid riskiprofiile käesoleva lõike kohaldamisel hinnatakse, ning et tagada sarnaste krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kohandatud metoodikate sidus ja proportsionaalne kohaldamine kogu liidus. Kõnealused suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 16 sätestatud korras.“

(18)  Artiklit 98 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõike 1 punkt j jäetakse välja;

(a a)  lisatakse lõiked 3a ja 3b:

„3 a. Võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõikes 2 osutatud suuniste kohaldamisel saadud kogemusi, töötab Euroopa Pangandusjärelevalve ... [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega töötatakse välja metoodiline standard pädevatele asutustele sobiva agregeeritud piirmäära kehtestamiseks väljaspool reguleeritud raamistikku tegutsevate varipanganduse üksustega seotud positsioonidele ning üksikpiirmäärade kehtestamiseks selliste üksustega seotud positsioonidele.

Käesoleva lõike kohaldamisel töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja asjakohased kriteeriumid mõiste „varipanganduse üksus“ määratlemiseks ettevõtjana, kes tegeleb vähemalt ühe või mitme krediidivahendustegevusega.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [kuupäev].

Komisjonile antakse õigus võtta esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

3 b. Pädevad asutused jälgivad 1. detsembriks 2021 määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 449b osutatud keeruka ülesehitusega finantstehinguid, et teha kindlaks tehingud, mille tulemuseks võib olla oluline maksusoodustus.

Nad teavitavad komisjoni mis tahes tehingust, mille puhul on kindlaks tehtud, et sellega on seotud märkimisväärne maksusoodustuse risk.“

(b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Pädevate asutuste korraldatav läbivaatamine ja hindamine hõlmab krediidiasutuste ja investeerimisühingute kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile avatuse läbivaatamist ja hindamist. Järelevalvemeetmeid tuleb võtta vähemalt selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kelle omavahendite majanduslik väärtus, millele on osutatud artikli 84 lõikes 1, langeb rohkem kui 15 % nende esimese taseme kapitalist, tingituna intressimäärade järsust ja ootamatust muutusest, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis, või kui krediidiasutuse või investeerimisühingu netointressitulu langeb intressimäärade järsu ja ootamatu muutumise tagajärjel, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seas vähemalt ühes stsenaariumis. Järelevalvemeetmeid ei ole vaja teostada, kui pädevad asutused leiavad intressimäära riski läbivaatamise ja hindamise põhjal, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressimäära riski suhtes liiga avatud ja krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimine on piisav.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendavad järelevalvemeetmed ühte järgmistest meetmetest:

a)  artikli 104 lõikes 1 ja artiklis 104a osutatud meetmed;

b)  muud ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused kui need, mida nimetatakse lõike 5a punktis b, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad artikli 84 lõike 1 kohaselt oma omavahendite majandusliku väärtuse arvutamisel arvesse.“.

(c)  lisatakse lõige 5a:

„5a. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõike 5 kohaldamisel järgmist:

a)  iga valuuta intressimäärade suhtes kohaldatavad kuus järelevalvealast šokistsenaariumi;

b)  ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikes 5 osutatud omakapitali majandusliku väärtuse arvutamisel kasutavad;

c)  ühised modelleerimise ja parameetrite eeldused, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad oma netointressitulu ja suure languse arvutamisel.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [üks aasta pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“.

(c a)  Lisatakse lõiked 7a, 7b ja 7c:

„7a. Käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 nõuete proportsionaalse kohaldamise jaoks peavad pädevad asutused järelevalve ja hindamise käigus üksikasjalikult näitama, kuidas nad võtavad arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu suurust ja selle tegevuse ulatust ning krediidiasutuse või investeerimisühingu ettevõtlusmudelist tulenevate riskide keerukust.

7b. Käesoleva artikli lõike 3b kohaldamiseks esitab Euroopa Pangandusjärelevalve 1. juuniks 2021 vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 suunised, milles tuuakse ära kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed kriteeriumid ja parameetrid selliste tehingute kindlaksmääramiseks, mis on üles ehitatud nii, et saada olulist maksusoodustust.

7c. Euroopa Pangandusjärelevalve uurib selliste tehniliste kriteeriumide kehtestamist, mis puudutavad järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi seoses selliste tegevuste riskipositsioonidega, mida seostatakse olulisel määral keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkidega, et hinnata muu hulgas selliste riskide võimalikke allikaid ja mõju krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, võttes arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute jätkusuutlikkust käsitlevat aruandlust ning samuti määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 501 d a osutatud aruande koostamist.

Esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamiseks hõlmab Euroopa Pangandusjärelevalve aruanne vähemalt järgmist:

a)  keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkidega seotud riskide, füüsiliste riskide ja üleminekuriskide määratlus, sealhulgas riskid, mis on seotud vara väärtuse vähenemisega regulatiivsete muudatuste tõttu, ning selliste riskide hindamise kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed kriteeriumid ja parameetrid, samuti metoodika selle hindamiseks, kas sellised riskid võivad tekkida lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis ja kas neil võib olla krediidiasutusele või investeerimisühingule oluline finantsmõju;

b)  kas teatavate krediidiriskipositsioonide olulised kontsentratsioonid võivad suurendada kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkidega seotud riske, füüsilisi riske ja üleminekuriske;

c)  selliste protsesside kirjeldus, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib kasutada, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkidega seotud riske, füüsilisi riske ja üleminekuriske kindlaks määrata, hinnata ja juhtida;

d)  parameetrid ja meetrika, mida järelevalveasutused ning krediidiasutus või investeerimisühing võivad kasutada, et hinnata keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkidega seotud lühi-, keskmise ja pikaajaliste riskide, füüsiliste riskide ja üleminekuriskide mõju laenutehingutele ja finantsvahendustehingutele;

e)  kas oleks asjakohane töötada välja konkreetsed kriteeriumid reguleeritud üksuste portfellide stressitestimise ja tulevikku suunatud kliimamuutuste stsenaariumi analüüsi kohta, et hinnata nende keskkonnaga seonduvaid riske, füüsilisi riske ja üleminekuriske, sealhulgas riske, mis on seotud varade kulumiga, mis on tingitud regulatiivsetest muudatustest ja laenuportfellide liidu tasandil kliimameetmetega vastavusse viimisest.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab oma leidude kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].

Selle aruande põhjal võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta vajaduse korral vastu suunised, et kehtestada järelevalveasutuse ülevaate ja hinnangu jaoks, milles võetakse arvesse käesolevas lõikes nimetatud Euroopa Pangandusjärelevalve aruandes osutatud leidusid, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiseesmärkidega seotud riskide kohta kriteeriumid.“

(19)  Artikli 99 lõike 2 punkt b jäetakse välja.

(20)  Artikkel 103 jäetakse välja.

(21)  Artiklit 104 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Artikli 97, artikli 98 lõigete 4 ja 5, artikli 101 lõike 4 ja artikli 102 ning määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel on pädevatel asutustel vähemalt järgmised volitused:

a)  õigus nõuda artiklis 104a sätestatud tingimustel krediidiasutustelt ja investeerimisühingult täiendavaid omavahendeid lisaks määruses (EL) nr 575/2013 nõutule;

b)  õigus nõuda kooskõlas artiklitega 73 ja 74 rakendatud korra, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;

c)  õigus nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud esitaksid kava käesolevast direktiivist ja määrusest (EL) nr 575/2013 tulenevatele järelevalvealastele nõuetele vastavuse taastamiseks ja kehtestaksid tähtaja selle rakendamiseks ning teeksid kavasse parandused seoses kava ulatuse ja tähtajaga;

d)  õigus nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldaksid konkreetset provisjoneerimise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;

e)  õigus piirata krediidiasutuste ja investeerimisühingute majandustegevust, operatsioone või võrgustikku või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis ülemääraselt ohustab asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu usaldusväärsust;

f)  õigus nõuda krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse, toodete ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist, sh edasiantud tegevuses;

g)  õigus nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud piiraksid muutuvtasu osakaalu kogu puhastulus, juhul kui see muutuvtasu ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega;

h)  õigus nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;

i)  õigus piirata või keelata asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu väljamaksed või intressimaksed aktsionäridele, osanikele või täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kui keelustamine ei too kaasa krediidiasutuse või investeerimisühingu makseviivitust;

j)  õigus kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sh aruandluse kapitali või likviidsuse olukorra kohta;

k)  õigus kohaldada konkreetseid likviidsusnõudeid, sealhulgas piirangud varade ja kohustuste lõpptähtaegade erinevusele;

l)  õigus nõuda täiendavat avalikustamist, kuid üksnes juhtumipõhiselt.

2. Lõike 1 punkti j kohaldamisel võivad pädevad asutused kehtestada täiendava või sagedasema aruandluse nõuded krediidiasutustele ja investeerimisühingutele üksnes siis, kui asjaomane aruandlus ei ole dubleeriv ja täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)  täidetud on artikli 102 lõike 1 punktis a või b osutatud tingimus;

b)  pädev asutus peab artikli 102 lõike 1 punktis b osutatud tõendite hankimise otstarbel selliste nõuete kehtestamist mõistlikuks;

c)  lisateavet nõutakse krediidiasutuse või investeerimisühingu artikli 99 kohase järelevalvealase kontrolliprogrammi jooksul.

Võimalikku krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõutavat teavet loetakse esimese lõigu mõistes dubleerivaks, kui sama või põhimõtteliselt sama teave on pädevale asutusele juba kättesaadav, pädeva asutuse tuletatav või hangitav muude vahenditega, milleks ei ole vaja nõuda krediidiasutuselt või investeerimisühingult selle esitamist. Kui teave on pädevale asutusele kättesaadav aruandluses nõutavast erinevas vormingus või erineva täpsusega, siis ei nõua pädev asutus täiendava teabe esitamist, kui ta saab sellisest vormingust või täpsusest hoolimata tuletada põhimõtteliselt samalaadse teabe.“;

(b)  lõige 3 jäetakse välja.

(22)  Lisatakse artiklid 104a, 104b ja 104c:

„Artikkel 104aTäiendavate omavahendite nõue

1.  Pädevad asutused kohaldavad artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõuet ▌siis, kui nad on artiklite 97 ja 101 kohaste läbivaatamistega tuvastanud, et konkreetne krediidiasutus või investeerimisühing on ühes järgmistest olukordadest:

a)  nagu lõikes 2 täpsustatud, on krediidiasutus või investeerimisühing avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõuetega üldse või piisavalt hõlmatud;

b)  krediidiasutus või investeerimisühing ei vasta käesoleva direktiivi artiklites 73 ja 74 või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 sätestatud nõuetele ning muude haldusmeetmete või järelevalvemeetmete kohaldamine üksi ei pruugi olla piisav, et parandada tõenäoliselt mõistliku aja jooksul piisavalt kõnealuseid kordi, protsesse, mehhanisme ja strateegiaid;

c)  artikli 98 lõikes 4 osutatud kohandusi ei loeta piisavaks, et võimaldada krediidiasutusel või investeerimisühingul normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma positsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;

d)  artikli 101 lõike 4 kohasel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisavad omavahendite nõuded;

e)  krediidiasutus või investeerimisühing ei suuda saavutada või säilitada artikli 104b lõikes 1 sätestatud täiendavate omavahendite piisavat taset;

e a)  krediidiasutuse või investeerimisühingu muu konkreetne olukord, mis pädeva asutuse arvates põhjustab olulisi järelevalveprobleeme.

Pädevad asutused kehtestavad artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude selleks, et katta krediidiasutuste või investeerimisühingute riski, mis tuleneb nende tegevusest, sealhulgas riske, mis kajastavad teatavate ärimudelite või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilile.

2.  Lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse riske või riskielemente sellisteks, mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõuetega üldse või piisavalt hõlmatud, kui pädev asutus artikli 73 esimese lõigu kohaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute korraldatud hindamisele järgnenud järelevalvelist hindamist arvesse võttes leiab, et piisavaks peetud kapitali kogusumma, liigid ja koosseis ületavad määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osa kohaseid krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite nõudeid.

Esimese lõigu kohaldamisel hõlmab piisavaks loetav kapital kõiki olulisi riske või selliste riskide elemente, mis on omavahendite nõudega kaetud või mitte piisavalt kaetud. Nende hulgas võivad olla riskid või riskielemendid, mis on sõnaselgelt määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast välja arvatud. Need võivad hõlmata järgmist:

a)  olulised krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhised riskid või riskielemendid, mis on sõnaselgelt määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast välja arvatud.

b)  olulised krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhised riskid või riskielemendid, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud kohaldatavatele nõuetele.

Pädevad asutused hindavad krediidiasutuse või investeerimisühingu riske, võttes arvesse iga üksiku krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili. Lõikes 1a osutatud riskide või riskielementide hulka ei kuulu riskid, mille jaoks käesolevas direktiivis või määruses (EL) nr 575/2013 on ette nähtud üleminekukord, ega riskid, mille suhtes kohaldatakse ajutiselt kohaldatavaid varasemalt kehtinud nõudeid.

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski saab lugeda oluliseks , kui ilmneb artikli 98 lõikes 5 osutatud juhtum, v.a juhul, kui pädev asutus tuleb järelevalvelisel läbivaatamisel ja hindamisprotsessis järeldusele, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressimäära riski suhtes liiga avatud ja krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimine on piisav.

▌

3.  Pädevad asutused määravad artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt nõutava täiendavate omavahendite taseme, milleks on lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas sätestatud omavahendite nõuete vahe.

4.  Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutus või investeerimisühing täidaks artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude selliste omavahenditega, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)  ▌kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme kapitaliga;

b)  ▌kolm neljandikku esimese taseme kapitalist moodustavad esimese taseme põhiomavahendid.

Erandina esimesest lõigust võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik ja võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu konkreetset olukorda.

Artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata punktides a, b ja c ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1 sätestatud ühegi muu omavahendite nõude, käesoleva direktiivi artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude ega artiklis 104b osutatud täiendavate omavahendite alaste suuniste täitmiseks.

Erandina kolmandast lõigust võib käesoleva direktiivi artikli 128 lõikes 6 osutatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks kasutada omavahendeid, mida kasutati määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata riskide või riskielementide maandamiseks artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt pädevate asutuste kehtestatud täiendavate omavahendite nõude täitmisel.

5.  Pädev asutus põhjendab artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt täiendavate omavahendite nõude kehtestamise otsust igale krediidiasutusele või investeerimisühingule ▌ kirjalikult, esitades vähemalt lõigetes 1–4 osutatud elementide hindamise täieliku ülevaate. Lõike 1 punktis d sätestatud juhul hõlmab see konkreetsete põhjuste nimetamist, miks kapitalisuuniste rakendamist enam piisavaks ei peeta.

▌

Artikkel 104bSuunised täiendavate omavahendite kohta

1.  Artiklis 73 osutatud strateegiate ja protsesside kohaselt näevad krediidiasutused ja investeerimisühingud pärast pädevate asutustega konsulteerimist ette piisava omavahendite taseme, millega pädev asutus rahul on ja mis määruse (EL) nr 575/2013 III–V ja VII osas ning käesolevas direktiivis sätestatud omavahendite nõudeid piisavalt ületab, sh pädevate asutuste poolt artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuded, sh selleks, et tagada, et krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahenditest on võimalik kompenseerida artiklis 100 osutatud järelevalvealase stressitestimise käigus väljaselgitatud võimalik kahju, ilma et rikutaks:

(a)   pädevate asutuste kehtestatud omavahendite miinimumtaset, kui pädevad asutused võivad võtta arvesse usaldusväärseid juhtimismeetmeid ja bilansi dünaamilist kohandamist, mida võidakse prognoosiperioodi jooksul teha; või

(b)  määruse (EL) nr 575/2013 III, IV, V ja VII osas sätestatud omavahendite nõudeid ning pädevate asutuste kooskõlas artikli 104 lõike 1 punktiga a kehtestatud täiendavaid omavahendite nõudeid, kui pädevad asutused võtavad arvesse usaldusväärseid juhtimismeetmeid ja bilansi dünaamilist kohandamist, mida võidakse projekti prognoosiperioodi jooksul teha.

2.  Pädevad asutused vaatavad iga krediidiasutuse või investeerimisühingu lõike 1 kohaselt kehtestatud omavahendite taseme korrapäraselt läbi, võttes arvesse artiklite 97 ja 101 kohaste läbivaatuste ja hindamiste tulemusi, sh artiklis 100 osutatud stressitestide tulemusi.

3.  Pädevad asutused teatavad krediidiasutustele ja investeerimisühingutele lõikes 2 sätestatud läbivaatuse tulemuse ning lõikega 1 ette nähtud omavahendite järelevalvesuunised.

▌

4 a.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendavate omavahendite taseme saavutamiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud ühegi muu omavahendite nõude ega käesoleva direktiivi artiklis 104a sätestatud nõude ega käesoleva direktiivi artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks.

5.  Lõikes 3 sätestatud eeldusi mittetäitva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes ei kohaldata artiklis 141 osutatud piiranguid.

5 a.  Euroopa Pangandusjärelevalve vaatab käesoleva artikli, sealhulgas lõike 1 punkti a ja lõike 1 punkti b kohaldamise läbi kolme aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja esitab selle kohta komisjonile aruande. Komisjon esitab selle aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigusakti ettepaneku, kui see on asjakohane.

Artikkel 104cKoostöö kriisilahendusasutustega

1.  Pädevad asutused konsulteerivad enne artikli 104 lõike 1 punktis a osutatud mis tahes täiendavate omavahendite nõude kindlaksmääramist ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele artikli 104b kohaselt omavahendite taseme kohandamise eeldamise kohta teada andmist kriisilahendusasutusega. Pädevad asutused peavad sel otstarbel esitama kriisilahendusasutusele kogu vajaliku teabe.

2.  Pädevad asutused teavitavad asjaomaseid kriisilahendusasutusi krediidiasutustele ja investeerimisühingutele artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuetest ning krediidiasutustele ja investeerimisühingutele teada antud artikli 104b kohasest omavahendite taseme kohandamise eeldamisest.“.

(23)  Artikli 105 punkt d jäetakse välja.

(24)  Artikli 108 lõige 3 jäetakse välja.

(25)  Artikli 109 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Pädevad asutused nõuavad, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja tütarettevõtjad täidaksid käesoleva peatüki II jaos sätestatud kohustusi konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, et tagada käesoleva peatüki II jaos nõutavate kordade, protsesside ja mehhanismide järjepidevus ja ühtsus ning suutlikkus esitada järelevalve seisukohast olulist teavet. Eelkõige tagavad nad, et emaettevõtjad ja tütarettevõtjad, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, rakendavad nimetatud kordi, protsesse ja mehhanisme oma (sh offshore-finantskeskustes asutatud) tütarettevõtjates, kelle suhtes käesolevat direktiivi ei kohaldata. Nimetatud korrad, protsessid ja mehhanismid on järjepidevad ja ühtsed ning kõnealused tütarettevõtjad on võimelised esitama mis tahes andmeid ja teavet, mis on järelevalve eesmärgil vajalikud. Tütarettevõtjad, kes ise ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, peavad täitma oma sektoripõhiseid nõudeid individuaalsel tasandil.

3. Käesoleva peatüki II jaost tulenevaid kohustusi seoses tütarettevõtjatega, kes iseenesest ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, ei kohaldata, kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing suudab tõendada pädevatele asutustele, et II jao kohaldamine on ebaseaduslik selle kolmanda riigi seaduste kohaselt, kus tütarettevõtja on asutatud.

3 a. Lõike 2 kohaldamiseks koostab Euroopa Pangandusjärelevalve Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerides regulatiivsete standardite eelnõu, mis käsitlevad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse mittekuuluvate tütarettevõtjate suhtes kohaldatavate käesoleva direktiivi kohaste tasustamiseeskirjade praktilisi aspekte.

Võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu suurust, sisemist korraldust ning tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukust ning seda, et konkreetsed valdkondlikud õigusaktid on ülimuslikud, kui tekib vastuolu käesoleva direktiivi konkreetsete nõuetega, määratakse regulatiivsete standardite eelnõus kindlaks kvalitatiivsed ja asjakohased kvantitatiivsed kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks konsolideerimisgrupi riskide võtjad ning konsolideerimisgrupi riskiprofiili kajastavad instrumentide liigid.

Sellega seoses hindab Euroopa Pangandusjärelevalve pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist olemasolevaid regulatiivseid tehnilisi standardeid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks selliste töötajate kategooriad, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili vastavalt käesoleva direktiivi artikli 92 lõikele 2, ning muudab neid standardeid vajaduse korral.

Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras. “

(26)  Artikkel 113 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 113Ühisotsused krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohta

1.  Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest liikmesriigis vastutavad pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda ühise otsuseni järgmise suhtes:

a)  artiklite 73 ja 97 kohaldamine, et teha kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud omavahendite adekvaatsus seoses tema finantsseisundi ja riskiprofiiliga ning omavahendite nõutav määr artikli 104 lõike 1 punkti a kohaldamisel nii grupi iga üksuse suhtes kui ka konsolideeritult;

b)  meetmed, millega käsitletakse olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt artiklile 86 ning seoses vajadusega krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste likviidsusnõuete järele vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 105;

▌

1 a.  Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest liikmesriigis vastutavaid pädevaid asutusi eeldatavast omavahendite konsolideeritud taseme mis tahes kohandamisest vastavalt artikli 104b lõikele 3.

2.  Lõikes 1 osutatud ühisele otsusele jõutakse järgmiselt:

a)  lõike 1 punkti a kohaldamisel nelja kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on artikli 104a kohaselt teistele asjaomastele pädevatele asutustele esitanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande;

b)  lõike 1 punkti b kohaldamisel nelja kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on esitanud aruande, mis sisaldab krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi likviidsusriskiprofiili hinnangut vastavalt artiklitele 86 ja 105;

c)  lõike 1 punkti c kohaldamisel nelja kuu jooksul pärast seda, kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus on artikli 104b kohaselt esitanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi riskihindamise aruande.

Ühises otsuses võetakse nõuetekohaselt arvesse ka tütarettevõtjate riskihindamist, mille asjaomased pädevad asutused on teostanud artiklite 73, 97, 104a ja 104b kohaselt.

Lõike 1 punktides a ja b osutatud ühiseid otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse dokumentides, mille konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule. Lahkarvamuse korral konsulteerib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus mõne teise asjaomase pädeva asutuse taotlusel Euroopa Pangandusjärelevalvega. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus võib konsulteerida Euroopa Pangandusjärelevalvega omal algatusel.

3.  Kui pädevad asutused ei jõua lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul ühise otsuseni, võtab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus pärast seda, kui ta on nõuetekohaselt kaalunud vastavate pädevate asutuste poolset tütarettevõtjate riskihindamist, vastu konsolideeritud alusel otsuse artiklite 73, 86 ja 97, artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta. Kui mis tahes asjaomane pädev asutus on lõikes 2 osutatud perioodi lõpuks pöördunud kõnealuses küsimuses vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 Euroopa Pangandusjärelevalve poole, lükkab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Pangandusjärelevalve võib kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt teha, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Lõikes 2 osutatud ajavahemikke käsitatakse lepitusperioodidena määruse (EL) nr 1093/2010 tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast neljakuulise tähtaja möödumist ega pärast ühisele otsusele jõudmist.

ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad asjaomased pädevad asutused teevad otsuse artiklite 73, 86 ja 97 ning artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta individuaalselt või osaliselt konsolideeritud alusel pärast seda, kui nad on nõuetekohaselt arvesse võtnud konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse esitatud seisukohti ja reservatsioone. Kui mõni asjaomane pädev asutus on enne lõikes 2 osutatud tähtaja möödumist pöördunud kõnealuses küsimuses Euroopa Pangandusjärelevalve poole vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19, lükkab pädev asutus oma otsuse tegemise edasi ja ootab ära otsuse, mille Euroopa Pangandusjärelevalve teeb kõnealuse määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt, ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve otsusega. Lõikes 2 osutatud ajavahemikke käsitatakse perioodidena kõnealuse määruse tähenduses. Euroopa Pangandusjärelevalve teeb otsuse ühe kuu jooksul. Küsimust ei suunata Euroopa Pangandusjärelevalvele pärast nelja kuu möödumist ega pärast ühisotsusele jõudmist.

Otsuseid põhjendatakse igakülgselt ning need vormistatakse eraldi dokumendis ning nendes võetakse arvesse riskihindamist ning muude pädevate asutuste seisukohti ja reservatsioone, mis esitati lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab dokumendi kõigile asjaomastele pädevatele asutustele ja ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule.

Kui konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalvega, kaaluvad kõik pädevad asutused tema nõuannet ning põhjendavad kõiki märkimisväärseid kõrvalekaldeid sellest.

4.  Lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid ja lõikes 3 osutatud ühise otsuse puudumise korral pädeva asutuse tehtud otsuseid käsitatakse määravana ja neid kohaldavad pädevad asutused asjaomastes liikmesriikides.

Lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid ja ühise otsuse puudumise korral kooskõlas lõikega 3 tehtud otsust ajakohastatakse igal aastal või erandlike asjaolude korral juhul, kui ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev asutus esitab konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele kirjaliku ja täielikult põhjendatud taotluse ajakohastada otsust artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta. Sellisel juhul võib ajakohastamise küsimuse lahendada konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja taotluse esitanud pädeva asutuse vahel kahepoolselt.

5.  Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et tagada ühetaolised tingimused käesolevas artiklis osutatud ühise otsuse tegemise menetluse kohaldamisel, seoses artiklite 73, 86, 97, artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamisega eesmärgiga hõlbustada ühiste otsuste tegemist.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab selle rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 1. juuliks 2014.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.“

(27)  Artikli 116 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Järelevalvekolleegiumid moodustatakse ka juhul, kui kõik ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis.“

(27 a)  Artiklile 117 lisatakse järgmine lõige:

„4a. Pädevad asutused, rahapesu andmebürood ja asutused, kellele on antud avalikes huvides ülesanne teostada direktiivi (EL) nr 2015/849 artikli 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 loetletud kohustatud isikute üle järelevalvet seoses sellega, kas nad käesolevat direktiivi järgivad, teevad oma pädevuse piires omavahel tihedat koostööd ja annavad üksteisele käesoleva direktiivi, määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt asjakohast teavet.“

(28)  Artikli 119 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui artiklis 21a ei ole sätestatud teisiti, võtavad liikmesriigid mis tahes vajalikud meetmed, et võtta finantsvaldusettevõtjad ja segafinantsvaldusettevõtjad konsolideeritud järelevalve alla.“

(29)  Artikli 120 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatakse eelkõige riskipõhise järelevalve alal käesoleva direktiivi ja direktiivi 2009/138/EÜ alusel samaväärseid sätteid, võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, olles leppinud kokku kindlustussektoris konsolideerimisgrupi üle järelevalvet teostava asutusega, kohaldada selle segafinantsvaldusettevõtja suhtes üksnes direktiivi sätteid seoses kõige olulisema finantssektoriga, nagu on määratletud direktiivi 2002/87/EÜ artikli 3 lõikes 2.“.

(29 a)  Artiklisse 125 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Kui artikli 111 alusel on asutus, kes teostab konsolideeritud järelevalvet grupi üle, kuhu kuulub emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, muu kui kooskõlas direktiivi 2002/87/EÜ artikliga 10 kindlaks määratud koordinaator, teevad need kaks asutust käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel koostööd konsolideeritud alusel. Tõhusa koostöö hõlbustamiseks ja sisseseadmiseks näevad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja koordinaator ette kirjaliku kooskõlastus- ja koostöökorra.“

(29 b)  Artiklit 129 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

Liikmesriik, kes otsustab niisugust erandit kohaldada, teavitab sellest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teated kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning asjaomaste liikmesriikide pädevatele ja määratud asutustele.

(b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõuete täitmiseks, et täita artikli 104, 104a kohaseid mis tahes nõudeid või artikli 104b alusel esitatud mis tahes suuniseid.

(29 c)  Artiklit 130 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriik, kes otsustab niisugust erandit kohaldada, teavitab sellest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teated kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning asjaomaste liikmesriikide pädevatele ja määratud asutustele.“

(b)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad lõike 1 kohase nõude täitmiseks esimese taseme põhiomavahendeid, mis täiendavad esimese taseme põhiomavahendeid, mida säilitatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktide a–c kohase omavahendite nõude täitmiseks, käesoleva direktiivi artikli 129 kohase kapitali säilitamise puhvri nõude täitmiseks ja käesoleva direktiivi artiklite 104a ja 104b kohase mis tahes nõude täitmiseks.“

(30)  Artiklit 131 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Liikmesriigid määravad asutuse, kes määrab konsolideeritud alusel kindlaks globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad ning vastavalt kas individuaalselt, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel muud süsteemselt olulised ettevõtjad, millele on antud nende jurisdiktsioonis tegevusluba. Kõnealuseks asutuseks on pädev asutus või määratud asutus. Liikmesriigid võivad määrata rohkem kui ühe asutuse.

Globaalne süsteemselt oluline ettevõtja on üks järgmistest:

a)   grupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja; või

b)   krediidiasutus või investeerimisühing, mis ei ole ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja.

Muu süsteemselt oluline ettevõtja võib olla grupp, mida juhib ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või investeerimisühing.“.

(b)  lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Euroopa Pangandusjärelevalve koostab pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kriteeriumide kohta, mille alusel määrata kindlaks käesoleva lõike kohaldamise tingimused seoses muude süsteemselt oluliste ettevõtjate hindamisega, ning puhvrimäärade ülesehituse ja kalibreerimise metoodika. Nendes regulatiivsetes tehnilistes standardites võetakse arvesse riigisiseste süsteemselt oluliste ettevõtjate rahvusvahelist raamistikku ning liidus ja liikmesriigis kehtivaid eripärasid.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab nende regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 30. juuniks 2020.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.“

(c)  lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Pädev asutus või määratud asutus võib nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt ettevõtjalt vastavalt konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel või individuaalselt muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri hoidmist kuni 3 % ulatuses koguriskipositsioonist, mis koosneb esimese taseme põhiomavahenditest ja täiendab neid; sellega seoses võetakse arvesse süsteemselt olulise ettevõtja tuvastamise kriteeriume.“

(d)  lisatakse järgmine lõige 5a:

„5a. Pädev asutus või määratud asutus võib nõuda, et süsteemselt olulise ettevõtja puhvri maht oleks suurem kui 3 % kogu riskipositsioonist, mis arvutatakse vastavalt komisjoni heakskiidule.

Kahe kuu jooksul alates lõikes 7 osutatud teavitamisest esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu komisjonile arvamuse selle kohta, kas muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit peetakse piisavaks. Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti esitada komisjonile arvamuse puhvri kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 34 lõikega 1.

Kahe kuu jooksul teavitamisest võtab komisjon, võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja vajaduse korral Euroopa Pangandusjärelevalve hinnangut ning juhul kui ta leiab, et muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvril ei ole ebaproportsionaalselt negatiivset mõju teiste liikmesriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või liidu finantssüsteemile tervikuna ja see ei kujuta endast takistust siseturu nõuetekohasele toimimisele, vastu rakendusakti, millega antakse pädevale asutusele või määratud asutusele luba kavandatud meede võtta.“

(e)  lõike 7 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„7. Enne muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri kehtestamist või taaskehtestamist peab pädev asutus või määratud asutus teavitama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu üks kuu enne lõikes 5 osutatud otsuse avaldamist. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teated määratud ajavahemiku jooksul komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning liikmesriikide pädevatele ja määratud asutustele. Teates tuleb üksikasjalikult kirjeldada:“

(f)  lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Ilma et see piiraks artikli 133 ja käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, siis juhul, kui muu süsteemselt oluline ettevõtja on sellise globaalse süsteemselt olulise ettevõtja või muu süsteemselt olulise ettevõtja tütarettevõtja, mis on ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit konsolideeritud alusel, ei ületa kõnealuse muu süsteemselt olulise ettevõtja suhtes individuaalselt või allkonsolideeritud alusel kohaldatav puhver järgmistest väärtustest väiksemat:

a) konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldatava globaalse süsteemselt olulise ettevõtja või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri määr, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist 1 % summa; ning

b) 3 % määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist või määr, mida komisjon on lubanud konsolideerimisgrupi suhtes kohaldada konsolideeritud alusel .“

(g)  lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9. Globaalsetel süsteemselt olulistel ettevõtjatel on ▌viis alakategooriat. Madalaim piir ja alakategooriate vahelised piirid määratakse kindlaks vastava metoodika abil saadud punktide alusel. Kõrvutiasuvaid alakategooriaid piiritlevad punktisummad määratakse kindlaks selgelt ning järgides süsteemse olulisuse pideva lineaarse suurenemise põhimõtet, mille tulemusena suureneb lineaarselt iga alakategooria vaheline täiendavate esimese taseme põhiomavahendite nõue, välja arvatud kõrgeima alakategooria puhul. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab süsteemne olulisus globaalse süsteemselt olulise ettevõtja probleemide eeldatavat mõju ülemaailmsele finantsturule. Madalaimale alakategooriale määratakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver 1 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3, ning igale alakategooriale määratud puhver suureneb 0,5 % võrra koguriskipositsioonist, mis arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3, kuni neljanda alakategooriani (kaasa arvatud). Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri kõrgeima alakategooria suhtes kohaldatakse puhvrit 3,5 % koguriskipositsioonist, mis arvutatakse vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing määratakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvri kõrgeimasse alakategooriasse, lisatakse viivitamata uus alakategooria. Igale järgnevale alakategooriale määratud puhver kasvab 1 %-liste sammudega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 arvutatud koguriskipositsioonist.“

(h)  lõige 12 asendatakse järgmisega:

„12. Pädev asutus või määratud asutus teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ning muude süsteemselt oluliste ettevõtjate nimed ja vastava alakategooria, millesse iga globaalne süsteemselt oluline ettevõtja on paigutatud. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab need teated määratud ajavahemiku jooksul komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele ning avalikustab nende nimed. Pädevad asutused või määratud asutused avalikustavad alakategooria, millesse iga globaalne süsteemselt oluline ettevõtja on paigutatud.

Pädev asutus või määratud asutus vaatab igal aastal läbi globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaks määramise ning globaalse süsteemselt olulise ettevõtja paigutamise vastavasse alakategooriasse ning teavitab tulemustest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kes edastab need tulemused määratud ajavahemiku jooksul komisjonile ja Euroopa Pangandusjärelevalvele. Pädev asutus või määratud asutus avalikustab süsteemselt oluliste ettevõtjate ajakohastatud loetelu ning alakategooria, millesse iga kindlaksmääratud globaalne süsteemselt oluline ettevõtja on paigutatud.“

(i)  lõige 13 asendatakse järgmisega:

13. Süsteemselt olulised ettevõtjad ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida hoitakse lõigete 4 ja 5 kohaste nõuete täitmiseks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 ning käesoleva direktiivi artiklite 129 ja 130 kohaseid nõudeid ja artiklite 102 ja 104 kohaseid nõudeid.

(j)  lõige 14 asendatakse järgmisega:

„14. Kui konsolideerimisgrupi suhtes on konsolideeritud alusel kohaldatav globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver ja muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver, kohaldatakse suuremat puhvrit.

Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse individuaalselt või allkonsolideeritud alusel muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit ja süsteemse riski puhvrit vastavalt artiklile 133, kohaldatakse nende kahe summat.

Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatakse individuaalselt või allkonsolideeritud alusel muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvrit ja süsteemse riski puhvrit vastavalt artiklile 133, kohaldatakse järgmiste summat:

a) globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver ning muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver olenevalt sellest, kumb on suurem;

b) süsteemse riski puhver vastavalt artiklile 133.“

(30 a)  Artiklit 133 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik võib kehtestada esimese taseme põhiomavahendite süsteemse riski puhvri finantssektorile või selle ühele või mitmele lülile või kõikidele positsioonidele või positsioonide alarühmale, et ennetada ja maandada ▌süsteemseid või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske, mida ei hõlma määrus (EL) nr 575/2013 ja käesoleva direktiivi artikkel 131, finantssüsteemi häire riski korral, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile ja konkreetse liikmesriigi reaalmajandusele.“

(b)  lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamise eesmärgil võib nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitaksid lisaks esimese taseme põhiomavahenditele, mida säilitatakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 kohaste omavahendite nõuete täitmiseks, ka esimese taseme põhiomavahenditest koosneva süsteemse riski puhvri, mis ▌ põhineb positsioonidel, mille suhtes kooskõlas käesoleva artikli lõikega 8 kohaldatakse süsteemse riski puhvrit individuaalselt, konsolideeritud alusel või allkonsolideeritud alusel, nagu on kohaldatav kooskõlas kõnealuse määruse I osa II jaotisega.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu süsteemse riski puhvri üldmäär arvutatakse punktides a ja b täpsustatud summade summana, mis on jagatud punktis c osutatud summaga ja mis on väljendatud protsendina:

a) mis tahes süsteemse riski puhver, mida kohaldatakse kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute kõigi positsioonide suhtes või, kui see on asjakohane, krediidiasutuste ja investeerimisühingute allüksuste kõigi positsioonide suhtes;

b) mis tahes süsteemse riski puhver, mida kohaldatakse üksikute sektorite või allsektorite positsioonide suhtes; ning

c) vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 arvutatud koguriskipositsioon.

Asjaomane pädev või määratud asutus võib nõuda, et krediidiasutused ja investeerimisühingud säilitaksid süsteemse riski puhvri individuaalselt, konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Süsteemse riski puhvrit kohaldatakse selliste riskide suhtes, mida ei hõlma globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver, vastavalt artiklile 131.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei kasuta esimese taseme põhiomavahendeid, mida hoitakse lõike 3 kohase nõude täitmiseks, et täita määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 ning käesoleva direktiivi artiklite 129, 130 ja 131 kohaseid nõudeid ja artiklite 102, 104 ja 104a kohaseid nõudeid ning artikli 104b suuniseid.“

(c)  lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kui ▌krediidiasutus või investeerimisühing on osa grupist või alagrupist, millesse kuulub globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või muu süsteemselt oluline ettevõtja, ei kohaldata kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes individuaalselt kunagi kombineeritud puhvri nõuet, mis on väiksem kui tema suhtes individuaalselt kohaldatava kapitali säilitamise puhvri, vastutsüklilise kapitalipuhvri ning muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri ja süsteemse riski puhvri summa.

(d)  lõige 9 asendatakse järgmisega:

9.  Süsteemse riski puhvrit kohaldatakse kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute või nende ühe või mitme allüksuse suhtes, mille osas asjaomase liikmesriigi ametiasutused on kooskõlas käesoleva direktiiviga pädevad, ning seda arvestatakse ▌astmetena järk-järgult või kiirendatud korras. Sektori osadele, sektori positsioonidele või vajaduse korral sektori positsioonide eri osadele võib kehtestada erinevaid nõudeid. Süsteemse riski puhver ei käsitle riske, mille suhtes kohaldatakse artiklis 131 kehtestatud raamistikku.

(e)  lõiget 11 muudetakse järgmiselt:

(i)  sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„11. Enne süsteemselt olulise ettevõtja puhvri kehtestamist või taaskehtestamist kuni 3 % ulatuses peab pädev asutus või määratud asutus teavitama ▌Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ▌üks kuu enne lõikes 16 osutatud otsuse avaldamist. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teated määratud ajavahemiku jooksul komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning liikmesriikide asjaomastele pädevatele ja määratud asutustele. Pädev asutus või määratud asutus peab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teavitama ka siis, kui puhver kehtib kolmandates riikides asuvate riskipositsioonide suhtes. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab kõnealuse teate kõnealuste kolmandate riikide järelevalveasutustele. Teates tuleb üksikasjalikult kirjeldada:“

(ii)  punkt e jäetakse välja.

(f)  lõiget 12 muudetakse järgmiselt:

(i)  sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„12. Enne süsteemse riski puhvri kehtestamist või taaskehtestamist üle 3 % ulatuses peab pädev asutus või määratud asutus teavitama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teated määratud ajavahemiku jooksul komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ning liikmesriikide asjaomastele pädevatele ja määratud asutustele. Kui puhver kehtib kolmandates riikides asuvate riskipositsioonide suhtes, peab pädev asutus või määratud asutus teavitama ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab kõnealuse teate kõnealuste kolmandate riikide järelevalveasutustele. Teates tuleb üksikasjalikult kirjeldada:“

(ii)  punkt e jäetakse välja.

(g)  lõige 14 asendatakse järgmisega:

„14. ▌Kui sellise finantssektori ühes lülis on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises liikmesriigis, teavitab pädev asutus või määratud asutus kõnealuste liikmesriikide asutusi ning komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Komisjon ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitavad 30 tööpäeva jooksul teate esitamisest soovituse käesoleva lõike kohaselt võetavate meetmete kohta. Kui asutused on eriarvamusel ja nii komisjoni kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus on negatiivne, võib pädev asutus või määratud asutus suunata küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalvele ja paluda temalt abi kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Otsus kõnealuste riskipositsioonide suhtes puhvri kehtestamise kohta peatatakse, kuni Euroopa Pangandusjärelevalve on teinud otsuse.“

(h)  lõike 15 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„15. 30 tööpäeva jooksul alates lõikes 12 osutatud teate esitamisest esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu komisjonile arvamuse selle kohta, kas süsteemse riski puhvrit peetakse asjakohaseks. Euroopa Pangandusjärelevalve võib samuti esitada komisjonile arvamuse puhvri kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 34 lõikega 1.“

(i)  lõike 16 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

(i) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) süsteemse riski puhvri määr või määrad;“

(ii) lisatakse järgmine punkt:

„b a) positsioonid, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse;“

(30 b)  Artikli 134 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Kui liikmesriik tunnustab süsteemse riski puhvri määra riigisiseselt tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, teavitab ta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu edastab teated määratud ajavahemiku jooksul komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalvele ja süsteemse riski puhvri määra kehtestanud liikmesriigile.“

(30 c)  Artiklit 136 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„3. Iga määratud asutus hindab kord kvartalis tsüklilise, makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud või süsteemse riski intensiivsust ning kehtestab muutuste korral oma liikmesriigile vastutsüklilise puhvri määra või korrigeerib seda ning iga määratud asutus võtab seda tehes arvesse järgmist:”

(b)  lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.  Iga määratud asutus teavitab iga kvartali suhtes kohaldatavatest vastutsüklilise puhvri määradest oma veebisaidil. Kõnealune teadaanne hõlmab vähemalt järgmist teavet:

a)  kohaldatav vastutsüklilise puhvri määr;

b)  laenude suhe SKPsse ja selle kõrvalekaldumine pikaajalisest suundumusest;

c)  puhvri alusnäitaja, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2;

d)  vastutsüklilise puhvri määra põhjendus;

e)  kui vastutsüklilise puhvri määra suurendatakse, esitatakse kuupäev, millest alates krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kohaldama suurendatud puhvri määra krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri arvutamiseks;

f)  kui punktis e osutatud kuupäev on varasem kui 12 kuud alates käesoleva lõike kohasest teadaandest, esitatakse viide erandlikele asjaoludele, mis põhjendavad lühemat kohaldamistähtaega;

g)  kui puhvri määra vähendatakse, esitatakse orienteeruv ajavahemik, mille jooksul puhvri määra eeldatavalt ei suurendata, koos selle ajavahemiku põhjendusega.

Määratud asutused teatavad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kohaldatava vastutsüklilise puhvri määra ning punktides a–g osutatud teabe igas kvartalis. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avaldab oma veebisaidil kõik teavitatud vastutsüklilise puhvri määrad ja nendega seotud teabe.

Osalevate liikmesriikide määratud asutused, nagu määratletud nõukogu määruses nr 1024/2013, teatavad kohaldatava vastutsüklilise puhvri määra ning punktides a–g osutatud teabe igas kvartalis ka Euroopa Keskpangale.

(31)  Artikli 141 lõiked 1–6 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklis 104 ning direktiivi 2014/59/EL II ja III peatükis sätestatud meetmete kohaldamist, ei luba pädevad asutused kombineeritud puhvri nõuet täitvatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid ega tee täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega seotud makseid, kui selle tagajärjel väheneksid esimese taseme põhiomavahendid määral, mille puhul kombineeritud puhvri nõue ei ole enam täidetud.

2. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklis 104 ja direktiivi 2014/59/EL II ja III peatükis sätestatud meetmete kohaldamist, nõuavad määratud asutused, et kombineeritud puhvri nõuet mittetäitvad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutaksid asjaomaste väljamaksete maksimumsumma kooskõlas lõikega 4 ning teataksid selle pädevale asutusele.

Esimese lõigu kohaldamisel ei luba pädevad asutused krediidiasutusel või investeerimisühingul enne, kui ta on arvutanud asjaomaste väljamaksete maksimumsumma, teha mõnda järgmistest toimingutest:

a)  teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid;

b)  võtta kohustust maksta muutuvtasu või teha vabatahtlikke pensionimakseid või maksta muutuvtasu, kui kohustus võeti ajal, mil krediidiasutus või investeerimisühing ei täitnud kombineeritud puhvri nõudeid;

c)  teha väljamakseid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.

3. Pädevad asutused keelavad krediidiasutusel või investeerimisühingul, kes ei täida või ei ületa kombineeritud puhvri nõuet, teha väljamakseid lõike 2 teise lõigu punktides a, b ja c osutatud toimingutega suuremas summas, kui on lubatud kooskõlas lõikega 4 arvutatud asjaomaste väljamaksete maksimumsummaga. ▌

4. Pädevad asutused nõuavad, et krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutaksid asjaomaste väljamaksete maksimumsumma, korrutades lõike 5 kohaselt arvutatud summa lõike 6 kohaselt kindlaks määratud teguriga. Väljamaksete maksimumsummat vähendatakse lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud mis tahes sooritatud toimingute võrra.

5. Kooskõlas lõikega 4 korrutatav summa hõlmab järgmist:

a)  vahekasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvestatakse maha mis tahes maksed, mis on tehtud seoses käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingutega;

millele liidetakse

b)  majandusaasta kasum, mis ei ole lisatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka ning millest arvestatakse maha mis tahes maksed, mis on seotud käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktides a, b või c osutatud toimingutega,

c)  jaotamata kasum, vahe- ja aastakasum, mis juba sisaldub esimese taseme põhiomavahendites, kui see tekib korduvalt ja tingimusel, et:

i) väljamaksed on piiratud summaga, mis takistab krediidiasutusel või investeerimisühingul vähendada oma esimese taseme põhiomavahendeid kombineeritud puhvri nõude alumisse kvartiili;

ii) krediidiasutus või investeerimisühing tõendab pädevale asutusele, et tal on võimalik sellist kasumit 12 kuu jooksul pärast rikkumise toimumist saada, ning

iii) pädev asutus kiidab artiklis 142 osutatud kapitali säilitamise kava heaks,

millest lahutatakse

d)  maksusumma, mis kuuluks tasumisele, kui säilitataks käesoleva lõike punktides a ja b osutatud elemendid.

6. Tegur määratakse kindlaks järgmiselt:

a)  tegur on 0, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a ning artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c, direktiivi 2014/59/EL artiklite 45c ja 45d ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsentides kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse (st madalaimasse) kvartiili;

b)  tegur on 0,2, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta mõnda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a ning artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c, direktiivi 2014/59/EL artiklite 45c ja 45d ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsentides kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;

c)  tegur on 0,4, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a ning artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c, direktiivi 2014/59/EL artiklite 45c ja 45d ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsentides kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;

d)  tegur on 0,6, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei kasutata selleks, et katta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92a ning artikli 92 lõike 1 punktide a, b ja c, direktiivi 2014/59/EL artiklite 45c ja 45d ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punkti a kohast omavahendite nõuet, mis on väljendatud protsentides kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 3 arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse (st kõrgeimasse) kvartiili.

Iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse kombineeritud puhvri nõude puhul järgmiselt:

 

 

„Qn“ näitab asjaomase kvartiili ordinaalarvu.“

(32)  Lisatakse artikkel 141a:

„Artikkel 141aKombineeritud puhvri nõude täitmata jätmine

1.  Leitakse, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole artikli 141 kohaldamisel kombineeritud puhvri nõuet täitnud, kui tema omavahendite ja kõlblike kohustuste kogus ja kvaliteet ei võimalda artikli 128 lõikes 6 määratletud nõudega samal ajal täita kõiki nõudeid, mis on sätestatud:

a)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a;

b)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis b ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a;

c)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis c ning käesoleva direktiivi artikli 104 lõike 1 punktis a;

c a)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d ning artikli 92 lõike 1 punktis da, kui see on asjakohane, ning käesoleva direktiivi artiklis 104a;

d)  määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning direktiivi 2014/59/EL artiklites 45c ja 45d.

Artikli 128 lõike 6 nõude täitmiseks säilitatavaid omavahendeid ei tohi kasutada selleks, et täita ka direktiivi 2014/59/EL artiklites 45c, 45d ja 45e määratletud nõudeid.

2.  Erandina lõikest 1 ei loeta krediidiasutust või investeerimisühingut artikli 141 kohaldamisel kombineeritud puhvri nõuet mittetäitnuks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  krediidiasutus või investeerimisühing vastab artikli 128 lõikes 6 määratletud kombineeritud puhvri nõudele, kui see arvestatakse lisaks kõikidele lõike 1 punktides a, b ja c osutatud nõuetele;

b)  artikli 128 lõikes 6 määratletud nõuete mittetäitmine, kui see arvestatakse lisaks lõike 1 punktis d osutatud nõudele, on tingitud üksnes krediidiasutuse või investeerimisühingu suutmatusest emiteerida või asendada kohustused, mis ei vasta või enam ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumidele;

c)  suutmatus täita lõike 1 punktis d osutatud nõudeid ei kesta üle 6 kuu;

c a)  kõnealune krediidiasutus või investeerimisühing ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja.“.

(32 a)  Artiklit 142 muudetakse järgmiselt:

(a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kas:

a)  kombineeritud puhvri nõuet; või

b)  finantsvõimenduse määra kohandamise kombineeritud nõuet, mis koosneb ettevõtjaspetsiifilisest finantsvõimenduse määra kohandamisest ja muu süsteemselt olulise ettevõtja finantsvõimenduse määra kohandamisest,

koostab ta kapitali säilitamise kava ja esitab selle pädevale asutusele hiljemalt viis tööpäeva pärast seda, kui ta tegi kindlaks, et ta ei täida kõnealust nõuet, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab pikemat, kuni kümnepäevalist tähtaega.

Pädevad asutused annavad sellise loa üksnes krediidiasutuse konkreetsele olukorrale tuginedes ning võttes arvesse krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse ulatust ja keerukust.

(b)  lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) kava ja ajakava omavahendite suurendamiseks, et täita täiel määral lõike 1 nõuded, mille krediidiasutus või investeerimisühing täitma jättis.“

(c)  lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Pädev asutus hindab kapitali säilitamise kava ja kinnitab selle üksnes siis, kui ta leiab, et kava aitaks rakendamise korral mõistlikult eeldades säilitada või luua piisava kapitali, mis võimaldaks asjaomasel krediidiasutusel või investeerimisühingul täita lõikes 1 sätestatud nõude, mille ta täitmata jättis, pädeva asutuse arvates sobiva ajavahemiku jooksul.

(33)  Artiklisse 145 lisatakse punktid j ja k:

j) „artikli 2 lõigete 5a ja 5b täiendamine, tuvastades talle kättesaadava teabe alusel,

i)  kas krediidiasutused ja investeerimisühingud või nende kategooriad vastavad kõnealustes artiklites sätestatud tingimustele; või

ii)  kas krediidiasutused ja investeerimisühingud või nende kategooriad enam ei vasta kõnealustes artiklites sätestatud tingimustele;

k) artikli 2 lõikes 5 sätestatud nimekirja muudatused:

i)  kustutades krediidiasutused ja investeerimisühingud või nende kategooriad, kui asjaomast krediidiasutust või investeerimisühingut või nende kategooriat ei ole enam olemas;

ii)  tehes vajalikud muudatused, kui asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu või nende kategooria nimi on muutunud.“

(34)  Artikli 146 punkt a jäetakse välja.

(35)  Artiklile 161 lisatakse lõige 10:

„10. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2023 läbi artikli 104 lõike 1 punktides j ja l osutatud järelevalvevolituste rakendamise ja kohaldamise ning koostab selle kohta aruande, mille esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. “.

Artikkel 2Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid norme alates [üks aasta + üks päev pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Seevastu direktiivi 2013/36/EL artiklite 84 ja 98 muudatusi sisaldavates artikli 1 punktides 13 ja 18 sätestatud muudatuste järgimiseks vajalikke sätteid kohaldatakse alates [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

• [1]   ELT C 34, 31.1.2018, lk 5.
• [2] ^* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [3]   ELT C […], […], lk […].
• [4]   ELT C , , lk .
• [5]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
• [6]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
• [7]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
• [8]   Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
• [9]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Vabastatud üksused, finantsvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad, tasustamine, järelevalvemeetmed ja -volitused ning kapitali säilitamise meetmed
Viited	COM(2016)0854 – C8-0474/2016 – 2016/0364(COD)
EP-le esitamise kuupäev	23.11.2016
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 19.1.2017
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Peter Simon 24.11.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.2.2017	25.4.2017	3.5.2017	11.12.2017
	22.2.2018
Vastuvõtmise kuupäev	18.6.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 5 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, David Coburn, Thierry Cornillet, Esther de Lange, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Barbara Kappel, Wolf Klinz, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Gabriel Mato, Alex Mayer, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andrea Cozzolino, Ashley Fox, Doru-Claudian Frunzulică, Syed Kamall, Alain Lamassoure, Thomas Mann, Luigi Morgano, Michel Reimon, Joachim Starbatty
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Christofer Fjellner, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Rupert Matthews
Esitamise kuupäev	28.6.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

44	+
ALDE	Thierry Cornillet, Petr Ježek, Wolf Klinz, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells
ECR	Ashley Fox, Syed Kamall, Rupert Matthews, Stanisław Ożóg, Joachim Starbatty, Joachim Starbatty
ENF	Barbara Kappel
PPE	Burkhard Balz, Markus Ferber, Christofer Fjellner, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Fulvio Martusciello, Gabriel Mato, Sirpa Pietikäinen, Anne Sander, Theodor Dumitru Stolojan
S&D	Hugues Bayet, Pervenche Berès, Andrea Cozzolino, Jonás Fernández, Doru-Claudian Frunzulică, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Cătălin Sorin Ivan, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker

5	–
EFDD	David Coburn, Bernard Monot
ENF	Gerolf Annemans, Marco Zanni
S&D	Alfred Sant

8	0
EFDD	Marco Valli
GUE/NGL	Marisa Matias, Martin Schirdewan, Miguel Viegas
VERTS/ALE	Sven Giegold, Philippe Lamberts, Michel Reimon, Ernest Urtasun

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu