RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul

29.6.2018 - (COM(2016)0593 – C8-0383/2016 – 2016/0280(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör: Axel Voss
Arvamuse koostaja (*):
Catherine Stihler, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

parandused/addenda

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2016/0280(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0245/2018

Esitatud tekstid :

A8-0245/2018

Arutelud :

PV 11/09/2018 - 12
CRE 11/09/2018 - 12
PV 26/03/2019 - 2
CRE 26/03/2019 - 2

Hääletused :

PV 05/07/2018 - 6.4
CRE 05/07/2018 - 6.4
PV 12/09/2018 - 6.4
CRE 12/09/2018 - 6.4
Selgitused hääletuse kohta
PV 26/03/2019 - 7.11
CRE 26/03/2019 - 7.11
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0337
P8_TA(2019)0231

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (*)
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS
KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul

(COM(2016)0593 – C8-0383/2016 – 2016/0280(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0593),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0383/2016),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. jaanuari 2017. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 8. veebruari 2017. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0245/2018),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab parlamendi ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele ja loovad raamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.	(2) Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid aitavad kaasa siseturu toimimisele, tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele, hõlbustavad kasutusloa saamist ja loovad raamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa tõeliselt integreeritud siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas, et hoida ära siseturu killustumist. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“,²⁶ on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad väljaannetega seotud õigusi, nende internetiteenuste osutajate kasutusõigusi, kes säilitavad ja võimaldavad ligipääsu suurele hulgale kasutajate poolt üles laaditud teostele ja muule materjalile, ning autorite ja esitajate lepingute läbipaistvust.	(3) Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist ning asjakohased õigusaktid peavad olema tulevikukindlad, et mitte takistada tehnoloogia arengut. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“,²⁶ on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv ja õiglane turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad teoste ja muu materjali kasutamist ja õiguste jõustamist internetipõhiste teenuste pakkujate platvormidel ning autorite ja esitajate lepingute ning nende lepingute alusel kaitstud teoste kasutamisega seotud raamatupidamisarvestuse läbipaistvust.
__________________	__________________
²⁶ COM(2015) 626 final.	²⁶ COM(2015) 626 final.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ²⁷, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ²⁸, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ²⁹, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ³⁰, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL³¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL³².	(4) Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ²⁷, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ^27a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ²⁸, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ²⁹, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ³⁰, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL³¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL³².
_________________	_________________
²⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20–28).	²⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20–28).
	^27a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
²⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10–19).	²⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10–19).
²⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28–35).	²⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28–35).
³⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16–22).	³⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16–22).
³¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12).	³¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12).
³² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98).	³² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98).
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Teadusuuringute, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada.	(5) Teadusuuringute, innovatsiooni, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud innovatsiooni, teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Seepärast tuleks lubada liikmesriikidel jätkuvalt kasutada neis valdkondades olemasolevaid hästi toimivaid erandeid, kui need ei piira käesoleva direktiiviga ettenähtud erandite või piirangute ulatust. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega püütakse saavutada õiglane tasakaal autorite ja muude õiguste omajate huvide ning kasutajate huvide vahel. Neid saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus kaitstud teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Need tehnoloogiad võimaldavad teadlastel töödelda suurtes kogustes andmeid, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.	(8) Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Teksti- ja andmekaeve võimaldab lugeda ja analüüsida suurel hulgal digitaalselt salvestatud teavet, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Et teksti- ja andmekaeve saaks toimuda, on enamikul juhtudel vaja teabele kõigepealt juurde pääseda ning seejärel seda reprodutseerida. Tavaliselt saab teavet teksti- ja andmekaeve abil töödelda alles päras selle normaliseerimist. Alles siis, kui teabele on seaduslik juurdepääs, saab teavet normaliseerida ning toimub selle autoriõigusega kaitstud kasutamine, kuna see toob kaasa reprodutseerimise kas teabe vormingu muutmise või selle andmebaasist väljavõtmisega vormingus, mida saab teksti- ja andmekaeveks kasutada. Autoriõigusega seotud protsessid teksti- ja andmekaeve tehnoloogia kasutamisel ei ole seega mitte teksti- ja andmekaeve ise, mis kujutab endast digitaalselt salvestatud ja normaliseeritud teabe lugemist ja analüüsimist, vaid juurdepääsu protsess ning protsess, mille käigus teave normaliseeritakse, et võimaldada selle digivormis automatiseeritud analüüsi, niivõrd kuivõrd see protsess hõlmab väljavõtet andmebaasist või reprodutseerimist. Käesolevas direktiivi sätestatud erandeid teksti ja andmekaeve otstarbest tuleks mõista viidetena sellistele autoriõigustega seotud protsessidele, mis on vajalikud teksti- ja andmekaeve võimaldamiseks. Kui kehtiv autoriõigus ei ole teksti- ja andmekaeve kasutamise suhtes kohaldatav, ei tohiks käesolev direktiiv sellist kasutust mõjutada.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad loovad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid.	(10) Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes teadusorganisatsioonidele ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teksti- ja andmekaeve erandiga tuleks hõlmata ka haridusasutused ja kultuuripärandiasutused, kes viivad läbi teadusuuringuid, tingimusel et teadusuuringute tulemused ei too kasu ettevõttele, mis avaldab eelkõige sellistele organisatsioonidele otsustavat mõju. Juhul, kui teadusuuringud toimuvad avaliku ja erasektori partnerluse raames, peaks ka sellises partnerluses osaleval ettevõttel olema seaduslik juurdepääs teostele ja muule materjalile. Teksti- ja andmekaeve eesmärgil tehtud reprodutseerimisi ja väljavõtteid tuleks talletada turvaliselt ja viisil, mis tagab, et koopiaid kasutataks ainult teadusuuringute otstarbel.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Edendamaks innovatsiooni ka erasektoris, peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis on kohustuslikust erandist laiem, tingimusel et selles osutatud teoste ja muu materjali kasutust ei ole õiguste omajad sõnaselgelt kaitsnud, sealhulgas masinloetavate vahenditega.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom.	(15) Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom. Kui kultuuripärandiasutusel on hariduslik eesmärk ning see osaleb õpetamises, peaks liikmesriikidel olema võimalik käsitada kõnealuse erandi raames sellist asutust selle õpetamistegevuse puhul haridusasutusena.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist klassis kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.	(16) Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Erandi või piirangu tuleks kasutamise puhul anda tingimusel, et kasutatavale teosele või muule materjalile märgitakse allikas, sealhulgas autori nimi, välja arvatud juhul, kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimalik. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist kohas, kus õppetegevus füüsiliselt toimub, kaasa arvatud toimumiskohad väljaspool õppeasutuse ruume, nagu raamatukogud või kultuuripärandiasutused, tingimusel et kasutamine toimub haridusasutuse vastutusel, kui ka internetipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Turvalise võrgu all tuleks mõista digitaalset õpetamis- ja õpikeskkonda, millele juurdepääs on piiratud nõuetekohase autentimismenetlusega, mis võimaldab juurdepääsu haridusasutuse õppejõududele ning õppeprogrammis osalevatele õpilastele või üliõpilastele.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digitaalses keskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest.	(17) Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digitaalses keskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest. Sellised litsentsid võivad esineda kollektiivse litsentsilepingu, laiendatud kollektiivse litsentsilepingu ja litsentside kujul, mis on läbiräägitud kollektiivselt, nagu nn üldlitsentsid, et vältida olukordi, kus haridusasutused peavad iga õiguste omajaga eraldi läbirääkimisi pidama. Niisugused litsentsid peaksid olema taskukohased ning hõlmama vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks, või õpetamiseks haridusasutustes või nootide jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et niisugused litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest. Liikmesriikidel tuleks võimaldada näha ette süsteeme, et tagada õiguste omajatele selliste erandite või piirangute kasutamise korral õiglase hüvitise maksmine. Liikmesriike tuleks ergutada kasutama süsteeme, mis ei tekita halduskoormust, näiteks ühekordsete maksete süsteeme.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Selleks et tagada õiguskindlus juhul, kui liikmesriik otsustab kohaldada erandit piisavate litsentside kättesaadavuse suhtes, on vaja täpsustada, millistel tingimustel võib haridusasutus erandi alusel kasutada autoriõigusega kaitstud teost või muud materjali ning vastupidi, millal peab haridusasutuse suhtes kohaldama litsentsisüsteemi.
Selgitus
Esildatud muudatusettepanek on vajalik õiguskindluse tagamiseks juhtudel, kui liikmesriik otsustab erandi taotlemise puhul arvesse võtta piisavate litsentside kättesaadavust.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Pärandi säilitamiseks võib olla vaja kultuuripärandiasutuse kogudes olevat teost või muud objekti reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada neid säilitamistoiminguid.	(18) Kultuuripärandiasutuse kogudes oleva teose või muu materjali säilitamiseks võib olla vaja seda reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada sellistel asutustel neid säilitamistoiminguid läbi viia.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid kultuuripärandiasutuste säilitamistoimingutele takistavad piiriülest koostööd ning kultuuripärandiasutuste säilitamisviiside jagamist siseturul, mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise.	(19) Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid reprodutseerimistoimingutele takistavad piiriülest koostööd, säilitamisviiside jagamist ning piiriüleste säilitamisvõrgustike loomist säilitamisega tegelevate siseturu organisatsioonide poolt, mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise. See võib avaldada kultuuripärandi säilitamisele negatiivset mõju.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil teose või muu materjali mis tahes eluhetkel, ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil.	(20) Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme või teoseid kindlustada. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil ning mis tahes vormingus või meediumis, teose või muu materjali mis tahes eluhetkel ning ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil. Teadusorganisatsioonide või avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide arhiive tuleks käsitada kultuuripärandiasutustena ning seega kõnealuse erandi kasutajatena. Liikmesriigid peaksid selle erandi tegemiseks saama säilitada sätteid, mis võimaldavad käsitada üldsusele juurdepääsetavaid galeriisid muuseumidena.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui kultuuripärandiasutus omab või püsivalt hoiustab nende koopiad, näiteks omandi ülemineku või litsentsilepingute tulemusena.	(21) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui selline asutus omab või püsivalt hoiustab nende teoste või muu materjali koopiaid, näiteks omandi ülemineku, litsentsilepingute, seaduspärase talletamise või pikaajalise laenu tulemusena. Teoseid ja muid materjale, millele kultuuripärandiasutus pääseb ajutiselt ligi kolmanda isiku serveri kaudu, ei saa pidada püsivalt nende kollektsiooni kuuluvaks.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Tehnoloogiline areng on andnud tõuke infoühiskonna teenustele, mis võimaldavad nende kasutajatel siu üles laadida ning teha see kättesaadavaks mitmesugustes vormingutes ja eri otstarbel, sealhulgas selleks, et illustreerida ideed, kriitikat, paroodiat või pastišši. Selline sisu võib hõlmata varem kaitstud teoste või muu materjali lühikesi väljavõtteid, mida need kasutajad võivad olla kas muutnud, kombineerinud või muul viisil muundanud.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) Vaatamata mõningasele kattuvusele olemasolevate erandite või piirangutega, näiteks nendega, mis puudutavad tsitaate ja paroodiat, ei hõlma direktiivi 2001/29/EÜ artikkel 5 kogu sisu, mis kasutaja on üles laadinud või kättesaadavaks teinud ning mis põhjendatult sisaldab kaitstud teoste või muu materjali väljavõtteid. Selline olukord tekitab õiguskindlusetust nii kasutajate kui ka õiguste omajate jaoks. Seetõttu on vaja kehtestada uued konkreetsed erandid, et lubada olemasolevate kaitstud teoste või muu materjali väljavõtete seaduslikku kasutamist kasutajate poolt üles laaditud või kättesaadavaks tehtud sisus. Kui kasutaja loodud või kättesaadavaks tehtud sisu hõlmab tsitaadi või autoriõigusega kaitstud teose või muu materjali väljavõtte lühidat ja proportsionaalset kasutamist õiguspärasel eesmärgil, peaks niisugune kasutamine olema kaitstud käesolevas direktiivis ettenähtud erandiga. Seda erandit tuleks kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus asjaomase teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omaja õigustatud huve. Sellise kahjustamise hindamiseks on oluline uurida vajaduse korral asjaomase sisu originaalsuse määra, kasutatud tsitaadi või väljavõtte pikkust/ulatust, asjaomase sisu professionaalset olemust või majandusliku kahju ulatust, välistamata sealjuures erandi õiguspärast kasutamist. Kõnealuse erandiga ei tohiks piirata teose või muu materjali autori moraalseid õigusi.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 c) Infoühiskonna teenuste pakkujad, kes kuuluvad käesoleva direktiivi artikli 13 kohaldamisalasse, ei tohiks saada kasutada oma huvides käesolevas direktiivis ette nähtud erandit olemasolevate teoste väljavõtete kasutamise ega nende infoühiskonna teenuste kasutajate poolt üles laaditud või kättesaadavaks tehtud sisus kaitstud teoste või muu materjali tsitaatide või väljavõtete kasutamise puhul, et vähendada käesoleva direktiivi artiklist 13 tulenevaid kohustusi.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste õiguste litsentsimist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.	(22) Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil ja nendega ei ole kunagi kaubeldud. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste kasutamist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Mitu liikmesriiki on juba võtnud kasutusele laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemi, õiguslikud volitused või õigusliku eelduse, mis hõlbustab enam mitteturustatavate teoste litsetsimist. Arvestades aga kultuuripärandiasutuste kogudes asuvate teoste ja muu materjali mitmekesisust ning kollektiivse esindamise tavade erinevusi liikmesriigiti ja kultuuriloome valdkonniti, ei pruugi sellised meetmed pakkuda lahendust kõigil juhtudel, näiteks siis, kui teatavat liiki teoste või muu materjali puhul sellist kollektiivse esindamise tava pole. Sellistel erijuhtudel on seepärast vaja võimaldada kultuuripärandiasutustel teha nende alalistes kogudes säilitatavad enam mitteturustatavad teosed autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste erandi alusel internetis kättesaadavaks. Uue kohustusliku erandi kohaldamisala on küll oluline ühtlustada, et võimaldada enam mitteturustatavate toodete piiriülest kasutamist, kuid liikmesriikidel tuleks sellegipoolest lubada kasutada kultuuripärandiasutustega riigi tasandil sõlmitud laiendatud kollektiivse litsentsimise korda sellist liiki teoste puhul, mis kuuluvad kultuuripärandiasutuste alalistesse kogudesse, või sellise korra kasutamist jätkata. Kokkuleppe puudumist litsentsitingimuste osas ei tohiks tõlgendada litsentsipõhiste lahenduste kättesaadavuse puudumisena. Erandi raames kasutamise suhtes peaksid kehtima samasugused loobumis- ja avalikustamisnõuded nagu litsentsimismehhanismiga lubatud kasutusele. Tagamaks et erandit kohaldatakse üksnes siis, kui teatavad tingimused on täidetud, ja et tagada õiguskindlus, peaksid liikmesriigid määrama õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandi organisatsioonidega konsulteerides sobivate ajavahemike järel kindlaks, milliste sektorite ja mis liiki teoste puhul ei ole nõuetekohased litsentsipõhised lahendused kättesaadavad ja millistel juhtudel tuleks kohaldada erandit.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.	(23) Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda asjaomane kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja range ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise mehhanismi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.	(24) Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja ranget ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi ning liikmesriigid peaksid seda toetama. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise litsentsimismehhanismi või sellise erandi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Selleks et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada kõnealuste mehhanismide kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kasutajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.	(25) Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada käesolevas direktiivis mitteturustatavate teoste jaoks sätestatud lahenduste kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kultuuripärandiasutuste ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks enam mitteturustavate teoste digiteerimise ja levitamise litsentsimismehhanisme, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, kohaldada teoste või muu materjali suhtes, mis esimest korda avaldati kolmandas riigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt kolmandas riigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub kolmandas riigis. Kõnealuseid mehhanisme ei tohiks kohaldada kolmandate riikide kodanike teoste ja muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui esimene avaldamine toimus liikmesriigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt liikmesriigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub liikmesriigis.	(26) Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks enam mitteturustavate teoste digiteerimise ja levitamise litsentsimismehhanisme ja nende suhtes kohaldatavaid erandeid, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, kohaldada teoste või muu materjali suhtes, mis esimest korda avaldati kolmandas riigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt kolmandas riigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub kolmandas riigis. Kõnealuseid mehhanisme ei tohiks kohaldada kolmandate riikide kodanike teoste ja muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui esimene avaldamine toimus liikmesriigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt liikmesriigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub liikmesriigis.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Massilised digiteerimiprojektid võivad kultuuripärandiasutustele kaasa tuua märkimisväärseid investeeringuid. Käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismide raames antavad litsentsid ei tohiks takistada neil piisava tulu teenimist, et katta litsentsiga hõlmatud teoste ja muu materjali digiteerimise ja levitamise kulud.	(27) Massilised digiteerimiprojektid võivad kultuuripärandiasutustele kaasa tuua märkimisväärseid investeeringuid. Käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismide raames antavad litsentsid ei tohiks takistada neil katta litsentsikulusid ega litsentsiga hõlmatud teoste ja muu materjali digiteerimise ja levitamise kulusid.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Sobivalt tuleks avalikustada teavet, mis käsitleb enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali tulevast ja käimasolevat kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentseerimismehhanismi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside kasutamine nende teoste või muu materjali puhul. See on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks avalikkusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne piiriülene kasutamise toimumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva Euroopa portaali loomise ja haldamisega.	(28) Sobivalt tuleks avalikustada teavet, mis käsitleb enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali tulevast ja käimasolevat kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentseerimismehhanismi või erandi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside või erandi kasutamine nende teoste või muu materjali puhul. See on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks avalikkusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne piiriülene kasutamise toimumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva Euroopa portaali loomise ja haldamisega.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28 a) Et mitteturustatavate teoste jaoks mõeldud litsentsimismehhanismid oleksid asjakohased ja toimiksid korralikult, õiguste omajad oleksid nende mehhanismide raames piisavalt kaitstud, litsentsid avaldataks korrektselt ning õiguskindlus seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide esinduslikkusega ja teoste kategoriseerimisega oleks tagatud, peaksid liikmesriigid toetama sektoripõhiste sidusrühmade arutelu.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Hõlbustamaks audiovisuaalteoste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, nõutakse käesoleva direktiiviga, et liikmesriigid looksid läbirääkimiste mehhanismi, mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus ning kulude kandmine. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus.	(30) Hõlbustamaks audiovisuaalteostega seotud õiguste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, peaksid liikmesriigid looma läbirääkimiste mehhanismi, mida haldab olemasolev või äsja loodud riiklik asutus, mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. Läbirääkimiste mehhanismis osalemine ja sellega seoses lepingute sõlmimine peaks olema vabatahtlik. Kui läbirääkimistel osalevad pooled on pärit eri liikmesriikidest ja nad otsustavad läbirääkimiste mehhanismi kasutada, peaksid nad eelnevalt kokku leppima pädeva liikmesriigi. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset, erapooletut ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus, kõigi tekkivate kulude jagamine ning niisuguste organite koosseis. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 a) Liidu pärandit tuleb tingimata säilitada ja seda tuleks tulevaste põlvede huvides rohkem kaitsta. Eelkõige tuleks kaitsta avaldatud pärandit. Ette tuleks näha liidu seadusjärgne talletamine, tagamaks, et liitu puudutavaid väljaandeid, mis käsitlevad näiteks liidu õigust, ajalugu ja integratsiooni, liidu poliitikat ja demokraatiat, institutsioonilisi ja parlamentaarseid küsimusi ning poliitikat, st liidu intellektuaalseid materjale ja tulevast avaldatud pärandit kogutaks süsteemselt. Pärandit ei tuleks liiduteemaliste publikatsioonide arhiivi loomisega mitte üksnes säilitada, vaid liidu kodanikud ja tulevased põlved peaksid seda saama ka kasutada. Liidu talletavaks raamatukoguks tuleks määrata Euroopa Parlamendi raamatukogu, sest parlament on ainus liidu institutsioon, mis esindab otseselt liidu kodanikke. Et mitte tekitada kirjastajatele, trükikodadele ja importijatele liigset koormust, tuleks Euroopa Parlamendi raamatukogus talletada ainult elektroonilised väljaanded, nt e-raamatud ja e-ajakirjad. Euroopa Parlamendi raamatukogu kontrolli all peaksid selles raamatukogus hoitavad liidu seadusjärgse talletamise alla kuuluvad väljaanded olema lugejatele teadusuuringuteks või õpinguteks kättesaadavad. Sellised väljaanded ei peaks olema veebis väljastpoolt kättesaadavad.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.	(31) Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Kuna tasakaalustamatus mõjukate meediakanalite ja ajakirjandusväljaannete kirjastajate (mis võivad olla ka uudisteagentuurid) vahel suureneb, on piirkondliku tasandi meediaoludes toimunud juba praeguseks suur tagasiminek. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele ja uudisteagentuuridele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega.	(32) Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus ning kindlustada nii usaldusväärse teabe kättesaadavus. Seepärast tuleb liikmesriikide jaoks kehtestada liidus paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega liidu tasandi õiguskaitse. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega, et saada sellise kasutamise eest õiglast ja proportsionaalset tasu. Sellest tuleks välja jätta eraviisiline kasutamine. Õiglaseks ja proportsionaalseks tasuks ei tohiks pidada otsingumootori tulemuste hulgas olemist.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, mis ei kujuta endast üldsusele edastamist.	(33) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.	(34) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Liikmesriikidel peaks olema õigus kohaldada nende õiguste suhtes samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel.	(35) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel. Hoolimata sellest, et ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste autorid saavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele oma teoste kohta antud litsentside tingimuste alusel oma teoste kasutamise eest asjakohast tasu, peaksid ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste autorid saama õiglase osa ka sellisest uuest lisatulust, mille need kirjastajad saavad seoses käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigustega selle eest, et infoühiskonna teenusepakkujad kasutavad nende väljaandeid teataval teisesel viisil. Autoritele makstava hüvitise suuruse arvutamisel tuleks arvesse võtta litsentsimisstandardeid, mida vastavas sektoris ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste suhtes kohaldatakse ja mida vastavas liikmesriigis tunnustatakse. Autoritele makstav hüvitis ei tohiks mõjutada litsentsimistingimusi, milles autor ja ajakirjandusväljaande kirjastaja on kokku leppinud, et kirjastaja saaks autori artiklit kasutada.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Ajakirjandusväljaannete, raamatute või teaduslike väljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu, lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada otsustada, et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas süsteem erandist või piirangust tingitud kahju korvamiseks, siis on kirjastajatel õigus taotleda hüvitise osa, samas kui avaldaja koormus oma taotluse põhjendamisel ei tohi ületada seda, mis on nõutav olemasolevas süsteemis.	(36) Ajakirjandusväljaannete, raamatute, teaduslike väljaannete ja muusikaväljaannete kirjastajad tegutsevad autoritega sõlmitud lepingute alusel. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu ja omandavad õigused, mille hulka kuulub teatavates valdkondades õigus nõuda autorite ja kirjastajate kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu hüvitisest osa, lootuses kasutada oma teoseid, ning nad võivad seetõttu tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Paljudes liikmesriikides jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada luua samaväärne hüvitise jagamise süsteem, kui selline süsteem oli selles liikmesriigis enne 12. novembrit 2015 kasutusel. Selle, kuidas hüvitis autorite ja kirjastajate vahel jagatakse, võib sätestada nii autorite kui ka kirjastate nimel tegutseva kollektiivse esindamise organisatsiooni siseses jagamiseeskirjas või liikmesriigi õigusaktis ning see peab olema kooskõlas samaväärse süsteemiga, mis oli vastavas liikmesriigis kasutusel enne 12. novembrit 2015. Selle sättega ei piirata liikmesriikides sellise korra kohaldamist, mis puudutab üldsusele laenutamise õigusi, selliste õiguste haldamist, mis ei põhine autoriõiguse eranditel ega piirangutel, nagu laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemid, või mis puudutab riigisisesel õigusel põhinevaid hüvitise saamise õigusi.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36 a) Kultuuri- ja loomesektoril on Euroopa taasindustrialiseerimisel keskne tähtsus, see need soodustavad majanduskasvu ja neil on strateegiline võime tekitada uuendusi ka teistes tööstusvaldkondades. Peale selle on kultuuri- ja loomesektor Euroopas IKT innovatsiooni ja arengut soodustav jõud. Euroopa kultuuri- ja loomesektoris on üle 12 miljoni täiskoormusega töökoha, mis moodustab liidu tööjõust 7,5 %, ning luuakse SKP-le ligikaudu 509 miljardit eurot lisandväärtust (5,3 % ELi kogulisaväärtusest). Kultuuri- ja loomesektoris tekkiva tulu seisukohast on autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitse keskse tähtsusega.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu.	(37) Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks autoriõigusega kaitstud sisule juurdepääsu kohaks. Tänu internetipõhistele teenustele on kultuuri- ja loometeostega tutvumiseks rohkem võimalusi. Ühtlasi annavad need teenused kultuuri- ja loomesektoris häid võimalusi uute ärimudelite väljaarendamiseks. Kuigi need teenused võimaldavad mitmekesisust ja sisule hõlpsat juurdepääsu, tekitavad need ühtlasi probleeme, kui autoriõigusega kaitstud sisu laaditakse üles ilma õiguste omajate loata. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu, sest mõned kasutajate üles laaditud sisu teenuse pakkujad ei sõlmi litsentsilepinguid põhjendusega, et nende suhtes kehtib direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud kaitstuse erand.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37 a) Teatavad infoühiskonna teenused on tavalises kasutuses mõeldud selleks, et üldsus pääseks juurde autoriõigusega kaitstud sisule või muule materjalile, mille on üles laadinud teenuse kasutajad. Käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja määratlus hõlmab infoühiskonna teenusepakkujaid, kelle peamisi eesmärke on säilitada autoriõigusega kaitstud sisu, mille on üles laadinud / kättesaadavaks teinud selle kasutajad, ja võimaldada üldsusel sellele juurde pääseda või seda edastada, ning optimeerida sisu muu hulgas sellega, et soodustatakse üleslaaditud teoste või muu materjali kuvamist, märgistamist, hooldamist ja järjestamist, olenemata selleks kasutatavatest vahenditest, mis tähendab, et need teenusepakkujad tegutsevad aktiivselt. Käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja määratlus ei hõlma teenusepakkujaid, kes ei tegutse ärieesmärgil, nagu internetipõhised entsüklopeediad, ega internetipõhiste teenuste pakkujaid, kui üleslaaditud sisu kohta on kõigilt õiguste omajatelt saadud luba, nagu haridus- või teadusteabehoidlad. Käesoleva direktiivi tähenduses ei tohiks internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujaks pidada neid, kes pakuvad individuaalseks kasutuseks pilveteenuseid, mida üldsus ei saa otse kasutada, avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise platvorme ega internetipõhiseid kauplemiskohti, mille põhitegevus on füüsiliste kaupade internetipõhine jaemüük.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on nad kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ³⁴ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.	(38) Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad annavad üldsusele teavet ja seetõttu kannavad nad oma sisu eest vastutust. Seega peaksid nad sõlmima õiguste omajatega õiglased ja asjakohased litsentsilepingud. Nende suhtes ei saa direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist seetõttu kohaldada.
	Õiguste omaja ei peaks olema kohustatud litsentsilepinguid sõlmima.
Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse.	Seoses direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse.
	Sõlmitud litsentsilepingud peaksid samas ulatuses ja sisus hõlmama ka vastustust, mis on kasutajatel, kes ei tegutse ärieesmärgil.
Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.	Et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada oma kasutajate poolt üleslaaditud teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.
	Kui õiguste omajatega ei ole lepinguid sõlmitud, on ühtlasi mõistlik eeldada, et internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad võtavad asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, millega tagatakse, et nende teenuste kaudu ei saa kasutada teoseid või muud materjali, millega rikutaks autoriõigust või sellega kaasnevaid õigusi. Need teenusepakkujad on olulised sisulevitajad ja seetõttu mõjutavad nad autoriõigusega kaitstud sisu kasutamist. Nad peaksid võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, tagamaks, et teosed või muu materjal, mille õiguste omajad on kindlaks määranud, ei oleks kättesaadavad. Meetmete tõttu ei tohiks aga kättesaamatuks muutuda teosed või muu materjal, mille kasutajad on üles laadinud ja mille puhul õigusi ei ole rikutud.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Koostöö infoühiskonna teenusepakkujatega, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline tehnoloogiate, näiteks sisutuvastustehnoloogiate toimimiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta.	(39) Et meetmetest oleks kasu, peavad internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad ja õiguste omajad tegema koostööd. Eelkõige peaksid õiguste omajad esitama internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujatele teabe, mille abil on neil võimalik meetmete kohaldamisel õiguste omajate sisu kindlaks teha. Teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele läbipaistvalt teada andma, milliseid meetmeid nad rakendavad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Rakendatavate meetmete proportsionaalsuse ja tõhususe hindamisel tuleks arvesse võtta tehnoloogilisi piiranguid ning seda, kui palju ja millist liiki teoseid või muud materjali on teenuste kasutajad üles laadinud. Kooskõlas direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 15, kui see on kohaldatav, ei peaks teenusepakkujate rakendatavad meetmed seisnema üldises jälgimise kohustuses, vaid nendega tuleks üksnes tagada, et nende teenuste kaudu ei saaks loata kasutada teoseid või muud materjali, mis on konkreetselt kindlaks määratud ja mille autorikaitsest on korrektselt teada antud. Meetmete rakendamisel peaksid teenusepakkujad ühtlasi tasakaalustama Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaselt kasutajate õigused ja õiguste omajate õigused. Rakendatavate meetmetega ei tohiks nõuda, et tehtaks kindlaks iga kasutaja, kes on sisu üles laadinud, ja nende rakendamisel ei tohiks töödelda konkreetsete kasutajate andmeid kooskõlas määrusega (EL) 2016/679^1a ja direktiiviga 2002/58/EÜ^1b. Kuna meetmetel, mida internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad käesoleva direktiivi kohaldamisel rakendavad, võib kasutajate poolt üles laaditud või esitatud õiguspärasele sisule olla ebasoodne või ebaproportsionaalne mõju, eelkõige juhul, kui asjaomase sisu suhtes kehtib erand või piirang, tuleks internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujatelt nõuda, et nad võimaldaksid kasutajatel, kelle sisu kõnealused meetmed mõjutavad, kasutada kaebuste lahendamise mehhanismi. See mehhanism peaks võimaldama kasutajal kindlaks teha, miks asjaomasele sisule on meetmeid kohaldatud, ja sisaldama kohaldatavate asjakohaste erandite ja piirangute põhiandmeid. Mehhanismi raames tuleks ette näha kaebuste miinimumnõuded ja tagada, et õiguste omajatele antakse kaebuste hindamiseks ja neile vastamiseks piisavalt teavet. Õiguste omajad või nende esindaja peaksid kõigile kaebustele vastama mõistliku aja jooksul. Kui selgub, et meetmed ei ole õigustatud, peaksid platvormid või heastamismehhanismide eest vastutav usaldusväärne kolmas isik võtma asjatu viivituseta parandusmeetmeid.
	__________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
	^1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(39 a) Liikmesriigid peaksid tagama, et olemas on vahendusmehhanism, mille abil on teenusepakkujatel ja õiguste omajatel võimalik leida rahumeelne lahendus kõigile vaidlustele, mis on tekkinud koostöökokkuleppe tingimuste tõttu. Selleks peaksid liikmesriigid määrama erapooletu asutuse, kellel on kõik vajalikud kogemused ja oskused, et aidata pooltel vaidlus lahendada.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(39 b) Sisutuvastustehnoloogiate turg on juba praeguseks hästi arenenud ja eeldatavasti kasvab see andmepõhises majanduses veel. Tänu selliste tehnoloogiate olemasolule ja nende tarnijate vahelisele konkurentsile peaks tekkima turg, mis on õiglane kõigi ettevõtete jaoks, olenemata nende suurusest, ja kus VKEd saavad tegutsema hakata soodsalt ja hõlpsasti. Kuna aga nende tehnoloogiate kasutamiseks ei ole selgelt õiguslikku kohustust, on võimalik, et eelkõige turul liidripositsioonis olijad keelduvad neid litsentsimise ja õiguste haldamise jaoks kohaseid vahendeid kasutamast.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(39 c) Õiguste omajad peaksid igal juhul saama õiglast ja asjakohast hüvitist. Autorid ja esitajad, kes on sõlminud lepingud vahendajatega, nagu heliplaadifirmad ja produtsendid, peaksid saama neilt õiglast ja asjakohast hüvitist kas individuaalsete lepingute ja/või kollektiivlepingute, kollektiivse esindamise lepingute või eeskirjade alusel, millel on samasugune mõju, näiteks ühised hüvitise maksmise eeskirjad. Lepingutes tuleks hüvitist kasutusviiside kaupa, sh veebis kasutamine, selgelt nimetada. Liikmesriigid peaksid kindlaks tegema iga sektori eripärad ja neil tuleks lubada sätestada, et hüvitist peetakse õiglaseks ja asjakohaseks, kui see on määratud kooskõlas kollektiivlepingu või ühise hüvitise maksmise lepinguga.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid asjaomast teavet.	(40) Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid ammendavat ja asjaomast teavet. Teave, mida autoritel ja esitajatel on õigus saada, peaks olema proportsionaalne ja hõlmama kõiki kasutusviise, otsest ja kaudset tulu, sealhulgas kauplemisest laekuvat tulu ja makstavat tasu. Kasutusviise puudutav teave peab hõlmama ka all-litsentsi saajate või õiguste allülevõtjate nime. Läbipaistvuskohustust tuleks kohaldada ainult siis, kui tegemist on autoriõigusega seotud õigustega.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid ning erinevate sektorite eripära ja tavasid. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele.	(42) Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes otsese ja kaudse tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid, eri sektorite eripära ja tavasid ning teose laadi ja autori või esitaja panust teosesse. Lepingu kohandamist võib taotleda ka autori või esitaja nimel teda esindav organisatsioon, v.a juhul, kui taotlus kahjustaks autori või esitaja huve. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal või tema määratud esindusorganisatsioonil olema õigus esitada autori või esitaja nõudmisel hagi kohtule või muule pädevale asutusele.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga.	(43) Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga. Autorite ja esitajate taotlusel peaksid sellist menetlust saama algatada autorite ja esitajate esindusorganisatsioonid, sealhulgas kollektiivse esindamise organisatsioonid ja ametiühingud. Andmeid menetluse algataja kohta ei tohiks avalikustada.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 43 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(43 a) Kui autorid ja esitajad litsentsivad oma õigused või annavad need üle, eeldavad nad, et nende teoseid ja esitusi kasutatakse. Siiski võib juhtuda, et litsentsitud või üle antud teoseid või esitusi ei kasutata kordagi. Kui need õigused on üle antud ainuõigusena, ei saa autor ega esitaja pöörduda mõne muu partneri poole, et see tema teost kasutaks. Sellisel puhul ja pärast mõistliku ajavahemiku möödumist peaks autoritel ja esitajatel olema tagasivõtmise õigus, mis võimaldaks neil üle anda või litsentsida oma õiguse mõnele muule isikule. Tagasi peaks olema võimalik võtta ka juhul, kui õiguste ülevõtja või litsentsisaaja ei ole täitnud käesoleva direktiivi artiklis 14 kehtestatud aruandlus- ehk läbipaistvuskohustust. Tagasivõtmist tuleks kaaluda üksnes juhul, kui kõik alternatiivse vaidluste lahendamise etapid ja eelkõige aruandlusega seotud etapid on läbitud. Kuna teoste kasutamine võib eri valdkondades erineda, võiks riigi tasandil võtta vastu erisätted, milles võetakse arvesse valdkonna – näiteks audiovisuaalsektori – eripära või teoste eripära ja eeldatavat kasutamise ajavahemikku, kehtestades tagasivõtmisõigusele ajapiirangud. Kuritarvituste vältimiseks ja võtmaks arvesse asjaolu, et enne töö tegelikku kasutamist kulub teatav aeg, peaks autoritel ja esitajatel olema võimalik kasutada tagasivõtmisõigust alles pärast teatava ajavahemiku möödumist litsentsi- või üleandmislepingu sõlmimisest. Riiklike õigusaktidega tuleks reguleerida tagasivõtmisõiguse kasutamist juhul, kui teosel on mitu autorit või esitajat, võttes arvesse üksikute osalejate panuse suhtelist olulisust.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 43 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(43 b) Selleks et toetada käesoleva direktiivi asjakohaste sätete tõhusat kohaldamist kõikides liikmesriikides, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega julgustama heade tavade vahetamist ja edendama dialoogi liidu tasandil.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ³⁵ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ³⁶.	(46) Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. Tuleks järgida isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, sealhulgas õigust olla unustatud.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 46 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(46 a) On vaja rõhutada, et isikuandmete töötlemisel ärilistel eesmärkidel on anonüümsus väga oluline. Lisaks tuleks edendada valikut, mille kohaselt veebiplatvormide liideste kasutamisel isikuandmeid vaikimisi ei jagata.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 1	Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala	Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on veelgi ühtlustada Euroopa Liidu õigusakte, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud infosisu digitaalset ja piiriülest kasutamist. Selles sätestatakse ka eeskirjad erandite ja piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti eeskirjad, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks.	1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on veelgi ühtlustada Euroopa Liidu õigusakte, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud infosisu digitaalset ja piiriülest kasutamist. Selles sätestatakse ka eeskirjad erandite ja piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti eeskirjad, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks.
2. Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta mingil viisil olemasolevaid eeskirju, mis on sätestatud selles valdkonnas praegu kehtivates direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel.	2. Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta mingil viisil olemasolevaid eeskirju, mis on sätestatud selles valdkonnas praegu kehtivates direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2000/31/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „teadusorganisatsioon“ – ülikool, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid	(1) „teadusorganisatsioon“ – ülikool, kaasa arvatud selle raamatukogud, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) mittetulunduslikul alusel või reinvesteerides kogu kasumi oma teadusuuringutesse või	(a) (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
nii, et juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele ei saa soodustingimustel ettevõtja, kellel on otsustav mõju sellise organisatsiooni üle;	nii, et juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele ei saa soodustingimustel ettevõtja, kellel on oluline mõju sellise organisatsiooni üle;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „teksti- ja andmekaeve“ – mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, mille eesmärk on analüüsida digivormingus teksti ja andmeid, et saada teavet näiteks mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;	(2) „teksti- ja andmekaeve“ – mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digivormingus teoseid ja muud materjali, et saada teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „ajakirjandusväljaanne” – ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil.	(4) „ajakirjandusväljaanne“ – kirjastajate või uudisteagentuuride poolt jäädvustatud ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil. Selle määratlusega ei ole hõlmatud perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad;
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) „teos, mida enam ei turustata“ –:
	a) kogu teos või muu materjal mis tahes versioonis või avaldamisvormis, mis ei ole enam liikmesriigis avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu;
	b) teos või muu materjal, mida ei ole liikmesriigis kunagi turustatud, välja arvatud juhul, kui selle juhtumi asjaoludest selgub, et autor oli vastu teose kättesaadavaks tegemisele;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b) „internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja“ – sellise infoühiskonna teenuse pakkuja, mille üks peamine eesmärk on talletada teenuse kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud kaitstud materjali, mida teenus optimeerib, ja tagada neile üldsuse juurdepääs. Käesoleva direktiivi tähenduses ei tohiks internetipõhise sisujagamiseteenuse pakkujaks pidada mitteärilise eesmärgiga pakutavaid teenuseid, nagu veebientsüklopeedia, ning selliste internetipõhiste teenuste pakkujaid, milles sisu laaditakse üles kõigi asjaomaste õiguste omajate loaga, nagu haridus- või teadusteabehoidlad. Käesoleva direktiivi tähenduses ei tohiks internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujaks pidada neid, kes pakuvad individuaalseks kasutuseks pilveteenust, mida üldsus ei saa otse kasutada, avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise platvorme ega internetipõhiseid kauplemiskohti, mille põhitegevus on füüsiliste kaupade internetipõhine jaemüük.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 c) „infoühiskonna teenus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535^1a artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus;
	___________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.9.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 d) „automatiseeritud pildiviiteteenus“ – internetipõhine teenus, mis reprodutseerib või teeb avalikkusele kättesaadavaks indekseerimise ja viitamise eesmärgil graafika- või kunstiteose või foto, mis on kogutud automatiseeritult kolmanda osapoole internetipõhise teenuse abil.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3	Artikkel 3
Teksti- ja andmekaeve	Teksti- ja andmekaeve
1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on seaduslik juurdepääs teadusuuringute eesmärgil.	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida tehakse sellistest teostest või muust materjalist, millele teadusorganisatsioonidel on seaduslik juurdepääs, ja mida need organisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teadusuuringute eesmärgil.
	Liikmesriigid näevad ette, et käesolevas artiklis sätestatud erandit saavad kasutada ka haridusasutused ja kultuuripärandiasutused, kes teevad teadusuuringuid artikli 2 punkti 1 alapunkti a või alapunkti b tähenduses nii, et ettevõtja, kellel on otsustav mõju sellise organisatsiooni üle, ei saa soodustingimustel juurdepääsu teadusuuringute abil saadud tulemustele.
	1 a. Teksti- ja andmekaeve eesmärgil tehtud reproduktsioone ja väljavõtteid talletatakse turvalisel viisil, näiteks selleks määratud usaldusväärsete organite poolt.
2. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.	2. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.	3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
4. Liikmesriigid kutsuvad õiguste omajaid ja teadusorganisatsioone üles määratlema ühiselt kokkulepitud parimad tavad seoses lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega.	4. Liikmesriigid võivad vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktile a jätkata teksti- ja andmekaevet hõlmavate erandite tegemist.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3 a
	Teksti- ja andmekaeve suhtes kohaldatav vabatahtlik erand või piirang
	1. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid näha ette erandi direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigustest või piirangu neile õigustele seaduslikult juurdepääsetavatest teostest ja muust materjalist tehtavate reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mis on osaks teksti- ja andmekaeve protsessist, tingimusel et nimetatud teoste ja muu materjali õiguste omajad ei ole selgesõnaliselt reserveerinud teoste ja materjali kasutamist, sealhulgas masinloetavas vormingus.
	2. Lõike 1 kohaselt valmistatud reproduktsioone ja väljavõtteid ei tohi kasutada muul kui teksti- ja andmekaeve eesmärgil.
	3. Liikmesriigid võivad vastavalt direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punktile a jätkata teksti- ja andmekaevet hõlmavate erandite tegemist.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 4	Artikkel 4
Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks	Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks
1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et
(a) kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile;	(a) kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või muus kohas, kus õppetegevus toimub haridusasutuse vastutusel, või turvalises elektroonilises keskkonnas, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile;
(b) kasutatavale materjalile märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole võimatu.	(b) kasutatavale materjalile märgitakse ka allikas, sh autori nimi, kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimatu.
2. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, kuivõrd asjakohased litsentsid, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid, on turul kergesti kättesaadavad.	2. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, näiteks peamiselt haridusturu jaoks mõeldud materjal või noodid, kuivõrd asjakohased litsentsilepingud, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid ja mis on kujundatud vastavalt haridusasutuse vajadustele ja eripäradele, on turul kergesti kättesaadavad.
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.	Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.
3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.	3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvalises elektroonilises keskkonnas üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.
4. Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise kahju eest, mis tekib nende teoste või muu materjali kasutamisest vastavalt lõikele 1.	4. Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise kahju eest, mis tekib nende teoste või muu materjali kasutamisest vastavalt lõikele 1.
	4 a. Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, ei kohaldata mis tahes lepingulist sätet, mis on vastuolus lõike 1 kohaselt vastu võetud erandi või piiranguga. Liikmesriigid tagavad, et õiguste omajatel on õigus anda kasutustasuta litsentse, millega lubatakse teha lõikes 1 kirjeldatud toiminguid üldiselt või nende valitud teatavat liiki teoste või muu materjali suhtes.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 5	Artikkel 5
Kultuuripärandi säilitamine	Kultuuripärandi säilitamine
Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui ainus eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks.	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks.
	1 a. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes materjal, mis tuleneb materjali reprodutseerimisest avalikus kasutuses, ei ole kaitstud autoriõigusega ega autoriõigusega kaasnevate õigustega, tingimusel et selline reproduktsioon on täpne reproduktsioon algupärase materjali säilitamise eesmärgil.
	1 b. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 6	Artikkel 6
Üldsätted	Üldsätted
Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat ja viiendat lõiku kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes.	1. Juurdepääs sisule, mis on hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandiga, ei anna kasutajatele mingit õigust kasutada seda vastavalt muule erandile.
	2. Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 7	Artikkel 7
Enam mitteturustatavate teoste kasutamine kultuuripärandiasutuste poolt	Enam mitteturustatavate teoste kasutamine kultuuripärandiasutuste poolt
1. Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, või lähtuda eeldusest, et seda nende suhtes kohaldatakse, tingimusel et:	1. Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, või lähtuda eeldusest, et seda nende suhtes kohaldatakse, tingimusel et:
(a) kollektiivse esindamise organisatsioon esindab õiguste omajate volituste alusel laiapõhjaliselt õiguste omajaid konkreetses teoste või muu materjali kategoorias ning õigusi, mis on litsentsiga hõlmatud;	(a) kollektiivse esindamise organisatsioon esindab õiguste omajate volituste alusel laiapõhjaliselt õiguste omajaid konkreetses teoste või muu materjali kategoorias ning õigusi, mis on litsentsiga hõlmatud;
(b) kõikidele õiguste omajatele on seoses litsentsi tingimustega tagatud võrdne kohtlemine;	(b) kõikidele õiguste omajatele on seoses litsentsi tingimustega tagatud võrdne kohtlemine;
(c) kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada oma teoste või muu materjali enam mitteturustavaks pidamise ning keelduda litsentsi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes.	(c) kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada oma teoste või muu materjali enam mitteturustavaks pidamise ning keelduda litsentsi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes.
	1 a. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ja käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada kultuuripärandiasutustel teha nende püsikogudes olevate enam mitteturustatavate teoste koopaid mitteärilistel eesmärkidel internetis kättesaadavaks, tingimusel et:
	(a) on ära toodud autori või mis tahes muu tuvastatava õiguste omaja nimi, välja arvatud juhul, kui see on võimatu;
	(b) kõik õiguste omajad võivad igal ajal vaidlustada oma teoste või muu materjali enam mitteturustatavaks pidamise ning keelduda erandi kohaldamisest oma teoste või muu materjali suhtes.
	1 b. Liikmesriigid näevad ette, et lõike 1 a alusel vastu võetud erandit ei kohaldata sellistes sektorites või sellist liiki teoste suhtes, kus on kättesaadavad asjakohased litsentsipõhised lahendused, sealhulgas, kuid mitte ainult lõikes 1 sätestatud lahendused. Autorite, muude õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega konsulteerides teevad liikmesriigid otsuse laiendatud kollektiivlitsentside lahenduste kättesaadavuse kohta konkreetsetes sektorites või teatud liiki teoste puhul.
2. Teost või muud materjali peetakse enam mitteturustatavaks, kui kogu teos või muu materjal kõikides oma tõlgetes, versioonides ja avaldamisvormides ei ole avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu ning ei ole mõistlik eeldada, et see kättesaadavaks muutuks.	2. Liikmesriigid võivad sätestada tähtpäeva, et määrata kindlaks, kas varem turustatud teoseid peetakse enam mitteturustatavaks.
Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.	Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1 või kasutada vastavalt lõikele 1 a, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.
3. Liikmesriigid näevad ette vajalikud avalikustamismeetmed seoses järgmisega:	3. Liikmesriigid näevad ette vajalikud avalikustamismeetmed seoses järgmisega:
(a) teoste või muu materjali enam mitteturustatavaks pidamine;	(a) teoste või muu materjali enam mitteturustatavaks pidamine;
(b) litsents ja eelkõige selle kohaldamine mitteesindatud õiguste omajate suhtes;	(b) mis tahes litsents ja eelkõige selle kohaldamine mitteesindatud õiguste omajate suhtes;
(c) õiguste omajate võimalus esitada vastuväiteid, millele on osutatud lõike 1 punktis c;	(c) õiguste omajate võimalus esitada vastuväiteid, millele on osutatud lõike 1 punktis c ja lõike 1 a punktis b;
sealhulgas mõistliku aja jooksul enne kui teoseid või muud materjali digiteeritakse, levitatakse, edastatakse üldsusele või tehakse kättesaavaks.	sealhulgas vähemalt kuue kuu jooksul enne kui teoseid või muud materjali digiteeritakse, levitatakse, edastatakse üldsusele või tehakse kättesaadavaks.
4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud litsentse taotletakse kollektiivse esindamise organisatsioonilt, kes esindab liikmesriiki, kus:	4. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud litsentse taotletakse kollektiivse esindamise organisatsioonilt, kes esindab liikmesriiki, kus:
(a) teosed või fonogrammid esimest korda avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, esimest korda eetrisse lasti, välja arvatud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul;	(a) teosed või fonogrammid esimest korda avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, esimest korda eetrisse lasti, välja arvatud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul;
(b) on kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul teoste tootja asukoht või alaline elukoht; või	(b) on kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul teoste tootja asukoht või alaline elukoht; või
(c) kultuuripärandiasutus on asutatud, kui liikmesriiki või kolmandat riiki ei olnud pärast mõistlikke jõupingutusi võimalik kindlaks teha vastavalt punktidele a ja b.	(c) kultuuripärandiasutus on asutatud, kui liikmesriiki või kolmandat riiki ei olnud pärast mõistlikke jõupingutusi võimalik kindlaks teha vastavalt punktidele a ja b.
5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kolmandate riikide kodanike teoste või muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 4 punkte a ja b.	5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kolmandate riikide kodanike teoste või muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 4 punkte a ja b.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 8	Artikkel 8
Piiriülene kasutus	Piiriülene kasutus
1. Teoseid või muud materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, võivad kultuuripärandiasutused kasutada vastavalt litsentsi tingimustele kõikides liikmesriikides.	1. Enam mitteturustatavaid teoseid või muud materjali, mis on hõlmatud artikliga 7, võivad kultuuripärandiasutused kasutada vastavalt sellele artiklile kõikides liikmesriikides.
2. Liikmesriigid tagavad, et teave, mis võimaldab kindlaks teha teosed või muu materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, ning teave õiguste omajate võimaluse kohta esitada vastuväide, millele on osutatud artikli 7 lõike 1 punktis c, tehakse üldsusele kättesaadavaks ühtse veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne teoste või muu materjali digiteerimist, levitamist, üldsusele edastamist või kättesaadavaks tegemist muus liikmesriigis kui see, kus litsents anti, ja kogu litsentsi kestuse ajaks.	2. Liikmesriigid tagavad, et teave, mis võimaldab kindlaks teha teosed või muu materjali, mis on hõlmatud artikliga 7, ning teave õiguste omajate võimaluse kohta esitada vastuväide, millele on osutatud artikli 7 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõike 1 a punktis b, tehakse alaliselt, lihtsalt ja tulemuslikult kättesaadavaks ühtse avaliku veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne teoste või muu materjali digiteerimist, levitamist, üldsusele edastamist või kättesaadavaks tegemist muus liikmesriigis kui see, kus litsents anti, või artikli 7 lõikega 1 a hõlmatud juhtumite puhul muus liikmesriigis kui see, kus kultuuripärandiasutus on asutatud, ja kogu litsentsi kestuse ajaks.
3. Lõikes 2 osutatud portaali loob ja seda haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet vastavalt määrusele (EL) nr 386/2012.	3. Lõikes 2 osutatud portaali loob ja seda haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet vastavalt määrusele (EL) nr 386/2012.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.	Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide ning artikli 7 lõikes 1 a osutatud erandi asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 10	Artikkel 10
Läbirääkimismehhanism	Läbirääkimismehhanism
Liikmesriigid tagavad, et kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoplatvormide kaudu, on probleeme seoses õiguste litsentsimisega, võivad nad tugineda erapooletu organi abile, kellel on asjakohane kogemus. Kõnealune organ abistab läbirääkimiste puhul ja aitab saavutada kokkuleppeid.	Liikmesriigid tagavad, et kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoplatvormide kaudu, on probleeme seoses audiovisuaalõiguste litsentsimisega, võivad nad tugineda erapooletu organi abile, kellel on asjakohane kogemus. Liikmesriigi poolt käesoleva artikli eesmärgil loodud või määratud erapooletu organ abistab osapooli läbirääkimiste puhul ja aitab neil jõuda kokkuleppele.
Hiljemalt [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäev] teatavad liikmesriigid komisjonile lõikes 1 osutatud organist.	Hiljemalt [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäev] teavitavad liikmesriigid komisjoni nende poolt esimese lõigu kohaselt loodud või määratud organist.
	Selleks et soodustada audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide vahendusel, toetavad liikmesriigid autorite esindusorganisatsioonide, tootjate, nõudevideoplatvormide ja muude asjaomaste sidusrühmade dialoogi.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv III jaotis – peatükk 2 a (uus) – artikkel 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	PEATÜKK 2 a
	Juurdepääs liidu väljaannetele
	Artikkel 10 a
	Seadusjärgne talletamine liidus
	1. Iga elektrooniline väljaanne, mis käsitleb liiduga seotud teemasid, nt liidu õigust, liidu ajalugu ja integratsiooni, liidu poliitikat ja demokraatiat, institutsioonilisi ja parlamentaarseid küsimusi ja poliitikavaldkondi ning mis tehakse liidus avalikkusele kättesaadavaks, tuleb liidus seadusjärgselt talletada.
	2. Euroopa Parlamendi raamatukogul on õigus saada tasuta üks koopia igast lõikes 1 osutatud väljaandest.
	3. Lõikes 1 sätestatud kohustus kehtib kõikidele kirjastajatele, trükikodadele ja väljaannete importijatele nende teoste suhtes, mida nad kirjastavad, trükivad või liitu impordivad.
	4. Lõikes 1 osutatud väljaanded on osa Euroopa Parlamendi raamatukogu alalisest kogust alates päevast, mil need Euroopa Parlamendi raamatukogusse toimetatakse. Need tehakse Euroopa Parlamendi raamatukogu ruumides kasutamiseks kättesaadavaks ainult akrediteeritud teadlastele teadusuuringuteks või õpinguteks ning Euroopa Parlamendi raamatukogu kontrolli all.
	5. Euroopa Komisjon võtab vastu õigusaktid, millega täpsustab lõikes 1 osutatud trükiste Euroopa Parlamendi raamatukogusse toimetamise tingimused.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 11	Artikkel 11
Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul	Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul
1. Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiiv 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, oma väljaannete digitaalseks kasutamiseks.	1. Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiiv 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, nii et kirjastajad võivad saada õiglast ja proportsionaalselt tasu nende väljaannete digitaalse kasutamise kasutamise eest infoühiskonna teenusepakkujate poolte.
	1 a. Lõikes 1 osutatud õigused ei takista üksikkasutajatel ajakirjandusväljaannete õiguspärast eraviisilist ja mitteärilist kasutamist.
2. Lõikes 1 osutatud õigused ei muuda ega mõjuta mingil viisil ajakirjandusväljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, mis on sätestatud liidu õigusaktides. Selliseid õigusi ei tohi kasutada kõnealuste autorite ja teiste õiguste omajate vastu ning eelkõige ei tohi neilt võtta õigust kasutada oma teoseid ja muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud.	2. Lõikes 1 osutatud õigused ei muuda ega mõjuta mingil viisil ajakirjandusväljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, mis on sätestatud liidu õigusaktides. Selliseid õigusi ei tohi kasutada kõnealuste autorite ja teiste õiguste omajate vastu ning eelkõige ei tohi neilt võtta õigust kasutada oma teoseid ja muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud.
	2 a. Lõikes 1 osutatud õigused ei laiene linkimisele.
3. Direktiivi 2001/29/EÜ artikleid 5–8 ja direktiivi 2012/28/EL kohaldatakse mutatis mutandis seoses lõikes 1 osutatud õigustega.	3. Direktiivi 2001/29/EÜ artikleid 5–8 ja direktiivi 2012/28/EL kohaldatakse mutatis mutandis seoses lõikes 1 osutatud õigustega.
4. Lõikes 1 osutatud õigused aeguvad 20 aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates jaanuari esimesest päevast, mis järgneb väljaande avaldamise kuupäevale.	4. Lõikes 1 osutatud õigused aeguvad 20 aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates jaanuari esimesest päevast, mis järgneb väljaande avaldamise kuupäevale.
	Lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata tagasiulatuvalt.
	4 a. Liikmesriigid tagavad, et autorid saavad asjakohase osa lisatulust, mida ajakirjandusväljaannete kirjastajad saavad infoühiskonna teenusepakkujatelt ajakirjandusväljaande kasutamise eest.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	Artikkel 12
Õiglase hüvitise taotlemine	Õiglase hüvitise taotlemine
Liikmesriigid võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames.	Liikmesriigid, kus kehtib erandite ja piirangute eest saadava hüvitise autorite ja kirjastajate vahel jagamise süsteem, võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames, tingimusel et kõnealuses liikmesriigis oli enne 12. novembrit 2015 kasutusel samavääne hüvitise jagamise süsteem.
	Esimese lõiguga ei piirata liikmesriikides sellise korra kohaldamist, mis puudutab üldsusele laenutamise õigusi, selliste õiguste haldamist, mis ei põhine autoriõiguse eranditel ega piirangutel, nagu laiendatud kollektiivlitsentsimissüsteemid, või mis puudutab riigisisesel õigusel põhinevaid hüvitise saamise õigusi.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV jaotis – peatükk 1 a (uus) – artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	PEATÜKK 1 a
	Spordiürituste korraldajate kaitse
	Artikkel 12 a
	Spordiürituste korraldajate kaitse
	Liikmesriigid annavad spordiürituste korraldajatele õigused, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2 ning direktiivi 2006/115/EÜ artiklis 7.
Selgitus
ELi toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1 on kirjas, et liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse. Spordiürituste korraldajate intellektuaalomandi kaitse on juba ette nähtud direktiivi 2010/13/EL põhjendusega 52 ning Euroopa Parlament on seda toetanud mitmes sporti käsitlevas raportis. Kohus leidis liidetud kohtuasjades C-403/08 ja C-429/08, FAPL, EU:C:2011:631, et spordisündmustel on unikaalne ja ainuomane iseloom, mis väärib teoste kaitsega võrreldavat kaitset. Praeguseks on viis liikmesriiki andnud spordiürituste korraldajatele kaasneva õiguse.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13	Artikkel 13
Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt	Kaitstud sisu kasutamine internetipõhise sisujagamiteenuse pakkujate poolt
	-1. Ilma et see piiraks direktiivi 2001/29/EÜ artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaldamist, tegelevad internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad üldsusele teabe andmisega ning peavad sõlmima õiglased ja asjakohased litsentsilepingud õiguste omajatega, välja arvatud juhul, kui õiguste omaja ei soovi litsentsi anda või litsentse ei ole saadaval. Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate poolt õiguste omajatega sõlmitud litsentsilepingud peavad hõlmama vastutust nende teenuste kasutajate poolt üles laaditud teoste eest vastavalt litsentsilepingus sätestatud tingimustele, tingimusel et need kasutajad ei tegutse kaubanduslikel eesmärkidel ega ole õiguste omajad või nende esindajad.
1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.	1. Lõikes -1 osutatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad võtavad koostöös õiguste omajatega asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks nendel teenustel sõlmitud litsentsilepingute toimimine.
	Kui õiguste omajatega ei sõlmita litsentsilepinguid, peavad internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad koostöös õiguste omajatega võtma asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, millega tagatakse, et nende teenuste kaudu ei saa kasutada teosed või muud materjali, mis rikuvad autoriõigust või sellega kaasnevaid õigusi, samal ajal kui autoriõigust mitte rikkuvad teosed ja muu materjal jäävad kättesaadavaks.
	1 a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes -1 osutatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad kohaldavad lõikes 1 osutatud meetmeid õiguste omajate esitatud asjakohase teabe põhjal.
	Sisujagamisteenuse pakkujad tegutsevad õiguste omajate suhtes läbipaistvalt ning teavitavad õiguste omajaid võetud meetmetest ja nende rakendamisest ning asjakohasel juhul annavad korrapäraselt aru teoste ja muu materjali kasutamise kohta.
	1 b. Liikmesriigid tagavad, et nende meetmete rakendamine on proportsionaalne, austab kasutajate ja õiguste omajate põhiõiguste vahelist tasakaalu ning, kui see on kohaldatav, ei kehtesta kooskõlas direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 15 sisusjagamisteenuse pakkujatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või säilitavad.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud meetmete üle.	2. Et takistada autoriõiguse erandite või piirangute kuritarvitamist, tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele tulemuslikud ja kiired kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud meetmete üle. Selliste mehhanismide alusel esitatud kaebusi menetletakse põhjendamatu viivituseta. Õiguste omajad peavad oma otsuseid piisavalt põhjendama, et vältida kaebuste meelevaldset tagasilükkamist.
	Lisaks sellele ei nõua lõikes 1 osutatud meetmed kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ üksikkasutajate tuvastamist ega nende isikuandmete töötlemist.
	Liikmesriigid tagavad samuti, et lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamise raames on kasutajatel juurdepääs kohtule või muule asjaomasele õigusasutusele, et nõuda erandi või piirangu kasutamist autoriõiguse suhtes.
3. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.	3. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate, kasutajate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad lõikes 1 osutatud meetmete rakendamiseks proportsionaalsel ja tõhusal viisil, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 a
	Liikmesriigid sätestavad, et õigusjärglaste ja infoühiskonna teenusepakkujate vaheliste vaidluste korral artikli 13 lõike 1 kohaldamise üle võib kasutada alternatiivset vaidluste lahendamise süsteemi.
	Liikmesriigid loovad või määravad sõltumatu organi, kellel on vajalikud teadmised, et aidata pooltel lahendada tekkinud vaidlused selle süsteemi raames.
	Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealuse organi loomisest hiljemalt (artikli 21 lõikes 1 nimetatud kuupäevaks).
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 b
	Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenuste automatiseeritud pildiviiteteenuste poolt
	Liikmesriigid tagavad, et infoühiskonna teenuspakkujad, kes automatiseeritult reprodutseerivad või osutavad märkimisväärsele kogusele autoriõigusega kaitstud visuaalteostele ja teevad need avalikkusele kättesaadavaks indekseerimise ja viitamise eesmärgil, sõlmiksid õiglased ja tasakaalustatud litsentsilepinguid seda taotlenud õiguste omajatega, et tagada nende õiglane tasustamine. Sellist tasu võivad hallata asjaomaste õiguste omajate kollektiivse esindamise organisatsioonid.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Peatükk 3 – artikkel -14 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel -14
	Õiglase ja proportsionaalse tasu põhimõte
	1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad oma autoriõigusega kaitstud teoste ja muu materjali kasutamise, sealhulgas nende internetis kasutamise eest õiglast tasu. Seda on võimalik saavutada igas valdkonnas kokkulepete, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste kokkulepete ja kohustuslike tasustamismehhanismide abil.
	2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui autor või esitaja annab kõigile kasutajatele tasuta kasutusõiguse.
	3. Liikmesriigid võtavad arvesse iga sektori eripära, et ergutada proportsionaalset tasustamist autorite ja esitajate antud õiguste eest.
	4. Lepingutega määratakse kindlaks iga kasutusviisi suhtes kohaldatav tasu.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 14	Artikkel 14
Läbipaistvuskohustus	Läbipaistvuskohustus
1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud tulu ja makstava tasuga.	1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning vähemalt üks kord aastas ja võttes arvesse iga valdkonna eripära ja iga üksiku panuse suhtelist tähtsust, õigeaegset, täpset, asjakohast ja terviklikku teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud otsese ja kaudse tulu ning makstava tasuga.
	1 a. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui autorite ja esitajate litsentsi saaja või õiguste ülevõtja litsentseerib need õigused hiljem muule isikule, peab see isik jagama lõikes 1 osutatud teavet litsentsi saaja või õiguste ülevõtjaga.
	Peamine litsentsi saaja või õiguste ülevõtja edastab kogu esimeses lõigus osutatud teabe autorile või esitajale. Teavet ei muudeta, välja arvatud liidu või siseriikliku õiguse kohaselt määratletud tundliku äriteabe puhul, mille suhtes võib õiglase konkurentsi säilitamise eesmärgil kohaldada mitteavaldamise kokkulepet, ilma et see piiraks artiklite 15 ja 16 a kohaldamist. Kui peamine litsentsi saaja või õiguste ülevõtja ei esita käesolevas lõigus osutatud teavet õigeaegselt, on autoril või esitajal õigus nõuda teavet otse all-litsentsi saajalt.
2. Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama piisava läbipaistvuse igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab piisava läbipaistvuse.	2. Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama kõrge läbipaistvuse taseme igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab kõrge läbipaistvuse taseme.
3. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui autori või esitaja panus ei ole märkimisväärne, võttes arvesse kogu teost või esitust.
4. Lõiget 1 ei kohaldata nende üksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiiviga 2014/26/EL kehtestatud läbipaistvuskohustusi.	4. Lõiget 1 ei kohaldata nende üksuste puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiiviga 2014/26/EL kehtestatud läbipaistvuskohustusi, ega kollektiivlepingute suhtes, kui need kohustused või lepingud näevad ette läbipaistvusnõuded, mis on võrreldavad lõikes 2 osutatutega.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva tulu ja kasuga.	Liikmesriigid tagavad, et juhul kui puuduvad võrreldavat mehhanismi pakkuvad kollektiivlepingud, saavad autorid ja esitajad või nende nimel tegutsevad esindusorganisatsioonid nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast ja õiglast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva otsese või kaudse tulu ja kasuga.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust.	Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust. Liikmesriigid tagavad, et autorite ja esitajate esindusorganisatsioonid võivad algatada selliseid menetlusi ühe või mitme autori ja esitaja taotlusel.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 16 a
	Tagasivõtmise õigus
	1. Liikmesriigid tagavad, et kui autor või esitaja on litsentseerinud teose või muu kaitstud materjali või andnud ainuõigusena üle sellega seotud õigused, on autoril või esitajal õiguste tagasivõtmise õigus juhul, kui teost või muu kaitstud materjali ei kasutata või kui teave jäetakse artikli 14 kohaselt püsivalt korrapäraselt esitamata. Liikmesriigid võivad ette näha erisätted, mille puhul võetakse arvesse eri sektorite ja teoste eripära ja eeldatavat kasutamisaega ning eelkõige nähakse ette tagasivõtmise õiguse ajalised piirangud.
	2. Lõikes 1 sätestatud tagasivõtmise õigust saab kasutada alles pärast mõistliku aja möödumist litsentsi- või õiguste üleandmise lepingu sõlmimisest ja üksnes kirjaliku teatise alusel, milles on määratud asjakohane tähtaeg litsentsitud või üleantud õiguste kasutamiseks. Pärast nimetatud tähtaja möödumist võib autor või esitaja otsustada õiguste tagasivõtmise asemel tühistada lepingu ainuõiguse. Kui teos või muu materjal sisaldab mitme autori või esitaja panust, reguleeritakse selliste autorite või esitajate õiguste tagasivõtmise õigust siseriiklike õigusaktidega, millega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad tagasivõtmise õigust ühistööde puhul, võttes arvesse iga osaleja suhtelist tähtsust.
	3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui õiguste mittekasutamine tuleneb peamiselt asjaoludest, mille puhul võib põhjendatult eeldada nende muutmist autori või esitaja poolt.
	4. Lepingud või muud kokkulepped, mis kalduvad kõrvale tagasivõtmise õigusest, on õiguspärased ainult siis, kui need on sõlmitud kollektiivlepingul põhineva kokkuleppe alusel.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 17 a
	Liikmesriigid võivad käesoleva direktiiviga ette nähtud erandite või piirangutega hõlmatud kasutusviiside puhul võtta vastu või säilitada laiemad sätted, mis on kooskõlas liidu õiguses sätestatud erandite ja piirangutega.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 11 sätteid kohaldatakse ka ajakirjandusväljaannete suhtes, mis on avaldatud enne [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäeva].	välja jäetud

[1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (*) (14.6.2017)

õiguskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul
(COM(2016)0593 – C8-0383/2016 – 2016/0280(COD))

Arvamuse koostaja (*): Catherine Stihler

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Kuigi erinevad direktiivid ja kehtiv ELi õigusraamistik autoriõigust käsitlevate õigusnormide valdkonnas on aidanud kaasa siseturu paremale toimimisele ja ergutanud innovatsiooni, loovust, investeeringuid ja uue sisu loomist möödunud aastatel, on digitaalne revolutsioon ja sellest tulenev tehnoloogia kiire areng põhjustanud selles valdkonnas suuri probleeme.

Turu jätkuvad arengusuundumused on loonud mõnel juhul radikaalseid muutusi viisis, kuidas erinevaid autoriõigusega kaitstud töid luuakse, toodetakse, levitatakse ja kasutatakse. Erinevate ärimudelite loomine ja esilekerkivad nõudmised tingisid selle, et kehtiva autoriõiguse raamistikuga võetaks kasutusele asjakohased lahendused neile probleemidele, muutes õigusraamistiku tuleviku suhtes kasutuskindlaks ja sobivaks uute turuolude ja kodanike vajaduste jaoks.

Sellega seoses väljendab arvamuse koostaja heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul, mille eesmärk on esitada uued eeskirjad nende vajaduste käsitlemiseks, näiteks võtta vastu teatavad erandid ja piirangud digitaalse ja piiriülese keskkonna jaoks, lihtsustada litsentsimistavasid, tagada laiem juurdepääs sisule tarbijate jaoks ning kaitsta autorite ja esitajate lepingute ja tasustamise paremat läbipaistvust.

Samas on arvamuse koostaja veendunud, et ettepaneku teksti saab mitme aspekti seisukohalt parandada ja teistes aspektides täiendada konkreetsemate või ambitsioonikamate soovitustega. Seetõttu tehakse tema ettepanekuga arvamuse projekti kohta mitu eesmärgipärast muudatusettepanekut, püüdes parandada, selgitada ja laiendada komisjoni kavandatud teksti.

Erandid ja piirangud teadusuuringute, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas

Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle käsitleda uusi probleeme selles valdkonnas, kuid on veendunud, et käsitlus oleks pidanud olema ambitsioonikam. Konkreetsemalt, mis puudutab direktiivi artiklis 3 sätestatud teksti- ja andmekaeve erandit, siis on arvamuse koostaja veendunud, et kavandatud ELi erandi piiramine teadusorganisatsioonide kitsa määratlusega on takistav, ja seetõttu esitab ta lihtsa eeskirja, mis ei diskrimineeri kasutajaid ega ole diskrimineeriv eesmärkide suhtes ning tagab tehnoloogilise kaitse meetmete rangelt piiratud ja läbipaistva kasutuse vajaduse korral.

Samuti on arvamuse koostaja veendunud, et teoste ja muu materjali õppetegevuses kasutamise (artikkel 4) valdkonnas peaks erand olema kasulik mitte ainult kõigile formaalhariduse asutustele alg-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse tasemel, vaid ka muudele organisatsioonidele, nagu raamatukogud ja muud kultuuripärandiasutused, mis pakuvad mitteformaalset haridust või informaalset õppimist. Arvamuse koostaja on veendunud, et parim lahendus on üks ja kohustuslik erand igat liiki – nii digitaalse ja mittedigitaalse kui ka formaalse ja informaalse – õpetamise jaoks.

Artiklis 5 käsitletava kultuuripärandi säilitamise erandi suhtes teeb arvamuse koostaja ettepaneku kõnealuse artikli ulatuse ambitsioonika laiendamise kohta, lisades mitu uut elementi. Esiteks tehakse arvamuse projektis ettepanek muuta erandit, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel ja haridusasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist enda avaliku huvi ülesande elluviimise eesmärgil teoste säilitamise, teadusuuringute, hariduse, kultuuri ja õppetöö valdkonnas.

Lisaks tehakse ettepanek kolme uue erandi kohta eesmärgiga soodustada Euroopa teadusruumi arengut ja ergutada teadusuuringuid ja teadmiste ning kultuuripärandi kasutamist ja juurdepääsu neile. Sel eesmärgil kehtestatakse uus erand kultuuripärandiasutuste ja haridusasutuste poolt dokumentide kohaletoimetamise kohta ja teine erand juurdepääsu kohta kultuuripärandiasutuste või haridusasutuste ruumidele teadusuuringute või eraviisilise uurimistöö otstarbel. Lisaks kehtestatakse ka erand kirjandusteoste üldsusele laenutamise kohta eesmärgiga tagada, et kõigil Euroopa Liidu kodanikel on juurdepääs raamatute ja muude ressursside täielikule valikule.

Enam mitteturustatavad teosed

Arvamuse koostaja esitab artikli 7 kohase erandi, mis lubab kultuuripärandiasutustel levitada, üldsusele edastada või kättesaadavaks teha nende püsikogudes olevaid enam mitteturustatavaid teoseid või muud materjali mitteärilistel eesmärkidel, võttes nõuetekohaselt arvesse tasumiskavasid, et hüvitada õiguste omaja õiguspäraste huvide mis tahes põhjendamatut mõjutamist. Igal juhul peaks loojatel ja õiguste omajatel olema õigus esitada vastuväiteid sellisele kättesaadavaks tegemisele ja õigus sellele, et nende teosed veebist kõrvaldatakse.

Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul

Arvamuse koostaja on veendunud, et ajakirjanduse kirjastajate õigused artikli 11 kehtestamisel ei ole piisavalt põhjendatud. On tõsi, et kirjastajad võivad kohata probleeme litsentsitud autoriõiguste jõustamisel, kuid seda küsimust tuleks käsitleda jõustamismääruse abil. Jõustamisdirektiivi 2004/48/EÜ artiklisse 5 tehtud lihtsad muudatused, mis teevad selle ka ajakirjanduse kirjastajate jaoks kohaldatavaks, annavad vajalikud ja kohased vahendid selle küsimuse lahendamiseks. Arvamuse koostaja on veendunud, et ei ole vaja luua uut õigust, sest kirjastajatel on täielik õigus igal ajal ökosüsteemist välja astuda, kasutades lihtsaid tehnilisi vahendeid. Arvamuse koostaja tunneb ühtlasi muret sellepärast, milline mõju selle uue õiguse loomisel võiks olla turule; on väga tõenäoline, et selle õiguse lisamine lisab litsentsimiskokkulepetele veel ühe keerukustasandi. Samuti ei ole ette nähtud garantiid, et kirjastajate tasustamise mis tahes tõus jõuaks autoriteni. On potentsiaalselt tõhusamaid viise edendada kvaliteetset ajakirjandust ja kirjastamist maksustiimulite abil, selle asemel et lisada täiendav autoriõiguse tasand.

Kaitstud sisu teatav kasutamine internetipõhiste teenuste puhul

Mis puudutab artiklit 13 (ja vastavaid põhjendusi 37, 38 ja 39), siis on arvamuse koostaja veendunud, et praegune sõnastus on vastuolus piiratud vastutuskorraga, mis on sätestatud direktiivis 2000/31/EÜ (elektroonilise kaubanduse direktiiv), õigusaktis, mis on osutunud tohutult kasulikuks siseturu jaoks digitaalvaldkonnas. Arvamuse koostaja toetab kindlalt arusaama, et väärtustelünka tuleb käsitleda, ja rõhutab, et loojad ja õiguste omajad peavad saama veebiteenuste osutajatelt õiglase ja tasakaalustatud hüvitise oma teoste kasutamise eest. Kuid see tuleks saavutada ilma negatiivsete mõjudeta digimajandusele või tarbijate internetivabadustele. Artikli 13 praeguse sõnastusega seda ei saavutata. Artiklis esitatud ranged nõuded võivad toimida turule pääsemise tõkkena uutele ja kujunemisjärgus ettevõtjatele. Samuti on see tehnoloogiliselt spetsiifiline ja turg võib reageerida, muutes lihtsalt tehnilisi menetlusi või kujundades uued ettevõtlusmudelid, mis trotsivad seda esitatud liigitamisviisi. Filtreerimise kasutamine kahjustab potentsiaalselt kasutajate huve, sest on palju autoriõigusega kaitstud sisu õiguspäraseid kasutusi, millega kohandumiseks ei ole filtreerimistehnoloogiad sageli piisavalt arenenud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele ja loovad raamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.	(2) Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele ja loovad raamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa tõeliselt integreeritud siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutma teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“,²⁶ on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad väljaannetega seotud õigusi, nende internetiteenuste osutajate kasutusõigusi, kes säilitavad ja võimaldavad ligipääsu suurele hulgale kasutajate poolt üles laaditud teostele ja muule materjalile, ning autorite ja esitajate lepingute läbipaistvust.	(3) Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist ning asjakohased õigusaktid peavad olema tulevikukindlad, et mitte takistada tehnoloogia arengut. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“²⁶ on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv ja õiglane turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad internetiteenuste osutajate poolset väljaannete ja muu kaitstud materjali kasutamist ning autorite ja esitajate lepingute ning nende lepingute alusel kaitstud teoste kasutamisest tuleneva raamatupidamisarvestuse läbipaistvust.
__________________	__________________
²⁶ COM(2015) 626 final.	²⁶ COM(2015) 626 final.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ²⁷, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ²⁸, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ²⁹, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ³⁰, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL³¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL³².	(4) Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ²⁷, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ^27a, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ²⁸, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ²⁹, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ³⁰, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL³¹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL³².
_________________	_________________
²⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20–28).	²⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20–28).
	^27aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1).
²⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10–19).	²⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10–19).
²⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28–35).	²⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28–35).
³⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16–22).	³⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16–22).
³¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12).	³¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12).
³² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98).	³² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98).
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega püütakse saavutada õiglane tasakaal autorite ja muude õiguste omajate huvide ning kasutajate huvide vahel. Neid saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus kaitstud teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve.	(6) Käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega püütakse saavutada õiglane tasakaal autorite ja muude õiguste omajate huvide ning kasutajate huvide vahel. Neid saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus kaitstud teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve. Niisugused juhtumid käsitlevad eelkõige juurdepääsu haridusele, teadmistele ja kultuuripärandile ning on oma olemuse tõttu üldiselt avalikes huvides.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Need tehnoloogiad võimaldavad teadlastel töödelda suurtes kogustes andmeid, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuigi teksti- ja andmekaeve on laialdaselt levinud digimajanduses, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.	(8) Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või mis tahes muud liiki andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Need tehnoloogiad võimaldavad suurtes kogustes digitaalselt salvestatud andmete töötlemist, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuigi teksti- ja andmekaeve on laialdaselt levinud digimajanduses, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Üksikisikud ning avaliku ja erasektori asutused, kellel on seaduslik juurdepääs sisule, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Luba ei ole vaja juhul, kui teksti- või andmekaevet tehakse seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole autoriõigusega kaitstud. Lugemisõigus on tegelikult sama kui õigus kaevele.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Liidu õigusaktides on juba sätestatud teatavad erandid ja piirangud, mis hõlmavad kasutamist teadustöö eesmärgil ning mida võiks kohaldada teksti- ja andmekaeve suhtes. Need erandid ja piirangud on siiski vabatahtlikud ja neid ei ole täielikult kohandatud tehnoloogia kasutamisega teadusuuringutes. Kui teadlastel on seaduslik juurdepääs infosisule, nt publikatsioonide tellimuste kaudu või avatud juurdepääsu litsentsiga, võivad litsentside tingimused välistada teksti- ja andmekaeve. Kuna teadustegevus toimub üha enam digitehnoloogia abil, tekib oht, et liidu konkurentsipositsioon teadusruumina kannatab, kui ei võeta meetmeid, et lahendada õiguskindlusetus seoses teksti- ja andmekaevega.	(9) Liidu õigusaktides on juba sätestatud teatavad erandid ja piirangud, mis hõlmavad kasutamist teadustöö eesmärgil ning mida võiks kohaldada teksti- ja andmekaeve suhtes. Need erandid ja piirangud on siiski vabatahtlikud ja neid ei ole täielikult kohandatud teksti- ja andmekaeve tehnoloogia kasutamisega, mis on tähtis paljudes muudes valdkondades peale teadusuuringute. Kui juurdepääs infosisule on seaduslikult hangitud, nt publikatsioonide tellimuste kaudu või avatud juurdepääsu litsentsiga, võivad litsentside tingimused välistada teksti- ja andmekaeve. Kuna teadustegevus toimub üha enam digitehnoloogia abil, tekib oht, et liidu konkurentsipositsioon teadusruumina ja Euroopa avatud teaduse tegevuskava tegevussuunad kannatavad, kui ei võeta meetmeid, et lahendada kõigi võimalike kasutajate puhul õiguskindlusetus seoses teksti- ja andmekaevega. On vaja, et liidu õigusaktides tunnistataks, et teksti- ja andmekaevet kasutatakse üha rohkem väljaspool ametlikke teadusasutusi ja/või muudel eesmärkidel kui teadusuuringud, kuid see aitab sellegipoolest kaasa innovatsioonile, tehnosiirdele ja avalikule huvile.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad loovad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid.	(10) Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Täiendav kohustuslik erand peaks võimaldama teadusasutustele juurdepääsu teabele sellises vormingus, mis võimaldab teksti- ja andmekaevet. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad loovad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, eeldusel et kogu kasum taasinvesteeritakse teadustegevusse. Uued erandid ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Teadusasutused kogu liidust hõlmavad väga erinevaid üksusi, kelle peamine eesmärk on viia läbi teadusuuringuid või teha seda koos haridusteenuste osutamisega. Üksuste mitmekesisuse tõttu on oluline, et oleks olemas ühine arusaam sellest, kes võivad erandist kasu saada. Vaatamata erinevatele õiguslikele vormidele ja struktuuridele, on eri liikmesriikide teadusasutustele üldiselt omane, et need toimivad kas mittetulunduslikul alusel või täites riigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid. Selline avaliku huvi ülesanne võib kajastuda näiteks riiklikus rahastamises, riigi õigusnormide sätetes või hankelepingutes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei peeta teadusasutuseks organisatsioone, mille üle äriühingutel on otsustav mõju, võimaldades neil teostada kontrolli struktuurilistes olukordades, näiteks tema aktsionäride või liikmetena, mis võib põhjustada eelisjuurdepääsu teadustöö tulemustele.	(11) Teadusasutused kogu liidust hõlmavad väga erinevaid uuringuid läbiviivaid üksusi, sealhulgas avalik sektor ja kultuuripärandiasutused, kelle peamine eesmärk on viia läbi teadusuuringuid või teha seda koos haridusteenuste osutamisega. Üksuste mitmekesisuse tõttu on oluline, et oleks olemas ühine arusaam sellest, kes võivad erandist kasu saada. Vaatamata erinevatele õiguslikele vormidele ja struktuuridele, on eri liikmesriikide teadusasutustele üldiselt omane, et need toimivad kas mittetulunduslikul alusel või täites riigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid. Selline avaliku huvi ülesanne võib kajastuda näiteks riiklikus rahastamises, riigi õigusnormide sätetes või hankelepingutes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei peeta teadusasutuseks organisatsioone, mille üle äriühingutel on otsustav mõju, võimaldades neil teostada kontrolli struktuurilistes olukordades, näiteks tema aktsionäride või liikmetena, mis võib põhjustada eelisjuurdepääsu teadustöö tulemustele.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Pidades silmas juurdepääsutaotluste ning teoste ja muu materjali allalaadimiste potentsiaalselt suurt arvu, peaks õiguste omajatel olema lubatud võtta meetmeid, kui on olemas risk, et süsteemide või andmebaaside, kus teosed või muu materjal on majutatud, turvalisus ja terviklikkus seataks ohtu. Kõnealused meetmed ei tohiks ületada seda, mis on vajalik, et tagada süsteemi turvalisus ja terviklikkus, ning need ei tohiks takistada erandi tõhusat kohaldamist.	(12) Pidades silmas juurdepääsutaotluste ning teoste ja muu materjali allalaadimiste potentsiaalselt suurt arvu, peaks õiguste omajatel olema lubatud võtta meetmeid, kui on olemas risk, et süsteemide või andmebaaside, kus teosed või muu materjal on majutatud, turvalisus seataks ohtu. Kõnealused meetmed ei tohiks ületada seda, mis on vajalik, proportsionaalne ja tulemuslik, et tagada süsteemi turvalisus, ning need ei tohiks takistada erandi tõhusat kohaldamist või piirata uuringutulemuste reprodutseeritavust.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Teksti- ja andmekaeve hõlmab autoriõigusega kaitstud teoste ja muu materjali allalaadimist märkimisväärses ulatuses. Seetõttu tuleks lubada salvestada ja kopeerida ainult sisu, mis on hädavajalik tulemuste kinnitamiseks. Kõik salvestatud tuleks koopiad kustutada mõistliku aja pärast, et välistada kasutusviisid, mida erand ei hõlma.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkt a võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandi või piirangu reprodutseerimisõigusele, üldsusele edastamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on muu hulgas kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös. Lisaks on direktiivi 96/9/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 punktis b lubatud kasutada andmebaase väljavõtete tegemiseks või nende sisu olulise osa taaskasutamiseks, kui seda kasutatakse illustreeriva materjalina õppetöös. On ebaselge, kuidas tuleks kõnealuseid erandeid ja piiranguid kasutada digikeskkonnas. Lisaks puudub selgus, kas neid erandeid ja piiranguid kohaldatakse olukordades, kui õpe toimub veebis ja seega distantsilt. Lisaks ei ole olemasolevas raamistikus sätestatud piiriülene mõju. Selline olukord võib pärssida digitaalselt toetatavat õppetegevust ja kaugõpet. Seepärast on vaja kehtestada uus kohustuslik erand või piirang tagamaks, et haridusasutused saaksid täieliku õiguskindluse olukordades, kus digiõppe käigus kasutatakse teoseid või muud materjali, sealhulgas interneti kaudu ja piiriüleselt.	(14) Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkt a võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandi või piirangu reprodutseerimisõigusele, üldsusele edastamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on muu hulgas kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös. Lisaks on direktiivi 96/9/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 punktis b lubatud kasutada andmebaase väljavõtete tegemiseks või nende sisu olulise osa taaskasutamiseks, kui seda kasutatakse illustreeriva materjalina õppetöös. Lisaks puudub selgus, kas neid erandeid ja piiranguid kohaldatakse olukordades, kui õpe toimub veebis ja seega distantsilt. Lisaks ei ole olemasolevas raamistikus sätestatud piiriülene mõju. Selline olukord võib pärssida digitaalselt toetatavat õppetegevust ja kaugõpet. Seepärast on vaja kehtestada uus kohustuslik erand või piirang tagamaks täieliku õiguskindluse olukordades, kus kogu õppetegevuse käigus kasutatakse teoseid või muud materjali, sealhulgas interneti kaudu ja piiriüleselt.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom.	(15) Kuigi piiriülese hariduse, e-õppe ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kogu õppetegevus ja kõik haridusasutused, sealhulgas alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrgharidusasutused ja samuti muud õppetegevuses osalevad organisatsioonid, sealhulgas liikmesriikide poolt tunnustatud mitteformaalset haridust või informaalset õppimist pakkuvad organisatsioonid, ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Kooskõlas nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustega, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal (HK 2020), tuleks informaalse õppimise ja mitteformaalse hariduse panust formaalhariduse panuse kõrval tunnustada ja arendada, et täita liidu eesmärke. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist klassis kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.	(16) Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali igasugust, nii digitaalset kui ka muul viisil kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Väljendit „illustreeriv materjal õppetöös“ tõlgendatakse tavaliselt teose kasutamisena näidete toomiseks ja oma aine selgitamiseks või toetamiseks. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii väljaspool internetikeskkonda kasutamist, näiteks kasutamist klassis või organisatsioonides, näiteks raamatukogudes ja muudes kultuuripärandiasutustes, kes osalevad õppetegevuses, kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digitaalses keskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest.	(17) Mitmes liikmesriigis kehtib muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või laiendatud kollektiivlitsentside lepingutel ja mille eesmärk on hõlbustada vähemalt teoste ja muu materjali väikeste osade või väljavõtete kasutamist. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse liidu tasandi vabatahtlike erandite suletud loendiga sätestatud piiranguid, haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses veebivälise ja veebipõhise kasutusega ning eelkõige piiriülese õppetegevusega, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. Mis tahes muud hüvitusmehhanismid peaksid kehtima piiratud juhtudel, kui on olemas õiguste omaja õiguspäraste huvide põhjendamatu mõjutamise oht. Sellistel juhtudel peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda selle erandi alusel toimunud kasutamise eest hüvitist. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad, taskukohased ja hõlmavad kõiki erandiga lubatud kasutusviise, ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Pärandi säilitamiseks võib olla vaja kultuuripärandiasutuse kogudes olevat teost või muud objekti reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada neid säilitamistoiminguid.	(18) Pärandi säilitamiseks võib olla vaja kultuuripärandiasutuse kogudes olevat teost või muud objekti reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad kultuuripärandi säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi kultuuripärandiasutuste kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Üks neist on selliste teoste süstemaatiline kogumine ja säilitamine, mida ei ole algselt avaldatud traditsiooniliste analoogvahenditega, vaid mis on kohe alguses digivormis (nn digitaalsena loodud teosed). Liikmesriikide kirjastajatel on kohustus esitada iga avaldatud teose üks varueksemplar teatavatele kultuuripärandiasutustele arhiveerimiseks, kuid sageli ei kehti selline kohustus digitaalsena loodud teostele. Kui digitaalsena loodud teose autor või kirjastaja ei esita varueksemplari, peaks kultuuripärandiasutusel olema võimalus teha internetis avalikult kättesaadavast digitaalsena loodud teosest ise reproduktsioon, et lisada see oma püsikogusse. Samuti teevad kultuuripärandiasutused asutusesiseseid reproduktsioone mitmesugusel otstarbel, sealhulgas kindlustuse, teose kasutamise loa saamise ja laenude jaoks. Nende võimalike uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui kultuuripärandiasutus omab või püsivalt hoiustab nende koopiad, näiteks omandi ülemineku või litsentsilepingute tulemusena.	(21) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui kultuuripärandi- või haridusasutus omab või hoiustab pikaajalise laenuna või püsivalt nende koopiaid, näiteks omandi ülemineku või litsentsilepingute tulemusena.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.	(31) Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Üleminekul paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajad investeerinud suurel määral oma sisu digiteerimisse, kuid neil on siiski probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Seda peamiselt seetõttu, et mõned uudistevahendajad ja otsingumootorid kasutavad ajakirjandusväljaannete kirjastajate sisu litsentsilepinguid sõlmimata ning ei tasusta neid õiglaselt. Digiplatvormid, nagu uued uudistevahendajad ja otsingumootorid, on arendanud oma tegevust ajakirjandusväljaannete kirjastajate sisu loomisse tehtud investeeringu najal, kuid nad ei panusta selle väljatöötamisse. See ohustab tõsiselt ajakirjanike tööhõivet ja õiglast tasustamist ning pluralistliku meedia tulevikku. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega.	(32) Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses paberkujul ja digitaalse kasutusega.
Selgitus
Kuna kirjastajad investeerivad nii paber- kui ka digiväljaannetesse, peaks nende õigus seda olukorda peegeldama, kuna see on juba direktiivi 2001/29/EÜ kohaselt muude sisuloojate jaoks nii.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, mis ei kujuta endast üldsusele edastamist.	(33) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene arvutipõhistele refereerimis- ja indekseerimissüsteemidele, nt linkimisele.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.	(34) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha ning direktiivis 2006/115/EÜ sätestatud õigused rentimise, laenutamise ja edastamise kohta. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Ajakirjandusväljaannete, raamatute või teaduslike väljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu, lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada otsustada, et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas süsteem erandist või piirangust tingitud kahju korvamiseks, siis on kirjastajatel õigus taotleda hüvitise osa, samas kui avaldaja koormus oma taotluse põhjendamisel ei tohi ületada seda, mis on nõutav olemasolevas süsteemis.	(36) Ajakirjandusväljaannete, raamatute või teaduslike väljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu, lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, peaksid liikmesriigid kehtestama reegli, et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas süsteem erandist või piirangust tingitud kahju korvamiseks, siis on kirjastajatel õigus taotleda hüvitise osa, samas kui avaldaja koormus oma taotluse põhjendamisel ei tohi ületada seda, mis on nõutav olemasolevas süsteemis.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu.	(37) Digitehnoloogiate areng on toonud kaasa uued ärimudelid ning tugevdanud interneti rolli peamise kauplemiskohana autoriõigusega kaitstud infosisule ligipääsuks ja levitamiseks. Aastate jooksul on internetipõhised teenused, mis võimaldavad kasutajatel üles laadida teoseid ja teha need üldsusele kättesaadavaks, hästi edenenud ja muutunud veebis oluliseks sisule juurdepääsu kohaks, võimaldades mitmekesisust ja lihtsat juurdepääsu sisule, kuid tekitades ka samas probleeme, kui autoriõigusega kaitstud sisu laaditakse üles ilma õiguste omajate eelneva loata.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37 a) Tänapäeval tarbitakse rohkem loomesisu kui eales varem. Seda soodustavad veebiplatvormid ja koondavad teenused. Digitaalsed platvormid võimaldavad kultuuri- ja loometeostele laiemat juurdepääsu ning pakuvad kultuuri- ja loomemajanduse jaoks suurepäraseid võimalusi uute ärimudelite väljaarendamiseks. Samas ei ole toimunud tarbimise suurenemisega võrreldavat kunstnike ja autorite tulude suurenemist. Üks peamine põhjus on vähene selgus asjaomaste internetipõhiste teenuste staatuse küsimuses e-kaubandust käsitlevate õigusnormide kohaselt. Tuleb kaaluda, kuidas see protsess saaks toimida suurema õiguskindluse huvides ja austaks seejuures kõiki mõjutatud osapooli, sealhulgas kunstnikke ja kasutajaid, ning on tähtis tagada läbipaistvus ja võrdsed tingimused. Komisjon peaks välja töötama suunised vahendaja vastutuse raamistiku rakendamiseks, et võimaldada internetiplatvormidel oma kohustusi ja vastutuseeskirju täita ning et suurendada õiguskindlust ja kasutajate kindlustunnet;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on nad kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.	Kui infoühiskonna teenusepakkujad pakuvad kasutajatele teenust, et talletada sisu ja võimaldada üldsusel sellele juurde pääseda, ning kui see tegevus kujutab endast teabe üldsusele edastamist ja ei ole üksnes tehniline, automaatne ja passiivne, peaksid nad olema kohustatud sõlmima õiguste omajatega autoriõigusega kaitstud teoste või muule materjalide puhul litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ³⁴ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.
__________________	__________________
³⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).	³⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse.	välja jäetud
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.	Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes osalevad aktiivselt ja otseselt kasutajatepoolses teoste üleslaadimises ja üldsusele kättesaadavaks tegemises, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse. Selliste meetmete puhul tuleb järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning nendega ei tohi kehtestada üldist kohustust infoühiskonna teenusepakkujatele kontrollida teavet, mida nad edastavad või salvestavad, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 15.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(38 a) Selliste meetmete rakendamisel on esmatähtis koostöö infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel. Õiguste omajad peaks infoühiskonna teenusepakkujate jaoks täpselt kindlaks määrama teosed või materjali, mille suhtes nad näevad endal olevat õigusi autoriõiguse alusel. Teenusepakkujatega sõlmitud kokkulepete rakendamisel peaksid õiguste omajad vastutama kolmandate isikute nõuete eest seoses teoste kasutamisega, mida nad on pidanud enda omaks.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Koostöö infoühiskonna teenusepakkujate, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline tehnoloogiate, näiteks sisutuvastustehnoloogiate toimimiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta.	välja jäetud
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid asjaomast teavet.	(40) Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad täpset teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et otsesed lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid korrapäraselt asjaomast teavet. Aruandlus- ja läbipaistvuskohustus peaks kaasnema teosega kõigi kasutusviiside puhul ja piiriüleselt.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Läbipaistvuskohustuste rakendamisel tuleb arvesse võtta erineva sisu sektorite eripära ning autorite ja esitajate õigusi igas sektoris. Liikmesriigid peaksid konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sest see aitaks kindlaks määrata sektoripõhised nõuded. Kollektiivläbirääkimised oleks üks võimalus läbipaistvust käsitleva kokkuleppe saavutamiseks asjaomaste sidusrühmade vahel. Et võimaldada praeguse aruandlustava kohandamist läbipaistvuskohustustega, tuleks ette näha üleminekuperiood. Läbipaistvuskohustusi ei pea kohaldama kollektiivse esindamise organisatsioonide sõlmitud lepingute suhtes, sest nende puhul kohaldatakse juba direktiivis 2014/26/EL sätestatud läbipaistvuskohustusi.	(41) Läbipaistvuskohustuste rakendamisel tuleb arvesse võtta erineva sisu sektorite eripära ning autorite ja esitajate õigusi igas sektoris, samuti autorite ja esitajate panuse tähtsust kogu teosele või esitusele. Liikmesriigid peaksid konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sest see aitaks kindlaks määrata sektoripõhised nõuded ning standardsed aruanded ja standardse aruandluskorra. Kollektiivläbirääkimised oleks üks võimalus läbipaistvust käsitleva kokkuleppe saavutamiseks asjaomaste sidusrühmade vahel. Et võimaldada praeguse aruandlustava kohandamist läbipaistvuskohustustega, tuleks ette näha üleminekuperiood. Läbipaistvuskohustusi ei pea kohaldama kollektiivse esindamise organisatsioonide sõlmitud lepingute suhtes määral, mis on täielikult võrdväärne direktiivis 2014/26/EL sätestatud läbipaistvuskohustustega.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid ning erinevate sektorite eripära ja tavasid. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele.	(42) Enamik lepinguid liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel väga vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism ootamatu edu juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes otsese ja kaudse netotuluga ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid ning erinevate sektorite eripära ja tavasid. Ebaproportsionaalsuse hindamisel tuleks arvesse võtta iga juhtumi asjakohaseid tingimusi, sealhulgas autori või esitaja panuse iseloomu ja tähtsust kogu teose või esituse seisukohast. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga.	(43) Autorid ja esitajad ei soovi või ei saa sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette tõhusa alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga. Samuti peaks olema võimalik leppida vaidluste lahendamise menetluses kokku ka kollektiivlepingutes.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta mingil viisil olemasolevaid eeskirju, mis on sätestatud selles valdkonnas praegu kehtivates direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel.	2. Käesolev direktiiv ei muuda ega mõjuta mingil viisil olemasolevaid eeskirju, mis on sätestatud selles valdkonnas praegu kehtivates direktiivides, eelkõige direktiivides 96/9/EÜ, 2000/31/EÜ, 2001/29/EÜ, 2006/115/EÜ, 2009/24/EÜ, 2012/28/EL ja 2014/26/EL, välja arvatud artiklis 6 osutatud juhtudel.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) „haridusasutus“ – kool, kolledž, ülikool või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on pakkuda haridusteenuseid:
	(a) mittetulunduslikul alusel või reinvesteerides kogu kasumi haridusteenuste pakkumisse või
	(b) täites liikmesriigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid;
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „teksti- ja andmekaeve“ – mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, mille eesmärk on analüüsida digivormingus teksti ja andmeid, et saada teavet näiteks mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;	(2) „teksti- ja andmekaeve“ – mis tahes arvutuslik või automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digivormingus teoseid ja muud materjali, et saada teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „kultuuripärandiasutus“ – avalik raamatukogu, muuseum, arhiiv või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelev asutus;	(3) „kultuuripärandiasutus“ – avalik raamatukogu, muuseum, galerii, haridusasutus, arhiiv või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelev asutus või avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon;
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) „kasutaja loodud sisu“ – pilt, liikuvate kujutiste kogum koos heliga või ilma, fonogramm, tekst, tarkvara, andmed või eespool nimetatute kombinatsioon, mille selle kasutajad on üles laadinud internetipõhisesse teenusesse;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „ajakirjandusväljaanne” – ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil.	välja jäetud
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) „mitteturustav teos“ – teos või muu materjal, mis ei ole avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu. Mitteturustatavad teosed hõlmavad nii teoseid, mis on varem olnud kaubanduslikult kättesaadavad, kui ka teoseid, mis ei ole kunagi olnud kaubanduslikult kättesaadavad.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on seaduslik juurdepääs teadusuuringute eesmärgil.	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid ja kultuuripärandiasutused teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on saadud või seaduslikult omandatud juurdepääs teadusuuringute eesmärgil.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.	2. Mis tahes lepinguline säte või tehniline kaitse, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.	3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada sihtotstarbelisi, proportsionaalseid, mõistlikke ja mittediskrimineerivaid meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed peavad olema mõistlikud ja tõhusad ning ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks, ega tarbetult takistada teksti- ja andmekaevet.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid kutsuvad õiguste omajaid ja teadusorganisatsioone üles määratlema ühiselt kokkulepitud parimad tavad seoses lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega.	4. Komisjon kutsub koostöös liikmesriikidega õiguste omajaid ja teadusorganisatsioone üles määratlema ühiselt kokkulepitud parimad tavad seoses lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teoste ja muu materjali kasutamine digitaalse ja piiriülese õppetegevuse jaoks	Teoste ja muu materjali kasutamine õppe- ja haridustegevuse jaoks
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, hariduslikel eesmärkidel või teadusuuringute jaoks, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile;	(a) kasutamine toimub haridusasutuse või muu haridusliku asukoha, näiteks õppetegevuses osaleva kultuuripärandiasutuse ruumides või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile või kultuuripärandiasutuse registreeritud liikmetele, kes osalevad mitteformaalses või informaalses õppimises;
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, kuivõrd asjakohased litsentsid, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid, on turul kergesti kättesaadavad.	2. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes ulatuses, mis on samaväärsed laiendatud kollektiivsete litsentsilepingutega, millega lubatakse vähemalt lõikes 1 kirjeldatud toiminguid, on taskukohased ja turul kergesti kättesaadavad.
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.	Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus, juurdepääsetavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste ja kultuuripärandiasutuste jaoks.
	Mitte varem kui ... kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ja pidades nõu kõigi sidusrühmadega, annab komisjon aru selliste litsentside kättesaadavuse kohta eesmärgiga teha vajaduse korral ettepanekud paranduste kohta.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.	3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus või kust haridusalane tegevus pärineb.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise kahju eest, mis tekib nende teoste või muu materjali kasutamisest vastavalt lõikele 1.	4. Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise igasuguse õiguste omajate õiguspäraste huvide vastase põhjendamatu tegevuse eest seoses nende teoste või muu materjali kasutamisega vastavalt lõikele 1.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Liikmesriigid tagavad, et õiguste omajatel on õigus anda kasutustasuta litsentse, millega lubatakse teha lõikes 1 kirjeldatud toiminguid üldiselt või nende valitud teatud liiki teoste või muu materjali suhtes.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui ainus eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks.	Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel või haridusasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal ulatuses, mis on vajalik selliseks reprodutseerimiseks individuaalselt või kollektiivselt teistega avaliku huvi ülesande elluviimise eesmärgil teoste säilitamise, teadusuuringute, kultuuri, hariduse ja õppetöö valdkonnas.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriik tunnustab, et kui teos on juba kord avalikus omandis (teose autoriõigused ja sellega seotud õigused on lõppenud või neid ei ole kunagi olemas olnud), ei kohaldata asjaomase teose täielike või osaliste täpsete reproduktsioonide suhtes, hoolimata reprodutseerimise viisist ja sealhulgas digiteerimisest, autoriõiguseid ja sellega seotud õiguseid.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5 a
	Panoraamivabadus
	Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et lubada selliste teoste nagu avalikesse kohtadesse alaliselt paigutatud arhitektuuri- või skulptuuriteoste reprodutseerimist ja kasutamist.
	Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus käesolevas artiklis sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5 b
	Kasutaja loodud sisu erand
	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2, 3 ja 4, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artiklis 13, või piiravad neid õigusi, et võimaldada kasutaja loodud sisus sisalduvate väljavõtete või tsitaatide digitaalset kasutamist näiteks kriitika, arvustuste, meelelahutuse, illustratsiooni, karikatuuri, paroodia või pastiši eesmärgil, tingimusel et need tsitaadid ja väljavõtted:
	(a) on seotud üldsusele juba õiguspäraselt kättesaadavaks tehtud teoste või muu materjaliga;
	(b) neil on allikamärge, sh autori nimi, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik; ning
	(c) neid kasutatakse kooskõlas mõistlike tavadega ning viisil, mis ei ületa nende sihtotstarvet.
	2. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat ja viiendat lõiku kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes.	Erandi või piiranguga võimaldatud juurdepääs sisule ei anna erandist või piirangust kasusaajale õigust kasutada asjaomast sisu kontekstis, mida võimaldab muu erand või piirang.
	Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõiget 5 ning artikli 6 lõike 4 esimest, kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku kohaldatakse käesolevas jaotises sätestatud erandite ja piirangute suhtes.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, või lähtuda eeldusest, et seda nende suhtes kohaldatakse, tingimusel et:	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ja käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada kultuuripärandiasutustel levitada, üldsusele edastada või kättesaadavaks teha nende püsikogudes olevaid enam mitteturustatavaid teoseid või muud materjali mitteärilistel eesmärkidel. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 22. detsembrit 2020. Erandit või piirangut kohaldades võtavad liikmesriigid nõuetekohaselt arvesse tasumiskavasid, et hüvitada igasugune õiguste omajate õiguspäraste huvide vastane põhjendamatu tegevus ja tagada, et kõik õiguste omajad võivad igal ajal esitada vastuväiteid nende teoste või muude materjalide kasutamisele, mida peetakse enam mitteturustatavaks, ja saavad välistada oma teoste või muude materjalide kasutamise. Toiminguid, mida muidu lubataks lõike 1 kohaselt, ei lubata, kui kättesaadavad on kehtivad laiendatud kollektiivlitsentside lahendused, mis lubavad kõnealuseid toiminguid, ja nende toimingute eest vastutav kultuuripärandiasutus teadis seda tõsiasja või oleksid pidanud sellest tõsiasjast teadlik olema. Liikmesriigid tagavad, et kui kollektiivse esindamise organisatsioon, mis tegutseb oma liikmete nimel, sõlmib mittekaubanduslikel eesmärkidel lihtlitsentsi kultuuripärandiasutusega püsivalt nende kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks, levitamiseks, üldsusele edastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, siis lihtlitsentsi kehtivust võib laiendada selliste õiguste omajate suhtes, kes kuuluvad samasse kategooriasse kui need, kes on litsentsiga hõlmatud, aga keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, või lähtuda eeldusest, et seda nende suhtes kohaldatakse, tingimusel et:
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Teost või muud materjali peetakse enam mitteturustatavaks, kui kogu teos või muu materjal kõikides oma tõlgetes, versioonides ja avaldamisvormides ei ole avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu ning ei ole mõistlik eeldada, et see kättesaadavaks muutuks.	2. Teost või muud materjali peetakse enam mitteturustatavaks, kui kogu teos või muu materjal ei ole kättesaadav tavapäraste kanalite teel mis tahes vormis, mis oleks asendatav kultuuripärandiasutuse kogus alaliselt oleva teosega. Mitteturustatavad teosed hõlmavad nii teoseid, mis on varem olnud kaubanduslikult kättesaadavad, kui ka teoseid, mis ei ole kunagi olnud kaubanduslikult kättesaadavad.
Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.	Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teosed ja muu materjal on enam mitteturustatavad, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) litsents ja eelkõige selle kohaldamine mitteesindatud õiguste omajate suhtes;	(b) mis tahes litsents ja eelkõige selle kohaldamine mitteesindatud õiguste omajate suhtes;
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) õiguste omajate võimalus esitada vastuväiteid, millele on osutatud lõike 1 punktis c;	(c) õiguste omajate võimalus esitada vastuväiteid, millele on osutatud lõikes 2 ja lõike 4 punktis c;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) teosed või fonogrammid esimest korda avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, esimest korda eetrisse lasti, välja arvatud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul;	(a) enamik teoseid või fonogramme esimest korda avaldati või, kui avaldamist ei toimunud, esimest korda loodi või eetrisse lasti, välja arvatud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste puhul;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 4 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kultuuripärandiasutus on asutatud, kui liikmesriiki või kolmandat riiki ei olnud pärast mõistlikke jõupingutusi võimalik kindlaks teha vastavalt punktidele a ja b.	(c) kultuuripärandiasutus on asutatud, kui liikmesriiki või kolmandat riiki ei olnud pärast tõendatud jõupingutusi võimalik kindlaks teha vastavalt punktidele a ja b.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kolmandate riikide kodanike teoste või muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõike 4 punkte a ja b.	välja jäetud
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Teoseid või muud materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, võivad kultuuripärandiasutused kasutada vastavalt litsentsi tingimustele kõikides liikmesriikides.	1. Teoseid või muud materjali, mida kasutatakse artikli 7 kohaselt, võivad kultuuripärandiasutused kasutada kõikides liikmesriikides.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et teave, mis võimaldab kindlaks teha teosed või muu materjali, mis on hõlmatud artikli 7 kohaselt antud litsentsiga, ning teave õiguste omajate võimaluse kohta esitada vastuväide, millele on osutatud artikli 7 lõike 1 punktis c, tehakse üldsusele kättesaadavaks ühtse veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne teoste või muu materjali digiteerimist, levitamist, üldsusele edastamist või kättesaadavaks tegemist muus liikmesriigis kui see, kus litsents anti, ja kogu litsentsi kestuse ajaks.	2. Liikmesriigid tagavad, et teave, mis võimaldab kindlaks teha teosed või muu materjali, mida kasutatakse artikli 7 kohaselt, ning teave õiguste omajate võimaluse kohta esitada vastuväide, millele on osutatud artikli 7 lõikes 2 ja artikli 4 punktis c, tehakse üldsusele kättesaadavaks ühtse veebiportaali kaudu vähemalt kuus kuud enne teoste või muu materjali digiteerimist, levitamist, üldsusele edastamist või kättesaadavaks tegemist kõigis liikmesriikides.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.	Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artiklis 7 osutatud mehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, sealhulgas küsimuste lahendamist juhtudel, kui kultuuripärandiasutuste artiklite 7 ja 8 kohast tegevust mõistlikult ei võimaldata, et tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 6 teises lõigus.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV osa – 2. peatükk – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaitstud sisu teatav kasutamine internetipõhiste teenuste puhul	Kaitstud sisu teatav kasutamine
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt	Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.	1. Kui infoühiskonna teenusepakkujad pakuvad kasutajatele teenust, et talletada sisu ja võimaldada üldsusel sellele juurde pääseda, ning kui see tegevus ei ole hõlmatud erandiga direktiiv 2000/31/EÜ ettenähtud vastutuskorrast, võtavad nad asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et tagada õiguste omajatega sõlmitud litsentsilepingute toimimine. Selliste lepingute puhul tuleb järgida kasutajate põhiõigusi ja nendega ei tohi kehtestada üldist kohustust infoühiskonna teenusepakkujatele kontrollida teavet, mida nad edastavad või salvestavad kooskõlas direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 15.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Et tagada litsentsilepingute toimimine, nagu on osutatud lõikes 1, teevad infoühiskonna teenusepakkujad ja õiguste omajad omavahel koostööd. Õiguste omajad määravad infoühiskonna teenusepakkujate jaoks täpselt kindlaks teosed või materjali, mille suhtes nad näevad endal olevat õigusi autoriõiguse alusel. Infoühiskonna teenusepakkujad teavitavad õiguste omajaid võetud meetmetest ja sellest, kui hästi need toimivad ning, kui see on asjakohane, annavad regulaarselt aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral lõikes 1 osutatud meetmete üle.	2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad koostöös õiguste omajatega kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud litsentsilepingute rakendamise üle.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid tagavad, et kasutajatel on õigus pöörduda kohtusse või muu pädeva asutuse poole, et kinnitada oma õigust teostada oma kasutusõigust erandi või piirangu alusel ning esitada kaebus lõike 3 kohaselt kehtestatud piiravate meetmete kohta.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.	3. Vajaduse korral edendab komisjon koostöös liikmesriikidega koostööd lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenusepakkujate, kasutajate esindajate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad lõike 1 rakendamiseks. Võetud meetmed on asjakohased ja proportsionaalsed ning võtavad muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud tulu ja makstava tasuga.	1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, sealhulgas edasistelt õiguste ülevõtjatelt või litsentsiaatidelt, korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, avatud loetaval kujul täpset, õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise ja reklaamimise kohta, eelkõige seoses reklaamimis- ja kasutusviiside, saadud tulu ja makstava tasuga.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama piisava läbipaistvuse igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab piisava läbipaistvuse.	2. Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama läbipaistvuse kõrge taseme igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid kohandada lõikes 1 osutatud kohustust, tingimusel et ebaproportsionaalsuse tase on nõuetekohaselt põhjendatud ning kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab piisava läbipaistvuse. Liikmesriigid tagavad sektoripõhiste standardsete aruannete ja aruandlusmenetluste väljatöötamise sidusrühmade dialoogi kaudu.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui autori või esitaja panus ei ole märkimisväärne, võttes arvesse kogu teost või esitust.	välja jäetud
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva tulu ja kasuga.	Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad või nende nimetatud esindajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, või tema õigusjärglastelt õiglast, asjakohast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva ootamatu tulu ja kasuga.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 11 sätteid kohaldatakse ka ajakirjandusväljaannete suhtes, mis on avaldatud enne [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäeva].	välja jäetud

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Autoriõigus digitaalsel ühtsel turul
Viited	COM(2016)0593 – C8-0383/2016 – 2016/0280(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 6.10.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	IMCO 6.10.2016
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	19.1.2017
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Catherine Stihler 11.10.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	13.3.2017	24.4.2017
Vastuvõtmise kuupäev	8.6.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 7 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Antonio López-Istúriz White, Morten Løkkegaard, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Lucy Anderson, Pascal Arimont, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Kaja Kallas, Julia Reda, Marc Tarabella, Lambert van Nistelrooij, Sabine Verheyen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Georges Bach, Peter Jahr, Markus Pieper

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19	+
PPE	Pascal Arimont, Georges Bach, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Peter Jahr, Antonio López-Istúriz White, Markus Pieper, Jiří Pospíšil, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Lambert van Nistelrooij, Ivan Štefanec
S&D	Lucy Anderson, Nicola Danti, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Olga Sehnalová, Catherine Stihler, Marc Tarabella

7	–
ALDE	Dita Charanzová, Kaja Kallas
ECR	Daniel Dalton, Anneleen Van Bossuyt
ENF	Mylène Troszczynski
Verts/ALE	Julia Reda, Igor Šoltes

6	0
ALDE	Morten Løkkegaard
EFDD	Robert Jarosław Iwaszkiewicz
PPE	Sabine Verheyen
S&D	Evelyne Gebhardt, Virginie Rozière, Christel Schaldemose

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS (1.8.2017)

õiguskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul
(COM(2016)0593 – C8‑0383/2016 – 2016/0280(COD))

Arvamuse koostaja: Zdzisław Krasnodębski

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Need tehnoloogiad võimaldavad teadlastel töödelda suurtes kogustes andmeid, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.	(8) Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Need tehnoloogiad võimaldavad suurtes kogustes andmete töötlemist, et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni, jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Liidu õigusaktides on juba sätestatud teatavad erandid ja piirangud, mis hõlmavad kasutamist teadustöö eesmärgil ning mida võiks kohaldada teksti- ja andmekaeve suhtes. Need erandid ja piirangud on siiski vabatahtlikud ja neid ei ole täielikult kohandatud tehnoloogia kasutamisega teadusuuringutes. Kui teadlastel on seaduslik juurdepääs infosisule, nt publikatsioonide tellimuste kaudu või avatud juurdepääsu litsentsiga, võivad litsentside tingimused välistada teksti- ja andmekaeve. Kuna teadustegevus toimub üha enam digitehnoloogia abil, tekib oht, et liidu konkurentsipositsioon teadusruumina kannatab, kui ei võeta meetmeid, et lahendada õiguskindlusetus seoses teksti- ja andmekaevega.	(9) Liidu õigusaktides on juba sätestatud teatavad erandid ja piirangud, mis hõlmavad kasutamist teadustöö eesmärgil ning mida võiks kohaldada teksti- ja andmekaeve suhtes. Need erandid ja piirangud on siiski vabatahtlikud ja neid ei ole täielikult kohandatud tehnoloogia kasutamisega teadusuuringutes. Kui teadlastel on seaduslik juurdepääs infosisule, nt publikatsioonide tellimuste kaudu või avatud juurdepääsu litsentsiga, võivad litsentside tingimused välistada teksti- ja andmekaeve. Kuna teadustegevus toimub üha enam digitehnoloogia abil, tekib oht, et liidu konkurentsipositsioon teadusruumi ja juhtiva andmepõhise majandusena kannatab, kui ei võeta meetmeid, et lahendada õiguskindlusetus seoses teksti- ja andmekaevega.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Liidu õiguses tuleks arvesse võtta, et teksti- ja andmekaeve võimalused, mida kasutada formaalses ja informaalses teaduskeskkonnas, on väga suured, ja tunnustada teksti- ja andmekaeve potentsiaali oluliste uuenduste, majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisel.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad loovad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid.	(10) Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte, sealhulgas toorandmed. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Suurem osa avatud interneti kaudu teostatavast teksti- ja andmekaevest ei hõlma püsivaid koopiaid ja seega erineb suuresti andmekaevest teaduslike väljaannete jaoks.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Teadusasutused kogu liidust hõlmavad väga erinevaid üksusi, kelle peamine eesmärk on viia läbi teadusuuringuid või teha seda koos haridusteenuste osutamisega. Üksuste mitmekesisuse tõttu on oluline, et oleks olemas ühine arusaam sellest, kes võivad erandist kasu saada. Vaatamata erinevatele õiguslikele vormidele ja struktuuridele, on eri liikmesriikide teadusasutustele üldiselt omane, et need toimivad kas mittetulunduslikul alusel või täites riigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid. Selline avaliku huvi ülesanne võib kajastuda näiteks riiklikus rahastamises, riigi õigusnormide sätetes või hankelepingutes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei peeta teadusasutuseks organisatsioone, mille üle äriühingutel on otsustav mõju, võimaldades neil teostada kontrolli struktuurilistes olukordades, näiteks tema aktsionäride või liikmetena, mis võib põhjustada eelisjuurdepääsu teadustöö tulemustele.	(11) Teadusasutused kogu liidust hõlmavad väga erinevaid üksusi, kelle peamine eesmärk on viia läbi teadusuuringuid või teha seda koos haridusteenuste osutamisega. Üksuste mitmekesisuse tõttu on oluline, et oleks olemas ühine arusaam sellest, kes võivad erandist kasu saada. Vaatamata erinevatele õiguslikele vormidele ja struktuuridele, on eri liikmesriikide teadusasutustele üldiselt omane, et need toimivad kas mittetulunduslikul alusel või täites riigi poolt tunnustatud avaliku huvi ülesandeid. Selline avaliku huvi ülesanne võib kajastuda näiteks riiklikus rahastamises, riigi õigusnormide sätetes või hankelepingutes. Käesoleva direktiivi kohaldamisel ei peeta teadusasutuseks organisatsioone, mille üle äriühingutel on otsustav mõju, võimaldades neil teostada kontrolli struktuurilistes olukordades, näiteks tema aktsionäride või liikmetena, mis võib põhjustada eelisjuurdepääsu teadustöö tulemustele. Teadusasutused peaksid hõlmama ülikoole, sealhulgas ülikoolidega seotud ettevõtlusinkubaatoreid ja uurimisinstituute.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Pidades silmas juurdepääsutaotluste ning teoste ja muu materjali allalaadimiste potentsiaalselt suurt arvu, peaks õiguste omajatel olema lubatud võtta meetmeid, kui on olemas risk, et süsteemide või andmebaaside, kus teosed või muu materjal on majutatud, turvalisus ja terviklikkus seataks ohtu. Kõnealused meetmed ei tohiks ületada seda, mis on vajalik, et tagada süsteemi turvalisus ja terviklikkus, ning need ei tohiks takistada erandi tõhusat kohaldamist.	(12) Pidades silmas juurdepääsutaotluste ning teoste ja muu materjali allalaadimiste potentsiaalselt suurt arvu, peaks õiguste omajatel olema lubatud võtta meetmeid, kui on olemas risk, et süsteemide või andmebaaside, kus teosed või muu materjal on majutatud, turvalisus ja terviklikkus seataks ohtu. Kõnealused meetmed ei tohiks ületada seda, mis on vajalik, et tagada süsteemi turvalisus ja terviklikkus, ning need ei tohiks takistada erandi tõhusat kohaldamist. Need meetmed ei tohiks takistada ega välistada võimalust töötada välja teksti- ja andmekaevevahendeid, mis erinevad õiguste omaja pakutavatest, seni kuni võrkude ja andmebaaside turvalisus ning terviklikkus on kaitstud.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Puudub vajadus näha ette õiguste omajatele hüvitise maksmine seoses käesoleva direktiiviga kehtestatud teksti- ja andmekaeve erandi kasutamisega, kuna erandi olemuse ja ulatuse tõttu peaks kahju olema minimaalne.	(13) Puudub vajadus näha ette õiguste omajatele hüvitise maksmine seoses käesoleva direktiiviga kehtestatud teksti- ja andmekaeve erandi kasutamisega, kuna õiguste omaja huve sellega põhjendamatult ei mõjutataks. Kasutamine teksti- ja andmekaeve erandi alusel ei oleks ka vastuolus teoste tavapärase kasutusega viisil, mis nõuab eraldi hüvitist.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkt a võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandi või piirangu reprodutseerimisõigusele, üldsusele edastamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on muu hulgas kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös. Lisaks on direktiivi 96/9/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 punktis b lubatud kasutada andmebaase väljavõtete tegemiseks või nende sisu olulise osa taaskasutamiseks, kui seda kasutatakse illustreeriva materjalina õppetöös. On ebaselge, kuidas tuleks kõnealuseid erandeid ja piiranguid kasutada digikeskkonnas. Lisaks puudub selgus, kas neid erandeid ja piiranguid kohaldatakse olukordades, kui õpe toimub veebis ja seega distantsilt. Lisaks ei ole olemasolevas raamistikus sätestatud piiriülene mõju. Selline olukord võib pärssida digitaalselt toetatavat õppetegevust ja kaugõpet. Seepärast on vaja kehtestada uus kohustuslik erand või piirang tagamaks, et haridusasutused saaksid täieliku õiguskindluse olukordades, kus digiõppe käigus kasutatakse teoseid või muud materjali, sealhulgas interneti kaudu ja piiriüleselt.	(14) Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkt a võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandi või piirangu reprodutseerimisõigusele, üldsusele edastamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise puhul, mille eesmärgiks on kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös või teadusuuringutes. Lisaks on direktiivi 96/9/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 punktis b lubatud kasutada andmebaase väljavõtete tegemiseks või nende sisu olulise osa taaskasutamiseks, kui seda kasutatakse illustreeriva materjalina õppetöös. Lisaks ebaühtlasele kohaldamisele liikmesriikides on ebaselge, kuidas tuleks kõnealuseid erandeid ja piiranguid kasutada digikeskkonnas. Lisaks puudub selgus, kas neid erandeid ja piiranguid kohaldatakse olukordades, kui õpe toimub veebis ja seega distantsilt. Lisaks ei ole olemasolevas raamistikus sätestatud piiriülene mõju. Selline olukord võib pärssida digitaalselt toetatavat õppetegevust ja kaugõpet. Seepärast on vaja kehtestada uus kohustuslik erand või piirang tagamaks, et haridusasutused saaksid täieliku õiguskindluse olukordades, kus kogu õppetegevuse käigus kasutatakse teoseid või muud materjali, sealhulgas interneti kaudu ja piiriüleselt.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom.	(15) Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ja liikmesriikide tunnustatud sertifitseeritud haridusprogrammid, samuti kultuuripärandiasutused ja teadusasutused, ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist klassis kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.	(16) Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali igat liiki kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusega tegelevate asutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist klassis kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Pärandi säilitamiseks võib olla vaja kultuuripärandiasutuse kogudes olevat teost või muud objekti reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada neid säilitamistoiminguid.	(18) Pärandi säilitamiseks võib olla vaja kultuuripärandi-,, teadus- ja haridusasutuse kogudes olevat teost või muud objekti reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kõnealused asutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada neid säilitamistoiminguid.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid kultuuripärandiasutuste säilitamistoimingutele takistavad piiriülest koostööd ning kultuuripärandiasutuste säilitamisviiside jagamist siseturul, mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise.	(19) Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid kultuuripärandi-, teadus- ja haridusasutuste säilitamistoimingutele takistavad piiriülest koostööd ning kultuuripärandiasutuste säilitamisviiside jagamist siseturul, mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise. Liikmesriigid peaksid hõlbustama parimate tavade, uue tehnoloogiate ja säilitamismeetodite piiriülest jagamist.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil teose või muu materjali mis tahes eluhetkel, ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil.	(20) Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandi-, teadus- ja haridusasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme. Nendel üksustel peaks olema lubatud teha ka asutusesiseseid reproduktsioone mitmesugusel otstarbel, sealhulgas kindlustuse, teose kasutamise loa saamise ja laenude jaoks. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil teose või muu materjali mis tahes eluhetkel, ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia sellise reprodutseerimise eesmärgil. Reprodutseerimine võib toimuda koostöös muude liikmesriikides asutatud asutustega.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui kultuuripärandiasutus omab või püsivalt hoiustab nende koopiad, näiteks omandi ülemineku või litsentsilepingute tulemusena.	(21) Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandi-, teadus- või haridusasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui üksus omab või hoiustab pikaajalise laenuna või püsivalt nende koopiaid, sealhulgas omandi ülemineku või litsentsilepingute tulemusena.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.	(23) Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda või ei esinda piisavalt, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Selleks et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada kõnealuste mehhanismide kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kasutajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.	(25) Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Selleks et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada kõnealuste mehhanismide kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kultuuriasutuste, kasutajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, mis ei kujuta endast üldsusele edastamist.	(33) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, peaks olema samuti hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, mis ei kujuta endast üldsusele edastamist.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(33 a) Ajakirjanduse kirjastajate õiguste kohaldamine ei tohiks piirata üksikisikute õigust reprodutseerida, edastada või teha üldsusele kättesaadavaks ajakirjandusväljaannete linke või väljavõtteid eraviisilise kasutamise, mittetulunduslikul ja mitteärilisel eesmärgil.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.	(34) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d. Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatavat kaitset tuleks kohaldada ka näiteks uudiste vahendajate automaatselt loodud sisule.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel.	(35) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel. Liikmesriigid peaksid tagama, et ajakirjanduse kirjastajate õiguse kasutamisest saadud tasust õiglane osa antakse ajakirjanikele, autoritele ja muudele õiguste omajatele.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36 a) Kultuuri- ja loomemajandusel on keskne tähtsus Euroopa taasindustrialiseerimisel, see on majanduskasvu edendaja ja omab strateegilist positsiooni, et tuua kaasa uuendusi ka teistes tööstusvaldkondades. Lisaks on kultuuri- ja loomemajandus Euroopas IKT innovatsiooni ja arengu liikumapanev jõud. Euroopa kultuuri- ja loomemajanduses on üle 12 miljoni täiskoormusega töökoha, mis moodustab 7,5 % ELi tööjõust, luues SKP jaoks ligikaudu 509 miljardit eurot lisandväärtust (5,3 % ELi kogulisandväärtusest). Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kaitse on kultuuri- ja loomemajanduse saadava tulu seisukohast põhjapaneva tähtsusega.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu.	(37) Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu. Hoolimata asjaolust, et selliste teenuste kaudu nagu kasutajate poolt üles laaditud sisu platvormid ja sisu koondavad teenused tarbitakse tänapäeval loomesisu rohkem kui kunagi varem, ei ole loomesektoris toiminud tarbimise suurenemisega võrreldavat tulude suurenemist. Ühe peamise põhjusena tuuakse välja väärtuse ülekandumine, mis on esile kerkinud, kuna puudub selgus asjaomaste internetipõhiste teenuste staatuse küsimuses autoriõigust ja e-kaubandust käsitlevate õigusnormide kohaselt. Tekitatud on ebaõiglane turg, mis ohustab digitaalse ühtse turu ja selle peamise osalise ehk kultuuri- ja loomemajanduse arengut.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37 a) Digitaalsed platvormid võimaldavad kultuuri- ja loometeostele laiemat juurdepääsu ning pakuvad kultuuri- ja loomemajanduse jaoks suurepäraseid võimalusi uute ärimudelite väljaarendamiseks. Seetõttu tuleb kaaluda, kuidas see protsess saab toimida suurema õiguskindluse ja õiguste omajate austamisega. Seepärast on ülimalt tähtis tagada läbipaistvus ja õiglased võrdsed tingimused. Õiguste omajaid on vaja autoriõiguse ja intellektuaalomandi raamistikes kaitsta, et tagada väärtuste tunnustamine ning innovatsiooni, loovuse, investeeringute ja sisu tootmise stimuleerimine.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on nad kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist³⁴.	Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, lähevad nad seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest, üldsusele edastamisest ja reprodutseerimisest ning on seetõttu kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist³⁴.
__________________	__________________
³⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).	³⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse.	Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse. Infoühiskonna teenusepakkuja on kohustatud omandama autoriõigusega kaitstud sisu jaoks litsentsid, olenemata sellest, kas tal on toimetusvastutus selle sisu eest. Litsentse, mille infoühiskonna teenusepakkujad omandavad õiguste omajatelt, tuleks käsitleda nii, et need hõlmavad kogu sisu, mille on loonud nende kasutajad, kaasa arvatud sellised kasutajad, kes tegutsevad mitteärilisel eesmärgil. See tagab selliste teenuste individuaalsetele kasutajatele õiguskindluse ja täpsustab platvormide vastutust.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.	Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad märkimisväärset hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Koostöö infoühiskonna teenusepakkujatega, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline tehnoloogiate, näiteks sisutuvastustehnoloogiate toimimiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta.	(39) Koostöö infoühiskonna teenusepakkujate, kes talletavad märkimisväärset hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline nende meetmete tulemuslikuks rakendamiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad meetmed, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, millist võetud meetmete liiki kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need meetmed peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta. Siiski tuleks kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, et tagada, et rakendatud meetmetega ei rikuta kasutajate põhiõigusi, täpsemalt nende õigust oma isikuandmete kaitsele vastavalt direktiivile 95/46/EÜ, direktiivile 2001/58/EÜ ja määrusele (EL) 2016/679, ja vabadusele võtta vastu või edastada teavet, eelkõige võimalus kasutada ära autoriõiguse erandit või piirangut.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid asjaomast teavet.	(40) Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid ja edasised õiguste ülevõtjad või litsentsiaadid ning nende õigusjärglased jagaksid asjaomast teavet. Aruandlus- ja läbipaistvuskohustus peaks kaasnema teosega kõigi kasutusviiside puhul ja piiriüleselt.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Läbipaistvuskohustuste rakendamisel tuleb arvesse võtta erineva sisu sektorite eripära ning autorite ja esitajate õigusi igas sektoris. Liikmesriigid peaksid konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sest see aitaks kindlaks määrata sektoripõhised nõuded. Kollektiivläbirääkimised oleks üks võimalus läbipaistvust käsitleva kokkuleppe saavutamiseks asjaomaste sidusrühmade vahel. Et võimaldada praeguse aruandlustava kohandamist läbipaistvuskohustustega, tuleks ette näha üleminekuperiood. Läbipaistvuskohustusi ei pea kohaldama kollektiivse esindamise organisatsioonide sõlmitud lepingute suhtes, sest nende puhul kohaldatakse juba direktiivis 2014/26/EL sätestatud läbipaistvuskohustusi.	(41) Läbipaistvuskohustuste rakendamisel tuleb arvesse võtta erineva sisu sektorite eripära ning autorite ja esitajate õigusi igas sektoris. Liikmesriigid peaksid konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sest see aitaks kindlaks määrata sektoripõhised nõuded, standardaruanded ja -menetlused. Kollektiivläbirääkimised oleks üks võimalus läbipaistvust käsitleva kokkuleppe saavutamiseks asjaomaste sidusrühmade vahel. Et võimaldada praeguse aruandlustava kohandamist läbipaistvuskohustustega, tuleks ette näha üleminekuperiood. Läbipaistvuskohustusi ei pea kohaldama kollektiivse esindamise organisatsioonide sõlmitud lepingute suhtes, sest nende puhul kohaldatakse juba direktiivis 2014/26/EL sätestatud läbipaistvuskohustusi, tingimusel et liikmesriigid on võtnud direktiivi 2014/26/EL üle ning on võtnud kõik vajalikud meetmed, millega tagada kõigi kollektiivse esindamise organisatsioonide arukas, usaldusväärne ja nõuetekohane juhtimine. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et kollektiivse esindamise organisatsioonid tegutsevad õiguste omajate parimates huvides, tagades täpse ja korrapärase tasu jaotamise ning iga-aastase avaliku läbipaistvusaruande koostamise kooskõlas direktiiviga 2014/26/EL.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ³⁵ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ³⁶.	(46) Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ³⁵ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ³⁶. Edaspidi tuleks järgida isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, sealhulgas õigust olla unustatud.
_________________	_________________
³⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31−50). Käeolev direktiiv asendatakse alates 25. maist 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).	³⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31−50). Käeolev direktiiv asendatakse alates 25. maist 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88).
³⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (ELT L 201, 31.7.2002, lk 37–47), mida on muudetud direktiividega 2006/24/EÜ ja 2009/136/EÜ, nn e-privaatsuse direktiiv.	³⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (ELT L 201, 31.7.2002, lk 37–47), mida on muudetud direktiividega 2006/24/EÜ ja 2009/136/EÜ, nn e-privaatsuse direktiiv.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 46 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(46 a) Tuleb rõhutada anonüümsuse olulisust isikuandmete töötlemisel ärilistel eesmärkidel. Lisaks tuleks edendada valikut, mille kohaselt veebiplatvormide liideste kasutamisel isikuandmeid vaikimisi ei jagata.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. „teadusorganisatsioon“ – ülikool, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid	1. „teadusorganisatsioon“ – ülikool, sealhulgas ülikoolidega seotud ettevõtlusinkubaatorid, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) „idufirma“ – käesoleva direktiivi kohaldamisel iga ettevõte, millel on vähem kui kümme töötajat ja mille aastakäive või bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot ning mis loodi mitte varem kui kolm aastat enne artikli 3 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamist.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) „seaduslik juurdepääs“ – seaduslikult hangitud juurdepääs sisule.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3	Artikkel 3
Teksti- ja andmekaeve	Teksti- ja andmekaeve
1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on seaduslik juurdepääs teadusuuringute eesmärgil.	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid, mittetulundusorganisatsioonid ja/või idufirmad teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on seaduslik juurdepääs teadusuuringute eesmärgil.
2. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.	2. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus lõikes 1 sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.	3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning nendega ei tohi takistada või ebamõistlikult piirata kasusaajaid kasutamast lõikes 1 sätestatud erandit ja nende võimet töötada välja teksti- ja andmekaevevahendeid, mis erinevad õiguste omaja pakutavatest.
4. Liikmesriigid kutsuvad õiguste omajaid ja teadusorganisatsioone üles määratlema ühiselt kokkulepitud parimad tavad seoses lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega.
	4 a. Teksti- ja andmekaevega tegelevad teadusorganisatsioonid kohaldavad meetmeid, mis tagavad, et teksti- ja andmekaeve käigus saadud andmeid ei säilitata kauem kui see on teadusuuringuteks vajalik. Lõikes 1 osutatud erand ei puuduta teksti- ja andmekaevet, mida tehakse seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole andmekaitsega kaitstud, või teksti- ja andmekaeve suhtes, mis ei hõlma reprodutseerimist või väljavõtete tegemist. Õiguste omajate või andmebaaside autorite luba ei ole vajalik ajutise reprodutseerimise puhul, mis on hõlmatud liidu õigusaktides kehtestatud erandiga, ja väljavõtete tegemise puhul, mis on vajalik juurdepääsuks andmebaasi sisule või sisu tavapäraseks kasutamiseks õiguspärase kasutaja poolt.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, või piiravad neid õigusi, et võimaldada teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist üksnes illustreerimise eesmärgil õppetöös või teadusuuringutes, ulatuses, mis on põhjendatud taotletava mitteärilise eesmärgi saavutamisega, tingimusel, et
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile;	(a) kasutamine toimub haridusasutuse, liikmesriikide tunnustatud sertifitseeritud haridusprogrammide, kultuuripärandiasutuse või teadusorganisatsiooni õppetegevuse kohas või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes nende registreeritud õppijatele ja õppepersonalile;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.	Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada kergesti juurdepääsetava andmebaasi abil asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.	3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö või teadusuuringute illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus, sertifitseeritud haridusprogramm, kultuuripärandiasutus või teadusorganisatsioon.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui ainus eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks.	Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel, teadusorganisatsioonide ja haridusasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui ainus eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks, samuti organisatsioonisiseseid reproduktsioone nende avaliku huvi ülesannete elluviimisega seotud eesmärkidel.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.	Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata. Juhul kui kollektiivse esindamise organisatsioon puudub või kui see ei esinda piisavalt õiguste omajate õigusi, peaksid liikmesriigid kehtestama kultuuripärandiasutustele, teadusorganisatsioonidele ja nii kooli- kui ka vabaharidust andvatele asutustele erandi, mis võimaldab mitteturustatavaid töid mitteärilisel eesmärgil levitada, üldsusele edastada või kättesaadavaks teha. Liikmesriigid peaksid tagama õiglase tasu mis tahes põhjendamatu kahju eest, mis tekib õiguste omajate õiguspärastele huvidele, ning tagama, et kõik õiguste omajad saaksid oma teoste kasutamist igal ajal keelata.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.	Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, sealhulgas küsimuste lahendamist juhtudel, kui ei võimaldata mõistlikult kultuuripärandiasutuste artiklite 7 ja 8 kohast tegevust, ning tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul	Ajakirjandusväljaannete kaitse
Selgitus
Trükiväljaanded väärivad digitaalsete väljaannetega võrdväärset kaitset. Sellepärast on väga tähtis tagada nii digitaalse kui ka mittedigitaalse kasutamisega seotud õigused ning kaotada sõnastus, mis ei pruugi kehtida mittedigitaalse kasutuse kohta.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiiv 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, oma väljaannete digitaalseks kasutamiseks.	1. Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, oma väljaannete kasutamiseks.
Selgitus
Trükiväljaanded väärivad digitaalsete väljaannetega võrdväärset kaitset. Sellepärast on väga tähtis tagada nii digitaalse kui ka mittedigitaalse kasutamisega seotud õigused ning kustutada sõnastus, mis ei pruugi kehtida mittedigitaalse kasutuse kohta.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Lõikes 1 osutatud õigus ei laiene linkimisele, kuna seda ei saa pidada üldsusele edastamiseks.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Liikmesriigid peaksid tagama, et õiglane osa ajakirjandusväljaannete kirjastajate õiguste kasutamisest saadavast tulust antakse ajakirjanikele.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames.	Liikmesriigid võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, on asjaomane kirjastaja õiguste omaja sellise üleandmise või litsentsi alusel ja ulatuses. Sellest tulenevalt annab selline litsentsi üleandmine kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi seadusjärgse kollektiivse litsentsimise või piirangu raames.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt	Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks märkimisväärse hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.	1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu märkimisväärsele hulgale autoriõigustega kaitstud teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, ja kui selline talletamine ja juurdepääsu võimaldamine moodustab tähtsa osa nende tegevusest, võtavad koostöös õiguste omajatega asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Õiguste omajate taotlusel annavad kõik teenusepakkujad neile asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud meetmete üle.	2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral kõnealuses punktis osutatud meetmete üle. Nende mehhanismidega tagatakse eelkõige, et juhul kui lõikes 1 osutatud sisu kõrvaldamine ei ole õigustatud, taastatakse sisu võrgus mõistliku aja jooksul.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.	3. Vajaduse korral edendab komisjon koos liikmesriikidega koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad lõikes 1 osutatud meetmete rakendamiseks, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.	1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu hulgale autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja avalikkusele edastamisest, mille algatavad nende kasutajad, kes laadivad üles selliseid teoseid või muud materjali, sõlmivad õiguste omajatega litsentsilepingud nii avalikkusele edastamise kui ka reprodutseerimisõiguste kohta, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist. 2. Direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist ei kohaldata selliste infoühiskonna teenusepakkujate tegevusele, kes muudavad kaitstud teosed ja muu materjali avalikkusele kättesaadavaks ja täidavad aktiivset rolli, sealhulgas optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega. 3. Loetakse, et lõikes 1 osutatud litsentsilepingud hõlmavad eespool mainitud infoühiskonna teenusepakkujate kasutajate poolt tehtavaid tegevusi, tingimusel et kasutajad ei tegutse kutselisel alusel. 4. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu märkimisväärsele hulgale teostele või muule autoriõigusega kaitstud materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane ja ajakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta. 5. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 4 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 4 osutatud meetmete üle. 6. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes võtavad lõikes 4 osutatud meetmed, tagavad, et sellised meetmed on täielikus kooskõlas direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 15 ja Euroopa põhiõiguste hartaga. 7. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud tulu ja makstava tasuga.	1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, sealhulgas edasistelt õiguste ülevõtjatelt või litsentsiaatidelt, korrapäraselt ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, täpset, õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste, seahulgas teaduslike teoste ja esituste kasutamise ja reklaamimise kohta, eelkõige seoses reklaamimis- ja kasutusviiside, saadud tulu ja makstava tasuga.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama piisava läbipaistvuse igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab piisava läbipaistvuse.	2. Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama suure läbipaistvuse igas sektoris ja autorite ning esitajate õiguse teha auditeid. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks, täitmisele pööratavaks ja tagab piisava läbipaistvuse.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid tagavad sektoripõhiste standardaruannete ja -menetluste väljatöötamise sidusrühmade dialoogi kaudu.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 14 a
	Autorite ja esitajate võõrandamatu õigus õiglasele tasule
	1. Liikmesriigid tagavad, et kui autorid ja esitajad annavad üle või loovutavad oma üldsusele kättesaadavaks tegemise õiguse, säilib neil õigus saada õiglast tasu oma teose kasutamise eest.
	2. Autori või esitaja õiguse saada oma teose üldsusele kättesaadavaks tegemise eest õiglast tasu on võõrandamatu ja sellest ei saa loobuda.
	3. Autori või esitaja teose üldsusele kättesaadavaks tegemise eest õiglase tasu saamise õiguse haldamine usaldatakse nende kollektiivse esindamise organisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui selline tasu autoritele, audiovisuaalala autoritele ja esitajatele nende üldsusele kättesaadavaks tegemise õiguse eest on tagatud muude kollektiivlepingutega, sealhulgas vabatahtlike kollektiivse esindamise lepingutega.
	4. Kollektiivse esindamise organisatsioonid koguvad õiglase tasu infoühiskonna teenustelt, mis teevad teosed üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva tulu ja kasuga.	Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad või nende poolt määratud esindajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, õiglast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva tulu ja kasuga.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 15 a
	Õiguste tagastamise mehhanism
	1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad, kes on lepingulises suhtes, mis hõlmab pidevaid maksekohustusi, võivad lõpetada lepingu, millega nad on oma õigused litsentsinud või üle andnud, kui nende teoseid ja esitusi üldse ei kasutata, kokkulepitud tasu jäetakse püsivalt maksmata või aruandlus ja läbipaistvus puuduvad täielikult.
	2. Õiguste üleandmist või litsentsimist käsitleva lepingu lõpetamise õigust võib kasutada, kui aasta jooksul pärast seda, kui esitaja või autor on teada andnud kõnealusest kavatsusest leping lõpetada, ei täida lepinguosaline oma lepingulist kohustust seoses kokkulepitud tasu maksmisega. Teose mittekasutamise ning aruandluse ja läbipaistvuse täieliku puudumise korral võib õiguste üleandmist või litsentsimist käsitleva lepingu lõpetamise õigust kasutada, kui viie aasta jooksul pärast seda, kui esitaja või autor on teada andnud oma kavatsusest leping lõpetada, ei täida lepinguosaline oma lepingulisi kohustusi.
	3. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui autori või esitaja panus ei ole märkimisväärne, võttes arvesse kogu teost või esitust.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust.	Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad esitada vaidluse anonüümselt volitatud isiku või organisatsiooni kaudu.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Autoriõigus digitaalsel ühtsel turul
Viited	COM(2016)0593 – C8-0383/2016 – 2016/0280(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 6.10.2016
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	ITRE 6.10.2016
Arvamuse koostaja(d) nimetamise kuupäev	Zdzisław Krasnodębski 1.12.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	22.3.2017
Vastuvõtmise kuupäev	11.7.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 18 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Zigmantas Balčytis, Nicolas Bay, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Cristian-Silviu Buşoi, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Roger Helmer, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Jaromír Kohlíček, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pascal Arimont, Pilar Ayuso, Pervenche Berès, Werner Langen, Florent Marcellesi, Marisa Matias, Maria Spyraki
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Czesław Hoc, Jan Huitema, Julia Reda, Yana Toom, Kazimierz Michał Ujazdowski, Julie Ward

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39	+
ENF	Angelo Ciocca, Barbara Kappel
PPE	Pascal Arimont, Bendt Bendtsen, Cristian-Silviu Buşoi, Christian Ehler, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Nadine Morano, Angelika Niebler, Luděk Niedermayer, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Hermann Winkler, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera
S&D	Zigmantas Balčytis, Pervenche Berès, José Blanco López, Adam Gierek, Theresa Griffin, Eva Kaili, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Julie Ward, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

18	–
ALDE	Fredrick Federley, Jan Huitema, Kaja Kallas, Morten Helveg Petersen, Yana Toom, Lieve Wierinck
EFDD	Roger Helmer, Dario Tamburrano
ENF	Nicolas Bay
GUE/NGL	Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Neoklis Sylikiotis
Verts/ALE	Reinhard Bütikofer, Jakop Dalunde, Florent Marcellesi, Julia Reda, Claude Turmes

6	0
ECR	Edward Czesak, Ashley Fox, Czesław Hoc, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský, Kazimierz Michał Ujazdowski

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (4.9.2017)

õiguskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul
(COM(2016)0593 – C8-0383/2016 – 2016/0280(COD))

Arvamuse koostaja: Marc Joulaud

LÜHISELGITUS

Eesmärk ja kohaldamisala

Komisjoni ettepaneku eesmärk on Euroopa autoriõiguse eeskirjade ajakohastamine ja kohandamine digitaalsele keskkonnale, et toetada digitaalse ühtse turu tekkimist. Tehnoloogia areng viimasel kahel aastakümnel on muutnud oluliselt nii võrguteenuste ulatust kui ka tarbijate käitumist võrgus, mistõttu on tekkinud vajadus ajakohastada vähemalt osa olemasolevaid eeskirju, millest mõni kehtib alates 2001. aastast.

Autoriõiguse aluspõhimõtted, nagu kaitstuse kõrge taseme ning loojate ja esitajate õiglase tasustamise vajadus, on ka praegu väga asjakohased ning neist tuleb lähtuda ka edaspidi, kuna tänu sellele on Euroopa Liidul olnud võimalik säilitada rikkalikku kultuurilist mitmekesisust, mis on tänaseni üks meie hinnalisemaid eeliseid muu maailma ees. Ent autoriõigustega kaitstud teoste alusel pakutavate digitaalteenuste areng on tekitanud õiguste omajatele väga suuri raskusi oma teoste levitamise nõuetekohase kontrollimise ja nende eest õiglase tasu saamisel.

Samas kehtestati infoühiskonna direktiivis (2001/29/EÜ) autoriõigusega kaitstud teoste õiguspärase kasutamise kaitse tagamiseks vabatahtlike erandite ja piirangute loend, millega määratletakse kindlaks, millistel juhtudel ei ole õiguste omaja eelnev nõusolek tema teoste kasutamiseks vajalik. Need erandid on määratletud üldjoontes, tehnoloogiliselt neutraalsed ja vabatahtlikud, et võimaldada liikmesriikidel neid kohandada vastavalt oma riigi eripärale ja kultuuripoliitikale. Kuigi erandid on vabatahtlikud, rakendatakse neid enamasti liikmesriikides ja need on osutunud tõhusaks vaatamata sellele, et mõne erandi rakendamine digitaalses keskkonnas on tekitanud teatavaid kahtlusi.

Nende vaatluste põhjal otsustas komisjon olemasolevad eeskirjad säilitada, sest need on endiselt asjakohased, ja lahendada digitaalsest revolutsioonist tulenevad konkreetsed, eriti piiriülese mõjuga probleemid, kohustuslike erandite sätestamise teel, millega täiendatakse infoühiskonna direktiivis sätestatud erandeid.

Käesolev ettepanek keskendub seetõttu kolmele sambale, millest igaüks käsitleb oma valdkonnas ilmnenud probleeme:

Esimene sammas toetab avaliku huvi tegevusi, nagu teadus, haridus ja kultuuripärandi säilitamine, mille autoriõigusega kaitstud teoste kasutamine on igapäevaselt vajalik. Kehtestatakse kohustuslikud erandid, mis tagavad kasusaajate õiguskindluse teoste digitaalsel kasutamisel.

Teise samba eesmärk on aidata sisutootmise sektoris lahendada keerukaid probleeme litsentsiläbirääkimistel ja saada läbirääkimiste tulemusel võimalikult õiglast tasu oma teoste kasutamisõiguse eest nende massilisel levitamisel võrguteenuste kaudu. Selleks annab komisjon olulisi selgitusi e-kaubanduse direktiivis (2000/31/EÜ) määratletud infoühiskonna teenuste vastutuskorra kohta, kui sellised teenused säilitavad ja pakuvad juurdepääsu suurele hulgale kaitstud teostele, mille nende kasutajad on üles laadinud. Sellistel juhtudel peaksid infoühiskonna teenusepakkujad sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud ning kehtestama proportsionaalsed ja asjakohased meetmed asjaomaste teoste kaitsmiseks koostöös õiguste omajatega.

Kolmas ja viimane sammas on mõeldud autorite ja nende lepingupartnerite vaheliste suhete tasakaalustamiseks. Õiguste üleandmine või kasutuslitsentsi andmine autorite ja esitajate poolt oma lepingupartneritele on normaalne ja üldtunnustatud tava, mis tagab loomingu rahastamise. Ent autorid ja esitajad ei saa alati juurdepääsu andmetele oma teoste edasise kasutamise, reklaamimise ja tuluteenimise kohta, mistõttu on neil raske kindlaks teha, kas nende tasu vastab asjaomase töö tegelikule edule. Seetõttu käsitletakse komisjoni ettepanekus läbipaistvuse kohustust, tasude kohandamise võimalust ja vaidluste lahendamise mehhanismi.

Arvamuse koostaja üldine seisukoht

Arvamuse koostaja toetab Euroopa Komisjoni ettepaneku suunda ja probleemist lähtuvat lähenemisviisi ning leiab, et kuigi enamikule juhtumitele saab kohaldada kehtivaid autoriõiguse reegleid, on vaja konkreetseid täiendavaid norme, milles arvestatakse autoriõigusega kaitstud teoste digitaalse kasutamise eripära.

Muudatuste eesmärk on selgitada ja täpsustada paljusid komisjoni ettepaneku sätteid ning mõnda neist tugevdada, kui see on põhjendatud ja võimalik. Samal ajal soovib arvamuse koostaja tunnustada tarbijakäitumise arenguid ja pakkuda kindlustunnet mõne digitaalse revolutsiooni käigus tekkinud uue kasutusviisi ja tava suhtes.

Arvamuse koostaja hinnangul jagunevad muudatusettepanekud nelja peamise eesmärgi vahel.

1. Õiguskindluse tagamine seoses uute erandite ja piirangutega

Arvamuse koostaja toetab käesolevas direktiivis sätestatud uusi kohustuslikke erandeid ja piiranguid, mille eesmärk on toetada avaliku huvi tegevusi nagu haridus, teadus või kultuuripärandi säilitamine. Tõepoolest, võimalik kasu kogu ühiskonnale ja piiriülese tegevuse arengule õigustab sellist ühtlustamist ning sätestatud erandite ja piirangute ulatus on piisavalt täpne, et kaitsta asjaomaste õiguste omajaid ebaproportsionaalse kahju eest.

Siiski ei taga praegune ettepanek arvamuse koostaja hinnangul täielikku õiguslikku selgust iga erandi kaasatud poolte koormuse osas, mis ohustaks nende tõhusust ja takistaks nende ühtlustatud kohaldamist Seetõttu on arvamuse koostaja täpsustanud erandite asjaomaste poolte kohustusi, et vähendada õiguste omajate kahjustamise ohtu (artikkel 3), tagada kindlustunne litsentside või erandite kasutamisel (artikkel 4) ja tagada ühiste tavade rakendamine (artikkel 5).

2. Platvormide kohustuste selgitamine ja õiguste omajatega õiglase koostöö tagamine

Arvamuse koostaja toetab täielikult ettepaneku eesmärki ja lähenemist teatavate infoühiskonna teenuste kategooriate staatuse selgitamiseks viisil, mis on kooskõlas ja täiendab e-kaubanduse direktiivi.

Siiski leiab arvamuse koostaja, et ettepanek ei määra piisavalt täpselt kindlaks teenuste ulatust, mis kuuluvad käesoleva direktiivi artiklis 13 sätestatud nõuete kohaldamisalasse, mistõttu põhjustab see õiguslikku ebakindlust. Samuti ei ole arvamuse koostaja hinnangul õiguste omajate ja kõnealuste teenuste vastastikuste kohustuste ulatus, olemus ja alused piisavalt selged.

Seepärast täpsustatakse arvamuses infoühiskonna teenusepakkujate kohustusi vastavalt direktiivi artiklile 13. Selle asemel, et keskenduda üksnes teenuse tehnilistele omadustele (s.o talletamise mõiste), seatakse arvamuses teenusega seotud kohustused sõltuvusse asjaolust, kas sellega edastatakse üldsusele sisu või mitte.

Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja/või võimaldavad juurdepääsu sellele, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, tuleb neil sõlmida seda taotlevate õiguste omajatega litsentsilepingud. Kui lepinguid ei ole või kui teenuste suhtes kohaldatakse e-kaubanduse direktiivi kohast vastutusest vabastamist, on teenuspakkujad siiski kohustatud võtma meetmeid, et takistada autoriõigusega kaitstud sisu ebaseaduslikku kasutamist. See lähenemisviis peaks tagama käesoleva direktiivi tõhususeks vajaliku õiguskindluse.

Asjaomaste platvormide ja õiguste omajate parema ja ausama koostöö tagamiseks pakub arvamuse koostaja vaidluste lahendamiseks alternatiivset mehhanismi, mis näeb ette liikmesriikide poolt määratud erapooletu asutuse abi võimalike probleemide lahendamisel.

3. Uue samba loomine tarbijate õiguspäraste toimingute kaitseks

Arvamuse koostaja arvates ei ole ettepanekus tunnustatud tarbijate kui nüüdseks digitaalse keskkonna hõivanud teenuse kasutajate seisundit. Selles ei ole neil enam üksnes passiivne roll, vaid nad on muutunud aktiivseks osalejaks ja on nüüd nii digitaalse ökosüsteemi sisu allikaks kui ka vastuvõtjaks. Tõepoolest, infoühiskonna teenuste ülesehitus, ärimudel ja optimeerimine on rajatud oma kasutajate kaksikrollile. Ka õiguslikust seisukohast ei ole arvamuse koostaja arvates digitaalteenuste kasutajatel kehtivate autoriõiguste normide, eelkõige erandite ja piirangute osas õiguskindlust ning kõnealune olukord vajab erilist lähenemist.

Seepärast täiendatakse arvamuses kehtivat tsiteerimise erandit uue erandiga, mis hõlmab autoriõigusega kaitstud teose või muu materjali tsitaatide ja väljavõtete proportsionaalset digitaalset mittekaubanduslikku kasutamist üksikkasutaja poolt. Ilma et see mõjutaks artikli 13 kohaldamist, võivad liikmesriigid näha ette erandi kasutajate poolt üles laaditud sisule, kui seda kasutatakse näiteks kriitika, arvustuse, illustratsiooni, karikatuuri, paroodia või pastiši eesmärgil.

Lõpuks on arvamuse koostaja tugevdanud artiklis 13 sätestatud kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismi, et tagada kasutajatele menetluses õiguskindluse miinimumtase.

4. Autorite ja esitajate võimalused oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks

Arvamuse koostaja peab tervitatavaks ettepanekus tehtud jõupingutusi tugevdada autorite ja esitajate õigusi. Et vältida kõhklusi, mis võivad autoreid ja esitajaid sundida loobuma oma õiguste kaitsmisest, pakub arvamuse koostaja välja võimaluse, mille kohaselt autorite, esitajate ja nende lepingupartnerite vaheliste vaidluste lahendamist võib algatada kas individuaalselt või kollektiivselt.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“,²⁶ on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad väljaannetega seotud õigusi, nende internetiteenuste osutajate kasutusõigusi, kes säilitavad ja võimaldavad ligipääsu suurele hulgale kasutajate poolt üles laaditud teostele ja muule materjalile, ning autorite ja esitajate lepingute läbipaistvust.	(3) Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Asjaomaste õigusaktide tulevikukindlus on äärmiselt oluline, et mitte takistada tehnoloogia arengut. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“²⁶, on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Pidevalt muutuvas digikeskkonnas peaks komisjon uurima kõiki võimalikke meetmeid, et hoida ära autoriõigusega hõlmatud visuaalse ja audiovisuaalse sisu ebaseaduslikku kasutamist ärilistel eesmärkidel manustamis- või kohandatud kaadri tehnika abil. Peale selle nähakse käesoleva direktiiviga ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad väljaannetega seotud õigusi, nende internetiteenuste osutajate kasutusõigusi, kes säilitavad ja võimaldavad ligipääsu suurele hulgale kasutajate poolt üles laaditud teostele ja muule materjalile, ning autorite ja esitajate lepingute läbipaistvust.
_________________	_________________
²⁶COM(2015) 626 (final).	²⁶COM(2015) 626 (final).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Vaatamata asjaolule, et selliste teenuste abil nagu kasutajate poolt üles laaditud sisu platvormid ja sisu koondavad teenused tarbitakse tänapäeval loomesisu rohkem kui kunagi varem, ei ole loomesektori tulud võrreldavalt suurenenud. Seetõttu on tekkinud niinimetatud väärtuslõhe, mille tagajärjel platvormiteenused saavad endale kultuuri- ja loometööde väärtuse, mis võetakse ära loojatelt. Väärtuse ülekandumine on tekitanud ebatõhusa ja ebaõiglase turu ning ohustab pikas perspektiivis liidu kultuuri- ja loomemajandust ja digitaalse ühtse turu edukust. Kohustustest tehtavaid erandeid tuleks seetõttu kohaldada ainult tõeliselt neutraalsete ja passiivsete internetiteenuste osutajate suhtes, mitte aga teenuste suhtes, millel on loojate arvelt sisu levitamisel, reklaamimisel ja rahaks tegemisel täita aktiivne roll.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Teadusuuringute, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada.	(5) Teadusuuringute, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud teadusuuringute, õppetöö, kaug- ja kombineeritud õppe ning kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks vastavalt kohandada. Mõiste „teadusuuringud“ hõlmab käesoleva direktiivi tähenduses nii loodusteadusi kui ka humanitaarteadusi.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Liidu õigusaktides on juba sätestatud teatavad erandid ja piirangud, mis hõlmavad kasutamist teadustöö eesmärgil ning mida võiks kohaldada teksti- ja andmekaeve suhtes. Need erandid ja piirangud on siiski vabatahtlikud ja neid ei ole täielikult kohandatud tehnoloogia kasutamisega teadusuuringutes. Kui teadlastel on seaduslik juurdepääs infosisule, nt publikatsioonide tellimuste kaudu või avatud juurdepääsu litsentsiga, võivad litsentside tingimused välistada teksti- ja andmekaeve. Kuna teadustegevus toimub üha enam digitehnoloogia abil, tekib oht, et liidu konkurentsipositsioon teadusruumina kannatab, kui ei võeta meetmeid, et lahendada õiguskindlusetus seoses teksti- ja andmekaevega.	(9) Liidu õigusaktides on juba sätestatud teatavad erandid ja piirangud, mis hõlmavad kasutamist teadustöö eesmärgil ning mida võiks kohaldada teksti- ja andmekaeve suhtes. Need erandid ja piirangud on siiski vabatahtlikud ja neid ei ole täielikult kohandatud tehnoloogia kasutamisega teadusuuringutes. Kui teadlased on saanud seadusliku juurdepääsu infosisule, nt publikatsioonide tellimuste kaudu või avatud juurdepääsu litsentsiga, võivad litsentside tingimused välistada teksti- ja andmekaeve. Kuna teadustegevus toimub üha enam digitehnoloogia abil, tekib oht, et liidu konkurentsipositsioon teadusruumina kannatab, kui ei võeta meetmeid, et lahendada õiguskindlusetus seoses teksti- ja andmekaevega.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad loovad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid.	(10) Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teksti ja andmekaeveks vajaliku sisu põhjendamatu levitamise vältimiseks, peaks teadusasutustel olema lubatud teadusuuringu tegemiseks vajaliku aja jooksul talletada ja säilitada turvalisel viisil teoste või muu materjali reproduktsioone, mis on saadud uue erandi kohaselt. Teksti- ja andmekaeve eesmärgil reprodutseeritud teosed ja muu materjal tuleks kustutada, kui kõik teadusuuringuks vajalikud toimingud on tehtud. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad sõlmivad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid tingimusel, et partnerluse raames toimunud teksti- ja andmekaeve on otseselt seotud asjaomase partnerluse raames tehtud teadusuuringu eesmärkidega. Avaliku ja erasektori partnerluse puhul on vajalik, et erandi kohaselt kasutatavad autoriõigusega kaitstud teosed või muud materjalid on juba seaduslikult omandatud erasektori partner.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Pidades silmas juurdepääsutaotluste ning teoste ja muu materjali allalaadimiste potentsiaalselt suurt arvu, peaks õiguste omajatel olema lubatud võtta meetmeid, kui on olemas risk, et süsteemide või andmebaaside, kus teosed või muu materjal on majutatud, turvalisus ja terviklikkus seataks ohtu. Kõnealused meetmed ei tohiks ületada seda, mis on vajalik, et tagada süsteemi turvalisus ja terviklikkus, ning need ei tohiks takistada erandi tõhusat kohaldamist.	(12) Pidades silmas juurdepääsutaotluste ning teoste ja muu materjali allalaadimiste potentsiaalselt suurt arvu, peaks õiguste omajatel olema lubatud võtta meetmeid, näiteks isikusamasuse kinnitus, kui on olemas risk, et selliste süsteemide või andmebaaside, kus teosed või muu materjal on majutatud, turvalisus ja terviklikkus võivad sattuda ohtu. Kõnealused meetmed peaksid olema proportsionaalsed ega tohiks ületada seda, mis on vajalik, et tagada süsteemi turvalisus ja terviklikkus, ning need ei tohiks takistada erandi tõhusat kohaldamist.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Puudub vajadus näha ette õiguste omajatele hüvitise maksmine seoses käesoleva direktiiviga kehtestatud teksti- ja andmekaeve erandi kasutamisega, kuna erandi olemuse ja ulatuse tõttu peaks kahju olema minimaalne.	välja jäetud
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkt a võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandi või piirangu reprodutseerimisõigusele, üldsusele edastamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on muu hulgas kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös. Lisaks on direktiivi 96/9/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 punktis b lubatud kasutada andmebaase väljavõtete tegemiseks või nende sisu olulise osa taaskasutamiseks, kui seda kasutatakse illustreeriva materjalina õppetöös. On ebaselge, kuidas tuleks kõnealuseid erandeid ja piiranguid kasutada digikeskkonnas. Lisaks puudub selgus, kas neid erandeid ja piiranguid kohaldatakse olukordades, kui õpe toimub veebis ja seega distantsilt. Lisaks ei ole olemasolevas raamistikus sätestatud piiriülene mõju. Selline olukord võib pärssida digitaalselt toetatavat õppetegevust ja kaugõpet. Seepärast on vaja kehtestada uus kohustuslik erand või piirang tagamaks, et haridusasutused saaksid täieliku õiguskindluse olukordades, kus digiõppe käigus kasutatakse teoseid või muud materjali, sealhulgas interneti kaudu ja piiriüleselt.	(14) Direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõike 3 punkt a võimaldab liikmesriikidel kehtestada erandi või piirangu reprodutseerimisõigusele, üldsusele edastamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on muu hulgas kasutamine illustreeriva materjalina õppetöös. Lisaks on direktiivi 96/9/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b ja artikli 9 punktis b lubatud kasutada andmebaase väljavõtete tegemiseks või nende sisu olulise osa taaskasutamiseks, kui seda kasutatakse illustreeriva materjalina õppetöös. On ebaselge, kuidas tuleks kõnealuseid erandeid ja piiranguid kasutada digikeskkonnas. Lisaks puudub selgus, kas neid erandeid ja piiranguid kohaldatakse olukordades, kui õpe toimub veebis ja seega distantsilt. Lisaks ei ole olemasolevas raamistikus sätestatud piiriülene mõju. Selline olukord võib pärssida digitaalselt toetatavat õppetegevust ja kaugõpet, mis võib toimuda väljaspool traditsioonilist formaalset õpikeskkonda ja hõlmata paljusid teenusepakkujaid. Seepärast on vaja kehtestada uus kohustuslik erand või piirang tagamaks, et haridusasutused ja liikmesriikides õpetamistegevuseks sertifitseeritud üksused saaksid täieliku õiguskindluse olukordades, kus digiõppe käigus kasutatakse teoseid või muud materjali, sealhulgas interneti kaudu ja piiriüleselt.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom.	(15) Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik selles liikmesriigis tunnustatud haridusasutused, kus nad on asutatud ja tegutsevad nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel, samuti kõik selles liikmesriigis sertifitseeritud üksused, mis on asutatud konkreetse õpetamistegevuse eesmärgil, ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse või sertifitseeritud üksuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad tegevuse mitteärilise iseloomu kindlaksmääramisel.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist klassis kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.	(16) Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete, v.a noodid, kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Liikmesriikidel tuleks lubada kehtestada vajalikud piirangud teatava kategooria kaitstud teoste või muu materjali hulgale, mida võib kasutada, kui nende piirangute puhul on tagatud õiglane tasakaal kasutajate ja õiguste omajate vajaduste ja õigustatud huvide vahel. Teoste, muu materjali või nende väljavõtete kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste või sertifitseeritud üksuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist õpetamis- ja õppimistegevuse kohas, kaasa arvatud juhul, kui see toimub väljaspool seda läbiviiva õppeasutuse või sertifitseeritud üksuse ruume, kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse või sertifitseeritud üksuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digitaalses keskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest.	(17) Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digitaalses keskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks, kus on kerge litsentsi saada. Välistamaks sellise mehhanismi tekitatud õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused ja õpetamistegevuseks sertifitseeritud üksused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest. Selliste litsentside olemasolu ja kättesaadavuse tagamiseks saajatele peaksid liikmesriigid kasutama või arendama vajalikke vahendeid, näiteks koondportaal või andmebaas.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Selleks et tagada õiguskindlus juhul, kui liikmesriik otsustab seada erandi kohaldamise sõltuvusse piisavate litsentside kättesaadavusest, on vaja täpsustada, millistel tingimustel võib haridusasutus või õpetamistegevuseks sertifitseeritud üksus erandi alusel kasutada autoriõigusega kaitstud teost või muud materjali ning vastupidi, millal peab haridusasutuse või sertifitseeritud üksuse suhtes kohaldama litsentsisüsteemi. Seega, kui haridusasutus või sertifitseeritud üksus ei leia liikmesriigis loodud tehnilise vahendi abil litsentsi, mis hõlmab konkreetse autoriõigusega kaitstud teose või muu materjali kasutamist, et tagada litsentsimissüsteemi nähtavus õpetamistegevuses kasutamise osas, peaks tal olema õigus sellist teost või muud materjali kasutada erandi ulatuses.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil teose või muu materjali mis tahes eluhetkel, ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil.	(20) Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme, või nende digiteerimise eesmärgil. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist mis tahes vormis või kandjal asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil teose või muu materjali mis tahes eluhetkel, ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil. See erand peaks hõlmama nii kultuuripärandiasutusi, kes säilitavad teoseid või muid materjale, kui ka kolmandaid pooli, kellel kultuuripärandiasutus on palunud reprodutseerida teoseid või muid materjale erandi raames.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Tehnoloogia arengu ja muutuva tarbijakäitumise tulemusel on tekkinud uued infoühiskonna teenused, mis võimaldavad nende kasutajatel üles laadida eri vormis sisu. Selline kasutajate poolt üles laaditud sisu hõlmab kaitstud teoste või muu materjali lühikesi väljavõtteid või lühikesi tsitaate, mida saab muuta, kombineerida või muundada. Kaitstud teoste või muu materjali väljavõtete või tsitaatide selline kasutamine kasutaja üles laaditud sisu osana illustreerimise, karikeerimise, parodeerimise, pastišeerimise, kritiseerimise või arvustamise eesmärgil on praegu internetis väga levinud ja kui see on proportsionaalne ega põhjusta asjaomastele õiguste omajatele märkimisväärset majanduslikku kahju, võib teose kasutamist kasutaja loodud sisus käsitleda isegi nende teoste reklaamina.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 b) Vaatamata mõningasele kattuvusele kehtivate erandite või piirangutega, ei hõlma erandite ja piirangute loetelu täielikult lühikesi väljavõtteid ja lühikesi tsitaate kaitstud teostest või muust materjalist, mille kasutajad on üles laadinud või kättesaadavaks teinud sisu osana, samuti ei ole võimalik üksnes kokkulepetega lahendada sellise sisu kasutamise küsimust. Selline olukord tekitab õiguskindlusetust nii kasutajatele kui ka õiguste omajatele ning põhjustab frustratsiooni ja kuritarvitusi. Seetõttu on vaja täiendada direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud erandeid, eelkõige tsitaatide ja paroodia osas, nähes ette uue konkreetse erandi, millega lubatakse kasutada lühidalt, proportsionaalselt ja mitteärilisel eesmärgil kasutaja poolt üles laaditud sisus väljavõtteid või tsitaate kaitstud teostest või muust materjalist.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 c) Kui füüsilise isiku poolt üles laaditud sisu hõlmab teose või muu materjali lühikese väljavõtte või lühikese tsitaadi lühikest, proportsionaalset ja mittekaubanduslikku kasutamist õiguspärasel eesmärgil, peaks niisugune kasutamine kuuluma käesolevas direktiivis ettenähtud erandi alla. Seda erandit tuleks kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus asjaomase teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omaja õigustatud huve. Sellise kahjustamise hindamiseks tuleks vajaduse korral uurida asjaomase sisu originaalsuse määra, kasutatud väljavõtte või tsitaadi pikkust ja ulatust, väljavõtte või tsitaadi teisejärgulisust asjaomase sisuga võrreldes, sisu professionaalsust ja majandusliku kahju suurust. Kõnealuse erandiga ei tohiks piirata asjaomase teose või muu materjali autori moraalseid õigusi.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 d) Infoühiskonna teenuste puhul ei tohiks olla võimalik kasutada enda huvides käesoleva direktiiviga ettenähtud erandit kasutajate poolt üles laetud kaitstud teoste või muu materjali lühikeste väljavõtete või lühikeste tsitaatide kasutamise suhtes selleks, et piirata oma vastutust või käesoleva direktiivi artikli 13 kohaselt õiguste omajatega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste ulatust.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste õiguste litsentsimist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.	(22) Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline või võimatu. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil ja nendega ei ole kunagi kaubeldud. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste õiguste litsentsimist, ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.	(23) Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda asjaomane kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja range ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise mehhanismi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.	(24) Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja ranget ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi ning liikmesriigid peaksid seda toetama. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise mehhanismi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 28 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28 a) Selleks et tagada mitteturustatavatele teostele kohaldatavate litsentsimismehhanismide vastavus ja nõuetekohane toimimine, õiguste omanike piisav kaitstus nende mehhanismide kohaldamisel, litsentside nõuetekohane avaldamine ja õiguskindluse tagamine seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide esinduslikkusega ja teoste kategoriseerimisega, peaksid liikmesriigid toetama sektoripõhiste sidusrühmade dialoogi. Samuti peaksid nad vajaduse korral toetama dialoogi, et aidata luua kollektiivse esindamise organisatsioonid sektorites, kus neid veel ei ole, et kõigi kategooriate teoste õigused oleksid hõlmatud.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Hõlbustamaks audiovisuaalteoste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, nõutakse käesoleva direktiiviga, et liikmesriigid looksid läbirääkimiste mehhanismi, mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus ning kulude kandmine. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus.	(30) Hõlbustamaks audiovisuaalteoste litsentsimist, konsolideeritakse tootja asjaomaseid õigusi õigusaktide või lepinguga. Et edendada kultuurilist mitmekesisust ja teoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide puhul, nõutakse käesoleva direktiiviga, et liikmesriigid looksid hõlbustamise mehhanismi, mida haldab liikmesriigi olemasolev või asutatav asutus ja mis võimaldab asjaomastel pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste litsentsimise kohta nõudevideoplatvormide puhul, tugineda sellise erapooletu organi abile. Kui läbirääkimistel osalevad pooled on pärit eri liikmesriikidest, peaksid nad eelnevalt kokku leppima, kes on pädevaks liikmesriigiks, kui läbirääkimiste käigus on vaja hõlbustamise mehhanismi. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema hõlbustamise mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestuse ning tekkivate kulude jagamise. Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida hõlbustamisfoorumi tõhusus. Selleks et soodustada audiovisuaalteoste pidevat kasutamist nõudevideoplatvormide vahendusel, peaksid liikmesriigid toetama autorite esindusorganisatsioonide, tootjate, nõudevideoplatvormide ja muude asjaomaste sidusrühmade dialoogi.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.	(31) Vaba ja mitmekesine ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne ja õiglaselt tasustatud žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Internetipõhised teenused, nagu uudisteagregaatorid ja otsingumootorid on oma tegevust järjest enam arendanud, teenides tulu ajakirjandusväljaannete sisult. Seda tulu ei jagata õiglaselt ajakirjanike ja kirjastajatega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega.	(32) Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse paberväljaannetele. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, mis ei kujuta endast üldsusele edastamist.	(33) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes kutselisi ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil ja mille usaldusväärsus avalikkuse silmis tugineb teatud määral nende konkreetsele tootenimele. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, kui see tegevus ei kujuta endast üldsusele edastamist vastavalt direktiivile 2001/29/EÜ.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.	(34) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d. Käesoleva direktiiviga antavad õigused ei tohiks piirata autorite õigusi ja neid ei tohiks kohaldada ajakirjandusväljaannete õiguspärasele kasutamisele üksikkasutaja poolt eraviisiliselt ja mitteärilisel eesmärgil. Ilma et see piiraks tsitaatide õiguspärast kasutamist, tuleks käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatavat kaitset kohaldada sisule, mis genereeritakse automaatselt, luues lingi seotud ajakirjandusväljaandele.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel.	(35) Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel. Liikmesriigid peaks olema võimalik näha ette, et ajakirjanduse kirjastajate õiguse kasutamisest saadud tasust antakse õiglane osa ajakirjanikele.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Ajakirjandusväljaannete, raamatute või teaduslike väljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu, lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada otsustada, et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas süsteem erandist või piirangust tingitud kahju korvamiseks, siis on kirjastajatel õigus taotleda hüvitise osa, samas kui avaldaja koormus oma taotluse põhjendamisel ei tohi ületada seda, mis on nõutav olemasolevas süsteemis.	(36) Ajakirjandusväljaannete, raamatute või teaduslike väljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu, lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel otsustada, et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas süsteem erandist või piirangust tingitud kahju korvamiseks, siis on kirjastajatel õigus taotleda hüvitise osa. Avaldaja koormus oma taotluse põhjendamisel ei tohi ületada seda, mis on nõutav olemasolevas süsteemis.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu.	(37) Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamise või nõusolekuta, on hästi edenenud ja muutunud veebis esmaseks sisule juurdepääsu kohaks. Sel viisil konkureerivad sellised teenused ebaausalt teenustega, mille sisu on õiguste omajad otseselt litsentsinud, sest need saavad tulu sisu eest, mida nad ei ole loonud, ega jaga alati õiglaselt tulu asjaomaste loojatega. Seetõttu vähendavad internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamise või nõusolekuta, veebipõhise loomesisu üldist väärtust. Võimaldades hõlpsat juurdepääsu mitmekülgsele infosisule, mõjutab see õiguste omajate võimalust kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning samuti võimalust saada selle eest asjakohast tasu, sest mõned kasutajate üles laaditud sisu teenuse pakkujad ei sõlmi litsentsilepinguid põhjendusega, et nende suhtes kehtib direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud kaitstuse erand.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on nad kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ³⁴ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.	(38) Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja/või võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ning nii üldsusele edastamisest kui ka reprodutseerimisest, peaksid nad olema kohustatud sõlmima õiguste omajatega õiglased ja tasakaalustatud litsentsilepingud, kui viimased sellist lepingut nõuavad, et kaitsta õiguste omajate õiguspäraseid huve ja õiglase tasu saamist, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ³⁴ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.
Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse.	Seoses direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 14 ja selles sätestatud vastutusest vabastamise tingimustele vastavusega on vaja kontrollida infoühiskonna teenusepakkuja tegevuse ulatust. Kui teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, sealhulgas optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut, neid reklaamides või ärilisel eesmärgil kaustades, siis olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse, ei peaks teenusepakkujat enam pidama üksnes sellise sisu majutajaks ja seepärast ei tuleks tema suhtes kohaldada vastutusest vabastamist.
Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.	Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine või sellise lepingu puudumise korral takistada õiguste omajate poolt kindlaksmääratud teoste või muu materjali kättesaadavaks tegemist nende teenuste kaudu, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad märkimisväärset hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja/või tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma koostöös õiguste omajatega asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid ning toetades sellest õiguste omajatele tõhusalt ja läbipaistvalt teadaandmist. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist. Seda kohustust ei tohiks kohaldada internetipõhistele kauplemiskohtadele.
__________________	__________________
³⁴Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).	³⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Koostöö infoühiskonna teenusepakkujatega, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline tehnoloogiate, näiteks sisutuvastustehnoloogiate toimimiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta.	(39) Koostöö infoühiskonna teenusepakkujatega, kes talletavad märkimisväärset hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ning tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline tagada tehnoloogiate, näiteks sisutuvastustehnoloogiate tõhus toimimine. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, nagu viitefailid ja metaandmed. Nad peaksid edastama andmed aegsasti ja asjakohases vormingus ning need andmed peaksid olema terviklikud ja täpsed. Teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta. Rakendatud meetmete proportsionaalsuse ja tõhususe hindamisel tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta tehnoloogilisi kitsendusi ja piiranguid. Nende tehnoloogiatega ei tohiks nõuda sisu üles laadivate kasutajate tuvastamist ja need ei tohiks hõlmata kasutajate isikuandmete töötlemist kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ ja direktiiviga 2002/58/EÜ. Nende puhul tuleks piirduda selliste konkreetselt kindlaks määratud teoste kättesaadavuse vältimisega, millest on nõuetekohaselt teavitatud, tuginedes õiguste omajate esitatud teabele, ning seetõttu ei peaks kaasnema sellega üldist jälgimiskohustust.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(39 a) Kuna meetmetel ja tehnoloogiatel, mida kasutavad infoühiskonna teenusepakkujad käesoleva direktiivi kohaldamiseks, võib olla ebasoodne või ebaproportsionaalne mõju kasutajate poolt üles laaditud või esitatud sisu õiguspärasusele, eelkõige juhul, kui asjaomane sisu on hõlmatud erandi või piiranguga, tuleb infoühiskonna teenusepakkujatelt nõuda kaebuste lahendamise mehhanismi pakkumist nende kasutajate huvides, kelle sisu on meetmed mõjutanud. Selline mehhanism peaks võimaldama kasutajal kindlaks teha, miks asjaomasele sisule on meetmeid kohaldatud, ja sisaldama põhiandmeid kohaldatavate asjakohaste erandite ja piirangute kohta. Mehhanismi raames tuleks ette näha kaebuste miinimumnõuded ja tagada, et õiguste omajatele antakse piisavalt teavet kaebuste hindamiseks ja neile vastamiseks. Õiguste omajad peaksid käsitlema kõiki nendeni jõudnud kaebusi mõistliku aja jooksul ja võtma kiiresti parandusmeetmeid, kui meetmed on põhjendamatud. Infoühiskonna teenuse raames võib kasutaja üleslaaditud või talletatud sisu anda tulu, sealhulgas juhul, kui sellist sisu mõjutavad infoühiskonna teenusepakkuja kasutatavad meetmed. Kui kasutaja üleslaaditud sisu üle toimub vaidlus ja seda lahendatakse, ei tohiks sellist tulu anda ega jaotada asjaomasele kasutajale ega õiguse omajale enne, kui vaidlus on lahendatud kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanismi vahendusel.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(39 a) Võttes arvesse infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahelistele lepingutele ja koostööle käesolevas direktiivis kehtestatud nõudeid ja selleks, et hoida ära tarbetult pikki ja kulukaid kohtuvaidlusi, on vaja ette näha vahemenetlus, mis võimaldaks leida käesoleva direktiivi mis tahes sätte alusel tekkinud vaidlusele lahenduse poolte kokkuleppel. Liikmesriigid peaksid sellist mehhanismi toetama, määrates erapooletu asutuse, kellel on asjakohased kogemused ja oskused, et aidata pooltel vaidlus lahendada.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid asjaomast teavet.	(40) Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt läbirääkimiste nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi lepinguga üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest. Siiski seisavad nad sageli silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et otsesed lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid korrapäraselt täpset asjaomast teavet.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Läbipaistvuskohustuste rakendamisel tuleb arvesse võtta erineva sisu sektorite eripära ning autorite ja esitajate õigusi igas sektoris. Liikmesriigid peaksid konsulteerima kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sest see aitaks kindlaks määrata sektoripõhised nõuded. Kollektiivläbirääkimised oleks üks võimalus läbipaistvust käsitleva kokkuleppe saavutamiseks asjaomaste sidusrühmade vahel. Et võimaldada praeguse aruandlustava kohandamist läbipaistvuskohustustega, tuleks ette näha üleminekuperiood. Läbipaistvuskohustusi ei pea kohaldama kollektiivse esindamise organisatsioonide sõlmitud lepingute suhtes, sest nende puhul kohaldatakse juba direktiivis 2014/26/EL sätestatud läbipaistvuskohustusi.	(41) Läbipaistvuskohustuste rakendamisel tuleb arvesse võtta erineva sisu sektorite eripära ning autorite ja esitajate õigusi igas sektoris. Liikmesriigid peaksid võtma kohustuse konsulteerida nõuetekohaselt kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sest see aitaks kindlaks määrata sektoripõhised nõuded, ning kehtestama vastavad standardsed aruandlusnõuded ja -korra, sealhulgas automatiseeritud töötlemise ja rahvusvaheliste tunnuste kasutamise abil. Kollektiivläbirääkimised oleks üks võimalus läbipaistvust käsitleva kokkuleppe saavutamiseks asjaomaste sidusrühmade vahel. Et võimaldada praeguse aruandlustava kohandamist läbipaistvuskohustustega, tuleks ette näha üleminekuperiood. Läbipaistvuskohustusi ei pea kohaldama kollektiivse esindamise organisatsioonide sõlmitud lepingute suhtes, sest nende puhul kohaldatakse juba direktiivis 2014/26/EL sätestatud läbipaistvuskohustusi, või juhul, kui kollektiivlepingutega on tagatud samaväärne läbipaistvuse tase.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid ning erinevate sektorite eripära ja tavasid. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele.	(42) Paljud lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on olemuselt pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui autor või esitaja tõestab, et algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes tulu ja kasuga, nagu toetused või kapitaliosalus, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, võttes arvesse käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid, teose või esituse tootmisel tegelikult tehtud kulutusi ning erinevate sektorite eripära ja tavasid.Liikmesriikidel peaks olema võimalus mitte kohaldada kohandamise mehhanismi, kui autorite või esitajate panus ei ole märkimisväärne, võttes arvesse kogu teost või esitust. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 42 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(42 a) Liikmesriigid peaksid tagama autoritele ja esitajatele õiguse saada õiglast, proportsionaalset ja võõrandamatut tasu oma teose kättesaadavaks tegemise ja asjaomaste reprodutseerimistoimingute eest tellitavates teenustes. Õigust õiglasele tasule tuleks hallata kooskõlas siseriiklike tavade või õigusnõuetega, ilma et see piiraks selliste kehtivate mehhanismide kohaldamist nagu vabatahtlikud kollektiivse esindamise lepingud või laiendatud kollektiivlitsentsid.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga.	(43) Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse, sest kohtuasja algatamine võib kaasa tuua märkimisväärseid kulusid ja sellel võib olla kahjulik mõju nende võimalustele sõlmida lepingulisi suhteid tulevikus. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks autorite, esitajate või nende määratud esindajate kaebusi seoses läbipaistvusnõuetega, võõrandamatu õigusega saada tasu ja lepingu kohandamise mehhanismiga. Selline mehhanism peaks käsitlema nii individuaalseid kui ka kollektiivseid kaebusi, mille esitavad asjaomased autorid ja esitajad otse või nende nimel tegutseva organisatsiooni kaudu. Mehhanism peaks samuti olema taskukohane.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 43 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(43 a) Selleks et toetada käesoleva direktiivi asjakohaste sätete tõhusat kohaldamist kõikides liikmesriikides, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega julgustama heade tavade vahetamist ja edendama dialoogi liidu tasandil.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on veelgi ühtlustada Euroopa Liidu õigusakte, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud infosisu digitaalset ja piiriülest kasutamist. Selles sätestatakse ka eeskirjad erandite ja piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti eeskirjad, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks.	1. Käesoleva direktiiviga sätestatakse eeskirjad, mille eesmärk on veelgi ühtlustada Euroopa Liidu õigusakte, mida kohaldatakse siseturu raames autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhtes, võttes eelkõige arvesse kaitstud infosisu digitaalset ja piiriülest kasutamist ning intellektuaalomandi kõrgetasemelise kaitse vajalikkust. Selles sätestatakse ka eeskirjad erandite ja piirangute ning litsentsimise hõlbustamise kohta, samuti eeskirjad, mille eesmärk on tagada hästi toimiv turg teoste ja muu materjali kasutamiseks.
Selgitus
Tuleb rõhutada, et intellektuaalomandi kaitse ja selle toimimine on loojate tuluallikas, seda aluspõhimõtet tuleb arvesse võtta autoriõiguse korra mis tahes reformimisel.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) mittetulunduslikul alusel või reinvesteerides kogu kasumi oma teadusuuringutesse või	(a) mittetulunduslikul alusel või reinvesteerides kogu kasumi oma teadusuuringutesse või
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „kultuuripärandiasutus“ – avalik raamatukogu, muuseum, arhiiv või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelev asutus;	(3) „kultuuripärandiasutus“ – üksus, mille peamine eesmärk on kaitsta ja edendada kultuuripärandit, täpsemalt avalik raamatukogu, muuseum, galerii, arhiiv või filmi- või audiopärandi säilitamisega tegelev asutus;
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „ajakirjandusväljaanne“ – ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil	(4) „ajakirjandusväljaanne“ – ühe või mitme autori poolt loodud ajakirjanduslikku laadi professionaalsete kirjatööde kogum, mis avaldatakse sama nime all ning mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut, kusjuures
	(a) selleks on sama nime all perioodiliselt väljaantav või regulaarselt ajakohastatav väljaanne, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri;
	(b) selle eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet ning
	(c) see avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja toimetusvastutusel ja kontrollil.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele neil on seaduslik juurdepääs teadusuuringute eesmärgil.	1. Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1 ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, reproduktsioonide ja väljavõtete puhul, mida teadusorganisatsioonid teevad teksti- ja andmekaeveks teoste või muu materjali puhul, millele nad on omandanud seadusliku juurdepääsu teadusuuringute eesmärgil.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.	3. Õiguste omajatel on õigus kohaldada proportsionaalseid meetmeid, et tagada nende võrkude ja andmebaaside turvalisus ja terviklikkus, kus majutatakse nende teoseid või muud materjali. Kõnealused meetmed ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks ega tohi tõkestada või takistada teadusasutustes lõikes 1 sätestatud erandi kasutamist.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid kutsuvad õiguste omajaid ja teadusorganisatsioone üles määratlema ühiselt kokkulepitud parimad tavad seoses lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega.	4. Liikmesriigid kutsuvad õiguste omajaid ja teadusorganisatsioone üles tegema koostööd, et määrata kindlaks ühiselt kokkulepitud parimad tavad seoses lõikes 3 osutatud meetmete rakendamisega ning teksti- ja andmekaeveprotokollid. Koostöös liikmesriikidega toetab komisjon heade tavade ja kogemuste vahetamist kogu Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise nende teoste või muu materjali kasutamise eest vastavalt lõikele 1.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt -a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-a) kasutamine toimub asutamisliikmesriigis tunnustatud haridusasutuses või asutamisliikmesriigis õpetamistegevuseks sertifitseeritud üksuses;
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kasutamine toimub haridusasutuse ruumides või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse õpilastele ja õppepersonalile;	(a) kasutamine toimub kohas, kus viiakse läbi õppetegevust, või turvalise elektroonilise võrgu kaudu, mis on kättesaadav üksnes oma õppeasutuse või sertifitseeritud üksuse õpilastele või haridusasutuse või sertifitseeritud üksuse õppepersonalile, kes on otseselt kaasatud asjaomasesse õppetegevusse;
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) kasutamise aeg on piiratud illustreeriva eesmärgiga põhjendatud kestusega;
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid võivad ette näha proportsionaalsed piirangud sellele, kui suurt osa teosest võib kasutada. Piirangutega võetakse arvesse nii kasutajate kui ka õiguste omajate vajadusi ja õiguspäraseid huve.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, kuivõrd asjakohased litsentsid, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid, on turul kergesti kättesaadavad.	Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 alusel vastu võetud erandeid ei kohaldata üldiselt või teatud liiki teoste või muu materjali suhtes, kuivõrd asjakohased litsentsid, millega lubatakse vähemalt lõikes 1 kirjeldatud toiminguid, on turul kergesti kättesaadavad ja mis on kohased haridusasutuste ja õpetamistegevuseks sertifitseeritud üksuste vajadustele ja eripärale.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste jaoks.	Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud sätteid, võtavad vajalikud meetmed, et tagada asjakohane kättesaadavus, juurdepääsetavus ja nähtavus litsentside puhul, millega lubatakse lõikes 1 kirjeldatud toiminguid haridusasutuste ja õpetamistegevuseks sertifitseeritud üksuste jaoks.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Lõike 2 kohaldamise eesmärgil aitavad liikmesriigid aktiivselt kaasa vähemalt lõikes 1 kirjeldatud tegevuslitsentside kättesaadavuse tagamisel, toetades õiguste omajate, haridusasutuste ja sertifitseeritud üksuste vahelist dialoogi, et kehtestada lõikes 1 kirjeldatud tegevuste erilitsentsid.
	Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 kirjeldatud tegevuste litsentsid oleksid piisavalt nähtavad asjakohaste vahendite, näiteks koondportaali või -andmebaasi kaudu, millele haridusasutustel ja sertifitseeritud üksustel on juurdepääs. Liikmesriigid tagavad, et nendes vahendites oleksid kehtivad litsentsid oleksid loetletud ja neid ajakohastataks pidevalt.
	Kui liikmesriik on kasutanud lõikes 2 nimetatud võimalust ja teose digitaalse kasutamise litsentsi ei ole teises lõigus viidatud vahendis kuvatud, on tema territooriumil asutatud haridusasutus või õpetamistegevuseks sertifitseeritud üksus hõlmatud lõikes 1 sätestatud erandiga.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, ei kohaldata mis tahes lepingulist sätet, mis on vastuolus lõikes 1 ette nähtud erandiga.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus.	3. Teoste ja muu materjali kasutamine turvaliste elektrooniliste võrkude kaudu üksnes õppetöö illustreerimiseks, mis toimub vastavalt siseriiklikele sätetele, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, loetakse toimuvaks ainult selles liikmesriigis, kus asub asjaomane haridusasutus või õpetamistegevuseks sertifitseeritud üksus.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võivad õiguse omajatele ette näha õiglase hüvitise kahju eest, mis tekib nende teoste või muu materjali kasutamisest vastavalt lõikele 1.	4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, näevad liikmesriigid õiguste omajatele ette õiglase hüvitise nende teoste või muu materjali kasutamise eest vastavalt lõikele 1.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artiklis 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui ainus eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada, ja sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks.	Liikmesriigid näevad ette erandi õigustest, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2, direktiivi 96/9/EÜ artikli 5 punktis a ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis a ning käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel teha koopiad teostest või muust materjalist või digiteerida neid, mis on püsivalt nende kogudes, mis tahes vormis või mis tahes andmekandjal, kui ainus eesmärk on selliseid teoseid või muud materjali säilitada sellises ulatuses, mis on vajalik kõnealuseks säilitamiseks, ja muutmata originaalteoseid rohkem, kui on vajalik nende säilimiseks.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõik 1 – alalõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui kultuuripärandiasutus palub kolmandal isikul, sealhulgas teise liikmesriigi kolmandal isikul, enda nimel reprodutseerimis- või digiteerimistoimingut esimese lõigu tähenduses, kohaldatakse selles lõigus ette nähtud erandit reprodutseerimis- või digiteerimistoimingule tingimusel, et kõik teoste või muu materjali koopiad tagastatakse töö tellinud kultuuripärandiasutusele või hävitatakse.
	Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus esimeses lõigus sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5 a
	Autoriõigustega kaitstud teoste või muu materjali lühikeste väljavõtete või tsitaatide kasutamine kasutajate poolt üles laetud sisus
	1. Kui füüsiline isik kasutab digitaalselt mitteärilisel eesmärgil proportsionaalseid teoste ja muu materjali lühikesi väljavõtteid või lühikesi tsitaate tema poolt üles laaditud uue teose loomiseks kriitika, arvustuse, karikatuuri, paroodia või pastiši eesmärgil, võivad liikmesriigid näha ette direktiivi 2001/29/EÜ artiklites 2 ja 3, direktiivi 96/9/EÜ artiklis 5 ja artikli 7 lõikes 1, direktiivi 2009/24/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis a ja käesoleva direktiivi artiklis 11 sätestatud õiguste erandi või piirangu tingimusel, et need väljavõtted või tsitaadid:
	(a) on seotud üldsusele juba õiguspäraselt kättesaadavaks tehtud teoste või muu materjaliga;
	(b) neil on allikamärge, sh autori nimi, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik, ning
	(c) neid kasutatakse kooskõlas hea tavaga ja viisil, mis ei ületa nende kasutamise konkreetset sihtotstarvet.
	2. Mis tahes lepinguline säte, mis on vastuolus käesolevas artiklis sätestatud erandiga, jäetakse kohaldamata.
	3. Infoühiskonna teenusepakkujatel, kes talletavad ja/või võimaldavad üldsusele juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja avalikkusele edastamisest, ei ole õigust kasutada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erandit oma vastutuse või kohustuste ulatuse piiramiseks lepingute raames, mille nad on sõlminud õiguste omajatega vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 13.
	4. Käesolev erand ei piira käesoleva direktiivi artikli 13 kohaldamist.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teost või muud materjali peetakse enam mitteturustatavaks, kui kogu teos või muu materjal kõikides oma tõlgetes, versioonides ja avaldamisvormides ei ole avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu ning ei ole mõistlik eeldada, et see kättesaadavaks muutuks.	Teost või muud materjali peetakse enam mitteturustatavaks, kui kogu teos või muu materjal kõikides oma versioonides ja avaldamisvormides ei ole avalikkusele kättesaadav tavapäraste turustuskanalite kaudu ning ei ole mõistlik eeldada, et see kättesaadavaks muutuks liikmesriigis, kus on asutatud pädev kollektiivse esindamise organisatsioon ja kultuuripärandiasutus. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse enam mitteturustatavatena kõiki teoseid, mida ei ole kunagi turustatud ega mõeldud turustamiseks..
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali võib litsentsida vastavalt lõikele 1, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik ja mõistlik, ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.	Pidades nõu õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandiasutustega, tagab liikmesriik, et nõuded, mida kasutatakse otsustamiseks, kas teoseid ja muud materjali lugeda enam mitteturustatavaks ja võib litsentsida vastavalt lõikele 1, ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, proportsionaalne ja mõistlik, on kohandatud vastavalt teose või muu materjali konkreetsele kategooriale ning ei välista võimalust määrata tervele kogule enam mitteturustava staatus, kui on mõistlik eeldada, et kogus sisalduvad kõiki teoseid või muud materjali enam ei turustata.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriigid näevad ette vajalikud avalikustamismeetmed seoses järgmisega:	3. Liikmesriigid näevad ette vajalikud ja tõhusad avalikustamismeetmed seoses järgmisega:
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
sealhulgas mõistliku aja jooksul enne kui teoseid või muud materjali digiteeritakse, levitatakse, edastatakse üldsusele või tehakse kättesaavaks.	sealhulgas mõistlikuks ajavahemikuks enne, kui teoseid või muud materjali digiteeritakse, levitatakse, edastatakse üldsusele või tehakse kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad korrapärase dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et sektoripõhiselt edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus.	Liikmesriigid tagavad korrapärase sektoripõhise dialoogi kasutajate ja õiguste omajate esinduslike organisatsioonide ning muude asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide vahel, et edendada artikli 7 lõikes 1 osutatud litsentsimismehhanismide asjakohasust ja kasutatavust, tagada käesolevas peatükis osutatud õiguste omajate kaitsemeetmete tõhusus, eelkõige seoses avalikustamisega, ja vajaduse korral aidata kaasa nõuete kehtestamisele, millele on osutatud artikli 7 lõike 2 teises lõigus, eelkõige seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide esinduslikkuse ja teoste kategoriseerimisega.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõik 1 – alalõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid toetavad vajaduse korral õiguste omajatega peetavat dialoogi, et aidata luua kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes tagavad kõigi asjaomase kategooria teoste õiguste kaitsmise.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9 – lõik 1 – alalõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Koostöös liikmesriikidega toetab komisjon heade tavade ja kogemuste vahetamist kogu liidus seoses käesoleva artikli alusel toimuva dialoogiga.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Läbirääkimismehhanism	Audiovisuaalteoste kättesaadavuse toetamine
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoplatvormide kaudu, on probleeme seoses õiguste litsentsimisega, võivad nad tugineda erapooletu organi abile, kellel on asjakohane kogemus. Kõnealune organ abistab läbirääkimiste puhul ja aitab saavutada kokkuleppeid.	1. Liikmesriigid võimaldavad nõudevideoplatvormidel pakutavate audiovisuaalteoste kättesaadavust, tagades, et kui asjaomastel pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoplatvormide kaudu, on probleeme seoses õiguste litsentsimisega, võivad nad vastastikuse kokkuleppe alusel tugineda erapooletu organi abile, kellel on asjakohane kogemus ja kelle määrab liikmesriik käesolev artikli kohaldamiseks.Kõnealune organ abistab erapooletult läbirääkimiste puhul eesmärgiga sõlmida asjaomastele pooltele vastuvõetavaid kokkuleppeid.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid toetavad dialoogi autoreid, tootjaid, nõudevideoplatvorme ja muid asjaomaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonide vahel.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ajakirjandusväljaannete kaitse digitaalse kasutuse puhul	Ajakirjandusväljaannete kaitse
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiiv 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, oma väljaannete digitaalseks kasutamiseks.	1. Liikmesriigid annavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele õigused, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 2 ja artikli 3 lõikes 2, oma väljaannete kasutamiseks.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Lõikes 1 osutatud õigused ei takista üksikkasutajatel ajakirjandusväljaannete õiguspärast eraviisilist ja mitteärilist kasutamist.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 osutatud õigused aeguvad 20 aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates jaanuari esimesest päevast, mis järgneb väljaande avaldamise kuupäevale.	4. Lõikes 1 osutatud õigused aeguvad kaheksa aastat pärast ajakirjandusväljaande avaldamist. Seda tähtaega arvutatakse alates jaanuari esimesest päevast, mis järgneb väljaande avaldamise kuupäevale.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Liikmesriigid võivad otsustada tagada, et õiglane osa ajakirjandusväljaannete kirjastajate õiguste kasutamisest saadavast tulust antakse ajakirjanikele.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad ette näha, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud, annab selline üleandmine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi või piirangu raames.	Liikmesriigid näevad ette, et kui autor on õigused kirjastajale üle andnud, loovutanud või litsentsinud, loetakse asjaomane kirjastaja õiguste omajaks sellise üleandmise, loovutamise või litsentsi alusel ja ulatuses. Seetõttu annab selline üleandmine, loovutamine või litsents kirjastajale piisava õigusliku aluse taotleda osa hüvitisest seoses teose kasutamisega üle antud, loovutatud või litsentsitud õiguse suhtes tehtud erandi, seadusjärgse kollektiivse litsentsimise või piirangu raames.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt	Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja/või teevad kättesaadavaks märkimisväärse hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.	1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja/või võimaldavad avalikkuse juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mis on üles laadinud kasutajate poolt, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on kohustatud sõlmima seda soovijate õiguste omajatega õiglased ja tasakaalustatud litsentsilepingud. Sellised infoühiskonna teenusepakkujad võtavad õiguste omajatega sõlmitud lepingute tingimuste kohaselt meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute tõhus ja läbipaistev toimimine.
	Kui õiguste valdaja taotluse puudumise tõttu ei ole esimese lõigu kohaselt litsentsilepingut sõlmitud või kui infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad märkimisväärset kogust autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja/või teevad need avalikkusele kättesaadavaks, on neil õigus saada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist, siis võtavad need teenusepakkujad meetmeid, et vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud.
	Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased, proportsionaalsed ja kooskõlas asjaomase sektori standarditega. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele aegsasti asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning annavad vajaduse korral aru õiguste omajate teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta. Õiguste omajad esitavad infoühiskonna teenusepakkujatele asjakohased ja vajalikud andmed, mis võimaldavad teenusepakkuja poolt vastavalt käesolevale artiklile kasutusele võetud meetmete nõuetekohast toimimist.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud meetmete üle.	2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud platvormipakkujad võtavad kasutusele tõhusad mehhanismid litsentsi nõudmiseks õiguste omajate poolt ning kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud meetmete üle, eelkõige seoses asjaomasele sisule erandi või piirangu võimaliku kohaldamisega. Kui selline mehhanism on käivitatud, ei tohiks mingit vaidlusaluse sisu eest laekuvat tasu menetluse ajal kummalegi poolele jagada kuni ajani, mil vaidlus on mehhanismi kohaselt lahendatud.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 – alalõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Vastavalt esimesele lõigule kehtestatud kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanism tagab piisava teabe esitamise kasutajatele ja õiguste omajatele asjakohaste erandite ja piirangute kohta, mida võidakse kohaldada sisule, mida mõjutavad lõikes 1 osutatud meetmed.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 – alalõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Asjaomane õiguste omanik käsitleb esimeses lõigus osutatud mehhanismi kaudu kasutaja poolt esitatud kaebust mõistliku aja jooksul. Õiguste omaja põhjendab nõuetekohaselt kaebuse suhtes tehtud otsust.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui infoühiskonna teenusepakkujad võtavad lõikes 1 osutatud meetmeid, peavad need olema täielikus kooskõlas direktiividega 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ. Meetmed, millega välditakse autoriõigusega kaitstud teoste või muu materjali loata kättesaadavaks tegemist, piirduvad konkreetselt kindlaks määratud teostega, millest on nõuetekohaselt teavitatud, ega seisne teenuse iga kasutaja kõigi andmete aktiivses jälgimises.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.	3. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja taskukohasust ning nende tõhusust eri sisuliikide seisukohast ja tehnika arengu valguses. Koostöös liikmesriikidega toetab komisjon selliste heade tavade vahetamist kogu liidus, mis on seotud käesoleva artikli lõike 1 alusel toimunud mistahes koostöö tulemustega.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid toetavad sektoripõhiste probleemidega tegelemiseks sektoripoolsete lahenduste leidmist ja kehtivate meetmete tõhusat jõustamist, et võidelda piraatluse vastu, sealhulgas teadlikkuse suurendamist autoriõigusega kaitstud sisule ja muule materjalile juurdepääsemise seaduslikest viisidest.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Liikmesriigid tagavad, et õiguste omajate ja infoühiskonna teenusepakkujate vaheliste vaidluste korral artikli 1 kohaldamise üle võib kasutada alternatiivset vaidluste lahendamise mehhanismi.
	Liikmesriigid loovad või määravad erapooletu organi, kellel on vastavad kogemused ja oskused, et aidata pooltel lahendada vaidlusi, kasutades esimeses lõigus osutatud mehhanismi.
	Hiljemalt [artikli 21 lõikes 1 osutatud kuupäev] teatavad liikmesriigid komisjonile lõigus 2 osutatud organist.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 a
	Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenuste automatiseeritud pildiviiteteenuste poolt
	Liikmesriigid tagavad, et infoühiskonna teenuspakkujad, kes automatiseeritult reprodutseerivad või osutavad märkimisväärsele kogusele autoriõigusega kaitstud visuaalteostele ja teevad need avalikkusele kättesaadavaks indekseerimise ja viitamise eesmärgil, sõlmiksid õiglased ja tasakaalustatud litsentsilepinguid seda taotlenud õiguste omajatega, et tagada nende õiglane tasustamine. Sellist tasu võivad hallata asjaomaste õiguste omajate kollektiivse esindamise organisatsioonid.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused litsentsinud, korrapäraselt ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, õigeaegset, asjakohast ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, saadud tulu ja makstava tasuga.	1. Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad neilt, kellele nad on oma õigused otseselt litsentsinud, loovutanud või üle andnud, vähemalt üks kord aastas ning võttes arvesse iga valdkonna eripära, õigeaegset, asjakohast, täpset ja piisavat teavet oma teoste ja esituste kasutamise ja reklaamimise kohta, eelkõige seoses kasutusviiside, läbiviidud reklaamürituste, saadud tulu ja makstava tasuga.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesoleva lõike kohaldamisel esitab asjaomane õigusjärglane litsentsi või üleantud õiguste kasutajale asjakohase vajaliku teabe, mis võimaldab tal täita esimeses lõigus sätestatud kohustusi.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama piisava läbipaistvuse igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab piisava läbipaistvuse.	Lõikes 1 sätestatud kohustus peab olema proportsionaalne ja tõhus ning tagama läbipaistvuse kõrge taseme igas sektoris. Juhtudel, mil kohustusest tulenev halduskoormus oleks võrreldes teose või esituse kasutusest saadava tuluga ebaproportsionaalne, võivad liikmesriigid lõikes 1 osutatud kohustust kohandada, tingimusel et kõnealune kohustus jääb tõhusaks ja tagab piisava läbipaistvuse ning koormuse ebaproportsionaalsus on nõuetekohaselt põhjendatud.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid toetavad sidusrühmade dialoogi abil valdkondlike standardmenetluste väljatöötamist ja edendavad automatiseeritud töötlemist, mille puhul kasutatakse teoste rahvusvahelisi tunnuseid.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kui kehtivate kollektiivlepingutega nähakse ette võrreldavad nõuded läbipaistvuse taseme osas ja need on samaväärsed lõikes 2 osutatule, loetakse lõikes 1 sätestatud kohustus täidetuks.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 14 a
	Autorite ja esitajate võõrandamatu õigus saada õiglast tasu
	1. Liikmesriigid tagavad, et kui autorid ja esitajad annavad üle või loovutavad oma teoste või muu materjali avalikkusele kättesaadavaks tegemise õiguse infoühiskonna teenusepakkujatele, kes teevad teosed või muud materjali kättesaadavaks litsentsitud kataloogi kaudu, säilib nimetatud autoritel ja esitajatel õigus saada õiglast tasu sellise kasutamise eest.
	2. Liikmesriigid keelavad ära võimaluse loobuda autori või esitaja õigusest saada oma teose lõike 1 kohaselt kättesaadavaks tegemise eest õiglast tasu. Lõiget 1 ei kohaldata, kui autor või esitaja annab kõigile kasutajatele tasuta lihtlitsentsi oma teose kasutamiseks.
	3. Autori või esitaja teose üldsusele kättesaadavaks tegemise eest õiglase tasu saamise õiguse haldamine usaldatakse asjaomasele kollektiivse esindamise organisatsioonile. Kollektiivse esindamise organisatsioon kogub õiglast tasu infoühiskonna teenustelt, mis teevad teosed üldsusele kättesaadavaks.
	4. Kui õigus õiglasele tasule on juba ette nähtud audiovisuaalteostega soetud lepingutes või kollektiivlepingutes, sealhulgas vabatahtlikus kollektiivse esindamise lepingus autor või esitaja ja tema lepingupoole vahel, loetakse käesoleva artikli nõuded on täidetuks.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat, asjakohast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva tulu ja kasuga.	Liikmesriigid tagavad, et autorid ja esitajad või nende määratud esindajad saavad nõuda poolelt, kellega nad on sõlminud lepingu õiguste kasutamiseks, täiendavat õiglast tasu, kui on nõuetekohaselt ja põhjendatult tõestatud, et algselt kokkulepitud tasu on ebaproportsionaalselt väike võrreldes teose või esituse kasutamisest tuleneva tulu ja kasuga.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõik 1 – alalõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui autori või esitaja panus ei ole märkimisväärne, võttes arvesse kogu teose või esituse laadi.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust ja artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust.	Ilma et see piiraks muude õiguskaitsevahendite kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et vaidluste puhul, mis puudutavad artikli 14 kohast läbipaistvuskohustust, artikli 15 kohast lepingu kohandamise mehhanismi ja artikli 14 a kohast võõrandamatut tasu saamise õigust, võib kasutada vabatahtlikku, alternatiivset vaidluste lahendamise menetlust.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 1 – alalõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esimeses lõigus nimetatud toimingud võib algatada vaidluse mis tahes osapool või mitme autori ja esitaja ühishagi alusel sama lepingupartneriga ja samade nõuete alusel, või algatab selle nende nimel neid esindav kollektiivne organisatsioon. Otseselt menetlusega seotud kulud peaksid olema taskukohased.

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KELLELT ARVAMUSE KOOSTAJA ON TEAVET SAANUD

Alljärgnev loetelu on koostatud üksnes vabatahtlikkuse alusel ning selle eest vastutab ainuisikuliselt arvamuse koostaja. Arvamuse koostaja on saanud arvamuse projekti ettevalmistamisel, kuni selle vastuvõtmiseni komisjonis, teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt.

Metoodika. Dokumendi eesmärk on loetleda kõik sidusrühmad, kes esitasid oma arvamuse projektis käsitletava direktiivi suhtes. Loend hõlmab sidusrühmi, kes esitasid oma seisukohad isiklikul kohtumisel või telefonitsi kas pärast kohtumise ettepanekut või selle ajal, kui nad leidsid võimaluse aruteluks (eeldusel, et teabevahetus oli piisavalt pikk, et seda saab võrdsustada isikliku kohtumisega ning et vestlusel käsitleti direktiivi sisuliselt).

Avalike suhete ettevõtete poolt korraldatud kohtumiste puhul on ära näidatud asjaomane klient.

Loend on esitatud kronoloogilises järjekorras alates esimesest kohtumisest kuni viimaseni.

Käesolev loend hõlmab koosolekuid, mis toimusid ajavahemikul alates kuupäevast, mil arvamuse koostaja ametlikult määrati (26. oktoober 2016) kuni arvamuse projekti väljasaatmise kuupäevani CULT-komisjoni sekretariaati (3. veebruar 2017).

Üksus ja/või isik
PRS For Music
Syndicat de la Presse Quotidienne Nationale
Association de la Presse d’information Politique et Générale
LERU
Science Europe
Représentation permanente de la France auprès de l’Union européenne
EDRi
BEUC
Google
Edima
SNEP
SCAM
SACD
Europeana
Authors’ Group
IFJ
FERA
EWC
EPC
EBLIDA
IFLA
IFRRO
Communia
International Association of STM Publishers
SAA
ENPA
EMMA
CMS - Axel Springer
GESAC
CEPIC
Sacem
Audible Magic
IFPI
Avisa - Springer-Nature
IMPALA
FEP
SNE
Kreab - Soundcloud
Représentation permanente de la France auprès de l’Union européenne
NotaBene (YouTuber)
Dave Sheik (YouTuber)
La Tronche en Biais (YouTuber)
DanyCaligula (YouTuber)
Cabinet DN - RELX Group
News Media Europe
France Télévisions
IFJ

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Autoriõigus digitaalsel ühtsel turul
Viited	COM(2016)0593 – C8-0383/2016 – 2016/0280(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 6.10.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	CULT 6.10.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Marc Joulaud 7.11.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	28.2.2017
Vastuvõtmise kuupäev	11.7.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 8 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, Momchil Nekov, John Procter, Michaela Šojdrová, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Mary Honeyball, Marc Joulaud, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Martina Michels
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Lefteris Christoforou, Maria Heubuch

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

20	+
ALDE	María Teresa Giménez Barbat, Morten Løkkegaard
PPE	Lefteris Christoforou, Marc Joulaud, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Michaela Šojdrová
S&D	Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Mary Honeyball, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Julie Ward, Krystyna Łybacka
Verts/ALE	Maria Heubuch, Helga Trüpel

8	–
ALDE	Yana Toom
ECR	Emma McClarkin, Morten Messerschmidt, John Procter
EFDD	Isabella Adinolfi
GUE/NGL	Nikolaos Chountis, Martina Michels
S&D	Petra Kammerevert

1	0
ENF	Dominique Bilde

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (22.11.2017)

õiguskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul
(COM(2016)0593 – C8‑0383/2016 – 2016/0280(COD))

Arvamuse koostaja: Michał Boni

LÜHISELGITUS

LIBE-komisjoni arvamuse eelnõus keskendutakse direktiivi artiklile 13 ja vastavatele põhjendustele.

Kuna LIBE-komisjoni vastutusalas on põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid, on käesoleva arvamuse eesmärk tagada, et kõigis käesoleva õigusaktiga vastuvõetavates lahendustes võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat.

Arvamuse eelnõus selgitatakse, millised infoühiskonna teenusepakkujad on kõnesoleva artikliga hõlmatud. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes osutavad üldsusele edastamise toiminguid ning osalevad aktiivselt ja otseselt selles, et anda kasutajatele võimalus teoste üleslaadimiseks ja teoste üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sõlmivad õiguste omajatega litsentsilepingud. Need teenusepakkujad, kes osutavad üksnes tehnilise, automaatse ja passiivse iseloomuga teenuseid, ei kuulu nende sätete kohaldamisalasse. Artiklis 13 rõhutatakse ühtlasi, et teenusepakkujad, kes kuuluvad direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud vastutusest vabastamise erandi alla, jäetakse samuti kohaldamisalast välja.

Litsentsilepingute rakendamiseks võtavad teenusepakkujad asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid. Tehnoloogilise neutraalsuse huvides ning VKEde ja idufirmade tehnoloogilist suutlikkust arvesse võttes kõneldakse arvamuse eelnõus „asjakohastest ja proportsionaalsetest meetmetest“, sest see on laiem mõiste, mis võib hõlmata tehnoloogiaid ja/või muid meetmeid. Selline lähenemisviis tagab ka tehnoloogilise neutraalsuse. Kõikide meetmete puhul tuleb järgida põhiõigusi ja direktiivi 2000/31/EÜ artiklit 15.

Selleks et rakendada litsentsilepingud, rõhutatakse arvamuse projektis teenusepakkujate ja õiguste omajate koostöö vajalikkust. Arvamuse eelnõus selgitatakse selle koostöö teatavaid üksikasju. Õiguste omajad määravad infoühiskonna teenusepakkujate jaoks täpselt kindlaks teosed või materjali, mille suhtes neil on autoriõigused. Infoühiskonna teenusepakkujad teavitavad õiguste omajaid võetud meetmetest ja sellest, kui hästi need toimivad.

Liikmesriigid tagavad, et teenusepakkujad kehtestavad koostöös õiguste omajatega kaebuste lahendamise mehhanismi kasutajatele, kellel on väidetavalt õigus või nende suhtes kehtib erand kasutada kaitstud teoseid. Liikmesriigid tagavad samuti õiguskaitsemehhanismi kasutajate jaoks.

Et tagada heade tavade rakendamisel kasutajate arvamusega arvestamine, lubatakse kasutajate esindajatel osaleda dialoogis kõikide sidusrühmadega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile, mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on nad kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ³⁴ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.	Kui infoühiskonna teenusepakkujad pakuvad kasutajatele teenust, et talletada sisu ja võimaldada üldsusel sellele juurde pääseda, ning kui see tegevus kujutab endast teabe üldsusele edastamist ja ei ole üksnes tehniline, automaatne ja passiivne, peaksid nad olema kohustatud sõlmima õiguste omajatega autoriõigusega kaitstud teoste või muu materjali puhul litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ³⁴ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.
__________________	__________________
³⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).	³⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1–16).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse.	välja jäetud
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Selleks et saada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist, tuleb infoühiskonna teenusepakkujatel, kes on saanud teate või saanud teada, et autoriõigusega ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teost kasutatakse lubamatul viisil, kiiresti reageerida ja eemaldada vastav sisu või sõlmida asjaomaste õiguste omajatega õiglastel ja mõistlikel tingimustel litsentsileping. Teadete väärkasutuse või kuritarvitamise ärahoidmiseks ning teabe- ja väljendusvabaduse ja autoriõigust käsitlevate õigusnormide piirangute ja erandite kaitsmiseks peaks infoühiskonna teenuste kasutajatel olema juurdepääs tõhusatele ja kiiretele õiguskaitse- ja kaebuste lahendamise mehhanismidele.
Selgitus
Täienduse eesmärk on määrata selgelt kindlaks, milliste meetmete võtmist oodatakse infoühiskonna teenusepakkujatelt autoriõiguse rikkumise teate saamise korral.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.	Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes tegelevad aktiivselt ja otseselt kasutajatele võimaluse loomisega teoste üleslaadimiseks, teoste üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ja nende reklaamimiseks, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse. Selliste meetmete puhul tuleb järgida Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja nendega ei tohi kehtestada infoühiskonna teenusepakkujatele üldist kohustust kontrollida teavet, mida nad edastavad või salvestavad, nagu on sätestatud direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 15.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 38 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Selliste meetmete rakendamiseks on esmatähtis koostöö infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel. Õiguste omajad peaksid infoühiskonna teenusepakkujate jaoks täpselt kindlaks määrama teosed või materjali, mille suhtes neil on autoriõigus. Teenusepakkujatega sõlmitud kokkulepete rakendamisel peaksid õiguste omajad vastutama kolmandate isikute nõuete eest seoses selliste teoste kasutamisega, mida nad on pidanud enda omaks.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Koostöö infoühiskonna teenusepakkujatega, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, ja õiguste omajate vahel on väga oluline tehnoloogiate, näiteks sisutuvastustehnoloogiate toimimiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu, ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust. Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta.	välja jäetud
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv IV jaotis – 2. peatükk – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaitstud sisu teatav kasutamine internetipõhiste teenuste puhul	Kaitstud sisu teatav kasutamine
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks suure hulga teoseid ja muud materjali, mis on üles laaditud kasutajate poolt	Kaitstud sisu kasutamine infoühiskonna teenusepakkujate poolt, kes talletavad ja teevad kättesaadavaks teoseid ja muud materjali
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad ja võimaldavad avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale teostele või muule materjalile, mis on üles laaditud kasutajate poolt, võtavad koostöös õiguste omajatega meetmed, et tagada õiguste omajatega nende teoste või muu materjali kasutamiseks sõlmitud lepingute toimimine või vältida oma teenuste kaudu selliste teoste või muu materjali kättesaadavust, mille on õiguste omajad koostöös teenusepakkujatega kindlaks määranud. Kõnealused meetmed, näiteks tõhusate sisutuvastustehnoloogiate kasutamine, peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed. Teenusepakkujad annavad õiguste omajatele asjakohast teavet meetmete kasutuselevõtu ja toimimise kohta ning, kui see on asjakohane, annavad aru teoste ja muu materjali tuvastamise ja kasutamise kohta.	1. Kui infoühiskonna teenusepakkujad pakuvad kasutajatele teenust, et talletada sisu ja võimaldada üldsusel sellele juurde pääseda, ning kui see tegevus ei ole hõlmatud direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud vastutusest vabastamise erandiga, võtavad nad asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et tagada õiguste omajatega sõlmitud litsentsilepingute toimimine. Selliste lepingute puhul tuleb järgida kasutajate põhiõigusi ja nendega ei tohi kehtestada infoühiskonna teenusepakkujatele üldist kohustust kontrollida teavet, mida nad edastavad või talletavad kooskõlas direktiivi 2000/31/EÜ artikliga 15.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Et tagada litsentsilepingute toimimine, nagu on osutatud lõikes 1, teevad infoühiskonna teenusepakkujad ja õiguste omajad omavahel koostööd. Õiguste omajad määravad infoühiskonna teenusepakkujate jaoks täpselt kindlaks teosed või materjali, mille suhtes neil on autoriõigus. Infoühiskonna teenusepakkujad teavitavad õiguste omajaid võetud meetmetest ja sellest, kui hästi need toimivad ning, kui see on asjakohane, annavad regulaarselt aru teoste ja muu materjali kasutamise kohta.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud meetmete üle.	2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teenusepakkujad võtavad koostöös õiguste omajatega kasutusele kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad vaidluste korral punktis 1 osutatud litsentsilepingute rakendamise üle.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liikmesriigid tagavad kasutajatele õiguse pöörduda kohtu või muu pädeva asutuse poole, et teostada oma kasutusõigust erandi või piirangu alusel, ja esitada kaebus lõike 3 kohaselt kehtestatud piiravate meetmete kohta.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd infoühiskonna teenusepakkujate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad, nagu asjakohased ja proportsionaalsed sisutuvastustehnoloogiad, võttes muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.	3. Vajaduse korral edendavad liikmesriigid koostööd lõikes 1 osutatud infoühiskonna teenusepakkujate, kasutajate esindajate ja õiguste omajate vahel sidusrühmade dialoogi kaudu, et teha kindlaks parimad tavad lõike 1 rakendamiseks. Võetud meetmed on asjakohased ja proportsionaalsed ning võtavad muu hulgas arvesse teenuste olemust, tehnoloogiate kättesaadavust ja nende tõhusust tehnika arengu valguses.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – punkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Linkimine juba üldsusele kättesaadavale sisule ei kujuta endast allika sisu üldsusele edastamist, kui link sisaldab üksnes allika sisu leidmiseks või taotlemiseks vajalikku teavet.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Autoriõigused digitaalsel ühtsel turul
Viited	COM(2016)0593 – C8-0383/2016 – 2016/0280(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 6.10.2016
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	LIBE 16.3.2017
Arvamuse koostaja(d) nimetamise kuupäev	Michał Boni 30.3.2017
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	29.5.2017	20.11.2017
Vastuvõtmise kuupäev	20.11.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 5 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Jan Philipp Albrecht, Monika Beňová, Malin Björk, Michał Boni, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Barbara Matera, József Nagy, Péter Niedermüller, Soraya Post, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Carlos Coelho, Pál Csáky, Maria Grapini, Anna Hedh, Jeroen Lenaers, Maite Pagazaurtundúa Ruiz
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	André Elissen, Eugen Freund, Elisabetta Gardini, Susanne Melior, Virginie Rozière

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

36	+
ALDE	Nathalie Griesbeck, Sophia in 't Veld, Maite Pagazaurtundúa Ruiz
ECR	Monica Macovei, Helga Stevens
GUE/NGL	Malin Björk, Cornelia Ernst, Marie-Christine Vergiat
PPE	Asim Ahmedov Ademov, Michał Boni, Carlos Coelho, Pál Csáky, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, József Nagy, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský
S&D	Monika Beňová, Eugen Freund, Ana Gomes, Maria Grapini, Anna Hedh, Cécile Kashetu Kyenge, Dietmar Köster, Susanne Melior, Péter Niedermüller, Soraya Post, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer
VERTS/ALE	Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Judith Sargentini, Bodil Valero

5	–
ENF	André Elissen, Auke Zijlstra
NI	Udo Voigt
PPE	Elisabetta Gardini, Barbara Matera

3	0
EFDD	Kristina Winberg
S&D	Juan Fernando López Aguilar, Virginie Rozière

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Autoriõigus digitaalsel ühtsel turul
Viited	COM(2016)0593 – C8-0383/2016 – 2016/0280(COD)
EP-le esitamise kuupäev	14.9.2016
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	JURI 6.10.2016
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	INTA 6.10.2016	ITRE 6.10.2016	IMCO 6.10.2016	CULT 6.10.2016
	LIBE 16.3.2017
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	INTA 12.10.2016
Kaasatud komisjonid istungil teada andmise kuupäev	IMCO 19.1.2017
Raportöörid nimetamise kuupäev	Axel Voss 12.10.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	12.1.2017	22.3.2017	13.7.2017
Vastuvõtmise kuupäev	20.6.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	14 9 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Heidi Hautala, Mary Honeyball, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Isabella Adinolfi, Sergio Gaetano Cofferati, Luis de Grandes Pascual, Geoffroy Didier, Angel Dzhambazki, Angelika Niebler, Jens Rohde
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Luke Ming Flanagan
Esitamise kuupäev	29.6.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

14	+
ALDE	Jean-Marie Cavada, António Marinho e Pinto
EFDD	Joëlle Bergeron
ENF	Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton
PPE	Geoffroy Didier, Rosa Estaràs Ferragut, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka
S&D	Enrico Gasbarra, Mary Honeyball

9	–
EFDD	Isabella Adinolfi
GUE/NGL	Luke Ming Flanagan
S&D	Mady Delvaux, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Evelyn Regner
VERTS/ALE	Max Andersson, Heidi Hautala, Julia Reda

2	0
ECR	Angel Dzhambazki, Sajjad Karim

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Viimane päevakajastamine: 13. juuli 2018

Õigusteave - Privaatsuspoliitika