RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/106/EMÜ (millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel)
19.7.2018 - (COM(2017)0648 – C8-0391/2017 – 2017/0290(COD)) - ***I
Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Daniela Aiuto
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/106/EMÜ (millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel)
(COM(2017)0648 – C8-0391/2017 – 2017/0290(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0648),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0391/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,
– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust[1],
– pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0259/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Transpordi negatiivne mõju õhusaastele, kasvuhoonegaaside heitele, liiklusõnnetustele, mürale ja ummikutele on majanduse ning Euroopa elanike tervise ja heaolu seisukohast jätkuvalt problemaatiline. Vaatamata sellele, et negatiivse mõju peamiseks põhjuseks on maanteevedu, kasvab kaupade maanteeveo maht 2050. aastaks prognooside kohaselt 60 %. |
(1) Käesoleva direktiivi üldeesmärk on luua ressursitõhus mitmeliigiline transpordivõrk ning vähendada transpordi negatiivset mõju õhusaastele, kasvuhoonegaaside heitele, liiklusõnnetustele, mürale ja ummikutele. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(2) Veotoimingute negatiivse mõju vähendamine on üks liidu transpordipoliitika peamistest eesmärkidest. Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ,21 millega kehtestatakse kombineeritud veo arengut soodustavad meetmed, on ainus liidu õigusakt, millega luuakse otsesed stiimulid üleminekuks kaupade maanteeveolt sellistele väiksema heitega transpordiliikidele nagu siseveetransport, meretransport ja raudteevedu. |
(2) Veotoimingute negatiivse mõju vähendamine on üks liidu transpordipoliitika peamistest eesmärkidest. Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ,21 millega kehtestatakse kombineeritud veo arengut soodustavad meetmed, on ainus liidu õigusakt, millega luuakse otsesed stiimulid üleminekuks kaupade maanteeveolt sellistele väiksema heitega transpordiliikidele nagu siseveetransport, meretransport ja raudteevedu. Selleks et kaupade maanteeveo negatiivset mõju veelgi vähendada, tuleks julgustada liikmesriike uurima ja jagama parimaid tavasid seoses lahendustega, mille tulemuseks on paremad marsruudid, võrkude optimeerimine, veokite tõhusam koormatus ning väliskulude maksustamise võimalused. | ||||||||||||||||||||||||||||||
_________________ |
_________________ | ||||||||||||||||||||||||||||||
21 Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38). |
21 Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38). | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(3) Kaupade maanteevedude puhul, mille pikkus on üle 300 km, on eesmärgiks seatud üleminek muudele transpordiliikidele 30 % ulatuses 2030. aastaks ja enam kui 50 % ulatuses 2050. aastaks, et optimeerida mitmeliigiliste logistikasüsteemide toimimist muu hulgas energiatõhusamate transpordiliikide kasutamise edendamise kaudu; selle eesmärgi poole pürgimine on kulgenud oodatust aeglasemalt ja praeguste prognooside kohaselt eesmärki ei saavutata. |
(3) Kaupade maanteevedude puhul, mille pikkus on üle 300 km, on eesmärgiks seatud üleminek muudele transpordiliikidele (näiteks raudtee- või veetransport) 30 % ulatuses 2030. aastaks ja enam kui 50 % ulatuses 2050. aastaks; see eesmärk tuleb saavutada raudtee- ja veetranspordisektori tõhustamise ja taristu parandamise kaudu. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(4) Direktiiv 92/106/EMÜ on aidanud kaasa kombineeritud vedu käsitleva liidu poliitika arengule ning kaubaveo puhul minna märkimisväärsel määral üle maanteeveolt muudele transpordiliikidele. Kõnealuse direktiivi rakendamisega seotud puudused, eelkõige selle mitmetähenduslik sõnastus ja aegunud sätted, ning selle toetusmeetmete piiratud ulatus, on selle mõju oluliselt vähendanud. |
(4) Direktiiv 92/106/EMÜ on aidanud kaasa kombineeritud vedu käsitleva liidu poliitika arengule ning kaubaveo puhul minna märkimisväärsel määral üle maanteeveolt muudele transpordiliikidele. Kõnealuse direktiivi rakendamisega seotud puudused, eelkõige selle mitmetähenduslik sõnastus ja aegunud sätted, selle toetusmeetmete piiratud ulatus ning bürokraatlikud ja protektsionistlikud takistused raudteesektoris, on selle mõju oluliselt vähendanud. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(4 a) Käesolev direktiiv peaks andma võimalused tõhusateks ühend- ja mitmeliigilisteks kaubaveoteenusteks, võimaldades eri transpordiliikidele võrdseid tingimusi. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(5) Direktiivi 92/106/EMÜ tuleks lihtsustada ja selle rakendamist parandada, vaadates läbi kombineeritud veoga seotud majanduslikud stiimulid, et soodustada kaubaveo puhul üleminekut maanteeveolt sellistele transpordiliikidele, mis on keskkonnasõbralikumad, ohutumad, energiatõhusamad ja tekitavad vähem ummikuid. |
(5) Direktiivi 92/106/EMÜ tuleks lihtsustada ja selle rakendamist parandada, vaadates läbi kombineeritud veoga seotud majanduslikud stiimulid, et suurendada raudtee- ja veetranspordi konkurentsivõimet võrreldes maanteeveoga. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(6) Riigisisesed ühendveod moodustavad 19,3 % kõigist liidu ühendvedudest. Selliseid ühendvedusid ei toetata praegu direktiiviga 92/106/EMÜ ette nähtud toetusmeetmetega direktiivis sätestatud kombineeritud veo kitsa määratluse tõttu. Samas ulatub riigisisestest maanteevedudest tulenev negatiivne mõju ning eelkõige kasvuhoonegaaside heite ja ummikute mõju väljapoole riigipiire. Seega on vaja laiendada direktiivi 92/106/EMÜ kohaldamisala riigisisestele (liikmesriigi piires toimuvatele) kombineeritud vedudele, et toetada kombineeritud veo edasist arengut liidus ning seega laialdasemat üleminekut maanteeveolt raudtee-, sisevee- ja lähimerevedudele. |
(6) Riigisisesed ühendveod moodustavad 19,3 % kõigist liidu ühendvedudest. Selliseid ühendvedusid ei toetata praegu direktiiviga 92/106/EMÜ ette nähtud toetusmeetmetega direktiivis sätestatud kombineeritud veo kitsa määratluse tõttu. Samas ulatub riigisisestest maanteevedudest tulenev negatiivne mõju ning eelkõige kasvuhoonegaaside heite ja ummikute mõju väljapoole riigipiire. Seega on vaja laiendada direktiivi 92/106/EMÜ kohaldamisala riigisisestele (liikmesriigi piires toimuvatele) kombineeritud vedudele, et toetada kombineeritud veo edasist arengut liidus ning seega laialdasemat üleminekut maanteeveolt raudtee-, sisevee- ja lähimerevedudele. Kabotaažieeskirjadest erandi tegemine piirdub aga endiselt mitme liikmesriigi vahel toimuvate rahvusvaheliste kombineeritud vedudega. Liikmesriigid peavad korraldama tõhusaid kontrolle, et tagada nende eeskirjade järgimine ning edendada töö- ja sotsiaalsete tingimuste ühtlustamist eri transpordiliikide ja liikmesriikide vahel. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(7 a) Siseturu hea toimimise tagamiseks tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/20091 a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1072/20091 b kombineeritud vedude maanteeveoetappidele, kui need moodustavad vastavalt osa rahvusvahelisest veost või riigisisesest veost. Tagada tuleb ka teises liikmesriigis tegutsevate sõidukijuhtide sotsiaalkaitse. Kombineeritud vedude maanteeveoetappidel tegutsevate veoettevõtjate suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ1 c sätteid sõidukijuhtide lähetamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL1 d sätteid kõnealuste sätete jõustamise kohta. Maanteeveoetappe tuleks lugeda ühe kombineeritud veotoimingu lahutamatuteks osadeks. Eelkõige tuleks rahvusvaheliste kombineeritud vedude maanteeveoetappide suhtes kohaldada nimetatud direktiivide rahvusvahelisi vedusid käsitlevaid eeskirju. Lisaks tuleks kabotaažvedude korral riigisiseste kombineeritud vedude maanteeveoetappide suhtes kohaldada määruses (EÜ) nr 1072/2009 sätestatud kabotaažvedusid käsitlevaid eeskirju. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
_________________ | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51). | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72). | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1). | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 d Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11). | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(9 a) Tuleb täpsustada, et kraanaga tõstetavate haagiste ja poolhaagiste lubatud täismass on 44 tonni, kui laadimisüksused on identifitseeritud vastavalt rahvusvahelistele standarditele ISO 6346 ja EN 3044. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(11) Aegunud kord, mille alusel kasutatakse kombineeritud vedude toimumise tõendamiseks pitsereid, takistab direktiivi 92/106/EMÜ täitmise tulemuslikku tagamist ning selles sätestatud meetmete kohaldamiseks sobivuse kontrollimist. Tuleks täpsustada, milliseid tõendeid on vaja kombineeritud veo toimumise tõendamiseks ning millisel viisil selliseid tõendeid esitatakse. Edendada tuleks elektroonilise veoteabe kasutamist ja edastamist, mis võiks lihtsustada asjakohaste tõendite esitamist ja nende menetlemist asjaomaste ametiasutuste poolt. Kasutada tuleks usaldusväärset ja autentset vormingut. Regulatiivse raamistiku ja algatuste puhul, millega lihtsustatakse haldusmenetlusi ja veotoimingutega seonduvat digiteerimist, tuleks arvesse võtta liidu tasandi suundumusi. |
(11) Aegunud kord, mille alusel kasutatakse kombineeritud vedude toimumise tõendamiseks pitsereid, takistab direktiivi 92/106/EMÜ täitmise tulemuslikku tagamist ning selles sätestatud meetmete kohaldamiseks sobivuse kontrollimist. Tuleks täpsustada, milliseid tõendeid on vaja kombineeritud veo toimumise tõendamiseks ning millisel viisil selliseid tõendeid esitatakse. Edaspidi paberdokumentide kasutamisest järk-järgult loobumiseks tuleks edendada elektroonilise veoteabe kasutamist ja edastamist, mis peaks lihtsustama asjakohaste tõendite esitamist ja nende menetlemist asjaomaste ametiasutuste poolt. Kasutada tuleks usaldusväärset ja autentset vormingut. Regulatiivse raamistiku ja algatuste puhul, millega lihtsustatakse haldusmenetlusi ja veotoimingutega seonduvat digiteerimist, tuleks arvesse võtta liidu tasandi suundumusi. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(11 a) Selleks et muuta kombineeritud vedu konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks ettevõtjatele, eeskätt väga väikestele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), tuleks võimalikult suurel määral vähendada halduskoormust, mis võib võrreldes üheliigilise veoga kaasneda kombineeritud veoga. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(12) Direktiivis 92/106/EMÜ kindlaks määratud kehtivate majanduslike toetusmeetmete ulatus on väga piiratud; need koosnevad maksumeetmetest (nimelt maksutagastustest või maksude vähendamisest), mida kohaldatakse ainult kombineeritud raudtee- ja maanteevedude puhul. Selliseid meetmeid tuleks laiendada kombineeritud vedudele, mis hõlmavad sisevee- ja meretransporti. Toetada tuleks ka muid asjaomast liiki meetmeid, näiteks taristuinvesteeringute toetusmeetmeid ja mitmesuguseid majanduslikke toetusmeetmeid. |
(12) Direktiivis 92/106/EMÜ kindlaks määratud kehtivate majanduslike toetusmeetmete ulatus on väga piiratud; need koosnevad maksumeetmetest (nimelt maksutagastustest või maksude vähendamisest), mida kohaldatakse ainult kombineeritud raudtee- ja maanteevedude puhul. Selliseid meetmeid tuleks laiendada kombineeritud vedudele, mis hõlmavad sisevee- ja meretransporti. Toetada tuleks ka muid asjaomast liiki meetmeid, näiteks taristusse ja digitaaltehnoloogiasse tehtavate investeeringute toetusmeetmeid ja mitmesuguseid majanduslikke toetusmeetmeid. Seoses digitaaltehnoloogiaga tuleks ette näha üleminekuperiood kombineeritud veo toimumist tõendavate dokumentide elektrooniliseks muutmiseks. Selle aja jooksul tuleks kontrolliasutuste vahendeid tehnoloogiliselt ajakohastada. Liikmesriigid peaksid seadma esmatähtsale kohale investeeringud ümberlaadimisterminalidesse, et vähendada teedel ummikuid, leevendada sellise taristuta tööstuspiirkondade eraldatust ning parandada kaubakäitlusrajatiste juurdepääsetavust ning füüsilist ja digitaalset ühenduvust. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(13) Peamine taristuga seotud kitsaskoht, mis takistab üleminekut kaupade maanteeveolt muudele transpordiliikidele, on seotud ümberlaadimisterminalidega. Ümberlaadimisterminalide praegune paiknemine ja katvus liidus, vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu ulatuses, on ebapiisav; samas ollakse lähedal olemasolevate ümberlaadimisterminalide mahutavuse piirile ning mahutavust tuleb suurendada, et tulla toime kaubaveomahu üldise kasvuga. Ümberlaadimisterminalide mahutavusse investeerimine võib vähendada üldisi ümberlaadimiskulusid ja tuua kaasa ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku, nagu on juhtunud teatavates liikmesriikides. Seega peaksid liikmesriigid koostöös naaberliikmesriikide ja komisjoniga tagama uute kombineeritud veoks kasutatavate ümberlaadimisterminalide ehitamise ja ümberlaadimissuutlikkuse suurendamise või veoettevõtjatele kättesaadavaks tegemise. See stimuleeriks alternatiivsete kaubaveoviiside kasutamist ja soodustaks ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut, muutes kombineeritud veod seeläbi maanteeveoga võrreldes konkurentsivõimelisemaks. Ümberlaadimisterminalide katvust ja mahutavust tuleks suurendada vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu ulatuses. Keskmiselt peaks igast liidus asuvast laadimispaigast kõige enam 150 km kaugusel asuma üks sobiv ümberlaadimisterminal. |
(13) Peamine taristuga seotud kitsaskoht, mis takistab üleminekut kaupade maanteeveolt muudele transpordiliikidele, on seotud ümberlaadimisterminalidega ning probleemi süvendab üleeuroopalise transpordivõrgu ebaühtlane rakendamine. Ümberlaadimisterminalide praegune paiknemine ja katvus liidus, vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu ulatuses, on ebapiisav; samas ollakse lähedal olemasolevate ümberlaadimisterminalide mahutavuse piirile ning mahutavust tuleb suurendada, et tulla toime kaubaveomahu üldise kasvuga. Ümberlaadimisterminalide mahutavusse investeerimine võib vähendada üldisi ümberlaadimiskulusid ja tuua kaasa ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku, nagu on juhtunud teatavates liikmesriikides. Seega peaksid liikmesriigid koostöös naaberliikmesriikide ja komisjoniga tagama vajaduse korral olemasolevate ümberlaadimisterminalide laiendamise ning uute kombineeritud veoks kasutatavate ümberlaadimisterminalide ehitamise ja ümberlaadimissuutlikkuse suurendamise või veoettevõtjatele kättesaadavaks tegemise või ümberlaadimispunktide rajamise piirkondadesse, kus neid vajatakse. See stimuleeriks alternatiivsete kaubaveoviiside kasutamist ja soodustaks ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut, muutes kombineeritud veod seeläbi maanteeveoga võrreldes konkurentsivõimelisemaks. Ümberlaadimisterminalide katvust ja mahutavust tuleks suurendada vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu ulatuses. Keskmiselt peaks igast liidus asuvast laadimispaigast kõige enam 150 km kaugusel asuma üks sobiv ümberlaadimisterminal. Kombineeritud veod peaksid saama kasu tuludest, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ1 a artiklis 2 sätestatud väliskulumaksudest. | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
__________________ | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest (EÜT L 187, 20.7.1999, lk 42). | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(13 a) Liikmesriigid peaksid seadma esmatähtsale kohale investeeringud ümberlaadimisterminalidesse, et vähendada kitsaskohti ja ummikupiirkondi, eeskätt linnapiirkondade ja linnalähedaste piirkondade lähedal, hõlbustada looduslike takistuste, nagu mägipiirkondade ületamist, tõhustada piiriüleseid ühendusi, vähendada kahjulikku õhusaasteainete heidet ning nende tööstuspiirkondade eraldatust, kus sellised taristud puuduvad. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(14) Liikmesriigid peaksid lisaks kehtivatele meetmetele rakendama täiendavaid majanduslikke toetusmeetmeid, mis oleks suunatud kombineeritud veo eri etappidele, et vähendada kaupade maanteevedu ning soodustada muude transpordiliikide, näiteks raudtee-, sisevee- ja meretranspordi kasutamist, kahandades nii õhusaastet, kasvuhoonegaaside heidet, liiklusõnnetuste arvu, müra ja liiklusummikuid. Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate maksude või veotasude vähendamist, kombineeritud vedude käigus tegelikult veetud ühendveo-laadimisüksustega seotud toetusi ning ümberlaadimiskulude osalist hüvitamist. |
(14) Liikmesriigid peaksid lisaks kehtivatele meetmetele rakendama täiendavaid majanduslikke toetusmeetmeid, mis oleks suunatud kombineeritud veo eri etappidele, et vähendada kaupade maanteevedu ning soodustada muude transpordiliikide, näiteks raudtee-, sisevee- ja meretranspordi kasutamist, kahandades nii õhusaastet, kasvuhoonegaaside heidet, liiklusõnnetuste arvu, müra ja liiklusummikuid, ning edendama meetmeid, millega hoogustada sektori ja siseturu digiteerimist ja see teoks teha. Sellised meetmed võivad muu hulgas hõlmata teatavate maksude või veotasude vähendamist, kombineeritud vedude käigus tegelikult veetud ühendveo-laadimisüksustega seotud toetusi ning ümberlaadimiskulude osalist hüvitamist. Need meetmed võiksid hõlmata ühendatud süsteemide integreerimist ja toimingute automatiseerimist ning investeerimist digitaalsesse logistikasse, uuenduslikesse kaubakäitlussüsteemidesse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ja intelligentsetesse transpordisüsteemidesse, et soodustada teabevooge. Need meetmed võiksid samuti hõlmata kombineeritud veo keskkonnatoime, tõhususe ja säästlikkuse parandamist, soodustades keskkonnahoidlike või vähese heitega sõidukite ning alternatiivkütuste kasutamist, toetades energiatõhususe alaseid jõupingutusi ja taastuvenergia kasutamist kogu kombineeritud veo ahelas ning vähendades transpordiga seotud mitmesuguseid häirivaid tegureid, sealhulgas müra. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(14 a) Liidu eri vahenditest ja teadusuuringute rahastamise programmidest tuleks jätkata liikmesriikide toetamist käesoleva direktiivi eesmärkide täitmisel. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 b (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(14 b) Logistikasse investeerimine on ka oluline võimendav tegur kombineeritud veo konkurentsivõime suurendamiseks. Digitaalsete lahenduste, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning intelligentsete ühendatud süsteemide süstemaatilisem kasutamine hõlbustaks andmete vahetamist ning aitaks muuta ümberlaadimistoimingud tõhusamaks, soodsamaks ja vähem aeganõudvaks. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 c (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(14 c) Investeerimine logistikaahela ja eeskätt ümberlaadimisterminalide tööjõu koolitamisse aitaks samuti suurendada kombineeritud veo konkurentsivõimet. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(15) Kombineeritud vedude toetusmeetmeid tuleks rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud riigiabi eeskirjade põhimõtete kohaselt. |
(15) Kombineeritud vedude toetusmeetmeid tuleks rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud riigiabi eeskirjade põhimõtete kohaselt. Riigiabi soodustab majandustegevuse arengut siis, kui see ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, ning see on kasulik vahend üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimiseks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses. Seepärast peaks komisjon sellistel juhtudel kaaluma võimalust vabastada liikmesriigid osaliselt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud kohustusest komisjoni teavitada. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(16) Toetusmeetmeid tuleks vastavalt vajadusele koordineerida liikmesriikide ja komisjoni vahel. |
(16) Lähestikku asuvate liikmesriikide investeeringute võimaliku kattumise vältimiseks tuleks toetusmeetmeid vastavalt vajadusele koordineerida liikmesriikide ja komisjoni vahel liikmesriikide pädevate asutuste tiheda koostöö kaudu. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(17) Liikmesriigid peaksid toetusmeetmeid ka regulaarselt läbi vaatama, et tagada nende tulemuslikkus ja tõhusus. |
(17) Liikmesriigid peaksid toetusmeetmeid ka regulaarselt läbi vaatama, et tagada nende tulemuslikkus ja tõhusus, ning hinnata tuleks nende üldist mõju Euroopa transpordisektorile, nagu on kirjeldatud Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegias. Vastavalt vajadusele tuleks võtta parandusmeetmeid. Komisjon peaks liikmesriikide esitatava teabe alusel hindama liikmesriikide võetavaid eri meetmeid ja nende tõhusust ning soodustama heade tavade jagamist. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(18 a) Võrreldava ja usaldusväärse statistika puudumine takistab praegu kombineeritud veo hindamist liidus ning meetmete võtmist selle potentsiaali kasutamiseks. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(19) Et pidada sammu liidu transpordi ja eelkõige kombineeritud vedude turu arenguga, peaksid liikmesriigid koguma asjakohaseid andmeid ja teavet ning nende kohta komisjonile regulaarselt aruandeid esitama; komisjon peaks iga nelja aasta tagant esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande. |
(19) Et pidada sammu liidu transpordi ja eelkõige kombineeritud vedude turu arenguga, peaksid liikmesriigid koguma asjakohaseid andmeid ja teavet ning nende kohta komisjonile regulaarselt aruandeid esitama; komisjon peaks iga nelja aasta tagant esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning liikmesriikide pädevatele asutustele käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
|
(19 a) Komisjon peaks vastutama käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise eest ning kogu ELis kombineeritud veo arendamise eesmärgi täitmise eest 2030. ja 2050. aastaks. Selleks peaks komisjon regulaarselt hindama kombineeritud veo osakaalu suurendamisel tehtud edusamme igas liikmesriigis, võttes aluseks liikmesriikide esitatud teabe, ning peaks vajaduse korral esitama ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks, et saavutada kõnealune kogu liitu hõlmav eesmärk. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 | |||||||||||||||||||||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||||||||||||||
(22) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on maanteeveolt keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele ülemineku edendamine ning seeläbi liidu transpordisüsteemi negatiivse välismõju vähendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid saab paremini saavutada liidu tasandil, võttes arvesse kombineeritud kaubaveo peamiselt piiriülest iseloomu ja taristute omavahelist seotust ning probleeme, mille lahendamiseks direktiiv on ette nähtud, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(22) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on eelkõige kombineeritud veo maanteeveoga võrreldes konkurentsivõimeliseks muutmine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid saab paremini saavutada liidu tasandil, võttes arvesse kombineeritud kaubaveo peamiselt piiriülest iseloomu ja taristute omavahelist seotust ning probleeme, mille lahendamiseks direktiiv on ette nähtud, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. | ||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 1 – lõige 2 – punkt a | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 1 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 1 – lõige 2 – lõik 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 1 – lõige 3 – lõik 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 1 – lõige 3 – lõik 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 1 – lõige 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt e a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt f – alapunkt ii | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h – alapunkt i | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h – alapunkt ii | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt h – alapunkt iii | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt i – alapunkt ii | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt j – alapunkt ii | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 2 – punkt j a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 5 – lõik 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 5 – lõik 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 5 – lõik 2 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 3 – lõige 6 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d b (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||
Liikmesriigid koguvad kas otse või nende määratud organite kaudu teavet kaubavoogude kohta teedel ELi põhitelgedel. Selline meede aitaks töötada välja uusi kombineeritud veo teenuseid ja soodustada ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut, säilitades samas maanteeveo-ettevõtjate äriteabe konfidentsiaalsuse. | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 3 – punkt c | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 3 – punkt c a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 3 – punkt d | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus) Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:31992L0106) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus) Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:31992L0106) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 c (uus) Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:31992L0106) | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 – punkt b | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 1 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 1 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 2 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 2 b (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 5 a (uus) | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||||||||||||||
Lähimerevedu ja siseveeteedel toimuv vedu peaksid kuuluma siseriiklikult soodustatavate transpordiliikide hulka mittediskrimineerival viisil. | |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 8 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 9a – lõige 3 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 9a – lõige 4 | |||||||||||||||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 10a – lõige 2 | |||||||||||||||||||||||||||||||
|
- [1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
SELETUSKIRI
Komisjoni ettepanek
Direktiiviga 92/106/EMÜ (kombineeritud vedude direktiiv) kehtestatakse kaupade teatavate kombineeritud vedude ühiseeskirjad. Eesmärgiks on raudtee-, sisevee- ja meretranspordi ühtekoondamisega vähendada maantee-kaubavedude mahtu. Kombineeritud vedude direktiiv on ainuke ELi tasandi õigusakt, millega luuakse otsesed stiimulid üleminekuks kaupade maanteeveolt väiksema heitega transpordiliikidele. Ühendvedudel kasutatakse ulatuslikult selliseid transpordiliike (raudtee-, sisevee- ja meretransport), mis põhjustavad vähem kahjulikke välismõjusid (heitkogused, müra, õnnetused).
Kehtivate eeskirjade läbivaatamisele eelnes komisjonipoolne praeguste õigusaktide toimivuskontroll koos liikmesriikide ja sidusrühmadega konsulteerimisega. Kontroll näitas, et kombineeritud vedude direktiivi mõju on küll jäänud tagasihoidlikuks, kuid see on siiski üks vahenditest, mis kiirendavad ühendkaubavedude kasutuselevõtmist. Väljaselgitatud puuduste kõrvaldamine aitaks selle tõhusust ja tulemuslikkust tõsta. Praegu on põhiprobleemid 1) vähem soodsad tingimused võrreldes maanteevedudega ja 2) ühendveotaristute hõredus ja ebapiisav läbilaskevõime. Läbivaadatud direktiiviga:
– täpsustatakse ja laiendatakse kombineeritud veo mõistet;
– parandatakse sobivus- ja jõustamistingimuste järelevalvet;
– täiustatakse direktiivis sätestatud aruandlus- ja järelevalvetingimusi ning
– suurendatakse stiimulite tulemuslikkust.
Komisjon teeb ettepaneku laiendada direktiivi kohaldamisala ka riigisisestele vedudele. Kombineeritud veo üks maanteeveoetapp ei või olla pikem kui linnulennult 150 km või, kui see on pikem, siis mitte enam kui linnulennult 20 % kogu kombineeritud veo pikkusest. Liikmesriigid võivad siin teatud juhtudel erandeid lubada. Kabotaažvedudel tehakse erandeid üksnes rahvusvahelise kombineeritud veo osaks olevaid maanteeveoetappe läbivatele sõidukitele.
Tuleb selgelt tõendada, et tegemist on kombineeritud veoga. Komisjoni ettepanekus esitatakse loend dokumentidest, mida vedaja peaks teel tehtava kontrolli korral esitama. Sellised tõendid võib esitada või edastada elektrooniliselt.
Komisjoni ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile aruande nende territooriumil toimunud kombineeritud vedude kohta. Komisjon koostab ja esitab aruande, milles hinnatakse majandusarenguid, direktiivi rakendamise tulemusi, liikmesriikide võetud toetusmeetmete tõhusust ja tulemuslikkust ja võimalikke järgnevaid meetmeid, sealhulgas kombineeritud veo mõiste muutmist.
Stiimulite tulemuslikkuse tõstmise osas peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid ümberlaadimisterminalidesse tehtavate investeeringute toetamiseks ning tagama, et ükski punkt kogu liidus ei oleks sellisest terminalist kaugemal kui 150 km.
Ning liikmesriigid peavad määrama ühe või mitu pädevat asutust, kes tagavad direktiivi täitmise.
Raportööri seisukoht
Raportöör toonitab, et kaupade veol kombineeritud vedude soodustamine on tähtis küsimus.
Kombineeritud veod võivad aidata oluliselt vähendada transpordi mõju tervisele ja keskkonnale, toetada üleminekut vähem saastavatele transpordiliikidele ja täita kasvuhoonegaaside heitkoguste alandamise eesmärke.
Seetõttu võimaldavad kombineeritud veod transpordisektorit kaasajastada ja kaubavedude logistikat täiustada, vähendada ummikuid ja ümberlaadimisterminale paremini juhtida. Tuleb võtta meetmeid taristuinvesteeringute ja majanduslike stiimulite näol.
Üldiselt toetab raportöör komisjoni ettepanekut ja võtab eelnenud REFITi hindamise tulemused teadmiseks, kuid leiab, et mitmes aspektis tuleb ettepanekut tõhustada ja vastavalt muuta. Edasine tehniline töö kombineeritud vedude mõiste selgemaks muutmiseks peaks ühtlasi hõlbustama ajakohastatud eeskirjade rakendamist liikmesriikides.
Kohaldamisala ja mõisted
Raportöör teeb ettepaneku direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad sõidukid paremini määratleda, nimelt eristada sõidukijuhiga ja ilma juhita sõidukeid / laadimisüksusi.
Ettevõtjate diskrimineerimise ja liikmesriikidevaheliste konkurentsiprobleemide vältimiseks tuleks kõiki liikmesriike kohustada üldjuhul lubama maanteeveoetapi pikkuse piirangut ületada, kuid seda väga selgete ja kogu liitu hõlmavate tingimuste ja kriteeriumide alusel.
Kolmandates riikides toimuvad kombineeritud veod tuleb selgemini määratleda, eriti iga maanteeveoetapi pikkuse ülempiiri arvestamiseks. Raportöör sõnastab selgemalt põhimõtte, et väljaspool liidu territooriumi sõidetavaid etappe ei tohiks käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse võtta.
Tõendid ja digitaalsed abivahendid
Raportöör on rahul üksikasjaliku nimekirjaga teabest, mille vedajad peavad teel teostatava kontrolli korral esitama, ning pakub selle osas mõningaid selgitusi.
Siinkohal tuleb siiski lubada järelkontrolli puhul teatud paindlikkust mõningate tõendite osas, mis on seotud esimese maanteeveoetapi ja maanteevälise etapiga.
Digiteerimine suurendab oluliselt kombineeritud vedude tõhusust ja konkurentsivõimet. Raportöör pakub välja rea meetmeid, mis aitaksid paberkandjate kasutamisest loobuda ning ergutaksid ettevõtjaid ja liikmesriike üleminekut kiirendama. Kulude kokkuhoid, halduskoormuse kahanemine ja suurem tõhusus aitavad kombineeritud vedude eeliseid teiste transpordiliikide ees esile tuua.
Kabotaažveod ja sõidukijuhtide lähetamine
Raportööri veendumuse kohaselt aitab rahvusvahelistel maanteeveoetappidel kabotaažvedudele erandi tegemine kombineeritud vedude sektori arengut kiirendada, kuid ebaseaduslike kabotaažvedude tõkestamiseks tahab ta olla kindel, et kehtivaid õigusakte õigesti kohaldatakse.
Kabotaažvedude suhtes tehtavat artiklis 4 määratletud erandit kohaldatakse piirüleste vedude, mitte aga riigisiseste kombineeritud vedude maanteeveoetappide suhtes. Neist esimesed konkureerivad vahetult piiriüleste puht-maanteevedudega.
Teises liikmesriigis tegutsevate sõidukijuhtide sotsiaalkaitse tagamiseks tuleks direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL juhtide lähetamist käsitlevaid sätteid kohaldada igat liiki vedude maanteeveoetappide suhtes.
Lisaks teeb raportöör ettepaneku muuta selgemaks kabotaažvedude suhtes kehtivaid erandeid ja juhtide lähetamist.
Liikmesriikide aruandlus ja komisjoni hinnang
Raportöör on rahul komisjoni kavandatud aruandlussüsteemiga ning usub, et täpsemate andmete kogumine aitab hinnata direktiivi rakendamise mõju kombineeritud vedude arengule.
Ta teeb ettepaneku viidata sõnaselgelt liikmesriikide sihteesmärkidele, mis tagaks suurema läbipaistvuse, tõhususe ja kooskõla direktiivi eesmärkidega. Sihteesmärgid tuleb siduda eelkõige kombineeritud vedude arenguga, nende tervise- ja keskkonnamõjudega, liiklusummikute vähenemise ja liiklusohutuse paranemisega.
Tuleks tagada läbipaistvus ja avaldada võrreldavad andmed liidu tasandil. Komisjon peaks kaaluma, kuidas Eurostati määruse muutmise abil täiustada andmete kogumist ja avaldamist.
Maksustiimulid
Raportöör on veendunud, et liikmesriigid peaksid võtma täiendavaid maksumeetmeid, et luua kombineeritud vedudele muude transpordiliikidega võrreldes majanduslikke eeliseid. Tuleks näha ette võimalused vabastada vedajad ja eelkõige alternatiivkütusel töötavad sõidukid taristu kasutustasudest (nii raudtee- kui ka maanteeveoetappide puhul), väliskulumaksudest ja ummikumaksudest.
Meetmed taristutesse ja tegevusse tehtavate investeeringute toetamiseks
Raportöör tervitab komisjoni ettepanekut tagada kogu liidus ning eelkõige TEN-T põhivõrgus ja üldvõrgus sobivate rajatiste piisav ja tasakaalustatud geograafiline jaotus. Liikmesriigid peavad võtma arvesse vajadust leevendada liiklusummikuid, parandada piiriüleseid ühendusteid, juurdepääsetavust ja ühenduvust ning kiirendada üleminekut digiteerimisele.
Kuna vajadused on piirkonniti erinevad, tuleb teha vahet uute kombineeritud vedude terminalide ehitamise ja vanade laiendamise vahel. Piirkondades, kus vajatakse täiendavat terminalimahtu, tuleks kaaluda praeguste ümberlaadimisterminalide laiendamist ja vajaduse korral uute ehitamist.
Kui uute terminalide rajamiseks antakse riigiabi, peaksid liikmesriigid kontrollima, kas see ei mõjuta seniseid terminale, ning vajadusel viima selleks läbi majandusliku tasakaalu teste.
KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (17.5.2018)
transpordi- ja turismikomisjonile
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 92/106/EMÜ (millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel)
(COM(2017)0648 – C8-0391/2017 – 2017/0290(COD))
Arvamuse koostaja: Michel Dantin
LÜHISELGITUS
Oma 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ seadis liit eesmärgiks asendada 2030. aastaks 30 % ning 2050. aastaks rohkem kui 50 % maantee-kaubavedudest muude transpordiliikidega, nt raudtee- või veetranspordiga.
Direktiiv 1992/106/EMÜ on Euroopa ainus õigusakt, milles sätestatakse üleminek muudele transpordiliikidele, ning see on endiselt täiel määral asjakohane rohkem kui 25 aastat pärast selle jõustumist. Igal aastal põhjustab õhusaaste liidus rohkem kui 400 000 enneaegse surma juhtumit, liiklusõnnetustes hukkub 26 000 inimest ning ummikute hinnanguline kulu on 1,1 % Euroopa SKPst. Kombineeritud vedu on üks vahend, mille abil leevendada transpordi kahjulikku mõju.
Sellegipoolest, võttes arvesse transpordisektori arengut, uute tehnoloogiate levikut, selguse puudumist ja õigusakti teatavate sätete vananemist, aga ka liikmesriikide ebapiisavat rakendamist, tuleb kõnealune direktiiv läbi vaadata, et rakendada Euroopas kombineeritud veo kogupotentsiaali.
Kokkuvõttes tunneb arvamuse koostaja heameelt komisjoni ettepaneku üle, milles käsitletakse paljusid praegusi puudujääke, täpsustades õigusakti ja kõrvaldades teatavad takistused muudele transpordiliikidele üleminekul. Eeskätt toetab arvamuse koostaja kombineeritud veo määratluse läbivaatamist, selle ulatuse laiendamist riigisisestele veotoimingutele, elektrooniliste dokumentide kasutamist ettevõtjate poolt, toetusmeetmete laiendamist, koostöö suurendamist liikmesriikide vahel taristuinvesteeringute valdkonnas, aga ka teabe vahetamist tegevuste kohta, mis on seotud üleminekuga muudele transpordiliikidele.
Arvamuse koostaja teeb seetõttu ettepaneku tõhustada õigusakti mitmetes peamistes valdkondades.
Õiguslikud selgitused
Arvamuse koostaja teeb ettepaneku lisada mitu selgitust, et vältida erinevat tõlgendamist. Nendes käsitletakse eeskätt kabotaažieeskirju riigisisese kombineeritud veo raames ning 150 km reeglist erandi tegemise kriteeriume.
Taristuinvesteeringute ratsionaliseerimine
Arvamuse koostaja leiab, et investeeringud kombineeritud veo taristusse tuleks suunata eeskätt ümberlaadimisterminalidele. Olemasoleva taristu laiendamist ja selle tulemuslikkuse parandamist tuleks esmatähtsaks pidada. Uute terminalide ehitamise suhtes pooldab arvamuse koostaja eelneva mõjuhinnangu tegemist, et tagada selliste investeeringute majanduslik ja keskkonnaga seotud asjakohasus, võttes arvesse territooriumi geograafilisi ja looduslikke piiranguid.
Logistika parandamine
Ümberlaadimistoimingute maksumus ja nendele kuluv aeg on peamine tegur kombineeritud veo konkurentsivõime puudumisel võrreldes üheliigilise veoga. Arvamuse koostaja arvates võimaldaks logistika parandamine tänu digitaalsete lahenduste, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning ühendatud transpordisüsteemide kasutamisele ja tööjõu paremale koolitamisele suurendada kombineeritud veo atraktiivsust.
Keskkonnahoidlike energiaallikate ja tehnoloogiate edendamine
Ehkki direktiivi peamiste eesmärkide hulgas on õhusaasteainete heite vähendamine, ei nähta käesolevas õigusaktis ette meetmeid, mille abil soodustada energiatõhusate sõidukite ja taristute, taastuvate energiaallikate või uuenduslike tehnoloogiate ja digitaalsete lahenduste kasutamist. Arvamuse koostaja sõnastab vastavad ettepanekud, eeskätt täpsustades võimalike toetusmeetmete ulatust.
Ettevõtjate toetusmeetmete tõhustamine
Arvamuse koostaja soovib muuta 31. detsembriks 2021 siduvaks vähemalt ühe täiendava toetusmeetme vastuvõtmise igas liikmesriigis, eeskätt selleks, et vähendada kaubaveo mõju keskkonnale ja rahvatervisele.
Arvamuse koostaja teeb ettepaneku, et toetusmeetmed peaksid olema sihipärasemad. Liikmesriigid peaksid soodustama investeerimist ümberlaadimisterminalidesse, mis võimaldavad vähendada kitsaskohti ja ummikupiirkondi, eeskätt linnapiirkondades ja linnalähedastes piirkondades, soodustada looduslike takistuste ületamist, näiteks mägipiirkondade puhul, tõhustada piiriüleseid ühendusi, vähendada õhusaasteainete heidet ning nende tööstuspiirkondade eraldatust, kus puuduvad sellised taristud.
Statistika ja Euroopa eesmärk minna üle muudele transpordiliikidele
Liit kehtestas eesmärgi minna kaubaveo puhul üle muudele transpordiliikidele 2030. aastaks 30 % ning 2050. aastaks 50 % ulatuses. Kombineeritud veo osakaalu järelevalve liikmesriikides ja liidu tasandil on sellegipoolest endiselt lünklik, eeskätt kättesaadava statistika puudulikkuse tõttu. Arvamuse koostaja muudaks rangemaks liikmesriikide aruandluskohustuse ja nõuab, et komisjon tagaks Euroopa eesmärkide saavutamise järelevalve kombineeritud veo valdkonnas.
MUUDATUSETTEPANEKUD
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
1. Transpordi negatiivne mõju õhusaastele, kasvuhoonegaaside heitele, liiklusõnnetustele, mürale ja ummikutele on majanduse ning Euroopa elanike tervise ja heaolu seisukohast jätkuvalt problemaatiline. Vaatamata sellele, et negatiivse mõju peamiseks põhjuseks on maanteevedu, kasvab liidusisese kaupade maanteeveo maht 2050. aastaks prognooside kohaselt 60 %. |
(1) Transpordi negatiivne mõju õhusaastele, kasvuhoonegaaside heitele, liiklusõnnetustele, mürale ja ummikutele on majanduse ning Euroopa elanike tervise ja heaolu seisukohast jätkuvalt problemaatiline. Transpordist tuleb praegu umbes 23,3 % kasvuhoonegaaside koguheitest liidus ning 2014. aastal moodustas maanteetransport liidu transpordisektori kasvuhoonegaaside heitest 72,8 %. Igal aastal põhjustab õhusaaste liidus rohkem kui 400 000 enneaegse surma juhtumit, liiklusõnnetustes hukkub 26 000 inimest ning ummikute hinnanguline kulu on 1,1% Euroopa SKPst. Vaatamata sellele, et negatiivse mõju peamiseks põhjuseks on maanteevedu, võib liidusisese kaupade maanteeveo maht kasvada 2050. aastaks prognooside kohaselt 60 %. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(2) Veotoimingute negatiivse mõju vähendamine on üks liidu transpordipoliitika peamistest eesmärkidest. Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ,21 millega kehtestatakse kombineeritud veo arengut soodustavad meetmed, on ainus liidu õigusakt, millega luuakse otsesed stiimulid üleminekuks kaupade maanteeveolt sellistele väiksema heitega transpordiliikidele nagu siseveetransport, meretransport ja raudteevedu. |
(2) Veotoimingute negatiivse mõju vähendamine on üks liidu transpordipoliitika peamistest eesmärkidest. Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ,21 millega kehtestatakse kombineeritud veo arengut soodustavad meetmed, on ainus liidu õigusakt, millega luuakse otsesed stiimulid üleminekuks kaupade maanteeveolt sellistele väiksema heitega transpordiliikidele nagu siseveetransport, meretransport ja raudteevedu. Selleks et negatiivseid välismõjusid kaupade maanteeveos veelgi vähendada, tuleks julgustada liikmesriike uurima ja jagama parimaid tavasid seoses paremate marsruutidega, võrkude optimeerimisega, veokipargi koormatuse suurendamisega ning võimalustega väliskulusid maksustada. | ||||||||||||
_________________ |
_________________ | ||||||||||||
21 Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38). |
21 Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38). | ||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(3) Kaupade maanteevedude puhul, mille pikkus on üle 300 km, on eesmärgiks seatud üleminek muudele transpordiliikidele 30 % ulatuses 2030. aastaks ja enam kui 50 % ulatuses 2050. aastaks, et optimeerida mitmeliigiliste logistikasüsteemide toimimist muu hulgas energiatõhusamate transpordiliikide kasutamise edendamise kaudu; selle eesmärgi poole pürgimine on kulgenud oodatust aeglasemalt ja praeguste prognooside kohaselt eesmärki ei saavutata. |
(3) Kaupade maanteevedude puhul, mille pikkus on üle 300 km, on eesmärgiks seatud üleminek muudele transpordiliikidele 30 % ulatuses 2030. aastaks ja enam kui 50 % ulatuses 2050. aastaks, et optimeerida mitmeliigiliste logistikasüsteemide toimimist muu hulgas energiatõhusamate transpordiliikide kasutamise edendamise kaudu; selle eesmärgi poole pürgimine on kulgenud oodatust aeglasemalt ja praeguste prognooside kohaselt eesmärki ei saavutata. Kuna kombineeritud vedudel on kasutamata potentsiaali, on käesoleva direktiivi parendamise tulemus oluline, arvestades selle sektori panust Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamisse. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus) | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
(4 a) Käesolev direktiiv peaks looma tingimusi tõhusateks ühend- ja mitmeliigilisteks kaubaveoteenusteks, pakkudes transpordiliikidele võrdseid tingimusi. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(5) Direktiivi 92/106/EMÜ tuleks lihtsustada ja selle rakendamist parandada, vaadates läbi kombineeritud veoga seotud majanduslikud stiimulid, et soodustada kaubaveo puhul üleminekut maanteeveolt sellistele transpordiliikidele, mis on keskkonnasõbralikumad, ohutumad, energiatõhusamad ja tekitavad vähem ummikuid. |
(5) Direktiivi 92/106/EMÜ tuleks lihtsustada ja selle rakendamist parandada ja edendada, vaadates läbi kombineeritud veoga seotud majanduslikud stiimulid, et soodustada kaubaveo puhul üleminekut maanteeveolt sellistele vähem saastavatele transpordiliikidele, mis on keskkonnasõbralikumad, ohutumad, energiatõhusamad ja tekitavad vähem ummikuid. Seda arvestades tuleks julgustada parimate tavade uurimist ja jagamist seoses üleminekuga maanteetranspordilt raudteetranspordile. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(6) Riigisisesed ühendveod moodustavad 19,3 % kõigist liidu ühendvedudest. Selliseid ühendvedusid ei toetata praegu direktiiviga 92/106/EMÜ ette nähtud toetusmeetmetega direktiivis sätestatud kombineeritud veo kitsa määratluse tõttu. Samas ulatub riigisisestest maanteevedudest tulenev negatiivne mõju ning eelkõige kasvuhoonegaaside heite ja ummikute mõju väljapoole riigipiire. Seega on vaja laiendada direktiivi 92/106/EMÜ kohaldamisala riigisisestele (liikmesriigi piires toimuvatele) kombineeritud vedudele, et toetada kombineeritud veo edasist arengut liidus ning seega laialdasemat üleminekut maanteeveolt raudtee-, sisevee- ja lähimerevedudele. |
(6) Riigisisesed ühendveod moodustavad 19,3 % kõigist liidu ühendvedudest. Selliseid ühendvedusid ei toetata praegu direktiiviga 92/106/EMÜ ette nähtud toetusmeetmetega direktiivis sätestatud kombineeritud veo kitsa määratluse tõttu. Samas ulatub riigisisestest maanteevedudest tulenev negatiivne mõju ning eelkõige kasvuhoonegaaside heite ja ummikute mõju väljapoole riigipiire. Seega on vaja laiendada direktiivi 92/106/EMÜ kohaldamisala riigisisestele (liikmesriigi piires toimuvatele) kombineeritud vedudele, et toetada kombineeritud veo edasist arengut liidus ning seega laialdasemat üleminekut maanteeveolt raudtee-, sisevee- ja lähimerevedudele. Kabotaažieeskirjadest erandi tegemine on endiselt piiratud mitme liikmesriigi vahel toimuvate rahvusvaheliste kombineeritud vedudega. Liikmesriigid peavad korraldama tõhusaid kontrolle, et tagada nende eeskirjade järgimine ja et edendada ühtlustatud töö- ja sotsiaalseid tingimusi eri transpordiliikide ja liikmesriikide vahel. | ||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Komisjoni ettepanekus ei muudeta direktiivi 92/106/EMÜ artiklit 4 kabotaažieeskirjadest erandi tegemise kohta. Kuna direktiivi kohaldamisala laiendati riigisisestele kombineeritud vedudele, siis tuleb üksikasjalikult selgitada, et seda erandit ei kohaldata riigisiseste toimingute suhtes. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(8) Kombineeritud veo kehtivas määratluses sätestatakse kombineeritud vedude maanteeveoetappide jaoks erinevad läbitava vahemaa pikkuse piirangud vastavalt maanteevälise etapi liigile; kui maanteeväline etapp on raudteevedu, siis ei ole vahemaa ülempiiri kindlaks määratud, vaid kohaldatakse lähima sobiva terminali mõistet, et võimaldada teatavat paindlikkust eriolukordades. Selline määratlus on tekitanud mitmeid rakendamisprobleeme, mis tulenevad eri tõlgendustest ja konkreetsetest raskustest rakendamistingimuste kindlaksmääramisel. Oleks kasulik kõnealused ebaselgused kõrvaldada, kuid samas säilitada teatav paindlikkus. |
(8) Kombineeritud veo kehtivas määratluses sätestatakse kombineeritud vedude maanteeveoetappide jaoks erinevad läbitava vahemaa pikkuse piirangud vastavalt maanteevälise etapi liigile; kui maanteeväline etapp on raudteevedu, siis ei ole vahemaa ülempiiri kindlaks määratud, vaid kohaldatakse lähima sobiva terminali mõistet, et võimaldada teatavat paindlikkust eriolukordades. Selline määratlus on tekitanud mitmeid rakendamisprobleeme, mis tulenevad eri tõlgendustest ja konkreetsetest raskustest rakendamistingimuste kindlaksmääramisel. Oleks kasulik kõnealused ebaselgused kõrvaldada, kuid samas säilitada teatav paindlikkus. Komisjon peaks täpsustama kriteeriume, mida kohaldatakse paindlikkuse kasutamisel, et tagada liikmesriikide vahel võrdsed kohaldamistingimused. Eeskätt tuleb arvesse võtta kombineeritud veo taristute ja teenuste kättesaadavust ja tulemuslikkust. | ||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Paindlikkus on oluline, et vältida kombineeritud veo võimaluste piiramist. Tuleb aga täpsustada selle erandi ulatuse kriteeriume Euroopa tasandil, et vältida erinevat tõlgendamist liikmesriikides ning ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist siseturul. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus) | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
(11 a) Selleks, et muuta kombineeritud vedu konkurentsivõimeliseks ja ettevõtjate jaoks atraktiivseks, eeskätt väga väikeste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, tuleb võimalikult suurel määral vähendada halduskoormust, mis võib võrreldes üheliigilise veoga kaasneda kombineeritud veoga. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(12) Direktiivis 92/106/EMÜ kindlaks määratud kehtivate majanduslike toetusmeetmete ulatus on väga piiratud; need koosnevad maksumeetmetest (nimelt maksutagastustest või maksude vähendamisest), mida kohaldatakse ainult kombineeritud raudtee- ja maanteevedude puhul. Selliseid meetmeid tuleks laiendada kombineeritud vedudele, mis hõlmavad sisevee- ja meretransporti. Toetada tuleks ka muid asjaomast liiki meetmeid, näiteks taristuinvesteeringute toetusmeetmeid ja mitmesuguseid majanduslikke toetusmeetmeid. |
(12) Direktiivis 92/106/EMÜ kindlaks määratud kehtivate majanduslike toetusmeetmete ulatus on väga piiratud; need koosnevad maksumeetmetest (nimelt maksutagastustest või maksude vähendamisest), mida kohaldatakse ainult kombineeritud raudtee- ja maanteevedude puhul. Selliseid meetmeid tuleks laiendada kombineeritud vedudele, mis hõlmavad sisevee- ja meretransporti. Toetada tuleks ka muid asjaomast liiki meetmeid, näiteks taristusse ja digitaaltehnoloogiasse tehtavate investeeringute toetusmeetmeid ja mitmesuguseid majanduslikke toetusmeetmeid. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(13) Peamine taristuga seotud kitsaskoht, mis takistab üleminekut kaupade maanteeveolt muudele transpordiliikidele, on seotud ümberlaadimisterminalidega. Ümberlaadimisterminalide praegune paiknemine ja katvus liidus, vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu ulatuses, on ebapiisav; samas ollakse lähedal olemasolevate ümberlaadimisterminalide mahutavuse piirile ning mahutavust tuleb suurendada, et tulla toime kaubaveomahu üldise kasvuga. Ümberlaadimisterminalide mahutavusse investeerimine võib vähendada üldisi ümberlaadimiskulusid ja tuua kaasa ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku, nagu on juhtunud teatavates liikmesriikides. Seega peaksid liikmesriigid koostöös naaberliikmesriikide ja komisjoniga tagama uute kombineeritud veoks kasutatavate ümberlaadimisterminalide ehitamise ja ümberlaadimissuutlikkuse suurendamise või veoettevõtjatele kättesaadavaks tegemise. See stimuleeriks alternatiivsete kaubaveoviiside kasutamist ja soodustaks ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut, muutes kombineeritud veod seeläbi maanteeveoga võrreldes konkurentsivõimelisemaks. Ümberlaadimisterminalide katvust ja mahutavust tuleks suurendada vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu ulatuses. Keskmiselt peaks igast liidus asuvast laadimispaigast kõige enam 150 km kaugusel asuma üks sobiv ümberlaadimisterminal. |
(13) Peamine taristuga seotud kitsaskoht, mis takistab üleminekut kaupade maanteeveolt muudele transpordiliikidele, on seotud ümberlaadimisterminalidega. Ümberlaadimisterminalide praegune paiknemine ja katvus liidus, vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu ulatuses, on mõnel juhul ebapiisav; samas ollakse lähedal olemasolevate ümberlaadimisterminalide mahutavuse piirile, samas kui teisi terminale ei kasutata nende tegelikus mahus, mis võimaldaks tulla toime kaubaveomahu üldise kasvuga. Ümberlaadimisterminalide mahutavusse investeerimine, võrkude optimeerimine ja uute ümberlaadimistehnikate kasutuselevõtmine võib vähendada üldisi ümberlaadimiskulusid ja tuua kaasa ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku, nagu on juhtunud teatavates liikmesriikides. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13 a (uus) | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
(13 a) Liikmesriigid peaksid koostöös naaberliikmesriikide ja komisjoniga tagama, et veoettevõtjatele tehtaks kättesaadavaks tõhusate, kaasajastatud ja täies mahus kasutatavate terminalide võrgustik, et vastata transporditaristu praegusele ja tulevasele nõudlusele. See stimuleeriks alternatiivsete kaubaveoviiside kasutamist ja soodustaks ühelt transpordiliigilt teisele üleminekut, muutes kombineeritud veod seeläbi maanteeveoga võrreldes konkurentsivõimelisemaks. Ümberlaadimisterminalide katvus ja suurendatud mahutavus tuleks saavutada vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ja üldvõrgu ulatuses. Keskmiselt peaks igast liidus asuvast laadimispaigast kõige enam linnulennult 150 km kaugusel asuma üks sobiv ümberlaadimisterminal, seejuures tuleks arvesse võtta ka majanduslikke kriteeriumeid. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(14) Liikmesriigid peaksid lisaks kehtivatele meetmetele rakendama täiendavaid majanduslikke toetusmeetmeid, mis oleks suunatud kombineeritud veo eri etappidele, et vähendada kaupade maanteevedu ning soodustada muude transpordiliikide, näiteks raudtee-, sisevee- ja meretranspordi kasutamist, kahandades nii õhusaastet, kasvuhoonegaaside heidet, liiklusõnnetuste arvu, müra ja liiklusummikuid. Sellised meetmed võivad hõlmata teatavate maksude või veotasude vähendamist, kombineeritud vedude käigus tegelikult veetud ühendveo-laadimisüksustega seotud toetusi ning ümberlaadimiskulude osalist hüvitamist. |
(14) Liikmesriigid peaksid lisaks kehtivatele meetmetele rakendama täiendavaid majanduslikke toetusmeetmeid, mis oleks suunatud kombineeritud veo eri etappidele, et vähendada kaupade maanteevedu ning soodustada muude transpordiliikide, näiteks raudtee-, sisevee- ja meretranspordi kasutamist, või vähendada süsinikdioksiidiheidet maanteeveoetapil, kahandades nii õhusaastet, kasvuhoonegaaside heidet, liiklusõnnetuste arvu, müra ja liiklusummikuid. Selliseid meetmeid tuleks kohaldada peamiselt tundlikele aladele, nagu mägipiirkonnad, suured linnapiirkondade tööstussõlmed, piiriülesed ühendused, tööstuspiirkonnad, millel ei ole sellist infrastruktuuri ja ümberlaadimisterminale, et vähendada kitsaskohti ja ummikuid. Need võivad hõlmata teatavate maksude või veotasude vähendamist, kombineeritud vedude käigus tegelikult veetud ühendveo-laadimisüksustega seotud toetusi ning ümberlaadimiskulude osalist hüvitamist, mis aitaks vähendada transpordi sotsiaal-majanduslikku maksumust, saaste ja müra põhjustatud terviseriske, teenides samal ajal kodanike, ettevõtete ka keskkonna huve. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus) | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
(14 a) Liikmesriigid peaksid ellu viima täiendavaid meetmeid, et tõhustada kombineeritud veo keskkonnaga seotud tulemuslikkust, tõhusust ja säästlikkust, soodustades heiteta või vähese heitega transpordi ning alternatiivkütuste kasutamist, toetades energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamist kogu kombineeritud veo ahela jooksul ning vähendades transpordiga seotud häirivaid tegureid, näiteks müra, eeskätt raudteesektoris ning linnapiirkondade läheduses. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 b (uus) | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
(14 b) Euroopa vahenditest ja liidu teadusuuringute rahastamise programmidest tuleks jätkuvalt toetada liikmesriike käesoleva direktiivi eesmärkide täitmisel. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 c (uus) | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
(14 c) Logistikasse investeerimine on ka oluline võimendav tegur kombineeritud veo konkurentsivõime suurendamiseks. Digitaalsete lahenduste, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või intelligentsete ühendatud süsteemide süstemaatilisem kasutamine võimaldaks hõlbustada andmete vahetamist, parandada tõhusust ja vähendada ümberlaadimistoimingute kulu ning viivitusi. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 d (uus) | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
(14 d) Investeerimine logistikaahela tööjõu koolitamisse, eeskätt ümberlaadimisterminalide tööjõu puhul, võimaldab samuti suurendada kombineeritud veo konkurentsivõimet. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(15) Kombineeritud vedude toetusmeetmeid tuleks rakendada Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud riigiabi eeskirjade põhimõtete kohaselt. |
(15) Ilma et rikutaks Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud riigiabi eeskirjade põhimõtteid, tuleks tagada kombineeritud vedude toetusmeetmetele teatav paindlikkus, et soodustada riigiabi kasutamist. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(16) Toetusmeetmeid tuleks vastavalt vajadusele koordineerida liikmesriikide ja komisjoni vahel. |
(16) Et vältida lähestikku asuvate liikmesriikide kattuvaid investeeringuid, tuleks toetusmeetmeid vastavalt vajadusele koordineerida liikmesriikide ja komisjoni vahel tiheda koostöö kaudu liikmesriikide pädevate asutuste vahel. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(17) Liikmesriigid peaksid toetusmeetmeid ka regulaarselt läbi vaatama, et tagada nende tulemuslikkus ja tõhusus. |
(17) Liikmesriigid peaksid toetusmeetmeid ka regulaarselt läbi vaatama, et tagada nende tulemuslikkus ja tõhusus ning et vajaduse korral võtta parandusmeetmeid. Komisjon peaks tagama liikmesriikide edastatud teabe alusel liikmesriikide võetud erinevate meetmete ja nende tõhususe analüüsi ning soodustama heade tavade jagamist. | ||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Heade tavade, see tähendab liikmesriikide kehtestatud ja eriti tõhusateks osutunud toetusmeetmete levitamist tuleks suurendada, et anda riikidele kasulikku teavet investeeringute ja toetusmeetmete valimisel kombineeritud veo valdkonnas. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 a (uus) | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
(18 a) Võrreldava ja usaldusväärse statistika puudumine piirab praegu kombineeritud veo hindamist liidus ning meetmete võtmist selle potentsiaali kasutamiseks. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(19) Et pidada sammu liidu transpordi ja eelkõige kombineeritud vedude turu arenguga, peaksid liikmesriigid koguma asjakohaseid andmeid ja teavet ning nende kohta komisjonile regulaarselt aruandeid esitama; komisjon peaks iga nelja aasta tagant esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande. |
(19) Et pidada sammu liidu transpordi ja eelkõige kombineeritud vedude turu arenguga, peaksid liikmesriigid koguma asjakohaseid andmeid ja teavet ning nende kohta komisjonile regulaarselt aruandeid esitama; komisjon peaks iga nelja aasta tagant esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning liikmesriikide pädevatele asutustele käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva aruande. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus) | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
|
(19 a) Komisjon peaks vastutama käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise eest ning Euroopa kombineeritud veo arendamise eesmärgi täitmise eest 2030. ja 2050. aastaks. Selleks peaks komisjon regulaarselt hindama kombineeritud veo osakaalu igas liikmesriigis, võttes aluseks nende edastatud teabe, ning peaks vajadusel tegema ettepanekuid käesoleva direktiivi muutmiseks, et saavutada liidu eesmärk. | ||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Komisjonil peaks olema olulisem osa Euroopa kombineeritud veo eesmärkide täitmise järelevalves, võttes vajaduse korral parandusmeetmeid. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(20) Läbipaistvus on oluline kõigi kombineeritud veoga seotud sidusrühmade jaoks ja eelkõige nende sidusrühmade jaoks, keda käesolev direktiiv mõjutab. Sellise läbipaistvuse toetamiseks ja täiendava koostöö edendamiseks tuleks igas liikmesriigis määrata pädevad asutused. |
(20) Läbipaistvus on oluline kõigi kombineeritud veoga seotud sidusrühmade jaoks ja eelkõige nende sidusrühmade jaoks, keda käesolev direktiiv mõjutab. Sellise läbipaistvuse toetamiseks ja täiendava koostöö edendamiseks tuleks igas liikmesriigis määrata pädev asutus. | ||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Selleks, et parandada kontaktpunkti nähtavust, tagada direktiivi elluviimisel sidusus, vähendada halduslikku dubleerimist ning hõlbustada elluviimise järelevalvet, tuleb piirduda ühe pädeva asutusega liikmesriigi kohta. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 22 | |||||||||||||
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek | ||||||||||||
(22) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on maanteeveolt keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele ülemineku edendamine ning seeläbi liidu transpordisüsteemi negatiivse välismõju vähendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid saab paremini saavutada liidu tasandil, võttes arvesse kombineeritud kaubaveo peamiselt piiriülest iseloomu ja taristute omavahelist seotust ning probleeme, mille lahendamiseks direktiiv on ette nähtud, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(22) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on maanteeveolt keskkonnahoidlikumatele transpordiliikidele ülemineku edendamine ning seeläbi liidu transpordisüsteemi negatiivse välismõju vähendamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid saab paremini saavutada liidu tasandil, võttes arvesse eeskätt kombineeritud kaubaveo piiriülest iseloomu ja taristute omavahelist seotust ning probleeme, mille lahendamiseks direktiiv on ette nähtud, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. | ||||||||||||
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 1 – lõige 3 – lõik 2 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 1 – lõige 4 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c | |||||||||||||
| |||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
On vaja teavet asjaomaste terminalide tegeliku asukoha ja juurdepääsetavuse kohta, samuti ajakohastatud hinnangut nende kasutatud mahutavuse või arenguruumi kohta. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c a (uus) | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 3 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Muudatusettepanekus rõhutatakse, kui tähtsad on statistilised andmed, mida liikmesriigid peavad esitama kogu liidus kasutatava ühise metoodika alusel. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 3 – punkt a | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 3 – punkt c | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 5 – lõige 3 – punkt c a (uus) | |||||||||||||
| |||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Komisjonil peaks olema olulisem osa Euroopa kombineeritud veo eesmärkide täitmise järelevalves, võttes vajaduse korral parandusmeetmeid. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – punkt a | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – punkt b | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 4 – lõik 2 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 1 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Muudatusettepaneku eesmärk on õhutada liikmesriike määrama kindlaks poliitikad ja meetmed kombineeritud vedude edendamiseks ja arendamiseks. Need poliitikad ja meetmed peaksid olema nii majanduslikud kui ka õiguslikud ning neid tuleks saavutada eelkõige tehnoloogia abil. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 5 – lõik 2 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 5 a (uus) | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 6 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 7 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 6 – lõige 8 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Kuna üks direktiivi peamisi eesmärke on vähendada õhusaasteainete heidet, siis tuleb innustada vähese heitega sõidukite ja kütuste kasutamist, eeskätt maanteeveoetapil. Vähese CO2-heitega raskesõidukitel on suur potentsiaal transpordi CO2-heite vähendamiseks. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 9a – lõige 1 – lõik 1 | |||||||||||||
| |||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Selleks, et parandada kontaktpunkti nähtavust, tagada direktiivi elluviimisel sidusus, vähendada halduslikku dubleerimist ning hõlbustada elluviimise järelevalvet, tuleb piirduda ühe pädeva asutusega liikmesriigi kohta. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 9a – lõige 1 – teine lõik | |||||||||||||
| |||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||
Selleks, et parandada kontaktpunkti nähtavust, tagada direktiivi elluviimisel sidusus, vähendada halduslikku dubleerimist ning hõlbustada elluviimise järelevalvet, tuleb piirduda ühe pädeva asutusega liikmesriigi kohta. | |||||||||||||
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7 Direktiiv 92/106/EMÜ Artikkel 9a – lõige 2 | |||||||||||||
|
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel |
||||
Viited |
COM(2017)0648 – C8-0391/2017 – 2017/0290(COD) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
TRAN 29.11.2017 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 29.11.2017 |
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Michel Dantin 29.1.2018 |
||||
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
19.3.2018 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
17.5.2018 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
53 1 3 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Stefan Eck, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Lukas Mandl, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Nikos Androulakis, Nicola Caputo, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Karol Karski, Ulrike Müller, Stanislav Polčák, Bart Staes, Tiemo Wölken |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
John Flack, Jaromír Kohlíček, Miltiadis Kyrkos |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS
53 |
+ |
|
ALDE |
Gerben-Jan Gerbrandy, Jan Huitema, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Ulrike Müller |
|
ECR |
John Flack, Karol Karski, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter |
|
EFDD |
Piernicola Pedicini |
|
ENF |
Sylvie Goddyn |
|
PPE |
Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Esther Herranz García, György Hölvényi, Peter Jahr, Peter Liese, Lukas Mandl, Stanislav Polčák, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean |
|
S&D |
Nikos Androulakis, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nicola Caputo, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Miltiadis Kyrkos, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli |
|
VERTS/ALE |
Benedek Jávor, Davor Škrlec, Bart Staes |
|
1 |
– |
|
EFDD |
Julia Reid |
|
3 |
0 |
|
GUE/NGL |
Stefan Eck, Jaromír Kohlíček |
|
NI |
Zoltán Balczó |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel |
||||
Viited |
COM(2017)0648 – C8-0391/2017 – 2017/0290(COD) |
||||
EP-le esitamise kuupäev |
8.11.2017 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
TRAN 29.11.2017 |
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
ENVI 29.11.2017 |
|
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Daniela Aiuto 11.12.2017 |
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
1.2.2018 |
25.4.2018 |
9.7.2018 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
9.7.2018 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
34 4 2 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Claudia Schmidt, Keith Taylor, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Marie-Pierre Vieu, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Werner Kuhn |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Anna Hedh, Krzysztof Hetman |
||||
Esitamise kuupäev |
19.7.2018 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
34 |
+ |
|
ALDE |
Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička |
|
EFDD |
Daniela Aiuto |
|
GUE/NGL |
Merja Kyllönen, Marie-Pierre Vieu |
|
PPE |
Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Krzysztof Hetman, Dieter-Lebrecht Koch, Werner Kuhn, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Markus Pieper, Claudia Schmidt, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp |
|
S&D |
Lucy Anderson, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Anna Hedh, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Janusz Zemke |
|
VERTS/ALE |
Michael Cramer, Karima Delli, Keith Taylor |
|
4 |
– |
|
ECR |
Jacqueline Foster, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Peter van Dalen |
|
2 |
0 |
|
ENF |
Marie-Christine Arnautu, Georg Mayer |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu