RAPORT nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Albaania vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt

5.9.2018 - (08688/2018 – C8-0251/2018 – 2018/0807(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Laura Ferrara

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Albaania vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt

(08688/2018 – C8-0251/2018 – 2018/0807(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (08688/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0251/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0275/2018),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SELETUSKIRI

Eurojusti ja Albaania vaheline koostööleping järgib Eurojusti varem sõlmitud sarnaste lepingute mudelit (näiteks lepingud Eurojusti ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, USA, Norra, Šveitsi jt vahel). Selliste lepingute eesmärk on edendada koostööd raskete kuritegude ning eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse valdkonnas. Nendega nähakse muu hulgas ette kontaktametnikud, kontaktpunktid ja teabevahetus. Koostöölepingud põhinevad nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) artikli 26a lõikel 2. ÜRO ja Europoli andmetel kuuluvad Albaania kuritegelikud rühmitused rahvusvaheliselt juhtivate heroiini-, kokaiini- ja kanepikaubanduse rühmituste hulka (ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo 2017. aasta aruanne; vt ka ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude 2017. aasta hinnangut). Ühtlasi valmistab näiteks USA välisministeeriumi hinnangul organiseeritud kuritegevus endiselt enamikule albaanlastele muret, pidades silmas uimastikaubanduse, väljapressimise, altkäemaksu, rahapesu, prostitutsiooni ja inimkaubanduse valdkonnas tegutsevate kuritegelike organisatsioonide võrgustikku. Seetõttu võib asjaomane leping aidata kaasa võitlusele kõnealuse kuritegevuse vastu ning on Albaania ja ELi liikmesriikide huvides, kuna organiseeritud kuritegevus on rahvusvaheline probleem.

Lisaks on Albaania alates 2014. aastast ELi kandidaatriik. Komisjoni 2018. aasta aruandes (SWD(2018) 151 final) on organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse teemal öeldud, et varasemaid soovitusi arvesse võttes on tehtud teatavaid edusamme asjaomaste õigusaktide vastavusse viimisel ELi standardite ja parimate tavadega. Albaania võttis vastu muudatusettepanekud maffiavastase seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku kohta, et tõhustada kriminaaluurimisi. Tehtud on ka teatavaid edusamme kuritegeliku vara konfiskeerimise alal ning enamasti olid need seotud ennetavate vara arestimistega. Rahvusvaheline politseikoostöö, eriti ELi liikmesriikidega, on muutunud intensiivsemaks. Tõhustada tuleb koostööd politsei, prokuratuuri ning muude asjaomaste asutuste ja organite vahel. Vaja on teha rohkem jõupingutusi, et võidelda rahapesu, kuritegeliku vara ja alusetu rikastumise vastu. Eeltoodut silmas pidades aitab koostööleping Eurojustiga veelgi kaasa Albaania täiendavatele edusammudele nimetatud valdkonnas. Tuleb ka märkida, et 9. detsembril 2013 allkirjastasid Albaania ja Europol politseikoostöö valdkonnas juba sarnase operatiiv- ja strateegilise koostöö lepingu.

Vastavalt kehtivale Eurojusti otsusele võib selliseid Eurojusti ja kolmandate riikide vahelisi koostöölepinguid, mis sisaldavad isikuandmete vahetamise alaseid sätteid, sõlmida üksnes juhul, kui asjaomase üksuse suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni või kui läbiviidud hindamise tulemused kinnitavad, et kõnealuses üksuses on tagatud piisav andmekaitse tase. Sellega seoses tuleb esile tuua, et Albaania ratifitseeris nimetatud konventsiooni ja selle 2001. aasta lisaprotokolli 2005. aastal. Ka Eurojusti 17. juuli 2017. aasta ühine järelevalveasutus esitas selle kohta positiivse arvamuse. Kavandatavas uues Eurojusti määruses (2013/0256(COD)), mis on vastuvõtmise lõppjärgus pärast seda, kui Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid 2018. aasta juunis kokkuleppele, nähakse ette selliste lepingute sõlmimise võimalus ning kuna asjaomased lepingud on üks võimalik alus isikuandmete edastamiseks, tuleb järgida operatiivsete isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise üldpõhimõtteid (vt sellega seoses nimetatud määruse esialgse konsolideeritud versiooni artikleid 38 ja 43). See tähendab, et kui uus määrus jõustub ja seda tuleb kohaldada, peavad nimetatud isikuandmete edastamist käsitlevad koostöölepingud, sh kõnealune leping, olema sellega kooskõlas.

Seetõttu kiidab raportöör kõike eespool esitatut arvesse võttes heaks nõukogu rakendusotsuse eelnõu Eurojusti ja Albaania Vabariigi vahelise koostöölepingu eelnõu kohta.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Otsus, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Albaania vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt
Viited	08688/2018 – C8-0251/2018 – 2018/0807(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	4.6.2018
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 11.6.2018
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	JURI 11.6.2018
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	JURI 9.7.2018
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Laura Ferrara 9.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	30.8.2018	3.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	3.9.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 1 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Monika Beňová, Caterina Chinnici, Cornelia Ernst, Laura Ferrara, Romeo Franz, Ana Gomes, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Judith Sargentini, Giancarlo Scottà, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Helga Stevens, Bodil Valero, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Dennis de Jong, Gérard Deprez, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jean Lambert, Jeroen Lenaers, Nuno Melo, Emil Radev, Barbara Spinelli, Jaromír Štětina
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Françoise Grossetête, Nadja Hirsch, Peter Kouroumbashev, Vladimir Urutchev
Esitamise kuupäev	6.9.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

34	+
ALDE	Gérard Deprez, Nadja Hirsch, Cecilia Wikström
ECR	Helga Stevens, Kristina Winberg
EFDD	Laura Ferrara
ENF	Giancarlo Scottà
PPE	Asim Ademov, Françoise Grossetête, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Nuno Melo, Roberta Metsola, Emil Radev, Csaba Sógor, Jaromír Štětina, Vladimir Urutchev
S&D	Monika Beňová, Caterina Chinnici, Ana Gomes, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Dietmar Köster, Peter Kouroumbashev, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer
VERTS/ALE	Romeo Franz, Jean Lambert, Judith Sargentini, Bodil Valero

1	–
ENF	Auke Zijlstra

3	0
GUE/NGL	Cornelia Ernst, Dennis de Jong, Barbara Spinelli

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu