RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK
6.9.2018 - (COM(2017)0489 – C8-0311/2017 – 2017/0226(COD)) - ***I
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Sylvia-Yvonne Kaufmann
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK
(COM(2017)0489 – C8-0311/2017 – 2017/0226(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0489),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 83 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0311/2017),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,
– võttes arvesse õigusakti eelnõu täiendusi, mille esitasid Tšehhi Esindajatekoda, Tšehhi Senat ja Hispaania parlament,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0276/2018),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;
3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(3) Nõukogu raamotsus 2001/413/JSK44 vajab ajakohastamist ning täiendavate sätete lisamist süütegude, karistuste ja piiriülese koostöö kohta. |
(3) Nõukogu raamotsus 2001/413/JSK44 vajab ajakohastamist ning täiendamist, et lisada sinna sätted süütegude, eelkõige arvutikelmuse, karistuste, ennetusmeetmete ja ohvriabi ning piiriülese koostöö kohta. |
__________________ |
__________________ |
44 Nõukogu 28. mai 2001. aasta raamotsus 2001/413/JSK mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta (EÜT L 149, 2.6.2001, lk 1). |
44 Nõukogu 28. mai 2001. aasta raamotsus 2001/413/JSK mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastase võitluse kohta (EÜT L 149, 2.6.2001, lk 1). |
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(4) Märkimisväärsed lüngad ja erinevused liikmesriikide õigusnormides, mis käsitlevad mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettusi ja võltsimist, võivad takistada võitlust seda liiki kuritegevuse ning muu raske ja organiseeritud kuritegevusega, mis on selle kuriteoliigiga seotud või mida see võimaldab, ning raskendada tõhusat politsei- ja õigusalast koostööd selles valdkonnas. |
(4) Märkimisväärsed lüngad ja erinevused liikmesriikide õigusnormides, mis käsitlevad mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettusi ja võltsimist, takistavad seda liiki kuritegevuse ning muu raske ja organiseeritud kuritegevuse – mis on selle kuriteoliigiga seotud või mida see võimaldab – ärahoidmist, avastamist ja selle eest karistamist ning raskendavad tõhusat politsei- ja õigusalast koostööd selles valdkonnas, mõjutades otseselt kodanike julgeolekut. |
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(6 a) Uut tüüpi maksevahendite kasutamine pakub tarbijatele ja ettevõtjatele uusi väljavaateid, kuid suurendab ühtlasi võimalusi pettusteks. Pettuseid ei kasutata mitte ainult kuritegelike rühmituste rahastamiseks, vaid need piiravad ka digitaalse ühtse turu arengut ja muudavad internetis ostude tegemise kodanike jaoks vastumeelsemaks. |
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(7) Ühised määratlused selles valdkonnas on olulised, et tagada liikmesriikides järjekindel lähenemisviis käesoleva direktiivi kohaldamisel. Mõisted peavad hõlmama uut tüüpi maksevahendeid, nagu e-raha ja virtuaalvaluutad. |
(7) Ühised määratlused selles valdkonnas on olulised, et tagada liikmesriikides järjekindel lähenemisviis käesoleva direktiivi kohaldamisel ning lihtsustada teabe vahetamist ja koostööd pädevate asutuste vahel. Mõisted peavad hõlmama uut tüüpi maksevahendeid, nagu e-raha ja virtuaalvaluutad. |
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(7 a) Võltsitud arveid, mille abil on võimalik hankida makseandmeid, tuleks lugeda õigusvastasel viisil omastamise katseks käesoleva direktiivi artikli 4 tähenduses. |
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(9) Tulemuslikud ja tõhusad kriminaalõigusmeetmed on esmatähtsad mittesularahaliste maksevahendite kaitsmisel pettuste ja võltsimise eest. Eelkõige on vaja ühist kriminaalõiguslikku lähenemisviisi kuriteokoosseisule, mis aitab kaasa või valmistab ette maksevahendi tegelikku pettuse eesmärgil kasutamist. Seetõttu tuleks näiteks maksevahendite pettuse eesmärgil kogumine ja omamine, näiteks andmepüügi või kopeerimise teel, ja nende levitamine, näiteks krediitkaardiandmete internetis müümise teel, määratleda iseseisva kuriteona, mis ei oleks otseselt seotud maksevahendi tegeliku kasutamisega pettuse eesmärgil. Nii peaks selline kuritegevus hõlmama ka olukordi, kus maksevahendite või -andmete omamine, hankimine või levitamine ei vii tingimata selliste maksevahendite pettuse eesmärgil kasutamiseni, kui kuriteo toimepanija on sellisest võimalusest teadlik (dolus eventualis). Direktiiviga ei sanktsioneerita maksevahendi õiguspärast kasutamist, sealhulgas uuenduslike makseteenuste, näiteks finantstehnoloogiaettevõtete poolt tavapäraselt välja töötatavate teenuste osutamist ja maksevahendi kasutamist seoses selliste teenustega. |
(9) Tulemuslikud ja tõhusad kriminaalõigusmeetmed on esmatähtsad mittesularahaliste maksevahendite kaitsmisel pettuste ja võltsimise eest. Eelkõige on vaja ühist kriminaalõiguslikku lähenemisviisi kuriteokoosseisule, mis aitab kaasa või valmistab ette maksevahendi tegelikku pettuse eesmärgil kasutamist. Seetõttu tuleks näiteks maksevahendite pettuse eesmärgil kogumine, näiteks andmepüügi või kopeerimise teel, ja nende levitamine, näiteks krediitkaardiandmete internetis müümise teel, määratleda iseseisva kuriteona, mis ei oleks otseselt seotud maksevahendi tegeliku kasutamisega pettuse eesmärgil. Nii peaks selline kuritegevus hõlmama ka olukordi, kus maksevahendite või -andmete hankimine või levitamine ei vii tingimata selliste maksevahendite pettuse eesmärgil kasutamiseni, kui kuriteo toimepanija on sellisest võimalusest teadlik (dolus eventualis). See peaks hõlmama varastatud või muul õigusvastasel viisil omastatud, järeletehtud või võltsitud maksevahendi omamist, kui selle omaja teab vahendi saamise ajal, et see on pärit kuritegelikust tegevusest või sellises tegevuses osalemisest. Direktiiviga ei sanktsioneerita maksevahendi õiguspärast kasutamist, sealhulgas uuenduslike makseteenuste, näiteks finantstehnoloogiaettevõtete poolt tavapäraselt välja töötatavate teenuste osutamist ja maksevahendi kasutamist seoses selliste teenustega. |
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(10) Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise eest määratavad karistused peaksid olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad kõikjal liidus. |
(10) Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise eest määratavad karistused peaksid olema tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad kõikjal liidus, et takistada seda liiki pettust ja sarnaseid süütegusid ära hoida. Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel kohaldada mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste suhtes rangemaid eeskirju ja karistusi. |
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(11) Asjakohane on sätestada rangemad karistused, kui kuriteo on toime pannud kuritegelik ühendus, nagu see on määratletud nõukogu raamotsuses 2008/841/JSK,45 või kui kuritegu on laiahaardeline ja põhjustab seetõttu ohvritele ulatuslikku või märkimisväärset kahju või kui kuriteo toimepanija saab kuriteost kogukasu vähemalt 20 000 euro väärtuses. |
(11) Asjakohane on sätestada rangemad karistused, kui kuriteo on toime pannud kuritegelik ühendus, nagu see on määratletud nõukogu raamotsuses 2008/841/JSK,45 või kui kuritegu on laiahaardeline ja põhjustab seetõttu ohvritele ulatuslikku või märkimisväärset kahju. Kui süüteoga kaasneb märkimisväärne rahaline kogukasu või suur ohvrite arv, tuleb seda arvesse võtta raskendava asjaoluna. |
__________________ |
__________________ |
45 Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42). |
45 Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42). |
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(12) Jurisdiktsiooninormid peaksid tagama tulemusliku süüdistuste esitamise käesolevas direktiivis sätestatud süütegude eest. Üldiselt on kõige parem, kui süütegusid menetletakse selle riigi kriminaalõigussüsteemis, kus need on toime pandud. Seega peaksid liikmesriigid teostama jurisdiktsiooni nende territooriumil toime pandud, nende kodanike poolt toime pandud ja nende territooriumil kahju tekitanud süütegude suhtes. |
(12) Jurisdiktsiooninormid peaksid tagama tulemusliku süüdistuste esitamise käesolevas direktiivis sätestatud süütegude eest ja selgete kriteeriumide kohaselt. Üldiselt on kõige parem, kui süütegusid menetletakse selle riigi kriminaalõigussüsteemis, kus need on toime pandud. Seega peaksid liikmesriigid teostama jurisdiktsiooni nende territooriumil toime pandud, nende kodanike poolt toime pandud ja nende territooriumil kahju tekitanud süütegude suhtes. Kui süütegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni, peaksid asjaomased liikmesriigid omavahel koostööd tegema, et otsustada, kes neist peab juhtumit uurima, pidades silmas põhimõtet ne bis in idem. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalik pöörduda Eurojusti poole, et hõlbustada õigusasutuste koostööd ja nende tegevuse koordineerimist. |
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(15) Võttes arvesse vajadust erivahendite järele mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise tulemuslikuks uurimiseks ning nende erivahendite tähtsust liikmesriikide ametiasutuste vahelises tulemuslikus rahvusvahelises koostöös, peaksid organiseeritud kuritegevuse ja muude raskete kuritegude uurimiseks tavapäraselt kasutatavad vahendid olema selliste süütegude uurimiseks kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavad. Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, peaks selliste vahendite kasutamine liikmesriigi õiguse kohaselt olema vastavuses uuritavate süütegude laadi ja raskusastmega. Peale selle peaks õiguskaitseasutustel ja muudel pädevatel asutustel olema õigeaegne juurdepääs asjakohasele teabele, et uurida käesolevas direktiivis sätestatud süütegusid ja esitada nende põhjal süüdistusi. |
(15) Võttes arvesse vajadust erivahendite järele mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise tulemuslikuks uurimiseks ning nende erivahendite tähtsust liikmesriikide ametiasutuste vahelises tulemuslikus rahvusvahelises koostöös, peaksid kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele olema selliste süütegude uurimiseks kättesaadavad asjakohased uurimisvahendid. Võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, peaks selliste vahendite kasutamine liikmesriigi õiguse kohaselt olema vastavuses uuritavate süütegude laadi ja raskusastmega. Peale selle peaks õiguskaitseasutustel ja muudel pädevatel asutustel olema õigeaegne juurdepääs asjakohasele teabele, et uurida käesolevas direktiivis sätestatud süütegusid ja esitada nende põhjal süüdistusi. Pädevatele asutustele tuleks eraldada asjakohased inim- ja rahalised ressursid, et nõuetekohaselt uurida käesolevas direktiivis sätestatud süütegusid ja esitada nende põhjal süüdistusi. |
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(15 a) Käesolevas direktiivis sätestatud süütegude piiriülene olemus eeldab tugevat koordineeritud vastust ja koostööd liikmesriikide vahel ja liikmesriikides. Selleks tuleks tõhusalt kasutada kättesaadavaid vahendeid ja koostööressursse, nagu vastastikune tunnustamine ja abistamine käesolevas direktiivis hõlmatud süütegude puhul, sõltumata sellest, millised karistuskünnised on riiklikus õiguses selliste süütegude eest ette nähtud. |
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 16 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(16) Sageli on kuritegevus selliste juhtumite taga, millest tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/114846 alusel teatada liikmesriikide asjakohastele pädevatele asutustele. Selliste juhtumite kuritegelikku iseloomu võib kahtlustada ka juhul, kui tõendid ei viita esmapilgul piisava selgusega kuriteole. Seoses sellega tuleks kutsuda oluliste teenuste operaatoreid ja digitaalse teenuse osutajaid üles osalema direktiivi (EL) 2016/1148 kohaselt nõutud teabevahetuses õiguskaitseasutustega, et võimaldada tulemuslikku ja igakülgset reageerimist ning lihtsustada kuriteo toimepanijate väljaselgitamist ja vastutusele võtmist. Ohutu, turvalise ja vastupidavama keskkonna edendamine eeldab, et juhtumitest, mille puhul kahtlustatakse seotust raske kuriteoga, teatatakse süstemaatiliselt õiguskaitseasutustele. Lisaks peaksid direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 9 alusel määratud küberturbe intsidentide lahendamise üksused võtma asjakohastel juhtudel osa õiguskaitseasutuste toimetatavatest uurimistest, et anda teavet, kui see on riigi tasandil asjakohane, ning jagada erialateadmisi infosüsteemide kohta. |
(16) Sageli on kuritegevus selliste juhtumite taga, millest tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/114846 alusel teatada liikmesriikide asjakohastele pädevatele asutustele. Selliste juhtumite kuritegelikku iseloomu võib kahtlustada ka juhul, kui tõendid ei viita esmapilgul piisava selgusega kuriteole. Seoses sellega peaksid oluliste teenuste operaatorid ja digitaalse teenuse osutajad osalema direktiivi (EL) 2016/1148 kohaselt nõutud teabevahetuses õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroodega, et võimaldada tulemuslikku ja igakülgset reageerimist ning lihtsustada kuriteo toimepanijate väljaselgitamist ja vastutusele võtmist. Ohutu, turvalise ja vastupidavama keskkonna edendamine eeldab, et juhtumitest, mille puhul kahtlustatakse seotust raske kuriteoga, teatatakse süstemaatiliselt õiguskaitseasutustele. Lisaks peaksid direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 9 alusel määratud küberturbe intsidentide lahendamise üksused võtma asjakohastel juhtudel osa õiguskaitseasutuste toimetatavatest uurimistest, et anda teavet, kui see on riigi tasandil asjakohane, ning jagada erialateadmisi infosüsteemide kohta. |
__________________ |
__________________ |
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1). |
46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1). |
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/236647 artiklis 96 määratletud suuremad turvaintsidendid võivad olla põhjustatud kuritegevusest. Vajaduse korral tuleks kutsuda makseteenuste osutajaid üles jagama õiguskaitseasutustega teavet, mida nad on direktiivi (EL) 2015/2366 alusel kohustatud esitama oma liikmesriigi pädevatele asutustele. |
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/236647 artiklis 96 määratletud suuremad turvaintsidendid võivad olla põhjustatud kuritegevusest. Vajaduse korral tuleks kutsuda makseteenuste osutajaid üles jagama õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroodega teavet, mida nad on direktiivi (EL) 2015/2366 alusel kohustatud esitama oma liikmesriigi pädevatele asutustele. |
__________________ |
__________________ |
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35). |
47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35). |
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(18) Liidu tasandil on olemas mitmesuguseid vahendeid ja mehhanisme teabe vahetamiseks liikmesriikide õiguskaitseasutustega kuritegude uurimise ja süüdistuste esitamise eesmärgil. Liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise koostöö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks ning nimetatud vahendite ja mehhanismide võimalikult igakülgseks kasutamiseks tuleks käesolevas direktiivis rõhutada nõukogu raamotsuses 2001/413/JSK sätestatud operatiivsete kontaktpunktide tähtsust. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada olemasolevat operatiivsete kontaktpunktide võrgustikku, näiteks sellist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/40/EL48. Nad peaksid pakkuma tõhusat abi, hõlbustades näiteks asjakohase teabe vahetamist ning jagades tehnilisi nõuandeid või õigusteavet. Selleks et võrgustik sujuvalt toimiks, peaks iga kontaktpunkt olema suuteline pidama kiiret sidet teise liikmesriigi kontaktpunktiga. Võttes arvesse selle kuriteovaldkonna piiriülest mõõdet ning eelkõige elektrooniliste tõendite muutlikku iseloomu, peaksid liikmesriigid olema suutelised tegelema viivitamata võrgustiku kontaktpunktide kiireloomuliste taotlustega ning andma tagasisidet kaheksa tunni jooksul. |
(18) Liidu tasandil on olemas mitmesuguseid vahendeid ja mehhanisme teabe vahetamiseks liikmesriikide õiguskaitseasutustega kuritegude uurimise ja süüdistuste esitamise eesmärgil. Liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise koostöö hõlbustamiseks ja kiirendamiseks ning nimetatud vahendite ja mehhanismide võimalikult igakülgseks kasutamiseks tuleks käesolevas direktiivis rõhutada nõukogu raamotsuses 2001/413/JSK sätestatud operatiivsete kontaktpunktide tähtsust. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada olemasolevat operatiivsete kontaktpunktide võrgustikku, näiteks sellist, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/40/EL48. Nad peaksid pakkuma tõhusat abi, hõlbustades näiteks asjakohase teabe vahetamist ning jagades tehnilisi nõuandeid või õigusteavet. Selleks et võrgustik sujuvalt toimiks, peaks iga kontaktpunkt olema suuteline pidama kiiret sidet teise liikmesriigi kontaktpunktiga. Võttes arvesse selle kuriteovaldkonna piiriülest mõõdet ning eelkõige elektrooniliste tõendite muutlikku iseloomu, peaksid liikmesriigid olema suutelised tegelema viivitamata võrgustiku kontaktpunktide kiireloomuliste taotlustega ning andma tagasisidet kahe tunni jooksul taotluse kättesaamisest, teatades vähemalt seda, kas abitaotlusele vastatakse, ning selle vastuse vormi ja eeldatava vastamise aja. Äärmiselt pakilistest ja tõsistest juhtumitest peaksid liikmesriigid teavitama Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskust. |
__________________ |
__________________ |
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8). |
48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2005/222/JSK (ELT L 218, 14.8.2013, lk 8). |
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(19) Kuritegudest ilma põhjendamatu viivituseta avaliku sektori asutustele teatamine on mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastu võitlemise juures väga tähtis, kuna sageli on selline teade kriminaaluurimise lähtekoht. Oleks vaja võtta meetmeid, et kutsuda füüsilisi ja juriidilisi isikuid üles kuritegudest teatama, eriti mis puudutab finantsasutuste teateid õiguskaitse- ja kohtuasutustele. Need meetmed võivad hõlmata mitmesugust liiki meetmeid, nii seadusandlikke, nagu kohustus anda teada pettusekahtlustest, kui ka mitteseadusandlikke, nagu teabevahetust soodustavate organisatsioonide või mehhanismide loomine või toetamine või teadlikkuse suurendamine. Iga meede, mis sisaldab füüsiliste isikute isikuandmete töötlemist, tuleks võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67949. Eelkõige peaks igasugune teabeedastus, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise ennetamist ja nende vastu võitlemist, vastama määruse (EL) 2016/679 nõuetele, eriti seoses õigusliku alusega isikuandmete töötlemiseks. |
(19) Kuritegudest ilma põhjendamatu viivituseta avaliku sektori asutustele teatamine on mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastu võitlemise juures väga tähtis, kuna sageli on selline teade kriminaaluurimise lähtekoht. Oleks vaja võtta meetmeid, et kutsuda füüsilisi ja juriidilisi isikuid üles kuritegudest teatama, eriti mis puudutab finantsasutuste teateid õiguskaitse- ja kohtuasutustele, ning meetmed peaksid hõlmama tõhusa ja turvalise veebipõhise riikliku pettustest teatamise süsteemi loomist, et lihtsustada kohest kuritegudest teatamist. Liidu tasandil standardsete teatamisvormide kasutamine peaks võimaldama ohte paremini analüüsida ning peaks lihtsustama riiklike pädevate asutuste tööd ja koostööd. Need meetmed võivad hõlmata mitmesugust liiki meetmeid, nii seadusandlikke, nagu kohustus anda teada pettusekahtlustest, kui ka mitteseadusandlikke, nagu teabevahetust soodustavate organisatsioonide või mehhanismide loomine või toetamine või teadlikkuse suurendamine. Iga meede, mis sisaldab füüsiliste isikute isikuandmete töötlemist, tuleks võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67949. Eelkõige peaks igasugune teabeedastus, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise ennetamist ja nende vastu võitlemist, vastama määruse (EL) 2016/679 nõuetele, eriti seoses õigusliku alusega isikuandmete töötlemiseks. |
__________________ |
__________________ |
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). |
49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). |
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 19 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(19 a) Selle nähtuse vastu ennetavalt võitlemiseks on eriti olulised mittesularahaliste maksevahenditega, sealhulgas väikeste rahasummadega seotud pettuste ja võltsimise uurimine ning nende eest vastutusele võtmine. Teatamiskohustused, teabe vahetamine ja statistilised aruanded on pettuste, eriti eraldi võttes väikeste rahasummadega seotud sarnase tegevuse avastamise tõhusad vahendid. Samuti on väga tähtis, et asjakohane teave mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise kohta edastatakse õigeaegselt riiklikele rahapesu andmebüroodele, et võimaldada kuritegelike rahavoogude edasist analüüsi. |
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(20) Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettused ja võltsimine võivad põhjustada ohvritele tõsiseid majanduslikke ja muid tagajärgi. Kui sellise pettusega kaasneb identiteedivargus, on tagajärjed mainekahju ja tõsise emotsionaalse kahju tõttu sageli veel raskemad. Liikmesriigid peaksid võtma toetus- ja kaitsemeetmeid selliste tagajärgede leevendamiseks. |
(20) Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettused ja võltsimine võivad põhjustada ohvritele tõsiseid majanduslikke ja muid tagajärgi. Kui sellise pettusega kaasneb näiteks identiteedivargus, on tagajärjed maine- ja ametialase kahju, isiku krediidireitingule põhjustatud kahju ja tõsise emotsionaalse kahju tõttu sageli veel raskemad. Liikmesriigid peaksid võtma toetus- ja kaitsemeetmeid selliste tagajärgede leevendamiseks. |
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 20 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(20 a) Sageli kulub kaua aega, enne kui ohvrid avastavad, et on langenud pettuse või võltsimise ohvriks. Selle aja jooksul võib omavahel seotud kuritegudest moodustuda läbipõimunud võrk, mis muudab tagajärjed ohvrite jaoks veelgi raskemaks. |
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(21) Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuse ohvriks langenud füüsilised isikutel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/29/EL50 kohased õigused. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid selliste ohvrite abistamiseks ja toetamiseks, tuginedes direktiivis 2012/29/EL sätestatud meetmetele, kuid reageerides vahetumalt identiteedivargusega seotud pettuse ohvrite konkreetsetele vajadustele. Nimetatud meetmed peaksid hõlmama eelkõige spetsiaalset psühholoogilist tuge, nõuandeid juriidilistes, praktilistes ja finantsküsimustes ning abi võimalike hüvitiste saamisel. Ka juriidilistele isikutele tuleks anda konkreetset teavet ja nõu, kuidas end selliste kuritegude negatiivsete tagajärgede eest kaitsta. |
(21) Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuse ohvriks langenud füüsilised isikutel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/29/EL50 kohased õigused. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid selliste ohvrite abistamiseks ja toetamiseks, tuginedes direktiivis 2012/29/EL sätestatud meetmetele, kuid reageerides vahetumalt identiteedivargusega seotud pettuse ohvrite konkreetsetele vajadustele. Nimetatud meetmed peaksid hõlmama eelkõige loetelu esitamist asjakohastest institutsioonidest, kes tegelevad identiteediga seotud kuritegude kõikide eri tahkude ja ohvriabiga, spetsiaalset psühholoogilist tuge, nõuandeid juriidilistes, praktilistes ja finantsküsimustes ning abi võimalike hüvitiste saamisel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik luua ka riiklik veebipõhine koondteavet pakkuv vahend, mille abil lihtsustada ohvrite jaoks abi ja toe saamist. Ka juriidilistele isikutele tuleks anda konkreetset teavet ja nõu, kuidas end selliste kuritegude negatiivsete tagajärgede eest kaitsta. |
__________________ |
__________________ |
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57). |
50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57). |
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 21 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(21 a) Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ohvritel, vähemalt nendel, kellel puuduvad piisavad vahendid õigusabi eest maksmiseks, peaks olema ka õigus tasuta õigusabile. Liikmesriigid peaksid suutma sellise vahendite puudumise kindlaks teha vahendite kontrolliga, milles tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kõiki asjakohaseid ja objektiivseid tegureid, nagu sissetulek, kapital ja asjaomase isiku perekondlik olukord, õigusabi kulud ja elatustase asjaomases liikmesriigis. |
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(23) Liikmesriigid peaksid välja töötama või muutma tõhusamaks mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise ennetuspoliitika ning selliste süütegude ohvriks langemise ohtu vähendavad meetmed, kasutades selleks teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning teadus- ja haridusprogramme. |
(23) Liikmesriigid peaksid komisjoni abiga välja töötama või muutma tõhusamaks mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise ennetuspoliitika ning selliste süütegude ohvriks langemise ohtu vähendavad meetmed, kasutades selleks näiteks teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, alalisi veebipõhiseid teabevahendeid, mis sisaldavad pettuste kohta praktilisi näiteid, ning teadus- ja haridusprogramme. |
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 23 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(23 a) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et töötada kooskõlas artikliga 16 a välja artiklis 14 osutatud standardne liidu teatamisvorm. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. |
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(24) Käesolevas direktiivis sätestatud süütegude kohta tuleb koguda võrreldavaid andmeid. Pädevatele spetsialiseeritud liidu asutustele, näiteks Europolile, tuleks edastada asjakohane teave, võttes arvesse nende ülesandeid ja teabevajadusi. Eesmärk on saada parem ülevaade mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise probleemist ning maksete turvalisusega seotud probleemidest liidus ning aidata seeläbi kaasa senisest tulemuslikumate lahenduste väljatöötamisele. Liikmesriigid peaksid kasutama täiel määral Europoli pädevust ja suutlikkust pakkuda asjaomastes uurimistes abi ja toetust, esitades selleks Europolile teavet süüteo toimepanijate töömeetodite kohta eesmärgiga koostada strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/79452. Teabe andmine võib aidata olemasolevaid ja tulevasi ohtusid paremini mõista ning aidata nõukogul ja komisjonil seada strateegilisi ja operatiivseid prioriteete liidu võitluses kuritegevuse vastu ja neid prioriteete rakendada. |
(24) Käesolevas direktiivis sätestatud süütegude kohta tuleb koguda võrreldavaid andmeid. Pädevatele spetsialiseeritud liidu asutustele, näiteks Europolile, ja komisjonile tuleks edastada asjakohane teave, võttes arvesse nende ülesandeid ja teabevajadusi. Eesmärk on saada parem ülevaade mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise probleemist ning maksete turvalisusega seotud probleemidest liidus ning aidata seeläbi kaasa senisest tulemuslikumate lahenduste väljatöötamisele. Liikmesriigid peaksid kasutama täiel määral Europoli pädevust ja suutlikkust pakkuda asjaomastes uurimistes abi ja toetust, esitades selleks Europolile teavet süüteo toimepanijate töömeetodite kohta eesmärgiga koostada strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/79452. Teabe andmine võib aidata olemasolevaid ja tulevasi ohtusid paremini mõista ning aidata nõukogul ja komisjonil seada strateegilisi ja operatiivseid prioriteete liidu võitluses kuritegevuse vastu ja neid prioriteete rakendada. |
_________________ |
_________________ |
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53). |
52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135, 24.5.2016, lk 53). |
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 24 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(24 a) Kuritegevuse, olgu organiseeritud või muu, ennetamine ja selle vastu võitlemine õnnestub politseiasutuste ja liikmesriikide teiste pädevate asutuste tihedama koostöö abil, nii otse kui ka Europoli kaudu, pöörates erilist tähelepanu kuritegude ennetamise ja uurimise eest vastutavate ametiasutuste vahel teabevahetuse parandamisele. |
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumnormid mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste valdkonnas. |
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumnormid mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste valdkonnas. Käesoleva direktiiviga hõlbustatakse selliste kuritegude ennetamist, ohvrite abistamist ja toetamist ning parandatakse koostööd õigus- ja muude pädevate asutuste vahel. |
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3 – pealkiri | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Maksevahendite kasutamine pettuse eesmärgil |
Mittesularahaliste maksevahendite kasutamine pettuse eesmärgil |
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised teod oleksid karistatavad kuriteona, kui need on toime pandud tahtlikult: |
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised teod oleksid karistatavad kuriteona: |
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) maksevahendi vargus või muul õigusvastasel viisil omastamine, |
(a) maksevahendi vargus või muul õigusvastasel viisil omastamine, kui see on toime pandud tahtlikult, |
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) maksevahendi järeletegemine või võltsimine selle kasutamiseks pettuse eesmärgil, |
(b) maksevahendi järeletegemine või võltsimine, kui see on toime pandud tahtlikult, selle kasutamiseks pettuse eesmärgil, |
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) varastatud või muul viisil õigusvastaselt omastatud, järeletehtud või võltsitud maksevahendi omamine, kasutamiseks hankimine, import, eksport, müük, transport, levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine pettuse eesmärgil kasutamiseks. |
(c) varastatud või muul viisil õigusvastaselt omastatud, järeletehtud või võltsitud maksevahendi endale või kellelegi teisele hankimine, kui see on toime pandud tahtlikult, sealhulgas import, eksport, müük, transport ja levitamine pettuse eesmärgil kasutamiseks; |
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(c a) varastatud või muul viisil õigusvastaselt omastatud, järeletehtud või võltsitud maksevahendi omamine, teades sellise vahendi saamise ajal, et see on pärit kuritegelikust tegevusest või sellises tegevuses osalemisest. |
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et raha, rahalise väärtuse või virtuaalvaluuta ülekandmine või ülekandmise põhjustamine kavatsusega tuua süüteo toimepanijale või kolmandale isikule õigusvastast varalist kasu, on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult: |
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et raha, rahalise väärtuse või virtuaalvaluuta ülekandmine või kellelgi teisel ülekande teha laskmine, mille eesmärk on tuua süüteo toimepanijale või kolmandale isikule õigusvastast varalist kasu või mis tekitab kolmandale isikule õigusvastase varalise kahju, on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult: |
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b a) makseteenuse kasutajate imiteeritud veebisaitidele suunamise või ümbersuunamise teel. |
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et seadme või vahendi, arvutiandmete või mis tahes muu artikli 4 punktides a ja b või artiklis 5 osutatud süütegude toimepanemiseks spetsiaalselt välja töötatud või kohandatud vahendi valmistamine, kasutamiseks hankimine, import, eksport, müük, transport, levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud tahtlikult ja pettuse eesmärgil. |
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et seadme või vahendi, arvutiandmete või mis tahes muu artikli 4 punktides a ja b või artiklis 5 osutatud süütegude toimepanemiseks spetsiaalselt välja töötatud või kohandatud vahendi valmistamine, endale või kellelegi teisele kasutamiseks hankimine, import, eksport, müük, transport, levitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine on karistatav kuriteona, kui see on toime pandud kavatsusega kasutada vahendit nimetatud kuritegude toimepanemiseks. |
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et katse panna toime artiklites 3–6 osutatud süütegusid on karistatav kuriteona. |
2. Liikmesriigid võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud tagamaks, et katse panna toime artiklites 3–6 osutatud süütegusid on karistatav kuriteona. |
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–5 osutatud süütegude eest määratakse karistus, mille ülemmäär on vähemalt kolmeaastane vangistus. |
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–5 osutatud süütegude eest määratakse karistus, mille ülemmäär on vähemalt nelja-aastane vangistus. |
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 6 osutatud süütegude eest määratakse karistus, mille ülemmäär on vähemalt kaheaastane vangistus. |
3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 6 osutatud süütegude eest määratakse karistus, mille ülemmäär on vähemalt kolmeaastane vangistus. |
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3–5 osutatud süütegude eest määratakse karistus, mille ülemmäär on vähemalt viieaastane vangistus, kui: |
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmisi asjaolusid peetakse artiklites 3, 4 ja 5 osutatud süütegude puhul raskendavateks asjaoludeks ning nende eest määratakse karistus, mille ülemmäär on vähemalt viieaastane vangistus, kui: |
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) need on toime pandud raamotsuses 2008/841/JSK määratletud kuritegeliku ühenduse raames, sõltumata selles otsuses sätestatud karistusmäärast; |
(a) need on toime pandud raamotsuses 2008/841/JSK määratletud kuritegeliku ühenduse raames, sõltumata selles otsuses sätestatud karistusmäärast või |
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) kui nendega kaasneb ulatuslik või märkimisväärne kahju või kogukasu vähemalt 20 000 euro väärtuses. |
(b) kui nendega kaasneb ulatuslik või märkimisväärne kahju või |
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 4 – punkt b a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b a) kui need on toonud kaasa märkimisväärse kogukasu. |
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 1 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilistele isikutele, kes võetakse vastutusele artikli 9 lõike 1 alusel, määratakse tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud või muud trahvid ja mis võivad hõlmata muid karistusi, näiteks: |
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilistele isikutele, kes võetakse vastutusele artikli 9 lõike 1 alusel, määratakse tulemuslikud, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud või muud trahvid või muud karistused, sealhulgas |
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 1 – punkt a a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a a) ajutine või alaline avaliku sektori rahastamisele, sealhulgas pakkumismenetlustele, toetustele ja kontsessioonidele juurdepääsust ilmajätmine nii riigi kui ka liidu tasandil; |
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud selle liikmesriigi territooriumil; |
(a) süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud selle liikmesriigi territooriumil või |
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) süüteo toimepanija on selle liikmesriigi kodanik; |
(b) süüteo toimepanija on selle liikmesriigi kodanik või alaline elanik või |
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b a) süütegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks või |
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – punkt b b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(b b) süütegu on toime pandud tema kodaniku või tema territooriumil alaliselt elava isiku vastu või |
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(c) süütegu põhjustab tema territooriumil kahju, sh identiteedivargusest tingitud kahju. |
(c) süütegu põhjustab tema territooriumil kahju. |
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Liikmesriik teatab komisjonile ja Eurojustile, kui ta otsustab kehtestada jurisdiktsiooni artiklites 3–7 osutatud süüteo suhtes, mis on pandud toime väljaspool tema territooriumi. |
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 – punkt a | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(a) süüteo toimepanija viibib süüteo toimepanemise ajal füüsiliselt tema territooriumil, olenemata sellest, kas süütegu on toime pandud tema territooriumil asuvaid arvuteid või infosüsteeme kasutades või mitte, |
(a) süüteo toimepanija viibib süüteo toimepanemise ajal füüsiliselt tema territooriumil, olenemata sellest, kas süütegu on toime pandud tema territooriumil asuvat arvutit või infosüsteemi kasutades või mitte, |
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
(b) süütegu on toime pandud tema territooriumil asuvaid arvuteid või infosüsteeme kasutades, olenemata sellest, kas süüteo toimepanija viibib süüteo toimepanemise ajal selle liikmesriigi territooriumil või mitte. |
(b) süütegu on toime pandud tema territooriumil asuvat arvutit või infosüsteemi kasutades, olenemata sellest, kas süüteo toimepanija viibib süüteo toimepanemise ajal selle liikmesriigi territooriumil või mitte. |
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Liikmesriik teatab komisjonile, kui ta otsustab kehtestada jurisdiktsiooni artiklites 3–7 osutatud süüteo suhtes, mis on pandud toime väljaspool tema territooriumi, sealhulgas kui: |
välja jäetud |
(a) süüteo toimepanija peamine elukoht asub tema territooriumil; |
|
(b) süütegu on toime pandud tema territooriumil asutatud juriidilise isiku kasuks; |
|
(c) süütegu on toime pandud tema kodaniku vastu või isiku vastu, kelle peamine elukoht asub tema territooriumil. |
|
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 3 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
3 a. Kui artiklites 3-7 nimetatud süütegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, teevad asjaomased liikmesriigid omavahel koostööd otsustamaks, kes neist esitab süüteo toimepanijale süüdistuse, et koondada menetlus ühte liikmesriiki, pidades silmas põhimõtet ne bis in idem. Kohtualluvuse konflikti või muude probleemide lahendamiseks pöörduvad liikmesriigid kooskõlas raamotsusega 2009/948/JSK Eurojusti poole. |
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – pealkiri | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Tulemuslik uurimine |
Tulemuslik uurimine ja koostöö |
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikutele, üksustele või talitustele, kelle ülesanne on artiklites 3–7 osutatud süütegude uurimine või nende eest süüdistuse esitamine, on kättesaadavad tulemuslikud uurimismeetmed, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude puhul kasutatavad uurimismeetmed. |
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et uurimismeetmed, näiteks organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude tõkestamisel kasutatavad uurimismeetmed, on tulemuslikud, toime pandud kuriteoga proportsionaalsed ning kättesaadavad isikutele, üksustele või talitustele, kelle ülesanne on artiklites 3–7 osutatud süütegude uurimine või nende eest süüdistuse esitamine. |
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Iga liikmesriik tagab, et artiklites 3-7 osutatud süütegude uurimiseks ja nende eest süüdistuse esitamiseks eraldatakse asjakohased inimressursid ja rahalised vahendid ning korraldatakse koolitusi. |
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul, kui füüsilised ja juriidilised isikud on liikmesriigi õiguse kohaselt kohustatud esitama teavet artiklites 3–7 osutatud süütegude kohta, jõuab selline teave kõnealuseid süütegusid uurivate või nendega seoses süüdistusi esitavate asutusteni ilma põhjendamatu viivituseta. |
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul, kui füüsilised ja juriidilised isikud on liikmesriigi õiguse kohaselt kohustatud esitama teavet artiklites 3–7 osutatud süütegude kohta, jõuab selline teave kõnealuseid süütegusid uurivate või nendega seoses süüdistusi esitavate asutusteni ilma põhjendamatu viivituseta ning et neil asutustel on volitused teha koostööd teiste riiklike ametiasutuste ja nende sõsarasutustega teistes liikmesriikides. |
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3–7 osutatud süütegudega seotud teabe vahetamiseks on liikmesriigis olemas riiklik operatiivne kontaktpunkt, mis töötab ööpäevaringselt seitse päeva nädalas. Samuti tagavad liikmesriigid selliste menetluste olemasolu, mis võimaldavad pädeval asutusel kiireloomuliste abitaotlustega viivitamata tegeleda, nii et pädev asutus vastab hiljemalt kaheksa tunni jooksul taotluse kättesaamisest vähemalt seda, kas abitaotlusele vastatakse, ning selle vastuse vormi ja eeldatava vastamise aja. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada olemasolevaid operatiivsete kontaktpunktide võrgustikke. |
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3–7 osutatud süütegudega seotud teabe vahetamiseks on liikmesriigis olemas riiklik operatiivne kontaktpunkt, mis töötab ööpäevaringselt seitse päeva nädalas. Samuti tagavad liikmesriigid selliste menetluste olemasolu, mis võimaldavad pädeval asutusel kiireloomuliste abitaotlustega viivitamata tegeleda, nii et pädev asutus vastab hiljemalt kahe tunni jooksul taotluse kättesaamisest vähemalt seda, kas abitaotlusele vastatakse, ning selle vastuse vormi ja eeldatava vastamise aja. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada olemasolevaid operatiivsete kontaktpunktide võrgustikke. |
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile, Europolile ja Eurojustile oma määratud lõikes 1 osutatud kontaktpunktist. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. |
2. Liikmesriigid teatavad komisjonile, Europolile ja Eurojustile oma määratud lõikes 1 osutatud kontaktpunktist ning vajaduse korral ajakohastavad seda teavet. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele. |
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Äärmiselt pakilistest ja tõsistest juhtumitest, mis puudutavad kahte või enamat liikmesriiki, teavitavad liikmesriigid Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskust. Europol aitab luua kiirhoiatussüsteemi, et tuvastada uusi pettusi. |
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13 – lõige 2 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 b. Käesolevas artiklis nimetatud andmete käitlemisel täidavad pädevad asutused kohaldatavaid liidu andmekaitse-eeskirju. |
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et teha kättesaadavaks asjakohased teabekanalid, millega lihtsustatakse artiklites 3–7 osutatud süütegudest teatamist õiguskaitseasutustele ja teistele pädevatele liikmesriikide ametiasutustele ilma põhjendamatu viivituseta. |
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et teha kättesaadavaks asjakohased teabekanalid, sealhulgas turvalise riikliku veebipõhise pettustest teatamise süsteemi kaudu, millega lihtsustatakse artiklites 3–7 osutatud süütegudest õiguskaitseasutustele, rahapesu andmebüroodele ja teistele pädevatele liikmesriikide ametiasutustele ilma põhjendamatu viivituseta teatamist. |
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Komisjon võtab teatamistavade ühtlustamiseks liidus vastu rakendusakti, et kehtestada standardne liidu teatamisvorm, mille liikmesriigid aluseks võtavad. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 16 a lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. |
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kutsuda nende territooriumil tegutsevaid finantsasutusi ja teisi juriidilisi isikuid üles teatama pettusekahtlusest ilma põhjendamatu viivituseta õiguskaitseasutustele ja teistele pädevatele asutustele, et artiklites 3–7 osutatud süütegusid avastada, ennetada, uurida ja nendega seoses süüdistusi esitada. |
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et finantsasutused teatavad pettusekahtlusest ilma põhjendamatu viivituseta õiguskaitseasutustele, rahapesu andmebüroodele ja teistele pädevatele asutustele, et artiklites 3–7 osutatud süütegusid avastada, ennetada, uurida ja nendega seoses süüdistusi esitada. |
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 14 – lõige 2 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
2 a. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kutsuda nende territooriumil tegutsevaid teisi juriidilisi isikuid üles teatama pettusekahtlusest ilma põhjendamatu viivituseta õiguskaitseasutustele, rahapesu andmebüroodele ja teistele pädevatele asutustele, et artiklites 3–7 osutatud süütegusid avastada, ennetada, uurida ja nendega seoses süüdistusi esitada. |
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on kannatanud kahju artiklites 3–7 osutatud süütegude tõttu, mille toimepanekul on väärkasutatud isikuandmeid, antakse konkreetset teavet ja nõu, kuidas kaitsta ennast nimetatud süütegude negatiivsete tagajärgede, näiteks maine kahjustamise eest. |
1. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on kannatanud kahju artiklites 3–7 osutatud süütegude tõttu, mille toimepanekul on väärkasutatud isikuandmeid, antakse konkreetset teavet ja nõu, kuidas kaitsta ennast nimetatud süütegude negatiivsete tagajärgede, näiteks maine ja krediidireitingu kahjustamise ja rahalise kaotuse eest, samuti teavet nende õiguste kohta, sealhulgas õiguse kohta süüteo tõttu tekkinud kahju hüvitamisele. |
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on kannatanud kahju artiklites 3–7 osutatud süütegude tõttu, mille toimepanekul on väärkasutatud isikuandmeid, antakse loetelu asjakohastest institutsioonidest, kes tegelevad identiteediga seotud kuritegude eri tahkude ja ohvriabiga. |
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 b (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 b. Liikmesriike ergutatakse looma koondteavet pakkuvat veebipõhist riiklikku vahendit, et hõlbustada abi ja toe saamist sellistel füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes on kannatanud kahju artiklites 3–7 osutatud süütegude tõttu, mille toimepanekul on väärkasutatud isikuandmeid. |
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1 c (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 c. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistele isikutele, kes on kannatanud kahju artiklites 3-7 osutatud süütegude tõttu, mille toimepanekul on väärkasutatud isikuandmeid, pakutakse tasuta õigusabi, vähemalt nendele, kellel ei ole õigusabi eest maksmiseks piisavalt vahendeid. Liikmesriigid võivad kohaldada vahendite kontrolli, et teha kindlaks, kas füüsilisel isikul on õigus saada tasuta õigusabi. |
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2 – sissejuhatav osa | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid tagavad, et juriidilistele isikutele, kes on langenud käesoleva direktiivi artiklites 3–7 osutatud süütegude ohvriks, antakse põhjendamatu viivitusteta alates esimesest kokkupuutest pädeva asutusega järgmist teavet: |
2. Liikmesriigid tagavad, et füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes on langenud käesoleva direktiivi artiklites 3–7 osutatud süütegude ohvriks, antakse põhjendamatu viivitusteta alates esimesest kokkupuutest pädeva asutusega järgmist teavet: |
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
(a a) teave õiguse kohta omada juurdepääsu juhtumiga seotud teabele; |
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
Liikmesriigid võtavad vajaduse korral koostöös sidusrühmadega sobivad, sealhulgas internetipõhised meetmed, milleks võivad olla teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad või teadus- ja haridusprogrammid, eesmärgiga vähendada pettuste üldarvu, suurendada teadlikkust ja vähendada pettuse ohvriks langemise ohtu. |
1. Liikmesriigid võtavad vajaduse korral koostöös sidusrühmadega sobivad, sealhulgas internetipõhised meetmed, milleks võivad olla teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad või teadus- ja haridusprogrammid, eesmärgiga vähendada pettuste üldarvu ja eriti arvutite ja infosüsteemide abil korda saadetud pettusi, suurendada teadlikkust ja vähendada pettuse ohvriks langemise ohtu, eelkõige haavatavate isikute, näiteks eakate ja noorte jaoks. Komisjon abistab liikmesriike selliste kampaaniate korrapärasel läbiviimisel. Liikmesriigid tagavad, et kampaaniate jaoks eraldatakse piisavad rahalised vahendid. |
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 1 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
1 a. Liikmesriigid töötavad lõikes 1 osutatud teavituskampaaniate osana välja alalise veebipõhise teabevahendi, mis sisaldab artiklites 3–7 osutatud pettuste kohta kergesti mõistetavas vormis praktilisi näiteid, ja ajakohastavad seda. See vahend võib olla artikli 15 lõikes 1 b osutatud koondteavet pakkuva veebipõhise riikliku vahendiga seotud või selle osa. |
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 a (uus) | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
|
Artikkel 16 a |
|
Komiteemenetlus |
|
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. |
|
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. |
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Liikmesriigid tagavad süsteemi olemasolu artiklites 3–7 osutatud süütegudest teatamist ning nende uurimis- ja kohtumenetluste etappe käsitlevate statistiliste andmete salvestamiseks, koostamiseks ja esitamiseks. |
2. Liikmesriigid tagavad süsteemi olemasolu artiklites 3–7 osutatud süütegudest teatamist ning nende uurimis- ja kohtumenetluste etappe käsitlevate anonüümseks muudetud statistiliste andmete salvestamiseks, koostamiseks ja esitamiseks. |
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17 – lõige 3 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
3. Lõikes 2 osutatud statistika hõlmab vähemalt liikmesriikide poolt registreeritud ja artiklites 3–7 osutatud süütegude arvu, uuritud juhtumite arvu, isikute arvu kohta, kellele on esitatud süüdistus ja kes on süüdi mõistetud artiklites 3–7 osutatud süütegude eest, ning andmeid kõnealustest süütegudest teatamise ja uurimis- ning kohtumenetluse etappide kohta. |
3. Lõikes 2 osutatud anonüümseks muudetud statistika hõlmab vähemalt liikmesriikide poolt registreeritud ja artiklites 3–7 osutatud süütegude arvu, uuritud juhtumite arvu, isikute arvu, kellele on esitatud süüdistus ja kes on süüdi mõistetud artiklites 3–7 osutatud süütegude eest, pettusesse kaasatud inimeste arvu ja tekitatud kahju ulatust ning andmeid kõnealustest süütegudest teatamise ja uurimis- ning kohtumenetluse etappide kohta. |
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 19 – lõige 1 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [24 kuud pärast jõustumiskuupäeva]. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. |
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt... [12 kuud pärast jõustumiskuupäeva]. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. |
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 20 – lõige 2 | |
Komisjoni ettepanek |
Muudatusettepanek |
2. Komisjon teeb [96 kuud pärast jõustumiskuupäeva] hindamise käesolevale direktiivile, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. |
2. Komisjon teeb... [48 kuud pärast jõustumiskuupäeva] hindamise käesolevale direktiivile, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust, samuti selle põhiõigustele avalduva mõju kohta, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja aruande koostamiseks. |
SELETUSKIRI
Digitaalsüsteemidele üleminek muudab ka meie makseviise. Mittesularahalised makseviisid muutuvad üha populaarsemaks. Viimase viie aasta jooksul on nendega tehtud tehingute arv kasvanud 24 % võrra. See kasvav turg pakub huvi ka kurjategijatele. 2013. aastal tekitati kaartidega seotud pettustega ühtses euromaksete piirkonnas (SEPA) kahju 1,44 miljardi euro ulatuses. Seda oli 23 % võrra rohkem kui 2011. aastal.
Maksekaardid ei ole ainus mittesularahaline makseviis, vaid selleks liigituvad ka otsekorraldused ja mobiilimaksed. ELi tasandil puudub ülevaatlik statistika mittesularahaliste makseviisidega seotud pettuste kohta. Komisjoni hinnangul on iga-aastane kahju 2 miljardit eurot, kusjuures see hinnang ei hõlma kõiki olemasolevaid maksevahendeid.
Veebis toime pandud pettused (näiteks krediitkaardiandmete vargus) on sageli piiriülese mõõtmega. Pettuse toimepanija ja ohver ei pruugi isegi samas riigis olla ning see põhjustab õiguskaitseasutustele suuri raskusi.
Kehtiv nõukogu raamotsus 2001/413/JSK pärineb aastast 2001. Selles sätestatud eeskirjadega ei ole võimalik piisavalt asjakohaselt reageerida tehnoloogia arengule, näiteks virtuaalvaluutadele. Seega tegi komisjon ettepaneku ajakohastada õigusraamistikku, et kõrvaldada tegevuslikud takistused ja hoida paremini ära mittesularahaliste makseviisidega seotud pettusi. Mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastu võitlemiseks kavandatud direktiivi vastuvõtmine on Euroopa Liidus oluline ka Lissaboni lepingu paremaks järgimiseks kriminaalõiguse valdkonnas. Euroopa Parlamendile antakse kaasseadusandjana olulisem roll.
Komisjon on läbivaatamist mitme argumendiga põhjendanud nii mõjuhinnangus kui ka direktiivi ettepanekus. Süütegude valimi laiendamine nii, et hõlmata ka tehingud virtuaalvaluutadega ja uued veebipõhised kuriteoliigid, maksimumkaristustele miinimummäärade kehtestamine, jurisdiktsioonipiiride täpsustamine, küberkuritegevuse ohvrite õiguste tagamist käsitlevate sätete lisamine, pettuste ärahoidmine ja kriminaalõigusalase koostöö parandamine tunduvad kõik veenvate argumentidena.
Ettepaneku tugevdamiseks soovitab raportöör teha raporti projektis siiski komisjoni ettepanekusse mõned muudatused, sh:
– mitterahaliste makseviisidega seotud pettuste ohvrite paremaks abistamiseks, sest pettuste tagajärgi muudavad sageli veelgi tõsisemaks mainekahju, krediidireitingu alandamine ja emotsionaalne kahju;
– kuritegudest teatamise hõlbustamiseks, muu hulgas turvalise ja veebipõhise riikliku pettustest teatamise süsteemi loomise kaudu;
– Eurojusti ja Europoli paremaks kaasamiseks teabevahetusse;
– sihipärasemate ennetusmeetmete ettenägemiseks seoses internetipõhiste ja arvuti abil toime pandud pettustega;
– ülevõtmisperioodi lühendamiseks ja selleks, et kohustada komisjoni direktiivi rakendamist nelja aasta pärast hindama.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Võitlus mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimiste vastu |
||||
Viited |
COM(2017)0489 – C8-0311/2017 – 2017/0226(COD) |
||||
EP-le esitamise kuupäev |
13.9.2017 |
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
LIBE 2.10.2017 |
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
ECON 2.10.2017 |
ITRE 2.10.2017 |
JURI 2.10.2017 |
|
|
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev |
ECON 5.10.2017 |
ITRE 11.10.2017 |
JURI 2.10.2017 |
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Sylvia-Yvonne Kaufmann 20.11.2017 |
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
27.3.2018 |
25.4.2018 |
3.9.2018 |
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
3.9.2018 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
31 1 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Asim Ademov, Monika Beňová, Caterina Chinnici, Cornelia Ernst, Romeo Franz, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Péter Niedermüller, Judith Sargentini, Giancarlo Scottà, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Helga Stevens, Bodil Valero, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Auke Zijlstra |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Dennis de Jong, Gérard Deprez, Jean Lambert, Jeroen Lenaers, Nuno Melo, Emil Radev, Barbara Spinelli, Jaromír Štětina |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Françoise Grossetête, Nadja Hirsch, Peter Kouroumbashev, Vladimir Urutchev |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
31 |
+ |
|
ALDE |
Gérard Deprez, Nadja Hirsch |
|
ECR |
Helga Stevens, Kristina Winberg |
|
ENF |
Giancarlo Scottà |
|
GUE/NGL |
Cornelia Ernst, Dennis de Jong, Barbara Spinelli |
|
PPE |
Asim Ademov, Françoise Grossetête, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Nuno Melo, Emil Radev, Csaba Sógor, Jaromír Štětina, Vladimir Urutchev |
|
S&D |
Monika Beňová, Caterina Chinnici, Dietmar Köster, Peter Kouroumbashev, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Péter Niedermüller, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer |
|
VERTS/ALE |
Romeo Franz, Jean Lambert, Judith Sargentini, Bodil Valero |
|
1 |
– |
|
ENF |
Auke Zijlstra |
|
0 |
0 |
|
|
|
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu