RAPORT     ***I
PDF 691kWORD 90k
12.9.2018
PE 612.279v02-00 A8-0286/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta

(COM(2017)0257 – C8-0140/2017 – 2017/0087(COD))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Eva Maydell

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta

(COM(2017)0257 – C8-0140/2017 – 2017/0087(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0257),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 43 lõiget 2, artikleid 91, 100, 114 ja 192, artikli 194 lõiget 2 ja artiklit 337, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0140/2017),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A8-0286/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 43 lõiget 2, artikleid 91, 100, 114, 192, artikli 194 lõiget 2 ja artiklit 337,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 337,

Selgitus

Euroopa Parlamendi õigusteenistuse arvamuse kohaselt (õiguskomisjon ei ole oma arvamust kavandatava määruse õigusliku aluse kohta kodukorra artikli 39 kohaldamisel veel esitanud) on asjakohane võtta õiguslikuks aluseks üksnes ELi toimimise lepingu artikkel 337.

(1)

ELT C 81, 2.3.2018, lk 88.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Anneleen Van Bossuyt

Esimees

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

STRASBOURG

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta – arvamus õigusliku aluse kohta (COM(2017)0257 – C8-0140/2017– 2017/0087(COD))

Austatud esimees

Palusite vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 39 lõikele 2 oma 3. aprilli 2018. aasta kirjas siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) nimel õiguskomisjonilt (JURI) arvamust ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta,(1) (tuntud ka kui ühtse turu teabevahend) komisjoni poolt valitud õigusliku aluse sobivuse kohta.

Komisjoni esialgne ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 43 lõikel 2, artiklitel 91, 100, 114 ja 192, artikli 194 lõikel 2 ning artiklil 337. Ainus muudatusettepanek, mis siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis raporti hääletamisel vastu võeti, näeb ette eespool nimetatud õigusliku aluse asendamise ainult ELi toimimise lepingu artikliga 337.

See eeldaks seadusandliku tavamenetluse asendamist muu kui seadusandliku menetlusega, millele on osutatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 25 kolmandas lõigus, ning arvamuste vahetust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel. Kohaldatakse kodukorra artiklit 63 koostoimes artikliga 39.

I – Taust

Komisjon märkis 28. oktoobril 2015 ühtse turu strateegiat välja kuulutades, et „pakub välja seadusandliku algatuse, mis võimaldab koguda usaldusväärset teavet otse valitud turuosalistelt, et kaitsta ja parandada ühtse turu toimimist“.(2) See ühtse turu teabevahend oleks osa üldisest täitmise tagamise strateegiast, millega taotletakse „holistilist lähenemist, mis hõlmaks kõiki poliitiliste otsuste tegemise etappe alates poliitika kujundamisest ja rakendamisest kuni teavitamiseni ning mis oleks kooskõlas parema õigusloome lähenemisviisiga. See sisaldab hindamis- ja jõustamisaspektide paremat integreerimist poliitika kujundamisse, paremat abi ja suuniseid liikmesriikidele ühtse turu eeskirjade rakendamiseks ning järjekindlamat ja tõhusamat jõustamispoliitikat, mille eesmärk on parandada ühtse turu eeskirjade ja üldisemalt ELi õiguse järgimist“.

Komisjon esitas 2. mail 2017 vastavuse paketi kolme ettepanekuga ühtse turu praktilise toimimise parandamiseks, sh ettepaneku luua tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta, millega luuakse ühtse turu teabevahend.

Komisjon tugines oma ettepanekus ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2, artiklitele 91, 100, 114 ja 192, artikli 194 lõikele 2 ja artiklile 337.

II – Asjaomased aluslepingu artiklid

Komisjoni ettepanekus on õigusliku alusena esitatud järgmised ELi toimimise lepingu artiklid.

ELi toimimise lepingu kolmanda osa „Liidu sisepoliitika ja -meetmed“ III jaotise „Põllumajandus ja kalandus“ all:

Artikli 43 lõige 2

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 37)

2. Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega artikli 40 lõikes 1 ettenähtud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.

VI jaotise „Transport“ all:

Artikkel 91

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 71)

1. Euroopa Parlament ja nõukogu, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, kehtestavad transpordi iseärasusi arvesse võttes artikli 90 rakendamiseks:

a) ühised eeskirjad, mida kohaldatakse liikmesriigi territooriumile või sealt välja kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes, samuti läbi ühe või mitme liikmesriigi territooriumi kulgeva rahvusvahelise transpordi suhtes;

b) tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigis transporditeenuseid osutada mitteresidentidest vedajad;

c) meetmed transpordi ohutuse tõhustamiseks;

d) kõik muud asjakohased sätted.

[...]

Artikkel 100

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 80)

1. Käesoleva jaotise sätted kehtivad raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta. Nad teevad otsuse pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega.

3. peatüki „Õigusaktide ühtlustamine“ all:

Artikkel 114

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 95)

1. Kui aluslepingutes ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklis 26 seatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi sätteid. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

[...]

XX jaotise „Keskkond“ all:

Artikkel 192

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 175)

1. Toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega, otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu, missuguseid meetmeid tuleb liidul võtta, et saavutada artiklis 191 seatud eesmärgid.

2. Erandina lõikes 1 sätestatud otsustamismenetlusest ja ilma et see piiraks artikli 114 kohaldamist, võtab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt vastu:

a) peamiselt maksusätteid;

b) meetmeid, mis käsitlevad:

– asulaplaneerimist;

– veeressursside kvantitatiivset majandamist või mis otseselt või kaudselt mõjutavad nende ressursside kättesaadavust;

– maa kasutamist, välja arvatud jäätmemajandus;

c) meetmeid, mis mõjutavad oluliselt liikmesriigi valikut erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega ühehäälselt teha otsuse kohaldada seadusandlikku tavamenetlust esimeses lõigus märgitud valdkondade suhtes.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega vastu üldised tegevusprogrammid, milles määratakse kindlaks esmatähtsad eesmärgid.

Nende programmide elluviimiseks vajalikud meetmed võetakse vastu olenevalt juhtumist kas lõike 1 või 2 tingimuste kohaselt.

[...]

XXI jaotise „Energeetika“ all:

Artikli 194 lõige 2

2. Ilma et see piiraks aluslepingute muude sätete kohaldamist, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Asjaomased meetmed võetakse vastu pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega ning regioonide komiteega. Need meetmed ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri, ilma et see piiraks artikli 192 lõike 2 punkti c kohaldamist.

ELi toimimise lepingu seitsmenda osa „Üld- ja lõppsätted“ all:

Artikkel 337

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 284)

Nõukogu poolt kooskõlas aluslepingute sätetega lihthäälteenamusega kindlaksmääratud piirides ja tingimustel võib komisjon koguda informatsiooni ja korraldada kontrollimisi, mis on vajalikud temale antud ülesannete täitmiseks.

Arvestades ristviiteid, tuleks arvesse võtta ka järgmisi artikleid:

Artikkel 26

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 14)

1. Liit võtab meetmeid siseturu rajamiseks või toimimise tagamiseks vastavalt aluslepingute asjakohastele sätetele.

2. Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele.

3. Komisjoni ettepaneku põhjal määrab nõukogu kindlaks suunised ja tingimused, mis on vajalikud tasakaalustatud edasimineku tagamiseks kõigis asjassepuutuvates sektorites.

Artikkel 90

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 70)

Käesolevas jaotises käsitletud küsimustes taotletakse aluslepingute eesmärke ühist transpordipoliitikat rakendades.

Artikli 191 lõige 1

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 174)

1. Liidu keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele:

– keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;

– inimese tervise kaitsmine;

– loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine;

– meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

Artikli 194 lõige 1

1. Siseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus järgmised eesmärgid:

a) tagada energiaturu toimimine;

b) tagada energiaga varustamise kindlus liidus;

c) edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning

d) edendada energiavõrkude sidumist.

III – Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika seoses õigusliku aluse valikuga

Euroopa Kohus on pidanud sobiva õigusliku aluse küsimust tavaliselt põhiseadusliku tähtsusega küsimuseks, mis tagab pädevuse andmise põhimõtte järgimise (ELi lepingu artikkel 5) ning määrab kindlaks liidu pädevuse olemuse ja ulatuse.(3) Seega ei ole õigusliku aluse valik vaba. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu“.(4) Väära õigusliku aluse valimine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjus. Sellega seoses ei pruugi õigusliku aluse valik sõltuda üksnes sellest, mida institutsioon peab taotletavaks eesmärgiks. Institutsiooni soov nimetatud õigusakti vastuvõtmises aktiivsemalt osaleda, õigusakti vastuvõtmise tingimused ning kõnealuse õigusaktiga hõlmatud tegevusvaldkonna teistes aspektides tehtud töö ei oma õigusliku aluse kindlaksmääramise seisukohast samuti mingit tähtsust.(5)

Kui aga õigusakti kontrollimise käigus selgub, et see taotleb kahte eesmärki või et sellega reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.(6) Kui aga õigusaktil on mitu samaaegset lahutamatult seotud eesmärki või valdkonda, ilma et mõni neist oleks teis(t)ega võrreldes teisejärguline või kaudne, peab see õigusakt põhinema vastavatel erinevatel õiguslikel alustel,(7) kui nende õiguslike aluste jaoks ette nähtud menetlused ei ole ühildamatud Euroopa Parlamendi õigusega ja ei kahjusta seda.(8)

IV – Ettepaneku eesmärk ja sisu

Ettepaneku eesmärk, nagu komisjon oma seletuskirjas märkis, on „aidata komisjonil jälgida siseturu eeskirju ja tagada nende täitmine, võimaldades tal saada valitud turuosalistelt rangelt piiritletud teabenõuete abil õigeks ajaks põhjalikku ja usaldusväärset kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet“. Komisjon lisas, et „[tema] algatuse eesmärk on parandada komisjoni juurdepääsu turuteabele, mida ta vajab oma ülesannete täitmiseks ELi lepingu artikli 17 alusel, et lahendada siseturu eeskirjade kohaldamisel esinevaid tõsiseid probleeme“.

Põhjenduses 23 on märgitud, et ettepaneku eesmärk on „hõlbustada komisjoni juurdepääsu turuteabele, mida ta vajab oma ülesannete täitmisel, selleks et saavutada siseturu tõrgeteta toimimine“.

Komisjon selgitab põhjenduses 1, et „kui komisjoni tegevust liidu õiguse kohaldamisel siseturu valdkonnas mõjutab asjaolu, et teave ei ole optimaalne, suurendab see teatavatel juhtudel riski, et siseturul tekivad kaubandusraskused, mis tulenevad riikide koordineerimatutest täitemeetmetest või riikides nendele probleemidele leitud õiguslike lahenduste mitmekesisusest“. Põhjenduses 3 märgitakse: „Et selliseid tõsiseid probleeme avastada ja vajaduse korral tõhusalt ja tulemuslikult kõrvaldada, on vaja õigeaegset juurdepääsu põhjalikule, täpsele ja usaldusväärsele kvantitatiivsele ja kvalitatiivsele turuteabele.“

Eelkõige kui komisjon tegutseb aluslepingute täitmise järelevalvajana ELi lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt, peab tal olema juurdepääs kogu asjakohasele faktilisele teabele. Komisjon ei saa aga alati toetuda kaebuse esitajate või liikmesriikide esitatud teabele (põhjendus 5). Põhjenduses 4 tuletatakse meelde, et komisjonil ei ole omaenda uurimisvolitusi, mis aitaksid tal tagada liidu õiguse täitmist siseturu valdkonnas, ning olemasolevad uurimisvolitused, mis on seotud konkurentsieeskirjadega, on „oma õigusliku aluse tõttu [...] piiratud kindlaksmääratud valdkondadega ega luba teavet koguda ega kogutud teavet kasutada muu siseturuga seotud poliitika jaoks“.

Seepärast, nagu on märgitud põhjenduses 8, tuleks komisjonile anda viimase abinõuna õigus paluda, et ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused esitaksid selle teabe otse ja õigeaegselt koos põhjaliku, täpse ja usaldusväärse kvantitatiivse ja kvalitatiivse turuteabega, kui muid teabeallikaid pole olnud käepärast või kui need on osutunud ebapiisavaks või ebasobivaks.

Sellise õiguse eesmärk on „anda komisjonile lisavõimalus teha kindlaks faktid, kui see on rangelt vajalik, et täita ELi toimimise lepinguga komisjonile usaldatud ülesanne tagada liidu õiguse kohaldamine selleks, et rajada siseturg ja tagada selle toimimine“ (põhjendus 10). Põhjenduses 10 selgitatakse, et „[n]iisuguse õiguse eesmärk ei ole luua komisjonile uusi õigusnormide täitmise tagamise volitusi, eelkõige näiteks volitust algatada liidu õiguse rikkumise korral siseturu valdkonnas individuaalsete turuosaliste vastu menetlusi“.

Põhjenduses 10 selgitatakse ühtlasi, et „täielikult toimiva siseturu rajamise huvides“ hõlmab ühtse turu teabevahendi kohaldamisala neid siseturu majandussektoreid, mille suhtes on ELi toimimise lepinguga ette nähtud ühine poliitika, nimelt põllumajandust ja kalandust (v.a mere bioloogiliste ressursside kaitse), transporti, keskkonda ja energeetikat.

Põhjenduses 12 sätestatakse, et „[n]ende päringute eesmärk on lahendada arvatav [...] tõsine probleem, mis esineb liidu õiguse kohaldamisel siseturu, põllumajanduse ja kalanduse (v.a mere bioloogiliste ressursside kaitse), transpordi, keskkonna või energeetika valdkonnas“.

Komisjon märgib põhjenduses 14, et see „uurimisvahend on iseäranis kasulik, et komisjon saaks tagada liidu õiguse kohaldamise siseturu valdkonnas“ ning „[s]amuti on see kasulik juhul, kui asjaomased liikmesriigid võtavad seejärel õigusnormide täitmise tagamiseks meetmeid, mille puhul oleks vaja kasutada vastavasisulist teavet, mis on kogutud seda õigust kasutades ja mille komisjon on asjaomasele liikmesriigile teatavaks teinud“, ka võib „see uurimisvahend osutuda kasulikuks ning anda panuse reguleerimislahenduste leidmisse või väljatöötamisse“. Põhjenduses 15 märgitakse, et „[k]omisjonil peaks olema võimalik tagada, et vastatakse igale päringule, [...] ja selleks peaks ta saama kehtestada vajaduse korral otsusega proportsionaalseid trahve ja perioodilisi karistusmakseid“. Lõpetuseks tunnistab komisjon põhjenduses 20 „määruses ette nähtud uurimisvahendi erakorralisust“.

Sisu osas selgitatakse artiklis 1, et määruses sätestatakse tingimused, mille alusel komisjon võib paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet, mida on vaja artiklis 2 osutatud valdkondades komisjonile usaldatud ülesannete täitmiseks, ning kord, mida tuleb niisugust teavet küsides järgida. Artiklis 2 nimetatud valdkonnad on siseturg, nagu on osutatud aluslepingu artikli 26 lõikes 2, põllumajandus ja kalandus (v.a mere bioloogiliste ressursside kaitse), transport, keskkond ja energeetika. Artiklis 3 esitatakse mikroettevõtete, väikeettevõtjate ning keskmise suurusega ettevõtjate mõisted. Artikliga 4 antakse komisjonile õigus küsida teavet otse ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt, kui liidu õiguse kohaldamisel esinev tõsine raskus võib seada ohtu mõne liidu poliitika olulise eesmärgi saavutamise. Artikli 5 lõike 2 punktis a viidatakse väidetava tõsise raskuse piiriülesele mõõtmele.

Ettepaneku II peatükis on sätestatud teabe küsimise tingimused ja kord. Komisjon kasutab ühtse turu teabevahendit viimase võimalusena üksnes juhul, kui komisjonile kättesaadav teave ei ole piisav või asjakohane ning selle õigeaegne hankimine ei ole võimalik ning põhjuste loetelu on ammendav. Ettepaneku III peatükis nähakse ette sanktsioonid juhuks, kui ettevõtja ei anna teavet või esitab ainult puudulikku, ebaõiget või eksitavat teavet, mis annab komisjonile õiguse määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid.

V – Analüüs ja sobiva õigusliku aluse kindlaksmääramine

Komisjon tugines oma ettepanekus ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2, artiklitele 91, 100, 114 ja 192, artikli 194 lõikele 2 ja artiklile 337.

Komisjoni talituste koostatud mitteametlikus dokumendis, milles käsitletakse ettepanekus kasutatud õiguslike aluste valikut, tehakse vahet kahel õigusliku aluse rühmal: ühelt poolt ELi toimimise lepingu artikkel 337 ja teiselt poolt ELi toimimise lepingu artikkel 114 ning artikli 43 lõige 2, artiklid 91, 100 ja 192 ning artikli 194 lõige 2.

ELi toimimise lepingu artikkel 337 võimaldab komisjonil koguda nõukogu poolt kooskõlas aluslepingute sätetega lihthäälteenamusega kindlaksmääratud piirides ja tingimustel informatsiooni ja korraldada kontrollimisi, mis on vajalikud temale antud ülesannete täitmiseks.

Kohtupraktika kohaselt on ELi toimimise lepingu artikkel 114 asjakohane õiguslik alus ühtlustamismeetmetele, mille tõeline eesmärk on parandada siseturu rajamise ja toimimise tingimusi, hoides ära põhivabaduste takistuste tekkimise ja konkurentsimoonutused või kõrvaldades need.(9)

ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 2 kohaselt kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt artikli 40 lõikes 1 sätestatud ühise põllumajanduse turukorralduse ning muud ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud sätted.

ELi toimimise lepingu artikli 91 kohaselt võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt aluslepingute eesmärkide saavutamiseks ühise transpordipoliitika raames vastu mis tahes asjakohaseid sätteid. ELi toimimise lepingu artiklit 91 kohaldatakse raudtee-, maantee- ja siseveetranspordi suhtes (ELi toimimise lepingu artikli 100 lõige 1). Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt kehtestada kohased sätted mere- ja lennutranspordi kohta.

Artikliga 192 nähakse ette meetmete vastuvõtmine keskkonna valdkonnas. ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikes 1 on sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad, milliseid meetmeid peab liit peab võtma liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Nõukogu võtab teatavad liidu keskkonnapoliitika valdkonna meetmed pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu ühehäälselt seadusandliku erimenetluse kohaselt (artikli 192 lõige 2). Kooskõlas artikli 192 lõikega 3 võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu üldised tegevusprogrammid, milles määratakse kindlaks esmatähtsad eesmärgid.

Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestavad ELi toimimise lepingu artikli 194 lõike 2 põhjal seadusandlikku tavamenetluse kohaselt liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed.

Kohtu hinnangul tuleb õigusakti õiguslik alus kindlaks määrata selle akti eesmärki ja sisu arvestades.

Nagu eespool nimetatud, on käesoleva ettepaneku deklareeritud eesmärk võimaldada komisjonil täita talle ELi toimimise lepinguga usaldatud ülesannet tagada liidu õiguse kohaldamine eesmärgiga rajada siseturg ja tagada selle toimimine. Konkreetsemalt on ühtse turu teabevahendi peamine eesmärk anda komisjoni käsutusse vahend informatsiooni kogumiseks, mis on vajalik aluslepinguga talle antud ülesannete täitmiseks teatavates valdkondades.

Kohtupraktika kohaselt on ELi toimimise lepingu artikliga 337 komisjonile antud üldine pädevus koguda mis tahes informatsiooni, mida on vaja talle aluslepingutega antud ülesannete täitmiseks vastavalt nõukogu kehtestatud tingimustele ja piirangutele. See säte on õiguslik alus sellistele õigusaktidele, mis käsitlevad komisjoni üldist teabekogumistegevust, seetõttu ei pea sellised õigusaktid põhinema erinevatel aluslepingu sätetel, millega komisjonile antakse eriülesanded ega nõuta ka seda, et niisugune kogumine peab olema vajalik konkreetse ELi poliitika eesmärkide saavutamiseks.(10)

Kohus sedastas, et tegemaks kindlaks, kas sellise liidu akti õiguslik alus, mille ese on teabe kogumine konkreetses valdkonnas, on ELi toimimise lepingu artikkel 337 või konkreetne õiguslik alus, tuleb uurida, kas seda akti saab selle eesmärki ja sisu arvestades pidada vajalikuks kõnealusele Euroopa Liidu poliitikale konkreetselt seatud eesmärkide saavutamiseks.

Ettepaneku artiklis 2 on sätestatud, et ühtse turu teabevahendit kohaldatakse konkreetsetes valdkondades. Seepärast on see tihedalt seotud kõnealuses artiklis loetletud liidu poliitika eesmärkidega. Teabevahend on aga osa üldisest jõustamisstrateegiast, mille eesmärk on parandada üldist kooskõla ühtse turu eeskirjade ja ELi õigusega laiemalt. Komisjon võib koguda ainult sellist teavet, mille eesmärk on aidata komisjonil täita liidu õiguse rakendamise ja jõustamisega seotud ülesandeid. Tundub, et ettepanekus ei ole ette nähtud ühtegi eeskirja ühtse turu teabevahendi integreerimiseks siseturgu või ettepaneku artiklis 2 osutatud konkreetseid valdkondi käsitlevate liidu eeskirjade raamistikku. Tundub, et ühtse turu teabevahendi eesmärk ei ole saavutada eesmärke, mis on konkreetselt määratud ühe või mitme liidu konkreetse poliitika alusel, vaid pigem lahendada probleeme liidu õiguse rakendamisel ja kohaldamisel konkreetsetes valdkondades.

Eespool nimetatut arvestades ning võttes arvesse ühtse turu teabevahendi horisontaalset iseloomu ja asjaolu, et seos artiklis 2 loetletud poliitikavaldkondadega tundub olevat pigem juhuslik, ei ole artikli 43 lõige 2, artiklid 91, 114, 100, 192 ja artikli 194 lõige 2 ettepaneku õiguslikuks aluseks sobivad.

Seoses ELi toimimise lepingu artikliga 337 tuleks märkida, et ettepanekuga ei anta komisjonile mitte üksnes õigust nõuda ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt teavet. Õigupoolest märgitakse ettepanekus, et sellega luuakse komisjonile erakorraline uurimisvahend ja täitemeede. Eriti määruse III peatükis (Trahvid ja perioodilised karistusmaksed) võib märgata suurt sarnasust sätetega, mis on seotud sanktsioonidega määruses (EÜ) nr 1/2003, nõukogu määruses (EÜ) nr 139/2004 ja nõukogu määruses (EL) 2015/1589. Aga nende õigusaktide õiguslik alus, mis võimaldab ette näha trahvid ja perioodilised karistusmaksed ja on rangelt piiratud konkurentsijuhtumitega, on aluslepingus eraldi sätestatud, ei eelda ELi toimimise lepingu artikli 339 kohaldamist ega ole kohaldatav muude siseturupoliitikaga seotud valdkondade suhtes. Ühtse turu teabevahendi puhul annab komisjoni ette nähtud õiguslik alus, nimelt ELi toimimise lepingu artikkel 337, komisjonile ainult õiguse koguda teavet ja teostada kontrolle, mis on vajalikud talle antud ülesannete täitmiseks, andmata selleks täiendavaid volitusi.

VI – Järeldus ja soovitus

Eeltoodu põhjal tuleb järeldada, et komisjoni pakutud ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, artiklid 91, 100, 114 ja 192 ning artikli 194 lõige 2 ei ole ühtse turu teabevahendi jaoks sobiv õiguslik alus, ning et käesoleva ettepaneku sisu ja eesmärk lähevad ELi toimimise lepingu artiklis 337 sätestatud õigustest kaugemale.

Seetõttu otsustati õiguskomisjoni 10. septembri 2018. aasta koosolekul 12 poolthäälega (vastuhääli ei olnud ja erapooletuid oli 2)(11) esitada arvamus, mille kohaselt komisjoni pakutud ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, artiklid 91, 100, 114 ja 192 ning artikli 194 lõige 2 ei ole ühtse turu teabevahendi jaoks sobiv õiguslik alus, ning käesoleva ettepaneku sisu ja eesmärk lähevad ELi toimimise lepingu artiklis 337 sätestatud õigustest kaugemale.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

(1)

COM(2017) 257 final.

(2)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, 28.10.1015, COM(2015) 550 final, lk 17.

(3)

Arvamus 2/00, EKL 2001, lk I-9713, punkt 5.

(4)

Kohtuasi C-411/06 komisjon vs. parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585, punkt 45.

(5)

Kohtuasi C-269/97: komisjon vs. nõukogu, EKL 2000, lk I-2257, punkt 44.

(6)

Kohtuasi C-491/01: British American Tobacco (Investments) ja Imperial Tobacco, EU:C:2002:741, punkt 94; T-526/10, Inuit Tapiriit Kanatami, EU:T:2013:215, punkt 66.

(7)

Kohtuasi C-211/01: komisjon vs. nõukogu, EKL 2003, lk I-08913, punkt 40; kohtuasi C-178/03: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2006, lk I-107, punktid 43–56.

(8)

Kohtuasi C-300/89: komisjon vs. nõukogu (titaandioksiid), EKL 1991, lk I-2867, punktid 17–25; kohtuasi C-268/94: Portugal vs. nõukogu, EKL 1996, lk I-6177.

(9)

Vt kohtuasi C-217/04: Ühendkuningriik vs. parlament ja nõukogu („ENISA“) EKL 2006, lk I-3771, punkt 42.

(10)

Kohtuasi C-490/10, parlament vs. nõukogu, EU:C:2012:525, punktid 63–64.

(11)

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Pavel Svoboda (esimees), Mady Delvaux, Laura Ferrara (aseesimees), Axel Voss (arvamuse koostaja), Alex Mayer (Mary Honeyballi asendusliige vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2), Joëlle Bergeron, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Julia Reda, Evelyn Regner, Virginie Rozière, Francis Zammit Dimech ja Tadeusz Zwiefka.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Selliste tingimuste ja sellise korra sätestamine, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta

Viited

COM(2017)0257 – C8-0140/2017 – 2017/0087(COD)

EP-le esitamise kuupäev

2.5.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

31.5.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ECON

31.5.2017

JURI

31.5.2017

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ECON

29.5.2017

JURI

29.5.2017

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Eva Maydell

30.5.2017

 

 

 

Õigusliku aluse vaidlustamine

       JURI arvamuse kuupäev

JURI

10.9.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

11.10.2017

21.11.2017

11.7.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Pascal Arimont, Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Eva Maydell, Marlene Mizzi, Nosheena Mobarik, Jiří Pospíšil, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Birgit Collin-Langen, Julia Reda, Marc Tarabella, Matthijs van Miltenburg, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Asim Ademov, Isabella De Monte, Sylvie Goddyn

Esitamise kuupäev

12.9.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31

+

ALDE

Dita Charanzová, Matthijs van Miltenburg, Jasenko Selimovic

ECR

Daniel Dalton, Nosheena Mobarik, Richard Sulík, Anneleen Van Bossuyt

EFDD

Marco Zullo

GUE/NGL

Dennis de Jong

PPE

Asim Ademov, Pascal Arimont, Carlos Coelho, Birgit Collin-Langen, Anna Maria Corazza Bildt, Eva Maydell, Jiří Pospíšil, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mihai Ţurcanu, Sabine Verheyen

S&D

Biljana Borzan, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Isabella De Monte, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Catherine Stihler

4

EFDD

John Stuart Agnew

S&D

Marc Tarabella

VERTS/ALE

Pascal Durand, Julia Reda

2

0

ENF

Sylvie Goddyn, Mylène Troszczynski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 21. september 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika