Menetlus : 2017/0332(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0288/2018

Esitatud tekstid :

A8-0288/2018

Arutelud :

PV 22/10/2018 - 16
CRE 22/10/2018 - 16
PV 27/03/2019 - 23
CRE 27/03/2019 - 23

Hääletused :

PV 23/10/2018 - 7.13
CRE 23/10/2018 - 7.13
Selgitused hääletuse kohta
PV 28/03/2019 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0397
P8_TA(2019)0320

RAPORT     ***I
PDF 1170kWORD 184k
1.10.2018
PE 621.116v04-00 A8-0288/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2017)0753 – C8-0019/2018 – 2017/0332(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Michel Dantin

(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 104)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2017)0753 – C8-0019/2018 – 2017/0332(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0753),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0019/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Tšehhi Esindajatekoja, Iirimaa parlamendi, Austria Liidunõukogu ja Ühendkuningriigi Parlamendi Alamkoja poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 16. mai 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 18. mai 2018. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0288/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Direktiiviga 98/83/EÜ sätestati õigusraamistik, millega kaitstakse inimeste tervist olmevee mis tahes saastatusest tuleneva kahjuliku mõju eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks olema sama. Selleks on tarvis liidu tasandil ette näha miinimumnõuded , millele nimetatud vesi peab vastama. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et olmevees ei esine mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad teatavatel juhtudel kujutada ohtu inimeste tervisele, ning et vesi vastab kõnealustele miinimumnõuetele.

(2)  Direktiiviga 98/83/EÜ sätestati õigusraamistik, millega kaitstakse inimeste tervist olmevee mis tahes saastatusest tuleneva kahjuliku mõju eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse. Käesoleva direktiivi eesmärk peaks olema sama ning see peaks edendama kogu liidus kõigi üldist juurdepääsu sellisele veele. Selleks on tarvis liidu tasandil ette näha miinimumnõuded, millele nimetatud vesi peab vastama. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et olmevees ei esine mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis võivad teatavatel juhtudel kujutada ohtu inimeste tervisele, ning et vesi vastab kõnealustele miinimumnõuetele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Kooskõlas komisjoni 2. detsembri 2015. aasta teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“, tuleks käesoleva direktiiviga püüda edendada vee ressursitõhusust ja kestlikkust, et saavutada seeläbi ringmajanduse eesmärke.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b)  ÜRO Peaassamblee tunnustas 28. juulil 2010. aastal inimõigust juurdepääsule joogiveele ja kanalisatsioonile inimõigusena ning seega ei tohiks lõppkasutaja juurdepääsu puhtale joogiveele piirata ka juhul, kui see ei ole talle taskukohane.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 c)  Vajalik on luua sidusus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ1a ja käesoleva direktiivi vahel.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 d)  Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded peaksid kajastama riigis valitsevat olukorda ja liikmesriikide veekäitlejate tingimusi.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalast on tarvis välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna seda liiki veed on hõlmatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ6. Direktiivis 2009/54/EÜ käsitletakse nii looduslikke mineraalvesi kui ka allikavesi, kuid käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta üksnes looduslikud mineraalveed. Direktiivi 2009/54/EÜ artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt peaksid allikaveed vastama käesoleva direktiivi sätetele. Pudelitesse või mahutitesse villitud ja müümiseks või toidu tootmiseks, valmistamiseks või töötlemiseks ette nähtud olmevesi peaks vastama käesoleva direktiivi sätetele kuni nõuetele vastavuse kohani (st kraanini) ning pärast seda tuleks sellist vett pidada toiduks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/20027 artikli 2 teisele lõigule.

(3)  Käesoleva direktiivi kohaldamisalast on tarvis välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna seda liiki veed on hõlmatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/54/EÜ5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/83/EÜ6. Direktiivis 2009/54/EÜ käsitletakse nii looduslikke mineraalvesi kui ka allikavesi, kuid käesoleva direktiivi kohaldamisalast tuleks välja jätta üksnes looduslikud mineraalveed. Direktiivi 2009/54/EÜ artikli 9 lõike 4 kolmanda lõigu kohaselt peaksid allikaveed vastama käesoleva direktiivi sätetele. See kohustus ei tohiks siiski laieneda käesoleva direktiivi I lisa A osas nimetatud mikrobioloogilistele parameetritele. Üldisest veevarustussüsteemist või erakaevust pärinev, pudelitesse või mahutitesse villitud ja müümiseks või turustamiseks mõeldud toidu tootmiseks, valmistamiseks või töötlemiseks ette nähtud olmevesi peaks põhimõtteliselt jätkuvalt vastama käesoleva direktiivi sätetele kuni nõuetele vastavuse kohani ning pärast seda tuleks sellist vett pidada toiduks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/20027 artikli 2 teisele lõigule. Kui kohaldatavad toiduohutusnõuded on täidetud, peaks liikmesriikide pädevatel asutustel olema õigus lubada vee taaskasutamist toiduainetööstuses.

_________________

_________________

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/54/EÜ loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45).

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Õigust veele käsitleva Euroopa kodanikualgatuse („Right2Water“)8 järeldustest lähtuvalt korraldati kogu liitu hõlmav avalik konsultatsioon ning komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames direktiivi 98/83/EÜ hindamine9. Selle tulemusena selgus, et direktiivi 98/83/EÜ teatavaid sätteid tuleb ajakohastada. Kindlaks määrati neli täiustamist vajavat valdkonda, nimelt kvaliteedipõhiste parameetrite väärtuste loetelu, riskipõhise käsitluse vähene kasutamine, tarbijate teavitamist käsitlevad ebatäpsed sätted ning olmeveega kokkupuutuvate materjalide heakskiitmise süsteemide lahknevused. Lisaks määratleti Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ raames selge probleemina asjaolu, et osal elanikkonnast, eelkõige tõrjutud rühmadel, puudub juurdepääs olmeveele, mille tagamine on ÜRO 2030. aasta tegevuskava kestliku arengu 6. eesmärgi kohaselt võetud kohustus. Samuti tehti kindlaks, et veeleketest, mis tulenevad veetaristu hooldamisse ja uuendamisse tehtavate investeeringute vähesusest, teatakse üldiselt vähe ning sellele juhiti tähelepanu ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes veetaristu kohta10.

(4)  Õigust veele käsitleva Euroopa kodanikualgatuses („Right2Water“)8 nõuti, et liit teeks suuremaid jõupingutusi, et saavutada vee üldine kättesaadavus, ning selle järeldustest lähtuvalt korraldati kogu liitu hõlmav avalik konsultatsioon ning komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames direktiivi 98/83/EÜ hindamine9. Selle tulemusena selgus, et direktiivi 98/83/EÜ teatavaid sätteid tuleb ajakohastada. Kindlaks määrati neli täiustamist vajavat valdkonda, nimelt kvaliteedipõhiste parameetrite väärtuste loetelu, riskipõhise käsitluse vähene kasutamine, tarbijate teavitamist käsitlevad ebatäpsed sätted ning olmeveega kokkupuutuvate materjalide heakskiitmise süsteemide lahknevused ja mõju, mida see võib avaldada inimeste tervisele. Lisaks määrati Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ raames selge probleemina kindlaks asjaolu, et osal elanikkonnast, eelkõige kaitsetutel ja tõrjutud rühmadel, on piiratud juurdepääs või puudub juurdepääs taskukohasele olmeveele, mille tagamine on ÜRO 2030. aasta tegevuskava kestliku arengu 6. eesmärgi kohaselt võetud kohustus. Sellega seoses tunnustas Euroopa Parlament kõigi inimeste õigust juurdepääsule olmeveele liidus. Samuti tehti kindlaks, et veeleketest, mis tulenevad veetaristu hooldamisse ja uuendamisse tehtavate investeeringute vähesusest ning vahetevahel esinevast veesüsteemide puudulikust tundmisest, teatakse üldiselt vähe ning sellele juhiti tähelepanu ka Euroopa Kontrollikoja eriaruandes veetaristu kohta10.

_________________

_________________

8 COM(2014) 177 final

8 COM(2014) 177 final

9 SWD(2016) 428 final

9 SWD(2016) 428 final

10 Kontrollikoja eriaruanne SR 12/2017. „Joogiveedirektiivi rakendamine: vee kvaliteet ja kättesaadavus Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias on paranenud, kuid vajadus investeeringute järele on endiselt märkimisväärne“.

10 Kontrollikoja eriaruanne SR 12/2017. „Joogiveedirektiivi rakendamine: vee kvaliteet ja kättesaadavus Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias on paranenud, kuid vajadus investeeringute järele on endiselt märkimisväärne“.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 6 kohaselt seatud ambitsioonikate eesmärkide täitmiseks peaksid liikmesriigid olema kohustatud rakendama tegevuskavad, et tagada kõigile 2030. aastaks üldine ja võrdne juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Euroopa Parlament võttis 8. septembril 2015. aastal vastu resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water” järelmeetmete kohta.

Selgitus

Nagu on tunnistatud Euroopa Komisjonis, võetakse uuesti sõnastatud ettepanekus arvesse Euroopa Parlamendi poolt 8. septembril 2015 vastu võetud resolutsiooni.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkondlik büroo korraldas direktiiviga 98/83/EÜ kehtestatud parameetrite ja parameetrite väärtuste üksikasjaliku läbivaatamise, et teha kindlaks, kas neid on vaja kohandada tehnika ja teaduse arenguga. Läbivaatamise11 tulemuste kohaselt tuleks kontrollida soolestiku patogeene ja Legionella bakterit, lisada tuleks kuus keemilist parameetrit või parameetrirühma ning ettevaatusprintsiibil põhinevate võrdlusaluste kehtestamist tuleks kaaluda kolme endokriinfunktsiooni kahjustava representatiivse ühendi puhul. Kolme uue parameetri puhul tuleks ettevaatusprintsiibist lähtudes kehtestada WHO ettepanekuga võrreldes rangemad parameetrite väärtused, mille järgimine on siiski teostatav. WHO märkis, et olmevee pliisisaldus peaks olema võimalikult väike ning tegeleb endiselt kroomisisalduse piirnormi läbivaatamisega; seega tuleks mõlema parameetri puhul kohaldada enne väärtuste rangemaks muutmist kümneaastast üleminekuperioodi.

(5)  Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkondlik büroo korraldas direktiiviga 98/83/EÜ kehtestatud parameetrite ja parameetrite väärtuste üksikasjaliku läbivaatamise, et teha kindlaks, kas neid on vaja kohandada tehnika ja teaduse arenguga. Läbivaatamise11 tulemuste kohaselt tuleks kontrollida soolestiku patogeene ja Legionella bakterit ning lisada tuleks kuus keemilist parameetrit või parameetrirühma. Tuleks järgida WHO soovitusi, mis tuginevad kõige ajakohasematele rahvusvahelistele teaduslikele andmetele ja tõenditele, ning korrigeerida seega parameetrite väärtuseid. WHO märkis, et olmevee pliisisaldus peaks olema võimalikult väike, ning tegeleb endiselt kroomisisalduse piirnormi läbivaatamisega;

__________________

__________________

11 WHO Euroopa piirkondliku büroo joogivee parameetrite alane koostööprojekt „Support to the revision of Annex I Council Directive 98/83/EC on the quality of water intended for human consumption (Drinking Water Directive) Recommendation“, 11. september 2017.

11 WHO Euroopa piirkondliku büroo joogivee parameetrite alane koostööprojekt „Support to the revision of Annex I Council Directive 98/83/EC on the quality of water intended for human consumption (Drinking Water Directive) Recommendation“, 11. september 2017.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Olmeveel on põhjapanev osa liidu käimasolevates püüdlustes tugevdada inimeste tervise ja keskkonna kaitset endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide eest. Endokriinfunktsiooni kahjustavate ühendite reguleerimine käesoleva direktiiviga on paljulubav samm kooskõlas liidu ajakohastatud strateegiaga, mis käsitleb endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale, mille komisjon on kohustatud viivitamata esitama.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Samuti soovitas WHO kolme parameetri väärtuse rangust vähendada ja viis parameetrit loetelust välja jätta. Kõnealuseid muudatusi ei peeta siiski vajalikuks, sest komisjoni direktiiviga (EL) 2015/178712 kasutusele võetud riskipõhine käsitlus võimaldab veekäitlejatel jätta teatavatel tingimustel parameeter seirega hõlmatud parameetrite loetelust välja. Töötlemismeetodid kõnealuste parameetrite väärtuste saavutamiseks on juba kasutusele võetud.

välja jäetud

_________________

 

12 Komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa (ELT L 260, 7.10.2015, lk 6).

 

Selgitus

WHO soovitus on üle viidud põhjendusse 5.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Kui teaduslikud teadmised ei ole piisavad, et kindlaks teha olmevees esineva aine ohtlikkust või ohutust inimeste tervisele või selle lubatud kogust, tuleks see aine võtta ettevaatuspõhimõtte alusel selgemate teaduslike andmete saamiseni seire alla. Näiteks tuleb seda teha olmevees esinevate endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega, mis praeguste teaduslike andmete kohaselt ei kujuta inimtervisele ohtu, kuid mille seire alla võtmine on põhjendatud seoses võimaliku ohuga keskkonnale. Seetõttu peaksid liikmesriigid seirama selliseid tekkivaid parameetreid eraldi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Indikaatorparameetritel ei ole otsest mõju rahvatervisele. Need on siiski olulised vahendina, mille abil teha kindlaks, kuidas toimivad vee tootmise ja jaotamise rajatised, ning hinnata vee kvaliteeti. Need võivad aidata tuvastada veepuhastusega seotud puudusi ning neil on ka oluline roll tarbijate usalduse suurendamisel ja säilitamisel vee kvaliteedi suhtes. Seepärast peaksid liikmesriigid neid seirama.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Kui see on vajalik inimeste tervise kaitsmiseks nende territooriumil, peaksid liikmesriigid olema kohustatud kehtestama I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused.

(7)  Kui see on vajalik ettevaatuspõhimõtte täielikuks rakendamiseks ning inimeste tervise kaitsmiseks nende territooriumil, peaksid liikmesriigid olema kohustatud kehtestama I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused.

Selgitus

Loob järjepidevuse ettevaatuspõhimõtet käsitlevas toimikus väljapakutud lähenemisviisiga.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Direktiivis 98/83/EÜ on ennetavaid ohutuse kavandamise ja riskipõhise käsitluse elemente võetud arvesse piiratud määral. Riskipõhise käsitluse esimesed elemendid võeti kasutusele juba 2015. aastal direktiiviga (EL) 2015/1787, millega muudeti direktiivi 98/83/EÜ, et võimaldada liikmesriikidele erandite tegemist kehtestatud seireprogrammidest, tingimusel et korraldatakse usaldusväärne riskide hindamine, mis võib põhineda WHO suunistel joogivee kvaliteedi kohta13. Need suunised, millega kehtestatakse veeohutuskavadel põhinev lähenemisviis, koos standardiga EN 15975-2, milles käsitletakse joogiveevarustuse kindlust, on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millel olmevee tootmine, varustus, seire ja parameetrite analüüs põhineb. Kõnealused suunised tuleks käesolevas direktiivis säilitada. Selleks, et nende põhimõtete kohaldamine ei piirduks seirega, et kasutada aega ja ressursse oluliste riskidega tegelemisele ning kulutõhusate meetmete võtmisele seoses reostusallikaga ja vältida asjasse mittepuutuvate probleemidega seotud analüüse ja jõupingutusi, on asjakohane võtta kasutusele täielik riskipõhine käsitlus kogu tarneahelas, veevõtupiirkonnast varustussüsteemi ja kraanini. Kõnealune käsitlus peaks koosnema kolmest osast: esiteks liikmesriigi poolsest veevõtupiirkonnaga seotud ohtude hindamisest (ohuhindamine) vastavalt WHO suunistele ja veeohutuskavasid käsitlevale käsiraamatule14; teiseks veekäitleja võimalusest kohandada seiret vastavalt peamistele riskidele (veevarustusriski hindamine) ning kolmandaks liikmesriigi poolsest hindamisest, milles käsitletakse kinnistusisestest jaotussüsteemidest tulenevaid võimalikke riske (nt Legionella bakter või plii) (kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine). Hindamisprotsessid tuleks regulaarselt läbi vaadata muu hulgas sellistele ohtudele reageerimiseks, mis tulenevad kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest, teadaolevatest inimtegevuse muutustest veevõtupiirkonnas või veeallikaga seotud juhtumitest. Riskipõhise käsitlusega tagatakse pidev teabevahetus pädevate astutuste ja veekäitlejate vahel.

(8)  Direktiivis 98/83/EÜ on ennetavaid ohutuse kavandamise ja riskipõhise käsitluse elemente võetud arvesse piiratud määral. Riskipõhise käsitluse esimesed elemendid võeti kasutusele juba 2015. aastal direktiiviga (EL) 2015/1787, millega muudeti direktiivi 98/83/EÜ, et võimaldada liikmesriikidele erandite tegemist kehtestatud seireprogrammidest, tingimusel et korraldatakse usaldusväärne riskide hindamine, mis võib põhineda WHO suunistel joogivee kvaliteedi kohta13. Need suunised, millega kehtestatakse veeohutuskavadel põhinev lähenemisviis, koos standardiga EN 15975-2, milles käsitletakse joogiveevarustuse kindlust, on rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millel olmevee tootmine, varustus, seire ja parameetrite analüüs põhineb. Kõnealused suunised tuleks käesolevas direktiivis säilitada. Selleks, et nende põhimõtete kohaldamine ei piirduks seirega, et kasutada aega ja ressursse oluliste riskidega tegelemisele ning kulutõhusate meetmete võtmisele seoses reostusallikaga ja vältida asjasse mittepuutuvate probleemidega seotud analüüse ja jõupingutusi, on asjakohane võtta kasutusele täielik riskipõhine käsitlus kogu tarneahelas, veevõtupiirkonnast varustussüsteemi ja kraanini. Kõnealune käsitlus peaks põhinema omandatud teadmistel ja direktiivi 2000/60/EÜ alusel võetud meetmetel ning selles tuleks tõhusamalt arvesse võtta kliimamuutuse mõju veevarudele. Riskipõhine käsitlus peaks koosnema kolmest osast: esiteks liikmesriigi poolsest veevõtupiirkonnaga seotud ohu hindamisest (ohuhindamine) vastavalt WHO suunistele ja veeohutuskavasid käsitlevale käsiraamatule14; teiseks veekäitleja võimalusest kohandada seiret vastavalt peamistele riskidele (veevarustusriski hindamine) ning kolmandaks liikmesriigi poolsest hindamisest, milles käsitletakse kinnistusisestest jaotussüsteemidest tulenevaid võimalikke riske (nt Legionella bakter või plii) (kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine), eelkõige prioriteetsetes valdustes. Hindamisprotsessid tuleks regulaarselt läbi vaadata muu hulgas sellistele ohtudele reageerimiseks, mis tulenevad kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest, teadaolevatest inimtegevuse muutustest veevõtupiirkonnas või veeallikaga seotud juhtumitest. Riskipõhise käsitlusega tagatakse pidev teabevahetus pädevate asutuste, veekäitlejate ning teiste sidusrühmade, sealhulgas nende vahel, kes vastutavad saasteallikate või saasteohu eest. Erandina tuleks riskipõhise käsitluse rakendamist kohandada selliste merelaevadega seotud piirangutega, kus magestatakse vett ja millega veetakse reisijaid. Euroopa lipu all sõitvad merelaevad järgivad rahvusvahelistes vetes sõitmisel rahvusvahelist õigusraamistikku. Lisaks sellele on pardal olmevee veol ja tootmisel eripiirangud, mis tähendab, et käesoleva direktiivi sätteid tuleks vastavalt kohandada.

_________________

_________________

13 Guidelines for drinking water quality, Fourth Edition, World Health Organisation, 2011 http://www.who.int/water_sanitation_health/publications/2011/dwq_guidelines/en/index.html

13 Guidelines for drinking water quality, Fourth Edition, World Health Organisation, 2011 http://www.who.int/water_sanitation_health/publications/2011/dwq_guidelines/en/index.html

14 Water Safety Plan Manual: step-by-step risk management for drinking water suppliers, World Health Organisation, 2009, http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/75141/1/9789241562638_eng.pdf

14 Water Safety Plan Manual: step-by-step risk management for drinking water suppliers, World Health Organisation, 2009, http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/75141/1/9789241562638_eng.pdf

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Veeressursside ebatõhus kasutamine, eelkõige veevarustuse taristu lekete puhul, toob endaga kaasa selle, et niigi nappi olmevett kasutatakse ülemäära. See takistab tõsiselt liikmesriikidel saavutada direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärke.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Ohu hindamisel peaks eelkõige pöörama tähelepanu olmevee tootmiseks vajaliku töötlemistaseme vähendamisele, näiteks olmeveevõtuks kasutatavate veekogude saastumist põhjustavate survetegurite vähendamise abil. Selleks peaksid liikmesriigid tegema kindlaks nende veekogudega seotud ohud ja võimalikud saasteallikad ning tegema selliste saasteainete seiret, mida nad peavad oluliseks näiteks kindlakstehtud ohtude tõttu (nt mikroplastid, nitraadid, pestitsiidid või ravimid, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ15), nende loodusliku esinemise tõttu veevõtupiirkonnas (nt arseen) või veekäitlejatelt saadud teabe põhjal (nt toorvee konkreetse parameetri äkiline suurenemine). Neid parameetreid tuleks kasutada piirina, mille ületamisel võtavad pädevad asutused veekogudele avalduva surve vähendamiseks meetmeid, näiteks ennetus- või leevendusmeetmeid (tehes vajaduse korral muu hulgas teadusuuringuid tervisemõju mõistmiseks), et neid veekogusid kaitsta ja lahendada saasteallikaga seotud probleemid koostöös veekäitlejate ja sidusrühmadega.

(9)  Ohu hindamisel tuleks lähtuda riskihindamise terviklikust käsitlusest, mille aluseks on selge eesmärk vähendada olmevee tootmiseks vajalikku töötlemistaset, näiteks olmeveevõtuks kasutatavate veekogude saastumist või saastumise ohtu põhjustavate survetegurite vähendamise abil. Selleks peaksid liikmesriigid tegema kindlaks nende veekogudega seotud ohud ja võimalikud saasteallikad ning tegema selliste saasteainete seiret, mida nad peavad oluliseks näiteks kindlakstehtud ohtude tõttu (nt mikroplastid, nitraadid, pestitsiidid või ravimid, mis on kindlaks määratud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ15), nende loodusliku esinemise tõttu veevõtupiirkonnas (nt arseen) või veekäitlejatelt saadud teabe põhjal (nt toorvee konkreetse parameetri äkiline suurenemine). Kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ tuleks neid parameetreid kasutada piirina, mille ületamisel võtavad pädevad asutused veekogudele avalduva surve vähendamiseks meetmeid, näiteks ennetus- või leevendusmeetmeid (tehes vajaduse korral muu hulgas teadusuuringuid tervisemõju mõistmiseks), et neid veekogusid kaitsta ja lahendada saasteallika või saasteohuga seotud probleemid koostöös kõikide sidusrühmadega, sealhulgas need, kes vastutavad saasteaine või võimalike saasteallikate eest. Kui liikmesriik leiab ohu hindamisel, et parameeter ei esine teatavas veevõtukohas, näiteks seetõttu, et aine ei esine põhjavetes või pinnavetes, peaks ta teavitama asjaomaseid veekäitlejaid ning ta peaks saama lubada neil selle parameetri seiresagedust vähendada või eemaldada selle parameetri kontrollitavate parameetrite loetelust veevarustusriski hindamata.

_________________

_________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Olmevee kvaliteedi hindamiseks kasutatavate parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjaomasele kasutajale kättesaadavaks tehakse. Samas võib olmevee kvaliteeti mõjutada kinnistusisene jaotussüsteem. WHO märgib, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella bakter. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud kinnistusisese jaotussüsteemiga. Ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine. Lisaks võiks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamise raames hinnata võimalikke riske, mis tulenevad olmeveega kokku puutuvatest toodetest ja materjalidest. Seega peaks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine hõlmama muu hulgas prioriteetsete valduste seirele keskendumist, kinnistusisesest jaotussüsteemist ning sellega seotud toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist ning olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete toimivuse kontrollimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 305/201116 kohase toimivusdeklaratsiooni alusel. Koos toimivusdeklaratsiooniga tuleb esitada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200617 artiklites 31 ja 33 osutatud teave. Kõnealusest hindamisest lähtudes peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks muu hulgas, et rakendatakse asjakohaseid kontrolli- ja haldusmeetmeid (nt haiguspuhangute korral), mis on kooskõlas WHO suunistega,18 ning et ainete migratsioon ehitustoodetest ei ohusta inimeste tervist. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 305/2011 kohaldamist ja juhul kui nende meetmetega kaasneksid piirangud toodete ja materjalide vabale liikumisele liidus, peavad piirangud olema nõuetekohaselt põhjendatud ja rangelt proportsionaalsed ning ei tohi kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramise vahendit.

(11)  Olmevee kvaliteedi hindamiseks kasutatavate parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjaomasele kasutajale kättesaadavaks tehakse. Samas võib olmevee kvaliteeti mõjutada kinnistusisene jaotussüsteem. WHO märgib, et liidus põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella bakter, eriti Legionella pneumophila bakter, mis on põhjustanud enamiku leegionärihaiguse juhtumitest liidus. See kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sissehingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on bakteri levik selgelt seotud kinnistusisese jaotussüsteemiga. Ühepoolse kohustuse kehtestamine kõigi avalike ja eravalduste hõlmamiseks kõnealuse patogeeni seirega oleks ebamõistlikult kulukas ja vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega ning seepärast on probleemiga tegelemiseks sobivam kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, keskendudes eelkõige prioriteetsetele valdustele. Lisaks võiks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamise raames hinnata võimalikke riske, mis tulenevad olmeveega kokku puutuvatest toodetest ja materjalidest. Seega peaks kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine hõlmama muu hulgas prioriteetsete valduste seirele keskendumist, kinnistusisesest jaotussüsteemist ning sellega seotud, olmeveega kokku puutuvate toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist. Koos toimivusdeklaratsiooniga tuleb esitada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200617 artiklites 31 ja 33 osutatud teave. Kõnealusest hindamisest lähtudes peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks muu hulgas, et rakendatakse asjakohaseid kontrolli- ja haldusmeetmeid (nt haiguspuhangute korral), mis on kooskõlas WHO suunistega,18 ning et ainete migratsioon olmeveega kokku puutuvatest ainetest ja toodetest ei ohusta inimeste tervist.

_________________

_________________

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

 

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

18 „Legionella and the prevention of Legionellosis“, World Health Organisation, 2007, http://www.who.int/water_sanitation_health/emerging/legionella.pdf

18 „Legionella and the prevention of Legionellosis“, World Health Organisation, 2007, http://www.who.int/water_sanitation_health/emerging/legionella.pdf

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Töötlemise, seadmete ja materjalide kvaliteedi tagamist käsitlevate direktiivi 98/83/EÜ sätetega ei õnnestunud kõrvaldada siseturu takistusi seoses olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete vaba ringlusega. Tooteid kiidetakse endiselt heaks riigi tasandil ning liikmesriikides kohaldatakse eri nõudeid. See teeb toodete kogu liidus turustamise tootjate jaoks keeruliseks ja kulukaks. Tehnilised tõkked on võimalik tulemuslikult kõrvaldada üksnes juhul, kui kehtestatakse määruse (EL) nr 305/2011 kohaselt olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete ühtlustatud tehnilised kirjeldused. Kõnealune määrus võimaldab töötada välja Euroopa standardid olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete hindamismeetodite ühtlustamiseks ning põhiomaduste toimivustasemega seotud piirtasemed ja klassid. Selleks on 2017. aasta standardimise töökavasse19 lisatud standardimistaotlus, millega nõutakse konkreetselt määruse (EL) nr 305/2011 kohaste olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete ja -materjalide hügieeni- ning ohutusnõuete standardimist, ning standard kavatsetakse välja anda 2018. aastaks. Harmoniseeritud standardi avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas luuakse alus teadlike otsuste tegemiseks seoses olmeveega kokku puutuvate ohutute ehitustoodete turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemisega. Seepärast tuleks välja jätta olmeveega kokku puutuvaid seadmeid ja materjale käsitlevad sätted, mis asendatakse osaliselt kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate sätetega, mida täiendavad määrusel (EL) nr 305/2011 põhinevad asjaomased harmoniseeritud standardid.

(12)  Töötlemise, seadmete ja materjalide kvaliteedi tagamist käsitlevate direktiivi 98/83/EÜ sätetega ei õnnestunud kõrvaldada siseturu takistusi seoses olmeveega kokku puutuvate ehitustoodete vaba ringlusega ega inimeste tervise piisava kaitsega. Tooteid kiidetakse endiselt heaks riigi tasandil ning liikmesriikides kohaldatakse eri nõudeid. See teeb toodete kogu liidus turustamise tootjate jaoks keeruliseks ja kulukaks. Sellise olukorra on põhjustanud asjaolu, et puuduvad Euroopa tasandi minimaalsed hügieeninõuded kõikidele olmeveega kokku puutuvatele toodetele ja materjalidele, mis on vajalik liikmesriikide vahelise täieliku vastastikuse tunnustamise saavutamiseks. Tehnilised tõkked on võimalik tulemuslikult kõrvaldada ning kõikide olmeveega kokku puutuvate toodete ja materjalide vastavus liidu tasandil tagada üksnes juhul, kui kehtestatakse liidu tasandi minimaalsed kvaliteedinõuded. Seepärast tuleks neid sätteid tugevdada selliste toodete ja materjalide ühtlustamismenetluse abil. Sealjuures tuleks eeskuju võtta kogemustest ja edusammudest mitmes liikmesriigis, kes on aastaid teinud üheskoos tööd õigusnormide lähendamiseks.

_________________

 

19 SWD(2016) 185 final

 

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  iga liikmesriik peaks tagama seireprogrammide koostamise , et kontrollida olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Suurema osa käesoleva direktiivi kohasest seirest teevad veekäitlejad. Veekäitlejatele tuleks võimaldada teatavat paindlikkust seoses parameetritega, mille üle nad veevarustusriski hindamisel seiret teostavad. Kui parameetrit ei ilmne, peaks veekäitlejatel olema võimalik vähendada seire sagedust või loobuda asjaomase parameetri seirest täielikult. Veevarustusriski hindamist tuleks kohaldada enamiku parameetrite puhul. Siiski tuleks rea põhiparameetrite suhtes alati kohaldada teatava miinimumsagedusega seiret. Käesolevas direktiivis sätestatakse seiresagedus eelkõige vastavuskontrolli eesmärgil ja operatiivseiret käsitlevaid sätteid on vähe. Veekäitlejate äranägemisel võib olla vajalik täiendav operatiivseire, et tagada vee nõuetekohane töötlemine. Sellega seoses võivad veekäitlejad juhinduda WHO suunistest ja veeohutuskavasid käsitlevast käsiraamatust.

(13)  Iga liikmesriik peaks tagama seireprogrammide koostamise, et kontrollida olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Suurema osa käesoleva direktiivi kohasest seirest teevad veekäitlejad, kuid vajaduse korral peaksid liikmesriigid selgitama, millisele pädevale asutusele kehtivad käesoleva direktiivi ülevõtmisest tulenevad kohustused. Veekäitlejatele tuleks võimaldada teatavat paindlikkust seoses parameetritega, mille üle nad veevarustusriski hindamisel seiret teostavad. Kui parameetrit ei ilmne, peaks veekäitlejatel olema võimalik vähendada seire sagedust või loobuda asjaomase parameetri seirest täielikult. Veevarustusriski hindamist tuleks kohaldada enamiku parameetrite puhul. Siiski tuleks rea põhiparameetrite suhtes alati kohaldada teatava miinimumsagedusega seiret. Käesolevas direktiivis sätestatakse seiresagedus eelkõige vastavuskontrolli eesmärgil ja operatiivseiret käsitlevaid sätteid on vähe. Veekäitlejate äranägemisel võib olla vajalik täiendav operatiivseire, et tagada vee nõuetekohane töötlemine. Sellega seoses võivad veekäitlejad juhinduda WHO suunistest ja veeohutuskavasid käsitlevast käsiraamatust.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Arvestades asjaolu, et veekäitlejad on killustatud ja neid on palju, tuleks vajaduse korral alati ja igal juhul pideva seire huvides pakkuda ühiste standardite ja tavade kasutamiseks ergutust ja stiimuleid, et saavutada kiire teabevahetus. Uued tehnoloogiad võivad seda suundumust hoogustada tagasihoidlike või vähemalt mõõdukate kuludega, et lõppkokkuvõttes pakkuda rohkem teavet lõppkasutajatele, kelleks on nii kodanikud kui ka sidusrühmad, ja parandada veekäitlejate vahelist suhtlust. Andmevahetus peaks samuti aitama vähendada jäätmeteket või hoidma seda võimalikult suures ulatuses raamides.

Selgitus

Ulatuslikum andmevahetus ja selle hõlbustamine annab lisaväärtust, eelkõige seoses olmevee turvalisuse ja kvaliteediga, ning kulud ei oleks tõenäoliselt isegi raskesti kaetavad. Andmete vahetamine aitaks samuti kaasa jäätmetekke vastu võitlemisele.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Riskipõhise käsitluse peaksid järk-järgult kasutusele võtma kõik veekäitlejad, sealhulgas väikesed veekäitlejad, arvestades et direktiivi 98/83/EÜ hindamise tulemusena selgus, et just viimastel esines riskipõhise käsitluse rakendamisel puudusi, mis olid kohati seotud tarbetute seiretoimingute kulukusega. Riskipõhise käsitluse rakendamisel tuleks arvesse võtta turvalisusega seotud küsimusi.

(14)  Riskipõhise käsitluse peaksid kasutusele võtma kõik veekäitlejad, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega veekäitlejad, arvestades et direktiivi 98/83/EÜ hindamise tulemusena selgus, et just viimastel esines riskipõhise käsitluse rakendamisel puudusi, mis olid kohati seotud tarbetute seiretoimingute kulukusega. Riskipõhise käsitluse rakendamisel tuleks arvesse võtta turvalisuse ja põhimõttega „saastaja maksab“ seotud kaalutlusi. Väiksemate käitlejate puhul peaks pädev asutus seiret toetama, pakkudes eksperdituge.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Selleks et pakkuda rahvatervise tugevaimat kaitset, peaksid liikmesriigid tagama riskipõhise käsitluse kohaldamisel vastutuse selge ja tasakaalustatud jagamise kooskõlas riikliku institutsioonilise ja õigusraamistikuga.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjaomane liikmesriik viivitamata välja uurima selle põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks. Olukordades, kus veevarustus kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, tuleks sellise veega varustamine keelata ja selle kasutamist piirata. Lisaks on oluline selgitada, et liikmesriigid peaksid mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetritega seotud väärtuste miinimumnõuete täitmatajätmist automaatselt käsitama potentsiaalse ohuna inimeste tervisele. Kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse.

(15)  Käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjaomane liikmesriik viivitamata välja uurima selle põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks. Olukordades, kus veevarustus kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, tuleks sellise veega varustamine keelata ja selle kasutamist piirata ning kodanikke, keda see võib mõjutada, tuleks nõuetekohaselt teavitada. Lisaks peaksid liikmesriigid mikrobioloogiliste ja keemiliste parameetritega seotud väärtuste miinimumnõuete täitmata jätmise korral kindlaks tegema, kas väärtuste ületamine kujutab endast potentsiaalset ohtu inimeste tervisele või mitte. Selleks peavad liikmesriigid võtma eelkõige arvesse miinimumnõuete ületamise taset ja asjaomase parameetri liiki. Kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel mõjuvatel põhjustel.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Oluline on hoida ära olukordi, kus saastatud vesi võib kahjustada inimeste tervist. Seepärast tuleks sellise veega varustamine keelata või selle kasutamist piirata.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Liikmesriikidel ei tohiks enam lubada käesolevast direktiivist erandeid teha. Erandeid kasutati esialgu selleks, et võimaldada liikmesriikidel kuni üheksa aasta jooksul kõrvaldada mittevastavused parameetrite väärtustele. Selgus, et see menetlus oli koormav nii liikmesriikidele kui ka komisjonile. Lisaks kaasnes eranditega teatavatel juhtudel parandusmeetmete edasilükkumine, sest erandi tegemise võimalust käsitati üleminekuperioodina. Seega tuleks erandeid käsitlev säte välja jätta. Inimeste tervise kaitseks tuleks parameetrite väärtuste ületamise korral kohaldada parandusmeetmetega seotud sätteid kohe ning erandi tegemise võimalust ei tohiks olla. Direktiivi 98/83/EÜ artikli 9 kohaselt liikmesriikidele tehtud erandeid, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval endiselt kehtivad, tuleks siiski kohaldada kuni erandi kehtivuse lõpuni, kuid neid ei tohiks pikendada.

(16)  Liikmesriikidel peaks olema lubatud teha käesolevast direktiivist erandeid. Erandeid kasutati esialgu selleks, et võimaldada liikmesriikidel kuni üheksa aasta jooksul kõrvaldada mittevastavused parameetrite väärtustele. See menetlus on osutunud liikmesriikidele direktiivi eesmärkide täitmisel kasulikuks. Siiski tuleb märkida, et teatavatel juhtudel kaasnes selle menetlusega parandusmeetmete edasilükkumine, sest erandi tegemise võimalust käsitati mõnikord üleminekuperioodina. Siiski, võttes arvesse ühelt poolt käesolevas direktiivis kavandatavate kvaliteediparameetrite rangemaks muutmist ning teiselt poolt üha sagedasemat uute saasteainete avastamist, mis nõuab ulatuslikemaid hindamis-, seire- ja juhtimismeetmeid, on vaja säilitada nendele uutele tingimustele vastav erandite tegemise kord, juhul kui need ei kujuta endast võimalikku ohtu inimeste tervisele ning olmeveevarustust asjaomases piirkonnas ei ole muude mõistlike abinõudega võimalik säilitada. Seega tuleks direktiivi 98/83/EÜ erandeid käsitlevat sätet muuta nii, et tagada võimalikult kiiresti ja tõhusalt liikmesriikide vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. Direktiivi 98/83/EÜ artikli 9 kohaselt liikmesriikidele tehtud erandeid, mis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval endiselt kehtivad, tuleks kohaldada jätkuvalt vastavalt erandi tegemise ajal kehtinud sätetega ette nähtud korrale.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Vastavalt WHO soovitustele kutsus komisjon oma 2014. aasta vastuses20 Euroopa kodanikualgatusele „Right2Water“ liikmesriike üles tagama kõigile elanikele juurdepääsu minimaalsele veevarustusele. Samuti kohustus komisjon parandama „keskkonnapoliitika [...] kaudu jätkuvalt kogu elanikkonna juurdepääsu puhtale joogiveele“21. See on kooskõlas ÜRO kestliku arengu 6. eesmärgiga ja sellega seotud sihiga „tagada kõikidele inimestele üldine ja õiglane juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele“. Õiglase juurdepääsu mõiste hõlmab mitmesuguseid aspekte, näiteks kättesaadavust (nt selle piiratus geograafilistel põhjustel, taristu puudumise tõttu või teatavate elanikkonna osade konkreetsete olude tõttu), kvaliteeti, vastuvõetavust ja taskukohasust. Seoses vee taskukohasusega on oluline meenutada, et direktiiviga 2000/60/EÜ sätestatud kulude katmise põhimõttest lähtuvaid veetariife kehtestades võivad liikmesriigid võtta arvesse elanikkonna majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste erinevusi ja seepärast rakendada sotsiaaltariife või võtta meetmeid sotsiaalmajanduslikult halvas olukorras elanikkonnarühmade kaitsmiseks. Käesolevas direktiivis käsitletakse eelkõige neid veele juurdepääsu aspekte, mis on seotud kvaliteedi ja kättesaadavusega. Nende aspektide käsitlemiseks ja osana vastusest Euroopa kodanikualgatusele ning selleks, et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtet,22 mille kohaselt „igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi“, tuleks liikmesriikidele panna kohustus lahendada vee kättesaadavusega seotud probleemid riigi tasandil, kuid samas tuleks neile jätta teatav vabadus otsustada, milliseid meetmeid täpselt rakendatakse. Kõnealuste probleemide lahendamiseks võib kasutada meetmeid, millega parandatakse olmevee üldist kättesaadavust näiteks linnades vabalt juurdepääsetavate veevõtukohtade rajamise ning olmevee kasutamise edendamise teel, mis hõlmab olmevee tasuta pakkumist üldkasutatavates hoonetes ja restoranides.

(17)  Vastavalt WHO soovitustele kutsus komisjon oma 2014. aasta vastuses20 Euroopa kodanikualgatusele „Right2Water“ liikmesriike üles tagama kõigile elanikele juurdepääsu minimaalsele veevarustusele. Samuti kohustus komisjon parandama „keskkonnapoliitika [...] kaudu jätkuvalt kogu elanikkonna juurdepääsu puhtale joogiveele“21. See on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 1 ja 2. See on samuti kooskõlas ÜRO kestliku arengu 6. eesmärgiga ja sellega seotud sihiga „tagada kõikidele inimestele üldine ja õiglane juurdepääs ohutule ja taskukohasele joogiveele“. Õiglase juurdepääsu mõiste hõlmab mitmesuguseid aspekte, näiteks kättesaadavust (nt selle piiratus geograafilistel põhjustel, taristu puudumise tõttu või teatavate elanikkonna osade konkreetsete olude tõttu), kvaliteeti, vastuvõetavust ja taskukohasust. Seoses vee taskukohasusega on oluline meenutada, et piiramata direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 4 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta kõnealuses direktiivis sätestatud kulude katmise põhimõttest lähtuvaid veetariife kehtestades arvesse elanikkonna majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste erinevusi ja seepärast rakendada sotsiaaltariife või võtta meetmeid sotsiaalmajanduslikult halvas olukorras elanikkonnarühmade kaitsmiseks. Käesolevas direktiivis käsitletakse eelkõige neid veele juurdepääsu aspekte, mis on seotud kvaliteedi ja kättesaadavusega. Nende aspektide käsitlemiseks ja osana vastusest Euroopa kodanikualgatusele ning selleks, et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste samba 20. põhimõtet, mille kohaselt „igaühel on õigus saada juurdepääs kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele, sealhulgas vesi“, tuleks liikmesriikidele panna kohustus lahendada taskukohase vee kättesaadavusega seotud probleemid riigi tasandil, kuid samas tuleks neile jätta teatav kaalutlusruum otsustada, milliseid meetmeid täpselt rakendatakse. Kõnealuste probleemide lahendamiseks võib kasutada meetmeid, millega parandatakse olmevee üldist kättesaadavust, näiteks vältides rahvatervise seisukohast põhjendamatut kvaliteedinõuete karmistamist, mis tõstaks vee hinda kodanike jaoks, ning linnades vabalt juurdepääsetavate veevõtukohtade rajamise ning olmevee kasutamise edendamise teel, mis hõlmab olmevee tasuta pakkumist üldkasutatavates hoonetes, restoranides, ostu- ja vaba aja veetmise keskustes, samuti transiidipunktides ja rahvarohketest kohtades, nagu raudtee- ja lennujaamad. Liikmesriikidel peaks olema õigus määrata selliste vahendite õige valik kindlaks oma riigi eripära arvesse võttes.

_________________

_________________

20 COM(2014)177 final

20 COM(2014)177 final

21 COM(2014)177 final, lk 12.

21 COM(2014)177 final, lk 12.

22 Institutsioonide 17. novembri 2017. aasta ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2017/C 428/09) (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).

22 Institutsioonide 17. novembri 2017. aasta ühine teadaanne Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta (2017/C 428/09) (ELT C 428, 13.12.2017, lk 10).

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Euroopa Parlament nõudis resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta,23 et „liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu ühiskonna haavatavate rühmade vajadustele“24. Samuti teadvustati komisjoni aruandes romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta25 ja nõukogu soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta26 selliste vähemuskultuuride nagu romad, sintid, travellerid, kaaled ja gens du voyage eriolukorda, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte, eelkõige nende puudulikku juurdepääsu veele. Üldist konteksti silmas pidades on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid tagamaks nende rühmade juurdepääsu veele. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kõnealuseid rühmi kindlaks määrata, peaks selliste rühmade hulka kuuluma vähemalt põgenikud, rändrahvaste kogukonnad, kodutud ja sellised vähemuskultuurid nagu romad, sintid, travellerid, kaaled ja gens du voyage, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte. Sellised juurdepääsu tagamise meetmed, mille üle otsustavad liikmesriigid, võivad hõlmata näiteks alternatiivsete veevarustussüsteemide (individuaalsete veepuhastusseadmete) pakkumist, vee pakkumist paaksõidukitest (veokid ja tsisternid) ning laagritele vajaliku taristu loomist.

(18)  Euroopa Parlament nõudis resolutsioonis Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta,23 et „liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu ühiskonna haavatavate rühmade vajadustele“24. Samuti teadvustati komisjoni aruandes romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta25 ja nõukogu soovituses romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta26 selliste vähemuskultuuride nagu romad ja travellerid eriolukorda, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte, eelkõige nende puudulikku juurdepääsu veele. Üldist konteksti silmas pidades on asjakohane, et liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu haavatavatele ja tõrjutud rühmadele, võttes vajalikke meetmeid tagamaks nende rühmade juurdepääsu veele. Võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 9 sätestatud veega seotud kulude katmise põhimõtet, peaksid liikmesriigid täiustama kaitsetute ja tõrjutud rühmade juurdepääsu veele, ohustamata samas kvaliteetse ja kõikide jaoks taskukohase veega varustamist. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kõnealuseid rühmi kindlaks määrata, peaks selliste rühmade hulka kuuluma vähemalt põgenikud, rändrahvaste kogukonnad, kodutud ja sellised vähemuskultuurid nagu romad ja travellerid, sõltumata sellest, kas nad on paiksed või mitte. Sellised juurdepääsu tagamise meetmed, mille üle otsustavad liikmesriigid, võivad hõlmata näiteks alternatiivsete veevarustussüsteemide (individuaalsete veepuhastusseadmete) pakkumist, vee pakkumist paaksõidukitest (veokid ja tsisternid) ning laagritele vajaliku taristu loomist. Kui nende kohustuste täitmise eest vastutavad kohalikud omavalitsused, peaksid liikmesriigid tagama, et neil on piisavad rahalised vahendid ning piisav tehniline ja materiaalne suutlikkus, ja peaksid neid asjakohaselt toetama, pakkudes näiteks eksperdituge. Eelkõige ei tohiks kaitsetute ja tõrjutud rühmade veega varustamine olla kohalike omavalitsuste jaoks ebaproportsionaalselt kulukas.

_________________

_________________

23 P8_TA(2015)0294

23 P8_TA(2015)0294

24 P8_TA(2015)0294, lõige 62.

24 P8_TA(2015)0294, lõige 62.

25 COM(2014) 209 final

25 COM(2014) 209 final

26 Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus (2013/C 378/01) romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (ELT C 378, 24.12.2013, lk 1).

26 Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitus (2013/C 378/01) romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (ELT C 378, 24.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“27 nõutakse, et üldsusele oleks riigi tasandil kättesaadav selge keskkonnateave. Direktiiviga 98/83/EÜ oli ette nähtud üksnes passiivne juurdepääs teabele, mis tähendab, et liikmesriigid pidid tagama ainult teabe kättesaadavuse. Kõnealust valdkonda käsitlevad sätted tuleks seega asendada, et tagada ajakohase teabe kerge kättesaadavus näiteks veebisaidi kaudu, mille linki aktiivselt levitatakse. Ajakohane teave peaks lisaks seireprogrammide tulemustele hõlmama ka täiendavat teavet, mida üldsus võib kasulikuks pidada, näiteks teavet näitajate kohta (rauasisaldus, vee karedus, mineraalide sisaldus jne), millest sageli sõltub tarbijate hinnang kraaniveele. Seepärast tuleks direktiivi 98/83/EÜ indikaatorparameetrite kohta, mis ei ole seotud tervisega, anda teavet interneti vahendusel. Väga suurte veekäitlejate puhul peaks olema internetis kättesaadav täiendav teave muu hulgas energiatõhususe, haldamise, juhtimise, kulustruktuuri ja kohaldatava veetöötlemisviisi kohta. Eeldatakse, et tarbijate parem teadlikkus ja suurem läbipaistvus aitab kasvatada elanike usaldust vee vastu, mida neile pakutakse. Prognooside kohaselt peaks usalduse kasvuga omakorda kaasnema kraanivee laialdasem kasutamine, mis aitaks vähendada plastprügi kogust ja kasvuhoonegaaside heidet ning avaldaks positiivset mõju kliimamuutuste leevendamisele ja keskkonnale üldiselt.

(19)  Seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“27 nõutakse, et üldsusele oleks riigi tasandil kättesaadav selge keskkonnateave. Direktiiviga 98/83/EÜ oli ette nähtud üksnes passiivne juurdepääs teabele, mis tähendab, et liikmesriigid pidid tagama ainult teabe kättesaadavuse. Kõnealust valdkonda käsitlevad sätted tuleks seega asendada, et tagada tarbijatele arusaadava ja nende jaoks olulise ajakohase teabe kerge kättesaadavus näiteks brošüüri, veebisaidi või nutirakenduse kaudu. Ajakohane teave peaks lisaks seireprogrammide tulemustele hõlmama ka lisateavet, mida üldsus võib kasulikuks pidada, näiteks veekäitlejate poolt veekvaliteedi parameetrite seireks võetud meetmete tulemused ja teave I lisa osas B a loetletud indikaatorparameetrite kohta. Väga suurte veekäitlejate puhul peaks olema internetis kättesaadav täiendav teave muu hulgas haldamise, tariifide struktuuri ja kohaldatava veetöötlemisviisi kohta. Eesmärgiks seatud tarbijate teadlikkuse suurendamine olulisest teabest ja parem läbipaistvus peaks kasvatama elanike usaldust vee vastu, mida neile pakutakse, ja veeteenuste vastu, ning sellega peaks kaasnema kraanivee laialdasem kasutamine joogiveena, mis võiks aidata vähendada plasti kasutamist ja plastprügi kogust ning kasvuhoonegaaside heidet, ja positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele ja keskkonnale üldiselt.

_________________

_________________

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires“ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Samadel põhjustel ja tarbijate teadlikkuse suurendamiseks vee tarbimise mõjust, peaksid nad saama ka teavet (nt arvetel või nutirakenduste kaudu) tarbitud vee koguse, veekäitleja kehtestatud tariifi kulustruktuuri, sealhulgas püsi- ja muutuvkulude kohta, ning olmevee liitrihinna kohta, mis võimaldaks võrrelda kraanivee ja pudelivee hinda.

(20)  Samadel põhjustel ja tarbijate teadlikkuse suurendamiseks vee tarbimise mõjust, peaksid nad saama ka hõlpsasti kättesaadavat teavet näiteks arvetel või nutirakenduste kaudu aastas tarbitud vee koguse, tarbimise vähenemise või suurenemise kohta ja võrdluse kohta keskmise leibkonna tarbimisega, kui selline teave on veekäitleja käsutuses, veekäitleja kehtestatud tariifi struktuuri, sealhulgas selle püsi- ja muutuvate osade kohta, ning olmevee liitrihinna kohta, mis võimaldaks võrrelda kraanivee ja pudelivee hinda.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Põhimõtted, millest lähtutakse veetariifide kehtestamisel, nimelt veeteenuste kulude katmise ja „saastaja maksab“ põhimõte, on sätestatud direktiivis 2000/60/EÜ. Samas ei ole alati tagatud veevarustusteenuste osutamise rahaline jätkusuutlikkus, mistõttu ei ole veetaristu hooldamisse tehtavad investeeringud alati piisavad. Seiremeetodite arenedes on eelkõige alainvesteerimisest tulenevate lekete ulatus muutunud üha ilmsemaks ja veekao vähendamisele tuleks kaasa aidata liidu tasandil, et suurendada veetaristu tõhusust. Subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades tuleks selle probleemi lahendamiseks suurendada läbipaistvust ja tarbijate teavitamist lekete ulatusest ja veevarustuse energiatõhususest.

(21)  Aluspõhimõtted, millest lähtutakse veetariifide kehtestamisel, ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 4 kohaldamist, nimelt veeteenuste kulude katmise ja „saastaja maksab“ põhimõte, on sätestatud nimetatud direktiivis. Samas ei ole alati tagatud veevarustusteenuste osutamise rahaline jätkusuutlikkus, mistõttu ei ole veetaristu hooldamisse tehtavad investeeringud alati piisavad. Seiremeetodite arenedes on eelkõige alainvesteerimisest tulenevate lekete tase muutunud üha ilmsemaks ja veekao vähendamisele tuleks kaasa aidata liidu tasandil, et suurendada veetaristu tõhusust. Subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades, et suurendada teadlikkust sellest probleemist, peaks sellega seotud teavet tarbijatega jagama läbipaistvamalt.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ28 eesmärk on tagada liikmesriikides Århusi konventsiooni kohane juurdepääsuõigus keskkonnateabele. Kõnealune direktiiv hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ29 kohaldamisala on lai ja hõlmab ruumiandmete, sealhulgas mitmesuguste keskkonnaküsimustega seotud andmekogumite jagamist. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted, mis on seotud teabe kättesaadavuse ja andmevahetusalaste kokkulepetega, täiendaksid eelnimetatud direktiive ja ei looks eraldiseisvat õiguslikku süsteemi. Seega ei tohiks käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad üldsuse teavitamist ja rakendamise seirega seotud teavet, piirata direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ28 eesmärk on tagada liikmesriikides juurdepääsuõigus keskkonnateabele. Kõnealune direktiiv hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ29 kohaldamisala on lai ja hõlmab ruumiandmete, sealhulgas mitmesuguste keskkonnaküsimustega seotud andmekogumite jagamist. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted, mis on seotud teabe kättesaadavuse ja andmevahetusalaste kokkulepetega, täiendaksid eelnimetatud direktiive ja ei looks eraldiseisvat õiguslikku süsteemi. Seega ei tohiks käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad üldsuse teavitamist ja rakendamise seirega seotud teavet, piirata direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.

_________________

_________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks komisjon tegema käesoleva direktiivi hindamise teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel ning kõigil olemasolevatel WHO soovitustel.

(25)  Paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks komisjon tegema käesoleva direktiivi hindamise teatava ajavahemiku jooksul pärast selle ülevõtmiseks kehtestatud tähtpäeva. Hindamine peaks põhinema saadud kogemustel ja direktiivi rakendamise käigus kogutud andmetel, kõigil olemasolevatel WHO soovitustel ning asjaomastel teadus-, analüütilistel ja epidemioloogilistel andmetel.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Käesoleva direktiivi kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning ohuhindamist ja kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate seirenõuete kindlaksmääramiseks tuleks komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida volitus muuta käesoleva direktiivi lisasid I–IV. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisaks on direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osa märkuse 10 kohane radioaktiivsete ainete seiresageduse ja -meetodite kehtestamise nõue aegunud nõukogu direktiivi 2013/51/Euratom33 vastuvõtmise tõttu ning tuleks seega välja jätta. Direktiivi 98/83/EÜ III lisa A osa teise lõigu kohane kõnealuse direktiivi muutmist käsitlev volitus ei ole enam vajalik ja tuleks seega välja jätta.

(28)  Käesoleva direktiivi kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga ning ohuhindamist ja kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamist käsitlevate seirenõuete kindlaksmääramiseks tuleks komisjonile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt delegeerida volitus muuta käesoleva direktiivi lisasid I–IV ning võtta meetmeid, mis on vajalikud artiklis 10a sätestatud muudatusteks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. Lisaks on direktiivi 98/83/EÜ I lisa C osa märkuse 10 kohane radioaktiivsete ainete seiresageduse ja -meetodite kehtestamise nõue aegunud nõukogu direktiivi 2013/51/Euratom33 vastuvõtmise tõttu ning tuleks seega välja jätta. Direktiivi 98/83/EÜ III lisa A osa teise lõigu kohane kõnealuse direktiivi muutmist käsitlev volitus ei ole enam vajalik ja tuleks seega välja jätta.

_________________

_________________

33 Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).

33 Nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest (ELT L 296, 7.11.2013, lk 12).

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolev direktiiv käsitleb olmevee kvaliteeti.

1.  Käesolev direktiiv käsitleb olmevee kvaliteeti kõikide jaoks kogu liidus.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel põhjustel. Veele juurdepääsu võimaldamist (artikkel 13) ei kajastatud komisjoni ettepaneku artiklis 1.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse.

2.  Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkuse ja puhtuse, ning edendada olmevee üldist kättesaadavust.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel põhjustel. Veele juurdepääsu võimaldamist (artikkel 13) ei kajastatud komisjoni ettepaneku artiklis 1.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. olmevesi – kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või -tootmiseks, või muuks olmeotstarbeks nii avalikes kui ka eravaldustes , olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, antakse paakautost, või pakutakse pudelitesse pandud allikaveena .

1. olmevesi – kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või -tootmiseks, või muuks toidu- või olmeotstarbeks nii avalikes kui ka eravaldustes, sealhulgas toiduainetööstuses, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, antakse paakautost, või pakutakse pudelitesse või mahutitesse panduna.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  kinnistusisene jaotussüsteem – torustik, tarvikud ja seadmed, mis paigaldatakse nii avalikes kui ka eravaldustes üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavate kraanide vahele ning jaotusvõrk, kuid üksnes juhul kui need ei kuulu veekäitleja vastutusalasse, kes tegutseb veekäitlejana vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  „veekäitleja“ – üksus, kes tarnib ööpäevas keskmiselt vähemalt 10 m3 olmevett;

3.  „veekäitleja“ – juriidiline isik, kes tarnib ööpäevas keskmiselt vähemalt 10 m3 olmevett;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  „väga väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 50 m3 ööpäevas või teenindab alla 250 inimese;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. „väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 500 m3 ööpäevas või teenindab alla 5 000 inimese;

4. „väike veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib alla 500 m3 ööpäevas või teenindab alla 2 500 inimese;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  „keskmise suurusega veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 500 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 2500 inimest;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. „suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 500 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 5 000 inimest;

5. „suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 5 000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 25 000 inimest;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. „väga suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 5000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest;

6. „väga suur veekäitleja“ – veekäitleja, kes tarnib vähemalt 20 000 m3 ööpäevas või teenindab vähemalt 100 000 inimest;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. „prioriteetsed valdused“ – liikmesriigi kindlaks määratud suured valdused, kus on palju kasutajaid, kes võivad kokku puutuda veega seotud riskidega; näiteks haiglad, tervishoiuasutused, majutusasutused, karistusasutused ja kämpingud;

7. „prioriteetsed valdused“ – liikmesriigi kindlaks määratud suured mitteeluruumid, kus on palju inimesi, eelkõige kaitsetuid inimesi, kes võivad kokku puutuda veega seotud riskidega; näiteks haiglad, tervishoiuasutused, vanadekodud, koolid, ülikoolid ja muud haridusasutused, lastesõimed ja lasteaiad, spordi-, puhke-, vaba aja veetmise ja näituseruumid ja hooned, majutusasutused, karistusasutused ja kämpingud;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  „toidukäitlemisettevõtja“ – toidukäitlemisettevõtja, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 2.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel mõjuvatel põhjustel. See määratlus selgitab termini tähendust käesolevas direktiivis ja tagab kooskõla juba kehtivate õigusaktidega.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Olmevee suhtes, mida toidukäitlemisettevõtjad kasutavad inimtoiduks ette nähtud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, kohaldatakse üksnes käesoleva direktiivi artikleid 4, 5, 6 ja 11. Käesoleva direktiivi artikleid ei kohaldata aga siis, kui toidukäitleja suudab pädevale riiklikule asutusele rahuldavalt tõendada, et tema kasutatava vee kvaliteet ei mõjuta tema tegevuse tulemusel saadavate toodete või ainete hügieeni ning need tooted või ained järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/20041a sätestatud norme.

 

________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee tootjat ei käsitata veekäitlejana.

 

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee suhtes, kui need ei ole hõlmatud muude liidu õigusaktide kohaste kohustustega.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 c. Merelaevade suhtes, kus magestatakse vett, millega veetakse reisijad ja mis tegutsevad veekäitlejatena, kohaldatakse üksnes käesoleva direktiivi artikleid 1–7 ja 9–12 ning selle lisasid.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  liikmesriigid on võtnud kõik muud vajalikud meetmed, et täita käesoleva direktiivi artiklites 5–12 sätestatud nõuded.

c)  liikmesriigid on võtnud kõik muud vajalikud meetmed, et täita nõuded, mis on sätestatud

 

i)  käesoleva direktiivi artiklites 4–12 olmevee puhul, mis toimetatakse lõpptarbijatele kätte jaotusvõrgu kaudu või mida antakse paakautost;

 

ii)  käesoleva direktiivi artiklites 4, 5 ja 6 ning artikli 11 lõikes 4 toidukäitlemisettevõtja poolt pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee puhul;

 

iii)  käesoleva direktiivi artiklites 4, 5, 6 ja 11 olmevee puhul, mida toodab ja kasutab toidukäitlemisettevõtja toidu tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavad meetmed ei tooks otseselt ega kaudselt kaasa olmevee praeguse kvaliteedi halvenemist ega olmevee valmistamiseks kasutatavate vete saastatuse mistahes viisil suurenemist.

2.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavad meetmed järgiksid täielikult ettevaatuspõhimõtet ega tooks otseselt ega kaudselt kaasa olmevee praeguse kvaliteedi halvenemist ega olmevee valmistamiseks kasutatavate vete saastatuse mistahes viisil suurenemist.

Selgitus

Kõnealuses artiklis tuleks esitada selge seos ettevaatuspõhimõttega, sest eelkõige riskipõhise käsitluse kasutuselevõtu korral peaks see põhimõte toetama lähenemist liikmesriikide kohustustele kogu käesoleva direktiivi ulatuses.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et pädevad asutused hindavad nende territooriumil veelekke taset ning veelekke vähendamise võimalusi joogiveesektoris. Hindamisel võetakse arvesse asjaomaseid rahvatervise, keskkonna-, tehnilisi ja majanduslikke aspekte. Liikmesriigid võtavad 31. detsembriks 2022 vastu riiklikud eesmärgid veekäitlejate lekketaseme vähendamiseks oma territooriumil 31. detsembriks 2030. Liikmesriigid võivad pakkuda olulisi stiimuleid, et tagada riiklike eesmärkide täitmine oma territooriumil tegutsevate veekäitlejate poolt.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Kui pädev asutus, kes vastutab olmevee tootmise ja jaotamise eest, annab kogu vee tootmise või jaotamise haldamise või osa sellest üle veekäitlejale, määratakse pädeva asutuse ja veekäitleja vahelises lepingus kindlaks mõlema poole kohustused, mis tulenevad käesolevast direktiivist.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused , mis peavad olema vähemalt sama ranged kui kõnealuses lisas esitatud väärtused .

1.  Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel mõjuvatel põhjustel.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud väärtused ei tohi olla vähem ranged kui need, mis on esitatud I lisa A, B ja B a osades. I lisa B a osas esitatud parameetrite väärtused määratakse kindlaks üksnes seire eesmärgil ning selleks, et tagada artikliga 12 kehtestatud nõuete täitmine.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel mõjuvatel põhjustel.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et veekvaliteedi parendajad, materjalid ja desinfitseerimiskord, mida kasutatakse veevarustussüsteemide desinfitseerimiseks, ei mõjuta negatiivselt olmevee kvaliteeti. Selliste ainete, materjalide ja korra kasutamisest tingitud olmevee saastamist tuleb vähendada, kuid nii, et see ei kahjustaks desinfitseerimise tõhusust.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel mõjuvatel põhjustel.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 5 alusel kehtestatud väärtused I lisa A ja B osas loetletud parameetritele, peavad olema täidetud:

Artikli 5 alusel kehtestatud väärtused I lisa A, B ja C osas loetletud parameetritele, peavad olema täidetud:

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  allikavee puhul kohas, kus vesi pudelitesse pannakse;

(c)  pudelitesse või mahutitesse villitud olmevee puhul kohas, kus vesi pudelitesse või mahutitesse pannakse;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  toidukäitlemisettevõtja kasutatava vee puhul, kui vett pakub veekäitleja, toidukäitlemisettevõtja kasutamiskohas.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Esimese lõigu punktiga a hõlmatud vee puhul loetakse, et liikmesriigid on oma käesolevast direktiivist tulenevad kohustused täitnud, kui on võimalik tõendada, et mittevastavus artikliga 5 ette nähtud parameetritele on tingitud eravalduses jaotussüsteemist või selle hooldusest, välja arvatud prioriteetsetes valdustes.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine kooskõlas artikliga 8;

(a)  liikmesriikides tehtav olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude või veekogude osade ohuhindamine kooskõlas artikliga 8;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  veevarustusriski hindamine, mille teeb veekäitleja tema tarnitava vee kvaliteedi seireks, kooskõlas artikliga 9 ja II lisa C osaga;

(b)  veevarustusriski hindamine, mille teeb veekäitleja tema tarnitava vee kvaliteedi kaitsmiseks ja seireks igas veejaotussüsteemis, kooskõlas artikliga 9 ja II lisa C osaga;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid võivad kohandada riskipõhise käsitluse rakendamist, kahjustamata käesoleva direktiivi eesmärki, mis puudutab olmevee kvaliteeti ja tarbijate tervist, kui esinevad erilised piirangud, mis tulenevad geograafilistest asjaoludest, nagu veejaotustsooni kaugus või juurdepääsetavus.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Liikmesriigid tagavad riskipõhise käsitluse kohaldamiseks liikmesriikide poolt kindlaks määratud vastutuse selge ja asjakohase jaotuse sidusrühmade vahel seoses olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ja kinnistusiseste jaotussüsteemidega. Selline vastutuse jaotus peab vastama nende institutsioonilisele ja õiguslikule raamistikule.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ohuhindamine peab olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.

2.  Ohuhindamine peab olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant, võttes arvesse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 7 sätestatud nõuet, mille kohaselt liikmesriigid määravad kindlaks veekogud, ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Suurte ja väga suurte veekäitlejate puhul peab veevarustusriski hindamine olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva] ning väikeste veekäitlejate puhul [6 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Need vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole rohkem kui kuus aastat, ning vajaduse korral neid ajakohastatakse.

3.  Veekäitlejate puhul peab veevarustusriski hindamine olema tehtud [6 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. Need vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole rohkem kui kuus aastat, ning vajaduse korral neid ajakohastatakse.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi artiklite 8 ja 9 kohaldamiseks vajalikke parandusmeetmeid direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 11 sätestatud meetmeprogrammide ning artiklis 13 sätestatud vesikonna majanduskavade raames.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine peab olema tehtud [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.

4.  Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine peab olema tehtud artikli 10 lõikes 1 osutatud valdustes [3 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäeva]. See vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral seda ajakohastatakse.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine

Olmevee võtmiseks kasutatavate veekogude ohuhindamine, ohtude seire ja juhtimine

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 6 ja 7 kohaldamist, tagavad liikmesriigid selliseid olmevee võtmiseks kasutatavaid veekogusid hõlmava ohuhindamise, mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 10 m3 vett. Ohuhindamine sisaldab järgmisi elemente:

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ ja eelkõige selle artiklite 4–8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid koos nende vee eest vastutavate pädevate asutustega selliseid olmevee võtmiseks kasutatavaid veekogusid hõlmava ohuhindamise, mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 10 m3 vett. Ohuhindamine sisaldab järgmisi elemente:

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ohuhindamisega hõlmatud veekogudes kõigi veevõtukohtade kindlakstegemine ja geograafiliste viidetega varustamine;

(a)  ohuhindamisega hõlmatud veekogudes või nende osades kõigi veevõtukohtade kindlakstegemine ja geograafiliste viidetega varustamine. Kuna käesolevas punktis osutatud andmete puhul on tegemist potentsiaalselt tundlike andmetega, eriti mis puudutab rahvatervise kaitset, peavad liikmesriigid tagama, et neid andmeid kaitstakse ja need edastatakse üksnes asjakohastele asutustele;

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kui kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 on kehtestatud kaitsevööndid, siis nende ja kõnelause direktiivi artiklis 6 osutatud kaitsealade kaardistamine;

(b)  kui kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõikega 3 on kehtestatud kaitsevööndid, siis nende kaardistamine;

Selgitus

See jääks kaitsealade osas joogiveedirektiivi kohaldamisalast välja (looduskaitse ja toitainete poolest tundlikud alad on samuti osa artikli 6 kohastest kaitsealadest). Joogiveekaitsealad tuleb määrata kindlaks artikli 7 kohaselt, viidet artiklile 6 ei ole vaja.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  ohuhindamisega hõlmatud veekogusid mõjutavate ohtude ja võimalike reostusallikate kindlakstegemine. Selleks võivad liikmesriigid kasutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohast inimtegevuse mõju ülevaadet ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teavet;

(c)  ohuhindamisega hõlmatud veekogusid või veekogude osi mõjutavate ohtude ja võimalike reostusallikate kindlakstegemine. Reostusallikate kindlakstegemist ajakohastatakse korrapäraselt kooskõlas artikliga 7. Selleks võivad liikmesriigid kasutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohast inimtegevuse mõju ülevaadet ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teavet;

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  ohuhindamisega hõlmatud veekogude korrapärane seire järgmistest loeteludest valitud asjakohaste saasteainete üle:

(d)  ohuhindamisega hõlmatud veekogude või nende osade korrapärane seire saasteainete üle, mis on veevarustuse puhul olulised ning mis on valitud järgmistest loeteludest:

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt d – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  muud sellised asjakohased saasteained nagu mikroplastid või valgalale iseloomulikud saasteained, mille liikmesriigid on kindlaks teinud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohase inimtegevuse mõju ülevaate ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teabe põhjal.

iv)  I lisa C a osa parameetrid ainult seire otstarbel või muud sellised asjakohased saasteained nagu mikroplastid, tingimusel et on kehtestatud artikli 11 lõikes 5b sätestatud metoodika mikroplasti mõõtmiseks, või valgalale iseloomulikud saasteained, mille liikmesriigid on kindlaks teinud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 kohase inimtegevuse mõju ülevaate ning kõnealuse direktiivi II lisa punkti 1.4 alusel märkimisväärse koormuse kohta kogutud teabe põhjal.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Väga väikestele veekäitlejatele võib teha käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud nõuetest erandi tingimusel, et pädeval asutusel on eelnevad ja ajakohastatud dokumenteeritud teadmised kõnealustes punktides osutatud asjaomastest parameetritest. Pädev asutus vaatab selle erandi läbi vähemalt iga kolme aasta tagant ja vajaduse korral ajakohastab seda.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid teavitavad veekäitlejaid, kes kasutavad veevõtuks ohuhindamisega hõlmatud veekogu, lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire tulemustest ning võivad kõnealuste seiretulemuste põhjal:

välja jäetud

(a)  nõuda veekäitlejatelt teatavate parameetrite täiendavat seiret või töötlemist;

 

(b)  lubada veekäitlejatel veevarustusriski hindamist tegemata vähendada teatavate parameetrite seire sagedust, eeldusel et need ei ole põhiparameetrid II lisa B osa punkti 1 tähenduses ning et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada veekvaliteedi halvenemise.

 

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Sellistel juhtudel, kui veekäitlejal lubatakse lõike 2 punkti b kohaselt seiresagedust vähendada, jätkavad liikmesriigid kõnealuste parameetrite korrapärast seiret ohuhindamisega hõlmatud veekogus.

välja jäetud

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad lõigete 1 ja 2 ning direktiivi 2000/60/EÜ alusel kogutud teabe põhjal koostöös veekäitlejate ja muude sidusrühmadega järgmised meetmed või tagavad nende meetmete võtmise veekäitlejate poolt:

Liikmesriigid võtavad lõigete 1 ja 2 ning direktiivi 2000/60/EÜ alusel kogutud teabe põhjal koostöös veekäitlejate ja muude sidusrühmadega järgmised meetmed:

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  ennetusmeetmed vajaliku töötlemise vähendamiseks ning veekvaliteedi tagamiseks, sealhulgas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud meetmed;

(a)  ennetusmeetmed vajaliku töötlemise vältimiseks või vähendamiseks ning veekvaliteedi tagamiseks, sealhulgas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis d osutatud meetmed, samuti meetmed süsteemis esineva lekke vähendamiseks;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  nad tagavad, et saastajad võtavad koostöös veekäitlejate ja muude asjaomaste sidusrühmadega ennetavaid meetmeid, et vähendada või vältida nõutava töötlemise taset ja kaitsta vee kvaliteeti, sealhulgas meetmeid, millele on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis d, ning lisameetmeid, mida peetakse vajalikuks käesoleva artikli lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire põhjal;

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  leevendusmeetmed, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire põhjal, et teha kindlaks reostusallikas ja see kõrvaldada.

(b)  leevendusmeetmed, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire põhjal, et teha kindlaks reostusallikas ja see kõrvaldada ning vältida mis tahes täiendavat töötlemist, kui ennetusmeetmeid ei peeta teostatavateks või piisavalt mõjusateks, et reostusallikas õigeaegselt kõrvaldada;

Selgitus

Mõnes liikmesriigis ei ole veekäitlemisettevõtjatel õiguslikke volitusi üksi otsuseid teha ja rakendada ennetavaid või leevendavaid meetmeid, sest see on riiklike ametiasutuste ülesanne. Selleks et tagada kooskõla veepoliitika raamdirektiivi artikli 7 lõike 3 sätetega, tuleks võimaluse korral eelistada ennetavaid meetmeid, et vähendada nõutava töötlemise taset.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  kui punktides a a ja b sätestatud meetmeid ei ole peetud piisavaks, et tagada inimeste tervise nõuetekohane kaitse, nõuavad nad, et veekäitlejad teeksid veevõtu- või töötlemiskohas teatavate parameetrite täiendavat seiret, kui see on terviseriskide vältimiseks rangelt vajalik.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Liikmesriigid teavitavad veekäitlejaid, kes kasutavad veevõtuks ohuhindamisega hõlmatud veekogu või selle osasid, lõike 1 punkti d kohaselt tehtud seire tulemustest ning võivad kõnealuste seiretulemuste põhjal, samuti lõigete 1 ja 2 alusel saadud ning vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ kogutud teabe põhjal:

 

(a)  lubada veekäitlejatel veevarustusriski hindamist nõudmata vähendada teatavate parameetrite seire sagedust või seiratavate parameetrite arvu, eeldusel et need ei ole põhiparameetrid II lisa B osa punkti 1 tähenduses ning et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada vee kvaliteedi halvenemise;

 

(b)  kui veekäitlejal lubatakse punkti a kohaselt seiresagedust vähendada, jätkavad liikmesriigid kõnealuste parameetrite korrapärast seiret ohuhindamisega hõlmatud veekogus.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Veevarustusriski hindamine

Veevarustusriski hindamine, seire ja juhtimine

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et veekäitlejad teostavad veevarustusriski hindamise, nähes neile ette võimaluse kohandada ükskõik millise sellise parameetri, mis on loetletud I lisa A ja B osas ja mis ei ole II lisa B osa kohaselt põhiparameeter, seire sagedust sõltuvalt nende esinemisest toorvees.

Liikmesriigid tagavad, et veekäitlejad teostavad kooskõlas II lisa C osaga veevarustusriski hindamise, nähes neile ette võimaluse kohandada ükskõik millise sellise parameetri, mis on loetletud I lisa osades A, B ja B a ning mis ei ole II lisa B osa kohaselt põhiparameeter, seire sagedust sõltuvalt nende esinemisest toorvees.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuste parameetrite puhul tagavad liikmesriigid, et veekäitlejad võivad kõrvale kalduda II lisa B osas esitatud seiresagedusest kooskõlas C osa II lisa spetsifikatsioonidega.

Kõnealuste parameetrite puhul tagavad liikmesriigid, et veekäitlejad võivad kõrvale kalduda II lisa B osas esitatud seiresagedusest kooskõlas C osa II lisa spetsifikatsioonidega, sõltuvalt nende esinemisest toorvees ja veepuhastusseadmetest.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks peavad veekäitlejad arvesse võtma käesoleva direktiivi artikli 8 alusel tehtud ohuhindamise ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 alusel tehtud seire tulemusi.

Selleks võtavad veekäitlejad arvesse käesoleva direktiivi artikli 8 alusel tehtud ohuhindamise ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 alusel tehtud seire tulemusi.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Liikmesriigid võivad teha lõikest 1 erandi väga väikestele veekäitlejatele, tingimusel et pädeval asutusel on varasemad ja ajakohastatud dokumenteeritud teadmised asjaomastest parameetritest ning tema hinnangul ei põhjusta selline erand ohtu inimeste tervisele, ning ilma et see piiraks asutuse kohustusi vastavalt artiklile 4.

 

Pädev asutus vaatab erandi läbi iga kolme aasta järel või siis, kui valgalas on avastatud uus reostusoht, ning ajakohastab seda vajaduse korral.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Veevarustusriski hindamise peavad kinnitama pädevad asutused.

2.  Veevarustusriski hindamise eest vastutavad veekäitlejad, kes tagavad, et nad järgivad käesolevat direktiivi. Selleks võivad veekäitlejad paluda toetust pädevatelt asutustelt.

 

Liikmesriigid võivad nõuda, et pädevad asutused kiidaksid heaks või jälgiksid veekäitlejate veevarustusriski hindamisi.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Tuginedes lõike 1 kohaselt tehtud veevarustusriski hindamise tulemustele, tagavad liikmesriigid, et veekäitlejad koostavad tuvastatud riskidega kohandatud ning veekäitleja suurusega proportsionaalse veeohutuskava. Veeohutuskava võib hõlmata näiteks veega kokkupuutuvate materjalide kasutamist, vee töötlemise aineid, lekkivatest torudest tulenevaid võimalikke ohtusid või meetmeid praeguste või tulevaste probleemidega, nt kliimamuutustega kohanemiseks, ning täpsemalt määravad selle kindlaks liikmesriigid.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine

Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, seire ja riskide juhtimine

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et tehakse kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, mis hõlmab järgmisi elemente:

1.  Liikmesriigid tagavad, et prioriteetsetes valdustes tehakse kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamine, mis hõlmab järgmisi elemente:

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kohapealsete jaotussüsteemide ning seotud toodete ja materjalidega seotud võimalike riskide hindamine ning selle hindamine, kas need mõjutavad vee kvaliteeti kohas, kus vesi väljub tavaliselt olmevee võtuks kasutatavast kraanist, eelkõige prioriteetsetes valdustes, kus vett pakutakse üldsusele;

(a)  kohapealsete jaotussüsteemide ning seotud toodete ja materjalidega seotud võimalike riskide hindamine ning selle hindamine, kas need mõjutavad vee kvaliteeti kohas, kus vesi väljub tavaliselt olmevee võtuks kasutatavast kraanist;

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  I lisa C osas loetletud parameetrite korrapärane seire valdustes, kus võimalikku ohtu inimeste tervisele peetakse kõige suuremaks. Seirega seoses asjakohased parameetrid ja valdused valitakse välja punkti a kohaselt tehtud hindamise alusel.

(b)  I lisa C osas loetletud parameetrite korrapärane seire prioriteetsetes valdustes, kus on punkti a kohaselt tehtud hindamise käigus tuvastatud konkreetsed ohud vee kvaliteedile.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad esimeses lõigus osutatud seirega seoses kehtestada seirestrateegia, mis keskendub prioriteetsetele valdustele;

Korrapärase seirega seoses tagavad liikmesriigid prioriteetsetes valdustes rajatistele juurdepääsu proovide võtmiseks ning võivad kehtestada seirestrateegia, eeskätt seoses Legionella pneumophila bakteriga;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  selle kontrollimine, kas olmeveega kokkupuutuvate ehitustoodete toimivus on nõuetekohane seoses põhiomadustega, mis on seotud ehitistele esitatavate põhinõuetega vastavalt määruse (EL) nr 305/2011 I lisa punkti 3 alapunktile e.

(c)  selle kontrollimine, kas olmeveega kokkupuutuvate toodete ja materjalide toimivus on inimeste tervise kaitseks nõuetekohane.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  selle kontrollimine, kas kasutatud materjalid sobivad kokkupuuteks olmeveega ning kas artiklis 11 sätestatud nõuded on täidetud.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liikmesriigid leiavad lõike 1 punkti a kohaselt tehtud hindamise alusel, et kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud toodetest või materjalidest tuleneb risk inimeste tervisele või kui lõike 1 punkti b kohane seire näitab, et I lisa C osas esitatud parameetrite väärtusi ei järgita, peavad liikmesriigid:

2.  Kui liikmesriigid leiavad lõike 1 punkti a kohaselt tehtud hindamise alusel, et prioriteetsete valduste kinnistusisesest jaotussüsteemist või sellega seotud toodetest või materjalidest tuleneb risk inimeste tervisele või kui lõike 1 punkti b kohane seire näitab, et I lisa C osas esitatud parameetrite väärtusi ei järgita, tagavad liikmesriigid asjakohaste meetmete võtmise I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

(a)  võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse risk või seda riski vähendada;

 

(b)  võtma kõik vajalikud meetmed, millega tagatakse, et olmevee ettevalmistamisel või jaotamisel kasutatavatest ehitustoodetest pärit ainete või kemikaalide migratsioon ei ohustaks ei otseselt ega kaudselt inimeste tervist;

 

(c)  võtma koostöös veekäitlejatega muud meetmed, näiteks rakendama asjakohaseid puhastusmeetodeid, et muuta vee laadi või omadusi enne selle tarnimist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta;

 

(d)  nõuetekohaselt teavitama ja nõustama tarbijaid vee tarbimise ja kasutamise tingimustest ning võimalikest meetmetest, millega vältida riski uuesti avaldumist;

 

(e)  korraldama koolituse torulukkseppadele ja muude valdkondade töötajatele, kes tegelevad kohapealsete jaotussüsteemidega ning ehitustoodete paigaldamisega;

 

(f)  seoses Legionella bakteriga tagama, et on kehtestatud tõhusad kontrolli- ja haldusmeetmed võimalike haiguspuhangute ennetamiseks ja tõrjumiseks.

 

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Selleks et vähendada kinnistusisese jaotusega seotud riske kõigis kinnistusisestes jaotussüsteemides, peavad liikmesriigid:

 

(a)  ärgitama avalike ja eravalduste omanikke tegema kinnistusisese jaotusega seotud riskide hindamisi;

 

(b)  teavitama tarbijaid ning avalike ja eravalduste omanikke meetmetest, mille eesmärk on kõrvaldada või vähendada olmevee kvaliteedinormide mittetäitmise riske, mis tulenevad kinnistusisesest jaotussüsteemist;

 

(c)  nõuetekohaselt teavitama ja nõustama tarbijaid vee tarbimise ja kasutamise tingimustest ning võimalikest meetmetest, millega vältida riski uuesti avaldumist;

 

(d)  edendama koolitusi torulukkseppadele ja muude valdkondade töötajatele, kes tegelevad kinnistusiseste jaotussüsteemidega ning veega kokkupuutuvate toodete ja materjalide paigaldamisega, ning

 

(e)  seoses Legionella bakteriga ja eriti Legionella pneumophila bakteriga tagama, et on kehtestatud tõhusad ja riskidega proportsionaalsed kontrolli- ja haldusmeetmed haiguspuhangute ennetamiseks ja tõrjumiseks.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Olmeveega kokkupuutuvate toodete, ainete ja materjalide minimaalsed hügieeninõuded

 

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ained ja materjalid, millest toodetakse uusi olmeveega kokku puutuvaid tooteid, mis on turule lastud ja mida kasutatakse vee võtmiseks, käitlemiseks või jaotamiseks, või selliste ainetega seonduvad lisandid:

 

(a)  ei vähendaks otseselt ega kaudselt käesoleva direktiiviga ette nähtud inimeste tervise kaitset;

 

(b)  ei mõjutaks olmevee lõhna ega maitset;

 

(c)  ei esineks olmevees kontsentratsioonis, mis ületab taseme, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, milleks neid kasutatakse, ning

 

(d)  ei soodustaks mikroobide teket.

 

2.  Selleks et tagada lõike 1 ühtlustatud kohaldamine, võtab komisjon ... [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, kehtestades minimaalsed hügieeninõuded ja loetelu ainetest, mida kasutatakse olmeveega kokkupuutuvate materjalide tootmiseks ja mis on liidus heaks kiidetud, sealhulgas konkreetsed migratsiooni piirmäärad ja kasutamise eritingimused, kui see on asjakohane. Komisjon vaatab seda loetelu korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda, võttes arvesse uusimaid teaduse ja tehnoloogia arenguid.

 

3.  Selleks et aidata komisjonil lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte vastu võtta ja muuta, moodustatakse alaline komitee liikmesriikide nimetatud esindajatest, kes võivad kasutada ekspertide või nõustajate abi.

 

4.  Olmeveega kokkupuutuvad materjalid, mis on hõlmatud muude liidu õigusaktidega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/20111a, peavad olema kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2.

 

______________

 

1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kvaliteedi korrapärane seire , kontrollimaks, et tarbijatele kättesaadav vesi vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning eelkõige artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele. Proove tuleb võtta sellisel viisil, et need esindaksid tarbitava vee kvaliteeti kogu aasta lõikes. Lisaks võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kui olmevee valmistamise või jaotamise osaks on desinfitseerimine, kontrollitakse desinfitseerimise tõhusust ning võimalikku desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste hoitakse nii madalal kui võimalik, ilma et see desinfitseerimist kahjustaks.

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kvaliteedi korrapärane seire, kontrollimaks, et see vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning eelkõige artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele. Proove tuleb võtta sellisel viisil, et need esindaksid tarbitava vee kvaliteeti kogu aasta lõikes. Lisaks võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kui olmevee valmistamise või jaotamise osaks on desinfitseerimine, kontrollitakse desinfitseerimise tõhusust ning võimalikku desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste hoitakse nii madalal kui võimalik, ilma et see desinfitseerimist kahjustaks.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Liikmesriigid edastavad komisjonile I lisa C a osas loetletud parameetrite kohase seire tulemused ... [kolm aastat alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast] ja seejärel kord aastas.

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et ajakohastada I lisa C a osas esitatud seire alla võetud ainete loetelu. Komisjon võib otsustada lisada loetellu aineid, kui on oht, et sellised ained võivad olmevees esineda ja kujutada inimeste tervisele ohtu, kuigi teaduslikult ei ole nende ohtlikkust inimeste tervisele tõestatud. Selles tugineb komisjon eeskätt WHO teadusuuringutele. Kõikide uute ainete lisamist põhjendatakse nõuetekohaselt vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 1.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  Hiljemalt ... [aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] võtab komisjon kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et võtta kasutusele metoodika I lisa C a osas loetletud seire alla võetud mikroplastide mõõtmiseks.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele mittevastavust uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.

1.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele mittevastavust artiklis 6 osutatud nõuetele vastavuse hindamise kohas uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse korral hõlmavad parandusmeetmed artikli 10 lõike 2 punktides a–f sätestatud meetmeid.

I lisa C osas esitatud parameetrite väärtustele mittevastavuse korral hõlmavad parandusmeetmed artikli 10 lõikes 2 a sätestatud meetmeid.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid käsitavad igasugust mittevastavust I lisa A ja B osas esitatud parameetrite väärtustele automaatselt potentsiaalse ohuna inimeste tervisele.

Liikmesriigid käsitavad igasugust mittevastavust I lisa A ja B osas esitatud parameetrite väärtustele potentsiaalse ohuna inimeste tervisele, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused leiavad, et parameetrite väärtustele mittevastavus on väga väike.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel võtavad liikmesriigid võimalikult kiiresti kõik järgmised meetmed:

4.  Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud juhtudel, kui parameetrite väärtuste järgimata jätmist peetakse potentsiaalseks ohuks inimeste tervisele, võtavad liikmesriigid võimalikult kiiresti kõik järgmised meetmed:

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Punktides a, b ja c osutatud meetmed võetakse koostöös asjaomase veekäitlejaga.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Pädevad asutused või muud asjaomased organid otsustavad, milliseid meetmeid tuleb lõike 3 alusel võtta, pidades silmas võimalikke katkestamisest või piiramisest tulenevaid ohte inimeste tervisele.

5.  Kui nõuetele vastavuse hindamise kohas tuvastatakse mittevastavus, siis otsustavad pädevad asutused või muud asjaomased organid, milliseid meetmeid tuleb lõike 3 alusel võtta, pidades silmas võimalikke katkestamisest või piiramisest tulenevaid ohte inimeste tervisele.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Erandid

 

1.  Liikmesriigid võivad ette näha erandeid I lisa B osas sätestatud või artikli 5 lõike 2 alusel kehtestatud parameetrite väärtustest kuni nende poolt kindlaksmääratava piirväärtuseni, tingimusel et sellised erandid ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning et asjaomases piirkonnas ei ole olmeveevarustust muude mõistlike abinõudega võimalik säilitada. Erandeid võib teha ainult järgmistel juhtudel:

 

(a)  uus veevarustustsoon;

 

(b)  veevarustustsoonis on tuvastatud uus saasteallikas või on äsja otsitud või leitud uusi parameetreid.

 

Erandeid tehakse nii lühikeseks ajaks kui võimalik ning nende kehtivusaeg ei tohi ületada kolme aastat, mille lõppedes korraldavad liikmesriigid läbivaatamise, et teha kindlaks, kas on tehtud piisavaid edusamme.

 

Erandjuhul võib liikmesriik teha esimese lõigu punktide a ja b osas teise erandi. Kui liikmesriik kavatseb teha kõnealuse teise erandi, edastab ta läbivaatuse tulemused koos teise erandi tegemise otsuse põhjendustega komisjonile. Teise erandi kehtivus ei tohi ületada kolme aastat.

 

2.  Kõikides lõike 1 kohaselt tehtud erandites täpsustatakse järgmisi andmeid:

 

(a)  erandi põhjus;

 

(b)  asjaomane parameeter, varasemad vastavad seiretulemused ning erandiga lubatav maksimaalne lubatud väärtus;

 

(c)  geograafiline piirkond, ööpäevas tarbimiseks antava vee kogus, asjaomane elanikkond ning kas mõjutatud on mõni asjassepuutuv toiduainetetööstuse ettevõte;

 

(d)  asjakohane seirekava, vajaduse korral tihedama seiresagedusega;

 

(e)  vajalike parandusmeetmete kava lühikokkuvõte, sealhulgas tööde ajakava ja maksumuse prognoos ning sätted läbivaatamise kohta ning

 

(f)  erandi vajalik kehtivusaeg.

 

3.  Kui pädevad asutused leiavad, et parameetri väärtusele mittevastavus on väike ning artikli 12 lõike 2 alusel võetavatest meetmetest piisab probleemi lahendamiseks 30 päeva jooksul, ei ole tarvis lõikes 2 ette nähtud teavet erandisse märkida.

 

Sel juhul sätestavad pädevad asutused või muud asjaomased organid erandis üksnes asjassepuutuva parameetri lubatava maksimumväärtuse ning probleemi lahendamiseks võimaldatava aja.

 

4.  Lõikele 3 ei saa enam tugineda, kui konkreetse veevarustuse mittevastavus ühe parameetri väärtusele on väldanud viimase 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva.

 

5.  Iga liikmesriik, kes teeb käesoleva artikli alusel erandeid, tagab, et mis tahes kõnealusest erandist mõjutatud elanikkonda teavitatakse erandist ja selle tingimustest viivitamata ja nõuetekohaselt. Lisaks tagab liikmesriik vajaduse korral nende konkreetsete elanikerühmade nõustamise, kellele erand võib olla eriti ohtlik.

 

Esimeses lõigus nimetatud kohustused ei kehti lõikes 3 kirjeldatud olukorras, kui pädevad asutused ei otsusta teisiti.

 

6.  Välja arvatud lõike 3 kohaselt tehtud erandite korral, teavitavad liikmesriigid komisjoni kahe kuu jooksul kõikidest eranditest, mida on tehtud päevas keskmiselt rohkem kui 1000 m3 vee tarnimise või rohkem kui 5000 inimese varustamise kohta, ning edastavad komisjonile lõikes 2 nimetatud teabe.

 

7.  Käesolevat artiklit ei kohaldata olmevee suhtes, mis on ette nähtud pudelites või mahutites müümiseks.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 kohaldamist, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et suurendada olmevee kättesaadavust kõigi jaoks ning edendada selle kasutamist oma territooriumil. See hõlmab kõiki järgmisi meetmeid:

1.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist, võtavad liikmesriigid – arvestades seejuures veejaotuse kohalikke ja piirkondlikke perspektiive ja asjaolusid – kõik vajalikud meetmed, et suurendada olmevee üldist kättesaadavust kõigi jaoks ning edendada selle kasutamist oma territooriumil.

(a)  selliste inimeste kindlakstegemine, kelle jaoks olmevesi ei ole kättesaadav, ning selle põhjuste väljaselgitamine (nt kuulumine haavatavasse ja tõrjutud rühma), selliste inimeste puhul vee kättesaadavuse suurendamise võimaluste hindamine ning nende inimeste teavitamine jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest olmevee saamise võimalustest;

Selleks teevad liikmesriigid kindlaks inimesed, kelle jaoks olmevesi ei ole kättesaadav või kellel on sellel piiratud juurdepääs, sh kaitsetud ja tõrjutud rühmad, ning selgitavad välja selle põhjused, hindavad võimalusi vee kättesaadavust parandada ning teavitavad neid inimesi selgelt jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest olmevee saamise võimalustest.

 

Liikmesriigid võtavad ka meetmeid, näiteks:

(b)  avalikus ruumis olmevee tasuta pakkumiseks vajaliku väli- ja sisetingimustes sobiva varustuse hankimine ja hooldamine;

(a)  avalikus ruumis olmevee tasuta pakkumiseks vajaliku väli- ja sisetingimustes sobiva varustuse, sh taastäitmise kohtade hankimine ja hooldamine, kui see on tehniliselt teostatav ja selliste meetmete vajadusega proportsionaalne. Nende meetmete puhul võetakse arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi, näiteks kliimat ja geograafiat;

(c)  olmevee kasutamise edendamine järgmiste meetmete abil:

(c)  olmevee kasutamise edendamine järgmiste meetmete abil:

i)  kampaaniad kodanike teavitamiseks olmevee kvaliteedist;

i)  kampaaniad kodanike teavitamiseks kraanivee heast kvaliteedist;

 

i a)  kampaaniad, et ärgitada inimesi kandma kaasas korduvkasutatavaid veepudeleid ning algatused teadlikkuse suurendamiseks taastäitmise kohtadest;

ii)  olmevee pakkumise toetamine asutustes ja üldkasutatavates hoonetes;

ii)  olmevee pakkumise toetamine asutustes ja üldkasutatavates hoonetes;

iii)  olmevee tasuta pakkumise toetamine restoranides, sööklates ning toitlustusteenuste osutamisel.

iii)  klientidele olmevee tasuta või väikese tasu eest pakkumise toetamine restoranides, sööklates ning toitlustusteenuste osutamisel.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teabe alusel võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kättesaadavus haavatavatele ja tõrjutud rühmadele.

Lõike 1 punkti a kohaselt kogutud teabe alusel võtavad liikmesriigid kõik meetmed, mida nad peavad vajalikuks ja asjakohaseks, et tagada olmevee kättesaadavus haavatavatele ja tõrjutud rühmadele.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui käesoleva artikli kohased kohustused langevad siseriikliku õiguse alusel kohalikele ametiasutustele, tagavad liikmesriigid, et neil asutustel on vahendeid ja ressursse, et tagada juurdepääs olmeveele ning et kõik sellega seotud meetmed on proportsionaalsed:

 

i)  asjaomase jaotusvõrgu ressurssidega;

 

ii)  võrgu suurusega ning

 

iii)  eeldatava kasuga.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas IV lisaga kõigile teenuse saajatele piisava ja ajakohase olmeveealase teabe kättesaadavuse internetis.

1.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas IV lisaga kõigile teenuse saajatele piisava, ajakohase ja juurdepääsetava olmeveealase teabe kättesaadavuse internetis või muul kasutajasõbralikul viisil, täites seejuures kohaldatavaid andmekaitse eeskirju.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad, et kõik teenuse saajad saavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ning kõige sobivamal kujul (nt arvega või nutirakenduse kaudu) ilma küsimata järgmise teabe:

Liikmesriigid tagavad, et kõik teenuse saajad saavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas ning kõige sobivamal ja kergesti juurdepääsetaval kujul (nt arvega või nutirakenduse kaudu), nagu pädevad asutused on otsustanud, järgmise teabe:

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, esitades vähemalt järgmiste elementidega seotud kulud:

(a)  kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, teave olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kohta, sealhulgas püsi- ja muutuvkulude jaotuse kohta:

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  veekäitlejate võetud meetmed artikli 8 lõike 5 kohase ohuhindamise kohaldamisel;

välja jäetud

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  olmevee töötlemine ja jaotamine;

välja jäetud

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  heitvee kogumine ja puhastamine;

välja jäetud

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  artikli 13 kohaselt võetud meetmed, kui veekäitleja on need meetmed võtnud;

välja jäetud

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  teave olmevee kvaliteedi kohta, sealhulgas indikaatorparameetrid;

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  tarnitava olmevee hind liitri ja kuupmeetri kohta;

(b)  kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, tarnitava olmevee hind kuupmeetri kohta ja arvel esitatud hind vee liitri kohta; kui kulusid ei kaeta tariifisüsteemi kaudu, veesüsteemi kantud kogukulud aastas, et tagada vastavus käesolevale direktiivile, koos taustteabega ja asjakohase teabega selle kohta, kuidas piirkonda olmeveega varustatakse;

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  olmevee töötlemine ja jaotamine;

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos aasta tarbimissuundumustega;

(c)  kodumajapidamise tarbitud kogus vähemalt aasta või arveldusperioodi kohta koos kodumajapidamise aasta tarbimissuundumustega, kui see on tehniliselt teostatav ja ainult juhul, kui see teave on veekäitlejale kättesaadav;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kodumajapidamise veetarbimise võrdlus aastate kaupa koos sama kategooria kodumajapidamise keskmise tarbimisega;

(d)  kodumajapidamise veetarbimise võrdlus aastate kaupa koos kodumajapidamise keskmise tarbimisega, kui see on asjakohane vastavalt punktile c;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse esimese lõigu kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Liikmesriigid näevad ette selge kohustuste jaotuse veekäitlejate, sidusrühmade ja pädevate kohalike asutuste vahel, mis puudutab teabe esitamist vastavalt esimesele lõigule. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat direktiivi täiendada ning määrata kindlaks esimese lõigu kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  koostavad andmekogumi, mis sisaldab teavet sellistest joogiveega seotud vahejuhtumitest, millega on kaasnenud potentsiaalne oht inimeste tervisele, olenemata sellest, kas parameetrite väärtusi ületati või mitte, ning mis kestsid kauem kui 10 järjestikust päeva ja mõjutasid vähemalt tuhandet inimest, sealhulgas selliste vahejuhtumite põhjused ja artikli 12 kohaselt võetud parandusmeetmed.

(d)  koostavad andmekogumi, mis sisaldab teavet sellistest joogiveega seotud vahejuhtumitest, millega on kaasnenud potentsiaalne risk inimeste tervisele, olenemata sellest, kas parameetrite väärtusi ületati või mitte, ning mis kestsid kauem kui 10 järjestikust päeva ja mõjutasid vähemalt tuhandet inimest, sealhulgas selliste vahejuhtumite põhjused ja artikli 12 kohaselt võetud parandusmeetmed.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis, sealhulgas üksikasjalikud nõuded lõikes 3 osutatud näitajate, kogu liitu hõlmavate ülevaatlike kaartide ja liikmesriikide ülevaatearuannete kohta.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte, et käesolevat direktiivi täiendada ning sätestada lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatava teabe vorm ja edastusviis, sealhulgas üksikasjalikud nõuded lõikes 3 osutatud näitajate, kogu liitu hõlmavate ülevaatlike kaartide ja liikmesriikide ülevaatearuannete kohta.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  artikli 13 sätted vee kättesaadavuse kohta;

(b)  artikli 13 sätted vee kättesaadavuse kohta ning elanikkonna osakaalu kohta, kellel puudub juurdepääs veele;

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  artikli 14 sätted ja IV lisa, mis puudutavad üldsusele esitatavat teavet.

(c)  artikli 14 sätted ja IV lisa, mis puudutavad üldsusele esitatavat teavet, sealhulgas kasutajasõbralik liidu tasandi ülevaade IV lisa punktis 7 loetletud teabest.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise lõplikku tähtaega] – ja edaspidi vastavalt vajadusele – esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande olmeveeallikatele mikroplastidest, ravimitest ja vajaduse korral võimalikest uutest saasteainetest tulenevate võimalike ohtude kohta ning nendega seotud terviseriskide kohta. Komisjonil on õigus võtta vajaduse korral kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi täiendamiseks, et kehtestada olmevees esinevate mikroplastide, ravimite ja muude uute saasteainete piirnormid.

Selgitus

On oluline jälgida uute ainete sisaldust joogivees ja kehtestada selle piirnormid, kui on leitud, et see on tervisele ohtlik. Selleks et tagada samal tasemel kaitse kogu ELis, on piirnormide kehtestamiseks vaja kogu liitu hõlmavat standardset lähenemisviisi.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] vaatab komisjon läbi, kas artikkel 10 a on toonud kaasa piisava hügieeninõuete ühtlustumise seoses materjalide ja toodetega, mis puutuvad kokku olmeveega, ning võtab vajaduse korral edasisi meetmeid.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erandeid, mille liikmesriigid on teinud vastavalt direktiivi 98/83/EÜ artiklile 9 ja mis on [käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäev] endiselt kohaldatavad, kohaldatakse edasi kuni nende kestuse lõpuni. Seejärel nende kohaldamist ei pikendada.

2.  Erandeid, mille liikmesriigid on teinud vastavalt direktiivi 98/83/EÜ artiklile 9 ja mis on [käesoleva direktiivi ülevõtmise lõppkuupäev] endiselt kohaldatavad, kohaldatakse edasi kuni nende kestuse lõpuni.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – A osa – tabel

Märkus

Kui olmevett villitakse pudelitesse või mahutitesse, siis käesolevas osas loetletud parameetreid ei kontrollita, välja arvatud juhul, kui pudelid või konteinerid täidetakse olmeveega kraanist.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B osa – tabel

 

Komisjoni ettepanek

Keemilised parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Akrüülamiid

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Antimon

5,0

μg/l

 

Arseen

10

μg/l

 

Benseen

1,0

μg/l

 

Benso(a)püreen

0,010

μg/l

 

Beeta-östradiool (50-28-2)

0,001

μg/l

 

Bisfenool A

0,01

μg/l

 

Boor

1,0

mg/l

 

Bromaat

10

μg/l

 

Kaadmium

5,0

μg/l

 

Kloraat

0,25

mg/l

 

Klorit

0,25

mg/l

 

Kroom

25

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on kroomi parameetri väärtus 50 μg/l.

Vask

2,0

mg/l

 

Tsüaniid

50

μg/l

 

1,2-dikloroetaan

3,0

μg/l

 

Epiklorohüdriin

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Fluoriid

1,5

mg/l

 

Haloäädikhapped

80

μg/l

Järgmise üheksa esindava aine summa: monokloro-, dikloro- ja trikloroäädikhape, mono- ja dibromoäädikhape, bromokloroäädikhape, bromodikloroäädikhape, dibromokloroäädikhape ja tribromoäädikhape.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Elavhõbe

1,0

μg/l

 

Mikrotsüstiin-LR

10

μg/l

 

Nikkel

20

μg/l

 

Nitraat

50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nitrit

0.50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nonüülfenool

0,3

μg/l

 

Pestitsiidid

0,10

μg/l

Pestitsiidid on:

 

 

 

orgaanilised insektitsiidid,

 

 

 

orgaanilised herbitsiidid,

 

 

 

orgaanilised fungitsiidid,

 

 

 

orgaanilised nematotsiidid,

 

 

 

orgaanilised akaritsiidid,

 

 

 

orgaanilised algitsiidid,

 

 

 

orgaanilised rodentitsiidid,

 

 

 

orgaanilised limatõrjevahendid,

 

 

 

seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid) ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 321.

 

 

 

Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta.

 

 

 

Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi osas on parameetri väärtus 0,030 μg/l. 

Pestitsiidid – kokku

0,50

μg/l

„Pestitsiidid – kokku“ tähistab kõikide järelevalve käigus tuvastatud ja mõõdetud pestitsiidide koguste summat. Perfluorooktaansulfonaat (PFOS)

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

0,10

μg/l

„PFAS“ tähistab iga üksikut per- ja polüfluoritud alküülühendit (keemiline valem: CnF2n+1−R).

PFAS – kokku

0,50

μg/l

„PFAS – kokku“ tähistab per- ja polüfluoritud alküülühendite summat (keemiline valem: CnF2n+1−R).

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

0,10

μg/l

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.

Seleen

10

μg/l

 

Tertrakloroeteen ja trikloroeteen

10

μg/l

Märgitud parameetrite kontsentratsioonide summa

Trihalometaanid – kokku

100

μg/l

Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.

 

 

 

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan, bromodiklorometaan.

Uraan

30

μg/l

 

Vinüülkloriid

0,50

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

__________________

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

 

Muudatusettepanek

Keemilised parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Akrüülamiid

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Antimon

5,0

μg/l

 

Arseen

10

μg/l

 

Benseen

1,0

μg/l

 

Benso(a)püreen

0,010

μg/l

 

Beeta-östradiool (50-28-2)

0,001

μg/l

 

Bisfenool A

0,1

μg/l

 

Boor

1,0

mg/l

 

Bromaat

10

μg/l

 

Kaadmium

5,0

μg/l

 

Kloraat

0,25

mg/l

 

Klorit

0,25

mg/l

 

Kroom

25

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on kroomi parameetri väärtus 50 μg/l.

Vask

2,0

mg/l

 

Tsüaniid

50

μg/l

 

1,2-dikloroetaan

3,0

μg/l

 

Epiklorohüdriin

0,10

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Fluoriid

1,5

mg/l

 

Haloäädikhapped

80

μg/l

Järgmise üheksa esindava aine summa: monokloro-, dikloro- ja trikloroäädikhape, mono- ja dibromoäädikhape, bromokloroäädikhape, bromodikloroäädikhape, dibromokloroäädikhape ja tribromoäädikhape.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Elavhõbe

1,0

μg/l

 

Mikrotsüstiin-LR

10

μg/l

 

Nikkel

20

μg/l

 

Nitraat

50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nitrit

0.50

mg/l

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Nonüülfenool

0,3

μg/l

 

Pestitsiidid

0,10

μg/l

Pestitsiidid on:

 

 

 

orgaanilised insektitsiidid,

 

 

 

orgaanilised herbitsiidid,

 

 

 

orgaanilised fungitsiidid,

 

 

 

orgaanilised nematotsiidid,

 

 

 

orgaanilised akaritsiidid,

 

 

 

orgaanilised algitsiidid,

 

 

 

orgaanilised rodentitsiidid,

 

 

 

orgaanilised limatõrjevahendid,

 

 

 

seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid) ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 3 punktis 321.

 

 

 

Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta.

 

 

 

Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi osas on parameetri väärtus 0,030 μg/l. 

Pestitsiidid – kokku

0,50

μg/l

„Pestitsiidid – kokku“ tähistab kõikide järelevalve käigus tuvastatud ja mõõdetud pestitsiidide koguste summat. Perfluorooktaansulfonaat (PFOS)

Per- ja polüfluoritud alküülühendid (PFAS)

0,10

μg/l

„PFAS“ tähistab iga üksikut per- ja polüfluoritud alküülühendit (keemiline valem: CnF2n+1−R).

PFAS – kokku

0,30

μg/l

„PFAS – kokku“ tähistab per- ja polüfluoritud alküülühendite summat (keemiline valem: CnF2n+1−R).

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

0,10

μg/l

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.

Seleen

10

μg/l

 

Tertrakloroeteen ja trikloroeteen

10

μg/l

Märgitud parameetrite kontsentratsioonide summa

Trihalometaanid – kokku

100

μg/l

Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.

 

 

 

Järgmiste märgitud ühendite kontsentratsioonide summa: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan, bromodiklorometaan.

Uraan

30

μg/l

 

Vinüülkloriid

0,50

μg/l

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

__________________

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Selgitus

Käesolevas muudatusettepanekus muudetud BPA väärtusega soovitakse parandada trükiviga, mille komisjon on teinud WHO soovituste ülevõtmisel.

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – B a osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

 

 

 

 

Muudatusettepanek

Indikaatorparameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Alumiinium

200

μg/l

 

Ammoonium

0,50

mg/l

 

Kloriidid

250

mg/l

Märkus 1

Värvus

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Juhtivus

2500

μS cm-1 temperatuuril 20 °C

Märkus 1

Lämmastikuioonide kontsentratsioon

≥ 6,5 ja ≤ 9,5

pH ühikud

Märkused 1 ja 3

Raud

200

μg/l

 

Mangaan

50

μg/l

 

Lõhn

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Sulfaadid

250

mg/l

Märkus 1

Naatrium

200

mg/l

 

Maitse

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Kolooniate arv 22 °C juures

Ebaloomulike muutusteta

 

 

Kolibakterid

0

arv/100 ml

 

Orgaanilise süsiniku üldsisaldus

Ebaloomulike muutusteta

 

 

Hägusus

Tarbijate jaoks vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta

 

 

Märkus 1:

vesi ei tohi olla agressiivne.

Märkus 2:

seda parameetrit tuleb mõõta üksnes siis, kui vesi pärineb pinnaveest või seda mõjutab pinnavesi. Selle parameetri väärtuse rikkumise korral korraldab asjaomane liikmesriik uuringu veega varustamise kohta, et välistada oht inimeste tervisele patogeensete mikroorganismide, näiteks Cryptosporidiumi esinemise tõttu.

Märkus 3:

pudelisse või mahutisse villitud gaseerimata vee puhul võib minimaalset väärtust vähendada 4,5 pH ühikule.

Pudelisse või mahutisse villitud vee puhul, mis on loomulikult või kunstlikult süsinikdioksiidiga rikastatud, võib see minimaalne väärtus olla väiksem.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – C osa

 

Komisjoni ettepanek

Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamisel kasutatavad parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Legionella

<1000

Arv/l

Kui Legionella parameetri väärtust <1 000/l ei saavutata, võetakse uued Legionella pneumophila proovid. Kui Legionella pneumophila’t ei esine, on Legionella parameetri väärtus <10 000/l.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

 

Muudatusettepanek

Kinnistusisese jaotusega seotud riskihindamisel kasutatavad parameetrid

Parameetrid

Parameetri väärtus

Ühik

Märkused

Legionella pneumophila

<1000

Arv/l

 

Legionella

< 10 000

Arv/l

Kui Legionella pneumophila’t, mille parameetri väärtus on < 1 000/l, ei esine, on Legionella parameetri väärtus <10 000/l.

Plii

5

μg/l

Väärtus tuleb saavutada hiljemalt ... [10 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Kuni selle kuupäevani on plii parameetri väärtus 10 μg/l.

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – C a osa (uus)

Mikroplastid

Seire toimub mikroplastide mõõtmise metoodika järgi, mis on kehtestatud delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 11 lõikele 5 b.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – B osa – punkt 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Escherichia coli (E. coli) baktereid, Clostridium perfringens’i eoseid ja somaatilisi kolifaage käsitatakse põhiparameetritena ja nende suhtes ei pea kohaldama veevarustusriski hindamist vastavalt käesoleva lisa C osale. Nende üle tehakse seiret alati punkti 2 tabelis 1 märgitud sagedusega.

Escherichia coli (E. coli) baktereid ja enterokokke käsitatakse põhiparameetritena ja nende suhtes ei pea kohaldama veevarustusriski hindamist vastavalt käesoleva lisa C osale. Nende üle tehakse seiret alati punkti 2 tabelis 1 märgitud sagedusega.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – B osa – punkt 2 – tabel 1

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala (m3)

Proovide miinimumarv aastas

≤ 100

10a

> 100      ≤ 1 000

10a

> 1 000    ≤ 10 000

50b

> 10 000    ≤ 100 000

365

> 100 000

365

 

Muudatusettepanek

Tabel 1

Nõuetele vastavuse seireks vajalik proovivõtu ja analüüside miinimumsagedus

Veevarustustsoonis ühe päeva jooksul jaotatava või toodetava vee ruumala (m3)

Proovide miinimumarv aastas – põhiparameetrid

Proovide miinimumarv aastas – mitte-põhiparameetrid

≤ 100

6

2

> 100

≤ 1 000

12

3

> 1000

≤ 5000

24

4

> 5000

≤ 10 000

52

5

> 10 000

≤ 50 000

104

6

> 50 000

≤ 100 000

208

6

 

 

 

+ 1

 

 

 

iga täiendava 25 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

> 100 000

365

12

 

 

+1

 

 

iga täiendava 25 000 m3/pv ja ülejäänud osa kohta kogumahust

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II lisa – D osa – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Legionella proove kinnistusisestes jaotussüsteemides võetakse Legionella pneumophila leviku ja/või sellega kokkupuute riskikohtades. Liikmesriigid kehtestavad Legionella proovivõtumeetodite kohta suunised;

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Minimaalsed hügieeninõuded ainetele ja materjalidele, mida kasutatakse selliste uute toodete tootmiseks, mis puutuvad kokku olmeveega:

 

(a)  loetelu ainetest, mida on lubatud kasutada materjalide tootmiseks, sealhulgas – kuid mitte ainult – orgaanilised materjalid, elastomeerid, silikoonid, metallid, tsement, ioonivahetusvaigud, komposiitmaterjalid ja nendest valmistatud tooted.

 

(b)  konkreetsed nõuded ainete kasutamise kohta materjalides ja nendest valmistatud toodetes.

 

(c)  konkreetsed piirangud teatud ainete eraldumise kohta olmevette.

 

(d)  hügieeninõuded muude omaduste kohta, mis on vajalikud nõuetele vastavuse tagamiseks.

 

(e)  põhieeskirjad punktide a–d järgimise kontrollimiseks.

 

(f)  proovivõtu- ja analüüsimeetodite eeskirjad, et kontrollida punktide a–d järgimist.

Selgitus

See on vajalik mõjuvatel põhjustel seoses teksti sisemise loogikaga ja suurema selguse huvides.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ÜLDSUSELE INTERNETIS ESITATAV TEAVE

ÜLDSUSE TEAVITAMINE

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tarbijatele tehakse internetis kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks järgmine teave:

Tarbijatele tehakse internetis või muul sama kasutajasõbralikul ja nende vajadustega kohandatud viisil kättesaadavaks järgmine teave:

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmed;

(1)  asjaomase veekäitleja identifitseerimisandmed, varustatav piirkond ja varustatavate inimeste arv ning veetootmise meetod;

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  I lisa A ja B osas loetletud parameetrite seire kõige viimased tulemused, sealhulgas proovivõtusagedus ja -kohad, mis on veega varustatavat isikut huvitava piirkonna suhtes asjakohased, ning parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtused. Seiretulemused ei tohi olla vanemad kui:

(2)  I lisa A, B ja B a osas loetletud parameetrite seire kõige viimaste tulemuste ülevaade veekäitlejate kaupa, sealhulgas proovivõtusagedus, mis on veega varustatavat isikut huvitava piirkonna suhtes asjakohane, ning parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtused.Seiretulemused ei tohi olla vanemad kui:

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtuste ületamise korral teave potentsiaalse ohu kohta inimeste tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või link, mille kaudu on võimalik sellisele teabele juurde pääseda;

(3)  kui pädevad asutused on parameetrite artikli 5 kohaselt kehtestatud väärtuste ületamise korral tuvastanud potentsiaalse ohu inimeste tervisele, teave potentsiaalse ohu kohta inimeste tervisele ning sellega seotud tervise- ja tarbimisnõuanded või link, mille kaudu on võimalik sellisele teabele juurde pääseda;

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  veevarustusriski asjakohase hindamise kokkuvõte;

välja jäetud

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  teave järgmiste indikaatorparameetrite ja nendega seotud väärtuste kohta:

(5)  teave I lisa B a osas loetletud indikaatorparameetrite ja nendega seotud väärtuste kohta:

(a)  värv;

 

(b)  pH (vesinikuioonide kontsentratsioon);

 

(c)  juhtivus;

 

(d)  raud;

 

(e)  mangaan;

 

(f)  lõhn;

 

(g)  maitse;

 

(h)  karedus;

 

(i)  mineraalid, vees lahustunud anioonid/katioonid:

 

  boraat BO3-

 

  karbonaat CO32-

 

  kloriid Cl-

 

  fluoriid F-

 

  vesinikkarbonaat HCO3-

 

  nitraat NO3-

 

  nitrit NO2-

 

  fosfaat PO43-

 

  silikaat SiO2

 

  sulfaat SO42-

 

  sulfiid S2-

 

  alumiinium Al

 

  ammoonium NH4+

 

  kaltsium Ca

 

  magneesium Mg

 

  kaalium K

 

  naatrium Na

 

Need parameetrite väärtused ja muid ioniseerimata ühendeid ja mikroelemente käsitleva teabe võib esitada koos kontrollväärtusega ja/või selgitusega;

 

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist;

(6)  nõuanded tarbijale, sealhulgas selle kohta, kuidas vähendada veetarbimist, kui see on asjakohane, ning kasutada vett vastutustundlikult vastavalt kohalikele oludele;

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  väga suurte veekäitlejate puhul iga-aastane teave järgmise kohta:

(7)  suurte ja väga suurte veekäitlejate puhul iga-aastane teave järgmise kohta:

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  veesüsteemi üldine toimivus tõhususe seisukohast, sealhulgas lekkemäärad ja energiatarve tarnitud vee kuupmeetri kohta;

(a)  veesüsteemi üldine toimivus tõhususe seisukohast, sealhulgas liikmesriikide kindlaks määratud lekketasemed;

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  veekäitleja haldus- ja juhtimissüsteem, sealhulgas juhatuse koosseis;

(b)  teave veeteenuse haldamise mudeli ja omandistruktuuri kohta veekäitleja poolt;

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi kulustruktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, esitades vähemalt kulud, mis on seotud energiakasutusega tarnitud vee kuupmeetri kohta, veekäitleja poolt artikli 8 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega ohuhindamise kohaldamisel, olmevee töötlemise ja jaotamisega, heitvee kogumise ja puhastamisega ning kulud, mis on seotud meetmetega artikli 13 kohaldamisel, kui veekäitleja on sellised meetmed võtnud;

(d)  kui kulud kaetakse tariifisüsteemi kaudu, siis olmevee kuupmeetri eest võetava tariifi struktuur, sealhulgas püsi- ja muutuvkulud, samuti kulud, mis on seotud veekäitleja poolt artikli 8 lõike 4 kohaselt võetud meetmetega ohuhindamise kohaldamisel, olmevee töötlemise ja jaotamisega ning kulud, mis on seotud meetmetega artikli 13 kohaldamisel, kui veekäitleja on sellised meetmed võtnud;

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  investeeringute summa, mis veekäitleja arvates on vajalik veeteenuste pakkumise rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks (sealhulgas taristu hooldus) ning tegelikult saadud või hüvitatud investeeringute summa;

(e)  tehtud, käimasolevate ja kavandatud investeeringute summa, samuti rahastamiskava;

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 7 – alapunkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  kokkuvõte ja statistika tarbijakaebuste ning probleemidele reageerimise aja- ja nõuetekohasuse kohta;

(g)  kokkuvõte ja statistika tarbijakaebuste ning nende lahendamise kohta;

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu direktiiv

IV lisa – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  taotluse korral juurdepääs punktis 2 ja 3 esitatud teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele.

(8)  taotluse korral juurdepääs punktis 2 ja 3 esitatud teavet käsitlevatele varasematele, kuni kümne aasta tagustele andmetele, kuid mitte enne käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(3)

EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


SELETUSKIRI

Juurdepääs kvaliteetsele joogiveele on Euroopa kodanike jaoks jätkuvalt oluline teema, mis mõjutab nende igapäevaelu, tervist ja tegevust. Joogiveedirektiiv on Euroopa veevaldkonda käsitlevate õigusaktide üks tugisambaid. Selle 1980. aastate lõpus kasutusele võetud õigusaktiga tagatakse praegu liidus kvaliteetse veega varustamine rohkem kui 99 % juhtudel. Direktiiv 98/83/EÜ kehtib aga juba kakskümmend aastat ning seda ei ole sellest kuupäevast alates ulatuslikult uuesti sõnastatud. Seetõttu on käesoleva läbivaatamise eesmärk viia joogivee kvaliteedistandardid kooskõlla kõige ajakohasemate teadusandmetega ning kohandada õigusraamistikku, et leida parem lahendus uutele probleemidele, näiteks kliimamuutused ja üleminek ringmajandusele.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames tehtud läbivaatamises tuvastab Euroopa Komisjon neli võimalikku parandamist vajavat valdkonda, nimelt parameetrite loetelu, riskipõhise käsitluse kasutamine, läbipaistvuse suurendamine ja tarbijate juurdepääsu suurendamine nende tarbitavat vett käsitlevale teabele ning viimaks joogiveega kokkupuutuvad materjalid. Raportöör toetab täielikult neid prioriteetseid eesmärke ning teeb teatava arvu muudatusettepanekuid, mille kokkuvõte on esitatud allpool.

Joogivee kvaliteediparameetrite ajakohastamine

I lisas kirjeldatud kvaliteediparameetrid on selle direktiivi nurgakivi. Nendega määratletakse õigusakti sihtide tase, et täita selle eesmärk: olmevee kvaliteedi tagamine. Parameetreid ei ole põhjalikult läbi vaadatud alates 1998. aastast, mistõttu koostas Maailma Terviseorganisatsioon soovitused, et ajakohastada direktiivi 98/83/EÜ parameetrite loetelu ja väärtusi. Kuigi raportöör on nõus komisjoni käsitlusega, mille raames rakendatakse parameetrite loetelu ajakohastamiseks suuremat osa WHO soovitustest, ei poolda ta ettepanekuid, millega soovitakse võtta paljude parameetrite jaoks ettevaatuspõhimõtte eesmärgil vastu rangem raamistik. Tuginedes põhjalikele ja uusimatele teadusandmetele, pakuvad WHO olmevett käsitlevad soovitused inimeste tervise jaoks vajalikke tagatisi. Teatavate parameetrite väärtuste suurendamine ilma ulatusliku teadusliku konsensuseta tooks aga kõikide joogivee eest vastutavate sidusrühmade jaoks kaasa suuremad kulud, alustades veekäitlejatest, kes võivad kohaldada täiendavaid töötlemismeetodeid. Teisest küljest tekitab väärtuste kehtestamine uute parameetrite kohta (nt endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, mikroplastid), nagu pakkus välja komisjon, kahte laadi küsimusi. Esiteks, kuna need väärtused põhinevad keskkonnakriteeriumidel, siis kaheldakse nende asjakohasuses, võttes arvesse nende kohaldamist inimeste tervist käsitleva õigusakti suhtes. See on nii endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide puhul. Teiseks, vaatamata kasvavast huvist nende vastu, on mikroplaste käsitlev uurimistöö veel algetapis. Usaldusväärsete andmete ja teadusringkonna heakskiidetud analüüsimeetodi puudumise tõttu ei pea raportöör selle parameetri lisamist soovitatavaks. Ettevaatuspõhimõtet kohaldades ja vee raamdirektiivi (2000/60/EÜ) mudeli kohaselt teeb raportöör ettepaneku koostada nimekiri jälgitavatest parameetritest, et aidata kaasa teaduslike teadmiste parandamisele ja valmistuda uute saasteainete haldamiseks.

Liikmesriikide jätkuv vastutus vee kvaliteedistandardite järgimise eest

Pärast ulatuslike kvaliteedistandardite kehtestamist on käesoleva direktiivi eesmärgi tegeliku elluviimise eelduseks nende järgimine. Kuna tegu on Euroopa direktiiviga ja võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, on raportöör seisukohal, et tuleb säilitada liikmesriikide vastutus nende minimaalsete kvaliteedinõuete kohaldamisel. Seetõttu soovib raportöör, et liikmesriike peetaks edaspidi, eeskätt nende joogivee eest vastutava riikliku ametiasutuse kaudu, pädevaks, et hinnata inimeste tervisele tekkivaid ohte parameetrite väärtuste ületamise korral. Mitte igasugune väärtuste ületamine ei kujuta endast iseenesest potentsiaalset ohtu inimeste tervisele. See sõltub asjaomase parameetri laadist (põhiparameeter või mitte) ja ületamise ulatusest.

Lisaks leiab raportöör, et erandid tuleks säilitada, kohandades neid kontekstiga ning soodustades kiiremat ja tõhusamat vastavusseviimist liikmesriikides. Käesoleval läbivaatamisel on edasipüüdlikud eesmärgid ning sellega kehtestatakse uus (riskipõhine) käsitlus, mistõttu on liikmesriikidele ja veekäitlejatele vaja kohanemisaega. Erandite kasutamise peatamisel võib olla kahjulik mõju, innustades veekäitlejaid eelistama ennetavate meetmete asemel parandusmeetmeid. See läheks vastuollu riskipõhise käsitlusega.

Riskipõhise käsitluse üldine kehtestamine

Raportöör toetab täielikult 2015. aasta läbivaatamise raames osaliselt ja mittesiduvalt kehtestatud riskipõhise käsitluse üldiseks muutmist, nagu kavandas Euroopa Komisjon WHO soovituste põhjal. See seisneb veevaru paremas juhtimises, et takistada saasteohtu võimalikult vara ja vältida või vähendada olmevee töötlemist ahela lõpus. Peetakse vajalikuks teha mitmesuguseid kohandusi.

Kõigepealt tuleks selgitada vastutuse jagamist erinevate veeteenuse eest vastutavate osalejate vahel (riik, pädevad ametiasutused, veekäitlejad, saaste või saasteohu eest vastutavad osalejad, kodanikud), eeskätt läbivaatamise ettepaneku artiklites 7 kuni 10. Selleks tuleb kohaldada riskipõhist käsitlust, võttes arvesse subsidiaarsuse, ettevaatuse ning „saastaja maksab“ põhimõtet.

Samuti tuleks tõhustada direktiivi eelnõu kooskõlastamist muude vee valdkonnas kehtivate liidu õigusaktidega. Riskipõhise käsitluse rakendamine on tihedalt seotud vee raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärkide ja sätetega, eeskätt ohtude ja uute võimalike saasteallikate hindamise seisukohalt. Olmevee võtmiseks kasutatavate veekogudega seotud ohuhindamise ja riskide juhtimise raames võiks teha teatavaid selgitusi, et tagada nõuetekohane koostoime kahe direktiivi vahel ja vältida kattumisi.

Riskipõhise käsitluse rakendamine peaks olema ka proportsionaalne veekäitlejate suuruse ja vahenditega. Selle põhimõttega reformitakse põhjalikult veekäitlejate toimimist. See hõlmab investeeringuid taristutesse ja toob kaasa uusi tegevuskulusid, mida ei ole komisjoni mõjuhinnangus piisavalt arvesse võetud. Üheks näiteks on veekvaliteedi järelevalve eesmärgil proovide võtmise kulu. Raportöör teeb seetõttu ettepaneku teatavateks kohandamismeetmeteks väikeste ja keskmise suurusega veekäitlejate jaoks, kellel on piiratud vahendid.

Kuigi raportöör on nõus tõdemusega, et teatav arv olmeveega seotud tervishoiuprobleeme on seotud siseste (hoonetes asuvate) jaotusvõrkudega, ja peab uusi meetmeid õigustatuks, siis leiab ta, et komisjoni eelnõu ei ole täiel määral kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Eeskätt näib, et kõikide siseste jaotusvõrkude riskihindamisega seotud meetmed kahjustavad liikmesriikide pädevusi.

Raportöör pooldab ulatuslikku tegevust prioriteetsetes asukohtades, kus viibib palju inimesi või tundlikke isikuid (haldusasutused, kooli- või tervishoiuasutused jne). Ülejäänud ja suurema osa siseste jaotusvõrkude puhul leiab raportöör, et tarbijate ja hoonete omanike teavitamist tuleks tõhustada, et innustada pädevaid osalejaid võtma vajalikke meetmeid.

Veega kokku puutuvate materjalide ja toodete ühtlustamine

Direktiivi 98/83/EÜ sätted veega kokku puutuvate seadmete ja materjalide kohta ei ole võimaldanud kõrvaldada siseturu takistusi. Liikmesriikidevaheline vastastikune tunnustamine ei toimi, eeskätt minimaalsete hügieeninõuete puudumise tõttu selliste toodete ja materjalide jaoks. Kaheldakse, kas käesolev direktiiv on kooskõlas määrusega (EL) nr 305/2011 ehitustoodete kohta. See määrus ei hõlma kõiki veega kokku puutuvaid tooteid ja materjale ega võimalda sätestada minimaalseid kvaliteedinõudeid, mis on liikmesriikidevahelise täieliku vastastikuse tunnustamise elluviimise eeldus. Lisaks püsib endiselt ebakindlus Euroopa Standardikomitee (CEN) volituse ulatuse ja ajakava suhtes.

Takistuste kõrvaldamiseks ja veega kokku puutuvate toodete ja materjalide sanitaarohutuse tagamiseks eelistab raportöör minimaalsete kvaliteedistandardite ühtlustamisel ja sätestamisel põhinevat käsitlust. Selle töö raames tuleks tugineda paljude liikmesriikide selles valdkonnas saadud kogemustele ja tehtud edusammudele.

Vee kättesaadavus kõigi jaoks

See uus artikkel on oluline edasiminek ning tugineb eesmärgile tagada kõigile universaalne ja võrdne juurdepääs joogiveele taskukohase hinnaga ning Euroopa kodanikualgatusele „Right2Water“. Raportöör toetab seda meedet ja teeb ettepaneku teha mitu kohandust, et tagada praeguse sätte kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Esmalt leiab raportöör, et direktiivi sätetes tuleks eeskätt eesmärgiks võtta kvaliteetse vee kättesaadavuse tagamine kõigi jaoks taskukohase hinnaga ning vältida kõiki liigseid ja sanitaarohutuse seisukohast põhjendamatuid meetmeid, mis võivad suurendada vee hinda kõikide tarbijate jaoks.

Kooskõlas direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud kulude katmise põhimõttega, mille kohaselt n-ö vee eest tasutakse veega (l’eau paie l’eau), leiab raportöör lisaks, et selle artikli sätted ei tohiks veeteenuse eest vastutavatele kohalikele avalikele ametiasutustele kaasa tuua ebaproportsionaalset kulu, mis mõjutaks tarbija veearvet. Liikmesriikide tasandil tuleb sellegipoolest ergutada teatavate meetmete võtmist.

Läbipaistvus ja tarbijate teavitamine

Vee kvaliteediga seotud teabe läbipaistvus ja selle edastamine tarbijatele võib innustada veevaldkonna osalejaid tegema kõik, mis võimalik, et täita oma sellekohaseid kohustusi. Raportöör leiab, et see teave on vajalik, kui see on tarbija jaoks mõistetav, asjakohane ja hõlpsalt juurdepääsetav. Lisaks ei tuleks üldsuse teavitamist rakendada nii, et selle tulemusel väheneb kodanike usaldus olmevee vastuseire.


LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

D(2018)19076

Adina-Ioana VĂLEAN

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni esimees

ASP 13E102

Brüssel

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)

COM(2017)0753 - C8-0019/2018 - 2017/0332 (COD)

Austatud esimees

Õiguskomisjon vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 104 uuesti sõnastamise kohta.

Selle artikli lõige 3 on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Teemavaldkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhtudel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikes selgitustes välja tuua.“

Järgides uuesti sõnastamise ettepaneku läbi vaadanud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma arvamust ja võttes arvesse raportööri soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon oma 15. mail 2018. aastal toimunud koosolekul ühehäälselt(1), et vastutav keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist kooskõlas kodukorra artikliga 104.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

(1)

Kohal viibisid järgmised parlamendiliikmed: Max Andersson, Joëlle Bergeron, Dominique Bilde, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Geoffroy Didier, Pascal Durand, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jytte Guteland, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Virginie Rozière, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Francis Zammit Dimech.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 2.5.2018

ARVAMUS

          EUROOPA PARLAMENDILE

          NÕUKOGULE

          KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)

COM(2017) 753 final, 1.2.2018 - 2017/0332 (COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 19. märtsil 2018. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadanud koosolekul läbi(1) ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel, et halli taustaga, mida tavaliselt kaustatakse sisuliste muudatuste tähistamiseks, oleks tulnud märgistada järgmised tekstiosad:

– direktiivi 98/83/EÜ põhjenduse 18 väljajätmine;

– direktiivi 98/83/EÜ põhjenduse 26 esimese lause väljajätmine („oluline on vältida inimeste tervise võimalikku kahjustamist saastatud vee poolt“);

– artikli 12 lõike 3 sõna „või“ asendamine sõnaga „ning“;

– artikli 18 lõike 1 esimese lõigu sõnade „artikliga 189c ettenähtud menetluse kohaselt“ väljajätmine;

– II lisa A osa punkti 1 alapunkti b sõnade „tõendada artiklites 4 ja 5 sätestatud kohustuste ning I lisas esitatud parameetrite väärtuste järgimist“ asendamine sõnadega „tõendada artiklis 4 sätestatud kohustuste ning kooskõlas artikliga 5 kehtestatud parameetrite väärtuste järgimist“.

– II lisa C osa punkti 2 sõnade „B osa punktis 2“ asendamine sõnadega “seirega hõlmatud“;

– II lisa C osa punkti 3 sõnade „B osa punktis 2 esitatud“ asendamine sõnadega “seirega hõlmatud“;

– III lisa B osa punkti 1 esimese lõigu sõnade „ja C“ väljajätmine.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtiva õigusakti kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER      H. LEGAL      L. ROMERO REQUENA

õigusnõunik      õigusnõunik      peadirektor

(1)

Konsultatiivne töörühm töötas ettepaneku ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbi vaadatud teksti originaalkeelne versioon.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Olmevee kvaliteet (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2017)0753 – C8-0019/2018 – 2017/0332(COD)

EP-le esitamise kuupäev

1.2.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

8.2.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

8.2.2018

ITRE

8.2.2018

IMCO

8.2.2018

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

21.2.2018

ITRE

21.2.2018

IMCO

21.3.2018

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Michel Dantin

8.3.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

7.6.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

13

19

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Lukas Mandl, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, John Procter, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Annie Schreijer-Pierik, Daciana Octavia Sârbu, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli, Davor Škrlec

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Dominique Bilde, Michel Dantin, Jørn Dohrmann, Eleonora Evi, Eleonora Forenza, Elena Gentile, Christophe Hansen, Rebecca Harms, Martin Häusling, Norbert Lins, Ulrike Müller, Christel Schaldemose

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jacques Colombier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Julie Ward, Joachim Zeller

Esitamise kuupäev

1.10.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Catherine Bearder, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Ulrike Müller, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR

Mark Demesmaeker, Jørn Dohrmann

ENF

Dominique Bilde, Jacques Colombier, Sylvie Goddyn

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin Langen, Michel Dantin, Angélique Delahaye, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Christophe Hansen, György Hölvényi, Peter Liese, Norbert Lins, Lukas Mandl, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer Pierik, Adina Ioana Vălean, Joachim Zeller

13

EFDD

Evi Eleonora, Piernicola Pedicini

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Eleonora Forenza, Kateřina Konečná

PPE

Giovanni La Via

VERTS/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Rebecca Harms, Martin Häusling, Michèle Rivasi, Davor Škrlec

19

0

ECR

Bolesław G. Piecha, John Procter, Jadwiga Wiśniewska

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Elena Gentile, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Karin Kadenbach, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Julie Ward, Damiano Zoffoli

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 12. oktoober 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika