Menetlus : 2018/2053(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0293/2018

Esitatud tekstid :

A8-0293/2018

Arutelud :

PV 22/10/2018 - 19
CRE 22/10/2018 - 19

Hääletused :

PV 23/10/2018 - 7.16
CRE 23/10/2018 - 7.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0400

RAPORT     
PDF 375kWORD 60k
27.9.2018
PE 622.074v02-00 A8-0293/2018

töötajate finantsosaluse rolli kohta töökohtade loomisel ja töötute taasaktiveerimisel

(2018/2053(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Renate Weber

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

töötajate finantsosaluse rolli kohta töökohtade loomisel ja töötute taasaktiveerimisel

(2018/2053(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9, milles nõutakse, et EL edendaks kõrget tööhõive taset, tagaks piisava sotsiaalse kaitse, võitleks sotsiaalse tõrjutuse vastu ning tagaks hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme,

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 2. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa jagamismajanduse tegevuskava“ (COM(2016)0356),

–  võttes arvesse komisjoni 27. märtsi 2014. aasta teatist Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (COM(2014)0168),

–  võttes arvesse komisjoni 12. detsembri 2012. aasta teatist „Tegevuskava: Euroopa äriühinguõigus ja äriühingu üldjuhtimine – ajakohane õigusraamistik kaasatumate aktsionäride ja jätkusuutlike äriühingute jaoks“ (COM(2012)0740),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest“ (COM(2012)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatist „Kõigepealt mõtle väikestele“ Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“ (COM(2008)0394) ning komisjoni 2008. ja 2009. aasta tööprogramme,

–  võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2006. aasta teatist „Ühenduse Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade kava rakendamine. Ettevõtete üleminek – järjepidevus läbi uue alguse“ (COM(2006)0117),

–  võttes arvesse komisjoni 5. juuli 2002. aasta teatist töötajate finantsosaluse edendamise raamistiku kohta (COM(2002)0364) ning Euroopa Parlamendi 5. juuni 2003. aasta resolutsiooni samal teemal(2),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. oktoobri 2010. aasta arvamust Euroopa töötajate finantsosaluse kohta,

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise ning restruktureerimise ettevalmistamise ja juhtimise kohta(3),

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni töötajate finantsosaluse kohta ettevõtte tuludes(4) ning majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (2013/2127(INI)),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tellitud uuringut „Töötajate finantsosalus ettevõtte tuludes“, mis avaldati 2012. aasta septembris,

–  võttes arvesse kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuannet, mis avaldati 8. juunil 2017 (COM(2017)292),

–  võttes arvesse komisjoni katseprojekti „Töötaja omanduse ja osaluse edendamine“, mille lõplik versioon avaldati 2014. aastal,

–  võttes arvesse PEPPER IV aruannet „Võrdlusuuring töötajate osaluse kohta tuludes ja ettevõtte tulemustes Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikides“, mille avaldas 2009. aasta oktoobris Berliini Vabaülikool,

–  võttes arvesse PEPPER III aruannet „Töötajate osaluse edendamine tuludes ja ettevõtte tulemustes Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikides“, mille avaldas 2006. aasta juunis Berliini Vabaülikool,

–  võttes arvesse sõltumatute ekspertide kõrgetasemelise rühma 18. detsembri 2003. aasta aruannet rahvusvaheliste tõkete kohta, mis takistavad töötajate finantsosaluse kasvu rahvusvahelistes ettevõtetes,

–  võttes arvesse PEPPER II aruannet „Liikmesriikides töötajate osaluse edendamine kasumis ja ettevõtlustulemustes (sealhulgas aktsiakapitalis)“, mille komisjon avaldas 1997. aasta jaanuaris (COM(1996)0697),

–  võttes arvesse PEPPER I aruannet pealkirjaga „Töötajate osaluse edendamine tuludes ja ettevõtte tulemustes“, mille avaldasid 1991. aasta märtsis komisjon ja Euroopa Ülikool-Instituut,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0293/2018),

A.  arvestades, et on olemas mitmeid töötajate finantsosaluse mudeleid, mille hulgast tööandja saab valida: kasumi jagamine, individuaalne töötaja osaluse omandus, töötaja omandus koostööl põhinevates mudelites ja töötajate aktsiaomandi kavad;

B.  arvestades, et kõige kohasem töötajate finantsosaluse mudel tuleb igal äriühingul ja selle töötajatel hoolikalt valida, võttes igati arvesse konkreetseid riigi tasandi maksustamisreegleid ja sektori konteksti, ning see sõltub peamiselt äriühingu suurusest, aktiivsusest ja seisundist, eriti siis, kui see on noteeritud; arvestades, et ei ole asjakohane välja arendada töötajate finantsosaluse ühetaolist tervikmudelit ELi tasandil;

C.  arvestades, et 2013. aastal tehtud Euroopa ettevõtete uuringu andmetel(5) võivad kasutatavad töötajate finantsosaluse kavad ettevõtete iseärasustest sõltuvalt suurel määral üksteisest erineda; arvestades, et 62% Euroopa äriühingutest kasutab ühte või teist muutuvpalga vormi, kasumi jagamise osakaal on 30% ja grupi töötulemustega seotud tasu 25%; arvestades, et aktsiaomandi kavasid kasutab vaid 5 % äriühingutest; arvestades, et töötajate finantsosaluse kavad on rohkem levinud era- kui avalikus sektoris (mõne üksiku riigi erandiga), samuti teatavates majandussektorites, eeskätt info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, finants- ja kindlustus- ning nõustamissektoris; arvestades, et neid süsteeme kasutavad tõenäolisemalt pigem suuremad kui väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, ning samuti on nende kasutamine levinum väliskapitaliga või hargmaiste ettevõtjate puhul ning äriühingutes, mis paiknevad suure majandusliku tähtsusega või arenenud piirkondades(6);

D.  arvestades, et töötajate aktsiaomandi kavad on selline töötajate finantsosaluse vorm, milles kasutatakse vahendusüksust, kes saab töötajate nimel kasutada hääleõigust või muid valitsemise vorme töötajate nimel, kes võivad need vabatahtlikult valida;

E.  arvestades, et töötajate finantsosaluse kavad, kus töötajad osalevad konsulteerimisel ja otsuste tegemisel, on nii töötajatele kui ka ettevõttele kasulikuks osutunud(7)jätkusuutliku valitsemise, läbipaistvuse, sotsiaaldialoogi, tööandjate ja töötajate vastastikuse austuse ja muude aspektide puhul, nagu töötajate värbamine ja püsimine, motivatsioon, tööga rahulolu ja oskuste arendamine ning üleüldine tulemuslikkus ja kasumlikkus;

F.  arvestades, et töötajate osalemine otsuste tegemisel võiks aidata parandada organisatsiooni tulemuslikkust ja töötajate tööelu kvaliteeti, ning arvestades, et see võiks toimida töökoha innovatsiooni vahendina(8), mis suurendab vastutustunnet, soodustab teabe liikumist ettevõttes ning parandab tööandja ja töötajate vastastikust usaldust;

G.  arvestades, et töötajate finantsosaluse kavadel võiks olla positiivne mõju liikmesriikide majandusele, kui need toetavad ettevõtteid, sealhulgas VKEsid, ja tööturgu; arvestades, et töötajate finantsosalus oma ettevõttes võib aidata suurendada tööga rahulolu, vastutustunnet, tööandjate ja töötajate vastastikust austust ning üleüldist tulemuslikkust ning võib töötajatel aidata leida võimalusi oma koduriikides;

H.  arvestades, et seoses kapitaliturgude liidu arenguga võib töötajate finantsosalus aidata saavutada kapitaliturgude liidu kaasava majanduskasvu ja majandustegevuse läbipaistvuse eesmärke; arvestades, et töötajate finantsosalus, seostatuna ettevõtete ja liikmesriikide poolt osalejatele pakutava koolitusega, võib aidata ELi tõsta kodanike haritust finantsküsimustes ning potentsiaalselt vähendada nende investeerimistõrksust ja potentsiaalselt suurendada jaeinvesteeringuid;

I.  arvestades, et Euroopa tööhõivestrateegia ning strateegia „Euroopa 2020“ tähtsaim eesmärk on parandada töökohtade kvaliteeti ja tagada paremad töötingimused; arvestades, et töötajate osaluse suurendamine ettevõtete finantstulemustes ning paremate preemiate pakkumine võib aidata neid eesmärke täita;

J.  arvestades, et on oluline, et töötajate finantsosalusega kaasneks töötajate ulatuslik teavitamine, koolitamine ja nõustamine, et nad oleksid täiel määral teadlikud nende finantsosaluse kavade korrast, millega neil on võimalik liituda, ning et nad saaksid seeläbi kõiki asjaolusid teades hinnata nende kavadega kaasnevaid võimalikke eeliseid ja riske;

K.  arvestades, et töötajate finantsosaluse, tõhustatud sotsiaaldialoogi ja strateegilise otsuste tegemisega saaksid tööandjad investeerida oma tööjõu arenguvõimalustesse, aidates sel moel võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu ning tagades koolituse kõrge taseme;

L.  arvestades, et töötajate kaasamisega otsustusprotsessi võib töötajate finantsosalus, olenevalt kasutatava mudeli iseärasustest, mõnel juhul aidata ettevõtteid, sealhulgas VKEsid, restruktureerimisel ja toimepidevuse kindlustamisel, võimaldades lahendada ettevõtte järgluse ja põlvkondade vahetusega seotud probleeme, eeskätt pereettevõtete puhul;

M.  arvestades, et tuleks meeles pidada, et töötajate finantsosalusel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi;

N.  arvestades, et töötajate finantsosalus kätkeb endas teatavaid finantsriske, võib aga toimida ka kriisiolukorra leevendajana, võimaldades boonuseid või muid preemiaid ja tagades töötajatele säästetud aktsiate portfelli; arvestades, et eelkõige töötajate aktsiaomandi kavad võivad olla sellise mudeli näide, kus töötajad ostavad välja börsil noteerimata äriühingu, kusjuures eelisostuõiguse protsess võiks töötajatel võimaldada kaitsta oma töökohti, juhul kui väljaostu võimalus on ka teistel äriühingutel;

O.  arvestades, et seetõttu on vaja rakendada meetmeid, et kaitsta töötajaid sellise topeltohu nagu oma töökoha ja investeeritud kapitali kaotamise eest, kui nende tööandjat kriis mõjutab; arvestades, et töötajate finantsosalust ei tohi kasutada selleks, et vähendada töötajate omandatud sotsiaal- ja tööõigusi, ning sellega ei tohi asendada tavapärast põhitöötasu, muid tasuvorme ega sissemakseid pensioniskeemidesse ning see ei tohi olla riskide töötajatele ülekandmise või tööõiguse järgimisest kõrvalehoidumise moodus;

P.  arvestades, et töötajate finantsosaluses osalemine peaks jääma töötajate, eriti VKEde töötajate jaoks vabatahtlikuks, mõjutamata seejuures nende liikuvust tööturul, sotsiaalkindlustust või õigust kollektiivseid meetmeid võtta; arvestades, et seetõttu peaks teave ettevõtte majandusliku olukorra kohta olema alati töötajatele kättesaadav, välja arvatud ärisaladused ja tundlik äriteave, ja töötajad peaksid olema informeeritud töötajate finantsosaluse iga võimaliku mudeli eelistest ja puudustest;

Q.  arvestades, et eelarvestiimulid on töötajate finantsosaluse edendamise kesksed osad, mis võivad end ära tasuda keskmise pikkusega kuni pika perioodi jooksul, kui arvestada, et riikidel, kellel on pikaajaline töötajate finantsosaluse traditsioon, on ühtlasi kõige arenenum töötajate omand ja kõige suuremad maksusoodustused;

R.  arvestades, et proaktiivne tööhõivepoliitika, nagu toetus tegeliku füüsilisest isikust ettevõtjana töötamisele ning korrapärasele ja sotsiaalsele ettevõtlusele, on 2013. aasta jaanuaris vastu võetud Euroopa ettevõtluse tegevuskava kohaselt töötute tööturule taasintegreerimise jaoks väga oluline vahend;

S.  arvestades, et praegune Euroopa Sotsiaalfond toetab sotsiaalset ettevõtlust ning sotsiaalset ja solidaarset majandust ning et tulevane Euroopa Sotsiaalfond+ peaks seda jätkama; arvestades, et töötajate finantsosalus võib anda väärtusliku panuse sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse arengusse, näiteks investeerimise või rahastamise paremini kättesaadavaks muutmise kaudu;

T.  arvestades, et töötajate finantsosalus võib olla vastastikku täiendav ELi programmidega, mille otstarve on kapitali kättesaadavuse parandamine, eriti VKEde jaoks, nagu COSME programm, InnovFini programm, programm „Loov Euroopa“ ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid;

U.  arvestades, et töötajate finantsosalus võib olla täienduseks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile, mille kaudu aidatakse üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste või majandus- ja finantskriisi tulemusel töö kaotanud isikuid, eelkõige meetmetega, mis on suunatud uute oskuste omandamisele ja koolitusele, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele, ettevõtete loomisele ja ülevõtmisele töötajate poolt;

V.  arvestades, et ELi suunised töötajate finantsosaluse kohta võiksid aidata liikmesriikidel välja töötada töötajate finantsosaluse kavade raamistikke, millest võiks kasu olla nii tööandjatele kui ka töötajatele ja mis võiksid aidata suurendada ka üldsuse teadlikkust töötajate finantsosalusest;

W.  arvestades, et teave asjaomase ettevõtte majandusliku seisundi ja seonduvate riskide kohta peaks olema huvitatud töötajatele pidevalt kättesaadav;

1.  kutsub komisjoni üles kaaluma kohaste soovituste andmist, et julgustada liikmesriike ja ettevõtteid, eelkõige VKEsid, arendama ja pakkuma töötajate finantsosaluse kavasid, millest saaksid kasu nii töötajad kui ka äriühingudja mis oleksid mõlemate huvides; rõhutab, et nende kavadega tuleks

–  kaitsta töötajate sissetulekutagatisi,

–  tagada, et töötajaid kriisiolukorras ära ei kasutataks;

–  tagada, et nendega ei kanta ettevõtlusriski üle töötajatele;

–  tagada töötajate investeeringute kõrgel tasemel kaitse;

2.  kutsub liikmesriike üles pakkuma äriühingute ja töötajate seas töötajate omandi edendamisel vabatahtlikke stiimuleid, sealhulgas maksusoodustusi, millega ei eirata riikide maksustamisreegleid, stiimuleid kooskõlas parimate tavadega, toetades samal ajal kõrgeimaid sotsiaalkaitsestandardeid töötajate jaoks ning tagades nende õiguse kollektiivseid meetmeid võtta;

3.  toonitab, et töötajate finantsosalus tuleb integreerida töötajate osalemissüsteemi, näiteks ettevõtte otsuste tegemisse, sealhulgas töötajate esindajate kaudu, ning et töötajate finantsosalus ei tohi olla õiglase ja piisava töötasu aseaine ega alternatiiv riiklikule pensionile või kollektiivselt kokkulepitud pensioniskeemidele;

4.  kutsub komisjoni üles rakendama 2014. aasta töötaja omanduse ja osaluse edendamise pilootprojekti lõpparuandesse lisatud viiepunktilist tegevuskava;

5.  tunnistab seost töötajate finantsosaluse kavasid soodustavate riikliku tasandi seadusandlike meetmete ning neid kasutavate äriühingute ja töötajate arvu vahel;

6.  juhib tähelepanu riikidevahelistele tõketele, millega puutuvad kokku nii töötajad kui ka äriühingud, kes pakuvad selliseid kavasid mitmes liikmesriigis; eelkõige on tegemist lahknevustega õigusaktide vallas ja topeltmaksustamise ohuga, mis võivad põhjustada märkimisväärset halduskulu ja mõjutada töötajate liikumisvabadust, millel on oluline osa võitluses töötuse vastu ning lähenemise ja liikmesriikide vahelise lõimumise tõhustamisel;

7.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama teadlikkust, nagu on soovitatud 2014. aasta töötajate omandi ja osaluse edendamise katseprojekti lõpparuandes, kasutama ära teadusprojektide järeldusi ja julgustama parimate tavade piiriülest ülekantavust ning tegema ettepanekuid lihtsate, elementaarsete ja põhiliste tugimudelite kohta;

8.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kindlustama eraldi veebisaitide loomise, mis sisaldaksid VKEde ja väga väikestele ettevõtete jaoks kasumi jagamise näidislepinguid, et lihtsustada nende rakendamist, ning teavet sellega seotud riskide kohta ja muud asjaomast materjali; lisaks kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma jätkuvalt andmeid finantsosaluse kavade kasutamise ja levimise kohta, aga ka uurima finantsosaluse mõju äriühingu toimimisele, töökvaliteedile ja töötajate hoidmisele, kasutades Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi abi;

9.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles abistama ettevõtteid, kes väljendavad huvi töötajate finantsosaluse vastu, lahenduste ja eritoetusmeetmetega, et vältida ülemääraseid haldus- ja arenduskulusid seoses töötajate finantsosaluse rakendamisega, eriti VKEde puhul, ning julgustama selliseid ettevõtjaid nagu pangad ja investeerimisfondid pakkuma lihtsaid töötajate finantsosaluse kavasid, mis sobivad seda tüüpi ettevõtetele, tagades samal ajal, et vahendajad ei kasuta ära kõige väikseimaid ettevõtteid ja et kulusid ei varjata;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama rahandusharidust, et võimestada ELi kodanikke ning suurendada teadlikkust töötajate finantsosaluse mõju kohta;

11.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama protsessi alguses sotsiaalpartnereid, töötajate omandi organisatsioone ja muid sidusrühmi, et kujundada välja kõige kohasemad töötajate finantsosaluse kavad ja, kui neid kohaseks peetakse, nende üle läbirääkimisi pidama iga tegevuskoha jaoks eraldi, võttes arvesse äriühingu suurust, liiki, selle tööjõudu ja rahanduslikku olukorda, aga ka riiklikke õigusakte ja tavasid;

12.  soovitab, et säästukavade meetmete ja vahendite kohta peetaks läbirääkimisi iga haru tasandil, et teha VKEdele ja väga väikestele ettevõtjatele kättesaadavaks tüüplepingud, mida need ettevõtjad saaksid otse ja hõlpsasti kohaldada;

13.  toonitab, et töötajate finantsosalus peaks olema avatud kõigile töötajatele mittediskrimineerivatel alustel, vaatamata vanusele, soole, kodakondsusele, täistööajaga / osalise tööajaga töökorraldusele jne;

14.  lisab, et töötajate eristamine võib olla põhjendatud töötajate eri vajadustele ja huvidele vastamisega, nagu piiratud aktsiakavad, mis on piiratud tegevjuhtidega;

15.  on seisukohal, et töötajate aktsiaomandi kavad peaksid võimaldama töötajal kasutada töötajate aktsiaomandi kava kontot ka muu kui praeguse tööandja omakapitali jaoks, et leevendada kontsentratsiooniriski, eeskätt VKEde puhul;

16.  tuletab meelde, et otsus liituda töötajate finantsosaluse kavadega peaks olema täiel määral vabatahtlik mis tähendab, et töötajate suhtes ei tohiks meetmeid rakendada, kui nad otsustavad mitte ühineda, ja kui nad nõustuvad, peaks nende osalemine põhinema asjakohasel väljaõppel ja töötaja teadlikul nõusolekul, kes on täielikult teadlik oma õigustest, kohustustest ja riskidest, äriühingu olukorrast, iga kava eelistest ja puudustest ning maksudega seotud mõjust, kui ta kavaga liitub, ja tingimustest, mis äriühingust või kavast lahkumise puhul kehtivad;

17.  leiab, et töötajate finantsosalus ei tohi asendada ega vähendada tavapärast põhitöötasu ega muid toetusviise, nagu sotsiaalkindlustusmaksed, vaid peaks täiendama kõiki sotsiaal- ja lepinguõigusi, mis on töötajate finantsosaluse rakendamise eeltingimus;

18.  on veendunud, et arendada tuleks rohkem seoseid töötajate finantsosaluse ja sotsiaalmajanduse vahel, eriti selliste programmide abil nagu „Loov Euroopa“, mis pakub kuni 25 000 euro suuruseid mikrolaene väikestele äriühingutele ja sotsiaalettevõtjatele;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma tööturu kiiret arengut ja muutumist ning sellest tulenevaid probleeme seoses oskuste, digiülemineku, automatiseerimise, varandusliku ebavõrdsuse ja sotsiaalkindlustuse kärbetega ning kaaluma pidevat uute võimaluste loomist töötajate toetamiseks ja kaitsmiseks ning võimaldamaks neil kohanduda ja areneda professionaalselt ja isiklikult;

20.  rõhutab töötajate finantsosaluse võimalikku olulist rolli ettevõtlikkuse ja ettevõtluse arendamises, hõlbustades uurimistööd ja juurdepääsu kapitalile, eeskätt uute äriühingute puhul;

21.  toonitab, et kuigi mikroettevõtjatel on enamiku ELi liikmesriikide majandusvaldkondades oluline roll, ei rakendata nende puhul veel töötaja aktsiaomandi toetusmeetmeid;

22.  väljendab heameelt algatuste üle, mida juhivad komisjoni peadirektoraadid, eelkõige DG EMPL, FISMA ja GROW, mis toetavad tööhõivet, VKEsid ja kapitaliturgude liitu, ning nõuab olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks kooskõlastatud lähenemisviisi, pidades meeles, et lõplik kasusaaja on Euroopa kodanik;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 307, 18.11.2008, lk 11.

(2)

ELT C 68E, 18.3.2004, lk 429.

(3)

ELT C 440, 30.12.2015, lk 23.

(4)

ELT C 482, 23.12.2016, lk 41.

(5)

Kolmas Euroopa ettevõtete uuring, Eurofound, 2013.

(6)

„Changes in remuneration and reward systems“ (Muutused tasustamis- ja preemiasüsteemides), Eurofound, 2016.

(7)

Iga-aastane töötajate aktsiaomandi majanduslik ülevaade Euroopa riikide kohta.

(8)

Uuendused töökohal Euroopa äriühingutes, Eurofound, 2016.


SELETUSKIRI

Viimasel 30 aastal on töötajate finantsosalus kogu Euroopas palju arenenud. 2018. aastal on Euroopas ligikaudu 10 miljonit töötajast aktsionäri ja 20 ELi riigil on mingit liiki töötajate finantsosaluse stiimuli määrus(1). 2017. aastal oli töötajate finantsosaluse rekordiaasta: töötajate käes oli peaaegu 400 miljardit eurot(2).

Sellele vaatamata on töötajate aktsiaomandi areng Euroopa Liidu piires geograafiliselt tasakaalustamata, kusjuures mahajäämus on Euroopa juhtivate ja hilisemate riikide vahel 30–40 aastat. Neid erinevusi liikmesriikide vahel võib seletada piisavate õigusaktide olemasolu või puudumisega. Mõnes riigis, näiteks Tšehhi Vabariigis, Eestis või Slovakkias, ei täida töötajate aktsiaomand majanduses olulist osa ja liikmesriik rakendas poliitikameetmeid väga vähe või üldse mitte. See-eest võib 15 ELi riigis (2015. aastal ainult 12 riigis), näiteks Hispaanias, Prantsusmaal, Rootsis või Küprosel, näha märkimisväärseid eelarvestiimuleid, mis soodustavad töötajate aktsiaomandust. Ka muud riigid pakuvad õigusraamistikku töötaja omandikavade jaoks, kuid ilma mis tahes rahalise stiimulita(3).

Töötajate aktsiaomand võib Euroopa majandust tervikuna stabiliseerida. Uuringud USAst näitavad selgesti, et äriühingud, mis pakuvad oma töötajatele osa ärikapitalist, loovad rohkem töökohti kui äriühingud, mis ei ole samu vahendeid kehtestanud. Aktsionäridest töötajad koguvad pensionile minemiseks rohkem varasid, saavad paremaid palku ja nende puhul on võrreldes teiste töötajatega väiksem töötuks jäämise tõenäosus. Kuna kodumajapidamiste sissetulek sõltub praegu suuresti palkadest, saavad töötajast aktsionärid kasu suurenevatest kapitalisissetulekutest, mis vähendab sissetulekute ebavõrdsust ühiskonnas(4).

Töötajate aktsiaomandi kavade puhul on näiteks USAs leitud, et need suurendavad võrreldes samalaadsete ilma töötajate aktsiaomandi kavadeta äriühingutega müüki ja tööhõivet enam kui 2%(5) aastas. Tootlikkus suureneb töötajate aktsiaomandi kava vastu võtmise aastal kuni keskmiselt 4–5% võrra(6). Euroopas on tõestatud, et ka töötajate aktsiaomandiga äriühingu sotsiaalne tootlikkus on 52% suurem kui äriühingutes, millel ei ole ei töötajate aktsiaomandi kava ega töötajate säästude kava(7).

Nõudlus töötajate finantsosaluse järele kasvab ELis ja see on oma hüvesid tõestanud(8). Selge pakett laiaulatuslikke ja lihtsaid ELi suuniseid võimaldaks võrdseid tingimusi töötajate finantsosaluse kasutamiseks ja selle hüvede kogu Euroopas levitamiseks.

2014. aastal avaldatud töötaja omandi ja osaluse edendamise uuringus analüüsiti mitut poliitikavalikut, sealhulgas viiepunktilist tegevuskava: 1. virtuaalkeskuse käivitamine, 2. komisjoni eksperdirühma loomine, 3. teadlikkuse parandamiseks tegevusprogrammi rakendamine, 4. käitumisjuhendi loomine, 5. seadusandlik ettepanek ühise valikulise Euroopa korralduse kohta.(9)

Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020“ rõhutatakse kaasava majanduskasvu vajadust, mis muu hulgas võimestab kodanikke tööhõive, oskustesse investeerimise, vaesuse vastu võitlemise ning tööturgude ja sotsiaalkaitse ajakohastamise kaudu. Töötajate finantsosalus pakub selles vallas käegakatsutavaid vahendeid, kaasates töötajaid rohkem nende äriühingute otsuste tegemisse, mille heaks nad töötavad, aidates parandada nende oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, tagades osa rahanduslikest hüvedest ja võideldes kapitali kontsentratsiooniga, taasaktiveerides töötuid ja luues töökohti. Kui me ühendame selle sotsiaalmajanduse vahenditega, nagu mikrokrediit, et tugevdada töökohakindlust ja vältida ümberpaigutamist, toetada VKEsid ettevõtluse õigusjärgluse, kapitali ja oskustööliste kättesaadavuse osas, järgnevad kindlasti positiivsed tulemused.

Üldine osalemine töötajate finantsosaluse kavades on siiski suhteliselt väike. Vaatamata intressi suurenemisele ei paku 68% ettevõtjatest ELis mis tahes töötajate finantsosaluse kava(10). Ilma ELi tasandil uute seadusandlike vahendite taotlemiseta on selle algatusraporti eesmärk stimuleerida töötajate finantsosaluse arengut Euroopas järgmise abil:

– nii töötajate kui ka nende tööandjate jaoks majanduskasvu ja sotsiaalkaitse suhtes nende kavade potentsiaali esiletoomine koos takistustega, millega komisjon ja liikmesriigid veel tööd peavad tegema;

– mitme meetme soovitamine, mida saaks võtta liidu tasandil, et hõlbustada töötajate finantsosalust, näiteks teadlikkuse parandamise vajadusega seotud kampaaniad, parimate tavade vahetamise platvormid, kodanike rahanduslik haridus, parem läbipaistvus ja rohkem teavet, rohkem stiimuleid ning riikidevaheliste tõkete uurimine.

(1)

Iga-aastane töötajate aktsiaomandi majanduslik ülevaade Euroopa riikides 2016. aastal, Euroopa Töötajate Osaluse Föderatsioon (EFES), 2017.

(2)

Iga-aastane töötajate aktsiaomandi majanduslik ülevaade Euroopa riikides 2017. aastal, EFES, 2018.

(3)

EFESi seisukoht, millega vastatakse avalikule konsultatsioonile kapitaliturgude liidu 2017. aasta vaheläbivaatamisele „Töötajate aktsiaomand kapitaliturgude liidu rajamiseks – taaskord: vajadus Euroopa tegevuskava järele“.

(4)

„Töötajate aktsiaomand kapitaliturgude liidu keskse osana“, Deutsches Aktieninstitut e.V. seisukoht, 16. märts 2017.

(5)

https://www.nceo.org/articles/research-employee-ownership-corporate-performance

(6)

https://www.nceo.org/articles/research-employee-ownership-corporate-performance

(7)

http://archives.strategie.gouv.fr/cas/system/files/na210-performancesociale-2011-02-21_0.pdf

(8)

„The Promotion of Employee Ownership and Participation“, 2014, http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/modern/141028-study-for-dg-markt_en.pdf

(9)

Töötaja omandi ja osaluse ettepanekute edendamine Euroopa tegevuskava jaoks, EFES, 2014, http://www.efesonline.org/EUROPEAN%20COMMISSION/2015/EFES%20Proposals%20for%20the%20European%20Action%20Plan.pdf

(10)

Töötaja omandi ja osaluse edendamise katseprojekti esitlemine, 2014, http://www.europarl.europa.eu/document/activities/cont/201411/20141107ATT92852/20141107ATT92852EN.pdf


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

24.9.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Guillaume Balas, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Michael Detjen, Geoffroy Didier, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Anthea McIntyre, Miroslavs Mitrofanovs, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Dennis Radtke, Robert Rochefort, Renate Weber, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Georges Bach, Amjad Bashir, Lynn Boylan, Deirdre Clune, Rosa D’Amato, Eduard Kukan, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Anne Sander, Birgit Sippel, Helga Stevens, Neoklis Sylikiotis, Csaba Sógor, Monika Vana, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Anna Hedh, Marco Valli


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Marian Harkin, António Marinho e Pinto, Robert Rochefort, Renate Weber

ECR

Amjad Bashir, Anthea McIntyre, Helga Stevens, Jana Žitňanská

EFDD

Rosa D'Amato, Marco Valli

GUE/NGL

Lynn Boylan, Rina Ronja Kari, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

PPE

Georges Bach, David Casa, Deirdre Clune, Geoffroy Didier, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Eduard Kukan, Jeroen Lenaers, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Dennis Radtke, Anne Sander, Csaba Sógor

S&D

Maria Arena, Guillaume Balas, Ole Christensen, Michael Detjen, Anna Hedh, Agnes Jongerius, Javi López, Emilian Pavel, Birgit Sippel, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Jean Lambert, Miroslavs Mitrofanovs, Monika Vana

0

 

 

1

0

NI

Lampros Fountoulis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 12. oktoober 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika