RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 1093/2010

27.9.2018 - (COM(2017)0790 – C8-0453/2017 – 2017/0359(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Markus Ferber

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 1093/2010

(COM(2017)0790 – C8-0453/2017 – 2017/0359(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0790),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0453/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 22. augusti 2018. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. aprilli 2018. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0296/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED^[3]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2017/0359 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 1093/2010

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust[4],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Ranged usaldatavusnõuded on oluline osa õiguslikest tingimustest, mille alusel võivad finantseerimisasutused liidus teenuseid pakkuda. Investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes kohaldatakse usaldatavusnõuetekohase käsitlemise ja järelevalve valdkonnas direktiivi 2013/36/EL[6] ja määrust (EL) nr 575/2013[7], nendele tegevusloa andmine ning muud organisatsioonilised ja tegutsemisega seotud nõuded on aga sätestatud direktiivis 2004/39/EÜ[8].

(2)  Kehtiv määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohane usaldatavusnõuete täitmise kord põhineb suures osas Baseli pangajärelevalve komitee järjestikustel rahvusvahelistel reguleerivatel standarditel, mis on nähtud ette suurte pangandusgruppide jaoks ja milles käsitletakse investeerimisühingute mitmekesisele tegevusele omaseid spetsiifilisi riske ainult osaliselt. Investeerimisühingutele omaseid spetsiifilisi nõrkusi ja riske tuleks seega konkreetselt käsitleda asjakohaste ja proportsionaalsete usaldatavusnõuetega liidu tasandil.

(3)  Riskid, mida investeerimisühing tekitab endale, oma klientidele ja kogu turule, kus ta tegutseb, sõltuvad tema tegevuse laadist ja mahust, sealhulgas sellest, kas investeerimisühing tegutseb oma klientide jaoks vahendajana ja ei ole ise tehtavates tehingutes osaline või kas ta kaupleb oma arvel.

(4)  Usaldusväärsed usaldatavusnõuded peaksid tagama, et investeerimisühinguid juhitakse nõuetekohaselt ja nende klientide parimates huvides. Arvesse tuleks võtta seda, et investeerimisühingud ja nende kliendid võivad võtta liigseid riske, ning investeerimisühingute võetud riski ja investeerimisühingute põhjustatava riski eri tasemeid. Usaldatavusnõuete eesmärk peaks olema ka investeerimisühingutele tarbetu halduskoormuse tekitamise vältimine.

(5)  Paljud määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL raamistikust tulenevad nõuded on mõeldud krediidiasutuste üldiste riskidega tegelemiseks. Kehtivad nõuded on seetõttu suures osas kalibreeritud nii, et säilitada krediidiasutuste laenuandmisvõime majandustsüklite käigus ning kaitsta hoiustajaid ja maksumaksjaid võimaliku maksejõuetuse eest, ning need ei ole ette nähtud investeerimisühingute erinevate riskiprofiilidega tegelemiseks. Investeerimisühingutel ei ole suuri jaeklientidele ja äriühingutele antud laenude portfelle ning nad ei võta vastu hoiuseid. Tõenäosus, et nende maksejõuetusel on üldisele finantsstabiilsusele kahjulik mõju, on väiksem kui krediidiasutuste puhul. Investeerimisühinguid ohustavad ja nende tekitatud riskid on järelikult krediidiasutusi ohustavatest ja nende tekitatud riskidest tunduvalt erinevad ning seda erinevust tuleks liidu usaldatavusraamistikus selgelt kajastada.

(6)  Investeerimisühingute suhtes kohaldatavad määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohased usaldatavusnõuded põhinevad krediidiasutuste suhtes kohaldatavatel usaldatavusnõuetel. Investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba üksnes selliste konkreetsete investeerimisteenuste pakkumiseks, mis ei kuulu kehtiva usaldatavusraamistiku alla, tehakse nendest nõuetest mitmeid erandeid. Sellega tunnistatakse, et sellised investeerimisühingud ei tekita samasuguseid riske nagu krediidiasutused. Investeerimisühingute suhtes, kelle tegevus kuulub kehtiva raamistiku alla ja kes kauplevad finantsinstrumentidega, kuid üksnes piiratud mahus, kohaldatakse raamistiku vastavaid kapitalinõudeid, kuid nende suhtes võib teha erandeid sellistes muudes valdkondades nagu likviidsus, riskide kontsentreerumine ja finantsvõimendus. Investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba ilma kõnealuste piiranguteta, kohaldatakse kogu raamistikku nii, nagu seda tehakse krediidiasutuste suhtes.

(7)  Finantsinstrumentidega kauplemine riskide juhtimiseks, riskide maandamiseks ja likviidsuse juhtimiseks või finantsinstrumentide väärtuse muutusele suunatud positsioonide võtmiseks on tegevus, millega nii krediidiasutused kui ka investeerimisühingud, kellele on antud luba oma arvel kauplemiseks, võivad tegeleda ning mida juba reguleeritakse direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 usaldatavusraamistikuga. Selleks ei vältida ebavõrdseid tingimusi, mis võivad viia õigusliku arbitraažini krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel selles valdkonnas, tuleks kõnealuste investeerimisühingute suhtes jätkuvalt kohaldada kõnealustest eeskirjadest tulenevaid kapitalinõudeid, et katta seda riski. Kõnealuste investeerimisühingute riskipositsioonid konkreetsete tehingute vastaspoolte suhtes ja vastavad kapitalinõuded on samuti eeskirjadega hõlmatud ja seepärast tuleb jätkata nende kohaldamist lihtsustatud viisil. Kehtiva raamistiku kohased riskide kontsentreerumist käsitlevad eeskirjad on samuti asjakohased, kui kõnealuste investeerimisühingute kauplemisriski positsioonid konkreetsete vastaspoolte suhtes on väga suured ja need tekitavad investeerimisühingule seoses vastaspoole makseviivitusega ülemäärase riskikontsentratsiooni. Seepärast tuleks kõnealuseid sätteid jätkuvalt kohaldada investeerimisühingute suhtes lihtsustatud viisil.

(8)  Eri liikmesriigid kohaldavad kehtivat raamistikku erinevalt ja see ohustab liidus investeerimisühingute võrdseid võimalusi. Erinevused tulenevad sellest, et raamistiku kohaldamine eri investeerimisühingute suhtes, lähtudes nende osutatavatest teenustest, on üldiselt keerukas ning mõni riiklik asutus kohandab või ühtlustab kohaldamist siseriiklikus õiguses või tavas. Kuna kehtivas usaldatavusraamistikus ei käsitleta kõiki teatavat liiki investeerimisühinguid ohustavaid ja nende tekitatud riske, kohaldatakse mõnes liikmesriigis teatavate investeerimisühingute suhtes suuri lisakapitalinõudeid. Selleks et tagada kogu liidus investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise ühtlustatud järelevalve, tuleks kehtestada kõnealuseid riske käsitlevad ühtsed sätted.

(9)  Seetõttu on vaja, et investeerimisühingutel, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, oleks spetsiifiline usaldatavusnõuete täitmise kord. Süsteemselt oluliste investeerimisühingute suhtes tuleks aga jätkuvalt kohaldada kehtivat direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 kohast usaldatavusraamistikku. Need investeerimisühingud on selliste investeerimisühingute alamkategooria, mille suhtes direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 raamistikku praegu kohaldatakse, ja neile ei võimaldata vabastusi ühestki peamisest nõudest. Suurimate ja kõige seotumate investeerimisühingute ärimudelid ja riskiprofiilid on sarnased oluliste krediidiasutuste ärimudelite ja riskiprofiilidega; nad osutavad pangateenustega sarnaseid teenuseid ning võtavad märkimisväärses ulatuses riske. Seepärast on asjakohane, et nende investeerimisühingute suhtes kohaldataks ka edaspidi direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 sätteid. Lisaks on süsteemselt olulised investeerimisühingud piisavalt suured ning nende ärimudelid ja riskiprofiilid kujutavad endast finantsturgude stabiilsele ja nõuetekohasele toimimisele sama suurt ohtu nagu krediidiasutuste tekitatav oht.

(10)  Spetsiifiline usaldatavusnõuete täitmise kord, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, peaks käsitlema eri liiki investeerimisühingute konkreetseid äritavasid. Eelkõige tuleks investeerimisühingute suhtes, mis suure tõenäosusega tekitavad riske klientidele, turgudele või nende enda nõuetekohasele toimimisele, kohaldada selgeid ja tulemuslikke usaldatavusnõudeid, mis võtavad arvesse kõnealuseid spetsiifilisi riske. Kõnealused usaldatavusnõuded tuleks kalibreerida nii, et need oleks proportsionaalsed investeerimisühingu liigiga, asjaomast liiki investeerimisühingu klientide parimate huvidega ning selliste turgude sujuva ja korrapärase toimimise edendamisega, kus sellist liiki investeerimisühingud tegutsevad. Need peaksid maandama kindlaksmääratud riske ja aitama tagada, et juhul, kui investeerimisühing muutub maksejõuetuks, saab selle nõuetekohaselt likvideerida, nii et see võimalikult vähe kahjustaks finantsturgude stabiilsust.

(10 a)  Käesolevas määruses ette nähtud kord ei tohiks mõjutada kauplemiskohtades määratud turutegijatele direktiivi 2014/65/EL kohaselt kehtestatud kohustust teha hinnapakkumisi ja olla turul alaliselt tegev.

(11)  Usaldatavusnõuete täitmise korda, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, mis ei ole oma suuruse ning muude finants- ja majandustegevuses osalejatega seotuse seisukohast süsteemselt olulised, tuleks kohaldada iga investeerimisühingu suhtes individuaalselt. Kuna väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute riskid on enamasti piiratud, tuleks nendele ühingutele võimaldada vabastust spetsiifilistest usaldatavusnõuetest, kui nad kuuluvad pangandusgruppi, mille peakontor asub samas liikmesriigis, ja määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohase konsolideeritud järelevalve alla samas liikmesriigis, pidades silmas, et sel juhul peaks määruse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL kohaldamine grupi suhtes konsolideeritud tasandil kõnealuseid riske asjakohaselt katma. Selleks et kajastada määruse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL kohast investeerimisühingugruppide praegust võimalikku käsitlust, tuleks ette näha, et selliste gruppide emaettevõtjatel peab olema piisavalt kapitali, et toetada tütarettevõtjates olevate osaluste bilansilist väärtust. Võtmaks arvesse juhtusid, kus sellised investeerimisühingugrupid tekitavad suurt riski või kui nad on väga seotud, võiks nende suhtes kohaldada kapitalinõudeid grupi konsolideeritud tasandil. Kui need väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud kuuluvad kindlustusgruppi, tuleks neile võimaldada vabastust ka kontsentratsiooni-, avalikustamis- ja aruandlusnõuetest.

(12)  Selleks et investeerimisühingud saaksid jätkuvalt kasutada oma olemasolevaid omavahendeid investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusraamistiku kohaste kapitalinõuete täitmiseks, tuleks omavahendite määratlus ja koosseis viia kooskõlla määrusega (EL) nr 575/2013. See hõlmab vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013 omavahenditest selliste bilansikirjete täielikku mahaarvamist nagu edasilükkunud tulumaksu vara ja muudes finantssektori ettevõtjates olevad osalused. Investeerimisühingutel peaks siiski olema võimalik teha mahaarvamisest erand finantssektori ettevõtjates olevate kapitaliinstrumentide mitteoluliste osaluste puhul, kui neid hoitakse kauplemise eesmärgil, et toetada kõnealustele instrumentidele turutegemist. Selleks et viia omavahendite struktuur kooskõlla määrusega (EL) nr 575/2013, peaks vähemalt 56 % investeerimisühingu kapitalinõuetest olema kaetud esimese taseme põhiomavahendite kirjetega, samas kui täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite kirjed tohiks moodustada vastavalt kuni 44 % ja 25 % regulatiivsest kapitalist.

(13)  Tagamaks, et investeerimisühingutel on kogu aeg kapitali sama palju, nagu oli nõutud nendele tegevusloa andmise ajal, peaksid kõik investeerimisühingud kogu aeg täitma püsivat miinimumkapitalinõuet, mis võrdub algkapitaliga, mis on ette nähtud loa saamiseks asjaomaste investeerimisteenuste pakkumiseks vastavalt direktiivile (EL) ----/--/[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv].

(14)  Selleks et miinimumkapitalinõuet oleks lihtne kohaldada väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute suhtes, peaks neil olema kapitali vähemalt sama palju, nagu on nende püsiv miinimumkapitalinõue või neljandik nende püsivatest üldkuludest, olenevalt sellest, kumb on suurem, kusjuures neid mõõdetakse investeerimisühingu eelmise aasta tegevuse alusel vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2015/488[9]. Väikesi ja mitteseotud investeerimisühinguid, kes soovivad rakendada rangemaid regulatiivseid ettevaatusabinõusid ja vältida ümberklassifitseerimist, ei tohiks takistada hoidmast rohkem omavahendeid ega kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.

(15)  Selleks et võtta arvesse selliste investeerimisühingute suuremat riski, kes ei ole väikesed ega mitteseotud, peaks nende miinimumkapitalinõue olema sama suur, nagu on nende püsiv miinimumkapitalinõue, neljandik nende eelmise aasta püsivatest üldkuludest või nõue, mis põhineb investeerimisühingute jaoks kehtestatud riskiteguritel (K-tegurid), mille alusel määratakse kindlaks kapital seoses investeerimisühingu teatavate tegevusvaldkondade riskidega, olenevalt sellest, milline eespool nimetatud kolmest on suurim.

(16)  Investeerimisühinguid tuleks nende jaoks ette nähtud usaldatavusnõuete kohaldamisel pidada väikeseks ja mitteseotuks, kui nad ei paku investeerimisteenuseid, millega kaasneb suur risk klientidele, turgudele või neile endile ja kes oma piiratud suuruse tõttu tõenäoliselt ei avalda olulist negatiivset mõju klientidele ja turgudele, kui nende äritegevusega seotud riskid peaksid realiseeruma või kui nad muutuvad maksejõuetuks. Seega tuleks väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud määratleda kui ühingud, kes ei kauple oma arvel või kellel ei ole finantsinstrumentidega kauplemisest tulenevat riski, kelle kontrolli all on klientide varast või rahast väike osa, kelle ▌kaalutlusõigusel põhineva väärtpaberiportfelli valitsemise ▌alusel hallatavate varade maht on alla 1,2 miljardi euro, kes käitlevad klientide korraldusi, mille maht on päevas alla 100 miljoni euro kassatehingute puhul või 1 miljardi euro tuletisinstrumentide puhul, ning kelle bilansimaht on alla 100 miljoni euro ja kogubrutotulu investeerimisteenustelt aastas alla 30 miljoni euro.

(17)  Selleks ei vältida õiguslikku arbitraaži ja vähendada investeerimisühingu stiimuleid struktureerida oma tegevus nii, et hoida ära künniste ületamine, mille korral nad ei kvalifitseeruks väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, tuleks valitsetavate varade, käideldavate kliendi korralduste, bilansimahu ja kogubrutotuluga seotud künniseid kohaldada kõigi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes kombineeritud alusel. Muud kriteeriumid, nt kas investeerimisühing hoiab klientide raha, haldab või hoiab klientide varasid või kaupleb finantsinstrumentidega ja on avatud turu- või vastaspoole riskile, on taandunud kahele valikule ja nende puhul ei ole selline restruktureerimine võimalik, mistõttu tuleks neid hinnata individuaalselt. Selleks et võtta pidevalt arvesse uusi ärimudeleid ja nendega kaasnevaid riske, tuleks kõnealuseid kriteeriume ja künniseid hinnata päeva lõpu seisuga, välja arvatud hoitavat klientide raha, mida tuleks hinnata päevasiseselt, ja bilansimahtu ja kogubrutotulu, mida tuleks hinnata investeerimisühingu viimase majandusaasta lõpu olukorra alusel.

(18)  Investeerimisühingut, kes ületab regulatiivseid künniseid või kes ei suuda täita muid kriteeriume, ei tuleks käsitada väikese ja mitteseotuna ning tema suhtes tuleks kohaldada muude investeerimisühingute nõudeid, võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud asjaomaseid üleminekusätteid. See peaks stimuleerima investeerimisühinguid kavandama oma äritegevust nii, et nad selgelt kvalifitseeruks väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks. Investeerimisühingute puhul, kes ei täida väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise nõudeid, tuleks ette näha seireperiood, mida kohaldataks juhul, kui kõnealused investeerimisühingud täidavad kriteeriume ja jäävad allapoole asjaomaseid künniseid, kusjuures nad peavad seda tegema vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul.

(19)  Kõik investeerimisühingud peaksid arvutama oma kapitalinõude K-tegurite alusel, mis kajastavad kliendile tekitatavat riski (Risk-To-Customer ehk RtC), turule tekitatavat riski (Risk-to-Market ehk RtM) ja investeerimisühingule tekitatavat riski (Risk-to-Firm ehk RtF). RtC kohased K-tegurid hõlmavad valitsetavaid kliendi varasid ▌(K-AUM), hoitavaid ja hallatavaid varasid (K-ASA), hoitavat kliendi raha (K-CMH) ja käideldavaid kliendi korraldusi (K-COH).

(20)  RtMi kohane K-tegur hõlmab netopositsiooniriski (K-NPR) vastavalt kapitalinõuete määruse kohastele tururiski sätetele või juhul, kui pädev asutus on seda lubanud keskselt kliiritavate positsioonide puhul, ▌investeerimisühingu kliirivale liikmele antud tagatiste põhjal (K-CMG). Investeerimisühingul peaks olema võimalus kohaldada K-NPRi ja K-CMGd samaaegselt eri positsioonide suhtes.

(21)  RtFi kohased K-tegurid hõlmavad investeerimisühingu riskipositsiooni seoses tema tehingute vastaspoolte makseviivitusega (K-TCD) vastavalt kapitalinõuete määruse kohastele vastaspoole krediidiriski lihtsustatud sätetele, kontsentratsiooniriski seoses investeerimisühingu riskide kontsentreerumisega konkreetsetesse vastaspooltesse vastavalt kapitalinõuete määruse kohastele kauplemisportfelli riskide kontsentreerumise sätetele (K-CON) ja investeerimisühingu päevasest kauplemismahust tulenevaid operatsiooniriske (K-DTF).

(22)  K-tegurite kohane üldine kapitalinõue on RtC, RtMi ja RtFi kohaste K-tegurite nõuete summa. K-AUM, K-ASA, K-CMH, K-COH ja K-DTF on seotud iga K-teguri puhul osutatud tegevusmahuga. K-CMH puhul arvutatakse maht eelneva 12 kalendrikuu libiseva keskmise alusel. ▌K-ASA, K-COHi ja K-DTFi puhul arvutatakse maht eelneva kolme kuu libiseva keskmisena, samas kui K-AUMi puhul arvutatakse see eelmise aasta põhjal. Et määrata kindlaks kapitalinõue, korrutatakse mahud vastavate käesolevas määruses sätestatud koefitsientidega. K-NPRi kapitalinõue tuletatakse kapitalinõuete määrusest, samas kui K-CONi ja K-TCD kapitalinõuete puhul kohaldatakse lihtsustatud viisil kapitalinõuete määruse nõudeid, mis käsitlevad vastavalt riskide kontsentreerumist kauplemisportfellis ja vastaspoole krediidiriski. Kui investeerimisühing teatava tegevusega ei tegele, on asjaomase K-teguri summa null.

(23)  RtC kohased K-tegurid on lähendid, mis hõlmavad investeerimisühingu tegevusvaldkondi, kust kliendid võivad saada probleemide korral kahju. K-AUM kajastab klientidele kahju tekitamise riski, mis tuleneb klientide portfellide ebaõigest kaalutusõigusepõhisest valitsemisest või korralduste halvast täimisest, ning annab kindluse ja toob klientidele kasu, tagades pideva portfelli valitsemise ▌teenuse jätkumise. K-ASA kajastab kliendi varade hoidmise ja haldamisega seotud riske ning tagab, et investeerimisühingul on selliste varadega proportsionaalsel hulgal kapitali, olenemata sellest, kas neid varasid hoitakse oma bilansis või eraldi muudel kontodel. K-CMH kajastab võimalikku kahju tekitamise riski seoses investeerimisühingu hoitava klientide rahaga, võttes arvesse, kas seda hoitakse oma bilansis või eraldi muudel kontodel. K-COH kajastab klientide võimalikku riski, kui ühing täidab korraldusi (kliendi, mitte ühingu enda nimel) näiteks ainult klientide korralduste täitmise teenuste osana või kui ühing on kliendi korralduste ahela osa.

(24)  RtMi K-tegur oma arvel kauplevate investeerimisühingute puhul põhineb finantsinstrumendi-, valuuta- ja kaubapositsioonide tururiski käsitlevatel eeskirjadel, mis on sätestatud muudetud määruses (EL) nr 575/2013[10]. See võimaldab investeerimisühingutel kohaldada kas määruse (EL) nr 575/2013 kohast standardmeetodit (või muudetud määruse (EL) nr 575/2013 kohast lihtsustatud standardmeetodit), kui nende varade maht on alla 300 miljoni euro, või muudetud määruse (EL) nr 575/2013 kohast läbivaadatud standardmeetodit või sisemudeleid. Kahel viimati nimetatud juhul võib tulenevat kapitalinõuet vähendada 65 %-ni, muutes sellega alaliseks muudetud määrusega (EL) nr 575/2013 ette nähtud võimaluse kohaldada seda ajutiselt kolme aasta jooksul, et võtta arvesse investeerimisühingute üldiselt väiksemat olulisust usaldatavusnõuete seisukohast. Samas peaks keskselt kliiritavate positsioonide kapitalinõue ▌võrduma tema kliirivatele liikmetele antud tagatistega ja selle peaks heaks kiitma pädev asutus.

(25)  Oma arvel kauplevate investeerimisühingute puhul on RtFi kohaste K-TCD ja K-CONi K-tegurite puhul tegemist vastavalt kapitalinõuete määruse kohaste vastaspooleriski ja riskide kontsentreerumise eeskirjade lihtsustatud kohaldamisega. K-TCD kajastab investeerimisühingu riski seoses sellega, et börsiväliste tuletistehingute, repotehingute, väärtpaberite ja kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute vastaspooled ei suuda täita oma kohustusi, korrutades riskipositsioonide väärtuse (võttes aluseks asenduskulu ja potentsiaalse tuleviku riskipositsiooni lisakapitalinõude) määruse (EL) nr 575/2013 kohaste riskiteguritega ning võttes arvesse tegeliku tasaarvestuse ja tagatise vahetamise leevendavat mõju. K-CON kajastab kontsentratsiooniriski seoses üksikute või väga seotud erasektori vastaspooltega, kelle suhtes on investeerimisühingul riskipositsioon, mis ületab 25 % tema regulatiivsest kapitalist või muud krediidiasutuste või muude investeerimisühingute suhtes kohaldatavat spetsiifilist künnist, kehtestades kõnealuseid piiranguid ületavate riskipositsioonide suhtes kooskõlas määrusega (EL) nr 575/2013 lisakapitalinõude. K-DTF kajastab investeerimisühingu operatsiooniriski seoses oma arvel või klientide jaoks enda nimel ühe päeva jooksul tehtavate tehingute suure mahuga, võttes aluseks päevaste tehingute tingliku väärtuse, kusjuures see risk võib tuleneda ebapiisavatest või mittetoimivatest sisemistest protsessidest, töötajatest ja süsteemidest või välistest sündmustest.

(26)  Kõik investeerimisühingud peaksid jälgima ja kontrollima oma kontsentratsiooniriski, muu hulgas seoses oma klientidega. Pädevatele asutustele peaksid oma kontsentratsiooniriski kohta esitama teabe siiski üksnes need investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse K-tegurite kohast miinimumkapitalinõuet. Investeerimisühingute puhul, kes on spetsialiseerunud kaubatuletisinstrumentidele või lubatud heitkoguse väärtpaberitele või nende tuletisinstrumentidele ja kellel on suured kontsentreeritud riskipositsioonid finantssektoriväliste gruppide suhtes, kuhu nad kuuluvad, võib kontsentratsiooniriski piiranguid ületada ilma täiendavat K-CONi kohast kapitalinõuet täitmata, kui neid instrumente ja riskipositsioone kasutatakse grupiülese likviidsuse või riskijuhtimise eesmärgil.

(27)  Kõigil investeerimisühingutel peaks olema sisekord likviidsusnõuete jälgimiseks ja haldamiseks. Kõnealune kord peaks aitama tagada, et nad suudavad kogu aeg korrakohaselt toimida, ilma et oleks vaja eraldada likviidseid vahendeid spetsiaalselt stressiolukordade jaoks. Selleks peaks kõigil investeerimisühingutel olema vähemalt üks kolmandik püsivate üldkulude nõudest kogu aeg täidetud likviidsete varadega. Kõnealused likviidsed varad peaksid olema kõrge kvaliteediga ja kooskõlas komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 (likviidsuskattekordaja kohta)[11] loetletud varadega, võttes arvesse kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt selliste varade suhtes kohaldatavaid väärtuskärpeid. Selleks et võtta arvesse investeerimisühingute ja krediidiasutuste likviidsusprofiilide erinevust, tuleks asjakohaste likviidsete varade loetelu täiendada investeerimisühingu koormamata oma rahaliste vahenditega (mis ei tohi hõlmata klientide raha). Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud võivad likviidsete varade hulka täiendavalt arvata nõuded ostjate vastu ning 30 päeva jooksul saadavad teenus- või komisjonitasud, tingimusel et need ei ületa ühte kolmandikku miinimumlikviidsusnõudest, et neid ei võeta arvesse pädeva asutuse kehtestatud mis tahes täiendavas likviidsusnõudes ja et nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 50 %. Erandjuhtudel peaks investeerimisühingul olema lubatud langeda allapoole nõutud künnist, et realiseerida oma likviidseid varasid likviidsusnõude täitmise eesmärgil, tingimusel et nad teavitavad viivitamata pädevat asutust. Kõik klientidele antavad finantstagatised, mis võivad nende realiseerimise korral põhjustada suurema likviidsusvajaduse, peaksid vähendama likviidsete varade summat vähemalt mahus, mis vastab 1,6 %-le selliste tagatiste koguväärtusest.

(28)  Seoses uue usaldatavusnõuete täitmise korraga tuleks välja töötada asjakohane proportsionaalne nõutava aruandluse raamistik, mida tuleks hoolikalt kohandada investeerimisühingute äritegevusega ja usaldatavusraamistiku nõuetega. Investeerimisühingute aruandlusnõuded peaksid hõlmama nende omavahendite taset ja koosseisu, kapitalinõudeid, kapitalinõuete arvutamise alust, tegevusprofiili ja suurust sõltuvalt investeerimisühingute väikesteks ja mitteseotuteks liigitamise parameetritest, likviidsusnõudeid ja kontsentratsiooniriski käsitlevate sätete täitmist. Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) tuleks teha ülesandeks koostada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse sellise nõutava aruandluse üksikasjalikud vormid ja korraldus, kusjuures need standardid peaksid olema proportsionaalsed eri investeerimisühingute suuruse ja keerukusega ning võtma eelkõige arvesse, kas investeerimisühinguid peetakse väikeseks ja mitteseotuks.

(29)  Investorite ja turgude jaoks läbipaistvuse tagamiseks peaksid investeerimisühingud, mida ei peeta väikeseks ja mitteseotuks, avalikustama oma kapitalitaseme, kapitalinõuded, juhtimiskorralduse ning tasustamispoliitika ja -tavad. Suure sissetulekuga isikute tasustamise läbipaistvus vastab üldisele huvile edendada kindlaid ja stabiilseid finantsturge, kuna neil isikutel on oluline roll investeerimisühingute äritegevuse suunamisel ja pikaajalise tulemuslikkuse kujundamisel. Konfidentsiaalsuse kaalutlustel tuleks suure sissetulekuga isikute tasustamise kohta avalikustada koondteave. Väikeste ja mitteseotud ühingute suhtes tuleks avalikustamisnõudeid kohaldada ainult juhul, kui nad emiteerivad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, et nendesse instrumentidesse investeerijate jaoks oleks tagatud läbipaistvus.

(30)  Selleks et hõlbustada investeerimisühingutel sujuvat üleminekut määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL kohastelt nõuetelt käesoleva määruse ja direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] nõuetele, on asjakohane näha ette asjakohased üleminekumeetmed. Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast peaks investeerimisühingutel, kelle puhul oleksid käesoleva määruse kohased kapitalinõuded üle kahe korra suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL kohased kapitalinõuded, olema võimalik sellise võimaliku suurenemise mõju leevendada, kohaldades piirangut, mille kohaselt võivad nende kapitalinõuded olla maksimaalselt kuni kaks korda suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL kohased asjaomased kapitalinõuded.

Selleks et uued investeerimisühingud ei sattuks võrreldes olemasolevate ühingutega ebasoodsamasse olukorda, peaks investeerimisühingutel, kelle suhtes ei ole kunagi kohaldatud määruse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL kohaseid kapitalinõudeid, olema võimalik kohaldada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast piirangut, mille kohaselt võivad nende käesoleva määruse kohased kapitalinõuded olla maksimaalselt kuni kaks korda suuremad kui nende püsivate üldkulude nõue.

Samamoodi peaks investeerimisühingutel, kelle suhtes kohaldati üksnes määruse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL kohast algkapitali nõuet ja kelle puhul oleksid käesoleva määruse kohased kapitalinõuded üle kahe korra suuremad kui määruse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL kohased kapitalinõuded, olema võimalik kohaldada viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast piirangut, mille kohaselt võivad nende käesoleva määrus kohased kapitalinõuded olla maksimaalselt kuni kaks korda suuremad kui nende määruse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL kohane algkapitali nõue.

Kõnealuseid üleminekumeetmeid peaks olema vajaduse korral võimalik kohaldada ka määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 498 osutatud investeerimisühingute puhul, kes on kõnealuse artikli kohaselt vabastatud kõnealuse määruse kohaste omavahendite nõuete täitmisest, samas kui kõnealuste investeerimisühingute algkapitali nõuded sõltuvad nende pakutavatest investeerimisteenustest ja tegevusest. Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast tuleks nende suhtes käesoleva määruse üleminekusätete kohaselt kohaldatavate kapitalinõuete arvutamisel võtta arvesse kõnealuseid kohaldatavaid tasemeid. 

Viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast või kuni selliste muudatuste kohaldamise alguskuupäevani, mis tehakse määrusesse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL seoses tururiski kapitalinõuetega vastavalt komisjoni ettepaneku kohase määruse (millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013) artikli 1 punktile 84, olenevalt sellest, kumb on varasem, peaks investeerimisühing, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse vastavaid sätteid, jätkuvalt arvutama kauplemisportfelli kapitalinõuet vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013.

(31)  Olulisi hulgituru- ja investeerimispangandusteenuseid osutavatel suurimatel investeerimisühingutel (mis kauplevad oma arvel finantsinstrumentidega või tagavad finantsinstrumentide emissiooni või korraldavad finantsinstrumentide pakkumisi siduva kohustuse alusel) on ärimudelid ja riskiprofiilid, mis sarnanevad oluliste krediidiasutuste omadega. Oma tegevusest tulenevalt on ühingutel krediidirisk, peamiselt vastaspoole krediidiriski kujul, ja tururisk seoses oma arvel võetavate positsioonidega, mis on klientidega seotud või mitte. Seetõttu kujutavad nad oma suuruse ja süsteemse olulisuse tõttu riski finantsstabiilsusele.

(32)  Nende suurte ühingute tõhus usaldatavusjärelevalve on liikmesriikide pädevate asutuste jaoks keeruline. Kuigi suurimad investeerimisühingud osutavad märkimisväärses ulatuses piiriüleseid investeerimispangandusteenuseid, teevad nende kui investeerimisühingute üle usaldatavusjärelevalvet direktiivi 2004/39/EL kohaselt määratud asutused, kes võivad erineda direktiivi 2013/36/EL kohaselt määratud pädevatest asutustest, mis võib kaasa tuua ebavõrdsed tingimused määruse (EL) nr 575/2013 / direktiivi 2013/36/EL sätete kohaldamisel liidus. See takistab järelevalveasutustel usaldatavusolukorrast üldise ülevaate saamist, mis on suurte rahvusvaheliste investeerimisühingutega seotud riskide tõhusaks maandamiseks väga oluline. See võib vähendada usaldatavusjärelevalve tõhusust ja moonutada konkurentsi liidus. Suurimatele investeerimisühingutele tuleks seetõttu anda krediidiasutuse staatus, et luua sünergia järelevalve tegemisest võrdlusrühma piiriülese tegevuse üle hulgimüügiturul, edendades võrdseid võimalusi ja võimaldades teha gruppide üle järjekindlat järelevalvet.

(33)  Kuna kõnealused investeerimisühingud muutuvad krediidiasutusteks, peaksid nad jätkuvalt kohaldama määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL ning nende üle peaksid tegema järelevalvet krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad asutused, sealhulgas Euroopa Keskpank ühtse järelevalvemehhanismi raames. See tagaks, et krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet tehakse ühtsel ja tõhusal viisil ning et finantsteenuste ühtset reeglistikku kohaldatakse kõigi krediidiasutuste suhtes nende süsteemset olulisust silmas pidades samal viisil. Selleks et vältida õiguslikku arbitraaži ja vähendada nõuete täitmisest kõrvalehoidumise riski, peaksid pädevad asutused püüdma vältida olukordi, kus potentsiaalselt süsteemselt olulised grupid struktureerivad oma tegevuse nii, et ei ületata artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud künniseid ja hoitakse kõrvale kohustusest taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 8a.

(33 a)  Ettevõtjad peaksid võtma avalikkuselt vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid vahendeid ja andma oma arvel laenu üksnes siis, kui nad on saanud nendeks tegevusteks loa vastavalt direktiivile 2013/36/EL.

(34)  Krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärk on muu hulgas tagada finantssüsteemi stabiilsus ning selleks, et selline järelevalve oleks tõhus, tuleks seda kohaldada kõigi gruppide suhtes, sealhulgas gruppide suhtes, kelle emaettevõtja ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing. Seepärast peaksid pädevad asutused kõigi krediidiasutuste (sealhulgas need, kellel varem oli investeerimisühingu staatus) suhtes kohaldama individuaalset ja emaettevõtja konsolideeritud järelevalvet vastavalt direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 3. peatüki I jaole.

(35)  Määrusega (EL) nr 600/2014 on kehtestatud liidus ühtne kord siseturule juurdepääsu andmiseks kolmandate riikide investeerimisühingutele, kes pakuvad investeerimisteenuseid või muid tegevusi liidus asutatud kõlblikele vastaspooltele ja kutselistele klientidele. Siseturule juurdepääsu saamiseks on vaja, et komisjon võtaks vastu samaväärsusotsuse ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) registreeriks kolmanda riigi investeerimisühingu. On oluline, et samaväärsust hinnataks asjakohase kohaldatava liidu õiguse alusel ja et oleksid olemas tõhusad vahendid, millega jälgida, kas samaväärseks tunnistamise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks ette näha, et registreeritud kolmanda riigi investeerimisühingud peavad igal aastal esitama ESMA-le teabe nende poolt liidus osutatavate teenuste ja teostatavate tegevuste mahu ja ulatuse kohta. Samuti tuleks tõhustada järelevalvealast koostööd seoses samaväärsustingimuste jälgimise, jõustamise ja täitmisega.

(35 a)  Eesmärgiga tagada võrdsed võimalused ja edendada liidu turu läbipaistvust, tuleks määrust (EL) nr 600/2014 muuta, et kohaldada kliendi korralduste süsteemsete täitjate hinnapakkumiste, hinnaparanduste ja täitmishindade suhtes kõigis sammudes kauplemisel hinnasammu korda. Seetõttu tuleks praegu kohaldatavaid hinnasammu korda käsitlevaid regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldada ka selle laiendatud kohaldamisala suhtes.

(36)  Selleks et tagada liidus investorite kaitse ning finantsturgude usaldusväärsus ja stabiilsus, peaks komisjon samaväärsusotsuste vastuvõtmisel võtma arvesse võimalikke riske, mis tulenevad teenustest ja tegevustest, mida kõnealuse kolmanda riigi investeerimisühingud võivad kõnealuse otsuse vastuvõtmise järel liidus osutada ja teostada. Arvesse tuleks võtta nende süsteemset olulisust selliste kriteeriumide alusel nagu asjaomase kolmanda riigi investeerimisühingute teenuste ja tegevuste tõenäoline maht ja ulatus. Samal eesmärgil võib komisjon arvesse võtta seda, kas kolmas riik on liidu asjaomase poliitika alusel määratletud kui maksustamise seisukohast koostööd mittetegev jurisdiktsioon või direktiivi (EL) 2015/849[12] artikli 9 lõike 2 kohaselt kui suure riskiga kolmas riik.

(37)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tulemusliku ja proportsionaalse usaldatavusraamistiku loomine tagamaks, et liidus tegevusloa saanud investeerimisühingutel on tugev finantsbaas ja et neid juhitakse nõuetekohaselt, muu hulgas asjakohasel juhul nende klientide parimates huvides, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)  EBA on andnud koostöös ESMAga välja aruande, mis põhineb põhjalikul taustauuringul, andmete kogumisel ja konsultatsioonil, milles käsitleti kõigile süsteemselt mitteolulistele investeerimisühingutele mõeldud spetsiifilist usaldatavusnõuete täitmise korda, mis on läbivaadatud investeerimisühingute usaldatavusraamistiku alus.

(39)  Käesoleva määruse ühtse kohaldamise tagamiseks peaks EBA välja töötama tehnilised standardid, millega täpsustatakse püsivate üldkulude arvutamist ja selliste kapitalinõuete arvutamist, mis võrduvad kliirivatele liikmetele antud alustamise tagatisega, ning kehtestatakse käesoleva määruse kohase teabe avalikustamise ja nõutava aruandluse vormid.

(40)  Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ja võtta arvesse suundumusi finantsturgudel, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega veelgi täpsustatakse käesoleva määruse kohaseid määratlusi ja tehakse tehnilisi kohandusi käesoleva määruse kohaste kapitalinõuete mitteolemuslikes osades. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, muu hulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(41)  Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühtsed tingimused ja eelkõige seoses teabe avalikustamist ja aruandlusvorme käsitlevate EBA rakenduslike tehniliste standardite eelnõu vastuvõtmisega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(42)  Õiguskindluse tagamiseks ning kehtiva, nii krediidiasutuste kui ka investeerimisühingute suhtes kohaldatava usaldatavusraamistiku ja käesoleva määruse kattumise vältimiseks muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL, et jätta investeerimisühingud nende kohaldamisalast välja. Pangagruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes tuleks aga ka edaspidi kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL sätteid pangagruppide kohta, nagu sätted direktiivi 2013/36/EL [artiklis 21b] osutatud vahepealse ELis tegutseva emaettevõtja kohta, ning norme määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükis sätestatud usaldatavusnõuetekohase konsolideerimise kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA ÜLDSÄTTED

I JAOTIS

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed usaldatavusnõuded, mida kohaldatakse investeerimisühingute suhtes, kellele on antud tegevusluba ja kelle üle tehakse järelevalvet direktiivi 2014/65/EL kohaselt ning kelle üle tehakse usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] kohaselt seoses järgmisega:

a)  kapitalinõuded seoses investeerimisühingule tekitatava riski, kliendile tekitatava riski ja turule tekitatava riski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

b)  kontsentratsiooniriski piiravad nõuded;

c)  likviidsusnõuded seoses likviidsusriski kvantitatiivselt mõõdetavate, ühtsete ja standarditud elementidega;

d)  punktidega a, b ja c seotud aruandlusnõuded;

e)  avalikustamisnõuded.

Artikkel 2

Järelevalvevolitused

Selleks et tagada vastavus käesolevale määrusele, on pädevatel asutustel direktiivis (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] sätestatud volitused ja nad järgivad kõnealuses direktiivis sätestatud menetlusi.

Artikkel 3

Rangemate nõuete kohaldamine investeerimisühingute poolt

Käesoleva määrusega ei takistata investeerimisühingutel hoidmast suuremaid omavahendeid ja nende komponente või kohaldamast rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva määrusega.

Artikkel 4

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  „abiettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 18 määratletud abiettevõtja;

2)  „klient“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 9 määratletud klient;

3)  „kaubadiiler“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud kaubadiiler;

4)  „kaubatuletisinstrument“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 30 määratletud kaubatuletisinstrument;

5)  „pädev asutus“ – direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 3 punktis 5 määratletud pädev asutus;

6)  „krediidiasutus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutus;

7)  „päevane kauplemismaht“ – kauplemisportfelli raames tehtud tehingute väärtus, kui investeerimisühing kaupleb oma arvel kas iseenda või kliendi nimel;

8)  „kauplemine oma arvel“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 6 määratletud kauplemine oma arvel;

9)  „tuletisinstrument“ – määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 29 määratletud tuletisinstrument;

10)  „K-tegurite kohaselt konsolideeritud olukord“ – olukord, mis tuleneb käesoleva määruse nõuete kohaldamisest vastavalt K-teguritele investeerimisühingu suhtes nii, nagu kõnealune investeerimisühing moodustaks samasse gruppi kuuluva ühe või mitme muu üksusega üheainsa investeerimisühingu;

11)  „korralduste täitmine kliendi nimel“ – korralduste täitmine kliendi nimel, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 5;

12)  „riskipositsioon“ tähendab järgmist:

a)  kontsentratsiooniriski piirangute puhul mis tahes vara või bilansiväline kirje, mis kuulub kauplemisportfelli ja mille suhtes ei tehta sõnaselgelt erandit artikli 40 alusel;

b)  kontsentratsiooniriski aruandluse puhul mis tahes vara või bilansiväline kirje;

13)  „finantseerimisasutus“ – ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ega investeerimisühing ning kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas finantsvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad, investeerimisvaldusettevõtjad, makseasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) tähenduses ja varahaldusettevõtjad, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtjad ega segakindlustusvaldusettevõtjad, nagu need on määratletud direktiivi 2009/138/EL artikli 212 lõike 1 punktis g;

14)  „finantsinstrument“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 50 määratletud finantsinstrument;

15)  „finantsvaldusettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;

16)  „finantssektori ettevõtja“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud finantssektori ettevõtja;

17)  „algkapital“ – direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 3 punktis 17 määratletud algkapital;

18)  „omavahel seotud klientide rühm“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 39 määratletud omavahel seotud klientide rühm;

19)  „investeerimisnõustamine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 4 määratletud investeerimisnõustamine;

20)  „investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud investeerimisühing;

21)  „investeerimisvaldusettevõtja“ – finantseerimisasutus, kelle tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt investeerimisühingud või finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on investeerimisühing, ja kes ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud finantsvaldusettevõtja;

22)  „investeerimisteenused ja -tegevus“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 2 määratletud investeerimisteenused ja -tegevus;

23)  „investeerimisühingugrupp“ – ettevõtjate grupp, kuhu ei kuulu krediidiasutusi ning mille puhul emaettevõtja on investeerimisühing, investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja kuhu võivad kuuluda muud finantseerimisasutused ja investeerimisühingu omanduses olevad seotud vahendajad. Investeerimisühingugrupp võib koosneda emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest või ettevõtjatest, kes vastavad direktiivi 2013/34/EL artikli 22 tingimustele;

24)  „K-tegurid“ – III osa II jaotises sätestatud kapitalinõuded riskide puhul, mis kaasnevad investeerimisühingu tegevusega klientidele, turgudele ja talle iseendale;

25)  „K-AUM“ ehk „K-tegur seoses valitsetavate varadega“ – kapitalinõue seoses selliste varade väärtusega, mida investeerimisühing valitseb oma klientide nimel ▌kaalutlusõigusel põhineva väärtpaberiportfelli valitsemise ▌alusel, ▌samuti seoses teisele ettevõtjale delegeeritud varade väärtusega, välja arvatud varad, mille teine ettevõtja on delegeerinud investeerimisühingule. Arvutusest jäetakse välja varad, mis on K-ASA puhul juba arvesse võetud;

26)  „K-CMH“ ehk „K-tegur seoses hoitava klientide rahaga“ – kapitalinõue seoses klientide rahaga, mida investeerimisühing hoiab või kontrollib, võttes arvesse õiguslikku korraldust seoses varade eraldamisega ja sõltumata liikmesriigi raamatupidamiskorrast, mida kohaldatakse investeerimisühingu hoitava klientide raha suhtes;

27)  „K-ASA“ ehk „K-tegur seoses hoitavate ja hallatavate varadega“ – kapitalinõue seoses selliste varade väärtusega, mida investeerimisühing hoiab või haldab oma klientide jaoks, sealhulgas teisele ettevõtjale delegeeritud varad ja varad, mille teine ettevõtja on delegeerinud investeerimisühingule, kui neid varasid kajastatakse investeerimisühingu enda bilansis või eraldatult muudel kontodel;

28)  „K-COH“ ehk „K-tegur seoses käideldavate kliendi korraldustega“ – kapitalinõue seoses selliste korralduste väärtusega, mida investeerimisühing klientide jaoks käitleb, sealhulgas klientide korralduste vastuvõtmise ja edastamise kaudu ning klientide nimel nende korralduste täitmise kaudu;

29)  „K-CON“ ehk „K-tegur seoses kontsentratsiooniriskiga“ – kapitalinõue seoses investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes olevate riskipositsioonidega, mille väärtus ületab artikli 36 lõikes 1 sätestatud ülempiire;

30)  „K-CMG“ ehk „K-tegur seoses kliirivale liikmele antud tagatisega“ – kapitalinõue, mis võrdub kliirivale liikmele antud alustamise tagatise summaga, kui oma arvel kaupleva investeerimisühingu tehingute täitmise ja arveldamise eest vastutab üldine kliiriv liige;

31)  „K-DTF“ ehk „K-tegur seoses päevase kauplemismahuga“ – kapitalinõue seoses selliste tehingute päevase väärtusega, mida investeerimisühing teeb oma arvel kaubeldes või enda nimel klientide korraldusi täites, v.a selliste korralduste väärtus, mida investeerimisühing klientide jaoks käitleb klientide korralduste vastuvõtmise ja edastamise kaudu ning klientide nimel nende korralduste täitmise kaudu ja mida juba kajastab käideldavate kliendi korraldustega seotud tegur;

32)  „K-NPR“ ehk „K-tegur seoses netopositsiooniriskiga“ – kapitalinõue seoses investeerimisühingu kauplemisportfellis kajastatud tehingute väärtusega;

33)  „K-TCD“ ehk „K-tegur seoses tehingu vastaspoole makseviivituse riskiga“ – kapitalinõue seoses investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonidega, mis on seotud artiklis 25 osutatud instrumentide ja tehingutega, millega kaasneb tehingu vastaspoole makseviivituse risk;

34)  „pika arveldustähtajaga tehingud“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud;

35)  „võimenduslaenu tehingud“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud;

36)  „juhtorgan“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 36 määratletud juhtorgan;

37)  „emaettevõtja“ – emaettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 9 ja artikli 22 tähenduses;

38)  „osalus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 35 määratletud osalus;

39)  „kasum“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 121 määratletud kasum;

40)  „nõuetele vastav keskne vastaspool“ – nõuetele vastav keskne vastaspool, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 88;

41)  „väärtpaberiportfelli valitsemine“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud väärtpaberiportfelli valitsemine;

42)  „regulatiivne kapital“ – artiklis 11 kindlaks määratud kapitalinõue;

43)  „repotehing“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 83 määratletud repotehing;

44)  „tütarettevõtja“ – tütarettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 10 ja artikli 22 tähenduses, sealhulgas kõrgeima tasandi emaettevõtja tütarettevõtja tütarettevõtja;

45)  „seotud vahendaja“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 29 määratletud seotud vahendaja;

46)  „kogubrutotulu“ – investeerimisühingu aastane tegevustulu seoses tema investeerimisteenuste ja tegevusega, mida tal on lubatud osutada ja teostada, sealhulgas tulu saadaolevatest intressidest, aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga või fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt, saadaolevatest komisjoni- ja teenustasudest ning kasum või kahjum, mida investeerimisühing saab kaubeldavatelt varadelt, õiglases väärtuses hoitavatelt varadelt ja riskimaandamisest, kuid välja arvatud tulu, mis ei ole seotud investeerimisteenustega ja teostatud tegevustega;

47)  „kauplemisriski positsioon“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 91 määratletud kauplemisriski positsioon;

48)  „kauplemisportfell“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 86 määratletud kauplemisportfell;

49)  „liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing“ – liikmesriigis tegutsev investeerimisühing, mis ei ole mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu või mis tahes liikmesriigis asutatud investeerimisvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

50)  „liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja“ – liikmesriigis tegutsev investeerimisvaldusettevõtja, mis ei ole mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingu või mis tahes liikmesriigis tegutseva teise investeerimisvaldusettevõtja tütarettevõtja;

51)  „liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja“ – investeerimisühingugrupi emaettevõtja, mis on direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 punktis 15 määratletud segafinantsvaldusettevõtja.

2.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 54 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga täpsustada:

a)  lõikes 1 sätestatud mõisteid, et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine;

b)  lõikes 1 sätestatud mõisteid, et võtta käesoleva määruse kohaldamisel arvesse suundumusi finantsturgudel.

II JAOTIS

NÕUETE KOHALDAMISE TASAND

1. PEATÜKK

Nõuete individuaalne kohaldamine

Artikkel 5Üldpõhimõte

Investeerimisühing järgib II–VII osas sätestatud nõudeid individuaalselt.

Artikkel 6Erandid

1.  Pädevad asutused võivad teha investeerimisühingule erandi artikli 5 kohaldamisest seoses II–IV, VI ja VII osaga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  investeerimisühing on tütarettevõtja ja ta on hõlmatud krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud järelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki sätetele;

b)  nii investeerimisühingu kui ka tema emaettevõtja tegevusloa annab ja nende üle teeb järelevalvet sama liikmesriik;

c)  päevad asutused, kes vastutavad konsolideeritud järelevalve eest vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013, on sellise erandiga nõus;

d)  omavahendid on emaettevõtja ja investeerimisühingu vahel adekvaatselt jaotatud ning täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)  investeerimisühing vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

ii)  emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

iii)  pädeva asutuse eelneval heakskiidul kinnitab emaettevõtja, et ta tagab investeerimisühingu võetud kohustused või et investeerimisühinguga seonduvad riskid ei ole märkimisväärse tähtsusega;

iv)  emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlused hõlmavad ka investeerimisühingut ja

v)  emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % investeerimisühingu aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik investeerimisühingu juhtorgani liikmetest.

1 a.  Pädevad asutused võivad teha investeerimisühingutele erandi artikli 5 kohaldamisest seoses IV, VI ja VII osaga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  investeerimisühing on tütarettevõtja ja ta on hõlmatud kindlustusandja või edasikindlustusandja konsolideeritud järelevalvega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ[13] artiklile 228;

b)  nii investeerimisühingu kui ka tema emaettevõtja tegevusloa annab ja nende üle teeb järelevalvet sama liikmesriik;

c)  päevad asutused, kes vastutavad konsolideeritud järelevalve eest vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ, on sellise erandiga nõus;

d)  omavahendid on emaettevõtja ja investeerimisühingu vahel adekvaatselt jaotatud ning täidetud on kõik järgmised tingimused:

i)  investeerimisühing vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

ii)  emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi kapitali kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

iii)  pädeva asutuse eelneval heakskiidul kinnitab emaettevõtja, et ta tagab investeerimisühingu võetud kohustused või et investeerimisühinguga seonduvad riskid ei ole märkimisväärse tähtsusega;

iv)  emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlused hõlmavad ka investeerimisühingut ja

v)  emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % investeerimisühingu aktsiate või osadega seotud hääleõigustest või emaettevõtjal on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik investeerimisühingu juhtorgani liikmetest.

2.  Pädevad asutused võivad teha investeerimisühingutele erandi artikli 5 kohaldamisest seoses V osaga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

a)  investeerimisühing on hõlmatud konsolideeritud järelevalvega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükile;

b)  grupp on kehtestanud kesksed likviidsuse juhtimise funktsioonid ning

c)  päevad asutused, kes vastutavad konsolideeritud järelevalve eest vastavalt määrusele (EL) nr 575/2013, on sellise erandiga nõus.

2. PEATÜKK

Grupi kapitalitestiga seotud vastavusnõuete kohaldamine ja erandid

Artikkel 7Grupi kapitalitest

1.  Liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisühingul, liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisvaldusettevõtjal ja liidus emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal peab olema piisavalt omavahendeid, et katta vähemalt järgmiste summa:

a)  investeerimisühingugruppi kuuluvates investeerimisühingutes, finantseerimisasutustes, abiettevõtjates ja seotud vahendajates olevate määruse (EL) nr 575/2013 artikli 36 lõike 1 punktide h ja i, artikli 56 punktide c ja d ning artikli 66 punktide c ja d kohaste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide täieliku bilansilise väärtuse summa ning

b)  investeerimisühingute, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate ja seotud vahendajate ees võetud mis tahes tingimuslike kohustuste kogusumma.

2.  Pädevad asutused võivad lubada liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisvaldusettevõtjal või liidus emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal hoida väiksemas summas omavahendeid kui lõike 1 kohaselt arvutatud summa, tingimusel et kõnealune summa ei ole väiksem kui gruppi kuuluvatele investeerimisühingutele, finantseerimisasutustele, abiettevõtjatele ja seotud vahendajatele individuaalselt kehtestatud omavahendite nõuete ning kõnealuste ettevõtjate ees võetud tingimuslike kohustuste kogusumma summa.

Kui lõikes 1 osutatud üksuste suhtes ei kohaldata ühtegi liidu ega riiklikku usaldatavusnõuetealast õigusakti, kohaldatakse lõike 1 kohaldamisel tinglikke omavahendite nõudeid.

3.  Liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisühingul, liidus emaettevõtjana tegutseval investeerimisvaldusettevõtjal ja liidus emaettevõtjana tegutseval segafinantsvaldusettevõtjal on süsteemid, et jälgida ja kontrollida kõigi investeerimisühingugruppi kuuluvate investeerimisühingute, investeerimisvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste, abiettevõtjate ja seotud vahendajate kapitali- ja rahastamisallikaid.

Artikkel 8 K-tegurite konsolideerimine

Liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisühingu pädevad asutused või direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 42 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud pädevad asutused võivad nõuda, et liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing, liidus emaettevõtjana tegutsev investeerimisvaldusettevõtja või liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja täidaks artiklis 15 sätestatud nõudeid K-tegurite konsolideeritud olukorra alusel, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

a)  grupist tervikuna tulenevad klientidele või turule märkimisväärsed olulised riskid , mida ei võeta täielikult arvesse gruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes individuaalselt kohaldatavate kapitalinõuete puhul, või

b)  investeerimisühingugruppide puhul, kus on suurem omavaheline seotus riskijuhtimise seisukohast, võib nõuete individuaalse kohaldamisega investeerimisühingu suhtes kaasneda nende ühingute jaoks nõuete dubleerimine.

II OSA

OMAVAHENDID

Artikkel 9 Omavahendite nõuded

1.  Investeerimisühingul peavad olema esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summast koosnevad omavahendid, kusjuures:

a)  vähemalt 56 % summast moodustavad esimese taseme põhiomavahendid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 2. peatükile;

b)  kuni 44 % summast võivad moodustada täiendavad esimese taseme omavahendid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 3. peatükile;

c)  kuni 25 % summast võivad moodustada teise taseme omavahendid vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 4. peatükile.

2.  Erandina lõikest 1 ei kohaldata omavahendite kindlaksmääramisel järgmist:

a)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 48 kohased künnisega seotud erandid;

b)  määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 46, 60 ja 70 osutatud mahaarvamised;

c)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 54 lõike 1 punktis a osutatud käivitav sündmus. Selle asemel määrab käivitava sündmuse kindlaks investeerimisühing lõikes 1 osutatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi seisukohast;

d)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 54 lõike 4 punktis a osutatud kogusumma. Allahinnatav või konverteeritav summa on lõikes 1 osutatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi täielik põhisumma.

3.   Investeerimisühingud kohaldavad käesoleva määruse kohaselt omavahendite nõuete kindlaksmääramisel määruse (EL) nr 575/2013 II osa I jaotise 6. peatüki sätteid.

3 a.  Erandina käesoleva artikli lõigetest 1, 2 ja 3 võivad pädevad asutused lubada investeerimisühingutel, mis vastavad artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, kasutada omavahendite nõude täitmiseks muid kõlblikke instrumente kui need, mis on loetletud määruses (EL) nr 575/2013.

Artikkel 10Osalus väljaspool finantssektorit

1.  Käesoleva osa kohaldamisel arvab investeerimisühing määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 kohaste esimese taseme põhiomavahendite kirjete kindlaksmääramisel maha summad, mis ületavad punktides a ja b sätestatud piirmäära:

a)  finantssektorivälises ettevõtjas olev osalus, mis on suurem kui 15 % investeerimisühingu regulatiivsest kapitalist;

b)  finantssektorivälistes ettevõtjates olevate osaluste kogusumma, mis on suurem kui 60 % investeerimisühingu regulatiivsest kapitalist.

2.  Pädevad asutused võivad keelata investeerimisühingul omada lõikes 1 osutatud osalusi, mis on suuremad kui kõnealuses lõikes sätestatud protsent regulatiivsest kapitalist. Pädevad asutused avalikustavad kõnealuse õiguse kasutamist käitlevad otsused viivitamata.

3.  Finantssektorivälistes ettevõtjates olevaid osalusi ei võeta arvesse lõike 1 kohases arvutuses, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a)  kõnealuseid osalusi hoitakse ajutiselt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 79 kohase rahalise abi andmise toimingu ajal;

b)  kõnealused osalused on väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida hoitakse viis tööpäeva või vähem;

c)  investeerimisühing hoiab kõnealuseid osalusi enda nimel, kuid teiste isikute arvel.

4.  Lõike 1 kohases arvutuses ei võeta arvesse aktsiaid ja osasid, mis ei ole direktiivi 86/635/EMÜ artikli 35 lõikes 2 osutatud finantspõhivara.

III OSA KAPITALINÕUDED

I JAOTISÜLDNÕUDED

Artikkel 11 Kapitalinõue

1.  Investeerimisühingul peab kogu aeg olema kapitali vähemalt nii palju, nagu on järgmistest suurim:

a)  tema püsivate üldkulude nõue, mis on arvutatud vastavalt artiklile 13;

b)  tema püsiv miinimumnõue, mis on arvutatud vastavalt artiklile 14;

c)  tema K-teguri nõue, mis on arvutatud vastavalt artiklile 15.

2.  Erandina lõikest 1 peab investeerimisühingul, mis vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, ▌kogu aeg olema kapitali vähemalt nii palju, nagu on lõike 1 punktides a ja b osutatud summadest suurim.

3.  Kui pädevad asutused leiavad, et investeerimisühingu äritegevus on oluliselt muutunud, võivad nad vastavalt direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] IV jaotise 2. peatüki IV jaole ette näha, et investeerimisühingu suhtes kohaldatakse muud käesolevas artiklis osutatud kapitalinõuet.

Artikkel 12

Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse investeerimisühingut väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, kui ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

a)  artikli 17 kohaselt arvutatud AUM (ehk valitsetavad varad) on alla 1,2 miljardi euro;

b)  artikli 20 kohaselt arvutatud COH (ehk käideldavad kliendi korraldused) on väiksem kui üks järgmistest:

i) 100 miljonit eurot päevas kassatehingute puhul või

ii) 1 miljard eurot päevas tuletisinstrumentide puhul;

c)  artikli 19 kohaselt arvutatud ASA (ehk hoitavad ja hallatavad varad) on 50 000 000 eurot;

d)  artikli 18 kohaselt arvutatud CMH (ehk hoitav klientide raha) on 5 000 000 eurot;

e)  artikli 32 kohaselt arvutatud DTF (ehk päevane kauplemismaht) on null;

f)  artiklite 22 ja 23 kohaselt arvutatud NPR (netopositsioonirisk) või CMG (kliirivale liikmele antud tagatis) on null;

g)  artikli 26 kohaselt arvutatud TCD (ehk tehingu vastaspoole makseviivitus) on null;

h)  investeerimisühingu bilansimaht on alla 100 miljoni euro;

i)  investeerimisühingu aastane kogubrutotulu investeerimisteenustelt ja tegevustest on alla 30 miljoni euro.

Punktide a, b, c, e, f ja g kohaldamisel kasutatakse päeva lõpu tasemeid.

Punkti d kohaldamisel kasutatakse päevasiseseid tasemeid.

Punktide h ja i kohaldamisel kasutatakse eelmise majandusaasta lõpu tasemeid.

2.  Lõike 1 punktides a, b, h ja i sätestatud tingimusi kohaldatakse kõigi gruppi kuuluvate investeerimisühingute suhtes kombineeritult.

Punktides c, d, e, f ja g sätestatud tingimusi kohaldatakse iga investeerimisühingu suhtes individuaalselt.

▌

2 a.  Lõike 1 punktide a–d kohaldamisel ei loeta investeerimisühingut väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, kui see on kohaldatavat künnist eelneva kuue kuu jooksul libiseva keskmisena ületanud.

2 b.  Lõike 1 punktide e, f ja g kohaldamisel ei loeta investeerimisühingut enam väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil kohaldatav künnis ületati.

3.  Lõike 1 punktide h ja i kohaldamisel ei loeta investeerimisühingut väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks, kui kohaldatavat künnist ületati eelmise majandusaasta lõpus.

4.  Kui investeerimisühing, kes ei ole täitnud kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kõnealuseid tingimusi täidab, käsitatakse teda pädeva asutuse heakskiidul väikse ja mitteseotud investeerimisühinguna pärast kolme kuud alates kuupäevast, mil kõnealuseid tingimusi täideti.

▌

Artikkel 13

Püsivate üldkulude nõue

1.  Artikli 11 lõike 1 punkti a kohaldamisel on püsivate üldkulude nõue vähemalt neljandik eelmise aasta püsivatest üldkuludest.

2.  Kui pädev asutus leiab, et investeerimisühingu tegevus on oluliselt muutunud, võib pädev asutus lõikes 1 osutatud kapitalisummat kohandada.

3.  Kui investeerimisühingul ei olnud eelmisel aastal püsivaid üldkulusid, peab tal pädevate asutuste heakskiidul olema kapitali mahus, mis vastab vähemalt neljandikule püsivatest üldkuludest, mis olid kavandatud tema äriplaanis tegevuse alustamise aastale järgnevaks aastaks.

4.  EBA töötab ESMAga konsulteerides ja komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/488 arvesse võttes välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et:

  a)  täpsustada lõikes 1 osutatud nõude arvutamist ning

  b)  määratleda käesoleva määruse tähenduses lõikes 2 osutatud olulise muutumise mõiste.

EBA esitab selle regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].  

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 14Püsiv miinimumnõue

Artikli 11 lõike 1 punkti b kohaldamisel on püsiv miinimumnõue vähemalt direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artiklis 8 sätestatud algkapitali tase.

II JAOTIS K-TEGURI KOHANE KAPITALINÕUE

1. PEATÜKK Üldpõhimõtted

Artikkel 15 K-teguri kohane kapitalinõue ja kohaldatavad koefitsiendid

1.  Artikli 11 lõike 1 punkti c kohaldamisel on K-teguri kohane kapitalinõue vähemalt järgmiste summa:

a)  kliendile tekitatava riski (RtC) K-tegurid, mis on arvutatud vastavalt 2. peatükile;

b)  turule tekitatava riski (RtM) K-tegurid, mis on arvutatud vastavalt 3. peatükile;

c)  investeerimisühingule tekitatava riski (RtF) K-tegurid, mis on arvutatud vastavalt 4. peatükile.

2.  Vastavate K-tegurite suhtes kohaldatakse järgmisi koefitsiente.

Tabel 1

K-TEGURID		KOEFITSENT
Valitsetavad varad ▌kaalutlusõigusel põhineva väärtpaberiportfelli valitsemise ▌alusel	K-AUM	0,02 %
Hoitav klientide raha	K-CMH (eraldi kontodel)	0,3 %
	K-CMH (kontodel, mida ei hoita eraldi)	0,5 %
Hoitavad ja hallatavad varad	K-ASA	0,04 %
Käideldavad kliendi korraldused	K-COH kassatehingud	0,1 %
	K-COH tuletisinstrumendid	0,01 %
Päevane kauplemismaht	K-DTF kassatehingud	0,1 %
	K-DTF tuletisinstrumendid	0,01 %

3.  Investeerimisühing jälgib oma K-tegurite väärtust seoses mis tahes suundumustega, mis võivad kaasa tuua oluliselt erineva kapitalinõude järgmiseks aruandeperioodiks, ja teavitavad pädevat asutust kõnealusest oluliselt erinevast kapitalinõudest.

4.  Kui pädevad asutused leiavad, et investeerimisühingu äritegevus on oluliselt muutunud, nii et see mõjutab asjaomase K-teguri summat, võivad nad vastavat summat kohandada vastavalt direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 36 lõike 2 punktile a.

5.  Selleks et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine ja võtta arvesse suundumusi finantsturgudel, töötab EBA ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et:

a)  määrata kindlaks meetodid III osa II jaotise kohaste K-tegurite mõõtmiseks;

b)  kohandada käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud koefitsiente;

c)  määratleda käesoleva määruse tähenduses eraldi konto mõiste, määrates kindlaks tingimused, millega tagatakse klientide raha kaitse investeerimisühingu maksejõuetuse korral;

d)  hinnata, kas K-AUM peaks hõlmama ka nõustamistegevusi, ja määrata kindlaks nende võimaliku hõlmamise meetodid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

6.  ESMA kohandab lõike 2 tabelis 1 osutatud K-DTFi koefitsiente juhul, kui komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/578 osutatud halvenenud turutingimustes tunduvad K-DTFi nõuded olevat liiga ranged ja finantsstabiilsust kahjustavad.

2. PEATÜKKKliendile tekitatava riski K-tegurid

Artikkel 16

Kliendile tekitatava riski K-tegurite kohane kapitalinõue

Kliendile tekitatava riski K-tegurite kohane kapitalinõue määratakse kindlaks järgmise valemi kohaselt:

K-AUM + K-CMH + K-ASA + K-COH,

kus

a)  K-AUM võrdub artikli 17 kohaselt mõõdetud AUMiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga;

b)  K-CMH võrdub artikli 18 kohaselt mõõdetud CHMiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga;

c)  K-ASA võrdub artikli 19 kohaselt mõõdetud ASAga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga;

d)  K-COH võrdub artikli 20 kohaselt mõõdetud COHiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga.

Artikkel 17

AUMi mõõtmine K-AUMi arvutamiseks

1.  K-AUMi arvutamisel on AUM kuiste valitsetavate varade koguväärtuse libisev keskmine, mida mõõdetakse iga viimase 15 kalendrikuu (välja arvatud 3 viimast kuud) viimase tööpäeva andmete alusel, konverteerituna üksuste selleaegsesse arvestusvaluutasse.

AUM on ülejäänud 12 kuu näitajate aritmeetiline keskmine.

K-AUM arvutatakse iga kalendrikuu esimese 14 päeva jooksul.

2.  Kui investeerimisühing on valitsetavad varad ametlikult delegeerinud teisele finantssektori ettevõtjale, võetakse kõnealuseid delegeeritud varasid arvesse lõike 1 kohaselt mõõdetavas AUMi kogusummas.

Kui teine finantssektori ettevõtja on valitsetavad varad ametlikult delegeerinud investeerimisühingule, ei võeta kõnealuseid delegeeritud varasid arvesse lõike 1 kohaselt mõõdetavas valitsetavate varade kogusummas.

3.  Kui investeerimisühing on valitsenud varasid vähem kui 15 kuud, võib ta K-AUMi arvutamiseks kasutada AUMi tegevusprognoose, järgides järgmisi kumuleeruvaid nõudeid:

a)  ajaloolisi andmeid hakatakse kasutama kohe, kui need on kättesaadavad;

b)  investeerimisühingu poolt direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud tegevusprognoosidele on pädev asutus andnud positiivse hinnangu.

Artikkel 18

CMH mõõtmine K-CMH arvutamiseks

1.  K-CMH arvutamisel on CMH päevase hoitava klientide raha koguväärtuse libisev keskmine, mida mõõdetakse viimase 12 kalendrikuu iga tööpäeva lõpu andmete alusel.

CMH on 12 kalendrikuu igapäevaselt mõõdetavate näitajate aritmeetiline keskmine.

K-CMH arvutatakse esimeses lõigus osutatud mõõtmisele järgneva tööpäeva lõpuks.

2.  Kui investeerimisühing on hoidnud klientide raha vähem kui 12 kuud, võib ta K-CMH arvutamiseks kasutada tegevusprognoose, järgides järgmisi kumuleeruvaid nõudeid:

a)  ajaloolisi andmeid hakatakse kasutama kohe, kui need on kättesaadavad;

b)  investeerimisühingu poolt direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud tegevusprognoosidele on pädev asutus andnud positiivse hinnangu.

Artikkel 19

ASA mõõtmine K-ASA arvutamiseks

1.  K-ASA arvutamisel on ASA päevaste hoitavate ja hallatavate varade koguväärtuse libisev keskmine, mida mõõdetakse viimase 15 kalendrikuu (välja arvatud 3 viimast kalendrikuud) iga tööpäeva lõpu andmete alusel.

ASA on ülejäänud 12 kalendrikuu igapäevaselt mõõdetavate näitajate aritmeetiline keskmine.

K-ASA arvutatakse iga kalendrikuu esimese 14 päeva jooksul.

2.  Kui investeerimisühing on tegutsenud vähem kui 15 kuud, võib ta K-ASA arvutamiseks kasutada tegevusprognoose, järgides järgmisi kumuleeruvaid nõudeid:

a)  ajaloolisi andmeid hakatakse kasutama kohe, kui need on kättesaadavad;

b)  investeerimisühingu poolt direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud tegevusprognoosidele on pädev asutus andnud positiivse hinnangu.

Artikkel 20

COHi mõõtmine K-COHi arvutamiseks

1.  K-COHi arvutamisel on COH päevaste käideldavate kliendi korralduste koguväärtuse libisev keskmine, mida mõõdetakse viimase 6 kalendrikuu (välja arvatud 3 viimast kalendrikuud) iga tööpäeva lõpu andmete alusel.

COH on ülejäänud 3 kalendrikuu igapäevaselt mõõdetavate näitajate aritmeetiline keskmine.

K-COH arvutatakse iga kvartali esimese 14 päeva jooksul.

2.  COHi mõõdetakse nii kassatehingute kui ka tuletisinstrumentide absoluutse ostuväärtuse ja absoluutse müügiväärtuse summana vastavalt järgmisele:

a)  kassatehingute puhul on väärtus iga tehingu puhul makstud või saadud summa;

b)  tuletisinstrumentide puhul on tehingu väärtus tuletislepingu tinglik väärtus.

COH ei hõlma investeerimisühingu käideldavaid tehinguid, mis tulenevad kliendi investeerimisportfelli teenindamisest, kui investeerimisühing juba arvutab selle kliendi investeeringutega seotud K-AUMi.

▌

Investeerimisühingud võivad jätta COHi arvutusest välja mis tahes korraldused, mida ei ole täidetud, kui sellise täitmata jätmise põhjuseks on korralduse õigeaegne tühistamine kliendi poolt.

3.  Kui investeerimisühing on tegutsenud vähem kui 3 kuud, võib ta K-COHi arvutamiseks kasutada tegevusprognoose, järgides järgmisi kumuleeruvaid nõudeid:

a)  ajaloolisi andmeid hakatakse kasutama kohe, kui need on kättesaadavad;

b)  investeerimisühingu poolt direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud tegevusprognoosidele on pädev asutus andnud positiivse hinnangu.

3. PEATÜKK

Turule tekitatava riski K-tegurid

Artikkel 21Turule tekitatava riski K-tegurite kohane kapitalinõue

1.  Turule tekitatava riski K-tegurite kohane kapitalinõue oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide puhul on ▌artikli 22 kohaselt arvutatud K-NPR.

1 a.  Erandina lõikest 1 lubab pädev asutus investeerimisühingul määrata turule tekitatava riski K-tegurite kohase kapitalinõude kindlaks artikli 23 kohaselt arvutatud K-CMG alusel positsioonide puhul, mida kliiritakse keskselt, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)  investeerimisühing ei kuulu gruppi, kuhu kuulub krediidiasutus;

b)  investeerimisühingu keskselt kliiritavate tehingute täitmise ja arveldamise eest vastutab kliiriv liige ja selle tagab kas kliiriv liige või see arveldatakse muul viisil põhimõttel „väärtpaberiülekanne makse vastu“;

c)  investeerimisühingu poolt kliirivale liikmele antava alustamise tagatise arvutamiseks kasutatakse kliiriva liikme sisemudelit, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012[14] artiklis 41 sätestatud nõuetele.

Artikkel 22 K-NPRi arvutamine

1.   K-NPRi arvutamisel kasutatakse oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvate positsioonide kapitalinõude arvutamiseks ühte järgmistest meetoditest:

a)  määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 2.–4. peatükis sätestatud [lihtsustatud standardmeetod]▌;

b)  standardmeetod, mis on sätestatud [määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1a. peatükis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012) ettepaneku artikli 1 punktiga 84];  

c)  sisemudelil põhinev meetod, mis on sätestatud [määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise 1b. peatükis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012) ettepaneku artikli 1 punktiga 84].

Punktides b ja c osutatud meetodite kohaselt arvutatud K-NPR korrutatakse teguriga 65 %.

2.   Lõike 1 punkti a teise lause kohaldamisel arvutab investeerimisühing bilansilise ja bilansivälise tegevuse mahu vastavalt [määruse (EL) nr 575/2013 artikli 325a lõigetele 2–7].

Artikkel 23K-CMG arvutamine

1.  ▌K-CMG on sellise alustamise tagatise suurim kogusumma, mille investeerimisühing on kliirivale liikmele viimase kolme kuu jooksul andnud.

2.  EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõike 1 punktis c osutatud alustamise tagatise summa arvutamine.     

EBA esitab selle regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud läbivaadatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

4. PEATÜKK

Investeerimisühingule tekitatava riski K-tegurid

Artikkel 24Investeerimisühingule tekitatava riski K-tegurite kohane kapitalinõue

1.  Investeerimisühingule tekitatava riski K-tegurite kohane kapitalinõue määratakse kindlaks järgmise valemi kohaselt:

K-TCD + K-DTF + K-CON,

kus

K-TCD võrdub artikli 26 kohaselt arvutatud summaga;

K-DTF võrdub artikli 32 kohaselt mõõdetud DTFiga, mis on korrutatud artikli 15 lõike 2 kohase vastava koefitsiendiga ja

K-CON võrdub artikli 38 kohaselt arvutatud summaga.

K-TCD ja K-CON põhinevad oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfellis kajastatud tehingutel.

K-DTF põhineb oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleva investeerimisühingu kauplemisportfellis kajastatud tehingutel ja tehingutel, mida investeerimisühing teeb kliendi korralduste täitmisel enda nimel.

I jagu

Tehingu vastaspoole makseviivitus

Artikkel 25 Kohaldamisala

1.  Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste tehingute suhtes:

a)  määruse (EL) nr 575/2013 II lisas loetletud tuletisinstrumendid, välja arvatud järgmised tuletisinstrumendid:

i)  börsivälised tuletisinstrumendid, mille puhul on tehingu vastaspooleks liikmesriikide keskvalitsused ja keskpangad;

ii)   börsivälised tuletisinstrumendid, mida otseselt või kaudselt kliiritakse nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu;

iii)   börsivälised tuletisinstrumendid, mida kliiritakse kliiriva liikme kaudu, kui tehingute suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 kohast kliiringukohustust või samaväärset kohustust kliirida kõnealune leping kolmandas riigis või kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

aa. investeerimisühingu positsioonid ja varad, mis on seotud kõnealuste tehingutega, on eristatud ja eraldatud nii kliiriva liikme kui ka nõuetele vastava keskse vastaspoole tasandil nii kliiriva liikme kui ka kõnealuse kliiriva liikme muude klientide positsioonidest ja varadest ning tulenevalt sellest eristamisest ja eraldamisest on need positsioonid ja varad riikliku õiguse kohaselt kliiriva liikme või tema ühe või mitme muu kliendi makseviivituse või maksejõuetuse korral pankrotivarast välistatud;

bb. kliiriva liikme suhtes kohaldatavate või talle siduvate õigusnormide, eeskirjade ja lepingupõhiste kokkulepetega soodustatakse esialgse kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral kliendi nende lepingute ja tehingutega seotud positsioonide ja vastava tagatise ülekandmist teisele kliirivale liikmele kohaldatava riski võimendustagatise perioodi jooksul;

cc. investeerimisühing on saanud sõltumatu, kirjaliku ja põhjendatud õigusliku hinnangu, milles jõutakse järeldusele, et õigusliku vaidlustamise korral ei kannaks investeerimisühing kahju oma kliiriva liikme ega oma kliiriva liikme kliendi maksejõuetuse tõttu;

iv)   börsil kaubeldavad tuletisinstrumendid;

v)  tuletisinstrumendid, millega maandatakse investeerimisühingu positsiooni, mis tuleneb kauplemisportfellivälisest tegevusest;

b)  pika arveldustähtajaga tehingud;

c)  repotehingud;

d)  väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud;

e)  võimenduslaenu tehingud.

2.  Erandina käesolevast jaost võib investeerimisühing arvutada lõikes 1 osutatud tehingutega seotud kapitalinõude, kasutades ühte [määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3.–5. jaos] sätestatud meetoditest, ja teavitab sellest viivitamata pädevat asutust.

Artikkel 26 K-TCD arvutamine

K-TCD puhul määratakse kapitalinõue kindlaks järgmise valemi kohaselt:

kapitalinõue = riskipositsiooni väärtus * RF,

kus RF on vastaspoole liigi kohta vastavalt tabelile 2 kindlaks määratud riskitegur.

Tabel 2

Vastaspoole liik	Riskitegur
Krediidiasutused ja investeerimisühingud	1,6 %
Muud vastaspooled	8 %

Artikkel 27 Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

Riskipositsiooni väärtus arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

riskipositsiooni väärtus = Max (0; RC + PFE – C),

kus

RC = artikli 28 kohaselt kindlaks määratud asenduskulu;

PFE = artikli 29 kohaselt kindlaks määratud potentsiaalne tuleviku riskipositsioon ning

C = artikli 30 kohaselt kindlaks määratud tagatis.

Asenduskulu (RC) ja tagatist (C) kohaldatakse kõigi artiklis 25 osutatud tehingute suhtes.

Potentsiaalset tuleviku riskipositsiooni (PFE) kohaldatakse üksnes tuletislepingute ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes.

Artikkel 28Asenduskulu

Lõikes 27 osutatud asenduskulu määratakse kindlaks järgmiselt:

a)  tuletislepingute puhul on RC praegune turuväärtus (CMV);

b)  pika arveldustähtajaga tehingute puhul on RC arveldussumma;

c)  repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute puhul on RC laenuks antud või võetud raha netosumma.

Artikkel 29Potentsiaalne tuleviku riskipositsioon

1.  Artiklis 28 osutatud potentsiaalne tuleviku riskipositsioon (PFE) arvutatakse iga tuletistehingu ja pika arveldustähtajaga tehingu puhul järgmiste korrutisena:

a)  tehingu tegelik tinglik väärtus (EN), mis on kindlaks määratud käesoleva artikli lõigete 2–6 kohaselt;

b)  käesoleva artikli lõike 7 kohaselt kindlaks määratud järelevalveline tegur (SF) ja

c)  käesoleva artikli lõike 8 kohaselt kindlaks määratud lõpptähtaja tegur (MF).

2.  Tegelik tinglik väärtus on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt arvutatud tingliku väärtuse, käesoleva artikli lõike 4 kohaselt intressi- ja krediidituletislepingute puhul arvutatud kestuse ja käesoleva artikli lõike 6 kohaselt optsioonilepingute puhul arvutatud delta korrutis.

3.  Tinglik väärtus, kui see ei ole selgelt märgitud ja kuni lõpptähtajani fikseeritud, määratakse kindlaks järgmiselt:

a)  välisvaluuta tuletisinstrumentide puhul on tinglik väärtus lepingu välisvaluuta poole tinglik väärtus, mis on konverteeritud omavääringusse. Kui välisvaluuta tuletisinstrumendi mõlemad pooled on nomineeritud muus valuutas kui omavääring, konverteeritakse mõlema poole tinglik väärtus omavääringusse ja tinglik väärtus määratakse kindlaks suurema omavääringu väärtusega poole alusel;

b)  aktsia- ja kaubatuletisinstrumentide ning lubatud heitkoguse väärtpaberite ja nende tuletisinstrumentide puhul on tinglik väärtus ühe ühiku praeguse (tulevase) hinna ja tehingu kohase ühikute arvu korrutis;

c)  mitme väljamaksega tehingute puhul, mis sõltuvad teatavatest tingimustest (sealhulgas digitaaloptsioonid või tingimusliku lunastustähtajaga forvardid), arvutab investeerimisühing tingliku väärtuse iga tingimuse puhul ja kasutab suurimat saadud tulemust;

d)  kui tinglik väärtus määratakse kindlaks turuväärtustel põhineva valemi kohaselt, kasutab investeerimisühing tehingu tingliku väärtuse kindlaksmääramiseks praegusi turuväärtusi;

e)  muutuva tingliku väärtusega vahetustehingute (näiteks amortiseeruva või suureneva tingliku väärtusega vahetustehingud) puhul kasutavad investeerimisühingud tehingu tingliku väärtusena vahetustehingu järelejäänud tähtaja keskmist tinglikku väärtust;

f)  finantsvõimendusega vahetustehingud konverteeritakse samaväärse finantsvõimenduseta vahetustehingu tinglikuks väärtuseks nii, et kui kõik vahetustehingu intressimäärad korrutatakse teguriga, korrutatakse märgitud tinglik väärtus intressimäärade teguriga, et määrata kindlaks tinglik väärtus;

g)  tuletislepingute puhul, mille puhul vahetatakse põhisummat mitu korda, korrutatakse tinglik väärtus tuletislepingu põhisumma vahetuste arvuga, et määrata kindlaks tinglik väärtus.

4.  Intressimäära- ja krediidituletisinstrumentide tinglikku väärtust nende lepingute lõpptähtajani (aastates) korrigeeritakse vastavalt kestusele, mis arvutatakse järgmise valemi kohaselt:

kestus = (1 – exp (-0,05 * aeg lõpptähtajani)) / 0,05.

5.  Lepingu lõpptähtaeg on viimane kuupäev, mil lepingut saab veel täita.

Kui tuletisinstrumendi puhul on aluseks muu intressimäära- või krediidiinstrumendi väärtus, määratakse ajavahemik aluseks oleva instrumendi põhjal.

Optsioonide puhul on lõpptähtaeg lepingus kindlaks määratud hiliseim täitmiskuupäev.

Tuletisinstrumendi puhul, mis on struktureeritud selliselt, et kindlaksmääratud kuupäevadel arveldatakse kõik olemasolevad riskipositsioonid ja tingimusi korrigeeritakse nii, et lepingu õiglane väärtus on null, võrdub järelejäänud tähtaeg ajavahemikuga kuni järgmise korrigeerimise kuupäevani.

6.  Optsioonide ja vahetusoptsioonide deltat võib arvutada investeerimisühing ise, kasutades selleks asjakohast mudelit. Mudel hindab optsiooni väärtuse muutust alusvara turuväärtuse väikeste muutuste korral. Muude tehingute kui optsioonid ja vahetusoptsioonid puhul on pikkade positsioonide delta 1 ja lühikeste positsioonide delta –1.

7.  Iga varaklassi järelevalveline tegur (SF) on kindlaks määratud järgmises tabelis.

Tabel 3

Varaklass	Järelevalveline tegur
Intressimäär	0,5 %
Välisvaluuta	4 %
Krediit	1 %
Aktsia	32 %
Aktsiaindeks	20 %
Kaup ja lubatud heitkoguse väärtpaberid	18 %

8.  Iga tehingu lõpptähtaja tegur (MF) määratakse kindlaks järgmise valemi kohaselt:

        MF = (min (M;1 aasta) / 1 aasta)^{^0,5}

Võimenduseta tehingute puhul on lõpptähtaeg (M) üks aasta või tuletislepingu järelejäänud tähtaeg, olenevalt sellest, kumb on lühem, kusjuures järelejäänud tähtaeg määratakse kindlaks vastavalt lõike 5 teisele lõigule, kuid igal juhul ei ole tähtaeg lühem kui kümme tööpäeva.

Võimendusega tehingute puhul on lõpptähtaeg (M) riski võimendustagatise periood. Minimaalne riski võimendustagatise periood on vähemalt kümme tööpäeva mittekeskselt kliiritavate tuletistehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse igapäevaseid võimendustagatise lepinguid, ja viis tööpäeva keskselt kliiritavate tuletistehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse igapäevaseid võimendustagatise lepinguid.

Artikkel 30

Tagatis

1.  Kõigi mitterahaliste tagatiste suhtes, mille investeerimisühing on nii kahepoolsete kui ka artiklis 23 osutatud kliiritavate tehingute raames andnud või saanud, kohaldatakse väärtuskärbet vastavalt järgmisele tabelile.

Tabel 4

Varaklass		Repotehingute väärtuskärbe	Muude tehingute väärtuskärbe
Keskvalitsuste või keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid	≤ 1 aasta	0,707 %	1 %
	> 1 aasta ≤ 5 aastat	2,121 %	3 %
	> 5 aastat	4,243 %	6 %
Muude üksuste emiteeritud võlaväärtpaberid	≤ 1 aasta	1,414 %	2 %
	> 1 aasta ≤ 5 aastat	4,243 %	6 %
	> 5 aastat	8,485 %	12 %
Väärtpaberistamise positsioonid	≤ 1 aasta	2,828 %	4 %
	> 1 aasta ≤ 5 aastat	8,485 %	12 %
	> 5 aastat	16,970 %	24 %
Börsil noteeritud aktsiad ja vahetatavad väärtpaberid		14,143 %	20 %
Kuld		10,607 %	15 %
Raha		0 %	0 %

Tabeli 4 kohaldamisel ei hõlma väärtpaberistamise positsioonid edasiväärtpaberistamise positsioone.

2.  Investeerimisühingu poolt vastaspoolele antud mitterahaliste tagatise väärtust vähendatakse ja vastaspoole poolt investeerimisühingule antud mitterahaliste tagatise väärtust suurendatakse vastavalt tabelile 4.

3.  Kui tehingu ja saadud või antud tagatise valuutad ei ole vastavuses, kohaldatakse täiendavat valuutade mittevastavusega seotud väärtuskärbet 8 %.

Artikkel 31Tasaarvestus

Käesoleva jao kohaldamisel võib investeerimisühing käsitleda tasaarvestuskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid ühe lepinguna, mille tinglik põhisumma võrdub netolaekumistega, võib tasaarvestada muid tehinguid, mida uuendatakse selliselt, et investeerimisühingu ja tema vastaspoole vahelised kõik kohustused koondatakse automaatselt nii, et uuendamisega asendatakse õiguslikult varasemad brutokohustused ühe netosummaga, ja muid tehinguid, mille puhul investeerimisühing suudab pädevale asutusele teda rahuldaval viisil tõendada, et täidetud on järgmised tingimused:

a)  tasaarvestusleping vastaspoolega või muu kokkulepe, millega luuakse üksainus õiguslik kohustus ja mis hõlmab kõiki tehinguid, nii et investeerimisühingul oleks õigus saada või kohustus maksta üksnes üksikute tehingute turuhinnapõhiste positiivsete ja negatiivsete väärtuste netosumma, kui vastaspool ei suuda oma kohustusi täita seoses mis tahes järgmisega:

i)  makseviivitus;

ii)  pankrot;

iii)  likvideerimine;

iv)  samalaadsed asjaolud;

b)  tasaarvestusleping ei sisalda tingimusi, mille kohaselt vastaspoole makseviivituse korral on makseviivituses mitteoleval poolel lubatud tasuda makseviivituses olevale poolele maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda, isegi juhul, kui makseviivituses olev pool on netovõlausaldaja;

c)  investeerimisühing on saanud sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse selle kohta, et tasaarvestuskokkuleppe õigusliku vaidlustamise korral oleksid investeerimisühingu nõuded ja kohustused samaväärsed punktis a osutatud nõuete ja kohustustega järgmise õiguskorra alusel:

–  sellise jurisdiktsiooni õigus, kus vastaspool on asutatud;

–  kui asjaga on seotud vastaspoole välisfiliaal, sellise jurisdiktsiooni õigus, kus filiaal asub;

–  õigus, mis reguleerib tasaarvestuskokkuleppe üksikuid tehinguid, või

–  õigus, mis reguleerib tasaarvestuse tegemiseks vajalikku mis tahes lepingut või kokkulepet.

II JAGUPäevane kauplemismaht

Artikkel 32DTFi mõõtmine K-DTFi arvutamiseks

1.  K-DTFi arvutamisel on DTF päevase kauplemismahu koguväärtuse libisev keskmine, mida mõõdetakse viimase 15 kalendrikuu (välja arvatud 3 viimast kalendrikuud) iga tööpäeva lõpu andmete alusel.

DTF on ülejäänud 12 kalendrikuu igapäevaselt mõõdetavate näitajate aritmeetiline keskmine.

K-DTF arvutatakse iga aasta esimese 14 päeva jooksul.

2.  DTFi mõõdetakse nii kassatehingute kui ka tuletisinstrumentide absoluutse ostuväärtuse ja absoluutse müügiväärtuse summana vastavalt järgmisele:

a)  kassatehingute puhul on väärtus iga tehingu puhul makstud või saadud summa;

b)  tuletisinstrumentide puhul on tehingu väärtus tuletislepingu tinglik väärtus.

3.  DTF ei hõlma tehinguid, mida täidab investeerimisühing, kes osutab väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate nimel.

DTF hõlmab tehinguid, mida täidab investeerimisühing oma nimel kas iseenda jaoks või kliendi nimel.

4.  Kui investeerimisühing on tegutsenud vähem kui 15 kuud, võib ta K-DTFi arvutamiseks kasutada tegevusprognoose, järgides järgmisi kumuleeruvaid nõudeid:

a)  ajaloolisi andmeid hakatakse kasutama kohe, kui need on kättesaadavad;

b)  investeerimisühingu poolt direktiivi 2014/65/EL artikli 7 kohaselt esitatud tegevusprognoosidele on pädev asutus andnud positiivse hinnangu.

4 a. PEATÜKK

Artikkel 32 aKeskkonnaalaste või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuste suhtes riskipositsiooni omavate varade usaldatavusnõuete kohane käsitlemine

1. EBA hindab pärast ESRBga konsulteerimist olemasolevate andmete ja komisjoni jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise töörühma järelduste põhjal, kas olulisel määral keskkonnaalaste või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuste suhtes riskipositsiooni omavate varade usaldatavusnõuete kohane käsitlemine kohandatud K-tegurite või kohandatud K-teguri koefitsientide näol oleks usaldatavusnõuete seisukohast põhjendatud. Eelkõige uurib EBA järgmist:

a)  erinevad meetodid varaklasside riskipositsioonide hindamiseks olulisel määral keskkonnaalaste või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuste suhtes;

b)  olulisel määral keskkonnaalaste või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuste suhtes riskipositsiooni omavate varade konkreetsed riskiprofiilid;

c)  varade amortiseerimisega seotud riskid tingituna õigusnormide muutumisest (näiteks seoses kliimamuutuste leevendamisega);

d)  olulisel määral keskkonnaalaste või sotsiaalsete eesmärkidega seotud tegevuste suhtes riskipositsiooni omavate varade usaldatavusnõuete kohase käsitlemise võimalik mõju finantsstabiilsusele.

2. EBA esitab oma järelduste kohta aruande komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

3. Lõikes 2 osutatud aruande alusel esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku.

IV OSA KONTSENTRATSIOONIRISK

Artikkel 33Jälgimiskohustus

1.  Investeerimisühing jälgib ja kontrollib oma kontsentratsiooniriski vastavalt käesolevale osale, kohaldades usaldusväärset haldus- ja raamatupidamisarvestuse korda ja tugevaid sisekontrollimehhanisme.

2.  Käesoleva osa kohaldamisel tähendavad krediidiasutused ja investeerimisühingud ka kõiki era- või avalik-õiguslikke ettevõtjaid (sealhulgas nende filiaale), kes juhul, kui nad oleksid asutatud liidus, vastaksid käesolevas määruses sätestatud krediidiasutuse või investeerimisühingu määratlusele, ning kes on saanud tegevusloa kolmandas riigis, mis kohaldab usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja regulatiivseid nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed liidus kohaldatavate nõuetega.

Artikkel 34Aruandlusnõuded

Investeerimisühing, kes ei vasta artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, esitab pädevale asutusele vähemalt kord aastas andmed järgmiste riskitasemete kohta:

a)  kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud kauplemisportfelli kuuluvate riskipositsioonide vastaspoolte makseviivitusega, nii üksiku vastaspoole puhul kui ka koondalusel;

b)  kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude ettevõtjatega, kus hoitakse klientide raha;

c)  kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude ettevõtjatega, kus hoitakse klientide väärpabereid;

d)  kontsentratsiooniriski tase, mis on seotud krediidiasutustega, kus investeerimisühingul on oma raha hoiustatud, ning

e)  kontsentratsiooniriski tase seoses tuludega.

Artikkel 35 Riskipositsiooni väärtuse arvutamine

1.  Investeerimisühing, kes ei vasta artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, arvutab käesoleva osa kohaldamisel järgmised riskipositsioonid:  

a)  üksikute klientide suhtes olevad kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid, liites kõnealused riskipositsioonid netoriskipositsioonidele, mis on seotud kõnealuse üksiku kliendi emiteeritud kõigi finantsinstrumentidega.

Netoriskipositsioon arvutamiseks arvatakse maha väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on ametlike kokkulepete põhjal märkinud või mille tagamises nad on osalenud, vähendades neid positsioone järgmiste tegurite alusel:

Tabel 5

tööpäev 0:	100 %
1. tööpäev:	90 %
2.–3. tööpäev:	75 %
4. tööpäev:	50 %
5. tööpäev:	25 %
pärast 5. tööpäeva:	0 %.

Investeerimisühing kehtestab jälgimis- ja kontrollsüsteemid väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud riskipositsioonide puhul esialgse kohustuse võtmise ja järgneva tööpäeva vahelisel ajal, võttes arvesse kõnealustel turgudel võetud riskide laadi;

b)  omavahel seotud klientide rühmade suhtes olevad riskipositsioonid, liites kokku rühma kuuluvate üksikute klientide kõik riskipositsioonid ning käsitades neid üheainsa riskipositsioonina.

2.  Arvutades kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes olevaid riskipositsioone, võtab investeerimisühing kõik mõistlikud meetmed, et teha kindlaks asjaomaste tehingute alusvara ja aluseks olevate riskipositsioonide vastaspool.

Artikkel 36 Kontsentratsiooniriski piirangud

1.  Oma arvel kas enda või kliendi nimel kaupleval investeerimisühingul ei tohi olla üksiku kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes riskipositsiooni, mille väärtus ületab 25 % tema regulatiivsest kapitalist, välja arvatud juhul, kui ta täidab artikli 37 kohast teavitamiskohustust ja artikli 38 kohast K-CONi kapitalinõuet.

Kui kõnealune üksik klient on krediidiasutus või investeerimisühing või kui omavahel seotud klientide rühm hõlmab üht või mitut krediidiasutust või investeerimisühingut, ei tohi see väärtus ületada 25 % investeerimisühingu regulatiivsest kapitalist, mida arvutatakse vastavalt artiklile 11, või 150 miljonit eurot, olenevalt sellest, kumb on suurem, tingimusel et kõigi selliste omavahel seotud klientide suhtes olevate riskipositsioonide väärtuste summa, kes ei ole krediidiasutused või investeerimisühingud, ei ületa 25 % investeerimisühingu regulatiivsest kapitalist.

Kui 150 miljonit eurot on suurem kui 25 % investeerimisühingu regulatiivsest kapitalist, ei tohi riskipositsiooni väärtus ületada 100 % investeerimisühingu regulatiivsest kapitalist.

2.  Lõikes 1 osutatud piiranguid võib ületada juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)  investeerimisühing täidab artikli 38 kohaselt arvutatud K-CONi kapitalinõuet seoses lõikes 1 osutatud piirangu ületamisega;

b)  kui piirangu ületamisest on möödunud 10 päeva või vähem, ei tohi kauplemisportfelli kuuluv riskipositsioon üksiku kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes ületada 500 % investeerimisühingu regulatiivsest kapitalist;

c)  kõik piirangu ületamised, mis on kestnud kauem kui 10 päeva, ei tohi kokku ületada 600 % investeerimisühingu regulatiivsest kapitalist.

Artikkel 37 Teavitamiskohustus

1.  Kui artikli 36 lõikes 1 osutud piiranguid on ületatud, teatab investeerimisühing pädevatele asutustele viivitamata ületamise summa ning asjaomase üksiku kliendi nime ning omavahel seotud klientide rühma nime, kui see on asjakohane.

2.  Pädevad asutused võivad investeerimisühingule kehtestada piiratud ajavahemiku artikli 36 lõikes 1 osutatud piirangute järgimiseks.

Kui kohaldatakse artikli 36 lõikes 1 osutatud summat 150 miljonit eurot, võivad pädevad asutused lubada ületada piirangut 100 % investeerimisühingu regulatiivsest kapitalist.

Artikkel 38 K-CONi arvutamine

1.  K-CONi arvutamisel on artikli 36 lõikes 2 osutatud ületamise summa kauplemisportfelli kuuluv riskipositsioon asjaomase üksiku kliendi või omavahel seotud klientide rühma suhtes.

2.  Kui piirangu ületamisest ei ole möödunud üle 10 päeva, on K-CONi kapitalinõue 200 % lõikes 1 osutatud nõuetest.

3.  Pärast 10 päeva alates piirangu ületamise kuupäevast määratakse ületamise summa tabeli 6 veeru 1 vastavasse ritta.

4.  K-CONi kapitalinõue on ületamise summa ja tabeli 6 veeru 2 vastava teguri korrutis.

Tabel 6

Veerg 1 Piirangu ületamine (protsenti regulatiivsest kapitalist)	Veerg 2 Tegur
kuni 40 %	200 %
40–60 %	300 %
60–80 %	400 %
80–100 %	500 %
100–250 %	600 %
üle 250 %	900 %

5.  Selleks et tagada käesoleva määruse ühtne kohaldamine ja võtta arvesse suundumusi finantsturgudel, antakse komisjonile volitused võtta kooskõlas artikliga 54 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva artikli kohase K-teguri mõõtmise meetodit.

Artikkel 39 Kord, millega tagatakse, et investeerimisühingud ei hoia kõrvale K-CONi kapitalinõude täitmisest

1.  Investeerimisühing ei tohi kanda artikli 36 lõike 1 kohast piirangut ületavaid riskipositsioone ajutiselt üle samasse gruppi kuuluvale või mittekuuluvale teisele äriühingule või teha muid kunstlikke tehinguid riskipositsiooni sulgemiseks artiklis 38 osutatud kümne päeva jooksul ja uue riskipositsiooni tekitamiseks.

2.  Investeerimisühingul on süsteemid, mis tagavad, et lõikes 1 osutatud ülekandest teatatakse viivitamata pädevatele asutustele.

Artikkel 40 Väljajätmine

1.  Artikli 38 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaldamisel jäetakse välja järgmised riskipositsioonid:

a)  kauplemisportfelli mittekuuluvad riskipositsioonid;

b)  riskipositsioonid, mis arvatakse täielikult maha investeerimisühingu omavahenditest;

c)  teatavad riskipositsioonid, mis tekivad makseteenuste, valuuta-ja väärtpaberitehingute arveldamisel ning rahaülekannete tegemisel;

d)  varad, mis on keskvalitsuste vastu olevad nõuded:

i)  nõuded keskvalitsuste, keskpankade, avaliku sektori üksuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja mitmepoolsetele arengupankade vastu ning selliste isikute poolt tagatud või neile omistatavad nõuded;

ii)   nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu (muud kui punktis i osutatud), mis on nomineeritud ja (kui see on asjakohane) rahastatud laenuvõtja riigi omavääringus;

iii)  Euroopa Majanduspiirkonna riikide piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded;

e)  nõuded kesksete vastaspoolte vastu ja tagatisfondi osamaksed.

2.  Pädevad asutused võivad täielikult või osaliselt jätta artikli 38 lõike 1 kohaldamisel välja järgmised riskipositsioonid:

a)  pandikirjad;

b)  Euroopa Majanduspiirkonna riikide piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded;

c)  riigi võlaväärtpaberites hoitavad likviidsusnõuded, tingimusel et pädeva asutuse kaalutlusõigusel põhineva hinnangu kohaselt on need investeerimisjärgu nõuded;

d)  nõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 72 määratletud tunnustatud börside vastu.

Artikkel 41Erand kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes

1.  Käesoleva osa sätteid ei kohaldata kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes, kui grupisiseste tehingute puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)  teine vastaspool on finantssektoriväline vastaspool;

b)  mõlemad vastaspooled kuuluvad sama konsolideerimise alla;

c)  mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlusi;

d)  tehing aitab hinnangu kohaselt vähendada riske, mis on otseselt seotud finantssektorivälise vastaspoole või asjaomase grupi äritegevuse või finantseerimistegevusega.

2.  Käesoleva artikli kohaldamisel loetakse vastaspooli kuuluvat sama konsolideerimise alla, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:

a)  vastaspooled kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 22;

b)  vastaspooled kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklile 4;

c)  grupi puhul, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis, kaasatakse vastaspooled konsolideerimise alla vastavalt kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mis on tunnistatud samaväärseks IFRSiga vastavalt määruse (EÜ) nr 1569/2007 artiklile 3, või vastavalt kolmanda riigi raamatupidamisstandarditele, mille kasutamine on lubatud vastavalt kõnealuse määruse artiklile 4.

3.  Enne lõikes 1 osutatud erandi kohaldamist teavitab investeerimisühing pädevat asutust.

Pädev asutus lubab erandit kohaldada üksnes juhul, kui kõik lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.

V OSA LIKVIIDSUS

Artikkel 42 Likviidsusnõue

1.  Investeerimisühingul peab olema likviidseid varasid mahus vähemalt kolmandik püsivate üldkulude nõudest, mis on arvutatud vastavalt artikli 13 lõikele 1.

Esimese lõigu kohaldamisel on likviidsed varad järgmised:

a)  komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklites 10–13 ja 15 osutatud varad;

b)  koormamata rahalised vahendid;

b a)  koormamata lühiajalised hoiused krediidiasutuses, mis annavad investeerimisühingule takistamatu juurdepääsu likviidsusele;

b b)  aktsiad, hoidmistunnistused, börsil kaubeldavad fondid, sertifikaadid ja muud sarnased finantsinstrumendid, mille puhul on olemas likviidne turg määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude kohta) artikli 14 tähenduses, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 50 %;

b c)  muud finantsinstrumendid, mille puhul on olemas likviidne turg määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude kohta) artikli 14 tähenduses, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 50 %.

2.  Lõike 1 kohaldamisel võib investeerimisühing, mis vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, arvata likviidsete varade hulka nõuded ostjate vastu ning 30 päeva jooksul saadavad teenus- või komisjonitasud, kui kõnealused nõuded vastavad järgmistele tingimustele:

a)  need moodustavad kuni kolmandiku lõike 1 kohasest miinimumlikviidsusnõudest;

b)  neid ei võeta arvesse üheski täiendavas likviidsusnõudes, mille pädev asutus on kehtestanud seoses ettevõttepõhise riskiga vastavalt direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 36 lõike 2 punktile k;

c)  nende suhtes kohaldatakse väärtuskärbet 50 %.

Artikkel 43Likviidsusnõude ajutine vähendamine

1.  Investeerimisühing võib erandlikel asjaoludel vähendada hoitavate likviidsete varade mahtu. Sellise vähendamise korral teavitab investeerimisühing sellest viivitamata pädevat asutust.

2.  Vastavus artikli 42 lõike 1 kohasele likviidsusnõudele tuleb taastada 30 päeva jooksul pärast algset vähendamist.

2 a.  EBA annab ESMAga konsulteerides suunised, milles täpsustatakse, mida tähendavad erandlikud asjaolud lõike 1 tähenduses.

Artikkel 44Klientidele antud tagatised

Investeerimisühing suurendab oma likviidseid varasid mahus, mis vastab 1,6 %-le klientidele antud tagatiste kogusummast.

VI OSA TEABE AVALIKUSTAMINE INVESTEERIMISÜHINGU POOLT

Artikkel 45Kohaldamisala

1.  Investeerimisühing, mis ei vasta artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, avalikustab käesolevas osas sätestatud teabe samal päeval, mil ta avaldab oma raamatupidamise aastaaruanded.

2.  Investeerimisühing, mis vastab artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja mis emiteerib täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente, avalikustab artiklites 46, 48, 49 ja 50 sätestatud teabe samal päeval, mil ta avaldab oma raamatupidamise aastaaruanded.

3.  Kui investeerimisühing täidab direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artiklis 23 sätestatud nõudeid, avalikustab ta artiklites 47 ja 51 sätestatud teabe.

Investeerimisühing, mis täidab direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artiklis 23 sätestatud nõudeid, avalikustab teabe sellise majandusaasta seisuga, mis järgneb majandusaastale, mil toimus direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 23 lõikes 1 osutatud hindamine.

4.  Investeerimisühing võib kindlaks määrata asjakohase teabekanali või koha, et tulemuslikult täita lõigetes 1 ja 2 osutatud avalikustamisnõudeid. Kogu teave avalikustatakse võimaluse korral ühe teabekanali kaudu või ühes kohas. Kui sama või sarnane teave avalikustatakse kahe või enama teabekanali kaudu, lisatakse sellele igas teabekanalis viide teistele teabekanalitele.

Artikkel 46 Riskijuhtimise eesmärgid ja põhimõtted

Investeerimisühing avalikustab oma riskijuhtimise eesmärgid ja põhimõtted III–V osa iga eraldi riskikategooria kohta vastavalt artiklile 45, sealhulgas kõnealuste riskide juhtimise strateegiad ja menetlused ning juhtorgani poolt heaks kiidetud riskiaruande, kus lühidalt ja konkreetselt kirjeldatakse investeerimisühingu äristrateegiaga seotud üldist riskiprofiili.

Artikkel 47 Juhtimine

Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 45 ettevõttesisese juhtimiskorra kohta järgmise teabe:

a)  juhtorgani liikmete poolt juhatuses hõivatud kohtade arv;

b)  mitmekesisuspoliitika seoses juhtorgani liikmete valikuga, selle eesmärgid ja asjaomased sihid ning see, mil määral on need saavutatud;

c)  kas investeerimisühing on loonud eraldi riskikomitee ja mitu korda see on aastas kohtunud.

Artikkel 48 Omavahendid

1.  Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 45 oma omavahendite kohta järgmise teabe:

a)  esimese taseme põhiomavahendite kirjete, täiendavate esimese taseme omavahendite kirjete ja teise taseme omavahendite kirjete ning investeerimisühingu omavahendite suhtes kohaldatavate filtrite ja mahaarvamiste ning investeerimisühingu auditeeritud finantsaruannetes esitatud bilansi täielik kooskõlastav võrdlus;

b)  investeerimisühingu emiteeritud esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide peamiste tunnuste kirjeldus;

c)  kõigi esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide täielikud tingimused;

d)  eraldi teave kohaldatud usaldatavusfiltrite ja mahaarvamiste laadi ja suuruse kohta ning kirjete kohta, mida ei ole seoses omavahenditega maha arvatud;

e)  kirjeldav teave kõigi piirangute kohta, mida on järgitud omavahendite arvutamisel kooskõlas käesoleva määrusega, ning instrumentide, usaldatavusfiltrite ja mahaarvamiste kohta, mille puhul kõnealuseid piiranguid kasutati.

2.  EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks vormid lõike 1 punktide a, b, d ja e kohase teabe avalikustamiseks.

EBA esitab selle rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 49Kapitalinõuded

Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 45 seoses direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 11 lõikes 1 ja artiklis 22 sätestatud nõuete järgimisega järgmise teabe:

a)  investeerimisühingus praeguste ja edaspidiste tegevuste toetamiseks kasutatava sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise meetodi kokkuvõte;

b)  pädeva asutuse taotluse korral investeerimisühingu sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi tulemus, sealhulgas täiendavate omavahendite koosseis, tuginedes direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 36 lõike 2 punktis a osutatud järelevalvealase läbivaatamise protsessile;

c)  kapitalinõuded, mis on arvutatud eraldi vastavalt igale artikli 15 kohaselt investeerimisühingu suhtes kohaldatavale K-tegurile ja koondvormis, mis põhineb kohaldatavate K-tegurite summal;

d)  artikli 13 kohaselt kindlaks määratud püsivate üldkulude nõue.

Artikkel 50 Varade tootluse avalikustamine

Investeerimisühing avalikustab artiklis 45 osutatud aastaaruandes oma varade tootluse, mille arvutamiseks jagatakse puhaskasum bilansi kogumahuga.

Artikkel 51Tasustamispoliitika ja -tavad

Investeerimisühing avalikustab vastavalt artiklile 45 selliste töötajate kategooriate tasustamispoliitika ja -tavade, sealhulgas sooneutraalsusega seotud aspektide kohta, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, järgmise teabe:

a)  tasustamissüsteemi kõige olulisemad tunnused, sealhulgas muutuvtasu suurus ja sellise tasu maksmise kriteeriumid, instrumentides väljamaksmise põhimõtted, edasilükkamise põhimõtted ja nõudeõiguse tekkimise kriteeriumid;

b)  vastavalt direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 28 lõikele 2 määratud põhitasu ja muutuvtasu vaheline suhe;

c)  kvantitatiivne koondteave tasustamise kohta kõrgema juhtkonna ja selliste töötajate lõikes, kelle tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili, sealhulgas järgmine teave:

i) majandusaastal määratud töötasu, esitatuna eraldi põhi- ja muutuvtasuna (tuues eraldi välja ka püsikomponendid), ning tasu saajate arv;

ii) määratud muutuvtasu summad ja vorm rahalise tasu, aktsiate, aktsiatega seotud instrumentide ja muude liikide kaupa ning eraldi ka ettemakstud ja edasilükatud osa kohta;

iii) eelmiste perioodide eest määratud edasilükatud töötasu jagatuna summaks, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal, ja summaks, millele tekib õigus järgmistel aastatel:

a) edasilükatud töötasu, millele tekib nõudeõigus asjaomasel majandusaastal ja mida on vähendatud töötulemuste alusel;

b) määratud tagatud muutuvtasu asjaomasel majandusaastal ning selle saajate arv;

c) eelmistel perioodidel määratud ülesütlemishüvitised, mis maksti välja asjaomasel majandusaastal;

d) majandusaasta jooksul määratud ülesütlemishüvitiste summad (jagatuna ettemakstud ja edasilükatud summadeks), selliste hüvitiste saajate arv ning suurim ühele isikule makstud hüvitis;

▌ ▌ f)  teave selle kohta, kas investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 30 lõikes 4 sätestatud erandit.

Punkti f kohaldamisel märgivad investeerimisühingud, kelle suhtes sellist erandit kohaldatakse, kas kõnealune erand on tehtud direktiivi (EL) ----/--[investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 30 lõike 4 punkti a või b või mõlema punkti alusel. Samuti peavad nad märkima, milliste tasustamispõhimõtete puhul nad erandit kohaldavad, mitme töötaja suhtes seda kohaldatakse ja kui suur on nende kogutasu (jagatuna põhi- ja muutuvtasuks).

Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see mõjutaks määruse (EL) 2016/679 sätteid.

Artikkel 51 aInvesteerimispoliitika

1.  Investeerimisühingud avalikustavad kooskõlas artikliga 45 oma investeerimispoliitika kohta järgmise teabe:

a)  osalusmäär kõikide otseste ja kaudsete osaluste kohta, mille puhul majanduslik omand ületab 5 % mis tahes liiki hääleõigust andvatest kapitaliväärtpaberitest, mis on esitatud liikmesriikide ja sektorite kaupa;

b)  aktsionäride koosolekutel toimuva hääletamiskäitumise üksikasjalik ülevaade, eriti nende ettepanekute heakskiitmise protsent, mille on esitanud punkti a kohase osalusega üksuste juhtorganid;

c)   volitatud nõustajate teenuste kasutamine;

d)  hääletamisjuhised punkti a kohase osalusega üksuste puhul.

  Punktis b osutatud avalikustamise nõuet ei kohaldata, kui kõigi investeerimisühingu poolt aktsionäride koosolekul esindatavate aktsionäride lepinguline kord ei anna investeerimisühingule luba hääletada nende nimel, välja arvatud juhul, kui aktsionärid annavad selgesõnalised hääletamisjuhised pärast koosoleku päevakorra kättesaamist.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata investeerimisühingute suhtes, mis vastavad direktiivi (EL)----/-- [investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 30 lõikes 4 osutatud kriteeriumidele.

3.  EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks vormid lõike 1 kohase teabe avalikustamiseks. Selleks et vältida lahknevusi käesoleva määruse ja direktiivi (EL) 2017/828 kohaldamisel, võtab EBA kõnealuste tehniliste standardite väljatöötamisel arvesse nimetatud direktiivi artikli 3g sätteid.

  EBA esitab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt… [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

  Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 51 bKeskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud riskid

Alates ... [3 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] avalikustavad investeerimisühingud, mis ei vasta direktiivi (EL) ----/-- [investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 30 lõikes 4 osutatud kriteeriumidele, teabe keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud riskide, füüsiliste riskide ja üleminekuriskide kohta, nagu on määratletud [artikkel 32 a (uus) direktiiv (EL) ----/-- [investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 7c osutatud aruandes.

Esimeses lõigus osutatud teave avalikustatakse esimesel aastal kord aastas ning alates teisest aastast kaks korda aastas.

VII OSA INVESTEERIMISÜHINGU ARUANDLUS

Artikkel 52 Aruandlusnõuded

1.  Investeerimisühing esitab pädevatele asutustele aastaaruande, mis sisaldab teavet järgmise kohta:

a)  omavahendite suurus ja koosseis;

b)  kapitalinõuded;

c)  kapitalinõude arvutused;

d)  tegevuse tase seoses artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustega, sealhulgas bilanss ja tulude jaotus investeerimisteenuste kaupa ning kohaldatav K-tegur;

e)  kontsentratsioonirisk;

f)  likviidsusnõuded.

2.  Erandina lõikest 1 ei pea investeerimisühingud, kes vastavad artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele, esitama punktides e ja f kindlaks määratud teavet.

2 a.  Pädeva asutuse taotluse korral esitab investeerimisühing asjaomasele pädevale asutusele teabe oma juhtorgani või kõrgema juhtkonna iga liikme kogu hüvitispaketi kohta.

3.  EBA töötab ESMAga konsulteerides välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud teabe esitamisel kohaldatavad vormingud, aruandekuupäevad, määratlused ja IT-lahendused, milles võetakse arvesse erinevusi sellise investeerimisühingu esitatava teabe üksikasjalikkuses, kes vastab artikli 12 lõike 1 tingimustele.

EBA töötab esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu välja hiljemalt [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.

Artikkel 53 Aruandlusnõuded investeerimisühingute puhul, kes tegelevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevustega

1.  Investeerimisühingud, kes ei vasta artikli 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kes tegelevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevusega, kontrollivad oma varade kogumahtu iga kuu ja esitavad kõnealuse teabe pädevale asutusele ja EBA-le kord kvartalis.

2.  Kui lõikes 1 osutatud investeerimisühing kuulub gruppi, kuhu kuulub ka üks või mitu teist investeerimisühingut, kes tegelevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud tegevustega, kontrollivad sellised investeerimisühingud oma varade kogumahtu iga kuu ja teavitavad üksteist sellest. Seejärel esitavad kõnealused investeerimisühingud igas kvartalis asjaomastele pädevatele asutustele ja EBA-le koondarvestuses andmed oma koguvarade kohta.

3.  Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud investeerimisühingute keskmine kuine koguvara, mis on arvutatud järjestikuse 12 kuu pikkuse perioodi alusel, ületab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud mis tahes künnist, teavitab EBA kõnealuseid investeerimisühinguid ja pädevaid asutusi, kes on andnud tegevusloa vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile [8a].

4.  EBA töötab ESMAga konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustust esitada asjaomastele pädevatele asutustele teavet, et saaks tõhusalt jälgida direktiivi 2013/36/EL artikli [8a] lõike 1 punktides a ja b sätestatud künniseid.

EBA esitab kõnealuste tehniliste standardite eelnõu komisjonile [1. jaanuariks 2019].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.

VIII OSA

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 54Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktide käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Õigus võtta vastu artikli 4 lõikes 2, artikli 12 lõikes 5, artikli 15 lõikes 5 ja artikli 38 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 4 lõike 2 ja artikli 15 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 55 Rakendusaktid

Artikli 48 lõike 2 kohased avalikustamisvormid ja artikli 52 lõike 2 kohased aruandluseks kasutatavad vormingud, aruandekuupäevad, määratlused ja IT-lahendused võetakse vastu rakendusaktidega artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 56Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2004/10/EÜ[15] loodud Euroopa panganduskomitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011[16] tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

IX OSAÜLEMINEKUSÄTTED, ARUANDED, LÄBIVAATAMISED JA MUUDATUSED

I JAOTISÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 57Üleminekusätted

1.  Artikleid 42–44 ja 45–51 kohaldatakse kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes alates [viis aastat alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast].

2.  Investeerimisühing kohaldab määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotises sätestatud nõudeid viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast või alates artikli 22 lõike 1 punktides b ja c osutatud sätete kohaldamise alguskuupäevast vastavalt [määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükkidele 1a ja 1b kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012) ettepaneku artikli 1 punktiga 84] , olenevalt sellest, kumb on varasem.

3.  Erandina artiklist 11 võivad investeerimisühingud kohaldada [viie aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast] oma kapitalinõuete suhtes järgmisi piiranguid:

a)  kahekordne määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 1. peatüki kohane asjaomane kapitalinõue, kui investeerimisühingu suhtes oleks jätkuvalt kohaldatud kõnealust määrust;

b)  kahekordne käesoleva määruse artikli 13 kohane püsivate üldkulude nõue, kui investeerimisühingut ei olnud enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] olemas;

c)  kahekordne direktiivi 2013/36/EL IV jaotise kohane algkapitali nõue [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] seisuga, kui ettevõtja suhtes kohaldati kuni selle ajani üksnes algkapitali nõuet.

Artikkel 58Erand määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b osutatud ettevõtjate suhtes

Investeerimisühingute suhtes, kes vastavad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunkti b tingimustele ja kes ei ole veel saanud krediidiasutuse tegevusluba vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 8, kohaldatakse jätkuvalt määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2013/36/EL.

II JAOTISARUANDED JA LÄBIVAATAMISED

Artikkel 59 Läbivaatamisklausel

1.  Komisjon vaatab [3 aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist] läbi järgmised elemendid ja esitab nende kohta aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek:

a)  tingimused, mille alusel kvalifitseerub investeerimisühing väikseks ja mitteseotud investeerimisühinguks vastavalt artiklile 12;

b)  meetodid III osa II jaotise ja artikli 38 kohaste K-tegurite mõõtmiseks;

c)  artikli 15 lõike 2 kohased koefitsiendid;

d)  artiklite 42–44 sätted;

e)  III osa II jaotise 4. peatüki 1. jao sätted;

f)  III osa kohaldamine kaubadiilerite ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diilerite suhtes;

f a)  krediidiasutuse mõiste muutmine määruses (EL) nr 575/2013 tulenevalt käesoleva määruse artikli 60 lõike 2 punktist a ja selle võimalikud soovimatud negatiivsed tagajärjed;

f b)  määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 46 ja 47 sätted ning nende vastavusse viimine finantsteenuste samaväärsuse ühtse raamistikuga;

f c)  käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 sätestatud künnised;

f d)  kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise standardite kohaldamine investeerimisühingutele;

f e)  artikli 32 lõike 2 punktis b ja artikli 20 lõike 2 punktis b osutatud tuletisinstrumendi väärtuse mõõtmise meetod ning alternatiivse parameetri ja/või kalibreerimise kasutuselevõtu asjakohasus;

f f)  määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 18 määratletud abiettevõtjate suhtes piirangute mittekohaldamise asjakohasus;

f g)  vajadus töötada välja makrotasandi usaldatavusjärelevalve vahendid, et käsitleda konkreetseid riske, mida investeerimisühingud võiksid kujutada finantsstabiilsusele.

2.  Komisjon esitab [3 aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise algusest] Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

III JAOTISMUUDATUSED

Artikkel 60Määruse (EL) nr 575/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 575/2013 muudetakse järgmiselt.

1.  Pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja investeerimisühingute“.

2.  Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

a)  Punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1) „krediidiasutus“ – ettevõtja, kelle äritegevus koosneb järgmisest:

a)  hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite võtmine avalikkuselt ja oma arvel laenu andmine;

b)  direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevused, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest ning ettevõtja ei ole kaubadiiler, lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja ega kindlustusandja:   

i) ettevõtja varade koguväärtus on üle 30 miljardi euro või

ii) ettevõtja varade koguväärtus ei ületa 30 miljardit eurot ning ettevõtja kuulub gruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevustega ja kelle individuaalne koguvara ei ületa 30 miljardit eurot, varade koguväärtus kokku on üle 30 miljardi euro, või

iii) ettevõtja varade koguväärtus ei ületa 30 miljardit eurot ning ettevõtja kuulub gruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate ettevõtjate, kes tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 ja 6 osutatud tegevustega, varade koguväärtus on üle 30 miljardi euro, kui direktiivi 2013/36/EL artikli 8a kohase tegevusloa andmise eest vastutavad järelevalveasutused ja konsolideeritud järelevalvet teostav asutus järelevalvekolleegiumiga konsulteerides nii otsustab, et käsitleda võimalikke nõuete täitmisest kõrvalehoidumise riske ja võimalikke liidu finantsstabiilsust ohustavaid riske.

Punktide ii ja iii kohaldamisel, kui ettevõtja kuulub kolmanda riigi gruppi, arvestatakse iga liidus tegevusloa saanud kolmanda riigi grupi filiaali varade koguväärtus kõigi gruppi kuuluvate ettevõtjate varade koguväärtuse hulka.

Käesoleva artikli kohaldamisel arvutatakse kõik künnised kõrgeimal konsolideerimistasemel.

b)  Punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) „investeerimisühing“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud isik, kellele on antud tegevusluba kõnealuse direktiivi kohaselt, välja arvatud krediidiasutus;“.

c)  Punkt 3 asendatakse järgmisega:

3)  „„asutus“ – krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2013/36/EL artikli 8 kohaselt, või direktiivi 2013/36/EL artikli 8a lõikes 3 osutatud ettevõtja;“.

d)  Punkt 4 jäetakse välja.

e)  Punkt 26 asendatakse järgmisega:

„26) „finantseerimisasutus” – ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ning kelle põhitegevuseks on osaluste omandamine või tegelemine ühe või mitme direktiivi 2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevusega, sealhulgas investeerimisühingud, finantsvaldusettevõtjad, segafinantsvaldusettevõtjad, investeerimisvaldusettevõtjad, makseasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul) tähenduses ja varahaldusettevõtjad, kuid mitte kindlustusvaldusettevõtjad ega segakindlustusvaldusettevõtjad, nagu need on määratletud direktiivi 2009/138/EL artikli 212 lõike 1 punktis g;“.

f)  Punkt 51 asendatakse järgmisega:

„51) „algkapital“ – direktiivi 2013/36/EL artiklis 12 määratletud omavahendite suurus ja liigid;“.

g)  Lisatakse punkt 145:

„145) „kaubadiiler ja lubatud heitkoguse väärtpaberite diiler“ – ettevõtja, kelle peamine tegevus on üksnes investeerimisteenuste pakkumine või muu tegevus seoses direktiivi 2014/65/EL I lisa C jao punktides 5, 6, 7, 9 ja 10 osutatud kaubatuletisinstrumentidega või kaubatuletislepingutega, punktis 4 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberite tuletisinstrumentidega või punktis 11 osutatud lubatud heitkoguse väärtpaberitega;“.

3.  Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4) Krediidiasutused järgivad VI ja VII osas sätestatud nõudeid individuaalselt.“

b)  Lõige 5 jäetakse välja.

4.  I osa II jaotise 2. peatükki („Usaldatavusnõuete kohane konsolideerimine“) lisatakse artikkel 10a:

„Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmavad liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad ja ELis emaettevõtjana tegutsevad finantsvaldusettevõtjad investeerimisühinguid, kui sellised investeerimisühingud on krediidiasutuse emaettevõtjad.“

5.  Artikli 11 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. ELis emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused ja ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja kontrolli all olevad krediidiasutused täidavad VI osas sätestatud kohustused kõnealuse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideeritud olukorra alusel, kui konsolideerimisgruppi kuulub üks või mitu krediidiasutust või investeerimisühingut, kellele on antud luba tegelemiseks direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 3 ja 6 loetletud investeerimisteenuste osutamise ja seal loetletud tegevustega.“

6.  Artikkel 15 jäetakse välja.

7.  Artikkel 16 jäetakse välja.

8.  Artikkel 17 jäetakse välja.

9.  Artikli 81 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)  krediidiasutus;

ii)  ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest siseriiklikest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)  investeerimisühing;“.

10.  Artikli 82 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tütarettevõtja on üks järgmistest:

i)  krediidiasutus;

ii)  ettevõtja, kelle suhtes tulenevalt kohaldatavatest siseriiklikest õigusaktidest kohaldatakse käesoleva määruse ja direktiivi 2013/36/EL nõudeid;

iii)  investeerimisühing;“.

11.  Artiklit 93 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõige 3 jäetakse välja.

b)  Lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„4. Kui kontroll lõikes 2 osutatud kategooriasse kuuluva krediidiasutuse üle läheb seda varem kontrollinud isikult üle mõnele teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, peab asjaomase krediidiasutuse omavahendite summa ulatuma ette nähtud algkapitali summani.

5. Kahe või enama lõikes 2 osutatud kategooriasse kuuluva krediidiasutuse ühinemise tulemusena tekkiva krediidiasutuse omavahendite summa ei tohi juhul, kui ei ole saavutatud ettenähtud algkapitali summat, langeda allapoole ühinenud krediidiasutuste ühinemise aja summaarsetest omavahenditest.

6. Lõikeid 2 kuni 4 ei kohaldata, kui pädevad asutused leiavad, et krediidiasutuse maksevõime tagamiseks peab olema täidetud lõikes 1 sätestatud nõue.“

12.  III osa I jaotise 1. peatüki 2. jagu jäetakse välja [5 aastat pärast määruse (EL)___/____(investeerimisühinguid käsitlev määrus) kohaldamise algust].

12 a.  Artikli 119 lõige 5 asendatakse järgmisega:

  „5.  Nõudeid finantseerimisasutuste vastu, kellele pädevad asutused on andnud tegevusloa ja kes kuuluvad pädevate asutuste järelevalve alla ning kelle suhtes kohaldatakse usaldatavusnõudeid, mis on usaldusväärsuse poolest võrreldavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega, käsitatakse nõuetena krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu. Käesoleva lõike kohaldamisel peetakse määruses (EL) ----/---- [investeerimisühinguid käsitlev määrus] määratletud usaldatavusnõudeid usaldusväärsuse poolest võrreldavateks krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuetega.“

13.  Artikli 197 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute emiteeritud võlaväärtpaberid, mille väärtpaberitel on reitinguagentuuri antud krediidikvaliteedi hinnang, mille EBA on kooskõlas 2. peatükis sätestatud eeskirjadega, mis käsitlevad krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete riskiga kaalumist, tunnistanud vastavaks krediidikvaliteedi astmele 3 või sellest kõrgemale krediidikvaliteedi astmele;“.

14.  Artikli 202 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Krediidiasutus võib kasutada krediidiasutusi, investeerimisühinguid, kindlustusandjaid ja edasikindlustusandjaid ning ekspordikrediidi agentuure aktsepteeritud kaudse krediidiriski kaitse andjatena, kes kvalifitseeruvad artikli 153 lõikes 3 sätestatud käsitluse kohaldamiseks, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:“.

15.  Artikkel 388 jäetakse välja.

16.  Artikli 456 lõike 1 punktid f ja g jäetakse välja.

17.  Artikli 493 lõige 2 jäetakse välja.

18.  Artikkel 498 jäetakse välja.

19.  Artikli 508 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

Artikkel 61

Määruse (EL) nr 600/2014 muutmine

Määrust (EL) nr 600/2014 muudetakse järgmiselt.

-1)  III jaotise pealkiri asendatakse järgmisega:

  „BÖRSIVÄLISE KAUPLEMISEGA TEGELEVATE KLIENDI KORRALDUSTE SÜSTEEMSETE TÄITJATE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE TEGEVUSE LÄBIPAISTVUS NING KLIENDI KORRALDUSTE SÜSTEEMSETE TÄITJATE HINNASAMMU KORD“

-1 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17 aHinnasammud

Kliendi korralduste süsteemse täitja hinnapakkumised, nendes pakkumistes tehtavad hinnaparandused ja täitmishinnad on kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artiklis 49 sätestatud hinnasammudega.“

-1 b)  Artikli 40 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

  „Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada ning nende osas võidakse kohaldada erandeid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kindlaks määratud asjaoludel ning neid võib otse kohaldada direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c kohase fondivalitseja ja direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b kohase alternatiivse investeerimisfondi valitseja suhtes.“

-1 c)  Artikli 42 lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

  „Sellist keeldu või piirangut võidakse kohaldada ning nende osas võidakse kohaldada erandeid pädeva asutuse poolt kindlaks määratud asjaoludel ning neid võib otse kohaldada direktiivi 2009/65/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c kohase fondivalitseja ja direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti b kohase alternatiivse investeerimisfondi valitseja suhtes.“

1)  Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:

  -a)  lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kolmanda riigi äriühing võib osutada kõikjal liidus asutatud võrdsetele vastaspooltele ja kutselistele klientidele direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao tähenduses investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimistegevusega, mis on loetletud direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 1, 2, 4, 5, 7, 8 või 9, koos kõrvalteenustega või ilma nendeta filiaali asutamata juhul, kui ta on registreeritud kooskõlas artikliga 47 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hallatavas kolmandate riikide investeerimisühingute registris.“

a)  Lõikele 2 lisatakse punkt d:

„d) investeerimisühing on kehtestanud korra ja menetlused, mida on vaja lõike 6a kohase teabe esitamiseks.“

b)  Lisatakse lõige 6a:

„6 a. Kolmandate riikide investeerimisühingud, kes osutavad teenuseid või tegelevad muu tegevusega vastavalt käesolevale artiklile, teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kord aastas järgmisest:

a)  investeerimisühingu poolt liidus osutatud teenuste ja muu tegevuse maht ja ulatus;

b)  punktis a osutatud teenuste ja tegevuste käive ning neile vastavate varade koguväärtus;

c)  kas on võetud investorite kaitse meetmeid ja nende üksikasjalik kirjeldus;

d)  riskijuhtimispõhimõtted ja -kord, mida investeerimisühing kohaldab punktis a osutatud teenuste ja tegevuste puhul.“

c)  lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks teave, mille registreerimist taotlev kolmanda riigi äriühing peab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele lõike 4 kohases registreerimistaotluses esitama, ja teave, mis tuleb esitada vastavalt lõikele 6a.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [kuupäev].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

d)  Lisatakse lõige 8:

„8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks vorming, milles tuleb esitada lõikes 4 osutatud registreerimistaotlus ja lõikes 6a osutatud teave.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [kuupäev].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

2)   Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

a)  Lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon võib vastavalt artiklis 50 sätestatud menetlusele võtta seoses kolmanda riigiga vastu otsuse, milles märgitakse, et kõnealuse kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab järgmise:

a)  kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud investeerimisühingud täidavad õiguslikult siduvaid usaldatavus-, organisatsioonilisi, sisekontrolli- ja äritegevusnõudeid, mille mõju on samaväärne selliste nõuete mõjuga, mis on sätestatud käesolevas määruses, direktiivis 2013/36/EL, määruses (EL) nr 575/2013, direktiivis (EL)----/-- [investeerimisühinguid käsitlev direktiiv], määruses (EL) ----/---- [investeerimisühinguid käsitlev määrus] ja direktiivis 2014/65/EL ning kõnealuste määruste ja direktiivide alusel vastu võetud rakendusaktides;

b)  kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud investeerimisühingute üle tehakse tõhusat järelevalvet ja nende suhtes võetakse tõhusaid jõustamismeetmeid, et tagada õiguslikult siduvate usaldatavus-, organisatsiooniliste, sisekontrolli- ja äritegevusnõuete täitmine, ja

c)  kõnealuse kolmanda riigi õigusraamistikuga nähakse ette tulemuslik samaväärne süsteem kolmanda riigi õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingute tunnustamiseks.

Kui teenused ja tegevused, mida kolmanda riigi investeerimisühingud võivad esimeses lõigus osutatud otsuse vastuvõtmise järel liidus osutada ja teostada, on liidu jaoks tõenäoliselt süsteemselt olulised, võib esimeses lõigus osutatud õiguslikult siduvate usaldatavus-, organisatsiooniliste, sisekontrolli- ja äritegevusnõuete mõju pidada samaväärseks kõnealuses lõigus osutatud õigusaktides sätestatud nõuete mõjuga alles pärast üksikasjalikku ja põhjalikku hindamist. Selle hindamise jaoks komisjon hindab ja võtab ▌arvesse ka asjaomase kolmanda riigi ja liidu järelevalvealase tegevuse lähendamist.

Esimeses lõigus osutatud otsuse vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse seda, kas kolmas riik on liidu asjaomase poliitika alusel määratletud kui maksustamise seisukohast koostööd mittetegev jurisdiktsioon või direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõike 2 kohaselt kui suure riskiga kolmas riik.“

b)  Lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c) järelevalvetegevuse koordineerimise menetlused, sealhulgas uurimised ja kohapealsed kontrollid.“

b a)  lisatakse järgmine lõige:

„2a. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse tingimusi, mis peavad teenuste ja tegevuste puhul olema täidetud, et teenuseid ja tegevusi saaks pidada liidu jaoks tõenäoliselt süsteemselt olulisteks.“

b b)  Lõige 4 asendatakse järgmisega:

  „4. Kui komisjon võtab vastavalt artiklis 50 sätestatud menetlusele vastu otsuse, millega tunnistatakse kehtetuks käesoleva artikli lõike 1 kohane komisjoni otsus asjaomase kolmanda riigi suhtes, ei või kolmanda riigi äriühing artikli 46 lõike 1 kohaseid õiguseid enam kasutada.“

c)  Lisatakse lõige 5:

„5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib regulatiivseid ja järelevalvealaseid suundumusi, jõustamistavasid ja muid asjakohaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kelle kohta on komisjon vastavalt lõikele 1 võtnud vastu samaväärsusotsused, et kontrollida, kas tingimused, mille alusel kõnealused otsused tehti, on jätkuvalt täidetud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab tulemuste kohta komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal ▌aruande.“

c a)  Lisatakse lõige 5a:

„5a. Komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile loetelu samaväärsuse kinnitamise, peatamise või tühistamise otsuste kohta, sealhulgas selgituse kõnealuste otsuste põhjuste kohta.”

Artikkel 62Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine

Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse järgmiselt.

1)   Artikli 4 lõikele 2 lisatakse punkt v:

„v) määruse (EL) ----/---- [investeerimisühinguid käsitlev määrus] ja direktiivi (EL)----/-- [investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] puhul direktiivi (EL)----/-- [investeerimisühinguid käsitlev direktiiv] artikli 3 punktis 5 määratletud pädevad asutused.“

X OSA LÕPPSÄTTED

Artikkel 63Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

1.  Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Käesolevat määrust hakatakse kohaldama [18 kuud pärast selle jõustumist].

2 a.  Piiramata lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse artikli 61 lõike 1 punkti -1 alates... [20 päeva pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas].

3.  Investeerimisühingute suhtes usaldatavusnõuete kohaldamisel käsitatakse muudes liidu õigusaktides olevaid viiteid määrusele (EL) nr 575/2013 viidetena käesolevale määrusele.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

• [1]    [ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].
• [2]    [ELT C 0, 0.0.0000, lk 0. / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata].
• [3] ^* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [4]   ELT C […], […], lk […].
• [5]   ELT C […], […], lk […].
• [6]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436).
• [7]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337).
• [8]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1–44).
• [9]   Komisjoni 4. septembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/488, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 241/2014 seoses äriühingute püsivatel üldkuludel põhinevate omavahendite nõuetega (ELT L 78, 24.3.2015, lk 1).
• [10]   Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise määra, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandluse ja avalikustamise nõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012.
• [11]   Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 1–36).
• [12]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
• [13]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
• [14]    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1).
• [15]   Komisjoni 5. novembri 2003. aasta otsus 2004/10/EÜ Euroopa panganduskomitee loomise kohta (ELT L 3, 7.1.2004, lk 36).
• [16]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Investeerimisühingute usaldatavusnõuded
Viited	COM(2017)0790 – C8-0453/2017 – 2017/0359(COD)
EP-le esitamise kuupäev	20.12.2017
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ECON 18.1.2018
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	DEVE 18.1.2018	BUDG 18.1.2018	ITRE 18.1.2018	JURI 18.1.2018
	AFCO 18.1.2018
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	DEVE 31.1.2018	BUDG 24.1.2018	ITRE 23.1.2018	JURI 24.1.2018
	AFCO 26.2.2018
Raportöörid nimetamise kuupäev	Markus Ferber 23.1.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	16.5.2018	19.6.2018
Vastuvõtmise kuupäev	24.9.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	33 8 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pervenche Berès, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Barbara Kappel, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Anne Sander, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Steven Woolfe, Marco Zanni, Esther de Lange
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Doru-Claudian Frunzulică, Ramón Jáuregui Atondo, Jeppe Kofod, Marcus Pretzell, Romana Tomc, Lieve Wierinck, Roberts Zīle, Sophia in ‘t Veld
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Julia Pitera, Sabine Verheyen
Esitamise kuupäev	27.9.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

33	+
ALDE	Sophia in 't Veld, Lieve Wierinck
ECR	Sander Loones, Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Roberts Zīle
ENF	Barbara Kappel
PPE	Markus Ferber, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Werner Langen, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Julia Pitera, Anne Sander, Romana Tomc, Tom Vandenkendelaere, Sabine Verheyen, Esther de Lange
S&D	Pervenche Berès, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Doru-Claudian Frunzulică, Roberto Gualtieri, Ramón Jáuregui Atondo, Jeppe Kofod, Olle Ludvigsson, Pedro Silva Pereira
Verts/ALE	Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun

8	–
EFDD	Bernard Monot, Marco Valli
ENF	Marcus Pretzell, Marco Zanni
GUE/NGL	Marisa Matias, Martin Schirdewan, Miguel Viegas
NI	Steven Woolfe

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu