RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

16.10.2018 - (COM(2018)0144 – C8-0124/2018 – 2018/0070(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Julie Girling
(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 104)


Menetlus : 2018/0070(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0336/2018

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2018)0144 – C8-0124/2018 – 2018/0070(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0144),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0124/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamust[1],

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[2],

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 10. septembri 2018. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit (A8-0336/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Konventsiooni sätete liidu tasandil rakendamisel on vaja tagada kooskõla ja sidusus 19. detsembril 2002 liidus heaks kiidetud, teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooniga4 ning 1. veebruaril 1993 liidus heaks kiidetud, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooniga5. Kõnealune kooskõla ja sidusus tuleks tagada ka 6. veebruaril 2006 Dubais Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esimesel rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil vastu võetud, kemikaalide kasutamist käsitleva rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) rakendamises ja edasises väljatöötamises osalemisel.

(5)  Konventsiooni sätete liidu tasandil rakendamisel on vaja tagada kooskõla ja sidusus 19. detsembril 2002 liidus heaks kiidetud, teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooniga4, 1. veebruaril 1993 liidus heaks kiidetud, ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise kontrolli käsitleva Baseli konventsiooniga5 ning 11. mail 2017 liidus heaks kiidetud Minamata elavhõbedakonventsiooniga5a. Kõnealune kooskõla ja sidusus tuleks tagada ka 6. veebruaril 2006 Dubais Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni esimesel rahvusvahelisel kemikaalide käitlemise konverentsil vastu võetud, kemikaalide kasutamist käsitleva rahvusvahelise strateegilise lähenemisviisi (SAICM) rakendamises ja edasises väljatöötamises osalemisel.

_________________

_________________

4 ELT L 63, 6.3.2003, lk 29.

4 ELT L 63, 6.3.2003, lk 29.

5 EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.

5 EÜT L 39, 16.2.1993, lk 3.

 

5a ELT L 142, 2.6.2017, lk 4.

Selgitus

Püsivate orgaaniliste saasteainete määruse seisukohast on Minamata konventsiooni sätted väga tähtsad. Seetõttu tuleb põhjendustes osutada sellele konventsioonile.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Aegunud või hooletult käideldavad püsivate orgaaniliste saasteainete varud võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise kaudu. Seepärast on asjakohane võtta vastu selliste varude käitlemise eeskirjad, mis on konventsioonis sätestatud eeskirjadest rangemad. Keelatud ainete varusid tuleks käidelda jäätmetena, selliste ainete varudest aga, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning teostada nende üle nõuetekohast järelevalvet. Eelkõige tuleks esimesel võimalusel käidelda jäätmetena olemasolevaid varusid, mis koosnevad keelatud püsivatest orgaanilistest saasteainetest või sisaldavad selliseid aineid.

(10)  Aegunud või hooletult käideldavad püsivate orgaaniliste saasteainete varud võivad keskkonda ja inimeste tervist tõsiselt ohustada, näiteks pinnase ja põhjavee saastamise kaudu. Seepärast on asjakohane võtta vastu selliste varude käitlemise eeskirjad, mis on konventsioonis sätestatud eeskirjadest rangemad. Keelatud ainete varusid tuleks käidelda jäätmetena, selliste ainete varudest aga, mille tootmine ja kasutamine on veel lubatud, tuleks ametiasutusi teavitada ning teostada nende üle nõuetekohast järelevalvet. Eelkõige tuleks esimesel võimalusel käidelda jäätmetena olemasolevaid varusid, mis koosnevad keelatud püsivatest orgaanilistest saasteainetest või sisaldavad selliseid aineid. Kui tulevikus keelatakse ka muid aineid, tuleks ka nende varud viivitamata hävitada ja uusi varusid ei tohiks tekitada. Teatavate liikmesriikide probleemide lahendamiseks tuleks olemasolevate liidu rahastamisvahendite varal anda piisavat rahalist ja tehnilist abi.

Selgitus

Algne tekst tuleks alles jätta, kuid seda tuleks veidi ajakohastada.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Kooskõlas protokolli ja konventsiooniga tuleks kindlaks teha tööstuslike protsesside soovimatu kõrvalsaadusena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused ja neid võimalikult kiiresti vähendada; lõppeesmärk on need võimaluse korral elimineerida. Kõnealuste heitkoguste pidevaks kulutõhusaks vähendamiseks tuleks rakendada ja edendada asjakohaseid riiklikke tegevuskavasid, mis hõlmavad kõiki, sealhulgas kehtivates liidu õigusaktides sätestatud allikaid ja meetmeid. Selleks tuleks konventsiooni raames välja töötada sobivad vahendid.

(11)  Kooskõlas protokolli ja konventsiooniga tuleks kindlaks teha tööstuslike protsesside soovimatu kõrvalsaadusena tekkivate püsivate orgaaniliste saasteainete heitkogused ja neid võimalikult kiiresti vähendada; lõppeesmärk on need võimaluse korral elimineerida. Kõnealuste heitkoguste pidevaks kulutõhusaks vähendamiseks tuleks võimalikult ruttu rakendada ja edendada asjakohaseid riiklikke tegevuskavasid, mis hõlmavad kõiki, sealhulgas kehtivates liidu õigusaktides sätestatud allikaid ja meetmeid. Selleks tuleks konventsiooni raames välja töötada sobivad vahendid.

Selgitus

Muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla praegu kehtiva tekstiga, kuna komisjoni ettepanekust oli fraas „võimalikult ruttu“ välja jäetud.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  On vaja tagada käesoleva määruse tehniliste ja haldusaspektide tõhus koordineerimine ja haldamine liidu tasandil. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) on pädevus ja kogemused kemikaalidega seotud liidu õigusaktide ja kemikaale käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ja amet täitma ülesandeid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise haldus-, tehniliste ja teaduslike aspektidega, samuti teabevahetusega. Ameti roll peaks hõlmama tehniliste toimikute ettevalmistamist ja läbivaatamist, sealhulgas arutelu sidusrühmadega, ning selliste arvamuste koostamist, mille alusel komisjon võib otsustada, kas esitada ettepanek aine loetlemiseks püsiva orgaanilise saasteainena konventsioonis või protokollis. Peale selle peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet tegema koostööd, et tõhusalt täita konventsioonist tulenevaid liidu rahvusvahelisi kohustusi.

(15)  On vaja tagada käesoleva määruse tehniliste ja haldusaspektide tõhus koordineerimine ja haldamine liidu tasandil. Määrusega (EÜ) nr 1907/2006 asutatud Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet“) on pädevus ja kogemused kemikaalidega seotud liidu õigusaktide ja kemikaale käsitlevate rahvusvaheliste lepingute rakendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid ja amet täitma ülesandeid, mis on seotud käesoleva määruse rakendamise haldus-, tehniliste ja teaduslike aspektidega, samuti teabevahetusega. Ameti ülesannete hulka peab kuuluma tehniliste toimikute ettevalmistamine ja läbivaatamine, sealhulgas arutelu sidusrühmadega, ning selliste arvamuste koostamine, mille alusel komisjon otsustab, kas esitada ettepanek aine loetlemiseks püsiva orgaanilise saasteainena konventsioonis või protokollis. Peale selle peaksid komisjon, liikmesriigid ja amet tegema koostööd, et tõhusalt täita konventsioonist tulenevaid liidu rahvusvahelisi kohustusi.

Selgitus

Euroopa Kemikaaliametile tuleb anda täielik õigus üksikasjalikult hinnata, kas Stockholmi konventsiooni loetellu lisamine on konkreetse aine puhul kõige sobivam riskijuhtimismeede, et ta saaks komisjoni ja nõukogu piisavalt toetada, kui need teevad loetelu täiendamise kohta ettepanekuid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Konventsioonis on sätestatud, et iga osaline koostab vajaduse korral kava oma konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks ning püüab seda rakendada. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalusi osaleda kõnealuste rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises. Kuna liidul ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada nii riiklikul kui ka liidu tasandil. Tuleks edendada koostööd ja teabevahetust komisjoni, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel.

(16)  Konventsioonis on sätestatud, et iga osaline koostab vajaduse korral konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks kava, püüab seda rakendada ja edastab selle võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] osaliste konverentsile. Liikmesriigid peaksid andma üldsusele võimalusi osaleda kõnealuste rakenduskavade koostamises, rakendamises ja ajakohastamises. Kuna liidul ja liikmesriikidel on selles suhtes jagatud pädevus, tuleks rakenduskavad koostada nii riiklikul kui ka liidu tasandil. Tuleks edendada koostööd ja teabevahetust komisjoni, ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahel.

Selgitus

Vt Stockholmi konventsiooni artiklit 7, milles on sätestatud, et iga konventsiooniosaline „saadab oma rakenduskava konventsiooniosaliste konverentsile kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil konventsioon tema suhtes jõustub“.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud aineid tuleks lubada toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena üksnes juhul, kui asjaomasesse lisasse on kantud sellekohane selgesõnaline märkus ja tootja kinnitab asjaomasele liikmesriigile, et asjaomast ainet toodetakse ja kasutatakse üksnes rangelt ohjatud tingimustes.

(17)  Käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud aineid tuleks lubada toota ja kasutada suletud süsteemis kasutatava piiratud kasutuskohaga vaheainena üksnes juhul, kui asjaomasesse lisasse on kantud sellekohane selgesõnaline märkus ja tootja kinnitab asjaomasele liikmesriigile, et asjaomast ainet toodetakse ja kasutatakse üksnes rangelt ohjatud tingimustes, st et keskkonnale ega inimeste tervisele ei teki suurt ohtu ja tehniliselt teostatavad alternatiivid puuduvad.

Selgitus

Muudatusettepanek on esitatud selleks, et teha põhjenduses samasugused muudatused, nagu on muudatusettepanekute kohaselt kavas teha artikli 4 lõike 3 punktides b ja d.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada nimetatud lepingute teiste osalistega. Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osalised.

(18)  Kooskõlas konventsiooni ja protokolliga tuleks teavet püsivate orgaaniliste saasteainete kohta jagada nimetatud lepingute teiste osalistega. Samuti tuleks edendada teabevahetust kolmandate riikidega, kes ei ole kõnealuste lepingute osalised. Ühtlasi on konventsioonis nõutud, et iga konventsiooniosaline seab eesmärgiks asjakohaste strateegiate väljatöötamise, et kindlaks teha alad, mis on püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud, ja 2020. aastani kehtiva liidu seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt on liit ja selle liikmesriigid kohustatud tegema saastunud alade seisundi parandamiseks suuremaid pingutusi.

Selgitus

Muudatusettepanekuga viiakse põhjendus kooskõlla muudatusettepanekutega, mis on tehtud artikli 11 lõigete 2 ka 3 kohta.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Kuna üldsuse teadlikkus ohtudest, mis tulenevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade tervisele ning keskkonnale, eriti arengumaades, on sageli puudulik, vajatakse ulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust ja tagada üldsuse parem arusaamine piirangute ja keeldude põhjustest. Kooskõlas konventsiooniga tuleks vajaduse korral edendada ja soodustada kõnealuseid aineid käsitlevate üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide elluviimist, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul, ning tööliste, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist.

(19)  Kuna üldsuse teadlikkus ohtudest, mis tulenevad püsivatest orgaanilistest saasteainetest praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade tervisele ning keskkonnale, eriti arengumaades, on sageli puudulik, vajatakse ulatuslikku teavet, et suurendada ettevaatlikkust ja tagada üldsuse parem arusaamine piirangute ja keeldude põhjustest. Kooskõlas konventsiooniga tuleks vajaduse korral edendada ja soodustada kõnealusete ainete tervise- ja keskkonnamõju käsitlevate üldsuse teadlikkuse suurendamise programmide elluviimist, eriti kõige haavatavamate rühmade puhul, ning tööliste, teadlaste, koolitajate ning tehnilise ja juhtivpersonali koolitamist. Liit peaks rakendama keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni konventsiooni (Århusi konventsioon), mille liit kiitis heaks 17. veebruaril 20051a, ning tagama sellega teabe kättesaadavuse ja üldsuse osalemise.

 

_________________

 

1a ELT L 124, 17.5.2005, lk 1.

Selgitus

Keskkonnainfo kättesaadavust ja üldsuse osalemist puudutavat Århusi konventsiooni tuleb järgida ja rakendada. Seda on vaja, et üldsus oleks kooskõlas Stockholmi konventsiooni artikliga 10 („Avalik teave, teadlikustamine ja haridus“) paremini informeeritud ja osaleks rohkem. Stockholmi konventsiooni artiklis 10 on osutatud ka püsivate orgaaniliste saasteainete tervise- ja keskkonnamõjust ning nende alternatiividest teavitamise programmidele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j)  suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine – aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see üheks või mitmeks muuks aineks ning mille tootmine ja üheks või mitmeks muuks aineks muundamine toimuvad samas asukohas rangelt ohjatud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud.

j)  suletud süsteemis kasutatav piiratud kasutuskohaga vaheaine – aine, mis on toodetud ja mida tarbitakse või kasutatakse keemiliseks töötlemiseks eesmärgiga muundada see mõneks teiseks aineks (edaspidi „süntees“) ning mille tootmine ja üheks või mitmeks teiseks aineks muundamine toimub sünteesi teel samas asukohas, sealhulgas asukohas, mida käitavad üks või mitu juriidilist isikut, rangelt ohjatud tingimustes, mille puhul vaheaine on kogu kasutustsükli vältel tehniliste vahendite abil rangelt eraldatud.

Selgitus

Kooskõla REACHi määruse artikli 3 punktiga 15, milles on „vaheaine“ määratletud kui „aine, mida toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga muuta see aine mõneks teiseks aineks (edaspidi „süntees“)“.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  tootja tõendab, et aine muundatakse tootmisprotsessis üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused;

b)  tootja tõendab, et aine muundatakse tootmisprotsessis üheks või mitmeks teiseks aineks, millel puuduvad püsiva orgaanilise saasteaine omadused, et aine tootmise ega kasutamise ajal ei puutu selle aine suure kogusega eeldatavasti kokku ei inimesed ega keskkond, mis on tõendatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1272/20081a selle suletud süsteemi kohta koostatud hinnanguga, ja et käesoleva määruse I lisa A osas või II lisa A osas loetletud ainete kasutamisele ei ole tehniliselt teostatavaid alternatiive;

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

Selgitus

Stockholmi konventsioonis on sätestatud, et püsivate orgaaniliste saasteainete tootjad peavad võtma endale ülesande vähendada oma toodete põhjustatud negatiivset tervise- ja keskkonnamõju ja andma kasutajatele, valitsustele ja avalikkusele teavet nende kemikaalide ohtlike omaduste kohta. See põhimõte peaks kehtima ka püsivate orgaaniliste saasteainete kasutajate puhul. Muudatusettepanek on kooskõlas määruse 2017/852 (elavhõbeda kohta ) artikliga 4. Püsivate orgaaniliste saasteainete määrus tuleks viia Stockholmi konventsiooni ja hiljuti vastu võetud liidu õigusaktidega kooskõlla.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Valdaja käitleb kõnealuseid varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil.

Valdaja käitleb kõnealuseid varusid ohutul, tõhusal ja keskkonnasäästlikul viisil kooskõlas künniste ja nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/18/EL1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL1b, kui need on kohaldatavad.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

Selgitus

Direktiivi 2012/18/EL kohaldatakse ka ohtlike ainete suhtes, mis kuuluvad püsivate orgaaniliste saasteainete määruse kohaldamisalasse. Seetõttu tuleks käesolevas määruse ettepanekus osutada selle direktiivi nõuetele.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Käesolevas artiklis osutatud teabe esitamiseks kasutatakse koode, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2150/20021a.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).

Selgitus

Kuna püsivate orgaaniliste saasteainete varusid tuleb käidelda jäätmetena ja et tagada kooskõla jäätmekäitlusmääruse ettepaneku artikliga 7, võib seoses käesolevas artiklis nõutud teabe esitamise korraga olla kasulik osutada jäätmestatistikat käsitlevale määrusele (EÜ) nr 2150/2002.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Hinnates ettepanekuid uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL17 kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine.

3.  Hinnates ettepanekuid uute rajatiste ehitamiseks või selliste olemasolevate rajatiste oluliseks muutmiseks, milles kasutatavate protsesside käigus satub keskkonda III lisas loetletud kemikaale, kaaluvad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL17 kohaldamist piiramata esmajärjekorras alternatiivseid protsesse, meetodeid ja tavasid17a, millel on sarnane kasutegur, kuid millega hoitakse ära III lisas loetletud ainete teke ja keskkonda sattumine.

_________________

_________________

 

29a Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsioon (2008). Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni artiklis 5 ja C lisas osutatud parima võimaliku tehnika suunised ja parimate keskkonnatavade esialgsed juhised. Püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni sekretariaat Genfis. http://www.pops.int/Implementation/BATandBEP/BATBEPGuidelinesArticle5/tabid/187/Default.aspx

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

Selgitus

Lõikesse 3 tuleb lisada viide Stockholmi konventsiooni parima võimaliku tehnika ja parimate keskkonnatavade suunistele, milles on toodud alternatiivsed võimalused, kuidas vältida selliste jäätmete põletamist, mis sisaldavad dioksiine tekitavaid püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Neid alternatiive ei ole nimetatud üheski ELi dokumendis. Viite eesmärk on Stockholmi konventsiooni paremini rakendada ja selgitada selles sätestatud kohustusi.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Komisjon võib vajaduse korral võtta rakendusaktidega vastu lisameetmeid seoses käesoleva artikli rakendamisega, võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale. Eelkõige võib komisjon kindlaks määrata, millise teabe peab liikmesriik lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt esitama. Selliste meetmete üle otsustatakse kooskõlas artikli 20 lõikes 2 sätestatud nõuandemenetlusega.

6.  Komisjon võib vajaduse korral võtta vastu rakendusakte, kus määratakse kindlaks, millises vormis peab liikmesriik lõike 4 punkti b alapunkti iii kohase teabe esitama, võttes seejuures arvesse tehnika arengut ning asjakohaseid rahvusvahelisi suuniseid ja otsuseid, samuti kõiki lube, mille liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus on andnud vastavalt lõikele 4 ja V lisale. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on määrata vastavalt asjakohasele Euroopa Kohtu kohtupraktikale selgelt ja täpselt kindlaks, milleks komisjonile rakendamisvolitused antakse.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  annab komisjonile taotluse korral tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele;

(c)  annab komisjonile taotluse korral usaldusväärset tehnilist ja teaduslikku abi ja teavet seoses ainetega, mis võivad vastata konventsiooni või protokolli loetellu kandmise kriteeriumidele, sh uute püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise ja kasutamise ärahoidmise kohta ning praegu kasutatavate pestitsiidide või tööstuskemikaalide hindamise kohta;

Selgitus

Viide Stockholmi konventsiooni artikli 3 lõigetele 3 ja 4. Loetellu kandmine peab vastavalt konventsioonis kindlaks määratud korrale põhinema ainult teaduslikel tõenditel. Muude kaalutluste, nt sotsiaal-majanduslike analüüside tõttu võidakse teaduslikku alust alahinnata ja seetõttu ei tehta neid selle artikli kohaselt, eriti seetõttu, et konventsiooni eksperdirühm (POPRC) on oma hinnangus need juba teinud.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kõik andmed, mis on vastavalt artikli 4 lõikele 2 või 3, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iii, artikli 9 lõikele 2 või artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadavad. Amet teeb mittekonfidentsiaalse teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle teabe jagamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu;

(f)  koondab, registreerib, töötab läbi ning teeb komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks kõik andmed, mis on vastavalt artikli 4 lõikele 2 või 3, artiklile 5, artikli 7 lõike 4 punkti b alapunktile iii, artikli 9 lõikele 2 või artikli 13 lõikele 1 ametile esitatud või kättesaadavad. Amet teeb mittekonfidentsiaalse teabe oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hõlbustab selle teabe jagamist asjakohaste teabeplatvormide, näiteks artikli 13 lõikes 2 osutatud platvormi kaudu;

Selgitus

Teabe hulka, mille jaoks amet peab registri looma, tuleks sõnaselgelt lisada ka artiklis 5 osutatud teave. Peale selle tuleks kogu see teave avaldada, kuid komisjoni ettepaneku itaaliakeelses versioonis ei ole see selgelt sõnastatud.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Amet alustab artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi ning tehniliste ja teaduslike suuniste andmist ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Selgitus

Kavandatud suuniste jaoks tuleks kokku leppida kindel tähtaeg, tagamaks et kõik liikmesriigid täidaksid nõudmised võimalikult lühikese aja jooksul.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjon korraldab liikmesriikidega teabevahetuse riigi tasandil võetud meetmete kohta, mille eesmärk on teha kindlaks püsivate orgaaniliste saasteainetega saastatud alad ja neid hinnata ning leevendada suurt ohtu, mida selline saaste võib endast kujutada inimeste tervisele ja keskkonnale.

Selgitus

Konventsiooni artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et „iga konventsiooniosaline (...) a) töötab välja asjakohased strateegiad, et määratleda varud, mis koosnevad (...) kemikaalist või sisaldavad seda“. Seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohaselt on EL kohustatud saastatud alade seisundit parandama. Paljudes liikmesriikides on määratlemine ja parandamine seni tegemata. Muudatusettepanek on kooskõlas määruse 2017/852 (elavhõbeda kohta ) artikliga 15. Ka käesolev määrus tuleks viia Stockholmi konventsiooni ja hiljuti vastu võetud liidu õigusaktidega kooskõlla.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ19 kohaldamist, ei käsitata lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet konfidentsiaalsena. Komisjon, amet ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega teavet, kaitsevad mis tahes konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu õigusnormidega.

3.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ19 kohaldamist, ei käsitata inimeste tervist ja ohutust ning keskkonda käsitlevat teavet konfidentsiaalsena. Komisjon, amet ja liikmesriigid, kes vahetavad kolmandate riikidega muud teavet, kaitsevad mis tahes konfidentsiaalset teavet kooskõlas liidu õigusnormidega.

_________________

_________________

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liit tagab, et teave on kättesaadav ja kogu rakendusjärelevalves osaleb ka üldsus.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles määratakse täpsemalt kindlaks lõike 1 kohaselt esitatav miinimumteave, sealhulgas lõike 1 punktis f osutatud näitajad, kaardid ja liikmesriikide ülevaated. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

5.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks lõike 1 kohaselt esitatava teabe vorm, sealhulgas lõike 1 punktis f osutatud näitajad, kaardid ja liikmesriikide ülevaated. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on selgitada, et teabe sisu määratakse kindlaks alusaktis ning komisjonile antakse rakendamisvolitused, tagamaks et liikmesriigid koostavad artikli 13 lõikes 1 osutatud aruande ühtsel viisil.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [...].

2.  Artikli 4 lõikes 3, artikli 7 lõikes 5 ja artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab volituste delegeerimise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Selgitus

Volitusi ei saa komisjonile delegeerida määramata ajaks. Euroopa Parlamendil ja nõukogul peab komisjonile delegeeritud volituste üle olema poliitiline kontroll.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjoni abistab kõigis käesoleva määrusega seotud küsimustes määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee.

1.  Komisjoni abistab

 

a)  määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 alusel loodud komitee seoses artikli 13 lõikes 5 osutatud küsimuste rakendamisega, välja arvatud selles osas, mis puudutab rakendusakte, milles sätestatakse artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud teabe vorm seoses artikli 7 kohaldamisega, ja artikli 13 lõike 1 punkti b selles osas, mis puudutab artikli 5 lõike 2 ja artikli 7 lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt saadud teavet; ning

 

b)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ1a artikli 39 alusel moodustatud komitee selliste küsimuste rakendamisel, millele on osutatud artikli 7 lõike 6 ja artikli 13 lõike 5 selles osas, mis puudutab rakendusakte, milles sätestatakse artikli 13 lõike 1 punktis a osutatud teabe vorm seoses artikli 7 kohaldamisega, ja artikli 13 lõike 1 punkti b selles osas, mis puudutab artikli 5 lõike 2 ja artikli 7 lõike 4 punkti b alapunkti iii kohaselt saadud teavet.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, p. 3).

Selgitus

Jäätmekomitee ja REACHi komitee pädevus tuleks ka edaspidi lahus hoida.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – A osa – tabel – rida 17

 

Komisjoni ettepanek

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

1336-36-3 ja muud

215-648-1 ja muud

Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ kohaldamist, on käesoleva määruse jõustumise ajaks kasutusele võetud toodete kasutamine lubatud.

 

 

 

Liikmesriigid teevad kindlaks ja kõrvaldavad kasutuselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2025 seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid ja muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3.

Muudatusettepanek

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

1336-36-3 ja muud

215-648-1 ja muud

Ilma et see piiraks direktiivi 96/59/EÜ kohaldamist, on käesoleva määruse jõustumise ajaks kasutusele võetud toodete kasutamine lubatud.

 

 

 

Liikmesriigid püüavad teha kindlaks ja kõrvaldavad kasutuselt niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 31. detsembriks seadmed (nt transformaatorid, kondensaatorid ja muud jääkvedelikke sisaldavad mahutid), mis sisaldavad PCBsid üle 0,005 % ja mahus üle 0,05 dm3.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga viiakse tekst kooskõlla Stockholmi konventsiooniga.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – A osa – rida 24 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

Muudatusettepanek

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

Bis(pentabromofenüül)eeter (dekabromodifenüüleeter, deka-BDE)

1163-19-5

214-604-9

1.  Käesoleva kande puhul kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punkti b deka-BDE suhtes, mille kontsentratsioon on 10 mg/kg (0,001 massiprotsenti) või vähem ja mis esineb ainena, segudes, toodetes või toodete põlemist aeglustavates osades.

 

 

 

2.  Erandkorras võib lubada deka-BDEsid toota, turule lasta ja kasutada

 

 

 

a)   enne 2. märtsi 2027 selliste õhusõidukite valmistamisel, mille jaoks on tüübikinnitust taotletud enne jõustumiskuupäeva ja mille jaoks see on saadud enne detsembrit 2022;

 

 

 

b)  varuosade valmistamisel ühele järgnevatest:

 

 

 

i)  enne 2. märtsi 2027 toodetud õhusõidukile, mille jaoks on tüübikinnitust taotletud enne jõustumiskuupäeva ja mille jaoks see on saadud enne detsembrit 2022, kuni selliste õhusõidukite kasutusaja lõpuni;

 

 

 

ii)  mootorsõidukitele, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ kohaldamisalasse ja mis on toodetud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], kas kuni aastani 2036 või selliste mootorsõidukite kasutusaja lõpuni, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

 

 

 

3.  Lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud mootorsõidukites kasutamiseks mõeldud varuosade konkreetseid erandeid kohaldatakse kaubandusliku deka-BDE tootmise ja kasutamise suhtes, mis kuulub ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse:

 

 

 

i)  jõuülekanne ja nn mootorikaanealused seadised nagu aku massijuhtmed, aku ühendusjuhtmed, sõiduki kliimaseadme voolikud, jõuülekanded, väljalaskekollektori puksid, mootorikaanealune isolatsioon, juhtmestik ja juhtmekomplektid (mootorijuhtmestik jne), kiirusandurid, voolikud, ventilaatorimoodulid ja detonatsiooniandurid;

 

 

 

ii)  kütusesüsteemi seadised nagu kütusevoolikud, -paagid ja sõidukikerealused kütusepaagid;

 

 

 

iii)  pürotehnilised seadmed ning seadised, mida mõjutavad turvapadja süütekaablid, istmekatted / -kangad (üksnes siis, kui need on olulised turvapadja jaoks) ja turvapadjad (esi- ja külgturvapadjad);

 

 

 

iv)  vedrustus ja sisemus, näiteks siseviimistluse osad, akustilised materjalid ja turvavööd.

 

 

 

v)  tugevdatud plast (armatuurlauad ja sisevooderdus);

 

 

 

vi)  mootorikaanealused või armatuurlauaseadised (klemmiplokid/sulavkaitsekorgid, kõrgepingejuhtmed ja kaablikate (süüteküünla juhtmed));

 

 

 

vii)  elektri- ja elektroonikaseadmed (patareide ja akude katted ja salved, mootori juhtimise süsteemi elektrilised ühendused, raadiosideseadiste osad, satelliitnavigatsiooni süsteemid, globaalse positsioneerimise süsteemid ja arvutisüsteemid);

 

 

 

viii)  kangas, näiteks tagumine tekk, polster, autolae kattematerjal, autoistmed, peatoed, päikesesirmid, vooderduspaneelid, vaibad.

 

 

 

3.  deka-BDE tootmine ja kasutamine on lubatud järgmiste toodete tootmisel ja turulelaskmisel:

 

 

 

a)  tooted, mis on lastud turule enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev];

 

 

 

b)  kooskõlas punkti 2 alapunktiga a toodetud õhusõidukid;

 

 

 

c)  kooskõlas 2 alapunktiga b toodetud õhusõidukite varuosad;

 

 

 

d)  elektri- ja elektroonikaseadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL reguleerimisalasse.

 

 

 

4.  Käesolevas kandes tähendab „õhusõiduk“ üht järgnevatest:

 

 

 

a)  tsiviillennunduses kasutatav õhusõiduk, mis on valmistatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/11391c alusel väljastatud tüübisertifikaadiga või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) osalisriigi riigisiseste õigusnormidega kooskõlas väljastatud konstruktsioonitüübi kinnitusega või millele ICAO osalisriik on rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 8. lisa kohaselt väljastanud lennukõlblikkuse sertifikaadi;

 

 

 

b)  sõjalennuk.

 

 

 

___________

 

 

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

 

 

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).

 

 

 

1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.8.2018, lk 1).

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik selleks, et viia käesolev uuesti sõnastamise ettepanek kooskõlla Stockholmi konventsiooni osaliste konverentsi kõige viimaste otsustega.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – A osa – rida 24 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

 

Muudatusettepanek

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

Kloro-C10–13-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd)

85535-84-8

287-476-5

1.  Erandina lubatakse toota, turule lasta ja kasutada aineid või valmistisi, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 1 massiprotsendi, või tooteid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 0,15 massiprotsendi.

 

 

 

2.  Kasutada lubatakse:

 

 

 

a)  SCCPsid sisaldavaid kaevandustööstuse konveierilinte ja tammide tihendusmaterjale, mis olid hiljemalt 4. detsembril 2015 juba kasutusel, ning

 

 

 

b)  SCCPsid sisaldavaid tooteid, mida ei ole punktis a nimetatud ja mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.

 

 

 

3.  Punktis 2 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik selleks, et viia käesolev uuesti sõnastamise ettepanek kooskõlla Stockholmi konventsiooni osaliste konverentsi kõige viimaste otsustega.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – B osa

 

Komisjoni ettepanek

Aine

CASi nr

EÜ nr

Konkreetne erand vahepealseks kasutamiseks või muu täpsustus

4

4

4

4

4

 

 

4

5 Kloro-C1013-alkaanid (lühiahelalised klooritud parafiinid, SCCPd)

5 85535-84-8

5 287-476-5

5 1.  Erandina lubatakse toota, turule lasta ja kasutada aineid või segusid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 1 massiprotsendi, või tooteid, milles SCCPde kontsentratsioon on alla 0,15 massiprotsendi.

 

 

 

2.  Kasutada lubatakse:

 

 

 

a)  SCCPsid sisaldavaid kaevandustööstuse konveierilinte ja tammide tihendusmaterjale, mis olid hiljemalt 4. detsembril 2015 juba kasutusel, ning

 

 

 

b)  SCCPsid sisaldavaid tooteid, mida ei ole punktis a nimetatud ja mis olid hiljemalt 10. juulil 2012 juba kasutusel.

 

 

 

3.  Punktis 2 osutatud toodete suhtes kohaldatakse artikli 4 lõike 2 kolmandat ja neljandat lõiku.

Muudatusettepanek

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik selleks, et viia käesolev uuesti sõnastamise ettepanek kooskõlla Stockholmi konventsiooni osaliste konverentsi kõige viimaste otsustega.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE SÄTETEGA HÕLMATUD AINETE LOETELU

HEITKOGUSTE VÄHENDAMISE SÄTETEGA HÕLMATUD AINETE LOETELU

Aine (CASi nr)

Aine (CASi nr)

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)

Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFid)

Heksaklorobenseen (HCB) (CASi nr 118-74-1)

Heksaklorobenseen (HCB) (CASi nr 118-74-1)

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid)5

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid)5

5.

Heiteinventuuride puhul kasutatakse järgmist nelja indikaatorühendit: benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[k]fluoranteen ja indeno[1,2,3-cd]püreen.

5.

Heiteinventuuride puhul kasutatakse järgmist nelja indikaatorühendit: benso[a]püreen, benso[b]fluoranteen, benso[k]fluoranteen ja indeno[1,2,3-cd]püreen.

Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)

Pentaklorobenseen (CASi nr 608-93-5)

 

Polüklooritud naftaleenid1

 

1 Polüklooritud naftaleenid on keemilised ühendid, mis sisaldavad naftaleenituuma, milles üks vesinikuaatom või mitu vesinikuaatomit on asendatud klooriaatomitega.

 

Heksaklorobutadieen (CASi nr 87-68-3)

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik selleks, et viia käesolev uuesti sõnastamise ettepanek kooskõlla Stockholmi konventsiooni osaliste konverentsi kõige viimaste otsustega.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – tabel 1 – tulp „Artikli 7 lõike 4 punktis a viidatud sisalduse piirnorm“ – rida „Polüklooritud“ – joonealune märkus 7

PCDD

TEF

PCDF

TEF

PCDD

TEF

2,3,7,8-TeCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0003

2,3,7,8-TeCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0003

Muudatusettepanek

7   PCDDde ja PCDFide sisalduse piirnormi arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD

TEF

2,3,7,8-TeCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0003

PCDF

TEF

2,3,7,8-TeCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

PCDD

TEF

1,2,3,6,7,8-HxCDF

 

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0003

Selgitus

Muudatusettepanek on vajalik, et kõrvaldada tehnilised puudused, mis puudutavad IV lisa 7. joonealuse märkuse loetelus esitatud nimetusi.

  • [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
  • [2]  EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

SELETUSKIRI

Püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva määruse uuesti sõnastamise ettepanek on tehtud selleks, et taas ajakohastada raportit, mis võeti esimest korda vastu 2004. aastal. Ajakohastatakse lisasid vastavalt Stockholmi konventsiooni osaliste 2015. ja 2017. aasta kohtumistel tehtud otsustele. Ettepanekuga antakse Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) uus ülesanne toetada komisjoni ainete dokumentatsiooni koostamisel.

Alljärgnevate muudatusettepanekute eesmärk on viia tekst kooskõlla kemikaalimääruse REACH tekstiga, et tagada selgus ja järjepidevus kõigi osaliste jaoks, sealhulgas kodanikud ja tööstus, kelle tegevust käesolev uuesti sõnastamine mõjutab. Uus V a lisa on võetud kemikaalimäärusest REACH. Mõjuhinnangute kasutamine selleks, et vajaduse korral hinnata püsivate orgaaniliste saasteainete ettepanekuid, on ühtlasi kooskõlas parema õigusloome suunistega.

EL on oma teedrajava kemikaalimäärusega REACH kemikaalide reguleerimise vallas maailmas juhtival kohal ning seepärast on tema otsustel kemikaalide ohutuse kohta kaugeleulatuvad tagajärjed. Raportöör suhtub sellesse vastutusse täie tõsidusega ning leiab, et on asjakohane kaaluda mitte ainult uute ettepanekute tehnilisi ja teaduslikke aspekte, vaid ka püsivate orgaaniliste saasteainete loetellu kandmise sotsiaalmajanduslikku mõju. Äärmiselt oluline on võtta kõik meetmed, et tagada otsuste tegemine teaduslike tõendite alusel.

Muudatusettepanekutega püütakse samuti täpsustada ja mõneti tugevdada ECHA uut rolli, mida esimest korda mainiti komisjoni ettepaneku eelnõus, et tagada selle asjatundlikkuse täielik ärakasutamine tulevaste otsuste tegemisel, mis puudutavad püsivate orgaaniliste saasteainete loetellu kandmise ettepanekuid. ECHA kavandatud uue rolli toetamiseks on vaja tagada, et selle järeldusi võetakse arvesse kõikides otsustusprotsessides ning selle tegevust rahastataks piisavalt.

Komisjonilt soovitakse suuremat selgust seoses rakendusaktide kasutamisega ning sellega, mis vormis tuleb anda lõike 1 kohast teavet, et tagada artikli 13 lõikes 1 osutatud aruande koostamine liikmesriikides ühtsel viisil, kiirendamaks sellise teabe töötlemist.

LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

D(2018)33866

Adina-Ioana VĂLEAN

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni esimees

ASP 13E102

Brüssel

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

COM(2018)0144 – C8-0124/2018 – 2018/0070(COD)

Austatud esimees

Õiguskomisjon vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 104 uuesti sõnastamise kohta.

Selle artikli lõige 3 on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Valdkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhul ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste lubatavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikes selgitustes välja tuua.“

Järgides uuesti sõnastamise ettepaneku läbi vaadanud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma arvamust ja võttes arvesse raportööri soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, ning varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon oma 3. septembril 2018. aastal toimunud koosolekul ühehäälselt[1] et vastutav keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist kooskõlas kodukorra artikliga 104.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

Lisatud: konsultatiivse töörühma arvamus

  • [1]  Kohal viibisid järgmised parlamendiliikmed: Marie Christine Boutonnet, Jean Marie Cavada, Mady Delvaux, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Jytte Guteland, Gilles Lebreton, Jiří Maštálka, Angelika Niebler, Răzvan Popa, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka, Luis de Grandes Pascual.

LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

 

    Brüssel, 25.6.2018

ARVAMUS

          EUROOPA PARLAMENDILE

          NÕUKOGULE

          KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

COM(2018) 144 final, 22.3.2018 – 2018/0070(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimusid 13. ja 20. aprillil 2018. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolekud, et vaadata muu hulgas läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadanud koosolekul läbi[1] ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ja millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ, märkis töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1. Alljärgnevad kohad oleks tulnud märgistada halli taustaga, mida tavaliselt kasutatakse sisuliste muudatuste tähistamiseks:

– artikli 4 lõike 3 neljandas lõigus sõna „märkuses“ lisamine ja sõna „esimeses“ asemel sõna „teises“ kasutamine;

– artikli 7 lõikes 5 viite „lõike 4 punkti b“ asendamine viitega „lõike 4”;

– artikli 9 lõikesse 2 sõnade „selle avaldamisest“ lisamine;

– artikli 13 lõike 1 punktis a sõnade „edastavad“ ja „komisjonile“ väljajätmine;

– artikli 13 lõike 1 punktis f sõnade „esitavad komisjonile“ väljajätmine.

2. Artikli 9 lõike 4 kolmandas lõigus oleks tulnud ingliskeelses versioonis tähistada kohandusnooltega sõna „that“ ja ei oleks tulnud lisada kohandusnooli sõnale „plan“.

3. IV lisas tuleks 7. joonealust märkust kohandada nii, et see oleks samasugune kui käesolevale dokumendile lisatud dokumendis.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtiva õigusakti kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER      H. LEGAL      L. ROMERO REQUENA

õigusnõunik      õigusnõunik      peadirektor

IV lisa 7. joonealuse märkuse tekst

PCDDde ja PCDFide sisalduse piirnormi arvutamisel kasutatakse järgmisi toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid):

PCDD

TEF

2,3,7,8-TeCDD

1

1,2,3,7,8-PeCDD

1

1,2,3,4,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,6,7,8-HxCDD

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDD

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDD

0,01

OCDD

0,0003

PCDF

TEF

2,3,7,8-TeCDF

0,1

1,2,3,7,8-PeCDF

0,03

2,3,4,7,8-PeCDF

0,3

1,2,3,4,7,8-HxCDF

0,1

PCDD

TEF

1,2,3,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,7,8,9-HxCDF

0,1

2,3,4,6,7,8-HxCDF

0,1

1,2,3,4,6,7,8-HpCDF

0,01

1,2,3,4,7,8,9-HpCDF

0,01

OCDF

0,0003

  • [1]   Töörühm töötas ettepaneku ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbi vaadatud teksti originaalkeelne versioon.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2018)0144 – C8-0124/2018 – 2018/0070(COD)

EP-le esitamise kuupäev

22.3.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

16.4.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

16.4.2018

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

24.4.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Julie Girling

6.4.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.6.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Joëlle Mélin, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Michèle Rivasi, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Jørn Dohrmann, Linnéa Engström, Eleonora Evi, Fredrick Federley, Christophe Hansen, Jan Huitema, Norbert Lins, Rupert Matthews, Tilly Metz, Younous Omarjee, Gabriele Preuß, Bart Staes

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Anthea McIntyre, Kati Piri

Esitamise kuupäev

16.10.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

52

+

ALDE

Fredrick Federley, Jan Huitema, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR

Jørn Dohrmann, Urszula Krupa, Rupert Matthews, Anthea McIntyre, Bolesław G. Piecha

EFDD

Eleonora Evi

GUE/NGL

Lynn Boylan, Kateřina Konečná, Younous Omarjee

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Christophe Hansen, György Hölvényi, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Kati Piri, Pavel Poc, Gabriele Preuß

Verts/ALE

Marco Affronte, Linnéa Engström, Benedek Jávor, Tilly Metz, Michèle Rivasi, Bart Staes

3

EFDD

Julia Reid

ENF

Sylvie Goddyn, Joëlle Mélin

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 31. oktoober 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika