Menetlus : 2017/0043(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0337/2018

Esitatud tekstid :

A8-0337/2018

Arutelud :

PV 12/11/2018 - 15
CRE 12/11/2018 - 15

Hääletused :

PV 13/11/2018 - 4.6
CRE 13/11/2018 - 4.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2018)0445

RAPORT     ***I
PDF 861kWORD 102k
16.10.2018
PE 602.914v02-00 A8-0337/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava

(COM(2017)0097 – C8-0095/2017 – 2017/0043(COD))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Ruža Tomašić

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava

(COM(2017)0097 – C8-0095/2017 – 2017/0043(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2017)0097),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0095/2017),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 31. mai 2017. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni muudatusettepanekutena esitatud seisukohta (A8-0337/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Ühine kalanduspoliitika peaks toetama merekeskkonna kaitset ja kõikide ärilisel eesmärgil kasutatavate liikide säästvat majandamist ning eelkõige merekeskkonna hea seisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ3 artikli 1 lõikega 1.

(1)  Ühine kalanduspoliitika peaks toetama merekeskkonna kaitset ja kõikide ärilisel eesmärgil kasutatavate liikide säästvat majandamist ning eelkõige merekeskkonna hea seisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ3 artikli 1 lõikega 1, ning liikide ja elupaikade soodsa kaitsestaatuse säilitamist kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ40 a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ40 b.

_________________

_________________

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

 

40 a Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

 

40 b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  New Yorgis 2015. aastal peetud ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel võtsid liit ja selle liikmesriigid endale kohustuse reguleerida 2020. aastaks tõhusalt kalapüüki, teha lõpp ülepüügile ja ebaseaduslikule, teatamata ja reguleerimata kalapüügile ja kahjulikele püügitavadele ning rakendada teaduspõhised majandamiskavad, et taastada kalavarud võimalikult lühikese aja jooksul vähemalt sellisele tasemele, mis tagab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vastavalt nende bioloogilistele omadustele.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/20134 on kehtestatud kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ühise kalanduspoliitika eeskirjad. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast pikaajaliselt jätkusuutlikud ning kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/20134 on kehtestatud kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega ühise kalanduspoliitika eeskirjad. Ühise kalanduspoliitika eesmärk on muu hulgas tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonna seisukohast, majanduslikult ja sotsiaalselt pikaajaliselt jätkusuutlikud ning kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi ja ökosüsteemipõhist lähenemisviisi kalavarude majandamisele.

__________________

__________________

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 on kalavarude majandamiseks parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete alusel vaja ühtlustatud, usaldusväärseid ja täpseid andmekogumeid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Aadria meri on Vahemere oluline alapiirkond, mille arvele langeb umbes kolmandik lossitud saagi koguväärtusest.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Rakendatud majandamiskavad ja 2016. aastal kehtestatud tehnilised meetmed hakkavad alles kalavarudele mõju avaldama ning neid tuleb analüüsida ja arvesse võtta piirkonna pelaagiliste liikide mitmeaastase kava koostamisel.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Kehtivad majandamismeetmed, mis hõlmavad Aadria mere väikeseid pelaagilisi liike, käsitlevad juurdepääsu vetele, püügikoormuse kontrolli ja püügivahendite kasutamist reguleerivaid tehnilisi meetmeid. Teaduslikes nõuannetes on märgitud, et kalastussuremuse kohandamisel on kõige asjakohasem vahend püügikontroll, mis oleks tõhusam majandamisvahend ka väikeste pelaagiliste liikide puhul6.

(5)  Kehtivad majandamismeetmed, mis hõlmavad Aadria mere väikeseid pelaagilisi liike, käsitlevad juurdepääsu vetele, püügikoormuse kontrolli ja püügivahendite kasutamist reguleerivaid tehnilisi meetmeid.

__________________

 

6 STECFi aruanne „Assessment of Mediterranean Sea stocks – part 2“ (STECF-11-14).

 

Selgitus

Võttes arvesse, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee viimases aruandes (STECF 16-14) on analüüsitud mitmesuguste majandamispõhimõtete positiivset ja negatiivset mõju ning jõutud järeldusele, et parimaid tulemusi annab lähenemisviis, milles kombineeritakse eri majandamismeetmeid (püügi, püügikoormuse, püügivõimsuse piirangud) ning et iga meetme lähenemisviisil on ka ebasoodne mõju, soovitame kõnealuse väite välja jätta.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb vastu võtta hulk kaitsemeetmeid, nagu mitmeaastased kavad, tehnilised meetmed, kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine ja eraldamine, ning vajaduse järgi neid omavahel kombineerida.

(6)  Selleks et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärgid, tuleb vastu võtta hulk kaitsemeetmeid, nagu mitmeaastased kavad ja tehnilised meetmed, ning vajaduse järgi neid omavahel kombineerida.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide püügil, eelkõige geograafiliste alapiirkondade 17 ja 18 puhul, on väga suur mõju liikmesriikide rannikukogukondade elatusvahenditele ja tulevikule.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eesmärkidega ning vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 18 tuleks piirkondadeks jaotamist kasutada selliste meetmete võtmiseks ja rakendamiseks, mille puhul võetakse arvesse iga püügipiirkonna eripära ja kaitstakse nende keskkonnatingimusi.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Kalapüügivõimalusi tuleks jaotada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatud põhimõtetele, kasutades läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada õiglaselt ka eri kalandussektorite vahel, sh traditsiooniline ja väikesemahuline kalapüük. Lisaks peaksid liikmesriigid pakkuma stiimuleid kalalaevadele, mis kasutavad selektiivseid püüniseid või keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavade, kaitse piirväärtuste ja kaitseabinõudega.

(7)  Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 9 ja 10 peavad mitmeaastased kavad põhinema teadus-, tehnika- ja majandusnõuannetel ning sisaldama eesmärke ja mõõdetavaid sihttasemeid koos selgete ajakavadega, kaitse piirväärtusi, kaitse- ja tehniliste meetmetega seotud eesmärke lossimiskohustuse rakendamiseks, samuti soovimatu püügi maksimaalse vältimise ja vähendamise meetmeid ning kaitseabinõusid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Mitmeaastase kava eesmärk peaks olema aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige saavutada ja säilitada asjaomaste varude maksimaalne jätkusuutlik saagikus, kujundada välja jätkusuutlik kalandussektor ja kehtestada tõhus majandamisraamistik.

(8)  Mitmeaastase kava eesmärk peaks olema aidata saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, eelkõige taastada ja säilitada kalavarude biomassi väärtused maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel, rakendada lossimiskohustust, kujundada välja jätkusuutlik kalandussektor ja kehtestada tõhus majandamisraamistik.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Käesolevat määrust ei tuleks pidada pretsedentiks muude Vahemere mitmeaastaste kavade puhul, kui ei ole sätestatud teisiti.

Selgitus

Käesolev Aadria merd käsitlev ettepanek looks praegusel kujul ohtliku pretsedendi, sest kui ettepanek vastu võetakse, võib seda kasutada ka teiste Vahemere piirkondade puhul, millel oleks isegi laiem ebasoodne majanduslik ja sotsiaalne mõju. Igal merepiirkonnal on erinevad merelised omadused ja ainulaadsed tingimused.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Mitmeaastases kavas tuleks aega arvesse võttes leida alati tasakaal saavutatava tulemuse ja sotsiaal-majandusliku mõju vahel.

 

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kooskõlas ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga tuleb kalavarude majandamisel võtta direktiivis 2008/56/EÜ esitatud kalapüügiga seotud kvalitatiivse tunnuse kõrval arvesse ka kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud 1., 4. ja 6. tunnust.

(10)  Kooskõlas ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga peaks kõnesolev kava aitama samuti kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamisele, nagu on sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, ning võtma kalapüügiga seotud kvalitatiivse tunnuse kõrval arvesse ka kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud 1., 4. ja 6. tunnust. Samuti peaks kava aitama kaasa elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse saavutamisele, nagu on ette nähtud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ1 a ja nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ1 b.

 

_________________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

 

1 b Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas mitmeaastastes kavades sätestatud sihttasemetega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Asjakohane on kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse väärtuste vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja säilitamise eesmärgile (FMSY). Kõnealused teaduslikel nõuannetel põhinevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse muutusi teaduslikes nõuannetes, aitab rakendada lossimiskohustust ja arvestada segapüügi erisustega. FMSY-vahemikud on arvutanud välja STECF ja need peavad olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %8. Lisaks on vahemiku ülempiir selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.

(12)  Asjakohane on kehtestada selline kalastussuremuse sihttase (F), mis vastab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse väärtuste vahemikena väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamise ja säilitamise eesmärgile (FMSY). Kõnealused parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele tuginevad vahemikud on vajalikud, et tagada paindlikkus, mis võimaldab võtta arvesse teaduslike nõuannete muutusi, aidata täita lossimiskohustust ning arvestada segapüügi erisusi. FMSY-vahemikud on arvutanud välja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF)8 a. Kõnesoleva kava kohaselt peavad need olema sellised, et pikas perspektiivis ei väheneks saagikus maksimaalse jätkusuutliku saagikusega võrreldes rohkem kui 5 %. Lisaks on vahemiku ülempiir selline, et kalavaru allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Blim) vähenemise tõenäosus ei ületaks 5 %.

_________________

_________________

8 STECFi aruanne „Small pelagic stocks in the Adriatic Sea. Mediterranean assessments part 1“ (STECF-15-14). [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, EUR 27492 EN, JRC 97707, 2016, 52 lk.] [The second part of this reference seems to be mistaken. OPOCE, please check.]

 

 

8 a STECFi aruanne „Small pelagic stocks in the Adriatic Sea. Mediterranean assessments part 1“ (STECF-15-14). [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, EUR 27492 EN, JRC 97707, 2016, 52 lk.] [The second part of this reference seems to be mistaken. OPOCE, please check.]

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiseks peaks olema kehtestatud FMSY-vahemike tavapärane ülemmäär ja teatavatel juhtudel kõrgem ülempiir, tingimusel et asjaomase kalavaru seisundit peetakse heaks. Kindlaksmääratud kalapüügivõimalused võiksid küündida kõrgema ülempiirini vaid juhul, kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul, varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste kõikumiste piiramiseks.

(13)  Mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks peaks iga liigi puhul olema sihttasemeks SSBpa. Kõrgema sihttaseme võiks kehtestada vaid juhul, kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul, varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või kui ühe väikese pelaagilise liigi varud on allpool SSBlim piirväärtust.

Selgitus

Ainult biomassi kasutamine annab täpsemaid väärtusi ja on asjakohasem väikeste pelaagiliste liikide majandamisel, kes sõltuvad rohkem keskkonnatingimustest kui püügist, vähemalt seni, kuni parandatakse teaduslikku hindamist.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Anšoovise- ja sardiinivarude jaoks, mille kohta kõnealused näitajad on olemas, tuleb kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil kehtestada kaitse piirväärtused väljendatuna näitajatega MSY Btrigger ja Blim. Kui kalavarud peaksid langema allapoole piirväärtust MSY Btrigger, tuleks kalastussuremust vähendada allapoole piirväärtust FMSY.

(15)  Kaitsemeetmete kohaldamise eesmärgil on vaja kehtestada väikeste pelaagiliste liikide kaitse piirväärtused väljendatuna näitajatena SSBlim ja SSBpa. Kui kalavarud peaksid langema allapoole piirmäära SSBlim, tuleks võtta vajalikke parandusmeetmeid, et aidata kaasa selle kalavaru kiirele taastumisele SSBpa tasemest kõrgemale.

Selgitus

Ainult biomassi kasutamine annab täpsemaid väärtusi ja on asjakohasem väikeste pelaagiliste liikide majandamisel, kes sõltuvad rohkem keskkonnatingimustest kui püügist, vähemalt seni, kuni parandatakse teaduslikku hindamist.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Juhul kui kalavaru suurus langeb allapoole piirväärtust Blim, tuleks rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid. Kui kalavaru on teaduslike nõuannete kohaselt ohustatud, peaksid kaitsemeetmed muu hulgas hõlmama kalapüügivõimaluste piiramist ja erikaitsemeetmeid. Neid meetmeid peaksid vajaduse korral täiendama muud meetmed, näiteks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohased komisjoni meetmed või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 13 kohased liikmesriikide meetmed.

välja jäetud

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Kui varude piirväärtuste kohta andmed puuduvad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi. Kaaspüügil püütud kalavarude puhul tuleks varude kudekarja biomassi miinimumtasemeid käsitleva teadusliku nõuande puudumise korral võtta erikaitsemeetmeid, juhul kui teaduslikest nõuannetest nähtub vajadus rakendada parandusmeetmeid.

(17)  Kui varude piirväärtuste kohta andmed puuduvad, tuleks kohaldada ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 1 kehtestatud lossimiskohustuse rakendamiseks tuleks kavaga ette näha täiendavad majandamismeetmed. Sellised meetmed tuleks sätestada delegeeritud õigusaktides.

(18)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 1 kehtestatud lossimiskohustuse rakendamiseks tuleks kavaga ette näha täiendavad majandamismeetmed, eelkõige meetmed tagasiheite järkjärguliseks lõpetamiseks, alammõõdust väiksemate kalade arvessevõtmiseks ning kalapüügist merekeskkonnale tuleneva kahjuliku mõju minimeerimiseks ja võimaluse korral kaotamiseks. Sellised meetmed tuleks sätestada delegeeritud õigusaktides.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a)  Sõltumatud eksperdid ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee vaatasid läbi neile esitatud Horvaatia, Itaalia ja Sloveenia (kõrgetasemelise töörühma Adriatica) ühise soovituse ning uurimuse seinnootade tehniliste omaduste ja merepõhja elustikule avaldatava mõju kohta. Seega on asjakohane näha ette erand määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 3 teisest lõigust ja II lisa punktist 2.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Nõukogu peaks arvesse võtma harrastuspüüki, kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et sellel on suur mõju teatava liigi kalastussuremusele. Selleks peaks nõukogul olema võimalik kehtestada tööndusliku püügi lubatud kogupüügi, milles võetakse arvesse harrastuspüügi mahtu, ja/või võtta vastu muid harrastuskalapüüki piiravaid meetmeid, nagu päevase püügi piirmäärad ja püügikeeluajad.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Samuti tuleks kavaga ette näha teatavad täiendavad tehnilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses noorkalade kaitsega või selektiivsuse suurendamisega.

(20)  Samuti tuleks kavaga ette näha teatavad täiendavad tehnilised, samuti ajalised ja ruumilised meetmed, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega ja parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid arvesse võttes, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele, eelkõige seoses noorkalade kaitsega või selektiivsuse suurendamisega.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  Kui töötatakse välja mitmeaastasest kavast tulenevaid tehnilisi meetmeid või selle alusel vastuvõetavaid delegeeritud õigusakte, tuleks kaitsta kalapüügiga tegelevates kogukondades pikka aega kasutatud traditsioonilisi kalapüügivahendeid.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Selleks et sektoril oleks võimalik toime tulla püügikoormuse vähendamise meetmete ja sellest tuleneva äriühingute ja meremeeste sissetuleku vähenemisega, peaks olema korraldatud eelisjärjekorras juurdepääs asjakohasele toetusele Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 508/20141 a.

 

_____________

 

1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b)  Selleks et tagada rakendamise ja sotsiaal-majandusliku mõju sidusus, on soovitav ühelt poolt lubada teha erandeid määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 33 osutatud püügitegevuse ajutiseks peatamiseks võetavate meetmete tähtaegadest, laiendades seda üksnes käesoleva mitmeaastase kavaga hõlmatud laevadele, ja teiselt poolt lubada samade laevade uuesti kasutuselevõttu ja kasutada nimetatud määruse artiklis 34 sätestatud püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks võetavaid meetmeid.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Kuna väikeseid pelaagilisi liike püüdvad laevad teevad Aadria meres tavaliselt lühikesi püügireise, tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 alusel nõutava eelteatise kasutamist, nii et eelteatised tuleks esitada vähemalt poolteist tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Võttes arvesse väga väikese kalasaagiga püügireiside piiratud mõju asjaomastele varudele, on asjakohane kehtestada piirkogus, mille puhul tuleb eelteatis esitada juhul, kui laeva pardal on vähemalt üks tonn anšoovist või sardiini.

(22)  Kuna väikeseid pelaagilisi liike püüdvad laevad teevad Aadria meres tavaliselt lühikesi püügireise, tuleks kohandada määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 alusel nõutava eelteatise kasutamist, nii et eelteatised tuleks esitada vähemalt pool tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Võttes arvesse väga väikese kalasaagiga püügireiside piiratud mõju asjaomastele varudele, on asjakohane kehtestada piirkogus, mille puhul tuleb eelteatis esitada juhul, kui laeva pardal on vähemalt üks tonn väikeseid pelaagilisi liike.

Selgitus

Konkreetse ranniku tõttu ja arvestades asjaolu, et püügipiirkonnad on sadamatele suhteliselt lähedal, on vaja ette näha lühem etteteatamisaeg.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Anšoovise ja sardiini püügi suhtes tuleks kehtestada piirkogused, mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Nende sadamate või rannikuäärsete kohtade kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli.

(24)  Väikeste pelaagiliste liikide püügi suhtes tuleks kehtestada piirkogused, mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43. Nende sadamate või rannikuäärsete kohtade kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid kohaldama kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 5 sätestatud kriteeriume viisil, mis tagab tõhusa kontrolli.

Selgitus

Tehakse ettepanek kasutada väikeste pelaagiliste liikide definitsiooni Vahemere üldise kalanduskomisjoni kehtivast majandamiskavast. See määratlus tähendab, et neid kahte liiki majandatakse ühiselt. Neid kahte liiki püütakse koos ja kuna seinnoodaga ei ole võimalik püüda ainult ühte liiki, peaksid majandamismeetmed kehtima mõlemale liigile. Lisaks on need kaks liiki looduses vahelduvad ning sõltuvad suurel määral keskkonnatingimustest. Seetõttu tuleks nende liikide püüki kontrollida ja hallata ühiselt, nagu on juba tunnistatud Vahemere üldise kalanduskomisjoni praeguses raamistikus.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Et kohaneda õigel ajal ja proportsionaalselt tehnika ja teaduse arenguga ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 käesoleva määruse täiendamiseks vastu õigusakte parandusmeetmete kohta, mis on seotud hariliku makrelli ja hariliku stauriidi kaitse, lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmetega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(25)  Et kohaneda õigel ajal ja proportsionaalselt tehnika ja teaduse arenguga ning tagada paindlikkus ja võimaldada teatavate meetmete arengut, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 käesoleva määruse täiendamiseks vastu õigusakte, mis on seotud lossimiskohustuse rakendamise ja tehniliste meetmetega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid peetaks kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Selgitus

Mitmeaastase kava sätted peaksid kehtima ainult sardiini ja anšoovise kohta, kuna teiste liikide (hariliku makrelli (Scomber spp.) ja hariliku stauriidi (Trachurus spp.)) kohta on andmeid ja teaduslikke hinnanguid väga vähe. Need liigid peaksid olema lossimiskohustuse tõttu mitmeaastase kavaga hõlmatud, kuna see oli ka komisjoni peamine selgitus, kuid mitmeaastase kava raames tuleks teha selget vahet.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleks ette näha sätted, mille alusel komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise piisavust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele teaduslike nõuannete põhjal. Kava tuleks hinnata iga viie aasta tagant. See ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud ja rakendatud ning ilmnenud on nende mõju kalavarudele ja püügile. See on minimaalne ajavahemik ka teadusasutuste meelest.

(26)  Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 10 lõike 3 kohaselt tuleks ette näha sätted, mille alusel komisjon hindab korrapäraselt käesoleva määruse kohaldamise piisavust ja tõhusust. Selline hindamine peaks tuginema kava korrapärasele hindamisele teaduslike nõuannete põhjal. Kava tuleks hinnata kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ning seejärel iga viie aasta tagant. See ajavahemik võimaldab lossimiskohustust täielikult rakendada ning selle jooksul on piirkondlikud meetmed vastu võetud ja rakendatud ning ilmnenud on nende mõju kalavarudele ja püügile. See on minimaalne ajavahemik ka teadusasutuste meelest.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Selleks et toetada kalureid käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamisel, peaksid liikmesriigid võimalikult palju kasutama määrusega (EL) nr 508/2014 ette nähtud meetmeid. On asjakohane selgitada, et käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vastu võetud ajutise peatamise meetmeid võib käsitada toetuskõlblikena määruse (EL) nr 508/2014 alusel, et võtta arvesse käesoleva määruse sotsiaal-majanduslikke aspekte. Lisaks on asjakohane teha kõnealusest mitmeaastasest kavast mõjutatud laevade puhul erand ajavahemikest, mille jooksul võib anda toetust, ning samuti EMKFi rahalise toetuse ülempiirist, mis on kehtestatud määruses (EL) nr 508/2014 sätestatud ajutiseks peatamiseks võetavatele meetmetele.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse Aadria mere anšoovise (Engraulis encrasicolus) ja sardiini (Sardina pilchardus) varude (edaspidi „asjaomased varud“) ja nende varude püügi suhtes. Seda kohaldatakse ka hariliku makrelli (Scomber spp.) ja hariliku stauriidi (Trachurus spp.) kaaspüügi suhtes, mis on püütud asjaomaste kalavarude kas ühe või mõlema liigi püügil Aadria meres.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse Aadria mere anšoovise (Engraulis encrasicolus) ja sardiini (Sardina pilchardus) varude (edaspidi „väikesed pelaagilised liigid“) ja nende varude sihtpüügi suhtes. Määruse nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustuse rakendamiseks kohaldatakse käesolevat määrust ka hariliku makrelli (Scomber spp.) ja hariliku stauriidi (Trachurus spp.) kaaspüügi suhtes väikeste pelaagiliste liikide püügi käigus Aadria meres.

Selgitus

Mitmeaastase kava sätteid tuleks kohaldada ainult sardiinile ja anšoovisele, kuna teiste liikide kohta on väga vähe andmeid ja teaduslikke hinnanguid. Need liigid peaksid olema lossimiskohustuse tõttu mitmeaastase kavaga hõlmatud, kuna see oli ka komisjoni peamine selgitus, kuid mitmeaastase kava raames tuleks teha selget vahet.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  „parimad kättesaadavad teaduslikud nõuanded“ – avalikult kättesaadavad teaduslikud nõuanded, mida toetavad uusimad teadusandmed ja -meetodid ning mille on andnud või on läbi vaadanud sõltumatu ja liidu või rahvusvahelisel tasandil tunnustatud teadusasutus;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  „sihtpüük“ – vähemalt 50 % saagi eluskaalust moodustab sardiin või anšoovis;

Selgitus

Sihtpüügi defineerimine on majandamises oluline püügipäevade aspektist.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „väikesed pelaagilised liigid“ – käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 loetletud varud ja nende mis tahes kombinatsioon;

(c)  „väikesed pelaagilised liigid“ – sardiini (Sardina pilchardus) ja anšoovise (Engraulis encrasicolus) varud;

Selgitus

Tehakse ettepanek kasutada väikeste pelaagiliste liikide definitsiooni Vahemere üldise kalanduskomisjoni kehtivast majandamiskavast. See määratlus tähendab, et neid kahte liiki majandatakse ühiselt. Neid kahte liiki püütakse koos ja kuna seinnoodaga ei ole võimalik püüda ainult ühte liiki, peaksid majandamismeetmed kehtima mõlemale liigile. Lisaks on need kaks liiki looduses vahelduvad ning sõltuvad suurel määral keskkonnatingimustest. Seetõttu tuleks nende liikide püüki kontrollida ja hallata ühiselt, nagu on juba tunnistatud Vahemere üldise kalanduskomisjoni praeguses raamistikus.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  „FMSY-vahemik“ – väärtuste vahemik, kus kõik teaduslikult määratud piiridesse jäävad kalastussuremuse tasemed tagavad teaduslike nõuannete kohaselt praegustes keskmistes keskkonnatingimustes segapüügipiirkondades pikas plaanis maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY), mõjutamata oluliselt asjaomaste varude taastootmist;

välja jäetud

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  „püügipäev“ – 24-tunnine ajavahemik või mis tahes osa sellest, mil kalalaev tegeleb püügitoimingutega, nt kalade otsimine, püügivahendite vettelaskmine, paigaldamine, vedamine ja haalamine, saagi pardale võtmine, ümberlaadimine, pardal hoidmine, pardal töötlemine või kalade ja kalandustoodete üleandmine, sumpadesse paigutamine, nuumamine ja lossimine, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 punktis 28;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  „SSBlim“ – kudekarja biomassi piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta majandamisalaseid parandusmeetmeid, et tagada kalavaru taastumine tasemeni, kus see on bioloogiliselt ohututes piirides;

Selgitus

Ainult biomassi kasutamine annab täpsemaid väärtusi ja on asjakohasem väikeste pelaagiliste liikide majandamisel, mis sõltuvad rohkem keskkonnatingimustest kui püügist, vähemalt seni, kuni parandatakse teaduslikku hindamist.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d c)  „SSBpa“ — kudekarja biomassi ettevaatuspõhine piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta majandamismeetmed, et tagada varude taastumine tasemeni, kus see on bioloogiliselt ohututes piirides;

Selgitus

Ainult biomassi kasutamine annab täpsemaid väärtusi ja on asjakohasem väikeste pelaagiliste liikide majandamisel, mis sõltuvad rohkem keskkonnatingimustest kui püügist, vähemalt seni, kuni parandatakse teaduslikku hindamist.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  „MSY Btrigger“ – kudekarja biomassi piirväärtus, millest madalama näitaja korral tuleb võtta asjakohaseid erimajandamismeetmeid tagamaks, et püügimäärad koos looduslike tingimuste muutumisega võimaldaksid varudel pikas perspektiivis taastuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel;

välja jäetud

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  „kalapüügivõimalus“ – koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatud saagi ja/või püügikoormusena.

välja jäetud

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Mitmeaastane kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2, eelkõige kohaldades ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele. Lisaks on kava eesmärk on tagada, et mere elusressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel.

1.  Mitmeaastane kava aitab saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärke, mis on loetletud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.

Selgitus

Eesmärgid on esitatud määruses (EL) nr 1380/2013 ja neid ei ole vaja siin korrata. Ühise kalanduspoliitika eesmärgid on võrdselt tähtsad ning maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine ei saa olla tähtsam kui muud eesmärgid, nt asjaomase kalandussektori sotsiaalne stabiilsust.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Mitmeaastase kavaga kehtestatakse tõhus, lihtne ja stabiilne majandamisraamistik Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide kasutamiseks.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Mitmeaastase kava väljatöötamisel või muutmisel võetakse arvesse sotsiaal-majanduslikke aspekte kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikega 5.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Mitmeaastane kava aitab soovimatu püügi maksimaalse vältimise ja piiramise teel teha lõpu tagasiheitele ning rakendada kavaga hõlmatud ja käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liikide puhul määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust.

3.  Mitmeaastane kava aitab soovimatu püügi maksimaalse vältimise ja piiramise teel vähendada tagasiheitele ning rakendada kavaga hõlmatud ja käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate liikide puhul määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust.

Selgitus

Tagasiheite täielik lõpetamine on praktikas võimatu ka seetõttu, et väikese tähtsusega erand on endiselt alusmäärusega sätestatud võimalus.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Mitmeaastases kavas rakendatakse kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile oleks võimalikult väike. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund.

4.  Mitmeaastases kavas rakendatakse kalavarude majandamisel ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et püügitegevuse negatiivne mõju mere ökosüsteemile, eelkõige ohustatud elupaikadele ja kaitstud liikidele, sealhulgas mereimetajatele, merelindudele ja roomajatele, oleks võimalikult väike ja võimaluse korral kõrvaldatud. See on kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1 seatud eesmärgiga saavutada aastaks 2020 hea keskkonnaseisund ning direktiivides 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ sätestatud eesmärkide ja normidega.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Käesoleva kava kohaste meetmete võtmisel tuginetakse parimatele kättesaadavatele teaduslikele nõuannetele.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

II peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

SIHTTASEMED, KAITSEMEETMED JA ERIMEETMED

SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD SIHTTASEMED, KAITSEMEETMED JA ERIMEETMED

Selgitus

Sõna „sotsiaal-majanduslik“ lisatakse kooskõlas tehtavate muudatustega artiklis 4 a (sotsiaal-majanduslikud eesmärgid) ja uute põhjendustega (21a) ja (24a).

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Anšoovise ja sardiini sihttasemed

Väikeste pelaagiliste liikide sihttasemed

Selgitus

See määratlus tähendab, et neid kahte liiki majandatakse ühiselt.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Asjaomaste varude kalastussuremuse sihttase tuleb saavutada võimalikult kiiresti ja järk-järgult tõusvalt aastaks 2020, misjärel tuleb seda hoida I lisas määratletud vahemikes ja artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele vastavana.

1.  Väikeste pelaagiliste liikide piirväärtuste sihttasemed tuleb saavutada võimalikult kiiresti, misjärel tuleb seda hoida ülalpool I lisas määratletud väärtusi ja artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele vastavana.

Selgitus

Artikli 4 sätteid muudetakse vastavalt ettepanekule kasutada biomassil põhinevaid piirväärtusi.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kalapüügivõimalused peavad vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikele.

2.  Väikeseid pelaagilisi liike hõlmavad majandamismeetmed peavad vastama käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud piirväärtuste sihttasemetele.

Selgitus

Artikli 4 sätteid muudetakse vastavalt ettepanekule kasutada biomassil põhinevaid piirväärtusi. Tehakse ettepanek jätta välja mõiste „kalapüügivõimalused“ ja asendada see mõistega „majandamismeetmed“. Kuna kalapüügivõimalused osutavad eelkõige lubatud kogupüügi süsteemile, tehakse ettepanek asendada see mõistega majandamismeetmed, mis sobib rohkem püügikoormusel põhineva majandamiskorra puhul.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib kalapüügivõimalused kindlaks määrata tasemetel, mis vastavad I lisa veerus A esitatust madalamatele kalastussuremuse tasemetele.

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib majandamismeetmete eesmärgiks võtta tasemed, mis vastavad I lisa veerus A esitatust kõrgematele tasemetele, kui

 

(a)  see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul,

 

(b)  see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varudele liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks või

 

(c)  ühe väikese pelaagilite liigi varu on allpool I lisa veerus B esitatud piirväärtust.

Selgitus

Artikli 4 sätteid muudetakse vastavalt ettepanekule kasutada biomassil põhinevaid piirväärtusi. Kuna kalapüügivõimalused osutavad eelkõige lubatud kogupüügi süsteemile, tehakse ettepanek asendada see mõistega majandamismeetmed, mis sobib rohkem püügikoormusel põhineva majandamiskorra puhul.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Olenemata lõigetest 2 ja 3 võib kalavaru püügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse vahemikega, tingimusel et asjaomane varu ületab II lisa veerus A märgitud kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtaset,

välja jäetud

(a) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks segapüügi puhul;

 

(b) kui see on teaduslike nõuannete või tõendite põhjal vajalik varude liigisisesest või liikidevahelisest dünaamikast tingitud tõsise kahju vältimiseks, või

 

(c) selleks et järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste erinevused ei ületaks 20 %.

 

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub harrastuspüügi suur mõju konkreetse varu kalastussuremusele, võtab nõukogu seda arvesse ja võib püügivõimaluste kindlaksmääramisel harrastuspüüki piirata, et vältida kalastussuremuse üldise sihttaseme ületamist.

 

 

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Sotsiaal-majanduslikud eesmärgid

 

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktis f püstitatud sotsiaal-majanduslike eesmärkide arvessevõtmiseks peavad liikmesriigid käesoleva määrusega kehtestatud tehniliste ja kaitsemeetmete kohaldamisel laialdaselt kasutama määruses (EL) nr 508/2014 sätestatud asjakohaseid meetmeid.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on anda liikmesriikidele võimalus saada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) rahalist toetust, kui kehtestatud tehnilised ja/või kaitsemeetmed mõjutavad kalureid ning see mõju on eriti tugev ja kahjustab nii ettevõtjaid kui ka töötajaid.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kudekarja biomassi miinimum- ja piirtasemena väljendatud kaitse piirväärtused, mida kohaldatakse asjaomaste varude täieliku paljunemisvõime kaitseks, on esitatud II lisas.

1.  Kudekarja biomassi miinimum- ja piirtasemena väljendatud kaitse piirväärtusi kohaldatakse asjaomaste varude täieliku paljunemisvõime kaitseks.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kolme aasta möödumisel artikli 6 lõikes 1 a osutatud majandamismeetmete kohaldamisest tehakse teadusuuringutega kindlaks võetud meetmete tõhusus, eelkõige käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kalavarude ja nende varude püügi puhul.

Selgitus

Muudatus on vajalik selleks, et hinnata artiklis 4 a kavandatud meetmete tõhusust.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et ükskõik kumma asjaomase varu kudekarja biomass on väiksem kui käesoleva määruse II lisa veeru A kohane kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu kiire taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 määrata asjaomaste varude püügivõimalused kindlaks tasemel, mis vastab käesoleva määruse I lisa veerus A esitatud vahemikust madalamale kalastussuremuse tasemele, võttes arvesse asjaomase varu biomassi vähenemist.

2.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et ükskõik kumma väikese pelaagilise liigi kudekarja biomass on väiksem kui käesoleva määruse I lisa veeru B kohane kudekarja biomassi piirväärtuse miinimumtase, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et aidata kaasa väikeste pelaagiliste liikide kiirele taastamisele I lisa veerus A esitatud piirväärtusest kõrgemal tasemel. Eelkõige tuleb erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 ja kooskõlas artikli 4 lõikega 3 kohandada majandamismeetmeid, võttes arvesse asjaomase varu biomassi vähenemist.

Selgitus

Kavandatud muudatused on kooskõlas muude ettepanekutega, mis põhinevad biomassil kui ainsal ja täpsemal väärtusel.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et ükskõik kumma asjaomase varu kudekarja biomass on väiksem kui käesoleva määruse II lisa veeru B kohane kudekarja biomassi piirväärtuse piirtase (Blim), võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase varu kiire taastamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Eelkõige võib erandina käesoleva määruse artikli 4 lõigetest 2 ja 4 peatada nende parandusmeetmetega asjaomase varu sihtpüügi ja vastavalt vähendada kalapüügivõimalusi.

3.  Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et mõlema väikese pelaagilise liigi kudekarja biomass on väiksem kui käesoleva määruse lisa veeru B kohane kudekarja biomassi piirväärtuse piirtase (SSBlim), võetakse edasisi parandusmeetmeid, et aidata kaasa mõlema varu kiirele taastamisele I lisa veerus A esitatud piirväärtusest kõrgemal tasemel. Eelkõige võivad need parandusmeetmed hõlmata erandina käesoleva määruse artikli 4 lõikest 2 asjaomase varu sihtpüügi peatamist ja muid vastavaid majandamismeetmeid.

Selgitus

Kavandatud muudatused on kooskõlas muude ettepanekutega, mis põhinevad biomassil kui ainsal ja täpsemal väärtusel.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud väikeste pelaagiliste liikide kaitseks on vaja parandusmeetmeid või kui anšoovise- või sardiinivaru kudekarja biomass teataval aastal jääb allapoole käesoleva määruse II lisa veeru A kohaseid kaitse piirväärtusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

1.   Kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et väikeste pelaagiliste liikide kaitseks on vaja parandusmeetmeid või kui ükskõik kumma varu kudekarja biomass teataval aastal jääb allapoole käesoleva määruse I lisa veeru B kohaseid kaitse piirväärtusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 16 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte.

Selgitus

Kavandatud muudatused on kooskõlas muude ettepanekutega, mis põhinevad biomassil kui ainsal ja täpsemal väärtusel.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  püügivahendi omadused, eeskätt võrgusilma suurus, püügivahendi konstruktsioon, püügivahendi suurus või selektiivsusvahendite kasutamine selektiivsuse tagamiseks või parandamiseks;

välja jäetud

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  püügivahendi kasutamine ja püügivahendi kasutamise sügavus, et tagada selektiivsus või seda parandada;

välja jäetud

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  kalapüügi keelustamine või piiramine teatavates piirkondades, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;

välja jäetud

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kalapüügi või teatavat liiki püügivahendite kasutamise keelustamine või piiramine kindlateks ajavahemikeks, et kaitsta kudevaid ja noorkalu, varude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaid kalu või sihtliiki mittekuuluvaid kalaliike;

välja jäetud

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse;

välja jäetud

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  muud selektiivsusega seotud näitajad.

välja jäetud

Selgitus

Punktis f kasutatud sõnastus on sedavõrd üldine, et delegeeritud õigusakt võib minna vastuollu ELi toimimise lepingu artiklis 290 sätestatud sisuliste piirangutega. Parem on see välja jätta.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklis 4 sätestatud sihttasemete saavutamiseks aastatel 2019–2022 järgmisi meetmeid:

 

(a)  2019. aastal kehtestatakse väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnorm 2014. aasta püügimahu tasemel; alates 2020. aastast vähendatakse asjaomase liikmesriigi väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormi järk-järgult igal aastal 4 % võrra eelneva aastaga võrreldes kuni 2022. aastani; vähendamist ei kohaldata siiski juhul, kui asjaomase liikmesriigi eelmise aasta kogupüük oli rohkem kui 2 % allpool 2014. aasta püügitaset;

 

(b)  väikeste pelaagiliste liikide sihtpüügiga tegelevate kalalaevade püügikoormus ei ületa 180 püügipäeva aastas ja 20 püügipäeva kuus ning nimetatud püügipäevade jooksul võib aastas püüda maksimaalselt 144 päeval sihtliigina sardiini ja maksimaalselt 144 päeval anšoovist;

 

(c)  igal aastal kehtestatakse keelupiirkonnad ja -ajad, et kaitsta noorkalade kasvualasid ja koelmuid; sellised keelupiirkonnad ja -ajad hõlmavad sõltuvalt kalapüügivahendi liigist kogu väikeste pelaagiliste liikide leviala Aadria meres ning neid kohaldatakse vähemalt 15 järjestikusest päevast kuni 30 järjestikuse päevani; püügikeelde kohaldatakse järgmistel ajavahemikel:

 

(i)  sardiini puhul 1. oktoobrist 31. märtsini ja

 

(ii)  anšoovise puhul 1. aprillist 30. septembrini;

 

(d)  laevade puhul, mille kogupikkus on üle 12 meetri, rakendatakse sõltuvalt kalapüügivahendi liigist täiendavaid püügikeelde, mis kestavad vähemalt kuus kuud; sellised püügikeelud hõlmavad vähemalt 30 % piirkonnast, mis on kindlaks määratud kui noorkalade kasvuala või noorkalade kaitsmiseks eriti tähtis ala (nii territoriaal- kui ka sisemerel);

 

(e)  väikeste pelaagiliste liikide püügiga aktiivselt tegelevate traalerite ja seinnoodalaevade üldine püügivõimsus ei ületa 2014. aasta seisuga aktiivsete laevade registreeritud võimsust, väljendatuna brutotonnaažis (GT) ja/või brutoregistertonnaažis (GRT), mootori võimsuse (kW) näitajas ja laevade arvus.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b.  Olenemata lõikest 1 a ning eesmärgiga tagada stabiilsus ja piirata erinevusi majandamismeetmetes ei või nimetatud lõike punktides c ja d osutatud püügikeelu kestus järjestikustel aastatel erineda üle 10 %.

Selgitus

Kavandatud meetmeid rakendatakse osaliselt alates 2015. aastast ja täielikult alates 2017. aastast. Need on kooskõlas Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) majandamiskavaga ning oluline on jätkata sama majanduslikku lähenemisviisi ja meetmete kasutamist, et nende mõju oleks võimalik nõuetekohaselt hinnata. Lisaks tehakse ettepanek rakendada samal ajavahemikul järkjärgulist püügi piirnormi vähendamist.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Tehnilised meetmed

 

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 13 lõike 3 teist lõiku ja II lisa punkti 2.

 

2.  Käesoleva määruse kohaldamisel peab haardnooda (seinnooda ja kokkuveotrossita haardnooda) maksimaalne pikkus piirduma 600 meetriga ja nooda maksimumkõrgus olema kuni 1/3 pikkust.

Selgitus

Majandamiskavade rakendamiseks on oluline lisada need sätted mitmeaastasesse kavasse. See nõudmine esitati juba Aadria mere äärsete liikmesriikide ühissoovituses ja seda põhjendati uurimuses seinnootade tehniliste omaduste ja merepõhja elustikule avaldatava mõju kohta. Selle uurimuse ja nõudmise on läbi vaadanud ka sõltumatud eksperdid ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee, kes kinnitasid järeldusi. See on üks olulisemaid sätteid väikeste pelaagiliste liikide seinnoodaga püügi elujõulisuse tagamiseks Aadria meres.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse järgmist:

Selgitus

Määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud lossimiskohustuse ja piirkondadeks jaotamise normid on piisavad. Seepärast ei oleks asjakohane, et komisjon võtaks delegeeritud õigusaktidega lisameetmeid.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämismäär on teaduslikult tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi erisusi; ning

(a)  lossimiskohustuse täitmist hõlbustavad erandid lossimiskohustuse kohaldamisest liikide puhul, mille kõrge ellujäämismäär on parimate kättesaadavate teaduslike nõuannetega tõendatud, võttes arvesse püügivahendi, püügimeetodite ja ökosüsteemi omadusi, ning

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kalavarude kaitseks alammõõtude kehtestamine, et tagada mereelustiku noorisendite kaitse.

välja jäetud

Selgitus

Punkt d tuleks välja jätta, kuna seda küsimust on juba käsitletud eespool artiklis 6 ja seda ei ole vaja korrata.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 esitatakse kõnealuses artiklis osutatud eelteatis vähemalt poolteist tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Rannikuäärsete liikmesriikide pädevad asutused võivad anda konkreetsetel juhtudel loa siseneda sadamasse varem.

1.  Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 17 lõikest 1 esitatakse kõnealuses artiklis osutatud eelteatis vähemalt pool tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist. Rannikuäärsete liikmesriikide pädevad asutused võivad anda konkreetsetel juhtudel loa siseneda sadamasse varem.

Selgitus

Paljudes Aadria mere piirkondades tegeleb meeskond enne sadamasse naasmist saagi sortimisega vastavatesse kastidesse. Eespool nimetatud teatise esitamine enne sadamasse jõudmist on mõnevõrra koormav nõue, sest kalalaevade kaptenid peavad edastama lipuliikmesriigi pädevatele asutustele aegsasti laeva ja saagi kohta mitmesuguseid andmeid.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Eelteatise esitamise kohustus on selliste liidu kalalaevade kaptenitel, mille pardal on vähemalt üks tonn anšoovist või sardiini.

2.  Eelteatise esitamise kohustus on selliste liidu kalalaevade kaptenitel, mille pardal on vähemalt kaks tonni anšoovist või sardiini. Need kogused arvestatakse pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 11 osutatud saagi mahaarvamist.

Selgitus

Seda on oluline täpsustada lossimiskohustuse tõttu, mille kohaselt tuleb kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad tooted lossida ja anda vahetuks kasutamiseks muul otstarbel kui inimtoiduks. Kogused vastavad käesoleva määruse ettepaneku artikli 13 punktides a ja b kehtestatud kogustele.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Erandina määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 15 lõikest 2 saadavad kõigi nende liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on 12 meetrit või enam, kõnealuse määruse artiklis 14 osutatud teabe enne lossimise alustamist.

 

 

Selgitus

Laevadel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva majandamiskava nõudeid ja millega püütakse suuremõõdulisi kalu, tuleks lubada lõpetada püügipäeviku täitmine enne lossimise alustamist. Selle teabe saatmine enne sadamasse jõudmist võib kooskõlas üldiste nõuetega olla raske ja mõnikord ohtlik, arvestades sildumise keerukust ja suuri kalakoguseid, mida on vaja sortida ja kastidesse panna.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Piirkogused, mida kohaldatakse mitmeaastase kavaga hõlmatud kalavarusid moodustavate liikide eluskaalu suhtes ja mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima saagi määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43, on

Piirkogus, mida kohaldatakse väikeste pelaagiliste liikide eluskaalu suhtes ja mille ületamise korral on kalalaev kohustatud lossima saagi määratud sadamas või rannikuäärses kohas vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklile 43, on 4 tonni.

(a) 2000 kg anšoovist ja

 

(b) 2000 kg sardiini.

 

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon mitmeaastase kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon mitmeaastase kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning kui see on asjakohane, esitab käesoleva määruse muutmise ettepaneku.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 sätestatud tingimustel.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

EMKFist antav toetus

 

1. Mitmeaastase kava eesmärkide saavutamiseks võetavaid ajutise peatamise meetmeid käsitatakse püügitegevuse ajutise peatamisena määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõike 1 punktide a ja c tähenduses.

 

2. Erandina määruse (EL) nr 508/2014 artikli 33 lõikest 2 on kuni 31. detsembrini 2020 kõnealuse määruse kohase toetuse andmise maksimaalne kestus üheksa kuud kalalaevade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud piirkondlikke ja ajalisi püügikeelde.

 

3. Selleks et tagada käesoleva artikli lõike 2 rakendamine erandina määruse (EL) nr 508/2014 artikli 25 lõikest 3, võib EMKFist antava rahalise toetuse kogusumma olla suurem kui kõnealuses artiklis sätestatud 15 % ülempiir.

 

4. Määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 30 sätestatud meetmete rakendamisel eelistatakse kalureid, keda mõjutab käesolevas mitmeaastases kavas sisalduvate meetmete rakendamine.

 

5. Kuni 31. detsembrini 2020 ja erandina määruse (EL) nr 508/2014 artikli 34 lõikes 4 sätestatud tähtajast võivad laevad, mis on käesolevas määruses nimetatud püügikoormuse vähendamise meetmete tõttu püügitegevuse lõpetanud, saada määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 34 osutatud kalapüügi püsiva lõpetamise toetust.

 

 

 

 

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

(1)

ELT C 288, 31.8.2017, lk 68.


SELETUSKIRI

1) Komisjoni ettepaneku taust

Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava („Aadria mere mitmeaastane kava“) kehtestatakse kooskõlas alusmäärusega. Mitmeaastased kavad võetakse vastu esmajärjekorras, need põhinevad teaduslikel, tehnilistel ja majanduslikel soovitustel ning peavad sisaldama kaitsemeetmeid, mis võimaldavad kalavarusid taastada ja hoida neid maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Alusmääruses on ka sätestatud, et mitmeaastastesse kavadesse ei või võtta meetmeid, mille majanduslikku ja sotsiaalset mõju ei ole arvesse võetud.

Aadria mere mitmeaastane kava on esimene selline kava Vahemere piirkonnas ning võib oluliselt mõjutada kalapüügi korraldust kogu Vahemerel.

Aadria meri on Vahemere oluline alapiirkond, mille arvele langeb umbes kolmandik lossitud saagi koguväärtusest. Põhiosa väikeste pelaagiliste liikide püügist annavad sardiin ja anšoovis. Kõige suuremad püügimahud on Itaalial ja Horvaatial. Kolmanda liikmesriigi Sloveenia püük moodustab umbes 1% kogupüügist ning Albaania ja Montenegro püükide osakaal on samuti väike. Väikeste pelaagiliste liikide püüki reguleeritakse praegu riikide, ELi ja rahvusvahelisel tasandil. Praegu on sellist püüki reguleerivaks rahvusvaheliseks organisatsiooniks Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM).

Ettepaneku lõppeesmärk on saavutada 2020. aastaks ühises kalanduspoliitikas ette nähtud maksimaalne jätkusuutlik saagikus. Ettepaneku seletuskirjas teatab komisjon, et Aadria mere mitmeaastase kava peaeesmärk on taastada kalavarude ja kalandussektori hea seisund, milleks tuleb tagada kalapüügi jätkusuutlikkus.

2) Ettepaneku sisu

Komisjon esitas 24. veebruaril 2017. aastal ettepaneku võtta vastu Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava. Aadria mere mitmeaastast kava võib kohaldada anšoovise, sardiini, hariliku makrelli ja hariliku stauriidi varude suhtes. Mitmeaastase kava põhieesmärk on saavutada ja säilitada asjaomaste varude maksimaalne jätkusuutlik saagikus, muuta kalandussektor jätkusuutlikuks ja kehtestada tulemuslik majandamisraamistik.

Aadria mere mitmeaastase kavaga ette nähtud sihttasemed on vastavalt STECFi soovitustele väljendatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisele vastavate kalastussuremuse sihttasemete (FMSY) vahemikena, milleni tuleb jõuda 2020. aastaks. Sihttasemed on kehtestatud anšoovisele ja sardiinile ning vahemikud põhinevad STECFi soovitustel. Komisjoni seletuskirja kohaselt võimaldavad need vahemikud majandada asjaomaseid varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse näitaja alusel ning eeldatavalt saab neid korrigeerida, kui teaduslikud soovitused peaksid muutuma. Kui andmed kalavarude kohta on olemas, esitatakse vastavad kontrollarvud kudekarja biomassina.

Ettepanek sisaldab sätteid, mis on seotud piirkondadeks jaotamise eesmärgil kehtestatavate lossimiskohustustega.  

3) Raportööri seisukoht

Raportöör tunneb Aadria mere mitmeaastase kava üle heameelt, kuna see loob vahendi mere elusressursside mitmeaastaseks majandamiseks nii varude kui ka kalandussektori jätkusuutlikkuse taastamise eesmärgil. Sardiini ja anšoovise varude seisundi teaduslikud hinnangud näitavad, et praeguste püügimahtude juures toimub Aadria merel nende ülepüük. Raportöör toetab varude seisundi parandamiseks mõeldud meetmeid, mille juures pannakse eriti rõhku noorkalade ja kudekarja kaitsepiirkondadele.

Varude seisundit, kalapüügi erisusi ja Aadria mere piirkonna keerukat sotsiaal-majanduslikku olukorda silmas pidades ning tulemusliku majandamise saavutamiseks ja ettepaneku mõningate sätete selgemaks ja lihtsamaks muutmiseks teeb raportöör ettepanekud alljärgnevateks muudatusteks.

Sardiini- ja anšoovisevarude ühine majandamine

Raportöör ei toeta komisjoni ettepanekut majandada sardiini ja anšoovise varusid eraldi ning teeb selle asemel ettepaneku nende ühiseks majandamiseks. Väikeste pelaagiliste liikide biomass võib kalastussuremusest sõltumata aastate lõikes oluliselt kõikuda, kuna nende liikide seisund sõltub väga palju keskkonnatingimustest. Kuna püügi käigus ei ole võimalik püüda eranditult vaid üht või teist eelnimetatud liiki, tuleks neid raportööri arvates ühiselt majandada. Pealegi jagavad need kaks liiki, sardiin ja anšoovis, sama ökoloogilist nišši ja nende biomassi näitaja muutub pidevalt. Raportöör võtab ettepanekus kasutusele väikeste pelaagiliste liikide mõiste, mida kasutatakse ka Vahemere üldise kalanduskomisjoni koostatud piirkondlikus kavas.

Püügikoormuse haldamise põhimõtte juurde jäämine

Raportöör on otsustavalt vastu komisjoni püüetele reguleerida kalapüüki kogupüügi mahtude ja püügikvootide kehtestamisega. Praegu hõlmab kogu Aadria mere piirkonda (geograafilised alapiirkonnad 17 ja 18) Vahemere üldise kalanduskomisjoni koostatud majandamiskava, mille aluseks on püügikoormuse ja püügivõimsuse reguleerimine ruumilis-ajaliste piirangutega ning igale alusele püügipäevade arvu määramisega, kuid kus ohutu püügimahuna võetakse lähtealuseks 2014. aasta püügi tase. Praegu kehtiv Vahemere üldise kalanduskomisjoni soovitus (GFCM/40/2016/2) pärineb 2016. aastast. Raportööri arvates on kehtiv soovitus eriti oluline, kuna see annab sektorile suhtelise stabiilsuse. Meetmepaketti kohaldatakse aastatel 2017 ja 2018 ning selle ajaga peaks selguma, kas need meetmed, mis on 2015. aastast saadik olnud täielikult kohaldatavad, on mõjusad ja tulemuslikud.

Kogu Vahemerel tervikuna rakendatakse majandamisrežiimi eelpoolkirjeldatud viisil, ning igasugune suurem muudatus ühes väikeses piirkonnas võib tekitada ELi turul häireid, luua võimalusi kolmandatest riikidest tuleva impordi suurendamiseks ning seada kalandussektori ebavõrdsetesse turutingimustesse.

Kuna raportööri ettepanek põhineb püügikoormuse reguleerimisel, teeb ta ettepaneku kasutada majandamiskorras „püügivõimaluste“ asemel „majandamismeetmete“ mõistet.

Ta tahab juhtida tähelepanu asjaolule, et teaduslikud hinnangud ja soovitused võivad kergesti muutuda, mis on tema arvates veel üks põhjus kvoodisüsteemist hoiduda. Üks tõsiasi väärib rõhutamist – nimelt on GFCMi ja STECFi töörühmade esitatud ühesuguste andmete põhjal jõutud erinevate tulemusteni. Selline hinnangute ebakindlus tekitab täiendavalt kahtlusi, kui tuleb teha kaugeleulatuvaid tähtsaid otsuseid teaduslike soovituste põhjal, mis võivad niivõrd suurtes piirides kõikuda.

Teaduslikud hinnangud ja nende kasutamine esitatud ettepanekus

Üks ettepaneku põhipunkte seondub bioloogiliste kontrollarvudega. Ettepanekus on nende kontrollarvude aluseks maksimaalset jätkusuutlikku saagikust võimaldava püügimahu korral esinev kalastussuremuse tase (FMSY). See kujutab endast sihttaset, mis alusmääruse kohaselt tuleb saavutada aastaks 2020. Teoreetiliselt jätkusuutlikku saagikust tagavale püügimahule vastava kalastussuremuse väärtus sõltub aga mitmetest varude seisundi teaduslikul hindamisel kasutatavatest lähte-eeldustest, mistõttu see võib suurtes piirides kõikuda. Nii näiteks hindas STECF 2016. aastal sardiini puhul FMSY väärtuseks 0,08, samas kui GFCMi hinnangul oli see 0,7 ehk ligi 10 korda suurem. STECFi üldkogu viimasel istungil 17. jaanuaril tuldi välja soovitusega, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttaset ei peaks kajastama mitte FMSY, vaid teoreetiline näitaja, milles võetakse arvesse püügimahtu (kalastussuremuse ja kogusuremuse suhe E=0,4), ning mida võiks väljendada ka kalastussuremuse väärtusena F. Kuna nüüd isegi komisjoni teaduslik nõuandeorgan STECF on leidnud, et neis hinnangutes esineb palju ebaselgust, teeb raportöör ettepaneku kasutada Aadria mere mitmeaastases kavas kalastussuremuse asemel kontrollarvu ehk võrdlusnäitajana varude biomassi. Eriti tähtis on, et ajal, mil teadlaste seas ei ole kõnealuses küsimuses üksmeelt, ei antaks võimalust kvoodisüsteemi kasutuselevõtmiseks, mille puhul kogupüügi näitaja määrataks just nende kontrollarvude alusel. Kontrollarvude kõikumiste tõttu ei saa nende põhjal lubatud kogupüüki määrata. Kohaldatava korra aluseks tuleks võtta püügikoormuse reguleerimine, mis tagaks konkreetse liigi piisava säilimise biomassi näitaja põhjal.

Aadria merel väikeste pelaagiliste liikide püügil kasutatavate seinnootade tehniliste näitajate kindlaksmääramine

Raportöör teeb ettepaneku teha kavas erand Vahemere määruse sättest, mis reguleerib vette lastava seinnooda sügavust ja selle suhet mere sügavusse antud punktis. Siinkohal tuleb rõhutada, et kava koostamisel arvestatakse piirkonna iseärasusi ja see peab olema sobiv kalapüügitegevuseks sihtpiirkonnas. Samuti tuleb kavas Aadria meres kasutatavate püügivahendite erisusi algusest peale tunnustada ja lubada.

Algatusse AdriaMed (FAO projekti kujul toimiv allpiirkondlik algatus) koondunud Aadria mere äärsed riigid viisid läbi teadusuuringu, milles kirjeldatakse Aadria meres kasutatavate seinnootade tehnilisi näitajaid, võimalikku mõju merepõhjale ja püügiomadusi. Uuringuga tõestati, et Itaalial, Horvaatial ja Sloveenial on õigus, kui nad nõuavad, et kavas määrataks kasutatava seinnooda maksimaalseks pikkuseks 600 meetrit ja sügavuseks mitte üle 1/3 nooda pikkusest. Sellise mõõtusid puudutava ettepaneku tõttu tuleb loobuda Vahemere määruse sättest, millega keelatakse seinnoota kasutada merepiirkondades sügavusega alla 70% nooda sügavusest, kuna Aadria mere merepõhja kuju ei võimalda seda nõuet täita.

Kava sotsiaal-majanduslik mõju

Alusmääruses on muu hulgas sätestatud, et mitmeaastastesse kavadesse ei või võtta meetmeid, mille majanduslikku ja sotsiaalset mõju ei ole arvesse võetud.

Raportöör soovib märkida, et komisjoni ettepanekus puudub selle sotsiaal-majanduslike tagajärgede üksikasjalik hinnang. Teda teeb eriti murelikuks asjaolu, et kriis Vahemere kalandussektoris on kestnud üle 20 aasta ning kui uued õigusnormid ei ole põhjalikult läbi mõeldud, võib nende mõju olla suur ja tuua kaasa kogu sektori hävingu. Pealegi ei kaasne sardiini- ja anšoovisepüügi vähendamise ettepanekutega mingit ettevõtjatele või töötajatele antavat rahalist toetust ega neile suunatud ümberkujundamismeetmeid, olgugi et nimetatud kalavarud on väikeste kohalike ja eriti saarekogukondade ning tööstusettevõtete peamine majanduslik ressurss.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (14.9.2017)

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava

(COM(2017)0097 – C8-0095/2017 – 2017/0043(COD))

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Ühine kalanduspoliitika peaks toetama merekeskkonna kaitset ja kõikide ärilisel eesmärgil kasutatavate liikide säästvat majandamist ning eelkõige merekeskkonna hea seisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ40 artikli 1 lõikega 1.

(1)  Ühine kalanduspoliitika peaks tagama merekeskkonna kaitse ja kõikide ärilisel eesmärgil kasutatavate liikide säästva majandamise ning toetama merekeskkonna hea seisundi saavutamist hiljemalt 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ40 artikli 1 lõikega 1.

__________________

__________________

40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Piirkondadeks jaotamist tuleks kasutada vahendina, et luua kohandatud meetmeid, mis arvestavad iga kalanduspiirkonna eripära ja kaitsevad iga piirkonna keskkonnaseisundit.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Kalapüügivõimalusi tuleks jaotada vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatud põhimõtetele, kasutades läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas keskkonna-alaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke. Püügivõimalused tuleks jaotada õiglaselt ka eri kalandussektorite vahel, sh traditsiooniline ja väikesemahuline kalapüük. Lisaks peaksid liikmesriigid pakkuma stiimuleid kalalaevadele, mis kasutavad selektiivseid püüniseid või keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Nende parandusmeetmete hulka võib vajaduse korral kuuluda ka komisjoni poolt seadusandlike ettepanekute esitamine ja erakorraliste meetmete võtmine vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 12.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon mitmeaastase kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon mitmeaastase kava mõju käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele kalavarudele ja nende varude püügile, pöörates tähelepanu eelkõige sellele, kuidas edeneb kalavarude taastamine ja hoidmine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Komisjon esitab hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning võib – vajaduse korral ja arvestades uusimaid teaduslikke nõuandeid – teha ettepanekuid mitmeaastase kava kohandamiseks või algatada delegeeritud õigusaktide muutmise.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava

Viited

COM(2017)0097 – C8-0095/2017 – 2017/0043(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

1.3.2017

 

 

 

Arvamuse esitajad

     istungil teada andmise kuupäev

ENVI

1.3.2017

Vastuvõtmise kuupäev

7.9.2017

 

 

 


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Aadria mere väikeste pelaagiliste liikide ja nende varude püügi mitmeaastane kava

Viited

COM(2017)0097 – C8-0095/2017 – 2017/0043(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.2.2017

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

1.3.2017

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

1.3.2017

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Ruža Tomašić

22.3.2017

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

25.4.2017

21.6.2017

21.11.2017

21.3.2018

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

11

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Linnéa Engström, Sylvie Goddyn, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Ruža Tomašić

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Caputo, Rosa D’Amato, Giuseppe Ferrandino, Elisabetta Gardini, Anja Hazekamp, Francisco José Millán Mon, Nosheena Mobarik

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

David Borrelli, Klaus Buchner, Fabio Massimo Castaldo, Tadeusz Zwiefka

Esitamise kuupäev

16.10.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

14

+

ECR

Nosheena Mobarik, Remo Sernagiotto, Ruža Tomašić

EFDD

Fabio Massimo Castaldo, Rosa D'Amato

NI

David Borrelli

PPE

Alain Cadec, Elisabetta Gardini, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Francisco José Millán Mon, Tadeusz Zwiefka

S&D

Renata Briano

11

ALDE

António Marinho e Pinto, Norica Nicolai

GUE/NGL

Anja Hazekamp

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Nicola Caputo, Giuseppe Ferrandino, Ulrike Rodust, Ricardo Serrão Santos

VERTS/ALE

Marco Affronte, Klaus Buchner, Linnéa Engström

1

0

ENF

Sylvie Goddyn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 5. november 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika