RAPORT hooldusteenuste kohta ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks

24.10.2018 - (2018/2077(INI))

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöör: Sirpa Pietikäinen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

hooldusteenuste kohta ELis soolise võrdõiguslikkuse parandamiseks

(2018/2077(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatist „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks“ (COM(2017)0252),

–  võttes arvesse komisjoni 26. aprilli 2017. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (COM(2017)0253),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes[1],

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 1, 3, 5, 27, 31, 32, 33 ja 47,

–  võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW), mis võeti vastu New Yorgis 18. detsembril 1979,

–  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille on ratifitseerinud Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid,

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu 5. eesmärki: saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu, eriti kestliku arengu eesmärki 5.4: tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamist ja kodutöid, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning edendades riigis sobival viisil kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri 10. mai 2018. aasta aruannet kestliku arengu eesmärkide saavutamise edusammude kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2017. aasta järeldusi kogukondliku toetuse ja hoolduse edendamise kohta iseseisva toimetuleku heaks,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi alushariduse ja lapsehoiu kohta: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada[2],

–  võttes arvesse 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi,

–  võttes arvesse komisjoni 20. novembri 2017. aasta teatist „ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine“ (COM(2017)0678),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ja eelkõige selle peatükki 3.1, mis käsitleb naiste osalemise suurendamist tööturul ning naiste ja meeste võrdväärse majandusliku iseseisvuse tagamist (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse komisjoni 8. mai 2018. aasta aruannet, milles käsitletakse väikelaste hoiuteenuste arendamist eesmärgiga edendada naiste tööjõus osalemist, töötavate lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalu ning säästvat ja kaasavat majanduskasvu Euroopas (Barcelona eesmärgid) (COM(2018)0273),

–  võttes arvesse komisjoni 29. mai 2013. aasta aruannet „Barcelona eesmärgid. Väikelaste hoiuteenuste arendamine Euroopas jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks“ (COM(2013)0322),

–  võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 2011. aasta teatist „Väikelaste haridus ja hoid: lapsed tuleb eluks tulevikuühiskonnas hästi ette valmistada“ (COM(2011)0066),

–  võttes arvesse komisjoni tegevuskava kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu kohta (Ares(2018)1505951),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“[3],

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020), 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083) ning 26. aprilli 2017. aasta teatist „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“ (COM(2017)0250),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2014. aasta teatist ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020 (COM(2014)0332),

–  võttes arvesse oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta ELi era- ja avalikus sektoris[4],

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2017. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada ELi strateegia soolise pensionilõhe kaotamiseks ja ärahoidmiseks[5],

–  võttes arvesse oma 13. septembri 2016. aasta resolutsiooni töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul[6],

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta[7],

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis[8],

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta Euroopa Parlamendi töös[9],

–  võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas[10],

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni ebatüüpiliste lepingute, kaitstud töökarjääri, turvalise paindlikkuse ja sotsiaalse dialoogi uute vormide kohta[11],

–  võttes arvesse Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020),

–  võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (COM(2018)0271) ning sellele lisatud sama kuupäevaga komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2018)0173),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2015. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksit ja instituudi 2015. aasta aruannet „Reconciliation of work, family and private life in the European Union: Policy review“ (Töö-, pere- ja eraelu ühitamine Euroopa Liidus: poliitika läbivaatamine),

–  võttes arvesse Eurofoundi 7. detsembri 2011. aasta aruannet „Ettevõtete algatused töötajate jaoks, kellel on puudega laste või täiskasvanute hooldamise kohustus“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 14. juuli 2013. aasta taustadokumenti „Caring for children and dependants: Effect on careers of young workers“ (Laste ja ülalpeetavate hooldamine: mõju noorte töötajate karjäärile),

–  võttes arvesse Eurofoundi 17. juuni 2014. aasta aruannet „Hooldusasutuste sektor: töötingimused ja töö kvaliteet“,

–  võttes arvesse Eurofoundi 22. oktoobri 2015. aasta aruannet „Working and caring: Reconciliation measures in times of demographic change“ (Töö ja hooldus: töö- ja pereelu ühitamise meetmed demograafiliste muutuste ajal),

–  võttes arvesse Eurofoundi 17. novembri 2016. aasta ülevaatlikku aruannet kuuenda Euroopa töötingimuste uuringu kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 28. novembri 2017. aasta uuringut „Care homes for older Europeans: Public, for-profit and non-profit providers“ (Eakatele eurooplastele mõeldud hooldusasutused: avaliku sektori, tulunduslikud ja mittetulunduslikud teenuseosutajad),

–  võttes arvesse Eurofoundi 23. jaanuari 2018. aasta uuringut „Euroopa elukvaliteedi uuring 2016: elukvaliteet, avalike teenuste kvaliteet ja ühiskonna kvaliteet“,

–  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee ja komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta ühist aruannet „Piisav pikaajalise hoolduse vajadust arvestav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas“,

–  võttes arvesse majanduspoliitika komitee ja Euroopa Komisjoni 7. oktoobri 2016. aasta ühist aruannet tervishoiu ja pikaajalise hoolduse süsteemide ning rahanduse jätkusuutlikkuse kohta, 

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust „Peredes elavate hooldustöötajate õigused“[12],

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. oktoobri 2014. aasta arvamust peredele suunatud teenuste arendamise kohta tööhõivemäära suurendamiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohal[13],

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 26. mai 2010. aasta arvamust „Majapidamistööde professionaalsemaks muutmine”[14];

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi aruannet „Soolise võrdõiguslikkuse mõõtmine Euroopa Liidus aastatel 2005–2015“,

–  võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi 2016. aasta märtsi uuringut „Differences in men’s and women’s work, care and leisure time“ (Meeste ja naiste töö-, hooldus- ja vaba aja erinevused) ja 2016. aasta novembri uuringut „The use of funds for gender equality in selected Member States“ (Vahendite kasutamine soolise võrdõiguslikkuse jaoks valitud liikmesriikides),

–  võttes arvesse WeDo projekti väljaannet „European Quality Framework for long-term care services: Principles and guidelines for the wellbeing and dignity of older people in need of care and assistance“ (Pikaajaliste hooldusteenuste Euroopa kvaliteediraamistik. Hooldust ja abi vajavate eakate heaolu ja väärikuse saavutamise põhimõtted ja suunised),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0352/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 2 ja artikli 3 lõike 3 ning põhiõiguste harta artikli 21 kohaselt on naiste ja meeste võrdsus üks põhiväärtustest, millele EL on rajatud; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on liidu eesmärk „kõigi oma asjaomaste meetmete puhul [...] meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine“; arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine on olnud sellest hoolimata aeglane;

B.  arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mille on 17. novembril 2017. aastal ühiselt välja kuulutanud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon, kehtestab olulised põhimõtted ja eesmärgid liidu kodanikele uute õiguste tagamiseks, sh sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, laste toetamine ning puuetega inimeste kaasamine; neid õigusi toetavad üksmeelselt ka ELi institutsioonid ja liikmesriigid; arvestades, et samba 9. põhimõte töö- ja eraelu tasakaalu kohta kehtestab, et vanematel ja hoolduskohustusega inimestel on õigus piisavale puhkusele ja paindlikule töökorraldusele ning õigus saada juurdepääs hooldusteenustele;

C.  arvestades, et kogu Euroopa Liidus on naiste üldine tööhõive määr peaaegu 12 % madalam kui meestel ning töötavatest naistest töötavad osalise tööajaga 31,5 %, samas kui meeste puhul on sama näitaja 8,2 %; arvestades, et ELi tööhõive sooline lõhe on ikka veel 12 %; arvestades tõendeid, mis näitavad, et selle üks peamisi põhjuseid on naiste ebaproportsionaalne hoolduskohustus; arvestades, et hoolduskohustuse tõttu naisi mõjutav tööstaaži mitmekordse katkemise kumulatiivne mõju aitab kaasa märkimisväärselt madalama palga, lühema karjääri ning soolise palga- ja pensionilõhe (vastavalt 16 % ja 37 %) tekkimisele; arvestades, et see toob naiste jaoks kaasa suurema vaesuse ja sotsiaalse eraldatuse ohu, millel on negatiivne mõju ka nende lastele ja peredele; arvestades, et kuna sooline tööhõive lõhe põhjustab aastas 370 miljardit eurot majanduslikku kahju, on oluline kaotada sooline tööhõive lõhe ning sooline palga- ja pensionilõhe; arvestades, et hooldusteenuste pakkumine võib olla tööjõupuuduse tõhusal lahendamisel olulise tähtsusega;

D.  arvestades, et hooldus tähendab töötamist füüsilise isikuna avaliku või erasektori institutsioonis või eramajapidamis(t)es laste, eakate, haigete või puuetega inimeste heaks; arvestades, et hooldustööd peaks ideaalis tegema kutselised hooldajad, ükskõik kas nad töötavad avaliku või erasektori asutustes või on füüsilisest isikust ettevõtjad, ometi teevad seda tööd mitteametlikult ja ilma töötasuta mittekutselised hooldajad, kelleks on tavaliselt pereliikmed;

E.  arvestades, et tasustamata majapidamis- ja hooldustööde peale keskmiselt kulutatud aeg on naistel enam kui kolm korda suurem kui meestel, seda eriti paaride puhul, kelle noorim laps on alla seitsme aasta vanune, kuna naised teevad nädalas keskmiselt 32 tundi tasustatud tööd, kuid 39 tundi tasustamata tööd, samas kui mehed teevad nädalas 41 tundi tasustatud ja 19 tundi tasustamata tööd;

F.  arvestades, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmete põhjal tegid 2010. aastal majapidamistöid ja hooldussektori töid 52 miljonit inimest üle maailma ning alla 15aastaseid majapidamistöötajaid oli veel 7,4 miljonit, mis moodustab 5–9 % tööstusriikide kõigist töötajatest;

G.  arvestades, et paljud hooldussektori töökohad on mitmes liikmesriigis madalalt tasustatud ning sageli ei pakuta ametlikke lepinguid ega muid peamisi tööõigusi, samuti iseloomustab neid suure füüsilise ja emotsionaalse stressi ohu, läbipõlemisohu ja määratletud karjääri puudumise tõttu vähene ligitõmbavus; arvestades, et sektoris pakutakse vähe täiendõppe võimalusi ning nimetatud valdkonna töötajad on peamiselt eakad, naised ja võõrtöötajad;

H.  arvestades, et toetavad meetmed, nt Rootsis maksusoodustuste süsteem majapidamisteenustelt, Prantsusmaal teenustöötaja vautšer või Belgias teenusevautšer, on aidanud deklareerimata tööd vähendada, parandada töötingimusi ja tagada koduabilistele ja hooldajatele tavalisi tööõigusi;

I.  arvestades, et tõendite kohaselt osutavad 80 % ELis pakutavatest hooldusteenustest mitteametlikud tasustamata hooldajad, kellest 75 % on naised; arvestades, et 27,4 % naistest töötavad osalise tööajaga, et nad saaksid aidata hooldust vajavaid lapsi või täiskasvanuid, samas kui meeste puhul on see näitaja 4,6 %[15]; arvestades, et hooldusteenuste pakkumine ei tohiks sundida mitteametlikke hooldajaid tegema kompromisse oma kohustuste ja vaba aja vahel, kuna need, kes tööturule jäävad, peavad niigi eri kohustuste ja vaba aja kasutuse vahel tasakaalu leidma;

J.  arvestades, et teatavad riiklikud statistilised andmed näitavad, et umbes 6–7 % liikmesriikide hooldajatest on alla 17aastased ning 15–24aastastest noortest tegeleb hooldusega viis korda rohkem naisi kui mehi; arvestades, et noortel hooldajatel on suur täiskasvanulik vastutus hooldada vanemat, õde-venda, vanavanemat või muud sugulast, kellel on puue, krooniline haigus või vaimne probleem; arvestades, et noored hooldajad seisavad silmitsi eriliste takistustega haridusele ja väljaõppele juurdepääsul ning neil on raske leida tasakaalu hoolduskohustuse ja hariduse vahel, mis mõjutab ka nende tervist ja toimetulekut;

K.  arvestades, et laste, eakate ja puuetega inimeste riiklikke hooldusasutusi on vähendatud liikmesriikide sotsiaalvaldkonna eelarve märkimisväärsete kärbete tõttu, mis on eriti pärast finantskriisi kehtestatud kooskõlastatult ELi eelarve kokkuhoiumeetmete eeskirjade ja suuniste alusel; arvestades, et riikliku hooldusteenuse lagunemine on kahaneva sotsiaalhoolekande peamine tunnus;

L.  arvestades, et finantskriis ja selle tulemusena kehtestatud kokkuhoiumeetmed on ELi kodanikke ja elanikke tõsiselt mõjutanud, suurendades töökohtadega seotud ebakindlust, vaesust, töötust ja sotsiaalset eraldatust ning põhjustades piiratud juurdepääsu või juurdepääsu puudumist avalikele ja sotsiaalteenustele;

M.  arvestades, et paljudes liikmesriikides on puudus kvaliteetsetest professionaalse hoolduse teenustest, mis oleksid kättesaadavad kõigile olenemata sissetuleku suurusest;

N.  arvestades, et paljud hooldust vajavad ülalpeetavad pereliikmed elavad piirkondades, kus on pidevalt avalike teenuste puudus, samas kui isolatsioon või muud tingimused muudavad nende jaoks keerukaks juurdepääsu professionaalsetele hooldusteenustele; arvestades, et paljudel juhtudel hooldavad neid vaid mittekutselised hooldajad, kes on väga sageli naissoost pereliikmed;

O.  arvestades, et Euroopa võitleb demograafiliste muutustega, mille tulemusel kasvab vanusega seotud haiguste esinemissagedus ja vananev elanikkond, seega ka nõudlus hoolduse järele; arvestades, et ajal, mil nõudlus hoolduse järele kasvab, jaotub hoolduskohustus sugude vahel ebaproportsionaalselt, kuna naised kannavad koorma põhiraskust stereotüüpsete soorollide tõttu, mis Euroopa ühiskonnas ikka veel valitsevad; arvestades, et üha arvukamad eakad, kahanev tööealiste inimeste arv ning riigi eelarve kokkuhoiu piirangud mõjutavad oluliselt sotsiaalteenuseid, mis mõjutab samuti inimesi, kes peavad ühitama tööd ja hoolduskohustust sageli keerukates olukordades;

P.  arvestades, et ELi elanikkond jääb prognooside kohaselt üha vanemaks, kusjuures üle 65aastaste osakaal, mis moodustas 2008. aastal 17,1 %, jõuab 2060. aastal 30 %ni ning samas ajavahemikus kasvab üle 80aastaste osakaal 4,4 %-lt 12,1 %-le;

Q.  arvestades, et eakad on üldise elanikkonnaga võrreldes suuremas vaesumise ohus – 2008. aastal oli 65 aastaste ja vanemate inimeste suhteline vaesuse määr 19 %, 2000. aastal oli see 17 %; arvestades, et see määr on naistel viis protsendipunkti suurem kui meestel;

R.  arvestades, et eakad kannatavad vahel vanuselise ja soolise diskrimineerimise all ning paljudes hooldusasutustes esinev eakate väärkohtlemine on sotsiaalne probleem kõigis liikmesriikides;

S.  arvestades, et enamik hooldusteenuste praegustest riiklikest poliitikamudelitest ei sobi liidu vananeva ühiskonna vajadustele vastamiseks, ning arvestades, et enamik liikmesriike ei ole oma vastavates poliitika- ja sotsiaalhoolekande algatustes ega süsteemides siiani rahvastikuprobleeme käsitlenud;

T.  arvestades, et eakate hooldusasutuste arv on viimase kümne aasta jooksul peaaegu kõikides liikmesriikides suurenenud ning nõudlus ületab endiselt iseseisva majutuse ja hoolduse tugiteenuste kättesaadavust; arvestades kiireloomulist vajadust rohkem investeerida kogukondliku või koduhoolduse pikaajalistesse teenustesse, kuna kõigil on õigus saada osa iseseisvast elust, tugiteenustest ja kogukonda kaasatusest; arvestades, et riigi tasandil liigendatud andmete puudumise tõttu, muu hulgas rahaliste investeeringute kohta, ning kvaliteedinäitajate puudumise tõttu on seda hooldustaristu olulist osa raske jälgida ja hinnata ning teha soovitusi otsustusprotsessi kohta;

U.  arvestades, et 2002. aastast alates on Barcelona eesmärgid tagada lapsehooldus vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest (esimene eesmärk) ja vähemalt 90 %-le lastest kolmanda eluaasta ja kohustusliku kooliminemise vanuse vahel (teine eesmärk) täidetud üksnes 12 liikmesriigis ning mõnes liikmesriigis on täitmise määr murettekitavalt madal, mida võib pidada vaid ELi suutmatuseks neid eesmärke saavutada;

V.  arvestades, et naiste kasvav osalemine tööturul tekitab vajaduse kvaliteetsete ja taskukohaste lastehoiuteenuste järele ning et kogu Euroopas ületab alushariduse ja lapsehoiu teenuste nõudlus pakkumist; arvestades, et kuni 3aastaste laste lapsehoiuteenust kasutatakse rohkem kui pooltes liikmesriikides peamiselt osalise tööajaga (vähem kui 30 tundi nädalas); arvestades, et naiste täiskohaga tööturul osalemine nõuab täistööajaga lapsehoiuteenuse kättesaadavust, mis täidaks nõudlust vanemate töötundide jooksul;

W.  arvestades, et kõigi sissetulekutasemete jaoks puudub kvaliteetset ja juurdepääsetavat lapsehoiuteenust pakkuv piisav taristu, mida näitab asjaolu, et enam kui 32 miljonist allapoole koolikohustuse iga jäävast lapsest on vaid 1,5 miljonil juurdepääs koolieelsetele teenustele[16] ning enamik liikmesriikide avaliku sektori lapsehoiukulutusi on suunatud lastele vanuses kolm aastat kuni koolimineku iga; arvestades, et kõigi sektorite investeeringuid tuleks suurendada, kuna OECD riikide tõendid näitavad, et investeeringumahu suurendamine SKPst hooldusteenustesse tooks kaasa naiste tööhõive suurenemise; arvestades, et lapsehoidu investeerimise strateegiaga võidavad kõik ja sellega loodaks vanemate tööturul osalemise suurendamisest tulenev suurem maksutulu; arvestades, et perekonna keskse rolli täiendamise kõrval pakuvad kvaliteetsed alushariduse ja lapsehoiu teenused üksikisikutele ja ühiskonnale tervikuna palju lühi- ja pikaajalist kasu, sh sotsiaal-majanduslikult ebasoodsa tausta või hariduslike erivajadustega inimestele, ning on tõhusad võitlemisel lapsi varasest noorusest peale mõjutava ebavõrdsuse ja haridussüsteemist varakult lahkumise vastu;

X.  arvestades, et lastele kvaliteetse alushariduse pakkumine on tõhus investeering, mis paneb aluse edukale elukestvale õppele ja tegeleb ebavõrdsuse ja probleemidega, millega ebasoodsas olukorras olevad lapsed kokku puutuvad;

Y.  arvestades, et ELis on üle 80 miljoni puudega inimese, kusjuures nende arv kasvab ja ühel eurooplasel neljast on puudega pereliige; arvestades, et 2011. aastal ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga liitudes võttis EL endale kohustuse edendada ja kaitsta puuetega inimeste õigusi; arvestades, et nende õiguste ja igas vanuses puuetega inimeste vajaduste tõttu on viimasel ajal toimunud nihe puuetega inimeste asutustes hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele;

Z.  arvestades, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 19 kohaselt on kõigil inimestel õigus elada iseseisvalt ja olla kaasatud kogukonda, mis tähendab, et lisaks iseseisvale majutusele on vaja pakkuda ka tugiteenuseid, mis vastavad puuetega inimeste vajadustele;

AA.  arvestades, et madala toimetulekutasemega autismivormiga lastel ja täiskasvanutel on tõenäoliselt raske igapäevatoimetustega üksi hakkama saada ja nad vajavad üldiselt enamiku toimetuste juures abi;

AB.  arvestades, et pikaajalise hoolduse ja lapsehoiu teenused ei ole sageli piisavalt väärtustatud ning paljudes liikmesriikides on see elukutse pigem märkamatu ja madala staatusega, mis kajastub ka madalas palgas, töötajate hulgas naiste ja meeste osakaalu ebavõrdsuses, halbades töötingimustes ja ametlike töölepingute puudumises;

AC.  arvestades, et ametliku hooldusteenuse, sh koduhoolduse töökohad vajavad kvalifitseeritud töötajaid, kellele tuleb piisavalt palka maksta[17]; arvestades, et on vaja tagada piisav arv kvalifitseeritud hooldajaid, kuna lastele, eakatele ja puuetega inimestele pakutava kvaliteetse ametliku hooldusteenuse väljaarendamine on seotud kvaliteetsete töösuhete ja inimväärse palgaga ning neid teenuseid pakkuvatesse töötajatesse investeerimisega, sh investeerimisega lapsehoiutöötajate koolitamisse; arvestades, et hooldajate ametlik töösuhe mõjub positiivselt nende suutlikkusele töö- ja eraelu vahel tasakaal leida;

AD.  arvestades, et pikaajalise hoolduse kasutajad ei pruugi suuta endale erahooldusteenust lubada, kuna see on harilikult avaliku sektori hooldusteenusest kallim; arvestades, et soolise palga- ja pensionilõhe tõttu mõjutatakse naisi alati rohkem ja naised peavad oma sissetulekust pikaajaliseks hoolduseks rohkem kulutama;

AE.  arvestades, et on tehtud kindlaks, et ebasoodsa taustaga inimesed, sh väikese sissetulekuga pered, maapiirkondades elavad pered ning etnilise vähemuse või sisserändaja taustaga inimesed kogevad juhtudel, kui kvaliteetse hooldusteenuse kättesaadavus on piiratud, konkreetseid probleeme;

Töö- ja eraelu tasakaalu kontekst

1.  märgib, et sooline tööhõive lõhe laieneb peredes märkimisväärselt pärast laste saamist, mis näitab, et naised kogevad raskusi laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise ning töö vahelise tasakaalu leidmisel ning seda põhjustab piisava avaliku hooldustaristu puudumine ja tööde püsiv soopõhine eristamine, mis sunnib naisi tegema tohutult palju hooldustööd ning kulutama meestest kaks kuni kümme korda rohkem aega tasustamata hooldusele[18];

2.  märgib, et neljandik kõigist naistest teevad ikka veel tasustamata tööd pereettevõttes ja et esineb selge sooline segregatsioon sektorites, mida saab üldiselt iseloomustada madala palga, pikkade töötundide ja sageli ka mitteametliku töökorraldusega, mis annab naistele võrreldes tüüpilise töötava mehega vähem rahalist, sotsiaalset ja struktuurset kasu;

3.  rõhutab, et vaesuse feminiseerumine tuleneb mitmest tegurist, sh sooline palgalõhe, pensionilõhe, hoolduskohustused ja nendega seotud tööstaaži katkestused ning ebapiisavad toetus- ja maksusüsteemid, mis mõjutavad üksikemadega leibkondi; toonitab, et mitmekordne diskrimineerimine, mida naised kogevad muu hulgas oma sooidentiteedi, sooväljenduse ja sootunnuste tõttu, põhjustab vaesuse feminiseerumist;

4.  väljendab heameelt Euroopa sotsiaalõiguste samba institutsioonidevahelise väljakuulutamise üle ja tuletab meelde selle põhimõtteid, sealhulgas järgmist:

– naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused eriti tööturul osalemise suhtes;

– hoolimata soost või puudest õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele tööhõive võimalustele;

– vanematel ja hoolduskohustusega inimestel on õigus piisavale puhkusele ja paindlikule töökorraldusele ning õigus saada juurdepääs hooldusteenustele;

– õigus taskukohastele ja kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele;

5.  väljendab muret ebasoodsate arengusuundumuste pärast vanemapuhkuse ja vanemlusega seotud õiguste vallas, näiteks rasedus- ja sünnituspuhkuse pikendamist käsitleva direktiivi eelnõu tagasivõtmine ning Euroopa Liidu Kohtu hiljutine otsus, mille järgi on kollektiivse koondamise osana seaduslik rasedat töötajat koondada; kutsub komisjoni üles kiiresti täitma ELi õigusaktides olevaid lünki;

6.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist, ning rõhutab sellega seoses, et väga oluline on individuaalne õigus puhkusele ja paindlikule töökorraldusele, et aidata töötajatel oma era- ja tööelu hallata; tuletab meelde, et töö- ja eraelu tasakaalu poliitika peaks julgustama mehi naistega võrdselt hoolduskohustust enda peale võtma; leiab, et tulevase arengu nimel peaks eesmärk olema laiendada järk-järgult vanema- ja hoolduspuhkust[19] ning tõsta selle tasustamine piisavale tasemele, tagada mitteülekantav vanemapuhkus, tagatised vallandamise, samale või võrdväärsele ametikohale naasmise ning puhkuse võtmise alusel diskrimineerimise korral ning nende füüsilisest isikust ettevõtjate õiguste laiendamine, kes peavad võtma piisavalt tasustatud puhkust, et hoolitseda ülalpeetavate eest, kes pole lapsed;

7.  kutsub kõiki liikmesriike üles julgustama isasid kasutama isapuhkust, mis on tõhus viis, kuidas ergutada isasid oma laste ja perekonna eest hoolitsemise vastutust võtma, ning kasulik vahend, mille abil saavutada naiste ja meeste vahel tõeline võrdsus;

8.  on veendunud, et hooldusteenuste osutamine ei tohiks hooldajate palgataset või sotsiaal- ja pensionihüvitisi negatiivselt mõjutada; nõuab sellega seoses, et tagataks abikaasade eraldi maksustamine, et edendada soolist võrdõiguslikkust töö- ja eraelu tasakaalu poliitika rakendamisel;

9.  juhib tähelepanu perekondade keerulisele olukorrale puudega lapse või sugulase eest hoolitsemisel, kuna nendel juhtudel on hooldus eluaegne;

10.  juhib tähelepanu puuetega laste vanemate jaoks koormust vähendavate teenuste puudumisele; märgib, et toetuse puudumise tõttu on vanematel sageli täiesti võimatu töötada; märgib seoses sellega asutuste puudumist raske autismiga inimeste jaoks;

11.  usub, et igal hooldust vajaval inimesel peaks olema subjektiivne õigus valida kvaliteetne hooldusteenus, mis vastab kõige paremini tema hooldusvajadustele ja on nii talle kui ka tema hooldajatele sobiv ja kättesaadav; on arvamusel, et vaatamata kasutajate ja nende vajaduste erinevustele tuleks hooldusteenuseid arendada välja inimesekeskselt, individuaalselt ja kõikehõlmavalt; märgib, et perekonnad ei ole ühesugused ning et poliitikat ja programme tuleks nendele erinevustele kohandada;

12.  usub, et hooldusteenuste valiku arendamine peaks kajastama töö muutuvat olemust;

13.  usub, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga kehtestatud õigusega pikaajalisele hooldusteenusele tuleks pikaajalist hooldust lugeda sotsiaalkaitse haruks, mis peaks kehtestama igale inimesele õiguse saada kvaliteetset ja inimesekeskset hooldust; usub peale selle, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga tuleb kiiresti investeerida veelgi taskukohastesse ja kvaliteetsetesse pikaajalise hoolduse teenustesse, eriti koduhooldusesse ja kogukondlikku hooldusesse; kutsub liikmesriike selles osas üles tagama hooldusteenustele võrdse juurdepääsu ja hooldusasutustes õiglase kohtlemise pikaajalist hooldust vajavate eakate, laste ja puuete ja/või krooniliste haigustega inimeste jaoks, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa taustaga inimestele;

14.  rõhutab, et mitmekesise, kvaliteetse, juurdepääsetava ja mõistliku hinnaga avaliku ja erasektori hooldustaristu, teenuste ja toetuse kättesaadavus laste, eakate, puuetega ja krooniliselt haigete või pikaajalist hooldust vajavate inimeste jaoks kas kodus või kodule sarnanevates kogukondlikes tingimustes on osutunud oluliseks aspektiks töö- ja eraelu tasakaalu poliitikas ning oluliseks teguriks, mis edendab vanemate ja mitteametlike hooldajate puhkuse võtmist ning mis aitab naistel kiiresti tööle naasta ja tööturule jääda; kiidab kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga heaks liikumise kogukonnapõhiste teenuste poole, märkides aga, et teenuste kvaliteedi tagamiseks on vaja neid jälgida; on seisukohal, et hoolduse kvaliteet tuleneb teenuste kvaliteedist ja sellest, kui palju need austavad abisaajate inimväärikust ja inimõigusi ning kuidas need tagavad abisaajate kaasamise kogukonda;

15.  tuletab meelde, et riikliku hooldusteenuse puudumine on peamine tegur, mis põhjustab naiste vähest esindatust tööturul, kuna selles olukorras on raske leida tasakaalu töö ja perekohustuste vahel, mistõttu mõni naine jääb tööturult täiesti kõrvale, töötades vähem tunde tasustatud töökohal ja veetes rohkem aega tasustamata hoolduskohustusi täites, mis omakorda mõjub negatiivselt nende õigusele saada sotsiaalkindlustust, eelkõige pensionit, ning toob nende jaoks kaasa suurema vaesumise ohu ja sotsiaalse eraldatuse, seda eriti vanemas eas;

Hoolduse eri liigid

16.  märgib, et hooldusteenuseid on erinevaid, näiteks lastehoid ja alusharidus, eakate hooldus ning pikaajalist tervishoiu- ja hooldusteenust vajavate puuetega ja/või krooniliste haigustega inimeste hooldus- või tugiteenused, ning seetõttu on välja töötatud erinevad poliitilised suunad; on seisukohal, et hooldust võiks pakkuda nii ametlikud kui ka mitteametlikud hooldajad;

17.  usub, et hooldusteenuste arendamise lähenemisviis peaks võtma arvesse teenuste kasutajate kõiki kategooriaid ja nendevahelisi erinevusi ning nende vajatavate hooldusteenuste eri tüüpe, sh ebasoodsa taustaga inimesed, näiteks etnilisse vähemusse kuuluvad või sisserändaja taustaga pered, ning kõrvalistes või maapiirkondades elavad inimesed ja madala sissetulekuga pered; tuletab meelde, et seadustes ja poliitikas kasutatud perekonna mõistet tuleks mõista laias tähenduses;

18.  mõistab, et madal sotsiaal-majanduslik staatus ja madal haridustase on paljude inimeste jaoks takistus hooldusteenuse saamiseks, mis vaid suurendab probleeme, mida nad niigi töö- ja eraelu vahel tasakaalu leida püüdes kogevad; usub, et see vajab selget programmitööd ja poliitikat;

19.  märgib, et tulunduslikul erasektoril on oluline osa pikaajaliste hooldusteenuste pakkumises puuetega ja eakatele inimestele ning et nende teenuste juurdepääsetavuse ja kvaliteediga seotud küsimusi on tõstatatud üle kogu ELi; kutsub komisjoni üles hindama hooldusteenuste turu olukorda ja tegema vajalikud seadusandlikud algatused selles olukorras pakutavate teenuste kontrollimiseks ja nende kvaliteedi jälgimiseks;

Hoolduse kvaliteet, taskukohasus ja kättesaadavus

20.  leiab, et hooldusteenused tuleks kavandada nii, et kõikidele kasutajatele, nende pereliikmetele ja hooldajatele pakutakse tegelikku valikuvõimalust, olenemata sellest, kas nad töötavad täis- või osalise tööajaga või kas nad on füüsilisest isikust ettevõtjad või töötud;

21.  leiab, et hooldusteenuste kavandajad, korraldajad ja osutajad vastutavad nende teenuste kasutajate vajaduste arvesse võtmise eest ning eakate ja puuetega inimeste hooldusteenuseid tuleb kavandada ja arendada teenuste kasutajate aktiivse ja sisuka osalemise kaudu ning välja töötada ja rakendada õigustele tuginedes; märgib positiivset kogemust, kus vaimu- või intellektipuudega inimesed on osalenud taristu ja teenuste väljaarendamises, mis parandab nende iseseisvat elu ja elukvaliteeti;

22.  märgib, et ELis pakutava hoolduse kvaliteet erineb nii liikmeriikide vahel kui ka nende sees: era- ja avaliku sektori asutuste, linna- ja maapiirkondade ning eri vanuserühmade vahel; märgib, et lapsehoiu ja pikaajalise hoolduskohustuse suurt osa kannavad perekonnad, esimese puhul enamasti vanavanemad – see nähtus on eriti levinud Lõuna- ja Ida-Euroopas[20];

23.  kutsub liikmesriike üles tagama hooldusteenuste tiheda võrgustiku nii linna- kui ka maapiirkondades, et parandada hoolduse juurdepääsetavust ja kättesaadavust ebasoodsa taustaga inimeste jaoks, sh nende jaoks, kes elavad maa- ja kõrvalistes piirkondades;

24.  leiab, et teenuste kättesaadavus tuleneb kulu ja paindlikkuse kombinatsioonist ning seetõttu peaks olema tagatud ulatuslik valik teenuseosutajaid nii avalikust kui ka erasektorist hoolduseks kodus ja kodule sarnanevates tingimustes; leiab samuti, et pereliikmetel peaks olema võimalik pakkuda hooldust vabatahtlikult või saada toetust hooldusteenuste ostmiseks;

25.  rõhutab, et hooldusteenuste kvaliteeti tuleks mõista väga erinevalt, sh hooldusasutuste ja -teenuste kvaliteet, laste õppekavade kvaliteet, hooldajate professionaalsus, ruumide ja keskkonna kvaliteet, hooldajate haridustase ja nende töötingimused;

26.  märgib, et hooldusteenused tuleks välja töötada nii, et tõhustada järjepidevat hooldust, ennetavat tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet, taastusravi ja vajaduse korral iseseisvat elu; usub, et julgustada tuleks otsest koduhooldust, nii et hooldust vajavad inimesed saaksid kvalifitseeritud kutselise hooldaja teenuseid oma kodus ja saavad võimaluse korral elada iseseisvalt; on seisukohal, et hooldusteenus tuleks võimaluse korral ühendada kõikehõlmava peretoetusega, nt aitamine majapidamistööde, õpetamise ja lapsehoiuga;

27.  rõhutab, et teave olemasolevate hooldusteenuste ja teenusepakkujate kohta peaks olema kättesaadav vanematele, eakatele, pikaajalist hooldust vajavatele puuetega ja/või krooniliste haigustega inimestele ning mitteametlikele hooldajatele;

28.  rõhutab asjaolu, et avalike teenuste kättesaamatusel ja lapsehoiuga kaasnevatel takistavatel kuludel võib olla negatiivne mõju lastele, kes on pärit madala sissetulekuga peredest, seades nad juba varasest east alates ebasoodsasse olukorda; kordab seetõttu, et riikide prioriteet peaks olema välja arendada kvaliteetsed avalikud hooldusvõrgud kõigile lastele, ilma et tehtaks klassiühiskonna stereotüüpe järgivaid eristusi; rõhutab, et igal lapsel on õigus kvaliteetsele hoiule ja arendamisele varases lapsepõlves, sealhulgas kõikidele sotsiaalsetele stiimulitele; märgib, et hooldusteenuste ülemäärane maksumus mõjutab ka madala sissetulekutega peredest pärit ülalpeetavaid, seades nad ebasoodsasse olukorda;

29.  on arvamusel, et kvaliteetsesse alla kolmeaastastele lastele mõeldud lapsehoidu investeerimise puudumine pikendab naiste tööstaaži katkestusi ja tekitab raskusi nende tööle naasmisel;

30.  väljendab muret asjaolu pärast, et viimase aastakümne jooksul on erasektori hooldusasutuste kohtade arv võrreldes avaliku sektori asutustega kiiremini suurenenud peaaegu kõikides liikmesriikides[21];

31.  usub, et riiklikke programme tuleks tugevdada, et parandada eriti mäluhäireid põhjustavate haigustega eakate naiste ja nende sageli ka eakate naissoost hooldajate elukvaliteeti; teeb ettepaneku, et nende meetmete planeerimiseks ja rakendamiseks peetaks nõu Alzheimeri tõvega tegelevate ühendustega;

32.  palub komisjonil koostada kooskõlas siinsete soovitustega liikmesriikidele suunised, mille eesmärk on töötada välja põhjalikud, tööhõivet soodustavad, inimestekesksed, kogukonnal põhinevad ja kättesaadavad hooldusteenused, mis hõlmaksid lapsehoidu, eakate ja puuetega ja/või krooniliste haigustega inimeste hooldusteenuseid ning tugineksid nende teenuste kasutajate osalemisele ja nendega konsulteerimisele, et tagada nende teenuste kättesaadavus ja vastavus teenuste kasutajate vajadustele;

33.  märgib liikmesriikide erinevaid tavasid ja rõhutab, et koostöö ja parimate tavade vahetamine Euroopa tasandil võib toetada liikmesriikide vastastikust õppimist ja kogemusnõustamist ning aidata kaasa kvaliteetsete hooldusteenuste arendamisele, toetades ja täiendades meetmeid, mida võetakse piirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning aidates liikmesriikidel ühiseid probleeme lahendada; kutsub komisjoni üles tegutsema platvormina ning toetama kogemuste ja heade tavade vahetamist hooldusteenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse kohta, samuti hooldusteenuste pakkumise eri mudelite kohta, mis on kohandatud individuaalsetele olukordadele, ning hooldusteenuste probleemide lahendamise finantssuutlikkuse kohta;

34.  muretseb paljude hooldusteenuste töötingimuste pärast, sh pikad töötunnid, ebapiisav palk, väljaõppe puudumine ning halb töötervishoiu ja -ohutuse poliitika; muretseb selle pärast, et hooldussektor pole tööotsijatele ligitõmbav, äratades peamiselt naiste ja võõrtöötajate huvi; rõhutab, et neil tingimustel on mõju ka pakutava hoolduse kvaliteedile; kutsub seetõttu liikmesriike üles hooldustööd karjäärivalikuna taasväärtustama ja palub komisjonil koostöös sotsiaalpartneritega luua sektori töötajatele miinimumnormide õigusraamistik ja käivitada algatus pikaajalise hoolduse kvaliteedi kohta, võttes eeskuju kodanikuühiskonna juhitud vabatahtlikest vahenditest ja algatustest, sh pikaajaliste hooldusteenuste Euroopa kvaliteediraamistik ning komisjoni hiljutine ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta;

35.  kutsub liikmesriike üles jälgima ja tagama, et hooldusasutused ja muud asutused oleksid töötamiseks turvalised ja motiveerivad ning et piisavalt investeeritaks hooldusteenuse pakkujate heaollu ja töötervishoidu; usub, et hoolduse saajate väärkohtlemise ärahoidmiseks on oluline tagada hooldajate heaolu; toetab seetõttu kutseliste hooldajate sertifitseerimise ja tunnustamise seadusandlikke algatusi ja kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid hooldajate töötingimuste parandamiseks, nt tagama neile õiguse ametlikule töölepingule ja tasustatud puhkusele ning samuti tagama hooldussektoris töötajatele märkimisväärselt suurema palga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama üldsuse teadlikkust hooldusteenuste väärtuse kohta, et parandada hooldaja elukutse staatust ja edendada meeste osalemist hooldustegevuses;

36.  palub komisjonil esitada nõukogule heakskiitmiseks Euroopa hooldajate programm, et tuvastada mitteametliku hoolduse eri liigid Euroopas ja neid tunnustada, tagada hooldajatele rahaline toetus ning arendada järk-järgult nende töö- ja eraelu tasakaalu;

37.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi 4. juuli 2013. aasta resolutsioonis kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele[22] nõutakse konkreetselt hoolduspuhkust käsitleva direktiivi vastuvõtmist; märgib, et oma sugulastele hooldust pakkuvad mitteametlikud hooldajad peaks saama piisavat tasu ja neil peaks olema sotsiaalsetele õigustele teiste hooldusteenuse pakkujatega sarnane juurdepääs; kutsub seega üles kasutama mitteametlike hooldajate tööõiguse alla mittekuuluvate probleemide lahendamiseks terviklikku lähenemisviisi, nt pidev sissetulekutoetus, juurdepääs tervishoiule, õigus iga-aastasele puhkusele ja pensioniõiguste kumuleerumine nii, et need oleksid piisavad ka siis, kui hooldajate sissetuleku tase oleks ajutiselt madal mitteametliku hoolduse pakkumise tõttu – see olukord puudutab peamiselt naisi; on veendunud, et hooldusteenuste osutamine ei tohiks hooldajate mitteametliku hooldaja tervist ja heaolu negatiivselt mõjutada; kutsub liikmesriike seetõttu üles pakkuma mitteametlikele hooldajatele piisavaid koormust vähendavaid teenuseid ning nõustamist, kogemusnõustamist, psühholoogilist tuge, päevaravi jms, mis aitaks neil suurendada osalust tööhõives;

38.  kutsub liikmesriike üles tööseaduste ja sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kaudu kehtestama nn hoolduskrediiti nii naistele kui meestele pensioniõiguste kogumise võrdväärsete perioodidena, et kaitsta neid, kes võtavad tööst puhkuse ülalpeetava või pereliikme mitteametlikuks tasustamata hooldamiseks, ning tunnustama nimetatud hooldajate töö väärtust ühiskonnale tervikuna;

39.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et mitteametlikke hooldajaid tunnustataks võrdsete hooldusteenuse pakkujatena, ja arendama elukestva õppe programmide raames mitteametlike hooldajate väljaõpet ja nende omandatud oskuste tunnustamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike koostöös vabaühenduste ja haridusasutustega üles toetama noori hooldajaid; palub komisjonil teha ettepanek võtta vastu neid ja muid meetmeid sisaldav tegevuskava hoolduse kvaliteedi ja hooldajate elukvaliteedi tagamiseks;

40.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema uurimistööd, et teada saada noorte hooldajate arvu ja selle mõju nende heaolule ja toimetulekule, ning pakkuma selle uurimistegevuse põhjal koostöös vabaühenduste ja haridusasutustega noortele hooldajatele tuge ja rahuldama nende vajadusi;

41.  kutsub komisjoni üles uuringute ja poliitika tegemisel hooldusteenuseid ja hooldajaid rohkem arvesse võtma, eriti seoses Euroopa Sotsiaalfondi, puuetega inimeste strateegia ja tervisevaldkonna tegevusprogrammiga;

Hooldusega seotud eesmärgid

42.  rõhutab asjaolu, et Barcelona eesmärkide saavutamise praegune väljakutse on suurendada lapsehoiu pakkumist lastele vanuses 3–4 eluaastat; kiidab heaks komisjoni soovituse laiendada 2020. aasta haridus- ja koolitusstrateegia eesmärke, et pakkuda lapsehoiu kohti vähemalt 95 % lastest kolmanda eluaasta ja kohustusliku koolimineku vanuse vahel; kutsub komisjoni üles koostöös asjakohaste osaliste ja liikmesriikidega Barcelona eesmärke ja alushariduse eesmärke ülespoole korrigeerima; kutsub liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et saavutada eesmärgid ja seada hooldusteenuse pakkumine oma poliitilistes eesmärkides kõrgele kohale; kutsub liikmesriike üles parandama alushariduse ja lapsehoiu teenuste riiklikke kvaliteediraamistikke, võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta, ning julgustab liikmesriike vaatama läbi soovituses viidatud alushariduse ja lapsehoiu teenuste viis peamist valdkonda: juurdepääsetavus, töötajad, õppekava, järelevalve ja hindamine ning juhtimine ja rahastamine. kutsub liikmesriike üles koolieelse lapsehoiu pakkumisel pöörama tähelepanu mitte ainult selle kättesaadavusele, vaid ka kvaliteedile, eelkõige ebasoodsatest oludest pärinevate ja puudega laste puhul;

43.  kutsub komisjoni üles kehtestama Barcelona eesmärkidele sarnanevaid näitajaid ja vastavaid kvaliteedieesmärke eakate, puuetega ja/ krooniliselt haigete pikaajalist hooldust vajavate inimeste hooldusteenustele ning jälgimisvahendeid nende teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja taskukohasuse mõõtmiseks;

44.  palub komisjonil lisada eakate, puuetega ja/või krooniliste haigustega inimeste hooldus Euroopa poolaasta ja soolise võrdõiguslikkuse aastaaruande andmete järelevalvesse ja läbivaatamisse; palub liikmesriikidel kaaluda eakate, puuetega ja/ krooniliselt haigete inimeste hooldusteenuste hinnangute lisamist riigiaruannetele, võttes arvesse hooldajate ja hoolduse saajate tagasisidet; kutsub komisjoni üles lisama kõnealuse hoolduse kohta andmeid sotsiaalse progressi näitajate kogusse, mida tuleks jälgida Euroopa poolaasta kontekstis; kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama need sotsiaalsed näitajad poolaasta eeskirjade hulka; kutsub liikmesriike üles võtma vastu ja kasutama parandusmeetmeid, kui areng osutub aeglaseks,

45.  kutsub komisjoni üles parandama sooliselt segregeeritud andmete kogumist ning arendama sektoripõhist statistikat, võrreldavaid määratlusi ja näitajaid, et hinnata lastele, puuete ja krooniliste haigustega inimestele ning eakatele ELi tasandil pakutava kooldusteenuse juurdepääsetavust, kvaliteeti, kättesaadavust ja tõhusust, leides samas viise hooldustöötajate jälgimiskoormuse suurenemise takistamiseks; kutsub komisjoni üles hooldusteenuste arengut jälgima ja koostama vajaduse korral soovitusi parandusmeetmete kohta;

46.  kutsub liikmesriike üles koguma andmeid laste, eakate ja puuetega inimeste riiklike ja erasektori hooldusteenuste kvaliteedi kohta, et jälgida üldist olukorda ja parandada hooldusteenuseid, arvestades mitte ainult kasutajate vajadusi, vaid ka paljude hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning töötingimusi; palub, et liikmesriigid võtaksid kasutusele tõhusad poliitilised vahendid ja võtaksid vajaduse korral parandusmeetmeid;

Hoolduse rahastamine

47.  kutsub liikmesriike, muu hulgas eesmärgiga lahendada investeeringute puudujääk, üles suurendama hooldusteenustesse ja laste (sh koolieelsesse) ja teiste ülalpeetavate taristusse tehtavaid riiklikke investeeringuid, et tagada nendele teenustele üldsuse juurdepääs, parandada hoolduse kvaliteeti ja suurendada investeerimist erimeetmetesse, mis võimaldavad hooldajatel aktiivselt tööelus osaleda;

48.  märgib, et avaliku sektori hooldusstruktuuridesse ja -teenustesse ebapiisav investeerimine mõjutab ebaproportsionaalselt palju üksikvanemaid, kellest enamik on naised, ning vaesuses ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavaid perekondi;

49.  märgib soolise aspekti arvestamise olulisust paljude poliitikameetmete kõigis rakendamisetappides, eriti programmitöö etapis; kutsub liikmesriike üles tagama, et sooline mõõde integreeritaks täielikult riiklikesse reformikavadesse, toetades mitte ainult Euroopa Sotsiaalfondi, vaid ka teisi ELi fonde, mis pakuvad vahendeid üldise sotsiaalse taristu jaoks ja mida liikmesriigid peaks kasutama hooldusteenuste arendamiseks;

50.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa poolaasta toetaks Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamist, jättes liikmesriikidele võimaluse hooldusteenuseid jätkusuutlikult rahastada;

51.  toetab ideed, et soolise palgalõhe probleemi lahendamiseks kasutataks komisjoni riigipõhiseid soovitusi meetmete kohta, mis keskenduvad muu hulgas lapsehoiuasutustesse investeerimisele ja rahanduslikele asjaoludele, mis takistavad leibkonna teisel palgasaajal – kelleks on peamiselt naised – rohkem töötada või otse töötada;

52.  palub komisjonil suurendada igat liiki hooldusteenuste (pidades võimaluse korral eriti silmas üleminekut asutuste hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele) rahastamist Euroopa Sotsiaalfondist+ ja muudest rahastamisvahenditest, mille eesmärk on rahastada sotsiaaltaristut; kutsub komisjoni üles tugevdama Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi heategevusfondi, et toetada lapsehoiuteenuste pakkumist maapiirkondades, ning alushariduse ja lastefondi projektide rahastamiseks veelgi enam kasutama Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi; kutsub komisjoni üles rangelt jälgima ELi ja eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastuse kulutamist sotsiaalhoolekande ja pikaajalise hoolduse teenuste valdkonnas ning tagama, et investeeringud oleksid kooskõlas inimõigustega seotud kohustustega ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja põhiõiguste harta kohaselt;

53.  kutsub liikmesriike üles kaaluma sotsiaalmaksete rakendamist piiriüleselt, nii et isiku päritoluliikmesriik rahastaks kodaniku paigutamist teise liikmesriigi sotsiaalhoolekandeasutusse (juhul kui sellist asutust ei ole päritoluliikmesriigis olemas);

54.  märgib, et on vaja teha parem analüüs hooldusteenuste pakkumise jaoks tehtavate era- või avaliku sektori investeeringute potentsiaali kohta seoses ettevõtete olemasolevate algatustega töötajate jaoks, kellel on puudega laste või täiskasvanute hooldamise kohustus;

55.  kutsub liikmesriike üles kasutama kõigi hooldusteenuse liikide käsitlemiseks terviklikku lähenemisviisi ning tugevdama asjakohaste ELi rahastamisvahendite tõhusa ja sünergilise kasutamise õigusnorme elukestva õppe, teadustegevuse ja taristu arendamise valdkonnas; julgustab liikmesriike muutma lapsehoiu ja pikaajalise hoolduse rahastamine esmatähtsaks, kasutades järgmises mitmeaastases raamistikus saadaolevaid rahastamisvahendeid, eriti olemasolevaid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, nagu Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond; julgustab liikmesriike veelgi oma ressursse tõhusalt jaotama, et suurendada hooldusteenustele juurdepääsu ja nende taskukohasust ebasoodsas olukorras ja haavatavatele rühmadele, ning koostama tõhusaid rahastamismudeleid, sh suunatud rahastust, millega leitakse kooskõlas riiklike ja kohalike tingimustega sobiv tasakaal avaliku ja erasektori investeeringute vahel;

56.  kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudil on piisavad vahendid hooldustaristu arengu ning töö- ja eraelu tasakaalu poliitika rakendamise jälgimiseks ning selle analüüsimiseks, kas ja kuidas see poliitika soolise võrdõiguslikkusega seotud eesmärke saavutab;

57.  kiidab heaks mõne liikmesriigi otsust võtta kasutusele rahalised stiimulid ettevõtete jaoks, mis oma töötajatele lapsehoiuteenust pakuvad, et nende töö- ja eraelu tasakaalu parandada;

°

°  °

58.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
• [2]  ELT L 175, 15.6.2011, lk 8.
• [3]  ELT L 59, 2.3.2013, lk 59.
• [4]  ELT L 346, 27.9.2018, lk 6.
• [5]  ELT L 331, 18.9.2018, lk 60.
• [6]  ELT L 204, 13.6.2018, lk 76.
• [7]  ELT L 76, 28.2.2018, lk 93.
• [8]  ELT L 66, 21.2.2018, lk 30.
• [9]  ELT L 50, 9.2.2018, lk 15.
• [10]  ELT L 308 E, 20.10.2011, lk 49.
• [11]  ELT L 351 E, 2.12.2011, lk 39.
• [12]  ELT L 487, 28.12.2016, lk 7.
• [13]  ELT L 12, 15.1.2015, lk 16.
• [14]  ELT L 21, 21.01.2011, lk 39.
• [15]  Euroopa Komisjon, 2018. aasta aruanne meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta.
• [16]  Euroopa Komisjoni tegevuskava 2018, Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus (2017) „10 Trends Transforming Education as We Know It“ (Kümme suundumust praeguse haridussüsteemi muutmiseks).
• [17]  Eurofound, „Caring for children and dependants: Effect on careers of young workers“ (Laste ja ülalpeetavate hooldamine: mõju noorte töötajate karjäärile).
• [18]  Eurostati 2010. aasta andmed; Euroopa Komisjoni 2015. aasta aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus (2016).
• [19]  Nagu on nõutud Euroopa Parlamendi 20. oktoobri 2010. aasta seadusandlikus resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (ELT C 70 E, 8.3.2012, lk 162).
• [20]  Eurofound, Euroopa elukvaliteedi uuring 2016: ülevaatlik aruanne.
• [21]  Eurofound, „Care homes for older Europeans: Public, for-profit and non-profit providers“ (Eakatele eurooplastele mõeldud hooldusasutused: avaliku sektori, tulunduslikud ja mittetulunduslikud teenuseosutajad).
• [22]  ELT L 75, 26.2.2016, lk 130.

SELETUSKIRI

Naiste ja meeste ebavõrdne osalemine hoolduses ja majapidamistöödes on Euroopa Liidus püsiv probleem. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi 2017. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksis leiti, et Euroopa üldine suundumus viimase kümne aasta jooksul on olnud negatiivne: naiste hooldusele, majapidamistöödele ja sotsiaaltegevusele pühendatud aja osakaal kasvas võrreldes meestega.

Asjaolul, et naised pühendavad meestega võrreldes ebaproportsionaalselt palju aega tasustamata töö tegemisele, on tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. See takistab ELi soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamist. Viimaks viib see soolise lõheni vaesuse puhul, mis on kõige ulatuslikum eakate hulgas. 2014. aastal oli ELi keskmine sooline lõhe pensionide puhul tervelt 40 %, mille põhjuseks oli naistele eluaja jooksul osaks saanud kumulatiivne ebavõrdsus ja nende tööturult eemal viibitud perioodid. 75aastastest ja vanematest inimestest elas vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus 22 % naistest ja 15 % meestest. Sellel on otsene negatiivne mõju lastele ja perekondadele. Sooline tööhõivelõhe põhjustab aastas 370 miljardi euro väärtuses üldist majanduslikku kahju[1].

Muude ülalpeetavate sugulaste hooldamiseks piisava puhkuse puudumine on üks hoolduskohustuse ebavõrdse jaotamise peamisi põhjuseid[2]. 80 % kogu ELi hooldusteenustest osutavad (tasustamata) mitteametlikud hooldajad, kellest 75 % on naised. On murettekitav, et see arv hõlmab noori, alla 17aastaseid hooldajaid, kelle puhul mõjutavad kattuvad kohustused negatiivselt haridust, tervist ja elatisallikaid.

Piiratud võimalus kombineerida kulutõhusalt, tulemuslikult ja paindlikult tasustatud tööd perekondlike kohustustega on naiste tööturult kõrvalejäämise üks peamisi põhjuseid. Naiste keskmine tööhõive määr ELis on 64 % (võrreldes 76 %ga meeste puhul). Naised on lisaks üleesindatud osalise tööajaga töökohtadel. Eurostati järelduste kohaselt töötab 31,5 % töötavatest naistest osalise tööajaga võrreldes 8,2 % töötavate meestega. Ligikaudu 20 % majanduslikult mitteaktiivsete naiste mitteaktiivsuse põhjuseks on hoolduskohustus, võrreldes üksnes 2 %ga majanduslikult mitteaktiivsetest meestest. See on vastuolus ELi strateegiaga „Euroopa 2020“ ja eesmärgiga saavutada 2020. aastaks meeste ja naiste puhul tööhõivemäär 75 %. Lisaks on see vastuolus Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, muu hulgas naiste ja meeste võrdsete võimaluste põhimõttega tööturul osalemises ning õigusega taskukohastele ja kvaliteetsetele hooldusteenustele.

Euroopa vananeva elanikkonna tõttu see olukord tõenäoliselt süveneb. Suurenev nõudlus hoolduse järele, mitteametliku hoolduse valdavus Euroopas ja surve avaliku sektori kulutustele mõnes riigis muudab mitteametliku hoolduse tulevikus veelgi olulisemaks. Seepärast on selge, et mitteametlikku hooldust tuleb toetada ja meetmed, mis võimaldavad hooldajatel ühendada hooldamise ja töö, on siinkohal hädavajalikud.

Hooldusteenuste määratlemisel tuleks hõlmata lapsehoidu ja väikelaste hoidu, eakate ja puuetega inimeste hooldust. On tungiv vajadus arendada neid hooldusteenuseid nii, et need oleksid juurdepääsetavad ja paindlikud, vastamaks erinevate perekondade vajadustele ja erinevatele hooldusvajadustele. Seejuures tuleb arvesse võtta eri olukordi üksikvanemate, osalise tööajaga töötavate, füüsilisest isikust ettevõtjatest või vahetustega tööd tegevate vanemate puhul. See, kuidas korraldada hoolduskohustusi perekonnas, kas kasutada teenuseid kodust väljaspool või osta teenuseid koju, peaks olema individuaalne valik. Neid valikuid tuleks võrdselt rahastada ja toetada. Tuleks tagada tegelikud valikuvõimalused, et ühitada vajaminevate teenuste tase ja ulatus tööga. Töö ühitamine hoolduskohustusega ei tohiks mõjutada negatiivselt sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid, sealhulgas palk ja pension.

Tulevikus tuleks eesmärgiks võtta see, et tagatakse vähemalt 20 nädalat emapuhkust, mida võib jagada isaga ning mida võetakse enne ja/või pärast sünnitust. Tuleks kehtestada tagatised seoses vallandamisega, samale või võrdväärsele töökohale naasmisega ja vanemapuhkuse valinud isikute kaitsmisega diskrimineerimise eest (kooskõlas Euroopa Parlamendi rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmetega). Samu õigusi tuleks järk-järgult laiendada kõigile neile, kellel on vaja võtta puhkust, et hoolitseda muude ülalpeetavate ja püsiva hooldusvajadusega isikute eest. Lisaks tuleks sellest tulenevaid lünki tööhõives pensionikavade väljatöötamisel arvesse võtta.

Selle kõige tagamiseks tuleb hooldusteenuste väljatöötamisel kooskõlastada ettenähtud kasutajate ja klientidega. Juurdepääsuga seotud vajadusi ja arusaamu tuleb põhjalikult mõista.

Institutsioonilisel tasandil tuleks jälgida nende isikute juurdepääsu teenustele, kes on sotsiaalse tõrjutuse ohus. See on eriti oluline, võttes arvesse töö muutuvat olemust. Tuleb arvesse võtta mõju, mida avaldab digiteerimine, suurem tootlikkus ja liikumine teenustel põhineva ringmajanduse poole. Hooldusteenuste kavandamisega tuleb toetada ja hõlbustada uusi töövorme.

Samal ajal on oluline tagada, et need institutsioonid ja hooldusteenuseid pakkuvad asutused on ohutud ja innustavad töökohad. Kui ei investeerita nendesse, kes valivad oma karjääriks hooldusteenuste osutamise, siis ei ole lastele, puuetega inimestele ja eakatele pakutavate teenuste kvaliteet kunagi nii kõrge, kui see olla võiks.

Euroopa tasandil tuleks hoolduse kvaliteeti käsitlevaid näitajaid arendada ja jälgida. Seejärel saaks teha investeeringuid Euroopa struktuurifondidest, tagamaks, et teenuste sihttaset ja kvaliteeti on võimalik saavutada kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Liikmesriikidel tuleb paluda nende fondide kasutamise kohta aru anda üksikasjalikumal tasandil ja piisaval määral nii, et seda teavet saaks Euroopa tasandil analüüsida.

• [1]  Eurofound (2016) „The Gender Employment Gap: Challenges and Solutions“ (Sooline tööhõivelõhe: probleemid ja lahendused).
• [2]  Tööealistel hooldajatel on raske kombineerida tasustatud tööd hoolduskohustustega ja seetõttu võivad hooldajad otsustada töötunde vähendada või tasustatud tööst loobuda. Hooldustöö võib põhjustada ka läbipõlemist ja stressi. OECD (2011) „Help Wanted? Providing and Paying for Long-Term Care“ (Vajate abi? Pikaajalise hoolduse pakkumine ja selle eest tasumine). OECD tervishoiupoliitika uuringud.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	10.10.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 1 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniela Aiuto, Beatriz Becerra Basterrechea, Heinz K. Becker, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Iratxe García Pérez, Arne Gericke, Anna Hedh, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Florent Marcellesi, Angelika Mlinar, Angelika Niebler, Maria Noichl, Marijana Petir, João Pimenta Lopes, Ernest Urtasun, Anna Záborská, Maria Gabriela Zoană
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Biljana Borzan, Rosa Estaràs Ferragut, Lívia Járóka, Kostadinka Kuneva, Mylène Troszczynski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

17	+
ALDE	Beatriz Becerra Basterrechea, Angelika Mlinar
EFDD	Daniela Aiuto
GUE/NGL	Kostadinka Kuneva
PPE	Rosa Estaràs Ferragut, Lívia Járóka, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz
S&D	Vilija Blinkevičiūtė, Biljana Borzan, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Mary Honeyball, Maria Noichl, Maria Gabriela Zoană
VERTS/ALE	Florent Marcellesi, Ernest Urtasun

1	–
PPE	Angelika Niebler

8	0
ECR	Arne Gericke
ENF	Mylène Troszczynski
GUE/NGL	Malin Björk, João Pimenta Lopes
PPE	Heinz K. Becker, Anna Maria Corazza Bildt, Marijana Petir, Anna Záborská

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu