mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta

(07964/2018 – C8-0382/2018 – 2018/0091(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07964/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Jaapani vahelist majanduspartnerluslepingut (07965/2018),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 91, artikli 100 lõikele 2, artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule, artikli 2018 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ja artikli 218 lõikele 7 (C8-0382/2018),

–  võttes arvesse oma ...(1) muud kui seadusandlikku resolutsiooni otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni kirja vormis arvamust (A8-0366/2018),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jaapani valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(0000)0000.

Jaapani ja Euroopa Liidu (EL) vahelised majanduspartnerluslepingu läbirääkimised, mis algasid 25. märtsil 2013, lõpetati 8. detsembril 2017. EL ja Jaapan allkirjastasid majanduspartnerluslepingu ning strateegilise partnerluse lepingu 17. juulil 2018 ELi–Jaapani tippkohtumisel Tokyos.

Euroopa Parlament sätestas oma läbirääkimisprioriteedid 2012. aasta oktoobri resolutsioonis. Need prioriteedid kajastuvad läbirääkimiste tulemustes. Euroopa Parlamenti on hoitud protsessiga kursis ning rahvusvahelise kaubanduse komitee jälgis läbirääkimisi hoolikalt alates nende ettevalmistamisest kuni lõpliku lepingu allkirjastamiseni. Euroopa Parlamendi taotluste järel avalikustas komisjon oma läbirääkimisvolitused 2017. aasta septembris.

Läbirääkimised Jaapaniga eraldi investeeringute kaitse kokkuleppe sõlmimise üle veel kestavad. Euroopa Parlament jätkab nende läbirääkimiste tähelepanelikku jälgimist ja on juba selgitanud, et vana, eraõiguslik investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanism on vastuvõetamatu.

ELi ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping on strateegilise tähtsusega. See on kõige olulisem kahepoolne kaubandusleping, mille EL on sõlminud, hõlmates peaaegu kolmandiku maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP), peaaegu 40 protsenti maailma kaubandusest ja puudutades rohkem kui 600 miljonit inimest.

Ajal, millal maailmakaubanduse kord on häiritud, kujutab see leping endas sõnumit eeskirjadel põhineva, vaba ja õiglase kaubanduse toetuseks, aidates samal ajal edendada liidu väärtusi ja rangeid standardeid.

ELi ja Jaapanil on ühised põhiväärtused, nagu inimõigused, demokraatia ja õigusriigi põhimõte ning kindel pühendumine kestlikule arengule, mitmepoolsusele ja eeskirjadel põhinevale maailmakaubanduse süsteemile.

Jaapan on maailma suuruselt kolmas tarbijaturg, kuid alles kuues liidu kaubanduspartner. Leping tugevdab praegust kahepoolset kaubandust ja poliitilist suhet.

2016. aasta kaubanduse ja jätkusuutlikkuse mõjuhinnangus prognoositakse, et leping tooks kaasa positiivseid muutusi nii ELi kui ka Jaapani SKPs, sissetulekutes, kaubanduses ja tööhõives, järgides eesmärki luua „arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv“.

Rahvusvahelise lepingu tõeline kasulikkus sõltub siiski selle sätete õigest ja täielikust rakendamisest kõigi osaliste poolt. Kokkulepitud kohustuste täitmise jälgimine on seetõttu esmatähtis.

Kaubavahetus. ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepinguga kaotatakse alates lepingu jõustumisest ELi kaupade Jaapanisse eksportimisel enam kui 90% tariife. Lepingu täieliku rakendamise ajaks on Jaapan kaotanud tollimaksud 97%-l EList imporditud kaupadest; ülejäänud tariifiread vabastatakse tariifikvootide või tariifide vähendamise kaudu tollimaksust osaliselt. Sõiduautode puhul kaotab EL autode suhtes kohaldatava 10% tariifi järk-järgult seitsme aasta jooksul, samas kui traktorite ja busside ELi tollimaksud kaotatakse 12 aasta pärast. Mõne hinnangu kohaselt säästab leping ELi eksportijatele umbes 1 miljardit eurot tollimakse aastas.

Mittetariifsed meetmed. ELi ja Jaapani vahelised läbirääkimised puudutasid paljusid mittetariifseid meetmeid, mis on olnud ELi ettevõtjate jaoks suur mure, eriti autotööstuses, toidulisandite, toiduainete märgistamise, kosmeetikatoodete, meditsiiniseadmete ja tekstiili märgistamise valdkonnas. Jaapan nõustus oma sõiduautosid käsitlevaid standardeid veelgi rohkem ühtlustama rahvusvaheliste standarditega (UNECE eeskirjad), mida kasutavad ELi autotootjad. Leping sisaldab 10-aastast kaitseklauslit, millega lubatakse ELil tariifid taaskehtestada, kui Jaapan lõpetab UNECE eeskirjade kohaldamise või kehtestab kaotatud mittetariifsed meetmed uuesti.

Põllumajandus ja geograafilised tähised. Tariifivähendused on kõige olulisemad ELi põllumajandussektorile, sest lepinguga kaitstakse kõige tundlikumaid tooteid. Vein, kanged alkohoolsed joogid ja muud alkohoolsed joogid on esimesest päevast peale tollimaksuvabad. Kõva juustu kõrged tollimaksud kaotatakse ja värskele juustule kehtestatakse tollimaksuvaba tariifikvoot. Õlle tariife vähendatakse järk-järgult (15 aasta jooksul 38,5%-lt 9%ni). EL saab maksuvaba juurdepääsu töödeldud sealihale ja saab värske sealihaga kaubelda peaaegu maksuvabalt. Pärast üleminekuaega kaotatakse töödeldud põllumajandustoode, nagu makarontooted, šokolaad ja küpsised, tollimaksud. Majanduspartnerluslepinguga tagatakse kaitse ka 205-le Euroopa geograafilisele tähisele, mis on eriti tähtis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks.

Riigihanked. Jaapan võttis endale kohustuse teha vähemalt 48 linn-keskuse (kus elab umbes 15% Jaapani rahvastikust) ning ka paljude sõltumatute kohalike ametiasutuste (ülikoolid, haiglad ja avaliku sektori energiaettevõtted) hankeid. Jaapan võttis ka kohutuse eemaldada n-ö tööohutuse klausel hiljemalt ühe aasta jooksul pärast lepingu jõustumist, mis on seni praktiliselt takistanud ELi raudtee-ettevõtjate juurdepääsu Jaapani turule. Kokkulepe põhineb kahepoolsel riigihankelepingul ning sellega suurendatakse riigihangetel osalemise läbipaistvust.

Teenustekaubandus. Lepinguga säilitatakse ELi liikmesriikide ametiasutuste õigus määratleda, osutada ja reguleerida avalikke teenuseid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, hoolimata selle negatiivse loetelu põhimõttest. Majanduspartnerlusleping ei takista valitsustel tuua erastatud teenust tagasi avalikku sektorisse. Lepinguga säilitatakse ka suveräänne õigus reguleerida finants- ja pangandussektorit usaldatavusnõuete täitmise ja järelevalvega seotud põhjustel. Liberaliseerimine hõlmab selliseid valdkondi nagu e-kaubandus, rahvusvaheline meretransport, postiteenused ja telekommunikatsioon, kuid ei hõlma audiovisuaalteenuseid. Majanduspartnerluslepinguga sätestatakse ka spetsialistide ajutine piiriülene liikumine (nn 4. režiim), millega kohustatakse mõlemat poolt tegema ettevõtjasiseseid üleviimisi umbes 40 sektoris ja sõltumatute spetsialistide üleviimisi umbes 20 sektoris.

VKEd. See on esimene kord, kui ELi kaubanduslepingusse lisatakse VKEdele pühendatud eraldi peatükk. Peatükis nähakse ette avalikult kättesaadav veebileht ja VKEde kontaktpunktis, kus pakutakse väikestele ettevõtjatele asjakohast teavet üksteise turgudele sisenemise kohta. 78 protsenti ELi Jaapanisse eksportivatest ettevõtjatest on VKEd.

Kestlik areng. ELi ja Jaapani vahelises majanduspartnerluslepingus kinnitatakse poolte pühendumust laiahaardelistele ja mitmepoolsetele lepingutele tööhõive ja keskkonna valdkonnas ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030. Mõlemad pooled on võtnud ka kohustuse tõhusalt täita Pariisi kokkulepet, et võidelda kliimamuutustega, ja muid mitmepoolseid lepinguid, sealhulgas lepinguid loodusvarade (kalandus, bioloogiline mitmekesisus ja metsandus) kaitsmise ja säästva majandamise kohta. Lepinguga pannakse eelkõige alus koostööks ebaseadusliku metsaraie ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemisel. Kuigi Jaapan ei ole kahjuks veel kaht Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsiooni ratifitseerinud, sisaldab leping ILO põhikonventsioonide ratifitseerimise kohustusi. Peatükis tunnustatakse ka reguleerimisõigust ja sinna on lisatud konkreetne läbivaatamisklausel, mida võib ja peaks kasutama, et tugevdada tööhõive ja keskkonnanõuete täidetavust ja tõhusust.

Andmevood. Majanduspartnerlusleping ei sisalda üldsätteid andmekäsitluste kohta, kuid selles on läbivaatamisklausel, mille kohaselt peavad pooled piiriülese andmeedastuse probleemi käsitlema kolme aasta jooksul alates lepingu jõustumisest.

Õigusalane koostöö. Õigusalase koostöö peatükk on vabatahtlik ja selles tunnustatakse mõlema riigi suveräänset õigust reguleerida avaliku halduse eesmärkide täitmisel kaitse taset. Lepinguga nähakse ette ka finantsregulatsiooni foorumi loomine, et tugevdada ELi ja Jaapani koostööd ning suurendada stabiilsust ja täiustada rahvusvahelist finantssüsteemi. Õigusalase koostöö peatükis mainitakse ka selgelt, et ELi toimise lepingus sätestatud põhimõtetest, sealhulgas ettevaatusprintsiibist, tuleb täielikult kinni pidada.

Rakendamine ja kodanikuühiskond. Lepinguga nähakse ette ühine dialoog kodanikuühiskonna ja valdkondlike komiteedega, nagu õigusalase koostöö komitee, kus kodanikuühiskonna osalemine on samuti võimalik. Nagu ka kõik muud uue põlvkonna ELi kaubanduslepingud, luuakse majanduspartnerluslepinguga nõuanderühm, millega tagatakse kodanikuühiskonna osalus kestliku arengu peatüki rakendamises ja järelevalves.

Järeldus

ELi ja Jaapani vahelisel majanduspartnerluslepingul on suur strateegiline tähtsus. Leping kujutab endast ELi, selle kodanike ja ettevõtjate jaoks olulise majandusliku väärtuse tasakaalustatud ja kõikehõlmavat tulemust. Lepinguga luuakse uued turuvõimalused, eriti sektorites, mis ei ole tavaliselt kaubanduslepingute peamised kasusaajad (nagu põllumajandus). Kõnealuses majanduspartnerluslepingus on mitu uuendust, nagu kohustus täita kliimamuutustega võitlemiseks Pariisi kokkulepet ning äriühingu üldjuhtimisele ja VKEdele pühendatud peatükid. Lepingus järgitakse täielikult ka reguleerimise õigust ja kaitstakse avalikke teenuseid. Lepingul on potentsiaali aidata kaasa kestliku majanduskasvu ja inimväärsete töökohtade loomisele, edendades samal ajal liidu väärtusi ja hoides rangeid standardeid sellistes valdkondades nagu toiduohutus, keskkonnakaitse ja tööõigused.

Seepärast soovitab raportöör anda kõnealusele lepingule nõusolek.

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil soovitada parlamendil anda nõusolek kavandatud nõukogu otsusele Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimise kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Hr Bernd Lange

Rahvusvahelise kaubanduse komisjoni esimees

ASP 12G205

IPOL-COM-AGRI D (2018) 42313

Austatud hr esimees!

Vastavalt kodukorra artikli 99 lõikele 2 volitati rahvusvahelise kaubanduse komisjoni koostama raporti projekti, mis sisaldab ettepanekut võtta vastu muu kui seadusandlik resolutsioon nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimist (07964/2018 – C8-0382/2018 – 2018/0091M(NLE)).

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni (AGRI komisjon) koordinaatorite 10. juuli 2018. aasta koosolekul otsustati resolutsiooni ettepanekut käsitleva ametliku arvamuse asemel esitada juhtivale komisjonile kirja vormis üldised kaalutlused kõnealuse teema kohta.

AGRI komisjoni sisekonsultatsioonide käigus selgus, et valdav enamus selle liikmetest pooldab ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) sõlmimist. Tegelikult jõutakse kõigis kättesaadavates uuringutes järeldusele, et leping oleks ELi põllumajanduslikule toidutööstusele väga kasulik.

Praegu ületab ELi põllumajandustoodangu eksport Jaapanisse suuresti Jaapani vastavat eksporti ELi, ehkki põllumajandustoodangu osakaal Jaapanisse minevas ELi ekspordis on suhteliselt väike (2017. aastal 5,4%). Ehkki Jaapani põllumajandustoodangu turud on üsna tugevalt kaitstud (enamsoodustusrežiimi lihttollitariif on loomsete toodete puhul keskmiselt 10,6% ja piimatoodete puhul 63,4%), võib nimetatud osakaal lepingu sõlmimisel oluliselt tõusta. Tähtsamate EList Jaapanisse eksporditavate toiduainete imporditolle vähendataks oluliselt (langus näiteks kõrgekvaliteedilisel sealihal 4,3%-lt 0%-le 10 aasta jooksul, veinidel 15%-lt 0%-le lepingu jõustumisel, loomalihal 38,5%-lt 9%-le 15 aasta jooksul, pastadel ja šokolaadil vastavalt kuni 24%-lt 0%-le ja kuni 30%-lt 0%-le 10 aasta jooksul). Tollitariifid juustudele (praegu 30–40%) kaotataks lepinguga kõvade juustude osas täielikult; värsketel, töödeldud ja pehmetel juustudel tariifid säiliksid, kuid neid juustusid võimaldataks tollivabalt osta.

Leping ei hõlma mõningaid tundlikke tooteid (eelkõige riis), kuid kokkuvõttes saaks põllumajanduslik toidutööstus sellest selgelt kasu nii tariifide kui ka mittetariifsete tõkete (eriti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete loa- ja kontrollimenetluste lihtsustamine) alandamise tõttu.

Lisaks tahaksin märkida, et AGRI komisjoni liikmed on ülimalt rahul lepinguga ette nähtud Euroopa geograafiliste tähiste range kaitsega (see hõlmaks enam kui 200 Euroopa toiduainet, veini ja piiritusjooki), mis suurendaks oluliselt asjaomaste Euroopa tootjate võimalusi müüa neid kvaliteetseid tooteid 127 miljoni tarbijaga Jaapani turul.

Lõpetuseks peame soodsaks ka lepingu põhjalikku peatükki veiniekspordi vastastikuse hõlbustamise kohta, mis sisaldab loendit ELis ja Jaapanis kolmes järgus kinnitatavatest veinivalmistustavadest.

Oleksin tänulik, kui rahvusvahelise kaubanduse komisjon võtaks muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekut sisaldava raporti projekti koostamise ja järgneva nõusolekumenetluse käigus eelnimetatud seisukohti arvesse.

Kahtlemata olen kõigiti kättesaadav, kui Teie raportöör või Teie ise soovite kõnealust küsimust meiega täiendavalt arutada.

Lugupidamisega

Czesław Adam SIEKIERSKI

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu