Raport - A8-0379/2018Raport
A8-0379/2018
Euroopa parlament

RAPORT WTO edasise tegevuse kohta

22.11.2018 - (2018/2084(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöörid: Bernd Lange, Paul Rübig

Menetlus : 2018/2084(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0379/2018
Esitatud tekstid :
A8-0379/2018
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

WTO edasise tegevuse kohta

(2018/2084(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Marrakechi lepingut, millega loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO),

–  võttes arvesse WTO 14. novembri 2001. aasta Doha ministrite deklaratsiooni[1],

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone WTO kohta, eelkõige 24. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimise kohta[2] ja 15. novembri 2017. aasta resolutsiooni mitmepoolsete läbirääkimiste kohta enne WTO 11. ministrite konverentsi[3],

–  võttes arvesse Buenos Aireses 10. detsembril 2017. aastal toimunud WTO parlamentaarse konverentsi iga-aastasel istungjärgul konsensuse teel vastu võetud lõppdokumenti[4],

–  võttes arvesse 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud 11. ministrite konverentsi tulemusi, sh mitmeid ministrite otsuseid, ja seda, et seal polnud võimalik vastu võtta ministrite deklaratsiooni[5],

–  võttes arvesse kaubandusabi kuuendat ülemaailmset läbivaatamist Genfis 11.–13. juulil 2017[6],

–  võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke[7],

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepet, mis kehtib alates 2016. aasta novembrist,

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kõige viimast aruannet, mis avaldati 8. oktoobril 2018 ja millest nähtub, et üleilmse soojenemise hoidmine 1,5° C piires on ikkagi veel võimalik, kui riigid annavad kindlalt oma riiklikult kindlaksmääratud panuse,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. juuni 2018. aasta järelduste punkti 16[8],

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Euroopa Liidu kaubandusministrite kolmepoolsel kohtumisel 31. mail 2018 vastu võetud ühisavaldust[9],

–  võttes arvesse ELi ja Hiina 20. tippkohtumise ühisavaldust, millega loodi WTO reformimise ühine töörühm, mille juhtimine toimub aseministrite tasandil[10],

–  võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2018. aasta kontseptsioonidokumenti WTO moderniseerimise kohta[11],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0379/2018),

A.  arvestades, et WTO-l on alates selle loomisest olnud keskne roll mitmepoolsuse põhimõtte tugevdamisel, kaasava maailmamajanduse edendamisel ning avatud, eeskirjadepõhise ja mittediskrimineeriva mitmepoolse kaubandussüsteemi kindlustamisel; arvestades, et arenguriikide osa maailmakaubandusest on praeguse seisuga umbes pool, samas kui see aastal 2000 oli 33 %, ning äärmuslikus vaesuses elavate inimeste arv on võrreldes aastaga 1990 langenud poole võrra, pisut alla ühe miljardi inimeseni; arvestades, et WTO rajaneb õiguste ja kohustuste süsteemil, mis kohustab riike avama oma turgu ja mitte diskrimineerima;

B.  arvestades, et WTO peaks jääma eeskirjade kehtestamises ja kaubandusvaidlustes valitsuste ja ettevõtete peamiseks lähtealuseks;

C.  arvestades, et EL on järjepidevalt edendanud tugevat, mitmepoolset ja eeskirjadepõhist kaubanduse käsitlusviisi, kuna ELi ja tema partnerite majandus, töötajad ja tarbijad on järjest enam seotud üleilmsete väärtusahelatega ja sõltuvad nii impordi kui ka ekspordi osas rahvusvahelise kaubanduse ning sotsiaalsete ja keskkonnatingimuste prognoositavast arengust;

D.  arvestades, et 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud WTO 11. ministrite konverentsi tulemused valmistasid pettumuse ja näitasid selgelt, et organisatsiooni läbirääkimisfunktsioon on pärsitud;

E.  arvestades, et eeskirjadepõhine mitmepoolne kaubandussüsteem on alates WTO loomisest läbi aegade suurimas kriisis, mis ohustab selle organisatsiooni põhiülesandeid, nimelt rahvusvahelise kaubanduse põhieeskirjade kehtestamist ja ülesehituse kindlaksmääramist ning kõige tulemuslikuma ja tänapäevasema vaidluste lahendamise mehhanismi tagamist mitmepoolsetele organisatsioonidele;

F.  arvestades, et kaubandusreformi pole hoolimata sellistest olulistest eranditest nagu kaubanduse lihtsustamise leping alates 2000ndatest aastatest ellu viidud;

G.  arvestades, et WTO nn kroonijuveel on apellatsioonikogu, kuna tema otsused on siduvad ning tal on sõltumatu ja erapooletu läbivaatamisorgani staatus; arvestades, et pärast kohtunik Shree Baboo Chekitan Servansingi ametiaja lõppemist jäi apellatsioonikogusse kõigest kolm kohtunikku – selle kogu toimimiseks vajalik miinimumarv; arvestades, et see ummikseis, mille on põhjustanud Ameerika Ühendriikide administratsioon, võib viia kõigi WTO liikmete vaidluste lahendamiseks hädavajaliku süsteemi kokkuvarisemiseni;

1.  kinnitab oma täielikku toetust mitmepoolsuse püsivale väärtusele ning nõuab kõigi huve teenivat, õiglasel ja eeskirjadepõhisel kaubandusel rajanevat tegevuskava, mis toetaks rahu, julgeolekut ja kestliku arengu tegevuskava, kaasaks ja edendaks sotsiaalseid, keskkonna- ja inimõigusi ning tagaks, et mitmepoolselt kokkulepitud ja ühtlustatud eeskirju kohaldatakse kõigi suhtes ühetaoliselt ja et neid järgitakse; rõhutab, et WTO peab kaasa aitama ka õiglase kaubanduse edendamisele ja ebaõiglaste tavade vastu võitlemisele; rõhutab, et kaubandus ei ole eesmärk iseenesest, vaid vahend, millega saavutada üleilmselt määratletud arengueesmärgid;

2.  on seisukohal, et uusimaid arengusuundi arvesse võttes, aga edusammude puudumise tõttu Doha arengukavas on praegu äärmiselt oluline WTO kiiresti kaasajastada ning põhjalikult läbi vaadata WTO toimimise mitmed aspektid, et organisatsiooni mõjusust ja legitiimsust suurendada; on seda silmas pidades seisukohal, et WTO sekretariaat peaks kindlasti looma võimaluse, et kõik WTO liikmed kaasataks arutellu algusest peale; palub komisjonil ja WTOsse kuuluvatel ELi liikmesriikidel pöörduda teiste WTO liikmete poole, eelkõige selliste peamiste kaubanduspartnerite poole nagu Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kanada, Brasiilia ja India, et jõuda ühistele seisukohtadele; peab WTO reformi käsitleva ELi ja Hiina tippkohtumise esialgseid avaldusi paljulubavaks;

3.  kiidab sellega seoses heaks Euroopa Ülemkogu poolt komisjonile 28.–29. juunil 2018. aastal antud mandaadi ning võtab teadmiseks järeldustes esitatud käsituse ning komisjoni 18. septembri 2018. aasta WTO moderniseerimist käsitleva kontseptsioonidokumendi ja Kanada 25. septembri 2018. aasta WTO reformimist käsitlevad ettepanekud; ootab rohkemate ettepanekute avaldamist, eelkõige arenguriikide poolt, aga ka WTO liikmesriikides juba loodud töörühmade poolt;

4.  väljendab suurt muret asjaolu pärast, et apellatsioonikogu ametikohadest on täidetud ainult kolm, mis piirab tõsiselt vaidluste lahendamise protsessi jooksvat ja nõuetekohast toimumist, ning palub tungivalt, et USA lahendaks selle olukorra viisil, mis võimaldab apellatsioonikogu vabad ametikohad kiiresti täita; tunneb heameelt esialgsete ettepanekute üle, mille komisjon tegi WTO moderniseerimist käsitlevas kontseptsioonidokumendis ummikseisust pääsemiseks, tegeledes mõningate tõstatatud probleemidega, sealhulgas lahkuvate liikmete suhtes kehtivate üleminekueeskirjade abil või muutes apellatsioonikogu ametiaja pikkust või aruande avaldamise maksimaalset tähtaega ning apellatsioonikogu uue kohtupraktika kujundamist; märgib, et USA esile toodud probleemid seoses apellatsioonikoguga ei piirdu menetluslike muudatuste tegemisega, vaid see tähendab selle organi kohtunike otsuste märkimisväärset reformimist;

5.  on seisukohal, et USA otsus kehtestada 31. maist 2018 terase- ja alumiiniumtoodetele tollimaksud riikliku julgeoleku kaalutlustel vastavalt 1962. aasta kaubanduse laiendamise seaduse paragrahvile 232 ei ole põhjendatud, ning arvab, et see ei lahenda liigsest terase pakkumisest põhjustatud probleeme maailmaturul ega ole kooskõlas WTO eeskirjadega; soovitab tungivalt komisjonil teha USAga koostööd, et lahendada erimeelsused kaubandusküsimustes ja kõrvaldada kaubandustõkked WTO eeskirjadel põhinevas vaidluste lahendamise raamistikus;

6.  on seisukohal, et praeguse kriisi algpõhjustega tegelemiseks on WTO-l vaja kohaneda muutuva maailmaga ja samas saavutada tulemusi mõningates Doha arengukava lahendamata küsimustes, eelkõige toiduga kindlustatuse osas; on seisukohal, et seepärast on vaja

a)  täita praegused lüngad reeglistikus, et tagada võrdsed tingimused turgu moonutavate toetuste ja riigi osalusega ettevõtete osas ning ajakohastada intellektuaalomandi kaitset ja juurdepääsu investeerimisturule; käsitleda ka probleeme, mis on seotud kaitse ja lähtekoodi avalikustamise kohustuse ja muude riigipoolsete meetmetega, mis põhjustavad liigset tootmisvõimsust ning regulatiivseid tõkkeid teenustele ja investeeringutele, sealhulgas tehnosiire, ühisettevõtetele esitatavad nõuded ja kohaliku toodangu kasutamise nõue; jälgida kehtivate lepingute rakendamist, haldamist ja toimimist;

b)  luua vajalik regulatiivne raamistik, et tulla toime tehnoloogia arenguga, hõlmates e-kaubandust, ülemaailmseid väärtusahelaid, riigihankeid, ajakohastatud siseriiklikke teenuseid reguleerivaid õigusakte ning mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid;

c)  lahendada kõige pakilisemad ülemaailmsed keskkonna- ja sotsiaalprobleemid, tagades poliitika süsteemse sidususe kaubanduse, tööjõu ja keskkonna tegevuskavade vahel;

d)  kiita sellega seoses heaks Buenos Aireses e-kaubanduse, siseriiklike õigusnormide, investeeringute soodustamise ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta vastu võetud ühisavaldused ning sellest ajast saadik kõnealustes valdkondades tehtud töö;

7.  rõhutab, et EL peaks esile tooma eraelu puutumatust ja andmekaitset käsitlevaid eeskirju, et neid saaks edendada rahvusvahelisel tasandil ja need oleksid eeskujuks rahvusvaheliste ja mitmepoolsete standardite väljatöötamisel;

8.  tuletab meelde, et juurdepääs riigihangetele on üks Euroopa Liidu prioriteete kaubandusläbirääkimistel ja selleks oodatakse WTO liikmetelt, et nad täidaksid kohustuse ühineda riigihangete lepinguga ning parandaksid selle lepingu toimimist ja täitmist vastastikkuse ja vastastikuse kasu vaimus; märgib, et riigiabi raamistiku võimalike paranduste ja riigiettevõtete rolli täielik tõhusus sõltub osaliselt selles valdkonnas tehtavatest edusammudest; kutsub komisjoni üles tegema koostööd nende liikmetega, kes on jõudnud riigihangete lepinguga ühinemise protsessi, et seda kiirendada ja suurendada nii WTO liikmete hangete liberaliseerimisest tulenevat kasu;

9.  on veendunud, et praegune arenenud riikide ja arenguriikide eristus ei kajasta WTO tegelikku majanduslikku olukorda ning see on takistanud Doha vooru edenemist, mis on kahjulik kõige enam puudust kannatavatele riikidele; palub tungivalt, et rohkem arenenud arenguriigid võtaksid oma osa vastutusest ja viiksid oma panuse kooskõlla oma arengutaseme ja (valdkondliku) konkurentsivõimega; märgib, et komisjoni kontseptsioonidokumendis nõutakse eeskirjade kehtestamist, mille kohaselt kaotavad arenguriigid rikkamaks saades madala sissetulekuga riigi staatuse; on veendunud, et eri- ja diferentseeritud kohtlemise mehhanism tuleks läbi vaadata, et see kajastaks paremini inimarengu indekseid kui poliitikavahendit, mis võimaldab arenguriikide puhul siduda mitmepoolsete lepingute rakendamist ning rikkamatelt riikidelt ja abiorganisatsioonidelt saadavat abi;

10.  tunneb suurt heameelt selle üle, et kaks kolmandikku WTO liikmetest on 2017. aasta veebruari seisuga ratifitseerinud kaubanduse lihtsustamise lepingu; on veendunud, et kaubanduse lihtsustamise leping on oluline näidis ja see võiks olla eeskujuks tulevastele WTO tehingutele, mille puhul võetakse arvesse WTO liikmete arengutaseme ja vajaduste erinevusi; ergutab WTO liikmeid võtma vastutuse ja kohustused vastavalt oma tegelikule majanduslikule jõule ja suutlikkusele; on seisukohal, et järgmised ülesanded on lepingu täielik ratifitseerimine, eelkõige nende Aafrika liikmete poolt, kes peaksid lepingust kõige rohkem kasu saama, kaubanduse lihtsustamise lepingu tulemuslik rakendamine ja lepingust tulenevast arenguabist teavitamine;

11.  märgib, et Hiina WTOga ühinemine 2001. aastal on üldiselt parandanud juurdepääsu Hiina siseturule, millest on kasu olnud kogu maailma majanduses; on mures selle pärast, et Hiina ei järgi WTO võrdse kohtlemise vaimu ja põhimõtteid;

12.  on seisukohal, et läbirääkimisprotsessi toimimist tuleb muuta, lisades rohkem paindlikkust, kui on praegu konsensuse eeskirjaga tagatud, pidades aga silmas, et otsustamisprotsessis rakendatav lähenemisviis „kõik või mitte midagi“ on piiranud mitmepoolse kaubandusjuhtimise tõhusust; avaldab toetust paindliku mitmepoolsuse kontseptsioonile, mille kohaselt juhul, kui täielik konsensus pole veel võimalik, peaksid konkreetsest teemast huvitatud WTO liikmed saama edendada ja sõlmida mõnepoolseid lepinguid kas kooskõlas Marrakechi lepingu artiklitega II:3, III:1 ja X:9 n-ö WTO 4. lisas kirjeldatud lepinguid kasutades või nn kriitilise massi lepingutega, mille alusel kokkulepitud soodustusi laiendatakse WTO liikmetele enamsoodustuskorra põhimõttel; soovitab komisjonil mitte kasutada neid artikleid kui alternatiivi WTO liikmetega peetavale konstruktiivsele dialoogile kaubandustõkete lahendamiseks ning WTO ja selle ülesannete reformimiseks; on sellega seoses seisukohal, et selle liikmed peaksid tõhustama WTO suutlikkuse suurendamise võimet, et tagada talle laiendatud vajaduste kohased rahalised vahendid ja inimressursid, et säilitada töö kvaliteet; on veendunud, et üldiselt peaks uute liikmete rahalised osamaksed suurendama WTO eelarvet ja mitte vähendama olemasolevate liikmete liikmetasusid;

13.  tunnistab, et kuigi eeskirjadel põhinev mitmepoolsus on jätkuvalt WTO struktuuri keskne osa, on võimalusi huvitatud riikide vaheliseks tihedamaks ja paindlikumaks mõnepoolseks koostööks valdkondades, kus konsensuse saavutamine on osutunud raskeks; märgib, et sellised lepingud peavad täiendama ja mitte kahjustama mitmepoolset tegevuskava, ning neid ei tohiks kasutada kui alternatiivset foorumit kaubandustõkete kõrvaldamiseks, vaid pigem kui võimalust saavutada edu mitmepoolsel tasandil; nõuab mõnepoolsete läbirääkimiste jätkamist keskkonnatoodete lepingu ja teenustekaubanduse lepingu üle ning palub, et mõne- ja mitmepoolsete lepingute puhul kehtestataks VKEdele erieeskirjad; rõhutab, kui oluline on, et WTO jätkaks ja süvendaks oma tööd rahvusvahelises koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO, OECD, WCO ja ILO;

14.  rõhutab rolli, mida kaubandus võib ja peab täitma, et aidata kaasa 22030. aastaks seatud kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega võetud kliimamuutuste vastase võitluse kohustuste täitmisele; peab kahetsusväärseks, et keskkonnatoodete leping 2016. aastal blokeeriti, ning tuletab meelde selle potentsiaali tagada parem juurdepääs keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja aidata täita eespool nimetatud kohustusi; toonitab, et WTO peab liikuma kalandustoetusi käsitlevatest läbirääkimistest kaugemale ja määratlema konkreetsemad meetmed, mida tuleb võtta mereelustiku kaitseks; tuletab meelde, et WTO töötlemis- ja tootmisviiside põhimõte annab võimaluse eristada n-ö sarnaseid tooteid keskkonnamõju seisukohast; soovitab taaselustada WTO kaubanduse ja keskkonna komitee, kes on volitatud koostama kriteeriumid, et takistada keskkonnaküsimustes n-ö teiste seljas liugu laskmist ja looma tihedamad sidemed ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadiga;

15.  kinnitab, et sooline võrdõiguslikkus ja kaasav areng on omavahel seotud, nagu kajastub ka kestliku arengu eesmärgis nr 5, ja rõhutab, et naiste mõjuvõimu suurendamine on vaesuse kaotamisel otsustava tähtsusega ning majanduse arengu seisukohast on äärmiselt oluline kõrvaldada tõkked, mis takistavad naiste osalemist kaubanduses; väljendab heameelt selle üle, et WTO keskendub rohkem kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustele, ning innustab kõiki 121 riiki, kes kirjutasid alla 2017. aastal Buenos Aireses vastu võetud kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise deklaratsioonile, võetud kohustusi täitma; rõhutab, et kõigis WTO eeskirjade koostamise valdkondades on vaja süsteemset soopõhist käsitlust, mida rakendatakse soolise mõjuanalüüsi kujul; märgib, kui olulised on sellised algatused nagu SheTrades, mis aitavad rõhutada naiste positiivset rolli kaubanduses ja julgustavad kogu maailma naisi rahvusvahelises kaubanduses rohkem osalema;

16.  juhib tähelepanu 2017. aasta juulis Genfis toimunud kaubandusabi kuuenda ülemaailmse läbivaatamise järeldustele pealkirjaga „Promoting trade, Inclusiveness and Connectivity for Sustainable Development“ („Kaubanduse, kaasatuse ja ühenduvuse edendamine kestliku arengu huvides“); toetab seisukohta, et see peaks olema aluseks konkreetsetele meetmetele e-kaubanduse soodustamiseks ning aitama muuta digitaalsed võimalused, nagu plokiahel kaubanduse valdkonnas tegelikkuseks ning seda ka arenguriikide jaoks; märgib sellega seoses, et investeerimine nii füüsilisse kui ka digitaalsesse taristusse, mis on selles valdkonnas edu saavutamise seisukohast otsustava tähtsusega, on jätkuvalt suur väljakutse; kutsub seetõttu WTO liikmeid edendama nii füüsilisse kui digitaalsesse taristusse tehtavaid investeeringuid, ergutades muu hulgas avaliku ja erasektori partnerlusi;

17.  nõuab, et EL tagaks, et liidu tegevus arenguriikides – nii majandusarengu kui ka kaubanduse valdkondades – põhineb võrdsete osalejate tasakaalustatud raamistikul ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttel, ning et selle eesmärk on inimõiguste edendamine ja kaitse;

18.  kahetseb, et WTO 11. ministrite konverentsil ei kindlustatud edasiminekut arenguriikide jaoks märkimisväärse tähtsusega teemadel; peab samas positiivseks WTOs arenguriikidele juba varem võimaldatud eeliskohtlemist, sh sooduspäritolureeglid ja teenusepakkujate sooduskohtlemine, ning rõhutab vajadust võtta meetmeid suutlikkuse suurendamiseks, et arenguriikidest pärit teenuseosutajad saaksid kasu teenuste eest tasumisest vabastamisest;

19.  toonitab, et stabiilse ja prognoositava kaubandus- ja investeerimiskeskkonna tagamiseks on väga tähtis läbipaistvus; on seisukohal, et järelevalvemenetluste läbipaistvust on oluline edendada, andes WTO liikmetele suuremad stiimulid teavitamisnõuete järgimiseks, vähendades nende keerukust ja koormust ning aidates vajaduse korral suutlikkust suurendada, hoidudes samas eeskirjade tahtlikust eiramisest ning selle vastu võideldes;

20.  rõhutab, et WTO sekretariaadi roll alt-üles lähenemisviisi hõlbustamisel ja kaitsmisel kõigi liikmete aktiivseks osalemiseks on äärmiselt oluline ja seda tuleks seepärast veelgi kindlustada ja paindlikumaks muuta, et toetada mitmesuguseid läbirääkimisprotsesse ning tugevdada rakendus- ja järelevalvefunktsioone; peab vajalikuks suurendada WTO sekretariaadi käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ja inimressursse, ning nõuab tungivalt, et WTO liikmed täidaksid selles osas vastastikku oma kohustusi; on seisukohal, et ka WTO komiteede korrapärast tööd tuleks elavdada, andes nende esimeestele aktiivsema rolli lahenduste ja kompromisside arendamisel ja väljapakkumisel, minnes seega kaugemale lihtsalt liikmete panuste vahendamisest, ning et seda laiendatud ülesannet peaks toetama sekretariaat;

21.  kutsub WTO liikmeid tungivalt üles tagama WTO parlamentaarse mõõtme tugevdamise abil demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning toetama vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmist, millega luuakse ametlik töösuhe WTO parlamentaarse konverentsiga; rõhutab sellega seoses vajadust tagada parlamendiliikmete täielik juurdepääs kaubandusläbirääkimistele ja kaasatus WTO otsuste sõnastamisse ja täideviimisse ning kaubanduspoliitika nõuetekohane kontrollimine kodanike huvides;

22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning WTO peadirektorile.

SELETUSKIRI

Euroopa Parlament on alates WTO loomisest 1994. aastal kindlalt toetanud mitmepoolset kaubandussüsteemi, mille keskmes on Maailma Kaubandusorganisatsioon. Euroopa Parlament on WTO tööd hoolega jälginud ja on koos Parlamentidevahelise Liiduga WTO parlamentaarse konverentsi ühisalgatuse kaudu aktiivselt toetanud parlamentaarse mõõtme loomist. Euroopa Parlamendi liikmed on osalenud WTO ministrite konverentsidel ning neile on enne neid lähetusi antud volitused parlamendi seisukohta väljendavate resolutsioonidega.

Juba 2008. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles soovitati WTO toimimine läbi vaadata, kuna Doha arengukava puudutavad läbirääkimised venisid. Pärast WTO ministrite konverentsi 2017. aastal Buenos Aireses, kus oli ilmne, et organisatsiooni läbirääkimisfunktsioon on pärsitud, on see ülesanne veelgi kiireloomulisem.

Eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem on läbi aegade suurimas kriisis ning ohus on nii läbirääkimisfunktsioon kui ka vaidluste lahendamise mehhanism.

Kriis võib lähikuudel veelgi süveneda, kui rakendatakse täiendavaid ühepoolseid meetmeid, samal ajal aga takistatakse uute liikmete määramist apellatsioonikogusse, mis võib ohustada tervet vaidluste lahendamise mehhanismi.

Praegustes oludes vajab WTO kaasajastamist, et vastata üleilmse kaubandussüsteemi ees seisvatele väljakutsetele ning tagada, et see oleks jätkuvalt elujõuline, asjakohane ja tõhus. See tähendab WTO eeskirjade ja protsesside läbivaatamist, tagamaks, et need aitavad vastata 21. sajandi kaubanduse tegelikele väljakutsetele. Süsteem peab olema piisavalt paindlik, et vastata liikmete erinevatele ambitsioonidele; eeskirju tuleb tõhusalt ja tulemuslikult jõustada ning rakendada tuleb kontrolli- ja tasakaalustusmehhanisme, et liikmed tegutseksid turu avatuse ja mittediskrimineerimise eesmärkide nimel.

Muuta WTO asjakohasemaks ja muutuva maailmaga kohanduvaks

Kui kaubanduse lihtsustamise leping ja põllumajandusekspordi toetused välja arvata, pole WTO-s juba aastaid olnud võimalik läbirääkimisi pidada. Osalt on see tingitud süsteemi vähesest paindlikkusest, mis võib ärritada sarnastel seisukohtadel olevaid liikmeid, kes soovivad jätkata õigusloomega WTO-s kui tervikus.

Buenos Aireses käivitatud algatused, mille raames suured liikmerühmad tegid ühisavaldusi, otsustades uurida läbirääkimisvõimalusi teatud konkreetsetes valdkondades, nt avaldused e-kaubanduse, riiklike õigusnormide ja investeeringute hõlbustamise kohta, on kiiduväärt samm läbirääkimiste suurema paindlikkuse suunas.

Neid mitmepoolseid protsesse tuleks soodustada, kuid protsess peab olema avatud kõigile WTO liikmetele.

Parlament on ka seisukohal, et WTO-l on viimane aeg aktiivsemalt tegeleda küsimusega, kuidas kaubandus saab aidata saavutada kestliku arengu eesmärke, ning see peaks minema kaugemale kalandustoetusi käsitlevatest läbirääkimistest, kuigi see on oluline panus. Parlament avaldab heameelt positiivsete sammude üle, mis on tehtud kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, ja soovib, et neid jõupingutusi kindlasti jätkataks.

Veel üks tegur WTO läbirääkimisfunktsiooni ummikseisu tekkes on arengu ning eri- ja diferentseeritud kohtlemise küsimus. Alates WTO loomisest on arenguriikide kiire majanduskasv kaasa toonud olulised erinevused majanduslikus arengus. Ehkki EL tunnistab, et erieeskirjad võivad olla konkreetsete arenguvajadustega tegelemiseks vajalikud, on kohase ja sihipärase abi ning ambitsioonika korra tagamiseks õige uuesti läbi mõelda, kuidas arengu paindlikkuse mehhanismid toimivad ja kes neist kasu võivad saada.

Samas on praeguse kriisi algpõhjuseks ka reeglistiku puudused, mis toovad kaasa eeskirjade väänamise, mida paljuski seostatakse mitteturumajanduspoliitikaga ja suurte kaubandusriikide tavadega ning millega WTO ei suuda nähtavasti asjakohaselt tegeleda.

Suurendada WTO tõhusust

WTO vaidluste lahendamise funktsioon on tõsises ohus ja selle säilitamiseks tuleb ELil kiiresti tegutseda. Seepärast tuleks teha põhjalik ettepanek, lahendamaks probleeme, mille on tekitanud see, et WTO liige blokeerib apellatsioonikogu ametikohtade täitmist; samal ajal tuleks säilitada ja veelgi tugevdada WTO vaidluste lahendamise süsteemi põhijooni ja põhimõtteid.

Stabiilse ja prognoositava kaubandus- ja investeerimiskeskkonna tagamiseks ning eeskirjade jõustamiseks on väga oluline läbipaistvus. Sageli aga ei järgita teavitamisnõudeid ning WTO alaliste komisjonide töö ei ole optimaalne. EL peaks tegutsema selle nimel, et:

•  edendada läbipaistvust, andes liikmetele suuremad stiimulid teavitamisnõuete järgimiseks ning võideldes eeskirjade tahtliku eiramise vastu; ning

•  kasutada alalisi komisjone kaubandusküsimustega tegelemiseks paremini ära, andes WTO sekretariaadile suuremad volitused.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (11.10.2018)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

WTO edasise tegevuse kohta
(2018/2084(INI))

Arvamuse koostaja: Lola Sánchez Caldentey

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et kaubanduse liberaliseerimisel võib asjakohase poliitika ja institutsioonide toel, mis maksimeerivad ja jaotavad kaubandusest saadavat kasu paremini, olla hea mõju vaesuse ja ebavõrdsuse vähendamisele, kuid liberaliseerimine üksi ei ole kestliku arengu aspektist piisav; tuletab meelde, et majanduse konkurentsivõime ja majanduskasv ei ole eesmärgid omaette, vaid ainult vahendid, mida peaks kasutama inimkonna hüvanguks; rõhutab sellega seoses, et kaubandus peab jääma kestliku arengu edendamise vahendiks; kiidab heaks asjaolu, et arenguriikide osa maailmakaubandusest on praeguse seisuga umbes pool, samas kui see aastal 2000 oli 33 protsenti, nagu ka asjaolu, et äärmuslikus vaesuses elavate inimeste arv on võrreldes aastaga 1990 langenud poole võrra, pisut alla ühe miljardi inimeseni;

2.  kordab arenguga seotud eesmärke toetavate poliitikareformide edendamise tähtsust mitmepoolses kaubandussüsteemis, eelkõige ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 raames; rõhutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) potentsiaali tõhusa mitmepoolse reeglitepõhise läbirääkimisfoorumina, mis pakub platvormi avatud aruteluks ülemaailmse kaubandusega seotud küsimuste üle; rõhutab, et EL peab jätkuvalt soodustama WTO edasist ajakohastamist ja demokratiseerimist, et tagada kõigi riikide võrdne esindatus;

3.  meenutab, et inimõiguste normide ja standardite vähene lõimitus rahvusvahelist kaubandust ja investeerimist käsitlevatesse eeskirjadesse muudab keeruliseks äriühingute vastutusele võtmise; rõhutab vajadust tasakaalustada kaubandus- ja investeerimisalaseid õigusakte inimõigustealaste õigusaktidega, eelkõige ülemaailmsetes tarneahelates; kutsub seetõttu ELi üles esimese sammuna algatama ülemaailmsete tarneahelate korrastamist WTOs, eelkõige rõivasektoris; kordab lisaks ELi aktiivse osalemise tähtsust valitsustevahelises avatud töörühmas, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega (OEIGWG), et kaitsta inimõiguste ülimuslikkust kaubandushuvide ees;

4.  nõuab õiglasel kaubandusel põhinevat, kõigile kasulikku maailmakaubanduse tegevuskava, mille keskmes oleks areng ning sotsiaal-, keskkonna- ja inimõigused ning milles pöörataks eritähelepanu väikese sissetulekuga arenguriikidele ja vähimarenenud riikidele; toonitab sellega seoses vajadust edendada sotsiaalseid, tööhõive- ja keskkonnalaseid standardeid käsitlevaid põhjalikke, siduvaid ja jõustavaid sätteid kaubanduslepingutes;

5.  nõuab inimõiguste kaitsmist ka tegelikkuses ning üksikisikute jaoks tõhusate ja kättesaadavate heastamismehhanismide loomist inimõiguste rikkumist puudutavate erimeelsuste lahendamiseks; meenutab, kui tähtis on võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse ning suurendada naiste mõjuvõimu kogu kaubanduspoliitika ulatuses, sealhulgas WTO eeskirjades;

6.  on seisukohal, et pärast Doha arenguvooru alustamist aastal 2001 on maailm majanduslikult, poliitiliselt ja tehnoloogiliselt olulisel määral muutunud; ärgitab seetõttu WTOd võtma Doha arengukavas paremini arvesse säästva arengu eesmärke, et asjakohaselt tegeleda uute väljakutsetega, nagu e-kaubandus, digitaalkaubandus, investeeringute läbipaistvus, subsiidiumid ja liigne tootmisvõimsus, ülemaailmsed väärtusahelad, riigihanked, teenuste osutamist reguleerivad riiklikud õigusnormid, mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted; rõhutab vajadust reformida WTOd ning muu hulgas kaubandusvaidluste lahendamise mehhanismi, et tagada õiglane ja tasakaalustatud mitmepoolne kaubandussüsteem; rõhutab, et on tähtis, et WTO arenguriikidest liikmed täidaksid oma kohustusi ning valiksid kaubanduse liberaliseerimismeetmete tempo ja järjekorra vastavalt oma arengutasemele;

7.  nõuab arenguabi raames suuremat toetust kaubandusabi projektidele, et muuta arenguriikide jaoks tegelikkuseks digitaalsed võimalused kaubanduse valdkonnas;

8.  nõuab, et EL ja liikmesriigid tunnistaksid raskusi, millega arenguriigid kokku puutuvad, täites WTO lepingute alusel oma kohustusi; nendib, et nendeks probleemideks on a) investeerimismeetmete ja toetuste keeld, mis muudab kodumaise tööstuse ergutamise keerulisemaks; b) põllumajanduse impordi liberaliseerimine, mis ohustab väiketalunike elujõulisust ja elatisvahendeid, sest nende toodang võistleb odavamate importtoidukaupadega; c) intellektuaalomandi õiguste range kaitse negatiivne mõju ravimite kättesaadavusele ja tehnoloogiate ülekandmisele; d) kasvav surve arenguriikidele avada konkurentsile oma teenuste sektorid, mis võib kahjustada kohalike teenusepakkujate elujõulisust;

9.  nõuab, et EL tagaks, et liidu tegevus arengumaades – nii arengu kui ka kaubanduse valdkondades – põhineb võrdsete osalejate tasakaalustatud raamistikul ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud arenguvaldkonna kooskõlastatud poliitika põhimõttel, ning et selle eesmärk on inimõiguste edendamine ja kaitse;

10.  kiidab heaks WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu jõustumise 22. veebruaril 2017 ning märgib, et see leping peaks tooma märkimisväärset kasu eelkõige arenguriikidele; meenutab, et on tähtis pakkuda sihipärast ja kestlikku tehnilist, rahalist ja suutlikkust suurendavat abi, et toetada WTO arenguriikidest liikmeid ja eriti vähimarenenud riike lepingu rakendamisel ning reformiga kohanemisel;

11.  on seisukohal, et WTO reeglid ja teised mitmepoolsed kaubanduslepingud peaksid noore tootmisharu edendamisvahendite aktiivsema kasutamise võimaldamiseks laiendama eri- ja diferentseeritud kohtlemise kohaldamisala; kutsub ELi ja liikmesriike üles tagama eri- ja diferentseeritud kohtlemise põhimõtte rakendamise kõigi WTO liikmete suhtes, keda Maailmapank liigitab arenguriikideks;

12.  rõhutab asjaolu, et kaubanduslepingutel võib olla negatiivne mõju arengumaade toiduga kindlustatusele; kahetseb asjaolu, et ei asutatud eritoodete (SP) ning erikaitsemehhanismi (SSM), kahte WTO läbirääkimistel arenguriikide pakutud vahendit väiketalunike elatisvahendite, toiduga kindlustatuse ja maaelu arengu edendamiseks; nõuab, et EL toetaks arenguriikide vajadust kaitsta oma toidutootmissüsteemi ning oma elanikke odavate importtoodete võimaliku laostava mõju eest, sealhulgas majanduspartnerluslepingutes;

13.  kahetseb, et WTO 11. ministrite konverentsil ei kindlustatud edasiminekut arenguriikide jaoks märkimisväärse tähtsusega teemadel; kiidab samas heaks, et on lisatud WTOs varasemalt vähimarenenud riikidele võimaldatud eeliskohtlemist, mille osaks on sooduspäritolureeglid ja teenusepakkujate sooduskohtlemine, ning rõhutab vajadust algatada suutlikkust suurendavaid meetmeid, mis laseksid vähimarenenud riikidest pärit teenuseosutajatel saada kasu teenuste eest tasumisest vabastamisest;

14.  rõhutab, et kestliku arengu eesmärk peab saama põhimõtteks, millest oma töös juhindub WTO, kelle reeglid ja tegutsemine peavad olema vastavalt kujundatud ning kooskõlastatud 2030 arengukavaga ning Pariisi kliimakokkuleppega, mida tuleb kasutada edasiste kohustuste võrdlusalusena; rõhutab samuti, et on oluline tagada ülemaailmsete väärtusahelate kestlikkus ning nende vastavusse viimine inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnaalaste standarditega;

15.  rõhutab piisaval hulgal kvaliteetse toidu ja puhta veega varustamise ning ja täiendavate reoveekäitlusrajatiste ehitamise tähtsust kestliku arengu 2. ja 6. eesmärgi saavutamiseks; juhib lisaks tähelepanu arenguriikide energiaostuvõimetuse ulatusele ja selle mõjule ning nõuab täiendavaid meetmeid energiaostuvõimekuse suurendamiseks eelkõige kaugetes maapiirkondades ja võrguühenduseta piirkondades vastavalt kestliku arengu 7. eesmärgile;

16.  nõuab, et WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS) pööraks rohkem tähelepanu arengu teemale; meenutab, et äärmiselt oluline on ravimite kättesaadavus kõigile inimestele ning innustab seetõttu Doha deklaratsioonis sõnastatud TRIPS-lepingust tulenevat paindlikkust laiahaardelisemalt kasutama; avaldab muret praeguse suundumuse pärast seemnete erastamisel, mis õõnestab inimeste õigust toidule; palub komisjonil jätkata biopiraatluse uurimist ja meetmete võtmist selle vastu;

17.  avaldab toetust süsinikdioksiidi piirimaksude kohandamise mehhanismile, mis on oluline vahend õiglase konkurentsi tagamiseks oma kliimamõju vähendamise nimel tegutsevatele äriühingutele;

18.  taunib asjaolu, et WTO 1995. aasta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu sätetes ei tunnistata riikide õigust võtta vastu õigusakte ettevaatuspõhimõtte alusel; kutsub ELi ja liikmesriike üles kaitsma selle põhimõtte täielikku omaksvõtmist WTO kohustustes;

19.  väljendab seoses eeltooduga muret, et kahe- ja mõnepoolsete kaubanduslepete rohkus võib rahvusvahelist kaubanduspoliitikat killustada ja sellega WTO rolli nurjata; meenutab asjaolu, et kõige enam vajavad mitmepoolset süsteemi oma huvide kaitseks arenguriigid; nõuab seetõttu ELilt ja selle liikmesriikidelt lisapingutusi WTO keskse rolli taastamiseks ülemaailmse kaubanduse juhtimises ning seda, et nad väldiksid mõnepoolsete ja kahepoolsete kokkulepete raames arenguriikidelt WTO-pluss sätete nõudmist, millega nõrgendatakse otseselt arenguriikide huvide kaitseks loodud WTO paindlikkusmehhanismi;

20.  väljendab ülimat muret seoses asjaoluga, et mitu vaba ametikohta WTO apellatsioonikogus on jäänud täitmata ning see olukord takistab vaidluste lahendamise mehhanismi asjakohast toimimist; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid sellest ummikseisust pääsemiseks;

21.  nõuab, et EL aitaks edaspidigi suurendada WTO parlamentaarse mõõtme tähtsust, eelkõige vastutavale sekretariaadile suurema rahalise ja personalitoetuse andmise teel; kutsub WTO liikmeid tagama WTO parlamentaarse mõõtme tugevdamise abil demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust; rõhutab sellega seoses vajadust tagada parlamendiliikmete parem juurdepääs kaubandusläbirääkimistele ja kaasatus WTO otsuste sõnastamisse ja täideviimisse ning kaubanduspoliitika nõuetekohane kontrollimine kodanike huvides.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

9.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

2

10

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano, Nirj Deva, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Lola Sánchez Caldentey, Eleni Theocharous, Mirja Vehkaperä, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller, Željana Zovko, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Thierry Cornillet, Cécile Kashetu Kyenge, Ádám Kósa, Florent Marcellesi, Paul Rübig, Kathleen Van Brempt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Krzysztof Hetman, Kati Piri

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

14

+

ALDE

Mirja Vehkaperä

EFDD

Ignazio Corrao, Mireille D’Ornano

GUE/NGL

Stelios Kouloglou, Lola Sánchez Caldentey

S&D

Enrique Guerrero Salom, Cécile Kashetu Kyenge, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Kati Piri, Kathleen Van Brempt

VERTS/ALE

Maria Heubuch, Florent Marcellesi

2

–

PPE

Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Paul Rübig

10

0

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Thierry Cornillet

ECR

Nirj Deva, Eleni Theocharous

PPE

Krzysztof Hetman, Ádám Kósa, Bogdan Brunon Wenta, Joachim Zeller, Željana Zovko, Anna Záborská

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Tiziana Beghin, David Borrelli, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Christophe Hansen, Nadja Hirsch, Yannick Jadot, France Jamet, Elsi Katainen, Jude Kirton-Darling, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, David Martin, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, William (The Earl of) Dartmouth, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicola Danti, Paul Rübig, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Karin Kadenbach, Rupert Matthews

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

31

+

ALDE

Nadja Hirsch, Elsi Katainen, Marietje Schaake

ECR

David Campbell Bannerman, Emma McClarkin, Rupert Matthews, Joachim Starbatty

EFDD

William (The Earl of) Dartmouth

GUE/NGL

Helmut Scholz

NI

David Borrelli

PPE

Laima Liucija Andrikienė, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Christophe Hansen, Sorin Moisă, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Paul Rübig, Adam Szejnfeld, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Maria Arena, Nicola Danti, Karin Kadenbach, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Alessia Maria Mosca, Joachim Schuster

3

–

ENF

France Jamet, Danilo Oscar Lancini

GUE/NGL

Anne-Marie Mineur

3

0

EFDD

Tiziana Beghin

GUE/NGL

Eleonora Forenza

VERTS/ALE

Yannick Jadot

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 27. november 2018
Õigusteave - Privaatsuspoliitika