RAPORT muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekuga, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
23.11.2018 - (08462/2018 – C8-0417/2018 – 2018/0122M(NLE))
Väliskomisjon
Raportöör: Alojz Peterle
EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIK RESOLUTSIOON
nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimist
(08462/2018 – C8-0417/2018 – 2018/0122M(NLE))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08462/2018),
– võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vahelise strateegilise partnerluse lepingu eelnõu[1] (08463/2018),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 37 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 212 lõikele 1, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ja artikli 218 lõike 8 teisele lõigule (C8-0417/2018),
– võttes arvesse 17. juulil 2018 Tōkyōs alla kirjutatud ELi ja Jaapani strateegilise partnerluse lepingut,
– võttes arvesse 17. juulil 2018 Tōkyōs alla kirjutatud ELi ja Jaapani majanduspartnerluslepingut,
– võttes arvesse 17. juulil 2018 Tōkyōs toimunud 25. kahepoolset tippkohtumist ja selle ühisavaldust,
– võttes arvesse 1991. aastal Haagis toimunud esimest kahepoolset tippkohtumist ning ELi ja Jaapani suhteid käsitleva ühisdeklaratsiooni vastuvõtmist,
– võttes arvesse 2010. aastal toimunud ELi ja Jaapani 20. tippkohtumist,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. septembri 2018. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Euroopa ja Aasia ühendamine – ELi strateegia põhielemendid“,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt juunis 2016 avaldatud Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika üldist strateegiat,
– võttes arvesse ELi välis- ja julgeolekupoliitika suuniseid Ida-Aasia kohta, mille nõukogu 15. juunil 2012. aastal heaks kiitis,
– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Jaapani vahel 2009. aastal allkirjastatud teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingut[2],
– võttes arvesse ELi ja Jaapani 2001. aasta tegevuskava,
– võttes arvesse väliskomisjoni ajutise delegatsiooni 3.–6. aprillil 2018. aastal Jaapanisse Tōkyōsse ja Lõuna-Koreasse tehtud visiidi tulemusi,
– võttes arvesse 9.–10. mail 2018 Tōkyōs toimunud ELi ja Jaapani 38. parlamentidevahelist kohtumist,
– võttes arvesse julgeoleku ja kaitse allkomisjoni ajutise delegatsiooni 22.–25. mai 2017. aasta Tōkyō-visiiti,
– võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni[3] Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele Euroopa Liidu ja Jaapani strateegilise partnerluse lepingu läbirääkimiste kohta,
– võttes arvesse oma ... seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu[4],
– võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0385/2018),
A. arvestades, et EL ja Jaapan on olnud strateegilised partnerid alates 2003. aastast ja teevad jätkuvalt tihedat koostööd paljudel mitmepoolsetel foorumitel;
B. arvestades, et EL ja Jaapan kui sarnaselt meelestatud ülemaailmsed partnerid jagavad erilist vastutust rahu, stabiilsuse, mitmepoolsuse, inimõiguste austamise ja heaolu edendamise ning reeglipõhise korra kaitsmise eest kiiresti muutuvas maailmas;
C. arvestades, et ELi ja Jaapani strateegilise partnerluse lepinguga / vabakaubanduslepinguga hõlmatakse ligi kolmandik maailma majandustoodangust;
D. arvestades, et Jaapani valitsus on käivitanud julgeolekupoliitika reformid, mis hõlmavad kaitsevõime tugevdamist, USAga sõlmitud alliansi ümberkujundamist ja koostööd teiste demokraatlike riikidega nii piirkonnas kui ka kaugemal;
E. arvestades, et Jaapani panus rahvusvahelisse julgeolekusse ja stabiilsusse on suurenenud; arvestades, et Jaapani 2013. aasta riiklikus julgeolekustrateegias viidatakse rahvusvahelise koostöö põhimõttele tuginevale ennetavale rahu soodustamise poliitikale;
F. arvestades, et Jaapan on NATO kõige pikaajalisem partner ning allkirjastanud koostöölepingud salastatud teabe, küberturvalisuse, piraatluse vastase võitluse, katastroofiabi ja humanitaarabi valdkonnas;
G. arvestades, et Jaapan on viimastel kümnenditel pälvinud rahvusvahelist tunnustust oma sõjalise vaoshoituse poliitika eest, mis ei ole kuidagi takistanud tal saamast maailma üheks kõige olulisemaks majanduslikuks ja poliitiliseks jõuks;
H. arvestades, et Jaapan juhtis jõupingutusi Vaikse ookeani ülese partnerluse (TPP) läbivaatamiseks pärast USA väljaastumist ning ratifitseeris läbivaadatud lepingu, laiaulatusliku ja progressiivse Vaikse ookeani ülese partnerluse lepingu (CPTPP ehk TPP-11) juulis 2018; arvestades, et Jaapan on näidanud üles huvi ka piirkondliku laiaulatusliku majanduspartnerluse (RCEP) vastu, mis hõlmab Hiinat;
I. arvestades, et Jaapan on Aasia Arengupanga (ADB), Aafrika Arengupanga (AFDB), Ameerika Riikide Arengupanga (IADB), ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus- ja sotsiaalkomisjoni (UNESCAP) ja paljude teiste ÜRO spetsialiseerunud ametite, samuti Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) ning Aasia koostöö dialoogi (ACD) aktiivne liige; arvestades, et Jaapan on ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD), Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (IBRD), Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning G7 ja G20 liige;
J. arvestades, et Jaapani valitsus kiitis veebruaris 2015 heaks uue arengukoostöö harta;
Leping ning ELi ja Jaapani suhted
1. peab tervitatavaks strateegilise partnerluse lepingu eelnõu sõlmimist, millega luuakse õiguslikult siduv raamistik, tugevdatakse ELi ja Jaapani kahepoolseid suhteid ning suurendatakse koostööd rohkem kui 40 valdkonnas, nagu välispoliitika ja julgeoleku küsimused, sealhulgas rahu ja stabiilsuse edendamine, hädaabioperatsioonid, ülemaailmne areng ja humanitaarabi, majandusküsimused, teadusuuringud, innovatsioon, haridus, toiduohutus, põllumajanduspoliitika, IKT-poliitika, kosmosetehnoloogia, kultuur ja sport, samuti globaalprobleemid, mis vajavad ülemaailmset koordineerimist, nagu kliimamuutused, ränne, küberohud, rahvatervis, piiriülene kuritegevus, rahu kindlustamise operatsioonid, kriiside ja katastroofide ohjamine ning terrorismivastane võitlus;
2. juhib tähelepanu seostele strateegilise partnerluse lepingu ning majanduspartnerluslepingu kui maailma suurima kahepoolse vabakaubanduslepingu vahel; leiab, et nende kahe lepingu sõlmimine viib partnerluse uuele tasemele, eesmärgiga tuua ELi ja Jaapani rahvale konkreetset kasu, ning toetab edasist koostööd mitmepoolsetel foorumitel; väljendab heameelt läbirääkimiste käigus tugevnenud vastastikuse austuse ja usalduse üle;
3. peab tervitatavaks strateegilise partnerluse lepingu artikli 1 lõikes 3 sisalduvat viidet parlamentaarsele mõõtmele, mille eesmärk on tugevdada partnerlust poliitiliste küsimuste, välis- ja julgeolekupoliitika ning muu valdkondliku koostöö alal toimuva dialoogi ja koostöö kaudu; teeb sellega seoses ettepaneku jätkata Jaapani parlamendi ja Euroopa Parlamendi vahelise parlamentaarse järelevalve ja dialoogi arendamist, et tagada lepingus kokku lepitud koostöö elluviimine; nõuab, et Euroopa Parlament jälgiks ühiskomitee koosolekuid ja dokumenteerimist; kutsub tungivalt üles kodanikuühiskonna edasisele kaasamisele ja omaluse edendamisele strateegilise partnerluse lepingu elluviimisel; kordab oma veendumust, et üldise ja valdkondliku koostöö konkreetne vorm peaks põhimõtteliselt põhinema 2030. aastaks rakendatavate kestlikkuse eesmärkidel, mis on ÜROs ühiselt vastu võetud ja mida lepinguosalised toetavad;
4. rõhutab vajadust teha mitmepoolsel tasandil koostööd, et edendada ühinemist relvakaubanduslepinguga ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu rakendamist, vältida massihävitusrelvade levikut, võidelda terrorismiga ning karistamatusega kõige raskemate rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste vastaste kuritegude puhul;
5. tuletab meelde, et arenevas maailmas, kus julgeolek ja majandusareng käivad käsikäes, on vaja terviklikku ja sidusat diplomaatilist, majanduslikku, kultuurilist ja julgeolekualast käsitust, mis on ELi ja Jaapani ühine visioon;
Inimõigused ja põhivabadused
6. kinnitab ühiseid väärtusi, milleks on inimõiguste, demokraatia, põhivabaduste, hea valitsemistava, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud ühiste väärtuste austamine, ning koostöö tegemist nende väärtuste ja reeglitepõhise rahvusvahelise korra ülemaailmseks edendamiseks ja kaitseks;
7. märgib, et Jaapan ei ole ratifitseerinud kahte ILO põhikonventsiooni (diskrimineerimise ja sunniviisilise töö kaotamise kohta) ning väljendab heameelt Jaapani otsuse üle luua ministeeriumidevaheline raamistik majanduspartnerluslepingu raames võetud kestliku arenguga seotud kohustuste täitmiseks, sealhulgas kohustus sellised konventsioonid ratifitseerida;
8. rõhutab vajadust edasise koostöö järele naiste õiguste valdkonnas tagamaks, et soolise võrdõiguslikkuse saavutamine oleks partnerluse üks peamisi eesmärke; soovitab Jaapani parlamendil jätkata tööd õigusaktidega, et käsitleda diskrimineerimist seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi tõttu;
9. toetab ÜRO jõupingutusi surmanuhtluse järkjärguliseks kaotamiseks; nõuab, et Euroopa Liit alustaks Jaapani valitsusega dialoogi moratooriumi kehtestamiseks surmanuhtlusele, lõppeesmärgiga surmanuhtlus kaotada;
Piirkondlikud ja rahvusvahelised suhted
10. tuletab meelde, et 2016. aasta ELi üldises strateegias määrati kindlaks otsene seos Euroopa jõukuse ja Aasia julgeoleku vahel ning nõuti, et ELi annaks suurema praktilise panuse ning teeks koostööd selliste partneritega nagu Jaapan, et edendada rahu Korea poolsaarel ning äärmiselt olulist rahumeelse lahenduse saavutamist merendus- ja territoriaalvaidlustes Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina merel vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja konventsioonidele; rõhutab kindlustunde suurendamise ja ennetava diplomaatia olulisust; rõhutab, et tuleb austada rahvusvahelise meresõidu vabadust; väljendab heameelt seoses peaminister Abe ja president Xi kohtumisega Pekingis 26. oktoobril 2018 ning sellel avalikustatud kavatsusega avada kahe riigi suhetes uus peatükk, mis on samm edasi kahepoolsete suhete parandamise ja piirkondlike pingete vähendamise suunas;
11. tunnistab, et Hiina ja Venemaa mõju Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas on suur julgeolekuprobleem nii Jaapani kui ka Euroopa Liidu huvide seisukohast, ning tervitab seetõttu strateegilise partnerluse lepingu raames võetud kohustusi süvendada ELi ja Jaapani vahelist julgeolekualast koostööd kui kaitsevalli selliste ohtude vastu;
12. väljendab rahulolu selle üle, et 1. juulil 2018 loodi Jaapani missioon NATO juures;
13. peab tervitatavaks ELi uut strateegiat ühenduvuse parandamiseks Aasiaga, edendades selleks dialoogi, stabiilsust, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, koostalitusvõimelisi transpordi-, energia- ja digitaalvõrke ning inimestevahelisi sidemeid; rõhutab võimalusi, mida ühenduvus pakub hariduse, teaduse, teadusuuringute ja kultuurivahetuse laiendamisel;
14. nõuab ELi ja Jaapani kahepoolse ning Lõuna-Korea, KRDV, Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga tehtava mitmepoolse koostöö laiendamist, et toetada jõupingutusi, mida tehakse rahu tagamiseks ning stabiilsuse säilitamiseks selles piirkonnas, samuti rahumeelse kooseksisteerimine kindlustamiseks Korea poolsaarel ning KRDV täielikult, pöördumatult ja kontrollitavalt tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmiseks; rõhutab Jaapani ja Lõuna-Korea vahelise edasise koostöö ja heanaaberlike suhete olulisust, mis võiks aidata kaasa piirkondlikule stabiilsusele ja tegeleda selliste julgeolekuohtudega nagu KRDV; lubab toetada KRDV vastu suunatud jätkuvat rahvusvahelist survet, et tagada konkreetsete sammude astumine tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmiseks; toetab rahvusvahelist koostööd küsimuses, kuidas lahendada Jaapani kodanike kadumise probleem, kelle puhul peljatakse, et Põhja-Korea režiim on nad röövinud; rõhutab, et Kirde-Aasia stabiilsus vastab Euroopa põhihuvidele;
15. teeb ettepaneku, et EL ja Jaapan teeksid koostööd ASEANi suutlikkuse suurendamisel seoses piirkondliku integratsiooni ja koostöö tegevuskavaga ja võimekusega lahendada konflikte piirkonnas ühiselt, tugevdades ASEANi praegust keskset tähtsust Kagu-Aasia mitmepoolses korralduses; toetab Tōkyōs 33. ASEANi-Jaapani foorumil tehtud otsust veelgi tugevdada sidemeid ning käsitleda ühist huvi pakkuvaid piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi ning teha koostööd rahu ja stabiilsuse edendamiseks; on seisukohal, et inimõiguste edendamine ja kaitsmine aitab tõhusalt kaasa nende kahe eesmärgi saavutamisele; nõuab koostoimet Jaapani vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonna strateegia ning ELi algatuste, sealhulgas ELi investeerimiskava ja ELi laiendatud üleeuroopaliste transpordivõrkude vahel, et edendada üleilmset koostööd ühenduvuse valdkonnas;
16. võtab teadmiseks Jaapani soovi saada 2023.–2024. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks ja väljendab heameelt Jaapani panuse üle ÜROs sellistes valdkondades nagu desarmeerimine ja tuumarelva leviku tõkestamine, rahuvalve ja rahu kindlustamine ning julgeolek;
Valdkondlik koostöö
17. rõhutab võimalusi ja impulssi, mida strateegilise partnerluse leping annab kultuurisidemete ja koostöö arendamisele noorte, hariduse ja spordi valdkondades; märgib inimestevaheliste kontaktide vähesust ELi ja Jaapani vahel ning olemasolevaid keelebarjääre; soovitab teha täiendavaid investeeringuid, et tihendada kodanikevahelist suhtlust, haridus- ja kultuuridialoogi, Erasmus+ raames toimuvat akadeemilisi liikuvusprogramme ning avalikku diplomaatiat, et edendada vastastikust mõistmist ja kultuurilist mitmekesisust;
18. juhib tähelepanu, et strateegilise partnerluse leping edendab valdkondlikku koostööd tarbijakaitse osas ning teabevahetust finantssektori õigus- ja järelevalvekorra valdkonnas;
19. on seisukohal, et EL ja Jaapan kui maailma juhtivad abiandjad, kes on andnud kaua ametlikku arenguabi Ida-Aasia ning viimasel ajal ka Aafrika, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika vähemarenenud riikidele, on abi kooskõlastamisel ja sidususe tagamisel koos abi saavate riikide valitsustega loomulikud partnerid; rõhutab, et arenguabi peamine eesmärk on vaesuse leevendamine koos kestliku arengu eesmärkide saavutamisega, ning ootab vastastikust koostööd nende eesmärkide saavutamisel;
20. väljendab heameelt asjaolu üle, et Jaapan ratifitseeris 2016. aastal Pariisi kliimakokkuleppe ning kutsub Jaapanit tungivalt üles seda tulemuslikult rakendama, võttes juhtrolli ennetavas võitluses kliimamuutuste vastu ja leevendusmeetmete edendamisel; nõuab, et EL ja Jaapan tihendaksid koostööd säästva energia valdkonnas, nt vähesaastavate transpordivahendite arendamisel; rõhutab asjaolu, et välisministri kliimamuutuste nõuandekomitee esitas 2018. aasta veebruaris oma aruande, seades Jaapani energiadiplomaatia strateegia keskmesse vajaduse minna üle taastuvenergiale;
21. väljendab heameelt selle üle, et lepingusse on lisatud kestlik metsamajandamine, ning loodab, et jätkatakse heade tavade vahetamist ebaseadusliku metsaraie osas, tuginedes ELi puidumäärusega saadud kogemustele, et kehtestada Jaapani õigusaktides kohustuslik hoolsuskohustus;
22. peab kahetsusväärseks Jaapani katset saavutada septembris 2018 toimunud rahvusvahelise vaalanduskomisjoni (IWC) kohtumistel tööstuslikule vaalapüügile kehtestatud moratooriumi lõpetamist ning nõuab teaduslikel eesmärkidel toimuva vaalapüügi peatamist;
23. rõhutab, et Jaapan on maailma suuruselt teine kosmeetikatoodete turg; tuletab meelde, et ELis on keelatud kosmeetikatoodete katsetamine loomadel ja loomadel katsetatud imporditud kosmeetikatoodete müük; ergutab sellega seoses lepinguosalisi vahetama teavet ja tegema koostööd, et lõpetada Jaapanis kosmeetikatoodete katsetamine loomadel;
24. rõhutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamise tähtsust ja ergutab Jaapanit tühistama oma reservatsioonid ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) suhtes;
25. nõuab esialgse lepingu kiiret ratifitseerimist ELi liikmesriikide parlamentides ja selle põhjalikku rakendamist kõikides sektorites;
26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Jaapani valitsusele ja parlamendile.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
|
Pealkiri |
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vaheline strateegilise partnerluse leping |
||||
|
Viited |
|||||
|
Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev |
8.11.2018 |
|
|
|
|
|
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
AFET 15.11.2018 |
|
|
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Alojz Peterle 9.10.2018 |
|
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.11.2018 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
43 2 9 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Lorenzo Cesa, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Arne Lietz, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Michel Reimon, Sofia Sakorafa, Jean-Luc Schaffhauser, Anders Sellström, Alyn Smith, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés, Miguel Urbán Crespo |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Doru-Claudian Frunzulică, Takis Hadjigeorgiou, Marek Jurek, Antonio López-Istúriz White, David Martin, Gilles Pargneaux, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Eleni Theocharous, Mirja Vehkaperä, Željana Zovko |
||||
|
Esitamise kuupäev |
23.11.2018 |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
43 |
+ |
|
|
ALDE |
Petras Auštrevičius, Iveta Grigule-Pēterse, Javier Nart, Marietje Schaake, Mirja Vehkaperä |
|
|
ECR |
Bas Belder, Marek Jurek, Eleni Theocharous |
|
|
PPE |
Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Anders Sellström, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés, Željana Zovko |
|
|
S&D |
Nikos Androulakis, Victor Boştinaru, Eugen Freund, Doru-Claudian Frunzulică, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, David Martin, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Gilles Pargneaux, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri |
|
|
VERTS/ALE |
Michel Reimon, Alyn Smith |
|
|
2 |
– |
|
|
ENF |
Jean-Luc Schaffhauser |
|
|
NI |
Georgios Epitideios |
|
|
9 |
0 |
|
|
GUE/NGL |
Takis Hadjigeorgiou, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Helmut Scholz, Miguel Urbán Crespo |
|
|
NI |
James Carver, Dobromir Sośnierz |
|
|
VERTS/ALE |
Klaus Buchner, Jordi Solé |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu