Menetlus : 2018/0109(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0389/2018

Esitatud tekstid :

A8-0389/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/04/2019 - 6.21

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0353

RAPORT     ***I
PDF 667kWORD 94k
23.11.2018
PE 626.718v02-00 A8-0389/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Vahemere mõõkkala varude taastamise kava ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EL) 2017/2107

(COM(2018)0229 – C8-0162/2018 – 2018/0109(COD))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Marco Affronte

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Vahemere mõõkkala varude taastamise kava ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EL) 2017/2107

(COM(2018)0229 – C8-0162/2018 – 2018/0109(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0229),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0162/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 19. septembri 2018 aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit ja keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0389/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Teaduslike hinnangute kohaselt on viimased 30 aastat toimunud mõõkkala ülepüük ning kui kiiresti meetmeid ei võeta, ähvardab mõõkkalavarusid täielik ammendumine.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Vahemerel püütud, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad mõõkkalad tuleb ICCATi soovituse 16-05 punkti 17 kohaselt tagasi heita, välja arvatud juhul, kui need jäävad liikmesriikide iga-aastastes püügikavades kehtestatud kaaspüügi piirnormidesse. Et liit saaks täita oma konventsioonikohaseid rahvusvahelisi kohustusi, on delegeeritud määrusega (EL) 2018/191 nähtud ette erandid Vahemere mõõkkala lossimiskohustusest kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 2. Delegeeritud määrusega (EL) 2018/191 rakendatakse teatavaid ICCATi soovituse 16-05 sätteid, millega on kehtestatud kohustus pardal olev mõõkkala tagasi heita, kui ületatakse laevale määratud kvooti ja/või lubatud kaaspüügi maksimaalset taset. Delegeeritud määruse kohaldamisalasse kuuluvad laevad, mida kasutatakse harrastuskalapüügiks.

(8)  Vahemerel püütud, kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad mõõkkalad tuleb ICCATi soovituse 16-05 punkti 17 kohaselt tagasi heita, välja arvatud juhul, kui need jäävad liikmesriikide iga-aastastes püügikavades kehtestatud kaaspüügi piirnormidesse. Et liit saaks täita oma konventsioonikohaseid rahvusvahelisi kohustusi, nähakse delegeeritud määrusega (EL) 2018/191 ette erandid Vahemere mõõkkala lossimiskohustusest vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 2. Delegeeritud määrusega (EL) 2018/191 rakendatakse teatavaid ICCATi soovituse 16-05 sätteid, millega on kehtestatud kohustus pardal olev mõõkkala tagasi heita, kui ületatakse laevale määratud kvooti ja/või lubatud kaaspüügi maksimaalset taset. Delegeeritud määruse kohaldamisalasse kuuluvad harrastuskalapüügilaevad.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Prahtimise puhul pole suhted laeva omaniku, prahtija ja lipuriigi vahel tihti selged ning mõned kalurid, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, väldivad kontrolle, kuritarvitades kalalaevade prahtimise korda. Nõukogu määrusega (EL) 2016/1627,7 milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, keelatakse prahtimine. Seega on asjakohane taastuvate kalavarude kaitsmiseks ja järjepidevuse tagamiseks liidu õigusega võtta vastu sarnane keeld Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastase kava puhul.

(12)  Prahtimise puhul pole suhted laeva omaniku, prahtija ja lipuriigi vahel tihti selged ning mõned ettevõtjad, kes tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, väldivad kontrolle, kuritarvitades kalalaevade prahtimise korda. Nõukogu määrusega (EL) 2016/1627,7 milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, keelatakse prahtimine. Seega on asjakohane taastuvate kalavarude kaitsmiseks ja liidu õigusega järjepidevuse tagamiseks kehtestada Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastases kavas samasugune keeld.

__________________

__________________

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)   Selleks et ICCATi soovituste edasised muudatused kiiresti liidu õiguses rakendada, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade ja artikli 34 lõikes 1 loetletud sätete muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes8. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(14)   Selleks et liidu õiguses kiiresti rakendada ICCATi edasised soovitused, millega muudetakse ICCATi soovituses 16-05 esitatud Vahemere mõõkkala varude taastamise kava, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse lisade ja asjaomaste artiklite muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes8. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

__________________

__________________

8 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

8 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolevas määruses on sätestatud üldeeskirjad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud Vahemere mõõkkala (Xiphias gladius) varude taastamise mitmeaastase kava (edaspidi „varude taastamise kava“) liidupoolseks rakendamiseks aastatel 2017–2031.

Käesolevas määruses on sätestatud üldeeskirjad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) vastu võetud Vahemere mõõkkala (Xiphias gladius) varude taastamise mitmeaastase kava (edaspidi „varude taastamise kava“) liidupoolseks rakendamiseks aastatel 2017–2031.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  seilatakse ICCATi konventsiooni alal ja püütakse Vahemerest mõõkkala või

i)  püütakse Vahemerest mõõkkala või

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  laaditakse ümber Vahemerest püütud mõõkkala, ka väljaspool ICCATi konventsiooni ala;

ii)  laaditakse ümber või veetakse Vahemerest püütud mõõkkala, ka väljaspool ICCATi konventsiooni ala;

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kolmandate riikide kalalaevadele ja harrastuskalapüügiks kasutatavatele kolmandate riikide laevadele, millega seilatakse liidu vetes ning püütakse Vahemerest mõõkkala;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  „suur kalalaev“ – kalalaev, mille kogupikkus on üle 20 meetri;

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  „ICCATi suurte kalalaevade register“ – ICCATi sekretariaadi hallatav selliste suurte kalalaevade nimekiri, millega on lubatud püüda ICCATi liike ICCATi konventsiooni alal;

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  „rõngaskonks“ – ümar õngekonks, mille teravik asetseb konksu säärega risti;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

II jaotis – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

MAJANDAMINE, TEHNILISED KAITSEMEETMED JA KONTROLL

MAJANDAMISMEETMED, TEHNILISED KAITSEMEETMED JA KONTROLLIMEETMED

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi, ning püüavad riigi kvoote õiglaselt jaotada mitmesuguste laevastiku osade vahel, pöörates tähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile, ning pakkuda stiimuleid neile liidu kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise.

1. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 17 kasutavad liikmesriigid neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas selliseid, mis on keskkonnaalast, sotsiaalset või majanduslikku laadi. Riikide kvoodid jaotatakse õiglaselt laevastiku eri osade vahel, tagades eelkõige kvootide eraldamise traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile. Liikmesriigid pakuvad stiimuleid neile liidu kalalaevadele, millel kasutatakse selektiivseid püügivahendeid või keskkonda vähem mõjutavaid püügiviise.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Et aidata täita eesmärki, mille kohaselt tuleb jaotada kvoodid võrdselt ja õiglaselt laevastiku eri osade vahel, püüavad liikmesriigid jaotada käesoleva määruse edukast rakendamisest tuleneda võivad täiendavad kalapüügivõimalused nende kalalaevade vahel, millele ei ole varem mõõkkala kvooti eraldatud ja mis vastavad määruse (EL) 1380/2013 artiklis 17 sätestatud kalapüügivõimaluste jaotamise kriteeriumitele.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid esitavad oma püügikavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks. Need kavad peavad olema kooskõlas ICCATi andmete ja teabe esitamise suunistega ning sisaldama üksikasjalikku teavet Vahemere mõõkkala püügikvootide kohta, mis on eraldatud püügivahendite liikide alusel, sealhulgas vajaduse korral harrastuskalapüügi ja kaaspüügi kvootide kohta.

1.  Liikmesriigid esitavad oma püügikavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks. Need kavad peavad olema kooskõlas ICCATi andmete ja teabe esitamise suunistega ning sisaldama üksikasjalikku teavet Vahemere mõõkkala püügikvootide kohta, mis on eraldatud püügivahendite liikide alusel, sealhulgas vajaduse korral harrastuskalapüügile ja kaaspüügile eraldatud kvootide kohta.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid jälgivad lõigetes 1 ja 2 osutatud keeluaegade tõhusust ning esitavad komisjonile iga aasta vähemalt kaks kuud ja 15 päeva enne ICCATi aastakoosolekut kogu asjakohase teabe asjakohaste kontrollide ja inspektsioonide kohta, mis eelneval aastal ellu viidi, et tagada nimetatud lõigete nõuete järgimine. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta vähemalt kaks kuud enne ICCATi aastakoosolekut.

3.  Liikmesriigid jälgivad lõigetes 1 ja 2 osutatud keeluaegade tõhusust ning esitavad komisjonile iga aasta vähemalt kaks kuud ja 15 päeva enne ICCATi aastakoosolekut kogu asjakohase teabe asjakohaste kontrollide ja inspektsioonide kohta, mis eelneval aastal ellu viidi, et tagada käesoleva artikli nõuete järgimine. Komisjon edastab selle teabe ICCATi sekretariaadile iga aasta vähemalt kaks kuud enne ICCATi aastakoosolekut.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema mõõkkala juhuslik kaaspüük

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema mõõkkala juhuslik püük

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina artikli 11 lõikest 1 võivad mõõkkala aktiivselt püüdvad kalalaevad pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda juhupüügina püütud mõõkkala, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, tingimusel et selline saak ei ületa kaalult ega isendite arvult 5 % nende laevadega püütud mõõkkala kogusaagist.

Erandina artikli 11 lõikest 1 võivad mõõkkala püüdvad kalalaevad pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda juhupüügina püütud mõõkkala, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, tingimusel et selline saak ei ületa kaalult ega isendite arvult 5 % nende laevadega püütud mõõkkala kogusaagist ega ületa liikmesriikide iga-aastastes püügikavades kehtestatud kaaspüügi piirnormi.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Mõõkkala kaaspüük ei tohi mis tahes ajal pärast püügioperatsiooni ületada pardal hoitavat kogusaaki õngejadapüügi käigus püütud isendite massi või arvu alusel.

välja jäetud

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on harrastuskalapüügi käigus keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte mõõkkala laeva kohta päevas. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud mõõkkala vabastamine ja seda lihtsustada.

3.  Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on harrastuskalapüügi käigus keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte mõõkkala laeva kohta päevas. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud mõõkkalade vabastamine ja seda lihtsustada, ning peaksid suutma võtma mõõkkala kaitse parandamiseks rangemaid piiravaid meetmeid.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui lipuliikmesriigile eraldatud kvoot on juba ära kasutatud, lossitakse surnud mõõkkala tervikuna ja töötlemata ning see konfiskeeritakse ja võetakse asjakohased järelmeetmed. Kooskõlas artikliga 21 peavad liikmesriigid igal aastal esitama teabe surnud mõõkkala koguste kohta komisjonile, kes edastab selle ICCATi sekretariaadile.

5.  Kui lipuliikmesriigile eraldatud kvoot on juba ära kasutatud, lossitakse surnud mõõkkalad tervikuna ja töötlemata ning antakse üle selleks määratud asutusele. Kooskõlas artikliga 21 peavad liikmesriigid igal aastal esitama teabe surnud mõõkkala koguste kohta komisjonile, kes edastab selle ICCATi sekretariaadile.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erandina lõikest 1 võib enam kui kahe päeva pikkuste püügiretkede korral võtta kalalaeva pardale lisaks 2 500 asendusõngekonksu, mis pole heitevalmis.

2.  Erandina lõikest 1 võib enam kui kahe päeva pikkuste püügiretkede korral võtta kalalaeva pardale lisaks 2500 asendusõngekonksu, mis pole heitevalmis. Enam kui kahepäevastel püügiretkedel võib pardale võtta teise komplekti kasutusvalmis õngekonkse, tingimusel et need on nõuetekohaselt kinnitatud ja paigutatud alumistele tekkidele nii, et neid ei saa hõlpsasti kasutada.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  liikmesriigid soodustavad rõngaskonksude kasutamist;

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid väljastavad kooskõlas määruse 2017/2403 sätetega mõõkkala püüdmiseks kalapüügilube nende lipu all sõitvatele laevadele, sealhulgas:

1. Liikmesriigid väljastavad kooskõlas määruse 2017/2403 ja eelkõige selle artiklite 20 ja 21 sätetega mõõkkala püüdmiseks kalapüügilube nende lipu all sõitvatele laevadele, sealhulgas:

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) kalalaevadele, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks;

(a) aktiivsetele kalalaevadele, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks ja millel on vajaduse korral vastav püügiregister;

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kalalaevadele, millega püütakse Vahemere mõõkkala kaaspüügina; ning

välja jäetud

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Üksnes liidu laevadel, mis on kantud artiklites 16 ja 17 sätestatud korras ICCATi laevaregistrisse, on lubatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida Vahemere mõõkkala.

3.  Üksnes liidu laevadel, mis on kantud artiklites 16 ja 17 sätestatud korras ICCATi laevaregistrisse, on lubatud Vahemere mõõkkala püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida, töödelda või lossida, ilma et see piiraks artiklis 13 kaaspüügi kohta sätestatu kohaldamist.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Teave lõike 1 punktides a ja b osutatud kalapüügilaevade kohta peab sisaldama laeva nime ja liidu laevastikuregistri numbrit (CFR), nagu määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 (liidu kalalaevastikuregistri kohta)15 I lisas.

2.  Teave lõike 1 punktides a ja b osutatud laevade kohta peab sisaldama laeva nime ja olemasolu korral liidu laevastikuregistri numbrit (CFR), nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/218 (liidu kalalaevastikuregistri kohta)15 I lisas.

__________________

__________________

15 ELT L 34, 9.2.2017, lk 9.

15 ELT L 34, 9.2.2017, lk 9.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lisaks lõikes 2 osutatud teabele teavitavad liikmesriigid komisjoni hiljemalt 30 päeva jooksul lõikes 1 osutatud kalapüügilaevu puudutava teabe täiendamisest, kustutamisest või muutmisest. Komisjon teavitab ICCATi sekretariaati sellest hiljemalt 45 päeva jooksul pärast neid kalapüügilaevu puudutava teabe täiendamist, kustutamist või muutmist.

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigetes 1 ja 2 osutatud kalapüügilaevu puudutava teabe muudatustest hiljemalt 30 päeva pärast muudatuste tegemist. Komisjon teavitab sellest ICCATi sekretariaati hiljemalt 15 päeva jooksul pärast nimetatud teavitamist.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kooskõlas määruse (EL) 2017/2403 artikli 7 lõikega 6 muudab komisjon vajaduse korral asjaomase aasta jooksul teavet lõikes 1 osutatud kalapüügilaevade kohta, esitades ajakohastatud teabe ICCATi sekretariaadile.

4.  Lisaks ICCATi sekretariaadile käesoleva artikli lõike 3 alusel edastatud teabele saadab komisjon kooskõlas määruse (EL) 2017/2403 artikli 7 lõikega 6 vajaduse korral viivitamata ICCATi sekretariaadile ajakohastatud teabe käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kalapüügilaevade kohta.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Iga aasta 30. juuniks esitavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt selliste nende lipu all sõitvate püügilaevade kohta, millel oli eelneval aastal lubatud püüda Vahemere mõõkkala triivõngejadaga või harpuuniga, järgmise teabe:

1.  Iga aasta 30. juuniks esitavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt selliste nende lipu all sõitvate kalalaevade kohta, millel oli eelneval aastal lubatud püüda Vahemere mõõkkala triivõngejadaga või harpuuniga, järgmise teabe:

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 9 peab üle 12-meetrise kogupikkusega liidu kalalaevadele, mis on kantud ICCATi laevaregistrisse ja millel on luba püüda Vahemere mõõkkala, ning kolmandate riikide laevadele, millel on luba püüda liidu vetes Vahemere mõõkkala, olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata laeva asukoha ja laeva identifitseerida, edastades regulaarselt asukoha andmeid.

1.  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 9 peab enam kui 15-meetrise kogupikkusega liidu kalalaevadele, mis on kantud ICCATi laevaregistrisse ja millel on luba püüda Vahemere mõõkkala, ning kolmandate riikide laevadele, millel on luba püüda liidu vetes Vahemere mõõkkala, olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata laeva asukoha ja laeva identifitseerida, edastades regulaarselt asukoha andmeid.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kontrolli eesmärgil ei katkestata laevaseiresüsteemi andmete edastamist Vahemere mõõkkala püügi loaga kalapüügilaevalt ka sadamas viibimise ajal.

2.  Kontrolli eesmärgil võib Vahemere mõõkkala püügi loaga kalapüügilaeva sadamas viibimise ajal laevaseiresüsteemi andmete edastamise katkestada, kui on tagatud, et andmete edastamine jätkub hiljem laeva samas asukohas.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu kalalaevade prahtimine Vahemere mõõkkala püügiks keelatakse.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kõik asjaomased liikmesriigid tagavad, et vähemalt 20 %-le triivõngejadalaevadest, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks, on saadetud riiklikud teadusvaatlejad. Vaatleja kohaloleku protsentuaalset ulatust arvutatakse püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna.

2. Kõik asjaomased liikmesriigid tagavad kuni ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist], et vähemalt 10 %-le triivõngejadalaevadest, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks, on saadetud riiklikud teadusvaatlejad. Pärast nimetatud kuupäeva võivad asjaomased liikmesriigid vähendada vaatlejatega kaetuse määra 5 %-ni. Vaatlejatega kaetuse määr arvutatakse püügipäevade, püügivahendite vette laskmiste või püügireiside arvuna.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud andmed ja teave tuleb esitada vormis, mis on sätestatud ICCATi andmete ja teabe esitamise suuniste viimases versioonis.

5.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud andmed ja teave tuleb esitada vormis, mis on sätestatud ICCATi andmete ja teabe esitamise suuniste kõige uuemas versioonis.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 16 osutatud laevade nimekirja kantud selliste liidu kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on alla 12 meetri, peavad vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega edastama selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist nad soovivad kasutada, järgmise teabe:

2.  Artiklis 16 osutatud laevade nimekirja kantud vähem kui 12 meetrise kogupikkusega liidu kalalaevade kaptenid peavad enne sadamasse saabumist edastama selle liikmesriigi (sealhulgas lipuliikmesriigi) pädevale asutusele või konventsiooniosalisele, kelle sadamat või lossimisrajatist nad soovivad kasutada, järgmise teabe:

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Harrastuskalapüügi käigus on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte mõõkkala laeva kohta päevas.

2.  Harrastuskalapüügi käigus on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte mõõkkala laeva kohta kuus.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

e)  kalalaeva omaniku (või omanike) ja kalapüügiga tegeleva(te) käitaja(te) nimi ja aadress.

e)  laeva omaniku (või omanike) ja kalapüügiga tegeleva(te) käitaja(te) nimi ja aadress.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Käesolevas artiklis osutatud aastaaruanded avaldatakse komisjoni veebisaidil.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 34 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

2.  Artiklis 34 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

(1)

ELT C kuupäeva number, lk xxx.


SELETUSKIRI

Vahemere mõõkkala olukord põhjustab üha suuremat muret, kuna seda on enam kui 30 aastat üle püütud. Noorte mõõkkalade suur osakaal saakides kahjustab kudekarja biomassi.

Olukorda tuleb viivitamatult parandada ja kiita heaks Vahemere mõõkkala varude taastamise kava, et peatada varude kiire kahanemine ja viia varud ICCATi konventsiooni eesmärkides nimetatud tasemeni.

Euroopa Liit on lepinguosaline Rahvusvahelises Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonis (ICCAT) – see on piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, mis vastutab tuuni ja tuunilaadsete liikide majandamise ja kaitse eest Atlandi ookeani piirkonnas ja külgnevates meredes.

ICCAT on volitatud vastu võtma kohustuslikke otsuseid („soovitused”) kalavarude kaitseks ja majandamiseks oma pädevusvaldkonnas. Need otsused on lepinguosalistele siduvad ja need tuleb võimalikult kiiresti liidu õigusesse üle võtta.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta ELi õigusesse üle ICCATi soovitus 16-05, et võimaldada liidul täita oma rahvusvahelisi kohustusi ning tagada ettevõtjatele õiguskindlus seoses eeskirjade ja kohustustega.

2016. aasta ICCATi aastakoosolekul, mis toimus Portugalis Vilamouras, astusid ICCATi konventsiooni osalised, koostööd tegevad kolmandad riigid ning kalastus- ja muud organisatsioonid otsustava sammu, et parandada Vahemere mõõkkala (Xiphias gladius) murettekitavat olukorda, võttes ICCATi soovitusega 16-05 vastu 15-aastase varude taastamise kava.

Ettepaneku sisu

Kuigi varude taastamise kava on liikmesriikides rakendatud alates 2017. aasta jaanuarist, on meetmed jagunenud mitme ELi määruse vahel, mis tekitab eeskirjade tõlgendamisel kohati probleeme. Seega on käesoleval ettepanekul kaks eesmärki: a) kehtestada õiguslik alus varude taastamise kava rakendamiseks ja b) koondada Vahemere mõõkkala varude taastamise kava käsitlevad juhtimis- ja kontrollieeskirjad ühte õigusakti.

Soovitusega kehtestatakse eeskirjad Vahemere mõõkkala varude kaitseks, majandamiseks ja kontrolliks, nii et vähemalt 60 % tõenäosusega vastaks nende biomass 2031. aastaks maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele.

ICCATi soovitusega 16-05 kehtestatakse kohustus pardal olev mõõkkala tagasi heita, sealhulgas sportliku ja harrastuskalapüügi puhul, kui ületatakse laevale eraldatud kvooti ja/või lubatud kaaspüügi maksimaalset taset. Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemad Vahemerel püütud mõõkkalad tuleb samuti tagasi heita, välja arvatud juhul, kui need jäävad liikmesriikide iga-aastastes püügikavades kehtestatud kaaspüügi piirnormidesse.

Varude taastumise võimaldamiseks on ICCATi soovitusega 16-05 vastu võetud meetmed, mis käesoleva määrusega üle võetakse, juba kehtivatest meetmetest piiravamad või täpsemad. Alljärgnev on kokkuvõte peamistest erinevustest.

•  Kalavaru kaitseks kehtestatud alammõõt: ettepanekuga on keelatud püüda ning pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda mõõkkala, mis on saadud püügi või kaaspüügina, sealhulgas harrastuskalapüügi käigus, a) kui kala pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on alla 100 cm; või b) kui kala ümardatud kaal on alla 11,4 kg või lõpusteta ja roogitud kala kaal on alla 10,2 kg.

•  Õngekonksude maksimaalne arv: ettepaneku kohaselt võib kalalaevadel, millega püütakse Vahemere mõõkkala, kasutada ja pardale võtta maksimaalselt 2500 õngekonksu.

•  Keeluajad: Vahemere mõõkkala ei tohi püüda (ei sihtliigi ega kaaspüügina), pardale jätta, ümber laadida ega lossida iga aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini; Vahemere mõõkkala kaitseks kohaldatakse igal aastal 1. oktoobrist 30. novembrini keeluaega õngejadalaevadele, millega püütakse Vahemeres pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga).

•  Lubatud kogupüügi mõiste ja kvootide eraldamine: lubatud kogupüügi ja kvootide mõisted võeti üle juba 2017. aastal ning nüüd on need esitatud nõukogu määruses (EL) 2018/120, millega määratakse 2018. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu; seega pole vaja püügivõimalusi reguleerivate sätete ülevõtmist käesolevas ettepanekus käsitleda.

Taastamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite ja -tehnikate eripära. Taastamiskava rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid püüdma edendada rannapüüki ning selektiivsete ja väiksema keskkonnamõjuga püügivahendite ja -tehnikate kasutamist, mis hõlmab ka traditsioonilises ja väikesemahulises kalapüügis kasutatavaid püügivahendeid ja -tehnikaid, toetades seeläbi rahuldava elatustaseme saavutamist kohalikus majanduses.

Raportööri seisukoht

Raportöör on seisukohal, et liit peab viivitamatult võtma vastu mõõkkala varude taastamise kava, sest nende olukord on kriitiline.

Raportöör peab kahetsusväärseks, et ettepanekus tehakse erand ühise kalanduspoliitika artiklist 2, mille kohaselt tuleb saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele, hiljemalt 2020. aastaks, kuid mõistab erandi kohaldamise motiive. Varusid ei kasuta mitte ainult Euroopa Liit, vaid kõik Vahemere-äärsed riigid, neid haldab Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT), mille 51 lepinguosalise seas on ka Euroopa Liit, ning ka kõige rangemate meetmete kehtestamine ELi laevadele (näiteks täielik püügikeeld) ei ole piisav, et saavutada hiljemalt 2020. aastaks sellist biomassi taset, mis suudaks anda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse.

Raportöör märgib, et paaril juhul ei piirdunud komisjon üksnes soovituse 16-05 sõnasõnalise ülevõtmisega, kuid leiab, et see on kooskõlas kalavarude murettekitava olukorraga.

Vaatlejate tööd on vaja tõhustada. Alaline uuringute ja statistika komitee juhtis oma 2016.  ja 2017.  aasta aruannetes tähelepanu vajadusele tõhustada andmete, eriti tagasiheitmise ja lossimise andmete kogumist. Pika rändega liikide piirkondlik koordineerimisrühm on juhtinud tähelepanu bioloogiliste andmete nappusele ja vajadusele koguda neid laevastiku kõigi osade kohta. Kogemused teiste, eriti Ida-Atlandi hariliku tuuni varude taastamise kavadega näitavad, et kava edukal täitmisel on keskne tähtsus rangetel kontrollinõuetel. Seetõttu on konkreetsed püügiload ja laevade lokaliseerimise süsteemid (laevaseire satelliitsüsteem ja muud süsteemid) varude taastamise jaoks ülimalt olulised.

Teisalt on ELi laevadele kohaldatavad meetmed sageli rangemad kui eeskirjad, mis on vastu võetud piirkondlikes kalandusorganisatsioonides. Oma tegevusega piirkondlikes kalandusorganisatsioonides peame veenma kolmandaid riike järgima sellistel juhtudel ELi nõudeid.

Raportöör soovib rõhutada põhimõtet, et kalapüügivõimaluste eraldamisel peaksid kvoodid olema mitmesuguste laevastikuosade vahel õiglaselt jaotatud, pöörates tähelepanu traditsioonilisele ja väikesemahulisele kalapüügile. Kui kvoote suurendatakse, tuleb nende jagamisel võtta arvesse uusi laevu, et hoida ära kalapüügivõimaluste monopoliseerimine.

Varude taastamise kava rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid püüdma edendada rannapüüki ning selektiivsete ja väiksema keskkonnamõjuga püügivahendite ja -tehnikate kasutamist. Raportöör usub sellega seoses, et mõõkkala püügil tuleks edendada rõngaskonksu kasutamist, sest nendega vähendatakse selliste tundlike liikide nagu merikilpkonnade kaaspüüki ja aidatakse vähendada alamõõdulise mõõkkala püüki, ilma et see mõjutaks lossimise mahtu.


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (23.7.2018)

kalanduskomisjonile

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastast kava ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EL) 2017/2107

(COM(2018)0229 – C8-0162/2018 – 2018/0109(COD))

Arvamuse koostaja: Adina-Ioana Vălean

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on harrastuskalapüügi käigus keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte mõõkkala laeva kohta päevas. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud mõõkkala vabastamine ja seda lihtsustada.

3.  Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on harrastuskalapüügi käigus keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida või lossida rohkem kui ühte mõõkkala laeva kohta päevas. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada harrastuskalapüügi käigus elusana püütud mõõkkala vabastamine ja seda lihtsustada, ning peaksid suutma võtma rangemaid piiravaid meetmeid mõõkkala kaitse parandamiseks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  kalalaevadele, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks;

(a)  määruses (EL) nr 1380/2013 määratletud käigus olevatele kalalaevadele, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks ja millel on vajaduse korral sellega seotud püügiregister;

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kalalaevadele, millega püütakse Vahemere mõõkkala kaaspüügina; ning

(b)  määruses (EL) nr 1380/2013 määratletud käigus olevatele kalalaevadele, millega püütakse Vahemere mõõkkala kaaspüügina; ning

Selgitus

Majandamiskava võimaldab tagada, et piirkondlike kalandusorganisatsioonide piirkondades kalapüügiluba omavad laevad oleksid tegelikult käigus olevad ja neis piirkondades tegutsevad laevad. Maailma kalanduse läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamiseks ning kalavarude kestlikuks majandamiseks on tähtis täpne teave selle kohta, kus laevad tegutsevad ja milliseid liike nad püüavad.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kõik asjaomased liikmesriigid tagavad, et vähemalt 20 %-le triivõngejadalaevadest, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks, on saadetud riiklikud teadusvaatlejad. Vaatleja kohaloleku protsentuaalset ulatust arvutatakse püügipäevadena, püügivahendite püügile asetamiste või püügireiside arvuna.

2.  Kõik asjaomased liikmesriigid tagavad, et vähemalt 30 %-le triivõngejadalaevadest, mida kasutatakse Vahemere mõõkkala püügiks, on saadetud riiklikud teadusvaatlejad. Vaatleja kohaloleku protsentuaalset ulatust mõõdetakse püügipäevade, püügivahendite vettelaskmiste või püügireiside arvuna.

Selgitus

Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon teaduskomisjonide soovitusel peavad vaatlejad seda liiki püügivahendite kasutamisel viibima vähemalt 20 %-l laevadest. Vahemere mõõkkala ohustatuse ning laialdase eeskirjade eiramise tõttu peavad vaatlejad viibima küllalt paljudel laevadel, et tagada täpsete ja täielike andmete kogumine ning saavutada varude taastamise kava osas tulemusi.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Käesolevas artiklis osutatud aastaaruanded avaldatakse komisjoni veebisaidil.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastast kava ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EL) 2017/2107

Viited

COM(2018)0229 – C8-0162/2018 – 2018/0109(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

2.5.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

2.5.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Adina-Ioana Vălean

16.5.2018

Vastuvõtmise kuupäev

10.7.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

51

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Guillaume Balas, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Alojz Peterle, Christel Schaldemose, Keith Taylor

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Marc Joulaud, Stanisław Ożóg

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

51

+

ALDE

Catherine Bearder, Jan Huitema, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries

ECR

Mark Demesmaeker, Arne Gericke, Urszula Krupa, Stanisław Ożóg, Bolesław G. Piecha, John Procter

GUE/NGL

Anja Hazekamp

PPE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, György Hölvényi, Marc Joulaud, Giovanni La Via, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Alojz Peterle, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Adina-Ioana Vălean

S&D

Guillaume Balas, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Christel Schaldemose, Daciana Octavia Sârbu, Damiano Zoffoli

VERTS

Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Davor Škrlec, Keith Taylor

1

EFDD

Julie Reid

2

0

EFDD

Piernicola Pedicini

ENF

Sylvie Goddyn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Vahemere mõõkkala varude taastamise mitmeaastast kava ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EL) 2017/2107

Viited

COM(2018)0229 – C8-0162/2018 – 2018/0109(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.4.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

2.5.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

2.5.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Marco Affronte

31.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

14.5.2018

21.6.2018

24.9.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

0

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Linnéa Engström, Sylvie Goddyn, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Barbara Matera, Ulrike Rodust, Annie Schreijer-Pierik, Remo Sernagiotto, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ole Christensen, Rosa D’Amato, Francisco José Millán Mon, Maria Lidia Senra Rodríguez, Nils Torvalds

Esitamise kuupäev

23.11.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS


VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ALDE

António Marinho e Pinto, Nils Torvalds

ECR

Peter van Dalen, Remo Sernagiotto, Ruža Tomašić

EFDD

Rosa D'Amato

GUE/NGL

Maria Lidia Senra Rodríguez

PPE

Alain Cadec, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Barbara Matera, Francisco José Millán Mon, Annie Schreijer-Pierik, Jarosław Wałęsa

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Ole Christensen, Richard Corbett, Ulrike Rodust, Isabelle Thomas

VERTS/ALE

Marco Affronte, Linnéa Engström, Ian Hudghton

0

 

 

1

0

EFDD

Sylvie Goddyn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 10. detsember 2018Õigusteave - Privaatsuspoliitika