RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet

26.11.2018 - (COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Jeroen Lenaers

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2018/0064(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0391/2018

Esitatud tekstid :

A8-0391/2018

Arutelud :

PV 16/04/2019 - 6
CRE 16/04/2019 - 6

Hääletused :

PV 11/12/2018 - 5.3
CRE 11/12/2018 - 5.3
PV 16/04/2019 - 8.22
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0380

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
VÄHEMUSE ARVAMUS
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet

(COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0131),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ning artikleid 46 ja 48, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0118/2018),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 20. septembri 2018. aasta arvamust,

– võttes arvesse Regioonide Komitee 9. oktoobri 2018. aasta arvamust,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0391/2018),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk töötada väga konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.	(2) ELilepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk luua kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, edendada sotsiaalset õiglust ja sotsiaalkaitset, võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendada soolist võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist solidaarsust ja lapse õiguste kaitset, samuti suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Euroopa Kontrollikoda lisas oma eriaruandele nr 6/2018 „Töötajate vaba liikumine – põhivabadus on tagatud, kuid töötajate liikuvusele tuleks kasuks ELi vahendite parem suunamine“ soovitused komisjonile, et parandada teadlikkust töötajate vaba liikumise kohta teabe andmise ja diskrimineerimisest teatamise vahenditest ning olemasolevat teavet paremini kasutada diskrimineerimise liikide kindlakstegemiseks.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Nagu on märgitud nende ühisdeklaratsioonis 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kohustuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma meetmeid liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist,³⁶ kaitstes töötajaid töökohal esinevate terviseriskide eest,³⁷ tagades töötajate lähetamise ajakohastatud eeskirjade kaudu õiglase kohtlemise liidu tööturul³⁸ ning parandades veelgi liidu õigusaktide piiriülest jõustamist.	(4) Nagu on märgitud nende ühisdeklaratsioonis 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kohustuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma meetmeid liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist,³⁶ kaitstes kõiki töötajaid töökohal esinevate terviseriskide eest,³⁷ tagades töötajate lähetamise ajakohastatud eeskirjade kaudu õiglase kohtlemise liidu tööturul³⁸ ning parandades veelgi liidu õigusaktide piiriülest jõustamist.
_________________	_________________
³⁶ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (COM(2016) 815 final).	³⁶ Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (COM(2016)0815 final).
³⁷ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2017) 11 final).	³⁷ Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2017)0011 final).
³⁸ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (COM(2016) 128 final).	³⁸ Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (COM(2016)0128 final).
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Endiselt on probleeme liidu õiguse järgimise ning selle tulemusliku ja tõhusa jõustamisega, mis võib ohustada õiglust ja usaldust siseturul. Seepärast on hädavajalik parandada liidu õiguse piiriülest jõustamist tööjõu liikuvuse valdkonnas ning tõkestada kuritarvitusi, et kaitsta liikuvate töötajate õigusi, tagamaks et ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) saaksid konkureerida võrdsetel tingimustel, ja et säilitada kodanike toetus siseturule ja neljale vabadusele, nii et heas usus tegutsevad ettevõtjad ja töötajad saaksid täiel määral oma õigusi teostada ning siseturu võimalusi ära kasutada.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.	(5) Loomaks liidu tasandil lisaväärtust, et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Ameti eesmärk peaks olema selgelt määratletud ning ta peaks rõhutatult keskenduma piiratud arvule ülesannetele, nii et olemasolevaid vahendeid saaks võimalikult tõhusalt kasutada valdkondades, kus amet saab anda suurimat lisaväärtust. Selleks peaks amet abistama liikmesriike ja komisjoni küsimustes, mis seonduvad liidu õiguse kohaldamise ja jõustamisega tööjõu liikuvuse valdkonnas seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul, ning selleks parandama teabe kättesaadavust, toetama antud valdkonnas liidu õiguse järgimist ning liikmesriikide vahelist koostööd selle järjepideval, tõhusal ja tulemuslikul kohaldamisel ja jõustamisel, samuti toimima nimetatud õigusega seotud liikmesriikidevahelistes vaidlustes vahendajana ja hõlbustama neile lahenduste leidmist.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Siseturu täispotentsiaali ärakasutamiseks on väga tähtis teha üksikisikutele ja tööandjatele, eriti VKEdele kättesaadavamaks teave nende õiguste ja kohustuste kohta tööjõu liikuvuse, teenuste vaba liikumise ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas. Tõhususe ja tulemuslikkusega seotud põhjustel ei peaks sellise usaldusväärse, ajakohase ja kergesti kättesaadava teabe andmine olema mitte ameti kohustus, vaid pigem riigi või piirkonna tasandi pädevuses, kus saab arvesse võtta ka liikmesriikidevahelisi konkreetseid kahepoolseid lepinguid, näiteks rahanduspoliitika koordineerimise valdkonnas. Selleks peaks komisjon uurima võimalust luua piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele ja töötajatele kasutajatoed või ühtsed kontaktpunktid või hõlbustada nende tegevust.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööhõive, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.	(6) Amet peaks tegutsema siseturul töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega seotud tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate lähetamist, väga liikuvaid teenuseid ning sotsiaaltoetuste ja vastavate õiguste kättesaadavust. Lisaks peaks ta tõhustama liikmesriikide koostööd deklareerimata töö tõkestamisel ja olukordades, kus siseturu nõuetekohast toimimist ohustavad muu hulgas varifirmad, petturettevõtjad ja näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, nagu näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või töötajate jõhker ekspluateerimine, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Deklareerimata tööl on sageli piiriülene mõõde ja sellel võivad olla asjassepuutuvatele töötajatele rasked tagajärjed. Deklareerimata tööd ja sellega kaasnevat töötaja põhiõiguste eiramist esineb eriti palju teatavate kaitsetumate elanikkonnarühmade, näiteks kolmandate riikide kodanike puhul. Amet peaks tegutsema ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2016/344 alusel loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormiga ning veelgi tõhustama sellealast koostööd liidu tasandil.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 b) Täites oma ülesandeid igakülgses koostöös liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning ka liikmesriikidega, peaks amet aktiivselt toetama riikide ja liidu tegevust, vältima dubleerimist, edendama koostoimet ja vastastikust täiendavust ning seeläbi saavutama kooskõlastatud tegevuse ja eelarvesäästu.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011,³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL⁴⁰ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589⁴¹ reguleeritava töötajate vaba liikumise hõlbustamisele. Ta peaks võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ⁴² ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL⁴³ reguleeritavat töötajate lähetamist, toetades sealhulgas selliste sätete jõustamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004,⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009,⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/2010⁴⁶ ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/71⁴⁷ ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/72⁴⁸ reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.	(7) Amet peaks aitama hõlbustada siseturul seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega toimiva tööjõu liikuvuse valdkonnas kehtiva liidu õiguse kohaldamist ja jõustamist ning aitama toetada selliste õigusnormide jõustamist, mida rakendatakse liikmesriikides tavapäraste üldkohaldatavate kollektiivlepingutega. Selleks peaks ta looma ühtse üleeuroopalise veebisaidi, mis annab juurdepääsu kõigile direktiivide 2014/67/EL ja 2014/54/EL põhjal loodud liidu ja liikmesriikide veebisaitidele. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004,⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009,⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/2010⁴⁶ ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/71⁴⁷ ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/72⁴⁸ reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.
__________________	__________________
³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).	³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).
⁴⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).	⁴⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).
⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).	⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).
⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).	⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).	⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).	⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).
⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).	⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).
⁴⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).	⁴⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).
⁴⁷ Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).	⁴⁷ Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).
⁴⁸ Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).	⁴⁸ Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Teatavatel juhtudel on vastu võetud liidu valdkondlikud õigusaktid, et vastata kõnealuse sektori, näiteks rahvusvahelise transpordi valdkonna konkreetsetele vajadustele. Amet peaks käsitlema ka sellise liidu valdkondliku õiguse kohaldamise piiriüleseid aspekte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006,⁴⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ,⁵⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/2009⁵¹ ja direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ – COM(2017) 278)⁵².	(8) Et vastata teatavate sektorite, näiteks rahvusvahelise transpordi, renditöö, põllumajanduse, ehituse, kodutööde ning hotellide ja restoranide valdkonna vajadustele, peaks amet täitma ka ülesandeid, mis on seotud tööjõu liikuvuse küsimustega asjaomases valdkonnaspetsiifilises liidu õiguses.
__________________
⁴⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
⁵⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).
⁵¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
⁵² COM(2017)278 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Ameti tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, tööotsijad ja majanduslikult mitteaktiivsed isikud; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu lähetatud töötajad, ELi sinise kaardi omanikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed.	(9) Ameti tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, tööandjad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja tööotsijad; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu lähetatud töötajad, ELi sinise kaardi omanikud, ettevõttesiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed, nagu on sätestatud asjaomastes ELi õigusaktides, millega reguleeritakse nende liikumist Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või organisatsioonidele uusi õigusi ja kohustusi, kuna ameti tegevus peaks neid hõlmama sellises ulatuses, nagu need on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas.	(10) Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või organisatsioonidele uusi õigusi ja kohustusi, kuna ameti tegevus peaks neid hõlmama sellises ulatuses, nagu nad on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas. Tihedam koostöö õigusaktide täitmise tagamisel ei tohiks tekitada liikuvatele töötajatele või tööandjatele, eriti VKEdele liigset halduskoormust ega takistada tööjõu liikuvust.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et tagada üksikisikutele ja tööandjatele õiglane ja tõhus siseturg, peaks amet edendama nende võimalusi olla liikuv ning osutada teenuseid ja värvata töötajaid kõikjal liidus. See hõlmab üksikisikute piiriülese liikuvuse toetamist, hõlbustades juurdepääsu sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning edendades selliseid liikuvuskavasid nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks amet aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis on tulevase ühtse digivärava alustala⁵³.	välja jäetud
__________________
⁵³ Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017) 256]
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,⁵⁴ Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,⁵⁵ piirikeskusega⁵⁶ ja SOLVITiga,⁵⁷ samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL⁵⁸ alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Amet peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga,⁵⁹ eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Amet peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.	(12) Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,⁵⁴ Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,⁵⁵ piirikeskusega⁵⁶ ja SOLVITiga,⁵⁷ samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL⁵⁸ alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta.
__________________	__________________
⁵⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).	⁵⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).
⁵⁵ Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/	⁵⁵ Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/
⁵⁶ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.	⁵⁶ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel (COM(2017)0534).
⁵⁷ Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).	⁵⁷ Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).
⁵⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).	⁵⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
⁵⁹ COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.	(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust, tagada oma vaba liikumise õigust kasutavate inimeste kaitse ja tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide pädevaid asutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele strateegilist, logistilist ja tehnilist tuge, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult nende liikmesriikide õigusraamistiku ja tavade kohaselt, kus kontrollid toimuvad. Liikmesriigid peaksid võtma kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal järelmeetmeid vastavalt oma tavadele ja siseriiklikule õigusele. Liikmesriigid peaksid tagama, et kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus kogutud teavet võib asjaomastes liikmesriikides kasutada tõendina kohtumenetlustes.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Kooskõlastatud ja ühised kontrollid ei tohiks asendada ega kahjustada riiklikke pädevusvaldkondi. Riiklikud asutused peaksid kontrolliprotsessis täiel määral osalema ning neil peaksid olema täielikud ja sõltumatud volitused. Kui riigi tasandil vastutavad kontrollide eest ametiühingud ise, peaksid ühised ja kooskõlastatud kontrollid toimuma ainult siis, kui asjaomased ametiühingud selles kokku lepivad.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.	(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega seotud võimalikke tasakaaluhäireid, sealhulgas nende võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid valdkonnaspetsiifiliste raskuste ja korduvate probleemide kohta seoses tööjõu liikuvusega töötajate vaba liikumise ja siseturul teenuste osutamise vabaduse raames ning seoses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega liidus. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad⁶⁰ ja mille olulisust tunnustab Euroopa Kohus⁶¹. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lahendamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.	(17) Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks, ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu Kohtu volitusi. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad⁶⁰ ja mille olulisust tunnistab Euroopa Kohus⁶¹. Kui liikmesriigid osalevad lepitusmenetluses vabatahtlikult, peaks ametil olema õigus lahendada vaidlusi otsuste vastuvõtmisega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lepituse saavutamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erimeelsuste tõttu. Ametil peaks olema ka võimalik taotleda komisjonilt rikkumismenetluse algatamist juhul, kui kahtlustatakse ELi õiguse rikkumist.
__________________	__________________
⁶⁰ Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).	⁶⁰ Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).
⁶¹ Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44-45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28-29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39–41; Kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.	⁶¹ Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44-45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28-29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39–41; kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Et lihtsustada tööturu kohanduste haldamist, peaks amet hõlbustama koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, näiteks ettevõtete ümberkorralduste või suurte projektidega, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.	välja jäetud
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.	(21) Ameti tulemusliku toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid, liidu tasandi sotsiaalpartnerid, Euroopa Parlamendi määratud sõltumatud eksperdid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta kogemusi ja kvalifikatsiooni, soolist tasakaalu ja läbipaistvust. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Amet peaks ameti pädevusse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid olema liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajad. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.	(23) Amet peaks ameti pädevusse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid esindama liidu tasandi sotsiaalpartnereid, sealhulgas liidu tunnustatud valdkondlikke sotsiaalpartnereid, kes esindavad tööjõu liikuvuse küsimustest eriti tugevalt mõjutatud sektoreid, eelkõige organisatsioone, kes osalevad töötajate lähetamise eksperdikomitees ja deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi töös. Liidu tasandi sotsiaalpartnerite hulgas peaksid olema esindatud liikmesriikide tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud, kes osalevad pidevalt dialoogis vastavalt liikmesriikide õigusele ja tavadele. Sidusrühmade kogu tuleks eelnevalt teavitada ja sellel peaks olema võimalik esitada ametile oma arvamusi kas taotluse korral või omal algatusel ning selle liikmetega tuleks korrapäraselt konsulteerida. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) Ameti asukoht tuleks määrata seadusandliku tavamenetluse alusel ning oluliste ja objektiivsete kriteeriumide põhjal. Euroopa Parlament tuleks süstemaatiliselt ning komisjoni ja nõukoguga võrdsetel tingimustel kaasata nende kriteeriumide kindlaksmääramisse ja hindamisse.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).	(30) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust). Niisugune koostöö peaks tagama tegevuse kooskõlastamise, edendama koostoimet ning hoidma ära osapoolte tegevuse dubleerimise.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Selleks et lisada operatiivne mõõde olemasolevate asutuste tegevusse tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, peaks amet üle võtma ülesanded, mida täidab määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise tehniline komitee, komisjoni otsusega 2009/17/EÜ⁶⁸ loodud töötajate lähetamise eksperdikomitee ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2016/344⁶⁹ loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm. Ameti asutamisega peaksid kõnealused asutused tegevuse lõpetama.	(31) Selleks et lisada operatiivne mõõde olemasolevate asutuste tegevusse tööjõu liikuvuse valdkonnas seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul, peaks amet üle võtma ülesanded, mida täidab määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise tehniline komitee ja komisjoni otsusega 2009/17/EÜ⁶⁸ loodud töötajate lähetamise eksperdikomitee. Ameti asutamisega peaksid kõnealused asutused tegevuse lõpetama.
__________________	__________________
⁶⁸ Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta otsus 2009/17/EÜ, millega luuakse töötajate lähetamise eksperdikomitee (ELT L 8, 13.1.2009, lk 26).	⁶⁸ Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta otsus 2009/17/EÜ, millega luuakse töötajate lähetamise eksperdikomitee (ELT L 8, 13.1.2009, lk 26).
⁶⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/344 deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (ELT L 65, 11.3.2016, lk 12).
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Amet peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust (edaspidi „halduskomisjon“) niivõrd, kuivõrd ta täidab määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud reguleerimisülesandeid. Amet peaks siiski võtma üle halduskomisjoni raames praegu täidetavad operatiivülesanded, näiteks liikmesriikidevahelise vahendusmenetluse pakkumise, tagama määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud finantsküsimuste lahendamise foorumi, asendama nimetatud määrustega loodud kontrollnõukogu ülesanded, samuti elektroonilise andmevahetuse ja IT-vahenditega seotud ülesanded kõnealuste määruste kohaldamise hõlbustamiseks, asendades kõnealuste määruste alusel loodud andmetöötluse tehnilise komisjoni funktsiooni.	välja jäetud
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Kõnealuse uue institutsioonilise ülesehituse kajastamiseks tuleks muuta määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistada kehtetuks otsused 2009/17/EÜ ja (EL) 2016/344.	(34) Kõnealuse uue institutsioonilise ülesehituse kajastamiseks tuleks muuta määrust (EL) nr 492/2011 ja otsust (EL) 2016/344 ning tunnistada kehtetuks otsus 2009/17/EÜ.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisuse ja sotsiaalpartnerite sõltumatuse austamist on Euroopa Liidu toimimise lepingus sõnaselgelt tunnustatud. Osalemine ameti tegevuses ei piira liikmesriikide pädevust, kohustusi ega vastutust, mis on neile pandud muu hulgas asjakohaste ja kohaldatavate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega, näiteks konventsiooniga nr 81 tööinspektsiooni kohta tööstuses ja kaubanduses, samuti ei piira see liikmesriikide volitusi reguleerida, vahendada või jälgida riiklikke töösuhete süsteeme, eelkõige kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise puhul.	(35) Riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisuse ja sotsiaalpartnerite sõltumatuse austamist on Euroopa Liidu toimimise lepingus sõnaselgelt tunnustatud. Osalemine ameti tegevuses ei piira liikmesriikide pädevust, kohustusi ega vastutust, mis on neile pandud muu hulgas asjakohaste ja kohaldatavate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega, näiteks konventsiooniga nr 81 tööinspektsiooni kohta tööstuses ja kaubanduses, samuti ei piira see liikmesriikide volitusi reguleerida, vahendada või jälgida riiklikke töösuhete süsteeme, eelkõige kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise puhul ega piira ka riiklike kontrollisüsteemide ja -organite mitmekesisust ning eelkõige asjaomaste üksuste pädevust, ülesandeid ja kohustusi.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Kuna käesoleva määruse eesmärke, mis on seotud töötajate ja teenuste vaba liikumise toetamise ning siseturu õigluse tugevdamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid need võivad piiriülese laadi ja liikmesriikidevahelise tihedama koostöö vajaduse tõttu olla paremini saavutatavad pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(36) Kuna käesoleva määruse eesmärki muuta siseturg õiglasemaks, eelkõige tööjõu liikuvust reguleerivate liidu õigusaktide parema kohaldamise ja jõustamise abil, ei suuda kooskõlastamatult tegutsevad liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid need võivad tegevuse piiriülese laadi ja liikmesriikidevahelise tihedama koostöö vajaduse tõttu olla paremini saavutatavad pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet abistab liikmesriike ja komisjoni liidus tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise küsimustes.	2. Amet abistab liikmesriike ja komisjoni küsimustes, mis seonduvad siseturul töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega seotud tööjõu liikuvust reguleerivate liidu õigusaktide kohaldamise ja jõustamisega ning liidu sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide õiguse ja/või tavadega. Samuti ei mõjuta määrus õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega õigust kollektiivsele tegutsemisele vastavalt liikmesriikide õigusele ja/või tavadele.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 2	Artikkel 2
Eesmärgid	Eesmärgid
Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele siseturul. Selleks teeb amet järgmist:	Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul ning seoses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega liidus. Selleks teeb amet järgmist:
(a) hõlbustab üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele;	(a) hõlbustab juurdepääsu teabele tööjõu liikuvusega seotud õigustest ja kohustustest ning juurdepääsu asjaomastele teenustele;
(b) toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks;	(b) soodustab ja süvendab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide järjepideval, tõhusal ja tulemuslikul kohaldamisel ja jõustamisel mitut liikmesriiki hõlmavates olukordades, sealhulgas kooskõlastatud ühiste kontrollide hõlbustamiseks;
(c) on vahendaja ja aitab leida lahenduse riiklike ametiasutuste piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.	(c) juhul kui kõik asjaomased liikmesriigid sellega nõustuvad, toimib vahendajana ja hõlbustab liikmesriikide vahelistes tööjõu liikuvust puudutavates vaidlustes lahenduste leidmist, sealhulgas lepitusmenetluse abil.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 5	Artikkel 5
Ameti ülesanded	Ameti ülesanded
Oma eesmärkide saavutamiseks täidab amet järgmisi ülesandeid:	Oma eesmärkide saavutamiseks täidab amet järgmisi ülesandeid:
(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;	(a) võimaldab juurdepääsu teabele vastavalt artiklile 6;
(b) võimaldab artikli 8 kohaselt koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel, et tagada asjaomase liidu õiguse tõhus jõustamine;	(b) soodustab artikli 8 kohaselt koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste ja vajaduse korral teiste pädevate riiklike üksuste vahel, et tagada asjaomase liidu õiguse järjepidev, tõhus ja tulemuslik kohaldamine ja jõustamine;
(c) koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist;	(c) koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist ning teeb ettepanekuid nende läbiviimiseks;
(d) teeb artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse tööjõu piiriülest liikuvust käsitlevatel teemadel;	(d) algatab ja teostab artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse küsimuste ja takistuste kohta, mis puudutavad tööjõu liikuvust seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul, ning annab komisjonile arvamusi ja soovitusi järelmeetmete ja operatiivtegevuse kohta;
(e) toetab artikli 12 kohaselt liikmesriike suutlikkuse suurendamisel seoses liidu asjaomase õiguse tõhusa jõustamisega;	(e) väljastab komisjonile asjaomase liidu õiguse kohta suuniseid ja arvamusi ning toetab artikli 12 kohaselt liikmesriikide suutlikkuse suurendamist asjaomase liidu õiguse tulemuslikul kohaldamisel ja jõustamisel;
(f) tegutseb artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist;	(f) toetab liikmesriike ning kõigi asjaomaste liikmesriikide nõusoleku korral toimib artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes asjaomaste liidu õigusaktide kohaldamise küsimustes, sealhulgas lepitusmenetluse teel ja ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu volitusi.
(g) hõlbustab artikli 14 kohaselt asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd tööturu piiriüleste häirete korral.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 6	Artikkel 6
Teave tööjõu piiriülese liikuvuse kohta	Teave tööjõu liikuvuse kohta seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul
Amet parandab üksikisikutele ja tööandjatele pakutava teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu liidus kooskõlas määrusega (EL) 589/2016 EURESe kohta ja määrusega [ühtne digivärav – COM(2017) 256]. Selleks teeb amet järgmist:	Amet parandab üksikisikutele, tööandjatele ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidele pakutava teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:
(a) annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;	(a) loob kogu liitu hõlmava ühtse veebisaidi kõigis liidu ametlikes keeltes, mis toimib ühtse kontaktpunktina ja mille kaudu pääseb juurde kõigile asjaomastele liidu ja liikmesriikide teabeallikatele ja teenustele, mis puudutavad tööjõu liikuvust seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul ning annab muu hulgas viiteid eraldiseisvatele riikide veebisaitidele, mis loodi direktiivi 2014/67/EL artikli 5 ja direktiivi 2014/54/EL artikli 6 alusel, ning viiteid ametlikele riikliku tasandi veebisaitidele, mis annavad teavet sotsiaalkindlustussüsteemide kohta;
(b) edendab võimalusi inimeste liikuvuse toetamiseks, sealhulgas andes nõu õppe- ja keelekoolitusvõimaluste kohta;
(c) annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;
(d) toetab liikmesriike direktiivi 2014/54/EL artiklis 6 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabe levitamist ja sellele juurdepääsu ning direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate lähetamist käsitlevate kohustuste täitmisel;	(d) toetab liikmesriike eelkõige direktiivi 2014/54/EL artiklis 6, määruse (EL) 2016/589 artiklis 22, määruse (EÜ) nr 2004/883 artiklis 76 ja direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabe levitamist ja kättesaadavust käsitlevate kohustuste täitmisel;
(e) toetab liikmesriike asjakohaste riiklike teabeteenuste täpsuse, täielikkuse ja kasutajasõbralikkuse parandamisel vastavalt määruses [ühtne digivärav – COM(2017) 256] sätestatud kvaliteedikriteeriumidele;	(e) toetab liikmesriike asjakohaste riiklike teabeteenuste ja -allikate täpsuse, täielikkuse ja kasutajasõbralikkuse parandamisel vastavalt määruses [ühtne digivärav] sätestatud kvaliteedikriteeriumidele;
(f) toetab liikmesriike piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste vabatahtliku pakkumise ühtlustamisel, võttes samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevusi.	(f) toetab liikmesriike üksikisikutele ja tööandjatele piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste pakkumise ühtlustamisel, võttes samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevusi;
	(f a) hõlbustab koostööd direktiivi 2014/54/EL kohaselt määratud pädevate riiklike asutuste vahel, et anda üksikisikutele ja tööandjatele teavet, suuniseid ja abi seoses tööjõu liikuvusega siseturul, ning direktiivi 2011/24/EL kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide vahel, et anda teavet tervishoiuteenuste kohta.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 7	välja jäetud
Juurdepääs tööjõu piiriülese liikuvuse teenustele
1. Amet osutab üksikisikutele ja tööandjatele teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:
(a) edendab üksikisikute piiriülest liikuvust toetavate algatuste, sealhulgas sihtotstarbeliste liikuvuskavade väljatöötamist;
(b) võimaldab töö-, õppepraktika- ja õpipoisiõppekohtade piiriülest sobitamist elulookirjelduste ja taotlustega, millest saavad kasu nii üksikisikud kui ka tööandjad, seda eelkõige EURESe kaudu;
(c) teeb koostööd muude liidu algatuste ja võrgustikega, nagu Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja piirikeskus, eelkõige selleks, et teha kindlaks ja ületada tööjõu liikuvuse piiriülesed takistused;
(d) hõlbustab koostööd kooskõlas direktiiviga 2014/54/EL määratud pädevate talituste vahel riiklikul tasandil, et anda üksikisikutele ja tööandjatele piiriülest liikuvust käsitlevat teavet, suuniseid ja abi, ning direktiivi 2011/24/EL kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide vahel, et anda teavet tervishoiuteenuste kohta.
2. Amet haldab EURESe Euroopa koordinatsiooniametit ja tagab, et see täidab oma ülesandeid kooskõlas määruse (EL) 2016/589 artikliga 8, välja arvatud EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tehniline toimimine ja arendamine, mida haldab jätkuvalt komisjon. Amet tagab tegevdirektori vastutusel, nagu on sätestatud artikli 23 lõike 4 punktis k, et kõnealune tegevus vastab täielikult kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktide nõuetele, sealhulgas nõudele nimetada artikli 37 kohaselt ametisse andmekaitseametnik.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud ameti pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides.	Amet hõlbustab ja tõhustab liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust ja toetab nende koostöökohustuste tulemuslikku täitmist, nagu on määratletud ameti pädevusse kuuluvates liidu õigusaktides.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks teeb amet riiklike asutuste taotlusel ja omavahelise teabevahetuse kiirendamiseks eelkõige järgmist:	Selleks teeb amet eelkõige järgmist:
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) hõlbustab liikmesriikide ametiasutuste vahel taotlusi ja teabevahetust käsitlevate järelmeetmete võtmist, pakkudes logistilist ja tehnilist tuge, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid, ning vahetades teavet juhtumite staatuse üle;	(b) hõlbustab liikmesriikide ametiasutuste vahel põhjendatud taotlusi ja teabevahetust käsitlevate järelmeetmete võtmist, pakkudes logistilist ja tehnilist tuge, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid, ning vahetades teavet juhtumite staatuse kohta, ilma et see mõjutaks käimasolevaid kohtumenetlusi;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) edendab ja jagab parimaid tavasid;	(c) edendab ja jagab liikmesriikide vahel parimaid tavasid ja aitab neid levitada;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) hõlbustab karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist;	(d) asjaomase liikmesriigi taotlusel hõlbustab ja toetab karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist;
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) esitab komisjonile kord kvartalis aruande liikmesriikidevaheliste lahendamata taotluste kohta ja vajaduse korral esitab need vahendusmenetlusele vastavalt artiklile 13.	(e) esitab komisjonile kord kvartalis aruande liikmesriikidevaheliste lahendamata taotluste kohta ja kõigi asjaomaste liikmesriikide nõusoleku korral esitab need lepitusmenetlusele vastavalt artiklile 13.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) hõlbustab riiklikul tasandil koostööd direktiivi 2014/54/EL kohaselt määratud pädevate talituste vahel, et anda üksikisikutele ja tööandjatele teavet, suuniseid ja abi siseturul aset leidva tööjõu liikuvuse valdkonnas, ning direktiivi 2011/24/EL kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide vahel, et anda teavet tervishoiuteenuste kohta;
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Riikliku ametiasutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitab amet oma pädevuse piires kogu teabe, mis on vajalik riikliku ametiasutuse ülesannete täitmiseks.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet toetab sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust, lahendades sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud finantsküsimusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 74 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitega 65, 67 ja 69.	2. Amet teeb tihedat koostööd sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga, töötajate vaba liikumise nõuandekomiteega ja deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormiga.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi.	3. Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi, kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning uurib liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide kasutamise võimalust, et hõlbustada pettuste avastamist, ning esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.	4. Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, näiteks deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm, ning edendab liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide ja andmebaaside kasutamist ja arendamist, et hõlbustada andmetele juurdepääsu reaalajas ja pettuste avastamist, ning võib anda soovitusi nende mehhanismide ja andmebaaside kasutamise parandamiseks. Amet esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	Artikkel 9
Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine	Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine
1. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli.	1. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib ja toetab amet kõigi asjaomaste liikmesriikide ja ameti vahel sõlmitud lepingu alusel kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti võib amet teha omal algatusel asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli. Riigi tasandi sotsiaalpartnerite organisatsioonid võivad ametit juhtumitest teavitada.
2. Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.	2. Liikmesriigid püüavad lojaalse koostöö põhimõtet järgides jõuda kokkuleppele kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalemise suhtes, kui neilt seda taotletakse. Kui liikmesriik leiab, et on olemas mõjuvad põhjused, miks ta ei ole nõus osalema, esitab ta ühe kuu jooksul lõikes 1 osutatud taotluse saamisest ametile oma otsuse põhjenduse, lisateabe kõnealuse küsimuse sisu kohta ja teeb ettepaneku asjaomase juhtumi võimalikuks lahendamiseks.
	2 a. Amet esitab kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist asjaomastele liikmesriikidele põhjendatud arvamuse, milles ta esitab soovitused kõnealuse juhtumi lahendamiseks ühel või mitmel järgmisel viisil:
	a) lõikes 2 osutatud teabele tuginedes;
	b) tehes kooskõlastatud või ühist kontrolli teistes osalevates liikmesriikides;
	c) kui kõik asjaomased liikmesriigid annavad nõusoleku, tehakse kooskõlastatud või ühine kontroll.
3. Kooskõlastatud või ühise kontrolli korraldamiseks on vaja kõigi osalevate liikmesriikide eelnevat nõusolekut, mis esitatakse riiklike kontaktametnike kaudu. Juhul kui üks või mitu liikmesriiki keelduvad kooskõlastatud või ühises kontrollis osalemast, võivad teised riiklikud asutused vajaduse korral teostada kavandatud kooskõlastatud või ühise kontrolli ainult osalevates liikmesriikides. Liikmesriigid, kes keeldusid kontrollis osalemast, hoiavad teabe kavandatava kontrolli kohta konfidentsiaalsena.	3. Amet võib paluda liikmesriigil, mis ei osale kooskõlastatud või ühises kontrollis, viia võimaliku eeskirjade eiramise avastamiseks ise vabatahtlikult läbi kontrolli ja teha kolme kuu jooksul ameti taotluse esitamise kuupäevast ametile teatavaks kontrolli tulemused.
	3 a. Liikmesriigid ja amet hoiavad kolmandate isikute eest konfidentsiaalsena kavandatavaid kontrolle käsitleva teabe.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Kooskõlastatud ja ühised kontrollid peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga nr 81.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu.	1. Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise kooskõlastatud kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „kooskõlastatud kontrolli leping“) või ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused, sealhulgas kontrolli ulatus ja eesmärk ning asjakohasel juhul ameti töötajate kontrollis osalemise korraldamine. Kooskõlastatud või ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud kooskõlastatud või ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu kooskõlas liidu õigusega ning riigisiseste õigusaktide ja tavadega.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kooskõlastatud ja ühised kontrollid tehakse ja nende järelmeetmed võetakse kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega.	2. Kooskõlastatud ja ühised kontrollid tehakse ja nende järelmeetmed võetakse kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktide ja tavadega, kus kontrolli tehakse.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatel teise liikmesriigi või ameti ametnikel on samad volitused, mis on riigi ametnikel asjaomase liikmesriigi riigisiseste õigusaktide kohaselt.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet pakub kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele logistilist ja tehnilist tuge, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.	3. Kui asjaomased liikmesriigid seda taotlevad, pakub amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele strateegilist, logistilist ja tehnilist tuge ning õigusnõustamist, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ameti töötajad võivad osaleda kooskõlastatud või ühises kontrollis selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil nad kontrolli tegemisele kaasa aitavad.	4. Ameti töötajad võivad osaleda vaatlejatena ja pakkuda logistilist tuge ning osaleda kooskõlastatud või ühises kontrollis selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil nad kontrolli tegemisele kaasa aitavad.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kooskõlastatud või ühist kontrolli tegevad riiklikud asutused esitavad ametile aruande vastavate liikmesriikide tulemuste ning kooskõlastatud või ühise kontrolli üldise toimumise kohta.	5. Kooskõlastatud või ühist kontrolli tegevad riiklikud asutused esitavad kuue kuu jooksul pärast kontrolli toimumise kuupäeva ametile aruande vastavate liikmesriikide tulemuste ning kooskõlastatud või ühise kontrolli üldise toimumise kohta.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus kogutud teavet võib asjaomastes liikmesriikides kasutada tõendina kohtumenetlustes.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.	6. Teave ameti koordineerimisel toimunud kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta ning artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud teave, mille liikmesriigid ja amet esitavad, lisatakse haldusnõukogule ja sidusrühmade kogule kaks korda aastas esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse. Kui ühise või kooskõlastatud kontrolli käigus saadud tõendeid kasutatakse liikmesriigis kriminaal- või halduskaristuse määramisega lõppenud kohtumenetluses, teavitab kõnealune liikmesriik sellest ametit. Amet lisab selle teabe oma tegevusaruandesse.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Juhul kui amet saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel, sealhulgas väljaspool tema pädevuse piire, teatab ta nendest arvatavatest rikkumistest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele.	7. Juhul kui amet saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel, teatab ta nendest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet hindab riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.	1. Amet hindab koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidega riske ning analüüsib valdkondlikke raskusi ja korduvaid probleeme, mis on seotud töötajate liikuvusega töötajate vaba liikumise ja siseturul teenuste osutamise vabaduse raames ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega liidus, sealhulgas tööandjapensionide ülekantavusega. Nendes analüüsides ja hindamistes võetakse arvesse ka tööturu tasakaalustamatuse mõju ja tagajärgi. Selleks võtab amet samuti arvesse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmisi, sealhulgas pettuste, ekspluateerimise, diskrimineerimise, oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Amet võib komisjoni, liikmesriigi või Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni taotlusel või omal algatusel teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.	3. Kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, lisab amet selle teabe komisjonile ja Euroopa Parlamendile esitatavasse aastaaruandesse ning teavitab oma hindamise tulemustest vahetult asjaomaseid liikmesriike ja esitab kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) töötab välja ühised suunised, mida liikmesriigid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;	(a) töötab välja ühised suunised, mida liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) töötab inspektsioonide jaoks välja ELi hõlmavad koolitusprogrammid, milles käsitletakse selliseid probleeme nagu fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad ja lähetamise kuritarvitused;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) toetab sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud heade tavade vahetamist ja töötajate lähetamist riigi ametiasutuste vahel, et lihtsustada kogemuste vahetust;
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e b) parandab käesoleva määruse kohaldamisalas teadmisi ja vastastikust mõistmist eri riiklike süsteemide ja tavade valdkonnas, mis on seotud isikute vaba liikumisega ja võrdse juurdepääsu tagamisega piisavale sotsiaalkaitsele ning meetmete võtmise meetodite ja õigusraamistikuga;
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13	Artikkel 13
Vahendamine liikmesriikide vahel	Liikmesriikidevaheline lepitusmenetlus
1. Amet võib liikmesriikidevaheliste vaidluste korral seoses liidu õiguse kohaldamise ja tõlgendamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades täita vahendaja rolli.	1. Amet võib liikmesriikidevaheliste vaidluste korral seoses liidu õiguse kohaldamise ja tõlgendamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades täita lepitaja rolli, ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu Kohtu volitusi.
2. Vaidlusega seotud asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt artikli 17 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse põhjal algatada vahendajate kojas vahendusmenetluse, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad.	2. Kui on tegemist vaidlusega, mida ei ole võimalik lahendada omavahelise vahetu suhtlemise ja dialoogi abil, algatab amet ühe või mitme vaidleva liikmesriigi taotlusel menetluse lepitusnõukogus, mis on sel eesmärgil moodustatud kooskõlas artikli 17 lõikega 2 ja kokkuleppel kõigi asjaomaste liikmesriikidega. Lepitusmenetluse korral osalevad liikmesriigid aktiivselt nimetatud menetluses ja teevad kättesaadavaks kogu asjakohase teabe või teabe, mida neilt on palutud. Liikmesriigid teavitavad lepitusmenetluses osalevaid pooli ning taotluse korral võib nendega konsulteerida ja neid kaasata.
	2 a. Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse alusel, alustada lepitusnõukogus lepitusmenetlust, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad. Kui asjaomane liikmesriik otsustab lepitusmenetluses mitte osaleda, teavitab ta ametit ja teisi asjaomaseid liikmesriike oma otsuse põhjustest.
	2 b. Amet kehtestab lõigetes 2 ja 2 a osutatud lepitusmenetluse alustamise kuupäeval selle lõpetamise tähtaja.
3. Kui ametile esitatakse vahendamisjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on anonüümsed ning et amet ei töötleks vahendusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.	3. Kui ametile esitatakse lepitusjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed oleksid anonüümitud sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole või ei ole enam võimalik tuvastada, ning et amet ei töötleks lepitusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.
	Isikuandmeid säilitatakse üksnes seni, kuni see on töötlemise eesmärgi täitmiseks vajalik.
4. Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas kohtumenetlused, ei ole lubatud ametil vahendada.	4. Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas asjaomase vaidlusega seotud kohtumenetlused või uurimised, ei ole lubatud ametil lepitada.
	4 a. Lepitusnõukogu püüab asjaomaste liikmesriikide seisukohti lähendada ja esitab oma arvamuse kuue kuu jooksul alates lõikes 2 või lõikes 2 a osutatud lepitusmenetluse alustamisest.
5. Kolme kuu jooksul pärast ametipoolse vahendusmenetluse lõppu esitavad asjaomased liikmesriigid ametile aruande võetud järelmeetmete kohta või põhjendused selle kohta, miks järelmeetmeid ei võetud.	5. Kolme kuu jooksul pärast lepitusnõukogu arvamuse andmist esitavad asjaomased liikmesriigid ametile aruande võetud järelmeetmete kohta või põhjendused selle kohta, miks järelmeetmeid ei võetud.
6. Amet esitab komisjonile kord kvartalis aruande vahendamistega seotud juhtumite tulemuste kohta.	6. Amet esitab komisjonile kaks korda aastas aruande lepitusjuhtumite tulemuste kohta.
	6 a. Ameti lepitamispädevus ei piira halduskomisjoni pädevust, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) artikli 5 lõikel 4 ja artikli 6 lõikel 3.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 14	välja jäetud
Koostöö piiriüleste tööturu häirete korral
Riiklike ametiasutuste taotlusel võib amet hõlbustada koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks suuremahulised ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.	Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega, eelkõige Cedefopi, Eurofoundi, EU-OSHA, ETFi, Europoli ja Eurojustiga, et tagada nende tegevuse koordineerimine, edendada koostoimet ja vältida dubleerimist.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse kaudu leitud välisekspertidest; samuti võib amet luua vahendajate koja, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13, ning spetsiaalse rühma, mis tegeleks finantsküsimustega seoses määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2.	2. Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse teel leitud välisekspertidest; samuti võib amet luua lepitusnõukogu, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13. Liikmesriigid võivad nimetada esindajaid kõikidesse töörühmadesse ja eksperdirühmadesse.
Amet kehtestab selliste töö- ja eksperdirühmade kodukorra pärast komisjoniga konsulteerimist. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise küsimustes konsulteeritakse ka sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga.	Amet kehtestab selliste töö- ja eksperdirühmade kodukorra pärast komisjoniga konsulteerimist.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Võrdõiguslikkus on üks liidu õiguse aluspõhimõtteid. Lähtuvalt sellest tuleb tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Kõikide osaliste eesmärk peab olema saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus ja sidusrühmade kogus. Sama eesmärki järgitakse ka haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe puhul.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja ning kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus.	1. Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:
	(a) üks juhtivesindaja igast liikmesriigist,
	(b) kaks komisjoni esindajat,
	(c) kuus liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajat, kes esindavad võrdselt tööandjate organisatsioone ja ametiühinguid;
	(d) Euroopa Parlamendi nimetatud kolm sõltumatut eksperti.
	Kõikidel punktides a–c osutatud liikmetel on hääleõigus.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmeriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades, võttes arvesse vajalikke juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.	3. Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmeriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades ning vajalikest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastes oskustest.
Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.	Komisjon nimetab teda esindavad liikmed, liidu tasandi sotsiaalpartnerid nimetavad lõike 1 punktis c osutatud liikmed ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon nimetab lõike 1 punktis d osutatud sõltumatud eksperdid, olles eelnevalt kontrollinud huvide konflikti puudumist.
Liikmesriigid ja komisjon püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.	Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Iga haldusnõukogu liige ja asendusliige allkirjastab ametisse asumisel kirjaliku huvide deklaratsiooni ja ajakohastab seda, kui sellega seotud asjaolud muutuvad.
	Haldusnõukogu liikmed tagavad liidu ja ameti üldiste huvide kaitse.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda ametiaega võib pikendada.	4. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Eurofoundi esindajal, EU-OSHA esindajal, Cedefopi esindajal ja Euroopa Koolitusfondi esindajal on õigus osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, et suurendada ametite tõhusust ja omavahelist koostoimet.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 b. Sidusrühmade kogu liikmed võivad osaleda vaatlejana kõigil haldusnõukogu koosolekutel.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) võtab vastu eeskirjad oma liikmete, samuti sidusrühmade kogu liikmete ning ameti poolt artikli 17 lõike 2 kohaselt loodud töö- ja eksperdirühmade huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsiooni;	(f) võtab vastu eeskirjad, sealhulgas meetmed võimalike riskide avastamiseks varases etapis, oma liikmete, samuti sidusrühmade kogu liikmete ning ameti poolt artikli 17 lõike 2 kohaselt loodud töö- ja eksperdirühmade huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks, samuti lähetatud riiklike ekspertide kohta, ning avaldab igal aastal ameti veebisaidil nende huvide deklaratsioonid ja ajakohastused;
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1 – punkt p a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(p a) vastab tegevdirektori hinnangule sidusrühmade kogu arvamuste ja nõuande kohta;
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.	2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 23	Artikkel 23
Tegevdirektori kohustused	Tegevdirektori kohustused
1. Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.	1. Tegevdirektor juhib ametit ja püüab saavutada ametis soolise tasakaalu. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.
2. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral aru oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.	2. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral aru oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.
3. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.	3. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.
4. Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige on tegevdirektori ülesanne:	4. Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige on tegevdirektori ülesanne:
(a) ameti igapäevane juhtimine;	(a) ameti igapäevane juhtimine;
(b) haldusnõukogu otsuste rakendamine;	(b) haldusnõukogu otsuste rakendamine;
(c) ühtse programmdokumendi kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;	(c) ühtse programmdokumendi kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;
(d) ühtse programmdokumendi rakendamine ja haldusnõukogule selle kohta aru andmine;	(d) ühtse programmdokumendi rakendamine ja haldusnõukogule selle kohta aru andmine;
(e) ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruande koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;	(e) ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruande koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;
(f) tegevuskava koostamine sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning tehtud edusammude kohta aru andmine komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt;	(f) tegevuskava koostamine sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning tehtud edusammude kohta aru andmine komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt;
(g) liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid halduskaristusi, sealhulgas rahalisi karistusi;	(g) liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid halduskaristusi, sealhulgas rahalisi karistusi;
(h) ameti pettustevastase strateegia koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;	(h) ameti pettustevastase strateegia koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;
(i) ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule;	(i) ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule;
(j) ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu koostamine ning eelarve täitmise eest vastutamine;	(j) ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu koostamine ameti ühtse programmdokumendi osana ning eelarve täitmise eest vastutamine;
	(j a) personalihaldust käsitlevate otsuste tegemine vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud otsusele;
	(j b) otsuste tegemine ameti sisestruktuuride kohta, sealhulgas vajaduse korral asendusülesannete kohta, mis võivad hõlmata ameti igapäevast juhtimist, ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevuse ja eelarve usaldusväärse haldamisega seotud vajadusi;
	(j c) koostöö tegemine teiste liidu asutustega ja nendega koostöölepingute sõlmimine;
(k) haldusnõukogu kehtestatud meetmete rakendamine, et järgida määrusega (EÜ) nr 45/2001 kehtestatud kohustusi andmekaitse valdkonnas.	(k) haldusnõukogu kehtestatud meetmete rakendamine kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001;
	(k a) sidusrühmade kogu esitatud märkuste hindamine ja selle hinnangu esitamine haldusnõukogule, märkides eelkõige, kas see on mõjutanud ühtse programmdokumendi kavandit.
5. Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).	5. Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat ja kas Brüsselis on vaja luua kontaktbüroo, et edendada ameti koostööd asjaomaste liidu institutsioonide ja asutustega. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sidusrühmade kogu võib ametile eelkõige esitada arvamusi ja anda nõu liidu õiguse kohaldamise ja jõustamisega seotud küsimustes käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades.	2. Sidusrühmade kogule antakse eelteavet ja ta võib
	(a) jälgida strateegia rakendamist ja anda soovitusi ameti tulemuslikumaks toimimiseks;
	(b) esitada ameti taotlusel või omal algatusel ametile piiriülese tööjõu liikuvuse analüüsi ja riskihindamise kohta arvamusi ja nõuandeid, nagu on osutatud artiklis 11;
	(c) esitada ameti taotlusel või omal algatusel ametile arvamusi ja anda nõu liidu õiguse kohaldamise ja jõustamisega seotud küsimustes käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades;
	(d) esitada arvamuse artiklis 19 osutatud ameti tegevuse konsolideeritud aastaaruande kavandi kohta enne selle esitamist;
	(e) esitada arvamuse artiklis 25 osutatud ameti ühtse programmdokumendi kavandi kohta, enne kui see esitatakse arvamuse saamiseks komisjonile;
	(f) olla konsulteeritud tegevdirektori hindamisel artikli 32 kohaselt.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sidusrühmade kogu juhatab tegevdirektor ja kogu tuleb tegevdirektori algatusel või komisjoni taotlusel kokku vähemalt kaks korda aastas.	3. Sidusrühmade kogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja kogu tuleb komisjoni või oma liikmete enamuse taotlusel kokku vähemalt kaks korda aastas.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Sidusrühmade kogu koosneb kuuest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ning kahest komisjoni esindajast.	4. Sidusrühmade kogu koosneb kahest komisjoni esindajast ja kümnest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, kes esindavad võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, sealhulgas tunnustatud liidu valdkondlikud sotsiaalpartnerid nendest sektoritest, mida tööjõu liikuvuse probleemid iseäranis puudutavad.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Sidusrühmade kogu võib oma koosolekutele kutsuda eksperte või asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Amet avaldab sidusrühmade kogu arvamused ja nõuanded ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused, kui konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.	7. Amet avaldab sidusrühmade kogu arvamused, nõuanded ja soovitused ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused, kui konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013⁷³ ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.	1. Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013⁷³ ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid, pärast seda, kui dokument on esitatud sidusrühmade kogule arvamuse saamiseks.
__________________	__________________
⁷³ Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).	⁷³ Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.	1. Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule. Kui ametile antakse uued ülesanded liidu institutsioonide poolt või liidu õigusaktidega, tuleb seda ressursside ja rahaliste vahendite planeerimisel arvesse võtta.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esialgse eelarvestuse projekt põhineb artikli 25 lõikes 3 osutatud iga-aastase tööprogrammi üksikasjalikel eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse vastavalt tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttele arvesse rahalisi vahendeid, mida on eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vaja.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.	4. Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga, milles on selgelt ära näidatud ametite eelarverida. Komisjon teavitab eelarvestuse projektist Euroopa Parlamenti.
Selgitus
Kuna tähtajad muutuvad pingelisemaks, hõlbustaks teiste institutsioonide menetlustoiminguid see, kui eelarvestuse projektid esitataks varem.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kõigil juhtudel kohaldatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.	Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Tehakse kõik võimalik, et eeskirju kohaldataks proportsionaalselt ameti suuruse ja eelarvega, et mitte põhjustada ülemäärast koormust, säilitades siiski häid tavasid.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 32	Artikkel 32
Tegevdirektor	Tegevdirektor
1. Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.	1. Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.
2. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.	2. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, millega tagatakse kandidaatide range hindamine ning sõltumatuse kõrge tase. Enne ametisse nimetamist kutsutakse väljavalitud kandidaat Euroopa Parlamendi pädevasse komisjoni esinema avaldusega ja vastama parlamendiliikmete küsimustele. Arvamuste vahetus ei lükka ametisse nimetamist põhjendamatult edasi.
3. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.	3. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.
4. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.	4. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Kuus kuud enne selle aja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.
5. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.	5. Haldusnõukogu võib omal algatusel või komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra või paluda komisjonil algatada uue tegevdirektori valimise protsessi.
6. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või oma pikendatud ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valiku menetluses.	6. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valiku menetluses.
7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.	7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb omal algatusel või komisjoni ettepaneku alusel, tuginedes põhjendatud hinnangule tegevdirektori ametiülesannete täitmise kohta.
8. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.	8. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Riigi kontaktametnikul on vastava liikmeriigi õiguse kohane pädevus taotleda asjaomastelt asutustelt teavet.	3. Riigi kontaktametnikul on vastava liikmeriigi õiguse kohane pädevus taotleda ja saada asjaomastelt asutustelt kogu asjakohase teabe.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 36	Artikkel 36
Kasutatavad keeled	Kasutatavad keeled
1. Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1⁷⁵.	1. Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1⁷⁵.
2. Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.	2. Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, siis muud tõlketeenistused.
__________________	__________________
⁷⁵ Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).	⁷⁵ Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 51 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule, sealhulgas tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutuste suurema koostoime ja ühtlustamise kaudu.	1. Hiljemalt neli aastat pärast artiklis 51 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule, sealhulgas tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutuste suurema koostoime ja ühtlustamise kaudu.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjakohast pädevust, võib amet teha koostööd selliste kolmandate riikide ametiasutustega, millele kehtib liidu asjaomane õigus seoses tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega.	Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjakohast pädevust, võib amet teha koostööd selliste kolmandate riikide ametiasutustega, millele kehtib liidu asjaomane õigus seoses tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega, ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes töötavad ameti pädevusse jäävate valdkondadega.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks võib amet komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutustega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.	Selleks võib amet komisjoni ja haldusnõukogu eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutustega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.
Selgitus
Nii olulist küsimust, mis mõjutab kogu ameti tegevust, ei või otsustada komisjon üksi. Liikmesriigid peavad samuti nõusoleku andma.
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist ja hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.	1. Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist ning hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 49 a
	Otsuse (EL) 2016/344 muutmine
	Otsust (EL) 2016/344 muudetakse järgmiselt:
	1) artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt ca:
	„ca) Euroopa Tööjõuameti tegevdirektor.“;
	2) artikli 8 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
	„Juhatus valmistab ette ja korraldab platvormi tööd koos sekretariaadiga, mis toimib platvormi, sealhulgas juhatuse ja töörühmade sekretariaadina. Sekretariaaditeenust osutab Euroopa Tööjõuamet.“;
	3) artikkel 9 asendatakse järgmisega:
	„Artikkel 9
	Koostöö
	1. Platvorm teeb tõhusat koostööd muude liidu tasandi eksperdirühmade ja komiteedega, mille töö on seotud deklareerimata töö probleemistikuga, eelkõige kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC), sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni, avalike tööturuasutuste võrgustiku, tööhõivekomitee (EMCO), sotsiaalkaitsekomitee (SPC) ja otsese maksustamise valdkonnas tehtava halduskoostöö töörühmaga. Platvorm kutsub kõnealuste rühmade ja komiteede esindajaid vajaduse korral osalema vaatlejatena ning väldib nende töö dubleerimist. Tulemuslikuma töö ja suurema mõju huvides võib korraldada ka ühiseid koosolekuid.
	2. Platvorm teeb asjakohast koostööd Euroopa Tööjõuameti, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) ja EU-OSHAga.“.
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Otsus 2009/17/EÜ ja otsus (EL) 2016/344 tunnistatakse kehtetuks.	Otsus 2009/17/EÜ tunnistatakse kehtetuks.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Viiteid otsusele 2009/17/EÜ ja otsusele (EL) 2016/344 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.	Viiteid otsusele 2009/17/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

SELETUSKIRI

Kõnealuse määruse üldeesmärk on luua Euroopa Tööjõuamet, et aidata suurendada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu. Amet peaks toetama liikmesriike liidu õigusaktide tulemusliku kohaldamise tagamisel tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas. Ettepanek on järgmine konkreetne samm Euroopa sotsiaalõiguste samba edasiarendamisel.

Raportöör toetab innukalt seda algatust. Euroopa kodanike arvates on ELi kõige hinnalisem saavutus vabadus elada, töötada, õppida ja tegelda ettevõtlusega kõikjal ELis. Samal ajal hindavad eurooplased kõrgelt õiglust, sotsiaalkaitset ja kaasamist. Seepärast peab EL täitma mõlemad eesmärgid ja tagama, et vaba liikuvus tähendab ka õiglast liikuvust, et töötajate õigused on tagatud ja kaitstud kogu ELis, et hoitakse ära ebaõiglane konkurents töötajate ja ettevõtjate vahel ning võideldakse sotsiaalpettuste ja liikumisvabaduse kuritarvitamise vastu.

Selle saavutamiseks on kõigepealt vaja selgeid, õiglasi ja rangeid eeskirju. Viimastel aastatel on see olnud esmatähtis küsimus ja saavutatud on palju, eelkõige mis puudutab töötajate lähetamise direktiivi, jõustamisdirektiivi ning deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendavat platvormi. Praegu jätkub veel töö (transpordialast) liikuvuspaketti ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate oluliste ettepanekutega. Õiglase tööturu tagamiseks on vaja paremaid eeskirju. Kui aga eeskirju nõuetekohaselt ei jõustata, ei ole nad väärt isegi paberit, millele neid trükitakse. Kuna Euroopa muutub üha liikuvamaks, arvestades et üle 17 miljoni kodaniku töötab või elab oma kodakondsusriigist erinevas riigis, tuleb jõustamise piiriülest mõõdet tugevdada.

2017. aasta kõnes olukorrast liidus teatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma plaanist luua Euroopa Tööjõuamet, tagamaks et ELi eeskirju töötajate liikuvuse kohta kohaldataks õiglaselt, lihtsalt ja tõhusalt. Tema sõnul „näib absurdne, et pangandusnormide täitmise kontrollimiseks on meil pangandusjärelevalveasutus, aga ühisturul õigluse tagamiseks ühine tööjõuamet puudub“.

Raportööri arvates on vaja ametit, millel on operatiivmandaat, selge rõhuasetus jõustamisele ning piisav pädevus ja volitused oma eesmärkide saavutamiseks.

Väga olulised on kaks konkreetset küsimust. Esiteks vajadus selgelt määratletud rolli ja piiratud arvu ülesannetega ameti järele. Olemasolevate vahendite võimalikult tõhus kasutamine valdkondades, kus amet saab pakkuda kõige suuremat lisaväärtust, on ülioluline. Ameti kõnealune lisaväärtus peaks loodama peamiselt jõustamise valdkonnas. Seepärast kahtleb raportöör, kas muude ülesannete, nagu teabe andmise või tööhõiveteenuste ameti pädevusvaldkonda toomine on vajalik ja soovitav. On ütlematagi selge, et siseturu potentsiaali täielikuks kasutamiseks on väga oluline parandada üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õiguste ja kohustuste kohta tööjõu liikuvuse, teenuste vaba liikumise ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, eelkõige VKEdes. Tõhususe ja tulemuslikkusega seotud põhjustel ei peaks sellise usaldusväärse, ajakohase ja lihtsasti juurdepääsetava teabe andmine olema siiski mitte ameti kohustus, vaid pigem riigi või piirkonna tasandi pädevus, kus täielikult saab arvesse võtta ka liikmesriikidevahelisi konkreetseid kahepoolseid lepinguid, näiteks fiskaalpoliitika koordineerimise valdkonnas. Selleks peaks komisjon uurima ettevõtjatele ja piiriülestele töötajatele kasutajatugede või ühtsete kontaktpunktide loomise või nende tegevuse hõlbustamise võimalust, samas kui amet peaks jääma oma põhiülesande juurde: ELi õigusaktide jõustamise tugevdamine ja liikmesriikide selles abistamine.

Teiseks peavad ametil olema vahendid, et ka tegelikult midagi muuta. Temast ei tohiks tulla hambutut tiigrit; liikmesriikide ametiasutuste osalemise vabatahtlikkusest, nagu komisjon on kavandanud, ei piisa. Raportöör on esitanud raporti eesmärgiga luua tasakaal ühelt poolt liikmesriikide pädevuse ja subsidiaarsuse põhimõtte ning teiselt poolt sellise ELi tasandi ameti loomise soovi vahel, mis suudab ka tegelikult eeskirjade täitmist kogu ELis parandada. See tähendab, et liikmesriikide ametiasutused peaksid osalema kavandatud kooskõlastatud või piiriülestes kontrollides ning nad võivad osalemisest keelduda üksnes erandlikes ja nõuetekohaselt põhjendatud olukordades.

Euroopa Tööjõuamet peaks olema tõhus vastus probleemidele ELi eeskirjade järgimise ning tulemusliku ja tõhusa jõustamisega, mis võivad ohustada usaldust ja õiglust siseturul. Seepärast on hädavajalik parandada liidu õiguse piiriülest jõustamist tööjõu liikuvuse valdkonnas ja võidelda kuritarvitamise vastu, et kaitsta liikuvate töötajate õigusi, tagada ettevõtjatele, eriti VKEdele, võrdsed konkurentsitingimused ning säilitada kodanike toetus siseturule ja neljale vabadusele, nii et heas usus tegutsevad ettevõtjad ja töötajad saavad täiel määral oma õigusi ja siseturu võimalusi ära kasutada.

VÄHEMUSE ARVAMUS

Joëlle Mélin

EUROOPA TÖÖJÕUAMET

Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooni Prantsusmaa delegatsioon ei ole nõus selles küsimuses tehtud tööga. Otsus põhineb mitmel argumendil:

– uue teksti eesmärk on korvata puudujääke või nõrkust mitmes valdkonnas, mida komisjon oma seletuskirjaski tunnistab, ja tekst tuleks tõhususe huvides teisiti koostada;

– ebaõnnestunud vahendite tsentraliseerimisega ei ole võimalik ameti ees seisvaid ülesandeid paremini täita, võrreldes sellega, kui need jääksid eraldiseisvateks;

– seepärast selguks üsna pea, et tekst praegusel kujul on üsna puudulik;

– pealegi ei ole loodaval ametil vahendeid, et saavutada kõrgeid eesmärke, mida tal väidetavalt täita tuleks.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (21.9.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet
(COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD))

Arvamuse koostaja: Jens Geier

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja tunnustab komisjoni ettepanekut Euroopa Tööjõuameti loomise kohta ja peab seda oluliseks sammuks sotsiaalõiguste samba saavutamisel. Komisjoni ettepanek on hea lähtekoht, kuid arvamuse koostaja teeb ettepaneku anda ametile suuremad volitused, et ta saaks edukalt täita oma ülesandeid ning olla kasulik täiendus olemasolevatele struktuuridele.

Kuna ameti puhul on tegemist uue prioriteediga, peaks seda rahastama üksnes uutest vahenditest, mitte praeguste programmide arvelt. Komisjon tegi ettepaneku rahastada 70 % ameti eelarvest vahendite ümberpaigutamise kaudu praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist. Kuigi ameti ülesanded on sellega tõepoolest sarnased, kuluvad esimesed aastad selle ülesehitamisele. Tegevuskulude kasutamist sotsiaalvaldkonnas ei tohiks takistada ja seetõttu tuleks ametit rahastada uutest vahenditest.

Seoses asukoha üle otsustamisega osutab arvamuse koostaja kõigi liidu institutsioonide poolt heaks kiidetud soovitustele kohaldada tõhususele suunatud ja kulusäästlikku lähenemisviisi. Ta on seisukohal, et selle saavutamiseks on väga oluline, et liidu institutsioonid määraksid kindlaks ameti täpse asukoha, mitte ainult liikmesriigi.

Arvamuse koostaja soovitab järgida tööhõive ja sotsiaalvaldkonna olemasolevate asutuste juhtimisstruktuuri, st jätkata kolmepoolset juhtimist. Järjepidevuse tagamiseks ja ülesannete kattumise vältimiseks tuleks eritähelepanu pöörata Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfondi (ETF) ja ameti vahelisele võimalikule koostoimele ja ülesannete kattumisele.

Samuti esitatakse muudatused, mille eesmärk on järgida eelarvekomisjoni pikaajalisi seisukohti, näiteks seoses Euroopa Parlamendi esindatusega haldusnõukogus ja suurema paindlikkusega tõlketeenuste puhul.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Täites oma ülesandeid täielikus koostöös liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning ka liikmesriikidega, peaks asutus aktiivselt toetama riikide ja liidu tegevust, vältides topelttööd, edendades koostoimet ja vastastikust täiendavust ning saavutades sellega koordineerimise ja eelarvesäästu.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.	(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks teha tööturu analüüsimisel tihedat koostööd Eurofoundiga ning küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu.	(24) Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Ameti eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse ameti eesmärke ja ülesannete täitmise oodatavaid tulemusi. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu. Liidu eelarvest eraldatav toetus ei tohiks kahjustada teisi liidu programme.
Selgitus
Arvestades, et ameti esimesed tegevusaastad kuluvad selle ülesehitamisele, ei tohiks seeläbi ohtu seada olemasolevate programmide, näiteks EURESe tegevust.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Ameti asukohaliikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks.	(28) Ameti asukohaliikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks. Kulude kokkuhoiu nimel peaks amet tegema tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste ja organitega, eriti nendega, mille asukoht on samas liikmesriigis.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28 a) Ameti asukoha üle otsustamisel tuleks täielikult järgida nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu õigusi liidu seadusandjatena ning arvesse tuleks võtta institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste ressursside töörühma soovitusi. Liidu asutuse asukohaga seotud hiljutiste menetluste kohaselt ei peaks liidu institutsioonid leppima kokku mitte ainult seda, millises liikmesriigis amet hakkab asuma, vaid ka täpse asukoha selles liikmesriigis.
Selgitus
Lo scopo è quello di evitare quanto successo in occasione della nuova ubicazione della sede dell'Agenzia Europea per i Medicinali, dove la procedura di assegnazione prevedeva la decisione mediante sorteggio - tra le offerte in situazione di parità - al termine della terza tornata di voto. In aggiunta, il Parlamento europeo non è stato coinvolto nel processo decisionale, nonostante le sue prerogative di co-legislatore e di primo garante del rispetto del principio democratico nell'Unione. La decisione, infatti, è stata presa a margine del Consiglio "Affari generali" e il Parlamento è stato meramente chiamato a confermarne la scelta mediante la procedura legislativa ordinaria.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).	(30) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet ning vältides kulude kokkuhoiu nimel dubleerimist: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).
Selgitus
Ühise lähenemisviisi kohaselt peavad tööhõive ja tööturu valdkonnaga seotud asutused kasutama kättesaadavaid piiratud ressursse tõhusalt, püüdes saavutada koostoimet ja vältides oma tegevuse kattumist.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;	(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja sotsiaalpartneritele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) soodustab liikmesriikide, liidu institutsioonide, asutuste ja organite vahel liidu tasandil koostööd ja kooskõlastamist, et hoida eelarvevahendeid kokku, vältida topelttööd ning toetada nende tegevuse koostoimet ja vastastikust täiendavust.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) jälgib liikmesriikide vabatahtliku tagasipöördumise programme nende üksikisikute abistamiseks, kes piiriüleses tööjõu liikuvuses osalemise järel soovivad oma päritoluriiki tagasi pöörduda.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;	(a) annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras, sealhulgas teavet nende sotsiaalõiguste kohta, näiteks seoses haldus-, tööturu-, tervishoiu- ja eluasemeteenustega;
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;	(c) annab sotsiaalpartneritele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;
Selgitus
Amet peaks andma teavet nii tööandjatele kui ka töötajate organisatsioonidele.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) toetab ja rahastab koostöös liikmesriikide ametiasutustega nõustamisteenuseid, mis on ette nähtud töötajatele, kes otsivad tööd või töötavad väljaspool oma päritoluriiki;
Selgitus
Amet peab olema volitatud lisaks töötajate teavitamisele neid ka nõustama.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui liikmesriigi ametiasutus ei vasta taotlusele ameti määratud tähtaja jooksul, esitab ta ametile selle kohta põhjenduse.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.	3. Amet esitab oma hindamise tulemuste kohta komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele poolaastaaruanded ning ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Need aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.	Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega, eelkõige Eurofoundi, Cedefopi, EU-OSHA ja ETFiga, et saavutada kulutõhususe huvides tegevuse koordineerimine ning edendada selles koostoimet ja vältida dubleerimist.
Selgitus
Ühise lähenemisviisi kohaselt peavad tööhõive ja tööturu valdkonnaga seotud asutused kasutama kättesaadavaid piiratud ressursse tõhusalt, püüdes saavutada koostoimet ja vältides oma tegevuse kattumist.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja ning kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus.	1. Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja, igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioonide liige, igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioonide liige, kaks komisjoni esindajat ning üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kellel kõigil on hääleõigus.
Selgitus
Muudatusettepaneku eesmärk on järgida tööturuga seotud olemasolevate asutuste juhtimisstruktuuri ja tõhustada demokraatlikku kontrolli, nähes ette liikme nimetamise Euroopa Parlamendi poolt.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Neli esindajat, st üks esindaja nii Eurofoundist, Cedefopist, EU-OSHAst kui ka ETFist, võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana.
Selgitus
Selle muudatusettepaneku eesmärk on suurendada tööhõive ja tööturu valdkonnaga seotud asutuste vahelist koordineerimist.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013⁷³ ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.	1. Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013⁷³ ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid ning asutuste ressursse käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitusi.
__________________	__________________
⁷³Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).	⁷³Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).
Selgitus
Amet võtab oma ühtse programmdokumendi koostamisel nõuetekohaselt arvesse asutusi käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitusi.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1 – lõik 1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 25 lõikes 3 osutatud iga-aastase tööprogrammi üksikasjalikel eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse vastavalt tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttele arvesse rahalisi vahendeid, mida on eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vaja.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.	2. Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või osutavad muud tõlketeenuse osutajad kooskõlas hanke-eeskirjadega ning asjakohastes finantseeskirjades ette nähtud piirides.
Selgitus
Esitatud muudatusettepaneku eesmärk on anda ametile tõlketeenustega seoses teatav paindlikkus.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL) nr 883/2013, ühineb amet kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.	1. Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL) nr 883/2013, ühineb amet alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.
Selgitus
Antud juhul ei ole kuuekuuline üleminekuaeg vajalik.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kulude kokkuhoiu nimel teeb amet tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste ja organitega, eriti nendega, mis asuvad samas kohas.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Tööjõuameti loomine
Viited	COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	EMPL 16.4.2018
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 16.4.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Jens Geier 21.3.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	10.7.2018
Vastuvõtmise kuupäev	25.9.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 5 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Monika Hohlmeier, John Howarth, Zbigniew Kuźmiuk, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni, Manuel dos Santos, Stanisław Żółtek
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Karine Gloanec Maurin, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	José Blanco López, Jonathan Bullock, Isabella De Monte, Sofia Ribeiro, Ruža Tomašić

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30	+
ALDE	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez
ECR	Zbigniew Kuźmiuk, Ruža Tomašić
PPE	Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Sofia Ribeiro, Petri Sarvamaa, Inese Vaidere
S&D	José Blanco López, Isabella De Monte, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti
VERTS/ALE	Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

5	–
EFDD	Jonathan Bullock
ENF	André Elissen, Marco Zanni, Stanisław Żółtek
NI	Eleftherios Synadinos

1	0
PPE	Paul Rübig

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (11.10.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet
(COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD))

Arvamuse koostaja: Karima Delli

MUUDATUSETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus 1. jaotis
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet	Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Tööjõuagentuur
(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)	(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artikli 91 lõiget 1,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48,
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk töötada väga konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.	(2) ELi lepingu artikli 3 kohaselt töötab liit kõrge konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse nimel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid. ELi lepingu artikli 5 kohaselt reguleerib liidu pädevuse kasutamist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte.
Selgitus
Euroopa Tööjõuameti ülesannete kindlaksmääramisel on väga oluline tagada proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.	(5) Et tugevdada õiglust ja usaldust ning edendada töötajate ja teenuste vaba liikumist ühtsel turul, järgides samas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet, tuleks luua Euroopa Tööjõuagentuur (edaspidi „agentuur“). Selleks peaks agentuur aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada Euroopa Tööjõuagentuuri veebiportaali kaudu asja- ja ajakohase teabe kättesaadavust, mis on mõeldud töötajatele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas kõigis liikmesriikides, samuti tõhustada asjakohaste teenuste kättesaadavust, toetama koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.
Selgitus
Euroopa Tööjõuagentuuri loomise peamine eesmärk peaks olema edendada töötajate vaba liikumist ühtsel turul. Selle saavutamiseks on oluline parandada piiriülest liikuvust käsitleva asjakohase teabe kättesaadavust kõigis ELi liikmesriikides. Selleks tuleks luua ajakohane ja kättesaadav Euroopa Tööjõuagentuuri veebiportaal.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööhõive, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.	(6) Agentuur peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate ja teenuste vaba liikumist. Agentuur peaks tõhustama ka liikmesriikide koostööd deklareerimata töö tõkestamisel ja võitlema maanteetranspordi varifirmade asutamise vastu, mis on üks selle sektori konkurentsivõime moonutamise põhjusi. Juhul kui agentuur saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, peaks tal olema võimalik teatada neist komisjonile ja riiklikele asutustele.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Teatavatel juhtudel on vastu võetud liidu valdkondlikud õigusaktid, et vastata kõnealuse sektori, näiteks rahvusvahelise transpordi valdkonna konkreetsetele vajadustele. Amet peaks käsitlema ka sellise liidu valdkondliku õiguse kohaldamise piiriüleseid aspekte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006,⁴⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ,⁵⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/2009⁵¹ ja direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ – COM(2017) 278)⁵².	(8) Teatavatel juhtudel on vastu võetud liidu valdkondlikud õigusaktid, et vastata kõnealuse sektori, näiteks rahvusvahelise transpordi valdkonna konkreetsetele vajadustele. Agentuur võib asjaomase liikmesriigi eelneval nõusolekul käsitleda ka sellise liidu valdkondliku õiguse kohaldamise piiriüleseid aspekte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006,⁴⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ,⁵⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/2009⁵¹ ja direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ – COM(2017) 278)⁵².
_________________	_________________
⁴⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).	⁴⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
⁵⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).	⁵⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).
⁵¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).	⁵¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).
⁵² COM(2017)278 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.	⁵² COM(2017)278 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Ameti tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, tööotsijad ja majanduslikult mitteaktiivsed isikud; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu lähetatud töötajad, ELi sinise kaardi omanikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed.	(9) Agentuuri tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, tööotsijad ja majanduslikult mitteaktiivsed isikud; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu ELi sinise kaardi omanikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed, kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega, millega reguleeritakse nende liikumist liidus.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et tagada üksikisikutele ja tööandjatele õiglane ja tõhus siseturg, peaks amet edendama nende võimalusi olla liikuv ning osutada teenuseid ja värvata töötajaid kõikjal liidus. See hõlmab üksikisikute piiriülese liikuvuse toetamist, hõlbustades juurdepääsu sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning edendades selliseid liikuvuskavasid nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks amet aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis on tulevase ühtse digivärava alustala⁵³.	(11) Selleks et tagada töötajatele ja tööandjatele täielikult õiglane ja tõhus siseturg, peaks agentuur edendama nende võimalusi olla liikuv ning osutada teenuseid ja värvata töötajaid kõikjal liidus. See hõlmab üksikisikute piiriülese liikuvuse toetamist, luues juurdepääsetava veebiportaali, mis sisaldab ajakohaseid ja terviklikke andmeid tööõiguse ja töötingimuste kohta kõigis liidu liikmesriikides, hõlbustades juurdepääsu sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning edendades selliseid liikuvuskavasid nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks agentuur aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis on tulevase ühtse digivärava alustala⁵³.
_________________	_________________
⁵³ Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017) 256]	⁵³ Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017) 256].
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,⁵⁴ Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,⁵⁵ piirikeskusega⁵⁶ ja SOLVITiga,⁵⁷ samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL⁵⁸ alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Amet peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga,⁵⁹ eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Amet peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.	(12) Selleks peaks agentuur tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,⁵⁴ Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,⁵⁵ piirikeskusega⁵⁶ ja SOLVITiga,⁵⁷ samuti pädevate riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL⁵⁸ alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Agentuur peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga,⁵⁹ eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Agentuur peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.
_________________	_________________
⁵⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).	⁵⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).
⁵⁵ Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/	⁵⁵ Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/
⁵⁶ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.	⁵⁶ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.
⁵⁷ Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).	⁵⁷ Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).
⁵⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).	⁵⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
⁵⁹ COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.	⁵⁹ COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Pidades silmas liidu õiguse õiglast, lihtsat ja tõhusat kohaldamist, peaks amet toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Ametis töötavad riikide kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Amet peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI) ja siseturu infosüsteem (IMI), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja riikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele.	(13) Pidades silmas liidu õiguse mittediskrimineerivat, proportsionaalset, õiglast, lihtsat ja tõhusat kohaldamist, peaks agentuur toetama ja parandama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Agentuuris töötavad riikide kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Agentuur peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI) ja siseturu infosüsteem (IMI), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja riikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele. Samuti peaks agentuur julgustama transpordisektori teabevahetuseks järgmiste süsteemide kasutamist: (i) Euroopa autoveo-ettevõtjate register (ERRU), mis on loodud määruse (EÜ) nr 1071/2009 alusel, et vahetada tulemuslikul ja ühtlustatud viisil riiklike transpordiettevõtjate registrites sisalduvat teavet; ja (ii) siseturu infosüsteem (IMI), mis on loodud määruse (EL) nr 1024/2012 alusel ja mille kaudu liikmesriigid saavad alustada halduskoostööd ja vahetada andmeid ja teavet lähetamisdeklaratsioonide kohta. Et tagada liidu õiguse järgimine, peaks teeäärsete kontrollide eest vastutavatel riiklikel inspektoritel olema otsene reaalajas juurdepääs mõlemale süsteemile kõikides liikmesriikides ühise elektroonilise rakenduse kaudu. Agentuur peaks seda elektroonilist rakendust edendama.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.	(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks agentuur toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste inspektsioonide ja kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide ja inspektsioonide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul agentuuri ettepanekuga ning alati asjaomase liikmesriigi nõusolekul. Agentuur peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ja need peaksid toimuma täielikult nende liikmesriikide territooriumil kohaldatavas õigusraamistikus, kus kontrolli teostatakse, ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt sellele riigisisesele õigusele.
Selgitus
Oluline on täpsustada, et kontrollid võivad toimuda üksnes selle liikmesriigi siseriikliku õiguse raames, kelle territooriumil neid tehakse.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.	(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks agentuur koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Agentuur peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Agentuur peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Agentuur peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel agentuuri pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks agentuur hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et tugevdada riikide ametiasutuste suutlikkust ja parandada liidu õiguse kohaldamise järjepidevust, peaks amet oma pädevus piires andma riikide asutustele operatiivabi, sealhulgas töötama välja praktilised suunised, koostama koolitus- ja vastastikuse õppe programmid, edendama vastastikuse abi projekte, võimaldama näiteks direktiivi 2014/67/EL artiklis 8 osutatud personalivahetust ning toetama liikmesriike selliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, mille käigus teavitatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende õigustest ja kohustustest. Amet peaks edendama heade tavade vahetamist, levitamist ja kasutuselevõttu.	(16) Selleks et tugevdada riikide ametiasutuste suutlikkust ja parandada liidu õiguse kohaldamise ja jõustamise järjepidevust, peaks agentuur oma pädevus piires andma riikide asutustele operatiiv- ja tehnilist abi, sealhulgas töötama välja praktilised suunised, koostama koolitus- ja vastastikuse õppe programmid, edendama vastastikuse abi projekte ja korrapäraseid vastastikuseid eksperdihinnanguid, võimaldama näiteks direktiivi 2014/67/EL artiklis 8 osutatud personalivahetust ning toetama liikmesriike selliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, mille käigus teavitatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende õigustest ja kohustustest. Agentuur peaks abistama liidu õiguse ühtlustatud rakendamisel ja edendama heade tavade vahetamist, levitamist ja kasutuselevõttu ning ühiste digivahendite paigaldamist ja kasutamist.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad60 ja mille olulisust tunnustab Euroopa Kohus61. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lahendamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.	(17) Üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele agentuur peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda agentuuri poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.
_________________
⁶⁰ Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).
⁶¹ Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44-45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28-29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39-41; Kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Et lihtsustada tööturu kohanduste haldamist, peaks amet võimaldama koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks ettevõtete ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.	(18) Et lihtsustada tööturu kohanduste haldamist, peaks agentuur võimaldama koostööd asjaomaste sidusrühmade ja ametiasutuste vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks ettevõtete ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.	(21) Agentuuri tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi, kvalifikatsiooni ja õiglast geograafilist esindatust. Agentuuri tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma agentuuri eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu agentuuri operatiivülesannetega seotud otsused. Agentuuri pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu.	(24) Et tagada agentuuri täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest ja agentuuri töös osalevate liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks agentuuril olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda tasu agentuuri avaldatud väljaannete ja teatavate teenuste eest, mida agentuur huvitatud osaliste palvel osutab.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) Agentuuri asukoha määramisel tuleks täielikult kinni pidada 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusest detsentraliseeritud asutuste kohta, sealhulgas geograafilise tasakaalu kriteeriumidest.
Selgitus
Selle sätte lisamine on oluline, et tagada asukoha valimise menetluse õigusselgus.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Amet peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust (edaspidi „halduskomisjon“) niivõrd, kuivõrd ta täidab määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud reguleerimisülesandeid. Amet peaks siiski võtma üle halduskomisjoni raames praegu täidetavad operatiivülesanded, näiteks liikmesriikidevahelise vahendusmenetluse pakkumise, tagama määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud finantsküsimuste lahendamise foorumi, asendama nimetatud määrustega loodud kontrollnõukogu ülesanded, samuti elektroonilise andmevahetuse ja IT-vahenditega seotud ülesanded kõnealuste määruste kohaldamise hõlbustamiseks, asendades kõnealuste määruste alusel loodud andmetöötluse tehnilise komisjoni funktsiooni.	välja jäetud
Selgitus
Kõik need asutused tegelevad riigi pädevuses olevate küsimustega.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(37 a) Euroopa Parlament tuleks süstemaatiliselt ning komisjoni ja nõukoguga võrdsetel tingimustel kaasata agentuuri asukoha valimise kriteeriumide kindlaksmääramisse ja hindamisse;
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“).	1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Tööjõuagentuur (edaspidi „agentuur“).
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet abistab liikmesriike ja komisjoni liidus tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise küsimustes.	2. Agentuur abistab liikmesriike ja komisjoni liidu tööõiguse tulemusliku kohaldamise ja jõustamisega seotud küsimustes tööjõu piiriüleses liikuvuses ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel liidus.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele siseturul. Selleks teeb amet järgmist:	Agentuuri eesmärk on edendada töötajate ja teenuste vaba liikumist, jälgida liidu õiguse kohaldamist, et tagada inimväärsed töötingimused ja kaitsta töötajate õigusi ning tagada, et tööjõu liikuvus siseturul vastaks täielikult asjakohastele liidu õigusaktidele. Samuti aitab agentuur kaasa deklareerimata töö keerulise probleemi lahendamisele, võttes seejuures täielikult arvesse liikmesriikide pädevust ja menetlusi. Selleks teeb agentuur järgmist:
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 –punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) hõlbustab üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele;	(a) annab töötajatele, tööandjatele ja asjaomastele asutustele teavet nende õiguste ja kohustuste, tööõiguse ja töötingimuste kohta kõigis liikmesriikides, tehes seda juurdepääsetava veebiportaali kaudu, mis on kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes, samuti pakub töötajatele ja tööandjatele, sealhulgas sotsiaalpartnerite kaudu, tööjõu piiriülese liikuvusega seotud asjaomaseid teenuseid, sealhulgas tasuta nõuandeteenuseid ja nõustamist;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks;	(b) ergutab, lihtsustab ja toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülesel jõustamisel, sealhulgas hõlbustades kooskõlastatud ja ühiseid inspektsioone ja kontrolle;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) on vahendaja ja aitab leida lahenduse riiklike ametiasutuste piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.	(c) kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga on vahendaja ja aitab leida lahenduse riiklike ametiasutuste piiriüleste vaidluste, piiriülese jõustamise probleemide, riiklike pädevate asutuste puuduliku koostöö või tööturu häirete korral.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.	1. Agentuur on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.	välja jäetud
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus 2. peatükk – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti ülesanded	Agentuuri ülesanded
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti ülesanded	Agentuuri ülesanded
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;	(a) annab artiklite 6 ja 7 kohaselt töötajatele ja tööandjatele teavet nende õiguste ja kohustuste kohta piiriülestes olukordades ning kõigi liidu liikmesriikide tööseaduste ja -tingimuste kohta juurdepääsetava Euroopa Tööjõuagentuuri veebiportaali kaudu, mis on kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes, samuti osutab tööjõu piiriülese liikuvuse teenuseid, kaasa arvatud töötajatele ja tööandjatele mõeldud nõuandeteenused;
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) kogub, töötleb ja avaldab kontrollide ja inspektsioonide kohta asjakohast statistikat, mille liikmesriigid on liidu asjaomase õiguse kohaselt edastanud;
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist;	(c) koordineerib, assisteerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt koostöös asjaomaste liikmesriikidega kooskõlastatud ja ühiste inspektsioonide ja kontrollide tegemist;
Selgitus
Transpordisektoris nimetatakse inspektsioone sageli kontrollideks, vt näiteks direktiiv 2006/22/EÜ. Seepärast tuleks tekstis kasutada mõlemat õiguslikku terminit.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) tegutseb artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist;	(f) tegutseb kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga vahendajana ja aitab kaasa liikmesriikide ametiasutuste vaidluste lahendamisele, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist;
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) hõlbustab artikli 14 kohaselt asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd tööturu piiriüleste häirete korral.	välja jäetud
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;	(a) koostöös liikmesriikidega annab kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadava juurdepääsetava veebiportaali kaudu asjakohast täielikku teavet ja osutab nõustamisteenuseid töötajate ja tööandjate õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendab võimalusi inimeste liikuvuse toetamiseks, sealhulgas andes nõu õppe- ja keelekoolitusvõimaluste kohta;	(b) edendab võimalusi inimeste liikuvuse toetamiseks, sealhulgas koostades ja pakkudes asjakohaseid koolitusi ja seminare, kaasa arvatud keelekoolitus;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;	(c) koostöös liikmesriikidega annab töötajatele, tööandjatele, tööotsijatele ja sotsiaalpartneritele asjakohast teavet tööõiguse ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras seoses töötajate vaba liikumise ja töötajate lähetamisega, samuti annab asjakohast teavet tööõiguse ja töötingimuste kohta kõigis liikmesriikides. Teavet antakse kõigis liidu ametlikes keeltes ajakohase ja juurdepääsetava veebiportaali kaudu;
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a) võtab kasutusele standardvormid, mille abil liikmesriigid saavad teavet edastada nii internetis kui ka väljaspool seda.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet osutab üksikisikutele ja tööandjatele teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:	1. Agentuur osutab üksikisikutele, tööandjatele ja asjaomastele asutustele tasuta teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus, kaasa arvatud nõuandeteenused ja koolituste korraldamine. Selleks teeb agentuur järgmist:
Selgitus
Euroopa Tööjõuagentuur ei peaks mitte ainult pakkuma teenuseid, vaid ka nõustama töötajaid ja tööandjaid tööjõu liikuvuse küsimustes ning pakkuma asjakohaseid koolitusi.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud ameti pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides.	Agentuur hõlbustab ja tugevdab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud agentuuri pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) edendab ja jagab parimaid tavasid;	(c) edendab ja jagab parimaid tavasid liikmesriikide vahel ning olemasolevate koostööorganisatsioonide ja liikmesriikide järelevalveasutuste vahel;
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) hõlbustab karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist;	välja jäetud
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) esitab komisjonile kord kvartalis aruande liikmesriikidevaheliste lahendamata taotluste kohta ja vajaduse korral esitab need vahendusmenetlusele vastavalt artiklile 13.	välja jäetud
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi.	3. Agentuur edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi. Selleks, et kontrollida liidu õiguse nõuetekohast rakendamist ja selle täitmist, on teeäärsete kontrollide eest vastutavatel inspektoritel kõigi liikmesriikide jaoks ühtse e-rakenduse kaudu reaalajas ligipääs nii riiklikke autoveo-ettevõtjate registreid ja tegevusi ühendavale süsteemile (ERRU) kui ka juhi lähetamisdeklaratsioonile IMI süsteemi kaudu. Sellega seoses edendab agentuur nimetatud e-rakendust, mis annab teeäärsete kontrollide ajal ERRUle ja IMIle reaalajas ligipääsu.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning uurib liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide kasutamise võimalust, et hõlbustada pettuste avastamist, ning esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.	4. Agentuur soodustab digivahendite kasutamist ja uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning tal on keskne roll liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide väljatöötamises, et hõlbustada pettuste avastamist, kasutades selleks eelkõige e-rakendust, mis annab teeäärsete kontrollide ajal reaalajas ligipääsu ERRU, EESSI ja IMI süsteemidele ning mille kaudu riiklikud ametiasutused pääsevad asjakohastele andmetele reaalajas ligi. Agentuur esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine	Kooskõlastatud kontrollid ja ühiskontrollid
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli.	1. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel ja asjaomaste liikmesriikide nõusolekul koordineerib agentuur liikmesriikide vahel kooskõlastatud või ühiseid kontrolle agentuuri pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.	2. Liikmesriigi riigiasutuse osalemine kooskõlastatud või ühiskontrollis on vabatahtlik. Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta agentuurile eelnevalt kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab agentuur teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu.	1. Osalevate liikmesriikide ja agentuuri vahelise kooskõlastatud või ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Agentuur koostab näidislepingu.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet pakub kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele logistilist ja tehnilist tuge, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.	3. Agentuur pakub kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele logistilist ja tehnilist tuge, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.	6. Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Need aruanded tehakse avalikuks ja need sisaldavad teavet juhtude kohta, kus liikmesriigi ametiasutus ei osale lõikes 1 nimetatud kooskõlastatud või ühises kontrollis või ei teosta seda. Agentuuri koordineeritavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse agentuuri iga-aastasesse tegevusaruandesse.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Juhul kui amet saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel, sealhulgas väljaspool tema pädevuse piire, teatab ta nendest arvatavatest rikkumistest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele.	7. Juhul kui agentuur saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel tema pädevuse piires, teatab ta nendest arvatavatest rikkumistest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele. Ta võib teatada arvatavatest rikkumistest komisjonile ainult siis, kui lisab asjaomase liikmesriigi esitatud hinnangu ja arvamuse.
Selgitus
Tuleb tagada, et liikmesriigil on õigus ja võimalus esitada oma arvamus koos selgitusega arvatavaid rikkumisi käsitleva aruande kohta, ja alles pärast asjaomase liikmesriigi sellist hinnangut võib agentuur komisjonile aruande saata.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet hindab riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.	1. Agentuur hindab koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööjõu liikuvuse takistused, diskrimineerivad sätted riiklikes seadustes ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab agentuur kasutama kõiki kättesaadavaid statistilisi andmeid, tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib agentuur teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet korraldab liikmesriikide ametiasutuste ja teenistuste seas vastastikuseid hindamisi, et:	2. Agentuur korraldab asjaomase liikmesriigi taotlusel liikmesriikide ametiasutuste ja teenistuste seas vastastikuseid hindamisi, et:
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) suurendada teadmisi ja vastastikust arusaamist erinevatest süsteemidest ja tavadest, samuti hinnata eri poliitikameetmete, sealhulgas ennetamis- ja tõkestamismeetmete tulemuslikkust.	(c) suurendada teadmisi ja vastastikust arusaamist erinevatest süsteemidest ja tavadest, kaasa arvatud teabevahetus liidu õigusaktide ülevõtmise teemal, samuti hinnata eri poliitikameetmete, sealhulgas ennetamis- ja tõkestamismeetmete tulemuslikkust.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.	3. Agentuur teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet kogub liidu õiguse valdkondades oma pädevuse piires liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi andmeid. Seda tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 16. Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja jagab vajaduse korral oma andmekogumisel saadud tulemusi.	4. Agentuur kogub liidu õiguse valdkondades oma pädevuse piires liikmesriikide koostatud ja vabatahtlikult esitatud statistilisi andmeid. Seda tehes püüab agentuur ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 16. Agentuur peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja jagab vajaduse korral oma andmekogumisel saadud tulemusi.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) töötab välja ühised suunised, mida liikmesriigid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;	(a) töötab välja ettepanekud mittesiduvate suuniste kohta, mida liikmesriigid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendab ja toetab vastastikust abistamist kas vastastikuse hindamise või rühmategevuste vormis, samuti töötajate vahetuste ja lähetustena liikmesriikide ametiasutuste vahel;	(b) edendab ja toetab vastastikust abistamist kas vastastikuse hindamise või rühmategevuste vormis, samuti töötajate vahetuste ja lähetustena liikmesriikide vahel;
Selgitus
Tuleks selgitada, et amet peaks hõlbustama liikmesriikide vahelist, mitte ühe liikmesriigi riiklike asutuste vahelist koostööd, viimane peaks jääma liikmesriikide pädevusse.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) edendab ja toetab korrapäraseid vastastikuseid eksperdihinnanguid kõigis asjaomastes pädevates täitevasutustes, tagades nii hindavate kui ka hinnatavate pädevate täitevasutuste asjakohase rotatsiooni;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näited asjaomaste riiklike ametiasutuste vahelisest koostööst;	(c) edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näited asjaomaste liikmesriikide ja koostööorganisatsioonide vahelisest koostööst;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) töötab välja ühised digitaalsed vahendid, et tugevdada liikmesriikide ametiasutuste koostööd.
Selgitus
Euroopa Tööjõuamet peaks kaasa aitama koostalitlusvõimeliste ühiste digivahendite väljaarendamisele, mille eesmärk on edendada liikmesriikide koostööd (vt põhjenduse 16 muudatusettepanek).
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13	välja jäetud
Vahendamine liikmesriikide vahel
1. Amet võib liikmesriikidevaheliste vaidluste korral seoses liidu õiguse kohaldamise ja tõlgendamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades täita vahendaja rolli.
2. Vaidlusega seotud asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt artikli 17 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse põhjal algatada vahendajate kojas vahendusmenetluse, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad.
3. Kui ametile esitatakse vahendamisjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on anonüümsed ning et amet ei töötleks vahendusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.
4. Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas kohtumenetlused, ei ole lubatud ametil vahendada.
5. Kolme kuu jooksul pärast ametipoolse vahendusmenetluse lõppu esitavad asjaomased liikmesriigid ametile aruande võetud järelmeetmete kohta või põhjendused selle kohta, miks järelmeetmeid ei võetud.
6. Amet esitab komisjonile kord kvartalis aruande vahendamistega seotud juhtumite tulemuste kohta.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.	Agentuur kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus 3. peatükk – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ameti töökorraldus	Agentuuri töökorraldus
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest komponentidest:	1. Agentuuri haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest komponentidest:
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse kaudu leitud välisekspertidest; samuti võib amet luua vahendajate koja, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13, ning spetsiaalse rühma, mis tegeleks finantsküsimustega seoses määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2.	Agentuur võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi kõigi osaleda soovivate liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse kaudu leitud välisekspertidest. Agentuur kehtestab selliste töö- ja eksperdirühmade kodukorra pärast komisjoniga konsulteerimist. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise küsimustes konsulteeritakse ka sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on neli aastat, ja püüab saavutada soolilist tasakaalu. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.	Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja aseesimehe ning püüab saavutada geograafilist ja soolist tasakaalu. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).	välja jäetud
Selgitus
Praegu ei selgu tekstist, milleks ja millal on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Küsimusi on mitu: millega töötajad selles liikmesriigis tegeleksid, kas see oleks ajutine või alaline, jne. On võimalik, et nende töötajate ülesanded kattuksid riiklike kontaktametnike ülesannetega.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Sidusrühmade kogu koosneb kuuest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ning kahest komisjoni esindajast.	4. Sidusrühmade kogu koosneb kuuest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ning kahest komisjoni esindajast. Liikmeid võivad sidusrühmade kogu koosolekutel saata eksperdid.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud
Selgitus
Muudatused ei ole vajalikud ega teostatavad.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 47
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
[...]	välja jäetud
Selgitus
Muudatused ei ole vajalikud ega teostatavad.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Tööjõuameti loomine
Viited	COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	EMPL 16.4.2018
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	TRAN 16.4.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Michael Detjen 18.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	6.9.2018	8.10.2018
Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 17 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniela Aiuto, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Innocenzo Leontini, Peter Lundgren, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Georg Mayer, Gesine Meissner, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Marie-Pierre Vieu, Kosma Złotowski
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jill Evans, Stefan Gehrold, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Ryszard Antoni Legutko, Marek Plura, Henna Virkkunen
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Nicola Danti, Angel Dzhambazki, John Howarth

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

ALDE

ECR

EFDD

PPE

S&D

Izaskun Bilbao Barandica, Gesine Meissner, Dominique Riquet, Pavel Telička

Angel Dzhambazki, Ryszard Antoni Legutko, Kosma Złotowski

Daniela Aiuto

Georges Bach, Deirdre Clune, Andor Deli, Stefan Gehrold, Dieter-Lebrecht Koch, Innocenzo Leontini, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Markus Pieper, Marek Plura, Massimiliano Salini, Claudia Schmidt, Patricija Šulin, Henna Virkkunen, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp

John Howarth, Claudia Țapardel

–

ECR

EFDD

ENF

GUE/NGL

S&D

VERTS/ALE

Jacqueline Foster, Peter Lundgren, Peter van Dalen

Jill Seymour

Georg Mayer

Tania González Peñas, Merja Kyllönen, Marie-Pierre Vieu

Nicola Danti, Michael Detjen, Ismail Ertug, Karoline Graswander-Hainz, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy

Michael Cramer, Jill Evans, Keith Taylor

2	0
S&D	Inés Ayala Sender, Maria Grapini,

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (6.11.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet
(COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD))

Arvamuse koostaja: Angel Dzhambazki

MUUDATUSETTEPANEKUD

Õiguskomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Jaotis 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Tööjõuamet

millega luuakse Euroopa Tööjõu- ja Sotsiaalkindlustusamet

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud liidu siseturu aluspõhimõtted.

(1) Sotsiaalsete ja töötajate õiguste kaitse, töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud liidu siseturu aluspõhimõtted.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk töötada väga konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.

(2) Euroopa Liidu lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk luua kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset, võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist solidaarsust ja lapse õiguste kaitset, samuti suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) Euroopa sotsiaalõiguste sambas tuuakse esile, et kõigil on õigus õigeaegsele ja kohandatud abile, et parandada oma tööhõive või FIEna töötamisega seotud väljavaateid. Toonitatakse, et igaühel on õigus sotsiaalkaitset ja koolitusõigusi töökoha vahetamisel üle kanda. Rõhutatakse, et noortel on õigus jätkuõppele, praktikale, õppepraktikale või kvaliteetsele tööpakkumisele. Samuti rõhutatakse, et töötutel on õigus saada personaalset, pidevat ja järjepidevat toetust.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

(5) Arvestades aga arvukaid raskusi töötajate piiriülest liikumist ja sotsiaalkindlustuse kooskõlastamist reguleerivate liidu eeskirjade tulemuslikul kohaldamisel ning nimetatud valdkondade vahelise liidu tasandi koostöö parandamisega seotud muresid, tuleks luua Euroopa Tööjõu- ja Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi „amet“), et tugevdada usaldust ühtse turu vastu ning suurendada liikuvust, eelkõige töötajate liikuvust ja piiriülest teenuste pakkumist. Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil parandada üksikisikute ja tööandjate jaoks sellise teabe kättesaadavust, mis käsitleb nende õigusi ja kohustusi seoses tööjõu piiriülese liikuvuse ja teenuste piiriülese osutamisega, parandama asjakohaste teenuste kättesaadavust, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus ja tulemuslik kohaldamine ja jõustamine kõnealustes valdkondades, aitama vähendada töötust ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööhõive, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.

(6) Ameti tõhusa toimimise tagamiseks tuleb selgelt määratleda tema eesmärk, ülesanded ja kohustused, nii et tema ja seniste üksuste ülesanded üksteist täiendaksid. Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja teenuste piiriülest osutamist, näiteks transpordisektoris. Sellega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised, deklareerimata töö ning töötajate õiguste ja hüvede piiramine või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööjõu kasutamine, peaks ta neist tõhusalt ja asjatu viivituseta teada andma ja tegema nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011,³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL⁴⁰ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589⁴¹ reguleeritava töötajate vaba liikumise hõlbustamisele. Ta peaks võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ⁴² ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL⁴³ reguleeritavat töötajate lähetamist, toetades sealhulgas selliste sätete jõustamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004,⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009,⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/2010⁴⁶ ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/71⁴⁷ ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/72⁴⁸ reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.

(7) Amet peaks aitama kaasa võitlusele sotsiaalse dumpingu vastu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011,³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL⁴⁰ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589⁴¹ reguleeritava töötajate vaba liikumise hõlbustamisele. Ta peaks võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ⁴² ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL⁴³ reguleeritavat töötajate lähetamist, toetades sealhulgas selliste sätete jõustamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004,⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009,⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/2010⁴⁶ ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/71⁴⁷ ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/72⁴⁸ reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.

_________________

³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

⁴⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).

⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).

⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

⁴⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).

⁴⁷ Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).

⁴⁸ Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a) Sellega seoses peaks amet eelkõige aitama paremini rakendada transpordisektorit reguleerivaid liidu õigusakte ja suurendada nende tulemuslikkust. Transpordisektori ettevõtetel peaks olema võimalik taotleda ja saada vajalikku teavet oma õiguste ja kohustuste kohta. Lisaks suurendab sellealane liikmesriikidevaheline tõhustatud koostöö õiguskindlust ja edendab seeläbi tööjõu liikuvust Euroopas.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või organisatsioonidele uusi õigusi ja kohustusi, kuna ameti tegevus peaks neid hõlmama sellises ulatuses, nagu need on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas.

(10) Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või organisatsioonidele ning eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele uusi õigusi ja kohustusi, kuna ameti tegevus peaks neid hõlmama sellises ulatuses, nagu need on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas. Seejuures peaksid töötajate õigused oluliselt laienema.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Selleks et tagada üksikisikutele ja tööandjatele õiglane ja tõhus siseturg, peaks amet edendama nende võimalusi olla liikuv ning osutada teenuseid ja värvata töötajaid kõikjal liidus. See hõlmab üksikisikute piiriülese liikuvuse toetamist, hõlbustades juurdepääsu sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning edendades selliseid liikuvuskavasid nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks amet aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis on tulevase ühtse digivärava alustala⁵³.

(11) Selleks et tagada üksikisikutele ja tööandjatele sotsiaalselt õiglane ja tõhus siseturg, peaks amet edendama nende võimalusi olla liikuv ning osutada teenuseid ja värvata töötajaid kõikjal liidus, tagades seejuures eelkõige juurdepääsuvõimalused puudega ja erivajadustega isikutele. See hõlmab üksikisikute piiriülese liikuvuse toetamist, hõlbustades juurdepääsu sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning edendades Europassi raamistiku kasutamist ja selliseid liikuvuskavasid nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“, samuti hõlmab see juurdepääsu hõlbustamist muudele asjaomastele teenustele, näiteks tervishoiuteenustele liikmesriigis, kus isik elab või viibib. Samuti peaks amet aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis on tulevase ühtse digivärava alustala⁵³.

_________________

⁵³ Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017) 256]

⁵³ Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017)0256]

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,⁵⁴ Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,⁵⁵ piirikeskusega⁵⁶ ja SOLVITiga,⁵⁷ samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL⁵⁸ alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Amet peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga,⁵⁹eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Amet peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.

_________________

⁵⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).

⁵⁵ Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/

⁵⁶ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.

⁵⁶ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel (COM(2017)0534).

⁵⁷ Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).

⁵⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

⁵⁹ COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Pidades silmas liidu õiguse õiglast, lihtsat ja tõhusat kohaldamist, peaks amet toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Ametis töötavad riikide kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Amet peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI) ja siseturu infosüsteem (IMI), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja riikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele.

(13) Pidades silmas liidu õiguse õiglast, lihtsat ja tõhusat kohaldamist, peaks amet parandama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Ametis töötavad riikide kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Amet peaks eelkõige soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI) ja siseturu infosüsteem (IMI), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja riikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.

(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust toetada oma vaba liikumise õigust kasutavate isikute sotsiaalsete ja tööõiguste kaitset ja tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi ja sotsiaalpartnereid riiklike, kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma ühe või mitme liikmesriigi taotlusel ja nõusolekul. Amet peaks pakkuma strateegilist, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult andmekaitse- ja konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleb teha kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ja need peaksid toimuma täielikult nende liikmesriikide õigusraamistikus, kelle territooriumil kontrolli teostatakse, ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt asjaomase liikmesriigi riigisisesele õigusele.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.

(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki, puudusi ja ebakõlasid töötajate liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas ja muudes nendega seotud valdkondades, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega seotud võimalikke tasakaaluhäireid, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad⁶⁰ ja mille olulisust tunnustab Euroopa Kohus⁶¹. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lahendamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.

(17) Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale demokraatlikule dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad⁶⁰ ja mille olulisust tunnustab Euroopa Kohus⁶¹. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile erimeelsuste lahendamiseks. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.

_________________

⁶⁰ Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).

⁶¹ Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44–45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28–29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39–41; kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Et lihtsustada tööturu kohanduste haldamist, peaks amet võimaldama koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks ettevõtete ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet. Amet peaks samuti võimaldama koostööd eesmärgiga lahendada tööturule juurdepääsu ja sotsiaalsete õigustega seotud struktuurseid probleeme, mis tulenevad sellistest riiklike skeemide vahelistest vasturääkivustest nagu erinevused pensionieas, hüvede kättesaadavuses füüsilisest isikust ettevõtjatele ning selles, mil määral on puuetega isikud süsteemi hinnangul töövõimelised.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

(21) Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid, sotsiaalpartnerid, Euroopa Parlamendi määratud eksperdid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimeeste valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Amet peaks ameti pädevusse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid olema liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajad. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.

(23) Amet peaks ameti pädevusse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga peetava avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi (Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiked 1 ja 2) ühe osana peaksid liikmed olema liidu tasandi ja liikmesriikide tasandi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu.

(24) Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksudest. Ameti eelarve peab keskenduma tulemustele. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust). Samuti tuleb teha koostööd teiste justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevate ELi ametitega, näiteks järgmistega: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ning inimkaubandusevastase võitluse koordinaator. Koostöö ei tähenda ameti tegevuse ja teiste liidu asutuste tegevuse dubleerimist.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) Selleks et lisada operatiivne mõõde olemasolevate asutuste tegevusse tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, peaks amet üle võtma ülesanded, mida täidab määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise tehniline komitee, komisjoni otsusega 2009/17/EÜ⁶⁸ loodud töötajate lähetamise eksperdikomitee ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2016/344⁶⁹ loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm. Ameti asutamisega peaksid kõnealused asutused tegevuse lõpetama.

_________________

⁶⁸ Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta otsus 2009/17/EÜ, millega luuakse töötajate lähetamise eksperdikomitee (ELT L 8, 13.1.2009, lk 26).

⁶⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/344 deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (ELT L 65, 11.3.2016, lk 12).

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) Amet peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust (edaspidi „halduskomisjon“) niivõrd, kuivõrd ta täidab määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud reguleerimisülesandeid. Amet peaks siiski võtma üle halduskomisjoni raames praegu täidetavad operatiivülesanded, näiteks liikmesriikidevahelise vahendusmenetluse pakkumise, tagama määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud finantsküsimuste lahendamise foorumi, asendama nimetatud määrustega loodud kontrollnõukogu ülesanded, samuti elektroonilise andmevahetuse ja IT-vahenditega seotud ülesanded kõnealuste määruste kohaldamise hõlbustamiseks, asendades kõnealuste määruste alusel loodud andmetöötluse tehnilise komisjoni funktsiooni.

(32) Amet peaks tegema koostööd määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga (edaspidi „halduskomisjon“) ning tal peaks olema lubatud osaleda halduskomisjoni ja selle komisjonide koosolekutel.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Kõnealuse uue institutsioonilise ülesehituse kajastamiseks tuleks muuta määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistada kehtetuks otsused 2009/17/EÜ ja (EL) 2016/344.

(34) Kõnealuse uue institutsioonilise ülesehituse kajastamiseks tuleks muuta määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistada kehtetuks otsused 2009/17/EÜ ja (EL) 2016/344.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Käesolevas määruses võetakse arvesse põhiõiguseid ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, samuti järgitakse täielikult kohaldatavaid rahvusvahelisi töö- ja inimõigustealaseid õigusakte. Samuti arvestatakse selles Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37 a) Euroopa Parlament tuleks süstemaatiliselt ning komisjoni ja nõukoguga võrdsetel tingimustel kaasata ameti asukoha valimise kriteeriumide kindlaksmääramisse ja hindamisse;

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Asutamine ja tegevusulatus

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“).

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Tööjõu- ja Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi „amet“).

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet abistab liikmesriike ja komisjoni liidus tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise küsimustes.

2. Amet aitab kaasa Euroopa töö- ja sotsiaalõigust käsitlevate õigusaktide järjepidevale, tõhusale ja tulemuslikule kohaldamisele ning sellele, et kõigil oma vaba liikumise õigust kasutavatel isikutel oleks võrdne juurdepääs sotsiaalkindlustusele ja piisavale sotsiaalkaitsele. Amet abistab liikmesriike ja komisjoni liidus tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise küsimustes.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Amet hõlbustab ja toetab liikmesriikide, sotsiaalpartnerite, teiste sidusrühmade ja komisjoni vahelist tõhustatud koostööd kõigis piiriülese mõõtmega tööjõu- ja sotsiaalküsimustes. Ameti tegevuses osalemine ei piira liikmesriikide pädevust, kohustusi ega vastutust, mis on neile pandud muu hulgas asjakohaste ja kohaldatavate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega, näiteks konventsiooniga nr 81 tööinspektsiooni kohta tööstuses ja kaubanduses, see ei mõjuta kuidagi liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõigust pidada oma riigi õiguse ja tavade kohaselt kollektiivläbirääkimisi ega piira ka liikmesriikide volitusi reguleerida, vahendada või jälgida riigis toimivaid töösuhteid, eelkõige kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise puhul.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 b. Käesolev määrus ei mõjuta riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisust ega sotsiaalpartnerite sõltumatust, mida on Euroopa Liidu toimimise lepingus sõnaselgelt tunnustatud. Amet aitab kaasa liidu ja siseriiklike õigusaktide jõustamisele ja täiustamisele kooskõlas ELi põhiõiguste harta ja rahvusvaheliselt kohaldatavate tööstandarditega,

(a) tagades inimeste vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse;

(b) tagades inimeste võrdse kohtlemise ja ausa piiriülese konkurentsi;

(c) tõkestades ja avastades piiriüleseid sotsiaalpettusi, väärtegusid ja vigu ja võttes neis süüdi olevad isikud vastutusele;

(d) takistades ja tõkestades deklareerimata tööd ja võideldes selle vastu ning edendades deklareerimata töö deklareerimist, tagades samal ajal töötajate suhtes kohaldatavate õiguste austamise;

(e) toetades töö- ja sotsiaalküsimustes piiriülest süüdistuste esitamist, trahvide sissenõudmist ja karistuste täideviimist;

(f) hõlbustades liidu sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Eesmärgid

Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele siseturul. Selleks teeb amet järgmist:

Ameti eesmärk on aidata kaasa liikuvuse, eelkõige tööjõu kindla ja sotsiaalselt õiglase liikuvuse ja teenuste piiriülese osutamise tagamisele siseturul. Selleks teeb amet järgmist:

(a) hõlbustab üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele;

(a) hõlbustab üksikisikute, tööandjate ja sotsiaalpartnerite juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele;

(b) toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks;

(b) edendab, parandab ja toetab liikmesriikide koostöös realiseeritavaid püüdlusi ergutada paremat koostööd ning liidu asjaomaste õigusaktide järjepidevat, tõhusat ja tulemuslikku piiriülest jõustamist, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks antava tehnilise ja logistilise abi ja koolitusega;

(b a) jälgib liidu õiguse kohaldamist tööjõu liikuvuse valdkonnas ning uurib niisuguseid selle õiguse rikkumisi nagu sotsiaalse pettuse, rikkumiste ja liikuvate töötajate, sealhulgas hooajatöötajate, piirialatöötajate ja lähetatud töötajate liikuvuse õiguste kuritarvitamise eri vormid, diskrimineerimine, pettuslikud töölepingud ja töötajate ekspluateerimise eesmärgil toimuv inimkaubandus;

(c) toimib liikmesriikide palvel vahendajana riiklike ametiasutuste vahel ning aitab lahendada tööturu häireid või eeskirjade piiriülesel jõustamisel tekkivaid raskusi, ilma et see piiraks liikmesriikide töösuhete süsteemide mitmekesisust, sotsiaalpartnerite sõltumatust või õigust pidada kollektiivläbirääkimisi;

(c a) nõustab komisjoni ja liikmesriike töötusega tegelemisel.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

1. Amet on detsentraliseeritud liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;

(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele, tööandjatele ja sotsiaalpartneritele vaba liikumisega seotud piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning asjaomaste teenuste, sealhulgas sotsiaalteenuste, eelkõige tervishoiu- ja tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta, ning parandab seda;

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võimaldab artikli 8 kohaselt koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel, et tagada asjaomase liidu õiguse tõhus jõustamine;

(b) soodustab, võimaldab ja toetab artikli 8 kohaselt koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel, et tagada asjaomase liidu õiguse tõhus jõustamine ja tõhus töötuse probleemi leevendamine;

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist ning teeb ettepanekuid nende läbiviimiseks;

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) teeb artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse tööjõu piiriülest liikuvust käsitlevatel teemadel;

(d) algatab ja teeb artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse tööjõu liikuvuse kohta siseturul ning esitab arvamusi ja soovitusi;

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) toetab artikli 12 kohaselt liikmesriike suutlikkuse suurendamisel seoses liidu asjaomase õiguse tõhusa jõustamisega;

(e) avaldab liidu asjaomase õiguse kohta suuniseid ja tõlgendavaid arvamusi ning aitab artikli 12 kohaselt liikmesriikidel ning kõigil asjaomastel sotsiaalpartneritel ja sidusrühmadel suurendada liidu asjaomase õiguse tõhusa järgimise, rakendamise ja jõustamise suutlikkust;

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) tegutseb artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist;

(f) tegutseb artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist, ning aitab vajaduse korral otsuste kaudu vaidlusi lahendada;

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f a) tegutseb artikli 13a kohaselt vahendajana üksikisikute ja liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist;

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) hõlbustab artikli 14 kohaselt asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd tööturu piiriüleste häirete korral.

(g) hõlbustab artikli 14 kohaselt asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd tööturu piiriüleste häirete korral ning hõlbustab ebakindlates piiriülestes töötingimustes olevate töötajate abistamist;

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a) hõlbustab artikli 14a kohaselt asjaomaste sidusrühmade koostööd töö- ja sotsiaalsete õiguste kättesaadavuse struktuursete probleemide korral, mis tulenevad liikmesriikide süsteemide lünkadest või vastuoludest;

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g b) annab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile nõu mis tahes algatuste kohta, mida ta peab asjakohaseks, et ergutada liidu õiguse tulemuslikku jõustamist vaba liikumise õigust teostavate inimeste suhtes.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Teave tööjõu piiriülese liikuvuse kohta

Amet parandab üksikisikutele ja tööandjatele pakutava teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu liidus kooskõlas määrusega (EL) 589/2016 EURESe kohta ja määrusega [ühtne digivärav – COM(2017) 256]. Selleks teeb amet järgmist:

Amet parandab üksikisikutele, tööandjatele ja sotsiaalpartneritele pakutava teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu õiglast liikuvust kogu liidus kooskõlas määrusega (EL) 589/2016 EURESe kohta ja määrusega [ühtne digivärav – COM(2017)0256]. Selleks teeb amet järgmist:

(a) annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(a) annab koostöös asjaomaste riiklike asutustega eelkõige tööandjatele ja sotsiaalpartneritele, töötajatele ja tööotsijatele asjakohast teavet üksikisikute kõigi õiguste ja kohustuste kohta piiriülese liikuvuse, eelkõige tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras ning selles, mis puudutab piiriülest teenuste osutamist, sotsiaalkaitset ja õigust sotsiaalkindlustusele;

(b) edendab võimalusi inimeste liikuvuse toetamiseks, sealhulgas andes nõu õppe- ja keelekoolitusvõimaluste kohta;

(b) inimeste tööalase liikuvuse toetamiseks rahastab, pakub ja korraldab suuniseid, konsultatsioone ja koolitusi, sealhulgas valdkonnaspetsiifilisi keelekursuseid;

(c) annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(c) annab koostöös asjaomaste riiklike ametiasutustega tööandjatele ja töötajatele, sotsiaalpartneritele ja asjaomastele sidusrühmadele kõigis liidu ametlikes keeltes asjakohast teavet kehtiva tööõiguse ning muude palgataset mõjutavate sotsiaalmajanduslike näitajate kohta, mida kohaldatakse töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras; teeb kättesaadavaks töötasu kalkulaatori, mis näitab ära lähetatud töötajate suhtes vastuvõtvas liikmesriigis lähetuse ajal kohaldatavad palgatasemed;

(d) toetab liikmesriike direktiivi 2014/54/EL artiklis 6 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabe levitamist ja sellele juurdepääsu ning direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate lähetamist käsitlevate kohustuste täitmisel;

(d) teeb liikmesriikide ja asjaomaste riiklike ametiasutustega tihedat koostööd, et tagada direktiivi 2014/54/EL artiklis 6 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabe levitamist ja kättesaadavust ning direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate lähetamist käsitlevate kohustuste täitmine; selleks loob amet ühtse üleeuroopalise veebisaidi, mis toimib ühtse kontaktpunktina ning sisaldab kogu asjakohast teavet, mis pärineb direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 osutatud eraldi riiklikelt veebisaitidelt, ning haldab nimetatud veebisaiti;

(e) toetab liikmesriike asjakohaste riiklike teabeteenuste täpsuse, täielikkuse ja kasutajasõbralikkuse parandamisel vastavalt määruses [ühtne digivärav – COM(2017) 256] sätestatud kvaliteedikriteeriumidele;

(f) toetab liikmesriike piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste vabatahtliku pakkumise ühtlustamisel, võttes samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevusi.

(f) toetab liikmesriike üksikisikutele ja tööandjatele antava piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste vabatahtliku pakkumise ühtlustamisel ja täiustamisel, võttes samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevusi ja põhiõigusi.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juurdepääs tööjõu piiriülese liikuvuse teenustele

Juurdepääs tööjõu piiriülese liikuvuse teenustele ja muudele asjaomastele teenustele

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Liikmesriikidevaheline koostöö ja teabevahetus

1. Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud ameti pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides.

1. Amet hõlbustab koostööd liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmade vahel ning aitab neil järgida eeskirju, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud ameti pädevusvaldkonda kuuluvates liidu õigusaktides, järgides seejuures täies ulatuses isikuandmete kaitse ja põhiõiguste valdkonnas kehtivaid liidu õigusakte.

Selleks teeb amet riiklike asutuste taotlusel ja omavahelise teabevahetuse kiirendamiseks eelkõige järgmist:

Selleks teeb amet vastava taotluse põhjal või omal algatusel ja tihedas koostöös riiklike asutustega nende vahelise teabevahetuse kiirendamiseks eelkõige järgmist:

(a) toetab liikmesriikide ametiasutusi teiste liikmesriikide ametiasutuste asjakohaste kontaktpunktide kindlakstegemisel;

(b) hõlbustab liikmesriikide ametiasutuste vahel taotlusi ja teabevahetust käsitlevate järelmeetmete võtmist, pakkudes logistilist ja tehnilist tuge, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid, ning vahetades teavet juhtumite staatuse üle;

(c) edendab ja jagab parimaid tavasid, võttes arvesse liikmesriikides kehtivate kollektiivläbirääkimiste pidamise õiguste erisusi;

(d) hõlbustab karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist;

(d) aitab asjaomase liimesriigi taotlusel tagada karistuste ja trahvide piiriülese jõustamise tõhusa kooskõlastamise;

(e) esitab komisjonile kord kvartalis aruande liikmesriikidevaheliste lahendamata taotluste kohta ja vajaduse korral esitab need vahendusmenetlusele vastavalt artiklile 13.

(e) esitab komisjonile, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele kord kvartalis aruande liikmesriikidevaheliste lahendamata taotluste kohta ja vajaduse korral esitab need vahendusmenetlusele vastavalt artiklitele 13 ja 13a.

1 a. Ameti teabenõude alusel esitavad liikmesriikide pädevad asutused ametile kindlas vormis kogu teabe, mis on vajalik talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav. See teave peab olema täpne, sidus ja täielik. Riigi pädev asutus peab esitama teabe kahe kuu ja kiireloomulistel juhtudel kahe tööpäeva jooksul, ilma et see piiraks konkreetsete juhtumitega tegelevate liikmesriikide kaalutlusõigust.

1 b. Amet annab oma pädevusvaldkonnas riikliku asutuse nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude alusel teavet, mis on vajalik riikliku asutuse ülesannete täitmiseks.

2. Amet toetab sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust, lahendades sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud finantsküsimusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 74 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitega 65, 67 ja 69.

3. Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi.

3. Amet edendab ja jälgib elektrooniliste vahendite ja menetluste nõuetekohast kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi, ning annab tehnilist abi ja oskusteavet.

4. Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning uurib liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide kasutamise võimalust, et hõlbustada pettuste avastamist, ning esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.

4. Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning uurib liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide kasutamise võimalusi, et hõlbustada pettuste avastamist, ning esitab komisjonile ja kõnealustele liikmesriikidele aruanded selliste mehhanismide edasise arengu kohta kooskõlas liidu andmekaitse ja põhiõiguste alaste õigusaktidega.

4 a. Amet haldab liidu loetelu ettevõtjatest, kes ei vasta asjakohastele õiguslikele nõuetele, mis käsitlevad tööjõu õiglase ja kindla liikuvuse tagamist. Suurima läbipaistvuse tagamiseks liidu loetelu avalikustatakse. See põhineb ühistel kriteeriumidel ja vaadatakse korrapäraselt läbi. Esimene loetelu koostatakse ameti esimese 12 tegevuskuu jooksul. Liidu nimekirjas olevatele ettevõtjatele kehtestatakse tegevuskeeld. Sellist tegevuskeeldu kohaldatakse kõigi liikmesriikide territooriumil. Erandjuhtudel võivad liikmesriigid võtta ühepoolseid meetmeid. Hädaolukorras ja ettenägematute julgeolekuprobleemide korral on liikmesriikidel võimalus väljastada oma territooriumi kohta viivitamata tegevuskeeld. Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd piiriüleste turuhäirete korral ja toetab nende võitlust sotsiaalse dumpingu vastu.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8 a

Andmekaitse

1. Vastavalt käesolevale direktiivile kaitseb amet isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning eelkõige nende õigust eraelu puutumatusele.

2. Amet on kogu oma tegevuses kohustatud kohaldama kõiki vajalikke andmekaitse alaseid liidu õigusakte.

Selgitus

Uue artikliga tahetakse selgitada vajadust kohaldada igas olukorras andmekaitse üldmääruses ettenähtud meetmeid. Amet puutub oma töös kokku suure hulga kõiki liikmesriike puudutavate tundlike andmetega ning on väga tähtis selgelt näidata, et andmekaitsealased õigusaktid kehtivad igal ajal.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine

1. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli.

1. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel töötab amet selle nimel, et saavutada nende vahel kokkulepe ning koordineerib kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli, mis viiakse läbi asjaomase liikmesriigiga kooskõlastatult.

2. Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

2. Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile enne kavandatud kontrolli algust kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

3. Kooskõlastatud või ühise kontrolli korraldamiseks on vaja kõigi osalevate liikmesriikide eelnevat nõusolekut, mis esitatakse riiklike kontaktametnike kaudu. Juhul kui üks või mitu liikmesriiki keelduvad kooskõlastatud või ühises kontrollis osalemast, võivad teised riiklikud asutused vajaduse korral teostada kavandatud kooskõlastatud või ühise kontrolli ainult osalevates liikmesriikides. Liikmesriigid, kes keeldusid kontrollis osalemast, hoiavad teabe kavandatava kontrolli kohta konfidentsiaalsena.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

Kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kord

1. Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu.

1. Osalevate liikmesriikide ja/või sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmade ja ameti vahelise ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused, eriti kontrolli ulatus ja kohaldatav õigus. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab pärast kõigi liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlastatud ja ühiste kontrollide suunised ning näidislepingu.

2. Kooskõlastatud ja ühised kontrollid tehakse ja nende järelmeetmed võetakse kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega.

2. Kooskõlastatud ja ühised kontrollid tehakse ja nende järelmeetmed võetakse kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega. Ka riiklikud asutused osalevad protsessis täielikult ning neil on täielikud ja sõltumatud volitused. Kui riigi tasandil vastutavad kontrollide eest sotsiaalpartnerid ise, peaksid ühised ja kooskõlastatud kontrollid toimuma ainult siis, kui asjaomased sotsiaalpartnerid selles kokku lepivad, ning asjaomase liikmesriigi järelevalve all.

3. Amet pakub kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele logistilist ja tehnilist tuge, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.

3. Kui asjaomased liikmesriigid seda taotlevad, pakub amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele logistilist ja tehnilist tuge, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid ning õigusabi.

4. Ameti töötajad võivad osaleda kooskõlastatud või ühises kontrollis selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil nad kontrolli tegemisele kaasa aitavad.

4. Ameti töötajad võivad kooskõlastatud või ühises kontrollis kaasa teha selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil nad kontrolli tegemisele kaasa aitavad.

5. Kooskõlastatud või ühist kontrolli tegevad riiklikud asutused esitavad ametile aruande vastavate liikmesriikide tulemuste ning kooskõlastatud või ühise kontrolli üldise toimumise kohta.

5. Kooskõlastatud või ühist kontrolli tegevad riiklikud asutused või sotsiaalpartnerid esitavad ametile aruande vastavate liikmesriikide tulemuste ning kooskõlastatud või ühise kontrolli üldise toimumise kohta. Amet koostab nende aruannete näidise, võttes arvesse tarbetu halduskoormuse vältimise vajadust. Ühiste kontrollide tulemusi võib kasutada liikmesriigis sama õigusliku väärtusega tõendina, nagu on tema enda territooriumil kogutud teabel.

5 a. Kontrollimise all olevad isikud saavad kontrollijärgse aruande ja neil on õigus sellele viidata ja vaidlustada järeldused kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, mille territooriumil kontroll läbi viidi.

6. Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

6. Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule ja sidusrühmade kogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse. Aruanne sisaldab loetelu nendest juhtumitest, mille puhul liikmesriigid keeldusid ühises kontrollis osalemast.

6 a. Ühised kontrollid, samuti nende õiguslikud tagajärjed, otsused haldustrahvide ja -karistuste kohta ning kontrollitavate isikute õigused ja kohustused ei piira selle liikmesriigi territooriumil kohaldatavat õigust, kus kontrolli tehakse.

7. Juhul kui amet saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel, sealhulgas väljaspool tema pädevuse piire, teatab ta nendest arvatavatest rikkumistest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele.

7 a. Kooskõlastatud ja ühised tegevused ja kontrollid võivad hõlmata ka tegevusi teenuste direktiivi 2006/123/EÜ VI peatükis osutatud petturitest teenuseosutajate vastases võitluses tehtava koostöö raames.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

Tööjõu piiriülese liikuvuse analüüs ja riskihindamine

1. Amet hindab riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.

1. Amet hindab riske ja teeb riikide ja piirkondade erisusi silmas pidades analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.

1 a. Samuti võib amet liikmesriigi taotluse korral läbi viia täiendava analüüsi ja uuringud. Kattumise või kordumise vältimiseks selliseid taotlusi hinnatakse. Sellistel juhtudel hindab amet olemasolevate andmete õigsust, võrdleb neid varasemate andmetega ning muudab või täiendab neid uusima kättesaadava teabe põhjal, kui see on uuringu või analüüsi jaoks vajalik.

2. Amet korraldab liikmesriikide ametiasutuste ja teenistuste seas vastastikuseid hindamisi, et:

(a) tegeleda mis tahes küsimuste, keerukate olukordade ja konkreetsete probleemidega, mis võivad tekkida seoses liidu õiguse rakendamise ja praktilise kohaldamisega ameti pädevuse piires, samuti seoses selle jõustamisega;

a) tegeleda mis tahes küsimuste, keerukate olukordade ja konkreetsete probleemidega, mis võivad tekkida seoses liidu õiguse rakendamise ja praktilise kohaldamisega ameti pädevuse piires, samuti seoses selle jõustamisega;

(b) tugevdada kooskõla üksikisikutele ja ettevõtjatele teenuste osutamisel;

b) tugevdada kooskõla üksikisikutele ja ettevõtjatele teenuste osutamisel;

(c) suurendada teadmisi ja vastastikust arusaamist erinevatest süsteemidest ja tavadest, samuti hinnata eri poliitikameetmete, sealhulgas ennetamis- ja tõkestamismeetmete tulemuslikkust.

c) suurendada teadmisi ja vastastikust arusaamist erinevatest süsteemidest ja tavadest, samuti hinnata eri poliitikameetmete, sealhulgas ennetamis- ja tõkestamismeetmete tulemuslikkust ja nende rakendamise meetodeid.

c a) sõnastada nii komisjonile kui ka liikmesriikidele adresseeritud soovitused, et tagada ameti tööga seoses liidu õiguse tõhus jõustamine, sealhulgas seoses võitlusega deklareerimata töö vastu, õiglaste töötingimuste tagamisega, võitlusega maksudest kõrvalehoidumise vastu ja kõigile nõuetekohase sotsiaalkaitse tagamisega.

3. Amet teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

3. Amet teavitab oma hindamise tulemustest kord kvartalis komisjoni, Euroopa Parlamenti ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja seoses tügevate külgedega. Tulemused avaldatakse järgmise aasta jooksul ja neid võetakse arvesse kõikides liidu meetmetes, kui see on asjakohane.

4. Amet kogub liidu õiguse valdkondades oma pädevuse piires liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi andmeid. Seda tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 16. Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja jagab vajaduse korral oma andmekogumisel saadud tulemusi.

4. Amet kogub liidu õiguse valdkondades oma pädevuse piires liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi andmeid, mis on koostatud selge struktuuriga, liigitatud soo, vanuse, sissetuleku suuruse, ameti ja tööhõiveseisundi alusel; seejuures toimib amet kooskõlas asjaomaste liidu andmekaitse alaste õigusaktidega. Seda tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 16. Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja jagab vajaduse korral oma andmekogumisel saadud tulemusi.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12

Toetus suutlikkuse suurendamiseks

Amet toetab liikmesriike suutlikkuse suurendamisel, et edendada liidu õiguse järjepidevat jõustamist kõigis käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades. Amet teeb eelkõige järgmist:

Amet toetab liikmesriike, sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone suutlikkuse suurendamisel, et edendada liidu õiguse järjepidevat jõustamist kõigis käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades. Amet teeb eelkõige järgmist:

(a) töötab välja ühised suunised, mida liikmesriigid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;

a) töötab välja suunised, mida liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid kohaldavad, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;

(b) edendab ja toetab vastastikust abistamist kas vastastikuse hindamise või rühmategevuste vormis, samuti töötajate vahetuste ja lähetustena liikmesriikide ametiasutuste vahel;

b) edendab ja toetab vastastikust abistamist kas vastastikuse hindamise või rühmategevuste vormis, samuti töötajate vahetuste ja lähetustena liikmesriikide ametiasutuste vahel;

(c) edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näited asjaomaste riiklike ametiasutuste vahelisest koostööst;

c) edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näited asjaomaste riiklike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahelisest koostööst;

(d) töötab välja sektoripõhised ja -ülesed koolitusprogrammid ning spetsiaalse koolitusmaterjali;

d) töötab välja sektoripõhised ja -ülesed koolitusprogrammid ning spetsiaalse koolitusmaterjali;

(e) edendab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sealhulgas kampaaniad üksikisikute ja tööandjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) teavitamiseks nende õigustest ja kohustustest ning nende jaoks kättesaadavatest võimalustest.

e) edendab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sealhulgas kampaaniad üksikisikute ja tööandjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) teavitamiseks nende õigustest ja kohustustest ning nende jaoks kättesaadavatest võimalustest.

e a) parandab täitevasutuste piiriüleste aspektide käsitlemise suutlikkust, sh piisavad inimressursid, koolitused ja rahalised vahendid;

e b) parandab käesoleva määruse kohaldamisalas teadmisi ja vastastikust mõistmist erinevate riiklike süsteemide ja tavade valdkonnas, mis on seotud isikute vaba liikumisega ja võrdse juurdepääsu tagamisega piisavale sotsiaalkaitsele ning meetmete võtmise meetodite ja õigusraamistikuga;

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

Vahendamine liikmesriikide vahel

1. Amet võib liikmesriikidevaheliste vaidluste korral seoses liidu õiguse kohaldamise ja tõlgendamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades täita vahendaja rolli.

1. Amet võib liikmesriikidevaheliste vaidluste korral seoses liidu õiguse kohaldamise ja tõlgendamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades täita vahendaja rolli, ilma et see piiraks menetlusi, mis on nähtud ette 12. juuni 2009. aasta otsusega nr A1, mis käsitleb dialoogi- ja lepitusmenetluse kehtestamist seoses dokumentide kehtivusega, kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramisega ja hüvitiste maksmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 alusel.

2. Vaidlusega seotud asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt artikli 17 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse põhjal algatada vahendajate kojas vahendusmenetluse, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad.

2. Vaidlusega seotud asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt artikli 17 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib ka omal algatusel algatada vahendusmenetluse, kui liikmesriigid ei ole suutnud vaidlust pärast selle tekkimist mõistliku aja jooksul lahendada, võttes seejuures arvesse iga juhtumi olemust ja erinõudeid. Asjaomased liikmesriigid osalevad nimetatud menetluses aktiivselt ja teevad kättesaadavaks kogu asjakohase ja/või olulise teabe.

2 a. Liikmesriigid teavitavad asjaomaseid isikuid (tööandjad, töötajad ja mittepalgalised töötajad) vaidlusest ja juhtumi ametile edastamisest. Nendega ka konsulteeritakse ja nad kaasatakse kogu menetluse vältel.

3. Kui ametile esitatakse vahendamisjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on anonüümsed ning et amet ei töötleks vahendusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.

3. Vahendusmenetluse eesmärgil teevad asjaomased liikmesriigid kättesaadavaks kõik taotletud ja asjakohase teabe. Kui ametile esitatakse vahendamisjuhtum, peavad liikmesriigid ja kõik teised pooled, keda amet on ära kuulanud või kes on juhtumiga seotud, tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on anonüümsed, kooskõlas liidu andmekaitse alaste õigusaktidega, ning et amet ei töötle vahendusmenetluse mis tahes etapis või pärast seda asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.

4. Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas kohtumenetlused, ei ole lubatud ametil vahendada.

5. Kolme kuu jooksul pärast ametipoolse vahendusmenetluse lõppu esitavad asjaomased liikmesriigid ametile aruande võetud järelmeetmete kohta või põhjendused selle kohta, miks järelmeetmeid ei võetud.

5. Kolme kuu jooksul pärast ametipoolse eduka vahendusmenetluse lõppu esitavad asjaomased liikmesriigid ametile aruande võetud järelmeetmete kohta või põhjendused selle kohta, miks järelmeetmeid ei võetud.

5 a. Liikmesriigid peavad kolme kuu jooksul alates vaidluste lahendamise nõukogu otsuse langetamisest teavitama ametit otsusele vastuseks võetud meetmetest või meetmetest, mille võtmisest nad on otsuse põhjal hoidunud.

6. Amet esitab komisjonile kord kvartalis aruande vahendamistega seotud juhtumite tulemuste kohta.

6. Amet esitab komisjonile, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele kord kvartalis aruande vahendamistega seotud juhtumite tulemuste kohta.

6 a. Kui vahendusmenetlusega positiivset tulemust ei saavutata, suunab amet osapooled sobivatesse õigusasutustesse.

6 b. Kogu vahendusmenetluse jooksul võivad asjaomased liikmesriigid kokku leppida, et lepitusnõukogu toimib vahekohtunikuna ja nad on tema otsusega seotud. See kokkulepe registreeritakse ametlikult ja avalikustatakse.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

Koostöö piiriüleste tööturu häirete korral

Riiklike ametiasutuste taotlusel võib amet hõlbustada koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks suuremahulised ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.

Riiklike ametiasutuste taotlusel hõlbustab amet koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks suuremahulised ümberkorraldused, millel on piiriülene mõju. Amet kaasab asjakohaselt vastavad sotsiaalpartnerid, piiramata nende sõltumatust.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14 a

Koostöö töö- ja sotsiaalõigustele juurdepääsu struktuursete probleemide korral

Amet hõlbustab asjaomaste sidusrühmade koostööd, et pakkuda lahendusi inimestele, kellel on töö- ja sotsiaalõiguste, sh sotsiaalkindlustushüvitiste kasutamisega piiriülestel juhtudel probleeme, mis tulenevad eri liikmesriikide asjaomaste süsteemide struktuurilistest erinevustest.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet kooskõlastab, arendab ja kohaldab koostalitusvõime raamistikke, et tagada teabevahetus nii liikmesriikide vahel kui ka ametiga. Sellised koostalitusvõime raamistikud põhinevad Euroopa koostalitlusvõime raamistikul⁷⁰ ja Euroopa koostöövõime etalonarhitektuuril (EIRA), millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2015/2240⁷¹, ning mida nendega ka toetatakse. Ameti teabenõude alusel esitavad riiklikud ametiasutused ametile kindlas vormis kogu teabe, mis on talle vajalik käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav. Teave peab olema täpne, sidus, täielik ja õigeaegne.

_________________

⁷⁰ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia – COM(2017) 134 final.

⁷¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA² programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend (ELT L 318, 4.12.2015, lk 1).

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse kaudu leitud välisekspertidest; samuti võib amet luua vahendajate koja, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13, ning spetsiaalse rühma, mis tegeleks finantsküsimustega seoses määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2.

Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse kaudu leitud välisekspertidest või sotsiaalpartneritest; samuti võib amet luua vahendajate koja, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13, ning spetsiaalse rühma, mis tegeleks finantsküsimustega seoses määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Vaidluste lahendamise nõukogusse kuuluvad artiklis 33 osutatud riiklikud kontaktametnikud, komisjoni esindaja, tegevdirektor ja kolm haldusnõukogu nimetatud sõltumatut eksperti. Artiklist 13 tulenevate vaidluste lahendamise menetluste korral osalevad protsessis asjaomaste liikmesriikide riiklikud kontaktametnikud, tegevdirektor, komisjoni esindaja ja kolm sõltumatut eksperti. Tegevdirektor tegutseb juhina. Otsused võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise häälteenamusega; komisjoni esindaja hääletusel ei osale.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 18

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja ning kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus.

1. Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

a) üks juhtivesindaja igast liikmesriigist,

b) üks komisjoni esindaja;

c) kuus sotsiaalpartnerite esindajat ja

d) Euroopa Parlamendi nimetatud kolm sõltumatut eksperti, kellel kõigil on hääleõigus.

Iga liikmesriigi juhtivesindajatel ja nende asendusliikmetel on erialane pädevus nii tööõiguse kui ka sotsiaalkindlustuse alaste õigusaktide valdkonnas.

2. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige asendab liiget tema äraolekul.

2. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige asendab liiget tema äraolekul. Liige ja asendusliige võivad osaleda koosolekul üheaegselt, kuid hääletada saab ainult üks isik iga liikmesriigi kohta.

3. Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmeriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades, võttes arvesse vajalikke juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.

3. Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmeriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades, ning lähtudes nende saavutustest, võttes arvesse asjakohaseid kogemusi ja oskusi. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

Liidu tasandi sotsiaalpartnerid nimetavad ametisse kõik sotsiaalpartnerite esindajad.

Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

Liikmesriigid ja komisjon püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

Liikmesriigid, sotsiaalpartnerid ja komisjon püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

4. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda ametiaega võib pikendada.

4. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Liikmed võivad olla ametis kaks järjestikust ametiaega tingimusel, et sellistel liikmetel ei ole sama ametikohta.

5. Käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades liidu õigust kohaldatavate kolmandate riikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

5. Käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades liidu õigust kohaldatavate kolmandate riikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena, kui liikmesriigid ühehäälselt selleks loa annavad. Iga liige ja asendusliige allkirjastab ametisse asumisel kirjaliku huvide deklaratsiooni ja ajakohastab seda, kui asjaolud sellega seoses muutuvad.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid vastavalt IV peatükile;

b) võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve, olles eelarve eelnevalt esitanud sidusrühmade kogule arvamuse saamiseks, ja täidab muid ameti eelarvega seotud ülesandeid vastavalt IV peatükile;

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete kulude-tulude analüüsi;

e) võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga, pidades silmas rakendatavate meetmete kulude-tulude analüüsi ja olles strateegia eelnevalt esitanud sidusrühmade kogule arvamuse saamiseks;

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) võtab vastu eeskirjad oma liikmete, samuti sidusrühmade kogu liikmete ning ameti poolt artikli 17 lõike 2 kohaselt loodud töö- ja eksperdirühmade huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsiooni;

(f) võtab vastu eeskirjad oma liikmete, samuti sidusrühmade kogu liikmete ning ameti poolt artikli 17 lõike 2 kohaselt loodud töö- ja eksperdirühmade huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks, samuti lähetatud riiklike ekspertide kohta vastavalt artiklile 34, ning avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsiooni;

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h a) arutab sidusrühmade kogu ettepanekuid ja soovitusi ja annab põhjendatud vastuse;

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) võtab vastu artikli 17 lõike 2 kohaselt ameti loodud töö- ja eksperdirühmade kodukorra;

(i) võtab vastu artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaselt ameti loodud töö- ja eksperdirühmade kodukorra ning määrab artikli 17 lõike 3 kohaselt kolm sõltumatut eksperti ja kaks asendusliiget igale eksperdile ametiajaga 10 aastat;

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu esimees

Haldusnõukogu esimehed

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja aseesimehe ning püüab saavutada soolist tasakaalu. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja aseesimehe ning püüab saavutada soolist ja geograafilist tasakaalu. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui esimesel hääletusel ei saada kahekolmandikulist häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor, kus esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.

Kui esimesel hääletusel ei saada kahekolmandikulist häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor, kus esimehed valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

Üks esimees asendab teist automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

2. Esimeeste ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Haldusnõukogu kutsub vähemalt kord aastas kokku sidusrühmade kogu koosoleku.

4. Haldusnõukogu kutsub vähemalt kaks korda aastas kokku sidusrühmade kogu koosoleku.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7 a. Haldusnõukogu koosolekute protokollid avaldatakse ameti veebisaidil. Haldusnõukogu koosolekute päevakord esitatakse eelnevalt sidusrühmade kogule.

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7 b. Liikmesriik võib erakorralistel juhtudel taotleda haldusnõukogu kokkukutsumist. Vastavale taotlusele lisatakse põhjendus.

Selgitus

Erijuhtudel peab saama kasutada eriolukorra menetlust.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 23

Tegevdirektori kohustused

1. Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

2. Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile ja komisjonile nende taotluse korral oma ülesannete täitmisest aru. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

3. Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4. Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige on tegevdirektori ülesanne:

(a) ameti igapäevane juhtimine;

(b) haldusnõukogu otsuste rakendamine;

(d) ühtse programmdokumendi rakendamine ja haldusnõukogule selle kohta aru andmine;

(e) ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruande koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

(f) tegevuskava koostamine sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning tehtud edusammude kohta aru andmine komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt;

(f) tegevuskava koostamine sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning tehtud edusammude kohta aru andmine komisjonile ja Euroopa Parlamendile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt;

(g) liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid halduskaristusi, sealhulgas rahalisi karitusi;

(h) ameti pettustevastase strateegia koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(i) ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule;

(j) ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu koostamine ning eelarve täitmise eest vastutamine;

(k) haldusnõukogu kehtestatud meetmete rakendamine, et järgida määrusega (EÜ) nr 45/2001 kehtestatud kohustusi andmekaitse valdkonnas.

k a) vaidluste lahendamise menetluste juhtimine.

5. Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).

5. Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu ajutist või alalist töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori peamise tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Nõutav on peakorterileping asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).

5 a. Ühes või mitmes liikmesriigis kas ajutiselt või alaliselt asuvad töötajad teevad koostööd liikmesriikide kohalike ametiasutustega, kuid töötajad on alati ameti juhtimise all.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 24

Sidusrühmade kogu moodustamine ja koosseis

1. Asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks ja neilt oskusteabe saamiseks käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades luuakse ameti juurde nõuandva pädevusega sidusrühmade kogu.

2. Sidusrühmade kogu võib ametile eelkõige esitada arvamusi ja anda nõu liidu õiguse kohaldamise ja jõustamisega seotud küsimustes käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades.

3. Sidusrühmade kogu juhatab tegevdirektor ja kogu tuleb tegevdirektori algatusel või komisjoni taotlusel kokku vähemalt kaks korda aastas.

3. Sidusrühmade kogu juhatab tegevdirektor ja kogu tuleb tegevdirektori algatusel või komisjoni või Euroopa Parlamendi või erakorralistel kiireloomulistel juhtudel mõne liikmesriigi taotlusel või vähemalt 20% liikmete taotlusel kokku vähemalt kaks korda aastas.

4. Sidusrühmade kogu koosneb kuuest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ning kahest komisjoni esindajast.

4. Sidusrühmade kogu koosneb kaheksast liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ning kahest komisjoni ja kahest Euroopa Parlamendi esindajast.

5. Vastavad organisatsioonid nimetavad sidusrühmade kogu liikmed ning haldusnõukogu nimetab nad ametisse. Haldusnõukogu nimetab asendusliikmed ametisse samadel tingimustel nagu liikmed. Asendusliikmed asendavad automaatselt iga liiget, kes puudub või ei saa kogu töös osaleda. Võimaluste piires järgitakse asjakohast soolist võrdõiguslikkust ja VKEde piisavat esindatust.

5. Vastavad organisatsioonid nimetavad sidusrühmade kogu liikmed ning haldusnõukogu nimetab nad ametisse. Haldusnõukogu nimetab asendusliikmed ametisse samadel tingimustel nagu liikmed.

6. Amet osutab sidusrühmade kogule sekretariaaditeenust. Sidusrühmade kogu võtab oma kodukorra vastu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kodukorra peab heaks kiitma haldusnõukogu.

7. Amet avaldab sidusrühmade kogu arvamused ja nõuanded ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused, kui konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/2013⁷³ ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

1. Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/2013⁷³ ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid, pärast seda, kui dokument on esitatud sidusrühmade kogule arvamuse saamiseks.

_________________

⁷³ Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

4. Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga, milles on selgelt ära näidatud ametite eelarverida. Komisjon teavitab eelarvestuse projektist Euroopa Parlamenti.

Selgitus

Kuna tähtajad muutuvad pingelisemaks, hõlbustaks teiste institutsioonide menetlustoiminguid see, kui eelarvestuse projektid esitataks varem.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a. Kõigil juhtudel kohaldatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 32

Tegevdirektor

1. Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

2. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni ja liikmesriikide esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Kui on kaks võrdse tasemega kandidaati, eelistab haldusnõukogu vähem esindatud soost kandidaati.

3. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

4. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

4. Tegevdirektori ametiaeg on neli aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

5. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

5. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni nelja aasta võrra.

6. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või oma pikendatud ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valiku menetluses.

7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes haldusnõukogu otsusega.

8. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul alates oma esimese koosoleku kuupäevast vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

2. Otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile või otsuste tegemine lepinguga hõlmamata küsimustes, mida ei saa teisiti lahendada, kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa Ombudsman uurib ameti tegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Euroopa Ombudsman uurib ameti tegevust ja ameti töötajate osalusel toimunud tegevust, riiklikke, kooskõlastatud või ühiseid kontrolle vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 42 a

Rikkumisest teatajate kaitse

Isikuid, kes teavitavad ametit kas otse või riiklike täitevasutuste kaudu muu hulgas tööga seotud või sotsiaalkindlustuspettusest, kaitstakse tööandja ebasoodsa kohtlemise eest.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks võib amet komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutustega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

Selleks võib amet komisjoni ja haldusnõukogu eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutustega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

Selgitus

Nii olulist küsimust, mis mõjutab kogu ameti tegevust, ei või otsustada komisjon üksi. Liikmesriigid peavad samuti nõusoleku andma.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1 – punkt 1

Määrus (EÜ) nr 883/2004

Artikkel 1 – punkt na


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„na) „Euroopa Tööjõuamet“ – [ameti loomist käsitleva määrusega] loodud amet, millele on osutatud artiklis 74;“;	na) „Euroopa Tööjõu- ja Sotsiaalkindlustusamet“ - [ameti loomist käsitleva määrusega] loodud amet;

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) artikli 72 punkt g asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„g) määrab tegurid, mida võtta käesoleva määruse alusel arvesse liikmesriikide asutuste kuludega seotud kontode koostamisel ja mida võtta arvesse aastaaruannete koostamisel nende asutuste vahel artiklis 74 osutatud Euroopa Tööjõuameti aruande alusel.“;

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a) artiklisse 72 lisatakse järgmine punkt g a:

„g a) pakub vajaduse korral Euroopa Tööjõu- ja Sotsiaalkindlustusametile tehnilist tuge ja asjaomast oskusteavet.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Tööjõuameti loomine
Viited	COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	EMPL 16.4.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	JURI 16.4.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Angel Dzhambazki 15.5.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	3.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	22.10.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	15 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Mady Delvaux, Laura Ferrara, Heidi Hautala, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Tiemo Wölken
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Olle Ludvigsson

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

15	+
ECR	Angel Dzhambazki
PPE	Geoffroy Didier, Pavel Svoboda, Axel Voss, Francis Zammit Dimech; Tadeusz Zwiefka
S&D	Mady Delvaux, Mary Honeyball, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Olle Ludvigsson, Evelyn Regner, Tiemo Wölken
VERTS/ALE	Max Andersson, Pascal Durand

3	–
EFDD	Joëlle Bergeron
ENF	Marie-Christine Boutonnet, Gilles Lebreton

0	0

Kasutatud tähised

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (23.10.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet
(COM(2018)0131 – C8‑0118/2018 – 2018/0064(COD))

Arvamuse koostaja: Emilian Pavel

LÜHISELGITUS

Euroopa Parlament on mitmel korral rõhutanud vajadust tugevdada nii liikmesriikidepoolset ja -vahelist kontrolli, halduskoostööd kui ka koordineerimist, et aktiivselt toetada vaba liikumise õiguse kasutamist ning arendada toetust ja teabevahetust töötajate lähetamisega seotud pettuste vastase võitluse raames, rõhutades samas teenuseosutajatele ja kõigi kategooria töötajatele, sealhulgas ELi sinise kaardi omanikele, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatele või pikaajalistele elanikele ja nende pereliikmetele antava selge ja läbipaistva teabe olulisust. Sellega seoses tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua Euroopa Tööjõuamet ELi detsentraliseeritud asutusena, et käsitleda tööjõu liikuvusega seotud probleeme kogu liidus ja tagada, et asjakohaseid ELi eeskirju kohaldataks õiglasel, lihtsal ja tõhusal viisil.

Tööjõu liikuvusest ELis saavad kasu nii üksikisikud, sotsiaalpartnerid, majandus kui ka ühiskond tervikuna. Töötajate vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus liidus sõltuvad selgetest, õiglastest ja tõhusalt jõustatud eeskirjadest tööjõu, sealhulgas kolmandate riikide kodanike piiriülese liikuvuse kohta.

Siiski on endiselt probleeme ELi eeskirjade järgimise ning tulemusliku ja tõhusa jõustamisega, mis võib ohustada usaldust ja õiglust siseturul. Eelkõige on tekitavad muret liikuvad töötajad, keda võidakse kuritarvitada või kelle õigusi võidakse rikkuda, samuti ettevõtjad, kes tegutsevad ebakindlas või ebaselges ettevõtluskeskkonnas ja ebavõrdsetes tingimustes. Liidu tasandil tuleb kooskõlastada kvaliteetse ja ajakohase teabe pakkumine ja teenuste osutamine avalikkusele seoses nende õiguste ja kohustustega piiriülestes olukordades, et tagada ühtne, selge ja tõhus lähenemisviis. Seega antakse ametile mitmeid operatiivülesandeid, nimelt tuleb tal pakkuda üksikisikutele, sotsiaalpartneritele ja tööandjatele asjakohast teavet ja teenuseid ning toetada liikmesriike koostöös, teabevahetuses, kooskõlastatud ja ühistes kontrollides – mida arvamuse koostaja peab eriti tähtsakse aspektiks –, et teavitada pädevaid asutusi põhiõiguste rikkumistest ja tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuvast inimkaubandusest. Kahtlemata mõjutavad ELi tööturge kõik liidu sisserände vormid.

Arvamuse koostaja toetab tugevalt Euroopa Komisjoni ettepanekut Euroopa Tööjõuameti loomise kohta.

Esitatud muudatusettepanekud

Kuna amet peaks aitama kaasa tööjõu piiriülest liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate liidu eeskirjade selgele, õiglasele ja tulemuslikule täitmisele, toetab arvamuse koostaja nende eeskirjadega tagatud selliste põhiõiguste kaitset nagu isikute ja töötajate, sealhulgas ELi sinise kaardi omanike, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate või pikaajaliste elanike ja nende pereliikmete vaba liikumine. Samuti toetab arvamuse koostaja õiguste piiriülest kasutamist heade ja õiglaste töötingimuste, sotsiaalkindlustuse ja tervishoiu, mittediskrimineerimise ning tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas.

Arvamuse koostaja peab üheks tähtsaks aspektiks ka deklareerimata töö probleemi ja esitab selle kohta muudatusettepaneku, et luua selge kava, kuidas võidelda deklareerimata tööga, millel on sageli piiriülene mõõde ja rasked tagajärjed asjaomastele töötajatele. Deklareerimata tööd ja sellega kaasnevat töötaja põhiõiguste eiramist esineb eriti palju teatavate haavatavate elanikkonnarühmade, näiteks kolmandate riikide kodanike puhul. Euroopa Tööjõuamet peaks haldama ja edasi arendama otsuse (EL) 2016/344 alusel loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendavat Euroopa platvormi ning veelgi tugevdama liidu tasandi koostööd selles valdkonnas.

Arvamuse koostaja peab ülitähtsaks sätteid teiste Euroopa ametitega tehtava koostöö kohta. Arvamuse koostaja soovitab Euroopa Tööjõuametil teha organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas tõhusat koostööd Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust). Euroopa Tööjõuamet peaks inimkaubandusevastase võitluse valdkonnas – keskendudes eriti tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse vastasele võitlusele – tegema koostööd ka teiste justiits- ja siseküsimuste valdkonna ELi üksustega, eelkõige Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) ja inimkaubandusevastase võitluse koordinaatoriga.

Isikuandmete kaitse puhul kohaldatakse kõnealuse ettepaneku alusel isikuandmete töötlemise suhtes määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse (EÜ) nr 45/2001 sätteid. Arvamuse koostaja eesmärk on tagada, et nende eeskirjade kohaselt piirdub isikuandmete mis tahes töötlemine sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne. Andmeid tuleks koguda kindlaksmääratud, selgetel ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohiks töödelda täiendavalt viisil, mis on nimetatud eesmärkidega vastuolus. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku täpsustada, et andmekaitse-eeskirjade tähenduses tuleks ametit ja Euroopa Komisjoni pidada kaasvastutavateks töötlejateks.

Arvamuse koostaja peab väga tähtsaks aspektiks ka pettustevastast võitlust ja soovib selgeid viiteid Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitleva nõukogu määruse kohaldamisele ning asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuuri kaasamist Euroopa Tööjõuameti tööga seotud juurdlustesse pettustevastase võitluse valdkonnas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud liidu siseturu aluspõhimõtted.	(1) Sotsiaalsete ja töötajate õiguste kaitse, töötajate vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud liidu siseturu aluspõhimõtted.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk töötada väga konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.	(2) ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk luua kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset, võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist solidaarsust ja lapse õiguste kaitset, samuti suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on isikute ja töötajate vaba liikumise õigus sätestatud artiklites 15 ja 45, diskrimineerimiskeeld artiklis 21, tasuta tööhõiveteenuste kasutamise õigus artiklis 29, ettevõtlusvabadus artiklis 16 ning õigus headele ja õiglastele töötingimustele, sotsiaalkindlustusele ja tervishoiuteenustele artiklites 31, 34 ja 35.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) Jätkuvalt tekitavad siseturul probleeme liikumisvabaduse, tööhõivele juurdepääsu, sotsiaalkindlustuse kättesaadavuse ning kodakondsuse alusel diskrimineerimisega seotud takistused.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 c) Euroopa Kontrollikoda lisas oma eriaruandele nr 6/2018 „Töötajate vaba liikumine – põhivabadus on tagatud, kuid töötajate liikuvusele tuleks kasuks ELi vahendite parem suunamine“ soovitused komisjonile, et parandada teadlikkust töötajate vaba liikumise kohta teabe andmise ja diskrimineerimisest teatamise olemasolevatest vahenditest ning paremini ära kasutada olemasolevat teavet, et teha kindlaks diskrimineerimise liigid.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 d) Paljudes ELi majandussektorites esineb tõsist tööalast ärakasutamist ning see mõjutab erinevaid piiriüleste töötajate rühmasid, nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanikke. Nagu soovitas Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet oma 2015. aasta juunis avaldatud aruandes "Severe labour exploitation: workers moving within or into the European Union" (Tõsine tööalane ärakasutamine. Euroopa Liidu piires liikuvad või sinna saabuvad töötajad), tuleks selliste tavadega tegelemisel kasutada muu hulgas ulatuslikke töötingimuste sihipäraseid kontrolle.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega rõhutatakse, et igaühel on õigus saada õigel ajal ja vajadustele vastavat abi, et suurendada tööhõivevõimalusi või väljavaateid töötamaks füüsilisest isikust ettevõtjana, kanda töökoha vahetamisel üle sotsiaalkaitset ja koolitusõigusi, noortel on õigus saada kvaliteetne täiendushariduse, õpipoisiõppe, praktika- või tööpakkumine ning töötutel on õigus saada personaalset, pidevat ja järjepidevat toetust.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Nagu on märgitud nende ühisdeklaratsioonis 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kohustuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma meetmeid liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist,³⁶ kaitstes töötajaid töökohal esinevate terviseriskide eest,³⁷ tagades töötajate lähetamise ajakohastatud eeskirjade kaudu õiglase kohtlemise liidu tööturul³⁸ ning parandades veelgi liidu õigusaktide piiriülest jõustamist.	(4) Nagu on märgitud nende ühisdeklaratsioonis 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kohustuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma meetmeid liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist,³⁶ kaitstes kõiki töötajaid töökohal esinevate terviseriskide eest,³⁷ tagades töötajate lähetamise ajakohastatud eeskirjade kaudu õiglase kohtlemise liidu tööturul³⁸ ning parandades veelgi liidu õigusaktide piiriülest jõustamist.
_________________	_________________
³⁶ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (COM(2016) 815 final).	³⁶ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (COM(2016) 815 final).
³⁷Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2017) 11 final).	³⁷Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2017) 11 final).
³⁸Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (COM(2016) 128 final).	³⁸Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (COM(2016) 128 final).
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.	(5) Et lihtsustada piiriülest tööjõu liikuvust, tugevdada sotsiaalset õiglust ja usaldust ühtse turu vastu ning tagada liikuvatele kodanikele võrdne juurdepääs tööhõivele ja sotsiaalkindlustusele ning parandada töötajate õiguste kaitset ja aidata lahendada töötuse probleem proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööhõive, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.	(6) Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised, peaks tal olema võimalik neist tõhusal viisil ja viivitamata teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Deklareerimata tööl on sageli piiriülene mõõde ja sellel võivad olla rasked tagajärjed asjassepuutuvatele töötajatele. Deklareerimata tööd ja sellega kaasnevat töötaja põhiõiguste eiramist esineb eriti palju teatavate haavatavate elanikkonnarühmade, näiteks kolmandate riikide kodanike puhul. Amet peaks haldama ja edasi arendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2016/344 alusel loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendavat Euroopa platvormi ning veelgi tugevdama liidu tasandi koostööd selles valdkonnas.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011,³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL⁴⁰ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589⁴¹ reguleeritava töötajate vaba liikumise hõlbustamisele. Ta peaks võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ⁴² ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL⁴³ reguleeritavat töötajate lähetamist, toetades sealhulgas selliste sätete jõustamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004,⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009,⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/2010⁴⁶ ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/71⁴⁷ ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/72⁴⁸ reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.	(7) Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011,³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL⁴⁰ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589⁴¹ reguleeritava töötajate vaba liikumise hõlbustamisele. Ta peaks võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ⁴² ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL⁴³ reguleeritavat töötajate lähetamist, toetades sealhulgas selliste sätete jõustamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004,⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009,⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/2010⁴⁶ ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/71⁴⁷ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/72⁴⁸ reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide tõhusale koordineerimisele.
_________________	_________________
³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).	³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).
⁴⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).	⁴⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).
⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).	⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).
⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).	⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).	⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).	⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).
⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).	⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).
⁴⁶Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).	⁴⁶Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).
⁴⁷ Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).	⁴⁷ Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).
⁴⁸Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).	⁴⁸Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Ameti tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, tööotsijad ja majanduslikult mitteaktiivsed isikud; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu lähetatud töötajad, ELi sinise kaardi omanikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed.	(9) Ameti tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema nii liidu kui ka kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, tööotsijad ja majanduslikult mitteaktiivsed isikud piiriülese liikuvuse olukorras ELis.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Aluslepingutes ette nähtud eesmärgil rajada järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala on vastu võetud liidu õigusaktid, millega reguleeritakse teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kolmandate riikide kodanike, nagu ELi sinise kaardi omanike nõukogu direktiivi 2009/50/EÜ kohase^{1 a}, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/66/EL kohase^1 b või pikaajaliste elanike nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ kohase^1 c, samuti nende pereliikmete liikmesriikide territooriumile sisenemise, seal elamise või töötamise tingimusi ning nähakse ette ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavad karistused ja meetmed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/52/EÜ^1 d. Ameti tegevusvaldkondadesse tuleks lisada selliste õigusaktide kohaldamise piiriülesed aspektid.
	__________________
	^{1 a} Nõukogu 25. mai 2009. aasta direktiiv 2009/50/EÜ kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 155, 18.6.2009, lk 17).
	^{1 b} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.5.2014, lk 1).
	^{1 c} Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44).
	^{1 d} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24).
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või organisatsioonidele uusi õigusi ja kohustusi, kuna ameti tegevus peaks neid hõlmama sellises ulatuses, nagu need on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas.	(10) Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või organisatsioonidele uusi õigusi ja kohustusi, kuna ameti tegevus peaks neid hõlmama sellises ulatuses, nagu need on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas. Samal ajal peaks selle eesmärk olema järgida ja rakendada olemasolevaid õigusi ja kohustusi kooskõlas ELi õiguse ja rahvusvaheliste tööstandarditega.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Pidades silmas liidu õiguse õiglast, lihtsat ja tõhusat kohaldamist, peaks amet toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Ametis töötavad riikide kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Amet peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI) ja siseturu infosüsteem (IMI), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja riikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele.	(13) Pidades silmas liidu õiguse õiglast, lihtsat ja tõhusat kohaldamist, peaks amet toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Ametis töötavad riikide kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Amet peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI) ja siseturu infosüsteem (IMI), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja riikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele. Andmete, eeskätt sotsiaalkindlustusandmete vahetamisel tuleks arvesse võtta küberkuritegevuse ja turvalisusega seotud aspekte ning see valdkond tuleks rangelt reguleerida.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.	(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega tööhõivealaste rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi ja sotsiaalpartnereid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.	(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega, järgides seejuures andmekaitse eeskirju ja võttes arvesse küberturvalisusega seotud riske. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad⁶⁰ ja mille olulisust tunnustab Euroopa Kohus⁶¹. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lahendamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.	(17) Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale demokraatlikule dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad⁶⁰ ja mille olulisust tunnustab Euroopa Kohus⁶¹. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lahendamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.
_________________	_________________
⁶⁰ Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).	⁶⁰ Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).
⁶¹ Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44-45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28-29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39-41; kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.	⁶¹ Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44-45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28-29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39-41; kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.	(21) Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid, sotsiaalpartnerid, Euroopa Parlament ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Amet peaks ameti pädevusse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid olema liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajad. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.	(23) Amet peaks ameti pädevusse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid olema liidu tasandi sotsiaalpartnerite, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Käesoleva määrusega seotud isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679⁶⁴ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001,⁶⁵ olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. See hõlmab asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete võtmist, et täita kõnealustes määrustes sätestatud kohustusi, eelkõige neid, mis on seotud andmete töötlemise seaduslikkuse ja turvalisusega, teavitamisega ja andmesubjektide õigustega.	(25) Amet peaks käesoleva määrusega seotud mis tahes isikuandmeid töötlema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/... .^{1 a} Mis tahes isikuandmete töötlemine liikmesriikide poolt käesoleva määruse alusel, eeskätt kooskõlastatud või ühiste kontrollide puhul, peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679^{1 b}. Kui isikuandmete töötlemine on vajalik peamiselt süütegude tõkestamise, uurimise, tuvastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise jaoks, eeskätt selliste kriminaalse laadiga rikkumiste avastamisega seotud kooskõlastatud või ühiste kontrollide raames nagu tööalane ärakasutamine või inimestega kaubitsemine, peaks isikuandmete töötlemine toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680^1c. Amet peaks võtma asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et täita kõnealustes määrustes sätestatud kohustusi, eelkõige neid, mis on seotud andmete töötlemise seaduslikkuse ja turvalisusega, teavitamisega ja andmesubjektide õigustega.
_________________	_________________
	^{1 a} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2018. aasta määrus (EÜ) nr 2018/..., mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L ...).
	^{1 b} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
	^{1 c} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89).
⁶⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
⁶⁵Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1), praegu vaadatakse seda läbi dokumendiga COM(2017) 8 final.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).	(30) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF).
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 a) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema organiseeritud kuritegevuse valdkonnas tõhusat koostööd Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust) ning Euroopa Prokuratuuriga juhul, kui organiseeritud kuritegevus on seotud Euroopa Liidu eelarvet kahjustava pettusega. Et võidelda inimkaubanduse vastu, keskendudes seejuures eelkõige tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuvale inimkaubandusele, peaks amet vajaduse korral tegema koostööd ka teiste justiits- ja siseküsimuste valdkonnas tegutsevate liidu ametitega (Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL)) ja inimkaubandusevastase võitluse koordinaatoriga.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Kuna käesoleva määruse eesmärke, mis on seotud töötajate ja teenuste vaba liikumise toetamise ning siseturu õigluse tugevdamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid need võivad piiriülese laadi ja liikmesriikidevahelise tihedama koostöö vajaduse tõttu olla paremini saavutatavad pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(36) Kuna käesoleva määruse eesmärke, mis on seotud töötajate ja teenuste vaba liikumise toetamise ning siseturu sotsiaalse õigluse tugevdamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid need võivad piiriülese laadi ja liikmesriikidevahelise tihedama koostöö vajaduse tõttu olla paremini saavutatavad pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Käesolevas määruses võetakse arvesse põhiõiguseid ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6,	(37) Käesolevas määruses võetakse arvesse põhiõiguseid ning järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, millele viidatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6. Samuti arvestatakse selles Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid,
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) lihtsustab siseturul liikumisvabaduse, tööhõivele juurdepääsu ja sotsiaalkindlustuse kättesaadavusega seotud takistuste tuvastamist;
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) koordineerib meetmeid, et soodustada vaba liikumist, edendada kogu liitu hõlmavat õiglase konkurentsiga tööturgu ja õiglasi töötingimusi ning piisavat sotsiaalkaitset kõigile töötajatele ja nende pereliikmetele.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;	(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele, sotsiaalpartneritele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;
Selgitus
Article 5 of Directive 2014/54/EU of the European Parliament and of the Council of 16 April 2014 on measures facilitating the exercise of rights conferred on workers in the context of freedom of movement for workers, provides that “Member States shall promote dialogue with the social partners and with relevant non-governmental organisations which have, in accordance with national law or practice, a legitimate interest in contributing to the fight against unjustified restrictions and obstacles to the right to free movement, and discrimination on grounds of nationality, of Union workers and members of their family with a view to promoting the principle of equal treatment.”. See also Recital 23 of the same directive.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) teeb artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse tööjõu piiriülest liikuvust käsitlevatel teemadel;	(d) teeb artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse tööjõu piiriülest liikuvust ning töötajate ja teenuste vaba liikumisega seotud takistusi käsitlevatel teemadel;
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) toetab liikmesriike sihipäraste kontrollide tegemise suutlikkuse suurendamisel, et tuvastada tõsised tööalased ärakasutamise tavad ning kohaldada nende eest karistusi;
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet parandab üksikisikutele ja tööandjatele pakutava teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu liidus kooskõlas määrusega (EL) 589/2016 EURESe kohta ja määrusega [ühtne digivärav – COM(2017) 256]. Selleks teeb amet järgmist:	Amet parandab üksikisikutele, sotsiaalpartneritele ja tööandjatele pakutava teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu liidus kooskõlas määrusega (EL) 589/2016 EURESe kohta ja määrusega [ühtne digivärav – COM(2017) 256]. Selleks teeb amet järgmist:
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;	(c) annab üksikisikutele, sotsiaalpartneritele ja tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate, ELi sinise kaardi omanike, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate, pikaajaliste elanike ja selliste töötajate pereliikmete suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) registreerib töötajate ja tööandjate kaebused väidetavate rikkumiste kohta töötajate vaba liikumise õiguse, asutamisvabaduse ja siseturul teenuste osutamise vabaduse vallas ning esitab nende probleemide lahendamiseks ettepanekuid liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile;
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) toetab liikmesriike direktiivi 2014/54/EL artiklis 6 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabe levitamist ja sellele juurdepääsu ning direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate lähetamist käsitlevate kohustuste täitmisel;	(d) toetab liikmesriike direktiivi 2014/54/EL artiklis 6 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabe levitamist ja sellele juurdepääsu ning direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate lähetamist käsitlevate kohustuste ning seaduslikku rännet käsitlevate asjakohaste liidu õigusaktide sätete täitmisel;
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) toetab liikmesriike piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste vabatahtliku pakkumise ühtlustamisel, võttes samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevusi.	(f) toetab liikmesriike üksikisikutele, sotsiaalpartneritele ja tööandjatele antava piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste vabatahtliku pakkumise ühtlustamisel, võttes samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevusi ja põhiõigusi.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet osutab üksikisikutele ja tööandjatele teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:	1. Ilma et amet dubleeriks juba kehtivaid mehhanisme, osutab ta vajaduse korral teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet haldab EURESe Euroopa koordinatsiooniametit ja tagab, et see täidab oma ülesandeid kooskõlas määruse (EL) 2016/589 artikliga 8, välja arvatud EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tehniline toimimine ja arendamine, mida haldab jätkuvalt komisjon. Amet tagab tegevdirektori vastutusel, nagu on sätestatud artikli 23 lõike 4 punktis k, et kõnealune tegevus vastab täielikult kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktide nõuetele, sealhulgas nõudele nimetada artikli 37 kohaselt ametisse andmekaitseametnik.	2. Amet haldab EURESe Euroopa koordinatsiooniametit ja tagab, et see täidab oma ülesandeid kooskõlas määruse (EL) 2016/589 artikliga 8, välja arvatud EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tehniline toimimine ja arendamine, mida haldab jätkuvalt komisjon. Ametit ja komisjoni käsitletakse määruse (EL) 2018/... artikli 28 alusel kaasvastutavate töötlejatena. Nad tagavad, et kõnealune tegevus vastab täielikult kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktide nõuetele, sealhulgas nõudele nimetada artikli 37 kohaselt ametisse andmekaitseametnik.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud ameti pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides.	Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud ameti pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides, järgides samas täies ulatuses isikuandmete kaitset ja põhiõigusi.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet toetab sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust, lahendades sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud finantsküsimusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 74 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitega 65, 67 ja 69.	2. Amet toetab sotsiaalkindlustussüsteemide tõhusa koordineerimise halduskomisjoni tegevust, lahendades sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud finantsküsimusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 74 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitega 65, 67 ja 69.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi.	3. Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi, järgides seejuures täielikult liidu andmekaitsealaseid õigusakte.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning uurib liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide kasutamise võimalust, et hõlbustada pettuste avastamist, ning esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.	4. Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning uurib liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide kasutamise võimalust, et hõlbustada pettuste avastamist, ning esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet hindab riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.	1. Amet hindab riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised arengusuundumused, töötajate ja teenuste vaba liikumise takistused, diskrimineerimine tööhõivele juurdepääsul ning muud korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Mis tahes riskide hindamiseks ja analüüside tegemiseks töödeldavad andmed peavad olema täiesti anonüümsed. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui ametile esitatakse vahendamisjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on anonüümsed ning et amet ei töötleks vahendusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.	3. Kui ametile esitatakse vahendamisjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on anonüümsed, nii et andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Amet ei töötle ühelgi juhul vahendusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid. Selliseid andmeid säilitatakse üksnes seni, kuni see on töötlemise eesmärgi täitmiseks vajalik.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.	Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega, eelkõige asutustega, mis on loodud tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, ning asutustega, mis tegutsevad organiseeritud kuritegevuse ja inimestega kaubitsemise ja tõsise tööalase ärakasutamise vastu võitlemise valdkondades;
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet kooskõlastab, arendab ja kohaldab koostalitusvõime raamistikke, et tagada teabevahetus nii liikmesriikide vahel kui ka ametiga. Sellised koostalitusvõime raamistikud põhinevad Euroopa koostalitlusvõime raamistikul⁷⁰ ja Euroopa koostöövõime etalonarhitektuuril (EIRA), millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2015/2240⁷¹, ning mida nendega ka toetatakse.	Amet kooskõlastab, arendab ja kohaldab koostalitusvõime raamistikke, et tagada teabevahetus nii liikmesriikide vahel kui ka ametiga. Sellised koostalitusvõime raamistikud põhinevad Euroopa koostalitlusvõime raamistikul⁷⁰ ja Euroopa koostöövõime etalonarhitektuuril (EIRA), millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses (EL) 2015/2240⁷¹, ning mida nendega ka toetatakse. Nendes järgitakse ELi andmekaitse eeskirju, eeskätt eesmärgikohasuse põhimõtet ja juurdepääsu piiranguid.
_________________	_________________
⁷⁰ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia – COM(2017) 134 final.	⁷⁰ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa koostalitlusvõime raamistik. Rakendusstrateegia – COM(2017) 134 final.
⁷¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA² programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend (ELT L 318, 4.12.2015, lk 1).	⁷¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2240, millega luuakse Euroopa haldusasutuste, ettevõtete ja kodanike jaoks koostalitlusvõime alaste lahenduste ja ühiste raamistike programm (ISA² programm) kui avaliku sektori ajakohastamise vahend (ELT L 318, 4.12.2015, lk 1).
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse kaudu leitud välisekspertidest; samuti võib amet luua vahendajate koja, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13, ning spetsiaalse rühma, mis tegeleks finantsküsimustega seoses määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2.	Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni, sotsiaalpartnerite, asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest või valikumenetluse kaudu leitud välisekspertidest; samuti võib amet luua vahendajate koja, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13, ning spetsiaalse rühma, mis tegeleks finantsküsimustega seoses määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmeriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades, võttes arvesse vajalikke juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.	Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmesriik lähtuvalt nende pädevustest ja teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades, võttes arvesse vajalikke kogemusi ning juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades liidu õigust kohaldatavate kolmandate riikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.	5. Käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades liidu õigust kohaldatavate kolmandate riikide esindajad ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ja Euroopa Parlamendi esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 4 – punkt k
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(k) haldusnõukogu kehtestatud meetmete rakendamine, et järgida määrusega (EÜ) nr 45/2001 kehtestatud kohustusi andmekaitse valdkonnas.	(k) haldusnõukogu kehtestatud sise-eeskirjad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.
Selgitus
Mõisted on pärit uuest määrusest üksikisikute kaitse kohta (isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001), eelkõige selle artikli 25 lõikest 5 ja põhjendusest 18 a.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Sidusrühmade kogu koosneb kuuest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ning kahest komisjoni esindajast.	4. Sidusrühmade kogu koosneb kaheksast liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, neljast asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajast, ühest Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni esindajast ning kahest komisjoni esindajast.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 37 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Ameti poolt töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 2018/... .
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL) nr 883/2013, ühineb amet kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.	1. Selleks et võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, kohaldatakse määrust (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määrust (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel. Sellel eesmärgil ühineb amet kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.	4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles selge sõnaga volitatakse Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selleks võib amet komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutustega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.	Selleks võib amet komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutustega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi ning see ei hõlma isikuandmete vahetamise võimalust.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Tööjõuameti loomine
Viited	COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	EMPL 16.4.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	LIBE 16.4.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Emilian Pavel 20.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	9.7.2018	30.8.2018	10.10.2018
Vastuvõtmise kuupäev	10.10.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	39 7 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Asim Ademov, Martina Anderson, Heinz K. Becker, Monika Beňová, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Frank Engel, Laura Ferrara, Romeo Franz, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Claude Moraes, József Nagy, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Soraya Post, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Sergei Stanishev, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Kostas Chrysogonos, Carlos Coelho, Gérard Deprez, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Marek Jurek, Jean Lambert, Innocenzo Leontini, Angelika Mlinar, Barbara Spinelli, Daniele Viotti, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	John Stuart Agnew, Jude Kirton-Darling

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

39	+
ALDE	Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Sophia in 't Veld, Angelika Mlinar
GUE/NGL	Malin Björk, Kostas Chrysogonos, Barbara Spinelli
PPE	Asim Ademov, Michał Boni, Carlos Coelho, Frank Engel, Brice Hortefeux, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Barbara Kudrycka, Innocenzo Leontini, József Nagy, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský
S&D	Monika Beňová, Caterina Chinnici, Sylvie Guillaume, Jude Kirton-Darling, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Soraya Post, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Daniele Viotti, Josef Weidenholzer
VERTS/ALE	Romeo Franz, Jean Lambert, Bodil Valero

7	–
ECR	Daniel Dalton, Marek Jurek, Monica Macovei, Branislav Škripek, Kristina Winberg
EFDD	John Stuart Agnew
ENF	Auke Zijlstra

4	0
EFDD	Laura Ferrara
GUE/NGL	Martina Anderson
PPE	Heinz K. Becker, Monika Hohlmeier

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (3.10.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet
(COM(2018)0131 – C8‑0118/2018 – 2018/0064(COD))

Arvamuse koostaja: Jordi Solé

LÜHISELGITUS

Euroopa Tööjõuametil hakkab olema tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas oluline roll. Kuna ebaproportsionaalselt palju naisi teeb tihti vastu tahtmist ebakindlat tööd, on oluline võtta meetmeid soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks ka selles valdkonnas.

Käesoleva arvamuse eesmärk on soolise aspekti arvestamine Euroopa Tööjõuameti pädevusvaldkonnas. Esimene eesmärk on soolise aspekti arvestamine poliitikatsüklis. Ettepanekud hõlmavad soolise mõju hindamise läbiviimist ja konkreetsete näitajate lisamist iga-aastastesse ja mitmeaastastesse programmidesse, sooteadliku eelarvestamise rakendamist, soolise mõõtme lisamist järelevalvesse ja aruandlusse, sooliselt eristatud andmete kogumist ja kooskõlastamist Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE).

Teiseks keskendutakse arvamuses Euroopa Tööjõuameti ülesannetele. Kuna Euroopa Tööjõuametil on pädevus hõlbustada juurdepääsu teabele, peaks ta andma konkreetset teavet ELi poliitikameetmete kohta, mille eesmärk on suurendada soolist võrdõiguslikkust tööpoliitika valdkonnas, ning kuna tal on ülesanne jagada parimaid tavasid ja tuvastada võimalikke puudusi, peaks ta ka tegema analüüsi sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, lisades sellesse eraldi peatüki soolise võrdõiguslikkuse kohta.

Oluline on ka see, et Euroopa Tööjõuamet tagaks omaenda struktuuris sooliselt tasakaalustatud koosseisu ja naiste õigustega tegelevate organisatsioonide esindatuse sidusrühmade hulgas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööhõive, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.	(6) Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö, ebakindla töö, samuti sunniviisilise töö ja ekspluateerimise, varifirmade, petturettevõtjate, fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate ning selliste ettevõtjate tegevuse tõkestamisel, kes teevad koostööd inimkaubanduse ja orjatööga seotud võrgustikega, millest naissoost töötajad on eriti ohustatud. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööhõive, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011,³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL⁴⁰ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589⁴¹ reguleeritava töötajate vaba liikumise hõlbustamisele. Ta peaks võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ⁴² ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL⁴³ reguleeritavat töötajate lähetamist, toetades sealhulgas selliste sätete jõustamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004,⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009,⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/2010⁴⁶ ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/71⁴⁷ ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/72⁴⁸ reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.	(7) Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011,³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL⁴⁰ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589⁴¹ reguleeritava töötajate vaba liikumise hõlbustamisele. Ta peaks võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ⁴² ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL⁴³ reguleeritavat töötajate lähetamist, toetades sealhulgas selliste sätete jõustamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004⁴⁴, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009⁴⁵, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/2010⁴⁶ ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/71⁴⁷ ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/72⁴⁸ reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele. Amet peaks aitama ka võidelda inimkaubandusega nii seksuaalse ekspluateerimise, tööalase ekspluateerimise, elundite saamise kui ka koduorjuse eesmärgil ning kaitsma töötajaid sunniviisilise töö eest Euroopas. Kuna inimkaubandus on keerukas rahvusvaheline nähtus, millega saab tulemuslikult võidelda ainult siis, kui ELi institutsioonid ja liikmesriigid koordineerivad koostööd, et hoida ära meelepärase kohtualluvuse valimist kuritegelike rühmituste ja isikute poolt, keskendudes seejuures võimalike ja tegelike ohvrite tuvastamisele ja kaitsmisele, võttes arvesse integreeritud valdkonnaülesest aspekti. Seepärast võib ametil olla oluline roll inimkaubanduse vastu võitlemisel, algatades ja/või hõlbustades kontrolle ja piiriüleseid inspekteerimisi ning võttes tööinspektsioonides arvesse soolise võrdõiguslikkuse aspekti, mis kõik siiski ei asendata siseriiklikke kontrolle ega siseriiklikke täitemeetmeid.
_________________	_________________
³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).	³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).
⁴⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).	⁴⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).
⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).	⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).
⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).	⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).
⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).	⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).
⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).	⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).
⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).	⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).
⁴⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).	⁴⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).
⁴⁷ Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).	⁴⁷ Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).
⁴⁸ Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).	⁴⁸ Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).
Selgitus
The Authority could and should contribute to the fight against human trafficking. According to Article 2 of Directive 2011/36/EU trafficking in human beings is defined as the recruitment, transportation, transfer, harbouring or reception of persons, including the exchange or transfer of control over those persons, by means of the threat or use of force or other forms of coercion, of abduction, of fraud, of deception, of the abuse of power or of a position of vulnerability or of the giving or receiving of payments or benefits to achieve the consent of a person having control over another person, for the purpose of exploitation; whereas exploitation includes, as a minimum, the exploitation of the prostitution of others or other forms of sexual exploitation, forced labour or services, including begging, slavery or practices similar to slavery, servitude, or the exploitation of criminal activities, or the removal of organs. Victims of trafficking are found in different legal and illegal activities, among others including, but not limited to, agriculture, food processing, the sex industry, domestic work, manufacturing, care, cleaning, other industries (particularly the service industries). The majority of identified human trafficking victims are from an EU country. According to the "First Commission Report on the progress made in the fight against Trafficking in human beings (2016)" two out of three (67%) registered victims in EU were trafficked for sexual exploitation; 21% for other types of forced labour.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,⁵⁴ Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,⁵⁵ piirikeskusega⁵⁶ ja SOLVITiga,⁵⁷ samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL⁵⁸ alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Amet peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga,⁵⁹ eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Amet peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.	(12) Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga⁵⁴, Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga⁵⁵, Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC), piirikeskusega⁵⁶ ja SOLVITiga⁵⁷, samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL⁵⁸ alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Amet peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga,⁵⁹ eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Amet peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.
_________________	_________________
⁵⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).	⁵⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).
⁵⁵ Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/	⁵⁵ Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/
⁵⁶ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.	⁵⁶ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.
⁵⁷ Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).	⁵⁷ Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).
⁵⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).	⁵⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).
⁵⁹ COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.	⁵⁹ COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.	(14) Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste sooteadlike kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.	(15) Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist, võttes seejuures alati arvesse soolist aspekti ja kasutades sooga seotud näitajaid. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ning piiriüleste ja sooliste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Selleks et tugevdada riikide ametiasutuste suutlikkust ja parandada liidu õiguse kohaldamise järjepidevust, peaks amet oma pädevus piires andma riikide asutustele operatiivabi, sealhulgas töötama välja praktilised suunised, koostama koolitus- ja vastastikuse õppe programmid, edendama vastastikuse abi projekte, võimaldama näiteks direktiivi 2014/67/EL artiklis 8 osutatud personalivahetust ning toetama liikmesriike selliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, mille käigus teavitatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende õigustest ja kohustustest. Amet peaks edendama heade tavade vahetamist, levitamist ja kasutuselevõttu.	(16) Selleks et tugevdada riikide ametiasutuste suutlikkust ja parandada liidu õiguse kohaldamise järjepidevust, peaks amet oma pädevus piires andma riikide asutustele operatiivabi, sealhulgas töötama välja praktilised suunised, koostama koolitus- ja vastastikuse õppe programmid, edendama vastastikuse abi projekte, lisama soolise võrdõiguslikkuse küsimused uute ja juba töötavate inspektorite koolitusse, võimaldama näiteks direktiivi 2014/67/EL artiklis 8 osutatud personalivahetust ning toetama liikmesriike selliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, mille käigus teavitatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende õigustest ja kohustustest. Amet peaks edendama heade tavade vahetamist, levitamist ja kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).	(30) Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF) ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 a) Õiglase liikuvuse eesmärk tähendab põhimõtteliselt soolise võrdõiguslikkuse ning meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamise põhimõtte järgimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikega 3, mis võimaldab liidul võtta vastu õigusakte, et tagada võrdsed võimalused ning võrdne kohtlemine tööhõive ja töötingimuste küsimustes.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 b) Kuigi sooline võrdõiguslikkus on liikuvate ja piiriüleste töötajate puhul ELi tasandil väljakujunenud põhimõte, on liikmesriikides väga palju erinevusi ja ebavõrdsust, mistõttu on naissoost töötajad üha enam ohustatud süvenevast palga- ja pensionilõhest ning neil on oht kaotada oma õigused üleviimise, lähetamise või piiriülese töötamise korral.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(35 a) Soolise võrdõiguslikkuse austamist ning naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse kaotamise eesmärki rõhutatakse ELi toimimise lepingus, eelkõige selle artikli 157 lõikes 3, milles sätestatakse, et liit võtab vastu õigusakte, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes, ning ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikes 4 lubatakse liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutseda oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) hõlbustab üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele;	(a) hõlbustab üksikisikute ja tööandjate ning neid esindavate organisatsioonide juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele, sealhulgas pensioniõigused ning rasedus- ja sünnitus-, isa-, vanema- ja hoolduspuhkus;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks;	(b) toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste sooteadlike kontrollide hõlbustamiseks;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;	(a) võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele ning neid esindavatele organisatsioonidele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste, kohustuste ja palkade ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist;	(c) koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste sooteadlike kontrollide tegemist;
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) teeb artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse tööjõu piiriülest liikuvust käsitlevatel teemadel;	(d) algatab artikli 11 kohaselt analüüse ja teeb riskianalüüse ning kasutab täielikult ära olemasolevaid või tellitavaid uusi uuringuid, samuti kasutab teiste asjaomaste ELi asutuste, eelkõige EIGE ja Eurofoundi kogutud sooga seotud näitajaid tööjõu piiriülest liikuvust käsitlevatel teemadel;
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) toetab liikmesriike inimkaubanduse tõkestamisel Euroopas.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;	(a) annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras, sealhulgas teavet pensioniõiguste ning rasedus- ja sünnitus-, isa-, vanema- ja hoolduspuhkuse kohta;
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendab võimalusi inimeste liikuvuse toetamiseks, sealhulgas andes nõu õppe- ja keelekoolitusvõimaluste kohta;	(b) edendab võrdseid võimalusi inimeste ja perekondade liikuvuse toetamiseks, sealhulgas andes nõu õppe- ja keelekoolitusvõimaluste kohta;
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet osutab üksikisikutele ja tööandjatele teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:	1. Amet osutab üksikisikutele ja tööandjatele ning neid esindavatele organisatsioonidele teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus, järgides täiel määral aluslepingutes ja ELi põhiõiguste hartas sätestatud ning Euroopa sotsiaalõiguste sambas kodifitseeritud õigusi, sotsiaalpartnerite autonoomiat ja riiklikke kollektiivläbirääkimiste süsteeme. Selleks teeb amet järgmist:
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) edendab üksikisikute piiriülest liikuvust toetavate algatuste, sealhulgas sihtotstarbeliste liikuvuskavade väljatöötamist;	(a) edendab üksikisikute piiriülest liikuvust toetavate algatuste, sealhulgas sihtotstarbeliste liikuvuskavade ja sooteadlike strateegiate väljatöötamist;
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) teeb koostööd muude liidu algatuste ja võrgustikega, nagu Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja piirikeskus, eelkõige selleks, et teha kindlaks ja ületada tööjõu liikuvuse piiriülesed takistused;	(c) teeb koostööd muude liidu algatuste ja võrgustikega, nagu Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) ja piirikeskus ning Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), eelkõige selleks, et teha kindlaks ja ületada tööjõu liikuvuse piiriülesed takistused;
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Amet haldab EURESe Euroopa koordinatsiooniametit ja tagab, et see täidab oma ülesandeid kooskõlas määruse (EL) 2016/589 artikliga 8, välja arvatud EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tehniline toimimine ja arendamine, mida haldab jätkuvalt komisjon. Amet tagab tegevdirektori vastutusel, nagu on sätestatud artikli 23 lõike 4 punktis k, et kõnealune tegevus vastab täielikult kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktide nõuetele, sealhulgas nõudele nimetada artikli 37 kohaselt ametisse andmekaitseametnik.	2. Amet haldab EURESe Euroopa koordinatsiooniametit ja tagab, et see täidab oma ülesandeid kooskõlas määruse (EL) 2016/589 artikliga 8, välja arvatud EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tehniline toimimine ja arendamine, mida haldab jätkuvalt komisjon. Amet tagab tegevdirektori vastutusel, nagu on sätestatud artikli 23 lõike 4 punktis k, et kõnealune tegevus vastab täielikult kohaldatavate andmekaitsealaste ja juurdepääsu käsitlevate õigusaktide nõuetele, sealhulgas nõudele nimetada artikli 37 kohaselt ametisse andmekaitseametnik.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) edendab ja jagab parimaid tavasid;	(c) edendab ja jagab parimaid tavasid liidu õiguse rakendamise kohta, sealhulgas sellistes valdkondades nagu töö- ja eraelu tasakaal, soolise palgalõhe ja pensionilõhe kaotamine ning maksimaalne tööaeg;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine	Kooskõlastatud kontrollide ja sooteadlike ühiskontrollide koordineerimine
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli.	1. Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise sooteadliku kontrolli, eelkõige juhtudel, kui amet saab teavitusi eraisikutelt või eraisikute rühmadelt või neid esindavatelt organisatsioonidelt, milles teatatakse neid puudutavatest liidu õiguse tõsistest rikkumistest seoses töötajate piiriülese liikuvusega.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.	2. Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises sooteadlikus kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kooskõlastatud või ühise kontrolli korraldamiseks on vaja kõigi osalevate liikmesriikide eelnevat nõusolekut, mis esitatakse riiklike kontaktametnike kaudu. Juhul kui üks või mitu liikmesriiki keelduvad kooskõlastatud või ühises kontrollis osalemast, võivad teised riiklikud asutused vajaduse korral teostada kavandatud kooskõlastatud või ühise kontrolli ainult osalevates liikmesriikides. Liikmesriigid, kes keeldusid kontrollis osalemast, hoiavad teabe kavandatava kontrolli kohta konfidentsiaalsena.	3. Kooskõlastatud või ühise sooteadliku kontrolli korraldamiseks on vaja kõigi osalevate liikmesriikide eelnevat nõusolekut, mis esitatakse riiklike kontaktametnike kaudu. Juhul kui üks või mitu liikmesriiki keelduvad kooskõlastatud või ühises kontrollis osalemast, võivad teised riiklikud asutused vajaduse korral teostada kavandatud kooskõlastatud või ühise kontrolli ainult osalevates liikmesriikides. Liikmesriigid, kes keeldusid kontrollis osalemast, hoiavad teabe kavandatava kontrolli kohta konfidentsiaalsena.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu.	1. Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“), milles võetakse arvesse soolist aspekti, on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping sisaldab sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kooskõlastatud või ühist kontrolli tegevad riiklikud asutused esitavad ametile aruande vastavate liikmesriikide tulemuste ning kooskõlastatud või ühise kontrolli üldise toimumise kohta.	5. Kooskõlastatud või ühist kontrolli tegevad riiklikud asutused esitavad ametile aruande vastavate liikmesriikide tulemuste ning kooskõlastatud või ühise kontrolli üldise toimumise kohta koos nende kontrollide käigus kogutud sooliselt eristatud andmetega.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.	6. Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne, mis on soolist aspekti arvestav ja sisaldab eraldi peatükki soolise võrdõiguslikke kohta, lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks Euroopa Tööjõuameti veebisaidil.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Amet hindab riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.	1. Amet hindab riske ja teeb analüüse, võttes arvesse sooga seotud näitajaid, seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi. Sellised analüüsid ja uuringud peavad võtma arvesse soolist aspekti ja sisaldama eraldi peatükki soolise võrdõiguslikkuse kohta.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Amet teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.	3. Amet esitab oma hindamise tulemuste kohta komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele korrapäraselt aruande ning ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Aruandes võetakse arvesse soolist aspekti ja see sisaldab eraldi peatükki soolise võrdõiguslikkuse kohta.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Amet kogub liidu õiguse valdkondades oma pädevuse piires liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi andmeid. Seda tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 16. Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja jagab vajaduse korral oma andmekogumisel saadud tulemusi.	4. Amet kogub liidu õiguse valdkondades oma pädevuse piires liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi, sooliselt eristatud andmeid. Seda tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 16. Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE) ning jagab vajaduse korral oma andmekogumisel saadud tulemusi.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise analüüs
	Amet hindab riske ja analüüsib sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülest koordineerimist, et teha kindlaks võimalikud lüngad ja parandamist vajavad valdkonnad. Need analüüsid peavad sisaldama soolise võrdõiguslikkuse kohta eraldi peatükki.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näited asjaomaste riiklike ametiasutuste vahelisest koostööst;	(c) edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näited asjaomaste riiklike ametiasutuste vahelisest koostööst, samuti töö ja eraelu tasakaalustamisest ning soolise palga- ja pensionilõhe kaotamise meetmetest;
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vaidlusega seotud asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt artikli 17 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse põhjal algatada vahendajate kojas vahendusmenetluse, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad.	2. Vaidlusega seotud asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt artikli 17 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse põhjal algatada vahendajate kojas vahendusmenetluse, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad. Erandkorras, eelkõige juhtudel, kui uuritakse inimkaubanduse vastu võitlemist, orjatöö keelustamist, maksu- ja äripettusi (nt varifirmad) käsitleva ELi ja rahvusvahelise õiguse tõsiseid rikkumisi või aluslepingutest ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenevate põhiõiguste rikkumisi, võib amet algatada vahendusmenetluse isegi siis, kui asjaomaste liikmesriikide vahel ei ole selles suhtes üksmeelt saavutatud.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid ja komisjon püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.	Liikmesriigid ja komisjon püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõik osalised peavad saavutama meeste ja naiste võrdse esindatuse haldusnõukogus.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. EIGE esindajal, Eurofoundi esindajal, Cedefopi esindajal, EU-OSHA esindajal ja Euroopa Koolitusfondi esindajal on õigus osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, et suurendada asutuste tõhusust ja omavahelist koostoimet.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on neli aastat, ja püüab saavutada soolilist tasakaalu. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.	Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete seast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on neli aastat, ning tagab valimistel soolise tasakaalu. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 4 – punkt k a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(k a) soolise aspekti arvestamine ameti kõikides asjaomastes tegevustes, poliitikameetmetes ja programmides;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Sidusrühmade kogu koosneb kuuest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ning kahest komisjoni esindajast.	4. Sidusrühmade kogu koosneb kuuest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ühest naisorganisatsioonide esindajast, ühest deklareerimata töö vastase platvormi esindajast, ühest töötajate lähetamise eksperdikomitee esindajast ning kahest komisjoni esindajast.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Vastavad organisatsioonid nimetavad sidusrühmade kogu liikmed ning haldusnõukogu nimetab nad ametisse. Haldusnõukogu nimetab asendusliikmed ametisse samadel tingimustel nagu liikmed. Asendusliikmed asendavad automaatselt iga liiget, kes puudub või ei saa kogu töös osaleda. Võimaluste piires järgitakse asjakohast soolist võrdõiguslikkust ja VKEde piisavat esindatust.	5. Vastavad organisatsioonid nimetavad sidusrühmade kogu liikmed ning haldusnõukogu nimetab nad ametisse. Haldusnõukogu nimetab asendusliikmed ametisse samadel tingimustel nagu liikmed. Asendusliikmed asendavad automaatselt iga liiget, kes puudub või ei saa kogu töös osaleda. Tagatakse asjakohane sooline tasakaal ja VKEde piisav esindatus.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 4 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Strateegiline programmitöö põhineb ka soolise mõju hindamistel ja sooga seotud näitajatel.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 a. Eelarve koostatakse sooteadliku eelarvestamise põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.	2. Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust. Kandidaatide nimekiri peab olema sooliselt tasakaalustatud.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 32 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui eelvaliku läbinud kandidaatidel on ametikoha jaoks võrdsed pädevused ja oskused, eelistatakse naiskandidaati.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 51 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule, sealhulgas tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutuste suurema koostoime ja ühtlustamise kaudu.	1. Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 51 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule, sealhulgas tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutuste suurema koostoime ja ühtlustamise kaudu. Hinnangus võetakse arvesse soolist aspekti ja see sisaldab peatükki soolise võrdõiguslikkuse kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Tööjõuameti loomine
Viited	COM(2018)0131 – C8-0118/2018 – 2018/0064(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	EMPL 16.4.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	FEMM 16.4.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Jordi Solé 8.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	9.7.2018
Vastuvõtmise kuupäev	27.9.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	13 3 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniela Aiuto, Beatriz Becerra Basterrechea, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, André Elissen, Iratxe García Pérez, Mary Honeyball, Angelika Mlinar, Maria Noichl, Marijana Petir, Pina Picierno, Ernest Urtasun, Jadwiga Wiśniewska, Michaela Šojdrová
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Stefan Eck, José Inácio Faria, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Jordi Solé
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Marek Plura, Damiano Zoffoli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

13	+
EFDD	Daniela Aiuto
GUE/NGL	Malin Björk, Stefan Eck, Kostadinka Kuneva
PPE	Jérôme Lavrilleux
S&D	Vilija Blinkevičiūtė, Iratxe García Pérez, Mary Honeyball, Maria Noichl, Pina Picierno, Damiano Zoffoli
VERTS/ALE	Jordi Solé, Ernest Urtasun

3	–
ENF	André Elissen