Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk töötada väga konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.

(2)  ELilepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk luua kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, edendada sotsiaalset õiglust ja sotsiaalkaitset, võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendada soolist võrdõiguslikkust, põlvkondadevahelist solidaarsust ja lapse õiguste kaitset, samuti suurendada liikmesriikidevahelist solidaarsust ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a)  Euroopa Kontrollikoda lisas oma eriaruandele nr 6/2018 „Töötajate vaba liikumine – põhivabadus on tagatud, kuid töötajate liikuvusele tuleks kasuks ELi vahendite parem suunamine“ soovitused komisjonile, et parandada teadlikkust töötajate vaba liikumise kohta teabe andmise ja diskrimineerimisest teatamise vahenditest ning olemasolevat teavet paremini kasutada diskrimineerimise liikide kindlakstegemiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Nagu on märgitud nende ühisdeklaratsioonis 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kohustuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma meetmeid liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist,36 kaitstes töötajaid töökohal esinevate terviseriskide eest,37 tagades töötajate lähetamise ajakohastatud eeskirjade kaudu õiglase kohtlemise liidu tööturul38 ning parandades veelgi liidu õigusaktide piiriülest jõustamist.

(4)  Nagu on märgitud nende ühisdeklaratsioonis 2018.–2019. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, kohustuvad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtma meetmeid liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks, parandades sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist,36 kaitstes kõiki töötajaid töökohal esinevate terviseriskide eest,37 tagades töötajate lähetamise ajakohastatud eeskirjade kaudu õiglase kohtlemise liidu tööturul38 ning parandades veelgi liidu õigusaktide piiriülest jõustamist.

_________________

_________________

36 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (COM(2016) 815 final).

36 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (COM(2016)0815 final).

37 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2017) 11 final).

37 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (COM(2017)0011 final).

38 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (COM(2016) 128 final).

38 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (COM(2016)0128 final).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a)  Endiselt on probleeme liidu õiguse järgimise ning selle tulemusliku ja tõhusa jõustamisega, mis võib ohustada õiglust ja usaldust siseturul. Seepärast on hädavajalik parandada liidu õiguse piiriülest jõustamist tööjõu liikuvuse valdkonnas ning tõkestada kuritarvitusi, et kaitsta liikuvate töötajate õigusi, tagamaks et ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) saaksid konkureerida võrdsetel tingimustel, ja et säilitada kodanike toetus siseturule ja neljale vabadusele, nii et heas usus tegutsevad ettevõtjad ja töötajad saaksid täiel määral oma õigusi teostada ning siseturu võimalusi ära kasutada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

(5)  Loomaks liidu tasandil lisaväärtust, et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Ameti eesmärk peaks olema selgelt määratletud ning ta peaks rõhutatult keskenduma piiratud arvule ülesannetele, nii et olemasolevaid vahendeid saaks võimalikult tõhusalt kasutada valdkondades, kus amet saab anda suurimat lisaväärtust. Selleks peaks amet abistama liikmesriike ja komisjoni küsimustes, mis seonduvad liidu õiguse kohaldamise ja jõustamisega tööjõu liikuvuse valdkonnas seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul, ning selleks parandama teabe kättesaadavust, toetama antud valdkonnas liidu õiguse järgimist ning liikmesriikide vahelist koostööd selle järjepideval, tõhusal ja tulemuslikul kohaldamisel ja jõustamisel, samuti toimima nimetatud õigusega seotud liikmesriikidevahelistes vaidlustes vahendajana ja hõlbustama neile lahenduste leidmist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a)  Siseturu täispotentsiaali ärakasutamiseks on väga tähtis teha üksikisikutele ja tööandjatele, eriti VKEdele kättesaadavamaks teave nende õiguste ja kohustuste kohta tööjõu liikuvuse, teenuste vaba liikumise ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas. Tõhususe ja tulemuslikkusega seotud põhjustel ei peaks sellise usaldusväärse, ajakohase ja kergesti kättesaadava teabe andmine olema mitte ameti kohustus, vaid pigem riigi või piirkonna tasandi pädevuses, kus saab arvesse võtta ka liikmesriikidevahelisi konkreetseid kahepoolseid lepinguid, näiteks rahanduspoliitika koordineerimise valdkonnas. Selleks peaks komisjon uurima võimalust luua piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele ja töötajatele kasutajatoed või ühtsed kontaktpunktid või hõlbustada nende tegevust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööhõive, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.

(6)  Amet peaks tegutsema siseturul töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega seotud tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate lähetamist, väga liikuvaid teenuseid ning sotsiaaltoetuste ja vastavate õiguste kättesaadavust. Lisaks peaks ta tõhustama liikmesriikide koostööd deklareerimata töö tõkestamisel ja olukordades, kus siseturu nõuetekohast toimimist ohustavad muu hulgas varifirmad, petturettevõtjad ja näiliselt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, nagu näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või töötajate jõhker ekspluateerimine, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a)  Deklareerimata tööl on sageli piiriülene mõõde ja sellel võivad olla asjassepuutuvatele töötajatele rasked tagajärjed. Deklareerimata tööd ja sellega kaasnevat töötaja põhiõiguste eiramist esineb eriti palju teatavate kaitsetumate elanikkonnarühmade, näiteks kolmandate riikide kodanike puhul. Amet peaks tegutsema ühiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2016/344 alusel loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormiga ning veelgi tõhustama sellealast koostööd liidu tasandil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 b)  Täites oma ülesandeid igakülgses koostöös liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning ka liikmesriikidega, peaks amet aktiivselt toetama riikide ja liidu tegevust, vältima dubleerimist, edendama koostoimet ja vastastikust täiendavust ning seeläbi saavutama kooskõlastatud tegevuse ja eelarvesäästu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 492/2011,39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/54/EL40 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/58941 reguleeritava töötajate vaba liikumise hõlbustamisele. Ta peaks võimaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 96/71/EÜ42 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/67/EL43 reguleeritavat töötajate lähetamist, toetades sealhulgas selliste sätete jõustamist, mida rakendatakse üldiselt kohaldatavate kollektiivlepingutega liikmesriikide tavade kohaselt. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004,44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009,45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/201046 ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/7147 ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/7248 reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.

(7)  Amet peaks aitama hõlbustada siseturul seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega toimiva tööjõu liikuvuse valdkonnas kehtiva liidu õiguse kohaldamist ja jõustamist ning aitama toetada selliste õigusnormide jõustamist, mida rakendatakse liikmesriikides tavapäraste üldkohaldatavate kollektiivlepingutega. Selleks peaks ta looma ühtse üleeuroopalise veebisaidi, mis annab juurdepääsu kõigile direktiivide 2014/67/EL ja 2014/54/EL põhjal loodud liidu ja liikmesriikide veebisaitidele. Amet peaks aitama kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004,44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 987/2009,45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 1231/201046 ning samuti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1408/7147 ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 574/7248 reguleeritavate sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisele.

__________________

__________________

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT L 141, 27.5.2011, lk 1).

40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).

40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/54/EL meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist (ELT L 128, 30.4.2014, lk 8).

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11).

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, parandus väljaandes ELT L 200, 7.6.2004, lk 1).

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

45 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).

46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1).

47 Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).

47 Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määrus (EÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes (EÜT L 149, 5.7.1971, lk 2).

48 Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).

48 Nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 (sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes) rakendamise kord (EÜT L 74, 27.3.1972, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Teatavatel juhtudel on vastu võetud liidu valdkondlikud õigusaktid, et vastata kõnealuse sektori, näiteks rahvusvahelise transpordi valdkonna konkreetsetele vajadustele. Amet peaks käsitlema ka sellise liidu valdkondliku õiguse kohaldamise piiriüleseid aspekte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006,49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ,50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/200951 ja direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ – COM(2017) 278)52.

(8)  Et vastata teatavate sektorite, näiteks rahvusvahelise transpordi, renditöö, põllumajanduse, ehituse, kodutööde ning hotellide ja restoranide valdkonna vajadustele, peaks amet täitma ka ülesandeid, mis on seotud tööjõu liikuvuse küsimustega asjaomases valdkonnaspetsiifilises liidu õiguses.

__________________

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

52 COM(2017)278 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Ameti tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, tööotsijad ja majanduslikult mitteaktiivsed isikud; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu lähetatud töötajad, ELi sinise kaardi omanikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed.

(9)  Ameti tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, tööandjad, füüsilisest isikust ettevõtjad ja tööotsijad; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu lähetatud töötajad, ELi sinise kaardi omanikud, ettevõttesiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed, nagu on sätestatud asjaomastes ELi õigusaktides, millega reguleeritakse nende liikumist Euroopa Liidus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või organisatsioonidele uusi õigusi ja kohustusi, kuna ameti tegevus peaks neid hõlmama sellises ulatuses, nagu need on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas.

(10)  Ameti asutamine ei tohiks luua üksikisikutele või tööandjatele, sealhulgas ettevõtjatele või organisatsioonidele uusi õigusi ja kohustusi, kuna ameti tegevus peaks neid hõlmama sellises ulatuses, nagu nad on hõlmatud liidu õigusega käesoleva määruse kohaldamisalas. Tihedam koostöö õigusaktide täitmise tagamisel ei tohiks tekitada liikuvatele töötajatele või tööandjatele, eriti VKEdele liigset halduskoormust ega takistada tööjõu liikuvust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Selleks et tagada üksikisikutele ja tööandjatele õiglane ja tõhus siseturg, peaks amet edendama nende võimalusi olla liikuv ning osutada teenuseid ja värvata töötajaid kõikjal liidus. See hõlmab üksikisikute piiriülese liikuvuse toetamist, hõlbustades juurdepääsu sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning edendades selliseid liikuvuskavasid nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks amet aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis on tulevase ühtse digivärava alustala53.

välja jäetud

__________________

53 Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017) 256]

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,54 Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,55 piirikeskusega56 ja SOLVITiga,57 samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL58 alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Amet peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga,59 eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Amet peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.

(12)  Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,54 Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,55 piirikeskusega56 ja SOLVITiga,57 samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL58 alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta.

__________________

__________________

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).

55 Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/

55 Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/

56 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.

56 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel (COM(2017)0534).

57 Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).

57 Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

59 COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.

(14)  Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust, tagada oma vaba liikumise õigust kasutavate inimeste kaitse ja tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide pädevaid asutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele strateegilist, logistilist ja tehnilist tuge, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult nende liikmesriikide õigusraamistiku ja tavade kohaselt, kus kontrollid toimuvad. Liikmesriigid peaksid võtma kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal järelmeetmeid vastavalt oma tavadele ja siseriiklikule õigusele. Liikmesriigid peaksid tagama, et kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus kogutud teavet võib asjaomastes liikmesriikides kasutada tõendina kohtumenetlustes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a)  Kooskõlastatud ja ühised kontrollid ei tohiks asendada ega kahjustada riiklikke pädevusvaldkondi. Riiklikud asutused peaksid kontrolliprotsessis täiel määral osalema ning neil peaksid olema täielikud ja sõltumatud volitused. Kui riigi tasandil vastutavad kontrollide eest ametiühingud ise, peaksid ühised ja kooskõlastatud kontrollid toimuma ainult siis, kui asjaomased ametiühingud selles kokku lepivad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.

(15)  Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega seotud võimalikke tasakaaluhäireid, sealhulgas nende võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid valdkonnaspetsiifiliste raskuste ja korduvate probleemide kohta seoses tööjõu liikuvusega töötajate vaba liikumise ja siseturul teenuste osutamise vabaduse raames ning seoses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega liidus. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad60 ja mille olulisust tunnustab Euroopa Kohus61. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lahendamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.

(17)  Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks, ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu Kohtu volitusi. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad60 ja mille olulisust tunnistab Euroopa Kohus61. Kui liikmesriigid osalevad lepitusmenetluses vabatahtlikult, peaks ametil olema õigus lahendada vaidlusi otsuste vastuvõtmisega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lepituse saavutamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erimeelsuste tõttu. Ametil peaks olema ka võimalik taotleda komisjonilt rikkumismenetluse algatamist juhul, kui kahtlustatakse ELi õiguse rikkumist.

__________________

__________________

60 Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).

60 Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).

61 Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44-45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28-29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39–41; Kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.

61 Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44-45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28-29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39–41; kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Et lihtsustada tööturu kohanduste haldamist, peaks amet hõlbustama koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, näiteks ettevõtete ümberkorralduste või suurte projektidega, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

(21)  Ameti tulemusliku toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid, liidu tasandi sotsiaalpartnerid, Euroopa Parlamendi määratud sõltumatud eksperdid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta kogemusi ja kvalifikatsiooni, soolist tasakaalu ja läbipaistvust. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Amet peaks ameti pädevusse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid olema liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajad. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.

(23)  Amet peaks ameti pädevusse kuuluvates valdkondades toetuma sidusrühmade kogu kaudu otseselt asjaomaste sidusrühmade oskusteabele. Liikmed peaksid esindama liidu tasandi sotsiaalpartnereid, sealhulgas liidu tunnustatud valdkondlikke sotsiaalpartnereid, kes esindavad tööjõu liikuvuse küsimustest eriti tugevalt mõjutatud sektoreid, eelkõige organisatsioone, kes osalevad töötajate lähetamise eksperdikomitees ja deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi töös. Liidu tasandi sotsiaalpartnerite hulgas peaksid olema esindatud liikmesriikide tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud, kes osalevad pidevalt dialoogis vastavalt liikmesriikide õigusele ja tavadele. Sidusrühmade kogu tuleks eelnevalt teavitada ja sellel peaks olema võimalik esitada ametile oma arvamusi kas taotluse korral või omal algatusel ning selle liikmetega tuleks korrapäraselt konsulteerida. Sidusrühmade kogu võtab oma tegevuses nõuetekohaselt arvesse arvamusi ja toetub oskusteabele, mis on saadud määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise konsultatiivkomiteelt ja määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise nõuandekomiteelt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27 a)  Ameti asukoht tuleks määrata seadusandliku tavamenetluse alusel ning oluliste ja objektiivsete kriteeriumide põhjal. Euroopa Parlament tuleks süstemaatiliselt ning komisjoni ja nõukoguga võrdsetel tingimustel kaasata nende kriteeriumide kindlaksmääramisse ja hindamisse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).

(30)  Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust). Niisugune koostöö peaks tagama tegevuse kooskõlastamise, edendama koostoimet ning hoidma ära osapoolte tegevuse dubleerimise.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Selleks et lisada operatiivne mõõde olemasolevate asutuste tegevusse tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, peaks amet üle võtma ülesanded, mida täidab määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise tehniline komitee, komisjoni otsusega 2009/17/EÜ68 loodud töötajate lähetamise eksperdikomitee ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2016/34469 loodud deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm. Ameti asutamisega peaksid kõnealused asutused tegevuse lõpetama.

(31)  Selleks et lisada operatiivne mõõde olemasolevate asutuste tegevusse tööjõu liikuvuse valdkonnas seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul, peaks amet üle võtma ülesanded, mida täidab määruse (EL) nr 492/2011 alusel loodud töötajate vaba liikumise tehniline komitee ja komisjoni otsusega 2009/17/EÜ68 loodud töötajate lähetamise eksperdikomitee. Ameti asutamisega peaksid kõnealused asutused tegevuse lõpetama.

__________________

__________________

68 Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta otsus 2009/17/EÜ, millega luuakse töötajate lähetamise eksperdikomitee (ELT L 8, 13.1.2009, lk 26).

68 Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta otsus 2009/17/EÜ, millega luuakse töötajate lähetamise eksperdikomitee (ELT L 8, 13.1.2009, lk 26).

69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/344 deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta (ELT L 65, 11.3.2016, lk 12).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Amet peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust (edaspidi „halduskomisjon“) niivõrd, kuivõrd ta täidab määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud reguleerimisülesandeid. Amet peaks siiski võtma üle halduskomisjoni raames praegu täidetavad operatiivülesanded, näiteks liikmesriikidevahelise vahendusmenetluse pakkumise, tagama määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud finantsküsimuste lahendamise foorumi, asendama nimetatud määrustega loodud kontrollnõukogu ülesanded, samuti elektroonilise andmevahetuse ja IT-vahenditega seotud ülesanded kõnealuste määruste kohaldamise hõlbustamiseks, asendades kõnealuste määruste alusel loodud andmetöötluse tehnilise komisjoni funktsiooni.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Kõnealuse uue institutsioonilise ülesehituse kajastamiseks tuleks muuta määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning tunnistada kehtetuks otsused 2009/17/EÜ ja (EL) 2016/344.

(34)  Kõnealuse uue institutsioonilise ülesehituse kajastamiseks tuleks muuta määrust (EL) nr 492/2011 ja otsust (EL) 2016/344 ning tunnistada kehtetuks otsus 2009/17/EÜ.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisuse ja sotsiaalpartnerite sõltumatuse austamist on Euroopa Liidu toimimise lepingus sõnaselgelt tunnustatud. Osalemine ameti tegevuses ei piira liikmesriikide pädevust, kohustusi ega vastutust, mis on neile pandud muu hulgas asjakohaste ja kohaldatavate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega, näiteks konventsiooniga nr 81 tööinspektsiooni kohta tööstuses ja kaubanduses, samuti ei piira see liikmesriikide volitusi reguleerida, vahendada või jälgida riiklikke töösuhete süsteeme, eelkõige kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise puhul.

(35)  Riiklike töösuhete süsteemide mitmekesisuse ja sotsiaalpartnerite sõltumatuse austamist on Euroopa Liidu toimimise lepingus sõnaselgelt tunnustatud. Osalemine ameti tegevuses ei piira liikmesriikide pädevust, kohustusi ega vastutust, mis on neile pandud muu hulgas asjakohaste ja kohaldatavate Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidega, näiteks konventsiooniga nr 81 tööinspektsiooni kohta tööstuses ja kaubanduses, samuti ei piira see liikmesriikide volitusi reguleerida, vahendada või jälgida riiklikke töösuhete süsteeme, eelkõige kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse kasutamise puhul ega piira ka riiklike kontrollisüsteemide ja -organite mitmekesisust ning eelkõige asjaomaste üksuste pädevust, ülesandeid ja kohustusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, mis on seotud töötajate ja teenuste vaba liikumise toetamise ning siseturu õigluse tugevdamisega, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid need võivad piiriülese laadi ja liikmesriikidevahelise tihedama koostöö vajaduse tõttu olla paremini saavutatavad pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)  Kuna käesoleva määruse eesmärki muuta siseturg õiglasemaks, eelkõige tööjõu liikuvust reguleerivate liidu õigusaktide parema kohaldamise ja jõustamise abil, ei suuda kooskõlastamatult tegutsevad liikmesriigid piisavalt saavutada, kuid need võivad tegevuse piiriülese laadi ja liikmesriikidevahelise tihedama koostöö vajaduse tõttu olla paremini saavutatavad pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet abistab liikmesriike ja komisjoni liidus tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise küsimustes.

2. Amet abistab liikmesriike ja komisjoni küsimustes, mis seonduvad siseturul töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega seotud tööjõu liikuvust reguleerivate liidu õigusaktide kohaldamise ja jõustamisega ning liidu sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide õiguse ja/või tavadega. Samuti ei mõjuta määrus õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega õigust kollektiivsele tegutsemisele vastavalt liikmesriikide õigusele ja/või tavadele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

Eesmärgid

Eesmärgid

Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele siseturul. Selleks teeb amet järgmist:

Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul ning seoses sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega liidus. Selleks teeb amet järgmist:

(a)  hõlbustab üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele;

(a)  hõlbustab juurdepääsu teabele tööjõu liikuvusega seotud õigustest ja kohustustest ning juurdepääsu asjaomastele teenustele;

(b)  toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks;

(b)  soodustab ja süvendab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide järjepideval, tõhusal ja tulemuslikul kohaldamisel ja jõustamisel mitut liikmesriiki hõlmavates olukordades, sealhulgas kooskõlastatud ühiste kontrollide hõlbustamiseks;

(c)  on vahendaja ja aitab leida lahenduse riiklike ametiasutuste piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

(c)  juhul kui kõik asjaomased liikmesriigid sellega nõustuvad, toimib vahendajana ja hõlbustab liikmesriikide vahelistes tööjõu liikuvust puudutavates vaidlustes lahenduste leidmist, sealhulgas lepitusmenetluse abil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Ameti ülesanded

Ameti ülesanded

Oma eesmärkide saavutamiseks täidab amet järgmisi ülesandeid:

Oma eesmärkide saavutamiseks täidab amet järgmisi ülesandeid:

(a)  võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;

(a) võimaldab juurdepääsu teabele vastavalt artiklile 6;

(b)  võimaldab artikli 8 kohaselt koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste vahel, et tagada asjaomase liidu õiguse tõhus jõustamine;

(b)  soodustab artikli 8 kohaselt koostööd ja teabevahetust liikmesriikide ametiasutuste ja vajaduse korral teiste pädevate riiklike üksuste vahel, et tagada asjaomase liidu õiguse järjepidev, tõhus ja tulemuslik kohaldamine ja jõustamine;

(c)  koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist;

(c)  koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist ning teeb ettepanekuid nende läbiviimiseks;

(d)  teeb artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse tööjõu piiriülest liikuvust käsitlevatel teemadel;

(d)  algatab ja teostab artikli 11 kohaselt analüüse ja riskianalüüse küsimuste ja takistuste kohta, mis puudutavad tööjõu liikuvust seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul, ning annab komisjonile arvamusi ja soovitusi järelmeetmete ja operatiivtegevuse kohta;

(e)  toetab artikli 12 kohaselt liikmesriike suutlikkuse suurendamisel seoses liidu asjaomase õiguse tõhusa jõustamisega;

(e)  väljastab komisjonile asjaomase liidu õiguse kohta suuniseid ja arvamusi ning toetab artikli 12 kohaselt liikmesriikide suutlikkuse suurendamist asjaomase liidu õiguse tulemuslikul kohaldamisel ja jõustamisel;

(f)  tegutseb artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist;

(f)  toetab liikmesriike ning kõigi asjaomaste liikmesriikide nõusoleku korral toimib artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes asjaomaste liidu õigusaktide kohaldamise küsimustes, sealhulgas lepitusmenetluse teel ja ilma et see piiraks Euroopa Liidu Kohtu volitusi.

(g)  hõlbustab artikli 14 kohaselt asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd tööturu piiriüleste häirete korral.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Artikkel 6

Teave tööjõu piiriülese liikuvuse kohta

Teave tööjõu liikuvuse kohta seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul

Amet parandab üksikisikutele ja tööandjatele pakutava teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu liidus kooskõlas määrusega (EL) 589/2016 EURESe kohta ja määrusega [ühtne digivärav – COM(2017) 256]. Selleks teeb amet järgmist:

Amet parandab üksikisikutele, tööandjatele ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidele pakutava teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:

(a)  annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(a)  loob kogu liitu hõlmava ühtse veebisaidi kõigis liidu ametlikes keeltes, mis toimib ühtse kontaktpunktina ja mille kaudu pääseb juurde kõigile asjaomastele liidu ja liikmesriikide teabeallikatele ja teenustele, mis puudutavad tööjõu liikuvust seoses töötajate vaba liikumise ja teenuste osutamise vabadusega siseturul ning annab muu hulgas viiteid eraldiseisvatele riikide veebisaitidele, mis loodi direktiivi 2014/67/EL artikli 5 ja direktiivi 2014/54/EL artikli 6 alusel, ning viiteid ametlikele riikliku tasandi veebisaitidele, mis annavad teavet sotsiaalkindlustussüsteemide kohta;

(b)  edendab võimalusi inimeste liikuvuse toetamiseks, sealhulgas andes nõu õppe- ja keelekoolitusvõimaluste kohta;

(c)  annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(d)  toetab liikmesriike direktiivi 2014/54/EL artiklis 6 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabe levitamist ja sellele juurdepääsu ning direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate lähetamist käsitlevate kohustuste täitmisel;

(d)  toetab liikmesriike eelkõige direktiivi 2014/54/EL artiklis 6, määruse (EL) 2016/589 artiklis 22, määruse (EÜ) nr 2004/883 artiklis 76 ja direktiivi 2014/67/EL artiklis 5 sätestatud töötajate vaba liikumisega seotud teabe levitamist ja kättesaadavust käsitlevate kohustuste täitmisel;

(e)  toetab liikmesriike asjakohaste riiklike teabeteenuste täpsuse, täielikkuse ja kasutajasõbralikkuse parandamisel vastavalt määruses [ühtne digivärav – COM(2017) 256] sätestatud kvaliteedikriteeriumidele;

(e)  toetab liikmesriike asjakohaste riiklike teabeteenuste ja -allikate täpsuse, täielikkuse ja kasutajasõbralikkuse parandamisel vastavalt määruses [ühtne digivärav] sätestatud kvaliteedikriteeriumidele;

(f)  toetab liikmesriike piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste vabatahtliku pakkumise ühtlustamisel, võttes samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevusi.

(f)  toetab liikmesriike üksikisikutele ja tööandjatele piiriülese liikuvusega seotud teabe ja teenuste pakkumise ühtlustamisel, võttes samal ajal täielikult arvesse liikmesriikide pädevusi;

(f a)  hõlbustab koostööd direktiivi 2014/54/EL kohaselt määratud pädevate riiklike asutuste vahel, et anda üksikisikutele ja tööandjatele teavet, suuniseid ja abi seoses tööjõu liikuvusega siseturul, ning direktiivi 2011/24/EL kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide vahel, et anda teavet tervishoiuteenuste kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

välja jäetud

Juurdepääs tööjõu piiriülese liikuvuse teenustele

1.  Amet osutab üksikisikutele ja tööandjatele teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:

(a)  edendab üksikisikute piiriülest liikuvust toetavate algatuste, sealhulgas sihtotstarbeliste liikuvuskavade väljatöötamist;

(b)  võimaldab töö-, õppepraktika- ja õpipoisiõppekohtade piiriülest sobitamist elulookirjelduste ja taotlustega, millest saavad kasu nii üksikisikud kui ka tööandjad, seda eelkõige EURESe kaudu;

(c)  teeb koostööd muude liidu algatuste ja võrgustikega, nagu Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustik, Euroopa ettevõtlusvõrgustik ja piirikeskus, eelkõige selleks, et teha kindlaks ja ületada tööjõu liikuvuse piiriülesed takistused;

(d)  hõlbustab koostööd kooskõlas direktiiviga 2014/54/EL määratud pädevate talituste vahel riiklikul tasandil, et anda üksikisikutele ja tööandjatele piiriülest liikuvust käsitlevat teavet, suuniseid ja abi, ning direktiivi 2011/24/EL kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide vahel, et anda teavet tervishoiuteenuste kohta.

2.  Amet haldab EURESe Euroopa koordinatsiooniametit ja tagab, et see täidab oma ülesandeid kooskõlas määruse (EL) 2016/589 artikliga 8, välja arvatud EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tehniline toimimine ja arendamine, mida haldab jätkuvalt komisjon. Amet tagab tegevdirektori vastutusel, nagu on sätestatud artikli 23 lõike 4 punktis k, et kõnealune tegevus vastab täielikult kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktide nõuetele, sealhulgas nõudele nimetada artikli 37 kohaselt ametisse andmekaitseametnik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud ameti pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides.

Amet hõlbustab ja tõhustab liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust ja toetab nende koostöökohustuste tulemuslikku täitmist, nagu on määratletud ameti pädevusse kuuluvates liidu õigusaktides.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks teeb amet riiklike asutuste taotlusel ja omavahelise teabevahetuse kiirendamiseks eelkõige järgmist:

Selleks teeb amet eelkõige järgmist:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  hõlbustab liikmesriikide ametiasutuste vahel taotlusi ja teabevahetust käsitlevate järelmeetmete võtmist, pakkudes logistilist ja tehnilist tuge, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid, ning vahetades teavet juhtumite staatuse üle;

(b)  hõlbustab liikmesriikide ametiasutuste vahel põhjendatud taotlusi ja teabevahetust käsitlevate järelmeetmete võtmist, pakkudes logistilist ja tehnilist tuge, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid, ning vahetades teavet juhtumite staatuse kohta, ilma et see mõjutaks käimasolevaid kohtumenetlusi;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  edendab ja jagab parimaid tavasid;

(c)  edendab ja jagab liikmesriikide vahel parimaid tavasid ja aitab neid levitada;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  hõlbustab karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist;

(d)  asjaomase liikmesriigi taotlusel hõlbustab ja toetab karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  esitab komisjonile kord kvartalis aruande liikmesriikidevaheliste lahendamata taotluste kohta ja vajaduse korral esitab need vahendusmenetlusele vastavalt artiklile 13.

(e)  esitab komisjonile kord kvartalis aruande liikmesriikidevaheliste lahendamata taotluste kohta ja kõigi asjaomaste liikmesriikide nõusoleku korral esitab need lepitusmenetlusele vastavalt artiklile 13.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e a)  hõlbustab riiklikul tasandil koostööd direktiivi 2014/54/EL kohaselt määratud pädevate talituste vahel, et anda üksikisikutele ja tööandjatele teavet, suuniseid ja abi siseturul aset leidva tööjõu liikuvuse valdkonnas, ning direktiivi 2011/24/EL kohaselt määratud riiklike kontaktpunktide vahel, et anda teavet tervishoiuteenuste kohta;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a.  Riikliku ametiasutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral esitab amet oma pädevuse piires kogu teabe, mis on vajalik riikliku ametiasutuse ülesannete täitmiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet toetab sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust, lahendades sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud finantsküsimusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikliga 74 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitega 65, 67 ja 69.

2.  Amet teeb tihedat koostööd sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga, töötajate vaba liikumise nõuandekomiteega ja deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendava Euroopa platvormiga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi.

3.  Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi, kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning uurib liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide kasutamise võimalust, et hõlbustada pettuste avastamist, ning esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.

4.  Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, näiteks deklareerimata tööga tegelemise alast koostööd edendav Euroopa platvorm, ning edendab liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide ja andmebaaside kasutamist ja arendamist, et hõlbustada andmetele juurdepääsu reaalajas ja pettuste avastamist, ning võib anda soovitusi nende mehhanismide ja andmebaaside kasutamise parandamiseks. Amet esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Artikkel 9

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine

1.  Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli.

1.  Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib ja toetab amet kõigi asjaomaste liikmesriikide ja ameti vahel sõlmitud lepingu alusel kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti võib amet teha omal algatusel asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli. Riigi tasandi sotsiaalpartnerite organisatsioonid võivad ametit juhtumitest teavitada.

2.  Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

2.  Liikmesriigid püüavad lojaalse koostöö põhimõtet järgides jõuda kokkuleppele kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalemise suhtes, kui neilt seda taotletakse. Kui liikmesriik leiab, et on olemas mõjuvad põhjused, miks ta ei ole nõus osalema, esitab ta ühe kuu jooksul lõikes 1 osutatud taotluse saamisest ametile oma otsuse põhjenduse, lisateabe kõnealuse küsimuse sisu kohta ja teeb ettepaneku asjaomase juhtumi võimalikuks lahendamiseks.

2 a.  Amet esitab kahe kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist asjaomastele liikmesriikidele põhjendatud arvamuse, milles ta esitab soovitused kõnealuse juhtumi lahendamiseks ühel või mitmel järgmisel viisil:

a)  lõikes 2 osutatud teabele tuginedes;

b)  tehes kooskõlastatud või ühist kontrolli teistes osalevates liikmesriikides;

c)  kui kõik asjaomased liikmesriigid annavad nõusoleku, tehakse kooskõlastatud või ühine kontroll.

3.  Kooskõlastatud või ühise kontrolli korraldamiseks on vaja kõigi osalevate liikmesriikide eelnevat nõusolekut, mis esitatakse riiklike kontaktametnike kaudu. Juhul kui üks või mitu liikmesriiki keelduvad kooskõlastatud või ühises kontrollis osalemast, võivad teised riiklikud asutused vajaduse korral teostada kavandatud kooskõlastatud või ühise kontrolli ainult osalevates liikmesriikides. Liikmesriigid, kes keeldusid kontrollis osalemast, hoiavad teabe kavandatava kontrolli kohta konfidentsiaalsena.

3.  Amet võib paluda liikmesriigil, mis ei osale kooskõlastatud või ühises kontrollis, viia võimaliku eeskirjade eiramise avastamiseks ise vabatahtlikult läbi kontrolli ja teha kolme kuu jooksul ameti taotluse esitamise kuupäevast ametile teatavaks kontrolli tulemused.

3 a.  Liikmesriigid ja amet hoiavad kolmandate isikute eest konfidentsiaalsena kavandatavaid kontrolle käsitleva teabe.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1.  Kooskõlastatud ja ühised kontrollid peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga nr 81.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu.

1.  Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise kooskõlastatud kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „kooskõlastatud kontrolli leping“) või ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused, sealhulgas kontrolli ulatus ja eesmärk ning asjakohasel juhul ameti töötajate kontrollis osalemise korraldamine. Kooskõlastatud või ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud kooskõlastatud või ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu kooskõlas liidu õigusega ning riigisiseste õigusaktide ja tavadega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kooskõlastatud ja ühised kontrollid tehakse ja nende järelmeetmed võetakse kooskõlas asjaomaste liikmesriikide õigusaktidega.

2.  Kooskõlastatud ja ühised kontrollid tehakse ja nende järelmeetmed võetakse kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktide ja tavadega, kus kontrolli tehakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatel teise liikmesriigi või ameti ametnikel on samad volitused, mis on riigi ametnikel asjaomase liikmesriigi riigisiseste õigusaktide kohaselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet pakub kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele logistilist ja tehnilist tuge, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.

3. Kui asjaomased liikmesriigid seda taotlevad, pakub amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele strateegilist, logistilist ja tehnilist tuge ning õigusnõustamist, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Ameti töötajad võivad osaleda kooskõlastatud või ühises kontrollis selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil nad kontrolli tegemisele kaasa aitavad.

4. Ameti töötajad võivad osaleda vaatlejatena ja pakkuda logistilist tuge ning osaleda kooskõlastatud või ühises kontrollis selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle territooriumil nad kontrolli tegemisele kaasa aitavad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kooskõlastatud või ühist kontrolli tegevad riiklikud asutused esitavad ametile aruande vastavate liikmesriikide tulemuste ning kooskõlastatud või ühise kontrolli üldise toimumise kohta.

5.  Kooskõlastatud või ühist kontrolli tegevad riiklikud asutused esitavad kuue kuu jooksul pärast kontrolli toimumise kuupäeva ametile aruande vastavate liikmesriikide tulemuste ning kooskõlastatud või ühise kontrolli üldise toimumise kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a.  Liikmesriigid tagavad, et kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus kogutud teavet võib asjaomastes liikmesriikides kasutada tõendina kohtumenetlustes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

6.  Teave ameti koordineerimisel toimunud kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta ning artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud teave, mille liikmesriigid ja amet esitavad, lisatakse haldusnõukogule ja sidusrühmade kogule kaks korda aastas esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse. Kui ühise või kooskõlastatud kontrolli käigus saadud tõendeid kasutatakse liikmesriigis kriminaal- või halduskaristuse määramisega lõppenud kohtumenetluses, teavitab kõnealune liikmesriik sellest ametit. Amet lisab selle teabe oma tegevusaruandesse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Juhul kui amet saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel, sealhulgas väljaspool tema pädevuse piire, teatab ta nendest arvatavatest rikkumistest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele.

7.  Juhul kui amet saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel, teatab ta nendest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet hindab riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.

1.  Amet hindab koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidega riske ning analüüsib valdkondlikke raskusi ja korduvaid probleeme, mis on seotud töötajate liikuvusega töötajate vaba liikumise ja siseturul teenuste osutamise vabaduse raames ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega liidus, sealhulgas tööandjapensionide ülekantavusega. Nendes analüüsides ja hindamistes võetakse arvesse ka tööturu tasakaalustamatuse mõju ja tagajärgi. Selleks võtab amet samuti arvesse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmisi, sealhulgas pettuste, ekspluateerimise, diskrimineerimise, oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Amet võib komisjoni, liikmesriigi või Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni taotlusel või omal algatusel teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

3.  Kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, lisab amet selle teabe komisjonile ja Euroopa Parlamendile esitatavasse aastaaruandesse ning teavitab oma hindamise tulemustest vahetult asjaomaseid liikmesriike ja esitab kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  töötab välja ühised suunised, mida liikmesriigid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;

(a)  töötab välja ühised suunised, mida liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a a)  töötab inspektsioonide jaoks välja ELi hõlmavad koolitusprogrammid, milles käsitletakse selliseid probleeme nagu fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad ja lähetamise kuritarvitused;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e a)  toetab sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud heade tavade vahetamist ja töötajate lähetamist riigi ametiasutuste vahel, et lihtsustada kogemuste vahetust;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e b)  parandab käesoleva määruse kohaldamisalas teadmisi ja vastastikust mõistmist eri riiklike süsteemide ja tavade valdkonnas, mis on seotud isikute vaba liikumisega ja võrdse juurdepääsu tagamisega piisavale sotsiaalkaitsele ning meetmete võtmise meetodite ja õigusraamistikuga;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

Artikkel 13

Vahendamine liikmesriikide vahel

Liikmesriikidevaheline lepitusmenetlus

1.  Amet võib liikmesriikidevaheliste vaidluste korral seoses liidu õiguse kohaldamise ja tõlgendamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades täita vahendaja rolli.

1.  Amet võib liikmesriikidevaheliste vaidluste korral seoses liidu õiguse kohaldamise ja tõlgendamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades täita lepitaja rolli, ilma et see mõjutaks Euroopa Liidu Kohtu volitusi.

2.  Vaidlusega seotud asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt artikli 17 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse põhjal algatada vahendajate kojas vahendusmenetluse, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad.

2.  Kui on tegemist vaidlusega, mida ei ole võimalik lahendada omavahelise vahetu suhtlemise ja dialoogi abil, algatab amet ühe või mitme vaidleva liikmesriigi taotlusel menetluse lepitusnõukogus, mis on sel eesmärgil moodustatud kooskõlas artikli 17 lõikega 2 ja kokkuleppel kõigi asjaomaste liikmesriikidega. Lepitusmenetluse korral osalevad liikmesriigid aktiivselt nimetatud menetluses ja teevad kättesaadavaks kogu asjakohase teabe või teabe, mida neilt on palutud. Liikmesriigid teavitavad lepitusmenetluses osalevaid pooli ning taotluse korral võib nendega konsulteerida ja neid kaasata.

2 a.  Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse alusel, alustada lepitusnõukogus lepitusmenetlust, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad. Kui asjaomane liikmesriik otsustab lepitusmenetluses mitte osaleda, teavitab ta ametit ja teisi asjaomaseid liikmesriike oma otsuse põhjustest.

2 b.  Amet kehtestab lõigetes 2 ja 2 a osutatud lepitusmenetluse alustamise kuupäeval selle lõpetamise tähtaja.

3.  Kui ametile esitatakse vahendamisjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on anonüümsed ning et amet ei töötleks vahendusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.

3.  Kui ametile esitatakse lepitusjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed oleksid anonüümitud sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole või ei ole enam võimalik tuvastada, ning et amet ei töötleks lepitusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.

Isikuandmeid säilitatakse üksnes seni, kuni see on töötlemise eesmärgi täitmiseks vajalik.

4.  Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas kohtumenetlused, ei ole lubatud ametil vahendada.

4.  Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas asjaomase vaidlusega seotud kohtumenetlused või uurimised, ei ole lubatud ametil lepitada.

4 a.  Lepitusnõukogu püüab asjaomaste liikmesriikide seisukohti lähendada ja esitab oma arvamuse kuue kuu jooksul alates lõikes 2 või lõikes 2 a osutatud lepitusmenetluse alustamisest.

5.  Kolme kuu jooksul pärast ametipoolse vahendusmenetluse lõppu esitavad asjaomased liikmesriigid ametile aruande võetud järelmeetmete kohta või põhjendused selle kohta, miks järelmeetmeid ei võetud.

5.  Kolme kuu jooksul pärast lepitusnõukogu arvamuse andmist esitavad asjaomased liikmesriigid ametile aruande võetud järelmeetmete kohta või põhjendused selle kohta, miks järelmeetmeid ei võetud.

6.  Amet esitab komisjonile kord kvartalis aruande vahendamistega seotud juhtumite tulemuste kohta.

6.  Amet esitab komisjonile kaks korda aastas aruande lepitusjuhtumite tulemuste kohta.

6 a.  Ameti lepitamispädevus ei piira halduskomisjoni pädevust, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009 (milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord) artikli 5 lõikel 4 ja artikli 6 lõikel 3.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

välja jäetud

Koostöö piiriüleste tööturu häirete korral

Riiklike ametiasutuste taotlusel võib amet hõlbustada koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks suuremahulised ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.

Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega, eelkõige Cedefopi, Eurofoundi, EU-OSHA, ETFi, Europoli ja Eurojustiga, et tagada nende tegevuse koordineerimine, edendada koostoimet ja vältida dubleerimist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse kaudu leitud välisekspertidest; samuti võib amet luua vahendajate koja, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13, ning spetsiaalse rühma, mis tegeleks finantsküsimustega seoses määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 8 lõikes 2.

2.  Amet võib konkreetsete ülesannete täitmiseks või konkreetsete poliitikavaldkondade jaoks luua töö- ja eksperdirühmi liikmesriikide ja/või komisjoni esindajatest või valikumenetluse teel leitud välisekspertidest; samuti võib amet luua lepitusnõukogu, et täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 13. Liikmesriigid võivad nimetada esindajaid kõikidesse töörühmadesse ja eksperdirühmadesse.

Amet kehtestab selliste töö- ja eksperdirühmade kodukorra pärast komisjoniga konsulteerimist. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise küsimustes konsulteeritakse ka sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga.

Amet kehtestab selliste töö- ja eksperdirühmade kodukorra pärast komisjoniga konsulteerimist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Võrdõiguslikkus on üks liidu õiguse aluspõhimõtteid. Lähtuvalt sellest tuleb tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Kõikide osaliste eesmärk peab olema saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus ja sidusrühmade kogus. Sama eesmärki järgitakse ka haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe puhul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja ning kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus.

1.  Haldusnõukogu koosneb järgmistest isikutest:

(a)  üks juhtivesindaja igast liikmesriigist,

(b)  kaks komisjoni esindajat,

(c)  kuus liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajat, kes esindavad võrdselt tööandjate organisatsioone ja ametiühinguid;

(d)  Euroopa Parlamendi nimetatud kolm sõltumatut eksperti.

Kõikidel punktides a–c osutatud liikmetel on hääleõigus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmeriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades, võttes arvesse vajalikke juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi.

3.  Liikmesriike esindavad haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed nimetab ametisse liikmeriik lähtuvalt nende teadmistest artikli 1 lõikes 2 osutatud valdkondades ning vajalikest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastes oskustest.

Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

Komisjon nimetab teda esindavad liikmed, liidu tasandi sotsiaalpartnerid nimetavad lõike 1 punktis c osutatud liikmed ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon nimetab lõike 1 punktis d osutatud sõltumatud eksperdid, olles eelnevalt kontrollinud huvide konflikti puudumist.

Liikmesriigid ja komisjon püüavad piirata oma esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et tagada selle töö järjepidevus. Kõigi osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Iga haldusnõukogu liige ja asendusliige allkirjastab ametisse asumisel kirjaliku huvide deklaratsiooni ja ajakohastab seda, kui sellega seotud asjaolud muutuvad.

Haldusnõukogu liikmed tagavad liidu ja ameti üldiste huvide kaitse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Seda ametiaega võib pikendada.

4.  Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a.  Eurofoundi esindajal, EU-OSHA esindajal, Cedefopi esindajal ja Euroopa Koolitusfondi esindajal on õigus osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana, et suurendada ametite tõhusust ja omavahelist koostoimet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 b.  Sidusrühmade kogu liikmed võivad osaleda vaatlejana kõigil haldusnõukogu koosolekutel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  võtab vastu eeskirjad oma liikmete, samuti sidusrühmade kogu liikmete ning ameti poolt artikli 17 lõike 2 kohaselt loodud töö- ja eksperdirühmade huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks ning avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsiooni;

(f)  võtab vastu eeskirjad, sealhulgas meetmed võimalike riskide avastamiseks varases etapis, oma liikmete, samuti sidusrühmade kogu liikmete ning ameti poolt artikli 17 lõike 2 kohaselt loodud töö- ja eksperdirühmade huvide konfliktide vältimiseks ja lahendamiseks, samuti lähetatud riiklike ekspertide kohta, ning avaldab igal aastal ameti veebisaidil nende huvide deklaratsioonid ja ajakohastused;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p a)  vastab tegevdirektori hinnangule sidusrühmade kogu arvamuste ja nõuande kohta;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg automaatselt samal päeval.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 23

Artikkel 23

Tegevdirektori kohustused

Tegevdirektori kohustused

1.  Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

1.  Tegevdirektor juhib ametit ja püüab saavutada ametis soolise tasakaalu. Tegevdirektor annab aru haldusnõukogule.

2.  Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral aru oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

2.  Tegevdirektor annab Euroopa Parlamendile selle taotluse korral aru oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib kutsuda tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

3.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

3.  Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja.

4.  Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige on tegevdirektori ülesanne:

4.  Tegevdirektor vastutab ametile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmise eest. Eelkõige on tegevdirektori ülesanne:

(a)  ameti igapäevane juhtimine;

(a)  ameti igapäevane juhtimine;

(b)  haldusnõukogu otsuste rakendamine;

(b)  haldusnõukogu otsuste rakendamine;

(c)  ühtse programmdokumendi kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(c)  ühtse programmdokumendi kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(d)  ühtse programmdokumendi rakendamine ja haldusnõukogule selle kohta aru andmine;

(d)  ühtse programmdokumendi rakendamine ja haldusnõukogule selle kohta aru andmine;

(e)  ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruande koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

(e)  ameti tegevuse kohta konsolideeritud aastaaruande koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

(f)  tegevuskava koostamine sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning tehtud edusammude kohta aru andmine komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt;

(f)  tegevuskava koostamine sise- või välisauditiaruannete ja hindamiste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning tehtud edusammude kohta aru andmine komisjonile kaks korda aastas ja haldusnõukogule korrapäraselt;

(g)  liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid halduskaristusi, sealhulgas rahalisi karistusi;

(g)  liidu finantshuvide kaitsmine, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi alusetult makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid halduskaristusi, sealhulgas rahalisi karistusi;

(h)  ameti pettustevastase strateegia koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(h)  ameti pettustevastase strateegia koostamine ning selle esitamine haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(i)  ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule;

(i)  ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kavandi koostamine ja selle esitamine haldusnõukogule;

(j)  ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu koostamine ning eelarve täitmise eest vastutamine;

(j)  ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu koostamine ameti ühtse programmdokumendi osana ning eelarve täitmise eest vastutamine;

(j a)  personalihaldust käsitlevate otsuste tegemine vastavalt artikli 19 lõikes 2 osutatud otsusele;

(j b)  otsuste tegemine ameti sisestruktuuride kohta, sealhulgas vajaduse korral asendusülesannete kohta, mis võivad hõlmata ameti igapäevast juhtimist, ja vajaduse korral nende muutmise kohta, võttes arvesse ameti tegevuse ja eelarve usaldusväärse haldamisega seotud vajadusi;

(j c)  koostöö tegemine teiste liidu asutustega ja nendega koostöölepingute sõlmimine;

(k)  haldusnõukogu kehtestatud meetmete rakendamine, et järgida määrusega (EÜ) nr 45/2001 kehtestatud kohustusi andmekaitse valdkonnas.

(k)  haldusnõukogu kehtestatud meetmete rakendamine kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001;

(k a)  sidusrühmade kogu esitatud märkuste hindamine ja selle hinnangu esitamine haldusnõukogule, märkides eelkõige, kas see on mõjutanud ühtse programmdokumendi kavandit.

5.  Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).

5.  Tegevdirektor otsustab, kas on vaja paigutada ühte või mitmesse liikmesriiki üks või mitu töötajat ja kas Brüsselis on vaja luua kontaktbüroo, et edendada ameti koostööd asjaomaste liidu institutsioonide ja asutustega. Enne kui tegevdirektor otsustab rajada kohaliku kontori, peab ta saama komisjonilt, haldusnõukogult ja asjaomaselt liikmesriigilt (asjaomastelt liikmesriikidelt) eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse täpselt kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Võidakse nõuda peakorterilepingut asjaomase liikmesriigiga (asjaomaste liikmesriikidega).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sidusrühmade kogu võib ametile eelkõige esitada arvamusi ja anda nõu liidu õiguse kohaldamise ja jõustamisega seotud küsimustes käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades.

2.  Sidusrühmade kogule antakse eelteavet ja ta võib

(a)  jälgida strateegia rakendamist ja anda soovitusi ameti tulemuslikumaks toimimiseks;

(b)  esitada ameti taotlusel või omal algatusel ametile piiriülese tööjõu liikuvuse analüüsi ja riskihindamise kohta arvamusi ja nõuandeid, nagu on osutatud artiklis 11;

(c)  esitada ameti taotlusel või omal algatusel ametile arvamusi ja anda nõu liidu õiguse kohaldamise ja jõustamisega seotud küsimustes käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades;

(d)  esitada arvamuse artiklis 19 osutatud ameti tegevuse konsolideeritud aastaaruande kavandi kohta enne selle esitamist;

(e)  esitada arvamuse artiklis 25 osutatud ameti ühtse programmdokumendi kavandi kohta, enne kui see esitatakse arvamuse saamiseks komisjonile;

(f)  olla konsulteeritud tegevdirektori hindamisel artikli 32 kohaselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Sidusrühmade kogu juhatab tegevdirektor ja kogu tuleb tegevdirektori algatusel või komisjoni taotlusel kokku vähemalt kaks korda aastas.

3.  Sidusrühmade kogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja kogu tuleb komisjoni või oma liikmete enamuse taotlusel kokku vähemalt kaks korda aastas.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Sidusrühmade kogu koosneb kuuest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, esindades võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, ning kahest komisjoni esindajast.

4.  Sidusrühmade kogu koosneb kahest komisjoni esindajast ja kümnest liidu tasandi sotsiaalpartnerite esindajast, kes esindavad võrdselt ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone, sealhulgas tunnustatud liidu valdkondlikud sotsiaalpartnerid nendest sektoritest, mida tööjõu liikuvuse probleemid iseäranis puudutavad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6 a.  Sidusrühmade kogu võib oma koosolekutele kutsuda eksperte või asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Amet avaldab sidusrühmade kogu arvamused ja nõuanded ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused, kui konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.

7.  Amet avaldab sidusrühmade kogu arvamused, nõuanded ja soovitused ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused, kui konfidentsiaalsusnõuetest ei tulene teisiti.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/201373 ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

1.  Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/201373 ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid, pärast seda, kui dokument on esitatud sidusrühmade kogule arvamuse saamiseks.

__________________

__________________

73 Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

73 Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

1.  Tegevdirektor koostab igal aastal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule. Kui ametile antakse uued ülesanded liidu institutsioonide poolt või liidu õigusaktidega, tuleb seda ressursside ja rahaliste vahendite planeerimisel arvesse võtta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esialgse eelarvestuse projekt põhineb artikli 25 lõikes 3 osutatud iga-aastase tööprogrammi üksikasjalikel eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse vastavalt tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttele arvesse rahalisi vahendeid, mida on eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vaja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga.

4.  Komisjon edastab eelarvestuse projekti eelarvepädevatele institutsioonidele koos liidu üldeelarve projektiga, milles on selgelt ära näidatud ametite eelarverida. Komisjon teavitab eelarvestuse projektist Euroopa Parlamenti.

Selgitus

Kuna tähtajad muutuvad pingelisemaks, hõlbustaks teiste institutsioonide menetlustoiminguid see, kui eelarvestuse projektid esitataks varem.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Kõigil juhtudel kohaldatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei või lahkneda delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Tehakse kõik võimalik, et eeskirju kohaldataks proportsionaalselt ameti suuruse ja eelarvega, et mitte põhjustada ülemäärast koormust, säilitades siiski häid tavasid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 32

Artikkel 32

Tegevdirektor

Tegevdirektor

1.  Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

1.  Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.  Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

2.  Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust, millega tagatakse kandidaatide range hindamine ning sõltumatuse kõrge tase. Enne ametisse nimetamist kutsutakse väljavalitud kandidaat Euroopa Parlamendi pädevasse komisjoni esinema avaldusega ja vastama parlamendiliikmete küsimustele. Arvamuste vahetus ei lükka ametisse nimetamist põhjendamatult edasi.

3.  Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

3.  Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit haldusnõukogu esimees.

4.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Kuus kuud enne selle aja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse hindamist ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme.

5.  Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

5.  Haldusnõukogu võib omal algatusel või komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra või paluda komisjonil algatada uue tegevdirektori valimise protsessi.

6.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või oma pikendatud ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valiku menetluses.

6.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valiku menetluses.

7.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

7.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb omal algatusel või komisjoni ettepaneku alusel, tuginedes põhjendatud hinnangule tegevdirektori ametiülesannete täitmise kohta.

8. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

8. Tegevdirektori ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu hääleõigusega liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Riigi kontaktametnikul on vastava liikmeriigi õiguse kohane pädevus taotleda asjaomastelt asutustelt teavet.

3.  Riigi kontaktametnikul on vastava liikmeriigi õiguse kohane pädevus taotleda ja saada asjaomastelt asutustelt kogu asjakohase teabe.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 36

Artikkel 36

Kasutatavad keeled

Kasutatavad keeled

1.  Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 175.

1.  Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 175.

2.  Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

2.  Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, siis muud tõlketeenistused.

__________________

__________________

75 Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

75 Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hiljemalt viis aastat pärast artiklis 51 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule, sealhulgas tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutuste suurema koostoime ja ühtlustamise kaudu.

1.  Hiljemalt neli aastat pärast artiklis 51 osutatud kuupäeva ja seejärel iga viie aasta tagant hindab komisjon ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel. Hindamisel keskendutakse eelkõige võimalikule vajadusele muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõjule, sealhulgas tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tegutsevate asutuste suurema koostoime ja ühtlustamise kaudu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjakohast pädevust, võib amet teha koostööd selliste kolmandate riikide ametiasutustega, millele kehtib liidu asjaomane õigus seoses tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega.

Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjakohast pädevust, võib amet teha koostööd selliste kolmandate riikide ametiasutustega, millele kehtib liidu asjaomane õigus seoses tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega, ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes töötavad ameti pädevusse jäävate valdkondadega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks võib amet komisjoni eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutustega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

Selleks võib amet komisjoni ja haldusnõukogu eelneval nõusolekul leppida kolmandate riikide asutustega kokku koostöökorra. Kõnealune koostöökord ei too liidule ega selle liikmesriikidele kaasa õiguslikke kohustusi.

Selgitus

Nii olulist küsimust, mis mõjutab kogu ameti tegevust, ei või otsustada komisjon üksi. Liikmesriigid peavad samuti nõusoleku andma.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist ja hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

1.  Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja vastuvõtva liikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist ning hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 49 a

Otsuse (EL) 2016/344 muutmine

Otsust (EL) 2016/344 muudetakse järgmiselt:

1)  artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt ca:

„ca) Euroopa Tööjõuameti tegevdirektor.“;

2)  artikli 8 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Juhatus valmistab ette ja korraldab platvormi tööd koos sekretariaadiga, mis toimib platvormi, sealhulgas juhatuse ja töörühmade sekretariaadina. Sekretariaaditeenust osutab Euroopa Tööjõuamet.“;

3)  artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Koostöö

1.  Platvorm teeb tõhusat koostööd muude liidu tasandi eksperdirühmade ja komiteedega, mille töö on seotud deklareerimata töö probleemistikuga, eelkõige kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC), sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni, avalike tööturuasutuste võrgustiku, tööhõivekomitee (EMCO), sotsiaalkaitsekomitee (SPC) ja otsese maksustamise valdkonnas tehtava halduskoostöö töörühmaga. Platvorm kutsub kõnealuste rühmade ja komiteede esindajaid vajaduse korral osalema vaatlejatena ning väldib nende töö dubleerimist. Tulemuslikuma töö ja suurema mõju huvides võib korraldada ka ühiseid koosolekuid.

2.  Platvorm teeb asjakohast koostööd Euroopa Tööjõuameti, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) ja EU-OSHAga.“.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Otsus 2009/17/EÜ ja otsus (EL) 2016/344 tunnistatakse kehtetuks.

Otsus 2009/17/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Viiteid otsusele 2009/17/EÜ ja otsusele (EL) 2016/344 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Viiteid otsusele 2009/17/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a)  Täites oma ülesandeid täielikus koostöös liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning ka liikmesriikidega, peaks asutus aktiivselt toetama riikide ja liidu tegevust, vältides topelttööd, edendades koostoimet ja vastastikust täiendavust ning saavutades sellega koordineerimise ja eelarvesäästu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.

(15)  Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks teha tööturu analüüsimisel tihedat koostööd Eurofoundiga ning küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu.

(24)  Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Ameti eelarve tuleks koostada tulemuspõhise eelarvestamise põhimõtte kohaselt, võttes arvesse ameti eesmärke ja ülesannete täitmise oodatavaid tulemusi. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu. Liidu eelarvest eraldatav toetus ei tohiks kahjustada teisi liidu programme.

Selgitus

Arvestades, et ameti esimesed tegevusaastad kuluvad selle ülesehitamisele, ei tohiks seeläbi ohtu seada olemasolevate programmide, näiteks EURESe tegevust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Ameti asukohaliikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks.

(28)  Ameti asukohaliikmesriik peaks tagama võimalikult head tingimused ameti sujuvaks ja tõhusaks toimimiseks. Kulude kokkuhoiu nimel peaks amet tegema tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste ja organitega, eriti nendega, mille asukoht on samas liikmesriigis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28 a)  Ameti asukoha üle otsustamisel tuleks täielikult järgida nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu õigusi liidu seadusandjatena ning arvesse tuleks võtta institutsioonidevahelise detsentraliseeritud asutuste ressursside töörühma soovitusi. Liidu asutuse asukohaga seotud hiljutiste menetluste kohaselt ei peaks liidu institutsioonid leppima kokku mitte ainult seda, millises liikmesriigis amet hakkab asuma, vaid ka täpse asukoha selles liikmesriigis.

Selgitus

Lo scopo è quello di evitare quanto successo in occasione della nuova ubicazione della sede dell'Agenzia Europea per i Medicinali, dove la procedura di assegnazione prevedeva la decisione mediante sorteggio - tra le offerte in situazione di parità - al termine della terza tornata di voto. In aggiunta, il Parlamento europeo non è stato coinvolto nel processo decisionale, nonostante le sue prerogative di co-legislatore e di primo garante del rispetto del principio democratico nell'Unione. La decisione, infatti, è stata presa a margine del Consiglio "Affari generali" e il Parlamento è stato meramente chiamato a confermarne la scelta mediante la procedura legislativa ordinaria.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).

(30)  Amet peaks nende vastava pädevuse piires tegema koostööd teiste liidu asutustega, eelkõige järgmiste tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas asutatud asutustega, tuginedes nende kogemustele ja maksimeerides koostoimet ning vältides kulude kokkuhoiu nimel dubleerimist: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA), Euroopa Koolitusfond (ETF), ning organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (Eurojust).

Selgitus

Ühise lähenemisviisi kohaselt peavad tööhõive ja tööturu valdkonnaga seotud asutused kasutama kättesaadavaid piiratud ressursse tõhusalt, püüdes saavutada koostoimet ja vältides oma tegevuse kattumist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;

(a)  võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja sotsiaalpartneritele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a)  soodustab liikmesriikide, liidu institutsioonide, asutuste ja organite vahel liidu tasandil koostööd ja kooskõlastamist, et hoida eelarvevahendeid kokku, vältida topelttööd ning toetada nende tegevuse koostoimet ja vastastikust täiendavust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g a)  jälgib liikmesriikide vabatahtliku tagasipöördumise programme nende üksikisikute abistamiseks, kes piiriüleses tööjõu liikuvuses osalemise järel soovivad oma päritoluriiki tagasi pöörduda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(a)  annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras, sealhulgas teavet nende sotsiaalõiguste kohta, näiteks seoses haldus-, tööturu-, tervishoiu- ja eluasemeteenustega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(c)  annab sotsiaalpartneritele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

Selgitus

Amet peaks andma teavet nii tööandjatele kui ka töötajate organisatsioonidele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a)  toetab ja rahastab koostöös liikmesriikide ametiasutustega nõustamisteenuseid, mis on ette nähtud töötajatele, kes otsivad tööd või töötavad väljaspool oma päritoluriiki;

Selgitus

Amet peab olema volitatud lisaks töötajate teavitamisele neid ka nõustama.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigi ametiasutus ei vasta taotlusele ameti määratud tähtaja jooksul, esitab ta ametile selle kohta põhjenduse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

3.  Amet esitab oma hindamise tulemuste kohta komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele poolaastaaruanded ning ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Need aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.

Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega, eelkõige Eurofoundi, Cedefopi, EU-OSHA ja ETFiga, et saavutada kulutõhususe huvides tegevuse koordineerimine ning edendada selles koostoimet ja vältida dubleerimist.

Selgitus

Ühise lähenemisviisi kohaselt peavad tööhõive ja tööturu valdkonnaga seotud asutused kasutama kättesaadavaid piiratud ressursse tõhusalt, püüdes saavutada koostoimet ja vältides oma tegevuse kattumist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja ning kaks komisjoni esindajat, kellel kõigil on hääleõigus.

1.  Haldusnõukogusse kuulub igast liikmesriigist üks juhtivesindaja, igast liikmesriigist üks tööandjate organisatsioonide liige, igast liikmesriigist üks töötajate organisatsioonide liige, kaks komisjoni esindajat ning üks Euroopa Parlamendi nimetatud liige, kellel kõigil on hääleõigus.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on järgida tööturuga seotud olemasolevate asutuste juhtimisstruktuuri ja tõhustada demokraatlikku kontrolli, nähes ette liikme nimetamise Euroopa Parlamendi poolt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a.  Neli esindajat, st üks esindaja nii Eurofoundist, Cedefopist, EU-OSHAst kui ka ETFist, võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana.

Selgitus

Selle muudatusettepaneku eesmärk on suurendada tööhõive ja tööturu valdkonnaga seotud asutuste vahelist koordineerimist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1271/201373 ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid.

1.  Tegevdirektor koostab igal aastal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab mitmeaastast ja iga-aastast programmi ning mis on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1271/201373 ja milles võetakse arvesse komisjoni kehtestatud suuniseid ning asutuste ressursse käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitusi.

__________________

__________________

73 Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

73 Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

Selgitus

Amet võtab oma ühtse programmdokumendi koostamisel nõuetekohaselt arvesse asutusi käsitleva institutsioonidevahelise töörühma soovitusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esialgne eelarvestuse projekt põhineb artikli 25 lõikes 3 osutatud iga-aastase tööprogrammi üksikasjalikel eesmärkidel ja oodatavatel tulemustel ning selles võetakse vastavalt tulemuspõhise eelarvestamise põhimõttele arvesse rahalisi vahendeid, mida on eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks vaja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

2.  Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus või osutavad muud tõlketeenuse osutajad kooskõlas hanke-eeskirjadega ning asjakohastes finantseeskirjades ette nähtud piirides.

Selgitus

Esitatud muudatusettepaneku eesmärk on anda ametile tõlketeenustega seoses teatav paindlikkus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL) nr 883/2013, ühineb amet kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EL) nr 883/2013, ühineb amet alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

Selgitus

Antud juhul ei ole kuuekuuline üleminekuaeg vajalik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Kulude kokkuhoiu nimel teeb amet tihedat koostööd teiste liidu institutsioonide, asutuste ja organitega, eriti nendega, mis asuvad samas kohas. 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Tööjõuamet

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse Euroopa Tööjõuagentuur

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

(EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48, artikli 53 lõiget 1, artiklit 62 ja artikli 91 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  ELi lepingu artikli 3 kohaselt on liidu eesmärk töötada väga konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid.

(2)  ELi lepingu artikli 3 kohaselt töötab liit kõrge konkurentsivõimega sotsiaalse turumajanduse nimel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress ning edendada sotsiaalset õiglust ja kaitset. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt peab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel võtma muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme poole püüdlemisega seotud nõudeid. ELi lepingu artikli 5 kohaselt reguleerib liidu pädevuse kasutamist subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte.

Selgitus

Euroopa Tööjõuameti ülesannete kindlaksmääramisel on väga oluline tagada proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Et tugevdada õiglust ja usaldust ühtse turu vastu, tuleks luua Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“). Selleks peaks amet aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada sellise teabe ja teenuste kättesaadavust, mis on mõeldud üksikisikutele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas, toetama nõuetele vastavust ja koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

(5)  Et tugevdada õiglust ja usaldust ning edendada töötajate ja teenuste vaba liikumist ühtsel turul, järgides samas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet, tuleks luua Euroopa Tööjõuagentuur (edaspidi „agentuur“). Selleks peaks agentuur aitama liikmesriikidel ja komisjonil tõhustada Euroopa Tööjõuagentuuri veebiportaali kaudu asja- ja ajakohase teabe kättesaadavust, mis on mõeldud töötajatele ja tööandjatele ning milles käsitletakse nende õigusi ja kohustusi tööjõu piiriülese liikuvuse valdkonnas kõigis liikmesriikides, samuti tõhustada asjakohaste teenuste kättesaadavust, toetama koordineerimist liikmesriikide vahel, et tagada liidu õiguse tõhus kohaldamine kõnealustes valdkondades, ning vahendama ja hõlbustama lahendusi piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

Selgitus

Euroopa Tööjõuagentuuri loomise peamine eesmärk peaks olema edendada töötajate vaba liikumist ühtsel turul. Selle saavutamiseks on oluline parandada piiriülest liikuvust käsitleva asjakohase teabe kättesaadavust kõigis ELi liikmesriikides. Selleks tuleks luua ajakohane ja kättesaadav Euroopa Tööjõuagentuuri veebiportaal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Amet peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate vaba liikumist, töötajate lähetamist ja väga liikuvaid teenuseid. Seega peaks muutuma tõhusamaks ka liikmesriikide koostöö deklareerimata töö tõkestamisel. Juhul kui amet saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, sealhulgas sellistes liidu õiguse valdkondades, mis jäävad väljapoole ameti pädevust, näiteks töötingimuste, tervise- ja ohutuseeskirjade rikkumised või ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööhõive, peaks tal olema võimalik neist teatada ja teha nimetatud küsimustes koostööd komisjoni, liidu pädevate asutuste ja vajaduse korral riiklike asutustega.

(6)  Agentuur peaks tegutsema tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, mis hõlmab ka töötajate ja teenuste vaba liikumist. Agentuur peaks tõhustama ka liikmesriikide koostööd deklareerimata töö tõkestamisel ja võitlema maanteetranspordi varifirmade asutamise vastu, mis on üks selle sektori konkurentsivõime moonutamise põhjusi. Juhul kui agentuur saab oma tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest, peaks tal olema võimalik teatada neist komisjonile ja riiklikele asutustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Teatavatel juhtudel on vastu võetud liidu valdkondlikud õigusaktid, et vastata kõnealuse sektori, näiteks rahvusvahelise transpordi valdkonna konkreetsetele vajadustele. Amet peaks käsitlema ka sellise liidu valdkondliku õiguse kohaldamise piiriüleseid aspekte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006,49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ,50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/200951 ja direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ – COM(2017) 278)52.

(8)  Teatavatel juhtudel on vastu võetud liidu valdkondlikud õigusaktid, et vastata kõnealuse sektori, näiteks rahvusvahelise transpordi valdkonna konkreetsetele vajadustele. Agentuur võib asjaomase liikmesriigi eelneval nõusolekul käsitleda ka sellise liidu valdkondliku õiguse kohaldamise piiriüleseid aspekte, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006,49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ,50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1071/200951 ja direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ – COM(2017) 278)52.

_________________

_________________

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51).

52 COM(2017)278 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.

52 COM(2017)278 – Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ning millega kehtestatakse konkreetsed õigusnormid seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Ameti tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, tööotsijad ja majanduslikult mitteaktiivsed isikud; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu lähetatud töötajad, ELi sinise kaardi omanikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed.

(9)  Agentuuri tegevusega hõlmatud isikud peaksid olema isikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat liidu õigust, sealhulgas töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, tööotsijad ja majanduslikult mitteaktiivsed isikud; see peaks hõlmama nii liidu kodanikke kui ka liidus seaduslikult elavaid kolmandate riikide kodanikke, nagu ELi sinise kaardi omanikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad või pikaajalised elanikud, samuti nende pereliikmed, kooskõlas asjaomaste liidu õigusaktidega, millega reguleeritakse nende liikumist liidus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Selleks et tagada üksikisikutele ja tööandjatele õiglane ja tõhus siseturg, peaks amet edendama nende võimalusi olla liikuv ning osutada teenuseid ja värvata töötajaid kõikjal liidus. See hõlmab üksikisikute piiriülese liikuvuse toetamist, hõlbustades juurdepääsu sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning edendades selliseid liikuvuskavasid nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks amet aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis on tulevase ühtse digivärava alustala53.

(11)  Selleks et tagada töötajatele ja tööandjatele täielikult õiglane ja tõhus siseturg, peaks agentuur edendama nende võimalusi olla liikuv ning osutada teenuseid ja värvata töötajaid kõikjal liidus. See hõlmab üksikisikute piiriülese liikuvuse toetamist, luues juurdepääsetava veebiportaali, mis sisaldab ajakohaseid ja terviklikke andmeid tööõiguse ja töötingimuste kohta kõigis liidu liikmesriikides, hõlbustades juurdepääsu sellistele piiriülese liikuvuse teenustele nagu töökohtade, õppepraktika ja õpipoisiõppe piiriülene sobitamine ning edendades selliseid liikuvuskavasid nagu „Sinu esimene EURESe töökoht“ või „ErasmusPro“. Samuti peaks agentuur aitama parandada teabe, sealhulgas liidu õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste läbipaistvust ning üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teenustele, tehes koostööd liidu muude teabeteenustega, nagu portaal Teie Euroopa Nõuanne, ning kasutades täiel määral ära ja tagades kooskõla portaaliga Teie Euroopa, mis on tulevase ühtse digivärava alustala53.

_________________

_________________

53 Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017) 256]

53 Määrus [Ühtne digivärav – COM(2017) 256].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Selleks peaks amet tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,54 Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,55 piirikeskusega56 ja SOLVITiga,57 samuti asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL58 alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Amet peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga,59 eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Amet peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.

(12)  Selleks peaks agentuur tegema koostööd muude asjakohaste liidu algatuste ja võrgustikega, eelkõige Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustikuga,54 Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga,55 piirikeskusega56 ja SOLVITiga,57 samuti pädevate riiklike teenistustega, näiteks asutustega, kes edendavad võrdset kohtlemist ning toetavad selliseid liidu töötajaid ja nende pereliikmeid, kelle liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/24/EL58 alusel määratud riiklike kontaktpunktidega, mis annavad teavet tervishoiuteenuste kohta. Agentuur peaks uurima ka koostoimet kavandatud Euroopa teenuste e-kaardiga,59 eelkõige seoses juhtumitega, mille puhul liikmesriigid otsustavad saata lähetatud töötajaid käsitlevad deklaratsioonid e-kaardi platvormi kaudu. Agentuur peaks asendama komisjoni määruse (EL) 2016/589 alusel loodud Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) Euroopa koordinatsiooniameti haldamisel, sealhulgas kasutajate vajaduste ja äriliste nõuetele määratlemisel EURESe portaali ja sellega seotud IT-teenuste tõhususe jaoks, kuid jättes välja IT-teenuste osutamise ning IT-taristu toimimise ja arendamise, mille tagab jätkuvalt komisjon.

_________________

_________________

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta otsus nr 573/2014/EL avalike tööturuasutuste koostöö tõhustamise kohta (ELT L 159, 28.5.2014, lk 32).

55 Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/

55 Euroopa ettevõtlusvõrgustik, https://een.ec.europa.eu/

56 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.

56 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel, COM(2017) 534.

57 Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).

57 Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 4.4.2011, lk 45).

59 COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.

59 COM(2016) 824 final ja COM(2016) 823 final.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Pidades silmas liidu õiguse õiglast, lihtsat ja tõhusat kohaldamist, peaks amet toetama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Ametis töötavad riikide kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Amet peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI) ja siseturu infosüsteem (IMI), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja riikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele.

(13)  Pidades silmas liidu õiguse mittediskrimineerivat, proportsionaalset, õiglast, lihtsat ja tõhusat kohaldamist, peaks agentuur toetama ja parandama liikmesriikidevahelist koostööd ja õigeaegset teabevahetust. Agentuuris töötavad riikide kontaktametnikud peaksid koos muu personaliga toetama liikmesriikide koostöökohustuse täitmist, kiirendama nendevahelist teabevahetust menetluste kaudu, mis on ette nähtud viivituste vähendamiseks, ning tagama sidemed muude liidu õiguse alusel loodud riiklike kontaktasutuste, organite ja kontaktpunktidega. Agentuur peaks soodustama uuenduslikke lähenemisviise tõhusa ja tulemusliku piiriülese koostöö puhul, sealhulgas vahendeid elektrooniliseks andmevahetuseks, nagu sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine (EESSI) ja siseturu infosüsteem (IMI), ning aitama kaasa menetluste edasisele digitaliseerimisele ja riikide ametiasutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatavate IT-vahendite täiustamisele. Samuti peaks agentuur julgustama transpordisektori teabevahetuseks järgmiste süsteemide kasutamist: (i) Euroopa autoveo-ettevõtjate register (ERRU), mis on loodud määruse (EÜ) nr 1071/2009 alusel, et vahetada tulemuslikul ja ühtlustatud viisil riiklike transpordiettevõtjate registrites sisalduvat teavet; ja (ii) siseturu infosüsteem (IMI), mis on loodud määruse (EL) nr 1024/2012 alusel ja mille kaudu liikmesriigid saavad alustada halduskoostööd ja vahetada andmeid ja teavet lähetamisdeklaratsioonide kohta. Et tagada liidu õiguse järgimine, peaks teeäärsete kontrollide eest vastutavatel riiklikel inspektoritel olema otsene reaalajas juurdepääs mõlemale süsteemile kõikides liikmesriikides ühise elektroonilise rakenduse kaudu. Agentuur peaks seda elektroonilist rakendust edendama.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks amet toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul ameti ettepanekuga. Amet peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ja need peaksid toimuma täielikult asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikus ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt riigisisesele õigusele.

(14)  Selleks et suurendada liikmesriikide suutlikkust tegeleda liidu õigusega seotud piiriülese mõõtmega rikkumistega oma pädevuse piires, peaks agentuur toetama liikmesriikide ametiasutusi kooskõlastatud ja ühiste inspektsioonide ja kontrollide tegemisel, sealhulgas hõlbustades direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohaste kontrollide ja inspektsioonide teostamist. Need peaksid toimuma liikmesriikide taotlusel või nende nõusolekul agentuuri ettepanekuga ning alati asjaomase liikmesriigi nõusolekul. Agentuur peaks pakkuma kooskõlastatud, logistilist ja tehnilist tuge kooskõlastatud või ühistes kontrollides osalevatele liikmesriikidele, järgides seejuures täielikult konfidentsiaalsusnõudeid. Kontrolle tuleks teha kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ja need peaksid toimuma täielikult nende liikmesriikide territooriumil kohaldatavas õigusraamistikus, kus kontrolli teostatakse, ning liikmesriigid peaksid võtma järelmeetmeid kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tulemuste põhjal vastavalt sellele riigisisesele õigusele.

Selgitus

Oluline on täpsustada, et kontrollid võivad toimuda üksnes selle liikmesriigi siseriikliku õiguse raames, kelle territooriumil neid tehakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks amet arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Amet peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Amet peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Amet peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks amet hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.

(15)  Selleks et jälgida tekkivaid suundumusi, probleeme või lünki tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas, peaks agentuur koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega arendama analüütilist ja riskihindamise suutlikkust. See peaks hõlmama tööturu analüüside ja uuringute ning vastastikuste eksperdihinnangute teostamist. Agentuur peaks jälgima võimalikku tasakaalustamatust, mis on seotud oskuste ja piiriüleste tööjõuvoogudega, sealhulgas võimalikku mõju territoriaalsele ühtekuuluvusele. Agentuur peaks toetama ka direktiivi 2014/67/EL artikli 10 kohast riskihindamist. Agentuur peaks tagama koostoime ja vastastikuse täiendavuse liidu muude ametite või talituste või võrgustikega. Sellega seoses tuleks küsida SOLVITilt ja samalaadsetelt teenuste võrgustikelt andmeid korduvate probleemide kohta, millega üksikisikud ja ettevõtjad puutuvad kokku oma õiguste rakendamisel agentuuri pädevusse kuuluvates valdkondades. Samuti peaks agentuur hõlbustama ja ühtlustama andmekogumistoiminguid, mis on ameti pädevuse piires ette nähtud asjaomaste liidu õigusaktidega. See ei tähenda liikmesriikide jaoks uute aruandluskohustuste tekitamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Selleks et tugevdada riikide ametiasutuste suutlikkust ja parandada liidu õiguse kohaldamise järjepidevust, peaks amet oma pädevus piires andma riikide asutustele operatiivabi, sealhulgas töötama välja praktilised suunised, koostama koolitus- ja vastastikuse õppe programmid, edendama vastastikuse abi projekte, võimaldama näiteks direktiivi 2014/67/EL artiklis 8 osutatud personalivahetust ning toetama liikmesriike selliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, mille käigus teavitatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende õigustest ja kohustustest. Amet peaks edendama heade tavade vahetamist, levitamist ja kasutuselevõttu.

(16)  Selleks et tugevdada riikide ametiasutuste suutlikkust ja parandada liidu õiguse kohaldamise ja jõustamise järjepidevust, peaks agentuur oma pädevus piires andma riikide asutustele operatiiv- ja tehnilist abi, sealhulgas töötama välja praktilised suunised, koostama koolitus- ja vastastikuse õppe programmid, edendama vastastikuse abi projekte ja korrapäraseid vastastikuseid eksperdihinnanguid, võimaldama näiteks direktiivi 2014/67/EL artiklis 8 osutatud personalivahetust ning toetama liikmesriike selliste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamisel, mille käigus teavitatakse üksikisikuid ja tööandjaid nende õigustest ja kohustustest. Agentuur peaks abistama liidu õiguse ühtlustatud rakendamisel ja edendama heade tavade vahetamist, levitamist ja kasutuselevõttu ning ühiste digivahendite paigaldamist ja kasutamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Amet peaks looma platvormi oma pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide kohaldamisega seotud liikmesriikidevaheliste vaidluste lahendamiseks. See peaks tuginema sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas praegu kasutusel olevale dialoogile ja lepitusmenetlustele, mida liikmesriigid hindavad60 ja mille olulisust tunnustab Euroopa Kohus61. Liikmesriikidel peaks olema võimalik suunata juhtumid ametile lahendamiseks vastavalt selleks kehtestatud standardmenetlusele. Amet peaks tegelema ainult liikmesriikidevaheliste vaidlustega, samal ajal kui üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele amet peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda ameti poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.

(17)  Üksikisikud ja tööandjad, kellel on raskusi liidu õiguste kasutamisel, peaksid saama jätkuvalt abi selliste juhtumitega tegelemiseks ette nähtud riiklikelt ja liidu talitustelt, näiteks SOLVITi võrgustikult, millele agentuur peaks sellised juhtumid suunama. SOLVITi võrgustikul peaks samuti olema võimalik pöörduda agentuuri poole, et arutada juhtumeid, kus probleemi ei saa lahendada riikide ametiasutuste vaheliste erinevuste tõttu.

_________________

60 Nõukogu 26. oktoobri 2017. aasta osaline üldine lähenemisviis ettepaneku kohta, milles käsitletakse määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (13645/1/17).

61 Kohtuasi C-236/88 EU:C:1990:303, punkt 17; kohtuasi C-202/97 EU:C:2000:75, punktid 57–58; kohtuasi C-178/97 EU:C:2000:169, punktid 44-45; kohtuasi C-2/05 EU:C:2006:69, punktid 28-29; kohtuasi C-12/14 EU:C:2016:135, punktid 39-41; Kohtuasi C-359/16 EU:C:2018:63, punktid 44–45.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Et lihtsustada tööturu kohanduste haldamist, peaks amet võimaldama koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks ettevõtete ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.

(18)  Et lihtsustada tööturu kohanduste haldamist, peaks agentuur võimaldama koostööd asjaomaste sidusrühmade ja ametiasutuste vahel, et tegeleda enam kui ühte liikmesriiki mõjutavate tööturu häiretega, nagu näiteks ettevõtete ümberkorraldused või suured projektid, mis mõjutavad piirialade tööhõivet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Ameti tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi ja kvalifikatsiooni. Ameti tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma ameti eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused. Ameti pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldatavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

(21)  Agentuuri tõhusa toimimise tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus. Haldusnõukogu koosseisu puhul, sealhulgas esimehe ja aseesimehe valimisel tuleks arvesse võtta soolist tasakaalu, kogemusi, kvalifikatsiooni ja õiglast geograafilist esindatust. Agentuuri tõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks peaks haldusnõukogu vastu võtma iga-aastase tööprogrammi, täitma agentuuri eelarvega seotud ülesandeid, võtma vastu agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, nimetama ametisse tegevdirektori ning kehtestama menetlused, mille alusel tegevdirektor võtab vastu agentuuri operatiivülesannetega seotud otsused. Agentuuri pädevusse kuuluvates valdkondades liidu õigust kohaldavate muude kui liidu liikmesriikide esindajad võivad haldusnõukogu kohtumistel osaleda vaatlejatena.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Et tagada ameti täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest, liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest ja ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksust. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks ametil olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda ameti avaldatud väljaannete ja osutatud teenuste eest tasu.

(24)  Et tagada agentuuri täielik autonoomia ja sõltumatus, tuleks ametile eraldada autonoomne eelarve, mille tulu pärineb liidu üldeelarvest ja agentuuri töös osalevate liikmesriikide vabatahtlikust rahalisest toetusest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel peaks agentuuril olema õigus võtta vastu rahalist toetust käsitlevaid lepinguid või sihtotstarbelisi toetusi ning nõuda tasu agentuuri avaldatud väljaannete ja teatavate teenuste eest, mida agentuur huvitatud osaliste palvel osutab.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27 a)  Agentuuri asukoha määramisel tuleks täielikult kinni pidada 19. juuli 2012. aasta ühisavaldusest detsentraliseeritud asutuste kohta, sealhulgas geograafilise tasakaalu kriteeriumidest.

Selgitus

Selle sätte lisamine on oluline, et tagada asukoha valimise menetluse õigusselgus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Amet peaks täiendama määrusega (EÜ) nr 883/2004 loodud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni tegevust (edaspidi „halduskomisjon“) niivõrd, kuivõrd ta täidab määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud reguleerimisülesandeid. Amet peaks siiski võtma üle halduskomisjoni raames praegu täidetavad operatiivülesanded, näiteks liikmesriikidevahelise vahendusmenetluse pakkumise, tagama määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldamisega seotud finantsküsimuste lahendamise foorumi, asendama nimetatud määrustega loodud kontrollnõukogu ülesanded, samuti elektroonilise andmevahetuse ja IT-vahenditega seotud ülesanded kõnealuste määruste kohaldamise hõlbustamiseks, asendades kõnealuste määruste alusel loodud andmetöötluse tehnilise komisjoni funktsiooni.

välja jäetud

Selgitus

Kõik need asutused tegelevad riigi pädevuses olevate küsimustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37 a)  Euroopa Parlament tuleks süstemaatiliselt ning komisjoni ja nõukoguga võrdsetel tingimustel kaasata agentuuri asukoha valimise kriteeriumide kindlaksmääramisse ja hindamisse;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“).

1.  Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Tööjõuagentuur (edaspidi „agentuur“).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet abistab liikmesriike ja komisjoni liidus tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise küsimustes.

2.  Agentuur abistab liikmesriike ja komisjoni liidu tööõiguse tulemusliku kohaldamise ja jõustamisega seotud küsimustes tööjõu piiriüleses liikuvuses ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel liidus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse tagamisele siseturul. Selleks teeb amet järgmist:

Agentuuri eesmärk on edendada töötajate ja teenuste vaba liikumist, jälgida liidu õiguse kohaldamist, et tagada inimväärsed töötingimused ja kaitsta töötajate õigusi ning tagada, et tööjõu liikuvus siseturul vastaks täielikult asjakohastele liidu õigusaktidele. Samuti aitab agentuur kaasa deklareerimata töö keerulise probleemi lahendamisele, võttes seejuures täielikult arvesse liikmesriikide pädevust ja menetlusi. Selleks teeb agentuur järgmist:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  hõlbustab üksikisikute ja tööandjate juurdepääsu teabele nende õigustest ja kohustustest ning asjaomastele teenustele;

(a)  annab töötajatele, tööandjatele ja asjaomastele asutustele teavet nende õiguste ja kohustuste, tööõiguse ja töötingimuste kohta kõigis liikmesriikides, tehes seda juurdepääsetava veebiportaali kaudu, mis on kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes, samuti pakub töötajatele ja tööandjatele, sealhulgas sotsiaalpartnerite kaudu, tööjõu piiriülese liikuvusega seotud asjaomaseid teenuseid, sealhulgas tasuta nõuandeteenuseid ja nõustamist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülese jõustamise, sealhulgas ühiste kontrollide hõlbustamiseks;

(b)  ergutab, lihtsustab ja toetab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide piiriülesel jõustamisel, sealhulgas hõlbustades kooskõlastatud ja ühiseid inspektsioone ja kontrolle;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  on vahendaja ja aitab leida lahenduse riiklike ametiasutuste piiriüleste vaidluste või tööturu häirete korral.

(c)  kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga on vahendaja ja aitab leida lahenduse riiklike ametiasutuste piiriüleste vaidluste, piiriülese jõustamise probleemide, riiklike pädevate asutuste puuduliku koostöö või tööturu häirete korral.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

1.  Agentuur on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti ülesanded

Agentuuri ülesanded

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti ülesanded

Agentuuri ülesanded

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  võimaldab artiklite 6 ja 7 kohaselt üksikisikutele ja tööandjatele piiriülestes olukordades juurdepääsu teabele õiguste ja kohustuste ning tööjõu piiriülese liikuvuse teenuste kättesaadavuse kohta;

(a)  annab artiklite 6 ja 7 kohaselt töötajatele ja tööandjatele teavet nende õiguste ja kohustuste kohta piiriülestes olukordades ning kõigi liidu liikmesriikide tööseaduste ja -tingimuste kohta juurdepääsetava Euroopa Tööjõuagentuuri veebiportaali kaudu, mis on kättesaadav kõigis liidu ametlikes keeltes, samuti osutab tööjõu piiriülese liikuvuse teenuseid, kaasa arvatud töötajatele ja tööandjatele mõeldud nõuandeteenused;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a)  kogub, töötleb ja avaldab kontrollide ja inspektsioonide kohta asjakohast statistikat, mille liikmesriigid on liidu asjaomase õiguse kohaselt edastanud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  koordineerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt kooskõlastatud ja ühiste kontrollide tegemist;

(c)  koordineerib, assisteerib ja toetab artiklite 9 ja 10 kohaselt koostöös asjaomaste liikmesriikidega kooskõlastatud ja ühiste inspektsioonide ja kontrollide tegemist;

Selgitus

Transpordisektoris nimetatakse inspektsioone sageli kontrollideks, vt näiteks direktiiv 2006/22/EÜ. Seepärast tuleks tekstis kasutada mõlemat õiguslikku terminit.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  tegutseb artikli 13 kohaselt vahendajana liikmesriikide ametiasutuste vahelistes vaidlustes, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist;

(f)  tegutseb kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga vahendajana ja aitab kaasa liikmesriikide ametiasutuste vaidluste lahendamisele, milles käsitletakse liidu asjaomaste õigusaktide kohaldamist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  hõlbustab artikli 14 kohaselt asjaomaste sidusrühmade vahelist koostööd tööturu piiriüleste häirete korral.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  annab asjakohast teavet üksikisikute õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(a)  koostöös liikmesriikidega annab kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadava juurdepääsetava veebiportaali kaudu asjakohast täielikku teavet ja osutab nõustamisteenuseid töötajate ja tööandjate õiguste ja kohustuste kohta tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendab võimalusi inimeste liikuvuse toetamiseks, sealhulgas andes nõu õppe- ja keelekoolitusvõimaluste kohta;

(b)  edendab võimalusi inimeste liikuvuse toetamiseks, sealhulgas koostades ja pakkudes asjakohaseid koolitusi ja seminare, kaasa arvatud keelekoolitus;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  annab tööandjatele asjakohast teavet tööõiguse ning elamis- ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse töötajate, sealhulgas lähetatud töötajate suhtes tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras;

(c)  koostöös liikmesriikidega annab töötajatele, tööandjatele, tööotsijatele ja sotsiaalpartneritele asjakohast teavet tööõiguse ja töötingimuste kohta, mida kohaldatakse tööjõu piiriülese liikuvuse olukorras seoses töötajate vaba liikumise ja töötajate lähetamisega, samuti annab asjakohast teavet tööõiguse ja töötingimuste kohta kõigis liikmesriikides. Teavet antakse kõigis liidu ametlikes keeltes ajakohase ja juurdepääsetava veebiportaali kaudu;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f a)  võtab kasutusele standardvormid, mille abil liikmesriigid saavad teavet edastada nii internetis kui ka väljaspool seda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet osutab üksikisikutele ja tööandjatele teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus. Selleks teeb amet järgmist:

1.  Agentuur osutab üksikisikutele, tööandjatele ja asjaomastele asutustele tasuta teenuseid tööjõu liikuvuse hõlbustamiseks kogu liidus, kaasa arvatud nõuandeteenused ja koolituste korraldamine. Selleks teeb agentuur järgmist:

Selgitus

Euroopa Tööjõuagentuur ei peaks mitte ainult pakkuma teenuseid, vaid ka nõustama töötajaid ja tööandjaid tööjõu liikuvuse küsimustes ning pakkuma asjakohaseid koolitusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud ameti pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides.

Agentuur hõlbustab ja tugevdab liikmesriikidevahelist koostööd ja toetab nende tulemuslikku vastavust koostöökohustustele, sealhulgas teabevahetuse valdkonnas, nagu on määratletud agentuuri pädevuse kohaldamisalasse kuuluvates liidu õigusaktides.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  edendab ja jagab parimaid tavasid;

(c)  edendab ja jagab parimaid tavasid liikmesriikide vahel ning olemasolevate koostööorganisatsioonide ja liikmesriikide järelevalveasutuste vahel;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  hõlbustab karistuste ja trahvide piiriülest jõustamist;

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  esitab komisjonile kord kvartalis aruande liikmesriikidevaheliste lahendamata taotluste kohta ja vajaduse korral esitab need vahendusmenetlusele vastavalt artiklile 13.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi.

3.  Agentuur edendab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist sõnumite vahetamiseks riiklike asutuste vahel, sealhulgas siseturu infosüsteemi (IMI) ja sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi. Selleks, et kontrollida liidu õiguse nõuetekohast rakendamist ja selle täitmist, on teeäärsete kontrollide eest vastutavatel inspektoritel kõigi liikmesriikide jaoks ühtse e-rakenduse kaudu reaalajas ligipääs nii riiklikke autoveo-ettevõtjate registreid ja tegevusi ühendavale süsteemile (ERRU) kui ka juhi lähetamisdeklaratsioonile IMI süsteemi kaudu. Sellega seoses edendab agentuur nimetatud e-rakendust, mis annab teeäärsete kontrollide ajal ERRUle ja IMIle reaalajas ligipääsu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning uurib liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide kasutamise võimalust, et hõlbustada pettuste avastamist, ning esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.

4.  Agentuur soodustab digivahendite kasutamist ja uuenduslikke lähenemisviise, et saavutada tõhus ja tulemuslik piiriülene koostöö, ning tal on keskne roll liikmesriikide vahel elektroonilise teabevahetuse mehhanismide väljatöötamises, et hõlbustada pettuste avastamist, kasutades selleks eelkõige e-rakendust, mis annab teeäärsete kontrollide ajal reaalajas ligipääsu ERRU, EESSI ja IMI süsteemidele ning mille kaudu riiklikud ametiasutused pääsevad asjakohastele andmetele reaalajas ligi. Agentuur esitab komisjonile aruanded kõnealuste mehhanismide edasise arengu kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide koordineerimine

Kooskõlastatud kontrollid ja ühiskontrollid

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel koordineerib amet kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ameti pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki. Samuti võib amet teha asjaomaste liikmesriikide ametiasutustele ettepaneku, et nad teostaksid kooskõlastatud või ühise kontrolli.

1.  Ühe või mitme liikmesriigi taotlusel ja asjaomaste liikmesriikide nõusolekul koordineerib agentuur liikmesriikide vahel kooskõlastatud või ühiseid kontrolle agentuuri pädevusse kuuluvates valdkondades. Taotluse võib esitada üks või mitu liikmesriiki.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta ametile aegsasti kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab amet teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

2.  Liikmesriigi riigiasutuse osalemine kooskõlastatud või ühiskontrollis on vabatahtlik. Kui liikmesriigi ametiasutus otsustab lõikes 1 osutatud kooskõlastatud või ühises kontrollis mitte osaleda või seda mitte läbi viia, teatab ta agentuurile eelnevalt kirjalikult oma otsuse põhjustest. Sellistel juhtudel teavitab agentuur teisi asjaomaseid riiklikke asutusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Osalevate liikmesriikide ja ameti vahelise ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Amet koostab näidislepingu.

1.  Osalevate liikmesriikide ja agentuuri vahelise kooskõlastatud või ühise kontrolli korraldamise lepingus (edaspidi „ühise kontrolli leping“) on sätestatud sellise ettevõtmise teostamise tingimused. Ühise kontrolli leping võib sisaldada sätteid, mis võimaldavad kokkulepitud ja kavandatud ühiseid kontrolle teha lühikese etteteatamisega. Agentuur koostab näidislepingu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet pakub kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele logistilist ja tehnilist tuge, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.

3.  Agentuur pakub kooskõlastatud või ühiseid kontrolle tegevatele liikmesriikidele logistilist ja tehnilist tuge, mis võib hõlmata ka kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Ameti toetatavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse ameti iga-aastasesse tegevusaruandesse.

6.  Teave kooskõlastatud ja ühiste kontrollide kohta lisatakse haldusnõukogule esitatavatesse kvartaliaruannetesse. Need aruanded tehakse avalikuks ja need sisaldavad teavet juhtude kohta, kus liikmesriigi ametiasutus ei osale lõikes 1 nimetatud kooskõlastatud või ühises kontrollis või ei teosta seda. Agentuuri koordineeritavaid kontrolle käsitlev aastaaruanne lisatakse agentuuri iga-aastasesse tegevusaruandesse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Juhul kui amet saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel, sealhulgas väljaspool tema pädevuse piire, teatab ta nendest arvatavatest rikkumistest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele.

7.  Juhul kui agentuur saab kooskõlastatud või ühise kontrolli käigus või oma mis tahes muu tegevuse käigus teada arvatavatest rikkumistest liidu õiguse kohaldamisel tema pädevuse piires, teatab ta nendest arvatavatest rikkumistest komisjonile ja vajaduse korral asjaomase liikmesriigi ametiasutustele. Ta võib teatada arvatavatest rikkumistest komisjonile ainult siis, kui lisab asjaomase liikmesriigi esitatud hinnangu ja arvamuse.

Selgitus

Tuleb tagada, et liikmesriigil on õigus ja võimalus esitada oma arvamus koos selgitusega arvatavaid rikkumisi käsitleva aruande kohta, ja alles pärast asjaomase liikmesriigi sellist hinnangut võib agentuur komisjonile aruande saata.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Amet hindab riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised ohud ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab amet tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib amet teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.

1.  Agentuur hindab koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega riske ja teeb analüüse seoses piiriüleste tööjõuvoogudega, nagu näiteks tööjõu liikuvuse takistused, diskrimineerivad sätted riiklikes seadustes ja korduvad probleemid, millega üksikisikud ja tööandjad on seoses piiriülese liikuvusega pidanud kokku puutuma. Selleks peab agentuur kasutama kõiki kättesaadavaid statistilisi andmeid, tagama vastastikuse täiendavuse muude liidu ametite või talituste eksperditeadmistega, sealhulgas oskuste prognoosimise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning nendest lähtuma. Komisjoni taotlusel võib agentuur teha sihtotstarbelisi süvaanalüüse ja uuringuid, milles käsitletakse konkreetseid tööjõu liikuvuse küsimusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Amet korraldab liikmesriikide ametiasutuste ja teenistuste seas vastastikuseid hindamisi, et:

2.  Agentuur korraldab asjaomase liikmesriigi taotlusel liikmesriikide ametiasutuste ja teenistuste seas vastastikuseid hindamisi, et:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  suurendada teadmisi ja vastastikust arusaamist erinevatest süsteemidest ja tavadest, samuti hinnata eri poliitikameetmete, sealhulgas ennetamis- ja tõkestamismeetmete tulemuslikkust.

(c)  suurendada teadmisi ja vastastikust arusaamist erinevatest süsteemidest ja tavadest, kaasa arvatud teabevahetus liidu õigusaktide ülevõtmise teemal, samuti hinnata eri poliitikameetmete, sealhulgas ennetamis- ja tõkestamismeetmete tulemuslikkust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Amet teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

3.  Agentuur teavitab oma hindamise tulemustest korrapäraselt komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike ning esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Amet kogub liidu õiguse valdkondades oma pädevuse piires liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi andmeid. Seda tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 16. Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja jagab vajaduse korral oma andmekogumisel saadud tulemusi.

4.  Agentuur kogub liidu õiguse valdkondades oma pädevuse piires liikmesriikide koostatud ja vabatahtlikult esitatud statistilisi andmeid. Seda tehes püüab agentuur ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 16. Agentuur peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja jagab vajaduse korral oma andmekogumisel saadud tulemusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  töötab välja ühised suunised, mida liikmesriigid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;

(a)  töötab välja ettepanekud mittesiduvate suuniste kohta, mida liikmesriigid saavad kasutada, sealhulgas kontrollijuhised piiriülese mõõtmega juhtumite jaoks, samuti ühised määratlused ja kontseptsioonid, mis põhinevad asjaomasel tööl liidu tasandil;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  edendab ja toetab vastastikust abistamist kas vastastikuse hindamise või rühmategevuste vormis, samuti töötajate vahetuste ja lähetustena liikmesriikide ametiasutuste vahel;

(b)  edendab ja toetab vastastikust abistamist kas vastastikuse hindamise või rühmategevuste vormis, samuti töötajate vahetuste ja lähetustena liikmesriikide vahel;

Selgitus

Tuleks selgitada, et amet peaks hõlbustama liikmesriikide vahelist, mitte ühe liikmesriigi riiklike asutuste vahelist koostööd, viimane peaks jääma liikmesriikide pädevusse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a)  edendab ja toetab korrapäraseid vastastikuseid eksperdihinnanguid kõigis asjaomastes pädevates täitevasutustes, tagades nii hindavate kui ka hinnatavate pädevate täitevasutuste asjakohase rotatsiooni;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näited asjaomaste riiklike ametiasutuste vahelisest koostööst;

(c)  edendab kogemuste ja heade tavade vahetamist ja levitamist, sealhulgas näited asjaomaste liikmesriikide ja koostööorganisatsioonide vahelisest koostööst;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e a)  töötab välja ühised digitaalsed vahendid, et tugevdada liikmesriikide ametiasutuste koostööd.

Selgitus

Euroopa Tööjõuamet peaks kaasa aitama koostalitlusvõimeliste ühiste digivahendite väljaarendamisele, mille eesmärk on edendada liikmesriikide koostööd (vt põhjenduse 16 muudatusettepanek).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

välja jäetud

Vahendamine liikmesriikide vahel

1. Amet võib liikmesriikidevaheliste vaidluste korral seoses liidu õiguse kohaldamise ja tõlgendamisega käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades täita vahendaja rolli.

2. Vaidlusega seotud asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt artikli 17 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib ka omal algatusel, sh SOLVITi taotluse põhjal algatada vahendajate kojas vahendusmenetluse, kui kõik asjaomase vaidlusega seotud liikmesriigid sellega nõustuvad.

3. Kui ametile esitatakse vahendamisjuhtum, peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse juhtumiga seotud isikuandmed on anonüümsed ning et amet ei töötleks vahendusmenetluse mis tahes etapis asjaomase juhtumiga seotud üksikisikute isikuandmeid.

4. Juhtumeid, mille suhtes on liikmesriikide või liidu tasandil käimas kohtumenetlused, ei ole lubatud ametil vahendada.

5. Kolme kuu jooksul pärast ametipoolse vahendusmenetluse lõppu esitavad asjaomased liikmesriigid ametile aruande võetud järelmeetmete kohta või põhjendused selle kohta, miks järelmeetmeid ei võetud.

6. Amet esitab komisjonile kord kvartalis aruande vahendamistega seotud juhtumite tulemuste kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.

Agentuur kehtestab vajaduse korral koostöökorra muude ELi detsentraliseeritud asutustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti töökorraldus

Agentuuri töökorraldus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest komponentidest:

1.  Agentuuri haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest komponentidest: