RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014

28.11.2018 - (COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöörid: Marian-Jean Marinescu, Henna Virkkunen, Pavel Telička
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014

(COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0438),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikleid 172 ja 194, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0255/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ... arvamust,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni ühisarutelusid vastavalt kodukorra artiklile 55,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning väliskomisjoni, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0409/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED^[1]*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS EL .../...,

...,

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 172 ja 194,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomise edendamiseks ja pikaajaliste dekarboniseerimiskohustuste täitmiseks on liidul vaja transpordi-, digitaal- ja energeetikasektoris ajakohast, mitmeliigilist ja hästi toimivat taristut, mis aitab ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi, kaasa arvatud kaugeid, äärepoolseimaid ja saarepiirkondi, perifeerseid ja mägiseid piirkondi. Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaasa arvatud piiratud liikumisvõimega isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema ja kestlikuma sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.

(2)  Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“) eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Programm peaks võimaldama täielikult ära kasutada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavahelist koostoimet ning seeläbi suurendama liidu meetmete tulemuslikkust ning võimaldama rakendamiskulusid optimeerida.

(2 a)  Programm peaks aitama edendada liidu kõigi piirkondade, sealhulgas kaugete, äärepoolseimate ja saarepiirkondade, perifeersete, mägiste ja piiriüleste piirkondade, samuti inimtühjaks jäänud ja hõredalt asustatud alade territoriaalset ligipääsetavust ja ühenduvust.

(3)  Programmi eesmärk peaks olema anda oma osa ka ELi kliimamuutustevastastesse meetmetesse, toetada keskkonna ja ühiskonna seisukohast jätkusuutlikke projekte ▌ning asjakohastel juhtudel kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid. Eelkõige tuleks suurendada programmi panust Pariisi kokkuleppega võetud sihtide ja eesmärkide ning 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste sihtide ning pikaajalise dekarboniseerimiseesmärgi saavutamisse.

(4)  Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja 17 ÜRO kestliku arengu eesmärgist tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide saavutamise toetuseks 25 % liidu eelarvekulutustest[4]. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 60 % programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas ▌Rio markeritest. Raudtee- ja veeteede taristuga, laadimistaristuga, alternatiivsete ja säästvate kütustega kõigi transpordiliikide puhul, energiatõhususega, keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO₂ transportimisega, taastuvenergiaga, siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kulutused peaksid olema kooskõlas kliimaeesmärkidega. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, kus pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivset mõju avaldama, ja tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks programmi raames toetatavate projektide puhul veenduda nende ilmastikukindluses ja lähtuda seejuures juhistest, mille komisjon peaks välja töötama kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega, kus see on asjakohane. Kooskõlas liidu eesmärkide ja kohustustega vähendada kliimamuutuste mõju, soodustatakse programmiga üleminekut sellistele säästvamatele transpordiliikidele nagu raudteetransport, keskkonnahoidlik linnatransport ning mere- ja siseveetransport.

(5)  Selleks et täita direktiivi 2016/2284/EL (mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ) artikli 11 punktis c sätestatud aruandluskohustusi seoses liidu rahastamisvahendite kasutuselevõtuga, et toetada kõnealuse direktiivi eesmärkide täitmiseks võetud meetmeid, tuleb jälgida kulutusi, mis on seotud heitkoguste või õhusaasteainete vähendamisega kõnealuse direktiivi alusel.

(6)  Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori suurem omavaheline koostoime ja vastastikune täiendavus. Selleks võiks tööprogrammides tulemuslikult käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega, säästvate alternatiivkütustega, sealhulgas asjakohase taristuga kõigi transpordiliikide puhul või ühise piiriülese taristuga, ning need peaksid pakkuma suuremat paindlikkust kõnealustes sektorites rahalise toetuse ühendamiseks. Digitaalse kommunikatsiooni võimaldamine võib moodustada energeetika- ja transpordivaldkonna ühishuviprojekti lahutamatu osa. Programm peaks ▌võimaldama igas sektoris arvesse võtta mõningaid koostoimelisi elemente, mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaal-majanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimet tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu, aga ka suurema kaasrahastamise abil.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013[5] kohaste üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T) käsitlevate suunistega (edaspidi „TEN-T suunised“) määratakse kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele see taristu peab vastama, ning esitatakse nende rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaarendamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu ulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu.

(7 a)   Meetmed, millega aidatakse arendada transpordisektori ühishuviprojekte ja mida rahastatakse kõnealusest programmist, peaksid tuginema kõikide transpordiliikide vastastikusele täiendavusele, et luua kogu liidus ühenduvuse tagamiseks tõhusad, omavahel ühendatud ja mitmeliigilised võrgud.

(8)  TEN-T suunistes sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja eelisjärjekorras toetada pooleliolevaid TEN-T projekte ning piiriüleseid ühendusi, kitsaskohti, horisontaalseid prioriteete, puuduvaid ühendusi ja linnatranspordisõlmi ning vajaduse korral tagada, et toetatud meetmed oleksid kooskõlas transpordikoridori käsitlevate tööplaanidega, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 47, ning võrgu toimimise ja koostalitluse üldise arenguga.

(8 a)  Mõnel juhul on ühe liikmesriigi territooriumil teostatud projektidel märkimisväärne piiriülene mõju ja see loob väärtust, mis ületab riigipiire, tõhustades piiriülest ühenduvust mere ääres või edendades ühenduvust riigipiiride ülese laiema sisemaise majandusega. Seepärast tuleks sellist mõju tõendavaid projekte käsitada piiriülestena.

(8 b)  Selleks et võtta arvesse erakorralist asjaolu, et Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja, tuleks näha ette Iirimaa ja mandri-Euroopa ühenduvus, muutes TEN-T transpordikoridoride marsruuti ja koosseisu, et lisada sinna Iiri sadamate ja mandril asuvate põhivõrku ja üldvõrku kuuluvate sadamate mereühendused.

(9)  Selleks et võtta arvesse suurenevaid transpordivoogusid ja võrgu arengut, tuleks kohandada põhivõrgukoridoride trasse, nende eelnevalt kindlaksmääratud lõike ja nende läbilaskevõimet. Põhivõrgu kohandamine ei tohiks mõjutada selle väljaarendamist 2030. aastaks, see peaks parandama ELi territooriumi koridoridega kaetust ja seda tuleks teha proportsionaalselt, et säilitada koridoride arengu ja sellekohase tegevuse koordineerimise järjepidevus ja tõhusus. Seepärast ei tohiks põhivõrgukoridorid pikeneda rohkem kui 15 %. Üldvõrgu arengut tuleb jälgida ja hinnata, et tagada lõikude asjakohasus.

(10)  On vaja soodustada avaliku ja erasektori investeeringuid aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, mitmeliigilise, kaasava, piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks kogu liidus kõigi transpordiliikide puhul. 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“[6], mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO₂-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja autonoomset liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel rahaliselt toetama, näiteks et kiirendada aruka sõidumeeriku kasutuselevõttu ja moderniseerimist.

(11)  TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooniga seoses, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide CO₂-heidet, soodustades energiatõhusust ja alternatiivkütuste kasutamist, järgides samas tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL[7] on kehtestatud ühine meetmeraamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks kõigi transpordiliikide puhul liidus, et vähendada võimalikult palju sõltuvust fossiilkütustest ja leevendada transpordi keskkonna- ja kliimamõju, ning selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate olemasolu 31. detsembriks 2025. Nagu komisjoni 2017. aasta novembri ettepanekutes[8] rõhutatud, on vähese CO₂-heitega liikuvuse edendamiseks vaja terviklikku meetmekogumit, sealhulgas rahalist toetust juhul, kui turutingimused tegevust piisavalt ei stimuleeri.

(12)  Seoses sellega on komisjon oma teatises „Kestlik liikuvus Euroopas – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik“[9] rõhutanud, et automatiseeritud sõidukid ja täiustatud ühendussüsteemid muudavad sõidukid ohutumaks, lihtsamini jagatavaks ja kättesaadavamaks kõikide kodanike, sealhulgas nende jaoks, kes praegu võivad olla liikuvusteenustest ära lõigatud, näiteks eakamad ja piiratud liikumisvõimega isikud. Sellega seoses esildas komisjon ELi strateegilise tegevuskava liiklusohutuse kohta ja tegi ettepaneku vaadata läbi direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta. Samamoodi tuleb transpordisektori uute ohutus- ja digiteerimisstandarditega kohandada ka teisi õigusakte, nagu direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus. Ohutuse parandamine peab olema ka raudteesektori prioriteet. Eriti tähtis on investeerida ristmike ohutusse (nt signalisatsioon, taristu täiustamine). 2012. aastal toimus ELis 114 000 raudteeületuskohal 573 olulist õnnetust, mille tagajärjel sai 369 inimest surma ja 339 tõsiselt vigastada (Euroopa Raudteeagentuuri 2014. aasta aruanne) Sellest tulenevalt tuleks kogu ELis kindlaks määrata kõrge ohutusriski tasemega raudteeületuskohad, et investeerida taristu parandamisse, ning need tuleks lõpuks asendada sildade ja tunnelitega.

(13)  Transpordiprojektide edukamaks lõpuleviimiseks võrgu vähem arenenud osades tuleks programmile üle kanda Ühtekuuluvusfondi eraldised, et rahastada sellest fondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordiprojekte. Rahastamiskõlblike projektide valimise esimeses etapis tuleks ▌arvesse võtta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi. Esimese etapi lõpus tuleks programmile ülekantud vahendid, mida ei ole eraldatud mõnele transporditaristu projektile, jaotada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide projektide vahel, lähtudes konkurentsi põhimõttest ning seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad ühendused. Komisjon peaks abistama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike asjakohaste projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust.

(14)  Pärast 2017. aasta novembri ühisteatist kahesuguse liikuvuse parandamise kohta Euroopa Liidus[10] rõhutati komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 28. märtsil 2018 vastu võetud sõjaväelise liikuvuse tegevuskavas[11], et transporditaristupoliitika pakub selget võimalust suurendada kaitsevajaduste ja TEN-T koostoimet üldise eesmärgiga parandada kogu liidus liikuvust. Kõnealuses tegevuskavas on märgitud, et nõukogul palutakse 2018. aasta keskpaigaks kaaluda sõjalisi vajadusi seoses transporditaristuga ja need nõudmised kinnitada ning et 2019. aastaks selgitavad komisjoni talitused välja ▌üleeuroopalise transpordivõrgu osad, mille taristu sobib ka kahesuguseks (tsiviil- ja kaitseotstarbeliseks) kasutuseks, sealhulgas olemasoleva taristu ajakohastamisvõimalused. Taristu on tulevikus alati ette nähtud kahesuguseks kasutuseks. Kaheotstarbeliste projektide ellurakendamise rahastamine liidu vahenditest peaks kõnealuse programmi raames toimuma tööprogrammide alusel, mida täidetakse niisuguste mõõdetavate meetmete võtmisega, mis vastavad tegevuskavas täpselt kindlaks määratud kohaldatavatele nõuetele.

(14 a)  Liidus kahesuguse (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) liikuvuse tegevuskava koostamine on osa üldisest eesmärgist parandada ELis liikuvust ning reageerida samal ajal ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitikas (ÜJKP) kindlaks tehtud logistilistele ja liikuvusega seotud probleemküsimustele; seda silmas pidades on oluline ühtlustada piiriülesed normid ja tollieeskirjad ning haldus- ja seadusandlikud menetlused. ELi ühisettevõtete roll on muu hulgas väga oluline selleks, et aidata kaasa haldus- ja seadusandlike menetluste ühtlustamisele, seda nii Euroopa ühendamise rahastu kui ka kahesuguse (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) liikuvuse tegevuskava seisukohast. Kahesugune (tsiviil- ja kaitseotstarbeline) liikuvus aitab kaasa Euroopa ühendamise rahastu arengule, eelkõige pidades silmas eelarveküsimusi ning meetmeid uute ja tekkivate vajaduste rahuldamiseks.

(15)  Teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“[12] seadis komisjon tähelepanu keskmesse äärepoolseimate piirkondade transpordi-, energia- ja digitaalsed vajadused ja selle, et neid vajadusi peaks piisaval määral rahastama liit, sealhulgas programmi alusel, kohaldades kaasrahastamismäärasid kuni 85 %.

(16)  Pidades silmas märkimisväärseid investeeringuid, mida on vaja TEN-T põhivõrgu lõplikuks väljaarendamiseks 2030. aastaks (hinnanguliselt 350 miljardit eurot aastatel 2021–2027) ja TEN-T üldvõrgu väljaarendamiseks 2050. aastaks ning dekarboniseerimiseks, digiteerimiseks ja linnaarenduseks (hinnanguliselt 700 miljardit eurot aastatel 2021–2027), on asjakohane tagada transpordisektori jaoks piisav eelarve, mis oleks kooskõlas programmitöö perioodi 2014–2020 alguses ette nähtud eelarvega, ning kõige tõhusamalt ära kasutada liidu mitmesuguseid rahastamisprogramme ja -vahendeid, maksimeerides sellega ▌liidu toetatavate investeeringute lisaväärtust. See saavutataks ühtlustatud investeerimismenetlusega, mis tagab läbipaistvuse kogu transpordivaldkonnas ja kooskõla muude asjakohaste liidu programmidega, eelkõige Euroopa ühendamise rahastuga, Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF), Ühtekuuluvusfondiga ja InvestEU fondiga. Vajaduse korral tuleks eelkõige arvesse võtta soodustavaid tingimusi, mis on üksikasjalikult esitatud määruse (EL) XXX [millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi „ühissätete määrus“] IV lisas.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/2013[13] määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mis on vaja rakendada, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid; ühtlasi määratakse seal kindlaks kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud ühishuviprojektid, sätestatakse meetmed seoses lubade andmisega, avalikkuse kaasamisega ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste projektide rakendamist, sh kriteeriumid, mille alusel otsustatakse selliste projektide üldine vastavus liidu rahalise toetuse saamise tingimustele. Ühishuviprojektide loetelu ja TEN-E suunised tuleks läbi vaadata, et võtta arvesse Pariisi kokkuleppe eesmärke ning aastaks 2030 ja sellele järgnevaks ajavahemikuks seatud liidu kliima- ja energiaeesmärke.

(18)  Direktiivis [taastuvenergiaallikaid käsitlev uuesti sõnastatud direktiiv] rõhutatakse vajadust luua toetav raamistik, mis hõlmaks liidu vahendite paremat kasutamist, ja panna erilist rõhku meetmetele, millega toetatakse piiriülest koostööd taastuvenergiavaldkonnas.

(19)  Taastuvenergiavaldkonna arendamisel jääb küll prioriteediks võrgutaristu lõplik väljaarendamine, ent sellekohase piiriülese koostöö lisamine ning aruka ja tõhusa energiasüsteemi, sealhulgas võrku tasakaalustada aitavate salvestamise ja tarbimiskaja lahenduste väljatöötamine kajastavad algatuse „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames võetud seisukohta, millega nähakse ette ühiselt saavutada taastuvenergia osakaalu oluline kasv aastaks 2030, ning pikaajaliste dekarboniseerimiseesmärkide muutunud poliitilist konteksti, millega tagatakse õiglane ja asjakohane sotsiaalne üleminek.

(20)  Liidu dekarboniseerimisalase tegevuskava seisukohalt on olulised innovatiivsed taristualased tehnoloogialahendused, mis võimaldavad üle minna vähese heitega energia- ja liikuvussüsteemidele ning suurendada tarnekindlust, eesmärgiga suurendada liidu energiasõltumatust. Eelkõige 23. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa energiavõrkude tugevdamine“[14] rõhutas komisjon asjaolu, et olukorras, kus 2030. aastaks toodetakse pool elektrienergiast taastuvenergiast, sunnib elektrienergia selline osatähtsus seni fossiilkütustel töötavaid sektoreid, näiteks transporti, tööstust ning kütmise ja jahutamisega tegelevaid ettevõtjaid, üha enam pöörama tähelepanu dekarboniseerimisele ning et sellest tulenevalt tuleb üleeuroopalise energiataristu poliitikas keskenduda elektrivõrkude ühendamise, elektrienergia salvestamise ja tarkvõrkude projektidele ning gaasitaristu investeeringutele. Selleks et toetada liidu dekarboniseerimiseesmärke, siseturu integratsiooni ja varustuskindlust, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ja esmatähtsana käsitada tehnoloogialahendusi ja projekte, mis aitavad üle minna vähese heitega majandusele. Komisjoni eesmärk on suurendada tarkvõrkude, innovaatilise salvestamise ja CO₂ transportimise selliste piiriüleste projektide arvu, mida toetatakse programmi vahenditest.

(20 a)  Vaja on toetada tarkvõrkude projekte, kui sellistes projektides ühendatakse elektri tootmine, jaotamine või tarbimine, kasutades süsteemi reaalajas haldamist ja sellega mõjutatakse piiriüleseid energiavooge. Energiaprojektid peaks enam kajastama tarkvõrkude keskset tähtsust energiaalases üleminekus ja programmi vahenditest antav toetus peaks aitama kõrvaldada rahastamispuudujäägid, mis praegu takistavad investeeringuid, et võtta laiaulatuslikult kasutusele tarkvõrkude tehnoloogia.

(20 b)  Elektrivõrkude vastastikuse sidumise osas kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/... [milles käsitletakse energialiidu juhtimist ] eesmärk saavutada 2030. aastaks liikmesriikide elektrivõrkude 15 %-line omavaheline ühendatus. Programm peaks selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitama.

(21)  Digitaalse ühtse turu saavutamise aluseks on digitaalse ühenduvuse taristu. Euroopa tööstussektori digiteerimine ning selliste sektorite nagu transport, energeetika, tervishoid ja avalik haldus ajakohastamine sõltuvad üldisest juurdepääsust usaldusväärsetele ja taskukohastele suure ning ülisuure läbilaskevõimega võrkudele. Digitaalne ühenduvus on muutunud üheks otsustavaks teguriks, mille abil vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, ajakohastada kohapealset majandust ning toetada majandustegevuse mitmekesistamist. Programmi rakendusala digitaalse ühenduvuse taristu valdkonnas tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse selle kasvavat tähtsust majanduse ja kogu ühiskonna jaoks. Seepärast on vaja kindlaks määrata liidu digitaalse ühtse turu nõuetele vastavad digitaalse ühenduvuse taristu ühishuviprojektid ning tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/2014[15].

(22)  Teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“[16] (gigabitiühiskonna strateegia) on seatud 2025. aasta strateegilised eesmärgid digitaalse ühenduvuse taristusse tehtavate investeeringute optimeerimist silmas pidades. Direktiivis (EL) 2018/XXX [Euroopa elektroonilise side seadustik] on muu hulgas seatud eesmärgiks luua õiguskeskkond, mis stimuleeriks erainvesteeringuid digitaalse ühenduvuse võrkudesse. Sellegipoolest on selge, et võrkude arendamine nõuab pakiliselt suurema tähelepanu pööramist nende piiratud kulutõhususele kogu liidus, mis on tingitud mitmesugustest teguritest, nagu kauge asukoht ning territoriaalne ja geograafiline eripära, väike rahvastikutihedus ning mitmesugused sotsiaal-majanduslikud tegurid. Seetõttu peaks programmi eesmärk olema ka aidata kaasa maa- ja linnapiirkondade vahelise tasakaalu saavutamisele, et aidata kaasa nende gigabitiühiskonna strateegias esitatud strateegiliste eesmärkide saavutamisele ning täiendada toetust, mis ülisuure läbilaskevõimega võrkudele on ette nähtud muude programmidega, eelkõige ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja InvestEU fondist.

(23)  Ehkki kõik internetiga ühendatud digitaalse ühenduvuse võrgud on olemuselt üleeuroopalised – seda peamiselt rakenduste ja nende võimaldatavate teenuste toimimise tõttu, tuleks programmi alusel antava toetuse puhul esikohale seada meetmed, mis eeldatavalt mõjutavad kõige rohkem digitaalset ühtset turgu, pidades muu hulgas silmas seda, et need on kooskõlas gigabitiühiskonna strateegiat käsitlevas teatises esitatud eesmärkidega, aga ka majanduse ja ühiskonna digiteerumist, võttes arvesse turuhäireid ja täheldatud rakendamistakistusi.

(24)  Koolid, ülikoolid, raamatukogud, kohalikud, piirkondlikud või riiklikud ametiasutused, põhilised avalike teenuste osutajad, haiglad ja meditsiinikeskused, transpordisõlmed ja digilahendusi aktiivselt kasutavad ettevõtted on üksused ja kohad, mis võivad suunata oma asukoha olulisi sotsiaal-majanduslikke arengutendentse, muu hulgas maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades. Sellised sotsiaal-majanduslikud keskused peavad eelisjärjekorras saama gigabitiühenduse, et tagada parimate teenuste ja rakenduste kättesaadavus Euroopa kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele. Programm peaks toetama gigabitiühenduse ja kiire ühenduvuse, sealhulgas tehnika tasemele vastava mobiilside kättesaadavust nende sotsiaal-majanduslike keskuste jaoks, et maksimeerida nende positiivset ülekanduvat mõju majandusele ja ühiskonnale laiemalt, sealhulgas tekitades suurema nõudluse ühenduvuse ja teenuste järele.

(25)  Algatuse WiFi4EU edule tuginedes tuleks programmi raames ka edaspidi toetada kvaliteetset tasuta, turvalist ja traadita internetiühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas sellistes avaliku sektori ülesandeid täitvates üksustes nagu riigiasutused, avalike teenuste pakkujad ja avalikkusele ligipääsetavad välialad, et suurendada liidu digitaalset kohalolu kohalikes kogukondades.

(25 a)  Digitaristu on oluline innovatsiooni alus. Selleks et maksimeerida programmi mõju, peaks see keskenduma taristu rahastamisele. Digitaalsed üksikteenused ja -rakendused, nagu need, mis hõlmavad mitmesuguseid hajusraamatu tehnoloogiaid või tehisintellekti rakendamist, tuleks seetõttu jätta programmi kohaldamisalast välja ja selle asemel, kui see on asjakohane, tuleks neid käsitleda selliste muude vahendite kaudu nagu digitaalse Euroopa programm. Samuti on oluline maksimeerida eri programmide vaheline koostoime.

(26)  Selleks et eeldatava järgmise põlvkonna digiteenused (näiteks asjade interneti teenused ja rakendused, mis peaksid tooma märkimisväärset kasu eri sektoritele ja kogu ühiskonnale) oleksid elujõulised, on vaja katkematut piiriülest hõlmatust 5G-võrkudega, pidades eelkõige silmas seda, et kasutajatele ja seadmetele oleks internetiühendus tagatud ka siis, kui nad ühest kohast teise liiguvad. Samas on endiselt selgusetu, kuidas jagada 5G-süsteemide kasutuselevõtu kulusid kõnealuste sektorite vahel, ja kommertskasutusega kaasnevad riskid on mõnes valdkonnas väga suured. Ühendatud liikuvuse valdkonna uute rakenduste esimese etapi põhiteemad on maanteekoridorid ja raudteeühendused, mistõttu kuuluvad need esmatähtsad piiriülesed projektid programmi alusel rahastamisele.

(27)  Digitaalse ühtse turu kitsaskohtadeks ja kasutamata potentsiaaliks on kogu liidu territooriumil, kaasa arvatud selle keskmes, asuvad ühendamata piirkonnad. Enamikus maa- ja äärepoolseimates piirkondades võib kvaliteetsel internetiühendusel olla tähtis roll digitaalse lõhe, isoleerituse ning rahvastiku äravoolu ärahoidmisel, kuna see vähendab kaupade tarnimise ja teenuste osutamise kulusid ning osaliselt kompenseerib kauge asukoha. Kvaliteetne internetiühendus on vajalik uute majandusvõimaluste ärakasutamiseks, näiteks täppispõllumajandusega tegelemiseks või biomajanduse arendamiseks maapiirkondades. Programm peaks tagama Euroopas kõikidele maal ja linnas asuvatele kodumajapidamistele ülisuure läbilaskevõimega püsi- või traadita ühenduse, keskendudes sellistele ühendustele, mille puhul täheldatakse teatavaid turutõrkeid ja mida on võimalik luua vähese osatähtsusega toetuste abil. Selleks peaks programm püüdma hõlmata kodumajapidamisi ja territooriume võimalikult laialdaselt, sest juba hõlmatud piirkonnas esinevaid lünki hiljem täita ei ole majanduslikult otstarbekas.

(28)  Vajalikud on elektroonilise side tuumikvõrgud, sealhulgas merekaablid, mis ühendavad Euroopa territooriume muude mandrite kolmandate riikidega või Euroopa saari või ülemereterritooriume mandriosaga, et tagada selle elutähtsa taristu ühtekoondumine ning suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust. Ilma avaliku sektori toetuseta on sellised projektid aga tihti majanduslikult ebaotstarbekad.

(29)  Meetmetega, mis aitavad kaasa digitaalse ühenduvuse taristuga seotud ühishuviprojektide elluviimisele, võetakse kasutusele parim ja sobivaim olemasolev tehnoloogia ning samal ajal püütakse leida tasakaalu andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu töökindluse, küberturvalisuse ja kulutõhususe seisukohast parimate tehnika tasemel tehnoloogialahenduste vahel ning need meetmed tuleks käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele vastavate tööprogrammide kaudu seada esikohale. Sotsiaal-majandusliku ja keskkonnakasu maksimeerimise huvides võib ülisuure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtmisel hõlmata ka passiivtaristu. Meetmete prioriseerimisel võetakse arvesse ühenduvuse võimalikku positiivset ülekanduvat mõju, näiteks kui kasutusele võetud projekt annab suurema majandusliku põhjenduse selliste tulevaste projektide kasutuselevõtuks, millega hõlmatakse seni kaasamata territooriumid ja elanikkond.

(30)  Liit on välja töötanud oma satelliidipõhise positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogia (EGNOS/Galileo) ning Maa jälgimise süsteemi (Copernicus). EGNOS/Galileo ja Copernicus pakuvad täiustatud teenuseid, millest saavad olulist majanduslikku kasu nii avaliku kui ka erasektori kasutajad. Seepärast peaksid kõik programmi raames rahastatavad transpordi-, energeetika- ja digitaristu meetmed, mis kasutavad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogiat või Maa jälgimise teenuseid, tehniliselt ühilduma süsteemidega EGNOS/Galileo ja Copernicus.

(31)  Praeguse programmi raames 2017. aastal käivitatud esimese segarahastamist käsitleva projektikonkursi positiivsed tulemused kinnitasid, et ELi toetuste kasutamine koos rahaliste vahenditega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt või riiklikelt tugipankadelt või muudelt arenguabi andvatelt ja avaliku sektori finantsasutustelt ning erasektori finantsasutustelt ja investoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlussuhete alusel, on asjakohane ja annab lisaväärtust. Segarahastamine peaks aitama ligi meelitada erasektori investeeringuid ja võimendama avaliku sektori panust kooskõlas InvestEU programmi eesmärkidega. Seepärast tuleks programmiga jätkuvalt toetada meetmeid, mis võimaldavad ühendada ELi toetusi ja muid rahastamisallikaid. Transpordisektoris ei tohi segarahastamistoimingud ületada 10 % sellele eraldatud rahastamispaketist.

(31 a)  Transpordisektoris tuleks segarahastamine ette näha eelkõige sellistele projektidele, mille eesmärk on sektori digiteerimine, eriti projektidele SESAR ja ERTMS, mis annavad eeldatavalt finantstulu.

(32)  Käesoleva programmi poliitikaeesmärke täidetakse ka InvestEU fondi [...] poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatisega. Programmi meetmeid tuleks kasutada investeeringute soodustamiseks, tegeledes turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega proportsionaalsel ja asjakohasel viisil, ning need meetmed ei tohiks erasektori rahalisi vahendeid dubleerida ega välja tõrjuda ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(33)  Selleks et soodustada innovatsioonitsükli terviklikku arengut, on vaja tagada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide raames välja töötatud innovatiivsete lahenduste ning Euroopa ühendamise rahastust toetatavate innovatiivsete lahenduste vastastikune täiendavus. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ aitab selleks tagada järgmise: a) selgitatakse välja ELi transpordi-, energeetika- ja digisektori teadus- ja innovatsioonivajadused ning kehtestatakse need programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise raames; b) Euroopa ühendamise rahastu teeb tihedat koostööd programmiga „Euroopa horisont“ eelkõige programmist „Euroopa horisont“ tulenevate uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste ulatuslikuks väljaarendamiseks ja kasutuselevõtuks transpordi-, energeetika- ja digitaristu valdkonnas ning kõnealuste valdkondade vahelise koostoime alal; c) lihtsustatakse teabe ja andmete vahetamist programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastu vahel, seades näiteks tähelepanu keskmesse programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatud tehnoloogialahendused, mis on valmis turustamiseks ja mille võiks edaspidi kasutusele võtta Euroopa ühendamise rahastu kaudu.

(34)  Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu ajavahemikku 2021–2027 hõlmav rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe³¹ punkti 17 tähenduses]. See rahastamispakett tuleks säilitada kogu programmi kestel ja seda ei tohiks vähendada ega muudele programmidele ümber suunata, eesmärgiga säilitada nii algne tasakaal kui ka kompromissid ning temaatilised ja territoriaalsed eraldised kogu programmiperioodi jooksul.

(35)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma mitmeaastase investeerimisstrateegia nende reformiprioriteetide toetamiseks. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida tuleb riiklikest ja/või liidu vahenditest toetada, ja et neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need olema suunatud sellele, et liidu rahalisi vahendeid kasutataks järjekindlalt ja vajaduse korral maksimeeritaks lisaväärtus, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab ERFist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist, InvestEU fondist ja Euroopa ühendamise rahastust. Vastavalt asjaoludele tuleks rahalist toetust kasutada ka kooskõlas liidu ja riiklike energia- ja kliimakavadega.

(36)  Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning neis on sätestatud eelkõige eelarve koostamise ja täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning on ette nähtud finantshalduses osalejate vastutuse kontrollimine. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud reeglites on käsitletud ka:

a)  liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus, nagu on sätestatud määruses XXXXX liidu eelarve kaitsmise kohta juhul, kui liikmesriikides esineb üldistunud puudusi õigusriigi toimimises, ning

b)  meetmeid fondide tulemuslikkuse sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega, nagu on sätestatud määruses XXXXX, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

(37)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmise riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohase kuludega sidumata rahastamise kasutamist.

(38)  Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud nende programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(39)  Finantsmääruses kehtestatakse toetuste andmise reeglid. Selleks et võtta arvesse programmiga toetatavate meetmete eripära ja tagada nende järjekindel rakendamine programmiga hõlmatud sektorites, on vaja ette näha lisanäitajad seoses meetmete rahastamiskõlblikkuse ja hindamiskriteeriumidega. Lisaks ei ole komisjonil ja/või programmi rakendamise eest vastutavatel rakendusasutustel tegevuste valimise ja nende rahastamisega seoses õigust kehtestada täiendavaid kohustusi, mida ei ole käesolevas määruses ette nähtud. Ilma finantsmäärusest erandit tegemata võidakse tööprogrammides ette näha lihtsustatud menetlus teatavatel juhtudel, kui konkursikutsete eesmärkidel puudub strateegiline mõju.

(39 a)  Finantsmääruse kohaselt määratakse valiku- ja hindamiskriteeriumid kindlaks tööprogrammides. Transpordisektoris tuleks projekti kvaliteeti ja asjakohasust hinnates võtta arvesse ka selle eeldatavat mõju ELi ühenduvusele, selle vastavust ligipääsetavusnõuetele ja selle strateegiat seoses tulevaste hooldusvajadustega.

(40)  Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013[17], nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95[18], nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96[19] ja nõukogu määrusele (EL) 2017/193[20] tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371[21]. Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(40 a)  Programmi edukas rakendamine sõltub suurel määral ühisprojektis osalevate üksuste koostöö tasemest. Seetõttu tuleks ergutada ühisettevõtte struktuuri loomist, sealhulgas kõrgema kaasrahastamismäära abil.

(41)  Vastavalt [reference to be updated as appropriate according to the new decision on OCTs: nõukogu otsuse 2013/755/EL[22] artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(42)  Liit peaks püüdma saavutada sidususe ja koostoime oma välispoliitikaprogrammidega, sealhulgas ühinemiseelse abiga, lähtudes kohustustest, mis on esitatud teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“[23].

(43)  Kui kolmandad riigid või kolmandates riikides asutatud üksused osalevad ühishuviprojekte või piiriüleseid taastuvenergiaprojekte rakendada aitavates meetmetes, peaks rahaline toetus olema kättesaadav üksnes juhul, kui see on hädavajalik kõnealuste projektide eesmärkide saavutamiseks.

(43 a)  Direktiivi 2014/25/EL artikli 85 kohaselt ja kolmandate riikide puhul, millega liit ei ole sõlminud mitmepoolset ega kahepoolset kokkulepet, mis tagaks liidu ettevõtjatele võrreldava ja tõhusa juurdepääsu nende kolmandate riikide hanketurgudele, võib asjade riigihankelepingu sõlmimiseks tehtud pakkumuse Euroopa ühendamise rahastust kaasrahastatava projekti puhul tagasi lükata, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal ületab 50 % pakkumuses sisalduvate toodete kogumaksumusest.

(44)  Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe[24] punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetsete järelevalvenõuete alusel, nagu ilmastikukindluse tagamine, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Komisjon peaks korraldama hindamised ning edastama nende tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, et hinnata rahastamise tulemuslikkust ja tõhusust ning selle mõju programmi üldeesmärkide saavutamisele ja teha vajalikud kohandused.

(45)  Selleks et hinnata programmi raames tehtud edusamme käesolevas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel ja anda neist aru ning tutvustada programmi saavutusi, tuleks rakendada mõõdetavaid näitajaid sisaldavaid läbipaistvaid, kontrollitavaid ja nõuetekohaseid järelevalve- ja aruandlusmeetmeid. Selline tulemusaruannete süsteem peaks tagama, et programmi rakendamise ja selle tulemuste järelevalve andmeid saab kasutada tehtud edusammude ja põhivõrgukoridorides esinenud raskuste põhjalike analüüside koostamiseks ning et neid andmeid ja tulemusi kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Programmi seisukohast asjakohaste andmete kogumiseks tuleb liidu vahendite saajatele kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded.

(45 a)  Programmi tuleks rakendada tööprogrammidega. Komisjon peaks 2021. aasta märtsi lõpuks ette valmistama raamprogrammi, mis sisaldab tööprogrammide ja projektikonkursside ettenähtud ajakava, nende teemasid, eraldatud rahalisi vahendeid ja muid vajalikke üksikasju, et tagada kogu programmiperioodi jooksul läbipaistvus ja prognoositavus ning parandada projektide kvaliteeti.

(45 a)  Et tagada programmi investeerimisprioriteetide kooskõla liidu kliimamuutustealaste kohustustega, tuleks läbi viia programmi põhjalik hindamine.

(46)  ▌Käesoleva määruse täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte tööprogrammide ja raamprogrammi vastuvõtmise kohta. ▌

(47)  Selleks et vajaduse korral kohandada programmi järelevalveks kasutatavaid näitajaid ▌ja transpordi üldvõrgu koridoride määratlust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisa I, II ja III osa muutmiseks ning sõjaliste vajaduste muutmiseks, et koostada või muuta sõjaväetranspordi jaoks sobivate üleeuroopalise transpordivõrgu osade loetelu, koostada kahesuguse kasutusega taristu alaste prioriteetsete projektide loetelu või muuta seda ning kehtestada sõjaväelise liikuvusega seotud meetmete rahastamiskõlblikkuse hindamise menetlus või muuta seda. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)  Seepärast tuleks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 selguse huvides kehtetuks tunnistada. Samas peaks määruse (EL) nr 1316/2013 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 913/2010[25] lisa) artikkel 29 kaubaveokoridoride loetelu osas kehtima jääma.

(49)  Selleks et käesoleva määrusega ettenähtud rakendusakte oleks võimalik õigel ajal vastu võtta, peab määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“).

Selles sätestatakse programmi eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Artikkel 2Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „meede“ – mis tahes rahaliselt ja tehniliselt sõltumatuna määratletud ning ajaliselt piiritletud tegevus, mis on vajalik projekti rakendamiseks;

b)  „alternatiivkütused“ – direktiivi 2014/94/EL artikli 2 punktis 1 määratletud alternatiivkütused kõigi transpordiliikide jaoks;

c)  „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes on sõlminud liiduga lepingu, mis võimaldab tal osaleda programmis vastavalt artiklile 5;

c a)  „toetusesaaja“ – üksus, kes on valitud saama käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide alusel ja kooskõlas finantsmääruse artikliga [197] liidu finantsabi;

d)  „segarahastamistoiming“ – ELi eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas määruse (EL, Euratom) 2018/XXX (edaspidi „finantsmäärus“) artikli [2 punkti 6] kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või ELi eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ja/või eelarvetagatised tagasimakstava arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite toetusega;

d a)  „kitsaskoht“ – füüsiline, tehniline või funktsionaalne tõke, mille tõttu süsteem katkeb, mõjutades seejuures pikamaa- või piiriüleste voogude jätkuvust, ning mida on võimalik ületada uue taristu loomise või olemasoleva taristu põhjaliku ajakohastamisega, nii et olukord paraneb selle tulemusena tunduvalt ja kitsaskohaga seotud piirangud kõrvaldatakse;

e)  „üldvõrk“ – määruse (EL) nr 1315/2013 II peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu;

f)  „põhivõrk“ – määruse (EL) nr 1315/2013 III peatüki kohaselt kindlaks määratud transporditaristu;

g)  „põhivõrgukoridorid“ – põhivõrgu kooskõlastatud rakendamist lihtsustav vahend vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 IV peatükis sätestatule ja käesoleva määruse lisa III osas esitatud loetelule;

g a)  „piiriülesed ühendused“ – transporditaristu valdkonnas projektid, mis hõlmavad liikmesriikide vahelist või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelist raudtee, maantee, siseveetee või meretee osa, või mis tahes transpordiliigi projekt, mida viiakse ellu ühes liikmesriigis ja millel on tõendatult suur piiriülene mõju, tõhustades kahe liikmesriigi vahelisi piiriüleseid vooge;

h)  „piiriülene taastuvenergiaprojekt“ – projekt, mis on välja valitud või vastab tingimustele, et saada välja valitud liikmesriikidevahelise või liikmesriikide ja [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/...^[1][26]+ artiklis ▌9 või 11] määratletud kolmandate riikide vahelise koostöölepingu või mõne muu kokkuleppe alusel taastuvenergia kavandamise või kasutuselevõtu valdkonnas kooskõlas käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud kriteeriumidega;

h a)   „energiatõhususe esikohale seadmine“ – alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmine energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste puhul, et muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, nõudlusest lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi vastavate otsuste eesmärgid;

i)  „digitaalse ühenduvuse taristu“ – ülisuure läbilaskevõimega võrgud, 5G-süsteemid, ülikvaliteetne kohalik traadita internetiühendus, tuumikvõrgud ning transpordi- ja energiataristuga otseselt liidetud toimivad digiplatvormid;

j)  „5G-süsteemid“ – digitaristu elementide kogum, mis põhineb mobiilside ja traadita side tehnoloogia üleilmselt kokkulepitud standarditel ning mida kasutatakse täiustatud käitamisnäitajatega, näiteks ülisuure andmeedastuskiiruse ja läbilaskevõimega, lühikese latentsusajaga ning töökindlate ühenduvusteenuste ja lisaväärtusega teenuste puhul või paljude omavahel ühendatud seadmete töö toetamiseks;

k)  „5G-koridor“ – maantee-, raudtee- või siseveeteetranspordi marsruut, mis on täielikult hõlmatud digitaalse ühenduvuse taristuga, eelkõige 5G-süsteemidega, ning võimaldab katkematult osutada koostoimivaid digiteenuseid, näiteks ühendatud ja automatiseeritud liikuvusteenuseid, samalaadseid aruka liikuvuse raudteeteenuseid või digitaalset ühenduvust siseveeteedel;

k a)  „puuduv ühendus“ – TEN-T-koridori kõigi transpordiliikidega transpordilõik või põhi- või üldvõrgu ühendust TEN-T-koridoridega tagav transpordilõik, mis puudub või sisaldab üht või mitut kitsaskohta, millel on kahjulik mõju TEN-T-koridori jätkuvusele;

l)  „transpordi- ja energiataristuga otseselt seotud toimivad digiplatvormid“ – füüsilised ja virtuaalsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi „IKT“) vahendid, mida käitatakse lisaks kommunikatsioonitaristule ning mis toetavad transpordi- ja/või energiataristu andmete voogu, säilitamist, töötlemist ja analüüsi;

m)  „ühishuviprojekt“ – määrustes (EL) nr 1315/2013 või (EL) nr 347/2013 või käesoleva määruse artiklis 8 määratletud projekt;

n)  „uuringud“ – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised tugimeetmed, sh eeltööd, et projekt määratleda ja seda arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantspaketi ettevalmistamine;

o)  „sotsiaal-majanduslikud keskused“ – üksused, mis tänu oma eesmärgile, laadile või asukohale võivad otseselt või kaudselt anda olulist sotsiaal-majanduslikku kasu oma ümbruskonna või oma mõjupiirkonna kodanikele, ettevõtjatele ja kogukondadele;

p)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;

q)  „ülisuure läbilaskevõimega võrk“ – direktiivi (EL) 2018/XXX [Euroopa elektroonilise side seadustik] artikli [2 punktis 2] määratletud võrk;

r)  „tööd“ – koostisosade, süsteemide ja teenuste, sh tarkvara ostmine, tarnimine ja kasutuselevõtmine ning projektiga seotud arendus-, ehitus- ja paigaldustegevus, paigaldiste vastuvõtmine ning projekti käivitamine.

r a)  „tsiviil- ja kaitseotstarbeliseks kahesuguseks kasutuseks mõeldud taristu“ – peamiselt tsiviilotstarbel kasutatav taristu, mis on strateegiliselt tähtis ka kaitse- ja kriisiohje otstarbel ning mida saaks kohandada tsiviil- ja sõjalise kahesuguse kasutuse vajadustele.

Artikkel 3Eesmärgid

1.  Programmi üldeesmärk on rajada, arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja digivõrke ning soodustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, et anda panus Euroopa konkurentsivõime suurendamisse, juurdepääsu siseturule, aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisse ning tugevdada territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust, aidates täita pikaajalisi dekarboniseerimiskohustusi ning pannes täiel määral rõhku transpordi-, energeetika- ja digisektori koostoimele.

2.  Programmi erieesmärgid on järgmised:

a)  transpordisektoris:

i)  aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud aruka, säästva, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvusvaldkonna ning Euroopa transpordipiirkonna tõhusate, omavahel ühendatud, koostalitlusvõimeliste ja mitmeliigiliste võrkude ja taristuga;

ii)  kohandada sõjaväetranspordi jaoks sobivad üleeuroopalise transpordivõrgu osad kahesuguse (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) liikuvuse vajadustele;

b)  energeetikasektoris aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud tõhusa ja konkurentsipõhise energia siseturu parema lõimimisega, piiri- ja sektoriüleste võrkude koostalitlusega, soodustades majanduse dekarboniseerimist ning tagades varustuskindluse ja ELi energiasõltumatuse, ning lihtsustada piiriülest koostööd energeetikavaldkonnas, sealhulgas taastuvenergia valdkonnas, ja edendada energiatõhusust;

c)  digisektoris aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud ohutute ja turvaliste ülisuure läbilaskevõimega digivõrkude ja 5G-süsteemide kasutuselevõtmisega, et suurendada digitaalsete tuumikvõrkude töökindlust ja läbilaskevõimet ELi territooriumil, ühendades need naaberterritooriumidega, ning digiteerida transpordi- ja energiavõrk.

Artikkel 4Eelarve

1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2021–2027 on 43 850 768 000 eurot püsivhindades (XXX eurot jooksevhindades).

2.  See summa jaotatakse järgmiselt:

a)  33 13 524 000 eurot püsivhindades (XXX eurot jooksevhindades) artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks ja sellest:

i)  17 746 000 000 eurot püsivhindades (XXX eurot jooksevhindades) saadakse Euroopa strateegiliste investeeringute valdkonnast;

ii)  10 000 000 000 eurot püsivhindades (11 285 493 000 eurot jooksevhindades) paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist ja seda kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

iii)   5 767 524 000 eurot püsivhindades (6 500 000 000 eurot jooksevhindades) saadakse rubriigist „Julgeolek ja kaitse“ artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi jaoks;

b)  7 675 244 000 eurot püsivhindades (8 650 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks ja sellest kuni 15 % piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks;

c)  2 662 000 000 eurot püsivhindades (3 000 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks.

3.  Komisjon ei tohi kõrvale kalduda lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud summadest.

4.  Kuni 3 % lõikes 1 osutatud summast võib kasutada ka programmi ja sektoripõhiste suuniste rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Samuti võib neid summasid kasutada projektide ettevalmistamist toetavate meetmete rahastamiseks.

5.  Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

6.  Ilma et see piiraks finantsmääruse kohaldamist, võivad esimesse tööprogrammi lisatud projektidest tulenevate meetmete kulutused olla rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021.

7.  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summat rakendatakse kooskõlas käesoleva määrusega, kui lõikest 8 ei tulene teisiti ja ilma, et see piiraks artikli 14 lõike 2 punkti b kohaldamist.

8.  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul järgitakse kuni 31. detsembrini 2022 rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi ▌. Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, konkurentsi põhimõttest lähtudes kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega.

9.  Vahendid, mis on liikmesriigile eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriigi palvel ja kokkuleppel asjaomase korraldusasutusega kanda üle programmile, et kasutada neid niisuguse segarahastamistoimingu või teiste liidu programmidega koostoime meetme osana, mis sisaldub asjaomase liikmesriigi esitatud ettepanekus ja mille komisjon on tööprogrammi menetluse raames kuulutanud rahastamiskõlblikuks. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] või kaudselt kõnealuse artikli lõike 1 punkti c alusel. ▌

Artikkel 5Programmiga ühinenud kolmandad riigid

1.  Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

a)  Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, vastavalt EMP lepingus sätestatud tingimustele;

b)  ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas asjakohastes raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nende osalemist liidu programmides, ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

c)  Euroopa naabruspoliitika alla kuuluvad riigid kooskõlas asjakohastes raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes kehtestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nende osalemist liidu programmides, ning liidu ja nende riikide vahelistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud eritingimustega;

d)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga

–  on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

–  on sätestatud programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete ja halduskulude kalkulatsioon. Need osamaksed loetakse vastavalt finantsmääruse [artikli 21 lõikele 5] sihtotstarbeliseks tuluks;

–  ei ole kolmandale riigile antud otsustusõigust programmi üle;

–  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

–   tagatakse vastastikkuse põhimõte juurdepääsul sarnastele programmidele kolmandates riikides, eelkõige riigihangetele.

2.  Lõikes 1 osutatud kolmandad riigid ja kõnealustes kolmandates riikides asutatud üksused ei tohi saada rahalist toetust käesoleva määruse alusel, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik konkreetse ühishuviprojekti eesmärkide saavutamiseks ja kui seda antakse artiklis 19 osutatud tööprogrammides sätestatud tingimustel ning vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 8 sätetele.

Artikkel 6ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

1.  Programmi rakendatakse otsese eelarve täitmise korras vastavalt finantsmäärusele või kaudse eelarve täitmise korras koostöös finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud asutustega.

2.  Programmist võib anda rahalisi vahendeid finantsmääruse kohaste toetuste ja hangetena. Programmist antavaid rahalisi vahendeid võib kasutada segarahastamistoimingutes, sealhulgas InvestEU määruse artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud rahaliste vahenditega. Transpordisektoris ei ületa segarahastamistoimingud 10 % sellele eraldatud rahastamispaketist ning need nähakse peamiselt ette lisa III osa punktis -1 (uus) loetletud horisontaalsete prioriteetide jaoks. Käesoleva programmi alusel otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas InvestEU määruse ja finantsmääruse X jaotisega.

3.  Komisjon võib osa programmi rakendamisest delegeerida rakendusametitele kooskõlas finantsmääruse artikliga [69], pidades silmas programmi haldamise ja tõhususe optimaalseid nõudeid transpordi-, energeetika- ja digisektoris.

4.  Riski, mis on seotud vahendite saajale määratud vahendite tagasinõudmisega, võib katta vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega ning neid osamakseid käsitatakse piisava tagatisena finantsmääruse tähenduses. Kohaldatakse määruse XXX [successor of the Regulation on the Guarantee Fund] [artikli X] sätteid.

Artikkel 6 aTEN-T võrkude kohandamine tsiviil- ja kaitseotstarbeliseks kahesuguseks kasutuseks

1.  Ühishuviprojektid aitavad kaasa määruses (EL) nr 1315/2013 määratletud TEN-T võrkude kohandamisele, eesmärgiga võimaldada taristu tsiviil- ja kaitseotstarbelist kahesugust kasutust vastavalt kahesuguse (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) liikuvuse nõuetele (edaspidi „kahesuguse liikuvuse nõuded“) ja prioriteetsetele kahesuguse kasutusega taristuprojektidele, mis on kindlaks määratud käesoleva artikli lõikes 2.

2.  Komisjon võtab 31. detsembriks 2019 kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada veelgi kahesuguse liikuvuse nõudeid, sõjaväetranspordi jaoks sobivate üleeuroopalise transpordivõrgu osade loetelu, prioriteetsete kahesuguse kasutusega taristuprojektide loetelu ning taristu tsiviil- ja kaitseotstarbelise kahesuguse kasutusega seotud meetmete rahastamiskõlblikkuse hindamise menetlust. Prioriteetsete projektide kindlaksmääramisel võetakse arvesse liidu ida- ja lõunapoolsete liikmesriikide olukorda.

3.  Uuringud, mille eesmärk on arendada ja määrata kindlaks sõjaväetranspordi jaoks sobivate üleeuroopalise transpordivõrgu osade ühishuviprojekte ja mis põhinevad alati olemasolevatel TEN-T teostatavusuuringutel, projektidel ja rakendamisel, sisaldavad ka meetmeid, mis on vajalikud selleks, et olla kooskõlas nõukogu poolt kinnitatud kahesuguse liikuvuse nõuetega ja prioriteetsete tsiviil- ja kaitseotstarbelise kahesuguse kasutusega taristuprojektidega.

Kõik kavandatavad projektid peavad sisaldama mõõdetavaid meetmeid, mida võetakse nõukogu poolt kinnitatud kahesuguse liikuvuse nõuete integreerimiseks.

Pakkumused, mis sisaldavad vaid sõjaväelise liikuvusega seotud meetmeid, on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui nendega täiendatakse olemasolevat tsiviiltaristut.

Kõiki meetmeid, mis on seotud kahesuguse liikuvuse nõuete täitmisega, rahastatakse artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis iii sätestatud vahenditest ja need peavad võimaldama taristu tsiviil- ja kaitseotstarbelist kahesugust kasutust.

4.   Komisjon hindab 31. detsembriks 2015 juba kulutatud summat ja artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis iii kirjeldatud summa kulutamise perspektiivi. Olenevalt selle hindamise tulemustest otsustab komisjon, kas viia kulukohustustega sidumata rahasumma artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktist iii üle artikli 4 lõike 2 punkti a alapunkti i.

Artikkel 6 bPiiriülesed transpordiprojektid

1.  Piiriüleses transpordiprojektis osalevad liikmesriigid, piirkondlikud ametiasutused või muud üksused võivad projekti juhtimiseks luua ühise üksuse (ühtne kontaktpunkt). Neil ühistel organitel on laiad koordineerimisvolitused, lähtudes eelkõige ELi normidest, mis hõlbustab kõigi keskkonnamõju hindamiste ning planeeringu- ja ehituslubade haldamist.

2.  Selleks, et lahendada raskused, mis on seotud TEN-T piiriülestele taristuprojektidele kontsessiooni andmise menetluste koordineerimisega, jälgivad Euroopa koordinaatorid projektide koordineerimist ning pakuvad välja menetlusi nende sünkroniseerimise ja lõpuleviimise hõlbustamiseks.

3.  Võttes arvesse vajadust tagada liikmesriikide vaheline koordineerimine ja koostöö määratud ühise pädeva asutuse kaudu ning vajadust kehtestada ühised tähtajad piiriüleste lubade väljastamiseks ning ühiste piiriüleste projektide riigihangete algatamiseks, peavad nõutavad meetmed olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete lihtsustamise kohta (COM(2018) 277).

Artikkel 7Piiriülesed taastuvenergiaprojektid

1.   Piiriülesed taastuvenergiaprojektid aitavad kaasa dekarboniseerimisele, energia siseturu väljakujundamisele ja varustuskindluse suurendamisele, hõlmavad vähemalt kaht liikmesriiki ja lisatakse liikmesriikide vahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse kokkuleppesse, sealhulgas vajaduse korral piirkondlikul tasandil, või liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/...^[1][27]+ artiklis ▌9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelistesse kokkulepetesse. Need projektid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud üldkriteeriumidele ja protsessile.

2.  31. detsembriks 2019 võtab komisjon kooskõlas käesoleva määruse artikli 23 punktiga d vastu delegeeritud õigusakti, et veelgi täpsustada (ilma et see piiraks artiklis 13 sätestatud hindamiskriteeriumide kohaldamist) konkreetseid valikukriteeriume ja sätestada projektide valimise üksikasjad, ning avaldab metoodika, kuidas hinnata projektide panust üldkriteeriumide täitmisse ning kuidas hinnata lisa IV osas täpsustatud kulude-tulude analüüsi.

3.   Piiriüleste taastuvenergiaprojektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.

4.  Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega seotud ehitustööd kuuluvad rahastamisele liidu vahenditest, kui need projektid vastavad järgmistele lisakriteeriumidele:

a)  projektipõhine kulude-tulude analüüs vastavalt lisa IV osa punktile 3 on kohustuslik kõikide toetatud projektide puhul, seda tehakse läbipaistvalt, terviklikult ja täielikult ning sellega tõendatakse olulist kulude kokkuhoidu ja/või tulu seoses kestlikkuse, süsteemide integreerimise, varustuskindluse või innovatsiooniga ning

b)  taotleja tõendab, et ilma toetuseta ei oleks võimalik projekti ellu viia või ei oleks projekt majanduslikult otstarbekas. Analüüsimisel võetakse arvesse kõiki toetuskavadest saadavaid tulusid.

5.  Ehitustööde toetussumma peab olema proportsionaalne lisa IV osa punkti 2 alapunktis b osutatud kulude kokkuhoiu ja/või tuludega, ei tohi ületada summat, mis on vajalik projekti elluviimiseks või majandusliku otstarbekuse tagamiseks, ja peab vastama artikli 14 lõike 3 sätetele.

Artikkel 8Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektid

1.  Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektid on projektid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa ▌

(a)a)  Euroopa digitaalse ühtse turu väljakujundamisele;

b)  liidu strateegiliste ühenduvuseesmärkide saavutamisele ja

c)  niisuguse aluseks oleva võrgutaristu loomisele, millega toetatakse majanduse ja ühiskonna digiüleminekut.

1 a.  Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektid vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(b)a)  need aitavad kaasa artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erieesmärgi saavutamisele;

b)  need kasutavad parimat kättesaadavat tehnoloogiat, pakkudes samal ajal parimat tasakaalu andmevoo läbilaskevõime, edastamise turvalisuse, võrgu töökindluse, küberturvalisuse ja kulutõhususe seisukohast.

2.  Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.

3.  Ilma et see piiraks artiklis 13 sätestatud hindamiskriteeriumide täitmist, lähtutakse rahastamisprioriteetide kindlaksmääramisel järgmistest kriteeriumidest:

a)  prioriteediks seatakse meetmed, mis aitavad tagada juurdepääsu ülisuure läbilaskevõimega võrgule, sealhulgas 5G või muule tehnika tasemel mobiilsele ühenduvusele, mis võimaldab gigabitiühenduse sotsiaal-majanduslikele keskustele. Liidu üleilmse konkurentsivõime ja investeeringute ärakasutamise suutlikkuse puhul võetakse kooskõlas lisa V osaga lisaks sotsiaal-majanduslikele keskustele arvesse ▌kõnealuse ühendusega võimaldatavate digiteenuste ja -rakenduste asjakohasust ning võimalikku sotsiaal-majanduslikku kasu kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas ühenduvuse võimalikku positiivset ülekanduvat mõju;

b)  meetmed, mis aitavad tagada ülikvaliteetse kohaliku traadita internetiühenduse kohalikes kogukondades kooskõlas lisa V osaga;

c)  5G-süsteemide kasutuselevõttu soodustavate meetmete puhul seatakse prioriteediks 5G-koridoride loomine piki põhilisi maismaatranspordi marsruute, sealhulgas üleeuroopalises transpordivõrgus ja sotsiaal-majanduslikes keskustes. Arvesse võetakse ka seda, kui suures ulatuses katab meede põhilisi transpordimarsruute, võimaldades koostoimelisi digiteenuseid katkematult osutada, maksimeerides samal ajal meetme võimalikku positiivset ülekanduvat mõju projekti kasutuselevõtu piirkonna naaberterritooriumidele ja nende elanikele. Toetust saada võivate projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas;

d)  projektid, mille eesmärk on liitu kolmandate riikidega ühendavate piiriüleste väga suure läbilaskevõimega võrkude ja tuumikvõrkude, kaasa arvatud merekaablid, kasutuselevõtmine ja ühenduste tugevdamine liidus, seatakse tähtsuse järjekorda vastavalt sellele, kui suur on nende panus liidu territooriumil asuvate elektrooniliste sidevõrkude töökindluse ja läbilaskevõime suurendamisse;

e)  ülisuure läbilaskevõimega võrkude katvuse puhul seatakse prioriteediks meetmed, mis aitavad hõlmata territooriume ja elanikke pöördvõrdeliselt selle toetuse osakaaluga, mida oleks vaja projekti võimalikuks ellurakendamiseks, sõltuvalt artikli 14 kohaselt kohaldatavatest maksimaalsetest kaasrahastamismääradest. Arvesse võetakse ka seda, kui suures ulatuses tagab meede konkreetse arenduspiirkonna territooriumi ja elanike igakülgse katvuse, maksimeerides samal ajal meetme võimalikku positiivset ülekanduvat mõju projekti kasutuselevõtu piirkonna naaberterritooriumidele ja nende elanikele;

f)  toimivate digiplatvormide väljaarendamist käsitlevate projektide puhul seatakse prioriteediks meetmed, mis põhinevad tehnika tasemel tehnoloogialahendustel, võttes arvesse koostalitluse, küberturvalisuse, andmekaitse ja taaskasutuse aspekte.

g)   ▌

Artikkel 8 a

Riigihankelepingute sõlmimine

1.  Programmi toetusega lepingute sõlmimisel ei tohiks toetusesaajad lähtuda mitte ainult majanduslikult kõige soodsamast pakkumusest, vaid peaksid võtma arvesse ka kulutõhususe põhimõtet, keskendudes kvalitatiivsetele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele andmetele.

2.  Kooskõlas direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid) artikliga 85 võivad toetusesaajad tagasi lükata kõik asjade hankelepingu sõlmimiseks esitatud pakkumused, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal ületab 50 % pakkumuses sisalduvate toodete kogumaksumusest ja kui liit ei ole sõlminud kokkulepet, mis tagaks liidu ettevõtjatele võrreldava ja tõhusa juurdepääsu nende riikide hankelepingutele.

II PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 9Rahastamiskõlblikud meetmed

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke ja mille puhul on veendutud nende ilmastikukindluses. Sellised meetmed hõlmavad eelkõige uuringuid, ehitustöid ja muid kaasmeetmeid, mis on vajalikud programmi haldamiseks ja rakendamiseks, ning sektoripõhiseid suuniseid. Uuringud on rahastamiskõlblikud vaid siis, kui need on seotud käesoleva programmi alusel rahastamiskõlblike projektidega ja sisalduvad tööprogrammi kohases projektikonkursis. Toimingute valimisega ja nende rahastamisega käesoleva määruse raames ei tohi kaasneda ühtegi lisakohustust, mida ei ole käesolevas määruses sätestatud.

2.  Transpordisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele:

a)  tõhusate, omavahel ühendatud, koostalitlusvõimeliste ja mitmeliigiliste võrkudega seotud meetmed:

i)  meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükiga rakendatakse ellu põhivõrk, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, raudtee koostalitlusvõime, mitmeliigilise transpordi platvormide, lennujaamade, mere- ja siseveesadamate, siseveeteede laevatatavuse, sisemaasadamate ning raudtee-/maanteeterminalidega, peamiselt meetmed, mis on loetletud käesoleva määruse lisa III osa 1. punktis, ning võrkudevahelise ühendusega. Põhivõrgu rakendamise meetmed võivad hõlmata üldvõrgus asuvaid seonduvaid elemente, kui see on vajalik investeeringute optimeerimiseks ja kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 osutatud tööprogrammides täpsustatud tingimustega;

ii)  üldvõrgu piiriüleste ühenduste ellurakendamise ja edendamise meetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga, täpsemalt käesoleva määruse lisa III osa 2. punktis loetletud lõigud;

ii a)   meetmed piiriüleste ja tollieeskirjade ning haldus- ja õiguskorra ühtlustamiseks (eesmärgiga luua kahesugust (tsiviil- ja kaitseotstarbelist) liikuvust käsitlev ELi-ülene õigusraamistik);

ii a)  meetmed maha jäetud või lammutatud puuduvate piirkondlike piiriüleste raudteeühenduste taasloomiseks;

iii)  meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga rakendatakse ellu äärepoolseimates piirkondades asuvad üldvõrgu lõigud, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, lennujaamade, mitmeliigilise transpordi platvormide, meresadamate, siseveesadamate ning raudtee-/maanteeterminalidega;

iv)  meetmed, millega toetatakse ühishuviprojekte, et ühendada üleeuroopaline transpordivõrk määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 8 lõikes 1 määratletud naaberriikide taristuvõrkudega;

b)  aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, mitmeliigilise, kaasava, juurdepääsetava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed:

i)  meetmed, millega toetatakse määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 21 sätestatud meremagistraale, mille puhul keskendutakse piiriülesele lähimereveole;

ii)  meetmed, millega toetatakse telemaatiliste rakenduste süsteeme, muu hulgas ERTMSi ja SESARi projektid, sealhulgas ohutusotstarbelisi, vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 31;

iii)  meetmed, millega toetatakse kaubaveoteenuseid vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 32;

iv)  meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni, sealhulgas automatiseerimist, täiustatud transporditeenuseid, eri transpordiliikide integreerimist ja alternatiivkütuste taristut kõigi transpordiliikide puhul ning transpordisektori dekarboniseerimist kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 33;

v)  meetmed, millega kõrvaldatakse koostalitlustõkked, eriti linnatranspordisõlmedes, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1315/2013 artiklis 30, ja eelkõige koridori-/võrgumõju tagamisel;

vi)  meetmed, millega rakendatakse ellu ohutut ja turvalist taristut ning liikuvussüsteemi, kaasa arvatud liiklusohutus, vastavalt määruse (EL) nr 1315/2013 artiklile 34;

vii)  meetmed, millega suurendatakse transporditaristu vastupanuvõimet kliimamuutustele ja loodusõnnetustele;

viii)  meetmed, millega parandatakse transporditaristule juurdepääsu kõikide liikide ja kasutajate, eriti piiratud liikumisvõimega kasutajate jaoks kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 37;

ix)  meetmed, millega parandatakse transporditaristule juurdepääsu ja selle kättesaadavust julgeoleku ja tsiviilkaitse otstarbel;

ix a)  meetmed, millega vähendatakse raudtee-kaubaveoga kaasnevat müra;

c)  artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi alusel ja kooskõlas artikliga 6 a:

i)  ▌meetmega hõlmatud tegevus, millega toetatakse sõjaväetranspordi jaoks sobivaid üleeuroopalise transpordivõrgu uusi või olemasolevaid osi, et kohandada need kahesuguse liikuvuse nõuetele ning võimaldada taristu tsiviil- ja sõjalist kahesugust kasutust ;

i a)  meetmed, millega parandatakse transporditaristule juurdepääsu ja selle kättesaadavust julgeoleku ja tsiviilkaitse otstarbel;

i b)  meetmed, millega suurendatakse vastupidavust küberturvalisusega seotud ohtudele.

3.  Energeetikasektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele:

a)  määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 14 osutatud ühishuviprojektidega seotud meetmed;

b)  meetmed, millega toetatakse piiriüleseid taastuvenergiaprojekte, sealhulgas nende kontseptsiooni, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse lisa IV osas, eeldusel et täidetud on käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimused.

4.  Digisektoris võib liit anda rahalist toetust käesoleva määruse alusel järgmistele meetmetele:

a)  meetmed, millega toetatakse gigabiti- ja 5G-ühenduse tagamist sotsiaal-majanduslikele keskustele;

b)  meetmed, millega toetatakse ülikvaliteetse kohaliku traadita internetiühenduse tagamist kohalikele kogukondadele tasuta ja diskrimineerivate tingimusteta;

c)  meetmed, millega viiakse ellu kõigi põhiliste maismaatranspordi marsruutide, sealhulgas üleeuroopaliste transpordivõrkude katkematu hõlmatus 5G-süsteemidega;

d)  meetmed, millega toetatakse uute või olemasolevate tuumikvõrkude, sealhulgas merekaablite kasutuselevõttu ja integreerimist liikmesriikides ning liidu ja kolmandate riikide vahel;

e)  meetmed, millega toetatakse Euroopa kodumajapidamiste juurdepääsu ülisuure läbilaskevõimega võrkudele ja viiakse ellu ELi strateegilisi ühenduvuseesmärke;

f)  meetmed, millega rakendatakse digitaalse ühenduvuse taristu nõudeid, mis on seotud transpordi- või energeetikavaldkonna piiriüleste projektidega, ja/või millega toetatakse transpordi- või energiataristuga otseselt seotud toimivaid digiplatvorme.

Rahastamiskõlblike digisektori projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas.

Artikkel 10

Transpordi-, energeetika- ja digisektori koostoime

1.  Liit võib anda käesoleva määruse alusel rahalist toetust meetmetele, mis aitavad üheaegselt saavutada vähemalt kahe sektori üht või mitut eesmärki, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 2 punktides a, b ja c, ning nende suhtes võib kooskõlas artikliga 14 kohaldada kõrgemat kaasrahastamismäära. Neid meetmeid rakendatakse ▌tööprogrammidega, milles käsitletakse vähemalt kaht sektorit, sealhulgas konkreetseid hindamiskriteeriume, ning mida rahastatakse asjaomaste sektorite poolt eelarvesse tehtavatest osamaksetest.

2.  Transpordi-, energeetika- ja digisektori meetmed, mis artikli 9 kohaselt on rahastamiskõlblikud, võivad hõlmata muude sektoritega seotud koostoimelisi elemente, mis ei ole seotud artikli 9 lõikes 2, 3 või 4 sätestatud rahastamiskõlblike meetmetega, kui need kõigile vastavad järgmistele nõuetele:

a)  nende koostoimeliste elementide kulud ei tohi ületada 20 % meetme rahastamiskõlblikest kogukuludest ning

b)  need koostoimelised elemendid peavad olema seotud transpordi-, energeetika- või digisektoriga ning

c)  need koostoimelised elemendid peavad võimaldama märgatavalt suurendada meetmest saadavat sotsiaal-majanduslikku, kliimaalast või keskkonnakasu.

Artikkel 11Rahastamiskõlblikud üksused

1.  Lisaks finantsmääruse artiklis [197] sätestatud kriteeriumidele kehtivad käesolevas artiklis esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

2.  Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused:

a)  liikmesriigis asutatud juriidilised isikud, sealhulgas ühisettevõtted;

b)  programmiga ühinenud kolmandas riigis asutatud juriidilised isikud;

c)  juriidilised isikud, kes on asutatud liidu õiguse alusel, ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui see on ette nähtud tööprogrammidega.

3.  Füüsilised isikud ei ole rahastamiskõlblikud.

4.  Juriidilistel isikutel, kes on asutatud kolmandas riigis, mis ei ole programmiga ühinenud, on erandkorras õigus saada programmi raames toetust, kui see on hädavajalik transpordi-, energeetika- ja digivaldkonna konkreetse ühishuviprojekti või piiriülese taastuvenergiaprojekti eesmärkide saavutamiseks.

5.  Artiklis 19 osutatud tööprogrammidega võib ette näha, et rahastamiskõlblikud on üksnes pakkumused, mille on esitanud üks või mitu liikmesriiki või ühisettevõtet või asjaomaste liikmesriikidega konsulteerides piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, rahvusvahelised organisatsioonid ▌või avalik- õiguslikud või eraõiguslikud ettevõtjad või asutused.

III PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 12Toetused

Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse [VIII] jaotisega.

Artikkel 13Hindamiskriteeriumid

1.  Pakkumuste hindamise kriteeriumid määratletakse artiklis 19 osutatud tööprogrammides ja konkursikutsetes ning need sisaldavad vastavalt asjaoludele järgmisi elemente:

a)  majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju (kasu ja kulud), sealhulgas analüüsi usaldusväärsus, terviklikkus ja läbipaistvus;

a a)  kooskõla direktiivi 2014/25/EL artiklitega 82 ja 85;

b)  innovatsiooni-, ohutus-, digiteerimis-, koostalitlus- ja juurdepääsuaspektid;

c)  piiriülene mõõde ja võrkudevahelise ühenduse mõõde;

c a)  ühenduvus ja territoriaalne ligipääsetavus, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade ja saarte jaoks;

c b)  Euroopa lisaväärtus;

d)  transpordi-, energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime;

e)  meetme küpsus projekti arendamisel;

e a)  projektide olelusring ja elluviidud projekti jaoks kavandatud hooldusstrateegia usaldusväärsus;

f)  kavandatava rakenduskava usaldusväärsus;

g)  liidu poolt investeeringuks antava rahalise toetuse stimuleeriv mõju;

h)  vajadus saada üle finantstakistustest, näiteks mitterahuldavast majanduslikust otstarbekusest, suurtest esialgsetest kuludest või turupoolse rahastamise puudumisest;

h a)  panus kahesuguse (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) liikuvuse nõuete integreerimisse;

h b)  juurdepääsetavus piiratud liikumisvõimega isikute jaoks;

i)  panus liidu ja liikmesriigi energia- ja kliimakavadesse;

i a)  projektidega saavutatud dekarboniseerimine;

i b)   panus energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttesse.

2.  Pakkumuste hindamisel sellekohaste kriteeriumide alusel võetakse kliimatundlikkus- ja riskihinnangu, sealhulgas asjakohaste kohandamismeetmete kaudu vajaduse korral arvesse vastupanuvõimet kliimamuutuste kahjulikule mõjule.

3.  Pakkumuste hindamisel sellekohaste kriteeriumide alusel tagatakse, et tööprogrammides täpsustatud asjakohastel juhtudel ühilduvad positsioneerimis-, navigatsiooni- ja sünkroniseerimistehnoloogiat hõlmava programmiga toetatavad meetmed tehniliselt programmidega EGNOS/Galileo ja Copernicus.

4.  Transpordisektoris tagab pakkumuste hindamine lõikes 1 osutatud kriteeriumide alusel vajaduse korral selle, et tehtud pakkumused on kooskõlas transpordikoridori hõlmavate töökavadega ja määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 kohaste rakendusaktidega ning et kõnealuse määruse artikli 45 lõike 8 kohaselt võetakse arvesse selle valdkonna eest vastutava Euroopa koordinaatori arvamust. Samuti hinnatakse, kas Euroopa ühendamise rahastust rahastatavate meetmete elluviimine ei või põhjustada kaupade ja reisijate voo katkemist liini selles lõigus, mida projekt puudutab, ja vajaduse korral pakutakse lahendusi.

5.  Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega seotud meetmete puhul võetakse tööprogrammides ja konkursikutsetes määratletud hindamiskriteeriumides arvesse artikli 7 lõikes 4 sätestatud tingimusi.

6.  Digitaalset ühenduvust käsitlevate ühishuviprojektidega seotud meetmete puhul võetakse tööprogrammides ja konkursikutsetes määratletud hindamiskriteeriumides arvesse artikli 8 lõikes 3 sätestatud tingimusi.

Artikkel 14Kaasrahastamismäärad

1.   Uuringute puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest rahastatavate uuringute puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on täpsustatud lõike 2 punktis b.

2.   Transpordisektori tööde suhtes kohaldatakse järgmisi maksimaalseid kaasrahastamismäärasid:

a)  artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni mis tahes transpordiliigi piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel, telemaatiliste rakenduste süsteeme toetavate meetmete puhul, siseveeteid, raudteid või meremagistraale toetavate meetmete puhul, uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni toetavate meetmete puhul, taristu ohutumaks muutmist toetavate meetmete puhul kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning äärepoolseimates piirkondades võetavate meetmete puhul ja territoriaalse ligipääsetavuse ja ühendatuse parandamist toetavate meetmete puhul. Äärepoolseimates piirkondades tehtavate tööde puhul on maksimaalne kaasrahastamismäär 85 %;

b)  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on osutatud [ühissätete] määruses (EL) XXX. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 85 %ni piirüleste ja puuduvate ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel ning territoriaalse ühendatuse ja ligipääsetavuse parandamisega seotud meetmete puhul;

c)  piiriüleste ühendustega seotud meetmete puhul võib punktides a ja b sätestatud suuremaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid kohaldada üksnes selliste meetmete suhtes, mille puhul tõendatakse, et meetme kavandamisel ja rakendamisel on eriti suurel määral arvestatud artikli 13 lõike 1 punktides c või c a osutatud hindamiskriteeriumi, seda eelkõige ühtse projektiettevõtja, ühise juhtimisstruktuuri ning kahepoolse õigusraamistiku loomise või määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 47 kohase rakendusakti kaudu või asjaomaste liikmesriikide või piirkondlike omavalitsuste vahelise kirjaliku kokkuleppe kaudu; lisaks võib kooskõlas artikli 11 lõike 2 punktiga a ühisettevõtte elluviidavate projektide suhtes kohaldatavat kaasrahastamismäära tõsta 10 % võrra; kaasrahastamismäär ei tohi olla kõrgem kui 90 % rahastamiskõlblikest kogukuludest;

c a)  seoses artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgiga seotud meetmetega võib kaasrahastamismäärasid suurendada kuni 85 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel.

3.  Energeetikasektoris tehtavate tööde suhtes kohaldatakse järgmisi maksimaalseid kaasrahastamismäärasid:

a)  artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest, äärepoolseimates piirkondades tehtavate tööde puhul on maksimaalne kaasrahastamismäär 85 %;

b)  kaasrahastamismäärasid võib suurendada maksimaalselt 75 %ni selliste meetmete puhul, mis aitavad välja arendada ühishuviprojekte, mis mõjutavad märkimisväärselt CO₂-heite vähendamist või mis määruse (EL) nr 347/2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud tõendusmaterjali põhjal on eriti olulised piirkonna või kogu liidu varustuskindluse seisukohast, millega tugevdatakse liidu solidaarsust või mis hõlmavad väga innovaatilisi lahendusi.

4.  Digisektoris tehtavate tööde suhtes kohaldatakse järgmisi maksimaalseid kaasrahastamismäärasid: artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Äärepoolseimates piirkondades tehtavate tööde puhul on maksimaalne kaasrahastamismäär 85 %. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni suure piiriülese mõõtmega projektide puhul, näiteks 5G-süsteemidega katkematu hõlmatus piki põhilisi transpordimarsruute või tuumikvõrkude väljaarendamine liikmesriikide vahel ning liidu ja kolmandate riikide vahel, ning kuni 75 %ni selliste meetmete puhul, mille abil tagatakse sotsiaal-majanduslike keskuste gigabitiühendus. Kohaliku traadita internetiühendusega seotud meetmeid kohalikes kogukondades rahastatakse liidu toetusega, mis katab kuni 100 % rahastamiskõlblikest kuludest, ilma et see piiraks kaasrahastamispõhimõtte kohaldamist.

5.  Maksimaalne kaasrahastamismäär, mida kohaldatakse artiklis 10 osutatud ▌meetmete suhtes, on asjaomastes sektorites kehtiv maksimaalne kaasrahastamismäär. Lisaks võib nende meetmete suhtes kohaldatavat kaasrahastamismäära tõsta 10 % võrra; kaasrahastamismäär ei tohi olla kõrgem kui 90 % rahastamiskõlblikest kogukuludest.

5 a.   Toetuse andmisel ning pärast kaasrahastamismäära otsuse tegemist teeb komisjon projekti elluviijatele kättesaadavaks loetelu kõigist võimalustest ja meetmetest ülejäänud rahalise toetuse õigeaegseks saamiseks.

Artikkel 15Rahastamiskõlblikud kulud

Lisaks finantsmääruse artiklis [186] sätestatud kriteeriumidele kehtivad järgmised kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid:

a)  rahastamiskõlblikud võivad olla üksnes liikmesriikides tekkinud kulud, välja arvatud juhul, kui piiriülesed taastuvenergiaprojektid või selleteemalised ühishuviprojektid hõlmavad käesoleva määruse artiklis 5 või artikli 11 lõikes 4 osutatud ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi või rahvusvahelisi vesi ja kui meede on hädavajalik asjaomase projekti eesmärkide saavutamiseks;

b)  seadmete, rajatiste ja taristu kulud, mida toetusesaaja käsitab kapitalikuluna, võivad olla täies mahus rahastamiskõlblikud;

c)  maa ostmisega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud;

d)  rahastamiskõlblike kulude hulka ei kuulu käibemaks;

d a)   sõjaliste vajadustega seotud kulud on rahastamiskõlblikud alates meetme abikõlblikkuse alguskuupäevast, olenemata artikli 6 punkti a alapunktis 3 osutatud delegeeritud õigusaktide jõustumiskuupäevast.

Artikkel 16Toetuste ühendamine muude rahastamisallikatega

1.  Toetuse võib ühendada rahaliste vahenditega, mis saadakse Euroopa Investeerimispangalt või riiklikelt tugipankadelt või muudelt arenguabi andvatelt ja avaliku sektori finantsasutustelt ning erasektori finantsasutustelt ja investoritelt, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlussuhete alusel.

2.  Lõikes 1 osutatud toetusi võib kasutada temaatiliste projektikonkursside kaudu.

Artikkel 17Toetuste vähendamine või lõpetamine

1.  Lisaks finantsmääruse [artikli 131 lõikes 4] sätestatud põhjustele võib toetuse suurust, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, vähendada järgmistel põhjustel:

a)  uuringute puhul ei ole meedet hakatud rakendama ühe aasta jooksul pärast toetuslepingus märgitud alguskuupäeva või kõigi muude käesoleva määruse kohaselt finantsabi saamiseks kõlblike meetmete puhul kahe aasta jooksul;

b)  pärast meetme edenemise ülevaatamist on jõutud järeldusele, et meetme rakendamisel ei ole kinni peetud [määruse nr XXX – Smart TEN-T] artiklis 6 sätestatud järjestikuste etappide tähtaegadest või on esinenud nii suuri viivitusi, et meetme eesmärke tõenäoliselt ei saavutata.

2.  Toetuslepingu võib lõpetada lõikes 1 sätestatud põhjustel.

2 a.  Lõike 1 või 2 kohaldamise tulemusel saadav summa jaotatakse teistele vastava rahastamispaketi raames kavandatavatele tööprogrammidele vastavalt artikli 4 lõikele 2.

Artikkel 18

Koostoime muude liidu programmidega

1.  Meede, mis on saanud toetust programmi alusel, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, kaasa arvatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta ühtesid ja samu kulusid. Rakendamisel järgitakse finantsmääruse artiklis [XXX] sätestatud reegleid. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kulusid ja liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt vastavalt dokumentidele, kus on sätestatud toetuse tingimused.

2.  Meetmed, mis vastavad kõigile järgmistele ▌kumulatsioonitingimustele:

a)  neid on hinnatud programmikohaste projektikonkursside raames;

b)  need vastavad kõnealuste projektikonkursside minimaalsetele kvaliteedinõuetele;

c)  eelarvepiirangute tõttu ei tohi neid rahastada kõnealuste projektikonkursside alusel,

võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist kooskõlas määruse (EL) XXX [ühissätete määrus] [artikli 67 lõikega 5] ilma edasise hindamiseta, tingimusel et need meetmed vastavad asjaomase programmi eesmärkidele. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.

IV PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, JÄRELEVALVE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 19Tööprogrammid

1.  Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. ▌.

1 a.  Komisjon koostab 2021. aasta märtsi lõpuks raamprogrammi, mis sisaldab tööprogrammide ja projektikonkursside ajakava, nende teemasid ja eraldatud rahalisi vahendeid ja muid vajalikke üksikasju, et tagada kogu programmiperioodi jooksul läbipaistvus ja prognoositavus ning parandada projektide kvaliteeti. Raamprogramm võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga vastavalt artiklile 24.

1 b.  Tööprogrammi avaldamise järel avaldab komisjon teate tööprogrammis ettenähtud projektikonkursside kohta; selline teade sisaldab kooskõlas finantsmääruse artikliga 194 vähemalt järgmist teavet iga loetletud projektikonkursi kohta:

a)  prioriteedid;

b)  soovituslik alguskuupäev;

c)  soovituslik lõppkuupäev;

d)  hinnanguline eelarve.

2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktiga vastavalt käesoleva määruse artiklile 24.

2 a.  Kooskõlas määruse (EU, Euratom) 2018/1046 artikli 200 lõikega 2 sisaldavad kõik konkursikutsed kaheastmelist valikumenetlust ja see viiakse läbi järgmiselt:

a)  taotlejad esitavad lihtsustatud toimiku, mis sisaldab suhteliselt kokkuvõtvat teavet selleks, et teha projektide rahastamiskõlblikkuse eelvalik;

b)  esimeses etapis eelvaliku läbinud taotlejad esitavad pärast esimese etapi lõppu täieliku toimiku;

c)  komisjon avaldab konkursikutsed vähemalt kolm kuud enne menetluse alustamist.

Artikkel 20Järelevalve ja aruandlus

-1.  Komisjon määrab kindlaks metoodika, millega kehtestatakse kvalitatiivsed näitajad, mis võimaldavad programmi kestel TEN-T võrgus ning artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme projekti kaupa täpselt hinnata. Selle metoodika alusel täiendab komisjon lisa I osa hiljemalt 1. jaanuariks 2021 delegeeritud õigusaktiga vastavalt artiklile 24.

1.  Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud lisa I osas.

2.  Selleks et tõhusalt hinnata programmi eesmärkide saavutamiseks tehtut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte lisa I osa muutmiseks, et näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada käesolevasse määrusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted.

3.  Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et programmi rakendamise ja tulemuste järelevalveks vajalikke andmeid saab kasutada tehtud edusammude ja põhivõrgukoridorides esinenud raskuste põhjalike analüüside koostamiseks ning neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3 a.   Komisjon loob teemakohase veebisaidi, kus reaalajas avaldatakse rakendatavate projektide kaart koos asjakohaste andmetega (mõjuhinnangud, väärtus, toetusesaaja, rakendusüksus, praegune olukord).

Artikkel 21Hindamine

ja läbivaatamine

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, kuid vähemalt iga kahe aasta tagant, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1 a.  Hindamisel hinnatakse programmi rakendamist vastavalt selle artiklis 3 sätestatud üldistele ja valdkondlikele eesmärkidele, selgitatakse, kas eri sektorid edenevad kavakohaselt, kas eelarvelise kulukohustuse kogusumma on kooskõlas eraldatud kogusummaga, kas käimasolevad projektid on saavutanud piisava täielikkuse taseme, kas need on endiselt teostatavad ja sobivalt elluviidavad.

2.  Programmi vahehindamine tehakse siis, kui programmi rakendamise kohta on artikli 20 kohaselt tehtud järelevalve alusel saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. See hõlmab ka selle põhjalikku hindamist, kas menetlused, eesmärgid ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on sobivad artiklis 3 sätestatud üldiste ja valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Selle vahehindamise tulemuste alusel esitatakse soovitused programmi läbivaatamiseks.

3.  Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kaks aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu, teeb komisjon programmi lõpphindamise.

4.  Komisjon edastab hindamistulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 22Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa ühendamise rahastu koordineerimiskomitee. Komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 23Delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24 vastu delegeeritud õigusakte, et:

a)  muuta lisa I osa näitajate osas ning kehtestada järelevalve- ja hindamisraamistik;

▌c)  muuta lisa III osa seoses transpordi põhivõrgu koridoride ja eelnevalt kindlaks määratud lõikude määratlusega ning eelnevalt kindlaks määratud üldvõrgulõikudega;

d)  muuta lisa IV osa seoses piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljaselgitamisega;

e)  muuta lisa V osa seoses digitaalset ühenduvust käsitlevate ühishuviprojektide väljaselgitamisega;

e a)  võtta vastu tööprogramm;

e b)  võtta vastu raamprogramm;

e c)  täpsustada või muuta sõjalisi vajadusi, koostada või muuta sõjaväetranspordi jaoks sobivate üleeuroopalise transpordivõrgu osade loetelu, koostada kahesuguse kasutusega taristu alaste prioriteetsete projektide loetelu või muuta seda ning kehtestada artiklis 6 a sätestatud sõjaväelise liikuvusega seotud meetmete rahastamiskõlblikkuse hindamise menetlus või muuta seda;

e d)  määrata kindlaks metoodika, millega kehtestatakse kvalitatiivsed näitajad, mis võimaldavad programmi kestel TEN-T võrgus tehtud edusamme projekti kaupa täpselt hinnata.

Artikkel 24Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 23 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 23 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 23 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 25Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.  Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

Artikkel 26Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohase otsuse alusel või muu õigusliku vahendi alusel, annab kolmas riik vahendite saamise tingimusena vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu, et nad saaksid täielikult kasutada oma vastavaid volitusi. OLAFi puhul hõlmavad need õigused ka õigust toimetada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi.

Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 27Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.  Määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 tunnistatakse kehtetuks.

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni vastavalt määrusele (EL) nr 1316/2013, mida kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

3.  Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija, s.o määruse (EL) nr 1316/2013 kohase Euroopa ühendamise rahastu raames vastu võetud meetmete vahel.

4.  Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta käesoleva määruse artikli 4 lõikega 5 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 28Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

LISA

I OSA – NÄITAJAD

Programmi üle teostatakse hoolikat järelevalvet, tuginedes näitajatele, mille eesmärk on mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning minimeerida halduskoormust ja -kulusid. Sel eesmärgil kogutakse andmeid järgmiste põhinäitajate jaoks.

	Sektorid	Erieesmärgid	Näitajad
	Transport:	Tõhusad ja omavahel ühendatud võrgud ja taristu aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, mitmeliigilise, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks	Nende piiriüleste ja puuduvate ühenduste arv, mida toetatakse Euroopa ühendamise rahastust (sh TEN-T põhi- ja üldvõrku kuuluvate linna transpordisõlmedega, piirkondlike piiriüleste raudteeühendustega, mere- ja sisemaasadamatega, lennujaamadega ning raudtee-/maanteeterminalidega seotud meetmed)
			Nende Euroopa ühendamise rahastust toetatavate meetmete arv, mis aitavad transporti digiteerida (ERTMS, SESAR)
			Euroopa ühendamise rahastu toetusel ehitatavate või ajakohastatavate alternatiivkütuse tanklate arv
			Nende Euroopa ühendamise rahastust toetatavate meetmete arv, mis aitavad kaasa transpordi ohutuse suurendamisele
			Nende Euroopa ühendamise rahastust toetatavate meetmete arv, mis aitavad kaasa transpordi kättesaadavusele puuetega inimeste jaoks
			Nende Euroopa ühendamise rahastust toetatavate meetmete arv, mis aitavad kaasa raudtee-kaubaveoga kaasneva müra vähendamisele
		Kohandamine kahesuguse (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) liikuvuse nõuetele	Selliste transporditaristu osade arv, mis on kohandatud kahesuguse (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) liikuvuse nõuetele vastavaks
	Energeetika	Võrguühenduste ja turgude integreerimise edendamine	Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad ellu viia liikmesriikide võrkude ühendamise ja sisepiirangute kõrvaldamise projekte
		Energiavarustuskindlus	Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad ellu viia töökindla gaasivõrgu tagamise projekte
			Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad muuta võrke arukamaks ja neid digiteerida ning mis suurendavad energia salvestamise võimsust
		Kestliku arengu tagamine dekarboniseerimise edendamise kaudu	Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad ellu viia energiasüsteemides taastuvenergia laialdasemat kasutamist soodustavaid projekte
			Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis soodustavad piiriülest koostööd taastuvenergiavaldkonnas
	Digitaalmajandus	Digitaalse ühenduvuse taristu kasutuselevõtu edendamine kogu Euroopa Liidus	Uued ülisuure läbilaskevõimega internetiühendused sotsiaal-majanduslikele keskustele ja ülikvaliteetsed traadita internetiühendused kohalikele kogukondadele
			Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, millega tagatakse 5G-ühendus piki transpordimarsruute
			Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, millega tagatakse uute ülisuure läbilaskevõimega internetiühenduste kättesaadavus kodumajapidamiste jaoks
			Nende Euroopa ühendamise rahastu raames võetavate meetmete arv, mis aitavad kaasa energeetika- ja transpordisektori digiteerimisele

II OSA – SOOVITUSLIKUD PROTSENDIMÄÄRAD TRANSPORDISEKTORI JAOKS

Artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktides i ja ii osutatud eelarvevahendid jaotatakse viisil, millega tagatakse artikli 9 lõike 2 punktides a ja b loetletud meetmete vaheline tasakaal.

Artikli 9 lõike 2 punktis a loetletud meetmete rahastamiseks kasutatavad eelarvevahendid jaotatakse järgmiselt: 75 % tuleks eraldada põhivõrgukoridore hõlmavatele meetmetele, 10 % väljaspool põhivõrgukoridore asuvat põhivõrku hõlmavatele meetmetele ja 15 % üldvõrku hõlmavatele meetmetele.

III OSA – HORISONTAALSED PRIORITEEDID, TRANSPORDI PÕHIVÕRGU KORIDORID JA EELNEVALT KINDLAKS MÄÄRATUD LÕIGUD; EELNEVALT KINDLAKS MÄÄRATUD ÜLDVÕRGULÕIGUD

-1.  Horisontaalsed prioriteedid

SESAR, ERTMS, ITS, RIS, VTMIS, aruka tehnoloogia seadmed

1.  Põhivõrgukoridorid ja eelnevalt kindlaks määratud lõigud

Atlandi põhivõrgukoridor
Trasside valik	Gijón – León – Valladolid
	A Coruña – Vigo – Orense – León –
	Zaragoza – Pamplona/Logroño – Bilbao
	Bordeaux – Toulouse
	Tenerife / Gran Canaria – Huelva / Sanlúcar de Barrameda – Sevilla – Córdoba
	Algeciras – Bobadilla – Madrid
	Madeira saar / Sines – Ermidas/Lissabon – Madrid – Valladolid
	Lissabon – Aveiro – Leixões/Porto – Douro jõgi / Vigo
	Aveiro – Valladolid – Vitoria-Gasteiz – Bergara – Bilbao/Bordeaux – La Rochelle – Tours – Pariis – Le Havre / Metz – Mannheim/Strasbourg
	Shannon Foynes – Dublin – Rosslare – Waterford – Cork – Brest – Roscoff – Cherbourg – Caen – Le Havre – Rouen – Pariis
	Dublin/Cork – Brest – Roscoff – Saint Nazaire – Nantes – Tours – Dijon
Eelnevalt kindlaks määratud lõigud	Piiriülesed lõigud	Evora – Merida	Raudtee
		Vitoria-Gasteiz – San Sebastián – Bayonne – Bordeaux
		Aveiro – Salamanca
		Douro jõgi (Via Navegável do Douro)	Siseveeteed
	Puuduv ühendus	Pariis (Orly–Versailles’ ja Orly – Ch. De Gaulle’i lennujaama vaheline ühendus)	Mitmeliigiline

Läänemere – Aadria mere põhivõrgukoridor
Trasside valik	Gdynia – Gdańsk – Katowice/Sławków
	Gdańsk – Varssavi – Katowice
	Katowice – Ostrava – Brno – Viin
	Szczecin/Świnoujście – Poznań – Wrocław – Ostrava
	Katowice – Žilina – Bratislava – Viin
	Viin – Graz– Villach – Udine – Trieste
	Udine – Veneetsia – Padova – Bologna – Ravenna – Ancona – Foggia
	Graz – Maribor – Ljubljana – Koper/Trieste
Eelnevalt kindlaks määratud lõigud	Piiriülesed lõigud	Katowice – Ostrava	Raudtee
		Katowice – Žilina
		Opole – Ostrava
		Bratislava – Viin
		Graz – Maribor
		Trieste – Divaca
		Katowice – Žilina	Maantee
		Brno – Viin
	Puuduv ühendus	Gloggnitz – Mürzzuschlag:	Raudtee
		Semmeringi baastunnel
		Graz – Klagenfurt: Koralmi raudteeliin ja tunnel
		Koper – Divača

Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Trasside valik	Algeciras – Bobadilla – Madrid – Zaragoza – Tarragona
	Zaragoza – Teruel – Valencia/Sagunto
	Sagunto – Valencia – Madrid
	Sevilla – Bobadilla – Murcia
	Cartagena – Murcia – Valencia – Tarragona / Palma de Mallorca – Barcelona
	Tarragona – Barcelona – Perpignan – Marseille – Genova/Lyon – La Spezia – Torino – Novara – Milano – Bologna/Verona – Padova – Veneetsia – Ravenna/Trieste/Koper – Ljubljana – Budapest
	Toulouse – Narbonne
	Ljubljana/Rijeka – Zagreb – Budapest – Ukraina piir
Eelnevalt kindlaks määratud lõigud	Piiriülesed lõigud	Lyon – Torino: baastunnel ja juurdepääsuteed	Raudtee
		Barcelona – Perpignan
		Nice – Ventimiglia
		Trieste – Divača
		Ljubljana – Zagreb
		Zagreb – Budapest
		Budapest – Miskolc – Ukraina piir
		Lendava – Letenye	Maantee
		Vásárosnamény – Ukraina piir
	Puuduv ühendus	Perpignan – Montpellier	Raudtee
		Madrid – Zaragoza – Barcelona
		Koper – Divača
		Rijeka – Zagreb
		Milano – Cremona – Mantova – Ferrara – Porto Levante / Veneetsia – Trieste/Ravenna – Porto Garibaldi	Siseveeteed

Põhjamere–Läänemere põhivõrgukoridor
Trasside valik	Luleå – Helsingi – Tallinn – Riia
	Ventspils – Riia
	Riia – Kaunas
	Klaipeda – Kaunas – Vilnius
	Kaunas – Varssavi
	Valgevene piir – Varssavi – Łódź/Poznań – Frankfurt/Oder – Berliin – Hamburg – Kiel
	Łódź – Katowice/Wrocław
	Ukraina/Poola piir – Rzeszów – Katowice – Wrocław – Falkenberg – Magdeburg
	Szczecin/Świnoujście – Berliin – Magdeburg – Braunschweig – Hannover
	Hannover – Bremen – Bremerhaven/Wilhelmshaven
	Hannover – Osnabrück – / Kleve – Nijmegen / – Hengelo – Almelo – Deventer – Utrecht
	Utrecht – Amsterdam
	Utrecht – Rotterdam – Antwerpen
	Hannover – Köln – Antwerpen
Eelnevalt kindlaks määratud lõigud	Piiriülesed lõigud	Tallinn – Riia – Kaunas/Vilnius – Varssavi: Rail Baltica uus UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlev liin	Raudtee
		Antwerpen – Duisburg	Raudtee
		Świnoujście / Szczecin / Karnini sild – Berliin	Raudtee/Siseveeteed
		Via Baltica koridor EE-LV-LT-PL	Maantee
	Puuduv ühendus	▌	Raudtee
		Varssavi/Idzikowice – Poznań/Wrocław, sh ühendused kavandatava keskse transpordisõlmega
		Kieli kanal	Siseveeteed
		Berliin – Magdeburg – Hannover; Mittellandkanal; Lääne-Saksamaa kanalid
		Rein, Waal
		Noordzeekanaal, IJssel, Twentekanaal
	Uuendamine (kaherööpmeline)	Ruhri piirkond – Münster – Osnabrück – Hamburg	Raudtee

Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridor
Trasside valik	▌
	Derry – Sligo – Galway – Shannon Foynes / Cork
	▌
	▌
	Baile Átha Cliath / Dublin / Corcaigh / Cork – Zeebrugge/Antwerpen/Rotterdam
	Dublin – Cork – Calais – Dunkerque – Zeebrugge – Antwerpen – Rotterdam
	Ühendkuningriigi piir – Lille – Brüssel
	London – Lille – piiriülene raudteeühendus Brüssel – Quiévrain – Valenciennes – Brüssel
	Amsterdam – Rotterdam – Antwerpen – Brüssel – Luxembourg
	Luxembourg – Metz – Dijon – Macon – Lyon – Marseille
	Luxembourg – Metz – Strasbourg – Basel
	Antwerpen/Zeebrugge – Gent – Dunkerque/Lille – Pariis
Eelnevalt kindlaks määratud lõigud	Piiriülesed lõigud	Brüssel – Luxembourg – Strasbourg	Raudtee
		Terneuzen – Gent	Siseveeteed
		Seine – Escaut’ võrk ning seonduvad Seine’i, Escaut’ ja Meuse’i jõe basseinid
		Reini – Schelde koridor
	Puuduv ühendus	Albertkanaal/Canal Bocholt-Herentals	Siseveeteed
		Dunkerque – Lille

Ida / Vahemere idaosa põhivõrgukoridor
Trasside valik	Hamburg – Berliin
	Rostock – Berliin – Dresden
	Bremerhaven/Wilhelmshaven – Magdeburg – Dresden
	Dresden – Ústí nad Labem – Melnik/Praha – Lysá nad Labem/Poříčany – Kolín
	Kolín – Pardubice – Brno – Viin/Bratislava – Budapest – Arad – Timişoara – Craiova – Calafat – Vidin – Sofia
	Sofia – Plovdiv – Burgas
	Plovdiv – Türgi piir – Alexandropouli – Kavala – Thessaloniki – Ioannina – Kakavia/Igoumenitsa
	FYROMi piir – Thessaloniki
	Sofia – Thessaloniki – Ateena – Piraeus/Ikonio – Heraklion – Lemesos (Vasiliko) – Nikosia
	Ateena – Patra/Igoumenitsa
Eelnevalt kindlaks määratud lõigud	Piiriülesed lõigud	Dresden – Praha	Raudtee
		Viin/Bratislava – Budapest
		Békéscsaba – Arad
		Calafat – Vidin – Sofia – Thessaloniki
		Türgi piir – Alexandropouli
		FYROMi piir – Thessaloniki
		Ioannina – Kakavia (Albaania piir)	Maantee
		Craiova – Vidin
		Hamburg – Dresden – Praha – Pardubice	Siseveeteed
	Puuduv ühendus	Thessaloniki – Kavala	Raudtee
		Budapest Kelenföld – Ferencváros
		Szolnoki raudteejaam

Reini–Alpide põhivõrgukoridor
Trasside valik	Genova – Milano – Lugano – Basel
	Genova – Novara – Brig – Bern – Basel – Freiburgi (Breisgau) piiriülese raudteesilla taaskasutuselevõtt – Colmar – Rastatti–Hagenau piiriülene ühendus – Karlsruhe – Mannheim – Mainz – Koblenz – Köln
	Milano – Verona – Trento – Bozen – Innsbruck – München, kaasa arvatud Brenneri koridor
	Köln – Düsseldorf – Duisburg – Nijmegen/Arnhem – Utrecht – Amsterdam
	Nijmegen – Rotterdam – Vlissingen
	Köln – Liège – Brüssel – Gent
	Liège – Antwerpen – Gent – Zeebrugge
Eelnevalt kindlaks määratud lõigud	Piiriülesed lõigud	Zevenaar – Emmerich – Oberhausen	Raudtee
		Karlsruhe – Basel
		Milano/Novara – Šveitsi piir
		Antwerpen – Duisburg
		Basel – Antwerpen/Rotterdam – Amsterdam	Siseveeteed
	Puuduv ühendus	Genova – Tortona/Novi Ligure	Raudtee

Reini–Doonau põhivõrgukoridor
Trasside valik	Pariis – Strasbourg – Stuttgart – Augsburg – München – Salzburg – Wels/Linz
	Strasbourg – Mannheim – Frankfurt – Würzburg – Nürnberg – Regensburg – Passau – Wels/Linz
	München/Nürnberg – Praha – Ostrava/Přerov – Žilina – Košice – Ukraina piir
	Wels/Linz – Viin – Bratislava – Budapest – Vukovar
	Viin/Bratislava – Budapest – Arad – Brašov/Craiova – Bukarest – Focșani – Albița (Moldova piir) / Constanța – Sulina
Eelnevalt kindlaks määratud lõigud	Piiriülesed lõigud	München – Praha	Raudtee
		Nürnberg – Plzen
		München – Mühldorf – Freilassing – Salzburg
		Strasbourg – Kehl Appenweier
		Hranice – Žilina
		Viin – Bratislava/Budapest
		Bratislava – Budapest
		Békéscsaba – Arad
		Doonau (Kehlheim – Constanța/Midia/Sulina) ja seonduvad Sava ja Tisza jõe basseinid	Siseveeteed
		Zlín – Žilina	Maantee
	Puuduv ühendus	Stuttgart – Ulm	Raudtee
		Salzburg – Linz
		Arad – Craiova
		Bukarest – Constanța
		Arad – Brașov	Raudtee
		Brașov – Predeal	Raudtee
		Bukarest – Craiova	Raudtee

Skandinaavia – Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Trasside valik	Venemaa piir – Hamina/Kotka – Helsingi – Turu/Naantali – Stockholm – Örebro – Malmö
	Narvik/Oulu – Luleå – Umeå – Stockholm
	Oslo – Göteborg – Malmö – Trelleborg
	Malmö – Kopengahen – Fredericia – Aarhus – Aalborg - Hirtshals/Frederikshavn
	Kopenhaagen – Kolding/Lübeck – Hamburg – Hannover
	Bremerhaven – Bremen – Hannover – Nürnberg
	Rostock – Berliin – Halle/Leipzig – Erfurt/Weimar – München
	Nürnberg – München – Innsbruck – Verona – Bologna – Ancona/Firenze
	Livorno/La Spezia – Firenze – Rooma – Napoli – Bari – Taranto – Valletta
	Napoli – Cagliari / Gioia Tauro – Palermo/Augusta – Valletta – Marsaxlokk
Eelnevalt kindlaks määratud lõigud	Piiriülesed lõigud	Venemaa piir – Helsingi	Raudtee
		Kopenhaagen – Hamburg: Fehmarni vöötme püsiühendusele juurdepääsu teed
		München – Wörgl – Innsbruck – Fortezza – Bolzano – Trento – Verona: Brenneri baastunnel ja juurdepääsuteed
		Trelleborg – Malmö – Göteborg – Norra piir (piiriülene, raudtee)
		Göteborg – Oslo
		Helsingborg – Helsingør
		Kopenhaagen – Malmö
		Kopenhaagen – Hamburg: Fehmarni vöötme püsiühendus	Raudtee/maantee

2.  Eelnevalt kindlaks määratud üldvõrgulõigud

Üldvõrgus asuvad seonduvad elemendid, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punkti a alapunktis i, ning artikli 9 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud üldvõrgu piiriülesed ühendused, täpsemalt järgmised:

Dublin – Strabane – Letterkenny	Maantee
Derry – Sligo – Galway	Raudtee
Pau – Huesca	Raudtee
Lyon – Šveitsi piir	Raudtee
Athus – Mont-Saint-Martin	Raudtee
▌	Raudtee
Mons – Valenciennes	Raudtee
Gent – Terneuzen	Raudtee
Heerlen – Aachen	Raudtee
Groningen – Bremen	Raudtee
Stuttgart – Šveitsi piir	Raudtee
Berliin – Rzepin/Horka – Wrocław	Raudtee
Praha – Linz	Raudtee
Villach – Ljubljana	Raudtee
Ancona – Foggia	Raudtee/maantee
Pivka – Rijeka	Raudtee
Plzeň – České Budějovice – Viin	Raudtee
Viin – Gyor	Raudtee
Graz – Celldömölk – Gyor	Raudtee
Neumarkt – Kalham – Mühldorf	Raudtee
Merevaigukoridor PL-SK-HU	Raudtee
Via Carpathia koridor Valgene/Ukraina piir-PL-SK-HU-RO	Maantee
Budapest – Osijek – Svilaj (Bosnia ja Hertsegoviina piir)	Maantee
Timișoara – Moravița	Maantee
Faro – Huelva	Raudtee
Porto – Vigo	Raudtee
Bukarest – Giurgiu – Varna/Bourgas	Raudtee
Svilengrad – Pithio	Raudtee
Siret – Suceava	Maantee
Focșani – Albița	Maantee
München – Salzburg – Ljubljana	Raudtee
Gallarate/Sesto C. – Laveno/Luino	Raudtee

LISA – IV OSA Piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljaselgitamine

1. Piiriüleste taastuvenergiaprojektide eesmärk

Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega edendatakse liikmesriikidevahelist piiriülest koostööd taastuvate energiaallikate kavandamise, arendamise ja kulutõhusa kasutamise alal, eesmärgiga aidata täita liidu pikaajalisi dekarboniseerimiseesmärke.

Üldkriteeriumid

Et projekti saaks käsitada piiriülese taastuvenergiaprojektina, peab see vastama järgmistele üldkriteeriumidele:

a)  see tuleb lisada liikmesriikidevahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse liikmesriikidevahelisse ja/või liikmesriikide ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 6, 7, 9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelisse kokkuleppesse;

b)  see tagab kulude kokkuhoiu taastuvenergia kasutamisel ja/või tulu seoses süsteemi integreerimise, varustuskindluse või innovatsiooniga võrreldes alternatiivse piiriülese energiaprojektiga või taastuvenergia projektiga, mida rakendab üks osalev liikmesriik üksinda;

c)  koostööst saadav võimalik üldine kasu kaalub üles selle kulud, sealhulgas pikemas perspektiivis, nagu on hinnatud punktis 3 osutatud kulude-tulude analüüsi alusel ja artiklis [7] osutatud metoodikat kasutades.

Kulude-tulude analüüs

Punkti 2 alapunktis c osutatud kulude-tulude analüüsis võetakse iga osaleva liikmesriigi või kolmanda riigi puhul arvesse mõju muu hulgas järgmistele aspektidele:

a)  elektrienergia tootmise maksumus;

b)  süsteemi integreerimise maksumus;

c)  toetuse maksumus;

d)  kasvuhoonegaaside heide;

e)  varustuskindlus;

f)  õhu- ja muu kohapealne saaste või mõju kohalikule loodusele ja keskkonnale;

g)   innovatsioon.

4.  Menetlus

Sellise projekti arendajad, mis võidakse potentsiaalselt valida piiriüleseks taastuvenergiaprojektiks liikmesriikidevahelise ja/või liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/...^[1][28]+ artiklis ▌9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelise koostöölepingu või mõne muu taastuvenergia alase kokkuleppe alusel ning millele püütakse saada piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust, esitavad komisjonile sellekohase taotluse. Taotlus peab sisaldama asjakohast teavet, mis võimaldab komisjonil hinnata projekti punktides 2 ja 3 esitatud kriteeriumide alusel vastavalt artiklis 7 osutatud metoodikale.

Komisjon tagab arendajatele võimaluse taotleda piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust vähemalt kord aastas.

Komisjon korraldab asjakohased konsultatsioonid piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust taotlevate projektide loetelu üle.

Komisjon hindab taotlusi punktides 2 ja 3 esitatud kriteeriumide alusel.

Piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljavalimisel seab komisjon eesmärgiks hoida nende üldarvu hallatavates piirides. Komisjon püüab tagada asjakohase geograafilise tasakaalu piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljaselgitamisel. Projektide väljaselgitamisel võib kasutada piirkondlike ühenduste abi.

Projektile ei anta piiriülese taastuvenergiaprojekti staatust või see võetakse talt ära, kui hindamisel lähtuti ebaõigest teabest, mis oli määravaks teguriks, või kui projekt ei ole kooskõlas liidu õigusega.

Komisjon avaldab väljavalitud piiriüleste taastuvenergiaprojektide loetelu oma veebisaidil.

V OSA – DIGITAALSE ÜHENDUVUSE TARISTUT HÕLMAVAD ÜHISHUVIPROJEKTID

1. Gigabiti- ja 5G- või muu tehnika tasemele vastav mobiilne ühendus sotsiaal-majanduslikele keskustele

Meetmete prioriseerimisel võetakse arvesse sotsiaal-majanduslike keskuste tegevuse eesmärki, kõnealuse ühendusega võimaldatavate digiteenuste ja -rakenduste asjakohasust, võimalikku sotsiaal-majanduslikku kasu kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, sealhulgas ühenduvuse võimalikku ülekanduvat mõju. Olemasolevad eelarvevahendid jaotatakse liikmesriikide vahel geograafilist tasakaalu silmas pidades.

Prioriteediks seatakse järgmised meetmed:

•  gigabitiühendus haiglatele ja meditsiinikeskustele vastavalt tervishoiusüsteemi digiteerimiseks tehtavatele jõupingutustele, et suurendada ELi kodanike heaolu ning muuta patsientidele tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutamise laadi[29];

•  gigabitiühendus haridus- ja teaduskeskustele, et hõlbustada muu hulgas kõrgjõudlusega andmetöötluse, pilverakenduste ja suurandmete kasutamist, kõrvaldada digilõhe ja rakendada innovatsiooni haridussüsteemides, parandada õpitulemusi, laiendada võrdseid võimalusi ja suurendada tõhusust[30].

•  5G- või ülisuure läbilaskevõimega traadita lairibaühendus haridus- ja teaduskeskustele, haiglatele ja meditsiinikeskustele seoses püüetega tuua 2025. aastaks katkematu traadita 5G-lairibaühendus kõigisse linnalistesse keskustesse.

2. Traadita internetiühendus kohalikes kogukondades

Rahastamise saamiseks peavad meetmed, mille eesmärk on toetada tasuta ja ilma diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita internetiühendust kohalikes avaliku elu keskustes, sealhulgas avalikkusele ligipääsetavatel välialadel, millel on kohaliku kogukonna jaoks tähtis roll, vastama järgmistele tingimustele:

•  neid viib ellu järgmises lõigus osutatud avaliku sektori asutus, mis on suuteline kavandama kohalike traadita side juurdepääsupunktide rajamist nii avaliku ruumi sise- kui ka välitingimustes ja teostama vastavat järelevalvet ning tagama tegevuskulude rahastamise vähemalt kolme aasta jooksul;

•  need tuginevad ülisuure läbilaskevõimega digivõrkudele, mis võimaldavad tagada kasutajatele ülikvaliteetse internetiühenduse, mis:

•  on tasuta ja ilma diskrimineerivate tingimusteta, kergesti juurdepääsetav, turvatud ning kasutab uusimaid ja parimaid olemasolevaid seadmeid, mis on suutelised pakkuma kasutajatele kiiret ühendust, ning

•  toetab võrdset juurdepääsu innovatiivsetele digiteenustele;

•  nende puhul kasutatakse komisjoni ette nähtud ühtset visuaalset identiteeti, mis on kättesaadav mitmes keeles, ja need on seotud asjaomaste veebipõhiste vahenditega;

•  nendega võetakse kohustus hankida vajalikud seadmed ja/või seotud paigaldusteenused kooskõlas kohaldatava õigusega, tagamaks et projektidega ei kaasne põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

Rahalist abi antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102[31] artikli 3 punktis 1 määratletud avaliku sektori asutustele eesmärgiga pakkuda siseriikliku õiguse kohaselt tasuta ja ilma diskrimineerivate tingimusteta kohalikku traadita ühendust, rajades selleks kohalikud traadita side juurdepääsupunktid.

Rahastatud meetmed ei tohi dubleerida olemasolevaid samalaadsete omadustega, sealhulgas kvaliteedi poolest samalaadseid tasuta ühendusi, mida avalik või erasektor samas avalikus kohas pakub.

Olemasolevad eelarvevahendid jaotatakse liikmesriikide vahel geograafilist tasakaalu silmas pidades.

3. Rahastamiskõlblike 5G-koridoride ja piiriüleste ühenduste soovituslik loetelu

Kooskõlas gigabitiühiskonna saavutamiseks seatud eesmärkidega, mille komisjon on seadnud eesmärgiga tagada 2025. aastaks põhiliste maismaatranspordi marsruutide katkematu hõlmatus 5G-süsteemidega[32], sisaldavad artikli 9 lõike 4 punkti c kohased meetmed, millega rakendatakse ellu 5G-süsteemidega katkematu hõlmatus, esimeses etapis selliseid meetmeid, mis käsitlevad piiriüleseid lõike, millel katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi[33], ning teises etapis meetmeid, mis käsitlevad ulatuslikumaid lõike võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks piki transpordikoridore, nagu on esitatud allpool toodud tabelis (soovituslik loetelu). Selleks kasutatakse TEN-T koridore, ent 5G-süsteemide kasutuselevõtmisel ei pea tingimata nendega piirduma[34].

Atlandi põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi	Porto-Vigo ja Merida-Evora
	Asoori / Madeira saared – Lissabon – Pariis – Amsterdam – Frankfurt
	Aveiro – Salamanca
Ulatuslikum lõik võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks	Metz – Pariis – Bordeaux – Bilbao – Vigo – Porto – Lissabon
	– Bilbao – Madrid – Lissabon

Läänemere – Aadria mere põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi	–
Ulatuslikum lõik võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks	Gdansk – Varssavi – Brno – Viin – Graz – Ljubljana – Trieste
Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi	– Merekaablivõrgud Lissabon – Marseille – Milano
Ulatuslikum lõik võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks	Budapest – Zagreb – Ljubljana / Rijeka / Split
Põhjamere–Läänemere põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi	Läänemere koridor (määratakse veel kindlaks)
Ulatuslikum lõik võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks	Tallinn – Kaunas
Põhjamere–Vahemere põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi	Metz – Merzig – Luxembourg
	Rotterdam – Antwerpen – Eindhoven
Ulatuslikum lõik võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks	Amsterdam – Rotterdam – Breda – Lille – Pariis
	Brüssel – Metz – Basel
	Mulhouse – Lyon – Marseille
Ida / Vahemere idaosa põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi	Sofia – Thessaloniki – Belgrad
Ulatuslikum lõik võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks	Berliin – Praha – Brno – Bratislava
	Timişoara – Sofia – Türgi piir
	– Sofia – Thessaloniki – Ateena
Reini–Alpide põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi	Bologna – Innsbruck – München (Brenneri koridor)
Ulatuslikum lõik võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks	Rotterdam – Oberhausen – Frankfurt (M)
	Basel – Milano – Genova
Reini–Doonau põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi	München – Salzburg
Ulatuslikum lõik võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks	Frankfurt (M) – Passau – Viin – Budapest – Bukarest – Iasi/Constanța
	Karlsruhe – München – Salzburg – Wels
	Frankfurt (M) – Strasbourg
Skandinaavia – Vahemere piirkonna põhivõrgukoridor
Piiriülesed lõigud, kus katsetatakse võimsuse jaotamise mehhanismi	Oulu – Tromsø
	Oslo – Stockholm – Helsingi
Ulatuslikum lõik võimsuse jaotamise mehhanismi laialdasemaks kasutuselevõtuks	Turu – Helsingi – Venemaa piir
	Stockholm/Oslo – Malmö
	Malmö – Kopenhaagen – Hamburg – Würzburg
	Nürnberg – München – Verona
	Rosenheim – Bologna – Napoli – Catania – Palermo
	Napoli – Bari – Taranto

• [1] ^*   Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.
• [2]   ELT C , , lk .
• [3]   ELT C , , lk .
• [4]    COM(2018)0321, lk 13.
• [5]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
• [6]   Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017)0283).
• [7]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
• [8]   Komisjoni teatis „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ (COM(2017)0675).
• [9]   COM(2018)0293.
• [10]   JOIN(2017)0041.
• [11]   JOIN(2018)0005.
• [12]   COM(2017)0623.
• [13]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
• [14]   COM(2017)0718.
• [15]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).
• [16]   COM(2016)0587.
• [17]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).
• [18]   Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
• [19]   Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).
• [20]   Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).
• [21]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).
• [22]   ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.
• [23]   COM(2018)0065.
• [24]   Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
• [25]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, 20.10.2010, lk 22).
• [26] ⁺   Väljaannete talitus: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 55/18 (2016/0375(COD)) sisalduva määruse number ning joonealusesse märkusse nimetatud direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
  ^[1]   ELT ...
  ⁺   Väljaannete talitus: palun sisestada COD 2016/0382 (taastuvenergia) pealkiri, number ja ELT avaldamisviide.
• [27] ⁺   Väljaannete talitus: palun sisestada COD 2016/0382 (taastuvenergia) pealkiri, number ja ELT avaldamisviide.
• [28] ⁺   Väljaannete talitus: palun sisestada teksti dokumendis PE-CONS 55/18 (2016/0375(COD)) sisalduva määruse number ning joonealusesse märkusse nimetatud direktiivi number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.
  ^[1]   ELT...
  ⁺   Väljaannete talitus: palun sisestada COD 2016/0382 (taastuvenergia) pealkiri, number ja ELT avaldamisviide.
• [29]   Vt ka COM(2018)0233 final – Komisjoni teatis „Tervise- ja hooldusvaldkonna digiteerimise võimaldamine digitaalsel ühtsel turul; kodanike võimestamine ja tervema ühiskonna loomine“.
• [30]   Vt ka COM(2018)0022 final – Komisjoni teatis digiõppe tegevuskava kohta.
• [31]   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
• [32]   „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“, COM(2016)0587.
• [33]   Ühendatud ja automatiseeritud liikuvus.
• [34]   Kursiivkirjas märgitud lõigud asuvad väljaspool TEN-T põhivõrgukoridore, kuid on kaasatud 5G-koridoride hulka.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (1.10.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014
(COM(2018)0438 – C8‑0255/2018 – 2018/0228(COD))

Arvamuse koostaja: Fabio Massimo Castaldo

LÜHISELGITUS

Euroopa ühendamise rahastu sõjaväelise liikuvuse mõõde võib lähiaastail olla Euroopa Liidu julgeoleku seisukohalt oluline uuendus. Euroopa ühendamise rahastu peamine eesmärk on paremini ühendatud, kestlik, turvalisem, väiksema heitega ja arukas Euroopa Liit, mis põhineb piiriülestel ühendustel, ning sellest saab ka sõjaväelise liikuvuse alase ELi lähenemisviisi keskne osa. Seetõttu on vaja käsitleda seda küsimust terviklikult ja tulevikukindlalt, vastates praegustele vajadustele, kuid pidades ühtlasi silmas tulevasi probleeme.

Julgeolekumõõdet tulevaste Euroopa ühenduste arendamisel ei saa alahinnata ning see hõlmab mitut aspekti:

–  kahesuguse kasutuse põhine lähenemisviis: terviklik sõjaväeline liikuvus on võimalik välja töötada ainult tihedas koostoimes tsiviilvaldkonnaga. Teisisõnu on praeguste sõjaliste vajaduste või nõuete täitmiseks vaja terviklikku ja integreeritud kahesuguse (tsiviil-sõjalise) kasutuse põhist lähenemisviisi, et kohandada või uuendada teatavaid tsiviiltaristu osi (näiteks raudteed, maanteed, sadamad, lennujaamad, ühendveorajatised). Need taristud täidavad peamiselt tsiviilotstarvet, kuid nende suutlikkus on piisavalt suur ka sõjaliste kaupade ja vahendite veoks. Kokkuvõttes on see kasulik nii taristu turvalisusele kui ka selle lõppkasutajale;

–  stsenaarium: Euroopa Liidu praegused julgeolekuprobleemid on mitmemõõtmelised ja lähtuvad mitmest suunast: Arktikast ehk Kaug-Põhjast, idapiirilt, Balkani poolsaarelt ja Vahemerelt. Iga teljega kaasnevad erinevad probleemid, kuid kõik on tundlikud piirkonnad, kuhu võib tulevikus olla vaja kiiresti vahendeid suunata. Praegune keskendumine osale neist piirkondadest ei tohiks tähendada, et jäetakse tähelepanuta tulevased probleemid: lähenemisviis tõhusa sõjaväelise liikuvuse arendamisele peaks olema geograafiliselt tasakaalustatud ja terviklik, mis võimaldab kaupade ja vahendite kiiret suunamist nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne teljel. Tõhus lähenemisviis sõjaväelisele liikuvusele peaks ühtlasi hõlmama tulevaste probleemide lahendamist koostöös NATOga ning PESCO ja tulevase Euroopa Kaitsefondi raames;

–  sõjaväeline liikuvus kui võimaldaja: investeeringud sõjaliste kaupade ja vahendite vedu võimaldavasse taristusse ei tohiks täita vaid võimu näitamise eesmärki. Sõjaliste vahendite sujuvam ja kiirem vedu Euroopas võib ühtlasi hõlbustada relvajõudude ühisõppusi, väljaõpet, hooldust ja kiiret reageerimist tsiviilõnnetustele. Samuti tuleks aruteludes käsitleda teisi sõjaväelist liikuvust võimaldavaid tegureid, nagu käibemaksuküsimused, toll, piiriülese liikumise load ning julgeoleku- ja diplomaatiline kontroll, isegi kui need ei kuulu Euroopa ühendamise rahastu kohaldamisalasse;

–  sõjaväelise liikuvuse mõju ja kestlikkus: sõjaväelise liikuvuse potentsiaali maksimaalseks ärakasutamiseks ning Euroopa ühendamise rahastu põhieesmärkide täitmiseks on ülimalt oluline, et sõjaväelise liikuvuse projektide arendamine oleks kestlik ja täies vastavuses kõige kõrgemate keskkonnastandarditega. Kuna taristuprojektid mõjutavad kohalikke kogukondi, on oluline propageerida osalusprotsesse, et kaasata kohalikud elanikud ja kodanikuühiskond ning anda neile põhjalikku ja läbipaistvat teavet kahesuguse kasutusega taristu arendamise kohta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutavatel tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil ning transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomise edendamiseks on liidul vaja transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikasektoris ajakohaseid ja hästi toimivaid taristuid, mis aitavad ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi. Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.	(1)  Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, töökohtade loomise edendamiseks ning liidu ühiste huvide ja prioriteetide järgmiseks rahu ning kodanike ja territooriumi julgeoleku ja kaitse edendamisel on liidul vaja transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikasektoris ajakohaseid, mitmeliigilisi, hästi toimivaid, vastupanuvõimelisi, kestlikke ja ohutumaid taristuid, mis aitavad ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi. Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Lisaks peaksid need ühendused praeguse heitliku geopoliitilise olukorra ning liidu julgeolekut mitmest suunast ähvardavate ohtude tõttu parandama sõjavägede ja sõjaliste vahendite liikuvust liidu piires ja sellest väljaspool, et võimaldada liikmesriikidel ja NATO liitlastel reageerida liidusisestele ja -välistele kriisiolukordadele igakülgselt, mõjusalt ja aegsasti. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbeliste piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)  Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“) eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Programm peaks võimaldama täielikult ära kasutada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavahelist koostoimet ning seeläbi suurendama liidu meetmete tulemuslikkust ning võimaldama rakendamiskulusid optimeerida.	(2)  Euroopa ühendamise rahastu (edaspidi „programm“) eesmärk on kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse võrkudesse ning võimendada nii avaliku kui ka erasektori poolset rahastamist, suurendades samal ajal õiguskindlust ja pidades kinni tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest. Programm peaks võimaldama täielikult ära kasutada transpordisektori (mis hõlmab ka kahesuguse kasutusega taristuid ja sõjaväelist liikuvust), energeetikasektori ja digisektori omavahelist koostoimet ning seeläbi suurendama liidu meetmete tulemuslikkust ning võimaldama rakendamiskulusid optimeerida.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime. Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse vastu sektoriülesed tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega või alternatiivkütuste puhul. Peale selle peaks programm võimaldama igas sektoris arvesse võtta mõningaid kõrvalelemente, mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaalmajanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimimist tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu.	(6)  Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi- (tsiviil- ja kaitseotstarbelise), energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime. Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse vastu sektoriülesed tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega või alternatiivkütuste puhul. Energiaallikate ja tarneteede mitmekesistamine ning sellega seotud strateegilise taristu ja ühenduste arendamine aitab vähendada liidu sõltuvust välisest energiast. Peale selle peaks programm võimaldama igas sektoris arvesse võtta mõningaid kõrvalelemente, mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaal-majanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimet tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/20134 kohaste üleeuroopalise transpordivõrku TEN-T käsitlevate suunistega (edaspidi „TEN-T suunised“) määratakse kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele see taristu peab vastama, ning esitatakse nende rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaarendamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu ulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu.	(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/20134 kohaste üleeuroopalist transpordivõrku TEN-T käsitlevate suunistega (edaspidi „TEN-T suunised“) määratakse kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele see taristu peab vastama, ning esitatakse nende rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaarendamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu ulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu. Selles protsessis tuleks võtta NATOga nõuetekohaselt konsulteerides arvesse ka sõjaväelise liikuvuse nõudeid.
__________________	__________________
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).	4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  TEN-T suunistes sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja eelisjärjekorras toetada piiriüleseid ja puuduvaid ühendusi ning vajaduse korral tagada, et toetatud meetmed oleksid kooskõlas transpordikoridori käsitlevate tööplaanidega, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 47, ning võrgu toimimise ja koostalitluse üldise arenguga.	(8)  TEN-T suunistes sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja eelisjärjekorras toetada piiriüleseid ja puuduvaid ühendusi ning vajaduse korral tagada, et toetatud meetmed oleksid kooskõlas transpordikoridori käsitlevate tööplaanidega, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 47, ning võrgu toimimise ja koostalitluse üldise arenguga ning et nendega võimaldataks taristu kahesugust kasutamist, integreerides sõjaväelise liikuvuse vajadused TEN-T võrkudesse.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Selleks et võtta arvesse suurenevaid transpordivoogusid ja võrgu arengut, tuleks kohandada põhivõrgukoridoride ja nende eelnevalt kindlaksmääratud lõikude ühendamist. Kohandada tuleks proportsionaalselt, et säilitada koridoride arengu ja sellekohase tegevuse koordineerimise järjepidevus ja tõhusus. Seepärast ei tohiks põhivõrgukoridorid pikeneda rohkem kui 15 %.	(9)  Selleks et võtta arvesse suurenevaid transpordivoogusid, võrgu arengut ja muutuvat julgeolekukeskkonda, tuleks kohandada põhivõrgukoridoride ja nende eelnevalt kindlaksmääratud lõikude ühendamist ja geograafilist tasakaalu. Kohandada tuleks proportsionaalselt, et säilitada koridoride arengu ja sellekohase tegevuse koordineerimise järjepidevus ja tõhusus. Seepärast ei tohiks põhivõrgukoridorid pikeneda rohkem kui 15 %.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  On vaja soodustada investeeringuid aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks kogu liidus. 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“,5 mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel toetama.	(10)  On vaja soodustada investeeringuid aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, mitmeliigilise, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks kogu liidus. 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“5, mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Seejuures tuleks arvesse võtta ka sõjaväelise liikuvusega seotud tegureid. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel toetama.
__________________	__________________
5 Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017) 283).	5 Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017) 283).
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a)  Selleks et tõhustada ühtses Euroopa raudteepiirkonnas koostalitlusvõimet ja ühtse Euroopa taeva täiustamist, tagades samal ajal kahesuguse kasutamise standardite rakendamise, tuleks viia ellu käesoleva määruse lisa III osas kindlaks määratud horisontaalsed prioriteedid ehk ERTMSi ja SESARi kasutuselevõtt, et viia lõpule nende kasutuselevõtt TEN-T põhivõrgukoridorides. Käesolevas määruses osutatud programmi raames tuleks neile projektidele eraldada piisavad vahendid. Rahalised vahendid tuleks teha kättesaadavaks nii taristu kui ka pardaseadmete jaoks.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Pärast 2017. aasta novembri ühisteatist sõjaväelise liikuvuse parandamise kohta Euroopa Liidus9 rõhutati komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 28. märtsil 2018 vastu võetud sõjaväelise liikuvuse tegevuskavas,10 et transporditaristupoliitika pakub selget võimalust suurendada kaitsevajaduste ja TEN-T koostoimet. Kõnealuses tegevuskavas on märgitud, et nõukogul palutakse 2018. aasta keskpaigaks kaaluda sõjaväe nõudmisi seoses transporditaristuga ja need nõudmised kinnitada ning et 2019. aastaks selgitavad komisjoni talitused välja sõjaväetranspordi jaoks sobivad üleeuroopalise transpordivõrgu osad, sealhulgas olemasoleva taristu ajakohastamisvajadused. Kaheotstarbeliste projektide ellurakendamise rahastamisel liidu vahenditest tuleks kasutada spetsiaalseid tööprogramme, milles on täpselt kindlaks määratud tegevuskavas määratletud kohaldatavad nõuded.	(14)  Pärast 2017. aasta novembri ühisteatist sõjaväelise liikuvuse parandamise kohta Euroopa Liidus9 rõhutati komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 28. märtsil 2018 vastu võetud sõjaväelise liikuvuse tegevuskavas10, et transporditaristupoliitika pakub selget võimalust suurendada kaitsevajaduste ja TEN-T koostoimet. Eelkõige peaks käesoleva määruse alusel rahastatavate sõjaväelise liikuvuse projektide eesmärk olema võimaldada liikmesriikidel täita Euroopa Liidu lepingu artiklis 43 osutatud ülesandeid seoses liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP), hõlbustada liidu praeguseid ja tulevasi operatsioone ja missioone ning toetada näitestsenaariumites kirjeldatud missioone ning vastastikuse abi ja solidaarsuse klauslite rakendamist. Sõjaväelise liikuvuse projektide eesmärk peaks olema liidu kaitse- ja heidutustegevuse suurendamine, edendades nii liidu kodanike ohutust ja julgeolekut ning võimaldades kiiret reageeringut kriisiolukordadele. Liit peaks püüdma hõlbustada ja parandada sõjaväelist liikuvust konkreetsete meetmetega mitmes valdkonnas, tagades täieliku vastastikuse täiendavuse asjaomaste osalistega, nagu NATO, ning kooskõla alalise struktureeritud koostöö ja Euroopa Kaitsefondi tegevusega. Kõnealuses tegevuskavas on märgitud, et nõukogul palutakse 2018. aasta keskpaigaks kaaluda sõjaväe nõudmisi, mis peegeldavad liidu ja liikmesriikide vajadusi seoses transporditaristuga, hõlmates ka sõjaväelise liikuvuse juhtimist maismaal, õhus ja merel, ja need nõudmised kinnitada. 2019. aastaks selgitavad komisjoni talitused tihedas koostöös NATOga välja kahesuguse kasutusega (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) transpordi jaoks sobivad üleeuroopalise transpordivõrgu osad, sealhulgas olemasoleva taristu ajakohastamisvajadused ning lüngad, mis tuleb täita olemasolevate, kuid veel ellu viimata taristuprojektide osas. Kahesuguse kasutusega projektide ellurakendamise rahastamisel liidu vahenditest tuleks kasutada spetsiaalseid tööprogramme, milles on täpselt kindlaks määratud tegevuskavas määratletud kohaldatavad nõuded. Sõjaväelise liikuvuse projektide arendamise hõlbustamiseks tuleks piiriülesed ja tollialased standardid ja eeskirjad ning haldus- ja seadusandlikud menetlused ühtlustada.
__________________	__________________
9 JOIN(2017) 41	9 JOIN(2017) 41
10 JOIN(2018) 5	10 JOIN(2018) 5
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21)  Digitaalse ühtse turu saavutamise aluseks on digitaalse ühenduvuse taristu. Euroopa tööstussektori digiteerimine ning selliste sektorite nagu transport, energeetika, tervishoid ja avalik haldus ajakohastamine sõltuvad üldisest juurdepääsust usaldusväärsetele ja taskukohastele suure ning ülisuure läbilaskevõimega võrkudele. Digitaalne ühenduvus on muutunud üheks otsustavaks teguriks, mille abil vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, ajakohastada kohapealset majandust ning toetada majandustegevuse mitmekesistamist. Programmi rakendusala digitaalse ühenduvuse taristu valdkonnas tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse selle kasvavat mõju majandusele ja kogu ühiskonnale. Seepärast on vaja kindlaks määrata liidu digitaalse ühtse turu nõuetele vastavad digitaalse ühenduvuse taristu ühishuviprojektid ning tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/201414.	(21)  Digitaalse ühtse turu saavutamise aluseks on digitaalse ühenduvuse taristu. Euroopa tööstussektori digiteerimine ning selliste sektorite nagu transport, energeetika, tervishoid, julgeolek, kaitse ja avalik haldus ajakohastamine sõltuvad üldisest juurdepääsust usaldusväärsetele, taskukohastele ja vastupanuvõimelistele suure ning ülisuure läbilaskevõimega võrkudele. Digitaalne ühenduvus on muutunud üheks otsustavaks teguriks, mille abil vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, ajakohastada kohapealset majandust ning toetada majandustegevuse mitmekesistamist. Programmi rakendusala digitaalse ühenduvuse taristu valdkonnas tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse selle kasvavat mõju majandusele ja kogu ühiskonnale. See on saavutatav üksnes siis, kui võetakse arvesse, et digitaalvaldkonna põhiaspektidel, nagu privaatsus ja küberturvalisus, on selles valdkonnas soodustav roll. Seepärast on vaja kindlaks määrata liidu digitaalse ühtse turu nõuetele vastavad digitaalse ühenduvuse taristu ühishuviprojektid ning tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/201414.
__________________	__________________
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).	14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32)  Selleks et soodustada innovatsioonitsükli terviklikku arengut, on vaja tagada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide raames väljatöötatud innovatiivsete lahenduste ning Euroopa ühendamise rahastust toetatavate innovatiivsete lahenduste vastastikune täiendavus. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ aitab selleks tagada järgmise: a) selgitatakse välja ELi transpordi-, energeetika- ja digisektori teadus- ja innovatsioonivajadused ning kehtestatakse need programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise raames; b) Euroopa ühendamise rahastust toetatakse transpordi-, energeetika- ja digitaristu innovatiivse tehnoloogia ja innovatiivsete lahenduste, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatavate tehnoloogialahenduste ulatuslikku arendamist ja kasutuselevõttu; c) lihtsustatakse teabe ja andmete vahetamist programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastu vahel, seades näiteks tähelepanu keskmesse programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatud tehnoloogialahendused, mis on valmis turustamiseks ja mille võiks edaspidi kasutusele võtta Euroopa ühendamise rahastu kaudu.	(33)  Selleks et soodustada innovatsioonitsükli terviklikku arengut, on vaja tagada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide raames väljatöötatud innovatiivsete lahenduste ning Euroopa ühendamise rahastust toetatavate innovatiivsete lahenduste vastastikune täiendavus. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ aitab selleks tagada järgmise: a) selgitatakse välja liidu transpordi-, energeetika- ja digisektori teadus- ja innovatsioonivajadused ning kehtestatakse need programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise raames; b) Euroopa ühendamise rahastust toetatakse transpordi-, energeetika- ja digitaristu innovatiivse tehnoloogia ja innovatiivsete lahenduste, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatavate tehnoloogialahenduste ulatuslikku arendamist ja kasutuselevõttu; c) lihtsustatakse teabe ja andmete vahetamist programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa ühendamise rahastu vahel, seades näiteks tähelepanu keskmesse programmi „Euroopa horisont“ raames väljatöötatud tehnoloogialahendused, mis on valmis turustamiseks ja mille võiks edaspidi kasutusele võtta Euroopa ühendamise rahastu kaudu; ning d) kahesuguse kasutusega taristute arendamisel võetakse arvesse sõjaväelise liikuvuse tulevasi vajadusi.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41)  Liit peaks püüdma saavutada sidususe ja koostoime oma välispoliitikaprogrammidega, sealhulgas ühinemiseelse abiga, lähtudes kohustustest, mis on esitatud teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“23.	(42)  Liit peaks püüdma saavutada sidususe ja koostoime oma välispoliitikaprogrammidega, sealhulgas ühinemiseelse abiga, lähtudes kohustustest, mis on esitatud teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“23, ning kõigi muude välispoliitika vahendite ja Euroopa Kaitsefondiga.
__________________	__________________
23 COM(2018) 65	23 COM(2018) 65
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Programmi üldeesmärk on arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja digivõrke ning soodustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, võttes arvesse pikaajalisi dekarboniseerimiskohustusi ning pannes rõhku sektorite koostoimele.	1.  Programmi üldeesmärk on arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi võrke transpordi- (sh kahesuguse kasutusega taristute arendamine), energia- ja digitaalvaldkonnas ning soodustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, võttes arvesse pikaajalisi dekarboniseerimiskohustusi ning pannes rõhku sektorite koostoimele.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i)  aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusvaldkonna tõhusate ja omavahel ühendatud võrkude ja taristuga;	i)  aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud aruka, koostalitlusvõimelise, mitmeliigilise, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusvaldkonna tõhusate ja omavahel ühendatud võrkude ja taristuga;
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii)  kohandada TEN-T võrke sõjaväelise liikuvuse vajadustele;	ii)  kohandada TEN-T võrke kahesuguse kasutuse (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) vajadustele, eelkõige selleks, et võimaldada liikmesriikidel täita kõiki Euroopa Liidu lepingu artiklis 43 osutatud ülesandeid seoses ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP), hõlbustada liidu praeguseid ja tulevasi operatsioone ja missioone ning toetada näitestsenaariumites kirjeldatud missioone ning vastastikuse abi ja solidaarsuse klauslite rakendamist. Lisaks peab programm aitama liikmesriikidel täita riiklikke ja rahvusvahelisi nõudeid seoses operatsioonide, missioonide, õppuste ja tavapärase tegevusega liidus ja selle naabruses, koostöös NATOga, et oleks võimalik reageerida kiiresti ja terviklikult. Sõjaväelise liikuvuse projektide arendamisel järgitakse keskkonnastandardeid ja kestliku arengu eesmärke;
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8.  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest 30 % tehakse kohe kättesaadavaks kõnealusest fondist toetuse saamise tingimustele vastavatele liikmesriikidele, et rahastada transporditaristuprojekte kooskõlas käesoleva määrusega, seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad lõigud. Kuni 31. detsembrini 2023 järgitakse rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi, võttes arvesse 70 % vahendite ümberpaigutamist. Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega.	8.  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest 50 % tehakse kohe kättesaadavaks kõnealusest fondist toetuse saamise tingimustele vastavatele liikmesriikidele, et rahastada transporditaristuprojekte kooskõlas käesoleva määrusega, seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad lõigud. Kuni 31. detsembrini 2023 järgitakse rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi, võttes arvesse 50 % vahendite ümberpaigutamist. Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d)  muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga	(d)  muud kolmandad riigid, sealhulgas strateegilised sõjalised partnerriigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 6 a
	Sõjaväelise liikuvuse vajaduste integreerimine TEN-T võrkudesse
	Pakkumused, mis sisaldavad üksnes sõjaväelise liikuvusega seotud meetmeid, on rahastamiskõlblikud juhul, kui nendega täiendatakse juba olemasolevat tsiviiltaristut ning vähendatakse lõhet olemasolevate, kuid veel ellu viimata taristuprojektide puhul.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.	2.  Digitaalse ühenduvuse taristu valdkonna ühishuviprojektide, sealhulgas ühist sõjalist huvi pakkuvate projektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i)  meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükiga rakendatakse ellu põhivõrk, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate ning raudtee-/maanteeterminalidega. Põhivõrgu rakendamise meetmed võivad hõlmata üldvõrgus asuvaid seonduvaid elemente, kui see on vajalik investeeringute optimeerimiseks ja kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 osutatud tööprogrammides täpsustatud tingimustega;	i)  meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükiga rakendatakse ellu põhivõrk, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate, lennujaamade, mitmeliigilise transpordi platvormide ning raudtee-/maanteeterminalidega. Põhivõrgu rakendamise meetmed võivad hõlmata üldvõrgus asuvaid seonduvaid elemente, kui see on vajalik investeeringute optimeerimiseks ja kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 osutatud tööprogrammides täpsustatud tingimustega;
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii)  üldvõrgu piiriüleste ühenduste ellurakendamise meetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga, täpsemalt käesoleva määruse lisa III osas loetletud lõigud;	ii)  üldvõrgu piiriüleste ühenduste ellurakendamise meetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga, täpsemalt käesoleva määruse lisa III osas loetletud lõigud, muu hulgas ERTMSi ja SESARi projektid;
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii a)  meetmed, mis toetavad piiriüleste ja tollieeskirjade ning haldus- ja õiguskorra ühtlustamist, et töötada välja sõjaväelist liikuvust käsitlev liidu õigusraamistik;
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii)  meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga rakendatakse ellu äärepoolseimates piirkondades asuvad üldvõrgu lõigud, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate ning raudtee-/maanteeterminalidega;	iii)  meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga rakendatakse ellu äärepoolseimates piirkondades asuvad üldvõrgu lõigud, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate, lennujaamade, mitmeliigilise transpordi platvormide ning raudtee-/maanteeterminalidega;
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iii a)  meetmed, millega rakendatakse vajaduse korral üldvõrgu osi, et täiendada artikli 9 lõike 2 punktis c määratletud meetmeid, et saavutada artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud eesmärgid;
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed:	(b)  aruka, koostalitlusvõimelise, mitmeliigilise, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed:
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b – alapunkt vi a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	vi a)  meetmed, mis toetavad projektide olelusringi ning seega hetkeolukorra jälgimist ja transporditaristu hooldamist;
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi alusel: meetmed või meetmetega hõlmatud tegevus, millega toetatakse TEN-T võrgu transporditaristut, et kohandada see sõjaväelise liikuvuse nõuetele ja võimaldada seda kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaväelisel otstarbel.	(c)  artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi alusel: meetmed või meetmetega hõlmatud tegevus, millega toetatakse TEN-T võrgu uut ja olemasolevat transporditaristut, et kohandada see kahesuguse kasutusega (tsiviil- ja kaitseotstarbelise) liikuvuse nõuetele ja võimaldada seda kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaväelisel otstarbel. Komisjon võtab 31. detsembriks 2019 kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24 vastu delegeeritud õigusaktid, et veelgi täpsustada sõjalisi nõudeid, prioriteetsete projektide loetelu ja sõjaväelise liikuvusega seotud meetmete rahastamiskõlblikkuse hindamise menetlust, tagades samal ajal tasakaalustatud geograafilise jaotuse kogu liidus, eriti põhja-lõuna ja ida-lääne teljel.
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  juriidilised isikud, kes on asutatud liidu õiguse alusel, ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui see on ette nähtud tööprogrammidega.	(c)  ühised juriidilised isikud, kes on asutatud liidu õiguse alusel (nt liidu tasandi ühisettevõtted), ja rahvusvahelised organisatsioonid, kui see on ette nähtud tööprogrammidega.
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju (kasu ja kulud);	(a)  majandus-, sotsiaal-, julgeoleku-, kaitse- ja keskkonnamõju (kasu ja kulud);
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a)  projektide olelusring ning seega hetkeolukorra jälgimine ja transporditaristu hooldamine;
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  innovatsiooni-, ohutus-, koostalitlus- ja juurdepääsuaspektid;	(c)  innovatsiooni-, ohutus-, koostalitlus-, kahesuguse kasutuse alased ja juurdepääsuaspektid;
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel, telemaatiliste rakenduste süsteeme toetavate meetmete puhul, uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni toetavate meetmete puhul, taristu ohutumaks muutmist toetavate meetmete puhul kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning äärepoolseimates piirkondades võetavate meetmete puhul;	(a)  artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 65 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel, telemaatiliste rakenduste süsteeme toetavate meetmete puhul, uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni toetavate meetmete puhul, taristu ohutumaks muutmist toetavate meetmete puhul kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning äärepoolseimates piirkondades võetavate meetmete puhul; kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 65 %ni artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi täitmiseks liikmesriikide puhul, kes saavad kasu Ühtekuuluvusfondist tehtud ümberpaigutustest;
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Toetuslepingu võib lõpetada lõikes 1 sätestatud põhjustel.	2.  Toetuslepingu võib lõpetada lõikes 1 sätestatud põhjustel. Sellisel juhul teeb komisjon kasutamata vahendid teistele projektidele viivitamata kättesaadavaks.
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu määrus LISA – I osa – Transport – Kohandamine sõjaväelise liikuvuse nõuetele
Komisjoni ettepanek Transport Kohandamine sõjaväelise liikuvuse nõuetele Selliste transporditaristu osade arv, mis on kohandatud sõjalise liikuvuse nõuetele vastavaks   Muudatusettepanek Transport Kohandamine sõjaväelise liikuvuse nõuetele Selliste transporditaristu osade arv ja liik, mis on kohandatud sõjalise liikuvuse nõuetele vastavaks     Euroopa ühendamise rahastust toetatavate kahesuguse kasutusega meetmete arv     Euroopa ühendamise rahastust toetatavate piiriüleste kahesuguse kasutusega meetmete arv
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – II osa – lõik 1 – taane 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
–  40 % artikli 9 lõike 2 punktis b loetletud meetmete jaoks: aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed.	–  40 % artikli 9 lõike 2 punktis b loetletud meetmete jaoks: aruka, koostalitlusvõimelise, säästva, mitmeliigilise, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed.
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – VI osa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	VI OSA – HORISONTAALSED PRIORITEEDID
	–  Ühtne Euroopa taevas – SESARi süsteem
	–  Raudtee telemaatiliste rakenduste süsteemid – ERTMS

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühendamise rahastu loomine
Viited	COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	ITRE 14.6.2018	TRAN 14.6.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	AFET 14.6.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Fabio Massimo Castaldo 11.7.2018
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	5.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	6.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	27.9.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 6 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Goffredo Maria Bettini, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Alyn Smith, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, László Tőkés, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden, Boris Zala, Dubravka Šuica
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Asim Ademov, Miroslav Poche, Janusz Zemke, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Damiano Zoffoli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

41	+
ALDE	Petras Auštrevičius, Iveta Grigule-Pēterse, Ilhan Kyuchyuk, Javier Nart, Jozo Radoš, Ivo Vajgl
EFDD	Fabio Massimo Castaldo, Aymeric Chauprade
PPE	Asim Ademov, Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Dubravka Šuica, László Tőkés, Željana Zovko
S&D	Lucy Anderson, Francisco Assis, Inés Ayala Sender, Goffredo Maria Bettini, Victor Boştinaru, Andi Cristea, Eugen Freund, Andrejs Mamikins, Pier Antonio Panzeri, Tonino Picula, Kati Piri, Miroslav Poche, Boris Zala, Janusz Zemke, Damiano Zoffoli

6	–
NI	Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz
VERTS/ALE	Barbara Lochbihler, Tamás Meszerics, Alyn Smith, Jordi Solé

2	0
ECR	Ryszard Antoni Legutko, Geoffrey Van Orden

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (11.10.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014
(COM(2018)0438 – C8‑0255/2018 – 2018/0228(COD))

Arvamuse koostaja: Inese Vaidere

LÜHISELGITUS

Transporditaristu projektides on Euroopa lisaväärtust võimalik saavutada vaid siis, kui EL suudab lisada järgmisesse mitmeaastasesse finantsraamistikusse regulatiivse raamistiku ja rahaeraldised, mis on vastavuses tema eesmärkidega. Kriitilise tähtsusega taristut tuleks pidada Euroopa Liidu strateegiliseks huviks. Transporditaristu on ühtse turu alustala, majanduskasvu ja töökohtade loomise alus ning väga vajalik isikute, kapitali, kaupade ja teenuste liikumisega seotud nelja põhivabaduse tagamiseks. Euroopa ühendamise rahastu kaudu tehakse investeeringuid rahvusvahelise mõjuga projektidesse ning kogu Euroopat hõlmavatesse süsteemidesse ja teenustesse. Selliseid projekte tuleb rahastada ka pärast 2020. aastat ning muu hulgas tuleb 2030. aastaks välja ehitada üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrk.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutavatel tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil ning transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide saavutamise toetuseks 25 % liidu eelarvekulutustest3. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 60 % programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas järgmistest Rio markeritest: i) 100 % raudteetaristuga, alternatiivkütustega, keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO2 transportimisega ja taastuvenergiaga seotud kuludeks; ii) 40 % siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kuludeks – kui see võimaldab suurendada taastuvvesiniku või biometaani kasutamist. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, et pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama ja et tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks tagada programmi puhul arvesse võtta projektide ilmastikukindluse tagamist ja lähtuda tuleks juhistest, mille komisjon töötab vajaduse korral välja kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega.	(4)  Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide kiire saavutamise toetuseks 30 % liidu eelarvekulutustest3. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 60 % programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas järgmistest Rio markeritest: i) 100 % raudteetaristuga, alternatiivkütustega, keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO2 transportimisega ja taastuvenergiaga seotud kuludeks; ii) 40 % siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kuludeks – kui see võimaldab suurendada taastuvvesiniku või biometaani kasutamist. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, et pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama ja et tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks tagada programmi puhul arvesse võtta projektide ilmastikukindluse tagamist ja lähtuda tuleks juhistest, mille komisjon töötab vajaduse korral välja kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega.
_________________	_________________
18 COM(2018) 321, lk 13.	18 COM(2018) 321, lk 13.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii)  kohandada TEN-T võrke sõjaväelise liikuvuse vajadustele;	ii)  kohandada TEN-T võrke sõjaväelise liikuvuse vajadustele, kõrvaldades selleks taristu puudujäägid, muu hulgas ajakohastades olemasolevat taristut või rajades uue kahesuguse, nii tsiviil- kui ka sõjalise kasutusega transporditaristu;
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi alusel: meetmed või meetmetega hõlmatud tegevus, millega toetatakse TEN-T võrgu transporditaristut, et kohandada see sõjaväelise liikuvuse nõuetele ja võimaldada seda kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaväelisel otstarbel.	(c)  artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi alusel: meetmed või meetmetega hõlmatud tegevus, millega toetatakse TEN-T võrgu uut ja olemasolevat transporditaristut, et kohandada see sõjaväelise liikuvuse nõuetele ja võimaldada seda kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaväelisel otstarbel.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Toetuslepingu võib lõpetada lõikes 1 sätestatud põhjustel.	2.  Toetuslepingu võib lõpetada lõikes 1 sätestatud põhjustel. Sellisel juhul teeb komisjon kasutamata vahendid viivitamata kättesaadavaks teiste projektide jaoks.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2021–2027 on 42 265 493 000 eurot jooksevhindades.	1.  Rahastamispakett programmi rakendamiseks aastatel 2021–2027 on 37 487 281 000 eurot 2018. aasta hindades (42 265 493 000 eurot jooksevhindades).
Selgitus
Kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. märtsi ja 30. mai resolutsiooniga (järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta) on soovitatav rahastamispaketti muuta. Aluseks on võetud programmide kaupa tehtud esialgne tehniline jaotus, mida võidakse veel muuta. Seejuures tuleb aga järgida nimetatud resolutsioonides sõnastatud Euroopa Parlamendi üldist seisukohta ja võtta arvesse, et kogusumma moodustab ELi 27 riigi kogurahvatulust 1,3 %. Kuna Euroopa Parlament on kutsunud üles tegema Euroopa ühendamise rahastu kaudu palju suuremaid investeeringuid, võib summat hiljem muuta.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  kuni 30 615 493 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks ja sellest:	(a)  27 150 760 000 eurot 2018. aasta hindades (30 615 493 000 eurot jooksevhindades) artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks ja sellest:
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i)  12 830 000 000 eurot saadakse Euroopa strateegiliste investeeringute valdkonnast;	i)  11 383 618 000 eurot 2018. aasta hindades (12 830 000 000 eurot jooksevhindades) saadakse Euroopa strateegiliste investeeringute valdkonnast;
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii)  11 285 493 000 eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist ja seda kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;	ii)  10 000 000 000 eurot 2018. aasta hindades (11 285 493 000 eurot jooksevhindades) paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist ja seda kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii)  6 500 000 000 eurot saadakse kaitsevaldkonnast artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi jaoks;	iii)  5 767 142 000 eurot 2018. aasta hindades (6 500 000 000 eurot jooksevhindades) saadakse kaitsevaldkonnast artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi jaoks;
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  kuni 8 650 000 000 eurot eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks ja sellest kuni 10 % piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks;	(b)  7 674 808 000 eurot 2018. aasta hindades (8 650 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks ja sellest kuni 10% piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks;
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  kuni 3 000 000 000 eurot eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks.	(c)  2 661 713 000 eurot 2018. aasta hindades (3 000 000 000 eurot jooksevhindades) eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud erieesmärkide jaoks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühendamise rahastu loomine
Viited	COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD)
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 14.6.2018	TRAN 14.6.2018
Arvamuse esitajad        istungil teada andmise kuupäev	BUDG 14.6.2018
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Inese Vaidere 28.6.2018
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	5.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	13.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	9.10.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	30 3 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, John Howarth, Zbigniew Kuźmiuk, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Răzvan Popa, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Eleftherios Synadinos, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Manuel dos Santos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andrey Novakov
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Eleonora Evi, Auke Zijlstra

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30	+
ALDE	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez
ECR	Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk
PPE	Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere
S&D	Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Iris Hoffmann, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken
VERTS/ALE	Jordi Solé, Monika Vana

3	–
ENF	Auke Zijlstra
GUE/NGL	Younous Omarjee
NI	Eleftherios Synadinos

1	0
EFDD	Eleonora Evi

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI MUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT (17.9.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014

(COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD))

Arvamuse koostaja: Adina‑Ioana Vălean

MUUDATUSETTEPANEK

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil ning transpordi- ja turismikomisjonil kui vastutavatel komisjonidel võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomise edendamiseks on liidul vaja transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikasektoris ajakohaseid ja hästi toimivaid taristuid, mis aitavad ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi. Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.	(1)  Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks, aastaks 2030 ja sellele järgnevaks ajavahemikuks seatud liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks ning töökohtade loomise edendamiseks on liidul vaja transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikasektoris ajakohaseid ja hästi toimivaid taristuid, mis aitavad ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi. Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)  Programmi eesmärk peaks olema toetada keskkonna ja ühiskonna seisukohast jätkusuutlikke projekte, mis käsitlevad kliimamuutusi, ning asjakohastel juhtudel kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid. Eelkõige tuleks suurendada programmi panust Pariisi kokkuleppega võetud sihtide ja eesmärkide ning 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste sihtide ning pikaajalise dekarboniseerimiseesmärgi saavutamisse.	(3)  Programmi eesmärk peaks olema toetada keskkonna ja ühiskonna seisukohast jätkusuutlikke projekte, mis käsitlevad kliimamuutusi, ning asjakohastel juhtudel kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid. Eelkõige tuleks suurendada programmi panust Pariisi kokkuleppega võetud sihtide ja eesmärkide ning 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste sihtide ning pikaajalise dekarboniseerimiseesmärgi saavutamisse.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide saavutamise toetuseks 25 % liidu eelarvekulutustest18. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 60 % programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas järgmistest Rio markeritest: i)100 % raudteetaristuga, alternatiivkütustega, keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO2 transportimisega ja taastuvenergiaga seotud kuludeks; ii)40 % siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kuludeks – kui see võimaldab suurendada taastuvvesiniku või biometaani kasutamist. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, et pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama ja et tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks tagada programmi puhul arvesse võtta projektide ilmastikukindluse tagamist ja lähtuda tuleks juhistest, mille komisjon töötab vajaduse korral välja kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega.	(4)  Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide saavutamise toetuseks vähemalt 30% liidu eelarvekulutustest18. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 100% programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas järgmistest Rio markeritest: i)100 % raudteetaristuga, heitgaasivaba liikuvusega, dekarboniseeritud alternatiivkütustega, keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO2 transportimisega, energiatõhususega ja taastuvenergiaga seotud kuludeks; ii)ii) 40 % säästvate ja laevatatavate siseveeteedega ja mitmeliigilise transpordiga seotud kuludeks. Euroopa Kontrollikoja soovituste järgimiseks tuleks kliimaküsimuste arvesse võtmise ja ilmastikukindluse tagamise mehhanismide puhul vahet teha mõju leevendamise ja mõjuga kohanemise vahel ning neid tuleks teoks teha ex ante kõigi programmitöö ja planeerimise protsessidega, mitte lihtsalt nende kohta ex post aru anda. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, et pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama ja et tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks tagada programmi puhul arvesse võtta projektide ilmastikukindluse tagamist ja lähtuda tuleks juhistest, mille komisjon töötab vajaduse korral välja kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega.
_________________	_________________
18 COM(2018) 321, lk 13.	18 COM(2018) 321, lk 13.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime. Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse vastu sektoriülesed tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega või alternatiivkütuste puhul. Peale selle peaks programm võimaldama igas sektoris arvesse võtta mõningaid kõrvalelemente, mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaalmajanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimimist tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu.	(6)  Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime. Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse vastu sektoriülesed tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega või heitgaasivaba tehnoloogia ja transporditaristu puhul. Peale selle peaks programm võimaldama igas sektoris arvesse võtta mõningaid kõrvalelemente, mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaalmajanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimimist tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  On vaja soodustada investeeringuid aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks kogu liidus. 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“,20 mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel toetama.	(10)  On vaja soodustada investeeringuid aruka, heitgaasivaba, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks kogu liidus. 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“,20 mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel toetama.
_________________	_________________
20 Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017) 283).	20 Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017) 283).
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooniga seoses, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide CO2-heidet ning soodustama energiatõhusust ja alternatiivkütuste kasutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL21 on kehtestatud ühine meetmeraamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks liidus, et minimeerida naftasõltuvust ja leevendada transpordi keskkonnamõju, ning selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate olemasolu 31. detsembriks 2025. Nagu komisjoni 2017. aasta novembri ettepanekutes22 rõhutatud, on vähese CO2-heitega liikuvuse edendamiseks vaja terviklikku meetmekogumit, sealhulgas rahalist toetust juhul, kui turutingimused tegevust piisavalt ei stimuleeri.	(11)  TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooniga seoses, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide CO2-heidet ning soodustama energiatõhusust ja kõigi fossiilsete kütuste asemel alternatiivsete kütuste kasutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL21 on kehtestatud ühine meetmeraamistik heitgaasivaba liikuvuse väljaarendamiseks kohase taristu kasutuselevõtuks liidus, et minimeerida sõltuvust naftast ja teistest fossiilkütustest ja leevendada transpordi keskkonnamõju, ning selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate olemasolu 31. detsembriks 2025. Nagu komisjoni 2017. aasta novembri ettepanekutes22 rõhutatud, on vähese CO2-heitega liikuvuse edendamiseks vaja terviklikku meetmekogumit, sealhulgas rahalist toetust juhul, kui turutingimused tegevust piisavalt ei stimuleeri.
_________________	_________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).	21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
22 Komisjoni teatis „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ (COM(2017) 675).	22 Komisjoni teatis „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ (COM(2017) 675).
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)  Transpordiprojektide edukamaks lõpuleviimiseks võrgu vähem arenenud osades tuleks programmile üle kanda Ühtekuuluvusfondi eraldised, et rahastada sellest fondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordiprojekte. Rahastamiskõlblike projektide valimise esimeses etapis tuleks 70 % ülekantud vahendite puhul arvesse võtta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi. Ülejäänud 30 % ülekantud vahenditest tuleks jaotada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide projektide vahel, lähtudes konkurentsi põhimõttest ning seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad ühendused. Komisjon peaks abistama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike asjakohaste projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust.	(13)  Transpordiprojektide edukamaks lõpuleviimiseks võrgu vähem arenenud osades tuleks programmile üle kanda Ühtekuuluvusfondi eraldised, et rahastada sellest fondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide heitgaasivaba liikuvuse projekte. Rahastamiskõlblike projektide valimise esimeses etapis tuleks 70 % ülekantud vahendite puhul arvesse võtta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi. Ülejäänud 30 % ülekantud vahenditest tuleks jaotada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide projektide vahel, lähtudes konkurentsi põhimõttest ning seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad ühendused. Komisjon peaks abistama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike asjakohaste projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/201327 määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mis on vaja rakendada, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid; ühtlasi määratakse seal kindlaks kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud ühishuviprojektid, sätestatakse meetmed seoses lubade andmisega, avalikkuse kaasamisega ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste projektide rakendamist, sh kriteeriumid, mille alusel otsustatakse selliste projektide üldine vastavus liidu rahalise toetuse saamise tingimustele.	(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/201327 määratakse kindlaks üleeuroopalise energiataristuga seotud prioriteedid, mis on vaja rakendada, et täita liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärgid; ühtlasi määratakse seal kindlaks kõnealuste prioriteetide rakendamiseks vajalikud ühishuviprojektid, sätestatakse meetmed seoses lubade andmisega, avalikkuse kaasamisega ja reguleerimisega, et kiirendada ja/või hõlbustada kõnealuste projektide rakendamist, sh kriteeriumid, mille alusel otsustatakse selliste projektide üldine vastavus liidu rahalise toetuse saamise tingimustele. Ühishuviprojektide ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide nimekirja tuleks muuta, et võtta täies ulatuses arvesse Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke ning aastaks 2030 ja sellele järgnevaks ajavahemikuks seatud liidu kliima- ja energiaeesmärke.
_________________	_________________
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).	27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19)  Taastuvenergiavaldkonna arendamisel jääb küll prioriteediks võrgutaristu lõplik väljaarendamine, ent sellekohase piiriülese koostöö lisamine kajastab algatuse „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames võetud seisukohta, millega nähakse ette ühiselt saavutada taastuvenergia osakaalu oluline kasv aastaks 2030, ning pikaajaliste dekarboniseerimiseesmärkide muutunud poliitilist konteksti.	(19)  Taastuvenergiavaldkonna arendamisel jääb küll prioriteediks võrgutaristu lõplik väljaarendamine, ent sellekohase piiriülese koostöö lisamine kajastab algatuse „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames võetud seisukohta, millega nähakse ette ühiselt saavutada taastuvenergia vähemalt 32 % osakaal aastaks 2030, ning pikaajaliste dekarboniseerimiseesmärkide muutunud poliitilist konteksti.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20)  Liidu deklarboniseerimisalase tegevuskava seisukohalt on olulised innovatiivsed taristualased tehnoloogialahendused, mis võimaldavad üle minna vähese CO2-heitega energia- ja liikuvussüsteemidele ning suurendada tarnekindlust. Eelkõige 23. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa energiavõrkude tugevdamine“28 rõhutas komisjon asjaolu, et olukorras, kus 2030. aastaks toodetakse pool elektrienergiast taastuvenergiast, sunnib elektrienergia selline osatähtsus seni fossiilkütustel töötavaid sektoreid, näiteks transporti, tööstust ning kütmise ja jahutamisega tegelevaid ettevõtjaid, üha enam pöörama tähelepanu dekarboniseerimisele ning et sellest tulenevalt on üleeuroopalise energiataristu poliitikas üha suurema tähelepanu all elektrivõrkude ühendamise, elektrienergia salvestamise ja tarkvõrkude projektid. Selleks et toetada liidu dekarboniseerimiseesmärke, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ja esmatähtsana käsitada tehnoloogialahendusi ja projekte, mis aitavad üle minna vähese CO2-heitega majandusele. Komisjoni eesmärk on suurendada tarkvõrkude, CO2 innovaatilise säilitamise ja CO2 transportimise selliste piiriüleste projektide arvu, mida toetatakse programmi vahenditest.	(20)  Liidu deklarboniseerimisalase tegevuskava seisukohalt on olulised innovatiivsed taristualased tehnoloogialahendused, mis võimaldavad üle minna süsinikdioksiidiheitevabadele energia- ja liikuvussüsteemidele ning suurendada varustuskindlust. Eelkõige 23. novembri 2017. aasta teatises „Euroopa energiavõrkude tugevdamine“28 rõhutas komisjon asjaolu, et olukorras, kus 2030. aastaks toodetakse pool elektrienergiast taastuvenergiast, sunnib elektrienergia selline osatähtsus seni fossiilkütustel töötavaid sektoreid, näiteks transporti, tööstust ning kütmise ja jahutamisega tegelevaid ettevõtjaid, üha enam pöörama tähelepanu dekarboniseerimisele ning et sellest tulenevalt on üleeuroopalise energiataristu poliitikas üha suurema tähelepanu all elektrivõrkude ühendamise, elektrienergia salvestamise ja tarkvõrkude projektid. Selleks et toetada liidu dekarboniseerimiseesmärke, tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ja esmatähtsana käsitada tehnoloogialahendusi ja projekte, mis aitavad üle minna vähese CO2-heitega majandusele. Komisjoni eesmärk on suurendada tarkvõrkude, CO2 innovaatilise säilitamise ja CO2 transportimise selliste piiriüleste projektide arvu, mida toetatakse programmi vahenditest.
_________________	_________________
28 COM(2017) 718	28 COM(2017) 718
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32 a)  Tuleks tagada liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide maksimaalne läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik järelevalve, eriti mis puudutab nende nii oodatavat kui ka tegelikku panust liidu eesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma mitmeaastase investeerimisstrateegia nende reformiprioriteetide toetamiseks. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida tuleb riiklikest ja/või liidu vahenditest toetada, ja et neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need olema suunatud sellele, et liidu rahalisi vahendeid kasutataks järjekindlalt ja vajaduse korral maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab ERFist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist, InvestEU fondist ja Euroopa ühendamise rahastust. Vastavalt asjaoludele tuleks rahalist toetust kasutada ka kooskõlas liidu ja riiklike energia- ja kliimakavadega.	(35)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma mitmeaastase investeerimisstrateegia nende reformiprioriteetide toetamiseks. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida tuleb riiklikest ja/või liidu vahenditest toetada, ja et neid projekte koordineerida ning vältida igasugust vastandumist liidu prioriteetidele, sealhulgas kohustustele täita Pariisi kokkulepet. Samuti peaksid need olema suunatud sellele, et liidu rahalisi vahendeid kasutataks järjekindlalt ja vajaduse korral maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab ERFist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist, InvestEU fondist ja Euroopa ühendamise rahastust. Rahalist toetust tuleks kasutada ka kooskõlas liidu ja riiklike energia- ja kliimakavadega.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  „alternatiivkütused“ – direktiivi 2014/94/EL artikli 2 punktis 1 määratletud alternatiivkütused;	välja jäetud
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt n
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(n)  „uuringud“ – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised tugimeetmed, sh eeltööd, et projekt määratleda ja seda arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine ning finantspaketi ettevalmistamine;	(n)  „uuringud“ – projekti rakendamise ettevalmistamiseks vajalik tegevus, nt ettevalmistavad, kaardistamis-, teostatavus- ja hindamisuuringud, katsed ning kinnitavad uuringud, sh tarkvara kujul, ning kõik muud tehnilised tugimeetmed, sh eeltööd, et projekt määratleda ja seda arendada ning otsustada selle rahastamise üle, nt asjaomaseid asukohti käsitleva eelteabe kogumine, finantspaketi ettevalmistamine ning keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine;
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Programmi üldeesmärk on arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja digivõrke ning soodustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, võttes arvesse pikaajalisi dekarboniseerimiskohustusi ning pannes rõhku sektorite koostoimele.	1.  Programmi üldeesmärk on arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja digivõrke ning soodustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, võttes arvesse pikaajalisi dekarboniseerimiskohustusi ning pannes rõhku sektorite koostoimele. Programmiga toetatakse eelkõige taristuprojekte, mis aitavad minimeerida väliskulusid ohutuse, keskkonna ja kliima valdkonnas.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i)  aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusvaldkonna tõhusate ja omavahel ühendatud võrkude ja taristuga;	i)  aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud aruka, heitgaasivaba, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusvaldkonna tõhusate ja omavahel ühendatud võrkude ja taristuga;
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  energeetikasektoris aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud energia siseturu parema lõimimisega, piiri- ja sektoriüleste võrkude koostalitlusega, soodustades dekarboniseerimist ja tagades varustuskindluse, ning lihtsustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas;	(b)  energeetikasektoris aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud energia siseturu parema lõimimisega, investeerimisega energiatõhususse, taastuvenergiasse ning piiri- ja sektoriüleste võrkude koostalitlusse, soodustades dekarboniseerimist ja tagades energiasõltumatuse, ning lihtsustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas;
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi ja sektoripõhiste suuniste rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Samuti võib neid summasid kasutada projektide ettevalmistamist toetavate meetmete rahastamiseks.	4.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi ja sektoripõhiste suuniste rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Samuti võib neid summasid kasutada projektide ettevalmistamist toetavate meetmete, sh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise rahastamiseks.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8.  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest 30 % tehakse kohe kättesaadavaks kõnealusest fondist toetuse saamise tingimustele vastavatele liikmesriikidele, et rahastada transporditaristuprojekte kooskõlas käesoleva määrusega, seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad lõigud. Kuni 31. detsembrini 2023 järgitakse rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi, võttes arvesse 70 % vahendite ümberpaigutamist. Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega.	8.  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest 30 % tehakse kohe kättesaadavaks kõnealusest fondist toetuse saamise tingimustele vastavatele liikmesriikidele, et rahastada jätkusuutlikke transporditaristuprojekte kooskõlas käesoleva määrusega, seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad lõigud. Kuni 31. detsembrini 2023 järgitakse rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi, võttes arvesse 70 % vahendite ümberpaigutamist. Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole jätkusuutliku transporditaristu projektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada jätkusuutliku transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega.
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a.  Ülimalt tähtsaks tuleks pidada liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide maksimaalset läbipaistvust, aruandekohustust ja demokraatlikku järelevalvet, eriti mis puudutab nende nii oodatavat kui ka tegelikku panust käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke. Sellised meetmed hõlmavad eriuuringuid, ehitustöid ja muid kaasmeetmeid, mis on vajalikud programmi haldamiseks ja rakendamiseks, ning sektoripõhiseid suuniseid.	1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mis aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke. Sellised meetmed hõlmavad eriuuringuid, ehitustöid ja muid kaasmeetmeid, mis on vajalikud programmi haldamiseks ja rakendamiseks, ning sektoripõhiseid suuniseid, sealhulgas keskkonnamõju hindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  tõhusate ja omavahel ühendatud võrkudega seotud meetmed:	(a)  säästvate, tõhusate ja omavahel ühendatud võrkudega seotud meetmed:
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed:	(b)  aruka, heitgaasivaba, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed:
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv)  meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni, sealhulgas automatiseerimist, täiustatud transporditeenuseid, eri transpordiliikide integreerimist ja alternatiivkütuste taristut kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 33;	iv)  meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni, sealhulgas automatiseerimist, täiustatud transporditeenuseid, eri transpordiliikide integreerimist ja heitgaasivaba liikuvuse kasutuselevõtuks kohase taristu rajamist kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 33;
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i)  vastavus liidu ja liikmesriigi energia- ja kliimakavadele.	(i)  vastavus liidu ja liikmesriigi pikaajalistele strateegiatele, millele on viidatud määruses (EL) .../... [juhtimismäärus], ja kooskõla Pariisi kokkuleppega.
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Pakkumuste hindamisel sellekohaste kriteeriumide alusel võetakse kliimatundlikkus- ja riskihinnangu, sealhulgas asjakohaste kohandamismeetmete kaudu vajaduse korral arvesse vastupanuvõimet kliimamuutuste kahjulikule mõjule.	2.  Pakkumuste hindamisel sellekohaste kriteeriumide alusel võetakse kliimatundlikkus- ja riskihinnangu, sealhulgas asjakohaste kohandamismeetmete kaudu arvesse vastupanuvõimet kliimamuutuste kahjulikule mõjule.
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artiklis 22 osutatud kontrollimenetlusega.	2.  Komisjon võtab tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktidega, kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24.
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõik 1 – punkt -a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	( - a)  täiendada käesolevat määrust artiklis 19 nimetatud tööprogrammide vastuvõtmisega;
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – IV osa – punkt 3 – lõik 1 – alapunkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f)  õhu- ja muu kohapealne saaste;	(f)  õhu, pinnase ja vee kvaliteet ning muu kohapealne saaste;
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – IV osa – punkt 3 – lõik 1 – alapunkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a)  tervis;
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – IV osa – punkt 4 – lõik 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljavalimisel seab komisjon eesmärgiks hoida nende üldarvu hallatavates piirides. Komisjon püüab tagada asjakohase geograafilise tasakaalu piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljaselgitamisel. Projektide väljaselgitamisel võib kasutada piirkondlike ühenduste abi.	Piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljavalimisel seab komisjon eesmärgiks hoida nende üldarvu hallatavates piirides. Komisjon püüab tagada asjakohase geograafilise tasakaalu piiriüleste taastuvenergiaprojektide väljaselgitamisel. Projektide väljaselgitamisel võib kasutada piirkondlike ühenduste ning määruse (EL) .../... [juhtimismäärus] artiklis 11 nimetatud piirkondlike koostöömehhanismide abi.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühendamise rahastu loomine
Viited	COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD)
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 14.6.2018	TRAN 14.6.2018
Arvamuse esitajad        istungil teada andmise kuupäev	ENVI 14.6.2018
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Adina-Ioana Vălean 21.6.2018
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	5.7.2018
Vastuvõtmise kuupäev	13.9.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	35 1 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Margrete Auken, Catherine Bearder, Simona Bonafè, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, José Inácio Faria, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Lukas Mandl, Jiří Maštálka, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, John Procter, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Linnéa Engström, Elena Gentile, Rebecca Harms, Carolina Punset, Bart Staes, Tiemo Wölken
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Santiago Fisas Ayxelà, Tonino Picula, Lieve Wierinck

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35	+
ALDE	Catherine Bearder, Carolina Punset, Nils Torvalds, Lieve Wierinck
PPE	Birgit Collin Langen, José Inácio Faria, Santiago Fisas Ayxelà, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Giovanni La Via, Lukas Mandl, Annie Schreijer Pierik, Adina Ioana Vălean
S&D	Simona Bonafè, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Elena Gentile, Jytte Guteland, Jo Leinen, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Tonino Picula, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli
Verts/ALE	Marco Affronte, Margrete Auken, Linnéa Engström, Rebecca Harms, Davor Škrlec, Bart Staes

1	–
GUE/NGL	Jiří Maštálka

4	0
ECR	Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter
ENF	Sylvie Goddyn

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (19.11.2018)

transpordi- ja turismikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014
(COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD))

Arvamuse koostaja: Mirosław Piotrowski

LÜHISELGITUS

Ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014, soovitakse luua õiguslik alus Euroopa ühendamise rahastule aastateks 2021–2027. Euroopa ühendamise rahastu peamine ülesanne on toetada üleeuroopaliste võrkude arendamise kaudu ELi poliitikaeesmärkide täitmist transpordi-, energia- ja digitaristu sektorites. Samuti on Euroopa ühendamise rahastu eesmärk toetada piiriülest koostööd taastuvenergia tootmise valdkonnas.

Lisaks eeldatakse, et Euroopa saavutab liiklussurmadeta, heitgaasi- ja paberdokumendivaba liikuvuse ning saab eeskujuks digitaalmajanduses. Tänapäevane, keskkonnahoidlik, arukas, säästev, kaasav, ohutu ja turvaline taristu annab Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele käegakatsutavad eelised, kuna see võimaldab neil reisida, kaupu saata ning energiavõrkudele ja kvaliteetsetele digiteenustele tõhusalt juurde pääseda.

Euroopa ühendamise rahastu peaks ühtlasi toetama jätkusuutlikku majanduskasvu, mis omakorda soodustab tänapäevaste ja tõhusate üleeuroopaliste võrkude loomise kaudu sotsiaalset integratsiooni. Algatus toob kasu kogu Euroopa Liidule. See tähendab nii suuremat konkurentsivõimet kui ka majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset sidusust ning kasvuhoonegaaside heite vähendamist, paremat õhukvaliteeti, alternatiivkütuste edendamist ning taastuvate energiaallikate edasise arendamise toetamist.

Kuid neid eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui ei pöörata tähelepanu energiajulgeoleku probleemidele, ning seetõttu on vajalik töötada välja meetmeid, millega lõpetatakse sõltuvus väljastpoolt ELi pärinevatest fossiilkütustest. Heitevaba poliitika raames on vaja toetada puhast söepõletustehnoloogiat – söe gaasistamist, millega saadakse 21. sajandi kütust vesinikku. See aitab ühtlasi kaasa ELi kliimapoliitika rakendamisele ning võimaldab vähendada CO₂-heidet.

Oluline on edendada siseveeteede arendamist, keskendudes eelkõige ida-lääne ja põhja-lõuna suunalistele ühendustele. TEN-T põhivõrgukoridore tuleks uute siseveeteede abil laiendada ning veeteede kui keskkonnahoidlike transporditeede rahastamist on vaja suurendada.

Rõhutada tuleb liikmesriikide õigust finantskontrollile. Määruses tuleb sätestada, et taotlused ELi rahastamise saamiseks peavad saama liikmesriikide eelneva loa. Programmi peaks haldama Euroopa Komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega, lähtudes selgesti kindlaksmääratud põhimõtetest. Euroopa ühendamise rahastu eesmärkide täitmiseks tuleb võtta arvesse liikmesriikide riiklikke investeerimisstrateegiaid. Taotlemise protsessis on tähtis liikmesriikidevaheline kooskõlastamine, et tagada olemasolevate vahendite optimaalne kasutus, eriti Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud eelarve osa ja projektide puhul, mida rahastatakse eraldi eelarveridade ja taotlusvoorude raames. Käesolevas määruses tuleks kindlaks määrata liikmesriikide roll ja kohustused, et tagada kogu programmitöö perioodi vältel selge, täpne ja ühtne haldamissüsteem, mis kujutaks endast selget õiguslikku alust kõigile osalistele.

Eelistada tuleks piiriüleste transpordilõikude ja ELi piirialade rahastamist.

Piiriülene lõik tuleks selgelt määratleda. Võrreldes kehtiva määrusega, on see kavandatavast määrusest eemaldatud. See on oluline, sest piiriülesed projektid on rahastamisel prioriteetsed.

Vastavalt transpordisektoris seatud konkreetsele eesmärgile, mis on sõnastatud kavandatavas määruses (kohandada TEN-T võrku sõjaväelise liikuvuse vajadustele), peaks erijuhtudel olema võimalik rahastada TEN-T võrku mittekuuluvat transporditaristut, kui see kulgeb paralleelselt sõjaväelise liikuvuse jaoks võtmetähtsusega marsruudiga.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning töökohtade loomise edendamiseks on liidul vaja transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikasektoris ajakohaseid ja hästi toimivaid taristuid, mis aitavad ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi. Need ühendused peaksid aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peaksid hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.	(1)  Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks ning uute töökohtade loomise edendamiseks on liidul vaja transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikasektoris ajakohaseid ja hästi toimivaid taristuid, mis peavad aitama ühendada ning integreerida liitu ja selle kõiki piirkondi. Need ühendused peavad aitama parandada isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumist. Üleeuroopalised võrgud peavad hõlbustama piiriüleste ühenduste loomist, võttes arvesse majandusarengut ja suundumusi teenindussektoris, soodustama suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitama kaasa konkurentsivõimelisema sotsiaalse turumajanduse saavutamisele ja kliimamuutuste vastu võitlemisele.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)  Programmi eesmärk peaks olema toetada keskkonna ja ühiskonna seisukohast jätkusuutlikke projekte, mis käsitlevad kliimamuutusi, ning asjakohastel juhtudel kliimamuutuste mõju leevendamise ja nendega kohanemise meetmeid. Eelkõige tuleks suurendada programmi panust Pariisi kokkuleppega võetud sihtide ja eesmärkide ning 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste sihtide ning pikaajalise dekarboniseerimiseesmärgi saavutamisse.	(3)  Programmi eesmärk peab olema toetada keskkonna, ühiskonna ja majanduse seisukohast jätkusuutlikke projekte, mis käsitlevad kliimamuutusi, keskendudes programmidele kliimamuutuste mõju ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks keskpikas ja pikas perspektiivis, püüdes kliimamuutuste mõju leevendada ning võttes sobivaid meetmeid nendega kohanemiseks. Eelkõige tuleks suurendada programmi panust Pariisi kokkuleppega võetud sihtide ja eesmärkide ning 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste sihtide ning pikaajalise dekarboniseerimiseesmärgi saavutamisse.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4)  Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide saavutamise toetuseks 25 % liidu eelarvekulutustest18. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 60 % programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas järgmistest Rio markeritest: i) 100 % raudteetaristuga, alternatiivkütustega, keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO2 transportimisega ja taastuvenergiaga seotud kuludeks; ii) 40 % siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kuludeks – kui see võimaldab suurendada taastuvvesiniku või biometaani kasutamist. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, et pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama ja et tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks tagada programmi puhul arvesse võtta projektide ilmastikukindluse tagamist ja lähtuda tuleks juhistest, mille komisjon töötab vajaduse korral välja kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega.	(4)  Kajastades kliimamuutuste probleemiga tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidest tuleneva kohustusega, peaks käesolev määrus seepärast arvestama kliimameetmetega ja toetama üldist eesmärki eraldada kliimaeesmärkide saavutamise toetuseks 25 % liidu eelarvekulutustest18. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid moodustama 60 % programmi raames kliimaeesmärkide saavutamiseks ette nähtud üldisest rahastamispaketist, lähtudes muu hulgas järgmistest Rio markeritest: i) 100 % raudteetaristuga, alternatiivkütustega, keskkonnahoidliku linnatranspordiga, elektrienergia ülekandmise ja salvestamisega, arukate võrkudega, CO2 transportimisega ja taastuvenergiaga seotud kuludeks; ii) 40 % siseveeteedega, mitmeliigilise transpordiga ja gaasitaristuga seotud kuludeks – kui see võimaldab suurendada taastuvvesiniku või biometaani kasutamist. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti selle hindamise ja läbivaatamise käigus. Selleks et vältida olukorda, et pikaajalised kliimamuutused hakkavad taristule negatiivselt mõju avaldama, ja et tagada projektiga kaasneva kasvuhoonegaaside heitega seotud kulude arvessevõtmine projekti majanduslikus hindamises, tuleks programmi puhul arvesse võtta projektide pikaajalise ilmastikukindluse tagamist ja lähtuda tuleks juhistest, mille komisjon töötab vajaduse korral välja kooskõlas liidu muid programme käsitlevate juhistega.
_________________	_________________
18 COM(2018) 321, lk 13.	18 COM(2018) 321, lk 13.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime. Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse vastu sektoriülesed tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega või alternatiivkütuste puhul. Peale selle peaks programm võimaldama igas sektoris arvesse võtta mõningaid kõrvalelemente, mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaalmajanduslik kasu. Sektoritevahelist koostoimimist tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu.	(6)  Käesoleva programmi üks oluline eesmärk on tagada transpordi-, energeetika- ja digisektori omavaheline koostoime ja vastastikune täiendavus, pidades silmas uue tehnoloogia kiiret arengut nendes valdkondades. Selleks tuleks programmiga ette näha, et võetakse vastu sektoriülesed tööprogrammid, milles võiks käsitleda konkreetseid sekkumisvaldkondi, näiteks seoses ühendatud ja automatiseeritud liikuvusega, sealhulgas vajaliku digitaristuga, või alternatiivkütuste puhul. Peale selle peaks programm võimaldama igas eelnimetatud sektoris arvesse võtta mõningaid kõrvalelemente, mis haakuvad mõne muu sektoriga, kui tänu neile elementidele suureneb investeeringu sotsiaal-majanduslik kasu. Eelnimetatud sektorite vahelist koostoimimist tuleks stimuleerida meetmete väljavalimisel rakendatavate hindamiskriteeriumide kaudu ja taotleda tuleks ka vastastikust täiendavust muude liidu vahenditega.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/201319 kohaste üleeuroopalise transpordivõrku TEN-T käsitlevate suunistega (edaspidi „TEN-T suunised“) määratakse kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele see taristu peab vastama, ning esitatakse nende rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaarendamine 2030. aastaks uue taristu loomise ning olemasoleva taristu ulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu.	(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1315/201319 kohaste üleeuroopalise transpordivõrku TEN-T käsitlevate suunistega (edaspidi „TEN-T suunised“) määratakse kindlaks TEN-T taristu, täpsustatakse nõuded, millele see taristu peab vastama, ning esitatakse nende rakendamise meetmed. Suunistega nähakse eelkõige ette põhivõrgu lõplik väljaarendamine 2030. aastaks uue taristu ja uute piiriüleste ühenduste loomise ning olemasoleva taristu ulatusliku ajakohastamise ja taastamise kaudu. Paralleelselt põhivõrgu lõpliku väljaarendamisega peetakse esmatähtsaks keskkonnahoidlike ühistranspordiühenduste loomist TEN-T transpordisõlmedega.
_________________	_________________
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).	19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  TEN-T suunistes sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja eelisjärjekorras toetada piiriüleseid ja puuduvaid ühendusi ning vajaduse korral tagada, et toetatud meetmed oleksid kooskõlas transpordikoridori käsitlevate tööplaanidega, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 47, ning võrgu toimimise ja koostalitluse üldise arenguga.	(8)  TEN-T suunistes sätestatud eesmärkide saavutamiseks on vaja eelisjärjekorras toetada piiriüleseid ja puuduvaid ühendusi, transpordi kitsaskohti ja linnatranspordisõlmi ning vajaduse korral tagada, et toetatud meetmed oleksid kooskõlas transpordikoridori käsitlevate tööplaanidega, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 47, ning võrgu toimimise ja koostalitluse üldise arenguga.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Selleks et võtta arvesse suurenevaid transpordivoogusid ja võrgu arengut, tuleks kohandada põhivõrgukoridoride ja nende eelnevalt kindlaksmääratud lõikude ühendamist. Kohandada tuleks proportsionaalselt, et säilitada koridoride arengu ja sellekohase tegevuse koordineerimise järjepidevus ja tõhusus. Seepärast ei tohiks põhivõrgukoridorid pikeneda rohkem kui 15 %.	(9)  Selleks et võtta arvesse suurenevaid transpordivoogusid ja võrgu arengut, tuleks kohandada põhivõrgukoridoride, linnatranspordisõlmede ja nende eelnevalt kindlaksmääratud lõikude ühendamist. Kohandada tuleks proportsionaalselt, et säilitada koridoride arengu ja sellekohase tegevuse koordineerimise tasakaal, järjepidevus ja tõhusus. Seepärast ei tohiks põhivõrgukoridorid pikeneda rohkem kui 15 %.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  On vaja soodustada investeeringuid aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvuse tagamiseks kogu liidus. 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“,20 mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel toetama.	(10)  On vaja soodustada investeeringuid aruka, tasakaalustatud, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise ning kohaliku ja piirkondliku arengu vajadustele kohandatud liikuvuse tagamiseks kogu liidus. 2017. aastal esitles komisjon teatist „Säästva liikuvuse suunas“20, mis sisaldab suurt hulka algatusi, kuidas muuta liiklus ohutumaks, soodustada teemaksuga arukat maksustamist, vähendada CO2-heidet, õhusaastet ja liiklusummikute arvu, edendada ühendatud ja automatiseeritud liikuvust ning tagada töötajatele nõuetekohased tingimused ja puhkeajad. Asjakohasel juhul peaks liit neid algatusi käesoleva programmi alusel toetama.
_________________	_________________
20 Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017) 283).	20 Komisjoni teatis „Säästva liikuvuse suunas – Tegevuskava sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks puhtale, konkurentsivõimelisele ja ühendatud liikuvusele kõigi jaoks“ (COM(2017) 283).
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooniga seoses, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide CO2-heidet ning soodustama energiatõhusust ja alternatiivkütuste kasutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL21 on kehtestatud ühine meetmeraamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks liidus, et minimeerida naftasõltuvust ja leevendada transpordi keskkonnamõju, ning selle kohaselt peavad liikmesriigid tagama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate olemasolu 31. detsembriks 2025. Nagu komisjoni 2017. aasta novembri ettepanekutes22 rõhutatud, on vähese CO2-heitega liikuvuse edendamiseks vaja terviklikku meetmekogumit, sealhulgas rahalist toetust juhul, kui turutingimused tegevust piisavalt ei stimuleeri.	(11)  TEN-T suunistes nõutakse uute tehnoloogialahenduste ja innovatsiooniga seoses, et TEN-T peab võimaldama vähendada kõigi transpordiliikide CO2-heidet ning soodustama energiatõhusust ja alternatiivkütuste kasutamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/94/EL21 on kehtestatud ühine meetmeraamistik alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks liidus, et minimeerida naftasõltuvust ja leevendada transpordi keskkonna- ja kliimamõju, ning selle kohaselt peavad liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused investeerima sobivasse taristusse ning tagama üldkasutatavate laadimispunktide või tanklate olemasolu 31. detsembriks 2025. Nagu komisjoni 2017. aasta novembri ettepanekutes22 rõhutatud, on vähese CO2-heitega liikuvuse edendamiseks vaja terviklikku meetmekogumit, sealhulgas rahalist toetust juhul, kui turutingimused tegevust piisavalt ei stimuleeri.
_________________	_________________
21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).	21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiv 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).
22 Komisjoni teatis „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ (COM(2017) 675).	22 Komisjoni teatis „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine – Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid“ (COM(2017) 675).
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)  Transpordiprojektide edukamaks lõpuleviimiseks võrgu vähem arenenud osades tuleks programmile üle kanda Ühtekuuluvusfondi eraldised, et rahastada sellest fondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordiprojekte. Rahastamiskõlblike projektide valimise esimeses etapis tuleks 70 % ülekantud vahendite puhul arvesse võtta Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi. Ülejäänud 30 % ülekantud vahenditest tuleks jaotada Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide projektide vahel, lähtudes konkurentsi põhimõttest ning seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad ühendused. Komisjon peaks abistama Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavaid liikmesriike asjakohaste projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust.	(13)  Puuduvate ühenduste edukamaks lõpuleviimiseks või piiriüleste transpordiprojektide mittetöötavate olemasolevate ühenduste taasaktiveerimiseks võrgu vähem arenenud osades võiks [ühissätete] määruses (EL) XXX programmile ette näha Ühtekuuluvusfondi eraldised, et rahastada sellest fondist toetuse saamise tingimustele vastavate liikmesriikide transpordiprojekte. Ümberpaigutamise suhtes kehtivad tingimused määratakse kindlaks eelnimetatud määruses, järgides vastavate riikidele tehtavate eraldiste puhul 2014.–2020. aasta metoodikat. Komisjon peaks pakkuma Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavatele liikmesriikidele võimalikult palju abi, kusjuures esmatähtsaks tuleks pidada olemasolevate piiriüleste ühenduste parandamist, investeeringuid tiheda liiklusega piirkondadesse ja puuduvate ühenduste loomist, et kõrvaldada transpordi kitsaskohad. Komisjon peaks abistama liikmesriike asjakohaste projektide ettevalmistamisel, eelkõige tugevdades asjaomaste riigiasutuste institutsioonilist suutlikkust.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15)  Teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“26 seadis komisjon tähelepanu keskmesse äärepoolseimate piirkondade transpordivajadused ja selle, et neid vajadusi peaks rahastama liit, sealhulgas programmi alusel.	(15)  Teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“26 seadis komisjon tähelepanu keskmesse äärepoolseimate piirkondade transpordivajadused ja selle, et neid vajadusi peaks rahastama liit, sealhulgas programmi alusel. 2017. aasta juuni memorandumis äärepoolseimate piirkondade kohta rõhutatakse, kui tähtis on luua transpordivõrk, mis võtaks arvesse äärepoolseimate piirkondade tegelikku olukorda ning hõlmaks maismaa-, mere- ja õhutranspordi meetmeid – sealhulgas stiimuleid ühendvedude arendamiseks – mis oleks neile kohandatud ja sobivad, kooskõlas artikliga 349.
_________________	_________________
26 COM (2017) 623.	26 COM (2017) 623.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18)  [Taastuvenergiaallikaid käsitlevas uuesti sõnastatud] direktiivis rõhutatakse vajadust luua toetav raamistik, mis hõlmaks liidu vahendite paremat kasutamist, ja panna erilist rõhku meetmetele, millega toetatakse piiriülest koostööd taastuvenergiavaldkonnas.	(18)  [Taastuvenergiaallikaid käsitlevas uuesti sõnastatud] direktiivis rõhutatakse vajadust luua toetav raamistik, mis hõlmaks liidu vahendite paremat kasutamist, ja panna erilist rõhku meetmetele, millega toetatakse piiriülese koostöö projektide rakendamist taastuvenergia ja ringmajanduse valdkonnas.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19)  Taastuvenergiavaldkonna arendamisel jääb küll prioriteediks võrgutaristu lõplik väljaarendamine, ent sellekohase piiriülese koostöö lisamine kajastab algatuse „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames võetud seisukohta, millega nähakse ette ühiselt saavutada taastuvenergia osakaalu oluline kasv aastaks 2030, ning pikaajaliste dekarboniseerimiseesmärkide muutunud poliitilist konteksti.	(19)  Taastuvenergia ja ringmajanduse valdkonna arendamisel jääb küll prioriteediks võrgutaristu lõplik väljaarendamine, ent sellekohase piiriülese koostöö lisamine kajastab algatuse „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ raames võetud seisukohta, millega nähakse ette ühiselt saavutada taastuvenergia osakaalu oluline kasv aastaks 2030, ning pikaajaliste dekarboniseerimiseesmärkide muutunud poliitilist konteksti.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21)  Digitaalse ühtse turu saavutamise aluseks on digitaalse ühenduvuse taristu. Euroopa tööstussektori digiteerimine ning selliste sektorite nagu transport, energeetika, tervishoid ja avalik haldus ajakohastamine sõltuvad üldisest juurdepääsust usaldusväärsetele ja taskukohastele suure ning ülisuure läbilaskevõimega võrkudele. Digitaalne ühenduvus on muutunud üheks otsustavaks teguriks, mille abil vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, ajakohastada kohapealset majandust ning toetada majandustegevuse mitmekesistamist. Programmi rakendusala digitaalse ühenduvuse taristu valdkonnas tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse selle kasvavat mõju majandusele ja kogu ühiskonnale. Seepärast on vaja kindlaks määrata liidu digitaalse ühtse turu nõuetele vastavad digitaalse ühenduvuse taristu ühishuviprojektid ning tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/201429.	(21)  Digitaalse ühtse turu saavutamise aluseks on digitaalse ühenduvuse taristu. Euroopa tööstussektori digiteerimine ning selliste sektorite nagu transport, energeetika, tervishoid ja avalik haldus ajakohastamine sõltuvad üldisest juurdepääsust usaldusväärsetele ja taskukohastele suure ning ülisuure läbilaskevõimega võrkudele. Digitaalne ühenduvus on muutunud üheks otsustavaks teguriks, mille abil vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi, ajakohastada kohapealset ja piirkondlikku majandust ning toetada majandustegevuse mitmekesistamist. Koos automatiseeritud sõidukijuhtimisega on digiteerimine üks tõhusamaid vahendeid maapiirkondade struktuurilise ebasoodsa olukorra lahendamiseks ning seetõttu tuleks seda rohkem julgustada. Programmi rakendusala digitaalse ühenduvuse taristu valdkonnas tuleks kohandada nii, et võetaks arvesse selle kasvavat mõju majandusele ja kogu ühiskonnale, muu hulgas tagades üldsuse parema juurdepääsu digitehnoloogiale. Seepärast on vaja kindlaks määrata liidu digitaalse ühtse turu nõuetele vastavad piiriülese ja muu digitaalse ühenduvuse taristu ühishuviprojektid ning tunnistada kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 283/201429.
_________________	_________________
29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).	29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23)  Koolid, ülikoolid, raamatukogud, kohalikud, piirkondlikud või riiklikud ametiasutused, põhilised avalike teenuste osutajad, haiglad ja meditsiinikeskused, transpordisõlmed ja digilahendusi aktiivselt kasutavad ettevõtted on üksused ja kohad, mis võivad suunata oma asukoha olulisi sotsiaalmajanduslikke arengutendentse. Sellised sotsiaalmajanduslikud keskused peavad eelisjärjekorras saama gigabitiühenduse, et tagada parimate teenuste ja rakenduste kättesaadavus Euroopa kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele. Programm peaks toetama gigabitiühenduse kättesaadavust nende sotsiaalmajanduslike keskuste jaoks, et maksimeerida nende positiivset ülekanduvat mõju majandusele ja ühiskonnale laiemalt, sealhulgas tekitades suurema nõudluse ühenduvuse ja teenuste järele.	(24)  Koolid, ülikoolid, raamatukogud, kohalikud, piirkondlikud või riiklikud ametiasutused, põhilised avalike teenuste osutajad, haiglad ja meditsiinikeskused, transpordisõlmed ja digilahendusi aktiivselt kasutavad ettevõtted on üksused ja kohad, mis võivad suunata oma asukoha olulisi sotsiaal-majanduslikke arengutendentse. Sellised sotsiaal-majanduslikud keskused peavad eelisjärjekorras saama gigabitiühenduse, et tagada parimate teenuste ja rakenduste kättesaadavus Euroopa kodanikele, ettevõtjatele ja kohalikele kogukondadele, võimaldades välja töötada uusi teenuseid ja rakendusi, võttes arvesse uute tehnoloogiate jätkuvat kiiret arengut. Programm peaks toetama gigabitiühenduse lihtsat kättesaadavust nende sotsiaal-majanduslike keskuste jaoks, et maksimeerida nende positiivset ülekanduvat mõju majandusele ja ühiskonnale laiemalt, sealhulgas tekitades suurema nõudluse ühenduvuse ja teenuste järele. Kuna äärepoolseimad piirkonnad asuvad Euroopa mandrist kaugel, on internetiühendusel põhjapanev roll territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast ning võrdsete võimaluste edendamisel, töökohtade loomisel ja sealsete elanike elamistingimuste parandamisel.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25)  Selleks et järgmise eeldatava põlvkonna digiteenused (näiteks asjade internet ja rakendused, mis peaksid tooma märkimisväärset kasu eri sektoritele ja kogu ühiskonnale) oleksid elujõulised, on vaja katkematut piiriülest hõlmatust 5G-võrkudega, pidades eelkõige silmas seda, et kasutajatele ja seadmetele oleks internetiühendus tagatud ka siis, kui nad ühest kohast teise liiguvad. Samas on endiselt selgusetu, kuidas jagada 5G-süsteemide kasutuselevõtu kulusid kõnealuste sektorite vahel, ja kommertskasutusega kaasnevad riskid on mõnes valdkonnas väga suured. Ühendatud liikuvuse valdkonna uute rakenduste esimese etapi põhiteemad on maanteekoridorid ja raudteeühendused, mistõttu kuuluvad need esmatähtsad piiriülesed projektid programmi alusel rahastamisele.	(26)  Selleks et järgmise eeldatava põlvkonna digiteenused (näiteks asjade internet ja rakendused, mis peaksid tooma märkimisväärset kasu eri sektoritele ja kogu ühiskonnale) oleksid elujõulised, on vaja katkematut piiriülest hõlmatust 5G-võrkudega, pidades eelkõige silmas seda, et kasutajatele ja seadmetele oleks internetiühendus tagatud ka siis, kui nad ühest kohast teise liiguvad. Samas on endiselt selgusetu, kuidas jagada 5G-süsteemide kasutuselevõtu kulusid kõnealuste sektorite vahel, ja kommertskasutusega kaasnevad riskid on mõnes valdkonnas, näiteks kasutajate andmete turvalisuse ja kaitse valdkonnas, väga suured. Ühendatud liikuvuse valdkonna uute rakenduste esimese etapi põhiteemad on maanteekoridorid ja raudteeühendused, mistõttu kuuluvad need esmatähtsad piiriülesed projektid programmi alusel rahastamisele.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26)  Digitaalse ühtse turu kitsaskohtadeks ja kasutamata potentsiaaliks on kogu liidu territooriumil, kaasa arvatud selle keskmes, asuvad ühendamata piirkonnad. Enamikes maa- ja äärepoolseimates piirkondades võib kvaliteetsel internetiühendusel olla tähtis roll digitaalse lõhe, isoleerituse ning rahvastiku äravoolu ärahoidmisel, kuna see vähendab kaupade tarnimise ja teenuste osutamise kulusid ning osaliselt kompenseerib kauge asukoha. Kvaliteetne internetiühendus on vajalik uute majandusvõimaluste ärakasutamiseks, näiteks täppispõllumajandusega tegelemiseks või biomajanduse arendamiseks maapiirkondades. Programm peaks tagama Euroopas kõikidele maal ja linnas asuvatele kodumajapidamistele ülisuure läbilaskevõimega püsi- või traadita ühenduse, keskendudes sellistele ühendustele, mille puhul täheldatakse teatavaid turutõrkeid ja mida on võimalik luua vähese osatähtsusega toetuste abil. Selleks peaks programm püüdma hõlmata kodumajapidamisi ja territooriume võimalikult laialdaselt, sest juba hõlmatud piirkonnas esinevaid lünki hiljem täita ei ole majanduslikult otstarbekas.	(27)  Digitaalse ühtse turu kitsaskohtadeks ja kasutamata potentsiaaliks on kogu liidu territooriumil, kaasa arvatud selle keskmes, asuvad ühendamata piirkonnad. Enamikus maa- ja kaugetes piirkondades ning äärepoolseimates piirkondades võib kvaliteetsel internetiühendusel olla tähtis roll digitaalse lõhe ja isoleerituse ärahoidmisel, uute teenuste väljaarendamisel ning rahvastiku äravoolu ohu vähendamisel, samuti majanduse stimuleerimisel, kuna see vähendab kaupade tarnimise ja teenuste osutamise kulusid ning osaliselt kompenseerib kauge asukoha. Kvaliteetne internetiühendus on vajalik uute majandusvõimaluste ärakasutamiseks, näiteks täppispõllumajandusega tegelemiseks või biomajanduse arendamiseks maapiirkondades ning meetmeteks, millega noori inimesi maale meelitada. Vastavuse ELi toimimise lepingu artiklile 349 võib ka saavutada, kui anda ELi äärepoolseimatele piirkondadele 5G-võrgu kasutuselevõtmisel eelisstaatus ja käivitada selleks pilootprojekte. Programm peaks tagama Euroopas kõikidele maal ja linnas asuvatele kodumajapidamistele ülisuure läbilaskevõimega püsi- või traadita ühenduse, keskendudes sellistele ühendustele, mille puhul täheldatakse teatavaid turutõrkeid ja mida on võimalik luua vähese osatähtsusega toetuste abil. Selleks peaks programm püüdma hõlmata kodumajapidamisi ja territooriume võimalikult laialdaselt, sest juba hõlmatud piirkonnas esinevaid lünki hiljem täita ei ole majanduslikult otstarbekas.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27)  Vajalikud on elektroonilise side tuumikvõrgud, sealhulgas merekaablid, mis ühendavad Euroopa territooriume muude mandrite kolmandate riikidega, Euroopa saari omavahel või ülemereterritooriume mandriosaga, et tagada selle elutähtsa taristu ühtekoondumine ning suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust. Ilma avaliku sektori toetuseta on sellised projektid aga tihti majanduslikult ebaotstarbekad.	(28)  Vajalikud on elektroonilise side tuumikvõrgud, sealhulgas merekaablid, mis ühendavad Euroopa territooriume muude mandrite kolmandate riikidega või ühendades Euroopa saari, äärepoolseimaid piirkondi või ülemereterritooriume mandriosaga, et tagada selle elutähtsa taristu ühtekoondumine ning suurendada liidu digivõrkude läbilaskevõimet ja töökindlust. Ilma avaliku sektori toetuseta on sellised projektid aga tihti rahaliselt ja majanduslikult ebaotstarbekad. Selles mõttes võiks kaaluda ka avaliku ja erasektori partnerlussuhete arendamist.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad välja oma mitmeaastase investeerimisstrateegia nende reformiprioriteetide toetamiseks. Need strateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et anda ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida tuleb riiklikest ja/või liidu vahenditest toetada, ja et neid projekte koordineerida. Samuti peaksid need olema suunatud sellele, et liidu rahalisi vahendeid kasutataks järjekindlalt ja vajaduse korral maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab ERFist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist, InvestEU fondist ja Euroopa ühendamise rahastust. Vastavalt asjaoludele tuleks rahalist toetust kasutada ka kooskõlas liidu ja riiklike energia- ja kliimakavadega.	välja jäetud
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42)  Kui kolmandad riigid või kolmandates riikides asutatud üksused osalevad ühishuviprojekte või piiriüleseid taastuvenergiaprojekte rakendada aitavates meetmetes, peaks rahaline toetus olema kättesaadav üksnes juhul, kui see on hädavajalik kõnealuste projektide eesmärkide saavutamiseks.	(43)  Kui kolmandad riigid või kolmandates riikides asutatud üksused osalevad ühishuviprojekte või piiriüleseid taastuvenergiaprojekte rakendada aitavates meetmetes, peaks rahaline toetus olema kättesaadav üksnes juhul, kui see on hädavajalik kõnealuste projektide eesmärkide saavutamiseks. Selliste projektide jaoks tuleks kindlaks määrata selged kriteeriumid.
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 45
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44)  Selleks et anda aru programmi raames tehtud edusammudest käesolevas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel, tuleks rakendada näitajaid sisaldavaid nõuetekohaseid järelevalve- ja aruandlusmeetmeid. Selline aruandluskord peaks tagama, et programmi rakendamise ja selle tulemuste järelevalve andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Programmi seisukohast asjakohaste andmete kogumiseks tuleb liidu vahendite saajatele kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded.	(45)  Selleks et anda aru programmi raames tehtud edusammudest käesolevas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamisel, tuleks näitajatele tuginedes rakendada nõuetekohaseid järelevalve- ja aruandlusmeetmeid. Selline aruandluskord peaks tagama, et programmi rakendamise ja selle tulemuste järelevalve andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal kõigis programmis osalevates riikides, sealhulgas kolmandates riikides. Programmi seisukohast asjakohaste andmete kogumiseks tuleb liidu vahendite saajatele kehtestada proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt p a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	p a)  kuna Suurbritannia ja ELi tulevaste suhete olemuses ei ole veel kokkuleppele jõutud, valmistatakse programmis ette leevendusmeetmed 27-liikmelise ELi ühenduvuse tagamiseks;
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Programmi üldeesmärk on arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja digivõrke ning soodustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas, võttes arvesse pikaajalisi dekarboniseerimiskohustusi ning pannes rõhku sektorite koostoimele.	1.  Programmi üldeesmärk on arendada ja ajakohastada üleeuroopalisi transpordi-, energia- ja digivõrke ning soodustada piiriülest koostööd ja piiriüleseid ühendusi taastuvenergia valdkonnas, võttes tõsiselt arvesse pikaajalisi vähese heite ja dekarboniseerimiskohustusi ning pannes rõhku sektorite koostoimele ja vastastikusele täiendavusele, millega aidatakse kaasa arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i)  aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusvaldkonna tõhusate ja omavahel ühendatud võrkude ja taristuga;	i)  aidata arendada ühist sotsiaal-majanduslikku ja piiriülest huvi pakkuvaid projekte, mis on seotud tõhusate, omavahel ühendatud ja mitmeliigiliste võrkude ja taristuga ning maapiirkondade ühendamisega TEN-T põhivõrkudega, kui see on asjakohane, et luua ühtne, arukas, säästev ja kaasav Euroopa transpordipiirkond, muu hulgas puudega isikutele;
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  energeetikasektoris aidata arendada ühishuviprojekte, mis on seotud energia siseturu parema lõimimisega, piiri- ja sektoriüleste võrkude koostalitlusega, soodustades dekarboniseerimist ja tagades varustuskindluse, ning lihtsustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas;	b)  energeetikasektoris aidata arendada ühist sotsiaalset ja majanduslikku huvi pakkuvaid projekte, mis on seotud energia siseturu parema lõimimisega, piiri- ja sektoriüleste võrkude koostalitlusega, soodustades dekarboniseerimist muu hulgas puhaste ja innovatiivsete tehnoloogiate kaudu, ja tagades varustuskindluse, ning lihtsustada piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas;
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  aidata digisektoris kasutusele võtta ülisuure läbilaskevõimega digivõrke ja 5G-süsteeme, et suurendada digitaalsete tuumikvõrkude töökindlust ja läbilaskevõimet ELi territooriumil, ühendades need naaberterritooriumidega, ning digiteerida transpordi- ja energiavõrk.	c)  aidata digisektoris arendada ühist sotsiaalset ja majanduslikku huvi pakkuvaid projekte, mis aitavad kasutusele võtta ülisuure läbilaskevõimega digivõrke ja 5G-süsteeme, et suurendada digitaalsete tuumikvõrkude töökindlust ja läbilaskevõimet ELi territooriumil, ühendades need naaberterritooriumidega, ning digiteerida transpordi- ja energiavõrk, muu hulgas selleks, et kiirendada autonoomsete keskkonnasõbralike transpordisüsteemide kasutuselevõttu.
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  kuni 30 615 493 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks ja sellest:	a)  vähemalt 30 615 493 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkide jaoks ja sellest:
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii)  11 285 493 000 eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist ja seda kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;	ii)  XXX eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist ja seda kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, nagu on ette nähtud [ühissätete] määruse (EL) XXX artikli 104 lõikes 4;
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  kuni 8 650 000 000 eurot eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks ja sellest kuni 10 % piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks;	b)  kuni 8 650 000 000 eurot eraldatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud erieesmärgi jaoks ja sellest vähemalt 10 % piiriüleste taastuvenergiaprojektide jaoks;
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi ja sektoripõhiste suuniste rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Samuti võib neid summasid kasutada projektide ettevalmistamist toetavate meetmete rahastamiseks.	4.  Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi ja sektoripõhiste suuniste rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Samuti võib neid summasid kasutada projektide ettevalmistamist toetavate meetmete rahastamiseks.
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8.  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest 30 % tehakse kohe kättesaadavaks kõnealusest fondist toetuse saamise tingimustele vastavatele liikmesriikidele, et rahastada transporditaristuprojekte kooskõlas käesoleva määrusega, seades prioriteediks piiriülesed ja puuduvad lõigud. Kuni 31. detsembrini 2023 järgitakse rahastamiskõlblike projektide valimisel Ühtekuuluvusfondist riikidele tehtavaid eraldisi, võttes arvesse 70 % vahendite ümberpaigutamist. Alates 1. jaanuarist 2024 tehakse Euroopa ühendamise rahastusse üle kantud vahendid, mis ei ole transpordiprojektidele määratud, kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, kes vastavad Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele, et nad saaksid rahastada transporditaristu projekte kooskõlas käesoleva määrusega.	8.  Mis puudutab Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summasid, siis nende eraldamise tingimused nähakse ette [ühissätete] määruses (EL) XXX, järgides vastavate riikidele tehtavate eraldiste puhul 2014.–2020. aasta metoodikat, ja neid rakendatakse kooskõlas käesoleva määrusega, ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 punkti b kohaldamist. Nendest rahastatakse säästvaid transporditaristuprojekte kooskõlas käesoleva määrusega, seades prioriteediks piiriülesed ühendused, tiheda liiklusega lõigud, transpordi kitsaskohad ja puuduvad ühendused ning äärepoolseimad piirkonnad.
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8 a.  Ühtekuuluvusfondist toetuse saamise tingimustele vastavates liikmesriikides, kellel võib olla raskusi piisavalt küpsete ja/või kvaliteetsete ning liidu jaoks piisava lisaväärtusega projektide väljatöötamisel, antakse maksimumtoetust programmi tugimeetmetele, mille eesmärk on suurendada haldusasutuste ja avalike teenistuste institutsioonilist suutlikkust ja tõhusust seoses projektide väljatöötamise ja rakendamisega.
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] või kaudselt kõnealuse artikli lõike 1 punkti c alusel. Võimaluse korral seatakse vahendite kasutamisel esiplaanile asjaomase liikmesriigi huvid.	9.  Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud eelarve jagatud täitmise korras, võib liikmesriikide palvel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otse finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] või kaudselt kõnealuse artikli lõike 1 punkti c alusel. Neid ülekantud summasid kasutatakse ainult asjaomases liikmesriigis.
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d – taane 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
–  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.	–  on kindlustatud liidu õigused tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, teha programmi üle järelevalvet ja kaitsta oma finantshuve.
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Piiriülesed taastuvenergiaprojektid hõlmavad vähemalt kaht liikmesriiki ja lisatakse liikmesriikidevahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse kokkuleppesse või liikmesriikide ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 6, 7, 9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelistesse kokkulepetesse. Need projektid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud kriteeriumidele ja menetlusele.	1.  Piiriülesed, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade taastuvenergiaprojektid hõlmavad vähemalt kaht liikmesriiki ja lisatakse liikmesriikidevahelisse koostöölepingusse või mõnda muusse kokkuleppesse või liikmesriikide ja direktiivi 2009/28/EÜ artiklis 6, 7, 9 või 11 esitatud kolmandate riikide vahelistesse kokkulepetesse. Need projektid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud kriteeriumidele ja menetlusele.
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Piiriüleste taastuvenergiaprojektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.	3.  Piiriüleste taastuvenergiaprojektide ja äärepoolseimate piirkondade projektide arendamiseks ja väljaselgitamiseks tehtavad uuringud kuuluvad rahastamisele käesoleva määruse alusel.
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.  Piiriüleste taastuvenergiaprojektidega seotud ehitustööd kuuluvad rahastamisele liidu vahenditest, kui need projektid vastavad järgmistele lisakriteeriumidele:	4.  Piiriüleste ja äärepoolseimate piirkondade taastuvenergiaprojektidega seotud ehitustööd kuuluvad rahastamisele liidu vahenditest, kui need projektid vastavad järgmistele lisakriteeriumidele:
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  taotleja tõendab, et ilma toetuseta ei oleks võimalik projekti ellu viia või ei oleks projekt majanduslikult otstarbekas. Analüüsimisel võetakse arvesse kõiki toetuskavadest saadavaid tulusid.	välja jäetud
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  5G-süsteemide kasutuselevõttu soodustavate meetmete puhul seatakse prioriteediks 5G-koridoride loomine piki põhilisi maismaatranspordi marsruute, sealhulgas üleeuroopalises transpordivõrgus. Arvesse võetakse ka seda, kui suures ulatuses katab meede põhilisi transpordimarsruute, võimaldades koostoimelisi digiteenuseid katkematult osutada ning samal ajal maksimeerides mõõtme võimalikku positiivset ülekanduvat mõju projekti kasutuselevõtu piirkonna naaberterritooriumidele ja nende elanikele. Toetust saada võivate projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas;	c)  5G-süsteemide kasutuselevõttu soodustavate meetmete puhul seatakse prioriteediks 5G-koridoride loomine piki põhilisi maismaatranspordi marsruute, sealhulgas üleeuroopalises transpordivõrgus. Arvesse võetakse ka seda, kui suures ulatuses katab meede vastavalt põhilisi transpordimarsruute, võimaldades koostoimelisi digiteenuseid katkematult osutada ning samal ajal maksimeerides mõõtme võimalikku positiivset ülekanduvat mõju projekti kasutuselevõtu piirkonna naaberterritooriumidele ja nende elanikele. Toetust saada võivate projektide soovituslik loetelu on esitatud lisa V osas;
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i)  meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükiga rakendatakse ellu põhivõrk, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate ning raudtee-/maanteeterminalidega. Põhivõrgu rakendamise meetmed võivad hõlmata üldvõrgus asuvaid seonduvaid elemente, kui see on vajalik investeeringute optimeerimiseks ja kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 osutatud tööprogrammides täpsustatud tingimustega;	i)  meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 III peatükiga rakendatakse ellu põhivõrk, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate, lennujaamade ning raudtee-/maanteeterminalidega. Põhivõrgu rakendamise meetmed võivad hõlmata üldvõrgus asuvaid seonduvaid elemente, kui see on vajalik investeeringute optimeerimiseks ja kooskõlas käesoleva määruse artiklis 19 osutatud tööprogrammides täpsustatud tingimustega;
Muudatusettepanek    41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii)  üldvõrgu piiriüleste ühenduste ellurakendamise meetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga, täpsemalt käesoleva määruse lisa III osas loetletud lõigud;	ii)  üldvõrgu piiriüleste ühenduste soodustamise ja ellurakendamise meetmed kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga, täpsemalt käesoleva määruse lisa III osas loetletud lõigud ning lõigud, mis käsitlevad piiriülese transpordi kitsaskohti;
Muudatusettepanek    42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii)  meetmed, millega kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 II peatükiga rakendatakse ellu äärepoolseimates piirkondades asuvad üldvõrgu lõigud, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate ning raudtee-/maanteeterminalidega;	iii)  meetmed, millega rakendatakse ellu ELi piirialadel ja äärepoolseimates piirkondades asuvad üldvõrgu lõigud, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) nr 1315/2013 II lisas määratletud linnatranspordisõlmede, meresadamate, siseveesadamate, lennujaamade ning raudtee-/maanteeterminalidega;
Selgitus
Võttes arvesse kaugusetegurit ja ELi toimimise lepingu artiklis 349 kirjeldatud asjaolusid, on lennujaamad oluline vahend äärepoolseimate piirkondade arendamiseks ja nende integreerimiseks ELi transpordivõrkudesse.
Muudatusettepanek    43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iv a)  üldvõrguga seotud uuringuprojektid;
Muudatusettepanek    44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iv)  meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni, sealhulgas automatiseerimist, täiustatud transporditeenuseid, eri transpordiliikide integreerimist ja alternatiivkütuste taristut kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 33;	iv)  meetmed, millega toetatakse uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni, sealhulgas automatiseerimist, täiustatud transporditeenuseid, eri transpordiliikide integreerimist ja alternatiivkütuste taristut kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 33, et vähendada liiklusest tulenevat CO2-heidet;
Muudatusettepanek    45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a – alapunkt viii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
viii)  meetmed, millega parandatakse transporditaristule juurdepääsu kõikide kasutajate jaoks kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikliga 37;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek    46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi alusel: meetmed või meetmetega hõlmatud tegevus, millega toetatakse TEN-T võrgu transporditaristut, et kohandada see sõjaväelise liikuvuse nõuetele ja võimaldada seda kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaväelisel otstarbel.	c)  artikli 3 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud erieesmärgi alusel: meetmed või meetmetega hõlmatud tegevus, millega toetatakse TEN-T võrgu uut ja olemasolevat transporditaristut, et kohandada see sõjaväelise liikuvuse nõuetele ja võimaldada seda kasutada nii tsiviil- kui ka sõjaväelisel otstarbel.
Muudatusettepanek    47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  meetmed, millega toetatakse piiriüleseid taastuvenergiaprojekte, sealhulgas nende kontseptsiooni, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse lisa IV osas, kui käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimuste täitmisest ei tulene teisiti.	b)  meetmed, millega toetatakse piiriüleseid ja äärepoolseimate piirkondade taastuvenergiaprojekte, sealhulgas nende kontseptsiooni, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse lisa IV osas, kui käesoleva määruse artiklis 7 sätestatud tingimuste täitmisest ei tulene teisiti;
Muudatusettepanek    48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a)  meetmed, millega toetatakse energiatõhususe projekte.
Muudatusettepanek    49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f)  meetmed, millega rakendatakse digitaalse ühenduvuse taristu nõudeid, mis on seotud transpordi- ja/või energeetikavaldkonna piiriüleste projektidega, ja/või millega rakendatakse ellu transpordi- või energiataristuga otseselt seotud toimivad digiplatvormid.	f)  meetmed, millega rakendatakse digitaalse ühenduvuse taristu nõudeid, mis on seotud transpordi- ja/või energeetikavaldkonna piiriüleste projektide ning äärepoolseimate piirkondade ning mägi-, saare- ja kaugete piirkondade projektidega, ja/või millega rakendatakse ellu transpordi- või energiataristuga otseselt seotud toimivad digiplatvormid.
Muudatusettepanek    50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  programmiga ühinenud kolmandas riigis asutatud juriidilised isikud;	b)  programmiga ühinenud kolmandas riigis asutatud juriidilised isikud meetmete puhul, mis on seotud seda kolmandat riiki puudutava projektiga;
Selgitus
Euroopast väljaspool asuvad ettevõtted ei tohiks saada Euroopa ühendamise rahastust toetust, kui tegevust viiakse läbi ELis.
Muudatusettepanek    51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 –punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju (kasu ja kulud);	a)  majandus-, sotsiaal-. kliima- ja keskkonnamõju (kasu ja kulud);
Muudatusettepanek    52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 –punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  innovatsiooni-, ohutus-, koostalitlus- ja juurdepääsuaspektid;	b)  innovatsiooni-, ohutus-, koostalitlus- ja juurdepääsuaspektid, eelkõige puudega inimeste jaoks;
Muudatusettepanek    53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 –punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  piiriülene mõõde;	c)  piiriülene mõõde ja panus tasakaalu saavutamiseks piirkondlikus arengus;
Muudatusettepanek    54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 –punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g)   liidu poolt investeeringuks antava rahalise toetuse stimuleeriv mõju;	g)  liidu poolt investeeringuks antava rahalise toetuse stimuleeriv mõju ja Euroopa lisaväärtus;
Muudatusettepanek    55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 –punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	g a)  panus liidu suuremasse integreeritusse;
Muudatusettepanek    56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 –punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(i)  vastavus liidu ja liikmesriigi energia- ja kliimakavadele.	i)  vastavus liidu, liikmesriigi ja vajaduse korral piirkonna energia- ja kliimakavadele ning panus neisse.
Muudatusettepanek    57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 1 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a)  maapiirkondade ühendamine TEN-T võrguga, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek    58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a.  Ettepanekute hindamine toetuse andmise kriteeriumide alusel tagab, et ei võeta vastu ühtegi ettepanekut, millega luuakse või säilitatakse taristu, mis ei ole kõigile, sealhulgas puudega inimestele, kättesaadav.
Muudatusettepanek    59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Uuringute puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest rahastatavate uuringute puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on täpsustatud lõike 2 punktis b.	1.  Uuringute puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 40 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summadest rahastatavate uuringute puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on täpsustatud lõike 2 punktis b.
Muudatusettepanek    60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 50 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel, telemaatiliste rakenduste süsteeme toetavate meetmete puhul, uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni toetavate meetmete puhul, taristu ohutumaks muutmist toetavate meetmete puhul kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning äärepoolseimates piirkondades võetavate meetmete puhul;	a)  artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud erieesmärkidega seotud tööde puhul ei tohi liidu antava rahalise toetuse summa ületada 30 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 65 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel, telemaatiliste rakenduste süsteeme toetavate meetmete puhul, uusi tehnoloogialahendusi ja innovatsiooni toetavate meetmete puhul, taristu ohutumaks muutmist toetavate meetmete puhul kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning maapiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades võetavate meetmete puhul;
Muudatusettepanek    61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on osutatud [ühissätete] määruses (EL) XXX. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 85 %ni piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel;	b)  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul kohaldatakse Ühtekuuluvusfondi kohta kehtivaid maksimaalseid kaasrahastamismäärasid, nagu on osutatud [ühissätete] määruses (EL) XXX. Kaasrahastamismäärasid võib suurendada kuni 15 protsendipunkti piirüleste ühendustega seotud meetmete puhul käesoleva lõike punktis c täpsustatud tingimustel;
Muudatusettepanek    62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  maa ostmisega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud;	c)  maa ostmisega seotud kulud on rahastamiskõlblikud;
Muudatusettepanek    63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d)  rahastamiskõlblike kulude hulka ei kuulu käibemaks.	d)  rahastamiskõlblike kulude hulka kuulub käibemaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 996/2012 artikli 126 lõike 3 punktile c.
Muudatusettepanek    64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a)  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul loetakse toetuskõlblikeks kulutused seoses projektidega, mida alustati, kuid ei viidud lõpule ajavahemikul 2014–2020 ning mille eest ei ole sel ajavahemikul makstud;
Muudatusettepanek    65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 – punkt d b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d b)  Ühtekuuluvusfondist ümberpaigutatud summade puhul on kulutused toetuskõlblikud, kui need on teinud toetusesaaja või erapartner ja need on makstud välja seoses tegevusega, mis toimus ajavahemikus 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2019.
Muudatusettepanek    66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Toetuslepingu võib lõpetada lõikes 1 sätestatud põhjustel.	2.  Toetuslepingu võib lõpetada lõikes 1 sätestatud põhjustel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Lõpetamise korral teeb komisjon kasutamata vahendid viivitamata kättesaadavaks muudele projektidele.
Muudatusettepanek    67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.   Meetmed, mis vastavad järgmistele võrreldavatele kumulatsioonitingimustele:	2.   Meetmed, mis vastavad järgmistele võrreldavatele kumulatsioonitingimustele:
(a)   neid on hinnatud programmikohaste projektikonkursside raames;	a)   neid on hinnatud programmikohaste projektikonkursside raames;
(b)   need vastavad kõnealuste projektikonkursside minimaalsetele kvaliteedinõuetele;	b)   need vastavad kõnealuste projektikonkursside minimaalsetele kvaliteedinõuetele;
(c)   eelarvepiirangute tõttu ei tohi neid rahastada kõnealuste projektikonkursside alusel,	c)   eelarvepiirangute tõttu ei tohi neid rahastada kõnealuste projektikonkursside alusel,
võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengufondist või Ühtekuuluvusfondist kooskõlas [ühissätete] määruse [artikli 67 lõikega 5], tingimusel et need meetmed vastavad asjaomase programmi eesmärkidele. Kohaldatakse toetust andva fondi eeskirju.
Muudatusettepanek    68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.	1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad kooskõlas ELi õigusaktide sätetega liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
Muudatusettepanek    69 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – II osa – lõik 1 – taane 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
–  60 % artikli 9 lõike 2 punktis a loetletud meetmete jaoks: tõhusate ja omavahel ühendatud võrkudega seotud meetmed;	välja jäetud
Muudatusettepanek    70 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – II osa – lõik 1 – taane 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
–  40 % artikli 9 lõike 2 punktis b loetletud meetmete jaoks: aruka, säästva, kaasava, ohutu ja turvalise liikuvusega seotud meetmed.	välja jäetud
Muudatusettepanek    71 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – III osa – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.  Lisada Ida / Vahemere idaosa põhivõrgukoridori
	piiriülesed lõigud
	– Craiova – Vidin (maanteetransport)
	– Belgrad – Resita – Deva – Petrosani (maantee- ja raudteetransport)

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühendamise rahastu loomine
Viited	COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD)
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	ITRE 14.6.2018	TRAN 14.6.2018
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	REGI 14.6.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Mirosław Piotrowski 20.6.2018
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	5.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	3.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	15.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 12 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Raymond Finch, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Martina Anderson, Daniel Buda, Ivana Maletić, Tonino Picula, Bronis Ropė, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Mircea Diaconu, David Martin

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

25	+
ALDE	Mircea Diaconu
PPE	Pascal Arimont, Daniel Buda, Tamás Deutsch, Krzysztof Hetman, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller, Milan Zver
S&D	Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Constanze Krehl, David Martin, Tonino Picula, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal

12	–
ALDE	Ivan Jakovčić, Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg
EFDD	Rosa D'Amato, Raymond Finch
ENF	Steeve Briois
GUE/NGL	Martina Anderson, Martina Michels, Younous Omarjee
NI	Konstantinos Papadakis
VERTS/ALE	Bronis Ropė, Monika Vana

3	0
ECR	Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa ühendamise rahastu loomine
Viited	COM(2018)0438 – C8-0255/2018 – 2018/0228(COD)
EP-le esitamise kuupäev	7.6.2018
Vastutavad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 14.6.2018	TRAN 14.6.2018
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	AFET 14.6.2018	BUDG 14.6.2018	ENVI 14.6.2018	REGI 14.6.2018
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Henna Virkkunen 18.6.2018	Marian-Jean Marinescu 18.6.2018	Pavel Telička 18.6.2018
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus        istungil teada andmise kuupäev	5.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	29.8.2018	9.10.2018
Vastuvõtmise kuupäev	22.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	71 19 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Marie-Christine Arnautu, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Zigmantas Balčytis, Izaskun Bilbao Barandica, José Blanco López, Jonathan Bullock, Jerzy Buzek, Deirdre Clune, Michael Cramer, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Christian Ehler, Ismail Ertug, Fredrick Federley, Jacqueline Foster, Igor Gräzin, Theresa Griffin, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Christelle Lechevalier, Innocenzo Leontini, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Peter Lundgren, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Edouard Martin, Gesine Meissner, Tilly Metz, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Markus Pieper, Gabriele Preuß, Carolina Punset, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Paul Rübig, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, Evžen Tošenovský, István Ujhelyi, Marita Ulvskog, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pilar Ayuso, Mark Demesmaeker, Michael Gahler, Francesc Gambús, Benedek Jávor, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Clare Moody, Bolesław G. Piecha, Franck Proust, Anders Sellström, Davor Škrlec, Theodor Dumitru Stolojan, Pavel Svoboda
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Nedzhmi Ali, Ignazio Corrao, Siegfried Mureşan, Martin Sonneborn, Indrek Tarand
Esitamise kuupäev	28.11.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

71	+
ALDE ECR EPP     S&D	Nedzhmi Ali, Izaskun Bilbao Barandica, Fredrick Federley, Gesine Meissner, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Pavel Telička, Lieve Wierinck Edward Czesak, Mark Demesmaeker, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Bolesław G. Piecha, Evžen Tošenovský, Roberts Zīle Pilar Ayuso, Georges Bach, Jerzy Buzek, Deirdre Clune, Andor Deli, Christian Ehler, Michael Gahler, Francesc Gambús, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Innocenzo Leontini, Janusz Lewandowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Marian-Jean Marinescu, Nadine Morano, Siegfried Mureşan, Angelika Niebler, Markus Pieper, Franck Proust, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Anders Sellström, Theodor Dumitru Stolojan, Pavel Svoboda, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská, Luis de Grandes Pascual, Wim van de Camp Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Theresa Griffin, Eva Kaili, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Clare Moody, Gabriele Preuß, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, David-Maria Sassoli, Claudia Țapardel, István Ujhelyi, Marita Ulvskog, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato, Janusz Zemke, Carlos Zorrinho

19	–
ALDE EFDD ENF GUE/NGL NI VERTS/ALE	Igor Gräzin Daniela Aiuto, Jonathan Bullock, Ignazio Corrao, Dario Tamburrano, Marie-Christine Arnautu, Christelle Lechevalier, Jaromír Kohlíček, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis Martin Sonneborn Michael Cramer, Jakop Dalunde, Karima Delli, Benedek Jávor, Tilly Metz, Davor Škrlec, Indrek Tarand, Keith Taylor

3	0
ECR	Peter van Dalen, Jacqueline Foster, Peter Lundgren

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu