RAPORT soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis

29.11.2018 - (2018/2095(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon
Raportöörid: Marisa Matias, Ernest Urtasun
(Komisjonide ühiste koosolekutega menetlus – kodukorra artikkel 55)

Muudatusettepanekud

• 001-009 (PDF - 270 KB)
• 001-009 (DOC - 89 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis

(2018/2095(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 2 ja artikli 3 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 8, 10, 11, 153 ja 157,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 23 ja 33,

–  võttes arvesse 2015. aasta ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava,

–  võttes arvesse nõukogu 16. juuni 2016. aasta järeldusi soolise võrdõiguslikkuse kohta (00337/2016),

–  võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järeldustele lisatud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti ajavahemikuks 2011–2020 (07166/2011),

–  võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning eriti selle artiklit 14, millega keelatakse diskrimineerimine,

–  võttes arvesse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti ja ÜRO 15. jaanuari 2016. aasta aruannet „Final study on illicit financial flows, human rights and the 2030 Agenda for Sustainable Development“ (Lõplik uuring ebaseaduslike rahavoogude, inimõiguste ja kestliku arengu tegevuskava 2030 kohta), mille koostas sõltumatu ekspert riikide välisvõla ja muude seonduvate rahvusvaheliste finantskohustuste mõju kohta kõigi inimõiguste, eelkõige majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste täielikule teostamisele,

–  võttes arvesse ÜRO 18. detsembri 1979. aasta konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking+5“ (2000), „Peking+10“ (2005), „Peking+15“ (2010) ja „Peking +20“ (2015),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) ja selle artiklit 3, milles sugupool on määratletud sotsiaalselt konstrueeritud rollide, käitumise, tegevuste või omadustena, mida antud ühiskond naistele ja meestele sobivaks peab, ning 1994. aasta üleameerikalist konventsiooni naiste vastu suunatud vägivalla ennetamise, kõrvaldamise ja selle eest karistamise kohta (Belém do Pará konventsioon),

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsiooni 70/1 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““,

–  võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soolise võrdõiguslikkuse alaseid peamisi konventsioone, sh võrdse tasustamise konventsiooni (nr 100), tööhõives ja töökohtadel diskrimineerimise vastast konventsiooni (nr 111), perekondlike kohustustega töötajate konventsiooni (nr 156) ja emaduse kaitse konventsiooni (nr 183),

–  võttes arvesse ühist seisukohta teemal „Šveitsi vastutus seoses maksustamise kuritarvitamise ekstraterritoriaalse mõjuga naiste õigustele“, mille esitasid naiste diskrimineerimise kaotamise komiteele majanduslike ja sotsiaalsete õiguste keskus (CESR), Alliance Sud, New Yorgi ülikooli õigusteaduskonnas tegutsev Global Justice Clinic, ühendus Public Eye ja organisatsioon Tax Justice Network ning milles rõhutatakse naiste, eriti madala sissetulekuga naiste ja arengumaade naiste ebaproportsionaalset maksukoormust, mis tuleneb piiriülesest maksualasest kuritarvitusest tingitud avaliku sektori tulude vähenemisest,

–  võttes arvesse komisjoni talituste 3. detsembri 2015. aasta töödokumenti „Strateegiline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019“ (SWD(2015)0278),

–  võttes arvesse komisjoni strateegiat „Euroopa 2020“, milles nõutakse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu,

–  võttes arvesse komisjoni 2018. aasta Euroopa poolaasta riigiaruandeid,

–  võttes arvesse komisjoni 2017. aasta aruannet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Taxation Trends in the European Union – Data for the EU Member States, Iceland and Norway, 2018 Edition“ (Maksustamissuundumused Euroopa Liidus – andmed ELi liikmesriikide, Islandi ja Norra kohta),

–  võttes arvesse komisjoni 8. mai 2018. aasta aruannet, milles käsitletakse väikelaste hoiuteenuste arendamist eesmärgiga edendada naiste tööjõus osalemist, töötavate lapsevanemate töö- ja eraelu tasakaalu ning säästvat ja kaasavat majanduskasvu Euroopas (Barcelona eesmärgid) (COM(2018)0273),

–  võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega,

–  võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2018. aasta direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ käibemaksumäärade osas (COM(2018)0020),

–  võttes arvesse Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeksit,

–  võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri 2015. aasta aruannet „Progress of the world’s women 2015–2016. Transforming economies, realising rights“ („Naiste õiguste areng maailmas aastatel 2015–2016 ning majanduse muutmine ja õiguste kasutamine“),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu sooteadliku eelarvestamise spetsialistide rühma 2005. aasta lõpparuannet, mille kohaselt on sooteadlik eelarvestamine eelarveprotsessi igas etapis soolist aspekti hõlmavate eelarvete soopõhine hindamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tulude ja kulude ümberstruktureerimine,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta uuringut „Bringing transparency, coordination and convergence to corporate tax policies in the European Union – I – Assessment of the magnitude of aggressive corporate tax planning“ (Euroopa Liidu äriühingu tulumaksu poliitika läbipaistvuse, kooskõlastamise ja lähenemise suurendamine – I – äriühingu tulumaksu agressiivse planeerimise poliitika ulatuse hindamine),

–  võttes arvesse naiste diskrimineerimise kaotamise komitee lõppmärkuseid ekstraterritoriaalsete kohustuste kohta seoses ebaseaduslike rahavoogude ja äriühingute tulumaksu vältimise soolise mõjuga Šveitsis (2016) ja Luksemburgis (2018)[1],

–  võttes arvesse arenguvaldkonna uuringute instituudi 2016. aasta poliitikaülevaadet „Redistributing Unpaid Care Work – Why Tax Matters for Women’s Rights“ (Tasustamata hooldustöö ümberjaotamine – miks on maksud naiste õiguste puhul olulised),

–  võttes arvesse parlamendi poliitikaosakonna C (kodanike õigused ja põhiseadusküsimused) 2017. aasta aprilli uuringut: „Gender equality and taxation in the European Union“ (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus),

–  võttes arvesse ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuuri 2018. aasta aprilli aruannet soo, maksustamise ja võrdõiguslikkuse kohta arengumaades pealkirjaga „Gender, taxation and equality in developing countries“,

–  võttes arvesse oma 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta rohelises majanduses[2],

–  võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruannet OECD soopõhiste soovituste rakendamise kohta (2017. aasta juuni) ning 2015. aasta maksu- ja sotsiaalhüvitiste mudeleid,

–  võttes arvesse oma 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni ELi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia kohta 2015. aasta järgseks perioodiks[3],

–  võttes arvesse oma 28. aprilli 2016. aasta resolutsiooni naissoost koduabiliste ja hooldajate kohta ELis[4],

–  võttes arvesse oma 26. mai 2016. aasta resolutsiooni vaesuse sooliste aspektide kohta[5],

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2017. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2014.–2015. aastal[6],

–  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel[7],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid ühisarutelusid majandus- ja rahanduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni vahel,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjon ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A8-0416/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3 kinnitatakse, et mittediskrimineerimine ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus on liidu aluseks olevad kaks põhiväärtust ja eesmärki; arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 8 ja 10 kohustatakse Euroopa Liitu võtma oma poliitikasuundade ja tegevuste määratlemisel ja rakendamisel eesmärgiks ebavõrdsuse kaotamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja diskrimineerimise vastu võitlemine; arvestades, et põhiõiguste harta hõlmab õigusi ja põhimõtteid, mis viitavad otsese ja kaudse diskrimineerimise keelamisele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 lõige 1) ning naiste ja meeste võrdõiguslikkusele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 23); arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigused on liikmesriikidele ELi õiguse rakendamisel otseselt asjakohased (artikkel 51);

B.  arvestades, et üle kogu Euroopa Liidu on naised tööturul endiselt alaesindatud, kusjuures naiste üldine tööhõive määr on jätkuvalt peaaegu 12 % väiksem kui samaealistel meestel; arvestades, et ELis töötab 8,2 % töötavate meestega võrreldes 31,5 % töötavatest naistest osalise tööajaga;

C.  arvestades, et on ülimalt oluline käsitleda soolist ebavõrdsust tööhõives ning vähendada soolist pensionilõhet, mis on praegu ELis keskmiselt peaaegu 40 % ning on tingitud naiste elu jooksul tekkinud kumulatiivsest ebavõrdsusest ja perioodidest, mil nad tööturult puudusid;

D.  arvestades, et sooline palgalõhe ELis on praegu 16 %, mis tähendab, et naised teenivad ELis kõigis majandusvaldkondades ühes tunnis keskmiselt 16 % vähem kui mehed;

E.  arvestades, et naisi mõjutavate mitmesuguste ebavõrdsuste (sooline palgalõhe ja ebavõrdsused tööhõives, karjäärikatkestus ja lapsehoolduspuhkus, täistööajaga vs osalise tööajaga töö) kumulatiivsel mõjul on oluline panus soolisse palgalõhesse ja soolisse pensionilõhesse, mille tulemus on see, et naistel on suurem oht sattuda vaesusse ja muutuda sotsiaalselt tõrjutuks ning sellel on negatiivsed tagajärjed, mis laienevad nii nende lastele kui ka peredele;

F.  arvestades, et Pekingi tegevusprogrammis rõhutatakse vajadust analüüsida erinevaid poliitikapõhimõtteid ja programme, sealhulgas maksustamisega seotud poliitikapõhimõtteid ja programme soolisest seisukohast ning neid vajaduse korral kohandada, et edendada tootmisvahendite, vara, võimaluste, sissetulekute ja teenuste võrdsemat jaotamist;

G.  arvestades, et konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta nõutakse, et perekonnad põhineksid võrdsuse, õigluse ja iga perekonnaliikme eneseteostuse põhimõttel, koheldes naisi ja mehi võrdselt ka maksuseaduses, st üksikisikute ja iseseisvate kodanikena, mitte meeste poolt ülalpeetavatena;

H.  arvestades, et liikmesriigid kui majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti allakirjutanud on võtnud endale kohustuse järgida nõuet mobiliseerida saadaolevad maksimumressursid, et majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste järkjärguliseks realiseerimiseks oleksid rahalised vahendid olemas;

I.  arvestades, et füüsilise isiku tulumaksu käsitlevad määrused, milles pannakse naised kaudselt ebasoodsasse olukorda seoses tööle saamise ja töötingimustega või tööandjapensionitega võivad rikkuda 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ[8] artiklit 14 meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel tööhõive ja elukutse küsimustes[9];

J.  arvestades, et komisjoni talituste töödokumendis „Strateegiline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019“ tuuakse välja peamised soolise võrdõiguslikkuse valdkonnad, sealhulgas maksupoliitika, ent selles puuduvad siduvad sätted ja üleskutse võtta soolise aspekti arvestamine eesmärgiks liikmesriigi tasandil;

K.  arvestades, et maksupoliitika võib hõlmata otsesest või kaudset soolist kallutatust; arvestades, et otsene kallutatus tähendab, et maksusäte on selgelt suunatud otse kas meestele või naistele, samas kui kaudne kallutatus tähendab, et sätet kohaldatakse pealtnäha võrdselt kõikidele, ent tegelikkuses toimib see ikka veel käitumismustri / sissetulekustruktuuri kohaselt, mõjutades sugude esindajaid erinevalt; arvestades, et enamik liikmesriike on kaotanud maksueeskirjad, milles tehakse selget vahet meeste ja naiste vahel, kuid kaudsed maksuhälbed on kogu ELis endiselt valdavad, kuna maksueeskirjad toimivad koostoimes sotsiaalmajandusliku tegelikkusega;

L.  arvestades, et poliitilised valikud tulude suurendamise ja ümberjaotamise kohta võivad naiste sissetulekut ja majanduslikku kindlustatust ebaproportsionaalselt mõjutada ja vähendada nende juurdepääsu kvaliteetsetele avalikele teenustele, kahjustades nende suutlikkust kasutada oma majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja liikuda soolise võrdõiguslikkuse suunas;

M.  arvestades, et soolise aspekti puudumine ELi ja riiklikes maksupoliitikasuundades suurendab praegust soolist ebavõrdsust (tööhõive, sissetulekute, tasustamata töö, pensionide, vaesuse, vara jm valdkondades), loob naistele tööturule sisenemisel ja seal püsimisel takistavaid asjaolusid ning taasloob traditsioonilisi soorolle ja stereotüüpe;

N.  arvestades, et maksupoliitika kujundamine on strateegia „Euroopa 2020“ oluline osa; arvestades, et Euroopa poolaasta raames keskendutakse endiselt peamiselt vastavuse tagamisele stabiilsuse ja kasvu paktiga ning soolised aspektid jäetakse sageli eeskätt maksustamisega seotud prioriteetides ja soovitustes kõrvale;

O.  arvestades, et kõikides liikmesriikides viimaste aastakümnete jooksul toimunud regressiivsed muutused tööjõu, äriühingute, tarbimise ja vara maksustamises on toonud kaasa maksusüsteemide pädevuse ümberjaotumise nõrgenemise ja andnud panuse sissetulekute ebavõrdsuse kasvutendentsi; arvestades, et maksustamise struktuurimuutus on nihutanud maksukoormuse väikese sissetulekuga rühmadele ja seetõttu eeskätt naistele, pidades silmas naiste ja meeste sissetulekute ebavõrdset jaotumist, naiste väikest osakaalu suurima sissetulekuga isikute hulgas, naiste keskmisest suuremat tarbimise osakaalu põhitoodete ja -teenuste puhul ning töötulu võrdlemisi suurt osa ja kapitalitulu väikest osa naiste kogusissetulekus[10];

P.  arvestades, et eriti naised võivad kannatada majandusliku ebavõrdsuse tõttu, mis on tingitud naiste ja meeste sissetulekute ebavõrdsest jaotumisest, naiste väikesest osakaalust suurima sissetulekuga isikute hulgas ning töötulu võrdlemisi suurest osast ja kapitalitulu väikesest osast naiste kogusissetulekus[11];

Q.  arvestades, et keskmiselt on äriühingu tulumaksu määrad 1980ndatest aastatest järsult langenud 40 %-lt 21,9 %-ni 2018. aastal, samal ajal kui vastukaaluks on tarbimismaksu määrad (millest suure osa moodustab käibemaks) 2009. aastast alates suurenenud, jõudes 2016. aastal 20,6 %-ni[12];

R.  arvestades, et pärast 2015. aastat on nähtavasti tehtud rohkem maksukärpeid ning mõned hargmaised äriühingud suudavad tänu mõne liikmesriigi pakutud heldetele võimalustele hoida oma tegeliku maksumäära isegi alla 1 %[13];

S.  arvestades, et ELil jääb äriühingu tulumaksu agressiivse planeerimise tõttu aastas hinnanguliselt saamata vähemalt 50–70 miljardit eurot maksutulu[14]; arvestades, et selle tulemusel peavad liikmesriigid saamata jäänud tulu koguma kas muude maksustamisviiside kaudu või kulude kärpimise teel, rakendades meetmeid, mis mõlemal juhul mõjutavad rohkem naisi;

T.  arvestades, et kehtivates makromajanduslikes poliitikameetmetes tuleks rohkem arvestada tasustamata hooldamise ja majapidamistööde olulisusega, ning arvestades, et tõendid näitavad, et ELis teevad 80 % hooldamistöödest ilma palgata mitteametlikud hooldajad, kellest 75 % on naised; arvestades, et teatavad maksupoliitikapõhimõtted, alarahastatud avalikud teenused ja juurdepääs sotsiaalteenustele mõjutavad ülemääraselt väikese sissetulekuga rühmasid, eriti naisi, kuna sageli aitavad naised täita lünki hooldamistöös, hariduses ja muud laadi perekondlikus toetustegevuses, seejuures tavaliselt tasuta, kinnistades seeläbi püsivalt naiste põhjendamatult suure vastutuse hooldamise eest; arvestades, et kõigis riikides on kõige vaesemad ja kõige haavatavamad naised need, kes kannavad kahekordset koormat, tehes tasustamata hooldustööd ja madalalt tasustatud ebakindlat tööd[15];

U.  arvestades, et peaaegu kõik liikmesriigid on oma tulumaksusüsteemid kaheks jaganud, kohaldades leibkonna teise palgasaaja tulule kõrgemat maksu piirmäära ning võttes enamiku kapitalitulude puhul kasutusele ühtse maksumäära; arvestades, et töötulu suhtes kohaldatavast otsesest ja astmelisest tulumaksukavast tingitud leibkonna teise palgasaaja põhjendamatult suur maksukoormus enamikes liikmesriikides on üks peamisi tegureid, mis takistab naistel osaleda tööturul[16], lisaks muudele ühiseid makse ja hüvitisi hõlmavatele sätetele ning üldiste lastehoiuteenuste maksumusele ja nende teenuste puudumisele;

V.  arvestades, et kaheosalised tulumaksusüsteemid on osutunud tulu maksustamise ümberjaotamise mõju vähendavaks; arvestades, et kaheosaliste tulumaksusüsteemidega ei ole õnnestunud parandada kapitalitulude ebavõrdset jaotumist samas leibkonnas elavate meeste ja naiste vahel, vaid need on seda pigem süvendanud;

W.  arvestades, et tööturul mitteosalemise lõksu jäämise tase (praegu 40 %) ning madala palga lõksu jäämise tase, mis mõjutavad põhjendamatult naisi ning heidutavad neid tööhõives täielikult osalemast, määratakse olulisel määral kindlaks otsese maksu sätetega, lisaks hüvitiste kaotamisele;

X.  arvestades, et füüsilise isiku tulumaksuga võidakse reaalselt maksustada naiste sissetulekut suurema määra kohaselt kui meeste oma, kui leibkonna sissetulek koondatakse sissenõutavate maksude arvutamiseks, ja naise sissetulekut käsitletakse meessoost ülalpidaja sissetulekut täiendavana; arvestades, et ainult Rootsis ja Soomes rakendatakse tulumaksusüsteemi, mille kohaselt maksustatakse iga leibkonna liiget täiesti eraldi; arvestades, et isegi kui ühise tuludeklaratsiooni esitamise tulemusena võib kogu leibkonnale tekkida majanduslikku kogukasu, sest ühine sissetulek kuulub madalamasse maksuastmesse kui eraldi tuludeklaratsioonide esitamise korral, ei saa naised sellest tingimata majanduslikku kasu ega otsusta, kuidas seda kasutada;

Y.  arvestades, et mõnes liikmesriigis võidakse perekondadele tagada vähendatud maksumäär, kui neis on ülalpeetav abikaasa, abikaasadele mõeldud majapidamistoetus ja/või maksuvähendused ühe ainsa palgasaajaga paaridele, mis põlistavad üksikvanemaga – kes on enamasti naised – perekondade ebasümmeetriat ning ei tunnista ELis eksisteerivate perekondlikke olukordade mitmekesisust; arvestades, et taolised maksusoodustused ei motiveeri tavaliselt abielus naisi tööturule sisenema ning kutsuvad otseselt või kaudselt esile naiste aja ümberjaotamise tasustatud töölt tasustamata tööle;

Z.  arvestades, et maksustamise mõju soolisele ebavõrdsusele seoses äriühingute jõukuse, isikliku jõukuse ja varaga on vähe uuritud ning on tungiv vajadus tagada, et selles valdkonnas on kättesaadavad sooliselt eristatud andmed;

1.  palub komisjonil toetada soolist võrdõiguslikkust kõikides maksupoliitika suundades ning koostada konkreetsed suunised ja soovitused liikmesriikidele, mis hõlmaksid muu hulgas maksupoliitika sooaspekte käsitlevate auditite korraldamist, et kõrvaldada maksudega seotud sooline kallutatus ning tagada, et ei kehtestata uusi makse, kulutamisseaduseid, programme või tavasid, mis suurendavad soolist ebavõrdsust turul või maksujärgse tulu raames või mis tugevdavad mustrit, mille kohaselt on mees pere ülalpidaja;

2.  rõhutab, et Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes on liikmesriikidel oma maksupoliitika normide sätestamisel vabad käed, tingimusel et nad järgivad liidu õigusnorme; rõhutab, et lisaks nõuavad maksustamist käsitlevad ELi otsused kõigi liikmesriikide ühehäälset nõusolekut;

3.  palub anda komisjonile (maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat) selge ülesande teha koostööd Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga (EIGE), et jälgida liikmesriikide maksupoliitika mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja selle kohta regulaarselt aru anda; palub komisjonil suurendada sel eesmärgil EIGE vahendeid;

4.  palub komisjonil aidata kaasa sellele, et ELis ratifitseeritaks konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, nagu seda tehti puuetega inimeste õiguste konventsiooni puhul ning tehakse Istanbuli konventsiooni puhul;

5.  ergutab komisjoni tugevdama soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegilise kohustuse staatust, võttes selle vastu teatisena[17] ning lisama sellesse selgeid eesmärke ja keskseid meetmeid, millega suurendada kõigi ELi tegevusvaldkondade (sh maksualaste aspektide) analüüsi kaudu naiste ja meeste võrdõiguslikkust; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et otsest ja kaudset diskrimineerimist käsitlevaid ELi õigusakte rakendatakse nõuetekohaselt ning selle edukust järgitakse süstemaatiliselt, tagamaks, et mehed ja naised tegutseksid võrdväärsetena;

Otsesed maksud

Füüsilise isiku tulumaks

6.  märgib, et maksupoliitikad mõjutavad erineval moel erinevaid leibkondi (nt leibkonnad, kus palgasaajaid on kaks, nais- või meessoost ühe palgasaajaga leibkonnad jne.); rõhutab negatiivseid tagajärgi, mis tekivad, kui naiste tööhõivet ja majanduslikku sõltumatust ei stimuleerita, ning juhib tähelepanu ühisest maksustamisest tingitud suurele soolisele pensionilõhele; rõhutab, et maksusüsteemid ei peaks enam põhinema eeldusel, et leibkonnad koondavad ja jagavad oma vahendeid võrdselt, ning et individuaalsel maksustamisel on otsustav mõju naiste õiglase maksustamise saavutamisele; peab erakordselt tähtsaks asjaolu, et mehed ja naised teenivad ja hooldavad võrdselt; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võtaksid järkjärgult kasutusele individuaalse maksustamise, tagades samal ajal kõikide ühise maksustamise süsteemides ette nähtud vanemaõigustega seotud rahaliste ja muude hüvede alles jätmise; tunnistab asjaolu, et mõnes liikmesriigis tuleb individuaalse maksustamise süsteemi kasutuselevõtmiseks kehtestada võib-olla üleminekuperiood; kutsub üles kõrvaldama üleminekuperioodil kõik ühisel sissetulekul põhinevad maksukulud ning märgib, et tuleb tagada, et kõik maksusoodustused, rahalised hüvitised ja muud sarnased avalikud teenused tagatakse üksikisikutele, et kindlustada nende finants- ja ühiskondlik autonoomia;

7.  võtab teadmiseks komisjoni 20. novembri 2017. aasta teatise „ELi tegevuskava aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine“ (COM(2017)0678), milles tuuakse välja kaheksa tegevussuunda ning palutakse liikmesriikidel suurendada soolise palgalõhe tõhusaks vähendamiseks oma jõupingutusi, et parandada naiste majanduslikku olukorda ning kindlustada nende majanduslik sõltumatus;

8.  märgib, et kahe lapsega pere teise palgasaaja keskmine isiklik netomaksumäär ulatus 2014. aastal keskmiselt 31 %-ni ELi kuuluvates OECD liikmesriikide seas ja 28 %-ni kõigi OECD liikmesriikide seas; palub komisjonil jälgida pidevalt ja tugevdada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist naistele ja meestele liikmesriikides eesmärgiga tagada, et ebavõrdsus juuritakse välja nii tööturul kui ka maksustamise valdkonnas; palub komisjonil ja liikmesriikidel tegeleda horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooniga tööturul, kaotades tööhõives soolise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise, eelkõige hariduse edendamise ja teadlikkuse tõstmise kaudu tütarlaste ja naiste seas, julgustades tütarlapsi ja naisi alustama õpinguid, minema tööle ja alustama karjääri uuendusliku majanduskasvu sektorites (sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika);

9.  kutsub liikmesriike üles tagama, et töö ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega seotud maksusoodustustega ei diskrimineerita soo alusel ning kaaluma maksusoodustusi ja muid rahalisi hüvesid või teenuseid leibkonna teisele palgasaajale ja üksikvanematele; palub lisaks liikmesriikidel uurida erinevaid viise, kuidas vähendada naiste alaesindatust tööturul, ning käsitleda teise palgasaaja potentsiaalseid majanduslikke takistusi tööturule sisenemisel; märgib, et soolist kallutatust võib esineda ka tööga seotud maksusoodustustes ja -vabastuses, näiteks lisatöötundide soodsam maksustamine, millest saavad kasu peamiselt kutsealad, kus praegu töötavad mehed;

10.  palub liikmesriikidel mitte vähendada oma füüsilise isiku tulumaksu süsteemide astmelist olemust, püüdes näiteks lihtsustada füüsilise isiku tulumaksu;

11.  nõuab füüsilise isiku tulumaksu (määrad, vabastused, mahaarvamised, hüvitised, ümberarvutused jne) kujundamist selliselt, et sellega edendatakse aktiivselt tasustatud ja tasustamata töö, sissetulekute ja pensioniõiguste võrdset jagamist naiste ja meeste vahel, et kõrvaldada stiimulid, mille tõttu püsivad endiselt ebavõrdsed soorollid;

12.  märgib, et mõnes liikmesriigis saavad pensionile kehtestatud eraldi maksusoodustusest põhjendamatult suurt kasu kõrgepalgalised ja mehed; on arvamusel, et üldine pensionisüsteem, mis tagab naistele võrdse juurdepääsu kõikehõlmavale pensionitagatisele, on parim viis toetada soolist võrdõiguslikkust eakate seas;

Äriühingute maksustamine

13.  kordab, et äriühingu tulumaks on oluline osa liikmesriikidele saadaolevast kogutulust, mis on peamine tuluallikas sotsiaalteenuste nõuetekohaseks toimimiseks; tunneb muret äriühingu tulumaksu seadusjärgsete ja tegelike määrade vähenemise pärast ELis viimase 35 aasta jooksul ning liikmesriikide võidujooksu pärast madalaimate määrade suunas, mille tagajärjel langetas 2017. aastal äriühingu tulumaksu määrasid kuus liikmeriiki ning alates 2009. aastast on neid langetanuid 15 liikmesriiki;

14.  märgib, et ühtne ja õiglane äriühingu tulumaksu miinimummäär on ainuke viis, mis võimaldab tagada võrdse ja õiglase kohtlemine mitmesuguste ELis äritegevuses osalejate vahel ning maksukohustuslaste ulatuslikumas kogukonnas; nõuab, et liikmesriigid viiksid lõpule läbirääkimised ning võtaksid viivitamata kasutusele äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi; nõuab veel, et liikmesriigid võtaksid äriühingu tulumaksu miinimummäära kasutusele liidu tasandil, et lõpetada konkureerimine tulumaksu madalaima määra pärast;

15.  nõuab, et need liikmesriigid, keda on nende agressiivse maksuplaneerimise pärast Euroopa poolaasta raames esile toodud, muudaksid oma õigusakte ja tühistaksid viivitamata vastavad sätted[18]; tunneb muret ohu pärast, et oma äriühingu tulumaksu maksubaaside kooskõlastamisel võivad liikmesriigid leida uusi viise, kuidas hõlbustada äriühingute agressiivset maksuplaneerimist, mistõttu peavad liikmesriigid leidma muid maksuallikaid (sealhulgas tarbimismaksud), millel on naistele ebaproportsionaalne mõju;

16.  palub liikmesriikidel teha äriühingutele antavad maksusoodustused või -vabastused otstarbekohaseks, tagamaks, et sellised soodustused ja vabastused tooksid peamiselt kasu väikestele ettevõtjatele ja soodustaksid tegelikku innovatsiooni, ning hinnata enne ja pärast seda, millist mõju need soodustused avaldavad soolisele võrdõiguslikkusele;

17.  märgib, et erinevused äriühingute jõukuses ja tööturustruktuurides põhjustavad äriühingu tulumaksude sooliselt eristatud mõjusid, ning et kasu, mida naised saavad äriühingu tulumaksu vähendamisest ja maksusoodustustest, on meestega võrreldes väiksem, kuna naised on ettevõtjate või äriühingust aktsionäride ning uute ettevõtete ja äriühingute asutajate seas suuresti alaesindatud[19];

Kapitali ja vara maksustamine

18.  märgib, et äriühingute ja vara maksustamine on oluline ebavõrdsuse vähendamisel maksusüsteemis rakendatava ümberjaotamise kaudu ning vahendite leidmisel, et rahastada sotsiaalteenuseid ja nende ülekandmist;

19.  märgib, et kvaliteetsete lapsehoiuteenuste puudumine, nende liiga suured kulud ja piisava infrastruktuuri puudumine on jätkuvalt üks kõige suurem takistus peamiselt naiste võrdsele osalemisele kõigis ühiskonna valdkondades, sh tööhõives; kutsub liikmesriike üles tõhustama maksupoliitikat, et parandada taskukohaste ja kvaliteetsete lapsehoiuteenuste kättesaadavust ja nendele juurdepääsetavust maksusoodustuste abil, et vähendada naiste ees seisvaid takistusi palgatööle asumisel ja aidata kaasa tasustatud ja tasustamata töö võrdsemale jaotumisele leibkondades ning vähendada soolist palga- ja pensionilõhet; rõhutab, et selliste poliitikameetmetega peaks võimaldama naistel tulla tööturule ja tuleks keskenduda eelkõige madala sissetulekuga ja üksikvanemaga perekondadele ning teistele ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele;

20.  kutsub liikmesriike üles kaotama soolise ebavõrdsuse finantsvarade, omandiõiguste, ettevõtte varade, kindlustushüvitiste, pensionisäästude ja aktsiaoptsioonidega seotud jõukuses kogu ELis[20]; märgib, et kapitalitulu ja omandimaksude vähendamine toob peamiselt kasu meestele, kuna nad on suurema tõenäosusega selliste vahendite omanikud[21];

21.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et üldiselt on varal põhinevate maksude panus üldisele maksutulule jäänud küllaltki piiratuks, ulatudes 5,8 protsendini ELi 15 liikmesriigi ning 4,3 protsendini ELi 28 liikmesriigi maksude kogutulust[22];

22.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kapitalimaksude osakaal on alates 2002. aastast langenud, mis on muu hulgas tingitud üldisest suundumusest, kus tavalist üksikisiku tulumaksu kava ei kohaldata enam kapitalitulude suhtes, kusjuures neid maksustatakse vaid suhteliselt tagasihoidlike, kindlate maksumääradega, mida võib näha mitmes liikmesriigis[23];

Kaudne maksustamine

23.  märgib, et tarbimismaksude osakaal tõusis liidus 2009. ja 2016. aasta vahel; märgib, et käibemaks moodustab liikmesriikides tavaliselt kaks kolmandikku kuni kolm neljandikku tarbimismaksudest ning et käibemaksu osakaal on ELis jõudnud keskmiselt umbes viiendikuni üldisest maksutulust[24];

24.  märgib, et soo suhtes kallutatust esineb seal, kus maksualased õigusaktid lõikuvad sugudevaheliste suhete, sooliste normide ja majandusliku käitumisega; märgib, et käibemaks tekitab soolist kallutatust naiste tarbimisharjumiste tõttu, mis erinevad meeste omadest, kuna nad ostavad rohkem kaupu ja teenuseid, mille eesmärk on edendada tervishoidu, haridust ja toitumist[25]; tunneb muret, et koos naiste madalama sissetulekuga viib see naiste suurema käibemaksukoormuseni; palub liikmesriikidel kohaldada käibemaksuvabastusi, vähendatud määrasid ja nullmäärasid toodetele ja teenustele, millel on positiivne sotsiaalne, tervisega seotud ja/või keskkonnamõju, kooskõlas ELi käibemaksudirektiivi käimasoleva läbivaatamisega;

25.  on seisukohal, et nn menstruatsioonivaesus on ELis lahendamata probleem, kus Plan International UK sõnul ei saa iga kümnes tüdruk endale hügieenitooteid lubada; tunneb kahetsust asjaolu üle, et naiste hügieenitooteid ning laste, eakate ja puuetega inimeste hooldustooteid ja -teenuseid ei peeta kõikides liikmesriikides ikka veel esmatarbekaupadeks ja põhiteenusteks; palub kõikidel liikmesriikidel kõrvaldada n-ö hooldus- ja tampoonimaksu, rakendades käibemaksudirektiivis kehtestatud paindlikkust ja kohaldades nendele olulistele esmatarbekaupadele maksuvabastusi või käibemaksu nullmäära; tunnistab, et nende toodete käibemaksuvabastustest tingitud hindade alandamine oleks noortele naistele erakordselt kasulik; toetab hügieenitarvete laiaulatuslikult kättesaadavuse edendamiseks tehtud samme ning julgustab liikmesriike pakkuma tasuta naiste hügieenitarbeid teatavates (avalikes) ruumides, nagu koolides, ülikoolides ja kodutute varjupaikades, ning madala palgaga naistele, et kaotada täielikult nn menstruatsioonivaesus kogu ELi avalikest tualettruumidest;

Maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise mõju soolisele võrdõiguslikkusele

26.  märgib, et maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine soodustavad olulisel määral soolist ebavõrdsust liidus ja kogu maailmas, kuna need vähendavad valitsuste vahendeid võrdsuse suurendamiseks riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil[26];

27.  tuletab meelde oma 13. detsembri 2017. aasta soovitusi rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel[27] ning eelnevate erikomisjonide (TAX ja TAX2) soovitusi, mis koostati selleks, et võidelda ELis maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; palub liikmesriikidel võtta viivitamata vastu avaliku aruandluse riikide lõikes, äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ning läbivaadatud intressimaksete ja litsentsitasude direktiivi;

28.  tuletab veel kord meelde PANA-, TAX- ja TAX2-erikomisjonide seisukoha[28] seoses ÜRO raamistikus ülemaailmse ameti loomisega, millel oleks piisavalt vahendeid ja lisaressursse selle tagamiseks, et kõik riigid saavad üleilmse maksupoliitika kujundamises ja reformimises osaleda võrdsetel alustel; nõuab, et kõnealusele ametile tagatakse soolise võrdõiguslikkuse alased ekspertteadmised ning volitused vaadata läbi riiklikud, piirkondlikud ja ülemaailmsed maksupoliitikasuunad vastavalt soolise võrdõiguslikkusele ning inimõigustealastele kohustustele;

29.  palub komisjonil ja liikmesriikidel propageerida sooliselt võrdse maksustamise reforme kõikidel rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas OECD-s ja ÜROs, ning toetada ülemaailmsel liikmesusel, võrdsel hääleõigusel ning naiste ja meeste võrdsel osalemisel põhineva ÜRO valitsustevahelise maksuorgani loomist; rõhutab, et see organ peaks olema suuteline töötama välja konkreetset sooliselt võrdse maksustamise oskusteavet;

30.  märgib, et liikmesriikide ja arenguriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamist käsitlevates lepingutes ei edendata tavaliselt tuluallika maksustamist, mis toob kasu hargmaistele äriühingutele ning kahjustab riigisiseste vahendite kasutamist arenguriikide poolt; märgib, et riigisiseste vahendite vähene kasutamine takistab nendes riikides avalike teenuste täielikku rahastamist, näiteks tervishoiu- või haridusteenuste puhul, mis mõjutab ebaproportsionaalselt naisi ja tüdrukuid; kutsub liikmesriike üles tegema komisjonile ülesandeks vaadata läbi kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud, et neid probleeme uurida ja need lahendada, ning tagada, et tulevased topeltmaksustamise vältimise lepingud sisaldavad lisaks üldistele kuritarvitamisvastastele sätetele soolise võrdõiguslikkuse sätteid;

31.  palub erikomisjonil TAX3 lisada oma soovitustesse soolised aspektid;

32  peab kahetsusväärseks, et üksikud liikmesriigid blokeerivad nõukogu tasandil sageli maksupoliitikaga seotud küsimusi, et kaitsta maksuparadiise; nõuab seetõttu liikmesriikide ühehäälsuse printsiibi tühistamist maksuküsimustes, et teha edusamme võitluses õiglase maksustamise eest ja vähendada ELi kodanike maksukoormust;

Soolise aspekti arvestamine maksupoliitikas

33.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima korrapäraselt läbi maksupoliitika soolise mõju hindamisi, lähtudes soolisest võrdõiguslikkusest, keskendudes mitmekordsele mõjule ja kaudsele kallutatusele, tagamaks, et ükski otsene ega kaudne diskrimineerimine ei oleks ühegi ELi fiskaalpoliitika osa;

34.  palub liikmesriikidel jagada oma tööturgude ja maksusüsteemide ülesehituse parimaid tavasid, et aidata vähendada soolist palgalõhet ja pensionilõhet, mis võib seetõttu edendada õiglasemate ja võrdsemate maksustamistingimuste kohaldamist meestele ja naistele;

35.  tuletab komisjonile meelde, et kuna Lissaboni lepinguga lisati Euroopa Liidu põhiõiguste harta esmaste õigusaktide hulka, on komisjonil õiguslikult siduv kohustus edendada oma poliitikas ja tegevusvaldkondades soolist võrdõiguslikkust;

36.  tunnistab naiste õiguste eest võitlevate organisatsioonide ning selle kogukonna sektori olulisust, millel on riiklike poliitikavaldkondade kujundamisel juhtiv roll, sh seoses maksupoliitika mõjuga soolisele võrdõiguslikkusele; tunnistab mitmes liikmesriigis kümnendeid kestnud kokkuhoiupoliitikast tingitud finantsprobleeme, millega naiste õiguste eest võitlevad ja kogukonna organisatsioonid silmitsi seisavad; palub liikmesriikidel, kes on viimase kümnendi jooksul kulutusi kärpinud, viia naissoost kogukonnale tagatud rahastamise määr tagasi selle 2008. aastale eelnevale tasemele;

37.  tunnistab, et mitmed huvi- ja kodanikuühiskonna rühmad tunnevad, et nad on oskusteabe puudumise tõttu maksupoliitika aruteludest kõrvale jäetud ning et tööstus- ja majandusrühmad on seega mitmes liikmesriigis eelarve koostamise protsessis üleesindatud; kutsub liikmesriike üles seda teemat käsitlema, tagades lisaks kodanikuühiskonnaga tegeliku konsulteerimise võimalustele eelarveprotsessi hõlmava hariduse;

38.  palub komisjonil täita oma seadusjärgne kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust, arvestades sooliste aspektidega peamise maksupoliitika kavandamise hindamisel Euroopa poolaasta raames; rõhutab, et liikmesriikide maksusüsteemide läbivaatamiseks Euroopa poolaasta raames ning riigipõhiste soovituste jaoks on vaja põhjalikku analüüsi nende mõju kohta sotsiaal-majanduslikule soolisele ebavõrdsusele, diskrimineerimise keelamist ning sisulise soolise võrdõiguslikkuse edendamist, samuti tuleks käsitleda vajadust nõuetekohaste institutsiooniliste meetmete järele liikmesriigi tasandil;

39.  palub komisjonil kasutada strateegia „Euroopa 2020“ prioriteete, et tegeleda Euroopa majanduse struktuuriliste kitsaskohtadega, käsitleda soolist palgalõhet ja pensionilõhet, parandada ELi konkurentsivõimet ja tootlikkust ning toetada jätkusuutlikku sotsiaalset turumajandust, millest saavad kasu kõik naised ja mehed;

40.  tuletab meelde oma seisukohta riigipõhist aruandlust käsitleva direktiivi ettepaneku kohta[29], milles esitleb ambitsioonikaid meetmeid, millega suurendada hargmaiste ettevõtete maksude läbipaistvust ja avalikku kontrolli, sest see võimaldaks laiemal avalikkusel saada juurdepääs teabele teenitud kasumi, saadud toetuste ja maksude kohta, mida nad tasuvad jurisdiktsioonides, kus nad tegutsevad; soovitab paigutada põhjalik soolise võrdõiguslikkuse analüüs kõigi praeguste ja tulevaste, õiglast maksustamist käsitlevate teadusuuringute ja maksupoliitika keskmesse eesmärgiga saavutada maksude suurem läbipaistvus ja aruandekohuslus; palub tungivalt, et nõukogu jõuaks ühisele kokkuleppele ettepanekus alustada läbirääkimisi teiste institutsioonidega, et võtta vastu avalik riikidepõhine aruandlus, mis on üks peamisi meetmeid äriühingute maksuteabe suurema läbipaistvuse saavutamiseks kõigi kodanike jaoks; tuletab meelde, et liikmesriikidel tuleb korrapäraselt läbi viia nende meetmete muudele liikmesriikidele ja arengumaadele ülekanduva mõju hindamisi, sealhulgas analüüsida maksupoliitika soolist kallutatust ning seda, kas nad suudavad koguda riiklikke tulusid naiste õiguste rahastamiseks, ning võtab samal ajal teadmiseks, et hea maksuhaldustava platvormi raames on juba sellega seoses tööd alustatud;

41.  märgib, et sooline võrdõiguslikkus ei ole mitte ainult põhiline inimõigus, vaid selle saavutamine aitaks samuti kaasa kaasavama ja säästvama majanduskasvu saavutamisele; rõhutab, et eelarve soolist võrdõiguslikkust arvestav analüüs aitaks parandada teavet, mis käsitleb avaliku sektori investeeringute jaotuslikku mõju meestele ja naistele; palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada sootundlikku eelarvestamist nii, et jälgitaks konkreetselt, milline osa avaliku sektori vahenditest on suunatud naistele, ja millega tagatakse, et vahendite kasutamist ja kulude eraldamist käsitlevate poliitikasuundadega edendatakse soolist võrdõiguslikkust;

42.  palub komisjonil edendada sellise maksupoliitika parimaid tavasid, milles võetakse arvesse soolist mõju ning edendatakse soolist võrdõiguslikkust, eriti seoses leibkonna sissetuleku maksustamise ja käibemaksuga; palub komisjonil lisada oma iga-aastasesse aruandesse „Maksustamissuundumused Euroopa Liidus“ soolise võrdõiguslikkuse analüüs;

43.  väljendab kahetsust, et soolist võrdõiguslikkust ei ole mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 tunnustatud horisontaalse prioriteedina, ning leiab, et see on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 sätestatud soolise aspekti arvestamise põhimõttega; kutsub ELi institutsioone üles hõlmama viivitamata eelarveprotsessi eelarve sootundliku koostamise põhimõtted tulude ja kulude seisukohast, kooskõlas ELi soolise aspekti arvestamise kohustusega;

44.  palub liikmesriikidel täita oma Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohast seadusjärgset kohustust edendada soolist võrdõiguslikkust ELi õigusaktide rakendamisel ning ELi õigusaktidega reguleeritud riiklike poliitikate rakendamisel;

45.  rõhutab, et on vaja teha täiendavat uurimistööd ja koguda paremini sooliselt eristatud andmeid maksusüsteemi sooliselt eristatud jaotamise ja eraldamisega seotud mõju kohta; eelkõige palub liikmesriikidel koguda maksuandmeid individuaalsel ja mitte leibkonna alusel ning kaotada soopõhiste andmete lõhe seoses tarbimisharjumuste ja vähendatud määrade kasutamisega, ettevõtlusest saadava tulu jaotamise ja seotud maksude tasumisega ning omandimaksu, kapitalitulude ja seotud maksude jaotamisega;

46.  väljendab kahetsust, et enamik liikmesriike ei suuda koguda või hinnata individuaalseid tulumaksuandmeid ning mitmed liikmesriigid koguvad ikka veel leibkonna tasandi andmeid ühise maksustamise korra alusel;

47.  julgustab liikmesriike looma asjakohast maksusoodustuste stiimulite struktuuri kõigis poliitikameetmetes, millega julgustatakse sisserännanud naisi osalema (taas) koolituses või koguma töötushüvitisi;

48.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1] CEDAW/C/CHE/CO/4-5, punktid 40–43(Šveits, 2016); CEDAW/C/LUX/CO/6-7, punktid 10, 15, 16 (Luksemburg, 2018).
• [2]  ELT C 353E, 3.12.2013, lk 38.
• [3]  ELT C 407, 4.11.2016, lk 2.
• [4]  ELT C 66, 21.2.2018, lk 30.
• [5]  ELT C 76, 28.2.2018, lk 93.
• [6]  ELT C 263, 25.7.2018, lk 49.
• [7]  ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.
• [8]  ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.
• [9] Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
• [10] Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
• [11] Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
• [12]  Euroopa Komisjon „Taxation Trends in the European Union – Data for the EU Member States, Iceland and Norway, 2018 Edition“ (Maksustamissuundumused Euroopa Liidus – andmed ELi liikmesriikide, Islandi ja Norra kohta),
• [13]  Eurodad, Tax Games: the Race to the Bottom, Europe’s role in supporting an unjust global tax system, 2017, ja Euroopa Komisjon, Euroopa poolaasta 2018: riigiaruanded, 7. märts 2018.
• [14]  Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (2015), „Bringing transparency, coordination and convergence to corporate tax policies in the European Union – I – Assessment of the magnitude of aggressive corporate tax planning“ (Euroopa Liidu äriühingu tulumaksu poliitika läbipaistvuse, kooskõlastamise ja lähenemise suurendamine – I – äriühingu tulumaksu agressiivse planeerimise poliitika ulatuse hindamine),
• [15]  Arenguvaldkonna uuringute instituut (2016) Redistributing Unpaid Care Work – Why Tax Matters for Women’s Rights (Tasustamata hooldustöö ümberjaotamine – miks on maksuküsimused naiste õigustes olulised). Poliitikaülevaade. Väljaanne nr 109. Jaanuar 2016.
• [16] Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
• [17]  Nagu on sätestatud 16. juuni 2016. aasta nõukogu järeldustes soolise võrdõiguslikkuse kohta.
• [18]  Euroopa Komisjon, Euroopa poolaasta: riigiaruanded, 7. märts 2018.
• [19] Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
• [20]  Action Aid. Making tax work for women’s rights (Maksuküsimuste sobitamine naiste õigustega).
• [21]  Arenguvaldkonna uuringute instituut (2016). Redistributing Unpaid Care Work – Why Tax Matters for Women’s Rights (Tasustamata hooldustöö ümberjaotamine – miks on maksuküsimused naiste õigustes olulised). Poliitikaülevaade. Väljaanne nr 109.
• [22] Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
• [23] Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
• [24] Euroopa Parlamendi poliitikaosakond C – Gender equality and taxation in the European Union, 2017 (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus).
• [25]  La Fiscalidad en España desde una Perspectiva de Género (2016) - Institut per a l’estudi i la transformació d ela vida quotidiana / Ekona Consultoría.
• [26]  ÜRO „Final study on illicit financial flows, human rights and the 2030 Agenda for Sustainable Development“ of the Independent Expert on the effects of foreign debt and other related international financial obligations of states on the full enjoyment of all human rights, particularly economic, social and cultural rights ( „Lõpparuanne ebaseaduslike rahavoogude, inimõiguste ja kestliku arengu tegevuskava 2030 kohta“, mille koostas sõltumatu ekspert välisvõla ja riikide muude asjakohaste rahvusvaheliste finantskohustuste teemal, järgides täielikult kõiki inimõigusi, eeskätt majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi), 2016.
• [27]  ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.
• [28]  ELT C 369, 11.10.2018, lk 132. ELT C 101, 16.3.2018, lk 79.
• [29]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0284.

VÄHEMUSE ARVAMUS

Anna Záborská ja Brian Hayes fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Rahvapartei seisab Euroopa perede ja nende õiguse eest valida selline maksusüsteem, mis vastab nende olukorrale. Me ei saa hääletada sellise raporti poolt, kus seda õigust eiratakse.

Käesolevas raportis ei käsitleta ebavõrdsuse allikat. Selle asemel esitatakse siin maksupoliitikasuundi diskrimineerivatena ja rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet. Me ei kiida heaks sellist käsitlusviisi ja nõuame vastutustundlikku poliitikakujundamist, millega antakse paremad vahendid naiste võrdsete võimaluste tagamiseks tööturul.

Fraktsiooni PPE on ambitsioonikas tegevuskava naiste õiguste parandamiseks. Me toetame kindlalt naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja nõuame, et rakendataks kehtivaid õigusakte, mis puudutavad tööturu moonutusi ja võitlust naiste diskrimineerimise kõigi vormide vastu töökohal, hariduses ja avalikus elus. Me usume kogemustele tuginevatele otsuste tegemisse ja toetame püsivalt andmete kogumist. Fraktsioon PPE on olnud alati esireas vaesuse vastu võitlemisel ning pakkunud välja süstemaatilisi, sihtotstarbelisi ja tõhusaid lahendusi, järgides samal ajal ELi proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtet.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 10 15
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniela Aiuto, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Anna Maria Corazza Bildt, Thierry Cornillet, Markus Ferber, Giuseppe Ferrandino, Iratxe García Pérez, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Anna Hedh, Gunnar Hökmark, Mary Honeyball, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Wolf Klinz, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Florent Marcellesi, Barbara Matera, Marisa Matias, Costas Mavrides, Alex Mayer, Angelika Mlinar, Luděk Niedermayer, Maria Noichl, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Pina Picierno, João Pimenta Lopes, Terry Reintke, Dariusz Rosati, Anne Sander, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Michaela Šojdrová, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker, Elissavet Vozemberg-Vrionidi, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Biljana Borzan, Matt Carthy, Mady Delvaux, Lívia Járóka, Urszula Krupa, Paloma López Bermejo, Clare Moody, Mylène Troszczynski, Monika Vana, Julie Ward, Lieve Wierinck
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Marco Affronte, Birgit Collin-Langen, Ádám Kósa

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

41	+
ALDE	Wolf Klinz, Angelika Mlinar, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck
EFDD	Daniela Aiuto, Marco Valli
GUE/NGL	Malin Björk, Matt Carthy, Paloma López Bermejo, Marisa Matias, Dimitrios Papadimoulis, João Pimenta Lopes, Miguel Viegas
S&D	Hugues Bayet, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Biljana Borzan, Mady Delvaux, Giuseppe Ferrandino, Iratxe García Pérez, Roberto Gualtieri, Anna Hedh, Mary Honeyball, Olle Ludvigsson, Costas Mavrides, Alex Mayer, Clare Moody, Maria Noichl, Pina Picierno, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Julie Ward, Jakob von Weizsäcker
Verts/ALE	Marco Affronte, Sven Giegold, Florent Marcellesi, Terry Reintke, Molly Scott Cato, Ernest Urtasun, Monika Vana

10	–
ECR	Urszula Krupa, Stanisław Ożóg, Jadwiga Wiśniewska
ENF	Mylène Troszczynski
PPE	Anna Maria Corazza Bildt, Stefan Gehrold, Gunnar Hökmark, Werner Langen, Anna Záborská, Michaela Šojdrová

15	0
ALDE	Thierry Cornillet
PPE	Birgit Collin-Langen, Markus Ferber, Brian Hayes, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Lívia Járóka, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Georgios Kyrtsos, Ádám Kósa, Barbara Matera, Luděk Niedermayer, Dariusz Rosati, Anne Sander, Tom Vandenkendelaere, Elissavet Vozemberg-Vrionidi

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu