RAPORT EKP 2017. aasta aruande kohta
4.12.2018 - (2018/2101(INI))
Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Gabriel Mato
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
EKP 2017. aasta aruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 6. veebruari 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Keskpanga 2016. aasta aruande kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 2017. aasta aruannet,
– võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 2, 3, 7, artikli 10 lõiget 2, artikleid 15, 21, artikli 32 lõiget 5 ja artikli 33 lõiget 1,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 129 lõiget 3, artiklit 130, artikli 138 lõiget 2, artikli 282 lõikeid 2 ja 3, artikli 283 lõiget 2 ja artikli 284 lõiget 3,
– võttes arvesse kõnet, mille EKP president Mario Draghi pidas 19. juunil 2018. aastal Sintras,
– võttes arvesse EKP majandusbülletääni nr 5/2018,
– võttes arvesse 3. mai 1998. aasta nõukogu määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) artiklit 11,
– võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 128 lõiget 1 euro kui seadusliku maksevahendi staatuse kohta[2],
– võttes arvesse tagasisidet panuse kohta, mida Euroopa Parlament andis oma resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2016. aasta aruande kohta,
– võttes arvesse Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2017. aasta majandusaruannet,
– võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2016. aasta novembri aruannet „Vulnerabilities in the EU residential real estate sector“ (Nõrgad kohad ELi elamukinnisvara sektoris) ja sellele lisatud riigipõhiseid hoiatusi, mis esitati kaheksale liikmesriigile,
– võttes arvesse kodukorra artikli 132 lõiget 1,
– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0424/2018),
A. arvestades, et euro on jätkuvalt ja vaieldamatult rahvusvahelises rahasüsteemis teine kõige olulisem vääring; arvestades, et rahva toetus eurole oli 2017. aastal suur – ühisraha pooldas ligikaudu kolm neljandikku vastajatest euroalal (73 %) ning see on parim tulemus alates 2004. aasta sügisest;
B. arvestades, et komisjoni 2018. aasta suve prognoosi kohaselt suurenes ELi ja euroala SKP 2017. aastal 2,4 % võrra, mis on USA kasvust suurem; arvestades, et sama prognoosi kohaselt peaks SKP suurenema 2018. aastal 2,1 % ja 2019. aastal 2,0 % võrra;
C. arvestades, et viimaste majandusnäitajate põhjal on majanduskasv pärast 2017. aasta suurt tõusu jäänud 2018. aastal aeglasemaks, sest väliskaubanduse mõju on väiksem ja naftahind kõrgem;
D. arvestades, et Eurostati 2018. aasta mai andmete kohaselt on ELi ja euroala tööpuudus langenud praeguseks tagasi peaaegu kriisieelsele tasemele: ELi tööpuudus on 7,0 % ja euroala oma 8,4 %; arvestades, et sellest ajast saadik, kui majandus- ja rahaliit 1999. aastal asutati, oli töötavate inimeste arv euroalal suurim ja tööjõus osalemise määr kõrgeim;
E. arvestades, et vaatamata mõningasele lähenemisele püsivad kasvu ja töötuse määrad geograafiliselt olulises ulatuses ebaühtlased, mis tekitab majanduse jaoks ohtliku nõrkuse ja ohustab kindlat ja tasakaalustatud arengut; arvestades, et noorte töötuse määr ületab keskmist määra jätkuvalt rohkem kui kaks korda, olles 2017. aasta lõpus ELis 16,8 % ja euroalal 18,8 %.
F. arvestades, et praegune laiapõhjaline majanduskasv on tekkinud peamiselt tänu ekspordile ja sisetarbimisele liikmesriikides; arvestades, et eelmisel aastal oli investeeringute kasv 2007. aastast saadik kiireim ning seda toetasid üleilmne majanduse elavnemine ja Euroopa investeerimiskava; rõhutab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rolli investeeringute puudujäägi ületamisel ELis, kokku 256,9 miljardi euro suuruse investeeringu mobiliseerimisel ja rahastuse pakkumisel peaaegu 550 000 VKE-le, kes saavad kasu Euroopa Investeerimisfondi rahastusest;
G. arvestades, et liikmesriikide, kes ei kasuta ühisraha ja kelle oma vääringu vahetuskurss on paindlik, majanduslik tulemuslikkus on olnud ebaühtlane; arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on ühisraha vastu võtnud liikmesriikide majandusel läinud paremini kui paindlike vahetuskurssidega riikidel;
H. arvestades, et vastavalt eurosüsteemi ekspertide 2018. aasta juuni makromajanduslikule prognoosile kujuneb ühtlustatud tarbijahinnaindeksina väljendatava aastainflatsiooni määraks euroalas 2018., 2019. ja 2020. aastal 1,7 %, mis tähendab, et see taastub varasematest madalseisudest ja läheneb EKP keskmise pikkusega perioodi napilt 2 % eesmärgile, kuid ei saavuta siiski seda eesmärki ning seejuures esineb kogu euroalal inflatsioonimäärade suuri erinevusi; arvestades, et üldise inflatsiooni kasv on peamiselt ajendatud kõrgematest energiahindadest, samas kui alusinflatsiooni puhul oli kasv 2016. aastal üksnes marginaalne (0,9 %-lt 1 %-le) ning 2017. aastal puudusid märgid püsiva kasvusuundumuse kohta; arvestades, et tootlikkuse kasvuga kooskõlas olev palgakasv on jätkuvalt alusinflatsiooni püsiva kasvu oluline eeltingimus;
I. arvestades, et komisjoni 2018. aasta kevade prognoosi kohaselt väheneb euroala valitsemissektori agregeeritud eelarvepuudujääk 2018. aastal 0,9 %-lt SKPst eeldatavasti 0,7 %-le ja 2019. aastal 0,6 %-le, samas kui USAs kujuneb valitsemissektori puudujäägiks prognoosi järgi 5,9 % SKPst ja Jaapanis 2,7 %;
J. arvestades, et EKP prognoosib, et keskmise pikkusega aja jooksul hakkab inflatsioon tasapisi kiirenema, sest seda soodustavad praegune rahapoliitiline kurss, püsiv majanduskasv, palkade kasv ja majandusest loiduse taandumine;
K. arvestades, et euroala pangad on viivislaenude arvu vähendanud kiiremini – kui 2014. aastal moodustasid sellised laenud kõigist laenudest 8 %, siis 2017. aasta neljandas kvartalis kõigest 4,9 %; arvestades, et viivislaenude maht kogu ELis on jätkuvalt 950 miljardi euro tasemel; arvestades, et viivislaenud tuleb kas müüa, (osaliselt) maha kanda või nõuetekohaselt proviseerida, et tagada finantsstabiilsus ja vältida negatiivseid tagajärgi jooksevkonto omanike, säästjate ja investorite jaoks; arvestades, et viivislaenude arv on liikmesriigiti väga erinev; arvestades, et viivislaenude suhtarvud kaheksas liikmesriigis on endiselt oluliselt üle 10 % ja kahes neist ületab suhtarv 40 %;
L. arvestades, et vaja on viivislaenude tõhusamat järelturgu, et suurendada turu likviidsust Euroopa tasandil ja vältida turu võimalikku läbipaistmatust;
M. arvestades, et 2017. aasta oktoobri koosolekul otsustas EKP nõukogu, et varaostukava raames jätkatakse netooste kuni 2018. aasta septembrini iga kuu 30 miljardi euro eest; arvestades, et 2018. aasta juuni koosolekul otsustas nõukogu, et kava pikendatakse kuni 2018. aasta lõpuni, kuid vara ostetakse iga kuu väiksema summa (15 miljardi euro) eest ja seejärel lõpetatakse ostmine üldse, kui laekuvad andmed kinnitavad EKP keskmise pikkusega perioodi inflatsiooniprognoosi, kinnitades seda otsust oma 2018. aasta septembris toimunud koosolekul;
N. arvestades, et EKP nõukogu on kinnitanud, et ta loodab hoida peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärasid ja laenamise püsivõimaluse ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäärad muutumatuna (vastavalt 0,0 %, 0,25 % ja 0,40 %) kuni vähemalt 2019. aasta suve lõpuni ja igal juhul seni, kuni inflatsiooni muutumine on kohandunud püsivalt vastavalt EKP keskmise pikkusega perioodi eesmärgile;
O. arvestades, et sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide viimasest kasutuselevõtust 2017. aastal nähtus, et euroala pankade poolne nõudlus kasvab; arvestades, et sihtotstarbeliste pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide eesmärk on motiveerida panka andma laenu reaalmajandusele;
P. arvestades, et 2017. aasta lõpuks oli eurosüsteemi bilansi maht rekordiliselt suur – üle 4,5 triljoni euro, mida on 0,8 triljonit rohkem kui 2016. aasta lõpus ning mis moodustab 41 % euroala kogu SKPst; arvestades, et EKP on enda võlakirjade ostukava kaudu importinud oma bilanssi märkimisväärsed riskid;
Q. arvestades, et 2017. aastal kasvas ringluses olevate euro pangatähtede arv ja väärtus vastavalt 5,9 % ja 4,0 % võrra, samas kui euromüntide arv ja väärtus kasvas vastavalt 4,2 % ja 4,0 % võrra;
R. arvestades, et 2017. aastal oli EKP puhaskasum 1,275 miljardit eurot (2016. aastal 1,193 miljardit eurot); arvestades, et kasv tekkis peamiselt netointressitulu suurenemise tõttu;
S. arvestades, et EKP juhatuse liikmed on järjepidevalt rõhutanud, kui oluline on stabiilsuse ja kasvu pakti raames rakendada euroalal tootlikkust suurendavaid struktuurireforme ning majanduskasvu soodustavat eelarvepoliitikat;
T. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 123 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artiklis 21 keelatakse valitsuste rahastamine;
U. arvestades, et seni ei ole EKP oma järelevalverolli täites võtnud alati piisavalt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;
Üldine ülevaade
1. peab kiiduväärseks tõsiasja, et võrreldes 2016. aastaga on rahva toetus eurole kasvanud 2017. aastal kaheksa protsendipunkti võrra; peaaegu kaks kolmandikku (64 %) vastanutest peab ühisraha oma riikide jaoks positiivseks;
2. toonitab, et euro on peamiselt poliitiline, mitte majanduslik projekt; rõhutab ühisraha tagasipöördumatust;
3. juhib tähelepanu nõudele, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid peale Ühendkuningriigi ja Taani võtma vastu ühisraha, kui Maastrichti lähenemiskriteeriumid on täidetud; on seisukohal, et osalemist pangandusliidus tuleb käsitleda euroalaga ühineda soovivate riikide puhul peamise kriteeriumina;
4. rõhutab, et EKP täielik sõltumatus, mis on sätestatud aluslepingutes, on ülioluline, et EKP saaks täita ülesannet hoida hinnastabiilsust ja kaitsta kogu institutsiooni poliitilise sekkumise eest;
5. rõhutab, et EKP on vastutav kogu euroala rahapoliitika eest; tuletab meelde, et EKP eeskirjades nähakse ette, et juhatuse liikmed ei esinda oma liikmesriiki, neil puudub vetoõigus ning nad ei võta vastu juhiseid üheltki institutsioonilt, valitsuselt ega muult organilt, mis võimaldab juhatusel tegutseda otsustavalt;
6. märgib, et rahapoliitika on aidanud säilitada ühisraha ning majandus- ja rahaliidu stabiilsust;
7. kordab uuesti, et EKP sõltumatus annab selle juhatuse liikmetele vabaduse otsustada vastutustundlikult ja asjakohase aruandekohustuse järgimise alusel, kas osaleda foorumites, sealhulgas laiemale üldsusele suletud foorumites, kui nad peavad seda vajalikuks, et tagada EKP rahapoliitika parim rakendamine; võtab teadmiseks ombudsmani 5. juuli 2018. aasta arvamuse;
8. palub EKP-l keskenduda oma esmasele, hinnastabiilsuse eesmärgile; tuletab meelde, et EKP peab vastavalt oma põhikirja artiklile 2 ja ELi toimimise lepingu artiklile 127 ning ELi toimimise lepingu artiklis 282 sätestatud täiendavatele üksikasjadele, ilma et sellega kahjustataks hindade stabiilsuse esmast eesmärki, toetama liidu üldist majanduspoliitikat, et aidata kaasa ELi lepingu artiklis 3 sätestatud liidu eesmärkide saavutamisele;
9. märgib, et ELi majandus kasvas 2017. aastal viimase kümne aasta kiireimas tempos ja majandus kasvas kõikides liikmesriikides; märgib, et töötus ELis on saavutanud oma väikseima taseme alates 2008. aastast, kuigi see mõjutab noori märkimisväärselt; peab kiiduväärseks EKP osa kestliku ja kaasava kasvu saavutamiseks ette nähtud struktuurireformides, mida teatavad liikmesriigid on majanduse elavdamiseks teinud; tuletab meelde, et on oluline hinnata nende reformide majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi;
10. hoiatab siiski kasvava ebakindluse eest, mis lähtub järgmistest teguritest: kasvava protektsionismi oht; Brexiti läbirääkimised; võimalikud varahindade mullid; arenevate riikide turgude kriis; era- ja avaliku sektori võla ennenägematud mahud; finantsturgude üldine volatiilsus, mis on eeskätt seotud poliitiliste riskidega mõnes liikmesriigis, mis kahjustavad euroala kasvuväljavaateid; kasvav populism, isolatsionism ja etnotsentrism kogu poliitilise spektri ulatuses; vastulöök globaliseerumisele; liikmesriikide vahelised suurenevad erinevused Euroopa integratsiooni tuleviku küsimuses;
11. hoiatab, et vastavalt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2018. aasta majandusaruandele on esinenud märke finantsilise tasakaalustamatuse suurenemisest, eriti riikides, mis jäid ülemaailmsest finantskriisist suuresti puutumata, kuna vastupidiselt kriisi keskmes olnud riikidele ei toimunud seal mingit erasektori finantsvõimenduse vähendamist; märgib, et tasakaalustamatus esineb erasektori laenude suure kasvu kujul;
12. rõhutab, et seetõttu tuleb praegu nii avaliku kui ka erasektori investeeringute tegemiseks säilitada soodne keskkond, sest neid investeeringuid tehakse kriisieelsest ajast endiselt vähem; innustab EKPd võtma oma volituste piires meetmeid, mis aitaksid seda eesmärki täita; tuletab sellegipoolest meelde, et laenupõhine kasv võib tuua kaasa reaalsete ressursside väära jaotuse;
Struktuurireformid
13. on seisukohal, et rahapoliitikast üksi ei piisa, et jõuda majanduse kestliku elavnemiseni; tuletab meelde rahapoliitika antitsüklilist mõju kriisijärgses elavnemises, kuid arvab, et rahapoliitika struktuurne panus kestlikusse kasvu on piiratud; seepärast soovitab poliitikakujundajatel tungivalt praegust majanduse elavnemist pikas perspektiivis hoida, rakendades stabiilsuse ja kasvu pakti raames sotsiaalselt tasakaalustatud, ambitsioonikaid ja kasvu soodustavaid ning tootlikkust suurendavaid struktuurireforme ja eelarvepoliitikat, sealhulgas selle paindlikkustingimusi; kordab Euroopa Eelarvenõukogu esimehe sõnu, millega pöörduti 5. novembril 2018 majandus- ja rahanduskomisjoni poole ning mille kohaselt „eeskirjade paindlikkus peab olema selline praktika, mis sõltub meie majanduslikust olukorrast“, ning 2018. aasta juuni aruandes väljendatud seisukohta, mille kohaselt „pakti usaldusväärsuse tagamiseks tuleks selle paindlikkustingimusi kohaldada sümmeetriliselt, mitte ainult siis, kui majandusel läheb halvasti või kui see on nõrk“;
14. rõhutab, et rahapoliitika täieliku mõjususe tagamiseks tuleb ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust parandada asjakohase eelarve- ja majanduspoliitika ning tootlikkust suurendavate reformide abil; rõhutab, et EKP rahapoliitika ei saa asendada kestlikke struktuurireforme, mis kuuluvad liikmesriikide vastutusse;
15. märgib murelikult, et ELi osakaal ülemaailmsetes otseinvesteeringutes on pärast kriisi märkimisväärselt vähenenud;
16. märgib EKP arvamust, milles nõutakse Euroopa hoiuste tagamise skeemi loomist pangandusliidu kolmanda sambana; rõhutab hoiuste tagamise kindlustuse üliolulist rolli usalduse suurendamisel ja kõikide hoiuste turvalisuse tagamisel pangandusliidus; rõhutab, et Euroopa hoiuste tagamise skeem võiks aidata veelgi kaasa finantsstabiilsuse edendamisele ja kaitsmisele; tõdeb, et riskide jagamine ja riski vähendamine peaksid käima käsikäes;
Varaostukava
17. rõhutab, et EKP mittestandardsed rahapoliitikameetmed on aidanud vältida deflatsiooniohtu, mis oli 2016. aasta alguses veel olemas, ja soodustada seda, et erasektorile hakataks uuesti laenu andma (kui 2015. aastal suurenesid need laenud 0 %, siis 2018. aasta keskpaigaks oli aastakasv umbes 3 %);
18. nõustub EKPga selles, et eesmärgiks seatud inflatsioonitaseme saavutamine muudab vajalikuks jätkusuutlikult toetava eelarvepoliitika ning reformid, millega tõhustatakse konkurentsivõime, tootlikkuse, kasvu ja palga suurenemist vastavalt tootlikkuse kasvule; seepärast palub liikmesriikidel mitmekordistada oma jõupingutusi, järgides nn positiivse kolmnurga põhimõtteid: edendada investeeringuid, taotleda kasvu soodustavaid ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme ning tagada vastutustundlik eelarvepoliitika;
19. on mures kiiresti kasvavate kinnisvarahindade pärast teatavates liikmesriikides; seepärast nõuab, et oldaks valvas ohu suhtes, et teatavates liikmesriikides tekib uus kinnisvaramull ning majapidamiste ja erasektori võlad lähevad liiga suureks;
20. märgib ära Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Mario Draghi märkused[3] selle kohta, et peamine nõrkuse allikas, mis toob kaasa kinnisvaraturgude ülekuumenemise ELis, on rahvusvaheliste investorite taotlus saada tootlust – eeskätt piiriülese ja pangandusvälise rahastamise valdkonnas – ning et poliitikakujundajad peaksid uurima, kas pangandusvälise sektori suhtes tuleks kehtestada uued makrotasandi usaldatavusvahendid, eeskätt seoses nende kommertskinnisvaraga;
21. nõustub, ilma et see piiraks EKP sõltumatust, EKP otsusega, et kui laekuvad andmed kinnitavad EKP keskmise pikkusega perioodi inflatsiooniprognoosi, tuleb varaostukava elluviimine lõpetada kestlikul viisil, ja on seisukohal, et seda kava tuleks kasutada ainult ajutiselt, sest see tekitab finantsstabiilsusele uusi riske ja vähendab motivatsiooni konsolideerida eelarvet ja viia ellu struktuurireforme; tunnistab, et kriisijärgse taastumise toetamiseks rahapoliitikale tuginemine on toonud kaasa ka soovimatud tagajärjed;
22. rõhutab eeskätt, et pikendatud mittestandardsed rahapoliitikameetmed võivad avaldada negatiivset ümberjaotamisega seotud mõju; seepärast kutsub EKPd üles lisama oma järgmisesse aastaaruandesse põhjaliku ja üksikasjaliku analüüsi oma rahapoliitikameetmete kõrvalmõjude kohta, sealhulgas võimalike ohtude kohta kindlustus- ja pensionivaldkonnale;
23. märgib, et suurima osa varaostukavast moodustas avaliku sektori varaostukava, mille alusel oli 2017. aasta lõpuks väärtpabereid omandatud 1,9 triljoni euro eest; rõhutab, et avaliku sektori vara ostmisel tuleb kinni pidada 33 % emissioonipõhisest piirangust;
24. märgib, et kõigist erasektori varaostukavadest osteti varaostukava kaudu 2017. aastal kõige rohkem vara ettevõtlussektori varaostukava kaudu (netooste tehti 82 miljardi euro eest); tunneb heameelt selle üle, et 2017. aastast alates on EKP avaldanud täieliku loetelu kõigist ettevõtlussektorist ostetud väärtpaberitest, sh emitentide nimed ning nende väärtpaberitega seotud riigi, riski, reitingu ja sektori kaupa koondatud andmed; kutsub EKPd üles kohaldama lisaks täiendavatele meetmetele sarnast läbipaistvuspoliitikat kõikide varaostukavade, sh varaga tagatud väärtpaberite ostukava („ABSPP“) ja tagatud võlakirjade ostukava („CBPP3“) suhtes, et avaldada kord, mida riikide keskpangad ostetavate väärtpaberite valimiseks on kasutanud; rõhutab, et ettevõtlussektori varaostukava ei tohi mingil juhul viia konkurentsi moonutusteni siseturul;
25. tuletab meelde, et EKP kui ELi institutsioon on seotud Pariisi kokkuleppega; võttes täiel määral arvesse EKP volitusi, sõltumatust ja riskijuhtimisraamistikku, kutsub seda üles lõimima Pariisi kokkuleppega seotud kohustused ning majandusalased, sotsiaalsed ja juhtimisalased põhimõtted oma poliitikasse;
26. tunneb heameelt selle üle, et EKP on oma eelkommunikatsiooniga taganud läbipaistvuse; tunnustab EKP otsust hoida intressimäärad madalana, sest üldises majanduskliimas valitseb ebakindlus;
27. toonitab, et erakorraliste rahapoliitikameetmete nõuetekohane järjestus ja neist järkjärguline loobumine on parim viis turuhäirete vältimiseks; tuletab meelde, et on võimalik jätkata määra suurendamist, säilitades samas eurosüsteemi stabiilse bilansi mahu, kui majandustingimused seda nõuavad;
28. rõhutab, kui oluline on teabevahetus ja eelkommunikatsioon rahapoliitika edukaks normaliseerumiseks;
29. on teadlik erisugusest mõjust, mida rahapoliitika normaliseerimine eeldatavasti avaldab liikmesriikidele, sõltuvalt nende võla tasemest ja tähtajaprofiilist;
30. rõhutab alates viimasest majanduskriisist toimunud regulatiivsete ja struktuursete muudatuste ulatuslikkust ja nende olulisust arvukate rahapoliitikaga seotud valdkondade jaoks; toonitab, kui olulised on uurimistegevus ja uuringud, et mõista paremini uusi tingimusi, mis tulenevad viimaste aastakümnete vältel toimunud arengusuundumustest ja nende tagajärgedest rahapoliitika läbiviimise jaoks;
31. märgib, kuidas võib mõjuda hoiustamise püsivõimaluse negatiivne intressimäär, mis kehtestati pankadele 2014. aasta juunis; on seisukohal, et kui selle meetmega soovitakse jätkata, siis võib see vähendada pangandussektoris kasumlikkust ja et sellest tuleks majanduse praegust elavnemist arvestades tavapärase rahapoliitika juurde tagasi minnes järk-järgult loobuda;
32. on teadlik, et jätkuda võivad sihtotstarbelised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid, mille kaudu antakse pankadele keskmise pikkusega ajaks laenu soodsatel tingimustel eeldusel, et rahastust kasutatakse tegelikult reaalmajandusele uute laenude andmiseks; võtab teadmiseks euroala pankade poolse kasvava nõudluse, mis kajastus viimastes sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides 2017. aastal ning mis võib olla tingitud eeldatavast hoiuste intressimäärade tõusust ja odava kasumi võimalusest; kutsub EKPd üles jälgima tähelepanelikult seda suundumust, tagamaks, et sihtotstarbelisi pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone kasutatakse tegelikult selleks, et ergutada pankasid andma laene reaalmajandusele;
33. võtab teadmiseks TARGET2 saldode suurenemise, mis viitab jätkuvale kapitali väljavoolule euroala perifeeriast; märgib, et EKP arvab, et TARGET saldode muutused kajastavad suuresti likviidsusvooge, mis tulenevad varaostukava kontekstist ega ole finantsturgudele avaldatava uue surve sümptomid; palub EKP-l selgitada, mis selle on põhjustanud ja millised ohud selle tõttu tekkiva tasakaalustamatusega võivad kaasneda;
Muud küsimused
34. peab kiiduväärseks, et sõlmiti erakorralise likviidsusabi kokkulepe, millega muudetakse vastutuse, kulude ja riskide jagamine selgemaks; märgib, et kokkulepe tuleb hiljemalt 2019. aastal läbi vaadata; arvab, et erakorralise likviidsusabi andmine tuleks otsustada ELi tasandil;
35. kutsub EKPd üles avaldama kasumi kogusummad, mis eurosüsteem sai netofinantsvarade kokkuleppe (ANFA) kaudu ja väärtpaberituruprogrammi (SMP) kaudu alates 2010. aastast kuni selle lõppemiseni, liigendades need konkreetselt riikide kaupa liikmesriikide puhul, millega seoses on tehtud SMP raames oste (Kreeka, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Itaalia);
36. peab kiiduväärseks Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikli 22 muudatust, mille eesmärk on tagada selge õiguslik alus, mis võimaldab eurosüsteemil täita oma rolli keskpangana kesksete vastaspoolte jaoks, mis annab seega EKP-le pädevuse reguleerida kliirimissüsteemide tegevust, sealhulgas keskseid kliirivaid vastaspooli, et tõrjuda tõhusalt riske, mida need süsteemid tekitavad maksesüsteemide sujuvale toimimisele ja ühtse rahapoliitika rakendamisele;
37. kutsub EKPd üles järgima organisatsiooni Transparency International soovitusi, eeskätt oma rolli suhtes kolmikus;
38. kutsub EKPd üles püüdma ka edaspidi tagada, et pangad oleksid kõigiks Brexitiga seotud võimalikeks hädaolukordadeks hästi valmistunud; lisaks kutsub EKPd üles tegema kõiki ettevalmistusi, mida on vaja ELi finantsturgude hoidmiseks stabiilsena, ka siis, kui Brexit toimub ilma kokkuleppeta;
39. rõhutab, et Brexiti tõttu peavad euroala liikmesriigid järgima finantssektoris ühist regulatiivset strateegiat, mitte tegelema kahjuliku konkurentsiga, mis toimub nõuete alandamise kaudu;
40. nõustub, et hästi toimiv, mitmekesine ja integreeritud kapitaliturg soodustab ühtse rahapoliitika ülekandumist; nõuab, et kapitaliturgude liidu projekti hakataks finantsintegratsiooni süvendamiseks kiiremini ellu viima, et aidata šokkidele paremini vastu pidada ja et rahapoliitika kanduks kogu rahaliidus üle tõhusamini, edendades erasektori riskijagamist pangandusliidu raames ja kogu liidus; juhib tähelepanu asjaolule, et ettevõtlussektori varaostukava võis aidata leevendada ettevõtluse rahastamise tingimusi, eeskätt mittefinantssektoris (st mittefinantsettevõtete puhul);
41. on seisukohal, et sügavamalt ja paremini ühendatud Euroopa kapitaliturud, mis kaasnevad liikumisega ELi kapitaliturgude liidu poole ja pangandusliidu järkjärgulise lõpuleviimisega, aitavad kaasa euroala finantsturgude sügavusele ja likviidsusele, edendades samas euro rahvusvahelist tunnustatust;
42. kutsub EKPd üles pöörama jätkuvalt tähelepanu laenude kättesaadavusele VKEde jaoks, eeskätt võttes arvesse nende finantsolukorra aeglast paranemist, mida toonitati 2018. aasta juunis läbiviidud uuringus ettevõtjate juurdepääsu kohta rahastamisele (SAFE); rõhutab, et täielikult toimiv kapitaliturgude liit võib pikemas perspektiivis pakkuda VKEdele alternatiivset rahastamist, täiendades pangandussektorit;
43. arvab, et kiireim viis saavutada hästi toimiv kapitaliturgude liit on tegeleda riiklike eeskirjadega, mis takistavad hästi toimivaid kapitaliturge avaldamast laiemat mõju kogu liidus, ning vähendada uute eeskirjadega kaasnevat koormust;
44. palub EKP-l jälgida rohkem hajusraamatu tehnoloogia arengut ja finantstehnoloogia suurenevaid küberturvalisuse riske;
45. märgib, et EKP on nõus, et on oluline uurida keskpanga e‑raha (nn e‑baasraha) väljaandmise asjakohasust ja tagajärgi üldsuse jaoks; julgustab EKPd sellise uuringu läbi viima ja selle tulemused avaldama;
46. toonitab, kui oluline on IT-turve finantssektori ja maksesüsteemi jaoks; kutsub EKPd üles jälgima teemat väga tähelepanelikult, et tuua esile selle olulisus rahvusvahelistel foorumitel, ning jätkata koostööd Euroopa Andmekaitseinspektoriga;
47. nõustub EKPga sularaha tähtsuses seadusliku maksevahendina, arvestades et euro on euroalal ainus seaduslik maksevahend, ning tuletab kõikidele euroala liikmesriikidele meelde, et euro müntide ja pangatähtede vastuvõtmine peaks olema tehingutes reegel, ilma et see piiraks nende liikmesriikide õigust kehtestada rahapesu, maksupettuste ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse eesmärgil sularahamaksete ülempiir;
48. kordab juhatuse liikmete väljendatud seisukohti selle kohta, et on oluline töötada välja tõelised Euroopa maksesüsteemid, mis on kaitstud väliste häirete eest, mis võivad olla näiteks poliitilist laadi;
49. juhib tähelepanu president Jean-Claude Junckeri üleskutsele 2018. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus käsitleda euro rahvusvahelist rolli ja seda, et euro peab täitma rahvusvahelisel tasandil oma täieõiguslikku rolli;
50. rõhutab, et EKP peab tingimata Euroopa Parlamendile aru andma; tunneb seetõttu heameelt asjaolu üle, et EKP ja Euroopa Parlamendi vahel toimub pidev arutelu ning EKP president ja vajaduse korral teised juhatuse liikmed esinevad korrapäraselt majandus- ja rahanduskomisjoni ja täiskogu ees; julgustab EKPd seda dialoogi jätkama; rõhutab, et EKP on parandanud oma teabevahetust; arvab, et EKP peaks jätkama jõupingutusi, et teha oma otsused kättesaadavaks ja mõistetavaks kõikidele elanikele, ning meetmete võtmist, et säilitada hinnastabiilsus euroalal ning seega säilitada ühisraha ostujõud;
51. avaldab EKP-le kiitust jõupingutuste eest, mis on tehtud senini selleks, et parandada läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust Euroopa elanike ja Euroopa Parlamendi suhtes;
52. palub majandus- ja rahanduskomisjonil võtta meetmeid, et parandada EKP presidendiga peetava rahapoliitilise dialoogi ülesehitust;
53. tunnustab paremat, osade kaupa antud ja olulist tagasisidet, mida pakub EKP Euroopa Parlamendi panuse kohta EKP 2016. aasta aruandesse; kutsub EKPd üles jätkama aruandekohustuse täitmist ja avaldama jätkuvalt igal aastal kirjalikku tagasisidet Euroopa Parlamendi resolutsioonile EKP aastaaruande kohta;
54. tuletab meelde, et järgmistel kuudel ootavad EKP nõukogu ees suured muutused, sest mitme juhatuse liikme, sh presidendi ametiaeg lõppeb; on seisukohal, et nendeks muutusteks tuleb valmistuda hoolikalt ja täielikult läbipaistval viisil ning kooskõlas aluslepingutega tuleb seda teha koos Euroopa Parlamendiga; soovitab nõukogul tungivalt koostada tasakaalustatud, vähemalt kolme kandidaati sisaldav nimekiri tulevaste vabade ametikohtade jaoks, võimaldades Euroopa Parlamendil seeläbi täita nimetamisprotsessis sisukamat nõuandvat rolli; kordab oma seisukohta, et tuleb saavutada parem sooline tasakaal nii juhatuses kui ka EKP töötajaskonnas üldisemalt; rõhutab, et juhatuse liikmeid tuleb valida ainult raha- või pangandusküsimustes tunnustatuse ja vastava erialase kogemuse alusel.
55. nõustub president Mario Draghi 13. septembri 2018. aasta kõnes esitatud väitega, mille kohaselt ülemäärane arv vastuolulisi avaldusi, mis viimastel kuudel on tehtud, kuid mida ei ole järgitud, on viinud Itaalia riigivõlakirja tootluse kasvu ja hinnavahe suurenemiseni, mis tähendab negatiivseid tagajärgi ettevõtetele ja majapidamistele;
°
° °
56. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0025.
- [2] EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.
- [3] Kuulamisel, mis toimus 9. juulil 2018 Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu osalusel majandus- ja rahanduskomisjonis.
TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
27.11.2018 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
39 2 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Hugues Bayet, Pervenche Berès, Esther de Lange, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Stefan Gehrold, Sven Giegold, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Georgios Kyrtsos, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Marisa Matias, Gabriel Mato, Alex Mayer, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Anne Sander, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Marco Valli, Miguel Viegas, Jakob von Weizsäcker |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Jeppe Kofod, Thomas Mann, Luigi Morgano, Andreas Schwab, Joachim Starbatty, Lieve Wierinck |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Luis de Grandes Pascual |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS
|
39 |
+ |
|
|
ALDE |
Thierry Cornillet, Petr Ježek, Caroline Nagtegaal, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck |
|
|
ECR |
Bernd Lucke, Stanisław Ożóg, Joachim Starbatty, Kay Swinburne |
|
|
PPE |
Stefan Gehrold, Luis de Grandes Pascual, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Georgios Kyrtsos, Esther de Lange, Werner Langen, Ivana Maletić, Thomas Mann, Gabriel Mato, Luděk Niedermayer, Anne Sander, Andreas Schwab, Theodor Dumitru Stolojan |
|
|
S&D |
Hugues Bayet, Pervenche Berès, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Jeppe Kofod, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Luigi Morgano, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Jakob von Weizsäcker |
|
|
VERTS/ALE |
Sven Giegold, Philippe Lamberts, Molly Scott Cato |
|
|
2 |
– |
|
|
EFDD |
Bernard Monot, Marco Valli |
|
|
3 |
0 |
|
|
GUE/NGL |
Marisa Matias, Martin Schirdewan, Miguel Viegas |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
– : vastu
0 : erapooletu