RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP

6.12.2018 - (COM(2018)0358 – C8‑0386/2018 – 2018/0186(CNS)) - *

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Kinga Gál


Menetlus : 2018/0186(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0433/2018
Esitatud tekstid :
A8-0433/2018
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP

(COM(2018)0358 – C8‑0386/2018 – 2018/0186(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2018)0358),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 23 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0386/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8‑0433/2018),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe24 punktide 22 ja 23 kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama, tuginedes eelkõige spetsiaalse jälgimisprogrammi raames kogutud teabele, et analüüsida direktiivi tagajärgi ning mis tahes lisameetmete võtmise vajadust.

(19)  Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe24 punktide 22 ja 23 kohaselt peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama, tuginedes eelkõige spetsiaalse jälgimisprogrammi raames kogutud teabele, et analüüsida direktiivi tagajärgi, sealhulgas selle mõju põhiõigustele, ning mis tahes lisameetmete võtmise vajadust. Hindamine tuleks teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile.

_________________

_________________

24 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

24 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  36 tundi pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist vastab kodakondsusjärgne liikmesriik konsulteerimistaotlusele vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artikli 10 lõikele 3 ja kinnitab, kas taotleja on tema kodanik. Kui taotleja kodakondsus on kinnitust leidnud, annab abistav liikmesriik taotlejale ELi tagasipöördumistunnistuse hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kodakondsusjärgselt liikmesriigilt saadud vastust.

3.  24 tundi pärast lõikes 2 osutatud teabe saamist vastab kodakondsusjärgne liikmesriik konsulteerimistaotlusele vastavalt direktiivi (EL) 2015/637 artikli 10 lõikele 3 ja kinnitab, kas taotleja on tema kodanik. Kui taotleja kodakondsus on kinnitust leidnud, annab abistav liikmesriik taotlejale ELi tagasipöördumistunnistuse hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kodakondsusjärgselt liikmesriigilt saadud vastust.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võivad liikmesriigid ületada lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaegu.

4.  Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võivad liikmesriigid ennetada või ületada lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaegu.

Selgitus

Äärmuslikes olukordades võib osutuda vajalikuks, et abistav liikmesriik annab ELi tagasipöördumistunnistuse välja varem kui „järgmisel tööpäeval“, kui ta on saanud kinnituse kodaniku isikusamasuse kohta kodakondsusjärgsest liikmesriigist, näiteks selleks, et vältida menetlust edasilükkavaid nädalavahetusi või riiklikke pühi.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon hindab käesolevat direktiivi mitte varem kui viie aasta möödumisel käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast ja esitab peamiste tulemuste, sealhulgas isikuandmete turvalisuse taseme asjakohasuse kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1.  Komisjon hindab käesolevat direktiivi mitte varem kui kolme aasta möödumisel käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast ja esitab peamiste tulemuste, sealhulgas isikuandmete turvalisuse taseme asjakohasuse ja põhiõigustele kaasneva võimaliku mõju kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

SELETUSKIRI

Euroopa Parlament märkis oma resolutsioonis ELi kodakondsuse 2017. aasta aruande kohta, et ligikaudu seitse miljonit Euroopa Liidu kodanikku reisib väljaspool ELi asuvatesse riikidesse, kus nende oma riigil ei ole saatkonda või konsulaati, või elab sellistes riikides ja et esindamata ELi kodanike arv suureneb 2020. aastaks tõenäoliselt vähemalt kümne miljoni inimeseni. ELi kodanikel on ELi mittekuuluva riigi territooriumil, kus puudub nende päritoluriigi esindus, õigus mis tahes muu liikmesriigi diplomaatilise ja konsulaarasutuse kaitsele samadel tingimustel, mida kohaldatakse asjaomase riigi kodanike suhtes.

Neid asjaolusid silmas pidades palus parlament, et komisjon teeks ettepaneku võtta ELi tagasipöördumistunnistuse jaoks kasutusele uus turvalisem vorm nende väljaspool ELi asuvate esindamata ELi kodanike jaoks, kelle pass on varastatud, kadunud, hävinud või ajutiselt kättesaamatu, selleks et tagada nende turvaline koju naasmine. See tähendas, et kehtetuks tuli tunnistada liikmesriikide valitsuste esindajate otsus 96/409/ÜVJP, millega kehtestati ühtne tagasipöördumistunnistus, mille liikmesriigid annavad liidu kodanikele paikades, kus nende kodanike kodakondsusjärgsel liikmesriigil ei ole alalist diplomaatilist või konsulaaresindust.

Ettepanekule lisatud komisjoni seletuskirja kohaselt on ELi tagasipöördumistunnistuse kehtestamisest möödas 20 aastat ning otsus 96/409/ÜVJP ja ELi tagasipöördumistunnistuse vorm vajavad ajakohastamist. Otsuses 96/409/ÜVJP ei kajastu ELi konsulaarkaitse eeskirjade hiljutised muudatused ja ELi tagasipöördumistunnistus ei ole praegusel kujul kohandatud praegusele üleilmsele julgeolekukeskkonnale. See ei hõlma reisidokumentide turvalisemaks muutmist ega paku piisavalt kaitset pettuste ja võltsingute eest, mis on põhjustanud ELi tagasipöördumistunnistuse ebaühtlase kasutamise liidus.

Lisaks sellele ei ole otsus 96/409/ÜVJP vastavuses nõukogu direktiiviga (EL) 2015/637. See direktiiv reguleerib esindamata ELi kodanike konsulaarkaitset üldiselt ja sisaldab seega ka ELi tagasipöördumistunnistuse väljaandmise suhtes kohaldatavaid norme.

Seoses ELi kodakondsuse 2017. aasta aruandega nõudis parlament ka direktiivi (EL) 2015/637 täielikku ja mõjusat rakendamist, et tagada konsulaarkaitse ELi kodanikele, kes viibivad kolmandates riikides, kus puudub nende päritoluliikmesriigi esindus. Raportööri arvates on see ettepanek samm õiges suunas, kuna sellega võetakse konsulaarkaitse hõlbustamiseks vajalikud meetmed esindamata kodanikele kõige sagedasemat liiki konsulaarabi andmiseks, s.t tagasipöördumistunnistuse väljaandmiseks.

Raportöör on seisukohal, et ettepanek aitab tagada ELi kodanike õiguse liikumisvabadusele, mis on ELi kodakondsuse keskne element, ja täiendab teisi vabadusi, isegi kui see on seotud esindamata liidu kodanikele kolmandates riikides pakutava konsulaarkaitse meetmetega.

Raportöör rõhutab ka, et liit peaks panustama oma kodanike kaitsesse. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 46 sätestatud liidu esindamata kodanike põhiõigus konsulaarkaitsele asjaomase liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel on Euroopa solidaarsuse väljendus.

Lisaks on raportöör seisukohal, et tagasipöördumistunnistuse turvalisuse suurendamine on oluline osa liidu üldisest strateegiast muutuvate julgeolekuohtude tõhusaks ja tulemuslikuks ennetamiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks. Nagu on öeldud komisjoni 2016. aasta teatises tegevuskava kohta, millega karmistatakse Euroopa meetmeid võitluses reisidokumentide võltsimisega, on dokumentide võltsimine muutunud terrorismi ja organiseeritud kuritegevust soodustavaks teguriks ning on seotud inimkaubanduse ja rändajate smugeldamisega. Äärmiselt oluline on ennetada dokumentide puudulikust turvalisusest tingitud kuritarvitamist ja ohte sisejulgeolekule.

Kõike eelnimetatut silmas pidades toetab raportöör ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP, muudatusteta vastuvõtmist, et innustada liikmesriike seda kiiresti vastu võtma.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

ELi tagasipöördumistunnistus

Viited

COM(2018)0358 – C8-0386/2018 – 2018/0186(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

31.7.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

10.9.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

10.9.2018

JURI

10.9.2018

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

AFET

20.6.2018

JURI

9.7.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Kinga Gál

9.7.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

18.10.2018

19.11.2018

3.12.2018

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

4

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Heinz K. Becker, Monika Beňová, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Cornelia Ernst, Raymond Finch, Romeo Franz, Kinga Gál, Sylvie Guillaume, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Claude Moraes, József Nagy, Ivari Padar, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Sergei Stanishev, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Marie-Christine Vergiat, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Carlos Coelho, Pál Csáky, Gérard Deprez, Anna Hedh, Lívia Járóka, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Emilian Pavel, Morten Helveg Petersen, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Barbara Spinelli, Josep-Maria Terricabras

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Max Andersson, France Jamet

Esitamise kuupäev

6.12.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Gérard Deprez, Filiz Hyusmenova, Sophia in 't Veld, Morten Helveg Petersen

ECR

Helga Stevens, Kristina Winberg

GUE/NGL

Malin Björk, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

NI

Udo Voigt

PPE

Heinz K. Becker, Michał Boni, Carlos Coelho, Pál Csáky, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, Lívia Járóka, Barbara Kudrycka, Roberta Metsola, József Nagy, Traian Ungureanu

S&D

Monika Beňová, Caterina Chinnici, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Ivari Padar, Emilian Pavel, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Sergei Stanishev, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Max Andersson, Romeo Franz, Judith Sargentini, Josep-Maria Terricabras

4

ECR

Branislav Škripek

EFDD

Raymond Finch

ENF

France Jamet, Auke Zijlstra

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. jaanuar 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika