Menetlus : 2018/0111(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0438/2018

Esitatud tekstid :

A8-0438/2018

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/04/2019 - 6.20

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0352

RAPORT     ***I
PDF 1586kWORD 174k
7.12.2018
PE 623.664v01-00 A8-0438/2018

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2018)0234 – C8-0169/2018 – 2018/0111(COD))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Arvamuse koostaja: Neoklis Sylikiotis

Arvamuse koostajad (*):

Julia Reda, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

(*)  Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 104)

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2018)0234 – C8-0169/2018 – 2018/0111(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0234),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0169/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(1),

–  võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 104 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 29. novembri 2018. aasta kirja tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile,

–  võttes arvesse vastutava komisjoni poolt kodukorra artikli 69f lõike 4 kohaselt heaks kiidetud esialgset kokkulepet, komisjoni võetud kohustust võtta üle Euroopa Parlamendi seisukoht, ning nõukogu esindaja 29. novembri 2018. aasta kirjas võetud kohustust see seisukoht kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikega 4 heaks kiita,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 104 ja 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0438/2018),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda komisjoni ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

1.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(2)*

komisjoni esimese lugemise seisukohale

---------------------------------------------------------

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

avatud andmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ(3) on põhjalikult muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)  Viis aastat pärast muutmisdirektiivi 2013/37/EL vastuvõtmist on komisjon vastavalt direktiivi 2003/98/EÜ artiklile 13 pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist hinnanud direktiivi toimimist ja selle läbi vaadanud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT)(4) raames.

(3)  Pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja arvestades mõjuhinnangu(5) tulemusi leidis komisjon, et selleks, et lahendada küsimused, mis on seotud avaliku sektori ja avalikult rahastatud teabe laiema taaskasutuse allesjäänud ja tekkivate takistustega kogu liidus, ning viia õiguslik raamistik vastavusse viimasel ajal digimaailmas tehtud edusammudega ▌on vaja võtta meetmeid liidu tasandil ja jätkuvalt stimuleerida digitaalset innovatsiooni, eelkõige seoses tehisintellektiga.

(4)  Selleks et avaliku sektori teabe potentsiaali Euroopa majanduse ja ühiskonna jaoks täielikult ära kasutada, tehakse õigusaktis sisulised muutused, mis keskenduvad järgmistele valdkondadele: piisavate tehniliste vahendite abil reaalajajuurdepääsu pakkumine dünaamilistele andmetele, muu hulgas riigi osalusega äriühingute ja ka eraettevõtete – kui tegemist on käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise käigus toodetud andmetega – teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate organisatsioonide väärtuslike avalike andmete ohtram pakkumine taaskasutamiseks, ainuõiguslike kokkulepete uute vormide tekkega tegelemine, piirkulul põhineva tasu põhimõttest tehtavate erandite kasutamine ning seosed käesoleva direktiivi ja teatavate sellega seotud õigusaktide vahel, sh direktiiv 96/9/EÜ(6), direktiiv 2003/4/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ(7) ja määrus (EL) 2016/679.

(4 a)  Teabega tutvumise õigus on põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatakse, et igaühel on õigus sõnavabadusele ja et nimetatud õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.

(4 b)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 8 tagatakse õigus isikuandmete kaitsele ja selles on sätestatud, et selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ja kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel ning sõltumatu asutuse kontrolli all.

(5)  Asutamislepinguga nähakse ette siseturu rajamine ning süsteemi sisseseadmine, mis tagaks siseturul moonutamata konkurentsi. Neid eesmärke aitab saavutada avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamise reeglite ja tavade ühtlustamine liikmesriikides.

(6)  Liikmesriikide avalik sektor kogub, koostab, paljundab ja levitab mitmesugust teavet seoses paljude tegevusaladega, näiteks sotsiaal-, poliitika-, majandus-, õigus-, geograafia-, keskkonna-, ilma-, seismilisus-, turismi-, äri-, patendi- ja haridusalast. Avaliku sektori täidesaatvate, seadusandlike või kohtu asutuste koostatud dokumendid on hiiglaslik, mitmekesine ja väärtuslik varamu, mis võib ühiskonnale kasu tuua. Selle teabe esitamine üldkasutatavas elektroonilises vormingus võimaldab kodanikel ja ettevõtetel leida uusi viise selle kasutamiseks ja uute, innovaatiliste toodete ja teenuste loomiseks. Liikmesriigid ja avaliku sektori asutustel peaks olema võimalik saada kasu ja piisavat rahalist toetust digitaalse Euroopa programmist ja teistest liidu fondidest või programmidest, mille eesmärk on Euroopa digiteerimine, digitehnoloogiate ulatuslik kasutamine või avaliku halduse valdkonna ja avalike teenuste ümberkujundamine püüdlustes andmed taaskasutamiseks lihtsasti kättesaadavaks teha.

(6 a)  Avaliku sektori teave kujutab harukordset andmeallikat, mis võib aidata kaasa ühtse turu arendamisele ning tarbijate ja ettevõtete jaoks uute rakenduste väljaarendamiseks. Arukal andmekasutusel, sh nende töötlemisel tehisintellekti rakenduste kaudu, võib olla kõigile majandussektoritele ümberkujundav mõju.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta kehtestati miinimumeeskirjad, mis reguleerivad liikmesriikide avaliku sektori asutuste, sealhulgas täidesaatvate, seadusandlike ja kohtuasutuste valduses olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist ja nende taaskasutamist soodustavaid praktilisi abinõusid. Pärast seda, kui võeti vastu esimesed avaliku sektori teabe taaskasutamist käsitlevad eeskirjad, on maailmas eksisteerivate andmete, sealhulgas avalike andmete hulk hüppeliselt suurenenud ning on hakatud looma ja koguma uusi andmeliike. Samal ajal arenevad pidevalt andmete analüüsimise, kasutamise ja töötlemise tehnoloogiad, näiteks masinõpe, tehisintellekt ja asjade internet. Kiire tehnoloogiline areng võimaldab luua uusi teenuseid ja rakendusi, mis põhinevad andmete kasutamisel, koondamisel ja kombineerimisel. Algselt 2003. aastal vastu võetud ja seejärel 2013. aastal muudetud eeskirjad ei ole suutnud nende kiirete muudatustega sammu pidada, mistõttu eksisteerib oht, et ei kasutata ära avalike andmete taaskasutamise pakutavaid majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi.

(8)  Liikumine andmepõhise ühiskonna suunas, kus kasutatakse andmeid eri valdkondadest ja tegevustest, mõjutab ühenduse iga kodaniku elu, andes neile muu hulgas uusi teadmistele juurdepääsu ja nende omandamise võimalusi.

(9)  Digitaalsel infosisul on selles arengus oluline osa. Infosisu tootmise tulemusena on viimastel aastatel kiirelt loodud uusi töökohti ja see tendents jätkub. Enamik töökohti on loodud innovatiivsetes idufirmades ja VKEdes ▌.

(10)  Siseturu loomise üks peamisi eesmärke on mõnede liikmesriigisiseste ja üleliiduliste teenuste ja toodete arengut soodustavate tingimuste loomine. Avaliku sektori valduses olev või avalik-õigusliku ülesande täitmisel või üldhuviteenuse osutamisel kogutav, koostatav, paljundatav ja levitatav teave on digitaalse infosisuga seotud toodete ja teenuste oluliseks algmaterjaliks ning muutub täiustatud digitehnoloogiate, nagu tehisintellekti, hajusraamatu tehnoloogia ja asjade interneti arenedes veelgi olulisemaks andmeallikaks. Arukal andmekasutusel, sh nende töötlemisel tehisintellekti rakenduste kaudu, võib olla kõigile majandussektoritele ümberkujundav mõju. Selles kontekstis on oluline ka laiaulatuslik piiriülene levi. Sellise teabe laiem laialdane taaskasutatavus võimaldab kõigil Euroopa ettevõtetel, sealhulgas mikroettevõtetel ja VKEdel, samuti kodanikuühiskonnal, muu hulgas ära kasutada selle teabe potentsiaali ning toetada majanduse arengut ja kvaliteetsete töökohtade loomist ja kaitsmist, eriti kohalike kogukondade hüvanguks, ning olulistel ühiskondlikel eesmärkidel, näiteks vastutuse ja läbipaistvuse tagamiseks.

(11)  Avaliku sektori asutuse valduses olevate dokumentide taaskasutamise lubamine annab lisaväärtust taaskasutajatele, lõppkasutajatele ja ühiskonnale tervikuna ning sageli ka asjaomasele avaliku sektori asutusele endale, sest sellega edendatakse läbipaistvust ja vastutust ning saadakse taaskasutajatelt ja lõppkasutajatelt tagasisidet, mille abil saab asjaomane avaliku sektori asutus parandada kogutud teabe kvaliteeti ja oma avalik-õiguslike ülesannete täitmist. Sedamööda kuidas uut tehnoloogiat välja töötatakse, võib avaliku ülesande täitmise käigus kogutud ja levitatud andmete levitamine aidata kasutajatele autentset teavet tagada.

(12)  Avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisega seotud normid ja tavad on liikmesriikides märkimisväärselt erinevad, mistõttu on takistatud selle võtmetähtsusega dokumendiallika kogu majandusliku potentsiaali kasutuselevõtmine. Avaliku sektori asutuste tavad avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisel on liikmesriigiti endiselt väga erinevad. Seda tuleks arvesse võtta. Seepärast tuleks läbi viia avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamisega seotud siseriiklike normide ja tavade minimaalne ühtlustamine valdkondades, kus siseriiklike õigusnormide ja tavade erinevused või ebaselgus takistavad siseturu sujuvat toimimist ja infoühiskonna nõuetekohast arengut ühenduses.

(13)  Liikmesriigid peaksid tagama andmete loomise põhimõtte „avatus kavandatult ja vaikimisi“ alusel, pidades silmas kõiki käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid dokumente, tagades samal ajal avaliku huvi eesmärkide, näiteks avaliku julgeoleku või isikuandmete kaitse ühtse taseme, kaasa arvatud juhul, kui tegemist on elutähtsa taristuga seotud tundliku teabega, ja tagades ühtlasi isikuandmete kaitse, sealhulgas juhul, kui konkreetses andmekogumis sisalduv teave ise ei pruugi kätkeda füüsilise isiku tuvastamise või väljasõelumise ohtu, kuid niisugune oht võib tekkida, kui see teave seostatakse muu olemasoleva teabega. Avatud andmete põhimõtted, millega tagatakse teabe leitavus, juurdepääsetavus, koostalitlusvõime ja taaskasutatavus (nn FAIR-põhimõtted) ja mis soodustavad minimaalsete või puuduvate õiguslike, tehniliste või rahaliste piirangute kaudu avaliku sektori teabe laialdast kättesaadavust ja taaskasutamist ärilisel või mitteärilisel eesmärgil ning edendavad teabe liikumist mitte ainult majanduselus osalejate, vaid eelkõige kodanike huvides, võivad täita olulist rolli läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse tagamisel, edendada sotsiaalset kaasatust ning hoogustada ja edendada uute teenuste arendamist, mis põhinevad selle teabe uuenduslikel kombineerimis- ja kasutamisviisidel. Et neid eeliseid maksimaalselt ära kasutada, tuleks tagada allikate ja muutuvate andmete kättesaadavus. Koostalitlusvõimet, avatud standardeid ja avatud andmeid tuleks seepärast rakendada liga liikmesriigi haldustasandil. Samal ajal peaks komisjon lihtsustama liikmesriikide vahelist koostööd ning toetama selliste koostalitlusvõimeliste elektrooniliste liideste kujundamist, katsetamist, rakendamist ja kasutuselevõttu, mis võimaldavad pakkuda tulemuslikumaid ja turvalisemaid avalikke teenuseid.

(14)  Lisaks võivad mitmetes liikmesriikides juba algatatud siseriiklikud õigusmeetmed, mille eesmärk on reageerida tehnoloogilistele väljakutsetele, tuua kaasa veelgi suuremaid erinevusi, kui ei võeta ette minimaalset ühtlustamist ühenduse tasandil. Selliste õiguslike erinevuste ja ebakindluse mõju suureneb veelgi infoühiskonna edasise arengu käigus, mis on juba oluliselt suurendanud teabe piiriülest kasutamist.

(15)  Liikmesriigid on kehtestanud direktiivi 2003/98/EÜ alusel taaskasutamise põhimõtted ning osa liikmesriike on selleks, et teha kättesaadavate avalike andmete taaskasutamine kodanikele ja ettevõtjatele lihtsamaks, võtnud vastu ambitsioonikad avatud andmete strateegiad, mis lähevad kaugemale kõnealuses direktiivis sätestatud miinimumtasemest. Et liikmesriigiti erinevad eeskirjad ei takistaks toodete ja teenuste piiriülest pakkumist ning võimaldamaks võrreldavate avalike andmekogumite taaskasutamist nendel põhinevates üleeuroopalistes rakendustes, on vaja miinimumnõudeid, mis määravad kooskõlas asjaomase juurdepääsukorraga, milline avalik teave on liidusisesel teabeturul taaskasutamiseks kättesaadav. Liidu ja liikmesriikide õiguse sätteid, mis on neist miinimumnõuetest rangemad, eriti valdkondlike õigusaktide puhul, tuleks kohaldada ka edaspidi. Käesoleva direktiivi ühtlustatud miinimumtasemest rangemate sätetega on tegemist näiteks siis, kui lubatud taaskasutustasude piirnormid on madalamad kui artiklis 6 sätestatud või kui litsentsimistingimused on leebemad kui artiklis 8 viidatud. Eeskätt ei tohiks käesolev direktiiv piirata selliste käesoleva direktiivi ühtlustatud miinimumtasemest rangemate sätete kohaldamist, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL (mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega) alusel vastu võetud delegeeritud komisjoni määrustega.

(16)  Tarvis on avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamise tingimuste üldist raamistikku, et tagada kõnealuse teabe kasutamiseks õiglased, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad tingimused. Avaliku sektori asutused koguvad, väljastavad, paljundavad ja levitavad dokumente oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Nende dokumentide kasutamine muudeks otstarveteks on taaskasutamine. Liikmesriikide meetmed võivad ületada käesoleva direktiiviga ettenähtud miinimumstandardite piire, võimaldades seega ulatuslikumat taaskasutamist.

(17)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada dokumentide suhtes, mille väljastamine kuulub asjaomaste avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike ülesannete hulka, mis on ette nähtud liikmesriigi seaduste või muude siduvate eeskirjadega. Selliste eeskirjade puudumise korral tuleks avalik-õiguslikud ülesanded kindlaks määrata vastavalt liikmesriigis kehtivale haldustavale tingimusel, et avalik-õiguslike ülesannete ulatus on läbipaistev ja see vaadatakse läbi. Avalik-õiguslikud ülesanded võib kindlaks määrata üldiselt või iga avaliku sektori asutuse jaoks eraldi.

(18)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada dokumentide suhtes, mille avaliku sektori asutused teevad taaskasutamiseks kättesaadavaks litsentseerimise, müügi, levitamise, vahetamise või teabe väljastamise kaudu. Ristsubsideerimise vältimiseks peaks taaskasutamine hõlmama dokumentide täiendavat organisatsioonisisest kasutamist otstarvetel, mis jäävad väljapoole selle avalik-õiguslikke ülesandeid. Avalik-õiguslike ülesannete alla mittekuuluvaks tegevuseks on üldjuhul selliste dokumentide väljastamine, mida koostatakse ja mille eest võetakse tasu ärilistel alustel, konkureerides turul teiste tegijatega.

(19)  Selle direktiiviga ei tohiks ühelgi viisil piirata või takistada avaliku sektori asutuste või muude avaliku sektori organite seadusjärgsete ülesannete täitmist. Sellega ei anta ka kasutamisõigust. Sellise otsuse teevad liikmesriigid omal äranägemisel. Selle direktiiviga pandi liikmesriikidele kohustus teha kõik dokumendid taaskasutatavaks, mõjutamata käesoleva direktiiviga kehtestatud muid erandeid, nagu isikuandmete kaitse, võimaldades liikmesriikidel piirata või välistada juurdepääsu teatavatele dokumentidele. Direktiiv rajaneb liikmesriikide olemasoleval juurdepääsukorral ning ei muuda siseriiklikke dokumentidele juurdepääsu norme. Seda ei kohaldata juhtudel, kus dokumendid on kodanikele või ettevõtetele vastava juurdepääsukorra raames kättesaadavad üksnes juhul, kui nad tõendavad oma konkreetse huvi olemasolu. Liidu tasandil tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 (õigus tõhusale haldusele) ja artikliga 42 iga liidu kodaniku ning liikmesriigis elava või seal registreeritud isiku õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Avaliku sektori asutusi tuleks julgustada kõiki nende valduses olevaid dokumente kättesaadavaks tegema. Avaliku sektori asutused peaksid edendama ja soodustama dokumentide, sealhulgas õigus- või haldusalaste ametlike tekstide taaskasutamist juhtudel, kus nende taaskasutamise lubamine on avaliku sektori asutuse pädevuses.

(20)  Liikmesriigid usaldavad üldhuviteenuste pakkumise sageli avaliku sektori välistele üksustele, säilitades samas range kontrolli selliste üksuste üle. Samal ajal kehtivad direktiivi 2003/98/EÜ sätted üksnes avaliku sektori asutuste valduses olevate dokumentide suhtes ning riigi osalusega äriühingud jäävad selle kohaldamisalast välja. See toob endaga kaasa üldhuviteenuste osutamise käigus loodud dokumentide kehva kättesaadavuse taaskasutamiseks mitmes valdkonnas, eeskätt kommunaalteenuste sektoris. Lisaks vähendab see oluliselt üldhuviteenuseid pakkuvate riigi osalusega äriühingute valduses olevatel dokumentidel põhinevate piiriüleste teenuste loomise potentsiaali. Andmete taaskasutamisel võib olla oluline roll majanduskasvu stimuleerimisel ja üldsuse osaluse edendamisel.

(21)  Seepärast tuleks direktiivi 2003/98/EÜ muuta, et tagada selle sätete kohaldatavus selliste dokumentide taaskasutamise suhtes, mille on üldhuviteenuste osutamise käigus loonud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv riigi osalusega äriühing või eraettevõte, kes tegeleb ühega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL(8) artiklites 8–14 osutatud tegevustest, või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv riigi osalusega äriühing või eraettevõte, kes tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) artiklile 2, käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv riigi osalusega äriühing või eraettevõte, kes tegutseb avaliku teenindamise kohustust täitva lennuettevõtjana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artiklile 16, või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv riigi osalusega äriühing või eraettevõte, kes tegutseb avaliku teenuse osutamise kohustust täitva ühenduse laevaomanikuna vastavalt 7. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3577/92 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)) artiklile 4.

(21 a)  Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada dokumentide suhtes, mis on seotud üldhuviteenuste osutamisega, samuti riigi osalusega äriühingute otseste konkurentide poolt selliste dokumentide taaskasutamise suhtes, mis on valmistatud konkurentsile otse avatud tegevuste raames ja mille suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaseid hanke-eeskirju, seni, kuni nad täidavad selles sätestatud tingimusi.

(21 b)  Tegevuse suure tähtsuse ning turva- ja teatamisnõuete tõttu ei tuleks direktiivi kohaldada ka dokumentide suhtes, millele juurdepääs on välistatud või piiratud võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kaitse alusel direktiivi 2016/1148/EL tähenduses või vastavalt elutähtsate infrastruktuuriettevõtete, sealhulgas olulisi teenuseid osutavate infrastruktuuriettevõtete suhtes kohaldatavatele nõuetele direktiivi 2008/114/EÜ tähenduses.

(22)  Käesoleva direktiiviga ei tuleks kehtestada kohustust lubada riigi osalusega äriühingute või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate eraettevõtete loodud dokumentide taaskasutamist. Mõne käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jääva dokumendi või kõigi selliste dokumentide taaskasutamise lubamise või mittelubamise üle otsustamine peaks jääma asjaomase riigi osalusega äriühingu või vajaduse korral eraettevõtte pädevusse. Riigi osalusega äriühing või vajaduse korral eraettevõte peaks hakkama täitma käesoleva direktiivi III ja IV peatükis sätestatud asjaomaseid kohustusi, eeskätt neid, mis puudutavad vorminguid, tasusid, läbipaistvust, litsentse, diskrimineerimiskeeldu ja ainuõiguste andmise keeldu, alles pärast seda, kui ta on otsustanud teha dokumendi taaskasutamiseks kättesaadavaks. Teisalt ei ole riigi osalusega äriühing või vajaduse korral eraettevõte kohustatud täitma II peatükis sätestatud nõudeid, näiteks taotluste töötlemise suhtes kohaldatavaid õigusnorme.

(23)  Teadusandmeid genereeritakse eksponentsiaalselt kasvavas mahus ning need andmed võivad leida kasutust ka väljaspool teadusringkondi. Et leida ühiskonna kasvavatele probleemidele tõhusad ja kõiki aspekte arvestavad lahendused, on väga tähtis saada kiiremas korras juurdepääs eri allikatest pärit andmetele, neid kombineerida ja taaskasutada ning seda ka sektorite ja valdkondade vahel. Teadusandmed hõlmavad statistikat, katsetulemusi, mõõtmisi, välitööde käigus tehtud tähelepanekuid, seiretulemusi, salvestatud intervjuusid ja kujutisi. Nende hulka kuuluvad ka metaandmed, spetsifikatsioonid ja muud digitaalsed objektid. Teadusandmed erinevad teadusartiklitest, milles teavitatakse teadustöö tulemustest ja kommenteeritakse neid. Avaliku sektori rahastatud teadustöö tulemuste vaba kättesaadavus ja taaskastutatavus on aastaid olnud konkreetsete poliitikaalgatuste teemaks. Vaba juurdepääsu põhimõtetega tahetakse eeskätt anda teadlastele ja laiemale üldsusele juurdepääs teadusandmetele levitamise võimalikult varases järgus ning võimaldada neid andmeid kasutada ja taaskasutada. Vaba juurdepääs aitab parandada kvaliteeti, vähendab teadustöö tarbetu dubleerimise vajadust, kiirendab teaduse arengut, aitab võidelda teaduspettusega ning soodustab üldisemalt majanduskasvu ja innovatsiooni. Lisaks vabale juurdepääsule on standardseks teadustavaks saamas andmehalduse planeerimine, millega tagatakse, et andmed on leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad (nn FAIR-põhimõte), nagu on järjepidevalt sätestatud andmehalduskavades, mida tuleb edaspidigi toetada.

(24)  Eespool kirjeldatud põhjustel on otstarbekas panna liikmesriikidele kohustus võtta avaliku sektori rahastatud teadustöö tulemuste osas vastu vaba juurdepääsu põhimõtted ja tagada, et neid põhimõtteid rakendavad nii kõik teadustööga tegelevad kui ka teadustööd rahastavad organisatsioonid. Tavaliselt sisaldavad vaba juurdepääsu põhimõtted mitmesuguseid erandeid teadustöö tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemisest. 17. juulil 2012 võttis komisjon vastu soovituse teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta, mida uuendati 25. aprillil 2018(9) ja milles kirjeldati muu hulgas vaba juurdepääsu põhimõtete asjaomaseid elemente. Ühtlasi tuleks parendada teatavate teadustöö tulemuste taaskasutamise tingimusi. Seepärast tuleks teatavaid käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi laiendada teadusandmetele, mis saadakse sellise teadustöö tulemusena, mida on subsideeritud avaliku sektori vahenditest või mida on kaasrahastanud avaliku ja erasektori üksused. Selle tulemusena tuleks avaliku sektori rahastatud teadusandmed teha vaikevalikuna avatuks. Kõnealuses kontekstis tuleks siiski nõuetekohaselt, kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, arvesse võtta privaatsuse, isikuandmete kaitse, ärisaladuste, riikliku julgeoleku, õiguspäraste ärihuvide ja kolmandate isikute intellektuaalomandiõigustega seotud küsimusi, et keskenduda andmehalduse kui teadustöö olulise osa toetamisele. Kui juurdepääs on piiratud, tuleb üldsusele teatavaks teha nimetatud andmete taaskasutuse piirangute põhjused. Halduskoormuse vältimiseks peaksid need kohustused kehtima üksnes selliste teadusandmete suhtes, mille teadlased on juba avalikult kättesaadavaks teinud. Muud teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate organisatsioonide valduses olevad dokumendid peaksid ka edaspidi jääma käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja.

(25)  „Avaliku sektori asutuse“ ja „avalik-õigusliku isiku“ määratlused on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/24/EL(10) .

(26)  Käesoleva direktiiviga nähakse ette mõiste „dokument“ üldine määratlus. Dokument on mis tahes tegevuse, faktide või teabe väljendus või nende tegevuste, faktide või teabe kogum, olenemata andmekandjast (paberile kirjutatud või elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena säilitatav). „Dokumendi“ mõiste ei hõlma arvutiprogramme.

(27)  Avaliku sektori asutused teevad üha rohkem oma dokumente taaskasutamiseks kättesaadavaks ennetavalt, avatud, masinloetavas vormingus ning sellises vormingus, mis tagab koostalitlusvõime, taaskasutamise ja kättesaadavuse. Dokumendid tuleks teha taaskasutamiseks kättesaadavaks ka siis, kui taaskasutaja on esitanud selle kohta taotluse. Liikmesriigid peaksid tagama, et avaliku sektori teabe taaskasutamise tõhusaks tagamiseks on kindlaks määratud praktiline kord, kusjuures näidataks selgelt, kust neid dokumente leida. Taaskasutamise taotlustele vastamise tähtaeg peaks olema mõistlik ning vastavuses tähtajaga, mida asjaomase juurdepääsu korra raames rakendatakse dokumendile juurdepääsu taotluste puhul. Selle nõude täitmisest tuleks siiski vabastada haridusasutused ning teadustööga tegelevad ja teadustööd rahastavad organisatsioonid. Kogu liidu piires kehtivad mõistlikud tähtajad soodustavad uute kokkuvõtlike infotoodete ja -teenuste loomist üleeuroopalisel tasandil. Eriti oluline on see dünaamiliste andmete (kaasa arvatud keskkonnateave, liiklusandmed, satelliidiandmed, ilmaandmed) puhul, mille majanduslik väärtus oleneb andmete ja korrapäraste uuenduste viivitamatust kättesaadavusest. Seepärast tuleks dünaamilised andmed teha rakendusliidese kaudu viivitamata kättesaadavaks kohe pärast kogumist, et hõlbustada sellistel andmetel põhinevate interneti-, mobiili- ja pilverakenduste arendamist. Kui see ei ole tehniliste või rahaliste piirangute tõttu võimalik, peaksid avaliku sektori asutused tegema need dokumendid kättesaadavaks sellise aja jooksul, mis võimaldab ära kasutada kogu nende majanduslikku potentsiaali. Tehniliste ja rahaliste piirangute kõrvaldamiseks tuleks võtta erimeetmeid. Litsentseerimise korral võib dokumentide kiire kättesaadavus olla litsentsi tingimuste osaks.

(28)  Juurdepääs käesoleva direktiiviga taaskasutatavaks tehtud andmetele nõuab dünaamilistele andmetele juurdepääsu tagamist hästi läbimõeldud rakendusliideste kaudu. Rakendusliideses on kirjeldatud, millised andmeid saab välja otsida, kuidas seda teha ja millises vormingus andmed kätte saadakse. Rakendusliideseid peaksid toetama selged tehnilised dokumendid, mis on täielikud ja veebis kättesaadavad. Võimaluse korral tuleks kohaldada Euroopa või rahvusvaheliselt tunnustatud või üldiselt kasutatavaid standardprotokolle ja kasutada rahvusvahelisi andmestute standardeid. Rakendusliideste keerukuse tase võib varieeruda: tegu võib olla lingiga ühte andmebaasi, et saada sealt kätte konkreetsed andmestud, struktureeritud veebiliidesega või keerukama struktuuriga. Andmete taaskasutamine ja jagamine rakendusliideste otstarbeka kasutamise kaudu on üldkasulik, sest tänu sellele saavad arendajad ja idufirmad luua uusi teenuseid ja tooteid. Ühtlasi on tegu hädavajaliku elemendiga, et luua andmevarade ümber, mille potentsiaal jääb andmete omaniku poolt sageli suures osas kasutamata, väärtuslikke ökosüsteeme. Rakendusliideste loomisel ja kasutamisel tuleb juhinduda mitmest põhimõttest, nagu stabiilsus, usaldusväärsus, kättesaadavus, tõhusus, hooldus elutsükli jooksul, kasutuse ja standardite ühtlus, kasutajasõbralikkus ja turvalisus. Avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud teevad dünaamilised, st tihti (ka reaalajas) uuendatavad andmed sobivate rakendusliideste kaudu, mis peavad olema kooskõlas FAIR-põhimõtetega, taaskasutamiseks kättesaadavaks kohe pärast nende andmete kogumist. Avaliku sektori asutused võivad saada tõhusat toetust, et arendada oma talitustes välja piisaval tasemel pädevus.

(29)  Taaskasutamise võimalusi on võimalik parandada, vähendades vajadust paberdokumente digitaliseerida või digitaalseid faile töödelda, et need omavahel ühilduksid. Seepärast peaksid avaliku sektori asutused tegema dokumendid kättesaadavaks mis tahes olemasolevas vormis või keeles ning võimaluse ja vajaduse korral elektroonilistelt. Avaliku sektori asutused peaksid suhtuma soosivalt olemasolevate dokumentide väljavõtete taotlustesse, kui taotluse rahuldamiseks on vaja üksnes lihtsat toimingut. Avaliku sektori asutusi ei tohiks siiski kohustada andma väljavõtteid dokumentidest juhul, kui see nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Taaskasutamise soodustamiseks peaksid avaliku sektori asutused, niipalju kui võimalik ja vajalik, tegema oma dokumendid kättesaadavaks vormis, mis ei nõua spetsiifilise tarkvara kasutamist. ▌Avaliku sektori asutused peaksid silmas pidama, et dokumente oleks võimalik taaskasutada puuetega isikutel; selleks pakutakse teavet hõlpsalt kasutatavas vormingus.

(30)  Kui see on võimalik ja asjakohane, peaksid avaliku sektori asutused tegema taaskasutamise soodustamiseks dokumendid (ka veebisaitidel avaldatud dokumendid) võimalikult täpselt ja detailselt kättesaadavaks avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega, ning sellises vormingus, mis tagab koostalitlusvõime, näiteks tuleb neid andmeid töödelda viisil, mis on kooskõlas ruumiandmete kokkusobivuse ja kasutatavuse nõudeid reguleerivate põhimõtetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2007/2/EÜ(11).

(31)  Dokumenti tuleks pidada masinloetavas vormingus olevaks, kui tegemist on sellises failivormingus struktureeritud dokumendiga, mida tarkvararakendused suudavad kergesti tuvastada, ära tunda ja tehnoloogianeutraalselt sellest vajalikke andmeid välja lugeda. Masinloetavas vormingus struktureeritud failides sisalduvaid andmeid tuleks käsitada masinloetavate andmetena. Masinloetavad vormingud võivad olla avatud või litsentsitud; nad võivad, kuid ei pruugi olla ametlikud standardid. Dokumente, mis on sellises automaatset töötlemist piiravas failivormingus, et andmeid kas ei saa üldse või ei saa kergesti dokumendist kätte, ei tuleks pidada masinloetavas vormingus dokumentideks. Liikmesriigid peaksid soodustama masinloetavate avatud vormingute kasutamist, kui see on võimalik ja asjakohane. Tehniliste meetodite kujundamisel andmete taaskasutamiseks tuleks arvesse võtta ISA² programmi arendatud lahendusi.

(32)  Tasu dokumentide taaskasutamise eest takistab oluliselt idufirmade ja VKEde turule sisenemist. Seepärast tuleks dokumendid teha taaskasutamiseks kättesaadavaks tasuta ning kui tasu d on vajalikud, peaksid need põhimõtteliselt piirduma piirkuludega. Erandjuhtudel tuleks arvesse võtta vajadust mitte takistada selliste avaliku sektori asutuste normaalset toimimist, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud kuludest. Tunnustada tuleks ka riigi osalusega äriühingute rolli konkurentsipõhises majanduses. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori asutustel ja riigi osalusega äriühingutel olema seega õigus küsida piirkulusid ületavat tasu. Kõnealuse tasu suurus tuleks määrata objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel ning dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest saadav kogutulu ei tohiks ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise, levitamise ja hoolduse kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Vajaduse korral tuleks tingimustele vastavate kulude hulka arvata ka isikuandmete või tundliku äriteabe anonüümimise kulud. Nõue tulu teenimiseks, et katta oluline osa avaliku sektori asutuse avalik-õiguslike ülesannete täitmise või riigi osalusega äriühingule usaldatud üldhuvi teenuste pakkumisega seotud kuludest, ei pea olema õiguslik nõue ja võib tuleneda näiteks liikmesriikide haldustavadest. Liikmesriigid peaksid kõnealuse nõude korrapäraselt läbi vaatama.

(32 a)  Investeeringutasuvus on piirkuludele lisanduv protsent, mis võimaldab katta kapitalikulu ja lisada tegeliku tulumäära. Kuna kapitalikulu on tihedalt seotud krediidiasutuste intressimääradega, mis omakorda põhinevad EKP fikseeritud peamiste refinantseerimistehingute intressimääral, ei tohiks mõistlik investeeringutasuvus ületada EKP fikseeritud intressimäära enam kui 5 %.

(33)  Raamatukogudel, muuseumidel ja arhiividel peaks olema võimalik küsida piirkulusid ületavat tasu, et nende tavapärane toimimine ei oleks takistatud. Kõnealuste avaliku sektori asutuste puhul ei tohiks dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestamisperioodil saadav kogutulu ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise, levitamise, hoolduse, säilitamise ja õiguste kindlakstegemise kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutulu. Vajaduse korral tuleks tingimustele vastavate kulude hulka arvata ka isikuandmete või tundliku äriteabe anonüümimise kulud. Raamatukogude, muuseumite ja arhiivide puhul tuleks nende eripära silmas pidades võtta mõistliku investeeringutulu arvutamisel arvesse erasektori poolt identsete või samalaadsete dokumentide taaskasutamise eest võetavat tasu. Selliste piirkulusid ületava tasude suurus tuleks määrata läbipaistvate, jälgitavate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel.

(34)  Käesolevas direktiivis sätestatud tasude ülemmäär ei mõjuta liikmesriikide õigust kohaldada madalamaid tasusid või tasu mitte võtta.

(35)  Liikmesriigid peaksid kehtestama piirkulusid ületava tasu võtmise kriteeriumid. Selleks võivad liikmesriigid näiteks kehtestada need kriteeriumid siseriiklike eeskirjadega või nimetada avaliku sektori asutusest erineva(d) asjaomase(d) asutuse(d), kes on pädev(ad) kõnealuseid kriteeriume kehtestama. Sellise asutuse tegevus tuleks korraldada liikmesriikide põhiseaduslike ja õigussüsteemide alusel. See võiks olla tegutsev asutus, kellel on eelarve täitmise volitused ja kes kannab poliitilist vastutust.

(36)  Kogu liitu hõlmava teabeturu arengu eelduseks on avaliku sektori dokumentide taaskasutamise tingimuste selguse ja avaliku kättesaadavuse tagamine. Seepärast tuleb kõik dokumentide taaskasutamise suhtes kohaldatavad tingimused potentsiaalsetele taaskasutajatele selgeks teha. Liikmesriigid peaksid võimalusel soodustama kättesaadavaid dokumente hõlmavate reaalajas juurdepääsetavate indeksite loomist ning hõlbustama taaskasutamise taotluste esitamist. Muude asutuste kui haridusasutuste, teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate asutuste valduses olevate dokumentide taaskasutamise taotlejaid tuleks teavitada olemasolevatest õiguskaitsevahenditest seoses neid mõjutavate otsuste või tavadega. See on eriti oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja idufirmadele, kes ei pruugi olla teadlikud teiste liikmesriikide avaliku sektori asutuste omavahelistest suhetest ning vastavatest õiguskaitsemeetmetest.

(37)  Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama erapooletu asutuse poolse läbivaatamise võimalust. Selline asutus võiks olla juba olemasolev riigiasutus, näiteks liikmesriigi konkurentsiamet, määruse (EL) nr 2016/679(12) alusel loodud riiklik järelevalveasutus, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav liikmesriigi asutus või liikmesriigi kohtuasutus. Sellise asutuse tegevus tuleks korraldada liikmesriikide põhiseaduslike ja õigussüsteemide alusel ning see ei tohiks piirata juurdepääsu ja taaskasutamise taotleja täiendavaid õiguskaitsevahendeid. See peaks siiski olema selgelt eraldatud liikmesriigi mehhanismist, millega kehtestatakse piirikulusid ületava tasu võtmise kriteeriumid. Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama võimalust vaadata läbi nii keeldumise otsused kui ka otsused, mis küll lubavad taaskasutamist, kuid võivad siiski mõjutada taotlejaid muudel põhjustel, eelkõige seoses tasu võtmise eeskirjade kohaldamisega. Läbivaatamisprotsess peaks toimuma kiiresti vastavalt kiiresti muutuva turu vajadustele.

(38)  Kõikide avaliku sektori valduses olevate dokumentide kättesaadavaks tegemine – mitte üksnes poliitilise, vaid ka seadusandliku ja haldusmenetluse osas – on oluline meede laiendamaks õigust saada teavet, mis on demokraatia üks põhiprintsiipe. Seda eesmärki tuleb silmas pidada kõikide, nii kohaliku, riikliku kui rahvusvahelise tasandi institutsioonide puhul.

(39)  Mõningatel juhtudel toimub dokumentide taaskasutamine litsentseerimiseta. Muudel juhtudel antakse välja litsents, millega kehtestatakse litsentsisaaja poolse taaskasutamise tingimused näiteks vastutuse, isikuandmete kaitse, dokumentide nõuetekohase kasutamise, mittemuutmise tagamise ja allika äramärkimise osas. Kui avaliku sektori asutused annavad dokumentide taaskasutamiseks litsentse, peavad litsentsitingimused olema õiglased ja läbipaistvad. Selles osas võivad olulist osa etendada ka veebis kättesaadavad standardlitsentsid. Liikmesriigid peavad sätestama standardlitsentside kättesaadavuse.

(40)  Kui pädev asutus otsustab teatavaid dokumente enam mitte taaskasutamiseks kättesaadavaks teha või lõpetada nende dokumentide ajakohastamine, peaks ta kõnealused otsused esimesel võimalusel avalikult teatavaks tegema, võimaluse korral elektrooniliste vahenditega.

(41)  Taaskasutamise tingimused ei tohi olla diskrimineerivad võrreldavate taaskasutajate kategooriate osas. Liikmesriigid peaksid tagama ausa konkurentsi ühelt poolt avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute ning teiselt poolt teiste kasutajate vahel juhul, kui kõnealused avaliku sektori asutused või riigi osalusega äriühingud kasutavad dokumente oma äritegevuse sisendina uuesti. Liikmesriigid peaksid eelkõige tagama, et riigi osalusega äriühingute dokumentide taaskasutamine ei põhjusta turumoonutusi ning et ausat konkurentsi ei kahjustata. See ei tohiks siiski takistada näiteks avaliku sektori asutuste vahelist tasuta teabevahetust, mis toimub avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, samas kui teistelt isikutelt võetakse samade dokumentide taaskasutamise eest tasu. Ka ei tohiks see takistada kehtestamast diferentseeritud hinnapoliitikat ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil taaskasutamise suhtes ega diferentseeritud litsentsimis- ega hinnapoliitika vastuvõtmist, kui majanduslik osaleja tahab kasutada dokumente konkreetsetel kaubanduslikel tingimustel.

(42)  Dokumendi taaskasutamisele võivad avaliku sektori asutused seada tingimusi, asjakohasel juhul litsentsi kaudu, näiteks nõuda allika äramärkimist ja märget selle kohta, kas dokumendi taaskasutaja on dokumenti mingil viisil muutnud. Avaliku sektori teabe taaskasutamise litsentsidega tuleks igal juhul kehtestada taaskasutamisele võimalikult vähe piiranguid, piirdudes eelistatavalt allikale viitamisega. Siin peaks olema oluline roll ka veebis kättesaadavatel avatud litsentsidel, mis annavad suuremad taaskasutamise õigused ilma tehnoloogiliste, rahaliste ja geograafiliste piiranguteta ning põhinevad avatud andmevormingutel. Seetõttu peaksid liikmesriigid soodustama avatud litsentside kasutamist, mis peaks aja jooksul saama üldiseks tavaks kogu liidus.

(43)  Avaliku sektori asutused peaksid dokumentide taaskasutamise tingimuste kehtestamisel austama konkurentsireegleid, vältides, kui võimalik, omavahelisi ja erasektori partneritega sõlmitavaid ainukasutuslepinguid või andmete sooduskorras kasutamist. Siiski võib spetsiifiliste avaliku sektori dokumentide taaskasutamise ainuõigus olla vahel vajalik teatavaid üldisi majanduslikke huve teenivate teenuste pakkumiseks. Selline olukord võib näiteks tekkida, kui ükski kaubanduslikel eesmärkidel tegutsev avaldaja ainuõiguse puudumise korral kõnealust teavet ei avaldaks.

(44)  Raamatukogud, sealhulgas ülikoolide raamatukogud, muuseumid, arhiivid ja erasektori partnerid teevad sageli koostööd, mis hõlmab kultuurivarade digiteerimist, mille puhul antakse erasektori partneritele ainuõigused. Kogemused on näidanud, et kõnealused avaliku ja erasektori partnerlused võivad hõlbustada kultuurikogude otstarbekat kasutamist ja kiirendada samas üldsuse juurdepääsu kultuuripärandile. Seepärast on otstarbekas võtta arvesse kultuurivarade digiteerimisel liikmesriikides praegu esinevaid erinevusi, kasutades selleks selliste varade digiteerimise lepingute kohta käivaid konkreetseid eeskirju. Kui kultuurivarade digiteerimisega on seotud ainuõigus, on ainuõiguse jaoks vajalik teatav ajavahemik, et anda erasektori partneritele võimalus tehtud kulutused tagasi saada. Kõnealuse ajavahemiku pikkus tuleks piiritleda ja see peaks olema võimalikult lühike, et kinni pidada põhimõttest, mille kohaselt peaks avaliku sektori teave jääma pärast digiteerimist avaliku sektori valdusesse. Kultuurivarade digiteerimise ainuõiguse kestus ei tohiks üldiselt ületada kümmet aastat. Ainuõiguste kestus, mis on pikem kui kümme aastat, tuleks läbi vaadata, võttes arvesse pärast lepingu sõlmimist keskkonnas toimunud tehnoloogilisi, finantsilisi ja halduslikke muutusi. Lisaks sellele peaks kõik avaliku ja erasektori kultuurivarade digiteerimise alased partnerlused andma partneritest kultuuriasutustele kõik õigused, mis on seotud digiteeritud kultuurivarade kasutamisega pärast ainuõiguste kestuse lõppemist.

(45)  Andmete valdajate ja andmete taaskasutajate vaheliste lepingute puhul, millega ei anta selgelt ainuõigusi, kuid mille kohta võib mõistlikult eeldada, et nad piiravad dokumentide kättesaadavust taaskasutamiseks, tuleks rakendada täiendavat avalikku kontrolli ning seetõttu tuleks sellised lepingud avaldada vähemalt kaks kuud enne jõustumist, et anda huvitatud isikutele võimalus taotleda lepinguga hõlmatud dokumentide taaskasutamist ning välistada võimalike taaskasutajate hulga piiramise risk. Sellised lepingud tuleks avaldada ka pärast sõlmimist, poolte kokkulepitud lõplikul kujul.

(46)  Käesoleva direktiiviga püütakse minimeerida riski, et esimesena tegutsejal on ülemäära suur eelis, mis võib piirata andmete võimalike taaskasutajate arvu. Kui lisaks liikmesriigi käesoleva direktiivi kohastele dokumentide tagamise kohustustele kaasneb lepinguliste suhetega liikmesriigi ressursside üleandmine ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ei tohiks käesolev direktiiv piirata aluslepingu artiklites 101–109 sätestatud riigiabi ja muude konkurentsieeskirjade kohaldamist. Aluslepingu artiklites 107–109 sätestatud riigiabieeskirjadest tulenevalt peab riik eelnevalt kontrollima, kas asjaomases lepingulises suhtes võib olla tegu riigiabiga, ning tagama vastavuse riigiabieeskirjadele.

(47)  Käesolev direktiiv ei piira isikuandmete kaitset käsitleva liidu õiguse, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679(13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ(14) kohaldamist ning seda tuleks rakendada ja kohaldada täielikus vastavuses selle õigusega. Tuleks täita kõik käesolevast direktiivist tulenevad kohustused tuleks täita, tagades liidu tasandil vastavalt liidu andmekaitse alastele õigusaktidele eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, sealhulgas piiriülesel andmete taaskasutamisel, ning tagades isikuandmete anonüümsuse. Anonüümimine on põhjapanevalt tähtis, et tagada avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine kooskõlas andmekaitsealastes õigusaktides sisalduvate isikuandmete kaitse nõuete ja kohustustega, isegi kui see on kulukas. Sellist kulu on asjakohane pidada käesoleva direktiivi artiklis 6 määratletud levitamise piirkulu üheks komponendiks.

(47 a)  Anonüümne teave peaks tähendama igasugust teavet, mida ei saa otseselt ega kaudselt, üksi ega koos seonduvate andmetega seostada füüsilise isikuga, või isikuandmeid, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole enam võimalik tuvastada. Isikuandmeid sisaldavate dokumentide taaskasutamise ulatust ja tingimusi käsitlevate otsuste tegemisel peaksid organisatsioonid, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, viima enne dokumendi avalikkusele kättesaadavaks tegemist läbi andmekaitsealased mõjuhinnangud. Seda tuleks teha eelkõige konkreetsetes sektorites, kus on tavaliselt tegemist isikuandmete erikategooriate (näiteks tervishoiusektor) või muude määruse (EL) nr 2016/679 artiklis 9 osutatud isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete kaitsega seotud probleemide nõuetekohaseks käsitlemiseks tuleks selline andmekaitsealane mõjuhinnang viia läbi kooskõlas määruse (EL) nr 2016/679 artikliga 35.

(48)  Käesolev direktiiv ei mõjuta kolmandate isikute intellektuaalomandi õigusi. Kahtluse vältimiseks olgu märgitud, et mõiste „intellektuaalomandi õigused“ hõlmab üksnes autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi (sealhulgas sui generis kaitse). Käesolevat direktiivi ei kohaldata dokumentide suhtes, millele laienevad tööstusomandi õigused, näiteks patendid, registreeritud disainilahendused ja kaubamärgid. Käesolev direktiiv ei mõjuta avaliku sektori asutuste intellektuaalomandi õiguste omandiõigust ega piira nende õiguste mis tahes viisil teostamist väljaspool käesoleva direktiivi piire. Käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustusi tuleks rakendada üksnes niivõrd, kui need on kooskõlas intellektuaalomandi kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega, eelkõige Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga (Berni konventsioon) ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIP-leping). Avaliku sektori asutused peaksid oma autoriõigusi siiski teostama taaskasutamist soodustaval viisil.

(49)  Võttes arvesse liidu õigust ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis tulenevad Berni konventsioonist ning TRIPS- lepingust, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta dokumendid, mille suhtes on kolmandatel isikutel intellektuaalomandi õigused. Kui raamatukogude, sh ülikoolide raamatukogude, muuseumide või arhiivide valduses oleva dokumendi intellektuaalomandi õigused kuulusid algselt kolmandale isikule ja kõnealuste õiguste kaitsetähtaeg ei ole lõppenud, tuleks seda dokumenti käesoleva direktiivi rakendamisel pidada dokumendiks, mille intellektuaalomandi õigused kuuluvad kolmandatele isikutele.

(50)  Käesolev direktiiv ei tohiks piirata siseriiklikest eeskirjadest tulenevaid avaliku sektori asutuste töötajate võimalikke õigusi, sealhulgas majanduslikke ja mittevaralisi intellektuaalomandi õigusi.

(51)  Lisaks, kui dokument tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks, peaks asjaomasele avaliku sektori asutusele jääma õigus dokumenti kasutada.

(51 a)  Käesolev direktiiv ei piira riigihankeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL kohaldamist.

(52)  Avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamist võib märkimisväärselt soodustada selliste vahendite areng, mis aitavad potentsiaalsetel taaskasutajatel leida taaskasutamiseks pakutavaid dokumente ja taaskasutamise tingimusi. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama praktiliste vahendite olemasolu, mis võimaldavad taaskasutajatel taaskasutamiseks pakutavaid dokumente otsida. Näited taolistest praktilistest vahenditest on soovitavalt veebis kättesaadavad peamiste dokumentide (sageli taaskasutatavate või potentsiaalselt sageli taaskasutatavate dokumentide) loendid ja portaalid, milles asuvad viited detsentraliseeritud loenditele.

(52 a)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid veelgi lihtsustama juurdepääsu andmestutele, eelkõige luues ühtse juurdepääsupunkti ning tehes järk-järgult kättesaadavaks avaliku sektori asutuste sobivad andmestud kõikidest dokumentidest, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, ning liidu institutsioonide andmetele.

(53)  Käesolev direktiiv ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ(15) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/9/EÜ(16) kohaldamist. Selles sätestatakse tingimused, mille kohaselt avaliku sektori asutused võivad dokumentide taaskasutamist lubades teostada oma intellektuaalomandi õigusi ühendusesisesel teabeturul. Direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud õigust ei tohiks kasutada, et takistada või piirata dokumentide taaskasutamist väljaspool käesoleva direktiiviga sätestatud piiranguid.

(54)  Komisjon toetas veebipõhise avatud andmete kättesaadavuse aruande koostamist, mis hõlmab asjakohaseid näitajaid avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta kõikides liikmesriikides. Kõnealuse aruande korrapärane ajakohastamine aitab parandada liidus rakendatavate poliitikate ja tavade alase teabe vahetamist liikmesriikide vahel ja sellise teabe kättesaadavust.

(55)  On vaja tagada, et liikmesriigid teevad avaliku sektori teabe taaskasutamise ulatuse, kõnealuse teabe kättesaadavaks tegemise tingimuste ja õiguskaitsetavade seiret .

(56)  Komisjon võib abistada liikmesriike käesoleva direktiivi järjekindlal rakendamisel, andes pärast konsulteerimist huvitatud isikutega suuniseid, eelkõige soovituslike standardlitsentside, andmekogude ja dokumentide taaskasutamise eest tasu võtmise kohta, ning uuendades olemasolevaid suuniseid .

(57)  Siseturu loomise üks peamisi eesmärke on kogu liitu hõlmavate selliste teenuste arengut soodustavate tingimuste loomine, millele oleks kõigil kodanikel juurdepääs. Raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides on märkimisväärne kogus väärtuslikke avaliku sektori teaberessursse. Selliste institutsioonide valduses olevate dokumentide taaskasutamine kujutab endast kultuuri- ja loovtööstuse ning ka ühiskonna jaoks märkimisväärset sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, eelkõige seetõttu, et digiteerimisprojektid on mitmekordistanud digitaalse avaliku teabe hulka, millele pääseb ligi selliste platvormide kaudu nagu Europeana. Kultuuripärandi kogud ja nendega seotud metaandmed võivad olla digitaalse sisuga toodete ja teenuste algmaterjaliks ja neil on suur potentsiaal innovatiivseks taaskasutuseks mitte ainult kultuuri- ja loomesektoris, vaid ka muudes valdkondades, nagu õpe ja turism. Muud liiki kultuuriasutused (näiteks orkestrid, ooperi- ja balletiteatrid ning teatrid), kaasa arvatud nende asutuste juurde kuuluvad arhiivid, peaksid jääma käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja nende lavakunstialase olemuse tõttu ja seetõttu, et peaaegu kogu nende materjali intellektuaalomandiõigused kuuluvad kolmandatele isikutele ja jäävad seega väljapoole käesoleva direktiivi kohaldamisala.

(58)  Et luua tingimused, mis toetavad dokumentide taaskasutamist, mida seostatakse majanduse ja ühiskonna jaoks eriti väärtuslike ja oluliste sotsiaal-majanduslike hüvedega, on II a lisas esitatud väärtuslike andmestute kategooriate nimekiri. Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et laiendada II a lisas sätestatud väärtuslike andmestukategooriate nimekirja, lisades uusi kategooriaid ja neisse kuuluvaid andmestuid väärtuslike andmestute nimekirja selliste dokumentide hulgast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, koos nende avaldamise ja taaskasutamise korraga. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(59)  Kogu ELi hõlmav nimekiri andmestutest, millel on eriti suur potentsiaal luua sotsiaal-majanduslikke hüvesid, koos taaskasutamise ühtlustatud tingimustega on olulised komponendid, mille toel luua piiriüleseid rakendusi ja teenuseid. II a lisas sätestatakse väärtuslike andmestute nimekiri, mida on võimalik täiendada delegeeritud õigusaktiga. Nimekirja lisatavate kategooriate ja vastavate andmestute puhul tuleks arvestada valdkondlike õigusaktidega, mis juba reguleerivad andmestute avaldamist, ning G8 avatud andmete harta tehnilises lisas ja komisjoni teatises 2014/C 240/01 märgitud kategooriatega. Nimekirja lisatavate kategooriate tuvastamise käigus peaks komisjon läbi viima mõjuhinnangu ja nõuetekohase avaliku konsultatsiooni, muu hulgas ka ekspertide tasandil. Mõjuhinnangu koostamiseks peaks komisjon läbi viima avaliku konsultatsiooni kõigi huvitatud osalistega, sh avaliku sektori asutused, äriühingud, andmete taaskasutajad, teadusasutused, kodanikuühiskonna rühmad ja esindavad organisatsioonid. Kõigile huvitatud osalistele tuleks anda võimalus komisjonile väärtuslike andmestute kategooriate või konkreetsete andmestute kohta soovitusi teha. Komisjon peaks neid soovitusi arvesse võtma või põhjendama huvitatud osalisele, miks soovitust ei arvestatud.

(60)  Et tagada väärtuslike andmestute maksimaalne mõju ja hõlbustada nende taaskasutamist, tuleks väärtuslikud andmed teha taaskasutamiseks kättesaadavaks minimaalsete õiguslike piirangutega ja tasuta. Kui sellised andmestud sisaldavad dünaamilisi andmeid, tuleks nad ühtlasi avaldada rakendusliidese kaudu.

(60 a)   Arvestades suurt riski, et avaliku sektori valduses oleva teabe säilitamise ja kättesaadavaks tegemise praegused tehnoloogilised vormingud vananevad, peaksid avaliku sektori asutused – eriti väärtuslike andmestute puhul – rakendama tulemuslikke pikaajalisi säilituspõhimõtteid, et tagada kasutusvõimalused tulevikus.

(61)  Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt soodustada kogu liitu hõlmavate avaliku sektori dokumentidel põhinevate teabetoodete ja -teenuste väljaarendamist ning tagada avaliku sektori dokumentide tõhus ja piiriülene kasutamine ühelt poolt eraettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt lisandväärtusega teabetoodete ja -teenuste puhul ja teiselt poolt kodanike poolt teabe vaba liikumise ning kommunikatsiooni hõlbustamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, vaid kavandatava meetme üleeuroopalist ulatust silmas pidades on neid parem saavutada pigem liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(62)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust privaatsusele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigust omandile (artikkel 17) ja puuetega inimeste integreerimist ühiskonda (artikkel 26) . Direktiivi ei tohi tõlgendada ega rakendada viisil, mis läheb vastuollu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

(62 a)  Euroopa Andmekaitseinspektor esitas vastavalt määruse (EÜ) 45/2001(17) artikli 41 lõikele 2 10. juulil 2018 arvamuse 5/2018.

(63)  Komisjon peaks käesolevat direktiivi hindama. Vastavalt Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta)(18) punktile 22 peaks selline hindamine lähtuma viiest kriteeriumist – tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus – ning olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks.

(64)  Kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle piirdub sätetega, mida on võrreldes varasemate direktiividega oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

(65)  Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas osutatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

-1. Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada avaliku sektori teabe taaskasutamist käsitlev reguleeriv raamistik, et edendada avatud andmete kasutamist ning stimuleerida toodete ja teenuste innovatsiooni.

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse miinimumreeglid, mis reguleerivad järgmiste materjalide taaskasutamist ja nende taaskasutamist soodustavaid praktilisi abinõusid:

a)  liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevad olemasolevad dokumendid;

b)  olemasolevad dokumendid, millele juurdepääs ei ole vastavalt artikli 1 lõikele 2 välistatud või piiratud ja mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL(19) määratletud valdkondades tegutseva avaliku sektori asutuse valduses või sellise avaliku sektori asutuse valduses, kes tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007(20) artiklile 2, või lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008(21) artiklile 16, või ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise kohustust vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/92(22) artiklile 4;

b a)  eraettevõtete valduses olevad dokumendid, mis on loodud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise käigus punktis b osutatud valdkondades.

c)  teadusandmed artikli 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)  selliste dokumentide suhtes, mille väljastamine ei kuulu asjaomaste avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike ülesannete alla, nagu need on ette nähtud liikmesriigi seaduste või muude siduvate eeskirjadega või, kui selliseid norme ei ole, kõnealuse liikmesriigi üldise haldustavaga tingimusel, et avalik-õiguslike ülesannete ulatus on läbipaistev ja see vaadatakse läbi;

b)  riigi osalusega äriühingute valduses olevad dokumendid  mis on koostatud väljaspool liikmesriigi õiguses või muudes siduvates õigusnormides määratletud üldhuviteenuste pakkumist;

  mis on seotud tegevusega, mis on otseselt avatud konkurentsile ja mille suhtes vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34 ei kohaldata hanke-eeskirju;

  millele juurdepääs on välistatud või piiratud, et tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisus vastavalt direktiivile 2016/1148/EL;

c)  dokumentide suhtes, mille osas kolmandatel isikutel on intellektuaalomandi õigused;

d)  selliste dokumentide suhtes, millele juurdepääs on liikmesriikide juurdepääsukorra kohaselt keelatud, sealhulgas järgmistel põhjustel:

  riikliku julgeoleku (st riigi julgeoleku) kaitse, riigikaitse või avaliku julgeoleku kaitse,

  statistiliste andmete konfidentsiaalsus;

  ärisaladus (sealhulgas äri-, kutseala- ja ettevõtte saladused);

d a)  dokumentide suhtes, millele juurdepääs on välistatud või piiratud direktiivi 2008/114/EÜ artikli 2 punktis d määratletud tundliku elutähtsa infrastruktuuri alase teabe kaitse tõttu.

e)  dokumendid, millele juurdepääs on piiratud liikmesriikide juurdepääsukorraga, sealhulgas juhud, mil kodanikud ja ettevõtjad peavad tõendama oma konkreetset huvi juurdepääsuks dokumentidele;

f)  dokumentide osad, mis sisaldavad ainult logosid, vappe ja sümboleid;

g)  dokumendid või dokumentide osad, millele juurdepääs on välistatud või piiratud juurdepääsukorraga isikuandmete kaitse tõttu või mis sisaldavad isikuandmeid, mille taaskasutamine võiks kahjustada eraelu puutumatuse ja isiku puutumatuse kaitset, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt;

h)  dokumentide suhtes, mis on avalike ringhäälingujaamade või nende filiaalide või muude asutuste ja nende filiaalide valduses avaliku ringhäälinguteenuse osutamise eesmärgil;

i)  selliste dokumentide suhtes, mis on muude kultuuriasutuste kui raamatukogude, ülikoolide raamatukogude, muuseumide ja arhiivide valduses;

j)  selliste dokumentide suhtes, mis on kuni teise taseme haridusasutuste valduses, ning, kõigi teiste haridusasutuste puhul selliste dokumentide suhtes, mida ei ole nimetatud artikli 1 lõike 1 punktis c;

k)  selliste dokumentide suhtes, mida ei ole nimetatud artikli 1 lõike 1 punktis c ja mis on teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate organisatsioonide, kaasa arvatud teadustöö tulemuste edasiandmiseks loodud organisatsioonide valduses.

3.  Käesolev direktiiv rajaneb liikmesriikide juurdepääsukordadel ega mõjuta nende kohaldamist.

3 a.  Käesolev direktiiv ei piira määrust (EL) 2016/679 ega kahjusta füüsilise isiku kaitse taset seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt sellele määrusele ja muudele liidu õigusaktidele.

4.  Käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustusi kohaldatakse niivõrd, kui need on kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste lepingutega, eelkõige Berni konventsiooni ja TRIP-lepinguga.

5.  Avaliku sektori asutused ei kasuta direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õigust, et takistada või piirata dokumentide taaskasutamist väljaspool käesoleva direktiivi sätestatud piiranguid.

6.  Käesolev direktiiv reguleerib liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist ning hõlmab muu hulgas dokumente, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ(23).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.  „avaliku sektori asutus“ – riigi-, piirkondlik või kohalik asutus, avalik-õiguslik isik või ühest või mitmest sellisest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnev ühendus;

2.  „avalik-õiguslik isik“ – mis tahes isik,

  a)  mis on asutatud üldistes huvides ja mis ei tegele tööstuse ega kaubandusega ja

  b)  millel on juriidilise isiku staatus ja

  c)  mida rahastavad suuremas osas riigi, piirkondlikud või kohalikud asutused või muud avalik-õiguslikud isikud; mille juhtimine toimub kõnealuste avalik-õiguslike isikute järelevalve all; või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, mille liikmetest üle poole nimetab riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud;

3.  „riigi osalusega äriühing“ – äriühing, mille suhtes võivad avaliku sektori asutused otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või äriühingu suhtes kehtivate õigusnormide alusel;

Eeldatakse, et avaliku sektori asutustel on äriühingu suhtes valitsev mõju, kui need avaliku sektori asutused otseselt või kaudselt

i) omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist;

ii) kontrollivad äriühingu emiteeritud aktsiatega seotud häälte enamust või

iii) neil on õigus ametisse nimetada enam kui pooled ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest;

4.  „ülikool“ – kõik avaliku sektori asutused, mis pakuvad akadeemilise kraadi omandamiseni viivaid keskharidusjärgseid kõrgharidusprogramme;

4 a.  „avatud litsents“ — standardne avalik litsents, mis võimaldab igaühel andmetele ja sisule vabalt juurde pääseda, neid kasutada, muuta ja mis tahes eesmärgil jagada, võttes äärmisel juhul arvesse päritolu ja avatuse säilitamiseks vajalikke nõudeid;

5.  „dokument“ –

  a)  mis tahes teave mis tahes andmekandjal (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena);

  b)  mis tahes osa sellisest teabest;

5 b.  „anonüümne teave“ või „anonüümitud teave“ – teave, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmed, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik või ei ole enam võimalik tuvastada;

6.  „dünaamilised andmed“ – elektroonilised dokumendid, mida sageli või korrapäraselt muudetakse;

6 a.  „rakendusliides“ – hästi dokumenteeritud funktsioonide, menetluste, määratluste ja protokollide kogum teabe struktuurseks veebipõhiseks otsimiseks;

7.  „teadusandmed“ – digitaalsed dokumendid, v.a teaduslikud publikatsioonid, mida kogutakse ja koostatakse teadustöö käigus ja mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või mida peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et valideerida teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi;

8.  „väärtuslikud andmestud“ – dokumendid, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eeskätt tänu nende sobivusele lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kvaliteetsete ja inimväärsete töökohtade loomiseks ja tänu nende inimeste arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmestutel põhinevatest lisaväärtusteenustest ja -rakendustest;

9.  „taaskasutamine“ – avaliku sektori valduses olevate dokumentide kasutamine füüsiliste või juriidiliste isikute poolt ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille täitmiseks dokument avalik-õigusliku ülesande raames loodi, välja arvatud avaliku sektori isikute vaheline dokumentide vahetamine puhtalt avalik-õiguslike ülesannete täitmise raames;

9 a.  „isikuandmed“ – määruse (EÜ) nr 2016/679 artikli 4 punktis a määratletud andmed;

10.  „masinloetav vorming“ – failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja välja lugeda;

11.  „avatud vorming“ – platvormist sõltumatu failivorming, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks ilma dokumentide taaskasutamise piiranguteta;

12.  „ametlik avatud standard“ – kirjalikult kehtestatud standard, mis sisaldab üksikasjalikke nõudeid selle kohta, kuidas tagada andmehaldustarkvara koostalitlusvõime;

13.  „mõistlik investeeringutasuvus“ – protsentides väljendatav osa üldistest tasudest, mis lisandub tingimustele vastavate kulude katmiseks vajalikule summale; mitte rohkem kui 5 protsendipunkti üle Euroopa Keskpanga fikseeritud intressimäära;

14.  „kolmas isik“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole avaliku sektori asutus ega riigi osalusega äriühing või artikli 1 lõike 1 punktis b a viidatud eraettevõtja, kelle valduses on andmed.

Artikkel 3

Üldpõhimõte

1.   Liikmesriigid tagavad, et dokumendid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi vastavalt artiklile 1, on ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad III ja IV peatükis sätestatud tingimustel.

2.  Kui tegemist on dokumentidega, mille intellektuaalomandi õigused kuuluvad raamatukogudele, sh ülikoolide raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele, või dokumentidega, mis on riigi osalusega äriühingute valduses, tagavad liikmesriigid, et kui dokumentide taaskasutamist lubab need koostanud riigi osalusega äriühing või artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtja, on need dokumendid ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad III ja IV peatükis sätestatud tingimustel.

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid koostatakse ja tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks vastavalt kavandatud ja vaikimisi avatuse põhimõttele.

2 b.  Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid sisaldavate dokumentide taaskasutamise ulatust ja tingimusi käsitlevate otsuste tegemisel koostavad organisatsioonid, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, andmekaitse mõjuhinnangud, eelkõige konkreetsetes sektorites, kus on tavaliselt tegemist isikuandmete erikategooriatega (näiteks tervishoiusektor) või muude määruse (EL) nr 2016/679 artiklis 9 osutatud isikuandmete töötlemisega. Selline andmekaitse mõjuhinnang tuleb koostada kooskõlas määruse (EL) nr 2016/679 artikliga 35.

II PEATÜKK

TAASKASUTAMISTAOTLUSED

Artikkel 4

Taaskasutamistaotluste menetlemisel kohaldatavad nõuded

1.  Avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud ja artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjad menetlevad taaskasutamistaotlusi, võimaluse ja vajaduse korral elektrooniliselt, ja teevad dokumendi taotlejale kättesaadavaks või, kui vaja on litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks kehtestatud tähtaegadega.

1 a.  Mõne käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jääva dokumendi või kõigi selliste dokumentide taaskasutamise lubamise või mittelubamise üle otsustamine jääb asjaomase riigi osalusega äriühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtja pädevusse. Kui riigi osalusega äriühing on otsustanud teha dokumendi taaskasutamiseks kättesaadavaks, täidab ta III ja IV peatükis sätestatud asjaomaseid kohustusi, eeskätt neid, mis puudutavad vorminguid, tasusid, läbipaistvust, litsentse, diskrimineerimiskeeldu ja ainuõiguste andmise keeldu.

2.  Kui tähtaegu või muid dokumentide aegsat esitamist reguleerivaid norme ei ole kehtestatud, menetlevad avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud ja artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjad taotlust ja annavad dokumendid taotlejale või, kui taaskasutamiseks on vaja litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise niipea kui võimalik ja hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Seda aega võib mahukate või keerukate taotluste korral pikendada veel 20 tööpäeva võrra. Sellistel juhtudel teatatakse taotlejale niipea kui võimalik ja igal juhul kolme nädala jooksul alates esialgse taotluse saamisest, et selle menetlemiseks on vaja lisaaega, ja põhjendatakse seda vajadust.

3.  Eitava otsuse korral teatavad avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud või artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjad taotlejale keeldumise põhjused vastavalt liikmesriigis kehtivale juurdepääsukorrale või käesoleva direktiivi, eriti selle artikli 1 lõike 2 punktide a–g või artikli 3 alusel vastu võetud siseriiklikele sätetele. Kui eitava otsuse aluseks on artikli 1 lõike 2 punkt c, lisab avaliku sektori asutus, riigi osalusega äriühing või artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtja viite õiguse füüsilisest või juriidilisest isikust omanikule, kui see on teada, või viite litsentsiandjale, kellelt avaliku sektori asutus on vastava materjali saanud. Raamatukogud, sh ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja arhiivid ei ole kohustatud viidet lisama.

4.  Taaskasutamisalane otsus peab sisaldama viidet õiguskaitsevahenditele juhuks, kui taotleja soovib otsuse edasi kaevata. Õiguskaitsevahendid hõlmavad võimalust sellise sõltumatu asutuse poolseks läbivaatamiseks, kellel on asjakohased teadmised; kõnealusteks asutusteks võivad olla liikmesriigi konkurentsiamet, vastavalt määruse (EL) nr 2016/679 artiklile 51 asutatud riiklik järelevalveasutus, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav liikmesriigi asutus või liikmesriigi kohtuasutus, kelle otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele siduvad.

4 a.  Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et:

a)  dokumentidele juurdepääsu taotlemisel tagatakse abi;

b)  avaliku sektori asutuste, riigi osalusega äriühingute ja artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjate loetelud on üldsusele kättesaadavad;

c)  kindlaks on määratud praktiline kord, et avaliku sektori teavet oleks võimalik tulemuslikult taaskasutada;

d)  avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud ja artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjad teavitavad üldsust nõuetekohaselt õigustest, mis neil käesoleva direktiivi ja riiklikul või liidu tasandil kehtivate teabega tutvumise eeskirjade alusel on, ning annavad sel eesmärgil asjakohasel määral teavet, juhiseid ja nõu.

5.  Käesoleva artikli nõudeid ei pea täitma järgmised üksused:

;

b) haridusasutused, teadustööga tegelevad ja teadustööd rahastavad organisatsioonid.

III PEATÜKK

TAASKASUTAMISE TINGIMUSED

Artikkel 5

Pakutavad vormingud

1.  Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, teevad avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud ja artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjad dokumendid kättesaadavaks juurdepääsetavas, kergesti leitavas ja elektrooniliselt taaskasutatavas vormis või vormingus, mis tahes keeles ning, kui see on võimalik ja asjakohane, avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad olema võimaluse korral kooskõlas ametlike avatud standarditega.

2.  Kuni taaskasutajatel on võimalus taotletud dokumente taaskasutada, ei tulene lõikest 1 avaliku sektori asutustele, artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjatele ega riigi osalusega äriühingutele kohustust luua või mugandada dokumente või anda dokumentidest väljavõtteid, et järgida kõnealust lõiget, kui see nõuaks ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud.

3.  Käesoleva direktiivi alusel ei või avaliku sektori asutustelt, artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjatelt ega riigi osalusega äriühingutelt nõuda teatavat liiki dokumentide koostamise ja säilitamise jätkamist selleks, et mõni era- või avaliku sektori organisatsioon saaks neid taaskasutada.

4.  Avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud ja artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjad teevad dünaamilised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks kohe pärast kogumist selleks sobiva rakendusliidese ehk API kaudu. Dünaamiliste andmete pideva esitamise tagamiseks võivad avaliku sektori asutused asjaomaste liidu programmide raames toetust saada.

5.  Kui dokumentide kättesaadavaks tegemine reaalajas ja viivitamata kohe pärast nende kogumist käiks avaliku sektori asutusele, artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjale või riigi osalusega äriühingule rahaliselt või tehniliselt üle jõu, tehakse lõikes 4 osutatud dokumendid kättesaadavaks aja jooksul, mis ei kahjusta põhjendamatult nende andmete majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali kasutamist.

5 a.  Avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud ja artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjad tagavad, et avaliku sektori valduses oleva teabega tutvumine ja selle taaskasutamine on kooskõlas liidu andmekaitse õigusaktidega.

Artikkel 6

Tasu võtmise põhimõtted

1.  Dokumentide taaskasutamise eest tasu ei võeta või piirdutakse dokumentide paljundamisest, esitamisest ja levitamisest ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest tulenevate piirkuludega.

2.  Erandkorras ei kohaldata lõiget 1:

a)  avaliku sektori asutuste suhtes, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest;

a a)  dokumentide suhtes, mille eest asjaomased avaliku sektori asutused peavad teenima piisavalt tulu, et katta oluline osa kõnealuste dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise ja levitamise kuludest;

b)  raamatukogude, sh ülikoolide raamatukogude, muuseumide ja arhiivide suhtes;

c)  riigi osalusega äriühingute suhtes;

c a)  Artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjate suhtes.

3.  Lõike 2 punktides a ja c osutatud juhtudel arvutatakse tasu välja liikmesriikide kehtestatud objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel. Dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestusperioodil saadav kogutulu ei tohi ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise, levitamise, andmete talletamise ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimise ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmete kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Tasu arvutatakse vastavalt kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.

4.  Kui tasu võtavad lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori asutused, ei tohi dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestamisperioodil saadav kogutulu ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise, levitamise, andmete talletamise, säilitamise ja õiguste väljaselgitamise ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimise ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmete kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Tasu arvutatakse vastavalt asjaomaste avaliku sektori asutuste suhtes kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.

5.  Väärtuslike andmestute (mille nimekiri määratakse kindlaks vastavalt artiklile 13 ja II a lisale) ja artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud teadusandmete taaskasutamine on kasutaja jaoks tasuta.

Artikkel 7

Läbipaistvus

-1a.  Liikmesriigid võivad avalikustada kulud, mis on vajalikud dokumentide paljundamiseks, levitamiseks ja andmete talletamiseks, ning vajaduse korral kulud, mis on seotud isikuandmete anonüümimisega ning artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud konfidentsiaalsust kaitsvate meetmetega.

1.  Dokumentide või dokumendiosade taaskasutamise standardtasude puhul määratakse eelnevalt kindlaks ja avaldatakse, kui see on võimalik ja asjakohane, siis elektrooniliselt, tasu kohaldamise tingimused ja tasu tegelik summa, sealhulgas tasu arvutamise alus.

2.  Kui tegemist on muude taaskasutamise tasudega kui lõikes 1 osutatud tasud, teatatakse eelnevalt, milliseid tegureid võetakse nende tasude arvutamisel arvesse. Taotluse korral näitab kõnealune dokumentide valdaja ka seda, kuidas need tasud arvutati konkreetse taaskasutamistaotluse puhul.

3.  Liikmesriigid avaldavad artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud avaliku sektori asutuste nimekirja.

4.  Avaliku sektori asutused tagavad, et dokumentide taaskasutamise taotlejaid teavitatakse olemasolevatest õiguskaitsevahenditest seoses neid mõjutavate otsuste või tavadega.

Artikkel 8

Litsentsid

1.  Liikmesriigid ei sea dokumentide taaskasutamise lubamiseks tingimusi ega litsentsi, välja arvatud juhul, kui selliste tingimuste või litsentsi vajadus ei ole diskrimineeriv, seda õigustab üldsuse huvi eesmärk ja see on proportsionaalne.

2.  Liikmesriikides, kus kasutatakse litsentse, tagavad liikmesriigid konkreetse litsentsitaotluse jaoks kohandatavate avaliku sektori dokumentide taaskasutamise standardlitsentside avaldamise digitaalses vormis selliselt, et neid on võimalik elektrooniliselt töödelda. Liikmesriigid julgustavad kasutama selliseid standardlitsentse.

2 a.  Ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud vastutust käsitlevate nõuete kohaldamist, võib juhul, kui avaliku sektori asutus, riigi osalusega äriühing või artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtja teeb dokumendid taaskasutamiseks kättesaadavaks ilma tingimuste ja piiranguteta, vabastada selle avaliku sektori asutuse, riigi osalusega äriühingu või artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtja vastutusest seoses taaskasutamiseks kättesaadavaks tehtud dokumentidega.

Artikkel 9

Praktilised vahendid

1.  Liikmesriigid rakendavad praktilisi vahendeid taaskasutamiseks kättesaadavate dokumentide otsingu hõlbustamiseks, näiteks veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja asjakohane, kättesaadavad sisuloetelud põhidokumentidest koos asjaomaste metaandmetega, ning portaalid, mis on seotud sisuloeteluga. Võimaluse korral hõlbustavad liikmesriigid dokumentide keeltevahelist otsingut.

1 a.  Liikmesriigid veenduvad, et avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud ja artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjad tagavad komisjonile vajaliku juurdepääsu kõikidele andmetele, mille taaskasutamist võimaldatakse, et tagada andmestute koondamine liidu tasandil, eeskätt et pakkuda liidule konkreetse andmekategooria jaoks täieulatuslikke andmestuid, nagu on sätestatud II a lisas. Komisjon rakendab praktilisi vahendeid, et teha andmestud ühtse juurdepääsupunkti kaudu liidu tasandil kättesaadavaks.

Artikkel 10

Teadusandmete kättesaadavus ja taaskasutamine

1.  Liikmesriigid toetavad teadusandmete kättesaadavust ning kehtestavad selleks riigisisesed põhimõtted ja asjaomased meetmed, et muuta avaliku sektori rahastatud teadusandmed vabalt kättesaadavaks („vaba juurdepääsu põhimõte“) ja FAIR-põhimõtetega ühilduvaks. Kõik avaliku sektori rahastatud teadusandmed tuleks teha vaikimisi kättesaadavaks. Seetõttu võetakse intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset, konfidentsiaalsust, turvalisust ja õigustatud ärihuvisid arvesse kooskõlas põhimõttega „võimalikult avatud, vajaduse korral suletud“. Vaba juurdepääsu põhimõtted on suunatud teadustööga tegelevatele ja teadustööd rahastavatele organisatsioonidele. Liidu eelarvest rahastatavad teadusuuringute rahastamiskavad kohustavad kõiki toetusesaajaid oma teadusuuringute andmeid kooskõlas programmiga „Euroopa horisont” taaskasutamiseks avalikult kättesaadavaks tegema.

2.  Teadusandmed peavad olema ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad III ja IV peatükis sätestatud tingimustel, kuivõrd neid andmeid on rahastanud avalik sektor ja kui sellistele andmetele pakutakse juurdepääsu institutsiooni- või teemapõhise hoidlate või muu kohaliku, riikliku või rahvusvahelise andmetaristu kaudu. Kõnealuses kontekstis võetakse arvesse õiguspäraseid ärihuve, teadmussiirde valdkonna tegevust ja varem olemas olnud intellektuaalomandiõigusi. Käesolev säte ei piira artikli 1 lõike 2 punkti c kohaldamist.

IV PEATÜKK

DISKRIMINEERIMISKEELD JA AUS KAUBANDUS

Artikkel 11

Diskrimineerimiskeeld

1.  Dokumentide taaskasutamise tingimused ei tohi olla võrreldavate taaskasutamisviiside osas diskrimineerivad, seda ka piiriülese taaskasutuse puhul.

2.   Liikmesriigid tagavad ausa konkurentsi avaliku sektori asutuste, riigi osalusega äriühingute, artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjate ning teiste kasutajate vahel juhul, kui need avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud või artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjad kasutavad dokumente oma äritegevuses, mis ei kuulu nende avalik-õiguslike ülesannete alla, tagades, et selleks tegevuseks dokumentide andmisel kohaldatakse samu tasusid ja muid tingimusi, mis kehtivad teistele kasutajatele.

2 a.  Liikmesriigid tagavad samal viisil, et riigi osalusega äriühingute või artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjate dokumentide taaskasutamine ei põhjusta ausa konkurentsi moonutusi.

Artikkel 12

Ainuõiguste andmise keeld

1.  Et tagada õiglased tingimused, on dokumentide taaskasutamine avatud kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele turul, ka juhul, kui üks või mitu kasutajat juba pakub nendel dokumentidel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Dokumente valdavate avaliku sektori asutuste, artikli 1 lõike 1 punktis b a osutatud eraettevõtjate või riigi osalusega äriühingute ja kolmandate isikute vaheliste lepingute ega muude kokkulepetega ei tohi anda ainuõigusi ega andmete sooduskorras kasutamise õigusi. Avalik teenus, mis on direktiivi 2014/24/EL kohaldamisalast välja jäetud vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 11, ning direktiivi 2014/24/EL artiklis 31 osutatud innovatsioonipartnerlused võetakse arvesse.

2.  Kui aga ainuõigus on vajalik, et pakkuda teenust avalikes huvides, vaadatakse kõnealuse ainuõiguse põhjendatus korrapäraselt läbi, kusjuures igal juhul vaadatakse see läbi iga kolme aasta järel. Pärast käesoleva direktiivi jõustumist sõlmitud ainuõiguste kokkulepped tehakse avalikult kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne nende jõustumist. Selliste kokkulepete lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad ja need tehakse avalikult kättesaadavaks.

Käesolevat lõiget ei kohaldata kultuurivarade digiteerimise suhtes.

3.  Erandina lõikest 1 ei ületa kultuurivarade digiteerimisega seotud ainuõiguste kestus üldiselt kümmet aastat. Juhul kui see ajavahemik ületab kümmet aastat, vaadatakse selle kestus 11. aastal ja vajaduse korral pärast seda igal seitsmendal aastal läbi.

Esimeses lõigus osutatud ainuõiguste kokkulepped peavad olema läbipaistvad ja need avalikustatakse.

Kui kultuurivarade digiteerimiseks on antud esimeses lõigus osutatud ainuõigus, antakse asjaomasele avaliku sektori asutusele kokkuleppe osana digiteeritud kultuurivarade tasuta koopia. Kõnealune koopia tehakse ainuõiguste kestuse lõppemisel taaskasutamiseks kättesaadavaks.

4.   Õiguslikud ja praktilised kokkulepped, millega ei anta selgelt ainuõigust, kuid mille eesmärk on piirata või mille kohta võib mõistlikult eeldada, et need piiravad dokumentide kättesaadavust taaskasutamiseks muute üksuste poolt kui kokkuleppes osalev kolmas isik, tehakse avalikult kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne seda, kui need jõustuvad. Avaliku sektori asutused või riigi osalusega äriühingud vaatavad nimetatud õiguslikud ja praktilised kokkulepped läbi korrapäraselt ja igal juhul iga kolme aasta tagant. Selliste kokkulepete lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad ja need tehakse avalikult kättesaadavaks, võttes nõuetekohaselt arvesse konkurentsi.

5.   17. juulil 2013 olemas olevad ainuõiguste kokkulepped, mis ei kvalifitseeru lõikes 2 või 3 sätestatud erandiks, lõpetatakse lepingu lõppemisel või igal juhul hiljemalt 18. juulil 2043.

Artikkel 12a (uus)

Avaliku sektori valduses oleva teabe säilitamine

Liikmesriigid tagavad avaliku sektori valduses oleva teabe mõistlike säilituspõhimõtete rakendamise igas vormis, mis pakub pikaajalise juurdepääsu kindlustamiseks parimaid võimalikke tagatisi.

V PEATÜKK

VÄÄRTUSLIKUD ANDMESTUD

Artikkel 13

Väärtuslike andmestute nimekiri

1.  Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on II a lisas kehtestatud kategooriate ja väärtuslike andmestute nimekiri. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et uute kategooriate ja neile vastavate andmestutega laiendada väärtuslike andmestute nimekirja nende dokumentide hulgast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, koos nende avaldamise ja taaskasutamise korraga.

2.  Need andmestud tehakse masinloetavas vormingus tasuta kättesaadavaks ja allalaaditavaks, vajaduse korral rakendusliideste kaudu. Taaskasutamise tingimused peavad olema kooskõlas avatud standardite litsentsidega.

3.  Erandkorras ei kohaldata lõikes 2 osutatud tasuta kättesaadavust riigi osalusega äriühingute väärtuslike andmestute suhtes, kui artikli 13 lõikes 7 osutatud mõjuhindamine näitab, et andmestute tasuta kättesaadavaks tegemine põhjustab asjaomastel turgudel konkurentsimoonutusi.

5.  Lõikes 1 osutatud kategooriate ja neile vastavate väärtuslike andmestute nimekiri põhineb nende potentsiaalil luua märkimisväärseid sotsiaalseid, majanduslikke või keskkonnahüvesid, uuenduslikel teenustel, kasutajate, eelkõige VKEde arvul ja tulul, mida nende abil võib luua, ning sellel, kui hästi saab neid kombineerida teiste andmestutega, samuti eeldataval mõjul riigi osalusega äriühingute konkurentsiseisundile.

6.  IIa lisas esitatud nimekirja võib vajaduse korral täiendada delegeeritud õigusaktiga. Komisjon võib IIa lisas esitatud nimekirja täiendada uute kategooriate ja neile vastavate väärtuslike andmestutega delegeeritud õigusakti abil vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ning artiklis 14 kehtestatud korras.

7.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist teeb komisjon mõju hindamise, kaasa avatud kulude-tulude analüüsi, ning tagab, et õigusakt täiendab olemasolevaid sektoripõhiseid õigusakte selles osas, mis puudutab käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate dokumentide taaskasutamist. Kui väärtuslike andmestute kategooriad võivad olla seotud riigi osalusega äriühingutega, pööratakse mõju hindamise käigus erilist tähelepanu võimalikele konkurentsimoonutustele ning riigi osalusega äriühingute, VKEde ja idufirmade rollile konkurentsipõhises majanduses.

7 a.   Lõigete 1, 2 ja 7 kohaldamisel korraldab komisjon avaliku konsultatsiooni kõikide huvitatud isikutega, sealhulgas pädevad asutused, kelle valduses on avaliku sektori teave, sotsiaalpartnerid, kasutajad ja taaskasutajad, kasutamist ja taaskasutamist taotlevad isikud ja kodanikuühiskonna rühmad. Kõigile huvitatud osalistele antakse võimalus komisjonile täiendavate väärtuslike andmestute kategooriate või konkreetsete andmestute kohta soovitusi teha. Komisjon võtab neid soovitusi arvesse või põhjendab huvitatud osalisele, miks soovitust arvesse ei võetud.

Lõike 2 kohaldamisel võtab komisjon arvesse võimalikku mõju konkurentsile, kui riigi osalusega äriühingud tegutsevad konkurentsiturgudel.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artiklite 5 a ja 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 15

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad artiklite […] täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid [kuupäev]. Liikmesriigid edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Hindamine

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi kohaldamist mitte varem kui neli aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva ning esitab aruande hindamise peamiste tulemuste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega(24). Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku teabe.

2.  Läbivaatamise objekt on eelkõige direktiivi kohaldamisala ning ühiskondlik ja majanduslik mõju, sealhulgas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate avaliku sektori dokumentide taaskasutamise suurenemise ulatus, eelkõige VKEde poolt, väärtuslike andmestute mõju, tasu võtmise põhimõtete ja ametlike õigusloomeliste ja haldusdokumentide taaskasutamise mõju, muude üksuste kui avaliku sektori asutuste valdusse kuuluvate dokumentide taaskasutamine, rakendusliideste kättesaadavus ja kasutamine, andmekaitse-eeskirjade ja taaskasutusvõimaluste koostoime ning täiendavad võimalused siseturu nõuetekohase toimimise ja majandus- ja tööturu arengu parandamiseks.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 2003/98/EÜ, mida on muudetud I lisa A osas osutatud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks alates [artikli 15 lõike 1 esimeses lõigus osutatud kuupäevale järgnev päev], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

I LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiivkoos muudatusega

(osutatud artiklis 15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ

(EÜT L 345, 31.12.2003, lk 90)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL

(ELT L 175, 27.6.2013, lk 1)

B osa

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise tähtpäevad ja kohaldamise kuupäev

(osutatud artiklis 15)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise kuupäev

 

2003/98/EÜ

1. juuli 2005

 

2013/37/EL

18. juuli 2015

18. juuli 2015

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2003/98/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav osa ja artikli 1 lõike 1 punkt a

_

Artikli 1 lõike 1 punkt b

_

Artikli 1 lõike 1 punkt c

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 2 punkt a

_

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 2 punkt ca

Artikli 1 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõike 2 punkt cb

Artikli 1 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõike 2 punkt cc

Artikli 1 lõike 2 punkt g

Artikli 1 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 2 punkt h

Artikli 1 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõike 2 punkt j

Artikli 1 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõike 2 punkt i

_

Artikli 1 lõike 2 punkt k

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 4

_

Artikli 1 lõige 5

Artikli 1 lõige 4

_

Artikli 1 lõige 5

_

Artikli 1 lõige 6

Artikkel 2, sissejuhatav osa

Artikkel 2, sissejuhatav osa

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 punkt 2

Artikli 2 punkt 2

_

Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punkt 3

Artikli 2 punkt 5

_

Artikli 2 punkt 6

_

Artikli 2 punkt 7

_

Artikli 2 punkt 8

Artikli 2 punkt 4

Artikli 2 punkt 9

Artikli 2 punkt 5

_

Artikli 2 punkt 6

Artikli 2 punkt 10

Artikli 2 punkt 7

Artikli 2 punkt 11

Artikli 2 punkt 8

Artikli 2 punkt 12

Artikli 2 punkt 9

Artikli 2 punkt 4

_

Artikli 2 punkt 13

_

Artikli 2 punkt 14

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 2

Artikli 3 lõige 2

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõige 3

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 4

Artikli 4 lõige 5

_

_

Artikli 4 lõike 5 sissejuhatav osa

_

Artikli 4 lõike 5 punkt a

 

Artikli 4 lõike 5 punkt b

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikli 5 lõige 3

_

Artikli 5 lõige 4

_

Artikli 5 lõige 5

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 6 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 6 lõike 2 punkt a

Artikli 6 lõike 2 punkt a

Artikli 6 lõike 2 punkt b

_

Artikli 6 lõike 2 punkt c

Artikli 6 lõike 2 punkt b

_

Artikli 6 lõike 2 punkt c

Artikli 6 lõige 3

Artikli 6 lõige 3

Artikli 6 lõige 4

Artikli 6 lõige 4

_

Artikli 6 lõige 5

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 7 lõige 2

Artikli 7 lõige 2

Artikli 7 lõige 3

_

_

Artikli 7 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

Artikli 7 lõige 4

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 8 lõige 2

Artikkel 9

Artikkel 9

_

Artikli 10 lõige 1

_

Artikli 10 lõige 2

Artikli 10 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 11 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 12 lõige 2

Artikli 11 lõige 2a

Artikli 12 lõige 3

_

Artikli 12 lõige 4

Artikli 11 lõige 3

_

Artikli 11 lõige 4

Artikli 12 lõige 5

_

Artikli 13 lõige 1

_

Artikli 13 lõige 2

_

Artikli 13 lõige 3

_

Artikli 13 lõike 4 punkt a

_

Artikli 13 lõike 4 punkt b

_

Artikli 13 lõige 5

_

Artikli 13 lõige 6

_

Artikli 13 lõige 7

_

Artikli 14 lõige 1

_

Artikli 14 lõige 2

_

Artikli 14 lõige 3

_

Artikli 14 lõige 4

_

Artikli 14 lõige 5

_

Artikli 14 lõige 6

Artikkel 12

Artikli 15 lõige 1

_

Artikli 15 lõige 2

Artikli 13 lõige 1

Artikli 16 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

_

Artikli 13 lõige 3

Artikli 16 lõige 2

_

Artikkel 17

Artikkel 14

Artikkel 18

Artikkel 15

Artikkel 19

_

I lisa

_

II lisa

II a LISA

Kategooriate ja väärtuslike andmestute nimekiri

1. Georuumilised andmed

– postiindeksid, riigi ja kohalikud kaardid (katastri-, topograafilised, mere- ja halduspiirid).

2. Maa seire ja keskkond

– kosmose- ja kohapealsed andmed (ilmastiku ning pinnase ja vee kvaliteedi seire, seismilisus, energiatarbimine, ehitiste energiatõhusus ja heitetasemed).

3. Meteoroloogilised andmed

– ilmaennustus, vihm, tuul ja õhurõhk.

4. Statistika

– riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi statistilised andmed koos peamiste demograafiliste ja majanduslike näitajatega (SKP, vanus, tööpuudus, sissetulek, haridus).

5. Äriühingud

– ettevõtte- ja äriregistrid (registreeritud äriühingute nimekiri, omandi- ja juhtimisandmed, registreerimise tuvastusandmed).

6. Transpordiandmed

– ühistranspordi sõidugraafikud kõigi transpordiliikide kohta, teave avalike tööde ja transpordivõrgu seisundi kohta, sealhulgas liiklusteave.

(1)

ELT C 77, 28.3.2002, lk 1.

(2)

* Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(3)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

(4)

  SWD(2018) 145.

(5)

  SWD(2018) 127.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(9)

C(2018) 2375.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EÜ riigihangete kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) […].

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37).

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 167, 31.12.2003, lk 10).

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(17)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(18)

52 ELT L 123, 12.5. 2016, lk 1.

(19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoober 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007,

mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ)

nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 293, 31.10.2008, lk. 3–20).

(22)

Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7–10).

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1);

(24)

  SWD (2017)350.


LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

D(2018)33866

Jerzy Buzek

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees

PHS 08B046

Brüssel

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

COM(2018)0234 - C8-0169/2018 - 2018/0111(COD)

Austatud esimees

Õiguskomisjon vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 104 uuesti sõnastamise kohta.

Selle artikli lõige 3 on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest valdkonna eest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 169 ja 170 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Valdkonna eest vastutava komisjoni esimees võib erandjuhul ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi lubada esitada muudatusettepanekuid ettepaneku nende osade kohta, mida ei muudeta, kui ta on arvamusel, et see on vajalik teksti sisemist sidusust tagavatel mõjuvatel põhjustel või kui need muudatusettepanekud on lahutamatult seotud teiste lubatavate muudatusettepanekutega. Need põhjused tuleb muudatusettepanekute kirjalikes selgitustes välja tuua.“

Järgides uuesti sõnastamise ettepaneku läbi vaadanud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistustest koosneva konsultatiivse töörühma arvamust ja võttes arvesse raportööri soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, ning varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Kokkuvõttes soovitas õiguskomisjon oma 3. septembril 2018. aastal toimunud koosolekul ühehäälselt(1), et vastutav tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist kooskõlas kodukorra artikliga 104.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

Lisatud: konsultatiivse töörühma arvamus

(1)

Kohal viibisid järgmised parlamendiliikmed: Marie Christine Boutonnet, Jean Marie Cavada, Mady Delvaux, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Rosa Estaràs Ferragut, Laura Ferrara, Jytte Guteland, Gilles Lebreton, Jiří Maštálka, Angelika Niebler, Răzvan Popa, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka, Luis de Grandes Pascual.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 12. juuli 2018

ARVAMUS

    EUROOPA PARLAMENDILE

    NÕUKOGULE

    KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

COM(2018) 234 final, 25.4.2018 – 2018/0111(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimusid 23. ja 31. mail 2018. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolekud, et vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadanud koosolekutel(1) läbi ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist.

1. Alljärgnevad kohad oleks tulnud märgistada halli taustaga, mida tavaliselt kasutatakse sisuliste muudatuste tähistamiseks:

– põhjenduses 7 lisatud sõnad „ja seejärel 2013. aastal muudetud“;

– põhjenduses 8 sõnade „andmepõhise ühiskonna“ asendamine sõnadega „info- ja teadmuspõhise ühiskonna“;

– põhjenduses 12 sõna „traditsioonilised“ väljajätmine;

– põhjenduses 13 viimase lause väljajätmine;

– põhjenduses 26 sõnade „mis vastab infoühiskonna arengutele“ väljajätmine;

– põhjenduses 27 sõnade „satelliidiandmed, ilmaandmed“ lisamine;

– direktiivi 2003/98/EÜ põhjenduse 14 kogu teksti väljajätmine;

– põhjenduses 47 sõnade „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ“ lisamine;

– põhjenduses 54 sõnade „veebipõhise avaliku sektori teabe tulemustabeli“ asendamine sõnadega „veebipõhise avatud andmete kättesaadavuse aruande“;

– direktiivi 2003/98/EÜ artikli 4 lõike 5 senise sõnastuse asendamine uue sõnastusega;

– artikli 5 lõike 1 algusesse sõnade „Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist“ lisamine;

– artikli 7 lõikes 1 sõnade „avaliku sektori asutuse valduses olevate“ väljajätmine;

– artikli 7 lõikes 2 sõnade „teatab asjaomane avaliku sektori asutus eelnevalt, milliseid“ väljajätmine ja sõnade „avaliku sektori asutus“ asendamine sõnadega „dokumentide valdaja“.

2. Põhjendustes 8, 12 ja 14 asendatakse sõna „ühenduse“ sõnaga „liidu“.

3. Põhjendusele 56 eelnevas lahtris peaks viide „2013/37/EL põhjendus 29“ olema „2013/37/EL põhjendus 36“.

4. Artikli 15 lõike 1 esimeses lõigus oleks sõnad „teatavad nendest viivitamata“ (mis on asendatud sõnadega „edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata“) tulnud märgistada kahekordse läbikriipsutusega.

5. Direktiivi 2003/98/EÜ artikli 13 lõike 1 praegune sõnastus oleks tulnud täielikult märgistada kahekordse läbikriipsutusega. Artikli 16 lõike 1 sõnastus oleks tulnud täielikult märgistada halli taustaga, mida tavaliselt kasutatakse sisuliste muudatuste tähistamiseks.

6. Komisjoni uuesti sõnastatud ettepanek oleks pidanud hõlmama kaht lisa (edaspidi „I lisa“ ja „II lisa“), millele viidatakse põhjenduses 65 ja artiklis 17.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtiva õigusakti kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER      H. LEGAL      L. ROMERO REQUENA

õigusnõunik      õigusnõunik      peadirektor

(1)

Töörühm töötas ettepaneku ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbi vaadatud teksti originaalkeelne versioon.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (19.10.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2018)0234 – C8-0169/2018 – 2018/0111(COD))

Arvamuse koostaja: Julia Reda

LÜHISELGITUS

I. Taust

Viimase pooleteise aastakümne jooksul on avatud andmeid arendatud ja täiustatud ning sellest on saanud tänapäevase halduse keskmes olev mõiste. Valitsused ja ametiasutused on omaks võtnud põhimõtte, et kui andmeid saab taaskasutamiseks kättesaadavaks teha, siis seda ka peab tegema.

Teabele juurdepääsemise põhiõiguse kohaselt võimaldab avaliku sektori teabele juurdepääsemise ja selle teabe taaskasutamise õigus kodanikel oma kogukondades aktiivselt osaleda. Teavet kasutavad arvukad üksikisikud ja algatused, et ühiskonnale hüvesid luua. Kuulujuttude või korrapäratute tõendite asemel kasutavad nad teabeallikatena usaldusväärseid andmeid.

Uuestisõnastamise ettepanekule lisatud komisjoni hinnangus leiti, et Euroopa Liidu andmemajanduse maksumus oli 2016. aastal hinnanguliselt 300 miljardit eurot. Samal aastal oli ELis ligikaudu 134 000 andmepõhist ettevõtet(1).

Avatud andmetest saavad kodanike ja ettevõtete kõrval kasu ka valitsused ise. Samal ajal, kui see võimaldab valitsustel ja ametiasutustel oma demokraatlikke kohustusi täita, et muuta poliitika ja otsuste tegemise protsess läbipaistvaks, loob avatud andmete omaksvõtmine ka stiimuleid eri osakondadele tihedama koostöö tegemiseks. Sisekasutajad saavad juurdepääsu andmetele valdkondades, kus neil varem juurdepääs puudus. Komisjoni hinnangul kaaluvad andmete algusest peale avatuks muutmise eelised üles igasugused kulud avalikele haldusasutustele ja seda praegu ligikaudu suhte 26:1 kohaselt(2).

II. Arvamuse koostaja seisukoht

A. Avatus kavandatult ja vaikimisi

Juurdepääs teabele on põhiõigus, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja eeskätt selle artikliga 11. Seetõttu peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et koostada andmete loomist haldavad poliitikasuunad nii, et nende avaldamine on juba ette nähtud.

Avaliku sektori teabe juurdepääsetavaks ja taaskasutatavaks muutmine tekitab avalikele haldusasutustele kulu. Juba praegu kaaluvad aga eelised üles kulutused. Kaaludes juba andmete tootmise etapis nende hilisema avaldamise võimalust, saaks kulusid veelgi vähendada ja avaldamist optimeerida.

Seda põhimõtet tuleks kutsuda avatuseks kavandatult ja vaikimisi.

B. Väärtuslikud andmestud

Komisjon leiab, et väärtuslikud andmestud on majanduse ja ühiskonna jaoks eriti olulised. Väärtuslike andmestute juurdepääsetavaks tegemine on seetõttu uuestisõnastamise eesmärgi jaoks esmatähtis.

Seetõttu muudetakse direktiivi, tuginedes liikmesriikides saadud kogemustele, lisades nimekirja väärtuslike andmete kategooriatest ja näitlikest andmestutest valdkondades, mille on väärtuslikuks määratlenud Open Knowledge Foundation (avatud teadmiste sihtasutus)(3) ja mis on sellisena määratletud G8 avatud andmete harta tehnilises lisas(4). Komisjonile antakse delegeeritud volitused selle nimekirja ajakohastamiseks ja sinna konkreetsete andmestute lisamiseks, mille ta teeb kindlaks avalikel konsultatsioonidel, ning kutsudes üldsust üles soovitusi tegema.

C. Tasu võtmine

Valitsused ja avalikud haldusasutused saavad küsida tasu andmete eest, mille tootmise nad on tellinud, mida nad on ise tootnud või mille kohta nad on litsentsi andnud.

Uuestisõnastamisel võetud ettevaatlik lähenemisviis ei aita parandada praegust olukorda, kus suured hargmaised ettevõtjad saavad avalikest andmetest kasu, samal ajal kui kodanikualgatused jäävad kaotajateks. Näiteks sõlmis Google väidetavalt Saksamaa föderaalse kartograafia ja geodeesia ametiga(5) andmete kaardistamise litsentsikokkuleppe, mis hõlmab madalat kuuekohalist aastatasu. Kui Google saab endale seda tasu lubada, siis jäävad andmed kättesaamatuks ja liiga kalliks VKEde ja konkureerivate kogukonnapõhiste kodanikuühiskonna alternatiivsete võimaluste jaoks, nagu OpenStreetMap(6), mis koostab üksikasjalikke maailmakaarte peamiselt vabatahtlike abil.

Selle tulemusel tugevdab avaliku sektori teave suurte hargmaiste ettevõtjate juba domineerivat turupositsiooni, piirates seejuures alternatiivide loomist.

Avaliku sektori võimalust andmete eest tasu võtta tuleb seetõttu veelgi piirata. Andmete taaskasutamine peaks olema tasuta, välja arvatud väga kitsalt määratletud tingimustel.

D. Avatud andmete direktiiv

Direktiiv ei tohiks takistada neid liikmesriike, kes on avatud andmed juba omaks võtnud ja avaldavad teavet avatud vormingus ning lubavate avatud litsentside kohaselt. See peaks aitama neid liikmesriike, kes ei ole seda veel eesmärgiks võtnud, ja juhendama neid tehtavate sammude ja rakendatavate meetodite valdkonnas.

Selles tuleks rõhutada avatud andmete Euroopa mõõdet, edendada andmete üleeuroopalist koondamist ja piiriülest koostööd.

Direktiivi 2003/98/EÜ vastuvõtmise ajal ei olnud avatud andmete mõiste veel üldtuntud. Praegu on olukord muutunud. Avatud andmete mõiste on põhjalikult juurdunud ja seda kasutavad nii komisjon kui ka liikmesriigid. Seetõttu on avatud andmed parim mõiste, mille abil kirjeldada, mida direktiiviga saavutada soovitakse.

Direktiivi nimi peaks näitama, mida on sellega võimalik saavutada, ning seetõttu tuleks see ümber nimetada avatud andmete direktiiviks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

avatud andmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ28 on põhjalikult muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ28 on põhjalikult muudetud28a. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

__________________

__________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

 

28a Vt I lisa A osa.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Viis aastat pärast muutmisdirektiivi 2013/37/EL vastuvõtmist on komisjon vastavalt direktiivi 2003/98/EÜ artiklile 13 pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist hinnanud direktiivi toimimist ja selle läbi vaadanud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT)29 raames.

(2)  Viis aastat pärast muutmisdirektiivi 2013/37/EL vastuvõtmist on komisjon vastavalt direktiivile 2003/98/EÜ pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist hinnanud direktiivi toimimist ja selle läbi vaadanud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT)29 raames.

__________________

__________________

29 SWD(2018) 145.

29 SWD(2018) 145.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja arvestades mõjuhinnangu30 tulemusi leidis komisjon, et selleks, et lahendada küsimused, mis on seotud avaliku sektori ja avalikult rahastatud teabe laiema taaskasutuse allesjäänud ja tekkivate takistustega kogu liidus, ning viia õiguslik raamistik vastavusse viimasel ajal digimaailmas tehtud edusammudega (nt tehisintellekt ja asjade internet), on vaja võtta meetmeid liidu tasandil.

(3)  Pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja arvestades mõjuhinnangu30 tulemusi leidis komisjon, et selleks, et lahendada küsimused, mis on seotud avaliku sektori ja avalikult rahastatud teabe laiema taaskasutuse allesjäänud ja tekkivate takistustega kogu liidus, ning viia õiguslik raamistik vastavusse viimasel ajal digimaailmas tehtud edusammudega (nt masinõpe, tehisintellekt ja asjade internet), on vaja võtta meetmeid liidu tasandil.

__________________

__________________

30 SWD(2018) 127.

30 SWD(2018) 127.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Selleks et avaliku sektori teabe potentsiaali Euroopa majanduse ja ühiskonna jaoks täielikult ära kasutada, tehakse õigusaktis sisulised muutused, mis keskenduvad järgmistele valdkondadele: piisavate tehniliste vahendite abil reaalajajuurdepääsu pakkumine dünaamilistele andmetele, muu hulgas riigi osalusega äriühingute, teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate organisatsioonide väärtuslike avalike andmete ohtram pakkumine taaskasutamiseks, ainuõiguslike kokkulepete uute vormide tekkega tegelemine, piirkulul põhineva tasu põhimõttest tehtavate erandite kasutamine ning seosed käesoleva direktiivi ja teatavate sellega seotud õigusaktide vahel, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ31 ja direktiiv 2007/2/EÜ32.

(4)  Selleks et avaliku sektori teabe potentsiaali Euroopa majanduse ja ühiskonna jaoks täielikult ära kasutada, tehakse õigusaktis sisulised muutused, mis keskenduvad järgmistele valdkondadele: piisavate tehniliste vahendite abil reaalajajuurdepääsu pakkumine dünaamilistele andmetele, muu hulgas riigi osalusega äriühingute, teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate organisatsioonide väärtuslike avalike andmete ohtram pakkumine taaskasutamiseks, ainuõiguslike kokkulepete uute vormide tekkega tegelemine, piirkulul põhineva tasu põhimõttest tehtavate erandite kasutamine ning seosed käesoleva direktiivi ja teatavate sellega seotud õigusaktide vahel, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ31, direktiiv 2007/2/EÜ ja määrus (EL)2016/67932.

__________________

__________________

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Juurdepääs teabele on põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatakse, et igaühel on õigus sõnavabadusele ja et nimetatud õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Liikmesriikide avalik sektor kogub, koostab, paljundab ja levitab mitmesugust teavet seoses paljude tegevusaladega, näiteks sotsiaal-, majandus-, geograafia-, ilma-, turismi-, äri-, patendi- ja haridusalast teavet. Avaliku sektori täidesaatvate, seadusandlike või kohtu asutuste koostatud dokumendid on hiiglaslik, mitmekesine ja väärtuslik varamu, mis võib teadmistepõhisele majandusele kasu tuua.

(6)  Liikmesriikide avalik sektor kogub, koostab, paljundab ja levitab mitmesugust teavet seoses paljude tegevusaladega, näiteks sotsiaal-, majandus-, geograafia-, ilma-, turismi-, äri-, patendi- ja haridusalast teavet. Avaliku sektori täidesaatvate, seadusandlike või kohtu asutuste koostatud dokumendid on hiiglaslik, mitmekesine ja väärtuslik varamu, mis võib kasu tuua teadmistepõhisele majandusele, mis põhineb kättesaadava teabe kogusel, kvaliteedil ja sellele ligipääsetavusel ning aitab paremini kohandada tarbija vajadusi.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta kehtestati miinimumeeskirjad, mis reguleerivad liikmesriikide avaliku sektori asutuste, sealhulgas täidesaatvate, seadusandlike ja kohtuasutuste valduses olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist ja nende taaskasutamist soodustavaid praktilisi abinõusid. Pärast seda, kui võeti vastu esimesed avaliku sektori teabe taaskasutamist käsitlevad eeskirjad, on maailmas eksisteerivate andmete, sealhulgas avalike andmete hulk hüppeliselt suurenenud ning on hakatud looma ja koguma uusi andmeliike. Samal ajal oleme tunnistajaks andmete analüüsimise, kasutamise ja töötlemise tehnoloogiate pidevale arengule. Kiire tehnoloogiline areng võimaldab luua uusi teenuseid ja rakendusi, mis põhinevad andmete kasutamisel, koondamisel ja kombineerimisel. Algselt 2003. aastal vastu võetud ja seejärel 2013. aastal muudetud eeskirjad ei ole suutnud nende kiirete muudatustega sammu pidada, mistõttu eksisteerib oht, et ei kasutata ära avalike andmete taaskasutamise pakutavaid majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta kehtestati miinimumeeskirjad, mis reguleerivad liikmesriikide avaliku sektori asutuste, sealhulgas täidesaatvate, seadusandlike ja kohtuasutuste valduses olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist ja nende taaskasutamist soodustavaid praktilisi abinõusid. Pärast seda, kui võeti vastu esimesed avaliku sektori teabe taaskasutamist käsitlevad eeskirjad, on maailmas eksisteerivate andmete, sealhulgas avalike andmete hulk hüppeliselt suurenenud ning on hakatud looma ja koguma uusi andmeliike. Samal ajal arenevad pidevalt andmete analüüsimise, kasutamise ja töötlemise tehnoloogiad, näiteks masinõpe, tehisintellekt ja asjade internet. Kiire tehnoloogiline areng võimaldab luua uusi teenuseid ja rakendusi, mis põhinevad andmete kasutamisel, koondamisel ja kombineerimisel. Algselt 2003. aastal vastu võetud ja seejärel 2013. aastal muudetud eeskirjad ei ole suutnud nende kiirete muudatustega sammu pidada, mistõttu eksisteerib oht, et ei kasutata ära avalike andmete taaskasutamise pakutavaid majanduslikke ja sotsiaalseid võimalusi.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Liikumine andmepõhise ühiskonna suunas mõjutab ühenduse iga kodaniku elu, andes neile muu hulgas uusi teadmistele juurdepääsu ja nende omandamise võimalusi.

(8)  Liikumine andmepõhise ühiskonna suunas mõjutab iga liidu kodaniku elu, andes neile muu hulgas uusi teadmistele juurdepääsu ja nende omandamise võimalusi.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Avaliku sektori asutuse valduses olevate dokumentide taaskasutamise lubamine annab lisaväärtust taaskasutajatele, lõppkasutajatele ja ühiskonnale tervikuna ning sageli ka asjaomasele avaliku sektori asutusele endale, sest sellega edendatakse läbipaistvust ja vastutust ning saadakse taaskasutajatelt ja lõppkasutajatelt tagasisidet, mille abil saab asjaomane avaliku sektori asutus parandada kogutud teabe kvaliteeti.

(11)  Avaliku sektori asutuse valduses olevate dokumentide taaskasutamise lubamine annab lisaväärtust taaskasutajatele, lõppkasutajatele ja ühiskonnale tervikuna ning sageli ka asjaomasele avaliku sektori asutusele endale, sest sellega edendatakse läbipaistvust ja vastutust ning saadakse taaskasutajatelt ja lõppkasutajatelt tagasisidet, mille abil saab asjaomane avaliku sektori asutus parandada kogutud teabe kvaliteeti ja oma avalik-õiguslike ülesannete täitmist.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisega seotud normid ja tavad on liikmesriikides märkimisväärselt erinevad, mistõttu on takistatud selle võtmetähtsusega dokumendiallika kogu majandusliku potentsiaali kasutuselevõtmine. Avaliku sektori asutuste tavad avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisel on liikmesriigiti endiselt väga erinevad. Seda tuleks arvesse võtta. Seepärast tuleks läbi viia avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamisega seotud siseriiklike normide ja tavade minimaalne ühtlustamine valdkondades, kus siseriiklike õigusnormide ja tavade erinevused või ebaselgus takistavad siseturu sujuvat toimimist ja infoühiskonna nõuetekohast arengut ühenduses.

(12)  Avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisega seotud normid ja tavad on liikmesriikides märkimisväärselt erinevad, mistõttu on takistatud selle võtmetähtsusega dokumendiallika kogu majandusliku potentsiaali kasutuselevõtmine. Avaliku sektori asutuste tavad avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisel on liikmesriigiti endiselt väga erinevad. Seda tuleks arvesse võtta. Seepärast tuleks läbi viia avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamisega seotud siseriiklike normide ja tavade minimaalne ühtlustamine valdkondades, kus siseriiklike õigusnormide ja tavade erinevused või ebaselgus takistavad siseturu sujuvat toimimist ja infoühiskonna nõuetekohast arengut liidus.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Avatud andmete põhimõtted, mis soodustavad minimaalsete või puuduvate õiguslike, tehniliste või rahaliste piirangute kaudu avaliku sektori teabe laialdast kättesaadavust ja taaskasutamist ärilisel või mitteärilisel eesmärgil ning edendavad teabe liikumist mitte ainult majanduselus osalejate, vaid ka kodanike huvides, võivad täita olulist rolli uute teenuste käivitamisel, mis põhinevad kõnealuse teabe uuenduslikel kombineerimis- ja kasutamisviisidel, stimuleerida majanduskasvu ning edendada sotsiaalset kaasatust.

(13)  Liikmesriigid peaksid tagama põhimõtte „avatus kavandatult ja vaikimisi” alusel andmete loomise kõikide käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate dokumentide puhul, tagades samal ajal avaliku huvi eesmärkide, näiteks avaliku julgeoleku või isikuandmete kaitse, ühtse taseme, sealhulgas juhul, kui tegemist on elutähtsa taristuga seotud tundliku teabega või kui üksikus andmestus sisalduva teabega ei kaasne füüsilise isiku tuvastamise ohtu, kuid koos muu olemasoleva teabega võib selline oht tekkida. Avatud andmete põhimõtted, mis soodustavad minimaalsete või puuduvate õiguslike, tehniliste või rahaliste piirangute kaudu avaliku sektori teabe laialdast kättesaadavust ja taaskasutamist ärilisel või mitteärilisel eesmärgil ning edendavad teabe liikumist mitte ainult majanduselus osalejate, vaid ka kodanike huvides, võivad täita olulist rolli uute teenuste edendamisel, mis põhinevad kõnealuse teabe uuenduslikel kombineerimis- ja kasutamisviisidel, stimuleerida majanduskasvu ning edendada sotsiaalset kaasatust. Koostalitlusvõimet, avatud standardeid ja avatud andmeid tuleks seetõttu rakendada iga liikmesriigi halduses riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Samal ajal peaks komisjon lihtsustama liikmesriikide vahelist koostööd ja toetama selliste koostalitlusvõimeliste elektrooniliste liideste väljatöötamist, katsetamist, rakendamist ja kasutuselevõttu, mis võimaldavad pakkuda tõhusamaid ja turvalisemaid avalikke teenuseid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Lisaks võivad mitmetes liikmesriikides juba algatatud siseriiklikud õigusmeetmed, mille eesmärk on reageerida tehnoloogilistele väljakutsetele, tuua kaasa veelgi suuremaid erinevusi, kui ei võeta ette minimaalset ühtlustamist ühenduse tasandil. Selliste õiguslike erinevuste ja ebakindluse mõju suureneb veelgi infoühiskonna edasise arengu käigus, mis on juba oluliselt suurendanud teabe piiriülest kasutamist.

(14)  Mitmetes liikmesriikides juba algatatud siseriiklikud õigusmeetmed, mille eesmärk on reageerida tehnoloogilistele väljakutsetele, võivad tuua kaasa veelgi suuremaid erinevusi, kui ei võeta ette minimaalset ühtlustamist liidu tasandil. Selliste õiguslike erinevuste ja ebakindluse mõju suureneb veelgi infoühiskonna edasise arengu käigus, mis on juba oluliselt suurendanud teabe piiriülest kasutamist.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada dokumentide suhtes, mille avaliku sektori asutused teevad taaskasutamiseks kättesaadavaks litsentseerimise, müügi, levitamise, vahetamise või teabe väljastamise kaudu. Ristsubsideerimise vältimiseks peaks taaskasutamine hõlmama dokumentide täiendavat organisatsioonisisest kasutamist otstarvetel, mis jäävad väljapoole selle avalik-õiguslikke ülesandeid. Avalik-õiguslike ülesannete alla mittekuuluvaks tegevuseks on üldjuhul selliste dokumentide väljastamine, mida koostatakse ja mille eest võetakse tasu ärilistel alustel, konkureerides turul teiste tegijatega.

(18)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada dokumentide suhtes, mille avaliku sektori asutused teevad taaskasutamiseks kättesaadavaks teabe tootmise tellimisel või litsentseerimise, müügi, levitamise, vahetamise või teabe väljastamise kaudu. Ristsubsideerimise vältimiseks peaks taaskasutamine hõlmama dokumentide täiendavat organisatsioonisisest kasutamist otstarvetel, mis jäävad väljapoole selle avalik-õiguslikke ülesandeid. Avalik-õiguslike ülesannete alla mittekuuluvaks tegevuseks on üldjuhul selliste dokumentide väljastamine, mida koostatakse ja mille eest võetakse tasu ärilistel alustel, konkureerides turul teiste tegijatega.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selle direktiiviga pandi liikmesriikidele kohustus teha kõik dokumendid taaskasutatavaks, välja arvatud juhul, kui juurdepääs on piiratud või välistatud siseriiklike juurdepääsu reguleerivate eeskirjade alusel või kuulub muude käesoleva direktiiviga kehtestatud erandite alla. Direktiiv rajaneb liikmesriikide olemasoleval juurdepääsukorral ning ei muuda siseriiklikke dokumentidele juurdepääsu norme. Seda ei kohaldata juhtudel, kus dokumendid on kodanikele või ettevõtetele vastava juurdepääsukorra raames kättesaadavad üksnes juhul, kui nad tõendavad oma konkreetse huvi olemasolu. Liidu tasandil tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 (õigus tõhusale haldusele) ja artikliga 42 iga liidu kodaniku ning liikmesriigis elava või seal registreeritud isiku õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Avaliku sektori asutusi tuleks julgustada kõiki nende valduses olevaid dokumente kättesaadavaks tegema. Avaliku sektori asutused peaksid edendama ja soodustama dokumentide, sealhulgas õigus- või haldusalaste ametlike tekstide taaskasutamist juhtudel, kus nende taaskasutamise lubamine on avaliku sektori asutuse pädevuses.

(19)  Selle direktiiviga pandi liikmesriikidele kohustus teha kõik dokumendid taaskasutatavaks, ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga kehtestatud erandeid, näiteks riiklik julgeolek või isikuandmete kaitse, võimaldades liikmesriikidel piirata või takistada juurdepääsu teatavatele dokumentidele. Ühtlustamise puudumisel jäävad avaliku sektori teabele juurdepääsu käsitlevad menetlused ja kord liikmesriikide pädevusse. Direktiiv rajaneb liikmesriikide olemasoleval juurdepääsukorral ning ei muuda siseriiklikke dokumentidele juurdepääsu norme. Seda ei kohaldata juhtudel, kus dokumendid on kodanikele või ettevõtetele vastava juurdepääsukorra raames kättesaadavad üksnes juhul, kui nad tõendavad oma konkreetse huvi olemasolu. Liidu tasandil tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 (õigus tõhusale haldusele) ja artikliga 42 iga liidu kodaniku ning liikmesriigis elava või seal registreeritud isiku õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Avaliku sektori asutusi tuleks julgustada kõiki nende valduses olevaid dokumente kättesaadavaks tegema. Avaliku sektori asutused peaksid edendama ja soodustama dokumentide, sealhulgas õigus- või haldusalaste ametlike tekstide taaskasutamist juhtudel, kus nende taaskasutamise lubamine on avaliku sektori asutuse pädevuses. Kuigi käesoleva direktiiviga ei kehtestata avaliku sektori asutustele kohustust tagada teatavat liiki dokumentide säilitamine selliste dokumentide taaskasutamise eesmärgil, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et tagada, et see ei kahjusta põhjendamatult nende majandusliku potentsiaali kasutamist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Seepärast tuleks direktiivi 2003/98/EÜ muuta, et tagada selle sätete kohaldatavus selliste dokumentide taaskasutamise suhtes, mille on üldhuviteenuste osutamise käigus loonud riigi osalusega äriühing, kes tegeleb ühega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL33 artiklites 8–14 osutatud tegevustest, või riigi osalusega äriühing, kes tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel) artiklile 2, riigi osalusega äriühing, kes tegutseb avaliku teenindamise kohustust täitva lennuettevõtjana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) artiklile 16, või riigi osalusega äriühing, kes tegutseb avaliku teenuse osutamise kohustust täitva ühenduse laevaomanikuna vastavalt 7. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3577/92 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)) artiklile 4.

(21)  Seepärast tuleks direktiivi 2003/98/EÜ muuta, et tagada selle sätete kohaldatavus selliste dokumentide taaskasutamise suhtes, mille on üldhuviteenuste osutamise käigus loonud riigi osalusega äriühing, kes tegeleb ühega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL33 osutatud tegevustest, või riigi osalusega äriühing, kes tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007 (mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel), riigi osalusega äriühing, kes tegutseb avaliku teenindamise kohustust täitva lennuettevõtjana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta), või riigi osalusega äriühing, kes tegutseb avaliku teenuse osutamise kohustust täitva ühenduse laevaomanikuna vastavalt 7. detsembri 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 3577/92 (teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž)).

__________________

__________________

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, p. 243).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, p. 243).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Käesoleva direktiiviga ei tuleks kehtestada kohustust lubada riigi osalusega äriühingute loodud dokumentide taaskasutamist. Taaskasutamise lubamise või mittelubamise üle otsustamine peaks jääma asjaomase riigi osalusega äriühingu pädevusse. Riigi osalusega äriühing peaks hakkama täitma käesoleva direktiivi III ja IV peatükis sätestatud asjaomaseid kohustusi, eeskätt neid, mis puudutavad vorminguid, tasusid, läbipaistvust, litsentse, diskrimineerimiskeeldu ja ainuõiguste andmise keeldu, alles pärast seda, kui ta on otsustanud teha dokumendi taaskasutamiseks kättesaadavaks. Teisalt ei ole riigi osalusega äriühing kohustatud täitma II peatükis sätestatud nõudeid, näiteks taotluste töötlemise suhtes kohaldatavaid õigusnorme.

(22)  Käesoleva direktiiviga ei kehtestata kohustust lubada riigi osalusega äriühingute loodud dokumentide taaskasutamist. Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate dokumentide või dokumentide osade taaskasutamise lubamise või mittelubamise üle otsustamine peaks jääma asjaomase riigi osalusega äriühingu pädevusse. Riigi osalusega äriühing peaks hakkama täitma käesoleva direktiivi III ja IV peatükis sätestatud asjaomaseid kohustusi, eeskätt neid, mis puudutavad vorminguid, tasusid, läbipaistvust, litsentse, diskrimineerimiskeeldu ja ainuõiguste andmise keeldu, alles pärast seda, kui ta on otsustanud teha dokumendi taaskasutamiseks kättesaadavaks. Teisalt ei ole riigi osalusega äriühing kohustatud täitma II peatükis sätestatud nõudeid, näiteks taotluste töötlemise suhtes kohaldatavaid õigusnorme.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  Käesoleva direktiiviga nähakse ette mõiste „dokument“ üldine määratlus. Dokument on mis tahes tegevuse, faktide või teabe väljendus või nende tegevuste, faktide või teabe kogum, olenemata andmekandjast (paberile kirjutatud või elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena säilitatav). „Dokumendi“ mõiste ei hõlma arvutiprogramme.

(26)  Käesoleva direktiiviga nähakse ette mõiste „dokument“ üldine määratlus. Dokument on mis tahes tegevuse, faktide või teabe väljendus või nende tegevuste, faktide või teabe kogum, olenemata andmekandjast (paberile kirjutatud või elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena säilitatav). Liikmesriigid peaksid tagama dokumentide koostamisel kasutatud metoodika läbipaistvuse.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Avaliku sektori asutused teevad üha rohkem oma dokumente taaskasutamiseks kättesaadavaks ennetavalt, st nad tagavad dokumentide leitavuse võrgus ning nii metaandmete kui ka nende alusmaterjalide tegeliku kättesaadavuse. Dokumendid tuleks teha taaskasutamiseks kättesaadavaks ka siis, kui taaskasutaja on esitanud selle kohta taotluse. Sellistel juhtudel peaks taaskasutamise taotlustele vastamise tähtaeg olema mõistlik ning vastavuses tähtajaga, mida asjaomase juurdepääsu korra raames rakendatakse dokumendile juurdepääsu taotluste puhul. Selle nõude täitmisest tuleks siiski vabastada riigi osalusega äriühingud, haridusasutused ning teadustööga tegelevad ja teadustööd rahastavad organisatsioonid. Kogu liidu piires kehtivad mõistlikud tähtajad soodustavad uute kokkuvõtlike infotoodete ja -teenuste loomist üleeuroopalisel tasandil. Eriti oluline on see dünaamiliste andmete (kaasa arvatud liiklusandmed, satelliidiandmed, ilmaandmed) puhul, mille majanduslik väärtus oleneb andmete ja korrapäraste uuenduste viivitamatust kättesaadavusest. Seepärast tuleks dünaamilised andmed teha rakendusliidese kaudu kättesaadavaks kohe pärast kogumist, et hõlbustada sellistel andmetel põhinevate interneti-, mobiili- ja pilverakenduste arendamist. Kui see ei ole tehniliste või rahaliste piirangute tõttu võimalik, peaksid avaliku sektori asutused tegema need dokumendid kättesaadavaks sellise aja jooksul, mis võimaldab ära kasutada kogu nende majanduslikku potentsiaali. Litsentseerimise korral võib dokumentide kiire kättesaadavus olla litsentsi tingimuste osaks.

(27)  Avaliku sektori asutused teevad üha rohkem oma dokumente taaskasutamiseks kättesaadavaks ennetavalt, st nad tagavad dokumentide leitavuse võrgus ning nii metaandmete kui ka nende alusmaterjalide tegeliku kättesaadavuse. Dokumendid tuleks teha taaskasutamiseks kättesaadavaks ka siis, kui taaskasutaja on esitanud selle kohta taotluse. Liikmesriigid peaksid võimaldama taotlejatel taotleda dokumente taaskasutamiseks, ilma et nad peaksid tõestama oma huvi. Liikmesriigid peaksid tagama, et määrataks kindlaks praktiline kord, et avaliku sektori teabe taaskasutamist saaks tõhusalt teostada, näiteks teabeametnike määramine, avaliku sektori asutuste või teabepunktide valduses olevate dokumentide, dokumentide registrite või nimekirjade, kus on selgelt märgitud, kust on võimalik nimetatud dokumente leida, säilitamiseks ja nendega tutvumiseks vajalike vahendite soetamine ja hooldamine. Taaskasutamise taotlustele vastamise tähtaeg peaks olema mõistlik ning vastavuses tähtajaga, mida asjaomase juurdepääsu korra raames rakendatakse dokumendile juurdepääsu taotluste puhul. Selle nõude täitmisest võiks seetõttu vabastada riigi osalusega äriühingud, haridusasutused ning teadustööga tegelevad ja teadustööd rahastavad organisatsioonid. Kogu liidu piires kehtivad mõistlikud tähtajad soodustavad uute kokkuvõtlike infotoodete ja -teenuste loomist üleeuroopalisel tasandil. Eriti oluline on see dünaamiliste andmete (kaasa arvatud liiklusandmed, satelliidiandmed, ilmaandmed) puhul, mille majanduslik väärtus oleneb andmete ja korrapäraste uuenduste viivitamatust kättesaadavusest. Seepärast tuleks dünaamilised andmed teha rakendusliidese kaudu kättesaadavaks kohe pärast kogumist, et hõlbustada sellistel andmetel põhinevate interneti-, mobiili- ja pilverakenduste arendamist. Kui see ei ole tehniliste või rahaliste piirangute tõttu võimalik, peaksid avaliku sektori asutused tegema need dokumendid kättesaadavaks sellise aja jooksul, mis võimaldab ära kasutada kogu nende majanduslikku potentsiaali. Litsentseerimise korral võib dokumentide kiire kättesaadavus olla litsentsi tingimuste osaks.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Juurdepääs käesoleva direktiiviga taaskasutatavaks tehtud andmetele eeldab sobivate ja hästi läbimõeldud rakendusliideste kasutamist. Rakendusliideses on kirjeldatud, millised andmeid saab välja otsida, kuidas seda teha ja millises vormingus andmed kätte saadakse. Rakendusliideste keerukuse varieerub: tegu võib olla lingiga ühte andmebaasi, et saada sealt kätte konkreetsed andmestud, veebiliidesega või keerukama struktuuriga. Andmete taaskasutamine ja jagamine rakendusliideste otstarbeka kasutamise kaudu on üldkasulik, sest tänu sellele saavad arendajad ja idufirmad luua uusi teenuseid ja tooteid. Ühtlasi on tegu hädavajaliku elemendiga, et luua sageli kasutamata jäävate andmevarade ümber väärtuslikke ökosüsteeme. Rakendusliideste loomisel ja kasutamisel tuleb juhinduda mitmest põhimõttest, nagu stabiilsus, hooldus elutsükli jooksul, kasutuse ja standardite ühtlus, kasutajasõbralikkus ja turvalisus. Avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud teevad dünaamilised, st tihti (ka reaalajas) uuendatavad andmed sobivate rakendusliideste kaudu taaskasutamiseks kättesaadavaks kohe pärast nende andmete kogumist.

(28)  Juurdepääs käesoleva direktiiviga taaskasutatavaks tehtud andmetele eeldab sobivate ja hästi läbimõeldud rakendusliideste kasutamist. Rakendusliideses on kirjeldatud, millised andmeid saab välja otsida, kuidas seda teha ja millises vormingus andmed kätte saadakse. Rakendusliideste keerukuse varieerub: tegu võib olla lingiga ühte andmebaasi, et saada sealt kätte konkreetsed andmestud, struktuurse veebiliidesega või keerukama struktuuriga. Rakendusliideste kasutamine on liikmesriigiti väga erinev ning tuleks ette näha täiendav rahaline toetus, et liikuda dünaamiliste andmete ja rakendusliideste laiema kasutamise poole üldiselt. Rakendusliidesed on vajalikud täielikult koostalitlusvõimelise teabevahetuse arendamiseks. Andmete taaskasutamine ja jagamine rakendusliideste otstarbeka kasutamise kaudu on üldkasulik, sest tänu sellele saavad arendajad ja idufirmad luua uusi teenuseid ja tooteid. Ühtlasi on tegu hädavajaliku elemendiga, et luua sageli kasutamata jäävate andmevarade ümber väärtuslikke ökosüsteeme. Rakendusliideste loomisel ja kasutamisel tuleb juhinduda mitmest põhimõttest, nagu stabiilsus, usaldusväärsus, kättesaadavus, tõhusus, hooldus elutsükli jooksul, kasutuse ja standardite ühtlus, kasutajasõbralikkus ja turvalisus. Avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud peaksid tegema dünaamilised, st tihti (ka reaalajas) uuendatavad andmed sobivate rakendusliideste kaudu taaskasutamiseks kättesaadavaks kohe pärast nende andmete kogumist. Rakendusliidese puhul tuleks eeskätt järgida stabiilsuse põhimõtet, st see peaks toimima järjepidevalt sama tehnilise kirjelduse kohaselt. Rakendusliidese puhul tuleks järgida usaldusväärsuse põhimõtet, et muudatuste tegemise korral antaks neist võimalikult vara teada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomuliste juhtude korral, kui muudatused tuleb teha varem. Rakendusliides peaks tagama kättesaadavuse, toimides püsiva kvaliteeditasemega. Tõhususe tagamiseks ei tohiks rakendusliidese tulemuslikkus ja keerukus märkimisväärselt erineda selle hindamisel andmete pakkuja või tootja või andmete kasutaja poolt. Selleks et parandada rakendusliideste koostalitlusvõimet, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte rakendusliideste miinimumnõuete kohta.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Tasu dokumentide taaskasutamise eest takistab oluliselt idufirmade ja VKEde turule sisenemist. Seepärast tuleks dokumendid teha taaskasutamiseks kättesaadavaks tasuta ning kui tasud on vajalikud, peaksid need põhimõtteliselt piirduma piirkuludega. Erandjuhtudel tuleks arvesse võtta vajadust mitte takistada selliste avaliku sektori asutuste normaalset toimimist, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud kuludest. Tunnustada tuleks ka riigi osalusega äriühingute rolli konkurentsipõhises majanduses. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori asutustel ja riigi osalusega äriühingutel olema seega õigus küsida piirkulusid ületavat tasu. Kõnealuse tasu suurus tuleks määrata objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel ning dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest saadav kogutulu ei tohiks ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise ja levitamise kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Vajaduse korral tuleks tingimustele vastavate kulude hulka arvata ka isikuandmete või tundliku äriteabe anonüümimise kulud. Nõue tulu teenimiseks, et katta oluline osa avaliku sektori asutuse avalik-õiguslike ülesannete täitmise või riigi osalusega äriühingule usaldatud üldhuvi teenuste pakkumisega seotud kuludest, ei pea olema õiguslik nõue ja võib tuleneda näiteks liikmesriikide haldustavadest. Liikmesriigid peaksid kõnealuse nõude korrapäraselt läbi vaatama.

(32)  Dokumentide taaskasutamise eest tasu võtmise korrad erinevad jätkuvalt nii liikmesriigiti kui ka ühe liikmesriigi avaliku sektori asutuste vahel. Tasu dokumentide taaskasutamise eest takistab oluliselt idufirmade ja VKEde turule sisenemist. Seepärast tuleks dokumendid teha taaskasutamiseks kättesaadavaks tasuta või kui tasud on vajalikud, peaksid need põhimõtteliselt piirduma piirkuludega, nagu on osutatud komisjoni teatises 2014/C 240/01. Erandjuhtudel tuleks arvesse võtta vajadust mitte takistada selliste avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike ülesannete täitmist ja normaalset toimimist, kes peavad teenima tulu, et katta vähemalt 60 % käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate dokumentidega seotud kuludest. Tunnustada tuleks ka riigi osalusega äriühingute rolli konkurentsipõhises majanduses. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori asutustel ja riigi osalusega äriühingutel olema seega õigus küsida piirkulusid ületavat tasu. Kõnealuse tasu suurus tuleks määrata objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel ning dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest saadav kogutulu ei tohiks ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise, levitamise ja andmete talletamise kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Vajaduse korral tuleks tingimustele vastavate kulude hulka arvata ka isikuandmete või tundliku äriteabe anonüümimise kulud. Liikmesriigid peaksid korrapäraselt läbi vaatama nõude tulu teenimiseks, et katta vähemalt 60 % kuludest.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a)  Investeeringutasuvus on piirkuludele lisanduv protsent, mis võimaldab katta kapitalikulu ja lisada tegeliku tulumäära. Kuna kapitalikulu on tihedalt seotud krediidiasutuste intressimääradega, mis omakorda põhinevad EKP fikseeritud peamiste refinantseerimistehingute intressimääral, ei tohiks mõistlik investeeringutasuvus ületada EKP fikseeritud intressimäära enam kui 5 %.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kogu liitu hõlmava teabeturu arengu eelduseks on avaliku sektori dokumentide taaskasutamise tingimuste selguse ja avaliku kättesaadavuse tagamine. Seepärast tuleb kõik dokumentide taaskasutamise suhtes kohaldatavad tingimused potentsiaalsetele taaskasutajatele selgeks teha. Liikmesriigid peaksid võimalusel soodustama kättesaadavaid dokumente hõlmavate reaalajas juurdepääsetavate indeksite loomist ning hõlbustama taaskasutamise taotluste esitamist. Muude asutuste kui riigi osalusega äriühingute, haridusasutuste, teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate asutuste valduses olevate dokumentide taaskasutamise taotlejaid tuleks teavitada olemasolevatest õiguskaitsevahenditest seoses neid mõjutavate otsuste või tavadega. See on eriti oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes ei pruugi olla teadlikud teiste liikmesriikide avaliku sektori asutuste omavahelistest suhetest ning vastavatest õiguskaitsemeetmetest.

(36)  Kogu liitu hõlmava teabeturu arengu eelduseks on avaliku sektori dokumentide taaskasutamise ja nende kättesaadavuse tingimuste selguse ja avaliku kättesaadavuse tagamine. Seepärast tuleb kõik dokumentide taaskasutamise ja nende kättesaadavuse suhtes kohaldatavad tingimused potentsiaalsetele taaskasutajatele selgeks teha. Liikmesriigid peaksid võimalusel soodustama kättesaadavaid dokumente hõlmavate reaalajas juurdepääsetavate indeksite loomist ning hõlbustama taaskasutamise taotluste esitamist. Muude asutuste kui riigi osalusega äriühingute, haridusasutuste, teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate asutuste valduses olevate dokumentide taaskasutamise ja neile juurdepääsu taotlejaid tuleks teavitada olemasolevatest õiguskaitsevahenditest seoses neid mõjutavate otsuste või tavadega. See on eriti oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes ei pruugi olla teadlikud teiste liikmesriikide avaliku sektori asutuste omavahelistest suhetest ning vastavatest õiguskaitsemeetmetest.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama erapooletu asutuse poolse läbivaatamise võimalust. Selline asutus võiks olla juba olemasolev riigiasutus, näiteks liikmesriigi konkurentsiamet, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav liikmesriigi asutus või liikmesriigi kohtuasutus. Sellise asutuse tegevus tuleks korraldada liikmesriikide põhiseaduslike ja õigussüsteemide alusel ning see ei tohiks piirata taaskasutamise taotleja täiendavaid õiguskaitsevahendeid. See peaks siiski olema selgelt eraldatud liikmesriigi mehhanismist, millega kehtestatakse piirikulusid ületava tasu võtmise kriteeriumid. Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama võimalust vaadata läbi nii keeldumise otsused kui ka otsused, mis küll lubavad taaskasutamist, kuid võivad siiski mõjutada taotlejaid muudel põhjustel, eelkõige seoses tasu võtmise eeskirjade kohaldamisega. Läbivaatamisprotsess peaks toimuma kiiresti vastavalt kiiresti muutuva turu vajadustele.

(37)  Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama erapooletu asutuse poolse läbivaatamise võimalust. Selline asutus võiks olla juba olemasolev riigiasutus, näiteks liikmesriigi konkurentsiamet, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav liikmesriigi asutus või liikmesriigi kohtuasutus. Sellise asutuse tegevus tuleks korraldada liikmesriikide põhiseaduslike ja õigussüsteemide alusel ning see ei tohiks piirata taaskasutamise ja juurdepääsu taotleja täiendavaid õiguskaitsevahendeid. See peaks siiski olema selgelt eraldatud liikmesriigi mehhanismist, millega kehtestatakse piirikulusid ületava tasu võtmise kriteeriumid. Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama võimalust vaadata läbi nii keeldumise otsused kui ka otsused, mis küll lubavad taaskasutamist, kuid võivad siiski mõjutada taotlejaid muudel põhjustel, eelkõige seoses tasu võtmise eeskirjade kohaldamisega. Läbivaatamisprotsess peaks toimuma kiiresti vastavalt kiiresti muutuva turu vajadustele.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Mõningatel juhtudel toimub dokumentide taaskasutamine litsentseerimiseta. Muudel juhtudel antakse välja litsents, millega kehtestatakse litsentsisaaja poolse taaskasutamise tingimused näiteks vastutuse, dokumentide nõuetekohase kasutamise, mittemuutmise tagamise ja allika äramärkimise osas. Kui avaliku sektori asutused annavad dokumentide taaskasutamiseks litsentse, peavad litsentsitingimused olema õiglased ja läbipaistvad. Selles osas võivad olulist osa etendada ka veebis kättesaadavad standardlitsentsid. Liikmesriigid peavad sätestama standardlitsentside kättesaadavuse.

(39)  Liikmesriigid peaksid tagama, et dokumentide taaskasutamine toimub tingimusteta. Kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärgiga, võivad liikmesriigid kehtestada vajaduse korral litsentsi alusel tingimused näiteks vastutuse, dokumentide nõuetekohase kasutamise, mittemuutmise tagamise ja allika äramärkimise osas, tagades samas, et kehtivad kõige vähem piiravad tingimused või litsentsimistingimused, kaasa arvatud võimalus kasutada avalikke dokumente. Kui avaliku sektori asutused annavad dokumentide taaskasutamiseks litsentse, peavad litsentsitingimused olema õiglased ja läbipaistvad. Liikmesriigid peaksid eelkõige hindama nende kohustuste vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, tagamaks, et sellised litsentsid või tingimused ei piira põhjendamatult taaskasutamise võimalusi või konkurentsi. Liikmesriigid peaksid ka soodustama avaliku sektori dokumentide taaskasutamiseks avatud standardlitsentside kasutamist ja tagama niisuguste litsentside avaldamise digitaalses vormis selliselt, et neid on võimalik elektrooniliselt töödelda. Oluline roll peaks olema ka veebis kättesaadavatel avatud litsentsidel, mis annavad suuremad taaskasutamise õigused ilma tehnoloogiliste, rahaliste ja geograafiliste piiranguteta ning põhinevad avatud andmevormingutel, ja mis peaksid aja jooksul saama üldiseks tavaks kogu liidus. Komisjon peaks andma suuniseid soovitatud standardlitsentside ja litsentsimisega seotud lähenemisviiside kohta.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Taaskasutamise tingimused ei tohi olla diskrimineerivad võrreldavate taaskasutajate kategooriate osas. See ei tohiks siiski takistada näiteks avaliku sektori asutuste vahelist tasuta teabevahetust, mis toimub avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, samas kui teistelt isikutelt võetakse samade dokumentide taaskasutamise eest tasu. Ka ei tohiks see takistada kehtestamast diferentseeritud hinnapoliitikat ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil taaskasutamise suhtes.

(41)  Taaskasutamise tingimused ei tohi olla diskrimineerivad võrreldavate taaskasutajate kategooriate osas. Liikmesriigid peaksid tagama ausa konkurentsi ühelt poolt avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute ning teiselt poolt teiste kasutajate vahel juhul, kui kõnealused avaliku sektori asutused või riigi osalusega äriühingud kasutavad dokumente oma äritegevuse sisendina uuesti. Liikmesriigid peaksid eelkõige tagama, et riigi osalusega äriühingute dokumentide taaskasutamine ei põhjusta turumoonutusi ning et ausat konkurentsi ei kahjustata. See ei tohiks siiski takistada näiteks avaliku sektori asutuste vahelist tasuta teabevahetust, mis toimub avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, samas kui teistelt isikutelt võetakse samade dokumentide taaskasutamise eest tasu. Ka ei tohiks see takistada kehtestamast diferentseeritud hinnapoliitikat ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil taaskasutamise suhtes.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Dokumendi taaskasutamisele võivad avaliku sektori asutused seada tingimusi, asjakohasel juhul litsentsi kaudu, näiteks nõuda allika äramärkimist ja märget selle kohta, kas dokumendi taaskasutaja on dokumenti mingil viisil muutnud. Avaliku sektori teabe taaskasutamise litsentsidega tuleks igal juhul kehtestada taaskasutamisele võimalikult vähe piiranguid, piirdudes eelistatavalt allikale viitamisega. Siin peaks olema oluline roll ka veebis kättesaadavatel avatud litsentsidel, mis annavad suuremad taaskasutamise õigused ilma tehnoloogiliste, rahaliste ja geograafiliste piiranguteta ning põhinevad avatud andmevormingutel. Seetõttu peaksid liikmesriigid soodustama avatud litsentside kasutamist, mis peaks aja jooksul saama üldiseks tavaks kogu liidus.

välja jäetud

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Avaliku sektori asutused peaksid dokumentide taaskasutamise tingimuste kehtestamisel austama konkurentsireegleid, vältides, kui võimalik, omavahelisi ja erasektori partneritega sõlmitavaid ainukasutuslepinguid. Siiski võib spetsiifiliste avaliku sektori dokumentide taaskasutamise ainuõigus olla vahel vajalik teatavaid üldisi majanduslikke huve teenivate teenuste pakkumiseks. Selline olukord võib näiteks tekkida, kui ükski kaubanduslikel eesmärkidel tegutsev avaldaja ainuõiguse puudumise korral kõnealust teavet ei avaldaks.

(43)  Avaliku sektori asutused peaksid dokumentide taaskasutamise tingimuste kehtestamisel austama konkurentsireegleid, vältides, kui võimalik, omavahelisi ja erasektori partneritega sõlmitavaid ainukasutuslepinguid või andmete sooduskorras kasutamist. Siiski võib spetsiifiliste avaliku sektori dokumentide taaskasutamise ainuõigus olla vahel vajalik teatavaid üldisi majanduslikke huve teenivate teenuste pakkumiseks. Selline olukord võib näiteks tekkida, kui ükski kaubanduslikel eesmärkidel tegutsev avaldaja ainuõiguse puudumise korral kõnealust teavet ei avaldaks.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(51 a)  Käesolev direktiiv ei piira riigihankeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL kohaldamist.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamist võib märkimisväärselt soodustada selliste vahendite areng, mis aitavad potentsiaalsetel taaskasutajatel leida taaskasutamiseks pakutavaid dokumente ja taaskasutamise tingimusi. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama praktiliste vahendite olemasolu, mis võimaldavad taaskasutajatel taaskasutamiseks pakutavaid dokumente otsida. Näited taolistest praktilistest vahenditest on soovitavalt veebis kättesaadavad peamiste dokumentide (sageli taaskasutatavate või potentsiaalselt sageli taaskasutatavate dokumentide) loendid ja portaalid, milles asuvad viited detsentraliseeritud loenditele.

(52)  Avaliku sektori valduses olevate dokumentide piiriülest kasutamist võib märkimisväärselt soodustada selliste vahendite areng, mis aitavad potentsiaalsetel taaskasutajatel leida taaskasutamiseks pakutavaid ja kättesaadavaid dokumente ja taaskasutamise tingimusi. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama praktiliste vahendite olemasolu, mis võimaldavad taaskasutajatel taaskasutamiseks pakutavaid dokumente otsida. Taolised praktilised vahendid võivad hõlmata soovitavalt veebis kättesaadavaid peamiste dokumentide (sageli taaskasutatavate või potentsiaalselt sageli taaskasutatavate dokumentide) loendeid ja portaale, milles asuvad viited detsentraliseeritud loenditele.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(52 a)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid veelgi lihtsustama juurdepääsu andmestutele, eelkõige luues ühtse juurdepääsupunkti ning tehes järk-järgult kättesaadavaks avaliku sektori asutuste sobivad andmestud kõikidest dokumentidest, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, ning liidu institutsioonide andmetele.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(58)  Et luua tingimused, mis toetavad dokumentide taaskasutamist, mida seostatakse majanduse ja ühiskonna jaoks eriti väärtuslike ja oluliste sotsiaal-majanduslike hüvedega, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 selles osas, mis puudutab väärtuslike andmestute nimekirja vastuvõtmist selliste dokumentide hulgast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, koos nende avaldamise ja taaskasutamise korraga. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(58)  Et luua tingimused, mis toetavad dokumentide taaskasutamist, mida seostatakse majanduse ja ühiskonna jaoks eriti väärtuslike ja oluliste ühiskondlike või sotsiaal-majanduslike hüvedega, on II a lisas esitatud väärtuslike andmestute kategooriate nimekiri. Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 selles osas, mis puudutab II a lisas kehtestatud andmestute kategooriate nimekirja ja konkreetsete väärtuslike andmestute lisamist selliste dokumentide hulgast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, koos nende avaldamise ja taaskasutamise korraga. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes1a sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

 

_______________

 

1a ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 59

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(59)  Kogu ELi hõlmav nimekiri andmestutest, millel on eriti suur potentsiaal luua sotsiaal-majanduslikke hüvesid, koos taaskasutamise ühtlustatud tingimustega on olulised komponendid, mille toel luua piiriüleseid rakendusi ja teenuseid. Nimekirjade koostamise käigus peaks komisjon pidama asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ka ekspertide tasandil. Nimekirjades tuleks arvestada valdkondlike õigusaktidega, mis juba reguleerivad andmestute avaldamist, ning G8 avatud andmete harta tehnilises lisas ja komisjoni teatises 2014/C 240/01 märgitud kategooriatega.

(59)  Kogu ELi hõlmav nimekiri andmestutest, millel on eriti suur potentsiaal luua ühiskondlikke või sotsiaal-majanduslikke hüvesid, koos taaskasutamise ühtlustatud tingimustega on olulised komponendid, mille toel luua piiriüleseid rakendusi ja teenuseid. II a lisas sätestatakse väärtuslike andmestute nimekiri, mida on võimalik muuta delegeeritud õigusaktiga. Nimekirja lisatavates kategooriates tuleks arvestada valdkondlike õigusaktidega, mis juba reguleerivad andmestute avaldamist, ning G8 avatud andmete harta tehnilises lisas ja komisjoni teatises 2014/C 240/01 märgitud kategooriatega. Nimekirja lisatavate kategooriate või andmestute tuvastamise käigus peaks komisjon läbi viima mõjuhinnangu ja nõuetekohase avaliku konsultatsiooni, muu hulgas ka ekspertide tasandil. Mõjuhinnangu koostamiseks peaks komisjon läbi viima avaliku konsultatsiooni kõigi huvitatud osalistega, sh avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud, andmete taaskasutajad, teadusasutused, kodanikuühiskonna rühmad ja esindavad organisatsioonid. Kõigile huvitatud osalistele tuleks anda võimalus komisjonile väärtuslike andmestute kategooriate või konkreetsete andmestute kohta soovitusi teha.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60)  Et tagada väärtuslike andmestute maksimaalne mõju ja hõlbustada nende taaskasutamist, tuleks väärtuslikud andmed teha taaskasutamiseks kättesaadavaks minimaalsete õiguslike piirangutega ja tasuta. Kui sellised andmestud sisaldavad dünaamilisi andmeid, tuleks nad ühtlasi avaldada rakendusliidese kaudu.

(60)  Et tagada väärtuslike andmestute maksimaalne mõju ja hõlbustada nende taaskasutamist, tuleks väärtuslikud andmed teha taaskasutamiseks kättesaadavaks minimaalsete õiguslike piirangutega ja tasuta. Väärtuslikud andmestud tuleks avaldada ühtse juurdepääsupunkti kaudu, et edendada leitavust ja hõlbustada juurdepääsu. Kui sellised andmestud sisaldavad dünaamilisi andmeid, tuleks nad ühtlasi avaldada rakendusliidese kaudu.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(60 a)  II a lisa kategooriatesse kuuluvad väärtuslikud andmestud võivad luua ühiskondlikke või sotsiaal-majanduslikke hüvesid ning aidata teha edusamme peamiste ühiskondlike ja demokraatlike ülesannete täitmisel. Läbipaistvuse, vastutuse, nõuetele vastavuse, tõhususe ja ausa konkurentsi valdkonnas edusammude tegemiseks tuleb lisada andmestud sellistest kategooriatest nagu äriregistrid, eelarve ja valitsuse kulutused, riigihanked ja statistika. Innovaatiliste teenuste ja toodete soodustamiseks, jätkusuutliku majanduskasvu stimuleerimiseks ja tarbijakaitse rangete standardite toetamiseks, võttes muu hulgas arvesse tegureid, millel puudub vahetu majanduslik väärtus, näiteks haridus, keskkond või tervishoid, tuleb lisada andmestud siseriikliku õiguse, Maa seire ning keskkonna ja georuumiliste andmete kategooriatest.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust privaatsusele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigust omandile (artikkel 17) ja puuetega inimeste integreerimist ühiskonda (artikkel 26). Direktiivi ei tohi tõlgendada ega rakendada viisil, mis läheb vastuollu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

(62)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust privaatsusele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), sõna- ja teabevabadust (artikkel 11), õigust omandile (artikkel 17) ja puuetega inimeste integreerimist ühiskonda (artikkel 26). Direktiivi ei tohi tõlgendada ega rakendada viisil, mis läheb vastuollu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 63

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(63)  Komisjon peaks käesolevat direktiivi hindama. Vastavalt Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (parema õigusloome kohta)41 punktile 22 peaks selline hindamine lähtuma viiest kriteeriumist – tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus – ning olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks.

(63)  Komisjon peaks käesolevat direktiivi hindama [36 kuud pärast direktiivi ülevõtmist]. Vastavalt Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevahelisele kokkuleppele (parema õigusloome kohta)41 peaks selline hindamine lähtuma viiest kriteeriumist – tõhusus, mõjusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus – ning olema võimalike edasiste meetmete mõju hindamise aluseks. Vajaduse korral võiks komisjon esitada pärast hindamist asjakohased ettepanekud.

__________________

__________________

41 ELT L123, 12.5. 2016, lk 1.

41 ELT L123, 12.5. 2016, lk 1.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada avaliku sektori teabe taaskasutamist käsitlev reguleeriv raamistik, et edendada avatud andmete kasutamist ning stimuleerida toodete ja teenuste innovatsiooni.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  olemasolevad dokumendid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL42 määratletud valdkondades tegutseva avaliku sektori asutuse valduses või sellise avaliku sektori asutuse valduses, kes tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/200743 artiklile 2, või lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/200844 artiklile 16, või ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise kohustust vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/9245 artiklile 4;

(b)  avalikult kättesaadavad dokumendid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL42 määratletud valdkondades tegutseva avaliku sektori asutuse valduses või sellise avaliku sektori asutuse valduses, kes tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/200743 artiklile 2, või lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/200844 artiklile 16, või ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise kohustust vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/9245 artiklile 4;

__________________

__________________

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70.

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 3.12.2007, lk 1).

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 293, 31.10.2008, lk. 3–20).

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).

45 Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7–10).

45 Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7).

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt d – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

  riikliku julgeoleku (st riigi julgeoleku) kaitse, riigikaitse või avaliku julgeoleku kaitse,

—  riikliku julgeoleku kaitse, riigikaitse või avaliku korra kaitse, sh elutähtsa taristu kaitsega seotud tundlik teave direktiivi 2008/114/EÜ artikli 2 punkti d tähenduses;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Käesolev direktiiv ei piira määruse (EL) nr 2016/679 kohaldamist ega mõjuta üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu see on ette nähtud isikuandmete kaitset käsitlevates liidu ja siseriiklikes õigusaktides.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Avaliku sektori asutused ei kasuta direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õigust, et takistada või piirata dokumentide taaskasutamist vastavalt käesolevale dokumendile.

5.  Direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud andmebaasi tegija õigust ei kasutata, et takistada või piirata dokumentide taaskasutamist vastavalt käesolevale dokumendile.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Käesolev direktiiv reguleerib liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist ning hõlmab muu hulgas dokumente, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ46.

6.  Käesolev direktiiv reguleerib liikmesriikide avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute valduses olevate olemasolevate dokumentide taaskasutamist ning hõlmab muu hulgas dokumente, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ46.

__________________

__________________

46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk. 1).

46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk. 1).

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  „rakendusliides“ – hästi dokumenteeritud funktsioonide, menetluste, määratluste ja protokollide kogum teabe struktuurseks veebipõhiseks otsimiseks;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  „väärtuslikud andmestud“ – dokumendid, mille taaskasutamist seostatakse oluliste sotsiaal-majanduslike hüvedega eeskätt tänu nende sobivusele lisaväärtusteenuste ja -rakenduste loomiseks ja tänu nende inimeste arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmestutel põhinevatest lisaväärtusteenustest ja -rakendustest;

8.  „väärtuslikud andmestud“ – dokumendid, mille taaskasutamist seostatakse oluliste ühiskondlike või sotsiaal-majanduslike hüvedega eeskätt tänu nende sobivusele lisaväärtusteenuste ja -rakenduste loomiseks ja tänu nende inimeste arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmestutel põhinevatest lisaväärtusteenustest ja -rakendustest;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 a.  „isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud andmed;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tagavad liikmesriigid, et dokumendid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi vastavalt artiklile 1, on ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad III ja IV peatükis sätestatud tingimustel.

1.  Liikmesriigid tagavad, et dokumendid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi vastavalt artiklile 1, on ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad III ja IV peatükis sätestatud tingimustel.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid koostatakse ja tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks põhimõtte „avatus kavandatult ja vaikimisi“ kohaselt.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Avaliku sektori asutused menetlevad taaskasutamistaotlusi, võimaluse ja vajaduse korral elektrooniliselt, ja teevad dokumendi taotlejale kättesaadavaks või, kui vaja on litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks kehtestatud tähtaegadega.

1.  Avaliku sektori asutused menetlevad dokumentidele juurdepääsu ja/või nende taaskasutamise taotlusi, võimaluse ja vajaduse korral elektrooniliselt, ja teevad dokumendi taotlejale kättesaadavaks või, kui taaskasutamiseks on vaja litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks kehtestatud tähtaegadega.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui tähtaegu või muid dokumentide aegsat esitamist reguleerivaid norme ei ole kehtestatud, menetlevad avaliku sektori asutused taotlust ja annavad dokumendid taotlejale taaskasutamiseks või, kui vaja on litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Seda aega võib mahukate või keerukate taotluste korral pikendada veel 20 tööpäeva võrra. Sellistel juhtudel teatatakse taotlejale kolme nädala jooksul alates esialgse taotluse saamisest, et selle menetlemiseks on vaja lisaaega.

2.  Kui tähtaegu või muid dokumentide aegsat esitamist reguleerivaid norme ei ole kehtestatud, menetlevad avaliku sektori asutused taotlust ja annavad dokumendid taotlejale või, kui taaskasutamiseks on vaja litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise võimalikult ruttu ja hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Seda aega võib mahukate või keerukate taotluste korral pikendada veel 20 tööpäeva võrra. Sellistel juhtudel teatatakse taotlejale võimalikult ruttu ja igal juhul kolme nädala jooksul alates esialgse taotluse saamisest, et selle menetlemiseks on vaja lisaaega, ja põhjendatakse seda vajadust.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eitava otsuse korral teatavad avaliku sektori asutused taotlejale keeldumise põhjused vastavalt liikmesriigis kehtivale juurdepääsukorrale või käesoleva direktiivi, eriti selle artikli 1 lõike 2 punktide a–g või artikli 3 alusel vastu võetud siseriiklikele sätetele. Kui eitava otsuse aluseks on artikli 1 lõike 2 punkt c, lisab avaliku sektori asutus viite õiguse füüsilisest või juriidilisest isikust omanikule, kui see on teada, või viite litsentsiandjale, kellelt avaliku sektori asutus on vastava materjali saanud. Raamatukogud, sh ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja arhiivid ei ole kohustatud viidet lisama.

3.  Eitava otsuse korral teatavad avaliku sektori asutused taotlejale 20 tööpäeva jooksul dokumendi taotletud kujul või vormingus osaliselt või täielikult kättesaadavaks tegemisest ja/või selle taaskasutamisest keeldumise põhjused vastavalt liikmesriigis kehtivale juurdepääsukorrale või käesoleva direktiivi, eriti selle artikli 1 lõike 2 punktide a–g alusel vastu võetud siseriiklikele sätetele. Kui eitava otsuse aluseks on artikli 1 lõike 2 punkt c, lisab avaliku sektori asutus viite õiguse füüsilisest või juriidilisest isikust omanikule, kui see on teada, või viite litsentsiandjale, kellelt avaliku sektori asutus on vastava materjali saanud. Raamatukogud, sh ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja arhiivid ei ole kohustatud viidet lisama.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriik koostab avalikult kättesaadava kriteeriumide loetelu, mille alusel asjaomane asutus võib otsustada, kuidas ta taotlusi menetleb.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et:

 

a)  toetatakse dokumentidele juurdepääsu;

 

b)   avaliku sektori asutuste nimekirjad on üldsusele kättesaadavad;

 

c)  kindlaks on määratud praktiline kord, et avaliku sektori teabe taaskasutamist saaks tõhusalt teostada;

 

d)  avaliku sektori asutused teavitavad üldsust nõuetekohaselt õigustest, mis neil on käesoleva direktiivi alusel ja olemasolevatest riiklikul või liidu tasandil kehtestatud teabele juurdepääsu eeskirjadest tulenevalt, ning annavad sel eesmärgil asjakohasel määral teavet, juhiseid ja nõu.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pakutavad vormingud

Pakutavad vormingud ja dokumentide kvaliteet

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid oleksid ajakohased, täpsed ja võrreldavad.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, teevad avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud dokumendid kättesaadavaks mis tahes olemasolevas vormingus või keeles ning, kui see on võimalik ja asjakohane, avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad olema võimaluse korral kooskõlas ametlike avatud standarditega.

1.  Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, teevad avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud dokumendid kättesaadavaks, koostalitlusvõimeliseks, kergesti leitavaks ja elektrooniliselt taaskasutatavaks mis tahes olemasolevas vormingus või keeles ning, kui see on võimalik ja asjakohane, avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad olema võimaluse korral kooskõlas ametlike avatud standarditega.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Käesoleva direktiivi alusel ei või avaliku sektori asutustelt ega riigi osalusega äriühingutelt nõuda teatavat liiki dokumentide koostamise ja säilitamise jätkamist selleks, et mõni era- või avaliku sektori organisatsioon saaks neid taaskasutada.

3.  Avaliku sektori asutustelt või riigi osalusega äriühingutelt ei nõuta teatavat liiki dokumentide koostamise ja säilitamise jätkamist selleks, et mõni era- või avaliku sektori organisatsioon saaks neid taaskasutada.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud teevad dünaamilised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks kohe pärast kogumist selleks sobiva rakendusliidese ehk API kaudu.

4.  Avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud teevad dünaamilised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks võimaluse korral reaalajas ja viivitamata kohe pärast kogumist selleks sobiva rakendusliidese kaudu.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui dokumentide kättesaadavaks tegemine kohe pärast nende kogumist käiks avaliku sektori asutusele või riigi osalusega äriühingule rahaliselt või tehniliselt üle jõu, tehakse lõikes 4 osutatud dokumendid kättesaadavaks aja jooksul, mis ei kahjusta põhjendamatult nende andmete majandusliku potentsiaali kasutamist.

5.  Kui dokumentide kättesaadavaks tegemine reaalajas ja viivitamata kohe pärast nende kogumist käiks avaliku sektori asutusele või riigi osalusega äriühingule rahaliselt või tehniliselt üle jõu, tehakse lõikes 4 osutatud dokumendid kättesaadavaks aja jooksul, mis ei kahjusta põhjendamatult nende andmete majandusliku potentsiaali kasutamist. Kasutajaid teavitatakse dokumentide kättesaadavaks tegemise täpsest ajakavast ja dokumentide ajakohastamise sagedusest.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Avaliku sektori asutused vastavad vajaduse korral teabepäringutele dokumentide koostamisel kasutatud metoodika kohta.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 5 a

 

Rakendusliidesed

 

1.  Iga kord, kui taotlejale võimaldatakse dokumendi taaskasutamist või kui taotlejale antakse litsents, teeb avaliku sektori asutus või riigi osalusega äriühing selle dokumendi taaskasutamise võimalikuks üldsusele, kasutades selleks võimaluse ja vajaduse korral rakendusliideseid ja portaale.

 

2.  Kui avaliku sektori asutus või riigi osalusega äriühing võimaldab teabe taaskasutamist rakendusliidese kaudu, siis annab see asutus juurdepääsu kõikidele kasutajatele. Eelkõige reaalajas saadava teabe puhul tagab avaliku sektori asutus või riigi osalusega äriühing võimaluse korral ka juurdepääsu varasemale teabele. See ei piira liidu õiguses sätestatud kohustusi. Kui sellised kohustused on kehtestatud, peavad nendest tulenevad piirangud olema põhjendatud ja põhjendus tehakse avalikult kättesaadavaks.

 

3.  Kui teabe kättesaadavaks tegemiseks kasutatakse rakendusliidest, peab teabe ulatus ja määr olema sama kui muude vahendite kaudu kättesaadavaks tegemise korral.

 

4.  Avaliku sektori asutused või riigi osalusega äriühingud töötavad rakendusliidesed ja nende tehnilised kirjeldused välja ja dokumenteerivaid neid, kasutades avatud standardeid ja struktuurseid, masinloetavaid ja avatud vorminguid.

 

5.  Avaliku sektori asutused või riigi osalusega äriühingud annavad kasutajatele võimalikult vara ja mitte hiljem kui kolm kuud enne muudatuse rakendamist teada igasugustest muudatustest rakendusliideste tehnilises kirjelduses, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomuliste juhtude korral, kui muudatused tuleb teha viivitamata.

 

6.  Avaliku sektori asutused või riigi osalusega äriühingud tagavad, et rakendusliides on juurdepääsetav järjepidevalt ja püsiva kvaliteeditasemega.

 

7.  Avaliku sektori asutused või riigi osalusega äriühingud teevad juurdepääsu rakendusliidesele ja selle tehnilisele kirjeldusele võimalikuks käesoleva direktiivi artiklites 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 sätestatud tingimustel. Dokumendid tehakse kättesaadavaks tasuta, kohaldades võimalikult vähe formaalseid piiranguid ja tingimusi, aga igal juhul sellistel tingimustel, mis ei ole rangemaid kui need, mida kohaldatakse teabele endale.

 

8.  Komisjon kehtestab liikmesriikide avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute rakendusliideste koostalitlusvõime kriteeriumid, et hõlbustada nende dokumentide taaskasutamist rakendusliideste kaudu ning masinatevahelise suhtluse toetamiseks.

 

9.  Komisjon võtab artiklis 8 osutatud meetmed vastu delegeeritud õigusaktiga vastavalt artiklile 14.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Dokumentide taaskasutamise eest tasu ei võeta või piirdutakse dokumentide paljundamisest, esitamisest ja levitamisest ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest tulenevate piirkuludega.

1.  Dokumentide taaskasutamise eest ei võeta tasu.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erandkorras ei kohaldata lõiget 1:

2.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõikeid 1 ja 1 a:

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  avaliku sektori asutuste suhtes, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest;

a)  dokumentide suhtes, mille eest peavad asjaomased avaliku sektori asutused riikliku õiguse kohaselt teenima piisavalt tulu, et katta vähemalt 60 % kõnealuste dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise, levitamise ja andmete talletamise kuludest;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõike 2 punktides a ja c osutatud juhtudel arvutatakse tasu välja liikmesriikide kehtestatud objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel. Dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestusperioodil saadav kogutulu ei tohi ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise ja levitamise ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimise ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmete kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Tasu arvutatakse vastavalt kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.

3.  Lõike 2 punktides a ja c osutatud juhtudel arvutatakse tasu välja liikmesriikide kehtestatud objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel. Dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestusperioodil saadav kogutulu ei tohi ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise, levitamise, andmete talletamise ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimise ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmete kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Tasu arvutatakse vastavalt kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui tasu võtavad lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori asutused, ei tohi dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestamisperioodil saadav kogutulu ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise, levitamise, säilitamise ja õiguste väljaselgitamise ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimise ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmete kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Tasu arvutatakse vastavalt asjaomaste avaliku sektori asutuste suhtes kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.

4.  Kui tasu võtavad lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori asutused, ei tohi dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest vastaval arvestamisperioodil saadav kogutulu ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise, levitamise, andmete talletamise, säilitamise ja õiguste väljaselgitamise ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimise ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmete kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Tasu arvutatakse vastavalt asjaomaste avaliku sektori asutuste suhtes kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Väärtuslike andmestute (mille nimekiri määratakse kindlaks vastavalt artiklile 13) ja artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud teadusandmete taaskasutamine on kasutaja jaoks tasuta.

5.  Väärtuslike andmestute (mille nimekiri määratakse kindlaks vastavalt artiklile 13 ja II a lisale) ja artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud teadusandmete taaskasutamine on kasutaja jaoks tasuta.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Liikmesriigid avaldavad elektrooniliselt, kui see on võimalik ja asjakohane, lõike 2 punktis a osutatud dokumentide nimekirja. Lõike 2 punktis a osutatud erandite tegemise eeltingimuseks on dokumendi eelnev lisamine loetelusse.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Liikmesriigid võivad avalikustada kulud, mis on vajalikud dokumentide paljundamiseks, levitamiseks ja andmete talletamiseks, ning vajaduse korral kulud, mis on seotud isikuandmete anonüümimisega ning artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud konfidentsiaalsust kaitstavate meetmetega.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid avaldavad artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud avaliku sektori asutuste nimekirja.

välja jäetud

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Dokumentide taaskasutamist võib lubada tingimusteta või teatavatel tingimustel , vajaduse korral litsentside abil. Need tingimused ei tohi taaskasutamist põhjendamatult piirata ning neid ei tohi kasutada konkurentsi piiramiseks.

1.  Liikmesriigid ei sea dokumentide taaskasutamise lubamiseks tingimusi ega litsentsi, välja arvatud juhul, kui selliste tingimuste või litsentsi vajadus ei ole diskrimineeriv, seda õigustab üldsuse huvi eesmärk ja see on proportsionaalne.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriikides, kus kasutatakse litsentse, tagavad liikmesriigid konkreetse litsentsitaotluse jaoks kohandatavate avaliku sektori dokumentide taaskasutamise standardlitsentside avaldamise digitaalses vormis selliselt, et neid on võimalik elektrooniliselt töödelda. Liikmesriigid julgustavad kasutama selliseid standardlitsentse .

2.  Kui dokumentide taaskasutamist lubatakse teatavatel tingimustel või litsentsi alusel, siis liikmesriigid:

 

a)  tagavad, et sellised tingimused või litsentsid ei piira põhjendamatult taaskasutamise võimalusi või konkurentsi ning et andmete avaldamisele kohaldatakse kõige vähem piiravaid tingimusi või litsentsimistingimusi, kaasa arvatud võimalus kasutada avalikke dokumente;

 

b)  hindavad, kas on olemas üldkasutatavad, avatud litsentsid, mis vastavad kõnealustele nõuetele. Seejärel kasutavad liikmesriigid kõige üldkasutatavamat ja kõige vähem piiravat litsentsi või litsentse;

 

c)  soodustavad avaliku sektori dokumentide taaskasutamiseks avatud litsentside kasutamist ja tagama niisuguste litsentside avaldamise digitaalses vormis selliselt, et neid on võimalik elektrooniliselt töödelda.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Ilma et see piiraks liidu õiguses sätestatud vastutust käsitlevate nõuete kohaldamist, võib juhul, kui avaliku sektori asutus või riigi osalusega äriühing teeb dokumendid taaskasutamiseks kättesaadavaks ilma tingimuste ja piiranguteta, vabastada avaliku sektori asutuse või riigi osalusega äriühingu vastutusest seoses taaskasutamiseks kättesaadavaks tehtud dokumentidega.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid rakendavad praktilisi vahendeid taaskasutamiseks kättesaadavate dokumentide otsingu hõlbustamiseks, näiteks veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja asjakohane, kättesaadavad sisuloetelud põhidokumentidest koos asjaomaste metaandmetega, ning portaalid, mis on seotud sisuloeteluga. Võimaluse korral hõlbustavad liikmesriigid dokumentide keeltevahelist otsingut.

1.  Liikmesriigid rakendavad praktilisi vahendeid taaskasutamiseks kättesaadavate dokumentide otsingu hõlbustamiseks, näiteks veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja asjakohane, kättesaadavad sisuloetelud põhidokumentidest koos asjaomaste metaandmetega, ning portaalid, mis on seotud sisuloeteluga. Võimaluse korral hõlbustavad liikmesriigid dokumentide keeltevahelist otsingut.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid veenduvad, et avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud tagavad komisjonile vajaliku juurdepääsu kõikidele andmetele, mille taaskasutamist võimaldatakse, et tagada andmestute koondamine liidu tasandil, eeskätt et pakkuda liidule konkreetse andmekategooria jaoks täieulatuslikke andmestuid, nagu on sätestatud II a lisas. Komisjon rakendab praktilisi vahendeid, et teha andmestud ühtse juurdepääsupunkti kaudu liidu tasandil kättesaadavaks.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemise loogika tagamiseks ja seetõttu, et see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt [2 aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] ja pärast seda iga kolme aasta järel aruande riikliku avatud juurdepääsu poliitika ja võetud asjakohaste meetmete kohta.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui avaliku sektori asutus kasutab dokumente oma äritegevuses, mis ei kuulu tema avalik-õiguslike ülesannete alla, kohaldatakse selleks tegevuseks dokumentide andmisel samu tasusid ja muid tingimusi, mis kehtivad teistele kasutajatele.

2.  Liikmesriigid tagavad ausa konkurentsi avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute ning teiste kasutajate vahel juhul, kui kõnealused avaliku sektori asutused või riigi osalusega äriühingud kasutavad dokumente oma äritegevuses, mis ei kuulu nende avalik-õiguslike ülesannete alla, tagades, et selleks tegevuseks dokumentide andmisel kohaldatakse samu tasusid ja muid tingimusi, mis kehtivad teistele kasutajatele. 3. Liikmesriigid tagavad samal viisil, et riigi osalusega äriühingute dokumentide taaskasutamine ei põhjusta ausa konkurentsi moonutusi.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Dokumentide taaskasutamine on avatud kõikidele potentsiaalsetele turul tegutsejatele, ka juhul, kui üks turul tegutseja juba pakub nendel dokumentidel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Dokumente valdavate avaliku sektori asutuste või riigi osalusega äriühingute ja kolmandate isikute vaheliste lepingute ega muude kokkulepetega ei tohi anda ainuõigusi.

1.  Dokumentide taaskasutamine on avatud kõikidele potentsiaalsetele kasutajatele turul, ka juhul, kui üks kasutaja juba pakub nendel dokumentidel põhinevaid lisandväärtusega tooteid. Dokumente valdavate avaliku sektori asutuste või riigi osalusega äriühingute ja kolmandate isikute vaheliste lepingute ega muude kokkulepetega ei tohi anda ainuõigusi ega andmete sooduskorras kasutamise õigusi.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks võtab komisjon vastu väärtuslike andmestute nimekirja nende dokumentide hulgast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, koos nende avaldamise ja taaskasutamise korraga.

1.  Liikmesriigid tagavad, et II a lisas loetletud väärtuslikud andmestud on kättesaadavad tasuta, masinloetavad ja allalaaditavad ning vajaduse korral kättesaadavad koostalitlusvõimeliste rakendusliideste kaudu. Taaskasutamise tingimused peavad olema kooskõlas avatud standardlitsentsidega. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et laiendada II a lisas sätestatud väärtuslike andmestute kategooriate nimekirja ning eeskätt et täpsustada täiendavalt nende kategooriate andmestuid dokumentide hulgast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, koos nende avaldamise ja taaskasutamise tingimuste ja korraga.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Need andmestud tehakse rakendusliideste kaudu masinloetavas vormingus tasuta kättesaadavaks. Taaskasutamise tingimused peavad olema kooskõlas avatud standardite litsentsidega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Erandkorras ei kohaldata lõikes 2 osutatud tasuta kättesaadavust riigi osalusega äriühingute väärtuslike andmestute suhtes, kui artikli 13 lõikes 7 osutatud mõjuhindamine näitab, et andmestute tasuta kättesaadavaks tegemine põhjustab asjaomastel turgudel märkimisväärseid konkurentsimoonutusi.

3.  Erandkorras ei kohaldata lõikes 1 osutatud tasuta kättesaadavust riigi osalusega äriühingute väärtuslike andmestute suhtes, kui artikli 13 lõikes 7 osutatud mõjuhindamine näitab, et andmestute tasuta kättesaadavaks tegemine põhjustab asjaomastel turgudel märkimisväärseid konkurentsimoonutusi, ja kui selliste moonutuste leevendamiseks ei ole võimalik kasutada vähem piiravat lähenemisviisi, siis arvutatakse tasud, ilma et see piiraks artikli 6 sätteid.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Lisaks lõikes 2 sätestatud tingimustele võib komisjon kindlaks määrata muud kohaldatavad üksikasjad, eeskätt

välja jäetud

a.  taaskasutamise tingimused;

 

b.  andmete ja metaandmete vormingud ning nende avaldamise ja levitamise tehnilised üksikasjad.

 

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Lõikes 1 osutatud nimekirja valitakse andmestuid lähtuvalt nende potentsiaalist luua sotsiaal-majanduslikke hüvesid, kasutajate arvust ja tulust, mida nende abil võib luua, ning sellest, kui hästi saab neid kombineerida teiste andmestutega.

5.  Lõikes 1 osutatud nimekirja valitakse täiendavaid kategooriaid ja väärtuslikke andmestuid lähtuvalt nende potentsiaalist luua märkimisväärseid ühiskondlikke või sotsiaal-majanduslikke hüvesid, innovaatilisusest, kasutajate (eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate) arvust, tulust, mida nende abil võib luua, ning sellest, kui hästi saab neid kombineerida teiste andmestutega.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  Lõike 7 kohaldamisel viib komisjon läbi avaliku konsultatsiooni kõigi huvitatud osalistega, sh avaliku sektori asutused, riigi osalusega äriühingud, andmete taaskasutajad, teadusasutused, kodanikuühiskonna rühmad ja teised esindavad organisatsioonid. Kõigile huvitatud osalistele antakse võimalus komisjonile väärtuslike andmestute kategooriate või konkreetsete andmestute kohta soovitusi teha. Komisjon võtab neid soovitusi arvesse või põhjendab huvitatud osalisele, miks soovitust arvesse ei võetud.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

2.  Artiklites 5 a ja 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [direktiivi jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 5 a ja 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artiklite 5 a ja 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi kohaldamist mitte varem kui neli aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva ning esitab aruande hindamise peamiste tulemuste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega47 Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku teabe.

1.  Hiljemalt [36 kuud pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] ja pärast seda hiljemalt iga viie aasta järel hindab komisjon käesolevat direktiivi ja esitab aruande peamiste tulemuste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega47. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks vajaliku teabe.

__________________

__________________

47 SWD (2017)350

47 SWD (2017)350

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.   Läbivaatamise objekt on eelkõige direktiivi kohaldamisala ja mõju, sealhulgas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate avaliku sektori dokumentide taaskasutamise suurenemise ulatus, tasu võtmise põhimõtete ja ametlike õigusloomeliste ja haldusdokumentide taaskasutamise mõju, muude üksuste kui avaliku sektori asutuste valdusse kuuluvate dokumentide taaskasutamine, andmekaitse-eeskirjade ja taaskasutusvõimaluste koostoime ning täiendavad võimalused siseturu nõuetekohase toimimise ja Euroopa andmepõhise majanduse arengu parandamiseks.

2.  Läbivaatamise objekt on eelkõige direktiivi kohaldamisala, ühiskondlik ja sotsiaal-majanduslik mõju, sealhulgas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate avaliku sektori dokumentide taaskasutamise suurenemise ulatus, väärtuslike andmestute mõju, asjakohasus konkreetsete sidusrühmade jaoks, nagu tarbijad ja ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, tasu võtmise põhimõtete ja ametlike õigusloomeliste ja haldusdokumentide taaskasutamise mõju, muude üksuste kui avaliku sektori asutuste valdusse kuuluvate dokumentide taaskasutamine, rakendusliideste kättesaadavus ja kasutuselevõtmine, andmekaitse-eeskirjade ja taaskasutusvõimaluste koostoime ning täiendavad võimalused siseturu nõuetekohase toimimise ja Euroopa andmepõhise majanduse arengu parandamiseks.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Vajaduse korral lisatakse lõikes 1 osutatud aruandele asjaomased ettepanekud.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

II a lisa (uus)

Kategooria

Andmestute näited

Eelarve ja kulutused

Kavandatavad ja jooksvad kulud ning toetused, üksikasjalikud andmed kulutuste kohta kõikidel valitsustasanditel

Äriühingud

Ettevõtte- ja äriregistrid (registreeritud äriühingute nimekirjad, omandi- ja juhtimisandmed, registreerimise tuvastusandmed, bilansid)

Maa seire ja keskkond

Kosmose- ja in situ andmed (ilma, maapinna ja veekvaliteedi, energiatarbimise, heitetasemete seire)

Georuumilised andmed

Direktiivi 2007/2/EÜ (INSPIRE) kohased ruumiandmed, sealhulgas postiindeksid, riigi ja kohalikud kaardid (katastri-, topograafilised, mere-, halduspiiride kaardid mõõtkavas vähemalt 1:20 000 (1 cm ~ 200 m))

Riiklikud õigusaktid

Õigus- ja haldusmeetmed; meetmete eelnõud, sealhulgas nende vastuvõtmisega seotud menetlusteave; meetmed, mida on muudetud, mis on kehtetuks tunnistatud või mis ei ole enam jõus; saatedokumendid, näiteks seletuskirjad, mõjuhinnangud, nõuandvate organite arvamused ja üksikasjalikud hääletustulemused; kohtupraktika

Riigihanked

Möödunud ja praegused pakkumismenetlused ja sõlmitud lepingud kõikidel haldustasanditel, koondatud ameti järgi ja kõikides olekutes (nt avatud, suletud, tühistatud)

Statistika

Riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi statistilised andmed peamiste demograafiliste ja majanduslike näitajatega (SKP, vanus, tervis, tööpuudus, sissetulek, haridus)

LISA: LOETELU ÜKSUSTEST VÕI ISIKUTEST, KES ANDSID ARVAMUSE KOOSTAJALE TEAVET

Loetelu koostamine on vabatahtlik ning selle eest vastutab ainuisikuliselt arvamuse koostaja. Arvamuse koostaja on saanud arvamuse ettevalmistamisel kuni selle komisjonis vastuvõtmiseni teavet järgmistelt üksustelt või isikutelt:

Isik

Üksus

Henning Twickler

EDSO nutivõrkude jaoks

Camille Alleguede

ENEDIS

 

Kohalike energiaettevõtete üleeuroopaline ühendus (European Federation of Local Energy Companies – CEDEC)

Audrey Gourraud

Fédération des Entreprises Publiques Locales (epl)

Robbie Morrison, Tom Brown, Ingmar Schlecht, Walter Palmetshofen

Open Knowledge International / Open Knowledge Foundation

Oliver Kaye

PSI Alliance

Jean-Gabriel Audebert-Lasrochas

Trainline.com

Lucie Petersen

Verband Deutscher Verkehrsunternehmen (VDV)

Janine Prantl, Konstantin Schöfmann

Verband öffentlicher Wirtschaft (vöwg)

Dr Elisa Schenner

Wiener Stadtwerke

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2018)0234 – C8-0169/2018 – 2018/0111(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

28.5.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

28.5.2018

Kaasatud komisjonidistungil teada andmise kuupäev

13.9.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Julia Reda

16.5.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

19.6.2018

3.9.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Pascal Arimont, Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Pascal Durand, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Morten Løkkegaard, Eva Maydell, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Jasenko Selimovic, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Biljana Borzan, Edward Czesak, Arndt Kohn, Julia Reda, Martin Schirdewan, Lambert van Nistelrooij, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Ramón Jáuregui Atondo, Stanislav Polčák, Flavio Zanonato, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Dita Charanzová, Morten Løkkegaard, Jasenko Selimovic

EFDD

Robert Jarosław Iwaszkiewicz

GUE/NGL

Martin Schirdewan

PPE

Pascal Arimont, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Eva Maydell, Lambert van Nistelrooij, Stanislav Polčák, Andreas Schwab, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Sabine Verheyen, Tomáš Zdechovský

S&D

Lucy Anderson, Biljana Borzan, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Liisa Jaakonsaari, Ramón Jáuregui Atondo, Arndt Kohn, Marlene Mizzi, Christel Schaldemose, Olga Sehnalová, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Pascal Durand, Julia Reda

1

EFDD

John Stuart Agnew

5

0

ECR

Edward Czesak, Daniel Dalton, Richard Sulík

EFDD

Marco Zullo

ENF

Mylène Troszczynski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Komisjoni talituste töödokument SWD(2018) 145 final, lk 24.

(2)

SWD(2018)145 final, lk 27.

(3)

Open Knowledge Foundation (OKFN): üleilmne avatud andmete indeks https://index.okfn.org/dataset/

(4)

Ühendkuningriigi valitsuskantselei: G8 avatud andmete harta tehniline lisa https://www.gov.uk/government/publications/open-data-charter/g8-open-data-charter-and-technical-annex

(5)

Bundesamt für Kartographie und Geodäsie https://www.bkg.bund.de/

(6)

OpenStreetMap https://www.openstreetmap.org/


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (27.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2018)0234 – C8‑0169/2018 – 2018/0111(COD))

Arvamuse koostaja: Theodoros Zagorakis

LÜHISELGITUS

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine võib anda majanduslikku, ühiskondlikku ja demokraatlikku kasu, võimaldades muudel kasutajatel peale teabe algallikaks olevate avaliku sektori asutuste luua uusi tooteid ja teenuseid, kasutades ametlikku teavet. See võib edendada majandustegevust ja suurendada avalike ülesannete täitmise tõhusust ja läbipaistvust.

Direktiivis 2003/98/EÜ (avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta), mis on põhivahendiks liidu püüdluses avada avaliku sektori andmed majanduslikel eesmärkidel ja samal ajal saavutada ühiskondlikke eesmärke, innustati avaliku sektori asutusi tegema teavet kättesaadavaks, sätestades eeskirjad, mida kohaldatakse, kui taaskasutamiseks on tehtud vabatahtlik otsus.

2013. aasta juulis läbi vaadatud direktiiv läks kaugemale, muutes taaskasutamise kohustuslikuks enamikus avaliku sektori asutustes, tuues selle kohaldamisalasse muuseumid, raamatukogud (sealhulgas ülikoolide raamatukogud) ja arhiivid, et suurendada läbipaistvust, andmepõhist innovatsiooni ja ausat konkurentsi.

Komisjon avaldas 25. aprillil 2018 seadusandliku ettepaneku direktiivi uuesti sõnastamiseks, et veelgi soodustada ja hõlbustada taaskasutamist. Uuesti sõnastamise eesmärk on eelkõige tugevdada VKEde positsiooni, vähendades turutõkkeid avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamisel ärilisel eesmärgil, tuues samas riigi osalusega äriühingud ja uurimisandmed direktiivi kohaldamisalasse.

Arvamuse koostaja väljendab komisjoni ettepaneku üle heameelt. Arvamuse koostaja toetab eelkõige komisjoni lähenemisviisi jätta kultuurivaldkonna asutuste (raamatukogud, arhiivid ja muuseumid) suhtes praegu kehtiv kord muutmata, kuna direktiiv toimib selles valdkonnas endiselt rahuldavalt.

Peale selle võtab arvamuse koostaja arvesse komisjoni kavatsuse määrata delegeeritud õigusaktiga teatavad avaliku sektori väärtuslikud andmebaasid (väärtuslike andmestute nimekiri, artikkel 13), mis tuleb teha tulevikus tasuta kättesaadavaks. Arvamuse koostajal ei ole komisjoni sellesisulise ettepaneku suhtes vastuväiteid. Ta soovib siiski rõhutada, et selline nimekiri peaks olema võimalikult selge ja üksikasjalik, et tagada õiguskindlus kõigile asjaosalistele.

Sellega seoses toetab arvamuse koostaja üldiselt komisjoni ettepanekut ja teeb ettepaneku minimaalsete muudatuste sisseviimiseks, et suurendada õigusselgust ja täpsustada mõningaid sätteid.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Liikmesriikide avalik sektor kogub, koostab, paljundab ja levitab mitmesugust teavet seoses paljude tegevusaladega, näiteks sotsiaal-, majandus-, geograafia-, ilma-, turismi-, äri-, patendi- ja haridusalast teavet. Avaliku sektori täidesaatvate, seadusandlike või kohtu asutuste koostatud dokumendid on hiiglaslik, mitmekesine ja väärtuslik varamu, mis võib teadmistepõhisele majandusele kasu tuua.

(6)  Liikmesriikide avalik sektor kogub, koostab, paljundab ja levitab mitmesugust teavet seoses paljude tegevusaladega, näiteks sotsiaal-, majandus-, kultuuri-, geograafia-, ilma-, turismi-, äri-, patendi- ja haridusalast teavet. Avaliku sektori täidesaatvate, seadusandlike või kohtu asutuste koostatud dokumendid on hiiglaslik, mitmekesine ja väärtuslik varamu, mis võib teadmistepõhisele majandusele kasu tuua.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selle direktiiviga pandi liikmesriikidele kohustus teha kõik dokumendid taaskasutatavaks, välja arvatud juhul, kui juurdepääs on piiratud või välistatud siseriiklike juurdepääsu reguleerivate eeskirjade alusel või kuulub muude käesoleva direktiiviga kehtestatud erandite alla. Direktiiv rajaneb liikmesriikide olemasoleval juurdepääsukorral ning ei muuda siseriiklikke dokumentidele juurdepääsu norme. Seda ei kohaldata juhtudel, kus dokumendid on kodanikele või ettevõtetele vastava juurdepääsukorra raames kättesaadavad üksnes juhul, kui nad tõendavad oma konkreetse huvi olemasolu. Liidu tasandil tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 (õigus tõhusale haldusele) ja artikliga 42 iga liidu kodaniku ning liikmesriigis elava või seal registreeritud isiku õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Avaliku sektori asutusi tuleks julgustada kõiki nende valduses olevaid dokumente kättesaadavaks tegema. Avaliku sektori asutused peaksid edendama ja soodustama dokumentide, sealhulgas õigus- või haldusalaste ametlike tekstide taaskasutamist juhtudel, kus nende taaskasutamise lubamine on avaliku sektori asutuse pädevuses.

(19)  Selle direktiiviga pandi liikmesriikidele kohustus teha kõik dokumendid taaskasutatavaks, ilma et see piiraks käesoleva direktiiviga kehtestatud erandeid. Direktiiv rajaneb praegu liikmesriikides kehtival juurdepääsukorral. See ei muuda siseriiklikke dokumentidele juurdepääsu norme ega kehtesta konkreetseid kasutusõigusi või teabe avaldamise kohustusi, mis peaksid jääma liikmesriikide otsustada. Seda ei kohaldata juhtudel, kus dokumendid on kodanikele või ettevõtetele vastava juurdepääsukorra raames kättesaadavad üksnes juhul, kui nad tõendavad oma konkreetse huvi olemasolu. Liidu tasandil tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 (õigus tõhusale haldusele) ja artikliga 42 iga liidu kodaniku ning liikmesriigis elava või seal registreeritud isiku õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Avaliku sektori asutusi tuleks julgustada kõiki nende valduses olevaid dokumente kättesaadavaks tegema. Avaliku sektori asutused peaksid edendama ja soodustama dokumentide, sealhulgas õigus- või haldusalaste ametlike tekstide taaskasutamist juhtudel, kus nende taaskasutamise lubamine on avaliku sektori asutuse pädevuses.

Selgitus

Direktiiviga tuleks reguleerida üksnes neid norme, mis on seotud avalike dokumentide taaskasutamisega, ja liikmesriikidel on ainupädevus dokumentidele juurdepääsu puhul. Muudatust on vaja teksti sisemise loogika tagamiseks, kuna see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Dokumenti tuleks pidada masinloetavas vormingus olevaks, kui tegemist on sellises failivormingus struktureeritud dokumendiga, mida tarkvararakendused suudavad kergesti tuvastada, ära tunda ja sellest vajalikke andmeid välja lugeda. Masinloetavas vormingus struktureeritud failides sisalduvaid andmeid tuleks käsitada masinloetavate andmetena. Masinloetavad vormingud võivad olla avatud või litsentsitud; nad võivad, kuid ei pruugi olla ametlikud standardid. Dokumente, mis on sellises automaatset töötlemist piiravas failivormingus, et andmeid kas ei saa üldse või ei saa kergesti dokumendist kätte, ei tuleks pidada masinloetavas vormingus dokumentideks. Liikmesriigid peaksid soodustama masinloetavate avatud vormingute kasutamist, kui see on võimalik ja asjakohane.

(31)  Dokumenti tuleks pidada masinloetavas vormingus olevaks, kui tegemist on sellises failivormingus struktureeritud dokumendiga, mida tarkvararakendused suudavad kergesti tuvastada, ära tunda ja tehnoloogianeutraalsel viisil sellest vajalikke andmeid välja lugeda. Masinloetavas vormingus struktureeritud failides sisalduvaid andmeid tuleks käsitada masinloetavate andmetena. Masinloetavad vormingud võivad olla avatud või litsentsitud; nad võivad, kuid ei pruugi olla ametlikud standardid. Dokumente, mis on sellises automaatset töötlemist piiravas failivormingus, et andmeid kas ei saa üldse või ei saa kergesti dokumendist kätte, ei tuleks pidada masinloetavas vormingus dokumentideks. Liikmesriigid peaksid soodustama masinloetavate avatud vormingute kasutamist, kui see on võimalik ja asjakohane.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Tasu dokumentide taaskasutamise eest takistab oluliselt idufirmade ja VKEde turule sisenemist. Seepärast tuleks dokumendid teha taaskasutamiseks kättesaadavaks tasuta ning kui tasu d on vajalikud, peaksid need põhimõtteliselt piirduma piirkuludega. Erandjuhtudel tuleks arvesse võtta vajadust mitte takistada selliste avaliku sektori asutuste normaalset toimimist, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud kuludest. Tunnustada tuleks ka riigi osalusega äriühingute rolli konkurentsipõhises majanduses. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori asutustel ja riigi osalusega äriühingutel olema seega õigus küsida piirkulusid ületavat tasu. Kõnealuse tasu suurus tuleks määrata objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel ning dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest saadav kogutulu ei tohiks ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise ja levitamise kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Vajaduse korral tuleks tingimustele vastavate kulude hulka arvata ka isikuandmete või tundliku äriteabe anonüümimise kulud. Nõue tulu teenimiseks, et katta oluline osa avaliku sektori asutuse avalik-õiguslike ülesannete täitmise või riigi osalusega äriühingule usaldatud üldhuvi teenuste pakkumisega seotud kuludest, ei pea olema õiguslik nõue ja võib tuleneda näiteks liikmesriikide haldustavadest. Liikmesriigid peaksid kõnealuse nõude korrapäraselt läbi vaatama.

(32)  Tasu dokumentide taaskasutamise eest takistab oluliselt idufirmade ja VKEde turule sisenemist, eriti kultuuri- ja loomesektoris. Seepärast tuleks dokumendid teha taaskasutamiseks kättesaadavaks tasuta ning kui tasu d on vajalikud, peaksid need põhimõtteliselt piirduma piirkuludega. Piirkulud koosnevad lisakuludest, mis tekivad digiteerimise, dokumentide säilitamise ja haldamise puhul, samuti digitaalse massilise salvestamise kuludest, täiendavast jõupingutusest muuta andmed masinloetavaks ja lisakoormusest, mis tuleneb taristuga seotud meetmetest. Erandjuhtudel tuleks arvesse võtta vajadust mitte takistada selliste avaliku sektori asutuste normaalset toimimist, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud kuludest. Tunnustada tuleks ka riigi osalusega äriühingute rolli konkurentsipõhises majanduses. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori asutustel ja riigi osalusega äriühingutel olema seega õigus küsida piirkulusid ületavat tasu. Kõnealuse tasu suurus tuleks määrata objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel ning dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest saadav kogutulu ei tohiks ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise ja levitamise kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Vajaduse korral tuleks tingimustele vastavate kulude hulka arvata ka isikuandmete või tundliku äriteabe anonüümimise kulud. Nõue tulu teenimiseks, et katta oluline osa avaliku sektori asutuse avalik-õiguslike ülesannete täitmise või riigi osalusega äriühingule usaldatud üldhuvi teenuste pakkumisega seotud kuludest, ei pea olema õiguslik nõue ja võib tuleneda näiteks liikmesriikide haldustavadest. Liikmesriigid peaksid kõnealuse nõude korrapäraselt läbi vaatama.

Selgitus

Muudatust on vaja teksti sisemise loogika tagamiseks, kuna see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamist võib märkimisväärselt soodustada selliste vahendite areng, mis aitavad potentsiaalsetel taaskasutajatel leida taaskasutamiseks pakutavaid dokumente ja taaskasutamise tingimusi. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama praktiliste vahendite olemasolu, mis võimaldavad taaskasutajatel taaskasutamiseks pakutavaid dokumente otsida. Näited taolistest praktilistest vahenditest on soovitavalt veebis kättesaadavad peamiste dokumentide (sageli taaskasutatavate või potentsiaalselt sageli taaskasutatavate dokumentide) loendid ja portaalid, milles asuvad viited detsentraliseeritud loenditele.

(52)  Avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamist võib märkimisväärselt soodustada selliste vahendite areng, mis aitavad potentsiaalsetel taaskasutajatel leida taaskasutamiseks pakutavaid dokumente ja taaskasutamise tingimusi. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama praktiliste vahendite olemasolu, mis võimaldavad taaskasutajatel taaskasutamiseks pakutavaid dokumente otsida. Näited taolistest praktilistest vahenditest on soovitavalt veebis kättesaadavad peamiste dokumentide (sageli taaskasutatavate või potentsiaalselt sageli taaskasutatavate dokumentide) loendid ja portaalid, milles asuvad viited detsentraliseeritud loenditele. Avaliku sektori valduses olevate dokumentide autentimise lihtsustamise meetmed pakuvad olulisi tagatisi ka kasutajatele.

Selgitus

Arvestades digitaalajastule omaseid häkkimis- või rikkumisriske, on autenditavus avaliku sektori usaldatavuse seisukohast oluline. Vahendid selleks on hõlpsasti kättesaadavad ja nende protsessi varases järgus rakendamine eeldab suhteliselt väikest pingutust, tuues aga suurt kasu.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)  Siseturu loomise üks peamisi eesmärke on kogu liitu hõlmavate teenuste arengut soodustavate tingimuste loomine. Raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides on märkimisväärne kogus väärtuslikke avaliku sektori teaberessursse, eelkõige seetõttu, et digiteerimisprojektid on mitmekordistanud digitaalse avaliku teabe hulka. Kultuuripärandi kogud ja nendega seotud metaandmed võivad olla digitaalse sisuga toodete ja teenuste algmaterjaliks ja neil on suur potentsiaal innovatiivseks taaskasutuseks sellistes valdkondades nagu õpe ja turism. Muud liiki kultuuriasutused (näiteks orkestrid, ooperi- ja balletiteatrid ning teatrid), kaasa arvatud nende asutuste juurde kuuluvad arhiivid, peaksid jääma käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja nende lavakunstialase olemuse tõttu ja seetõttu, et peaaegu kogu nende materjali intellektuaalomandiõigused kuuluvad kolmandatele isikutele ja jäävad seega väljapoole käesoleva direktiivi kohaldamisala.

(57)  Siseturu loomise üks peamisi eesmärke on kogu liitu hõlmavate teenuste arengut soodustavate tingimuste loomine. Raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides on märkimisväärne kogus väärtuslikke avaliku sektori teaberessursse. Selliste institutsioonide valduses olevate dokumentide taaskasutamine kujutab endast kultuuri- ja loovtööstuse ning ka ühiskonna jaoks märkimisväärset sotsiaalset ja majanduslikku potentsiaali, eelkõige seetõttu, et digiteerimisprojektid on mitmekordistanud digitaalse avaliku teabe hulka, millele pääseb ligi selliste platvormide kaudu nagu Europeana. Kultuuripärandi kogud ja nendega seotud metaandmed võivad olla digitaalse sisuga toodete ja teenuste algmaterjaliks ja neil on suur potentsiaal innovatiivseks taaskasutuseks mitte ainult kultuuri- ja loomesektoris, vaid ka muudes valdkondades, nagu õpe ja turism. Muud liiki kultuuriasutused (näiteks orkestrid, ooperi- ja balletiteatrid ning teatrid), kaasa arvatud nende asutuste juurde kuuluvad arhiivid, peaksid jääma käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja nende lavakunstialase olemuse tõttu ja seetõttu, et peaaegu kogu nende materjali intellektuaalomandiõigused kuuluvad kolmandatele isikutele ja jäävad seega väljapoole käesoleva direktiivi kohaldamisala.

Selgitus

Muudatust on vaja teksti sisemise loogika tagamiseks, kuna see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(60)  Et tagada väärtuslike andmestute maksimaalne mõju ja hõlbustada nende taaskasutamist, tuleks väärtuslikud andmed teha taaskasutamiseks kättesaadavaks minimaalsete õiguslike piirangutega ja tasuta. Kui sellised andmestud sisaldavad dünaamilisi andmeid, tuleks nad ühtlasi avaldada rakendusliidese kaudu.

(60)  Et tagada väärtuslike andmestute maksimaalne mõju ja hõlbustada nende taaskasutamist, tuleks väärtuslikud andmed teha taaskasutamiseks kättesaadavaks minimaalsete õiguslike piirangutega ja tasuta. Kui sellised andmestud sisaldavad dünaamilisi andmeid, tuleks nad ühtlasi avaldada rakendusliidese kaudu. Nagu muulegi avaliku sektori valduses olevale teabele, tuleks neile lisada autentimisvahendid, mis annavad kasutajatele kindluse.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 60 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(60 a)  Arvestades suurt riski, et avaliku sektori valduses oleva teabe säilitamise ja kättesaadavaks tegemise praegused tehnoloogilised vormingud vananevad, peaksid avaliku sektori asutused – eriti väärtuslike andmestute puhul – rakendama tulemuslikke pikaajalisi säilituspõhimõtteid, et tagada kasutusvõimalused tulevikus.

Selgitus

Pikaajalise juurdepääsu tagamiseks on olulised sisukad säilituspõhimõtted, mis toetavad tulevast teadustööd, analüüsi ja läbipaistvust.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevad olemasolevad dokumendid;

a)  liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevad üldsusele kättesaadavad dokumendid;

Selgitus

Muudatust on vaja teksti sisemise loogika tagamiseks, kuna see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  olemasolevad dokumendid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL42 määratletud valdkondades tegutseva avaliku sektori asutuse valduses või sellise avaliku sektori asutuse valduses, kes tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/200743 artiklile 2, või lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/200844 artiklile 16, või ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise kohustust vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/9245 artiklile 4;

b)  üldsusele kättesaadavad dokumendid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL42 määratletud valdkondades tegutseva avaliku sektori asutuse valduses või sellise avaliku sektori asutuse valduses, kes tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/200743 artiklile 2, või lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/200844 artiklile 16, või ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise kohustust vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/9245 artiklile 4;

__________________

__________________

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70.

43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70.

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 293, 31.10.2008, lk. 3–20).

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 293, 31.10.2008, lk. 3–20).

45 Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7–10).

45 Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7–10).

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  riigi osalusega äriühingute valduses olevad dokumendid, mis on koostatud väljaspool liikmesriigi õiguses või muudes siduvates õigusnormides määratletud üldhuviteenuste pakkumist;

b)  riigi osalusega äriühingute valduses olevad dokumendid, mis on koostatud väljaspool liikmesriigi õiguses või muudes siduvates õigusnormides määratletud üldhuviteenuste pakkumist või, nende õigusnormide puudumisel, kooskõlas vastavas liikmesriigis praegu kehtiva üldtunnustatud haldustavaga;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Käesolev direktiiv ei mõjuta üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu see on ette nähtud ELi ja siseriiklike õigusaktidega, ning eelkõige ei piirata sellega määruses (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud kohustusi ja õigusi.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, teevad avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud dokumendid kättesaadavaks mis tahes olemasolevas vormingus või keeles ning, kui see on võimalik ja asjakohane, avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad olema võimaluse korral kooskõlas ametlike avatud standarditega.

1.  Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, teevad avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud dokumendid kättesaadavaks, koostalitlusvõimelisteks, hõlpsasti leitavaks, elektrooniliste vahenditega taaskasutatavaks mis tahes olemasolevas vormingus või keeles ning, kui see on võimalik ja asjakohane, avatud ja masinloetavas vormingus koos metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad olema võimaluse korral kooskõlas ametlike avatud standarditega.

Selgitus

Muudatust on vaja teksti sisemise loogika tagamiseks, kuna see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  dokumentide suhtes, mille eest peab asjaomane avaliku sektori asutus siseriikliku õiguse kohaselt või, selle puudumisel, asjaomase liikmesriigi üldise haldustava kohaselt teenima piisavalt tulu, et katta oluline osa – vähemalt 60 % – kõnealuste dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise ja levitamise kuludest;

Selgitus

Muudatust on vaja teksti sisemise loogika tagamiseks, kuna see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Väärtuslike andmestute (mille nimekiri määratakse kindlaks vastavalt artiklile 13) ja artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud teadusandmete taaskasutamine on kasutaja jaoks tasuta.

5.  Väärtuslike andmestute (mille nimekiri määratakse kindlaks vastavalt artiklile 13) ja artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud teadusandmete taaskasutamine on kasutaja jaoks tasuta või väiksema tasu eest.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid rakendavad praktilisi vahendeid taaskasutamiseks kättesaadavate dokumentide otsingu hõlbustamiseks, näiteks veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja asjakohane, kättesaadavad sisuloetelud põhidokumentidest koos asjaomaste metaandmetega, ning portaalid, mis on seotud sisuloeteluga. Võimaluse korral hõlbustavad liikmesriigid dokumentide keeltevahelist otsingut.

Liikmesriigid rakendavad praktilisi vahendeid taaskasutamiseks kättesaadavate dokumentide otsingu hõlbustamiseks, näiteks veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja asjakohane, kättesaadavad sisuloetelud põhidokumentidest koos asjaomaste metaandmetega, ning portaalid, mis on seotud sisuloeteluga ja autentimisvahenditega. Võimaluse korral hõlbustavad liikmesriigid dokumentide keeltevahelist otsingut.

Selgitus

Muudatust on vaja teksti sisemise loogika tagamiseks, kuna see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12a

 

Avaliku sektori valduses oleva teabe säilitamine

 

Liikmesriigid tagavad avaliku sektori valduses oleva teabe mõistlike säilituspõhimõtete rakendamise igas vormis, mis pakub pikaajalise juurdepääsu kindlustamiseks parimaid võimalikke tagatisi.

Selgitus

Muudatust on vaja teksti sisemise loogika tagamiseks, kuna see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks võtab komisjon vastu väärtuslike andmestute nimekirja nende dokumentide hulgast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, koos nende avaldamise ja taaskasutamise korraga.

1.  Liikmesriigid tagavad, et väärtuslikud andmestud, mis on loetletud I a lisas, on kättesaadavad tasuta, masinloetavad ja allalaaditavad ning nendega on kaasas autentimisvahendid, mis vastavad tulemusliku pikaajalise säilitamise põhimõtetele, ja on vajaduse korral kättesaadavad rakendusliideste kaudu. Taaskasutamise tingimused peavad olema kooskõlas avatud standardite litsentsidega. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 14, et täiendada käesolevat direktiivi, laiendades I a lisas sätestatud väärtuslike andmestute kategooriate nimekirja ja eeskätt täpsustades veelgi väärtuslikke andmestuid dokumentide hulgast, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, koos nende avaldamise ja taaskasutamise korraga.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Need andmestud tehakse rakendusliideste kaudu masinloetavas vormingus tasuta kättesaadavaks. Taaskasutamise tingimused peavad olema kooskõlas avatud standardite litsentsidega.

välja jäetud

Selgitus

Lisaks eespool esitatud punktide kajastamisele toetame siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuses tehtud muudatusi.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

I a lisa

 

Väärtuslike andmestute nimekiri

 

Riiklikud õigusaktid, sealhulgas õigus- ja haldusmeetmed; meetmete eelnõud, sealhulgas nende vastuvõtmisega seotud menetlusteave; meetmed, mida on muudetud, mis on kehtetuks tunnistatud või mis ei ole enam jõus; saatedokumendid, näiteks seletuskirjad, mõjuhinnangud, nõuandvate organite arvamused ja üksikasjalikud hääletustulemused.

Selgitus

Muudatust on vaja teksti sisemise loogika tagamiseks, kuna see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2018)0234 – C8-0169/2018 – 2018/0111(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

28.5.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

CULT

28.5.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Theodoros Zagorakis

1.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

0

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Angel Dzhambazki, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Rupert Matthews, Luigi Morgano, Yana Toom, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Norbert Erdős, Santiago Fisas Ayxelà, Dietmar Köster, Emma McClarkin, Michel Reimon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Nicola Danti, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom

ECR

Angel Dzhambazki, Emma McClarkin, Rupert Matthews

GUE/NGL

Nikolaos Chountis

PPE

Norbert Erdős, Santiago Fisas Ayxelà, Svetoslav Hristov Malinov, Sabine Verheyen, Theodoros Zagorakis, Tomáš Zdechovský, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver

S&D

Silvia Costa, Nicola Danti, Damian Drăghici, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Dietmar Köster, Luigi Morgano, Julie Ward

VERTS/ALE

Helga Trüpel

0

 

 

3

0

EFDD

Isabella Adinolfi

ENF

Dominique Bilde

VERTS/ALE

Michel Reimon

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI ARVAMUS (27.11.2018)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2018)0234 – C8‑0169/2018 – 2018/0111(COD))

Arvamuse koostaja: Ignazio Corrao

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku direktiivide 2013/37/EL ja 2003/98/EÜ (avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta) uuesti sõnastamiseks. Ettepaneku eesmärk on ajakohastada olemasolevaid direktiive, et hõlbustada avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist kogu liidus, ühtlustades põhitingimused, mis teevad avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutajatele kättesaadavaks.

Ettepanekuga laiendatakse selle sisulist kohaldamisala ja püütakse tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega, eelkõige andmekaitsealaste õigusaktide ning tehisintellekti või asjade internetti käsitlevate muude liidu poliitikameetmete ja algatustega. 

Arvamuse koostaja peab siiski vajalikuks, et seda Euroopa Liidu õiguse sisemist õiguslikku kooskõla võetaks asjakohaselt arvesse, et vältida mis tahes õiguslikku ebakindlust eri õigusaktide vahel. Ettepanek peab eelkõige selgelt kajastama seost avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise ja ELi andmekaitsealaste õigusaktide järgimise vahel, mida kohaldatakse isikuandmete mis tahes töötlemise suhtes käesoleva direktiivi raames. Et vältida käesoleva ettepaneku nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalike oluliste mõistete (mida on juba kasutatud ELi andmekaitsealastes õigusaktides) erinevat tõlgendamist või mõistmist, peab arvamuse koostaja lisaks vajalikuks viia ettepaneku seadusandlikku ossa sisse erisätted. See puudutab näiteks mõisteid „isikuandmed“ ja „anonüümsed andmed“. Mõlemad viitavad määruses (EL) nr 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kasutatud mõistetele ja nende tähendus on selge. Eelkõige on vajalik „anonüümsete andmete“ määratlus, sest paljudel juhtudel mõistetakse selle mõiste all „pseudonümiseeritud andmeid“. „Pseudonümiseeritud andmed” on aga „isikuandmed“ ning nende töötlemise või kasutamise suhtes kohaldatakse kõikidel juhtudel jätkuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid. 

Et tegeleda ka sidusrühmade isikuandmete kaitset puudutavate probleemidega, eelkõige sellistes valdkondades nagu tervishoid või muudes valdkondades, kus töödeldakse „tundlikke isikuandmeid“, on arvamuse koostaja arvates vaja sätestada, et isikuandmeid sisaldavate dokumentide taaskasutamise ulatust ja tingimusi käsitlevate otsuste tegemisel viivad organisatsioonid, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, läbi andmekaitsealased mõjuhinnangud. See võimaldaks neil hinnata isikuandmete üldsusele avaldamisega seotud riske, võttes arvesse taaskasutamise tingimusi. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kavandatavate muudatustega suurendatakse teksti õiguslikku kvaliteeti ja tagatakse sisemine õiguslik kooskõla avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva määruse ja isikuandmete kaitse eeskirjade vahel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Pealkiri 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ettepanek:

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

avatud andmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

Selgitus

Direktiivi 2003/98/EÜ vastuvõtmise ajal ei olnud avatud andmete mõiste veel üldtuntud, ent nüüd on olukord teistsugune. Mõistet „avatud andmed“ kasutab komisjon laialdaselt oma teatistes (nt komisjoni Euroopa andmeportaali kohta) ning ka kõnealuse direktiivi seletuskirjas. Mõiste on üldiselt arusaadav ja kirjeldab laiemale üldsusele tehnilise mõiste „avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine“ tähendust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja arvestades mõjuhinnangu30 tulemusi leidis komisjon, et selleks, et lahendada küsimused, mis on seotud avaliku sektori ja avalikult rahastatud teabe laiema taaskasutuse allesjäänud ja tekkivate takistustega kogu liidus, ning viia õiguslik raamistik vastavusse viimasel ajal digimaailmas tehtud edusammudega (nt tehisintellekt ja asjade internet), on vaja võtta meetmeid liidu tasandil.

(3)  Pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja arvestades mõjuhinnangu tulemusi30 leidis komisjon, et selleks, et lahendada küsimused, mis on seotud avaliku sektori ja avalikult rahastatud teabe laiema taaskasutuse allesjäänud ja tekkivate takistustega kogu liidus, ning viia õiguslik raamistik vastavusse viimasel ajal digimaailmas tehtud edusammudega (nt tehisintellekt ja asjade internet, kõrgjõudlusega pilvandmetöötlus ja kvanttehnoloogia), on vaja võtta meetmeid liidu tasandil. Avatud lähtekoodiga andmekogumid aitavad kiiresti edendada ja luua uut strateegiat, mis hõlmaks uusi digitehnoloogiaid, eriti tehisintellekti.

_________________

_________________

30 SWD(2018) 127.

30 SWD(2018) 127.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Selleks et avaliku sektori teabe potentsiaali Euroopa majanduse ja ühiskonna jaoks täielikult ära kasutada, tehakse õigusaktis sisulised muutused, mis keskenduvad järgmistele valdkondadele: piisavate tehniliste vahendite abil reaalajajuurdepääsu pakkumine dünaamilistele andmetele, muu hulgas riigi osalusega äriühingute, teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate organisatsioonide väärtuslike avalike andmete ohtram pakkumine taaskasutamiseks, ainuõiguslike kokkulepete uute vormide tekkega tegelemine, piirkulul põhineva tasu põhimõttest tehtavate erandite kasutamine ning seosed käesoleva direktiivi ja teatavate sellega seotud õigusaktide vahel, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ31 ja direktiiv 2007/2/EÜ32.

(4)  Selleks et avaliku sektori teabe potentsiaali Euroopa majanduse ja ühiskonna jaoks täielikult ära kasutada, tehakse õigusaktis sisulised muutused, mis keskenduvad järgmistele valdkondadele: piisavate tehniliste vahendite abil reaalajas juurdepääsu pakkumine dünaamilistele andmetele, muu hulgas riigi osalusega äriühingute, teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate organisatsioonide väärtuslike avalike andmete ohtram pakkumine taaskasutamiseks, ainuõiguslike kokkulepete uute vormide tekkega tegelemine, piirkulul põhineva tasu põhimõttest tehtavate erandite kasutamine ning seosed käesoleva direktiivi ja teatavate sellega seotud õigusaktide vahel, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ31 , direktiiv 2003/4/EÜ31a, direktiiv 2007/2/EÜ32 ja määrus (EL) 2016/67932a._________________.

_________________

_________________

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

 

31a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003).)

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

 

32a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Selgitus

Lisada viide isikuandmete kaitse üldmäärusele kooskõlas artiklile 1 lõike 3 a lisamisega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Teabega tutvumise õigus on põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatakse, et igaühel on õigus sõnavabadusele ja et nimetatud õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.

Selgitus

Teabega tutvumise põhiõigus on kõnealuse direktiivi alus ning seepärast tuleks sellele siin osutada.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 8 tagatakse õigus isikuandmete kaitsele ja selles on sätestatud, et selliseid andmeid tuleb töödelda asjakohaselt ja kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel ning sõltumatu asutuse kontrolli all.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemisest loogikast tulenevatel mõjuvatel põhjustel, et tagada selle õiguslik kooskõla.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Liikmesriikide avalik sektor kogub, koostab, paljundab ja levitab mitmesugust teavet seoses paljude tegevusaladega, näiteks sotsiaal-, majandus-, geograafia-, ilma-, turismi-, äri-, patendi- ja haridusalast teavet. Avaliku sektori täidesaatvate, seadusandlike või kohtu asutuste koostatud dokumendid on hiiglaslik, mitmekesine ja väärtuslik varamu, mis võib teadmistepõhisele majandusele kasu tuua.

(6)  Liikmesriikide avalik sektor kogub, koostab, paljundab ja levitab mitmesugust teavet seoses paljude tegevusaladega, näiteks sotsiaal-, majandus-, geograafia-, ilma-, turismi-, transpordi-, äri-, patendi- ja haridusalast teavet. Avaliku sektori täidesaatvate, seadusandlike või kohtuasutuste koostatud dokumendid on hiiglaslik, mitmekesine ja väärtuslik varamu, mis võib teadmistepõhisele majandusele kasu tuua.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Avaliku sektori asutuse valduses olevate dokumentide taaskasutamise lubamine annab lisaväärtust taaskasutajatele, lõppkasutajatele ja ühiskonnale tervikuna ning sageli ka asjaomasele avaliku sektori asutusele endale, sest sellega edendatakse läbipaistvust ja vastutust ning saadakse taaskasutajatelt ja lõppkasutajatelt tagasisidet, mille abil saab asjaomane avaliku sektori asutus parandada kogutud teabe kvaliteeti.

(11)  Avaliku sektori asutuse valduses olevate dokumentidega tutvumise ja nende taaskasutamise lubamine annab lisaväärtust taaskasutajatele, lõppkasutajatele ja ühiskonnale tervikuna ning sageli ka asjaomasele avaliku sektori asutusele endale, sest sellega edendatakse läbipaistvust ja vastutust ning saadakse taaskasutajatelt ja lõppkasutajatelt tagasisidet, mille abil saab asjaomane avaliku sektori asutus parandada kogutud teabe kvaliteeti.

Selgitus

Seda muudatusettepanekut on vaja seepärast, et see on lahutamatult seotud dokumentidega tutvumist käsitlevate muude muudatusettepanekutega, sh põhjenduste 4, 4 a, 27 ja 32 muudatusettepanekutega.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisega seotud normid ja tavad on liikmesriikides märkimisväärselt erinevad, mistõttu on takistatud selle võtmetähtsusega dokumendiallika kogu majandusliku potentsiaali kasutuselevõtmine. Avaliku sektori asutuste tavad avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisel on liikmesriigiti endiselt väga erinevad. Seda tuleks arvesse võtta. Seepärast tuleks läbi viia avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamisega seotud siseriiklike normide ja tavade minimaalne ühtlustamine valdkondades, kus siseriiklike õigusnormide ja tavade erinevused või ebaselgus takistavad siseturu sujuvat toimimist ja infoühiskonna nõuetekohast arengut ühenduses.

(12)  Avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisega seotud normid ja tavad on liikmesriikides märkimisväärselt erinevad, mistõttu on takistatud selle võtmetähtsusega dokumendiallika kogu majandusliku potentsiaali kasutuselevõtmine. Avaliku sektori asutuste tavad avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamisel on liikmesriigiti endiselt väga erinevad. Seda tuleks arvesse võtta. Seepärast tuleks läbi viia avaliku sektori valduses olevate dokumentidega tutvumise ja nende taaskasutamisega seotud siseriiklike normide ja tavade minimaalne ühtlustamine valdkondades, kus siseriiklike õigusnormide ja tavade erinevused või ebaselgus takistavad siseturu sujuvat toimimist ja infoühiskonna nõuetekohast arengut ühenduses.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Avatud andmete põhimõtted, mis soodustavad minimaalsete või puuduvate õiguslike, tehniliste või rahaliste piirangute kaudu avaliku sektori teabe laialdast kättesaadavust ja taaskasutamist ärilisel või mitteärilisel eesmärgil ning edendavad teabe liikumist mitte ainult majanduselus osalejate, vaid ka kodanike huvides, võivad täita olulist rolli uute teenuste käivitamisel, mis põhinevad kõnealuse teabe uuenduslikel kombineerimis- ja kasutamisviisidel, stimuleerida majanduskasvu ning edendada sotsiaalset kaasatust.

(13)  Liikmesriigid peaksid tagama põhimõtte „avatus kavandatult ja vaikimisi” alusel andmete loomise kõikide käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate dokumentide puhul, tagades samal ajal avaliku huvi eesmärkide, näiteks avaliku julgeoleku ühtse taseme, sealhulgas juhul, kui tegemist on elutähtsa taristuga seotud tundliku teabega, ning isikuandmete kaitse, kui üksikus andmestus sisalduva teabega ei kaasne füüsilise isiku tuvastamise ohtu, kuid koos muu olemasoleva teabega võib selline oht tekkida. Avatud andmete põhimõtted, mis soodustavad minimaalsete või puuduvate õiguslike, tehniliste või rahaliste piirangute kaudu avaliku sektori valduses oleva teabe leitavust, juurdepääsetavust, koostalitlusvõimet ja taaskasutatavust (nn FAIR-põhimõte) ning laialdast kättesaadavust ja taaskasutamist ärilisel või mitteärilisel eesmärgil ning edendavad teabe liikumist mitte ainult majanduselus osalejate, vaid ka kodanike huvides, võivad täita olulist rolli selliste uute teenuste väljaarendamise edendamisel, mis põhinevad kõnealuse teabe uuenduslikel kombineerimis- ja kasutamisviisidel, stimuleerida majanduskasvu ning edendada sotsiaalset kaasatust. Koostalitlusvõimet, avatud standardeid ja avatud andmeid tuleks seepärast rakendada liga liikmesriigi haldustasandil. Samal ajal peaks komisjon lihtsustama liikmesriikide koostööd ja toetama selliste koostalitlusvõimeliste elektrooniliste liideste väljatöötamist, katsetamist, rakendamist ja kasutuselevõttu, mis võimaldavad pakkuda tõhusamaid ja turvalisemaid avalikke teenuseid.

Selgitus

Avatud andmete põhimõtted on loendatud komisjoni ettepaneku põhjenduses 23. Teabega tutvumise põhiõigus moodustab kõnealuse direktiivi põhialuse ja seega nähakse ette, et liikmesriigid võtavad nimetatud põhimõtet ennetavalt arvesse, nii et kui taotlus teabe saamiseks rahuldatakse, ei peaks võimaluse korral andmeid esmalt teisendama vormingusse, mida on võimalik avaldada. Tekst on viidud vastavusse põhjendusega 4 a.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Tarvis on avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamise tingimuste üldist raamistikku, et tagada kõnealuse teabe kasutamiseks õiglased, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad tingimused. Avaliku sektori asutused koguvad, väljastavad, paljundavad ja levitavad dokumente oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Nende dokumentide kasutamine muudeks otstarveteks on taaskasutamine. Liikmesriikide meetmed võivad ületada käesoleva direktiiviga ettenähtud miinimumstandardite piire, võimaldades seega ulatuslikumat taaskasutamist.

(16)  Tarvis on avaliku sektori valduses olevate dokumentidega tutvumise ja nende taaskasutamise tingimuste üldist raamistikku, et tagada kõnealuste dokumentide kasutamiseks õiglased, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad tingimused. Avaliku sektori asutused koguvad, väljastavad, paljundavad ja levitavad dokumente oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Nende dokumentide kasutamine muudeks otstarveteks on taaskasutamine. Liikmesriikide meetmed võivad ületada käesoleva direktiiviga ettenähtud miinimumstandardite piire, võimaldades seega ulatuslikumat taaskasutamist.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada dokumentide suhtes, mille avaliku sektori asutused teevad taaskasutamiseks kättesaadavaks litsentseerimise, müügi, levitamise, vahetamise või teabe väljastamise kaudu. Ristsubsideerimise vältimiseks peaks taaskasutamine hõlmama dokumentide täiendavat organisatsioonisisest kasutamist otstarvetel, mis jäävad väljapoole selle avalik-õiguslikke ülesandeid. Avalik-õiguslike ülesannete alla mittekuuluvaks tegevuseks on üldjuhul selliste dokumentide väljastamine, mida koostatakse ja mille eest võetakse tasu ärilistel alustel, konkureerides turul teiste tegijatega.

(18)  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada dokumentide suhtes, mille avaliku sektori asutused teevad taaskasutamiseks kättesaadavaks teabe tootmise tellimisel või litsentseerimise, müügi, levitamise, vahetamise või teabe väljastamise kaudu. Ristsubsideerimise vältimiseks peaks taaskasutamine hõlmama dokumentide täiendavat organisatsioonisisest kasutamist otstarvetel, mis jäävad väljapoole selle avalik-õiguslikke ülesandeid. Avalik-õiguslike ülesannete alla mittekuuluvaks tegevuseks on üldjuhul selliste dokumentide väljastamine, mida koostatakse ja mille eest võetakse tasu ärilistel alustel, konkureerides turul teiste tegijatega.

Selgitus

Teabega tutvumise põhiõigus tingib „avatus kavandatult“ põhimõtte kohaldamise (põhjendus 13). Kuna oma põhiõigusi kasutavad kodanikud võivad hilisemas etapis dokumente taotleda ja selleks, et seda ennetavalt toetada, tuleks dokumendid juba kavandada nii, et need on taaskasutamiseks kättesaadavad, sh etapis, mil mõni organ tellib teabe tootmise.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  Selle direktiiviga pandi liikmesriikidele kohustus teha kõik dokumendid taaskasutatavaks, välja arvatud juhul, kui juurdepääs on piiratud või välistatud siseriiklike juurdepääsu reguleerivate eeskirjade alusel või kuulub muude käesoleva direktiiviga kehtestatud erandite alla. Direktiiv rajaneb liikmesriikide olemasoleval juurdepääsukorral ning ei muuda siseriiklikke dokumentidele juurdepääsu norme. Seda ei kohaldata juhtudel, kus dokumendid on kodanikele või ettevõtetele vastava juurdepääsukorra raames kättesaadavad üksnes juhul, kui nad tõendavad oma konkreetse huvi olemasolu. Liidu tasandil tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 (õigus tõhusale haldusele) ja artikliga 42 iga liidu kodaniku ning liikmesriigis elava või seal registreeritud isiku õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Avaliku sektori asutusi tuleks julgustada kõiki nende valduses olevaid dokumente kättesaadavaks tegema. Avaliku sektori asutused peaksid edendama ja soodustama dokumentide, sealhulgas õigus- või haldusalaste ametlike tekstide taaskasutamist juhtudel, kus nende taaskasutamise lubamine on avaliku sektori asutuse pädevuses.

(19)  Selle direktiiviga pandi liikmesriikidele kohustus teha kõik dokumendid taaskasutatavaks, välja arvatud juhul, kui juurdepääs on piiratud või välistatud riiklike juurdepääsu reguleerivate eeskirjade alusel, sh olukordades, kus juurdepääs on piiratud või välistatud, et tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisus vastavalt direktiivile 2016/11481a või kuulub muude käesoleva direktiiviga kehtestatud erandite alla. Direktiiv rajaneb liikmesriikide olemasoleval juurdepääsukorral ning ei muuda siseriiklikke dokumentidele juurdepääsu norme. Seda ei kohaldata juhtudel, kus dokument või dokumendi osa on kodanikele või ettevõtetele vastava juurdepääsukorra raames kättesaadav üksnes juhul, kui nad tõendavad oma konkreetse huvi olemasolu. Liidu tasandil tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 (õigus tõhusale haldusele) ja artikliga 42 iga liidu kodaniku ning liikmesriigis elava või seal registreeritud isiku õigust pääseda juurde Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Avaliku sektori asutusi tuleks julgustada kõiki nende valduses olevaid dokumente kättesaadavaks tegema. Avaliku sektori asutused peaksid edendama ja soodustama dokumentide, sealhulgas õigus- või haldusalaste ametlike tekstide taaskasutamist juhtudel, kus nende taaskasutamise lubamine on avaliku sektori asutuse pädevuses.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (ELT L 194, 19.7.2016, lk 1).

Selgitus

See on vajalik ettepaneku sisemist loogikat tagavatel mõjuvatel põhjustel. See on ka vajalik, et täpsustada avaliku sektori teabe direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmääruse vahelist seost ja sidusust ning selgitada, et erandeid kohaldatakse dokumentide ja dokumentide osade suhtes kõikidel juhtudel. See on lahutamatult seotud artikli 1 lõike 2 punkti g muutmisega, et tagada ettepaneku sisemine loogika.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Liikmesriigid usaldavad üldhuviteenuste pakkumise sageli avaliku sektori välistele üksustele, säilitades samas range kontrolli selliste üksuste üle. Samal ajal kehtivad direktiivi 2003/98/EÜ sätted üksnes avaliku sektori asutuste valduses olevate dokumentide suhtes ning riigi osalusega äriühingud jäävad selle kohaldamisalast välja. See toob endaga kaasa üldhuviteenuste osutamise käigus loodud dokumentide kehva kättesaadavuse taaskasutamiseks mitmes valdkonnas, eeskätt kommunaalteenuste sektoris. Lisaks vähendab see oluliselt üldhuviteenuseid pakkuvate riigi osalusega äriühingute valduses olevatel dokumentidel põhinevate piiriüleste teenuste loomise potentsiaali.

(20)  Liikmesriigid usaldavad üldhuviteenuste pakkumise sageli avaliku sektori välistele üksustele, säilitades samas range kontrolli selliste üksuste üle. Samal ajal kehtivad direktiivi 2003/98/EÜ sätted üksnes avaliku sektori asutuste valduses olevate dokumentide suhtes ning riigi osalusega äriühingud jäävad selle kohaldamisalast välja. See toob endaga kaasa üldhuviteenuste osutamise käigus loodud dokumentide kehva kättesaadavuse taaskasutamiseks mitmes valdkonnas, eeskätt kommunaalteenuste sektoris. Lisaks vähendab see oluliselt üldhuviteenuseid pakkuvate riigi osalusega äriühingute valduses olevatel dokumentidel põhinevate piiriüleste teenuste loomise potentsiaali. Andmete taaskasutamine võib täita olulist rolli selliste uute teenuste väljaarendamise käivitamisel, mis põhinevad kõnealuse teabe uuenduslikel kombineerimis- ja kasutamisviisidel, majandusliku jõukuse stimuleerimise ning sotsiaalse kaasatuse uuenduslikel edendamise viisidel.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Teadusandmeid genereeritakse eksponentsiaalselt kasvavas mahus ning need andmed võivad leida kasutust ka väljaspool teadusringkondi. Et leida ühiskonna kasvavatele probleemidele tõhusad ja kõiki aspekte arvestavad lahendused, on väga tähtis saada kiiremas korras juurdepääs eri allikatest pärit andmetele, neid kombineerida ja taaskasutada ning seda ka sektorite ja valdkondade vahel. Teadusandmed hõlmavad statistikat, katsetulemusi, mõõtmisi, välitööde käigus tehtud tähelepanekuid, seiretulemusi, salvestatud intervjuusid ja kujutisi. Nende hulka kuuluvad ka metaandmed, spetsifikatsioonid ja muud digitaalsed objektid. Teadusandmed erinevad teadusartiklitest, milles teavitatakse teadustöö tulemustest ja kommenteeritakse neid. Avaliku sektori rahastatud teadustöö tulemuste vaba kättesaadavus ja taaskastutatavus on aastaid olnud konkreetsete poliitikaalgatuste teemaks. Vaba juurdepääsu põhimõtetega tahetakse eeskätt anda teadlastele ja laiemale üldsusele juurdepääs teadusandmetele levitamise võimalikult varases järgus ning võimaldada neid andmeid kasutada ja taaskasutada. Vaba juurdepääs aitab parandada kvaliteeti, vähendab teadustöö tarbetu dubleerimise vajadust, kiirendab teaduse arengut, aitab võidelda teaduspettusega ning soodustab üldisemalt majanduskasvu ja innovatsiooni. Lisaks vabale juurdepääsule on standardseks teadustavaks saamas andmehalduse planeerimine, millega tagatakse, et andmed on leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad (nn FAIR-põhimõte).

(23)  Teadusandmeid genereeritakse eksponentsiaalselt kasvavas mahus ning need andmed võivad leida kasutust ka väljaspool teadusringkondi. Et leida ühiskonna kasvavatele probleemidele tõhusad ja kõiki aspekte arvestavad lahendused, on väga tähtis saada kiiremas korras juurdepääs eri allikatest pärit andmetele, neid kombineerida ja taaskasutada ning seda ka sektorite ja valdkondade vahel. Teadusandmed hõlmavad statistikat, katsetulemusi, mõõtmisi, välitööde käigus tehtud tähelepanekuid, seiretulemusi, salvestatud intervjuusid ja kujutisi. Nende hulka kuuluvad ka metaandmed, spetsifikatsioonid ja muud digitaalsed objektid. Teadusandmed erinevad teadusartiklitest, milles teavitatakse teadustöö tulemustest ja kommenteeritakse neid. Avaliku sektori rahastatud teadustöö tulemuste vaba kättesaadavus ja taaskastutatavus on aastaid olnud konkreetsete poliitikaalgatuste teemaks. Vaba juurdepääsu põhimõtetega tahetakse eeskätt anda teadlastele ja laiemale üldsusele juurdepääs teadusandmetele levitamise võimalikult varases järgus ning võimaldada neid andmeid kasutada ja taaskasutada. Vaba juurdepääs aitab parandada kvaliteeti, vähendab teadustöö tarbetu dubleerimise vajadust, kiirendab teaduse arengut, aitab võidelda teaduspettusega ning soodustab üldisemalt majanduskasvu ja innovatsiooni. Lisaks vabale juurdepääsule on standardseks teadustavaks saamas andmehalduse planeerimine, millega tagatakse, et andmed on leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad (nn FAIR-põhimõte), ning seda tuleks veelgi soodustada.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Eespool kirjeldatud põhjustel on otstarbekas panna liikmesriikidele kohustus võtta avaliku sektori rahastatud teadustöö tulemuste osas vastu vaba juurdepääsu põhimõtted ja tagada, et neid põhimõtteid rakendavad nii kõik teadustööga tegelevad kui ka teadustööd rahastavad organisatsioonid. Tavaliselt sisaldavad vaba juurdepääsu põhimõtted mitmesuguseid erandeid teadustöö tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemisest. 17. juulil 2012 võttis komisjon vastu soovituse teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta, mida uuendati 25. aprillil 201834 ja milles kirjeldati muu hulgas vaba juurdepääsu põhimõtete asjaomaseid elemente. Ühtlasi tuleks parendada teatavate teadustöö tulemuste taaskasutamise tingimusi. Seepärast tuleks teatavaid käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi laiendada teadusandmetele, mis saadakse sellise teadustöö tulemusena, mida on subsideeritud avaliku sektori vahenditest või mida on kaasrahastanud avaliku ja erasektori üksused. Kõnealuses kontekstis tuleks siiski nõuetekohaselt arvesse võtta privaatsuse, isikuandmete kaitse, ärisaladuste, riikliku julgeoleku, õiguspäraste ärihuvide ja kolmandate isikute intellektuaalomandiõigustega seotud küsimusi. Halduskoormuse vältimiseks peaksid need kohustused kehtima üksnes selliste teadusandmete suhtes, mille teadlased on juba avalikult kättesaadavaks teinud. Muud teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate organisatsioonide valduses olevad dokumendid peaksid ka edaspidi jääma käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja.

(24)  Eespool kirjeldatud põhjustel on otstarbekas panna liikmesriikidele kohustus võtta avaliku sektori rahastatud teadustöö tulemuste osas vastu vaba juurdepääsu põhimõtted ja tagada, et neid põhimõtteid rakendavad nii kõik teadustööga tegelevad kui ka teadustööd rahastavad organisatsioonid. Tavaliselt sisaldavad vaba juurdepääsu põhimõtted mitmesuguseid erandeid teadustöö tulemuste avalikult kättesaadavaks tegemisest. 17. juulil 2012 võttis komisjon vastu soovituse teadusinfo kättesaadavuse ja säilitamise kohta, mida uuendati 25. aprillil 201834 ja milles kirjeldati muu hulgas vaba juurdepääsu põhimõtete asjaomaseid elemente. Ühtlasi tuleks parendada teatavate teadustöö tulemuste taaskasutamise tingimusi. Seepärast tuleks teatavaid käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi laiendada teadusandmetele, mis saadakse sellise teadustöö tulemusena, mida on subsideeritud avaliku sektori vahenditest või mida on kaasrahastanud avaliku ja erasektori üksused. Kõnealuses kontekstis tuleks siiski nõuetekohaselt arvesse võtta privaatsuse, konfidentsiaalsuse, isikuandmete kaitse, ärisaladuste, riikliku julgeoleku, õiguspäraste ärihuvide ja kolmandate isikute intellektuaalomandiõigustega seotud küsimusi. Halduskoormuse vältimiseks peaksid need kohustused kehtima üksnes selliste teadusandmete suhtes, mille teadlased on juba avalikult kättesaadavaks teinud. Muud teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate organisatsioonide valduses olevad dokumendid peaksid ka edaspidi jääma käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja.

_________________

_________________

34 C(2018)2375

34 C(2018)2375

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  Tasu dokumentide taaskasutamise eest takistab oluliselt idufirmade ja VKEde turule sisenemist. Seepärast tuleks dokumendid teha taaskasutamiseks kättesaadavaks tasuta ning kui tasud on vajalikud , peaksid need põhimõtteliselt piirduma piirkuludega. Erandjuhtudel tuleks arvesse võtta vajadust mitte takistada selliste avaliku sektori asutuste normaalset toimimist, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud kuludest. Tunnustada tuleks ka riigi osalusega äriühingute rolli konkurentsipõhises majanduses. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori asutustel ja riigi osalusega äriühingutel olema seega õigus küsida piirkulusid ületavat tasu. Kõnealuse tasu suurus tuleks määrata objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel ning dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest saadav kogutulu ei tohiks ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise ja levitamise kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Vajaduse korral tuleks tingimustele vastavate kulude hulka arvata ka isikuandmete või tundliku äriteabe anonüümimise kulud. Nõue tulu teenimiseks, et katta oluline osa avaliku sektori asutuse avalik-õiguslike ülesannete täitmise või riigi osalusega äriühingule usaldatud üldhuvi teenuste pakkumisega seotud kuludest, ei pea olema õiguslik nõue ja võib tuleneda näiteks liikmesriikide haldustavadest. Liikmesriigid peaksid kõnealuse nõude korrapäraselt läbi vaatama.

(32)  Tasu dokumentidega tutvumise ja nende taaskasutamise eest takistab oluliselt idufirmade ja VKEde turule sisenemist. Seepärast tuleks dokumendid teha taaskasutamiseks kättesaadavaks ja võimaldada nendega tutvuda tasuta või kui tasud on vajalikud, peaksid need põhimõtteliselt piirduma piirkuludega. Erandjuhtudel tuleks arvesse võtta vajadust mitte takistada selliste avaliku sektori asutuste normaalset toimimist, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisega seotud kuludest. Tunnustada tuleks ka riigi osalusega äriühingute rolli konkurentsipõhises majanduses. Sellistel juhtudel peaks avaliku sektori asutustel ja riigi osalusega äriühingutel olema seega õigus küsida piirkulusid ületavat tasu. Kõnealuse tasu suurus tuleks määrata objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel ning dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest saadav kogutulu ei tohiks ületada dokumentide kogumise, koostamise, paljundamise ja levitamise kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutasuvus. Vajaduse korral tuleks tingimustele vastavate kulude hulka arvata ka isikuandmete või tundliku äriteabe anonüümimise kulud. Nõue tulu teenimiseks, et katta oluline osa avaliku sektori asutuse avalik-õiguslike ülesannete täitmise või riigi osalusega äriühingule usaldatud üldhuvi teenuste pakkumisega seotud kuludest, ei pea olema õiguslik nõue ja võib tuleneda näiteks liikmesriikide haldustavadest. Liikmesriigid peaksid kõnealuse nõude korrapäraselt läbi vaatama.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kogu liitu hõlmava teabeturu arengu eelduseks on avaliku sektori dokumentide taaskasutamise tingimuste selguse ja avaliku kättesaadavuse tagamine. Seepärast tuleb kõik dokumentide taaskasutamise suhtes kohaldatavad tingimused potentsiaalsetele taaskasutajatele selgeks teha. Liikmesriigid peaksid võimalusel soodustama kättesaadavaid dokumente hõlmavate reaalajas juurdepääsetavate indeksite loomist ning hõlbustama taaskasutamise taotluste esitamist. Muude asutuste kui riigi osalusega äriühingute, haridusasutuste, teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate asutuste valduses olevate dokumentide taaskasutamise taotlejaid tuleks teavitada olemasolevatest õiguskaitsevahenditest seoses neid mõjutavate otsuste või tavadega. See on eriti oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes ei pruugi olla teadlikud teiste liikmesriikide avaliku sektori asutuste omavahelistest suhetest ning vastavatest õiguskaitsemeetmetest.

(36)  Kogu liitu hõlmava teabeturu arengu eelduseks on avaliku sektori dokumentidega tutvumise ja nende taaskasutamise tingimuste selguse ja avaliku kättesaadavuse tagamine. Seepärast tuleb kõik dokumentidega tutvumise ja nende taaskasutamise suhtes kohaldatavad tingimused potentsiaalsetele taaskasutajatele selgeks teha. Liikmesriigid peaksid võimalusel soodustama kättesaadavaid dokumente hõlmavate reaalajas juurdepääsetavate indeksite loomist ning hõlbustama taaskasutamise taotluste esitamist. Muude asutuste kui riigi osalusega äriühingute, haridusasutuste, teadustööga tegelevate ja teadustööd rahastavate asutuste valduses olevate dokumentidega tutvumise ja taaskasutamise taotlejaid tuleks teavitada olemasolevatest õiguskaitsevahenditest seoses neid mõjutavate otsuste või tavadega. See on eriti oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes ei pruugi olla teadlikud teiste liikmesriikide avaliku sektori asutuste omavahelistest suhetest ning vastavatest õiguskaitsemeetmetest.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama erapooletu asutuse poolse läbivaatamise võimalust. Selline asutus võiks olla juba olemasolev riigiasutus, näiteks liikmesriigi konkurentsiamet, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav liikmesriigi asutus või liikmesriigi kohtuasutus. Sellise asutuse tegevus tuleks korraldada liikmesriikide põhiseaduslike ja õigussüsteemide alusel ning see ei tohiks piirata taaskasutamise taotleja täiendavaid õiguskaitsevahendeid. See peaks siiski olema selgelt eraldatud liikmesriigi mehhanismist, millega kehtestatakse piirikulusid ületava tasu võtmise kriteeriumid. Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama võimalust vaadata läbi nii keeldumise otsused kui ka otsused, mis küll lubavad taaskasutamist, kuid võivad siiski mõjutada taotlejaid muudel põhjustel, eelkõige seoses tasu võtmise eeskirjade kohaldamisega. Läbivaatamisprotsess peaks toimuma kiiresti vastavalt kiiresti muutuva turu vajadustele.

(37)  Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama erapooletu asutuse poolse läbivaatamise võimalust. Selline asutus võiks olla juba olemasolev riigiasutus, näiteks liikmesriigi konkurentsiamet, määruse (EL) nr 2016/679 1a alusel loodud riiklik järelevalveasutus, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav liikmesriigi asutus või liikmesriigi kohtuasutus. Sellise asutuse tegevus tuleks korraldada liikmesriikide põhiseaduslike ja õigussüsteemide alusel ning see ei tohiks piirata juurdepääsu ja taaskasutamise taotleja täiendavaid õiguskaitsevahendeid. See peaks siiski olema selgelt eraldatud liikmesriigi mehhanismist, millega kehtestatakse piirikulusid ületava tasu võtmise kriteeriumid. Õiguskaitsevahendid peaksid hõlmama võimalust vaadata läbi nii keeldumise otsused kui ka otsused, mis küll lubavad taaskasutamist, kuid võivad siiski mõjutada taotlejaid muudel põhjustel, eelkõige seoses tasu võtmise eeskirjade kohaldamisega. Läbivaatamisprotsess peaks toimuma kiiresti vastavalt kiiresti muutuva turu vajadustele.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Mõningatel juhtudel toimub dokumentide taaskasutamine litsentseerimiseta. Muudel juhtudel antakse välja litsents, millega kehtestatakse litsentsisaaja poolse taaskasutamise tingimused näiteks vastutuse, dokumentide nõuetekohase kasutamise, mittemuutmise tagamise ja allika äramärkimise osas. Kui avaliku sektori asutused annavad dokumentide taaskasutamiseks litsentse, peavad litsentsitingimused olema õiglased ja läbipaistvad. Selles osas võivad olulist osa etendada ka veebis kättesaadavad standardlitsentsid. Liikmesriigid peavad sätestama standardlitsentside kättesaadavuse.

(39)  Mõningatel juhtudel toimub dokumentide taaskasutamine litsentseerimiseta. Muudel juhtudel antakse välja litsents, millega kehtestatakse litsentsisaaja poolse taaskasutamise tingimused näiteks vastutuse, isikuandmete kaitse, dokumentide nõuetekohase kasutamise, mittemuutmise tagamise ja allika äramärkimise osas. Kui avaliku sektori asutused annavad dokumentide taaskasutamiseks litsentse, peavad litsentsitingimused olema õiglased ja läbipaistvad. Selles osas võivad olulist osa etendada ka veebis kättesaadavad standardlitsentsid. Liikmesriigid peavad sätestama standardlitsentside kättesaadavuse.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemisest loogikast tulenevatel mõjuvatel põhjustel, et tagada selle õiguslik kooskõla.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Käesolev direktiiv ei piira isikuandmete kaitset käsitleva liidu õiguse, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/67937 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ,38 kohaldamist ning seda tuleks rakendada ja kohaldada täielikus vastavuses selle õigusega. Anonüümimine on vahend, mis võimaldab ühitada ühelt poolt avaliku sektori teabe võimalikult ulatusliku taaskasutatavuse ja teiselt poolt andmekaitseõigusest tulenevate kohustustega seotud huvid, kuid sellega kaasnevad kulud. Sellist kulu on asjakohane pidada käesoleva direktiivi artiklis 6 määratletud levitamise piirkulu üheks komponendiks.

(47)  Käesolev direktiiv ei piira isikuandmete kaitset käsitleva liidu õiguse, kaasa arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/67937 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ38 kohaldamist ning seda tuleks rakendada ja kohaldada täielikus vastavuses selle õigusega. Anonüümimine on vahend, mis võimaldab ühitada ühelt poolt avaliku sektori teabe võimalikult ulatusliku taaskasutatavuse ja teiselt poolt andmekaitseõigusest tulenevate kohustustega seotud huvid, kuid sellega kaasnevad kulud. Sellist kulu on asjakohane pidada käesoleva direktiivi artiklis 6 määratletud levitamise piirkulu üheks komponendiks. Seoses sellega peaks anonüümne teave tähendama igasugust teavet, mida ei saa otseselt ega kaudselt, üksi ega koos seonduvate andmetega seostada füüsilise isikuga, või isikuandmeid, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole enam võimalik tuvastada. Isikuandmeid sisaldavate dokumentide taaskasutamise ulatust ja tingimusi käsitlevate otsuste tegemisel peaksid organisatsioonid, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, viima enne dokumendi avalikkusele kättesaadavaks tegemist läbi andmekaitsealased mõjuhinnangud. Seda tuleks teha eelkõige konkreetsetes sektorites, kus on tavaliselt tegemist isikuandmete erikategooriate (näiteks tervishoiusektor) või muude määruse (EL) nr 2016/679 artiklis 9 osutatud isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete kaitsega seotud probleemide nõuetekohaseks käsitlemiseks tuleks selline andmekaitsealane mõjuhinnang viia läbi kooskõlas määruse (EL) nr 2016/679 artikliga 35.

__________________

__________________

37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) […].

 

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37). 37).

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37).

Selgitus

See on vajalik, et tagada kooskõla kehtiva andmekaitse õigusraamistikuga ja et vältida mõistete muid tõlgendusi, mis võivad viidata muudele meetoditele, näiteks pseudonümiseerimisele. Lisaks sellele peab arvamuse koostaja kooskõlas Euroopa andmekaitseinspektori soovitustega vajalikuks tagada mõju hindamise, et teha kindlaks isikuandmete avalikustamise õiguspärasus ja vajadus, eelkõige seoses tundlike andmete teatavate kategooriatega.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamist võib märkimisväärselt soodustada selliste vahendite areng, mis aitavad potentsiaalsetel taaskasutajatel leida taaskasutamiseks pakutavaid dokumente ja taaskasutamise tingimusi. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama praktiliste vahendite olemasolu, mis võimaldavad taaskasutajatel taaskasutamiseks pakutavaid dokumente otsida. Näited taolistest praktilistest vahenditest on soovitavalt veebis kättesaadavad peamiste dokumentide (sageli taaskasutatavate või potentsiaalselt sageli taaskasutatavate dokumentide) loendid ja portaalid, milles asuvad viited detsentraliseeritud loenditele.

(52)  Avaliku sektori valduses olevate dokumentide taaskasutamist võib märkimisväärselt soodustada selliste vahendite areng, mis aitavad potentsiaalsetel taaskasutajatel leida taaskasutamiseks pakutavaid dokumente ning dokumentidega tutvumise ja nende taaskasutamise tingimusi. Liikmesriigid peaksid seetõttu tagama praktiliste vahendite olemasolu, mis võimaldavad taaskasutajatel taaskasutamiseks pakutavaid dokumente otsida. Näited taolistest praktilistest vahenditest on soovitavalt veebis kättesaadavad peamiste dokumentide (sageli taaskasutatavate või potentsiaalselt sageli taaskasutatavate dokumentide) loendid ja portaalid, milles asuvad viited detsentraliseeritud loenditele.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 62

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(62)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust privaatsusele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), õigust omandile (artikkel 17) ja puuetega inimeste integreerimist ühiskonda (artikkel 26) . Direktiivi ei tohi tõlgendada ega rakendada viisil, mis läheb vastuollu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

(62)  Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust privaatsusele (artikkel 7), õigust isikuandmete kaitsele (artikkel 8), sõna- ja teabevabadust (artikkel 11), õigust omandile (artikkel 17) ja puuetega inimeste integreerimist ühiskonda (artikkel 26). Direktiivi ei tohi tõlgendada ega rakendada viisil, mis läheb vastuollu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

Selgitus

Muudatused kooskõlas uue põhjendusega 4 a.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 62 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(62 a)  Euroopa Andmekaitseinspektor esitas vastavalt määruse (EÜ) 45/20011a artikli 41 lõikele 2 10. juulil 2018 arvamuse 5/2018.

 

_________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

Selgitus

See on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel mõjuvatel põhjustel, et tagada selle õiguslik kooskõla. ELi õigusakt peab vastama õigusloometehnika eeskirjadele ja tuleb märkida, et Euroopa Andmekaitseinspektor on esitanud arvamuse vastavalt määrusele 45/2001.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel -1

 

-1. Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada õigusraamistik, mis reguleerib õigust tutvuda avaliku sektori teabega ja seda taaskasutada, et kehtestada selle õiguse kasutamise põhitingimused ja praktiline kord, samuti soodustada avatud andmete kasutamist ning ergutada innovatsiooni toodete ja teenuste valdkonnas.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g)  dokumendid, millele juurdepääs on välistatud või piiratud juurdepääsukorraga isikuandmete kaitse tõttu, ning dokumentide osad, mis on selle korra alusel juurdepääsetavad ning sisaldavad isikuandmeid, mille taaskasutamine on õiguslikult määratletud sellise õigusakti rikkumisena, millega reguleeritakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel;

g)  dokumendid või dokumentide osad, millele juurdepääs on välistatud või piiratud juurdepääsukorraga isikuandmete kaitse tõttu või mis sisaldavad isikuandmeid, mille taaskasutamine võiks kahjustada eraelu puutumatuse ja isiku puutumatuse kaitset, eelkõige isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusaktide kohaselt;

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on kooskõlas Euroopa andmekaitseinspektori arvamusega. On vaja tagada kooskõla käesoleva direktiivi ja muude liidu õigusaktide vahel.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt k a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k a)  selliste dokumentide suhtes, millega tutvumine on piiratud liikmesriikide juurdepääsukorraga, sh olukordades, kus juurdepääs on piiratud või välistatud, et tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisus vastavalt direktiivile 2016/1148;

Selgitus

Ettepaneku sisemise loogikaga seotud mõjuvatel põhjustel on vajalik õiguslik kooskõla muude ELi õigusaktide ja kohaldatava riigisisese õigusega.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt k b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

k b)  selliste institutsioonide valduses olevate dokumentide suhtes, mida hõlmab üliolulise taristu mõiste vastavalt direktiivi 2008/114/EÜ artikli 2 punktile a.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemisest loogikast tulenevatel mõjuvatel põhjustel, et tagada selle õiguslik kooskõla.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Käesolev direktiiv ei kahjusta ega mõjuta üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu on ette nähtud liidu ja liikmesriikide õigusaktidega, ning eelkõige ei muuda see määruses (EL) 2016/679 ja direktiivis 2002/58/EÜ sätestatud kohustusi ja õigusi.

Selgitus

See on vajalik, et tagada lahutamatu seos avaliku teabe taaskasutamise ja ELi andmekaitseõiguse vahel, nagu on praegu ette nähtud direktiivis 2003/98. See tõhustab õiguslikku kooskõla. Üksnes põhjendusest ei piisa.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  „isikuandmed“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 1 määratletud isikuandmed;

Selgitus

See on vajalik teksti sisemisest loogikast tulenevatel mõjuvatel põhjustel, et tagada selle õiguslik kooskõla. Praegune avaliku sektori teabe direktiiv 2003/98/EÜ sisaldab seda määratlust, mis tuleks säilitada.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 b.  „anonüümne teave“ või „anonüümitud teave” – teave, mis ei ole seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga, või isikuandmed, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole võimalik või ei ole enam võimalik tuvastada;

Selgitus

See on vajalik, et tagada õiguslik kooskõla ja vältida isikuandmete mõiste muid tõlgendusi, mis erineksid isikuandmete kaitse üldmääruses sisalduvast mõistest. Praegune avaliku sektori teabe direktiiv 2003/98/EÜ sisaldab seda määratlust, mis tuleks säilitada.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tagavad liikmesriigid, et dokumendid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi vastavalt artiklile 1, on ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad III ja IV peatükis sätestatud tingimustel.

1.  Kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti, tagavad liikmesriigid, et dokumentidega, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi vastavalt artiklile 1, lubatakse tutvuda ning need on ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad III ja IV peatükis sätestatud tingimustel.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui tegemist on dokumentidega, mille intellektuaalomandi õigused kuuluvad raamatukogudele, sh ülikoolide raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele, või dokumentidega, mis on riigi osalusega äriühingute valduses, tagavad liikmesriigid, et kui dokumentide taaskasutamine on lubatud, on need dokumendid ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel taaskasutatavad III ja IV peatükis sätestatud tingimustel.

2.  Kui tegemist on dokumentidega, mille intellektuaalomandi õigused kuuluvad raamatukogudele, sh ülikoolide raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele, või dokumentidega, mis on riigi osalusega äriühingute valduses, tagavad liikmesriigid, et kui dokumentidega tutvumine ja nende taaskasutamine on lubatud, on need dokumendid ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel kättesaadavad ja taaskasutatavad III ja IV peatükis sätestatud tingimustel.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad dokumendid koostatakse ja tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks põhimõtte „avatus kavandatult ja vaikimisi“ kohaselt.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Liikmesriigid näevad ette, et isikuandmeid sisaldavate dokumentide taaskasutamise ulatust ja tingimusi käsitlevate otsuste tegemisel viivad organisatsioonid, kelle suhtes käesolevat direktiivi kohaldatakse, läbi andmekaitsealased mõjuhinnangud, eelkõige konkreetsetes sektorites, kus on tavaliselt tegemist isikuandmete erikategooriate (näiteks tervishoiusektor) või muude määruse (EL) nr 2016/679 artiklis 9 osutatud isikuandmete töötlemisega. Selline andmekaitsealane mõjuhinnang tuleb läbi viia kooskõlas määruse (EL) nr 2016/679 artikliga 35.

Selgitus

Muudatus on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel mõjuvatel põhjustel. See on vajalik, et tagada ELi õigusaktide õiguslik kooskõla ja kindlustada, et enne isikuandmete avaldamist viiakse eelnevalt läbi mõju hindamine, et teha kindlaks isikuandmete avalikustamise õiguspärasus ja vajadus, võttes arvesse avaldamise mõju ja tagajärgi asjaomastele andmesubjektidele.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

2. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

TAASKASUTAMISTAOTLUSED

DOKUMENTIDEGA TUTVUMINE JA TAASKASUTAMISTAOTLUSED

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taaskasutamistaotluste menetlemisel kohaldatavad nõuded

Dokumentidega tutvumise ja taaskasutamise taotluste menetlemisel kohaldatavad nõuded

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Avaliku sektori asutused menetlevad taaskasutamistaotlusi, võimaluse ja vajaduse korral elektrooniliselt, ja teevad dokumendi taotlejale kättesaadavaks või, kui vaja on litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses dokumentidele juurdepääsu taotluste menetlemiseks kehtestatud tähtaegadega.

1.  Avaliku sektori asutused menetlevad dokumentidega tutvumise või nende taaskasutamise taotlusi võimaluse ja vajaduse korral elektrooniliselt, ja teevad dokumendi taotlejale kättesaadavaks või, kui taaskasutamiseks on vaja litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise mõistliku aja jooksul, mis on vastavuses dokumentidega tutvumise taotluste menetlemiseks kehtestatud tähtaegadega.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui tähtaegu või muid dokumentide aegsat esitamist reguleerivaid norme ei ole kehtestatud, menetlevad avaliku sektori asutused taotlust ja annavad dokumendid taotlejale taaskasutamiseks või, kui vaja on litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Seda aega võib mahukate või keerukate taotluste korral pikendada veel 20 tööpäeva võrra. Sellistel juhtudel teatatakse taotlejale kolme nädala jooksul alates esialgse taotluse saamisest, et selle menetlemiseks on vaja lisaaega.

2.  Kui tähtaegu või muid dokumentide aegsat esitamist reguleerivaid norme ei ole kehtestatud, menetlevad avaliku sektori asutused taotlust ja annavad dokumendid taotlejale või, kui taaskasutamiseks on vaja litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise võimalikult ruttu ja hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Seda aega võib mahukate või keerukate taotluste korral pikendada veel 20 tööpäeva võrra. Sellistel juhtudel teatatakse taotlejale võimalikult ruttu ja igal juhul kolme nädala jooksul alates esialgse taotluse saamisest, et selle menetlemiseks on vaja lisaaega, ja põhjendatakse seda vajadust.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eitava otsuse korral teatavad avaliku sektori asutused taotlejale keeldumise põhjused vastavalt liikmesriigis kehtivale juurdepääsukorrale või käesoleva direktiivi, eriti selle artikli 1 lõike 2 punktide a–g või artikli 3 alusel vastu võetud siseriiklikele sätetele. Kui eitava otsuse aluseks on artikli 1 lõike 2 punkt c, lisab avaliku sektori asutus viite õiguse füüsilisest või juriidilisest isikust omanikule, kui see on teada, või viite litsentsiandjale, kellelt avaliku sektori asutus on vastava materjali saanud. Raamatukogud, sh ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja arhiivid ei ole kohustatud viidet lisama.

3.  Eitava otsuse korral teatavad avaliku sektori asutused taotlejale 20 tööpäeva jooksul dokumendiga taotletud kujul või vormingus tutvumisest või selle taaskasutamisest osaliselt või täielikult keeldumise põhjused vastavalt liikmesriigis kehtivale juurdepääsukorrale või käesoleva direktiivi, eriti selle artikli 1 lõike 2 punktide a–g alusel vastu võetud siseriiklikele sätetele. Kui eitava otsuse aluseks on artikli 1 lõike 2 punkt c, lisab avaliku sektori asutus viite õiguse füüsilisest või juriidilisest isikust omanikule, kui see on teada, või viite litsentsiandjale, kellelt avaliku sektori asutus on vastava materjali saanud. Raamatukogud, sh ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja arhiivid ei ole kohustatud viidet lisama.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriik koostab avalikult kättesaadava kriteeriumide loetelu, mille alusel asjaomane asutus võib otsustada, kuidas ta taotlusi menetleb.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Taaskasutamisalane otsus peab sisaldama viidet õiguskaitsevahenditele juhuks, kui taotleja soovib otsuse edasi kaevata. Õiguskaitsevahendid hõlmavad võimalust sellise sõltumatu asutuse poolseks läbivaatamiseks, kellel on asjakohased teadmised; kõnealusteks asutusteks võivad olla liikmesriigi konkurentsiamet, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav liikmesriigi asutus või liikmesriigi kohtuasutus, kelle otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele siduvad.

4.  Taaskasutamisalane otsus peab sisaldama viidet õiguskaitsevahenditele juhuks, kui taotleja soovib otsuse edasi kaevata. Õiguskaitsevahendid hõlmavad võimalust sellise sõltumatu asutuse poolseks läbivaatamiseks, kellel on asjakohased teadmised; kõnealusteks asutusteks võivad olla liikmesriigi konkurentsiamet, vastavalt määruse (EL) nr 2016/679 artiklile 51 asutatud riiklik järelevalveasutus, dokumentidele juurdepääsu eest vastutav liikmesriigi asutus või liikmesriigi kohtuasutus, kelle otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele siduvad.

Selgitus

See on vajalik ELi õigusliku kooskõla tagamisega seotud mõjuvatel põhjustel. ELi andmekaitseasutused on pädevad käsitlema andmekaitseseaduse täitmisega seotud juhtumeid. Isikuandmete kaitse üldmäärusega antakse andmekaitseasutustele asjakohased volitused andmekaitseõiguse rikkumise jälgimiseks ja kahju hüvitamiseks ning selle olukorraga tegelemiseks. Vt põhjenduse 37 muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et:

 

a) toetatakse dokumentidele juurdepääsu;

 

b) avaliku sektori asutuste loetelud on üldsusele kättesaadavad ning

 

c) on kindlaks määratud kord, millega tagatakse dokumentidega tutvumise õiguse ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise õiguse tõhus teostamine, näiteks:

 

i. teabeametnike määramine,

 

ii. taotletavate dokumentidega tutvumiseks vajalike vahendite soetamine ja hooldamine,

 

iii. avaliku sektori asutuste või teabepunktide valduses olevate dokumentide register või loetelu, kus on selgelt märgitud, kust on võimalik nimetatud dokumente leida;

 

d) avaliku sektori asutused teavitavad üldsust nõuetekohaselt õigustest, mis neil on käesoleva direktiivi alusel ja olemasolevatest riiklikul või liidu tasandil kehtestatud teabega tutvumise eeskirjadest tulenevalt, ning annavad sel eesmärgil asjakohasel määral teavet, juhiseid ja nõu.

Selgitus

Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud tagavad, et avaliku sektori valduses oleva teabega tutvumine ja selle taaskasutamine on kooskõlas liidu andmekaitsealaste õigusaktidega.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemisest loogikast tulenevatel mõjuvatel põhjustel, et tagada selle õiguslik kooskõla.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Dokumentide taaskasutamise eest tasu ei võeta või piirdutakse dokumentide paljundamisest, esitamisest ja levitamisest ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest tulenevate piirkuludega.

1.  Dokumentidega tutvumise ja nende taaskasutamise eest ei võeta tasu.

Selgitus

Artikli ümberkorraldamine seaduseelnõu parema koostamise huvides. Kuigi teabe taaskasutamine eeldab, et sellega on võimalik tutvuda, puudub see nõue uuesti sõnastatud tekstist. Nende muudatusettepanekutega püütakse kehtestada põhinõuded taaskasutamisega seotud teabega tutvumise kohta. Seepärast on muudatusettepanekut vaja teksti sisemise loogika tagamiseks ning see on teiste vastuvõetavate muudatusettepanekutega lahutamatult seotud.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Erandkorras võivad liikmesriigid nõuda sisse dokumentide paljundamisest, esitamisest ja levitamisest ning vajaduse korral isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud meetmetest tulenevad piirkulud.

Selgitus

Artikli ümberkorraldamine seaduseelnõu parema koostamise huvides.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Erandkorras ei kohaldata lõiget 1:

2.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada lõikeid 1 ja 1 a:

Selgitus

See on vajalik teksti sisemisest loogikast tulenevatel mõjuvatel põhjustel, et tagada selle õiguslik kooskõla.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Dokumentide taaskasutamise standardtasude puhul määratakse eelnevalt kindlaks ja avaldatakse, kui see on võimalik ja asjakohane, siis elektrooniliselt, tasu kohaldamise tingimused ja tasu tegelik summa, sealhulgas tasu arvutamise alus.

1.  Dokumentide või dokumentide osade taaskasutamise standardtasude puhul määratakse eelnevalt kindlaks ja avaldatakse, kui see on võimalik ja asjakohane, siis elektrooniliselt, tasu kohaldamise tingimused ja tasu tegelik summa, sealhulgas tasu arvutamise alus.

Selgitus

See on vajalik teksti sisemist loogikat tagavatel mõjuvatel põhjustel, et tagada selle õiguslik kooskõla.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2018)0234 – C8-0169/2018 – 2018/0111(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

28.5.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

28.5.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Ignazio Corrao

9.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

11.10.2018

27.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Asim Ademov, Martina Anderson, Heinz K. Becker, Malin Björk, Caterina Chinnici, Daniel Dalton, Rachida Dati, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Romeo Franz, Kinga Gál, Sylvie Guillaume, Dietmar Köster, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Claude Moraes, József Nagy, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Judith Sargentini, Giancarlo Scottà, Branislav Škripek, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Udo Voigt, Josef Weidenholzer, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Carlos Coelho, Ignazio Corrao, Pál Csáky, Miriam Dalli, Innocenzo Leontini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Reimer Böge

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34

+

ECR

Daniel Dalton, Kristina Winberg

EFDD

Ignazio Corrao

ENF

Giancarlo Scottà

GUE/NGL

Martina Anderson, Malin Björk, Cornelia Ernst

PPE

Asim Ademov, Heinz K. Becker, Reimer Böge, Carlos Coelho, Pál Csáky, Rachida Dati, Kinga Gál, Barbara Kudrycka, Innocenzo Leontini, Roberta Metsola, József Nagy, Traian Ungureanu, Tomáš Zdechovský

S&D

Caterina Chinnici, Miriam Dalli, Tanja Fajon, Sylvie Guillaume, Dietmar Köster, Cécile Kashetu Kyenge, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Péter Niedermüller, Ivari Padar, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Romeo Franz, Judith Sargentini, Bodil Valero

2

ECR

Branislav Škripek

NI

Udo Voigt

0

0

 

 

Kasutatud tähised

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine (uuesti sõnastamine)

Viited

COM(2018)0234 – C8-0169/2018 – 2018/0111(COD)

EP-le esitamise kuupäev

25.4.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

28.5.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

28.5.2018

CULT

28.5.2018

LIBE

28.5.2018

 

Kaasatud komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

IMCO

13.9.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Neoklis Sylikiotis

19.6.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

9.10.2018

5.11.2018

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

42

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Jonathan Bullock, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Jakop Dalunde, Theresa Griffin, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Seán Kelly, Peter Kouroumbashev, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Edouard Martin, Tilly Metz, Csaba Molnár, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Julia Reda, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Neoklis Sylikiotis, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Martina Werner, Lieve Wierinck, Hermann Winkler, Anna Záborská, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Michał Boni, Françoise Grossetête, Werner Langen, Marisa Matias, Luděk Niedermayer, Răzvan Popa, Giancarlo Scottà

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jan Olbrycht, Marie-Pierre Vieu

Esitamise kuupäev

7.12.2018


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

42

+

ALDE

Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

ECR

Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

ENF

Angelo Ciocca, Giancarlo Scottà

GUE/NGL

Marisa Matias, Neoklis Sylikiotis, Marie-Pierre Vieu

PPE

Pilar Ayuso, Michał Boni, Jerzy Buzek, Françoise Grossetête, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Angelika Niebler, Luděk Niedermayer, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Sven Schulze, Vladimir Urutchev, Hermann Winkler, Anna Záborská

S&D

Zigmantas Balčytis, José Blanco López, Theresa Griffin, Eva Kaili, Peter Kouroumbashev, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Csaba Molnár, Răzvan Popa, Patrizia Toia, Martina Werner, Flavio Zanonato

VERTS/ALE

Jakop Dalunde, Tilly Metz, Julia Reda

1

EFDD

Jonathan Bullock

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika