RAPORT mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta

6.12.2018 - (02360/2018 – C8-0132/2018 – 2018/0900(COD)) - ***I

Õiguskomisjon
Raportöör: Tiemo Wölken

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta

(02360/2018 – C8-0132/2018 – 2018/0900(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotlust selle läbivaadatud versioonis (02360/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 256 lõiget 1 ja artikli 281 teist lõiku ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 106a lõiget 1, mille alusel esitati seadusandliku akti eelnõu Euroopa Parlamendile (C8-0132/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,

–  võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2018)0534),

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 48 ja 59,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8-0439/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1 Määruse eelnõu Põhjendus 4
Euroopa Kohtu eelnõu	Muudatusettepanek
(4)  Veel ilmneb Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tehtud analüüsist, et hulgaliselt esitatakse apellatsioonkaebusi kohtuasjades, mis on juba kaks korda – esmalt sõltumatu haldusasutuse ja seejärel Üldkohtu poolt – läbi vaadatud, ning Euroopa Kohus jätab paljud neist apellatsioonkaebustest ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata või isegi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Et Euroopa Kohus saaks keskenduda kohtuasjadele, mis väärivad tema täielikku tähelepanu, tuleb hea õigusemõistmise huvides kehtestada sellistes kohtuasjades menetlusse võtmise otsustamise mehhanism. Seega tuleb kohtuasja poolel, kes vaidlustab sellistes kohtuasjades Üldkohtu otsuse, eelnevalt veenda Euroopa Kohut selles, et apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimused on liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohast olulised.	(4)  Veel ilmneb Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tehtud analüüsist, et hulgaliselt esitatakse apellatsioonkaebusi kohtuasjades, mis on juba kaks korda – esmalt sõltumatu haldusasutuse, nagu Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet, Ühenduse Sordiamet, Euroopa Kemikaaliamet või Euroopa Lennundusohutusamet, ja seejärel Üldkohtu poolt – läbi vaadatud. Euroopa Kohus jätab paljud neist apellatsioonkaebustest, mis on seotud kohtuasjadega, mille puhul on enne Üldkohtule hagi esitamist hagi juba esitatud sõltumatule haldusasutusele, ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata või isegi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Et Euroopa Kohus saaks keskenduda kohtuasjadele, mis väärivad tema täielikku tähelepanu, tuleb hea õigusemõistmise huvides kehtestada sellistes kohtuasjades menetlusse võtmise otsustamise mehhanism. Seega tuleb kohtuasja poolel, kes vaidlustab sellistes kohtuasjades Üldkohtu otsuse, eelnevalt veenda Euroopa Kohut selles, et apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimused on liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohast olulised.
Muudatusettepanek    2 Määruse eelnõu Põhjendus 5
Euroopa Kohtu eelnõu	Muudatusettepanek
(5)  Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjade arvu pidevat suurenemist arvestades ning vastavalt Euroopa Kohtu presidendi 13. juuli 2018. aasta kirjale tuleb eespool mainitud apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise otsustamise mehhanismi pidada käesolevas staadiumis esmatähtsaks. Euroopa Kohtu 26. märtsi 2018. aasta taotlus anda liikmesriigi kohustuste rikkumise hagide menetlemine osaliselt üle Üldkohtule tuleks läbi vaadata hilisemas staadiumis, pärast seda, kui 2020. aasta detsembris esitatakse aruanne Üldkohtu toimimise kohta, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määruses 2015/2422.	(5)  Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjade arvu pidevat suurenemist arvestades ning vastavalt Euroopa Kohtu presidendi 13. juuli 2018. aasta kirjale tuleb eespool mainitud apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise otsustamise mehhanismi pidada käesolevas staadiumis esmatähtsaks. Euroopa Kohtu 26. märtsi 2018. aasta taotlus anda liikmesriigi kohustuste rikkumise hagide menetlemine osaliselt üle Üldkohtule tuleks läbi vaadata hilisemas staadiumis, pärast seda, kui 2020. aasta detsembris esitatakse aruanne Üldkohtu toimimise kohta, milles keskendutakse eelkõige Üldkohtu tõhususele ning kohtunike arvu 56-ni suurendamise vajalikkusele ja tulemuslikkusele, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määruse (EL, Euratom) 2015/2422 artikli 3 lõikes 1, ning selles tuleks hinnata ka Üldkohtus soolise tasakaalu saavutamist. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks korraldada Üldkohtus osalised väljavahetamised nii, et liikmesriikide valitsused hakkavad järk-järgult esitama sama osalise väljavahetamise korral kaks kohtunikku ning püüavad seetõttu valida ühe naise ja ühe mehe, tingimusel et järgitakse aluslepingutes sätestatud tingimusi ja menetlusi.
Muudatusettepanek    3 Määruse eelnõu Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) Protokoll nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta Artikkel 8
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   (-1 a)  Artikkel 8 asendatakse järgmisega: Artikkel 8 „Artikkel 8 Artiklite 2–7 sätteid kohaldatakse kohtujuristide suhtes. Artiklite 2–7 sätteid kohaldatakse kohtujuristide suhtes mutatis mutandis.“
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Protokoll nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta Artikkel 58a – lõige 1
Euroopa Kohtu eelnõu Muudatusettepanek Kui apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu lahendi peale, mis käsitleb Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti, Ühenduse Sordiameti, Euroopa Kemikaaliameti või Euroopa Lennundusohutusameti apellatsioonikoja otsust, otsustab Euroopa Kohus eelnevalt, kas apellatsioonkaebus võetakse menetlusse. Kui enne Üldkohtule hagi esitamist peab olema toimunud menetlus sõltumatus haldusorganis, mille liikmed ei ole otsuste tegemisel seotud mingite suunistega, otsustab Euroopa Kohus eelnevalt, kas Üldkohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse.
Muudatusettepanek    5 Määruse eelnõu Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 Protokoll nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta Artikkel 58a – lõige 3
Euroopa Kohtu eelnõu Muudatusettepanek Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta tehtud otsust tuleb põhjendada ja see avaldatakse. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise või mittevõtmise kohta tehtud otsust tuleb piisavalt põhjendada ja see avaldatakse.

SELETUSKIRI

Euroopa Kohtu tõrgeteta toimimine on liidu kodanike tõhusa õiguskaitse jaoks hädavajalik. 2015. aasta detsembris vastu võetud Euroopa Liidu kohtusüsteemi ülesehituse reformi pakutavaid võimalusi tuleb võimalikult hästi ära kasutada ning Üldkohtu ja Euroopa Kohtu pädevused tuleb jagada viisil, mis võimaldab kodanikel saada õiguskaitset kiiresti ja tulemuslikult. Euroopa Kohtu ettepanekus muuta protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta järgitakse seda eesmärki põhimõtteliselt.

Terminoloogia kohandamine vastavalt Lissaboni reformile on otstarbekas.

Tervitatav on ka tühistamishagide menetlemise alase pädevuse üleandmine Euroopa Kohtule seoses juhtumitega, mille puhul ei ole nõuetekohaselt täidetud Euroopa Kohtu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 või 3 alusel tehtud otsust.

Euroopa Kohtusse esitatavate teatavat liiki apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustamise mehhanismi kehtestamine on põhimõtteliselt tervitatav. Üksikuid sõltumatuid haldusasutusi ei tuleks aga eraldi loetleda. Pigem tuleks siinkohal otsustada abstraktse üldlähenemisviisi kasuks, et muuta see säte tulevikukindlaks. Lisaks tuleb tekstis selgitada, et seda otsust tuleb põhjendada ja see tuleb avaldada lisaks menetlusse võtmisele ka selle tagasilükkamise korral.

Mis puudutab küsimust, kas anda Üldkohtule üle pädevus menetleda esimese astmena teatavat liiki kohustuste rikkumise hagisid, tundub asjakohane oodata ära 2020. aasta detsembris esitatav aruanne Üldkohtu toimimise kohta. Aruanne koostatakse pärast Euroopa Liidu kohtusüsteemi ülesehituse reformi kolmanda etapi läbimist (2019. aasta september) ning selles keskendutakse eelkõige Üldkohtu tõhususele ning kohtunike arvu 56-ni suurendamise vajalikkusele ja tulemuslikkusele. Seejuures tuleks vaadelda ka Üldkohtus soolise tasakaalu saavutamise edukust. Kohustuste rikkumise hagide menetlemise alaste pädevuste üleandmisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et nende menetluste puhul tegemist on komisjoni võimsaima relvaga, mille abil võtta meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei järgi liidu õigust. Need on ülimalt vajalikud selleks, et tagada tulemuslik rakendamine. Tuleb tagada, et kõnealuste pädevuste üleandmine Üldkohtule ei too endaga kaasa menetluste kogukestuse pikenemist. Lisaks tuleb arvesse võtta niisuguse volituste üleandmise asjakohasust, pidades silmas kohustuste rikkumise hagide menetluste üksnes suhteliselt väikest osakaalu kõikides menetluses olevates kohtuasjades. Siinkohal tekib eelkõige küsimus, kas see on struktuurilise muutuse eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend.

PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (29.11.2018)

õiguskomisjonile

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta
(02360/2018 – C8-0132/2018 – 2018/0900(COD))

Arvamuse koostaja: Morten Messerschmidt

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja nõustub ettepaneku peamiste eesmärkidega, eriti ELi toimimise lepingu artikli 260 lõike 2 või 3 alusel tehtud kohtuotsuse mittenõuetekohase täitmisega seotud tühistamishagide menetlemise ainupädevuse andmisega Euroopa Kohtule. Arvamuse koostaja arvates

võiks ettepanekut ka täiendada võimalusega, et kohtunikud avaldavad eraldi arvamusi, sealhulgas lahknevaid arvamusi, ning ta esitab muudatusettepanekud kohtu põhikirja vastavate artiklite kohta. Eraldi arvamuste tava on levinud enamikus liikmesriikides ja üldiselt lubatud rahvusvahelistes kohtutes, näiteks Rahvusvahelises Kohtus ja Euroopa Inimõiguste Kohtus. Võimalus esitada eraldi arvamusi parandaks kohtu tehtud otsuste kvaliteeti, eriti siis, kui kohtu seletuskäigust on raske täpselt aru saada, kuna kohus pidi kohtunike seas kompromissi leidmiseks ühendama osaliselt lahknevad arvamused. Individuaalsed arvamused võivad ajendada enamust tegelema otseselt vähemuse arvamustega ja vaidlustama oma õiguslikke argumente. Seejuures hoitakse eriarvamusel olijate arvamused eraldi, millega tagatakse sõnaselgem, sidusam, mõistetavam ning lõppkokkuvõttes autoriteetsem ja veenvam kohtuotsus. Eraldi arvamused võivad ennetada järgnevaid arenguid Euroopa Kohtu kohtupraktikas. Samuti võivad need parandada kohtutevahelist dialoogi liikmesriikide kohtutega, kuna neile esitataks paremini põhjendatud kohtuotsused, milles on kõiki erinevaid õiguslikke arvamusi – ja eriti eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvamust – sõnaselgelt ja täielikult arvesse võetud. Isiklike arvamuste väljendamine ei oleks mingil juhul kohustuslik ning kohtunikel oleks vabadus otsustada, kas nad avaldavad eraldi arvamuse või mitte. Läbipaistvuse eelistamine salajasusele saab kahtlemata ainult soodustada Euroopa Liidu demokratiseerimise protsessi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Määruse eelnõu Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus) Protokoll nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta Artikkel 2
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   -1)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega: Artikkel 2 „Artikkel 2 Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik Euroopa Kohtu ees avalikul istungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik Euroopa Kohtu ees avalikul istungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning, ilma et see piiraks artikli 36 teise lõigu kohaldamist, hoida kohtu nõupidamiste saladust. “
Muudatusettepanek    2 Määruse eelnõu Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus) Protokoll nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta Artikkel 8
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   -1 a)  Artikkel 8 asendatakse järgmisega: Artikkel 8 „Artikkel 8 Artiklite 2–7 sätteid kohaldatakse kohtujuristide suhtes. Artiklite 2–7 sätteid kohaldatakse kohtujuristide suhtes mutatis mutandis.“
Muudatusettepanek    3 Määruse eelnõu Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus) Protokoll nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta Artikkel 35
Kehtiv tekst Muudatusettepanek   -1 b)  Artikkel 35 asendatakse järgmisega: Artikkel 35 „Artikkel 35 Euroopa Kohtu nõupidamised on salajased ja jäävad salajaseks. Ilma et see piiraks artikli 36 teise lõigu kohaldamist, on Euroopa Kohtu nõupidamised salajased ja jäävad salajaseks.“
Muudatusettepanek    4 Määruse eelnõu Artikkel 2 a (uus)
Euroopa Kohtu eelnõu	Muudatusettepanek
	Artikkel 2 a
	Käesoleva määrusega muudetud põhikirja artikleid 2, 8, 35, 36 ja 47 kohaldatakse kohtuasjade puhul, millega Euroopa Kohus või Üldkohus hakkavad tegelema pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) kavandatud muudatused
Viited	02360/2018 – C8-0132/2018 – 2018/0900(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	JURI 16.4.2018
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AFCO 16.4.2018
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Morten Messerschmidt 20.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	21.11.2018
Vastuvõtmise kuupäev	27.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Pascal Durand, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Diane James, Ramón Jáuregui Atondo, Alain Lamassoure, Jo Leinen, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Markus Pieper, Paulo Rangel, Helmut Scholz, György Schöpflin, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Josep-Maria Terricabras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jasenko Selimovic, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Wajid Khan, Constanze Krehl

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

22	+
ALDE	Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Jasenko Selimovic
ECR	Morten Messerschmidt
ENF	Gerolf Annemans
GUE/NGL	Helmut Scholz, Barbara Spinelli
PPE	Elmar Brok, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Alain Lamassoure, Markus Pieper, Paulo Rangel, György Schöpflin, Rainer Wieland
S&D	Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia Yvonne Kaufmann, Wajid Khan, Constanze Krehl, Jo Leinen, Claudia Țapardel
VERTS/ALE	Pascal Durand, Josep Maria Terricabras

2	–
EFDD	Fabio Massimo Castaldo
NI	Diane James

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) kavandatud muudatused
Viited	02360/2018 – C8-0132/2018 – 2018/0900(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	JURI 16.4.2018
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	AFCO 16.4.2018
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Tiemo Wölken 15.5.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	21.6.2018	22.10.2018	20.11.2018
Vastuvõtmise kuupäev	6.12.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Joëlle Bergeron, Jean-Marie Cavada, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Mary Honeyball, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Geoffroy Didier, Pascal Durand, Angel Dzhambazki, Ana Miranda, Jens Rohde, Virginie Rozière, Tiemo Wölken
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Lucy Anderson, Georges Bach, Kostadinka Kuneva, Jeroen Lenaers, Philippe Loiseau
Esitamise kuupäev	7.12.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

20	+
ALDE	Jean-Marie Cavada, Jens Rohde
EFDD	Joëlle Bergeron
ENF	Philippe Loiseau
PPE	Georges Bach, Geoffroy Didier, Rosa Estaràs Ferragut, Jeroen Lenaers, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss
S&D	Lucy Anderson, Mady Delvaux, Mary Honeyball, Evelyn Regner, Virginie Rozière, Tiemo Wölken
VERTS/ALE	Pascal Durand, Ana Miranda, Julia Reda

1	–
GUE/NGL	Kostadinka Kuneva

1	0
ECR	Angel Dzhambazki

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu