RAPORT mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta teise üldeelarve projekti kohta

10.12.2018 - (15205/2018 – C8-0499/2018 – 2018/2275(BUD))

Resolutsiooni ettepanek
Eelarvekomisjon
Raportöörid: Daniele Viotti (III jagu – Komisjon)
Paul Rübig (muud jaod)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta teise üldeelarve projekti kohta (15205/2018 – C8-0499/2018 – 2018/2275(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 314,

–  võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 106a,

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta[1],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[2],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012[3],

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020[4] (edaspidi „mitmeaastase finantsraamistiku määrus“),

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[5],

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2018. aasta resolutsiooni eelarve koostamise üldsuuniste kohta[6],

–  võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi 2019. aasta tulude ja kulude eelarvestuse kohta[7],

–  võttes arvesse komisjoni poolt 21. juunil 2018. aastal vastu võetud Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti (COM(2018)0600),

–  võttes arvesse 4. septembril 2018. aastal vastu võetud ja 13. septembril 2018. aastal Euroopa Parlamendile edastatud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta (11737/2018 – C8-0410/2018),

–  võttes arvesse oma 5. juuli 2018. aasta resolutsiooni volituse kohta 2019. aasta eelarve projekti kolmepoolseteks läbirääkimisteks[8],

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve projekti kohta[9],

–  võttes arvesse asjaolu, et lepituskomitee ei jõudnud ühise teksti suhtes kokkuleppele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikes 6 ette nähtud 21 päeva jooksul,

–  võttes arvesse komisjoni poolt 30. novembril 2018. aastal vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 314 lõikele 8 vastu võetud Euroopa Liidu 2019. aasta teist üldeelarve projekti (COM(2018)0900),

–  võttes arvesse 4. detsembri 2018. aasta eelarveteemaliste kolmepoolsete läbirääkimiste järeldusi,

–  võttes arvesse 11. detsembril 2018. aastal vastu võetud nõukogu seisukohta Euroopa Liidu 2019. aasta teise üldeelarve projekti kohta (15205/2018 – C8-0499/2018),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 88,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0454/2018),

1.  tuletab meelde, et ettepanekute pakett, milles Euroopa Parlament ja nõukogu pärast keerulisi ja pingelisi läbirääkimisi 4. detsembril 2018. aastal toimunud kolmepoolsel kohtumisel kokku leppisid, koosneb kahest osast: liidu 2019. aasta eelarve, mille suuruseks on määratud 165 795,6 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 148 198,9 miljonit eurot maksete assigneeringutena, ning neli ühisavaldust ja üks ühepoolne avaldus;

2.  toonitab, et kuigi nõukogu muudetud eelarveprojekt ei ole täielikult kooskõlas tegeliku vajadusega jätkusuutliku, sidusa ja tõhusa liidu eelarve järele, on Euroopa Parlamendi eesmärk tagada liidule eelarve, millega suudetakse anda kodanikele ja ettevõtjatele märgatavat kasu;

3.  tunneb heameelt kokkulepitud kulukohustuste assigneeringute kogusumma üle, mis on 1,728 miljardi euro võrra nõukogu esialgse lugemise ettepanekust suurem; väljendab heameelt selle üle, et läbirääkimiste tulemusena saavutatud 943 miljoni euro suurune kasv vastab Euroopa Parlamendi peamistele poliitilistele prioriteetidele, mis on teadlaste, noorte ja VKEde toetamine ning võitlus rände algpõhjuste ja kliimamuutuste vastu, ELi kodanike julgeoleku suurendamine ja kaitse;

4.  väljendab heameelt selle üle, et 2019. aastaks kokku lepitud maksete assigneeringute kogusumma suureneb 2018. aasta eelarvega võrreldes 2,4 %; märgib siiski, et maksete assigneeringute summa moodustab vaid 0,9 % liidu kogurahvatulust; rõhutab, kui oluline on ühisavaldus maksete assigneeringute kohta, milles Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad tegema vajalikke otsuseid, et katta võimalikud ebapiisavalt rahastatud vajadused;

5.  peab kahetsusväärseks, et nõukogu keeldus ettekäändel, et tal ei olnud piisavalt aega selle analüüsimiseks, 2019. aasta eelarvemenetluse käigus põhimõtteliselt kõigist aruteludest, mis puudutasid finantsmääruse uue artikli 15 lõike 3 kasutamist, millega lubatakse teadusuuringute vabastatud kulukohustustele vastavad assigneeringud iga-aastase eelarvemenetluse raames uuesti kättesaadavaks teha; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama vähemalt kaks korda aastas aruande teadusuuringute programmide kulukohustustest vabastatud summade kohta ning esitama kogu asjakohase teabe ja üksikasjad artikli 15 lõike 3 kohta ning tegema ettepaneku selle kasutamise kohta 2020. aasta eelarvemenetluse raames;

6.  väljendab taas kahetsust, et nõukogu ja komisjon ei kaasanud Euroopa Parlamenti, kes on üks kahest eelarvepädevast institutsioonist, nõuetekohaselt Türgi pagulasrahastu rahastamise pikendamist puudutavatesse aruteludesse; peab kahetsusväärseks nõukogu paindumatut seisukohta rahastada Türgi pagulasrahastu teist osamakset nii, et selle jaoks eraldatakse liidu eelarvest 2 miljardit eurot, samas kui liikmesriigid annavad 1 miljard eurot; kordab oma pikaajalist seisukohta, et uusi algatusi ei tohi rahastada olemasolevate liidu välisprojektide arvelt; tuletab meelde, et nõukogu soovimatuse tõttu jäid praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad selle muutmise käigus tõstmata ja mitmeaastases finantsraamistikus ei ole olnud piisavat paindlikkust, et reageerida ettenägematutele asjaoludele; rõhutab, et varasematest kogemustest tuleb võtta õppust 2021. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks, et vältida muu hulgas selliste eelarvest väljapoole jäävate nn satelliitide loomist nagu Türgi pagulasrahastu;

7.  nõuab kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kokku lepitud ühisavaldusega, et programmide „Horisont 2020“ ja „Erasmus +“ assigneeringute kokkulepitud suurendamist 100 miljoni euro võrra 2019. aastal esitatava paranduseelarvega ei rahastataks teistest programmidest ümberpaigutamistega, vaid uute assigneeringutega;

8.  väljendab heameelt 10 täiendava ametikoha loomise ja Europoli assigneeringute suurendamise üle sellega seoses, arvestades suuremat toetust, mida Europol pakub liikmesriikidele õiguskaitsealase koostöö raames, ning tema osalemist terrorismi- ja küberkuritegevuse vastases võitluses;

9.  tunneb heameelt, et komisjon on loonud 2019. aasta eelarveprojektis 5 ametikohta ja suurendanud nendega seoses assigneeringuid, et vältida võimalikke kitsaskohti, mis võiksid kahjustada kohtute tööviljakust, arvestades Euroopa Liidu Kohtu uusi ülesandeid ja töökoormuse pidevat kasvu, eelkõige Brexiti tõttu; juhib siiski tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu Kohtu tegelik vajadus oli 16 uut alalist töökohta tugiteenuste osutamiseks;

10.  väljendab heameelt Euroopa välisteenistuse strateegilise teabevahetuse suutlikkuse eelarverea vahendite suurendamise üle, et liidu võitlust väärinfo levitamise vastu paremini koordineerida;

11.  kiidab heaks nõukogu seisukoha Euroopa Liidu 2019. aasta teise üldeelarve projekti kohta ja käesolevale resolutsioonile lisatud ühisavaldused;

12.  teeb presidendile ülesandeks kuulutada Euroopa Liidu 2019. aasta üldeelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele ning liikmesriikide parlamentidele.

• [1]  ELT L 168, 7.6.2014, lk 105.
• [2]  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.
• [3]  ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.
• [4]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.
• [5]  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0089.
• [7]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0182.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0311.
• [9]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0404.

LISA

EELNÕUDE PAKETT2019. aasta eelarve –

ühised järeldused

Ühised järeldused koosnevad järgmistest jagudest:

1.  2019. aasta eelarve

2.  Avaldused

Kokkuvõtlik ülevaade

Eelnõude paketi kohaselt:

–  2019. aasta eelarves on kulukohustuste assigneeringute (k/a) kogusummaks kinnitatud 165 795,6 miljonit eurot. Kokkuvõttes jäetakse sellega mitmeaastase finantsraamistiku ülempiiride suhtes 2019. aastaks kulukohustuste assigneeringutele 1 291,1 miljoni euro suurune varu;

–  2019. aasta eelarves on maksete assigneeringute (m/a) kogusummaks kinnitatud 148 198,9 miljonit eurot;

–  paindlikkusinstrumendi 2019. aasta k/a on 1 164,3 miljonit eurot alamrubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks) ja rubriigi 3 (Julgeolek ja kodakondsus) jaoks;

–  alamrubriigi 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks), alamrubriigi 1b (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) ja rubriigi 4 (Globaalne Euroopa) jaoks võetakse kasutusele kulukohustuste koguvaru summas 1 476,0 miljonit eurot;

–  2017. aastal kasutusele võetud ettenägematute kulude varu kompenseeritakse 253,9 miljoni euro ulatuses rubriigi 5 (Haldus) mittesihtotstarbelistest varudest;

–  komisjoni hinnangul on 2016., 2017., 2018. ja 2019. aastal paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisest tulenev m/a summa 2019. aastal 961,9 miljonit eurot.

1.  2019. aasta eelarve

Euroopa Parlament ja nõukogu on leppinud kokku järeldustes, mis on esitatud allpool punktides 1.1–1.6.

1.1.  Horisontaalsed küsimused

Detsentraliseeritud ametid

Detsentraliseeritud ametitele ette nähtud ELi rahaline toetus (k/a ja m/a) ja ametikohtade arv kinnitatakse tasemel, mille komisjon kavandas teises eelarveprojektis.

Rakendusametid

Rakendusametitele ette nähtud ELi rahaline toetus (k/a ja m/a) ja ametikohtade arv kinnitatakse tasemel, mille komisjon kavandas teises eelarveprojektis.

Katseprojektid / ettevalmistavad meetmed

Lepiti kokku 75 katseprojektist / ettevalmistavast meetmest koosnevas terviklikus paketis, nagu see oli kavandatud komisjoni teises eelarveprojektis.

Kui katseprojekti või ettevalmistava meetme jaoks saab kasutada olemasolevat õiguslikku alust, võib komisjon teha ettepaneku assigneeringute ümberpaigutamiseks asjaomase õigusliku aluse jaoks, et hõlbustada meetme elluviimist.

Kõnealune pakett, mille pakkus välja Euroopa Parlament algse eelarveprojekti lugemisel, jääb täielikult katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete jaoks finantsmääruses ette nähtud ülemmäärade piiresse.

1.2.  Kulud finantsraamistiku kulurubriikide kaupa – kulukohustuste assigneeringud

Alamrubriik 1a (Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks)

K/a kinnitatakse tasemel, mille komisjon kavandas teises eelarveprojektis, kuid võttes arvesse järgmises tabelis esitatud kohandusi.

				(eurodes)
Eelarverida/programm	Nimetus	Kulukohustuste assigneeringute muutus
		2019. aasta teine eelarveprojekt	2019. aasta eelarve	Erinevus
Programm „Horisont 2020“				[phone]
08 02 03 04	Ressursitõhusa, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva Euroopa transpordisüsteemi loomine	252 946 905	260 946 905	+8 000 000
08 02 08	VKEde rahastamisvahend	541 589 527	641 589 527	[phone]
09 04 01 01	Teadusuuringute tugevdamine tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonnas	429 937 089	442 937 089	[phone]
15 03 01 01	Marie Skłodowska-Curie meetmed – uute oskuste ja teadmiste loomine, arendamine ja siire ning innovatsioon	916 586 364	945 586 364	[phone]
Haridus-, koolitus- ja spordiprogramm („Erasmus+“)				[phone]
15 02 01 01	Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga	2 411 836 200	2 441 036 200	[phone]
15 02 01 02	Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa noorsoovaldkonnas ja noorte osalemise toetamine Euroopa demokraatlikus elus	175 070 000	185 870 000	[phone]
KOKKU				[phone]

Sellest tulenevalt määratakse k/a kokkulepitud summaks 23 335,4 miljonit eurot, jätmata varu võrreldes alamrubriigi 1a kulude ülemmääraga, kasutades kulukohustuste koguvaru 74,7 miljoni euro ulatuses ja võttes kasutusele 178,7 miljonit eurot paindlikkusinstrumendi raames.

Alamrubriik 1b (Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus)

K/a kinnitatakse tasemel, mille komisjon kavandas teises eelarveprojektis.

Sellest tulenevalt määratakse k/a kokkulepitud summaks 57 192,0 miljonit eurot, jätmata varu võrreldes alamrubriigi 1b kulude ülemmääraga ja kasutades kulukohustuste koguvaru 350,0 miljoni euro ulatuses.

Rubriik 2 (Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad)

K/a kinnitatakse tasemel, mille komisjon kavandas teises eelarveprojektis.

Sellest tulenevalt määratakse k/a kokkulepitud summaks 59 642,1 miljonit eurot, jättes 701,9 miljoni euro suuruse varu.

Rubriik 3 (Julgeolek ja kodakondsus)

K/a kinnitatakse tasemel, mille komisjon kavandas teises eelarveprojektis.

Sellest tulenevalt määratakse k/a kokkulepitud summaks 3 786,6 miljonit eurot, jätmata varu võrreldes rubriigi 3 kulude ülemmääraga ja võttes kasutusele 985,6 miljonit eurot paindlikkusinstrumendi raames.

Rubriik 4 (Globaalne Euroopa)

K/a kinnitatakse tasemel, mille komisjon kavandas teises eelarveprojektis.

Sellest tulenevalt määratakse k/a kokkulepitud summaks 11 319,3 miljonit eurot, jätmata varu võrreldes rubriigi 4 kulude ülemmääraga ja kasutades kulukohustuste koguvaru 1 051,3 miljoni euro ulatuses.

Rubriik 5 (Haldus)

Institutsioonide ametikohtade loetelus ette nähtud ametikohtade arv ja assigneeringud kinnitatakse tasemel, mis oli kavandatud komisjoni poolt teises eelarveprojektis.

Seega, olles võtnud arvesse punktis 1.1 kavandatud katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid (4,1 miljonit eurot), määratakse k/a kokkulepitud summaks 9 943,0 miljonit eurot, jättes rubriigi 5 kulude ülemmäära suhtes 589,1 miljoni eurose varu pärast seda, kui 253,9 miljonit eurot sellest varust on kasutatud selleks, et kompenseerida ettenägemata kulude varu kasutamine 2017. aastal.

Erivahendid: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF), hädaabireservi (EAR) ja Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)

EGFi, EARi ja ELSFi k/a kinnitatakse tasemel, mille komisjon oli kavandnud teises eelarveprojektis.

1.3.  Maksete assigneeringud

Maksete assigneeringute üldine tase 2019. aasta eelarves kinnitatakse summas, mille komisjon oli kavandanud teises eelarveprojektis.

1.4.  Märkused

Kiidetakse heaks komisjoni teises eelarveprojektis kavandatud märkused, v.a seoses järgmiste eelarveridadega:

·eelarve komisjoni puudutavas jaos olev artikkel 08 02 08 (VKEde rahastamisvahend), mille puhul kiidetakse heaks algses eelarveprojektis kavandatud tekst;

·eelarve Euroopa välisteenistust puudutavas jaoks olev punkt 2 2 1 4 (Strateegilise teabevahetuse suutlikkus), mille puhul kiidetakse heaks Euroopa Parlamendi algse eelarveprojekti lugemisel toodud tekst.

1.5.  Eelarve liigendus

Kiidetakse heaks komisjoni poolt teises eelarveprojektis kavandatud eelarve liigendus.

1.6.  Reservid

Kiidetakse heaks komisjoni poolt teises eelarveprojektis kavandatud reservid. Lisaks kantakse nii k/a kui ka m/a reservi 19 321 000 euro suurune summa kuni komisjoni ettepaneku vastuvõtmiseni ((12. septembri 2018. aasta ettepanek, COM(2018) 632), seoses artikliga 18 02 03 (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)).

2.  Avaldused

2.1.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus maksete assigneeringute kohta

„Euroopa Parlament ja nõukogu tuletavad täitmisega seoses meelde vajadust tagada maksete nõuetekohane suurendamine seoses kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega, et ennetada ebanormaalselt suurt hulka maksmata arveid aasta lõpus.

Euroopa Parlament ja nõukogu paluvad komisjonil jätkata 2014.–2020. aasta programmide rakendamise tähelepanelikku ja aktiivset jälgimist. Sel eesmärgil paluvad nad komisjonil esitada õigeaegselt ajakohastatud arvandmed maksete assigneeringuid puudutavate nõuete täitmise ja prognooside kohta 2019. aastal.

Kui arvandmed näitavad, et 2019. aasta eelarvesse kirjendatud assigneeringud ei ole vajaduste rahuldamiseks piisavad, paluvad nõukogu ja Euroopa Parlament komisjonil esitada niipea kui võimalik sobiva lahenduse, muu hulgas paranduseelarve, et eelarvepädevatel institutsioonidel oleks nõuetekohaselt põhjendatud vajaduste korral võimalik võtta õigeaegselt vastu vajalikke otsuseid. Kui see on vajalik, võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu arvesse küsimuse kiireloomulisust.“

2.2.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus noorte tööhõive algatuse kohta

„Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tuletavad meelde, et noorte töötuse vähendamine on endiselt tähtis ja ühine poliitiline prioriteet, ning nad kinnitavad seda silmas pidades taas oma otsusekindlust kasutada eelarvevahendeid selle eesmärgi saavutamiseks parimal moel, eelkõige noorte tööhõive algatuse kaudu.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad teadmiseks varasemad kogemused konkreetselt noorte tööhõive algatuse jaoks eraldatud vahendite suurendamisel, mis tõi kaasa programmide ulatusliku muutmise, et eraldada toetust Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) võrdselt toetusega noorte tööhõive algatuse konkreetsest eraldisest.

Sellest tulenevalt esitavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonile üleskutse esitada seadusandlik ettepanek noorte tööhõive algatuse suurendatud eelarvevahendite sujuvaks rakendamiseks. Euroopa Parlament ja nõukogu nõustuvad selle ettepaneku kiirelt läbi vaatama, võttes arvesse Euroopa Parlamendi peatseid valimisi, et muuta vahendite ümbersuunamine 2019. aastal nii sujuvaks kui võimalik.“

2.3.  Komisjoni ühepoolne avaldus noorte tööhõive algatuse kohta

„Ilma et see piiraks eelarvepädeva institutsiooni volitusi, kinnitab komisjon, et kui ta esitab ajakohastatud finantsplaneeringu ja ühissätete määruse läbivaatamiseks seadusandliku ettepaneku, ei käsitata noorte tööhõive algatuse vahendite 2019. aastaks kokkulepitud suurendamist praegu 2020. aastaks ettenähtud summa eeljaotusena.“

2.4.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus kliimaküsimustega arvestamise kohta

„Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tuletavad meelde, kui oluline on üles ehitada vähese CO₂-heitega, ressursitõhus ja kliimamuutuste suhtes vastupidav majandus. Sel eesmärgil nõustuvad Euroopa Parlament ja nõukogu investeerima vähemalt 20% ELi eelarvest perioodil 2014–2020 kliimaga seotud kulutuste jaoks. Keskmiselt – isegi kui 2019. aasta eelarve üksi saavutab 20% eesmärgi – eraldatakse ELi eelarvest perioodil 2014–2020 kliimameetmete jaoks praeguste prognooside kohaselt 19,3% ning seda peamiselt viivituste tõttu Euroopa struktuurifondide rakendamisel perioodi alguses.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad selle suundumuse teadmiseks ning esitavad komisjonile üleskutse teha kõik võimalikud jõupingutused, et saavutada kogu perioodiks 2014–2020 seatud eesmärk 20%.“

2.5.  Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus alamrubriigi 1a tugevdamise kohta paranduseelarve kaudu

„Tulenevalt paindlikkusinstrumendi ja kulukohustuste koguvaru piiratud kättesaadavusest on Euroopa Parlament ja nõukogu leppinud kokku 2019. aasta paranduseelarves 100 miljoni euro eraldamises programmide „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“ tugevdamiseks. Komisjon esitab selle paranduseelarve, mis ei sisalda ühtegi muud elementi, niipea kui mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandamine 2020. aastaks, sealhulgas kulukohustuste koguvaru arvutamine, on 2019. aasta kevadel lõpule viidud. See ei mõjuta tavapäraseid tehnilisi parandusi, mis palutakse komisjonil teha, et tagada 2019. aasta eelarve korrakohane täitmine.

Euroopa Parlament ja nõukogu lubavad komisjoni esitatavat 2019. aasta paranduseelarve projekti sujuvalt menetleda.“

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	10.12.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 2 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Manuel dos Santos, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, John Howarth, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Indrek Tarand, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Xabier Benito Ziluaga, Karine Gloanec Maurin, Marco Valli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Claudia Schmidt

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

17	+
ALDE	Jean Arthuis
PPE	Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Patricija Šulin
S&D	Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Daniele Viotti, Manuel dos Santos

2	–
GUE/NGL	Xabier Benito Ziluaga, Liadh Ní Riada

5	0
EFDD	Marco Valli
ENF	Marco Zanni
Verts/ALE	Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu