RAPORT Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud assotsieerimislepingu kaubandussamba rakendamise kohta

11.12.2018 - (2018/2106(INI))

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Reimer Böge

Menetlus : 2018/2106(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0459/2018
Esitatud tekstid :
A8-0459/2018
Vastuvõetud tekstid :

SELETUSKIRI – FAKTIDE JA TÄHELEPANEKUTE KOKKUVÕTE

Raportöörile anti 19. veebruaril 2018 ülesanne koostada raport Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud assotsieerimislepingu kaubandussamba rakendamise kohta.

I.   Teabeallikad

Raportöör on alates raporti koostamise ülesande saamisest kogunud teavet ja tuginenud muu hulgas järgmistele allikatele:

•  rahvusvahelise kaubanduse komisjoni 20. juunil 2018. aastal korraldatud avalik istung teemal „Sidemete tugevdamine. ELi ja Ladina-Ameerika kaubandussuhted“, kus osalesid akadeemilise kogukonna eksperdid ja rahvusvahelised organisatsioonid;

•  rahvusvahelise kaubanduse komisjoni Kesk-Ameerika järelevalverühma 19. juunil 2018. aastal peetud kohtumine, kus osalesid Costa Rica suursaadik, Secretaría de Integración Económica Centroamericana (SIECA) ajutine eesistuja ja Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraat;

•  Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse põhjalik analüüs „EU trade with Latin America and the Caribbean: Overview and figures“, 14. september 2018;

•  Euroopa Komisjoni 2017. aasta aruanne ELi vabakaubanduslepingute rakendamise kohta;

•  lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel) IV osa rakendamist käsitlev kolmas aastaaruanne;

•  Eurostati viimase aja kaubandusstatistika;

•  ILO riigiaruanded.

II.   Peamised järeldused

Loetletud võrdlevate allikate põhjal ilmneb, et

•  assotsieerimislepingu eesmärk on tugevdada Kesk-Ameerika riikide piirkondliku integratsiooni protsessi, toetades nende piirkondadevahelisi institutsioone, koostööd ja dialoogi;

•  kaubavood lepinguosaliste vahel on ebasoodsast rahvusvahelisest majanduslikust kontekstist hoolimata osutunud üldiselt vastupidavaks;

•  ei Kesk-Ameerika riigid ega ka EL ei kasuta neile antud tariifikvoote täielikult ära;

•  assotsieerimislepingu soodne mõju Kesk-Ameerika riikide ekspordi ajakohastamisele ja mitmekesistamisele on alles algamas;

•  sanitaar- ja fütosanitaarstandardite, päritolureeglite ja tehniliste kaubandustõkete osas on tehtud edusamme;

•  kaubanduse ja kestliku arengu sätetega seotud probleemid püsivad;

•  lepinguosalised alustavad haldus- ja institutsioonilist menetlust, et võtta vastu protokoll Horvaatia ühinemise kohta assotsieerimislepinguga.

III.   Peamised soovitused

•  täielikult rakendada kõik kaubandussamba sätted;

•  esitada rakendusmäärustes nõutud ajakohastatud ja kõikehõlmavad assotsieerimislepingu rakendamise aastaaruanded, mis sisaldavad investeerimisvoogude hindamiseks vajalikke andmeid ja arve;

•  jätkata tööd näiteks seoses Costa Ricas alkohoolsete jookide impordile kehtestatud diskrimineerivate maksude probleemiga ja geograafiliste tähiste tõhusa kaitsega;

•  töötada selle nimel, et suurendada mõlema piirkonna sidusrühmade teadlikkust assotsieerimislepingutest;

•  anda VKEde käsutusse kõik vajalikud vahendid, et edendada laiemat teabevahetust ja osalemist, mis võimaldab assotsieerimislepingust kasu saada;

•  tugevdada tööinspektsiooni ja sotsiaalset dialoogi; asjaomased Kesk-Ameerika riigid peaksid kaotama vägivalla ametiühinguliikmete ja põlisrahvaste vastu ja võtma seadusandlikke meetmeid, et tõhusalt rakendada ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi ja mittediskrimineerimist ning laste tööd käsitlevaid ILO põhikonventsioone;

•  kutsuda Austriat, Belgiat ja Kreekat tungivalt üles assotsieerimislepingut ratifitseerima.

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud assotsieerimislepingu kaubandussamba rakendamise kohta

(2018/2106(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel sõlmitava assotsieerimislepingu IV peatükki[1],

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, milles käsitletakse assotsieerimislepingu sõlmimist ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika riikide vahel[2], ning sellele lisatud vaheraportit[3],

–  võttes arvesse komisjoni 18. märtsi 2015. aasta, 18. veebruari 2016. aasta ja 5. aprilli 2017. aasta aruandeid ELi ja Kesk-Ameerika assotsieerimislepingu IV osa rakendamise kohta (COM(2015)0131, COM(2016)0073 ja COM(2017)0160),

  võttes arvesse oma 31. mai 2018. aasta resolutsiooni olukorra kohta Nicaraguas[4] ja ELi nimel komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja poolt 2. oktoobril 2018. aastal esitatud deklaratsiooni olukorra kohta Nicaraguas,

  võttes arvesse Euroopa – Ladina-Ameerika Parlamentaarse Assamblee resolutsioone üleilmastumise juhtimise ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta ELis ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikides, mis mõlemad võeti vastu 20. septembril 2018 Viinis,

–  võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2017. aasta aruannet vabakaubanduslepingute rakendamise kohta – 1. jaanuar 2016 – 31. detsember 2016 (SWD(2017)0364),

  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. veebruari 2018. aasta arvamust „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid vabakaubanduslepingutes“[5],

–  võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni ühise kaubanduspoliitika rakendamise aastaaruande kohta[6] ja 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni üleilmastumise ohjamise kaubandusaspektide kohta[7],

  võttes arvesse 14. juuni 2018. aasta aruannet assotsieerimiskomitee neljanda koosoleku kohta,

–  võttes arvesse kaubanduse ja säästva arengu nõukogu 13. juuni 2018. aasta aruannet kodanikuühiskonna foorumile Kesk-Ameerika riikide ja Euroopa Liidu vahelise assotsieerimislepingu kohta[8],

–  võttes arvesse Euroopa ja Kesk-Ameerika kodanikuühiskonna nõuanderühmade 16. juuni 2016. aasta ühiskoosolekul peetud arutelu kokkuvõtet[9],

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjonis 20. juunil 2018, 15. märtsil 2016 ja 27. märtsil 2012 peetud avalikke kuulamisi,

  võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta soovitust nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise järel[10],

  võttes arvesse 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud WTO ministrite konverentsi ühisdeklaratsiooni kaubanduse ja naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A8–0459/2018),

A.  arvestades, et ELi ja Kesk-Ameerika riikide assotsieerimisleping (edaspidi „leping“) oli esimene piirkondadevaheline assotsieerimisleping, mille EL sõlmis; arvestades, et see põhineb kolmel üksteist täiendaval sambal: poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandus; arvestades, et assotsieerimislepingu kaubandust käsitlev osa (IV osa) oli läbirääkimiste ajal võrdlemisi laiahaardeline, kuid tagasi vaadates tuleb tõdeda, et selles puuduvad ajakohastatud sätted muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse ja kaubanduse, digi- ja internetikaubanduse, hangete, investeeringute, korruptsioonivastase võitluse ja VKEde kohta;

B.  arvestades, et assotsieerimislepingu kaubandussammast on ajutiselt kohaldatud viis aastat: alates 1. augustist 2013 Hondurase, Nicaragua ja Panamaga, alates 1. oktoobrist 2013 Costa Rica ja El Salvadoriga ning alates 1. detsembrist 2013 Guatemalaga;

C.  arvestades, et poliitilise dialoogi ega koostöö sammast ei ole siiani kohaldatud, sest kõik liikmesriigid ei ole lepingut ratifitseerinud; arvestades, et nende kahe samba kohaldamata jätmine rikub kaubandus- ja poliitiliste küsimuste (täpsemalt ELi põhiväärtuste, nagu demokraatia ja inimõiguste edendamine) tasakaalu;

D.  arvestades, et Kesk-Ameerika on suhteliselt väike, umbkaudu 43 miljoni elanikuga turg, mis moodustab 0,25% maailma SKPst;

E.  arvestades, et Kesk-Ameerika riigid on viimase 15 aasta jooksul olnud kaubandusele avatumad kui teised sama sissetulekutasemega riigid; arvestades, et kaubandussuhetes teiste riikidega on import endiselt esikohal;

F.  arvestades, et Kesk-Ameerika kõige olulisem turg on piirkond ise, kuna Kesk-Ameerika ühisturg on enamiku piirkonna riikide jaoks suuruselt teine kaubanduspartner, kust lähtub 26% kogu ekspordist;

G.  arvestades, et ELi kaubanduslepingute rakendamine on liidu ühise kaubanduspoliitika jälgimisel, hindamisel ja kalibreerimisel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni peamine prioriteet; arvestades, et aruandlus Kesk-Ameerika riikidega sõlmitud assotsieerimislepingu rakendamise kohta on õigeaegne ja kasulik panus selle võimaliku ajakohastamise üle peetavasse arutellu;

H.  arvestades, et assotsieerimislepingu kaubandussamba rakendamise hindamiseks on nüüd piisavalt kogemusi, andmeid ja statistilist teavet; arvestades, et 11. detsembril 2012 paralleelselt assotsieerimislepingu heakskiitmisega vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioonis on kirjeldatud lepingu kaubandust käsitleva osa eesmärke ning need sisaldavad ettepanekuid selle rakendamise ajal võetavate järelmeetmete kohta[11], mis on käimasoleva analüüsi seisukohalt olulised;

I.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu 16. mai 2017. aasta arvamuses 2/15[12] kinnitatakse, et ühine kaubanduspoliitika on väärtuspõhine ning et säästva arengu edendamine on selle poliitika lahutamatu osa;

J.  arvestades, et inimõiguste olukord mitmes Kesk-Ameerika riigis on murettekitav;

Peamised järeldused ja soovitused

1.  on arvamusel, et lepingu üks peamisi esialgseid eesmärke on tugevdada Kesk-Ameerika riikide piirkondlikku integratsiooni, toetades piirkonnasiseseid institutsioone, koostööd ja dialoogi, aidates kaasa Euroopa Liidu lepingu artikli 21 ja ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 täitmisele ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte raames toetades nende riikide tootmissektorite vastastikust täiendavust, hõlbustades ausat piiriülest vahetust ja edendades piirkondlikku jätkusuutlikku majanduskasvu; kordab, et assotsieerimisleping aitab tugevdada ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna partnerluse laiemat strateegilist mõõdet; peab vajalikuks tagada, et assotsieerimisleping, mille sisemine ratifitseerimine on mõnes ELi liikmesriigis veel pooleli[13], täielikult jõustuks ja et mõlemad pooled lepingu kaubandussamba sätteid tulemuslikult ja nõuetekohaselt rakendaksid;

2.  tuletab meelde kahe piirkonna koostöö tugevdamise tähtsust, et säilitada ja tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi kui olulist sammast kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ning eeskirjapõhise majandusjuhtimise tagamiseks, et tagada õiglasem, kaasavam ja säästvam kaubandus; tuletab eelkõige meelde oma toetust WTO-le, rõhutades selle rolli majandusliku stabiilsuse loomisel ning majanduskasvu ja arengu toetamisel, ning kutsub osalisi üles kasutama lepinguga ette nähtud dialoogi, et kindlaks teha ja välja töötada ühised strateegiad WTO vajalikuks ajakohastamiseks;

3.  rõhutab, et Kesk-Ameerika on üks kliimamuutustest ja loodusõnnetustest enim mõjutatud piirkondi, ning nõuab seetõttu tungivalt, et hoolikalt uuritaks, kuidas on investeeringute liberaliseerimisest ja omandi kättesaadavusest tingitud maakasutuse muutus seotud monokultuuride laienemisega, samuti uuritaks veevarude kaitset ja juurdepääsu veevarudele ja mageveele ning vajadust säilitada ja/või arendada vastavaid avalikke teenuseid ning teha koostööd mittesaastavate ühistranspordi- ja energiasüsteemide arendamisel;

4.  rõhutab, et leping tugineb reeglipõhisele, õiglasele ja prognoositavale suhtele, millega edendatakse kaubanduspartnerite vahel turvalisemat majanduskeskkonda, mis rajaneb säästva arengu ja inimõiguste ning töö- ja keskkonnastandardite järgimise põhimõtetel, järgides ühtlasi õigusriigi põhimõtet ja head valitsemistava, ning rõhutab vajadust töötada välja tõhusad korruptsioonivastased meetmed; on seisukohal, et selline prognoositavus soodustab majanduskasvu, kaubavahetust, teenuste pakkumist, riigihangetes osalemist, investeeringute atraktiivsust, kvaliteetseid töösuhteid ja paremaid töötingimusi, isegi kui kaubavood ei kujune alati lineaarselt;

5.  kutsub komisjoni üles esitama ajakohastatud ja kõikehõlmavaid aastaaruandeid assotsieerimislepingu rakendamise kohta, nagu on nõutud asjakohastes rakendusmäärustes; on arvamusel, et vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlevas aruandes sisalduv teave ei ole piisav (SWD (2017)0364); märgib, et andmed Kesk-Ameerikast pärit impordi kohta kõiguvad suurel määral, sest eksport keskendub kaupadele, mille hinnad põhinevad maailmaturul, või tooteosadele ülemaailmsetes väärtusahelates; soovitab tungivalt, et lepinguosalised võtaksid lepingu rakendamise asjakohaseks hindamiseks vajalikke meetmeid, et parandada ajakohaste, võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete korrapärast kogumist ja esitamist asjaomaste sektorite kohta, sealhulgas kaupade ja teenustega kauplemine, investeeringud ja kliimamuutused ning VKEde tegevuse konsolideerimise määr, ning korraldada sooliselt eristatud andmete hindamisi; ergutab mõlemat poolt jälgima rahapesuvastase võitluse rahvusvaheliselt kooskõlastatud standardite rakendamist, samuti maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist; kordab oma üleskutset komisjonile ajakohastada ja ühtlustada oma metoodikat kaubanduslepingute rakendamise sidusamaks hindamiseks;

6.  kiidab heaks asjaolu, et lepinguosaliste kaubavahetus on ebasoodsale rahvusvahelisele majanduskontekstile vaatamata üldiselt jätkunud; märgib, et ELi eksport on kasvanud 22 %, samas kui import viiest Kesk-Ameerika riigist on suurenenud 18,3 %; ELi ekspordi põhiline sihtkoht Kesk-Ameerikas on Costa Rica, kellele järgnevad Panama ja Guatemala, ning peamine kaupade ELi eksportija on Costa Rica, kellele järgnevad Honduras ja Guatemala; märgib murega, et Costa Ricast ELi suunduv eksport vähenes 2015. aastal tervelt 40,4 %, kusjuures põhjuseks oli tähtsa infotehnoloogiaseadmete tootja ümberpaigutamine Kagu-Aasiasse. Selle tulemusel vähenes Kesk-Ameerikast lähtuva impordi maht kokku 16,8 %;

7.  peab kahetsusväärseks, et ei Kesk-Ameerika riigid ega ka EL ei kasuta neile antud tariifikvoote täielikult ära, ning seetõttu nõuab sektorite kindlakstegemist, kus võiks kaubavahetust ergutada; avaldab kahetsust, et soodustuste kasutamise määrade arvandmed on kättesaadavad ainult Costa Ricas; tunneb muret, et vabakaubanduslepingust sai kasu vaid 16,6 % kõlblikust ELi ekspordist Costa Ricasse, samal ajal kui Costa Rica ekspordi puhul ELi oli see määr 92 %[14]; tuletab meelde, et tähtis on muuta kaubandus kaasavamaks ja hõlbustada VKEde, eelkõige väikepõllumajandusettevõtjate asjakohast integreerimist väärtusahelatesse; kutsub komisjoni sellega seoses üles võtma aktiivseid meetmeid, et suurendada teadmisi ja hõlbustada Euroopa tootjate, eelkõige VKEde vahelise lepinguga loodud võimaluste kasutamist, et suurendada soodustuste kasutamise määra ja olemasolevate tariifikvootide kasutamist;

8.  märgib, et Kesk-Ameerikast ELi eksporditakse tänaseni peamiselt primaarsektori tooteid, nagu tekstiil, kohvi, suhkur, autoosad ja krevetid, mille lisandväärtus on suhteliselt väike, samas kui EList Kesk-Ameerikasse eksporditakse valdavalt masinaid ja seadmeid, keemiatööstuse või muu seotud tööstuse tooteid ja transpordivahendeid; märgib siiski, et juba on hakanud ilmnema assotsieerimislepingu soodne mõju Kesk-Ameerika lisandväärtusega ekspordi, nagu nõelad, proteesid ja meditsiiniseadmed, ajakohastamise ja mitmekesistamise ning õiglase kaubanduse ja sertifitseeritud mahepõllumajandustoodete ekspordi kasvu näol;

9.  avaldab kahetsust, et ei kolmas aastaaruanne ega ka 2016. aastat hõlmav aruanne vabakaubanduslepingute rakendamise kohta ei sisalda investeerimisvoogude hindamiseks vajalikku teavet; palub, et komisjon lisaks järgmistesse aruannetesse vajalikud andmed;

10.  võtab teadmiseks asjaolu, et kogu ELi teenuskaubandus Kesk-Ameerika riikidega vähenes mõnevõrra ja tundub olevat koondunud Panamasse ja Costa Ricasse, ning palub komisjonil esitada sektorite kaupa täiendavad riigipõhised analüüsid;

11.  tunnustab sanitaar- ja fütosanitaarstandardite, päritolureeglite ja tehniliste kaubandustõkete vallas tehtud edusamme ning kutsub osalisi üles tõhustama varajast hoiatamist ja läbipaistvust ning riigisiseseid õigusakte ja menetlusi puudutavat teabevahetust; märgib, et Kesk-Ameerika on mures ELi uue õigusraamistiku pärast, mis võib pidurdada palmiõli eksporti; kordab vajadust õigeaegse teabe ja ulatuslikuma eelneva suhtluse järele, et pooled suudaksid reeglite muutumist prognoosida ja nendega kohaneda ning riiklikke õigusnorme järgida;

12.  rõhutab täiendavate edusammude vajalikkust, näiteks seoses Costa Ricas alkohoolsete jookide impordile kehtestatud diskrimineerivate maksude probleemiga; tunneb samuti muret lahendamata küsimuste pärast, mis on seotud geograafiliste tähiste tõhusa kaitsega, näiteks Costa Ricas (Manchego), Guatemalas (Parmigiano) või Hondurases (geneeriliste ravimite loend), ning soovitab teha täiendavaid jõupingutusi nõuete paremaks täitmiseks;

13.  avaldab kahetsust, et kehtivas lepingus puudub eraldi peatükk VKEde kohta, ning soovitab komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele ja Kesk-Ameerikale, et lepingu tulevasel läbivaatamisel tuleks see peatükk lisada; palub lepinguosalistel anda VKEdele kogu vajalik õigus- ja haldustoetus ning vahendid, et VKEd saaksid käesoleva lepingu alusel tegeleda kaubanduse ja investeeringutega, edendada suuremat teabevahetust ja suurendada osalemist, et lepingust kasu saada, muu hulgas aktiivsete meetmete kaudu VKEde rahvusvahelistumise soodustamiseks ning kontaktpunktide loomiseks ja VKEde jaoks spetsiaalse veebisaidi loomiseks; kordab oma üleskutset suurendada mõlema piirkonna sidusrühmade, eelkõige VKEde teadlikkust assotsieerimislepingust ja toetusvõimalustest; kordab oma üleskutset edendada koostööd mõlema piirkonna strateegiliste sektorite jaoks sobivate tehniliste ja rahaliste vahenditega;

14.  rõhutab, et riigihanketurgude õiglane ja läbipaistev avamine Kesk-Ameerikas on oluline, et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused; tunneb muret selle pärast, et Kesk-Ameerika riigihanketurge võidakse keskvalitsuse ja piirkondliku omavalitsuse tasandil veelgi rohkem avada;

15.  leiab, et piirkonnasisesed mittetariifsed meetmed takistavad oluliselt Kesk-Ameerikasse investeerimist; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et Kesk-Ameerika riigid võimaldaksid Euroopa investoritele paremaid investeerimistingimusi ja paremat kohalikku ettevõtluskeskkonda, sest see parandab tööhõivet ja infrastruktuuri ning aitab täita piirkonna olulisi arenguvajadusi;

16.  nõuab kaubanduse ja kestliku arengu sätetega seotud erikohustuste tõhusat täitmist, sest need sätted on assotsieerimislepingu lahutamatu osa ning on eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud; võtab teadmiseks, et komisjon korraldab 2019. aastal sõltumatute ekspertide kaasabil lepingu, sealhulgas selle kaubanduse ja kestliku arengu peatüki järelhindamise, ning peaks selliseid hindamisi tulevikus kordama; tuletab meelde, et kaubanduse ja säästva arengu peatükk näeb ette tööjõu, keskkonna ja säästva arengu küsimustega tegelevate riiklike nõuanderühmade või komiteede loomise; kiidab eelkõige heaks asjaolu, et kõigis Kesk-Ameerika riikides on nüüd kehtestatud kodanikuühiskonna nõuandemehhanismid; märgib, et on väljendatud tõsist muret seoses nende nõuanderühmade sõltumatuse ja osalemissuutlikkusega mõnes Kesk-Ameerika riigis; sellega seoses avaldab kahetsust, et 2017. aastal ei toimunud assotsiatsioonikomitee ja allkomiteede ning kodanikuühiskonna dialoogi foorumi koosolekuid, ja nõuab, et koosolekud toimuksid vähemalt igal aastal; palub lepinguosalistel kiiresti kehtestada mehhanismid ja eraldada vajalikud rahalised vahendid, et tugevdada riiklikke nõuanderühmi, tagades sõltumatute kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide olemasolu, kus sidusrühmade esindatus on tasakaalustatud ja kes suudavad asjakohaselt osaleda; kutsub lepinguosalisi üles looma tõhusaid mehhanisme dialoogiks nõuanderühmadega ja eri allkomisjonide liikmetega ning kaasama neid 2019. aastaks kavandatud järelhindamisprotsessidesse; kiidab heaks ELi ja Kesk-Ameerika riikide nõuanderühmade 16. juuni 2016. aasta 3. ühiskoosolekul antud soovitused ning kutsub lepinguosalisi üles neid rakendama; tuletab meelde, et kaubanduse ja säästva arengu peatükk sisaldab õiguslikult siduvaid sätteid töö-, sotsiaal- ja keskkonnakaitsenormide tõhusaks rakendamiseks; väljendab heameelt asjaolu üle, et leping on pannud aluse korrapärasele dialoogile jagatud kohustuste täitmise üle; märgib, et Euroopa Parlament on julgustanud komisjoni tugevdama kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide järelevalve-, rakendamis- ja jõustamismehhanisme; tunneb seetõttu heameelt komisjoni 15-punktilise kava üle, mille siht on muuta ELi kaubandust ja säästvat arengut käsitlevad peatükid tõhusamaks, ning tuletab meelde vajadust jätkata eri osalejate, sealhulgas Euroopa Parlamendiga dialoogi, mis käsitleb tõhusat mehhanismi kaubanduskokkulepetes sisalduvate töö- ja keskkonnakaitsekohustuste täitmise tagamiseks;

17.  kutsub pooli üles lepingut läbi vaatama, et kehtestada sobiv ja tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, mis hõlmab täitmise tagamise meetodite hulgas hoiatavate sanktsioonide kasutamist tõsiste rikkumiste korral ning mis võimaldab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna asjakohast osalemist;

18.  nõuab tungivalt, et EL ja kõik Kesk-Ameerika riigid ratifitseeriksid ja rakendaksid täielikult mitmepoolsed keskkonnakokkulepped kliimamuutuste peatamise kohta, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe; rõhutab, et EL ja Kesk-Ameerika peavad selles valdkonnas koostööd tugevdama;

19.  võtab teadmiseks ILO koostatud arvukad riigiaruanded ja siiani püsivad probleemid; palub asjaomaseid Kesk-Ameerika riike kaotada vägivald ametiühinguliikmete ja põlisrahvaste vastu ja võtta seadusandlikke meetmeid, et tõhusalt rakendada ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi, mittediskrimineerimist ja laste tööd käsitlevaid ILO põhikonventsioone; rõhutab tööinspektsioonide tugevdamise ja sotsiaalse dialoogi suurendamise tähtsust;

20.  palub komisjonil tagada, et eksportkauba tootmise eritsoonides toodetud kaubad või nende osad ei kuulu lepingu soodustariifide alla, sest eksportkauba tootmise eritsoonid on vabastatud rahvusvaheliste tööõiguse normide ja riiklike keskkonnaõigusaktide täitmisest; palub komisjonilt konkreetset teavet tolli- või muude sätete kohta, mida kohaldatakse, et eristada eksportkauba tootmise eritsoonidest pärit tooteid, mis ei kuulu tollitariifide kaotamise raamesse;

21.  tuletab meelde, et banaane käsitleva stabiilsusmehhanismi raames kehtestatud piirmäärasid, mis on lepingule lisatud ja kehtivad 2020. aastani, ei tohi ületada, ning kui need kaotavad kehtivuse, peaksid pooled jätkama statistika edastamist, sh õiglase kaubanduse ja mahepõllumajandustoodete kohta; märgib, et septembris 2018 ületasid Nicaragua ja Guatemala oma piirmäära (vastavalt 349 % ja 102 %) ning on mures selle pärast, et see mõjutab Euroopa banaanitootjaid; tuletab meelde, et komisjon on kohustatud hindama ELi banaanitootjate olukorda hiljemalt 1. jaanuariks 2019 ning et turu või ELi banaanitootjate olukorra märgatava halvenemise korral võidakse ette näha mehhanismi kehtivuse pikendamine; rõhutab, et lepingus ette nähtud stabiliseerimismehhanismi ja kaitseklausleid arvestades peaks komisjon nii Euroopa Parlamendile kui ka tööstussektoritele kättesaadavaks tegema põhjalikuma ja korrapärasema teabe turusuundumuste kohta;

22.  rõhutab, et hiljutised poliitilised ja majandussuundumused, mis hõlmavad vägivalda, karistamatust, korruptsiooni, habrast kohtusüsteemi ja õigusriigi puudulikkust mitmes Kesk-Ameerika riigis, võivad samuti avaldada majanduslikku mõju, mis mõjutab negatiivselt kogu piirkonda ja võib kaasa tuua piirkonna destabiliseerumise; on eriti mures Nicaraguas valitseva olukorra pärast ja mõistab selle teravalt hukka; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles Nicaragua olukorda tähelepanelikult jälgima ja vajaduse korral hindama võimalikke meetmeid, mida tuleks assotsieerimislepingu alusel võtta; tuletab meelde, et demokraatiaklausel on liidu kõigi kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute oluline osa;

23.  tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud liidu kohustus võtta kaubanduspoliitikas arvesse soolist võrdõiguslikkust, samuti on selle kohustuse võtnud EL ja teised kaubandust ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevale Buenos Airese deklaratsioonile allakirjutanud; kutsub lepinguosalisi üles tugevdama lepingu soolist mõõdet ning edendama ja toetama konkreetse soolise võrdõiguslikkuse peatüki lisamist tulevase läbivaatamise käigus;

24.  nõuab tungivalt, et Austria, Belgia, Kreeka ja Ühendkuningriik lepingu ratifitseeriksid, ning kordab, kui tähtis on lepingu teiste osade täielik kohaldamine, sealhulgas majandus- ja kaubandusarenguga seotud koostöö (artikkel 52 jt);

25.  väljendab heameelt selle üle, et lepinguosalised alustavad lõpuks haldus- ja institutsioonilisi menetlusi, et võtta vastu protokoll Horvaatia ühinemise kohta assotsieerimislepinguga;

°

°  °

26.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele, Kesk-Ameerika riikide valitsustele ja Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele.

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

David Borrelli, David Campbell Bannerman, Santiago Fisas Ayxelà, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Nadja Hirsch, France Jamet, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Klaus Buchner, Sajjad Karim, Gabriel Mato, Ralph Packet, Frédérique Ries, Pedro Silva Pereira, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Birgit Collin-Langen, Jonás Fernández, Alojz Peterle, Kosma Złotowski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

27

+

ALDE

Nadja Hirsch, Frédérique Ries

GUE/NGL

Eleonora Forenza, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur

NI

David Borrelli

PPE

Reimer Böge, Birgit Collin-Langen, Santiago Fisas Ayxelà, Christophe Hansen, Gabriel Mato, Alojz Peterle, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Tokia Saïfi, Adam Szejnfeld, Jarosław Wałęsa, Iuliu Winkler

S&D

Jonás Fernández, Karoline Graswander-Hainz, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira

VERTS/ALE

Klaus Buchner, Heidi Hautala

1

ENF

France Jamet

4

0

ECR

David Campbell Bannerman, Sajjad Karim, Ralph Packet, Kosma Złotowski

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika