Raport - A8-0461/2018Raport
A8-0461/2018
Euroopa parlament

RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta

12.12.2018 - (COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD)) - ***I

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Verónica Lope Fontagné
Arvamuse koostajad (*):
Cristian-Silviu Buşoi, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54


Menetlus : 2018/0206(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0461/2018
Esitatud tekstid :
A8-0461/2018
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta

(COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0382),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164 ja artikli 168 lõiget 5, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349, mille kohaselt esitas komisjon ettepaneku parlamendile (C8-0232/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, regionaalarengukomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0461/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 3 töötab liit siseturu rajamisel selle nimel, et luua suure konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja laste õiguste kaitset, ning võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel muu hulgas arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174.

(1)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, avalike teenuste, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 174 ja 175. Kõik ESF + meetmed peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga („harta“), Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning võtma arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille osalised on ka Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist.

(2)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks välja töötada partnerluses riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, need peaksid sisaldama soolist perspektiivi ning need tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  [...] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia selle tekst kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks ESF+ toetama liikmesriike, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning vajaduse korral riiklikul tasandil riiklikke reformikavasid, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, ning asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu noortegarantii, oskuste täiendamise meetme ja pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva soovituse rakendamise asjakohaseid aspekte.

(3)  Nõukogu poolt kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikega 2 vastu võetud suunised liikmesriikide tööhõivepoliitika jaoks, täpsemalt: tööjõunõudluse suurendamine; tööjõupakkumise parandamine: juurdepääs tööturule, oskused ja pädevused; tööturgude toimimise ja sotsiaalse dialoogi tõhususe parandamine ning kõigile võrdsete võimaluste edendamine, sotsiaalse kaasamise soodustamine ja vaesuse vastu võitlemine, sealhulgas paremad avalikud teenused tervishoiu- ja muudes sektorites koos vastavalt artikli 121 lõikele 2 vastu võetud ulatuslike majandussuunistega moodustavad strateegiat „Euroopa 2020“ toetavad integreeritud suunised. […] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia need kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga stimuleerida töökohtade loomist ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, muutes nõnda Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha liidust parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõivepoliitikas, peaksid liikmesriigid kavandama nende jaoks asjakohase ESF+ toetuse, võttes arvesse nimetatud suuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, eLi toimimise lepingu artikli 121 lõiget 2 ning riiklikul tasandil riiklike reformikavade tööhõive- ja sotsiaalseid aspekte, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, noortegarantii ning teiste asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“, oskuste täiendamise meetme, pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva soovituse, praktika kvaliteediraamistiku ja kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava rakendamise asjakohaseid aspekte.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas selle rahastamisvahendite kaudu.

(4)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas selle rahastamisvahendite kaudu. ESF+ peaks aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide rakendamisele, muu hulgas kaotades äärmuslikud vaesuse vormid (eesmärk 1), edendades kvaliteetset ja kaasavat haridust (eesmärk 4), edendades soolist võrdõiguslikkust (eesmärk 5), edendades püsivat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärse töö tagamist kõigile (eesmärk 8) ning vähendades ebavõrdsust (eesmärk 10).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Võttes arvesse 18. oktoobril 1961. aastal Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartat, peaksid liidu ja selle liikmesriikide eesmärkide hulka kuuluma tööhõive edendamine ning elamis- ja töötingimuste parandamine eesmärgiga saavutada kestlik kõrge tööhõive määr ja võidelda tõrjutuse vastu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 151.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Euroopa ühiskond puutub jätkuvalt kokku mitmete sotsiaalsete probleemidega. Üle 100 miljoni kodaniku elab vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, noorte töötus on üldisest töötuse määrast endiselt enam kui kaks korda kõrgem ning kolmandate riikide kodanike integreerimist tuleb tõhustada. Kõnealused probleemid mitte üksnes ei sea ohtu nende kodanike heaolu, keda need otseselt mõjutavad, vaid need avaldavad majanduslikku ja sotsiaalset survet Euroopa ühiskonnale tervikuna.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõu liikuvust silmas pidades.

(5)  Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, rändevoogude haldamisest ja sellega seotud integratsiooniprobleemidest, õiglasest puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest, elanikkonna vähenemisest, üldisest töötusest ja noorte töötusest ja üha enam vananevast ühiskonnast ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, haridusse, koolitusse ja pidevõppesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades pädevusi ja teadmisi, tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh liidu kodanikest töötajate liikuvust silmas pidades ning tegeldes süveneva liikmesriikidevahelise ja -sisese tervisealase ebavõrdsusega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada.

(6)  Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja fondi vahendite kooskõlastamine teiste fondidega ning kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Määruses (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(7)  Määruses (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste ning rahastamisvahendite omavahelise koostoime kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames. Käesolevas määruses tuleks täpsustada tegevuseesmärgid ja sätestada erisätted rahastamiskõlblike meetmete kohta, mida võib ESF+ kaudu rahastada eelarve otsese ja kaudse täitmise raames.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid.

(8)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku kaasamisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua sünergia loomiseks lisavõimalusi, kasutades terviklikke rahastamisviise, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist ning liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammist, koondada ühteainsasse ESF+-i. Seepärast peaks ESF+ sisaldama kolme haru: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu. See peaks aitama eelkõige liikmesriikide hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad eeskirjad lihtsama tegevuse, nt toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta.

(9)  Et ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua sünergia loomiseks lisavõimalusi, kasutades terviklikke rahastamisviise, tuleks meetmed, mida toetati Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist ning liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammist, koondada ühteainsasse ESF+-i. Seepärast peaks ESF+ sisaldama kolme haru: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning otsese ja kaudse täitmise alla kuuluv terviseharu. See peaks aitama eelkõige liikmesriikide ja toetusesaajate hulgas vähendada eri fondide haldamisega seotud halduskoormust ning säilitada lihtsamad eeskirjad lihtsama tegevuse, nt toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamise kohta.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja vähendada vaesust, ei täideta mitte üksnes eelarve jagatud täitmise kaudu, vaid ka eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil.

(10)  Liit peaks toetama liikmesriikide tööhõivepoliitikat koostöö ergutamise ja liikmesriikide tegevuse täiendamisega. ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta kõigi sugude jaoks kaasavad, avatud ja õiglased tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada inimeste haridussüsteemi taasintegreerimist ja pidevõpet ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja kaotada vaesus, täidetakse jätkuvalt peamiselt eelarve jagatud täitmise kaudu ja vajaduse korral täiendatakse seda otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+-i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames.

(11)  Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+-i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, kättesaadavamaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ESF+ rahastamispakett. Osa sellest rahastamispaketist tuleks kasutada meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames.

(12)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ESF+ rahastamispakett. Selles tuleks täpsustada eraldised meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise kaudu ja meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.

(13)  ESF+ eesmärk tihedas koostöös liikmesriikidega peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele, hooldajatele, majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ettevõtluse ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööhõivepoliitikat ja tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane ja vajaduse korral individuaalne nõustamine ja juhendamine, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras rühmadele, ning suurendada töötajate liikuvust, ning tööturuasutuste võimet osutada teenuseid mittediskrimineerivalt. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning lihtne juurdepääs taskukohasele või tasuta kvaliteetsele lapsehoiule, kvaliteetsetele eakate hooldusteenusteenustele või kvaliteetsetele tugiteenustele. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada turvaline, tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud tööga ja muutuvate töövormidega ning vananeva tööjõu vajadustega. ESF+ peaks toetama ka meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada noorte üleminekut koolist tööle.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Selleks et avada sotsiaalmajanduses töökohtade loomise potentsiaal ja seda toetada, peaks ESF+ aitama kaasa sotsiaalmajanduse ettevõtete integreerimisele riiklikesse tööhõivealastesse ja sotsiaalse innovatsiooni kavadesse ning riiklikesse reformiprogrammidesse. Sotsiaalmajanduse ettevõtte mõiste määratluses tuleks järgida eri liikmesriikide sotsiaalmajandust käsitlevates seadustes esitatud määratlusi ning nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldustes (sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta) esitatud määratlust.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh digioskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.

(14)  Arvestades, et ESF+ on Euroopa peamine tööhõivele ja oskustele ja sotsiaalsele kaasatusele suunatud vahend, on ülimalt tähtis, et see aitaks kaasa sotsiaalsele, majanduslikule ja territoriaalsele ühtekuuluvusele kõigis liidu osades. ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, mittediskrimineerivamaks, kättesaadavamaks, kaasavamaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh keelteoskust, ettevõtlus- ja digioskusi, sh andmekaitse ja teabejuhtimise alaseid oskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Pikaajalise töötuse ja ebasoodsa sotsiaalse taustaga inimeste puhul tuleks erilist tähelepanu pöörata nende võimestamisele. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus ja tööturule naasmises, toetama kõigi inimeste elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa kaasatusele, konkurentsivõimele, horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooni vähendamisele ning ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks investeerimine kutseharidusse, töölõppimisse ja õpipoisiõppesse, mille juures keskendutakse eriti õpetamist ja töökogemust kombineerivale tõendatud duaalõppe süsteemile, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös sotsiaalpartneritega, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, informaalse ja mitteformaalse õppe toetamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine. ESF + peaks ergutama ja edendama vähemuste võimalusi saada õpetajaks, eesmärgiga tõrjutud kogukondi (nt romad, vähemused ja sisserändajad) paremini integreerida.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  ESF + peaks toetama meetmeid, mis sisalduvad liikmesriikide riiklikes kavades, mille eesmärk on kaotada energiaostuvõimetus ja edendada hoonete energiatõhusust haavatavate kodumajapidamiste hulgas, sealhulgas need, keda mõjutab energiaostuvõimetus, ja vajaduse korral sotsiaaleluruumides, kooskõlas komisjoni teatisega „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (XX/XX) energialiidu juhtimise kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (XX/XX), millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  Edaspidi tuleks liikmesriikidele ettenähtud ESF+ rahastuse eraldamine muuta sõltuvaks tõendatud tõhusast osalemisest projektides, millega kehtestatakse noortegarantii raames õpetamist ja töökogemust kombineeriv duaalõppe süsteem või tõhustatakse seda.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Siinkohal tuleks toetada sünergiat Erasmuse programmiga, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.

(15)  ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa sotsiaalse taustaga lastele, näiteks hoolekandeasutuste lastele ja kodutuse probleemiga lähedalt kokkupuutuvatele lastele, kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni ning haridussüsteemi naasmiseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega ennetada vaesuse edasikandumist läbi mitme põlvkonna, soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja sotsiaalset tõrjutust, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Need informaalse õppe vormid ei tohiks asendada juurdepääsu tavaharidusele, eelkõige eelkooli- ja algharidusele. Siinkohal tuleks luua sünergia, täiendavus ja poliitikasidusus Erasmuse programmiga, et abistada ebasoodsas olukorras olevaid õppijaid ja valmistada neid asjakohaselt ette liikuvuskogemuseks välismaal ja suurendada nende osalemist piiriüleses õpirändes.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a)  Toetus, mida antakse kogukonna juhitud kohaliku arengu investeerimisprioriteedi raames, aitab kaasa käesolevas määruses sätestatud eesmärkidele. Kohaliku arengu strateegiate puhul, mida Euroopa Sotsiaalfond+-ist toetatakse ja mis viiakse ellu kogukonna juhtimisel, tuleks ette näha, et nii kohalike tegevusrühmade juhtimises kui ka strateegia sisu kindlaksmääramisel osalevad piirkonnas elavad ebasoodsas olukorras olevad inimesed. ESF peaks olema võimeline toetama nii linna- kui ka maapiirkonnas elluviidavaid kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid ning integreeritud territoriaalseid investeeringuid.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 b)  Liidu ühtekuuluvuspoliitika lisaväärtus seisneb eelkõige asukohapõhises territoriaalses lähenemisviisis, mitmetasandilises valitsemises, mitmeaastases planeerimises ning ühistes ja mõõdetavates eesmärkides, integreeritud arengu lähenemisviisis ja lähenemises Euroopa haldussuutlikkuse standarditele.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 c)  Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama, et sooline võrdõiguslikkus ja soolise perspektiivi lõimimine on siduv põhimõte kõigis programmitöö etappides, alates tegevuskavade prioriteetide kujundamisest kuni rakendamiseni, seire ja hindamiseni, ja et põhilise tähtsusega meetmed soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks saaksid toetust.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 d)  Kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitusega nr 2016/C 484/01 „Oskuste täiendamise viisid: uued võimalused täiskasvanutele“1a peaks ESF+ toetama selliseid haridussüsteeme, mis võimaldavad väheste oskustega täiskasvanutel omandada kirja-, arvutus- ja digioskuste miinimumtaseme.

 

__________________

 

1a ELT C 484, 24.12.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga peaks ESF+ edendama kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, eelõige digioskuste ja peamist progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, et aidata inimestel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama karjäärialaseid üleminekuid, liikuvust ja toetama eelkõige väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid.

(16)  Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga ning kooskõlas ja vastastikuses täiendavuses digitaalse Euroopa programmiga peaks ESF+ edendama kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ebasoodsas olukorras olevate eri sotsiaalsete rühmade probleeme, eelkõige ettevõtlus- ja digioskuste ja peamist progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, et aidata inimestel ja kohalikel kogukondadel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele (nagu vähese CO2-heitega majandusele üleminekust tulenevad muutused) kohandatud oskusi, pädevusi ja teadmisi, hõlbustama haridussüsteemist tööturule üleminekut, liikuvust ja toetama eelkõige väheste oskustega inimesi, puuetega inimesi ja/või madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi.

(17)  Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada isiklikuks ja ametialaseks arenguks ning tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi ning lahendada praegusi ja tulevasi ühiskondlikke probleeme. Komisjon peaks tagama terviseharu ja programmi „Euroopa horisont“ vahelise sünergia, et kiirendada tulemuste saavutamist tervisekaitse ja haiguste ennetamise valdkonnas.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Koostoime õiguste ja väärtuste programmiga peaks tagama selle, et ESF+ suudab peavoolustada ja laiendada meetmeid diskrimineerimise, rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, islamofoobia ja muude sallimatuse ilmingute tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning võtta erimeetmeid vihkamise, segregatsiooni ja häbimärgistamise, sealhulgas kiusamise, ahistamise ja sallimatu kohtlemise takistamiseks.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  Euroopa territoriaalse koostöö tulemusena piirkondlikul ja piiriülesel tasandil loodud sünergia on viinud ka koostööprojektideni, et parandada tööhõivet, elanikkonna kõige haavatavamate rühmade kaasamist, demograafilisi probleeme, tervist ja haridust mitte ainult liidus, vaid ka ühinemiseelses etapis olevates riikides ja naaberriikides, kus liidu koostöö annab lisaväärtust. ESF+ peaks parandama seda tüüpi projektide rahastamist ning tagama teadmiste edastamise nende ja õigusloomeprotsessi vahel, et parandada ELi õigusraamistikku ja edendada heade tavade jagamist liidu piirkondade vahel.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid kõigil valitsemistasanditel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et kaotada vaesus, sealhulgas energiaostuvõimetus, nagu on ette nähtud hiljuti kokku lepitud energialiidu juhtimise eeskirjades [pärast määruse avaldamist asendada määruse numbriga], et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring ja edendada sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning kõrvaldades tõkkeid ja võideldes diskrimineerimise ja sotsiaalse ning tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on ühtlasi (kuid mitte ainult) tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid ennetavaid ja reageerivaid poliitikameetmeid ja strateegiaid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) puuetega inimesed, kodutud inimesed, kolmanda riigi kodanikud, sealhulgas sisserändajad, ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine, sh sihtotstarbelise toetuse kaudu sotsiaalmajandusele. Liikmesriigid peaksid edendama siseriiklikke meetmeid täiendavaid ESF+ meetmeid kooskõlas komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitusega tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta1a, sealhulgas meetmed piisava sissetulekutoetuse valdkonnas. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu tasuta või taskukohastele, kestlikele ja kvaliteetsetele teenustele, nagu inimesekeskne tervishoid ja seonduv hooldus ning pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused ning teenused, mis annavad juhiseid juurdepääsuks sobivale sotsiaaleluasemele või taskukohasele eluasemele. See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitseasutusi, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks, kaasavamaks ja tõhusamaks reageerimisel töömaailma muutuvatele oludele. Veel peaks ESF püüdma leevendada maapiirkondade vaesust, mis on tingitud sellistest maapiirkondadele iseloomulikest ebasoodsatest oludest nagu halb demograafiline olukord, nõrk tööturg, haridus- ja koolitusteenuste või tervishoiu- ja sotsiaalteenuste piiratud kättesaadavus.

 

______________

 

1a Komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitus tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (ELT L 307, 18.11.2008, lk 11).

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.

(19)  ESF+ peaks aitama kaotada vaesuse, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesust või sotsiaalset tõrjutust kogevate või vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste sotsiaalset lõimimist. Liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt 3 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, võitluseks selliste kõige enam sotsiaalset tõrjutust põhjustavate äärmise vaesuse vormidega nagu kodutus, laste vaesus, eakate vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja vahendite saajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse võimalikult lihtsaid eeskirju.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  ESF+ eesmärk peaks olema võidelda eakate naiste vaesuse vastu kogu ELis, võttes arvesse, et sooline pensionilõhe (40 %) kujutab endast tõsist ohtu vaesuse süvenemisele eakamate naiste, eriti nende hulgas, kes elavad ilma partnerita, ning võtta seega järelmeetmeid, et täita kohustusi, mis võeti 2015. aasta nõukogu järeldustes „Naiste ja meeste võrdsed sissetulekuvõimalused: soolise pensionilõhe kaotamine“1a. Eakamate naiste vaesuse probleemi süvendab veelgi tervishoiu ja ravimitega seotud suurem omaosalus, mille peavad kandma eakad patsiendid, eelkõige naised, kes elavad meestega võrreldes suurema osa oma elueast terviseprobleemidega, peamiselt pikema oodatava eluea tõttu.

 

_________________

 

1a http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9302-2015-INIT/et/pdf.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 b)  Vaesuse vastu võitlemiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks peab ESF+ edendama spetsialiseerunud valitsusväliste organisatsioonide ja vaesuses elavaid inimesi esindavate organisatsioonide aktiivset osalemist nii eriprogrammide väljatöötamisel kui ka rakendamisel.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ täiendusena Varjupaiga- ja Rändefondist toetatavatele meetmetele andma toetust, et edendada kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majanduslikku lõimimist.

(20)  Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ kolmandate riikide kodanike, sealhulgas sisserändajate sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamiseks andma toetust, mis võib hõmata algatusi kohalikul tasandil ja mis täiendaks vastavat toetust Varjupaiga- ja Rändefondist, Euroopa Regionaalarengufondist ning fondidest, mis võivad kolmandate riikide kodanike ühiskonda kaasamist soodustada.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a)  ESF+ kavandamise ja rakendamise eest vastutavad liikmesriikide asutused peaksid kooskõlastama tegevust liikmesriikide Varjupaiga- ja Rändefondi meetmete haldamiseks määratud ametiasutustega, et edendada parimal võimalikul viisil kolmandate riikide kodanike integreerimist kõigil tasanditel peamiselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide rakendatavate strateegiate ning kolmandate riikide kodanike konkreetsele olukorrale kõige asjakohasemalt vastavate meetmete abil. Integratsioonimeetmete kohaldamisala peaks keskenduma kolmandate riikide kodanikele, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või, olenevalt asjaoludest, on liikmesriigis seaduslikult elamise õigust omandamas, sealhulgas rahvusvahelise kaitse saajatele.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi omavahelise sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia.

(21)  ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, vaesuse kaotamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid kaasama kohalikud ja piirkondlikud asutused, et tagada ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi omavaheline sidusus, koordineerimine ja vastastikune täiendavus. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia, võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, Euroopa poolaasta raames koostatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit, ILO inimväärse töö tegevuskava ja piirkondlikke eripärasid, aidates seeläbi kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud liidu eesmärkidele, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Kuna piirkonnad on erineval arengutasemel ja ka sotsiaalsed olud on liidus erinevad, peaks ESF+ olema piisavalt paindlik, et piirkondlikke ja territoriaalseid eripärasid saaks arvesse võtta.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Et tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba kohase sotsiaalse mõõtme nõuetekohane elluviimine ning teatava vahendite miinimumsumma kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 25 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, sotsiaalse kaasavuse suurendamiseks.

(22)  Et tagada Euroopa sotsiaalõiguste samba kohase sotsiaalse mõõtme nõuetekohane elluviimine ning teatava vahendite miinimumsumma kasutamine enim abi vajavate inimeste jaoks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 27% oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, sotsiaalse kaasavuse suurendamiseks ja vaesuse kaotamiseks. Need vahendid peaksid täiendama riiklikke vahendeid äärmise vaesuse leevendamiseks.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis kujutab endast standardit lapse õiguste edendamisel ja kaitsmisel. Laste õiguste edendamine on ELi poliitika sõnaselge eesmärk (Lissaboni lepingu artikkel 3) ning ELi põhiõiguste harta kohaselt tuleb kogu ELi tegevuses seada esikohale lapse parimad huvid. Liit ja liikmesriigid peaksid kasutama ESF+ asjakohaselt, et murda vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate laste ebasoodsate olude ring, nagu on määratletud Euroopa Komisoni 2013. aasta soovituses lastesse investeerimise kohta. ESF+ peaks toetama meetmeid, millega edendatakse tõhusat sekkumist, mis aitaks kaasa laste õiguste teostamisele.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 b)  Arvestades laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse püsivalt kõrget taset liidus (26,4 % 2017. aastal) ning võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, milles sätestatakse, et lastel on õigus kaitsele vaesuse vastu ja ebasoodsa taustaga lastel on õigus erimeetmetele võrdsete võimaluste edendamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama eelarve jagatud täitmise raames vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest Euroopa lastegarantii kavasse, et toetada laste võrdset juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lastehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele ning kaotada laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Varakult lastesse investeerimine toob kaasa märkimisväärseid tulusid lastele ja ühiskonnale tervikuna ning on ülioluline ebasoodsate olude ringi murdmiseks varajases lapsepõlves. Laste toetamine oskuste ja võimete arendamisel võimaldab neil oma võimed täielikult välja arendada, annab parimad õpi- ja tervisega seotud tulemused, võimaldab lastel kujuneda ühiskonna aktiivseteks liikmeteks ja suurendab noorte võimalusi tööturul.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas –probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivad jätkuvalt piisava hulga eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sh noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust. Seepärast peaksid asjaomased liikmesriigid eraldama vähemalt 10 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks.

(23)  Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas – probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, kusjuures töötuse ja tööturult eemalejäämise määrad on isegi kõrgemad ebasoodsa sotsiaalse taustaga noorte puhul –, on vaja, et liikmesriigid investeeriksid jätkuvalt piisavad jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahendid meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, eelkõige noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud kvaliteetseid tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja tõhusaid kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored, sellised noored, kelleni on kõige raskem jõuda ja haavatavas olukorras noored, kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust ja osutada teenuseid ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Liikmesriigid peaksid eraldama vähemalt 3 % oma ESF + haru riiklikest vahenditest, et toetada meetmeid noorte tööalase konkurentsivõime, jätkuva hariduse, kvaliteetse tööhõive, õpipoisiõppe ja praktika valdkonnas. Liikmesriigid, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte määr on üle liidu keskmise või üle 15 %, peaksid eraldama vähemalt 15 % oma riiklikest ESF + vahenditest, et toetada selle valdkonna poliitikat, toimides asjakohasel territoriaalsel tasandil.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Piirkondadesisene ebavõrdsus kasvab, sealhulgas ka jõukamates piirkondades, mille juurde kuuluvad ka vaesemad alad.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 b)  Arvestades ESFi+ rakendusala laiendamist, tuleb programmi eesmärkide saavutamiseks tagada, et nende lisaülesannetega kaasneb ka suurem eelarve. Suuremat rahastamist on vaja töötuse, eelkõige noorte töötuse ja vaesusega võitlemiseks ning kutsealase arengu ja koolituse toetamiseks, eriti digitaalses töökeskkonnas, kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtetega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 c)  EURESt tuleb pikas perspektiivis tugevdada, eeskätt veebiplatvormi põhjaliku arendamise ning liikmesriikide aktiivse kaasamise kaudu. Liikmesriigid peaksid kasutama olemasolevat mudelit tõhusamalt ja avaldama EURESe süsteemis üksikasjad kõikide vabade töökohtade kohta.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Liikmesriigid peaksid tagama kõnealuste fondide toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse.

(24)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama ESF+ ja teistest liidu programmidest ja vahenditest, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, Erasmus, Varjupaiga- ja Rändefond, programm „Euroopa horisont“, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, digitaalse Euroopa programm, InvestEU, programm „Loov Euroopa“ või Euroopa solidaarsuskorpuse programm, toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse ning nende koostoime kasutamise.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel ja põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Püsivate piirangute tõttu vajavad need piirkonnad eritoetust.

(25)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 349 ja 174 ning 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel, põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel ja saartel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Need piirkonnad vajavad eritoetust, sest neis valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused.

Selgitus

ESF+ geograafiline ulatus tuleb selgelt kindlaks määrata.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et ESF + aitab kaasa konkreetsete poliitikameetmete väljatöötamisele ja rakendamisele, et tegeleda piirangutega ja raskustega, mida kogevad piirkonnad, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused, näiteks inimtühjaks jäänud ja hõredalt asustatud piirkonnad.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejate ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerlusele. Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid kannustavad sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda osalema eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ rakendamises.

(26)  ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi liidu institutsioonide ja kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi ametiasutuste ning sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerlusele. Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid partnerluses piirkondlike ja kohalike ametiasutustega tagaksid sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide, soolise võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste, riiklike inimõiguste institutsioonide ning muude asjakohaste või esindavate organisatsioonide sisulise osalemise ESF+ programmitöös ja rakendamises, alates tegevuskavade jaoks prioriteetide kavandamisest kuni rakendamise, seire ning tulemuste ja mõju hindamiseni, kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 240/20141a, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend. Lisaks on mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste tagamise eesmärgil oluline, et ka soolise võrdõiguslikkusega tegelevad asutused ja riiklikud inimõiguste institutsioonid kaastaks igasse etappi.

 

____________

 

1a Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  Korraldusasutuste ja partnerite vaheline hea valitsemistava ja partnerlus nõuavad tõhusat ja tulemuslikku suutlikkuse suurendamist sidusrühmade puhul, kellele liikmesriigid peaksid eraldama asjakohase summa ESF+ vahenditest. Kuna investeerimine institutsioonilisse suutlikkusse ja avaliku halduse ja avalike teenuste tulemuslikkusse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil reformide, parema reguleerimise ja hea valitsemistava eesmärgil ei sisaldu enam eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ tegevuseesmärgis, kuid on lisatud struktuuritoetuste reformikavasse, on vajalik, et komisjon ja liikmesriigid tagavad nende kahe vahendi tõhusa koordineerimise.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Et paremini kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning soodustada ja toetada uuenduslikke lahendusi, on ülimalt tähtis toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tulemuslikumaks muutmiseks on väga oluline, et uuenduslikke lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seepärast on sel puhul õigustatud eritoetuse andmine ESF+-ist.

(27)  Et paremini kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning soodustada ja toetada uuenduslikke lahendusi, sealhulgas kohalikul tasandil, on ülimalt tähtis toetada sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalmajandust. Poliitika tulemuslikumaks muutmiseks on väga oluline, et uuenduslikke lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seepärast on sel puhul õigustatud eritoetuse andmine ESF+-ist.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Et täielikult kasutada ära sektoritevahelise koostöö potentsiaali, parandada koostoimet ja sidusust teiste poliitikavaldkondadega ning saavutada oma üldeesmärke, peaks ESF+ toetama uuenduslikke meetmeid, mille eesmärk on spordi ja kehalise tegevuse ja kultuuri kaudu sotsiaalse kaasamise parandamine, tervise edendamine ja haiguste ennetamine, eelkõige marginaliseeritud ja/või ebasoodsas olukorras olevate rühmade puhul.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Soolisi aspekte tuleks kõikides rakendatavates programmides arvesse võtta kogu nende ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise jooksul. Lisaks peaks ESF+ järgima eelkõige ELi põhiõiguste harta artiklit 21, mille kohaselt on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude põhimõtete, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Samuti peaks olema keelatud igasugune diskrimineerimine sooliste iseärasuste või sooidentiteedi alusel ja rahvusliku kuuluvuse alusel. Liikmesriigid ja komisjon peaksid ka tagama, et ESF+ edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, muu hulgas seoses hariduse, töö, tööhõive ja nendele üldise juurdepääsuga. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt ja läbipõimunult. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad peavad olema kooskõlas hartaga ja kehtestatud riigi tasandil koos teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a) Kaaluda tuleks piirkondlike näitajate kasutamist, et piirkondadevahelisi erinevusi saaks paremini arvesse võtta.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 b)  ESF+ peaks toetama keeleõpet, soodustades vastastikust mõistmist ja kaasava ühiskonna rajamist, muu hulgas Euroopa Nõukogu poolt väljatöötatud rändajate keeleõppe vahendite laiema kasutuselevõtu abil liikmesriikides.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid.

(29)  Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui võimaluse korral sooliselt eristatud andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid, täites seejuures isikuandmete kaitse nõudeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/6791a. Soovitatav on ergutada andmete elektroonilise edastamise jätkumist, kuna see aitab vähendada halduskoormust.

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendeid sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Teostatavaid ideid peaks olema võimalik arendada laiemas ulatuses või muudes kontekstides, kasutades ESF+-ist, aga ka muudest allikatest pärit rahalist toetust.

(31)  Sotsiaalne eksperimenteerimine on väiksemahuline projektide katsetamine, mis võimaldab koguda tõendeid sotsiaalse innovatsiooni teostatavuse kohta. Ideid peaks olema võimalik katseta kohalikul tasandil ja seda tuleks ergutada, ning teostatavaid ideid tuleks arendada laiemas ulatuses, kui see on asjakohane, või viia üle muuse konteksti teistes piirkondades või liikmesriikides, kasutades rahalist toetust ESF+-ist või kombineerides seda muude allikatega.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide kesksete tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke.

(32)  ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide avalike tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga ja sotsiaalpartneritega. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama sotsiaalpartnerite osalusel tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke. ESF+ hõlmab piirkondlike avalike tööturuasutuste ja sotsiaalpartnerite piiriüleseid partnerlusi ning nende tegevusi liikuvuse ning ka läbipaistvuse ja piiriüleste tööturgude lõimimise edendamiseks teavitamise, nõustamise ja suunamise kaudu. Paljudel piirialadel täidavad nad tõelise Euroopa tööturu arendamisel tähtsat osa.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)  Mikroettevõtete, sotsiaalmajanduse ja sotsiaalsete ettevõtete puudulik juurdepääs rahastusele on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim eemale jäänute hulgas. ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, et luua turukeskkond, mis võimaldab suurendada sotsiaalsete ettevõtete mikrorahastamist ja nende sellele juurdepääsu ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, eelkõige selliste töötute, naiste ja haavatavate isikute vajadustega, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtet. Seda eesmärki täidetakse ka InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu.

(33)  Mikroettevõtete, sotsiaalmajanduse ja sotsiaalmajanduse ettevõtete puudulik juurdepääs rahastusele on üks peamisi takistusi ettevõtete loomisele, eelkõige tööturult enim eemale jäänute hulgas. ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, et luua turukeskkond, mis võimaldab suurendada sotsiaalmajanduse ettevõtete rahastamist ja nende juurdepääsu rahastamisele ja tugiteenustele, sealhulgas kuultuuri- ja loomesektoris, ning viia see vastavusse seda kõige enam vajavate isikute, eelkõige selliste töötute, naiste ja ebasoodsas olukorras rühmade vajadustega, kes soovivad alustada või arendada mikroettevõtet. Seda eesmärki täidetakse ka InvestEU fondi sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharusse kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Komisjon peaks võtma liidu tasandil sotsiaalsete ja solidaarsuspõhiste ettevõtete jaoks kasutusele Euroopa sotsiaalmajanduse märgise, mis tugineb selgetele kriteeriumidele ja tõstab esile nende ettevõtete eriomadusi ja sotsiaalset mõju, suurendab nende nähtavust, loob stiimuleid investeeringuteks ja lihtsustab juurdepääsu rahastamisele ja ühtsele turule nende jaoks, kes soovivad laieneda oma asukohariigis või teistesse liikmesriikidesse, ning seda viisil, mis on kooskõlas asjaomases sektoris ja eri liikmesriikides kehtivate õiguslike vormide ja õigusraamistikega.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sh heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uudseid ja täiendavaid lähenemisviise, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita ÜRO kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad vastavalt vajadusele osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda.

(34)  Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sh heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uudseid ja täiendavaid lähenemisviise, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita ÜRO kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad vastavalt vajadusele ja tingimusel, et nende poliitilised või sotsiaalsed eesmärgid ei ole liidu ideaalidega vastuolus, osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  Riikidevahelisel koostööl on märkimisväärne lisaväärtus, mistõttu kõik liikmesriigid peaksid seda toetama, välja arvatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti on vaja tugevdada komisjoni kui kogemuste vahetusele kaasaaitaja ja asjaomaste algatuste elluviimise koordineerija rolli.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  Komisjon peaks suurendama liikmesriikide ja alaesindatud organisatsioonide osalemist, vähendades nii palju kui võimalik osalemist takistavaid asjaolusid, sealhulgas rahastamise taotlemise ja saamise halduskoormust.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 b)  Üks liidu peamisi eesmärke on tervishoiusüsteemide tugevdamine, toetades tervishoiu- ja ravisüsteemide digiüleminekut ning kestliku terviseteabesüsteemi arendamist ning riiklike reforme, et muuta tervishoiusüsteemid tõhusamaks, ligipääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kui aidata inimestel säilitada kauem tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu17.

(36)  ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud nõuete täitmine nõuab pidevaid pingutusi. Kui aidata mittediskrimineerivalt kõigil inimestel säilitada tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Tervist mõjutava innovatsiooni, sh sotsiaalse innovatsiooni toetamine ja tunnustamine aitab lahendada tervishoiusektori jätkusuutlikkusega seotud probleeme demograafiliste muutustega seotud toimetulekuprobleeme arvestades. Ka on tervisealase ebavõrdsuse vähendamise meetmed olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu17.

_________________

_________________

17 COM (2016) 739 final

17 COM (2016) 739 final

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(36 a)  Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine“. Liidu elanikkonna tervise parandamise seisukohalt on oluline mitte keskenduda üksnes füüsilisele tervisele ja sotsiaalsele heaolule. WHO andmetel moodustavad vaimse tervise probleemid ligikaudu 40 % puuetega elatud aastatest. Ka on vaimse tervise probleemid väga erinevad, kauakestvad ning diskrimineerimist põhjustavad, suurendades märkimisväärselt tervisest tingitud ebavõrdsust. Lisaks sellele mõjutab majanduskriis ka vaimset tervist määravaid tegureid, kuna kaitsetegurid nõrgenevad ja riskitegurid suurenevad.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Otsustamisprotsessides, mis on seotud uuenduslike, tõhusate ja vastupanuvõimeliste tervisesüsteemide kavandamise ja haldamisega, kvaliteetsetele tervishoiuteenustele üldise juurdepääsu tagamise vahendite edendamisega ning parimate tavade vabatahtliku ulatuslikuma rakendamisega, tuleks toetuda tõenditele ja Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühistele väärtustele ja põhimõtetele, nagu on märgitud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes.

(37)  Otsustamisprotsessides, mis on seotud uuenduslike, tõhusate ja vastupanuvõimeliste tervisesüsteemide kavandamise ja haldamisega, kvaliteetsetele isikukesksetele tervishoiuteenustele ja nendega seotud raviteenustele üldise juurdepääsu tagamise vahendite edendamisega ning parimate tavade vabatahtliku ulatuslikuma rakendamisega, tuleks toetuda tõenditele ja Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühistele väärtustele ja põhimõtetele, nagu on märgitud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes. See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(37 a)  Eelmised liidu tegevusprogrammid rahvatervise valdkonnas (2003–2008) ja tervisevaldkonnas (2008–2013 ja 2014–2020), mis kehtestati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ1a ja otsusega nr 1350/2007/EÜ1b ning määrusega (EL) nr 282/20141c („eelmised terviseprogrammid“) on saanud positiivseid hinnanguid paljude oluliste arengusuundade ja parenduste eest. ESF+ terviseharu peaks tuginema eelmiste terviseprogrammide saavutustele.

 

____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

 

1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(37 b)  ESF+ terviseharuga tuleks edendada meetmeid valdkondades, kus on olemas liidu lisaväärtus, mida saaks tõendada järgmiste näitajate alusel: heade tavade vahetamine liikmesriikide ja piirkondade vahel; teadmiste vahetamise või vastastikuse õppe võrgustike toetamine; tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni toetamine; piiriüleste ohtude käsitlemine riskide vähendamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks; teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemine, mille puhul on liidul märkimisväärsed õigused, et tagada kvaliteetsete lahenduste elluviimine kõigis liikmesriikides; innovatsiooni potentsiaali avamine tervise valdkonnas; meetmed, mille tulemusel võidakse luua võrdleva analüüsi süsteem, et võimaldada teadlike otsuste tegemist liidu tasandil; suurem tõhusus topelttööst põhjustatud ressursside raiskamise ärahoidmise ja rahaliste vahendite kasutamise optimeerimise teel.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele liidu kodanike kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, ebatervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. ESF+ terviseharu peaks edendama tõhusaid ennetamismudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada Euroopa kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.

(38)  ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele ja varasele diagnoosimisele liidus elavate inimeste kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine, suitsetamine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, keskkonnast tulevad terviseohud, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, rasvumine ja ebatervislik toitumine, mis on seotud ka vaesusega, kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, üldsuse suuremat teadlikkust ohuteguritest, hästi kavandatud rahvatervisealaseid meetmeid üldisele tervisele avalduva nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ning ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks, sh vaktsineerimise kaudu, kogu eluea vältel, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata terviseharidusele, kuna see aitab üksikisikutel ja kogukondadel parandada tervist, suurendada teadmisi ja mõjutada hoiakuid. Praegusi terviseprobleeme saab mõjusalt lahendada üksnes liidu tasandil tehtava koostööga ja liidu tegevuse jätkamisega tervise valdkonnas. ESF+ terviseharu peaks toetama asjaomaste liidu õigusaktide rakendamist, edendama kõigini jõudvaid tõhusaid ennetamis- ja teadlikkuse suurendamise mudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada uuenduslikke, juurdepääsetavaid, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada liidus nii linna- kui ka maapiirkonnas elavate inimeste juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a)  Terviseharu meetmete rakendamiseks peaks komisjon toetama tervise juhtnõukogu loomist. Lisaks peaks komisjon soovitama võimalusi ja meetodeid tervishoiumeetmete kooskõlla viimiseks Euroopa poolaasta protsessiga, omades nüüd volitusi soovitada tervishoiusüsteemide (ja muude tervist mõjutavate sotsiaalsete tegurite) reformimist, et parandada liikmesriikide tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide juurdepääsetavust ja kestlikkust.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Mittenakkuslike haiguste arvele langeb üle 80 % enneaegsest suremusest liidus ja tulemuslik ennetamine hõlmab mitut piiriülest mõõdet. Euroopa Parlament ja nõukogu on samas rõhutanud vajadust viia miinimumini tõsiste piiriüleste terviseohtude, nagu nakkushaiguste ning muude bioloogiliste, keemiliste, keskkonna- ja tundmatute ohtude mõju rahvatervisele, toetades valmisoleku ja reageerimisega seotud suutlikkuse suurendamist.

(39)  Mittenakkuslike haiguste arvele langeb üle 80 % enneaegsest suremusest liidus ja tulemuslik ennetamine hõlmab mitut valdkonnaülest meedet ja piiriülest mõõdet. Euroopa Parlament ja nõukogu on samas rõhutanud vajadust viia miinimumini tõsiste piiriüleste terviseohtude, nagu äkilise ja kumulatiivse keskkonnasaaste ja heidete, nakkushaiguste ning muude bioloogiliste, keemiliste, keskkonna- ja tundmatute ohtude mõju rahvatervisele, toetades valmisoleku ja reageerimisega seotud suutlikkuse suurendamist.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 a)  Pidevad investeeringud innovaatilistesse kogukonnapõhistesse lähenemisviisidesse piiriüleste haiguste, nagu HIV/AIDSi-, tuberkuloosi- ja viirusliku hepatiidi epideemia vastu võitlemiseks on väga olulised, sest haiguste sotsiaalne mõõde on peamine tegur, mis mõjutab võimet võidelda nende kui epideemiatega nii liidus kui ka naaberriikides. Ambitsioonikam poliitiline juhtimine ning piisavad tehnilised ja rahalised vahendid kestliku piirkondliku reageerimise saavutamiseks võitluses HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja hepatiidi vastu Euroopas on otsustava tähtsusega nende haigustega seotud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Tervisesüsteemide tõhususe ja kodanike tervise nimel on oluline vähendada ravimiresistentsete ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide levikut ning tagada tulemuslike antimikroobikumide kättesaadavus.

(40)  Tervisesüsteemide tõhususe ja kodanike tervise nimel on oluline vähendada ravimiresistentsete ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide levikut ning tagada tulemuslike antimikroobikumide kättesaadavus, vähendades samas nende kasutamist, et aidata võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  ESF+ terviseharu ja sellesse harusse kuuluvate meetmete mõningate eesmärkide eripära arvestades sobivad nendega seotud tegevusi kõige paremini rakendama liikmesriikide vastavad pädevad asutused. Neid liikmesriikide määratud ametiasutusi tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks [uue finantsmääruse] artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata.

(42)  ESF+ terviseharu ja sellesse harusse kuuluvate meetmete mõningate eesmärkide eripära arvestades sobivad nendega seotud tegevusi kõige paremini rakendama liikmesriikide vastavad pädevad asutused kodanikuühiskonna aktiivsel toetusel. Neid liikmesriikide määratud ametiasutusi ning vajaduse korral ka kodanikuühiskonna organisatsioone tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks [uue finantsmääruse] artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata.

Selgitus

Raportis tuleks taotleda kodanikuühiskonna sisulist kaasamist liikmesriikide pädevate asutuste toetamisse. Kodanikuühiskonna kaasamine on ettepaneku eesmärkide saavutamiseks hädavajalik.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 a)  Ebatõhususe ja puuduste ärahoidmiseks programmide kontrollimisel peaks komisjon rakendama ja kasutama programmilisi ja meetmepõhiseid kontrollnäitajaid, et tagada programmi eesmärkide saavutamine.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 b)  ESF + programmis tuleks käsitleda olemasolevaid takistusi kodanikuühiskonna osalemisele, näiteks lihtsustades taotlusmenetlusi, leevendades finantskriteeriume, loobudes mõnel juhul kaasrahastamise määrast, kuid suurendades koolituse ja hariduse kaudu ka patsientide, nende organisatsioonide ja muude sidusrühmade suutlikkust. Programmi eesmärk on ka võimaldada oma eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate liidu tasandi kodanikuühiskonna võrgustike ja organisatsioonide, sealhulgas liidu tasandi organisatsioonide toimimist.

Selgitus

„Kodanikuühiskonna roll on ühiskonna heaolu saavutamisel otsustava tähtsusega. Kodanikuühiskonnal on ainulaadne lisaväärtus, kuna ta annab inimestele mõjuvõimu, mille puudumine võib tuua kaasa halva tervise.“ (Greer, S., Wismar, M., Pastorino, G. and Kosinska, M. (2017) Civil society and health).

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 c)  ESF+ terviseharu rakendamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel ning terviseteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Võttes arvesse aluslepingust tulenevaid kohustusi ja liikmesriikide rolli peamise partnerina liidu otsustusprotsessis, tuleks kaasata piirkondliku tasandi pädevad asutused, et tagada liidu tervishoiupoliitika tõhus ja püsiv mõju, integreerides selle kohapealse sotsiaalpoliitikaga.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  ELi tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult kodanike elu, tervisesüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimeid, meditsiiniseadmeid ja inimpäritoluga aineid), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriüleses tervishoius ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on ELis tervise kaitsmisel väga tähtis. Õigusaktides ning nende rakendamisel ja nende täitmise tagamisel tuleb pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, täites ühtlasi tervise-eesmärke. Seepärast tuleb pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teaduslikku laadi õigusaktide rakendamiseks.

(44)  ELi tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult kodanike elu, tervisesüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimeid, meditsiiniseadmeid ja inimpäritoluga aineid), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriüleses tervishoius ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on ELis tervise kaitsmisel väga tähtis. Lisaks avaldavad paljud muud liidu õigusaktid, nt need, mis on seotud toidu ja toidu märgistamise, õhusaaste, sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide ja pestitsiididega, märkimisväärset mõju tervisele. Mõnel juhul ei mõisteta selgelt keskkonnaohtude kumulatiivset mõju, mis võib põhjustada lubamatut ohtu kodanike tervisele.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 a)  Tervisemõjudega õigusaktide ning nende rakendamise ja jõustamise puhul tuleks pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, tuginedes seejuures ettevaatuspõhimõttele, nagu aluslepingutes on sätestatud. Seepärast on vaja pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teadusliku iseloomuga õigusaktide rakendamiseks ning selleks, et tagada sõltumatu kontrolli võimalus, millega võita tagasi üldsuse usaldus liidu protsesside vastu. Ja kuna nende andmete jagamine on juba oma olemuselt avalikes huvides, tuleks tagada kõrgeim läbipaistvuse tase.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 b)  Terviseprobleeme ei saa lahendada üksi tervishoiusektoris, sest tervis sõltub mitmetest teguritest, mis jäävad sellest sektorist välja. Seetõttu, nagu märgiti Maastrichti ja Amsterdami lepingutes, on „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ oluline, et liit suudaks tulevaste probleemidega toime tulla. Samas on üks suuremaid probleeme, millega Euroopa tervishoiusektor praegu silmitsi seisab, muude sektorite teavitamine nende otsuste mõjust tervisele ja tervise integreerimine poliitikavaldkondadesse. Olulisi edusamme tervise valdkonnas on saavutatud poliitikameetmetega sellistes valdkondades nagu haridus, liiklus, toitumine, põllumajandus, tööjõud või planeerimine. Näiteks on südametervise osas toimunud märkimisväärne edasiminek tänu muutustele poliitikas ja eeskirjades, mille tulemusena on paranenud toidu kvaliteet, suurenenud füüsiline aktiivsus ja vähenenud suitsetamine.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal.

(46)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, milleks on eraldada mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ELi eelarvekulutustest 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  [nõukogu otsuse 2013/755/EL19 artikli 94] kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud vastavalt tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.

(47)  [nõukogu otsuse 2013/755/EL19 artikli 94] kohaselt on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud vastavalt tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu eeskirjadele ja eesmärkidele ning vajaduse korral ka asjaomase ülemeremaa ja -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale. Programmis tuleb arvesse võtta spetsiifilisi piiranguid, millega puutuvad kokku nendel aladel asuvad isikud ja üksused, et võimaldada neile tegelikku juurdepääsu eespool toodud harudele.

__________________

__________________

19 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

19 Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta („ÜMTde assotsieerimise otsus“) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, millega antakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ning Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(48)  Tingimusel et nad täidavad kõiki asjaomaseid reegleid ja eeskirju, võivad Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, millega antakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ning Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(50 a)  Oluline on jälgida, et fondi finantsjuhtimine oleks usaldusväärne ja õiglane ning selle rakendamine võimalikult selge, tõhus ja lihtne, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja rahastamisvahendile juurdepääsu. Kuna ESF+ tegevusi viiakse läbi eelarve jagatud täitmise raames, ei tohiks liikmesriigid lisada täiendavaid nõudeid ega nõudeid muuta, sest see teeks toetuse saajale vahendite kasutamise keerulisemaks ja võib põhjustada viivitusi arvete maksmisel.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, st muuta tööturud tulemuslikumaks ja edendada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ning vähendada vaesust, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu meetmeid, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(51)  Kuna käesoleva määruse eesmärki, st muuta tööturud tulemuslikumaks ja õiglasemaks ja edendada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus, koolitus ja hoolekanne kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, edendada sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ja tervist ning kaotada vaesus, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu meetmeid ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 1

Artikkel 1

Reguleerimisese

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+).

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+). ESF+ koosneb kolmest harust: eelarve jagatud täitmise alla kuuluv haru, tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu.

Määruses sätestatakse ESF+ eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, rakendamismeetodid, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad.

Käesolevas määruses sätestatakse ESF+ eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, rakendamismeetodid, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad, mis täiendavad ESF+ suhtes määruse (EL) nr [määrus, millega kehtestatakse ühissätted] alusel kohaldatavaid üldisi eeskirju.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

Mõisted

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)  „kaasnevad meetmed“ – toidu ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust, nt sotsiaalteenuseid saama suunamine ja nende teenuste osutamine või majapidamiseelarve kavandamise alane nõustamine;

1)  „kaasnevad meetmed“ – toidu ja/või esmase materiaalse abi jaotamisele lisaks võetavad meetmed, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ja kaotada vaesus, nt sotsiaalteenuseid ja psühholoogilist tuge saama suunamine, avalike teenuste kohta asjakohase teabe jagamine või majapidamiseelarve kavandamise alane nõustamine;

(2)  „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud lepingus, mis võimaldab tal osaleda ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus vastavalt artiklile 30;

2)  „assotsieerunud riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud lepingus, mis võimaldab tal osaleda ESF+ tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus ning terviseharus vastavalt artiklile 30;

(3)  „esmane materiaalne abi“ – kaubad, millega täidetakse inimeste vajadused väärika elu elamiseks, nt riided, hügieenitarbed ja koolimaterjalid;

3)  „esmane materiaalne abi“ – kaubad, millega täidetakse inimeste vajadused väärika elu elamiseks, nt riided, hügieenitarbed, sealhulgas naiste hügieenitarbed, ja koolimaterjalid;

(4)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

4)  „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatavad meetmed, sealhulgas finantsmääruse artikli 2 lõike 6 kohased segarahastamisvahendid, milles kombineeritakse tagastamatus vormis antav toetus ja/või liidu eelarvest toetatavad rahastamisvahendid ning arengut rahastavate või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste rahastamisvahenditest ning erasektori finantseerimisasutuste või investorite rahastamisvahenditest antav tagastatavas vormis toetus;

(5)  „ühised koheste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil osaleja lõpetas tegevuses osalemise (lahkumiskuupäev);

5)  „ühised koheste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud nelja nädala jooksul alates kuupäevast, mil osaleja lõpetas tegevuses osalemise (lahkumiskuupäev);

6)  „ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud kuus kuud pärast seda, kui osaleja on lõpetanud tegevuses osalemise;

6)  „ühised pikemaajaliste tulemuste näitajad“ – ühised tulemusnäitajad, mis kajastavad mõju, mis on saavutatud kuus kuud ja 12 kuud pärast seda, kui osaleja on lõpetanud tegevuses osalemise;

7)  „toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud“ – tegelikud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmisega toetusesaaja poolt ja mis ei piirdu toidu ja/või esmase materiaalse abi hinnaga;

7)  „toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud“ – tegelikud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmisega toetusesaaja poolt ja mis ei piirdu toidu ja/või esmase materiaalse abi hinnaga;

 

7 a)  „piiriülene partnerlus“ – alalised koostööstruktuurid, mis on loodud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harus avalike tööturuasutuste, kodanikuühiskonna või sotsiaalpartnerite vahel, kes asuvad vähemalt kahes liikmesriigis;

8)  „lõppsaaja“ – enim puudust kannatav isik või enim puudust kannatavad isikud, kes saavad artikli 4 lõike 1 punkti xi kohast toetust;

8)  „lõppsaaja“ – enim puudust kannatav isik või enim puudust kannatavad isikud, kes saavad artikli 4 lõike 1 punkti xi kohast toetust;

9)  „tervisekriis“ – igasugune kriis, mida üldiselt tajutakse ohtu kujutavana ning mis on tervisemõõtmega ja nõuab ametiasutustelt kiiret meetmete võtmist ebakindlates tingimustes;

9)  „tervisekriis“ – igasugune kriis, mida üldiselt tajutakse ohtu kujutavana ning mis on tervisemõõtmega ja nõuab ametiasutustelt kiiret meetmete võtmist ebakindlates tingimustes;

10)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ja kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;

10)  „õigussubjekt“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on asutatud ja sellisena tunnustatud siseriikliku õiguse, liidu õiguse või rahvusvahelise õiguse alusel ja kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;

11)  „mikrorahastamine“ – rahastamine, mis hõlmab tagatisi, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali koos kaasnevate ettevõtluse arendamise teenustega, nt individuaalne nõustamine, koolitamine ja juhendamine, ning mis on ette nähtud isikutele ja mikroettevõtjatele, kellel on raske ametialaseks ja/või tulu toovaks tegevuseks laenu saada;

11)  „mikrorahastamine“ – rahastamine, mis hõlmab tagatisi, mikrokrediiti, omakapitali ja kvaasikapitali koos kaasnevate ettevõtluse arendamise teenustega, nt individuaalne nõustamine, koolitamine ja juhendamine, ning mis on ette nähtud isikutele ja mikroettevõtjatele, kellel on raske ametialaseks ja/või tulu toovaks tegevuseks laenu saada;

12)  „mikroettevõtja“ – ettevõte, kus on vähem kui kümme töötajat ja mille aastakäive või bilanss on alla 2 000 000 euro;

12)  „mikroettevõtja“ – ettevõte, kus on vähem kui kümme töötajat ja mille aastakäive või bilanss on alla 2 000 000 euro;

13)  „enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud (üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest moodustunud rühmad), kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega ja vältides huvide konflikte, ning mille on riigi pädevad asutused heaks kiitnud ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades;

13)  „enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud (üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest moodustunud rühmad), sealhulgas lapsed ja kodutud, kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega ja vältides huvide konflikte, ning mille on riigi pädevad asutused heaks kiitnud ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades;

(14)  „võrdlusväärtus“ – ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate kohta sihtväärtuste seadmiseks kasutatav väärtus, mis põhineb olemasolevatel või varasematel sarnastel sekkumistel;

(14)  „võrdlusväärtus“ – ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate kohta sihtväärtuste seadmiseks kasutatav väärtus, mis põhineb olemasolevatel või varasematel sarnastel sekkumistel;

15)  „sotsiaalne ettevõte“ – ettevõte, kes olenemata oma õiguslikust vormist, või füüsiline isik, kes:

15)  „sotsiaalne ettevõte“ – sotsiaalmajanduse ettevõte, kes olenemata oma õiguslikust vormist, või füüsiline isik, kes:

(a)  on vastavalt põhikirjale või muudele juriidilistele dokumentidele, mis võivad kaasa tuua vastutuse tema asukohaks oleva liikmesriigi eeskirjade alusel, oma peamiseks sotsiaalseks eesmärgiks seadnud mõõdetava positiivse sotsiaalse mõju saavutamise, mitte kasumi teenimise muudel eesmärkidel, ning kes pakub sotsiaalset kasu toovaid teenuseid või kaupu ja/või kasutab toodete valmistamisel või teenuste osutamisel meetodeid, mis kajastavad sotsiaalseid eesmärke;

(a)  on vastavalt põhikirjale või muudele juriidilistele dokumentidele, mis võivad kaasa tuua vastutuse tema asukohaks oleva liikmesriigi eeskirjade alusel, oma peamiseks sotsiaalseks eesmärgiks seadnud mõõdetava positiivse sotsiaalse või keskkonnamõju saavutamise, mitte kasumi teenimise muudel eesmärkidel, ning kes pakub sotsiaalset kasu toovaid sotsiaalteenuseid või kaupu ja/või kasutab toodete valmistamisel või teenuste osutamisel meetodeid, mis kajastavad sotsiaalseid eesmärke;

b)  kasutab oma kasumit esmajoones oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning on kehtestanud kasumi jaotamiseks eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad, millega tagatakse, et selline jaotamine ei takista peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamist;

b)  reinvesteerib enamiku oma kasumist esmajoones oma peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamiseks ning on kehtestanud kasumi jaotamiseks eelnevalt kindlaks määratud menetlused ja eeskirjad, millega tagatakse, et selline jaotamine ei takista peamise sotsiaalse eesmärgi saavutamist;

c)  juhib oma tegevust ettevõtlikul, vastutustundlikul ja läbipaistval moel, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema ettevõtlustegevus mõjutab;

c)  juhib oma tegevust ettevõtlikul, demokraatlikul, kaasaval, vastutustundlikul ja läbipaistval moel, eelkõige kaasates töötajaid, kliente ja sidusrühmi, keda tema ettevõtlustegevus mõjutab;

 

15 a)  „sotsiaalmajanduse ettevõte“ – mitmesugused sotsiaalmajanduse raamesse kuuluvad ettevõtted ja üksused, nagu ühistud, vastastikused ühingud, ühendused, sihtasutused, sotsiaalettevõtted ja muud ettevõtlusvormid, mida reguleeritakse liikmesriikide seadustega ning milles üksikisik ja sotsiaalsed eesmärgid on seatud kapitalist ülemaks, mis põhinevad demokraatlikul juhtimisel, solidaarsusel ja enamiku kasumi või ülejäägi reinvesteerimisel;

16)  „sotsiaalsed uuendused“ – tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud selliste uute (toodete, teenuste ja mudelitega seotud) ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastavad sotsiaalsetele vajadustele ja loovad uusi sotsiaalseid suhteid või koostööd, ning on seega ühiskonnale kasulik ja suurendab selle tegutsemissuutlikkust;

16)  „sotsiaalsed uuendused“ – tegevus, sealhulgas kollektiivne tegevus, mis on sotsiaalne nii oma tulemuste kui ka vahendite poolest, eelkõige tegevus, mis on seotud selliste uute (toodete, teenuste, tavade ja mudelitega seotud) ideede arendamise ja elluviimisega, mis ühtaegu vastavad sotsiaalsetele vajadustele ja loovad uusi sotsiaalseid suhteid või koostööd, sealhulgas avaliku sektori, kolmanda sektori organisatsioonide, nagu vabatahtlike ja kogukonna organisatsioonide ning sotsiaalsete ettevõtete vahel, ning on seega ühiskonnale kasulik ja suurendab selle tegutsemissuutlikkust;

17)  „sotsiaalne eksperimenteerimine“ – poliitikavaldkonna sekkumised, millega pakutakse sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi, ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad nende mõju mõõta, enne kui neid rakendatakse muus olukorras või laiemas mastaabis, juhul kui tulemused osutuvad veenvateks;

17)  „sotsiaalne eksperimenteerimine“ – poliitikavaldkonna sekkumised, millega pakutakse sotsiaalsetele vajadustele uuenduslikke lahendusi, ning mida tehakse väikeses ulatuses ja tingimustel, mis võimaldavad nende mõju mõõta, enne kui neid rakendatakse muus, sealhulgas geograafilises või valdkondlikus olukorras või laiemas mastaabis, juhul kui tulemused osutuvad veenvateks;

18)  „võtmepädevused“ – teadmised, oskused ja pädevused, mis on kõigile mis tahes eluetappidel vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Võtmepädevused on kirjaoskus, keelteoskus, matemaatika, teadus, tehnoloogia ja inseneeria, digioskused, isiklik, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikuoskused, ettevõtlusoskused, kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus;

18)  „võtmepädevused“ – teadmised, oskused ja pädevused, mis on kõigile mis tahes eluetappidel vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. Võtmepädevused on kirjaoskus, keelteoskus, matemaatika, teadus, tehnoloogia, kunstid ja inseneeria, digioskused, meediaoskused, isiklik, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikuoskused, ettevõtlusoskused, kultuuri- ja kultuuridevaheline teadlikkus ja eneseväljendus ning kriitiline mõtlemine;

19)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik.

19)  „kolmas riik“ – riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik;

 

(19 a)  „ebasoodsas olukorras olevad rühmad” – sihtrühmad, kuhu kuulub suur hulk inimesi, keda ohustab vaesus, diskrimineerimine või sotsiaalne tõrjutus, sealhulgas etnilised vähemused, nagu romad, kolmandate riikide kodanikud, sealhulgas sisserändajad, eakad inimesed, lapsed, üksikvanemad, puudega inimesed või kroonilisi haigusi põdevad inimesed;

 

19 b)  „pidevõpe“ – igasugune kogu elu kestel toimuv õppimine (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine), mis hõlmab alusharidust, üldharidust, kutseharidust ja -õpet, kõrgharidust ja täiskasvanuharidust ning mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja pädevused ning ühiskonnas osalemise võimalused.

2.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru puhul kasutatakse ka [tulevase ühissätete määruse] artiklis [2] sätestatud mõisteid.

2.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru puhul kasutatakse ka [tulevase ühissätete määruse] artiklis [2] sätestatud mõisteid.

 

2 a.  Eelarve otsese ja jagatud täitmise alla kuuluvate tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu puhul kasutatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1046 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid)1a artiklis 2 sätestatud mõisteid.

 

________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 3

Artikkel 3

Üldeesmärgid ja rakendamismeetod

Üldeesmärgid ja rakendamismeetod

ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega.

ESF+ toetab liikmesriike riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning liitu kaasava ühiskonna, kvaliteetse tööhõive kõrge taseme, töökohtade loomise, kvaliteetse ja kaasava hariduse ja koolituse, võrdsete võimaluste, vaesuse kaotamise, sealhulgas laste vaesuse kaotamise, sotsiaalse kaasatuse ja lõimumise, sotsiaalse ühtekuuluvuse, sotsiaalkaitse ning niisuguse oskustega ja vastupanuvõimelise tööjõu saavutamisel, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis.

 

ESF+ on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute ja põhiõiguste hartaga ning selle puhul järgitakse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, aidates sellega kaasa liidu eesmärkidele suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174 ning liidu ja selle liikmesriikide võetud kohustusele saavutada kestliku arengu eesmärgid ja täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused.

ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, võrdne juurdepääs tööturule, elukestev õpe, kvaliteetsed töötingimused, sotsiaalkaitse, lõimumine ja kaasatus, vaesuse kaotamine, sealhulgas laste vaesuse kaotamine, investeerimine lastesse ja noortesse, mittediskrimineerimine, sooline võrdõiguslikkus, juurdepääs põhiteenustele ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

ESF+ rakendatakse:

ESF+ rakendatakse:

a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 esitatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru“), ning

a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 esitatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru“), ning

b)  eelarve otsese ja kaudse täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab erieesmärkidele, mis on esitatud artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 23 (edaspidi „tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru“) ning artikli 4 lõigetes 1 ja 3 ja artiklis 26 (edaspidi „terviseharu“).

b)  eelarve otsese ja kaudse täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab erieesmärkidele, mis on esitatud artikli 4 lõikes 1 ja artiklis 23 (edaspidi „tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru“) ning artikli 4 lõigetes 1 ja 3 ja artiklis 26 (edaspidi „terviseharu“).

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Erieesmärgid

Erieesmärgid

1.  ESF+ toetab järgmisi tööhõive, hariduse, sotsiaalse kaasavuse ja tervise poliitikavaldkonna erieesmärke ning aitab seega ühtlasi täita [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“:

1.  ESF+ toetab järgmisi tööhõive, hariduse, liikuvuse, sotsiaalse kaasatuse, vaesuse kaotamise ja tervise poliitikavaldkonna erieesmärke ning aitab seega ühtlasi täita [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“:

i)  parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimalusi ning edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja sotsiaalmajandust;

i)  parandada kõigi tööotsijate juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja aktiveerimismeetmetele, pidades eelkõige silmas erimeetmeid, mis on suunatud noortele, eriti noortegarantii rakendamise kaudu, aga ka pikaajalistele töötutele ning majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, keskendudes tööturust kõige kaugemal olevatele isikutele, ning edendada tööhõivet, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, ettevõtlust sotsiaalmajandust;

ii)  nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul;

ii)   nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul;

iii)  edendada naiste osalemist tööjõus, paremat töö- ja eraelu tasakaalu, sh juurdepääsu lapsehoiule, tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivsena ja tervena vananemist;

iii)  edendada naiste osalemist tööjõus ja karjääri arengut, edendada võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet, paremat töö- ja eraelu tasakaalu, pöörates erilist tähelepanu üksikvanematele, sh juurdepääsu taskukohasele, kaasavale ja kvaliteetsele lapsehoiule, alusharidusele, eakate hooldusele ning muudele hooldusteenustele ja -toele; ning edendada tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse tervise- ja haigusriske, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega, kutsealast ümberõpet ning aktiivsena ja tervena vananemist;

iv)  muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada võtmepädevuste, sh digioskuste omandamist;

iv)  muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada võtmepädevuste, sh ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning tunnustada mitteformaalset ja informaalset õppimist, edendada e-kaasatust ja hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööellu, et võtta arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi;

v)  edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sh hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet;

v)  edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja hooldajate võrdset juurdepääsu väga kvaliteetsele, taskukohasele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, tegeleda haridussüsteemist varakult lahkumise probleemiga ning edendada duaalse koolituse süsteemide kasutuselevõttu, praktikavõimalusi, kõigile võimalikku õpirännet ja kättesaadavust puuetega inimeste jaoks;

vi)  edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, arvestades digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust;

vi)  edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, arvestades ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ja ühiskonnaelus täielikku osalemist;

vii)  soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist, ning parandada tööalast konkurentsivõimet;

vii)  soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, mittediskrimineerimist ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet;

viii)  edendada kolmandate riikide kodanike ja marginaliseerunud kogukondade, nt romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist;

viii)  edendada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas rändajate pikaajalist sotsiaal-majanduslikku lõimimist;

 

viii a)  võidelda marginaliseeritud kogukondade, nt romade diskrimineerimise vastu ja edendada nende sotsiaal-majanduslikku lõimimist;

ix)  parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele; nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele; muuta tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused juurdepääsetavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks;

ix)  parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele, juurdepääsetavatele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega võimaldatakse juurdepääsu eluasemele ning isikukesksele tervishoiule ja seotud hooldusele; nüüdisajastada sotsiaalkindlustusasutusi, avalikke tööturuasutusi, sotsiaalkaitse- ja sotsiaalse kaasatuse süsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu võrdsele sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning enim puudust kannatavatele isikutele; muuta tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused juurdepääsetavamaks (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks;

 

ix a)  suurendada puuetega inimeste juurdepääsuvõimalusi, et parandada nende kaasatust tööhõivesse, haridusse ja koolitusse;

x)  edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist;

x)  edendada vaesuses ja/või sotsiaalses tõrjutuses või selle ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist;

xi)  vähendada materiaalset puudust toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumisega enim puudust kannatavate isikutele, sh kaasnevate meetmetega.

xi)  vähendada materiaalset puudust toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumisega enim puudust kannatavatele isikutele, sh kaasnevate meetmetega, mille eesmärk on tagada nende sotsiaalne kaasatus, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras lastele.

2.  Meetmetega, mida võetakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, et saavutada lõikes 1 osutatud erieesmärke, aitab ESF+ täita ka [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] loetletud muid poliitikaeesmärke, eelkõige neid, mis on seotud järgmisega:

2.  Meetmetega, mida võetakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, et saavutada lõikes 1 osutatud erieesmärke, püüab ESF+ täita ka [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] loetletud muid poliitikaeesmärke, eelkõige neid, mis on seotud järgmisega:

1.  arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine;

1.  arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste, meditsiini- ja tervishoiukeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine, võttes arvesse liikmesriikides kehtestatud sotsiaalmajandust käsitlevaid õigusakte ja raamistikke;

2.  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetikaga ja biomajandusega seotud sektorites uute töökohtade loomine.

2.  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, elanikkonna teadlikkuse suurendamine kestliku arengu ja eluviisi valdkonnas, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetika, ringmajanduse ja biomajandusega seotud sektorites uute töökohtade loomine;

 

2 a.  liit, mis on kodanikele lähemal tänu vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasamise meetmetele, võttes arvesse linna-, maa- ja rannikupiirkondade eripära, et kaotada linnades ja muudes piirkondades sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus;

 

2 b.  tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru raames toetab ESF+ liidu vahendite, poliitika ja asjakohase õiguse väljatöötamist, rakendamist, seiret ja hindamist ning edendab tõendipõhist poliitikakujundamist, sotsiaalset innovatsiooni ja sotsiaalset progressi, kaasates sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ning avaliku ja erasektori asutusi (erieesmärk 1); sellega edendatakse töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust õiglastel alustel ning suurendatakse tööhõivevõimalusi (erieesmärk 2); sellega edendatakse tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust, parandades mikroettevõtjate ja sotsiaalsete ettevõtete, eelkõige haavatavate isikute juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust nende jaoks (erieesmärk 3).

3.  Terviseharu raames toetab ESF+ tervise edendamist ja haiguste ennetamist, aitab muuta tervisesüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning tervishoiu ohutumaks, vähendab tervisealast ebavõrdsust, kaitseb kodanikke piiriüleste terviseohtude eest ning toetab ELi tervisealaseid õigusakte.

3.  Terviseharu raames aitab ESF+ kaasa inimeste tervise kõrgetasemelisele kaitsele ja haiguste ennetamisele, sh füüsilise tegevuse ja tervishoiualase kasvatustöö edendamise kaudu, aitab muuta tervisesüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning tervishoiu ohutumaks, vähendab tervisealast ebavõrdsust, tõstab eeldatavat eluiga sünnil, kaitseb kodanikke piiriüleste terviseohtude eest, edendab haiguste ennetamist ja varajast diagnoosimist ning tervise edendamist kogu elu jooksul ning tugevdab ja toetab tervisega seotud ELi õigusakte, sh keskkonnaseisundi valdkonnas, ja edendab tervist kõikides poliitikavaldkondades. Liidu tervishoiupoliitika juhindub kestliku arengu eesmärkidest, tagamaks selle, et liit ja liikmesriigid saavutaksid kestliku arengu eesmärgi nr 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu) sihid.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Eelarve

Eelarve

1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 101 174 000 000 eurot.

1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 106 781 000 000 eurot (jooksevhindades 120 457 000 000 eurot).

2.  Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on jooksevhindades 100 000 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 88 646 194 590 eurot, millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i, ning jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

2.  Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on 2018. aasta hindades 105 686 000 000 eurot (jooksevhindades 119 222 000 000 eurot), millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i, 5 900 000 000 eurot eraldatakse Euroopa lastegarantii meetmetele, millele on osutatud artiklis 10 a, ning jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 174 000 000 eurot.

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 095 000 000 eurot (jooksevhindades 1 234 000 000 eurot).

4.  Lõikes 3 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

4.  Lõikes 3 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

(d)  761 000 000 eurot tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks;

a)  675 000 000 eurot 2018. aasta hindades (761 000 000 eurot jooksevhindades) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks;

(e)  413 000 000 miljonit eurot terviseharu rakendamiseks.

b)  420 000 000 eurot 2018. aasta hindades (473 000 000 eurot jooksevhindades või 0,36 % 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku mahust) terviseharu rakendamiseks.

5.  Lõigetes 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

5.  Lõigetes 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 6

Artikkel 6

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine

Sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused ning mittediskrimineerimine

1.  Kõigi eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames rakendatavate programmide, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus edendatakse ühtlasi kõigi võrdseid võimalusi ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

1.  Kõigi ESF+ raames rakendatavate programmide ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse sooline võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus toetatakse ühtlasi erimeetmeid, mille eesmärk on suurendada naiste osalemist tööelus ja soodustada nende kutsealast arengut ning töö- ja eraelu ühitamist, edendatakse kõigi võrdseid võimalusi ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude või tervisliku seisundi, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal, hõlmates ka puuetega inimeste juurdepääsu, muu hulgas IKT valdkonnas, edendades seeläbi sotsiaalset kaasatust ja vähendades ebavõrdsust.

2.  Liikmesriigid ja komisjon toetavad lõikes 1 osutatud põhimõtete edendamiseks samuti konkreetseid sihipäraseid meetmeid ESF+ mis tahes eesmärkide raames, sh üleminek hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele.

2.  Liikmesriigid ja komisjon toetavad lõikes 1 osutatud põhimõtete edendamiseks samuti konkreetseid sihipäraseid meetmeid ESF+ mis tahes eesmärkide raames, sh üleminek institutsionaalselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele ning puuetega inimeste jaoks üldise juurdepääsu parandamine.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7

Artikkel 7

Järjepidevus ja valdkondlik keskendamine

Järjepidevus ja valdkondlik keskendamine

1. Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi.

1. Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, Euroopa poolaasta raames koostatud sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ning piirkondlikku eripära, aidates seeläbi kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 sätestatud liidu eesmärkidele, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisega ning mis on täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.

Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja vahendite, nagu Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostöö sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate osaliste vahel.

Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja vahendite, nagu Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, InvestEU, programmi „Loov Euroopa“, õiguste ja väärtuste rahastamisvahendi, Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi, romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate 2020. aasta järgse ELi raamistiku ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada integreeritud tegutsemisviiside, sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate korraldusasutuste vahel tihe koostöö.

2.  Liikmesriigid eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud artiklis 4.

2.  Liikmesriigid eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud artiklis 4.

3.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 25 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–xi kohaste sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sh kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine.

3.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 27 % oma ESF+ vahenditest, artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sh kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine.

 

3 a.  Liikmesriigid eraldavad artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste sotsiaalse kaasatuse poliitikavaldkonna erieesmärkide raames vähemalt 5 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, sihipärastele meetmetele, mille eesmärk on Euroopa lastegarantii rakendamine, et toetada laste võrdset juurdepääsu tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele.

4.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 2 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase materiaalset puudust käsitleva erieesmärgi jaoks.

4.  Lisaks miinimumeraldisele (vähemalt 27 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–x kohaste erieesmärkide jaoks) eraldavad liikmesriigid vähemalt 3 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide x ja xi kohase, enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasamist ja/või materiaalset puudust käsitleva erieesmärgi jaoks.

Põhjendatud juhtudel võib käesoleva lõike esimese lõigu kohase vähemalt 2 % eraldamise nõude täitmise kontrollimisel arvesse võtta vahendeid, mis on eraldatud artikli 4 lõike 1 punktis x sätestatud erieesmärgi jaoks ja suunatud enim puudust kannatavatele isikutele.

 

5.  Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.

5.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 3 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.

 

Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist või kus NEET-noorte määr on kõrgem kui 15 %, eraldavad programmitöö perioodil vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, eespool nimetatud meetmete ja struktuurireformi meetmete jaoks, pöörates erilist tähelepanu rohkem mõjutatud piirkondadele ja võttes arvesse nendevahelisi erinevusi.

Liikmesriigid, kes vahehindamise ajal kavandavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendeid 2026. ja 2027. aastaks kooskõlas [tulevase ühissätete määruse] artikliga [14], eraldavad juhul, kui neis ületab Eurostati andmete põhjal 2024. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla ja mis on ette nähtud 2026. ja 2027. aastaks, kõnealuste meetmete jaoks.

Liikmesriigid, kes vahehindamise ajal kavandavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendeid 2026. ja 2027. aastaks kooskõlas [tulevase ühissätete määruse] artikliga [14], eraldavad juhul, kui neis ületab Eurostati andmete põhjal 2024. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist või kus NEET-noorte määr on kõrgem kui 15 %, vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla ja mis on ette nähtud 2026. ja 2027. aastaks, kõnealuste meetmete või struktuurireformi meetmete jaoks.

Esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustele vastavad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad oma programmides vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest esimeses lõigus sätestatud meetmete jaoks. Seda eraldist võetakse arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinni pidamist.

Teises ja kolmandas lõigus sätestatud tingimustele vastavad äärepoolseimad piirkonnad eraldavad oma programmides vähemalt 15 % eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest esimeses lõigus sätestatud meetmete jaoks. Seda eraldist võetakse arvesse, kui kontrollitakse esimese ja teise lõigu kohasest riigi tasandi miinimumprotsendist kinni pidamist. See eraldis ei asenda äärepoolseimate piirkondade taristu ja arengu jaoks vajalikke rahalisi vahendeid.

Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid.

Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid.

6.  Lõikeid 2–5 ei kohaldata spetsiaalse lisaeraldise suhtes, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

6.  Lõikeid 2–5 ei kohaldata spetsiaalse lisaeraldise suhtes, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

7.  Lõikeid 1–5 ei kohaldata tehnilise abi suhtes.

7.  Lõikeid 1–5 ei kohaldata tehnilise abi suhtes.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Põhiõiguste järgimine

 

Liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste järgimise ja kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

 

Kulud, mis on tekkinud seoses meetmega, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, ei ole vastavalt ühissätete määruse xx/xx artikli 58 lõikele 2 ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 240/2014 rahastamiskõlblikud.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 8

Artikkel 8

Partnerlus

Partnerlus

1.  Kõik liikmesriigid tagavad, et sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad piisavalt sellise tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitika rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames.

1.  Vastavalt [tulevase ühissätete määruse] artiklile 6 ja delegeeritud määrusele (EL) nr 240/2014 tagavad kõik liikmesriigid partnerluses kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, et sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, võrdõiguslikkust edendavad asutused, riiklikud inimõiguste institutsioonid ning muud asjaomased või esindavad organisatsioonid osalevad sisuliselt selliste tööhõive-, haridus-, mittediskrimineerimis- ja sotsiaalse kaasamise poliitika ja algatuste programmitöös ja rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames. Selline sisuline osalus on kaasav ja juurdepääsetav puuetega inimeste jaoks.

2.  Liikmesriigid eraldavad igas programmis eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest asjakohase summa sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.

2.  Liikmesriigid eraldavad ESF+ vahenditest vähemalt 2 % sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks, mis toimub liidu ja riigi tasandil koolituse, võrgutike loomise meetmete ning sotsiaalse dialoogi tugevdamise vormis, ning sotsiaalpartnerite ühistegevustele.

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

Artikkel 9

Materiaalse puuduse vähendamine

Materiaalse puuduse vähendamine

Artikli 7 lõikes 4 osutatud vahendid kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames.

Artikli 7 lõikes 4 osutatud vahendid, mis on seotud enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise ja/või materiaalse puudusega, kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames. Selle prioriteedi või programmi kaasrahastamise määr on vähemalt 85 %.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10

Artikkel 10

Noorte tööhõive jaoks ettenähtud toetus

Noorte tööhõive jaoks ettenähtud toetus

Artikli 7 lõike 5 kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi raames ja sellega toetatakse artikli 4 lõike 1 punktis i sätestatud erieesmärki.

Artikli 7 lõike 5 kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames ja sellega toetatakse artikli 4 lõike 1 punktis i sätestatud erieesmärki.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Euroopa lastegarantii jaoks ettenähtud toetus

 

Artikli 7 lõike 3 esimese a lõigu kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames vastavalt Euroopa Komisjoni 2013. aasta soovitusele lastesse investeerimise kohta. Sellega toetatakse võitlust laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu artikli 4 punktides vii–x sätestatud erieesmärkide raames.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 11

Artikkel 11

Asjaomaste riigipõhiste soovituste käsitlemiseks ettenähtud toetus

Asjaomaste riigipõhiste soovituste käsitlemiseks ettenähtud toetus

Meetmed, millega käsitletakse asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 2, kavandatakse ühe või mitme spetsiaalse prioriteedi raames.

Meetmed, millega käsitletakse asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 2, kavandatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud mis tahes erieesmärgi raames. Liikmesriigid tagavad täiendavuse, sidususe, kooskõla ja koostoime Euroopa sotsiaalõiguste sambaga.

 

Korraldusasutuse tasandil tagatakse piisav paindlikkus, et teha ESF+ investeeringute prioriteedid ja valdkonnad kindlaks konkreetseid kohalikke või piirkondlikke probleeme arvesse võttes.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Integreeritud territoriaalne areng

 

1.  ESF+ist võib toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga.

 

2.  Liikmesriigid rakendavad ESF+ist toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 b

 

Riikidevaheline koostöö

 

1.  Liikmesriigid võivad toetada riikidevahelise koostöö meetmeid spetsiaalse prioriteedi raames.

 

2.  Riikidevahelise koostöö meetmeid võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides i–x.

 

3.  Maksimaalset kaasrahastamismäära võib selle prioriteedi puhul tõsta kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12

Artikkel 12

Kohaldamisala

Kohaldamisala

Seda peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punktide i–x kohase ESF+ toetuse suhtes, kui rakendamine toimub eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antav üldine toetus“).

Seda peatükki kohaldatakse artikli 4 lõike 1 punktide i–x kohase ESF+ toetuse suhtes, kui rakendamine toimub eelarve jagatud täitmise raames (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antav üldine toetus“). Artiklit 13 kohaldatakse ka artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase ESF+ toetuse suhtes.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 13

Artikkel 13

Uuenduslikud meetmed

Sotsiaalse innovatsiooni meetmed

1.  Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist või tugevdavad alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel, nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid.

1.  Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja/või sotsiaalseid eksperimente, sealhulgas neid, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent, kasutades alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, sotsiaalpartnerite, sotsiaalsete ettevõtete, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel.

 

1 a.  Liikmesriigid määravad oma rakenduskavades või hilisemas etapis rakendamise ajal kindlaks liikmesriigi konkreetsetele vajadustele vastavad sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse eksperimenteerimise valdkonnad.

2.  Liikmesriigid võivad toetada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning muude liidu programmide raames välja töötatud, väikeses ulatuses katsetatud uuenduslike lähenemisviiside (sotsiaalne eksperimenteerimine) ulatuslikumat kasutuselevõttu.

2.  Liikmesriigid võivad toetada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning muude liidu programmide raames välja töötatud, väikeses ulatuses katsetatud uuenduslike lähenemisviiside (sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalsed eksperimendid, sealhulgas need, millel on sotsiaal-kultuuriline komponent) ulatuslikumat kasutuselevõttu.

3.  Uuenduslikke meetmeid ja lähenemisviise võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides i–x.

3.  Uuenduslikke meetmeid ja lähenemisviise võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1.

4.  Kõik liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõigete 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib nende prioriteetide puhul suurendada kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks.

4.  Kõik liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõigete 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib nende prioriteetide puhul suurendada kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest eraldatakse eelarve jagatud täitmise raames.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 14

Artikkel 14

Rahastamiskõlblikkus

Rahastamiskõlblikkus

1.  Lisaks [tulevase ühissätete määruse] artiklis [58] osutatud kuludele ei ole eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud järgmised kulud:

1.  Lisaks [tulevase ühissätete määruse] artiklis [58] osutatud kuludele ei ole eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud järgmised kulud:

(b)  maa ja kinnisvara ost ja taristu pakkumine ning

a)  maa ja kinnisvara ost ja taristu ost ning

(c)  mööbli, varustuse ja sõidukite ost, v.a juhul, kui ost on vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, esemed on täiesti amortiseerunud või asjaomaste esemete ost on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis.

b)  mööbli, varustuse ja sõidukite ost, v.a juhul, kui ost on tingimata vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks, esemed on täiesti amortiseerunud või asjaomaste esemete ost on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis.

2.  Mitterahaline osalus toetuste ja töötasude kujul, mida maksab tegevuses osalejatele kolmas isik, võib olla eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblik, kui see mitterahaline osalus on makstud riigisiseste eeskirjade, sh raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid.

2.  Mitterahaline osalus toetuste ja töötasude kujul, mida maksab tegevuses osalejatele kolmas isik, võib olla eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblik, kui see mitterahaline osalus on makstud riigisiseste eeskirjade, sh raamatupidamiseeskirjade kohaselt ning ei ületa kolmanda isiku kantud kulusid.

3.  Spetsiaalset lisaeraldist, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, kasutatakse artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamise toetamiseks.

3.  Spetsiaalset lisaeraldist, mille saavad äärepoolseimad piirkonnad ja NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele, kasutatakse artikli 4 lõikes 1 sätestatud erieesmärkide saavutamise toetamiseks.

4.  Otsesed personalikulud on eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud, tingimusel et need ei ole suuremad kui 100 % liikmesriigis asjaomase kutseala eest makstav tavaline tasu vastavalt Eurostati andmetele.

4.  Otsesed personalikulud on eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse puhul rahastamiskõlblikud. Kollektiivlepingu kohaldamise korral määratakse need kindlaks selle lepingu kohaselt. Kui kollektiivlepingut ei kohaldata, ei ole need suuremad kui 100 % liikmesriigis või piirkonnas asjaomase kutseala või eriteadmiste eest makstav tavaline tasu vastavalt asjaomase korraldusasutuse esitatud dokumentaalsele põhjendusele ja/või Eurostati andmetele.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 15

Artikkel 15

Näitajad ja aruandlus

Näitajad ja aruandlus

1.  Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse 1. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.

1.  Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse I lisas või artikli 4 lõike 1 punkti x kohaste enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise meetmete puhul II a lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid ja meetmepõhiseid näitajaid.

2.  Ühiste ja programmipõhiste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatava tegevuse laadi poolest asjakohane, kehtestatakse neile näitajatele kumulatiivsed koguselised vahe-eesmärgid ja sihtväärtused absoluutarvudes. Väljundnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.

2.  Ühiste ja programmipõhiste väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. Kui see on toetatava tegevuse laadi poolest asjakohane, kehtestatakse neile näitajatele kumulatiivsed koguselised vahe-eesmärgid ja sihtväärtused absoluutarvudes. Väljundnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.

3.  Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate puhul, millele on kehtestatud kumulatiivne koguseline vahe-eesmärk aastaks 2024 ja kumulatiivne koguseline sihtväärtus aastaks 2029, määratakse kindlaks võrdlusväärtus värskeimate kättesaadavate andmete või muude asjakohaste teabeallikate põhjal. Ühiste tulemusnäitajate sihtväärtused määratakse kindlaks absoluutarvudes või protsentides. Programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja nendega seotud sihtväärtusi võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ühiste tulemusnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.

3.  Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate puhul, millele on kehtestatud kumulatiivne koguseline vahe-eesmärk aastaks 2024 ja kumulatiivne koguseline sihtväärtus aastaks 2029, määratakse kindlaks võrdlusväärtus värskeimate kättesaadavate andmete või muude asjakohaste teabeallikate põhjal. Ühiste tulemusnäitajate sihtväärtused määratakse kindlaks absoluutarvudes või protsentides. Programmipõhiseid tulemusnäitajaid ja nendega seotud sihtväärtusi võib väljendada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Ühiste tulemusnäitajate kohta teatatud väärtused esitatakse absoluutarvudes.

4. Osalejaid käsitlevate näitajate kohta edastatakse andmed vaid siis, kui osaleja kohta on olemas kõik 1. lisa punktiga 1a nõutud andmed.

4.  Osalejaid käsitlevate näitajate kohta edastatakse andmed vaid siis, kui osaleja kohta on olemas kõik I lisa punktiga 1a nõutud andmed.

 

4 a.  Lõikes 3 osutatud andmed hõlmavad soolise mõju hindamist, et jälgida ESF+ programmide rakendamist soolise võrdõiguslikkuse seisukohast vaadatuna, ning need esitatakse sooliselt segregeerituna.

5.  Kui andmed on olemas registrites või võrdväärsetes allikates, võimaldavad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e korraldusasutustel ja muudel organitel, kelle ülesanne on koguda eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse seiramiseks ja hindamiseks vajalikke andmeid, kasutada neid registrites või võrdväärsetes allikates olevaid andmeid.

5.  Kui andmed on olemas registrites või võrdväärsetes allikates, võivad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e võimaldada korraldusasutustel ja muudel organitel, kelle ülesanne on koguda eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antava üldise toetuse seiramiseks ja hindamiseks vajalikke andmeid, kasutada neid registrites või võrdväärsetes allikates olevaid andmeid.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte I lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte I ja II a lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17

Artikkel 17

Põhimõtted

Põhimõtted

1.  ESF+ toetusega materiaalse puuduse vähendamiseks võib toetada üksnes sellise toidu või selliste kaupade jagamist, mis vastavad tarbekaupade ohutust käsitlevale liidu õigusele.

1.  ESF+ toetusega materiaalse puuduse vähendamiseks võib toetada üksnes sellise toidu või selliste kaupade jagamist, mis vastavad tarbekaupade ohutust käsitlevale liidu õigusele.

2.  Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad asjaomase toidu ja/või esmase materiaalse abi enim puudust kannatavate isikute vajadustega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja vajaduse korral kaupade valimise kriteeriumides võetakse arvesse ka kliima- ja keskkonnaaspekte, eelkõige selleks, et vähendada toidu raiskamist. Kui see on asjakohane, võetakse jagatavate toiduainete valimisel arvesse nende panust enim puudust kannatavate isikute tasakaalustatud toitumisse.

2.  Liikmesriigid ja toetusesaajad valivad asjaomase toidu ja/või esmase materiaalse abi enim puudust kannatavate isikute vajadustega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. Toiduainete ja vajaduse korral kaupade valimise kriteeriumides võetakse arvesse ka kliima- ja keskkonnaaspekte, eelkõige selleks, et vähendada toidu raiskamist ja ühekordselt kasutatava plasti tarbimist. Kui see on asjakohane, võetakse jagatavate toiduainete valimisel arvesse nende panust enim puudust kannatavate isikute tasakaalustatud toitumisse.

Toitu ja/või esmast materiaalset abi võib pakkuda enim puudust kannatavatele isikutele kas otse või kaudselt elektrooniliste vautšerite või kaartide kujul, tingimusel et nende eest saab üksnes toitu ja/või esmast materiaalset abi, mis on sätestatud artikli 2 punktis 3.

Toitu ja/või esmast materiaalset abi võib pakkuda enim puudust kannatavatele isikutele kas otse või kaudselt elektrooniliste vautšerite või kaartide kujul, tingimusel et nende eest saab üksnes toitu ja/või esmast materiaalset abi, mis on sätestatud artikli 2 punktis 3, ja et nendega ei asendata ühtegi olemasolevat sotsiaaltoetust.

Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu võib hankida määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 16 lõike 2 kohaselt kõrvaldatud toodete kasutamise, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toidu kättetoimetamisel enim puudust kannatavatele isikutele.

Enim puudust kannatavatele isikutele pakutavat toitu võib hankida määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 16 lõike 2 kohaselt kõrvaldatud toodete kasutamise, töötlemise või müügi teel, kui see on majanduslikult kõige soodsam toimimisviis ja ei too kaasa asjatuid viivitusi toidu kättetoimetamisel enim puudust kannatavatele isikutele.

Sellistest tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudust kannatavate isikute hüvanguks lisaks summadele, mis on programmi jaoks juba kättesaadavad.

Sellistest tehingutest saadud summasid kasutatakse enim puudust kannatavate isikute hüvanguks lisaks summadele, mis on programmi jaoks juba kättesaadavad.

3.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abiga, mida pakutakse materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse raames, austatakse enim puudust kannatavate inimeste väärikust ja välditakse nende häbimärgistamist.

3.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et abiga, mida pakutakse materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse raames, austatakse enim puudust kannatavate inimeste väärikust ja välditakse nende häbimärgistamist.

4.  Toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumist võib täiendada ümberorienteerumisega pädevatele teenistustele ja muudele kaasnevatele meetmetele, mille eesmärk on enim puudust kannatavaid isikuid sotsiaalselt kaasata.

4.  Toidu ja/või esmase materiaalse abi pakkumist täiendatakse ümberorienteerumisega pädevatele teenistustele ja muudele kaasnevatele meetmetele, mille eesmärk on enim puudust kannatavaid isikuid sotsiaalselt kaasata.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 20

Artikkel 20

Kulude rahastamiskõlblikkus

Kulude rahastamiskõlblikkus

1.  Materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse rahastamiskõlblikud kulud on:

1.  Materiaalse puuduse vähendamiseks antava ESF+ toetuse rahastamiskõlblikud kulud on:

a)  toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud, sh kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga toetusesaajatele, kes toitu ja/või esmase materiaalse abi lõppsaajatele kätte toimetavad;

a)  toidu ja/või esmase materiaalse abi ostu kulud, sh kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga toetusesaajatele, kes toitu ja/või esmase materiaalse abi lõppsaajatele kätte toimetavad;

b)  kui punkt a ei hõlma toidu ja/või esmase materiaalse abi vedu seda lõppsaajatele jagavatele toetusesaajatele, siis hankija kantud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga lattu ja/või toetusesaajatele, ja ladustamiskulud, mis arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud kuludest, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud;

b)  kui punkt a ei hõlma toidu ja/või esmase materiaalse abi vedu seda lõppsaajatele jagavatele toetusesaajatele, siis hankija kantud kulud, mis on seotud toidu ja/või esmase materiaalse abi veoga lattu ja/või toetusesaajatele, ja ladustamiskulud, mis arvutatakse kindla määrana, mis on 1 % punktis a osutatud kuludest, või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud;

c)  haldus-, veo- ja ladustamiskulud, mille on kandnud toetusesaajad, kes osalevad toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamises enim puudust kannatavate isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest; või 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 kõrvaldatud toiduainete väärtusest;

c)  haldus-, veo- ja ladustamiskulud, mille on kandnud toetusesaajad, kes osalevad toidu ja/või esmase materiaalse abi jagamises enim puudust kannatavate isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest; või 5 % kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 16 kõrvaldatud toiduainete väärtusest;

d)  toiduannetuste kogumise, veo, ladustamise ja jagamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise alase tegevuse kulud;

d)  toiduannetuste kogumise, veo, ladustamise ja jagamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise alase tegevuse kulud;

e)  toetusesaajate poolt või nende nimel võetud kaasnevate meetmete kulud, mille on deklareerinud toetusesaajad, kes toimetavad toitu ja/või esmast materiaalset abi kätte enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5 % punktis a osutatud kuludest.

e)  toetusesaajate poolt või nende nimel võetud kaasnevate meetmete kulud, mille on deklareerinud toetusesaajad, kes toimetavad toitu ja/või esmast materiaalset abi kätte enim puudust kannatavatele isikutele, ning mis arvutatakse kindla määrana, mis on 5,5 % punktis a osutatud kuludest.

2.  Lõike 1 punktis a nimetatud rahastamiskõlblike kulude vähendamine põhjusel, et toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmise eest vastutav organ ei ole järginud kohaldatavat õigust, ei too kaasa lõike 1 punktides c ja e sätestatud rahastamiskõlblike kulude vähendamist.

2.  Lõike 1 punktis a nimetatud rahastamiskõlblike kulude vähendamine põhjusel, et toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmise eest vastutav organ ei ole järginud kohaldatavat õigust, ei too kaasa lõike 1 punktides c ja e sätestatud rahastamiskõlblike kulude vähendamist.

3.  Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

3.  Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

a)  võlaintress;

a)  võlaintress;

b)  taristu tagamine;

b)  taristu ost;

c)  kasutatud kaupadega seotud kulud.

c)  madalama kvaliteediga kasutatud kaupadega seotud kulud.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 21

Artikkel 21

Näitajad ja aruandlus

Näitajad ja aruandlus

1.  Materiaalse puuduse vähendamist käsitlevate prioriteetide puhul kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse II. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Neis programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.

1.  Materiaalse puuduse vähendamist käsitlevate prioriteetide puhul kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse II lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Neis programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.

2.  Ühiste ja programmipõhiste väljund- ja tulemusnäitajate jaoks kehtestatakse võrdlusväärtused.

2.  Ühiste ja programmipõhiste tulemusnäitajate jaoks kehtestatakse võrdlusväärtused. Aruandlusnõuded peavad olema võimalikult lihtsad.

3.  Korraldusasutused esitavad komisjonile 30. juuniks 2025 ja 30. juuniks 2028 eelmisel aastal lõppsaajate hulgas tehtud struktureeritud uuringu tulemused. See uuring põhineb mudelil, mille kehtestab komisjon rakendusaktiga.

3.  Korraldusasutused esitavad komisjonile 30. juuniks 2025 ja 30. juuniks 2028 eelmisel aastal lõppsaajate hulgas tehtud struktureeritud anonüümse uuringu tulemused, keskendudes ühtlasi nende elamistingimustele ja nende materiaalse puuduse olemusele. See uuring põhineb mudelil, mille kehtestab komisjon rakendusaktiga.

4.  Komisjon võtab kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudel, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.

4.  Komisjon võtab kooskõlas artikli 39 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega vastu rakendusakti, milles sätestatakse lõppsaajate hulgas tehtava struktureeritud uuringu mudel, et tagada käesoleva artikli rakendamiseks ühetaolised tingimused.

5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte II lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.

5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte II lisas esitatud näitajate muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks programmide rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevuse auditeerimine võib hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht.

Tegevuse auditeerimine võib hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht. Tegevuse auditeerimine sisaldab rohkem kontrolle rakendamise algetapis, nii et pettuseohu korral oleks võimalik vahendid muudele projektidele ümber suunata.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 23

Artikkel 23

Tegevuseesmärgid

Tegevuseesmärgid

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru tegevuseesmärgid on järgmised:

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru tegevuseesmärgid on järgmised:

a)  arendada kvaliteetseid võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et artiklis 4 osutatud erieesmärkide saavutamiseks välja töötatud poliitika põhineb usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ning vastab assotsieerunud riikide vajadustele, probleemidele ja tingimustele;

a)  arendada kvaliteetseid võrreldavaid analüütilisi teadmisi tagamaks, et artiklis 4 osutatud erieesmärkide saavutamiseks välja töötatud poliitika põhineb usaldusväärsetel tõendusmaterjalidel ning vastab assotsieerunud riikide vajadustele, probleemidele ja tingimustele;

b)  hõlbustada tulemuslikku ja kaasavat teabejagamist, vastastikust õppimist ja hindamist ning dialoogi artiklis 4 osutatud valdkondi käsitleva poliitika alal, et aidata assotsieerunud riikidel võtta asjakohaseid poliitikameetmeid;

b)  hõlbustada tulemuslikku ja kaasavat teabejagamist, vastastikust õppimist ja hindamist ning dialoogi artiklis 4 osutatud valdkondi käsitleva poliitika alal, et aidata assotsieerunud riikidel võtta asjakohaseid poliitikameetmeid;

c)  toetada sotsiaalset eksperimenteerimist artiklis 4 osutatud valdkondades ja suurendada sidusrühmade suutlikkust rakendada, üle kanda või laiendada sotsiaalpoliitika katsetatud uuendusi;

c)  toetada sotsiaalset eksperimenteerimist artiklis 4 osutatud valdkondades ja suurendada sidusrühmade suutlikkust valmistada ette, kavandada, rakendada, üle kanda või laiendada sotsiaalpoliitika katsetatud uuendusi, keskendudes eelkõige linnade, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaal-majanduslike osalejate poolt kolmandate riikide kodanike vastuvõtmise ja sotsiaalse kaasamise ning lõimimise valdkonnas välja töötatud kohalike projektide laiendamisele;

d)  pakkuda Euroopas lõimitud tööturgude arendamiseks tööandjatele ja -otsijatele konkreetseid tugiteenuseid alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini, et täita vabu töökohti teatavates sektorites, teatavatel erialadel, teatavates riikides ja piirialades või teatavate rühmade puhul (nt haavatavad isikud);

d)  arendada ja pakkuda Euroopas lõimitud tööturgude arendamiseks tööandjatele ja -otsijatele konkreetseid tugiteenuseid alates värbamiseelsest ettevalmistusest kuni ametisse nimetamise järgse abini, et täita vabu töökohti teatavates sektorites, teatavatel erialadel, teatavates riikides ja piirialades või teatavate rühmade puhul (nt haavatavas olukorras olevad isikud);

 

d a)  toetada piiriüleseid partnerlussuhteid avalike tööturuasutuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite vahel, et edendada piiriülest tööturgu ja piiriülest liikuvust, mille puhul oleksid tagatud piisavad tingimused;

 

d b)  toetada EURESe teenuste pakkumist töötajate värbamiseks ja ametisse nimetamiseks kvaliteetsetele ja jätkusuutlikutele töökohtadele vabade töökohtade ja töötaotluste vahenduse kaudu, sealhulgas piiriüleste partnerlussuhete kaudu;

 

d c)  hõlbustada töötajate vabatahtlikku geograafilist liikuvust piisavate sotsiaalsete tingimustega ja suurendada tööhõivevõimalusi, luues liidus kvaliteetseid ja kaasavaid tööturge, mis on kõigile avatud ja kättesaadavad, austades samal ajal töötajate õigusi kogu liidus;

e)  toetada sellise turukeskkonna arendamist, mis on seotud vastasutatud või kasvuetapis olevate, eelkõige haavatavatele isikutele tööd andvate mikroettevõtjate mikrorahastamisega;

e)  toetada sellise turukeskkonna arendamist, mis on seotud eelkõige haavatavas olukorras olevatele isikutele, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele tööd andvate vastasutatud või kasvuetapis olevate mikroettevõtjate, sotsiaalsete ettevõtete ja haavatavate isikute mikrorahastamisega ning niisuguse rahastamise juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse aspektidega;

f)  toetada artiklis 4 osutatud valdkondades liidu tasandi võrgustike loomist ja dialoogi asjakohaste sidusrühmadega ja nende vahel ning aidata suurendada nende sidusrühmade, sh avalike tööturuasutuste, sotsiaalkindlustusasutuste, mikrorahastamisasutuste ja sotsiaalseid ettevõtteid rahastavate asutuste institutsioonilist suutlikkust;

f)  toetada artiklis 4 osutatud valdkondades liidu tasandi võrgustike loomist ja dialoogi asjakohaste sidusrühmadega ja nende vahel ning aidata suurendada kaasatud sidusrühmade, sh avalike tööturuasutuste, sotsiaalkindlustusasutuste, kodanikuühiskonna, mikrorahastamisasutuste ja sotsiaalseid ettevõtteid ja sotsiaalmajandust rahastavate asutuste institutsioonilist suutlikkust;

g)  toetada sotsiaalsete ettevõtete arendamist ja sotsiaalse investeerimisturu arengut, hõlbustades avaliku ja erasektori koostööd ning fondide ja heategevuslike osaliste osalemist kõnealusel turul;

g)  toetada sotsiaalsete ettevõtete arendamist ja sotsiaalse investeerimisturu arengut, hõlbustades avaliku ja erasektori koostööd ning fondide ja heategevuslike osaliste osalemist kõnealusel turul;

h)  anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu (sh eluasemed, lapsehoid ning haridus ja koolitus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus) arendamiseks;

h)  anda suuniseid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks vajaliku sotsiaaltaristu (sh eluasemed, alusharidus ja lapsehoid, eakate hooldus, juurdepääsunõuded ning üleminek institutsionaalselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhise hoolduse teenustele, sh juurdepääsunõuded puuetega inimeste jaoks, lapsehoid ning haridus ja koolitus, tervishoiuteenused ja pikaajaline hooldus) arendamiseks;

i)  toetada riikidevahelist koostööd, et kiirendada eelkõige tööhõive, oskuste ja kaasavuse valdkonna uuenduslike lahenduste ülekandmist ja soodustada nende ulatuslikumat kasutuselevõttu kõikjal Euroopas;

i)  toetada riikidevahelist koostööd, et kiirendada eelkõige vaesuse vastu võitlemise, tööhõive, oskuste ja sotsiaalse kaasatuse valdkonna uuenduslike lahenduste ülekandmist ja soodustada nende ulatuslikumat kasutuselevõttu kõikjal Euroopas;

j)  toetada selleks, et kasutada ära üleilmastumist ja liidu poliitika välismõõdet, asjakohaste rahvusvaheliste sotsiaal- ja tööstandardite rakendamist artiklis 4 osutatud valdkondades.

j)  toetada selleks, et kasutada ära üleilmastumist ja liidu poliitika välismõõdet, asjakohaste rahvusvaheliste sotsiaal- ja tööstandardite rakendamist artiklis 4 osutatud valdkondades.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 a

 

Valdkondlik keskendamine ja rahastamine

 

ESF+ rahastamispaketi osa, millele on osutatud artikli 5 lõike 4 punktis a ning mis on ette nähtud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks, eraldatakse kogu perioodi jooksul artikli 4 lõikes 2 b (uus) sätestatud erieesmärkidele järgmiste soovituslike protsendimäärade alusel:

 

a)  55 % erieesmärgile 1;

 

b)  18 % erieesmärgile 2;

 

c)  18 % erieesmärgile 3.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 24

Artikkel 24

Rahastamiskõlblikud meetmed

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 4 osutatud eesmärke.

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 4 osutatud eesmärke.

2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust võib toetada järgmisi meetmeid:

2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust võib toetada järgmisi meetmeid:

(d)  analüütiline tegevus, mis on muu hulgas seotud kolmandate riikidega, eelkõige:

a)  analüütiline tegevus, mis on muu hulgas seotud kolmandate riikidega, eelkõige:

i)  uuringud, uurimused, statistilised andmed, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad, Euroopa tasandi vaatluskeskuste toetamine ja võrdlusalused;

i)  uuringud, uurimused, statistilised andmed, metoodikad, klassifikatsioonid, mikrosimulatsioonid, näitajad, Euroopa tasandi vaatluskeskuste toetamine ja võrdlusalused;

ii)  sotsiaalsete uuenduste hindamisega seotud sotsiaalne eksperimenteerimine;

ii)  sotsiaalsete uuenduste hindamisega seotud sotsiaalne eksperimenteerimine;

iii)  liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise jälgimine ja hindamine;

iii)  liidu õiguse ülevõtmise ja kohaldamise jälgimine ja hindamine;

(e)  poliitika rakendamine, eelkõige:

b)  poliitika rakendamine, eelkõige:

i)  piiriülesed partnerlussuhted ja piiriülestes piirkondades pakutavad tugiteenused;

i)  piiriülesed partnerlussuhted ja piiriülestes piirkondades pakutavad tugiteenused;

ii)  kogu ELi hõlmav tööjõule suunatud liikuvuskava liidu tasandil, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke;

ii)  kogu ELi hõlmav tööjõule suunatud liikuvuskava liidu tasandil, et täita vabu töökohti seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke;

iii)  mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine muu hulgas segarahastamistoimingute, nt asümmeetriliste riskide jagamise või tehingu maksumuse vähendamise kaudu, samuti sotsiaaltaristu ja oskuste arendamise toetamine;

iii)  mikrorahastamise ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine muu hulgas segarahastamistoimingute, nt asümmeetriliste riskide jagamise või tehingu maksumuse vähendamise kaudu, samuti sotsiaaltaristu ja oskuste arendamise toetamine;

iv)  riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtmiseks;

iv)  riikidevahelise koostöö ja partnerluse toetamine uuenduslike lahenduste ülekandmiseks ja ulatuslikumaks kasutuselevõtmiseks;

c)  eelkõige järgmiste osaliste suutlikkuse suurendamine:

c)  eelkõige järgmiste osaliste suutlikkuse suurendamine:

i)  artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seonduvad liidu tasandi võrgustikud;

i)  artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seonduvad liidu tasandi võrgustikud;

ii)  riiklikud kontaktpunktid, mille ülesanne on anda haru rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;

ii)  riiklikud kontaktpunktid, mille ülesanne on anda haru rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;

iii)  osalevate riikide haldusasutused, sotsiaalkindlustusasutused ja tööturuasutused, kes vastutavad tööjõu liikuvuse edendamise eest, mikrorahastamisasutused ning sotsiaalseid ettevõtteid või muid sotsiaalse investeerimise osalejaid rahastavad asutused, samuti nende hulgas võrgustike loomise toetamine;

iii)  osalevate riikide haldusasutused, sotsiaalkindlustusasutused ja tööturuasutused, kes vastutavad tööjõu liikuvuse edendamise eest, mikrorahastamisasutused ning sotsiaalseid ettevõtteid või muid sotsiaalse investeerimise osalejaid rahastavad asutused, samuti nende hulgas võrgustike loomise toetamine;

iv)  sidusrühmad, pidades silmas riikidevahelist koostööd;

iv)  sotsiaalpartnerid ja sidusrühmad, pidades silmas riikidevahelist koostööd;

d)  teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige:

d)  teabevahetus ja teabe levitamine, eelkõige:

i)  vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuse hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu;

i)  vastastikune õpe heade tavade, uuenduslike lähenemisviiside, analüütilise tegevuse tulemuste ja vastastikuse hindamiste tulemuste vahetamise ning võrdlusanalüüsi kaudu;

ii)  suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud algatuste kohta;

ii)  suunised, aruanded, teabematerjalid ja meediakajastus artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud algatuste kohta;

iii)  teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud tõendusmaterjale;

iii)  teabesüsteemid, mille kaudu levitatakse artikli 4 lõikes 1 osutatud valdkondadega seotud tõendusmaterjale;

iv)  nõukogu eesistujariigi üritused, konverentsid ja seminarid.

iv)  tehniline ja haldusabi, mida antakse tööprogrammi rakendamiseks, nt ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoimingud, sealhulgas infotehnoloogiasüsteemid.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või rahvusvaheline organisatsioon.

(b)  juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või asjaomane rahvusvaheline organisatsioon.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 25 a

 

Juhtimine

 

1.  Komisjon konsulteerib tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni tööprogrammide, nende prioriteetide ja strateegilise suunitluse ning nende rakendamise teemal liidu sidusrühmadega, eelkõige sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

 

2.  Komisjon loob vajalikud sidemed tööhõivekomiteega, sotsiaalkaitsekomiteega, tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega, töösuhete eest vastutavate peadirektorite töörühmaga ning töötajate vaba liikumise nõuandekomiteega, et tagada nende korrapärane ja asjakohane teavitamine kõnealuste programmide rakendamise edusammudest. Komisjon teavitab ka muid tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru seisukohast oluliste poliitikavaldkondade, vahendite ja meetmetega tegelevaid komiteesid.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)  toetada liidu rahvatervise strateegiat, mille eesmärgid on järgmised:

 

i)  toetada liikmesriike nende pingutustes kaitsta ja edendada rahvatervist; ning

 

ii)  edendada liidu tervishoiualaseid ülesandeid vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 168, milles sätestatakse, et kogu liidu poliitika ja kõigi meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  tugevdada liidus kriisideks valmisolekut, nende ohjet ja neile reageerimist, et kaitsta kodanikke piiriüleste terviseohtude eest:

a)  tugevdada liidus kriisideks valmisolekut, nende ohjet ja neile reageerimist, et tegeleda piiriüleste terviseohtudega:

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)  kavandada hästi rahvatervisealaseid meetmeid nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ja ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks;

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a – alapunkt iv b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv b)  toetada oskuste ja vahendite arendamist tõhusa riskist teavitamise eesmärgil;

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  investeerida tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse;

i)  investeerida tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse, sh tervisealaste teadmiste ja haridusprogrammide ning kehalise aktiivsuse edendamise kaudu;

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  investeerida varajasse diagnoosimisse ja sõeluuringutesse;

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  toetada tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digiüleminekut;

ii)  toetada tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digiüleminekut, millega täidetakse patsientide ja kodanike vajadusi ja lahendatakse nende muresid, eelkõige linkide loomisega meediapädevust ja digioskusi toetavate programmide juurde;

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  edendada digitaalseid avalikke teenuseid sellistes valdkondades nagu tervis;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii b)  suurendada terviseteabe turvalisust ja tõsta selle kvaliteeti;

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  toetada liidu jätkusuutliku terviseteabesüsteemi arendamist;

ii)  toetada liidu jätkusuutliku, läbipaistva ja ligipääsetava terviseteabesüsteemi arendamist, tagades samal ajal isikuandmete kaitse;

(Komisjoni ettepanekus ei ole artikli 26 punkti b alapunktide numeratsioon õige – seal on kaks alapunkti ii.)

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  toetada liikmesriike teadmussiirdes, mis on kasulik tulemuslikumate, kättesaadavamate ja vastupanuvõimelisemate tervisesüsteemide kujundamiseks ning paremaks tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavate riiklike reformiprotsesside jaoks, käsitledes eelkõige Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme;

iii)  toetada liikmesriike teadmussiirdes ja teadmiste rakendamisel, mis on kasulik tulemuslikumate, kättesaadavamate, vastupanuvõimelisemate, mittediskrimineerivamate, kaasavamate ja võrdsemate sotsiaalse ebavõrdsuse vastaste tervisesüsteemide kujundamiseks ning paremaks tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavate riiklike reformiprotsesside jaoks, käsitledes eelkõige Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme. See hõlmab ka niisuguste kvaliteetsete riiklike registrite toetamist, mis annavad ka võrreldavaid andmeid;

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)  toetada üleminekut isikukesksele hooldusele, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lähiteenustele ning kogukonnapõhisele integreeritud hooldusele, edendades eelkõige organisatsioonimudeleid, mis põhinevad kutsealadevahelisel meeskonnatööl ja mitme sidusrühma võrgustikel;

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv b)  tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemine eespool nimetatud meetmetes vastavalt vajadusele liidu ja/või riigi tasandil;

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv c)  töötada välja ja rakendada vahendeid ja strateegiaid, et hoida ära tervisealast ebavõrdsust ja võidelda selle vastu ning edendada sotsiaalset kaasatust, kodanike mõjuvõimu suurendamist ja kogukonna osalemist;

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  toetada ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormide rakendamist;

i)  toetada ravimeid, ravimite kättesaadavust kogu liidus ja meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormide rakendamist;

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)  toetada komisjoni tarbijaohutuse komiteed ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteed;

vi)  toetada põhimõtte „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ arendamist ning kehtestada protsessid, mille abil on kõigis poliitikavaldkondades võimalik arvesse võtta tervisele avalduvat mõju;

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  toetada muude tervisele mõju avaldavate liidu õigusaktide ja poliitika järelevalvet, rakendamist ja tugevdamist, et aidata tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, sealhulgas, kuid mitte ainult seoses järgmisega:

 

i)  õhusaaste;

 

ii)  endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ja muud kahjulike omadustega kemikaalid;

 

iii)  toidus, vees ja õhus leiduvad pestitsiidide jäägid;

 

iv)  toit ja toidu märgistus, muu hulgas seoses transrasvhapete, alkoholi märgistuse, lisaainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalidega;

Selgitus

Muude tervisele mõju avaldavate liidu õigusaktide tugevdamise ja rakendamise vajaduse lisamine on loomulik tagajärg, mis tuleneb ELi toimimise lepingu artiklist 168, milles sätestatakse, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  toetada koostöö arendamist tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas, et valmistuda uuteks ühtlustatud eeskirjadeks;

ii)  toetada koostöö arendamist ja suutlikkuse suurendamist tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas, et valmistuda uuteks ühtlustatud eeskirjadeks;

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a)  toetada noortele suunatud seksuaal- ja reproduktiivtervise alaste kasvatustöö ja kampaaniatega seotud programmide ja parimate tavade rakendamist;

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt iii b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii b)  toetada tervise ja tervisega seotud küsimustega tegelevaid liidu tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone;

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt iii c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii c)  toetada tervishoiu juhtnõukogu loomist terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 26 osutatud eesmärke.

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes tervisega seotud meetmed, millega täidetakse artiklites 3, 4 ja 26 osutatud eesmärke.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  tegevus, mille eesmärk on jälgida keskkonna ohutegurite, sealhulgas toidus, vees, õhus ja muudes allikates esinevatest saasteainetest tingitud mõju kumulatiivset tervisemõju;

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a – alapunkt i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i b)  tegevus, millega jälgitakse liidu õiguse mõju tervisele, näiteks ravimiohutuse järelevalve ja muu sarnane tegevus;

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

analüütilise tegevuse tulemused tehakse pärast lõplikku vormistamist üldsusele kättesaadavaks;

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  piiriülene koostöö ja partnerlus, sh piiriülestes piirkondades;

i)  piiriülene koostöö ja partnerlus, sh piiriülestes piirkondades ja sh seoses õhusaaste ja muu piiriülese keskkonna saastumisega;

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  liidu tasandil teatavat lisaväärtust andvate parimate tavade liikmesriikide vahel ülekandmise ja kohandamise ning neis kasutuselevõtmise kaudu;

i)  liidu tasandil teatavat lisaväärtust andvate parimate tavade liikmesriikide vahel vahetamise, ülekandmise ja kohandamise ning neis kasutuselevõtmise kaudu;

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  artiklis 26 osutatud valdkondadega seonduvates ELi tasandi võrgustikes;

ii)  artiklis 26 osutatud valdkondadega seonduvates ELi tasandi võrgustikes pideval ja kestlikul viisil, mis tagab aktiivse kodanikuühiskonna olemasolu liidu tasandil;

Selgitus

Rohujuure tasandi liikmetega üleeuroopalisi võrgustikke omavad valitsusväliste organisatsioonide (VVOd) katusorganisatsioonid annavad olulise panuse Euroopa projekti, tugevdades sidemeid ELi ja kodanikuühiskonna vahel, samuti Euroopa eri kodanikuühiskonna rühmade vahel. Need Euroopa VVOd omavad ainulaadset Euroopa väärtust, mida tuleks tunnustada. ELi eelarve aitab kasvatada kodanikuühiskonda kogu Euroopas ja aitab kaasa eduka kodanikuühiskonna loomisele ELis.

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  riiklikes kontaktpunktides, mille ülesanne on anda programmi rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;

iv)  piirkondlikes, riigi tasandist madalama tasandi ja riiklikes kontaktpunktides, mille ülesanne on anda programmi rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon peab tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühmas või muus asjakohases komisjoni eksperdirühmas või sarnases üksuses liikmesriikide terviseametitega nõu terviseharu jaoks koostatud töökavade ning terviseharu prioriteetide, strateegiliste suunitluste ja rakendamise üle, samuti muude poliitikameetmete ja toetusmehhanismide tervisepoliitikaga seotud aspektide üle, suurendades seega nende üldist kooskõla ja lisaväärtust.

Komisjon peab tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühmas või muus asjakohases komisjoni eksperdirühmas või sarnases üksuses, nt tervishoiusektori kutseühendustes, liikmesriikide terviseametitega nõu terviseharu jaoks koostatud iga-aastaste töökavade ning terviseharu prioriteetide, strateegiliste suunitluste ja rakendamise üle, samuti muude poliitikameetmete ja toetusmehhanismide tervisepoliitikaga seotud aspektide üle, suurendades seega nende üldist kooskõla ja lisaväärtust. Tugev poliitiline juhtimine ja asjakohane tervishoiuspetsiifiline juhtimisstruktuur tagavad tervise kaitse ja edendamise kõigis komisjoni pädevusvaldkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 a

 

Tervishoiu juhtnõukogu

 

1.  Komisjon loob terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks tervishoiu juhtnõukogu („juhtnõukogu“).

 

2.  Juhtnõukogu keskendub koostoime loomisele terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahel koordineerimise ja koostöö kaudu, edendades patsientide ja ühiskonna kaasamist ning esitades teaduslikke nõuandeid ja soovitusi. Kõnealused meetmed tagavad väärtusele orienteeritud tervishoiualased meetmed, kestlikkuse, paremad tervishoiulahendused, parandavad juurdepääsu ja vähendavad tervisealast ebavõrdsust. 

 

3.  Juhtnõukogu töötab välja põhjaliku strateegia ja juhib terviseharu tegevuskavade väljatöötamist. 

 

4.  Juhtnõukogu on sõltumatu sidusrühmade rühm, mis koosneb rahvatervise, heaolu ja sotsiaalkaitse valdkonna asjakohaste sektorite tegevuses osalejatest ning mille töös osalevad piirkondade, kohalike terviseametite ja patsientide esindajad ning kodanikud. 

 

5.  Juhtnõukogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest üksikisikust, kes esindavad lõikes 4 osutatud valdkondi ja tegevusi. Juhtnõukogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat. 

 

6.  Juhtnõukogul on esimees, kelle määrab juhtnõukogu liikmete seast ametisse komisjon. 

 

7.  Juhtnõukogu teeb järgimist: 

 

i)  annab komisjoni ettepanekul oma panuse terviseharu käsitlevatesse iga-aastastesse töökavadesse;

 

ii)  töötab välja terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahelise koordineerimise ja koostöö juhtimise kava.

 

Kõnealune kava aitab tagada kõigi olemasolevate tervishoiualaste finantsmehhanismide nähtavuse ja koordineerimise ning aitab juhtida koordineerimist ja koostööd. 

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 b

 

Rahvusvaheline koostöö

 

Komisjon arendab terviseharu rakendamisel koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad.

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 31

Artikkel 31

ELi-poolse rahastamise vormid ja rakendamise meetodid

ELi-poolse rahastamise vormid ja rakendamise meetodid

1.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust ning terviseharust võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena ning vabatahtlike maksetena rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige liit on või mille töös ta osaleb.

1.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harust ning terviseharust võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade, hangete ning osamaksude ja vabatahtlike maksetena rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille liige liit on või mille töös ta osaleb.

2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse otsese eelarve täitmise raames, nagu on sätestatud finantsmääruses, või eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud organitega.

2.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse otsese eelarve täitmise raames, nagu on sätestatud finantsmääruses, või eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli [61 lõike 1 punktis c] osutatud organitega.

Toetuste andmisel võib finantsmääruse artiklis [150] osutatud hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest.

Toetuste andmisel võib finantsmääruse artiklis [150] osutatud hindamiskomisjon koosneda välisekspertidest.

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määrusega] ja finantsmääruse X jaotisega.

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru kohased segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas [InvestEU määrusega] ja finantsmääruse X jaotisega.

4.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi, et rahastada selge liidu lisaväärtusega meetmeid, mida kaasrahastavad pädevad asutused, kes vastutavad tervise eest liikmesriikides või programmiga ühinenud kolmandates riikides, või eraldi või võrgustikus tegutsevad avaliku sektori asutused ja valitsusvälised asutused, kelle kõnealused pädevad asutused on selleks volitanud.

4.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi, et rahastada selge liidu lisaväärtusega meetmeid, mida kaasrahastavad pädevad asutused, kes vastutavad tervise eest liikmesriikides või programmiga ühinenud kolmandates riikides, või eraldi või võrgustikus tegutsevad avaliku sektori asutused ja valitsusvälised asutused, kelle kõnealused pädevad asutused on selleks volitanud.

5.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi Euroopa tugivõrgustikele, mille on sellisena heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni 10. märtsi 2014. aasta rakendusotsuses 2014/287/EL, millega sätestatakse kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse hõlbustamiseks.

5.  Terviseharu raames võib anda ilma projektikonkurssi korraldamata otsetoetusi Euroopa tugivõrgustikele, mille on sellisena heaks kiitnud Euroopa tugivõrgustikke käsitlev liikmesriikide nõukogu heakskiitmismenetlusega, mis on sätestatud komisjoni 10. märtsi 2014. aasta rakendusotsuses 2014/287/EL, millega sätestatakse kriteeriumid Euroopa tugivõrgustike rajamiseks, kõnealuste tugivõrgustike ja nende liikmete hindamiseks ning selliste võrgustike rajamise ja hindamisega seotud teabe ja eksperditeadmiste vahetuse hõlbustamiseks.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 32

Artikkel 32

Tööprogramm ja koordineerimine

Tööprogramm ja koordineerimine

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rakendatakse finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kehtestamisega. Nendes tööprogrammides esitatakse vajaduse korral segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma.

Komisjon soodustab sünergiat ning tagab koordineerimise ESF+ terviseharu ja reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel.

Komisjon soodustab sünergiat ning tagab koordineerimise ESF+ terviseharu ja reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 33

Artikkel 33

Seire ja aruandlus

Seire ja aruandlus

1.  Kehtestatakse näitajad, mille abil jälgitakse harude rakendamist ja nende rakendamisel tehtud edusamme artiklis 4 sätestatud erieesmärkide ning artiklites 23 ja 26 sätestatud tegevuseesmärkide täitmisel.

1.  Kehtestatakse näitajad, mille abil jälgitakse harude rakendamist ja nende rakendamisel tehtud edusamme artiklis 4 sätestatud erieesmärkide ning artiklites 23 ja 26 sätestatud tegevuseesmärkide täitmisel.

2.  Tulemusaruannete süsteem tagab, et harude rakendamise ja tulemuste jälgimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

2.  Tulemusaruannete süsteem tagab, et harude rakendamise ja tulemuste jälgimiseks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja (kui see on asjakohane) liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud näitajate täiendamiseks või muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks harude rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 38 vastu delegeeritud õigusakte II b ja III lisas esitatud näitajate täiendamiseks või muutmiseks, kui seda peetakse vajalikuks harude rakendamise tulemusliku hindamise tagamiseks.

 

3 a.  Harude korrapäraseks seireks ning nende poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon esmase kvalitatiivse ja kvantitatiivse seirearuande, mis hõlmab esimest aastat ning millele järgnevad kolm järgmist kaheaastast perioodi hõlmavat seirearuannet, ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruanded edastatakse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Aruanded hõlmavad harude tulemusi ning seda, kuivõrd on nende tegevuste raames kohaldatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning selle süvalaiendamise põhimõtet ning kuidas on käsitletud mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavuse probleeme. Harude läbipaistvuse suurendamiseks kõnealused aruanded avalikustatakse.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 35

Artikkel 35

Hindamine

Hindamine

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

2.  Harude vahehindamise võib teha siis, kui nende rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast harude rakendamise algust.

2.  Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 harude vahehindamise, et

 

a)  mõõta kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt harude eesmärkide täitmisel tehtud edusamme;

 

b)  käsitleda sotsiaalset keskkonda liidus ning liidu õigusaktidega kehtestatud mis tahes suuremaid muudatusi;

 

c)  määrata kindlaks, kas harude vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata liidu lisaväärtust.

 

Vahehindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Rakendamisperioodi lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 5 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi harude lõpphindamise.

3.  Rakendamisperioodi lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 5 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi harude lõpphindamise.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 37

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Teave, teabevahetus ja avalikustamine

 

1.  Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja sihipärast teavet.

 

2.  Komisjon rakendab tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu ja nende meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni harule ning terviseharule eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklites 4, 23 ja 26 osutatud eesmärkidega.

 

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 38

Artikkel 38

Delegeeritud volituste rakendamine

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

2.  Artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 15 lõikes 6, artikli 21 lõikes 5, artiklis 32 ja artikli 33 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes28 sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

4.  Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes28 sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.  Artikli 15 lõike 6, artikli 21 lõike 5 ja artikli 33 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

6.  Artikli 15 lõike 6, artikli 21 lõike 5, artikli 32 ja artikli 33 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

_________________________________

_________________________________

28 ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.

28 ELT L 123, 12.5.2016, lk 13.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 40

Artikkel 40

ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee

ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel moodustatud komitee

1.  Komisjoni abistab ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel loodud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“).

1.  Komisjoni abistab ELi toimimise lepingu artikli 163 alusel loodud komitee (edaspidi „ESF+ komitee“).

2.  Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe töötajate organisatsiooni esindaja, ühe tööandjate organisatsiooni esindaja ja iga liikme kohta ühe asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.

2.  Iga liikmesriik nimetab maksimaalselt seitsmeks aastaks ühe valitsuse esindaja, ühe töötajate organisatsiooni esindaja, ühe tööandjate organisatsiooni esindaja, ühe kodanikuühiskonna esindaja, ühe võrdõiguslikkust edendavate asutuste või muude sõltumatute inimõiguste institutsioonide esindaja kooskõlas [tulevase ühissätete määruse] artikli 6 lõike 1 punktiga c ja iga liikme kohta ühe asendusliikme. Liikme puudumise korral saab asendusliige automaatselt õiguse komitee tööst osa võtta.

3.  ESF+ komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone ja tööandjate organisatsioone liidu tasandil.

3.  ESF+ komiteesse kuulub üks esindaja igast organisatsioonist, kes esindab töötajate organisatsioone, tööandjate organisatsioone ja kodanikuühiskonna organisatsioone liidu tasandil.

 

3 a.  ESF+ komitee võib osalema kutsuda ka Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimisfondi esindajaid.

 

3 b.  ESF+ komitees tagatakse sooline tasakaal ning vähemuste ja muude tõrjutud rühmade asjakohane esindatus.

4.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvast ESF+ harust toetuse andmisel peetakse ESF+ komiteega nõu tehnilise abi kavandatud kasutamise üle ja muude ESF+ puudutavate küsimuste üle, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil.

4.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluvast ESF+ harust toetuse andmisel peetakse ESF+ komiteega nõu tehnilise abi kavandatud kasutamise üle ja muude ESF+ puudutavate küsimuste üle, mis mõjutavad strateegiate rakendamist liidu tasandil.

5.  ESF+ komitee võib esitada arvamusi:

5.  ESF+ komitee võib esitada arvamusi:

a)  küsimuste kohta, mis on seotud ESF+ panusega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse, sh riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga seotud prioriteetidega (riiklikud reformikavad jne);

a)  küsimuste kohta, mis on seotud ESF+ panusega Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse, sh riigipõhiste soovituste ja Euroopa poolaastaga seotud prioriteetidega (riiklikud reformikavad jne);

b)  [tulevase ühissätete määrusega] seotud, ESF+ puudutavate küsimuste kohta;

b)  [tulevase ühissätete määrusega] seotud, ESF+ puudutavate küsimuste kohta;

c)  ESF+-iga seotud muude kui lõikes 4 osutatud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud.

c)  ESF+-iga seotud muude kui lõikes 4 osutatud küsimuste kohta, mille komisjon on talle suunanud.

ESF+ komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Komisjon teatab ESF+ komiteele, millisel viisil ta on komitee arvamusi arvesse võtnud.

ESF+ komitee arvamused võetakse vastu antud kehtivate häälte absoluutse enamusega ning neist teavitatakse Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Komisjon teatab ESF+ komiteele kirjalikult, millisel viisil ta on komitee arvamusi arvesse võtnud.

6.  ESF+ komitee võib luua ESF+ iga haru jaoks töörühmad.

6.  ESF+ komitee võib luua ESF+ iga haru jaoks töörühmad.

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

I LISA1

I LISA1

Üldised näitajad: üldine toetus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames

Ühised näitajad: üldine toetus eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames

Kõik isikuandmed jaotatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga). Kui teatavad tulemused ei ole võimalikud, ei tule nende kohta andmeid koguda ega esitada.

Kõik isikuandmed jaotatakse sooliselt (naised, mehed, määratlemata sooga). Kui teatavad tulemused ei ole kättesaadavad, ei tule nende kohta andmeid koguda ega esitada. Tundlikke isikuandmeid võib uurida anonüümselt.

1)  Inimestele suunatud tegevusega seotud ühised väljundnäitajad

1)  Inimestele suunatud tegevusega seotud ühised väljundnäitajad

1a)  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta

1a)  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta

–  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta on:

–  Ühised väljundnäitajad osalejate kohta on:

–  töötud, sealhulgas pikaajalised töötud*;

–  töötud, sealhulgas pikaajalised töötud*;

–  pikaajalised töötud*;

–  pikaajalised töötud*;

–  tööturult eemalejäänud isikud*;

–  tööturult eemalejäänud isikud*;

–  töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad*;

–  töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad*;

 

–  mittetöötavad ja mitteõppivad isikud (NEET)*;

–  nooremad kui 30aastased*;

–  nooremad kui 18aastased lapsed*;

 

–  18–29aastased noored*;

–  vanemad kui 54aastased*;

–  vanemad kui 54aastased*;

–  põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud*;

–  põhihariduse või sellest madalama haridusega (ISCED 0–2) isikud*;

–  keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;

–  keskharidusega (ISCED 3) või keskhariduse järgse teise taseme haridusega (ISCED 4) isikud*;

–  kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud*.

–  kolmanda taseme haridusega (ISCED 5–8) isikud*.

Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt tööalase seisundiga seotud väljundnäitajate põhjal.

Osalejate koguarv arvutatakse automaatselt tööalase seisundiga seotud väljundnäitajate põhjal.

1b)  Muud ühised väljundnäitajad:

1b)  Muud ühised väljundnäitajad:

Kui nende näitajate jaoks ei koguta andmeid andmeregistritest, võib nende näitajate väärtused määrata kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal.

Kui nende näitajate jaoks ei koguta andmeid andmeregistritest, võib nende näitajate väärtused määrata kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal. Osalejad esitavad andmeid alati vabatahtlikkuse alusel.

–  puudega isikud**;

–  puudega isikud**;

 

–  nooremad kui 18aastased osalejad*;

–  kolmanda riigi kodanikud*;

–  kolmanda riigi kodanikud*;

–  teise riigi taustaga isikud*;

–  teise riigi taustaga isikud*;

–  vähemused (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad)**;

–  vähemused (muud kui romade kogukonnast pärit vähemused)**;

 

–  romade kogukonnast pärit osalejad**;

–  kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud*;

–  kodutud või eluasemeturult tõrjutud isikud*;

–  maapiirkondade inimesed*.

–  maapiirkondade inimesed*;

 

–  osalejad, kes on pärit geograafilistest piirkondadest, kus on kõrge vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase*;

 

–  osalejad, kes lähevad institutsionaalselt hoolduselt üle pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele**;

2)  Ühised väljundnäitajad üksuste kohta on:

2)  Ühised väljundnäitajad üksuste kohta on:

–  toetatavate riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldusasutuste või avalike teenuste arv;

–  toetatavate riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldusasutuste või avalike teenuste arv;

–  toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sh ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete arv.

–  toetatavate mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, sh ühistute ja sotsiaalsete ettevõtete arv.

3)  Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

3)  Ühised koheste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

–  pärast programmist lahkumist tööd otsima asunud osalejad*;

–  pärast programmist lahkumist tööd otsima asunud osalejad*;

–  pärast programmist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad*;

–  pärast programmist lahkumist haridust või koolitust saama asunud osalejad*;

–  pärast programmist lahkumist kutsekvalifikatsiooni omandama asunud osalejad*;

–  pärast programmist lahkumist kutsekvalifikatsiooni omandama asunud osalejad*;

–  pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*.

–  pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*.

4) Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

4) Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad osalejate kohta on:

–  kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*;

–  kuue ja kaheteistkümne kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle läinud, sh füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asunud osalejad*;

–  osalejad, kelle olukord tööturul on kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud*.

–  osalejad, kelle olukord tööturul on kuue ja kaheteistkümne kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud*.

Miinimumnõue on, et need andmed kogutakse iga erieesmärgi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada erieesmärgi tasandil.

Miinimumnõue on, et need andmed kogutakse iga erieesmärgi representatiivsest osalejate valimist. Valimi sisemine kehtivus tagatakse selliselt, et andmeid saaks üldistada erieesmärgi tasandil.

________________________________

__________________________________

1 Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isikuandmed määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 1 tähenduses.

1 Tärniga (*) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed on isikuandmed määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 1 tähenduses.

Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad andmete erikategooriasse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 9.

Kahe tärniga (**) tähistatud näitajate kohaselt esitatud andmed kuuluvad andmete erikategooriasse vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 9.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

II LISA

II LISA

Ühised näitajad: ESF+ toetus materiaalse puuduse vastu võitlemiseks

Ühised näitajad: ESF+ toetus materiaalse puuduse vastu võitlemiseks

1)  Väljundnäitajad

1)  Väljundnäitajad

a)  Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus:

a) Jagatud toidu ja kauba rahaline koguväärtus:

i)  toiduabi koguväärtus:

i)  toiduabi koguväärtus:

ia)  lastele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,

ia)  lastele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,

ib)  kodututele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,

ib)  kodututele mõeldud toidu rahaline koguväärtus,

ic)  muudele sihtrühmadele mõeldud toidu rahaline koguväärtus;

ic)  muudele sihtrühmadele mõeldud toidu rahaline koguväärtus;

ii)  jagatud kauba koguväärtus;

ii)  jagatud kauba koguväärtus;

iia)  lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

iia)  lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

iib)  kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

iib)  kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

iic)  muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus;

iic)  muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus;

b)  jagatud toiduabi üldkogus (tonnides),

b)  jagatud toiduabi üldkogus (tonnides),

sellest2

sellest2

(a)  sellise toidu osakaal, mille eest maksti programmi raames üksnes transpordi-, jagamis- ja ladustamiskulud (%);

(a)  sellise toidu osakaal, mille eest maksti programmi raames üksnes transpordi-, jagamis- ja ladustamiskulud (%);

(b)  ESF+ kaasrahastatud toiduainete osakaal toetusesaajatele jagatud toidu üldkoguses (%).

(b)  ESF+ kaasrahastatud toiduainete osakaal toetusesaajatele jagatud toidu üldkoguses (%).

3) Ühised tulemusnäitajad3

3) Ühised tulemusnäitajad3

–  Toiduabi lõppsaajate arv

–  Toiduabi lõppsaajate arv

–  Alla 18aastaste laste arv;

–  Alla 18aastaste laste arv;

–  18–29aastaste noorte arv;

–  18–29aastaste noorte arv;

–  üle 54aastaste isikute arv;

–  üle 54aastaste isikute arv;

–  puudega lõppsaajate arv;

–  puudega lõppsaajate arv;

–  kolmanda riigi kodanike arv;

–  kolmanda riigi kodanike arv;

–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse (sh marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvate isikute arv;

–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;

 

–  romade kogukonnast pärit osalejad;

–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.

–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.

Materiaalse toetuse lõppsaajate arv

Materiaalse toetuse lõppsaajate arv

–  Alla 18aastaste laste arv;

–  Alla 18aastaste laste arv;

–  18–29aastaste noorte arv;

–  18–29aastaste noorte arv;

–  üle 54aastaste isikute arv;

–  üle 54aastaste isikute arv;

–  puudega lõppsaajate arv;

–  puudega lõppsaajate arv;

–  kolmanda riigi kodanike arv;

–  kolmanda riigi kodanike arv;

–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse (sh marginaliseerunud kogukonnad, näiteks romad) kuuluvate isikute arv;

–  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;

 

–  romade kogukonnast pärit osalejad;

–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.

–  kodututest isikutest või eluasemeturult tõrjutud isikutest lõppsaajate arv.

_________________________________

_________________________________

2 Nende näitajate väärtused määratakse kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal.

2 Nende näitajate väärtused määratakse kindlaks toetusesaajate andmetest lähtuva hinnangu põhjal.

3 Ibid

3 Ibid

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a LISA

 

Ühised näitajad: ESF+ toetus enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasatuse edendamiseks

 

Väljundnäitajad

 

1)  Niisuguste isikute koguarv, kes saavad sotsiaalse kaasamise eesmärgil antavat abi,

 

sealhulgas:

 

a)  15aastaste või nooremate laste arv;

 

b)  65aastaste või vanemate isikute arv;

 

c)  naiste arv;

 

d)  teise riigi taustaga isikute ja vähemustesse kuuluvate (muust kui romade kogukonnast pärit) isikute arv;

 

e)  romade kogukonnast pärit osalejad;

 

f)  kodutute arv.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

II b lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II b LISA

 

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru näitajad

 

1.  Liidu poliitika ja õigusaktide paremast mõistmisest tulenev kasu

 

1)  analüütiliste tegevuste arv;

 

2)  vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;

 

3)  toetus peamistele osalejatele.

 

2.  Liidu, liikmesriikide ja assotsieerunud riikide valitsusasutuste aktiivse koostöö ja partnerluse tase

 

1)  analüütiliste tegevuste arv;

 

2)  vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;

 

3)  toetus peamistele osalejatele.

 

3.  Sotsiaalpoliitika innovatsiooni kasutamine sotsiaalsete riigipõhiste soovituste rakendamisel ja sotsiaalpoliitika eksperimentide tulemused poliitika kujundamisel

 

1)  analüütiliste tegevuste arv;

 

2)  vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud tegevuste arv;

 

3)  toetus peamistele osalejatele.

 

4.  EURESe platvormi külastuste arv

 

5.  Ettevalmistava meetme „Sinu esimene EURESe töökoht” ja sihipäraste liikuvuskavade raames saavutatud või toetatud noorte töökohtade arv

 

6.  EURESe nõustajate individuaalsed kontaktid tööotsijate, töökoha vahetajate ja tööandjatega (kontaktide arv)

 

7.  Loodud või konsolideeritud ettevõtete arv, kes on saanud kasu liidu toetusest

 

8.  Nende töötute või ebasoodsas olukorras olevasse rühma kuuluvate toetusesaajate osakaal, kes on loonud ettevõtte või arendanud seda edasi liidupoolse mikrorahastamise abil

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamiste arv.

2.  Programmi tulemustest mõjutatud toetusesaajate (spetsialistid, kodanikud, patsiendid) arv.

Selgitus

Võttes arvesse terviseharu eripära ja väga erinevaid projekte, soovitame lisada muid näitajaid, nagu programmi tulemustest mõjutatud toetusesaajate (spetsialistid, kodanikud, patsiendid) arv.

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ülekantud parimate tavade arv.

3.  Tervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamiste arv.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Programmi tulemuste riikide tervisepoliitikas kasutamise määr küsimustiku põhjal, milles uuritakse olukorda enne ja pärast.

4.  Ülekantud parimate tavade arv.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Määr, mis näitab programmi tulemuste kasutamist piirkondlikes ja riiklikes tervishoiuvaldkonna poliitikameetmetes või vahendites ja mida mõõdetakse valideeritud meetoditega.

  • [1]  ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
  • [2]  ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

Seletuskiri

Alates sellest, kui Euroopa Sotsiaalfond 1958. aastal Rooma lepinguga loodi, on see olnud Euroopa peamine rahastamisvahend tööhõive edendamiseks.

Komisjoni ettepanekuga Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta ajavahemikuks 2021–2027 mitte ainult ei jätkata tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamist, vaid sellega nähakse ette ka selged edusammud Euroopa sotsiaalse mõõtme tugevdamise vallas, sidudes selle 11 erieesmärki otseselt riigipõhiste soovitustega, mis võetakse vastu Euroopa poolaasta raames, aidates samal ajal kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele.

ESF+ on jätkuvalt ühtekuuluvuspoliitika osa ja seda reguleerib peamiselt ühissätete määrus. Suurema sidususe tagamiseks rahastamise eesmärkide ja rakendamise vahel ühendab ESF+ praeguse Euroopa Sotsiaalfondi, noorte tööhõive algatuse, Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI) ning Euroopa tervisevaldkonna tegevusprogrammi.

Selline ühendamine vastab vajadusele lihtsustada, muuta paindlikumaks ja optimeerida praeguseid menetlusi, vähendades samal ajal haldustõkkeid, soodustada nähtavust ning ELi toetusesaajate ja kodanike juurdepääsu ning luua koostoimet integreeritumate lähenemisviiside abil, mis võimaldab ELil ja liikmesriikidel toetada integreeritumalt ja sihipärasemalt nende sotsiaalsete ja tööhõiveprobleemide lahendamist, millega ELi kodanikud seisavad silmitsi nii praegu kui ka tulevikus.

Ühendamine ei tohi kahjustada praeguste fondide ja programmide erieesmärke.

Ühtlasi peab ESF+ puhul olema tagatud vastastikune täiendavus, koordineerimine ja sidusus ELi teiste fondide ja programmidega, nagu Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning reformide tugiprogrammiga. Samuti peab see tagama suurema koostoime teiste ELi struktuuri- ja investeerimisfondidega, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondiga, aga ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga.

EL saab jääda maailma majanduses konkurentsivõimeliseks üksnes juhul, kui ta säilitab tööhõive, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalse kaasatuse kõrge taseme. Oskuste nappus, eriti digitaalvaldkonnas, ning paljudes sektorites endiselt püsiv haridus-/koolitussüsteemide mittevastavus tööturu nõudlusele kahjustavad Euroopa ühiskonda tervikuna.

Seetõttu on vaja aktiivse kaasamise lähenemisviisi, milles investeeringuid inimkapitali peetakse Euroopa majandusekasvu oluliseks teguriks.

Lisaks peavad väljatöötatud eri projektid ja programmid aitama suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, võttes arvesse kohapealseid tegelikke vajadusi, kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174, eelkõige piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad demograafilised tingimused, näiteks väikese rahvastikutihedusega piirkonnad.

Vastasel juhul on need vähetõhusad ning erinevused piirkondade vahel ja sees püsivad, mis seab ohtu paljude selliste Euroopa maapiirkondade püsimajäämise, mis seisavad silmitsi elanikkonna vananemise probleemiga.

Noortele suunatud toetus on oluline eesmärk, mis peab jääma kehtima. Kuigi noorte töötuse määr on vähenenud (kõrgeim määr oli 24 % 2013. aastal (ületades mõnes liikmesriigis isegi 50 %) ja see langes 2018. aasta mais 15,1 %ni), on see endiselt liiga kõrge ning enam kui kaks korda kõrgem kui üldine töötuse määr

Ka 15–29aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) osakaal on jätkuvalt liiga kõrge, moodustades 2017. aastal 13,4 %.

ESF+ peab toetama noorte tööhõive edendamist individuaalsete meetmete kaudu kooskõlas riiklike noortegarantii kavadega, pöörates erilist tähelepanu mitteaktiivsetele noortele, kes asuvad tööturust kõige kaugemal ja kelleni on seetõttu kõige raskem jõuda.

Võttes arvesse noorte toetamise suurt tähtsust ja raskusi, mida mitmed liikmesriigid on vajalike meetmete rakendamisel kogenud, oleks vaja noorte toetamiseks eraldada ESF+ eelarvest 15 %, võimaldades vajaduse korral eelmakseid.

ESF+ kasutamise eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades avalike tööturuasutuste ajakohastamist ning tõhustades töötajate nõustamise ja juhendamise teenuseid. Samamoodi tuleks seda kasutada töötajate liikuvuse toetamiseks nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil.

Euroopa ühiskonnas on oluline mureküsimus ka sotsiaalne ebavõrdsus. Seetõttu on vaja eraldada ESF+ vahenditest vähemalt 27 % vaesuse kaotamiseks ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks.

Seda kõige ebasoodsamas olukorras olevatele rühmadele antavat toetust tuleb selgelt eristada sotsiaalabist.

On oluline, et materiaalse ja põhitoiduainete puuduse vastase võitluse ning enim puudust kannatavate isikute sotsiaalse kaasamise eesmärgid jääksid kehtima ning et liikmesriigid eraldaksid selleks vähemalt 3 % oma ESF+ vahenditest, mis kuuluvad eelarve jagatud täitmise alla. Need vahendid peaksid täiendama vaesuse kaotamiseks ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks eraldatud vahendeid, et tagada kõige ebasoodsamas olukorras olevate isikute integreerimise tõhustamine.

Seetõttu tuleb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks ette nähtud vahendid suunata aktiivsetesse poliitikameetmetesse, millega tagatakse võrdsed võimalused alates juurdepääsust põhiharidusele kuni tööturule juurdepääsu ja seal edenemiseni, pöörates erilist tähelepanu lastele, kuna see aitab vaesuse nõiaringist välja murda.

Eri projektide heaks toimimiseks on vaja, et sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid osaleksid piisavalt tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitika rakendamises.

Seepärast on oluline, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamise poliitikameetmete ning eelkõige selliste meetmete puhul, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele, võetaks arvesse spetsialiseerunud valitsusväliste organisatsioonide ning vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavaid inimesi esindavate organisatsioonide seisukohti.

ESF+ peab ühtlasi aitama tagada, et liikmesriikide sotsiaal- ja tööhõivepoliitikas järgitakse võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtteid nii meeste ja naiste vahelisest aspektist kui ka soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse aspektist ning eelkõige seoses tööturule juurdepääsu ja seal edenemisega, soodustades ka puuetega inimeste töösaamisvõimalusi.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (6.11.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
(COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD))

Arvamuse koostaja: Karine Gloanec Maurin

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Kasutada tuleks Euroopa Sotsiaalfond+-i, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahelist sünergiat.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Euroopa Parlament rõhutas oma 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta, kui olulised on horisontaalsed põhimõtted, millele peaksid tuginema 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik ja kõik sellega seotud liidu poliitikavaldkonnad. Parlament kinnitas sellega seoses uuesti oma seisukohta, et EL peab täitma lubaduse olla ÜRO kestliku arengu eesmärkide elluviimisel esirinnas, ja pidas kahetsusväärseks, et vastavates ettepanekutes ei ole selleks selget ja nähtavat eesmärki seatud. Seetõttu nõudis parlament, et kestliku arengu eesmärke tuleb võtta arvesse kõigis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohastes liidu poliitikavaldkondades ja algatustes. Lisaks rõhutas parlament, et diskrimineerimise likvideerimine on hädavajalik, et täita liidu kohustused kaasava Euroopa saavutamiseks, ning palus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kehtivuse ajal arvestada soolist aspekti ja võtta soolise võrdõiguslikkuse alased kohustused kõikides liidu poliitikavaldkondades ja algatustes. Parlament rõhutas oma resolutsioonis, et Pariisi kokkuleppe tõttu tuleks kliimameetmetega seotud horisontaalseid kulusid katta palju suuremas mahus kui kehtivas finantsraamistikus ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti – kuid hiljemalt 2027. aastaks – suurenema 30 %‑ni.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Euroopa Parlament pidas oma 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta kahetsusväärseks, et komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekus 2021–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta vähendati ühtekuuluvuspoliitika vahendite taset otseselt 10 % võrra, ning avaldas kindlat vastuseisu igasugustele suurtele kärbetele, mis võivad ühtekuuluvuspoliitika olemust ja eesmärke kahjustada. Parlament pidas sellega seoses küsitavaks ka ettepanekut kärpida Euroopa Sotsiaalfondi eelarvet 6 %, samas kui selle kohaldamisala on laiendatud ja sellest rahastatakse nüüd ka noorte tööhõive algatust.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 d)  Euroopa Sotsiaalfondile, Euroopa abifondile enim puudust kannatavate isikute jaoks, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmile ning tervisevaldkonna tegevusprogrammile 27 liikmesriigiga ELis eraldatud rahalised vahendid tuleb pärast 2020. aastat kindlasti säilitada vähemalt 2014–2020. aasta eelarve tasemel püsivhindades. Samuti on järgmisel programmitöö perioodil hädavajalik kahekordistada noorte tööhõive algatusele eraldatud vahendeid ning rakendada täielikult ELi noortegarantiid, tagades seejuures vahendite kiire ja lihtsustatud kasutuselevõtu ning püsiva ja stabiilse rahastamise.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas selle rahastamisvahendite kaudu.

(4)  20. juunil 2017 kiitis nõukogu heaks liidu vastuse ÜRO kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 – Euroopa jätkusuutlik tulevik. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane) tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng lõimitaks kõigisse liidu sise- ja välispoliitika valdkondadesse ning et liidu poliitika oleks ambitsioonikas üleilmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, mis on esimene samm kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte järgimisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas selle rahastamisvahendite kaudu. ESF+ peaks aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele sellega, et vähendatakse vaesust ja kaotatakse äärmise vaesuse vormid, saavutatakse kvaliteetne ja kaasav haridus, edendatakse soolist võrdõiguslikkust, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning täielikku ja viljakat tööhõivet, tagatakse inimväärne töö kõigile ning vähendatakse ebavõrdsust.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.

(13)  ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti tööhõive, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Eelarve haldamisel ja liikmesriikide rakenduskavade hindamisel on soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine oluline vahend võrdsete võimaluste loomisel, et muuta sooline ebavõrdsus ESF+-is osalemisel läbipaistvaks.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh digioskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.

(14)  ELi sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise peamise vahendina peaks ESF+ andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh digioskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on kohandatud arengu eri tasemetele ELi piirkondades ja nende vahel ning mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.

(19)  ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, võitluseks selliste kõige enam sotsiaalset tõrjutust põhjustavate äärmise vaesuse vormidega nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus, säilitades samal ajal riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides elementaarse sotsiaalkindlustuse miinimumtaseme. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.

Selgitus

Enim puudust kannatavatele isikutele ESF+ raames eraldatavad vahendid ei tohiks asendada liikmesriikide pingutusi säilitada riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides kodanike jaoks elementaarse sotsiaalkindlustuse asjakohane tase.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Arvestades laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrget taset ELis (2017. aastal 26,4 %) ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast, mille kohaselt on lastel õigus kaitsele vaesuse eest ning ebasoodsa taustaga lastel on õigus erimeetmetele võrdsete võimaluste edendamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama eelarve jagatud täitmise raames vähemalt 5,6 % ESF+ vahenditest ehk 5,9 miljardit eurot Euroopa lastegarantii kavasse laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kaotamiseks. Varajane investeerimine lastesse annab lastele ja ühiskonnale märkimisväärset kasu. Laste toetamine oskuste ja võimete arendamisel võimaldab neil oma võimed täielikult välja arendada, saada ühiskonna aktiivseteks liikmeteks ja suurendada nende kui noorte võimalusi tööturul.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas – probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivad jätkuvalt piisava hulga eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sh noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust. Seepärast peaksid asjaomased liikmesriigid eraldama vähemalt 10 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks.

(23)  Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas – probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivad jätkuvalt piisava hulga eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sh noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd ning aktiivsel kaasamisel ja vabatahtlikul tegevusel põhinevaid võimalusi. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust. Seepärast peaksid asjaomased liikmesriigid eraldama noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks vähemalt 17,6 % oma eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest, mis tähendab, et noorte tööhõive algatusele eraldatav summa peaks olema vähemalt kahekordne, võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga ja praeguse programmitöö perioodiga 2014–20201a.

 

_______________

 

1a 9290 miljonit eurot 2018. aasta hindades (ja 10 479,7 miljonit eurot jooksevhindades).

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel ja põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Püsivate piirangute tõttu vajavad need piirkonnad eritoetust.

(25)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 174 ja 349 ning 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel ja põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel ja saartel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Püsivate piirangute tõttu vajavad need piirkonnad eritoetust.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Soolist aspekti tuleks arvestada programmide kavandamise ja rakendamise igas mõõtmes ja etapis. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tagama, et ESF+ edendaks kõigi võrdseid võimalusi ja hoiaks ära diskrimineerimise soo, rassi, sotsiaalse või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi põhjal kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10, ning edendaks puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitaks rakendada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide kesksete tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke.

(32)  ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide kesksete tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga. Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES) peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest 25 % eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal.

(46)  Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamisel ja ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel, aidatakse käesoleva määrusega kliimameetmeid liidu poliitikas laiemalt kajastada ja saavutada üldeesmärki, et mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2017 eraldatakse kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks 25 % ELi eelarvekulutustest ning see osakaal suureneks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti vahehindamise ajal.

Selgitus

Oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta (2017/2052(INI)) nõudis Euroopa Parlament, et eesmärgini kasutada 30 % ELi eelarvekuludest kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb jõuda võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(50 a)  Oluline on jälgida, et fondi finantsjuhtimine oleks usaldusväärne ja õiglane ning selle rakendamine võimalikult selge, tõhus ja lihtne, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja rahastamisvahendile juurdepääsu. Kuna ESF+ tegevusi viiakse läbi eelarve jagatud täitmise raames, kutsutakse liikmesriike üles mitte lisama täiendavaid nõudeid ega neid muutma, sest see muudaks toetuse saajale vahendite kasutamise keerulisemaks ja võiks põhjustada viivitusi arvete maksmisel.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega.

ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega, ja seega aidata tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Samuti aitab ESF+ liidul ja selle liikmesriikidel täita oma kohustust saavutada kestliku arengu eesmärgid.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse, vaesuse kaotamine, sotsiaalne kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimalusi ning edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja sotsiaalmajandust;

i)  parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute, tööturult eemalejäänud isikute ja ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade töösaamisvõimalusi ning edendada tööhõivet, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja sotsiaalmajandust;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vii)  soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist, ning parandada tööalast konkurentsivõimet;

vii)  soodustada aktiivset sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, mittediskrimineerimist ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 5

Artikkel 5

Eelarve

Eelarve

1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 101 174 000 000 eurot.

1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 106 781 000 000 eurot (jooksevhindades 120 457 000 000 eurot).

2.  Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on jooksevhindades 100 000 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 88 646 194 590 eurot, millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i, ning jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

2.  Rahastamispaketi see osa, mis on ette nähtud eelarve jagatud täitmise alla kuuluvale ESF+ harule tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi all, on 2018. aasta hindades 105 686 000 000 eurot (jooksevhindades 119 222 000 000 eurot), millest jooksevhindades 200 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 175 000 000 eurot eraldatakse uuenduslikke lahendusi toetavaks riikidevaheliseks koostööks, millele on osutatud artikli 23 punktis i, ning jooksevhindades 400 000 000 eurot või 2018. aasta hindades 376 928 934 eurot lisavahenditeks ELi toimimise lepingu artiklis 349 kindlaks määratud äärepoolseimatele piirkondadele ja NUTS 2. tasandi piirkondadele, mis vastavad 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele.

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 174 000 000 eurot.

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 095 000 000 eurot (jooksevhindades 1 234 000 000 eurot).

4.  Lõikes 3 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

4.  Lõikes 3 esitatud summa orienteeriv jaotus on järgmine:

a)  761 000 000 eurot tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks;

a)  675 000 000 eurot 2018. aasta hindades (761 000 000 eurot jooksevhindades) tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamiseks;

b)  413 000 000 eurot terviseharu rakendamiseks.

b)  420 000 000 eurot 2018. aasta hindades (473 000 000 eurot jooksevhindades) terviseharu rakendamiseks.

5.   Lõigetes 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

5.   Lõigetes 3 ja 4 nimetatud summasid võib kasutada ka programmide rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

Selgitus

Kompromissmuudatusettepanek on kooskõlas esimeeste konverentsi 13. septembri 2018. aasta otsusega ja kajastab viimati otsustatud mitmeaastase finantsraamistiku jaotust programmide kaupa, nagu on vastuvõtmiseks välja pakkunud mitmeaastase finantsraamistiku raportöörid, pidades silmas hääletust vaheraporti projekti üle, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 – Euroopa Parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi.

Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi ning kestliku arengu eesmärke.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid eraldavad eelarve jagatud täitmise raames vähemalt 5,6 % oma ESF+ vahenditest ehk 5,9 miljardit eurot Euroopa lastegarantii rakendamiseks, et tagada laste võrdne juurdepääs tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta lapsehoiule, inimväärsele eluasemele ja piisavale toitumisele.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.

Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, vähemalt 17,6 % (mis tähendab, et noorte tööhõive algatusele eraldatav summa peaks olema vähemalt kahekordne, võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga ja praeguse programmitöö perioodiga 2014–20201a) sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.

 

_______________

 

1a 9290 miljonit eurot 2018. aasta hindades (ja 10 479,7 miljonit eurot jooksevhindades).

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. märtsi ja 30. mai resolutsiooniga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta tuleks rahastamispakette muuta. Aluseks on võetud programmide kaupa tehtud esialgne tehniline jaotus, mida võidakse veel muuta. Seejuures tuleb aga järgida nimetatud resolutsioonides sõnastatud Euroopa Parlamendi üldist seisukohta ja võtta arvesse, et kogusumma moodustab ELi 27 riigi kogurahvatulust 1,3 %.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 7 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ESF+ kaasrahastatavate rakenduskavade puhul tuleks seoses ELi toimimise lepingu artikliga 174 erilist tähelepanu pöörata maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist või tugevdavad alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel, nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid.

1.  Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist või tugevdavad alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, erasektori, sotsiaalsete ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel, nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid, ning temaatilisi meetmeid, mis on mõeldud sihtrühmade vajaduste rahuldamiseks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)

Viited

COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

BUDG

11.6.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Karine Gloanec Maurin

28.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

25.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

5.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michael Detjen

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Reimer Böge, Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Alain Lamassoure, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Inese Vaidere

S&D

Michael Detjen, Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

VERTS/ALE

Indrek Tarand

3

–

ECR

Bernd Kölmel

ENF

André Elissen

NI

Eleftherios Synadinos

1

0

ENF

Marco Zanni

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (16.11.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
(COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD))

Arvamuse koostaja: Georgi Pirinski

LÜHISELGITUS

29. mail 2018 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku luua uus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), liites olemasoleva Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) noorte tööhõive algatusega (YEI), Euroopa abifondiga enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmiga (EaSI) ja ELi terviseprogrammiga.

Komisjon põhjendab oma ettepanekut eesmärgiga „ühtlustada ja lihtsustada rahastamist ning luua sünergia loomiseks lisavõimalusi, kasutades terviklikke rahastamisviise“ (põhjendus 9, COM(2018) 382). See eesmärk on põhimõtteliselt tervitatav.

Selline liitmine ei tohiks aga kuidagi ohustada uue ESF+ nõuetekohast rakendamist, tulemuslikkust, lisaväärtust ja eelarvekontrolli. Sellega seoses tuleb käsitleda väga hoolikalt komisjoni ettepanekute järgmisi äärmiselt problemaatilisi aspekte:

–  erieesmärkide ja prioriteetide puudumine ESF+ eelarve jagatud täitmise harus, mis tekitab tulevikus selles harus ebakindlust seoses toetuse kavandamise, jälgimise ja hindamisega uue ühissätete määruse jõustumisel, kui liikmesriigid on seoses ESF+-ga kohustatud järgima ühissätete määruse asjakohaseid sätteid;

–  lisaks on komisjoni ettepaneku eesmärkideks, mida praeguse perioodi puhul toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmidega (ESF, noorte tööhõive algatus ja Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks), saanud ka erieesmärgid, mida tuleb käsitleda eelarve otsesel ja kaudsel täitmisel. See muudab erieesmärgid, nagu „materiaalse puuduse vähendamine toidu pakkumisega“ või „vaesuse ohus elavate inimeste sotsiaalse lõimimise edendamine“ automaatselt asjakohaseks tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ja terviseharu jaoks. II osa III peatüki kohaselt on aga „materiaalse puuduse vähendamine toidu pakkumisega“ erieesmärk, mis on asjakohane üksnes eelarve jagatud täitmise haru puhul, ning III osas puuduvad tegevuseesmärgid, mis näeksid ette, kuidas erieesmärki „vaesuse ohus elavate inimeste sotsiaalse lõimimise edendamine“ käsitleda otsesel ja kaudsel eelarve täitmisel;

–  puudub selge mehhanism, mis näitaks, kuidas tuleb saavutada kolme haru vastastikune täiendavus ja sünergia;

–  jagatud täitmise alla kuuluva haru vahendite eraldamine otsese eelarve täitmise raames rakendatavasse harusse on endiselt väga küsitav ja ebaselge ning selgitused puuduvad nii ESF+-s kui ka uues üldsätete määruses. Rangelt tuleks vältida võimalikku dubleerimist või teatud meetmete toetuse puudumist, seda enam, et tõsist eelarvevahendite nappust arvestades eeldatakse, et ESF+ hakkab kõigi ELi kodanike sotsiaalsete õiguste tagamiseks täitma olulist rolli mitmete kaalukate probleemide lahendamisel märgatavalt suurenenud vastutusaladel;

–  ESF+ määruse ettepanek ei sisalda näitajaid tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru rakendamise ja tulemuslikkuse jälgimiseks ega sisalda ka vajalikke asjakohaseid sätteid komisjoni poolseks järelevalveks ja aruandluseks, mille puudumisel muutub selle haru raames asjakohane programmitöö ja toetuse andmine väga probleemseks.

Liidu eelarve tõhusa parlamentaarse kontrolli saavutamiseks on vaja need puudujäägid nõuetekohaselt lahendada ja likvideerida. Sellega seoses on äärmiselt tähtis, et määruses määratletaks selged programmitöö eeskirjad ESF+ eelarve otsese ja kaudse täitmise raames.

Laiemas mõttes on usaldusväärse finantsjuhtimise ja ELi eelarve tõelise lisaväärtuse tagamiseks ülioluline, et kooskõlastamine ja sünergia oleksid tagatud mitte ainult kolme ESF+ haru vahel, vaid ka nende ja muude ELi fondide, vahendite ja programmide vahel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada.

(6)  Määrusega (EL) nr […] kehtestatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF), Varjupaiga- ja Rändefondi (Asylum and Migration Fund – AMIF), Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund – ISF) ning integreeritud piirihalduse fondi (Integrated Border Management Fund – IBMF) osana loodud piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi (Border Management and Visa Instrument – BMVI) tegevuse raamistik ning sätestatakse eelkõige poliitikaeesmärgid ja eeskirjad, mis on seotud eelarve jagatud täitmise raames rakendatavate fondide programmitöö, seire ja hindamise ning juhtimise ja kontrollimisega. Seepärast on vaja kindlaks määrata ESF+ üldeesmärgid ja kehtestada konkreetsed sätted selle kohta, millist liiki tegevust võib ESF+-ist rahastada eelarve jagatud täitmise raames.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Määruses (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(7)  Määruses (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames. Käesolevas määruses tuleks täpsustada tegevuseesmärgid ja sätestada erisätted rahastamiskõlblike meetmete kohta, mida võib ESF+ kaudu rahastada eelarve otsese ja kaudse täitmise raames.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja vähendada vaesust, ei täideta mitte üksnes eelarve jagatud täitmise kaudu, vaid ka eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil.

(10)  ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja vähendada vaesust, tuleks täita jätkuvalt peamiselt eelarve jagatud täitmise kaudu ning vajaduse korral täiendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ESF+ rahastamispakett. Osa sellest rahastamispaketist tuleks kasutada meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames.

(12)  Käesoleva määrusega kehtestatakse ESF+ rahastamispakett. Selles tuleks täpsustada eraldised meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise kaudu ja meetmete jaoks, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Siinkohal tuleks toetada sünergiat Erasmuse programmiga, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.

(15)  ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset ja taskukohast juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Siinkohal tuleks toetada sünergiat Erasmuse programmiga, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga peaks ESF+ edendama kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, eelõige digioskuste ja peamist progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, et aidata inimestel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama karjäärialaseid üleminekuid, liikuvust ja toetama eelkõige väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid.

(16)  Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga peaks ESF+ edendama taskukohaseid ja kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, eelõige digioskuste ja peamist progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, et aidata inimestel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama karjäärialaseid üleminekuid, liikuvust ja toetama eelkõige väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja kõigile taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.

(19)  ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu-, elukoha- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ täiendusena Varjupaiga- ja Rändefondist toetatavatele meetmetele andma toetust, et edendada kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majanduslikku lõimimist.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi omavahelise sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia.

(21)  ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas, kui need poliitikareformid ei hõlma olemasolevate avalike teenuste, nt vee, energia, tervishoiu jne erastamist. Komisjon ja liikmesriigid peaksid kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada soolist võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada mõlema soo esindajate võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

Selgitus

Soo mõiste tähendab enamat kui vaid mehi ja naisi.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid.

(29)  Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid. Soovitatav on stimuleerida andmete elektroonilise edastamise jätkumist, kuna see aitab vähendada halduskoormust.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34)  Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sh heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uudseid ja täiendavaid lähenemisviise, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita ÜRO kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad vastavalt vajadusele osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda.

(34)  Sotsiaalsete investeeringute turu osalistel, sh heategevuslikel osalistel, võib olla ESF+ mitme eesmärgi saavutamisel tähtis roll, sest nad pakuvad rahastamisvõimalusi ning uudseid ja täiendavaid lähenemisviise, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu, vähendada töötust ja aidata täita ÜRO kestliku arengu eesmärke. Seepärast peaksid heategevuslikud osalised, nagu fondid ja rahastajad vastavalt vajadusele ja tingimusel, et nende poliitilised või sotsiaalsed eesmärgid ei ole liidu ideaalidega vastuolus, osalema ESF+ meetmetes, eelkõige neis, mille eesmärk on arendada sotsiaalsete investeeringute turu keskkonda.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, millega antakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ning Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(48)  Tingimusel et nad täidavad kõiki asjaomaseid reegleid ja eeskirju, võivad Euroopa Majanduspiirkonda (EEA) kuuluvad kolmandad riigid liidu programmides osaleda koostöö raames, mis on loodud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada erisäte, millega antakse vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile ning Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Finantsmääruse artikli 2 mõisteid kohaldatakse ka tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu eelarve otsese ja kaudse täitmise raames.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

ESF+ toetab ja täiendab liidu ja liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine, lastesse ja noortesse tehtavad investeeringud ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Terviseharu raames toetab ESF+ tervise edendamist ja haiguste ennetamist, aitab muuta tervisesüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning tervishoiu kõigile taskukohaseks ja ohutumaks, vähendab tervisealast ebavõrdsust, kaitseb kodanikke piiriüleste terviseohtude eest ning toetab liidu tervisealaseid õigusakte.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 6 a

 

Toetuse ulatus ja erieesmärgid

 

1.  Eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ järgib määruse (EL) nr [tulevane ühissätete määrus] artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki ning aitab täita nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punktis d sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“.

 

2.  Kooskõlas artiklis 3 sätestatud üldeesmärkidega ja kooskõlas nimetatud artikli lõikes 1 osutatud poliitikaeesmärkidega toetab fond järgmisi erieesmärke:

 

i)  parandada sellise kvaliteetse ja kestliku töö saamise võimalusi, mis on kooskõlas kõigi liidus kehtivate õigusaktidega ja mille puhul järgitakse kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute õigusi, ning edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja sotsiaalmajandust;

 

ii)  nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ja tööjõu liikuvuseks;

 

iii)  edendada naiste tööturul osalemist ning paremat töö- ja eraelu tasakaalu, sh lapsehoiuteenuste kättesaadavust;

 

iii a)  edendada tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus pööratakse tähelepanu terviseriskidele, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate muutustega kohanemisele ning aktiivse ja tervena vananemisele;

 

iv)  muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada põhipädevuste, sh digioskuste omandamist;

 

v)  edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sh hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet;

 

vi)  edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, arvestades digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja tööturu vajadustel põhinevaid uusi vajalikke oskusi, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust;

 

vii)  soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist, ning parandada tööalast konkurentsivõimet;

 

viii)  edendada kolmandate riikide kodanike ja tõrjutud kogukondade, nt romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist;

 

ix)  parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas edendada sotsiaalkaitse kättesaadavust, ning muuta tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused kättesaadavamaks, tulemuslikumaks ja vastupidavamaks;

 

x)  edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist;

 

xi)  vähendada materiaalset puudust toidu või esmase materiaalse abi pakkumisega enim puudust kannatavatele isikutele, sh kaasnevate meetmetega.

 

3.  Lõikes 2 osutatud erieesmärkide saavutamiseks võetavate meetmetega aitab ESF+ täita ka [tulevase ühissätete määruse] artikli 4 lõikes 1 loetletud muid poliitikaeesmärke, eelkõige neid, mis on seotud järgmisega:

 

i)  arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine ning tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine;

 

ii)  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetikaga ja biomajandusega seotud sektorites uute töökohtade loomine.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse 1. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.

1.  Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse 1. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides kasutatakse ka programmipõhiseid näitajaid.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a.  Finantsmääruse [artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i] kohase aruandluskohustuse täitmiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule näitajate alusel teabe tulemuslikkuse ja tulemuste kohta, andes aru nii tehtud edusammudest kui ka puudujääkidest ning luues kulude ja tulemuslikkuse vahel selge seose.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Finantsmääruse [artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i] kohase aruandluskohustuse täitmiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule näitajate alusel teabe tulemuslikkuse ja tulemuste kohta, andes aru nii tehtud edusammudest kui ka puudujääkidest ning luues kulude ja tulemuslikkuse vahel selge seose.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevuse auditeerimine võib hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht.

Tegevuse auditeerimine võib hõlmata selle kõiki etappe ja jaotusahela kõiki tasandeid; ainsana ei kontrollita lõppsaajaid, välja arvatud juhul, kui riskihindamisega tehakse kindlaks konkreetne eeskirjade eiramise või pettuse oht. Tegevuse auditeerimine sisaldab rohkem kontrolle rakendamise algetapis, nii et pettuseohu korral oleks võimalik vahendid muudele projektidele ümber suunata.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Harude korrapäraseks seireks ning nende poliitika ja rahastamisprioriteetide vajalikuks kohandamiseks koostab komisjon esmase kvalitatiivse ja kvantitatiivse seirearuande, mis hõlmab esimest aastat ning millele järgnevad kolm järgmist kaheaastast perioodi hõlmavat seirearuannet, ning edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruanded edastatakse teavitamise eesmärgil ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Aruanded hõlmavad harude tulemusi ning seda, kuivõrd on programmi tegevuste raames kohaldatud meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ja selle süvalaiendamise põhimõtet ning kuidas on käsitletud mittediskrimineerimise küsimusi, sh juurdepääsetavuse probleeme. Komisjon teeb harude läbipaistvuse suurendamiseks kõnealused aruanded avalikkusele kättesaadavaks.

Selgitus

Käesoleva perioodi kohta ettenähtud nõuetekohaste seirearuannete puudumine tähendaks otsese ja kaudse juhtimise all olevate ESF+ harude läbipaistvuse ja vastutuse seisukohast tagasiminekut.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Finantsmääruse [artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i] kohase aruandluskohustuse täitmiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule näitajate alusel teabe tulemuslikkuse ja tulemuste kohta, andes aru nii tehtud edusammudest kui ka puudujääkidest ning luues kulude ja tulemuslikkuse vahel selge seose.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.

1.  Hindamised toimuvad piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis ning sisaldavad teavet tulemuste, liidu lisaväärtuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Harude vahehindamise võib teha siis, kui nende rakendamise kohta on saanud kättesaadavaks piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast harude rakendamise algust.

2.  Harude vahehindamine tehakse 2024. aasta 31. detsembriks, et mõõta kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt harude eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, käsitleda sotsiaalset keskkonda liidus ning liidu õigusaktidega sisse viidud mis tahes suuremaid muudatusi, määrata kindlaks, kas programmi vahendeid on kasutatud tõhusalt, ja hinnata liidu loodud lisaväärtust. Vahehindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

4.  Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega, samuti parema kvalitatiivse ja kvantitatiivse teabe, mis käsitleb tulemuslikkust ja seatud eesmärkide saavutamise edenemist, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

II a lisa (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

II a lisa

 

Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru näitajad

 

1.  Liidu poliitika ja õigusaktide paremast mõistmisest tulenev kasu:

 

1a) analüütiliste tegevuste arv;

 

1b) vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud meetmete arv;

 

1c) toetus peamistele osalejatele.

 

2.  Liidu, liikmesriikide ja assotsieerunud kolmandate riikide valitsusasutuste aktiivse koostöö ja partnerluse tase:

 

2a) analüütiliste tegevuste arv;

 

2b) vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud meetmete arv;

 

2c) toetus peamistele osalejatele.

 

3.  Sotsiaalpoliitika innovatsioonist tulenev kasu sotsiaalsete riigipõhiste soovituste rakendamisel ja sotsiaalpoliitika eksperimentide tulemused poliitika kujundamisel:

 

3a) analüütiliste tegevuste arv;

 

3b) vastastikuse õppe, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamisega seotud meetmete arv;

 

3c) toetus peamistele osalejatele.

 

4. EURESi platvormi külastuste arv

 

5.  Ettevalmistava meetme „Sinu esimene EURESi töökoht” ja eesmärgipäraste liikuvuskavade raames saavutatud või toetatud noorte töökohtade arv

 

6.  EURESi nõustajate isiklikud kontaktid tööotsijate, töökoha otsijate ja tööandjatega

 

7.  Loodud või konsolideeritud ettevõtete arv, kes on saanud kasu liidu toetusest

 

8.  Nende töötute või ebasoodsas olukorras olevasse rühma kuuluvate toetusesaajate osakaal, kes on loonud ettevõtte või arendanud seda liidu mikrokrediidiga.

Selgitus

Komisjoni ettepanekust on puudu näitajad tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru erieesmärkide rakendamise seireks. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru on jätkuks 2014.–2020. tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmile (EaSI). Seetõttu tuleks tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru näitajatena ka edaspidi kasutada näitajaid, mida komisjon kasutab EaSI tulemuslikkuse näitamiseks liidu aastaeelarve paketis sisalduvates avaldustes programmide kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)

Viited

COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

CONT

11.6.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Georgi Pirinski

10.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

15.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Indrek Tarand, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Caterina Chinnici, Marian-Jean Marinescu, Andrey Novakov, Julia Pitera, Richard Sulík

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová,

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan,

EPP

Tamás Deutsch, Ingeborg Gräßle, Marian-Jean Marinescu, Andrey Novakov, Julia Pitera, Petri Sarvamaa, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Caterina Chinnici, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Derek Vaughan

GREENS/EFA

Bart Staes, Indrek Tarand

1

–

ECR

Richard Sulík

1

0

GUE/NGL

Dennis de Jong

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (13.11.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
(COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD))

Arvamuse koostaja (*): Cristian-Silviu Buşoi

(*)  Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas 30. mail 2018 ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF +) kohta, mis koondab järgmiste fondide ja programmide kohaldamisala ja vahendid: Euroopa Sotsiaalfond ja noorte tööhõive algatus; Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks; tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ja terviseprogramm. Endine terviseprogramm moodustab seega osa ESF+ terviseharust.

Kuigi arvamuse koostaja tunneb heameelt liidu sotsiaalse mõõtme tugevdamise üle paindliku mehhanismi abil ja on nõus, et on vaja täiendavalt lihtsustada fondide programmitööd, vähendamaks tarbetut bürokraatiat ja suurendamaks kodanike huvides tõhusust, on ta samas veendunud, et see ei tohiks vähendada ELi suutlikkust vastata paremini kodanike ootustele kaitsta ja parandada nende tervist. Seetõttu tunneb arvamuse koostaja mitmes aspektis muret ESF+ ettepaneku üle selle praegusel kujul.

Esiteks, pidades silmas Brexitit ja murettekitavalt süvenevat euroskeptitsismi, leiab arvamuse koostaja, et loobumine eraldiseisvast ja kesksest terviseprogrammist on liikmesriikide kodanike jaoks kahtlemata kahjulik, kuivõrd Eurobaromeetri hiljutiste uuringute kohaselt toetavad nad ülekaalukalt ELi suuremat sekkumist tervishoiuvaldkonnas. Peale selle oleks arvamuse koostaja eelistanud jätta välja ESF+ tervisesuuna ja taastada terviseprogrammi järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldi programmina.

Eelmised liidu tegevusprogrammid rahvatervise valdkonnas (2003–2008) ja tervisevaldkonnas (2008–2013 ja 2014–2020) on saanud positiivseid hinnanguid paljude oluliste arengusuundade ja parenduste eest. Need programmid on pakkunud oma loomisest alates väga ulatusliku ELi lisaväärtusega poliitikat piiratud ressurssidega. Need on edendanud ühismeetmete ja teadmiste jagamise alast koostööd liikmesriikide vahel ning kujundanud ELi strateegiat, et tagada eriti tarvilikud tervise ja tervishoiu olukorda puudutavad parendused kõigis liikmesriikides. Arvamuse koostaja rõhutab, et juba kolmanda terviseprogrammi vahehindamise ajaks on saavutatud märkimisväärseid tulemusi: 24 Euroopa tugivõrgustiku loomine, toetus meetmetele, mille eesmärk on suurendada valmisolekut haiguspuhangute korral, toetus rändajate ja pagulaste tervishoiuga seotud vajadustele, heade tavade vahetamine sellistes tundlikes valdkondades nagu vähktõve sõeluuringud, alkoholi tarbimise vähendamine ning HIV/AIDSi ja tuberkuloosi ennetamine, aga ka täiendav toetus ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevatele ELi tervishoiualastele õigusaktidele, e-tervise võrgustiku meetmed ja tervisetehnoloogia hindamine.

Seepärast on arvamuse koostaja veendunud, et eraldiseisev, tugev ja ambitsioonikas terviseprogramm suudaks tulla toime tulevaste murettekitavate olukordade ning terviseohtudega, nagu antimikroobikumiresistentsus, piiriülesed ohud, kroonilised haigused, aga ka vananeva elanikkonnaga seotud probleemid või haiguste ennetamine, tervisliku eluviisi edendamine või meie tervishoiusüsteemide ettevalmistamine uute tehnoloogiate jaoks.

Teiseks on arvamuse koostaja seisukohal, et terviseharu rahastamise märkimisväärne vähendamine ei ole vastuvõetav. 2014.–2020. aasta terviseprogrammi jaoks ette nähtud rahastamispakett on 458 miljonit eurot jooksevhindades ning komisjon on vähendanud seda 413 miljoni euroni jooksevhindades. Liidu tervishoiualase tegevuse eelarvet tuleks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajaks suurendada vähemalt samale tasemele mis praeguses mitmeaastases finantsraamistikus.

Lõpetuseks on arvamuse koostaja seisukohal, et ettepaneku sisu vajab teatavaid selgitusi. Näiteks tuleks rõhutada, et juurdepääs kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele hooldusteenustele peaks olema patsiendikeskne, et liidu tegevus tervise valdkonnas peaks selle eesmärkide hulgas hõlmama haiguste ennetamise ja varase diagnoosimise edendamist ning tervise edendamist kogu elu jooksul. Arvamuse koostaja teeb ühtlasi ettepaneku lisada tegevuseesmärkidesse hästi kavandatud rahvatervisealased meetmed nakkuskoormuse ja nakkuste mõju vähendamiseks; investeerimise varasesse diagnoosimisse ja sõeluuringutesse ning tervishoiu juhtnõukogu loomise toetamise terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174.

(1)  17. novembril 2017 kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba vastusena Euroopas esinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Samba kakskümmend keskset põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi „ESF+“) meetmetes tuleks juhinduda Euroopa sotsiaalõiguste samba kahekümnest põhimõttest. Et aidata rakendada Euroopa sotsiaalõiguste sammast, peaks ESF+ toetama investeerimist inimestesse ja süsteemidesse tööhõive, avalike teenuste, hariduse, tervise ja sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonnas ning seega toetama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  [...] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia selle tekst kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks ESF+ toetama liikmesriike, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning vajaduse korral riiklikul tasandil riiklikke reformikavasid, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, ning asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu noortegarantii, oskuste täiendamise meetme ja pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva soovituse rakendamise asjakohaseid aspekte.

(3)  [...] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia selle tekst kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning paremate avalike teenuste osas tervise- ja muudes valdkondades ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks ESF+ toetama liikmesriike, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning vajaduse korral riiklikul tasandil riiklikke reformikavasid, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, ning asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu noortegarantii, oskuste täiendamise meetme ja pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva soovituse rakendamise asjakohaseid aspekte.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõu liikuvust silmas pidades.

(5)  Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõu liikuvust silmas pidades, ning tegeldes süveneva liikmesriikidevahelise ja -sisese tervisealase ebavõrdsusega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid.

(8)  Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende suutest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Toetuste puhul peaks see hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku kaasamisega seotud meetmete rakendamiseks ja kooskõlas ühissätete määruse artikliga 88 võib komisjon maksta liikmesriikidele hüvitisi, kasutades lihtsustatud kuluvõimalusi, sh ühekordseid makseid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+-i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames.

(11)  Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+-i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.

(13)  ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, puuetega inimestele ja krooniliste haigustega inimestele, pikaajaliselt töötutele ja majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele ja ka neile, kes seisavad silmitsi diskrimineerimise eri vormidega, võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud tööga ja muutuvate töövormidega ning vananeva tööjõu vajadustega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh digioskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.

(14)  ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh digioskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite korrapärane ja jätkuv valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi.

(17)  Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada isiklikuks ja ametialaseks arenguks ning tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi. Komisjon peaks tagama terviseharu ja programmi „Euroopa horisont“ vahelise sünergia, et kiirendada tulemuste saavutamist tervisekaitse ja haiguste ennetamise valdkonnas.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Euroopa territoriaalse koostöö tulemusena piirkondlikul ja piiriülesel tasandil loodud sünergia on viinud ka koostööprojektideni, et parandada tööhõivet, elanikkonna kõige haavatavamate rühmade kaasamist, demograafilisi probleeme, tervist ja haridust mitte ainult liidus, vaid ka ühinemiseelses etapis olevates riikides ja naaberriikides, kus Euroopa koostöö annab lisaväärtust. ESF+ peaks kaaluma seda tüüpi projektide rahastamise parandamist ning tagama teadmiste edastamise nende ja õigusloomeprotsessi vahel, et parandada Euroopa õigusraamistikku ja edendada heade tavade jagamist liidu piirkondade vahel.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused, vähendades takistusi ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on muu hulgas tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu isikukeskne tervishoid, sellega seotud ravi ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  Komisjon peaks suurendama liikmesriikide ja alaesindatud organisatsioonide osalemist, vähendades nii palju kui võimalik osalemist takistavaid asjaolusid, sealhulgas rahastamise taotlemise ja saamise halduskoormust.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 b)  Üks liidu peamisi eesmärke on tervishoiusüsteemide tugevdamine, toetades tervishoiu- ja patsientide ravi süsteemide digiüleminekut ning kestliku terviseteabesüsteemi arendamist ning riiklike reformide toetamist, et muuta tervishoiusüsteemid tõhusamaks, ligipääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kui aidata inimestel säilitada kauem tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu17.

(36)  ELi toimimise lepingu artiklis 168 sätestatud nõuete täitmine nõuab pidevaid pingutusi. Kui aidata mittediskrimineerivalt kõigil inimestel säilitada tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Tervist mõjutava innovatsiooni, sh sotsiaalse innovatsiooni toetamine ja tunnustamine aitab lahendada tervishoiusektori jätkusuutlikkusega seotud probleeme demograafiliste muutustega toimetuleku raames. Ka on tervisealase ebavõrdsuse vähendamise meetmed olulised kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu17.

_________________

_________________

17 COM (2016) 739 final

17 COM (2016) 739 final

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(36 a)  Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on tervis „täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte üksnes haiguse või puude puudumine“. Liidu elanikkonna tervise parandamise seisukohalt on oluline mitte keskenduda üksnes füüsilisele tervisele ja sotsiaalsele heaolule. WHO andmetel moodustavad vaimse tervise probleemid ligikaudu 40 % puuetega elatud aastatest. Ka on vaimse tervise probleemid väga erinevad, kauakestvad ning diskrimineerimist põhjustavad, suurendades märkimisväärselt tervisest tingitud ebavõrdsust. Lisaks sellele mõjutab majanduskriis ka vaimset tervist määravaid tegureid, kuna kaitsetegurid on nõrgemad ja riskitegurid suurenevad.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)  Otsustamisprotsessides, mis on seotud uuenduslike, tõhusate ja vastupanuvõimeliste tervisesüsteemide kavandamise ja haldamisega, kvaliteetsetele tervishoiuteenustele üldise juurdepääsu tagamise vahendite edendamisega ning parimate tavade vabatahtliku ulatuslikuma rakendamisega, tuleks toetuda tõenditele ja Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühistele väärtustele ja põhimõtetele, nagu on märgitud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes.

(37)  Otsustamisprotsessides, mis on seotud uuenduslike, tõhusate ja vastupanuvõimeliste tervisesüsteemide kavandamise ja haldamisega, kvaliteetsetele isikukesksetele tervishoiuteenustele ja nendega seotud raviteenustele üldise juurdepääsu tagamise vahendite edendamisega ning parimate tavade vabatahtliku ulatuslikuma rakendamisega, tuleks toetuda tõenditele ja Euroopa Liidu tervishoiusüsteemide ühistele väärtustele ja põhimõtetele, nagu on märgitud nõukogu 2. juuni 2006. aasta järeldustes. See hõlmab tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenuseid osana esmatasandi tervishoiuteenustest.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(37 a)  Eelmised liidu tegevusprogrammid rahvatervise valdkonnas (2003–2008) ja tervisevaldkonnas (2008–2013 ja 2014–2020), mis kehtestati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ1a ja otsusega nr 1350/2007/EÜ1b ning määrusega (EL) nr 282/20141c („eelmised terviseprogrammid“) on saanud positiivseid hinnanguid paljude oluliste arengusuundade ja parenduste eest. ESF+ terviseharu peaks tuginema eelmiste terviseprogrammide saavutustele.

 

____________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

 

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsus nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

 

1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 282/2014, millega luuakse liidu kolmas tervisevaldkonna tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1350/2007/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 1).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(37 b)  ESF+ terviseharuga tuleks edendada meetmeid valdkondades, kus on olemas liidu lisaväärtus, mida saaks tõendada järgmiste näitajate alusel: heade tavade vahetamine liikmesriikide ja piirkondade vahel; teadmiste vahetamise või vastastikuse õppe võrgustike toetamine; tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni toetamine; piiriüleste ohtude käsitlemine riskide vähendamiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks; teatavate siseturuga seotud küsimuste käsitlemine, mille puhul on liidul märkimisväärsed õigused, et tagada kvaliteetsete lahenduste elluviimine kõigis liikmesriikides; innovatsiooni potentsiaali avamine tervise valdkonnas; meetmed, mille tulemusel võidakse luua võrdleva analüüsi süsteem, et võimaldada teadlike otsuste tegemist liidu tasandil; suurem tõhusus topelttööst põhjustatud ressursside raiskamise ärahoidmise ja rahaliste vahendite kasutamise optimeerimise teel.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele liidu kodanike kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, ebatervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. ESF+ terviseharu peaks edendama tõhusaid ennetamismudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada Euroopa kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.

(38)  ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele ja varasele diagnoosimisele liidus elavate inimeste kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine, suitsetamine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, keskkonnast tulevad terviseohud, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, rasvumine ja ebatervislik toitumine, mis on seotud ka vaesusega, kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, üldsuse suuremat teadlikkust ohuteguritest, hästi kavandatud rahvatervisealaseid meetmeid üldisele tervisele avalduva nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ning ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks, sh vaktsineerimise kaudu, kogu eluea vältel, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata terviseharidusele, kuna see aitab üksikisikutel ja kogukondadel parandada tervist, suurendada teadmisi ja mõjutada hoiakuid. Praegusi terviseprobleeme saab mõjusalt lahendada üksnes liidu tasandil tehtava koostööga ja liidu tegevuse jätkamisega tervise valdkonnas. ESF+ terviseharu peaks toetama asjaomaste liidu õigusaktide rakendamist, edendama kõigini jõudvaid tõhusaid ennetamis- ja teadlikkuse suurendamise mudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada uuenduslikke, juurdepääsetavaid, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada liidus nii linna- kui ka maapiirkonnas elavate inimeste juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele. Selleks et valdkondadevahelise koostöö potentsiaali täielikult ära kasutada ja parandada sünergiat ja ühtekuuluvust teiste poliitikavaldkondadega ESF+ üldeesmärkide saavutamiseks, tuleks sporti ja kehalist aktiivsust kasutada kui vahendit ESF+ meetmetes, mille eesmärk on eelkõige tervise edendamine ja haiguste ennetamine.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(38 a)  Terviseharu meetmete rakendamiseks peaks komisjon toetama tervise juhtnõukogu loomist. Lisaks peaks komisjon soovitama võimalusi ja meetodeid tervishoiumeetmete kooskõlla viimiseks Euroopa poolaasta protsessiga, omades nüüd volitusi soovitada tervishoiusüsteemide (ja muude tervist mõjutavate sotsiaalsete tegurite) reformimist, et parandada liikmesriikide tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemide juurdepääsetavust ja kestlikkust.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Mittenakkuslike haiguste arvele langeb üle 80 % enneaegsest suremusest liidus ja tulemuslik ennetamine hõlmab mitut piiriülest mõõdet. Euroopa Parlament ja nõukogu on samas rõhutanud vajadust viia miinimumini tõsiste piiriüleste terviseohtude, nagu nakkushaiguste ning muude bioloogiliste, keemiliste, keskkonna- ja tundmatute ohtude mõju rahvatervisele, toetades valmisoleku ja reageerimisega seotud suutlikkuse suurendamist.

(39)  Mittenakkuslike haiguste arvele langeb üle 80 % enneaegsest suremusest liidus ja tulemuslik ennetamine hõlmab mitut valdkonnaülest meedet ja piiriülest mõõdet. Euroopa Parlament ja nõukogu on samas rõhutanud vajadust viia miinimumini tõsiste piiriüleste terviseohtude, nagu äkilise ja kumulatiivse keskkonnasaaste ja heidete, nakkushaiguste ning muude bioloogiliste, keemiliste, keskkonna- ja tundmatute ohtude mõju rahvatervisele, toetades valmisoleku ja reageerimisega seotud suutlikkuse suurendamist.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 a)  Pidevad investeeringud innovaatilistesse kogukonnapõhistesse lähenemisviisidesse piiriüleste haiguste, nagu HIV/AIDSi-, tuberkuloosi- ja viirusliku hepatiidi epideemia vastu võitlemiseks on väga olulised, sest haiguste sotsiaalne mõõde on peamine tegur, mis mõjutab võimet käsitada neid liidus ja naaberriikides epideemiana. Ambitsioonikam poliitiline juhtimine ning piisavad tehnilised ja rahalised vahendid kestliku piirkondliku reageerimise saavutamiseks võitluses HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja hepatiidi vastu Euroopas on olulise tähtsusega kestliku arengu eesmärkide saavutamisel kõnealuste haiguste osas.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Tervisesüsteemide tõhususe ja kodanike tervise nimel on oluline vähendada ravimiresistentsete ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide levikut ning tagada tulemuslike antimikroobikumide kättesaadavus.

(40)  Tervisesüsteemide tõhususe ja kodanike tervise nimel on oluline vähendada ravimiresistentsete ja tervishoiuteenustega seotud infektsioonide levikut ning tagada tulemuslike antimikroobikumide kättesaadavus, vähendades samas nende kasutamist, et aidata võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  ESF+ terviseharu ja sellesse harusse kuuluvate meetmete mõningate eesmärkide eripära arvestades sobivad nendega seotud tegevusi kõige paremini rakendama liikmesriikide vastavad pädevad asutused. Neid liikmesriikide määratud ametiasutusi tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks [uue finantsmääruse] artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata.

(42)  ESF+ terviseharu ja sellesse harusse kuuluvate meetmete mõningate eesmärkide eripära arvestades sobivad nendega seotud tegevusi kõige paremini rakendama liikmesriikide vastavad pädevad asutused kodanikuühiskonna aktiivsel toetusel. Neid liikmesriikide määratud ametiasutusi ning vajaduse korral ka kodanikuühiskonna organisatsioone tuleks seepärast lugeda kindlaksmääratud toetusesaajateks [uue finantsmääruse] artikli [195] tähenduses ja neile tuleks toetust anda ilma projektikonkurssi eelnevalt avaldamata.

Selgitus

Raportis tuleks taotleda kodanikuühiskonna sisulist kaasamist liikmesriikide pädevate asutuste toetamisse. Kodanikuühiskonna kaasamine on ettepaneku eesmärkide saavutamiseks hädavajalik.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 a)  Ebatõhususe ja puuduste ärahoidmiseks programmide kontrollimisel peaks komisjon rakendama ja kasutama programmilisi ja meetmepõhiseid kontrollnäitajaid, et tagada programmi eesmärkide saavutamine.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 b)  ESF + programmis tuleks käsitleda olemasolevaid takistusi kodanikuühiskonna osalemisele, näiteks lihtsustades taotlusmenetlusi, leevendades finantskriteeriume, loobudes mõnel juhul kaasrahastamise määrast, kuid suurendades koolituse ja hariduse kaudu ka patsientide, nende organisatsioonide ja muude sidusrühmade suutlikkust. Programmi eesmärk on ka võimaldada oma eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate Euroopa tasandi kodanikuühiskonna võrgustike ja organisatsioonide, sealhulgas liidu tasandi organisatsioonide toimimist.

Selgitus

„Kodanikuühiskonna roll on ühiskonna heaolu saavutamisel otsustava tähtsusega. Kodanikuühiskonnal on ainulaadne lisaväärtuse, kuna see annab inimestele mõjuvõimu, mille puudumine võib tuua kaasa halva tervise.“ (Greer, S., Wismar, M., Pastorino, G. ja Kosinska, M. (2017) „Kodanikuühiskond ja tervis“).

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(42 c)  ESF+ terviseharu rakendamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide vastutust oma tervisepoliitika määratlemisel ning terviseteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel. Võttes arvesse aluslepingust tulenevaid kohustusi ja liikmesriikide rolli peamise partnerina liidu otsustusprotsessis, tuleks kaasata piirkondliku tasandi pädevad asutused, et tagada liidu tervishoiupoliitika tõhus ja püsiv mõju, integreerides selle kohapealse sotsiaalpoliitikaga.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  ELi tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult kodanike elu, tervisesüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimeid, meditsiiniseadmeid ja inimpäritoluga aineid), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriüleses tervishoius ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on ELis tervise kaitsmisel väga tähtis. Õigusaktides ning nende rakendamisel ja nende täitmise tagamisel tuleb pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, täites ühtlasi tervise-eesmärke. Seepärast tuleb pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teaduslikku laadi õigusaktide rakendamiseks.

(44)  ELi tervisealased õigusaktid mõjutavad vahetult kodanike elu, tervisesüsteemide tõhusust ja vastupanuvõimet ning siseturu sujuvat toimimist. Meditsiinitooteid ja -tehnoloogiat (ravimeid, meditsiiniseadmeid ja inimpäritoluga aineid), tubakaalaseid õigusnorme, patsientide õigusi piiriüleses tervishoius ning tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlev reguleeriv raamistik on ELis tervise kaitsmisel väga tähtis. Lisaks avaldavad paljud muud liidu õigusaktid, nt need, mis on seotud toidu ja toidu märgistamise, õhusaaste, sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalide ja pestitsiididega, märkimisväärset mõju tervisele. Mõnel juhul ei mõisteta selgelt keskkonnaohtude kumulatiivset mõju, mis võib põhjustada lubamatut ohtu kodanike tervisele.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 a)  Tervisemõjudega õigusaktide ning nende rakendamise ja jõustamise puhul tuleks pidada sammu innovatsiooni ja teadusuuringute arenguga ning ühiskondlike muutustega kõnealuses valdkonnas, tuginedes seejuures ettevaatuspõhimõttele, nagu aluslepingutes on sätestatud. Seepärast on vaja pidevalt arendada tõendusbaasi, mis on vajalik selliste teadusliku iseloomuga õigusaktide rakendamiseks ning selleks, et tagada sõltumatu kontrolli võimalus, millega võita tagasi üldsuse usaldus liidu protsesside vastu. Ja kuna nende andmete jagamine on juba oma olemuselt avalikes huvides, tuleks tagada kõrgeim läbipaistvuse tase.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(44 b)  Terviseprobleeme ei saa lahendada üksi tervishoiusektoris, sest tervis sõltub mitmest selle sektori välisest tegurist. Seetõttu, nagu märgiti Maastrichti ja Amsterdami lepingutes, on „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ oluline, et liit suudaks tulevaste probleemidega toime tulla. Samas on üks suuremaid probleeme, millega Euroopa tervishoiusektor praegu silmitsi seisab, muude sektorite teavitamine nende otsuste mõjust tervisele ja tervise integreerimine poliitikavaldkondadesse. Olulisi edusamme tervise valdkonnas on seni täheldatud selliste valdkondade poliitikas nagu haridus, liiklus, toitumine, põllumajandus, tööjõud või planeerimine. Näiteks on südametervise osas täheldatud märkimisväärset edasiminekut tänu muutustele poliitikas ja eeskirjades, mis on seotud toidu kvaliteedi, suurema kehalise aktiivsuse ja vähenenud suitsetamisega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)  Käesoleva määruse teatavate mitteoluliste osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ja täiendada lisasid seoses näitajatega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(52)  Käesoleva määruse teatavate mitteoluliste osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta ja täiendada lisasid seoses näitajatega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide ja professionaalsete reguleerimisasutustega, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega.

ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega. ESF+ eesmärk on ka aidata saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke ja täita Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustusi.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse, vaesuse kaotamine, sotsiaalne kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt ix

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ix)  parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele; nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele; muuta tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused juurdepääsetavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks;

ix)  parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele isikukesksetele tervishoiuteenustele ja nendega seotud raviteenustele (sh tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele); nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele; muuta tervishoiusüsteemid ja pikaajalise hoolduse teenused juurdepääsetavamaks, tulemuslikumaks ja vastupanuvõimelisemaks;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt ix a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ix a)  edendada haiguste ennetamist ja varast diagnoosimist ning tervise edendamist kogu elu jooksul;

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt x

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(x)  edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist;

(x)  edendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist, võttes mu hulgas arvesse innovaatiliste meetmete kasutamist, nagu sotsiaalne kaasamine spordi ja kehalise aktiivsuse kaudu;

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine;

1.  arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste, meditsiini- ja tervishoiukeskuste, ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine;

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetikaga ja biomajandusega seotud sektorites uute töökohtade loomine.

2.  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, elanikkonna teadlikkuse tõstmine kestliku arengu ja eluviisi kohta, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetikaga ning ringmajanduse ja biomajandusega seotud sektorites uute kvaliteetsete töökohtade loomine.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Terviseharu raames toetab ESF+ tervise edendamist ja haiguste ennetamist, aitab muuta tervisesüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning tervishoiu ohutumaks, vähendab tervisealast ebavõrdsust, kaitseb kodanikke piiriüleste terviseohtude eest ning toetab ELi tervisealaseid õigusakte.

3.  Terviseharu raames aitab ESF+ kaasa inimeste tervise kõrgetasemelisele kaitsele ja haiguste ennetamisele, sh füüsilise tegevuse ja tervisehoiualase kasvatustöö edendamise kaudu, aitab muuta tervisesüsteemid tulemuslikumaks, juurdepääsetavamaks ja vastupanuvõimelisemaks ning tervishoiu ohutumaks, vähendab tervisealast ebavõrdsust, tõstab eeldatavat eluiga sünnil, kaitseb kodanikke piiriüleste terviseohtude eest ning tugevdab ja toetab tervisega seotud ELi õigusakte, sh keskkonna seisundi valdkonnas, ja edendab „tervist kõikides poliitikavaldkondades“. Liidu tervishoiupoliitika peaks juhinduma kestliku arengu eesmärkidest, tagamaks selle, et liit ja liikmesriigid saavutaksid kestliku arengu eesmärgi nr 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu) sihid.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 101 174 000 000 eurot.

1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 120 457 000 000 eurot.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 174 000 000 eurot.

3.  Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 234 000 000 eurot.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 4 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  413 000 000 miljonit eurot terviseharu rakendamiseks.

(b)  473 000 000 miljonit eurot (0,36 % 2021.–2027 aasta mitmeaastase finantsraamistiku mahust) terviseharu rakendamiseks.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõigi eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames rakendatavate programmide, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus edendatakse ühtlasi kõigi võrdseid võimalusi ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

1.  Kõigi eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames rakendatavate programmide, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus edendatakse ühtlasi kõigi võrdseid võimalusi, sh puuetega inimeste juurdepääsu tööturule, ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude või tervisliku seisundi, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

Selgitus

Nii teadusuuringud kui ka patsiendiorganisatsioonid on esitanud selgeid tõendeid selle kohta, et patsiendid kogevad Euroopa Liidus eri laadi diskrimineerimist oma tervisliku seisundi ja/või muude põhjuste tõttu. Patsiendid ei ole Euroopa Liidus alati diskrimineerimisvastaste õigusaktidega kaitstud, sõltuvalt diskrimineerimise põhjustest ja liikmesriigist, kus diskrimineerimise juhtum aset leiab. On oluline, et iga uus seadusandlik tekst käsitleks sõnaselgelt sellist diskrimineerimise liiki.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi.

Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, milles võetakse arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, mis on täielikult kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse 1. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid.

1.  Programmides, mille jaoks saadakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames antavat üldist toetust, kasutatakse rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks käesoleva määruse 1. lisas esitatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. Programmides võib kasutada ka programmipõhiseid näitajaid ja meetmepõhiseid näitajaid.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)  toetada liidu rahvatervise strateegiat, mille eesmärgid on järgmised:

 

i)  liikmesriikide toetamine nende pingutustes kaitsta ja edendada rahvatervist;

 

ii)  liidu tervishoiualaste ülesannete edendamine vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 168, milles sätestatakse, et kogu liidu poliitika ja kõigi meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  tugevdada liidus kriisideks valmisolekut, nende ohjet ja neile reageerimist, et kaitsta kodanikke piiriüleste terviseohtude eest:

a)  tugevdada liidus kriisideks valmisolekut, nende ohjet ja neile reageerimist, et tegelda piiriüleste terviseohtudega:

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a – alapunkt -iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)  kavandada hästi rahvatervisealaseid meetmeid nakkuskoormuse ja nakkuste mõju ja ennetatavate nakkushaiguste vähendamiseks;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a – alapunkt -iv b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv b)  toetada oskuste ja vahendite arendamist tõhusa riskist teavitamise eesmärgil;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  investeerida tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse;

i)  investeerida tervise edendamisse ja haiguste ennetamisse, sh tervisealaste teadmiste ja haridusprogrammide ning kehalise aktiivsuse edendamise kaudu;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt -i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  investeerida varasesse diagnoosimisse ja sõeluuringutesse;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  toetada tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digiüleminekut;

ii)  toetada tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide digiüleminekut, millega täidetakse patsientide ja kodanike vajadusi ja lahendatakse muresid, eelkõige linkide loomisega meediapädevust ja digioskusi toetavate programmide juurde;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii a)  edendada digitaalseid avalikke teenuseid sellistes valdkondades nagu tervis;

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

ii b)  tugevdada terviseteabe turvalisust ja kvaliteeti;

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  toetada liidu jätkusuutliku terviseteabesüsteemi arendamist;

ii)  toetada liidu jätkusuutliku, läbipaistva ja ligipääsetava terviseteabesüsteemi arendamist, tagades samal ajal isikuandmete kaitse;

(Komisjoni ettepanekus artikli 26 punkti b alapunktide numeratsioon ei ole õige – seal on kaks punkti tähisusega ii.)

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  toetada liikmesriike teadmussiirdes, mis on kasulik tulemuslikumate, kättesaadavamate ja vastupanuvõimelisemate tervisesüsteemide kujundamiseks ning paremaks tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavate riiklike reformiprotsesside jaoks, käsitledes eelkõige Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme;

iii)  toetada liikmesriike teadmussiirdes ja rakendustegevuses, mis on kasulik tulemuslikumate, kättesaadavamate, vastupanuvõimelisemate, mittediskrimineerivamate, kaasavamate ja võrdsemate sotsiaalse ebavõrdsuse vastaste tervisesüsteemide kujundamiseks ning paremaks tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks tehtavate riiklike reformiprotsesside jaoks, käsitledes eelkõige Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme. See hõlmab ka kvaliteetsete riiklike registrite toetamist, mis annavad ka võrreldavaid andmeid.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv a)  toetada üleminekut isikukesksele ravile, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lähiteenustele ning kogukonnapõhisele integreeritud ravile, edendades eelkõige organisatsioonimudeleid, mis põhinevad kutsealade vahelisel meeskonnatööl ja mitme sidusrühma võrgustikel;

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv b)  tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamine eespool nimetatud meetmetesse nii liidu ja/või riigi tasandil, kui see on asjakohane;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt b – alapunkt iv c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iv c)  töötada välja ja rakendada vahendeid ja strateegiaid, et hoida ära ja võidelda tervisealase ebavõrdsuse vastu ning edendada sotsiaalset kaasatust, kodanike mõjuvõimu suurendamist ja kogukonna osalemist;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  toetada ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormide rakendamist;

i)  toetada ravimeid ja meditsiiniseadmeid käsitlevate õigusnormide rakendamist ning ravimite kättesaadavust kogu liidus;

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)  toetada komisjoni tarbijaohutuse komiteed ning tervise-, keskkonna- ja uute riskide teaduskomiteed;

vi)  toetada „tervis kõikides poliitikavaldkondades“ arendamist ning kehtestada protsessid, mille abil on kõigis poliitikavaldkondades võimalik arvesse võtta tervisele avalduvat mõju;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  toetada muude tervisele mõju avaldavate liidu õigusaktide ja poliitika järelevalvet, rakendamist ja tugevdamist, et aidata tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse, sealhulgas, kuid mitte ainult seoses järgmisega:

 

i)  õhusaaste;

 

ii)  sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid ja muud kahjulike omadustega kemikaalid;

 

iii)  toidus, vees ja õhus leiduvad pestitsiidide jäägid;

 

iv)  toit ja toidu märgistamine, sealhulgas transrasvhapete, alkoholi märgistamise, lisaainete ja toiduga kokkupuutuvate materjalide osas;

Selgitus

Muude tervisele mõju avaldavate liidu õigusaktide tugevdamise ja rakendamise vajaduse lisamine on loomulik tagajärg, mis tuleneb ELi toimimise lepingu artiklist 168, milles sätestatakse, et kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  toetada koostöö arendamist tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas, et valmistuda uuteks ühtlustatud eeskirjadeks;

ii)  toetada koostöö arendamist ja suutlikkuse suurendamist tervisetehnoloogia hindamise valdkonnas, et valmistuda uuteks ühtlustatud eeskirjadeks;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii a)  toetada noortele suunatud seksuaal- ja reproduktiivtervise alase õppe ja kampaaniatega seotud programmide ja parimate tavade rakendamist;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt iii b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii b)  toetada tervishoiu ja tervishoiuga seotud küsimustega tegelevaid Euroopa tasandi kodanikuühiskonna organisatsioone;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 – punkt d – alapunkt iii c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

iii c)  toetada tervishoiu juhtnõukogu loomist terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklites 3 ja 26 osutatud eesmärke.

1.  Rahastamiskõlblikud on üksnes tervisega seotud meetmed, millega täidetakse artiklites 3, 4 ja 26 osutatud eesmärke.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a – alapunkt -i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  tegevused, mille eesmärk on jälgida keskkonna ohutegurite, sealhulgas toidus, vees, õhus ja muudes allikates esinevatest saasteainetest tulenevate mõjude kumulatiivset tervisemõju;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a – alapunkt -i b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i b)  tegevused, millega jälgitakse liidu õigusaktide, näiteks ravimiohutuse järelevalve jm mõju tervisele;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt a – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Analüütilise tegevuse tulemused tehakse pärast lõplikku vormistamist üldsusele kättesaadavaks.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  piiriülene koostöö ja partnerlus, sh piiriülestes piirkondades;

i)  piiriülene koostöö ja partnerlus, sh piiriülestes piirkondades ja sh seoses õhusaaste ja muu piiriülese keskkonna saastumisega;

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  liidu tasandil teatavat lisaväärtust andvate parimate tavade liikmesriikide vahel ülekandmise ja kohandamise ning neis kasutuselevõtmise kaudu;

i)  liidu tasandil teatavat lisaväärtust andvate parimate tavade liikmesriikide vahel vahetamise, ülekandmise ja kohandamise ning neis kasutuselevõtmise kaudu;

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  artiklis 26 osutatud valdkondadega seonduvates ELi tasandi võrgustikes;

ii)  artiklis 26 osutatud valdkondadega seonduvates ELi tasandi võrgustikes pideval ja kestlikul moel, mis tagab aktiivse kodanikuühiskonna kohalolu Euroopa tasandil;

Selgitus

Rohujuure tasandi liikmetega üleeuroopalisi võrgustikke omavad VVOde katusorganisatsioonid annavad olulise panuse Euroopa projekti, tugevdades sidemeid ELi ja kodanikuühiskonna vahel, samuti Euroopa eri kodanikuühiskonna rühmade vahel. Need Euroopa VVOd omavad ainulaadset Euroopa väärtust, mida tuleks tunnustada. ELi eelarve aitab kasvatada kodanikuühiskonda kogu Euroopas ja aitab kaasa eduka kodanikuühiskonna loomisele ELis.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 – punkt c – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  riiklikes kontaktpunktides, mille ülesanne on anda programmi rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;

iv)  piirkondlikes ja riiklikes kontaktpunktides, mille ülesanne on anda programmi rakendamisega seotud suuniseid, teavet ja abi;

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon peab tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühmas või muus asjakohases komisjoni eksperdirühmas või sarnases üksuses liikmesriikide terviseametitega nõu terviseharu jaoks koostatud töökavade ning terviseharu prioriteetide, strateegiliste suunitluste ja rakendamise üle, samuti muude poliitikameetmete ja toetusmehhanismide tervisepoliitikaga seotud aspektide üle, suurendades seega nende üldist kooskõla ja lisaväärtust.

Komisjon peab tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühmas või muus asjakohases komisjoni eksperdirühmas või sarnases üksuses, nt tervishoiusektori kutseühendustes, liikmesriikide terviseametitega nõu terviseharu jaoks koostatud iga-aastaste töökavade ning terviseharu prioriteetide, strateegiliste suunitluste ja rakendamise üle, samuti muude poliitikameetmete ja toetusmehhanismide tervisepoliitikaga seotud aspektide üle, suurendades seega nende üldist kooskõla ja lisaväärtust. Tugev poliitiline juhtimine ja asjakohane tervishoiuspetsiifiline juhtimisstruktuur tagavad tervise kaitse ja edendamise kõigis komisjoni pädevusalades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 1 kohaselt.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 a (uus)

 

Tervishoiu juhtnõukogu

 

1.  Komisjon loob terviseharu alla kuuluvate meetmete rakendamiseks tervishoiu juhtnõukogu („juhtnõukogu“).

 

2.  Juhtnõukogu keskendub koostoime loomisele terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahel koordineerimise ja koostöö kaudu, patsientide ja ühiskonna kaasamise edendamise ning teaduslike nõuannete ja soovituste esitamise kaudu. Kõnealused meetmed tagavad väärtusele orienteeritud tervishoiualased meetmed, kestlikkuse, paremad tervishoiulahendused, parandavad juurdepääsu ja vähendavad tervisealast ebavõrdsust. 

 

3.  Juhtnõukogu töötab välja põhjaliku strateegia ja juhib terviseharu tegevuskavade väljatöötamist. 

 

4.  Juhtnõukogu on sõltumatu sidusrühmade rühm, mis koosneb rahvatervise, heaolu ja sotsiaalkaitse valdkonna asjakohaste sektorite esindajatest ning mille töös osalevad piirkondade, kohalike terviseametite ja patsientide esindajad ning kodanikud. 

 

5.  Juhtnõukogu koosneb 15–20 kõrgetasemelisest üksikisikust, kes esindavad lõikes 4 osutatud valdkondi ja tegevusi. Juhtnõukogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide ülesseadmist või osalemiskutse esitamist või mõlemat. 

 

6.  Juhtnõukogul on esimees, kelle nimetab juhtnõukogu liikmete seast komisjon. 

 

7.  Juhtnõukogu 

 

i.  annab komisjoni ettepanekul oma panuse terviseharu käsitlevatesse iga-aastastesse töökavadesse;

 

ii.  töötab välja terviseharu ja teiste tervisemõõdet sisaldavate programmide vahelise koordineerimise ja koostöö juhtimise kava.

 

Kõnealune kava aitab tagada kõigi olemasolevate tervishoiualaste finantsmehhanismide nähtavuse ja koordineerimise ning aitab juhtida koordineerimist ja koostööd. 

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 29 b

 

Rahvusvaheline koostöö

 

Komisjon arendab terviseharu rakendamisel koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutuste, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et liidu ja rahvusvahelise tasandi meetmed oleksid võimalikult tulemuslikud ja tõhusad.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kehtestatakse näitajad, mille abil jälgitakse harude rakendamist ja nende rakendamisel tehtud edusamme artiklis 4 sätestatud erieesmärkide ning artiklites 23 ja 26 sätestatud tegevuseesmärkide täitmisel.

1.  Kehtestatakse näitajad, sh programmilised ja meetmepõhised näitajaid, mille abil jälgitakse harude rakendamist ja nende rakendamisel tehtud edusamme artiklis 4 sätestatud erieesmärkide ning artiklites 23 ja 26 sätestatud tegevuseesmärkide täitmisel.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Tervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamiste arv.

2.  Programmi tulemustest mõjutatud toetusesaajate (spetsialistid, kodanikud, patsiendid) arv.

Selgitus

Võttes arvesse terviseharu eripärasid ja väga erinevaid projekte, soovitame lisada muid näitajaid, nagu programmi tulemustest mõjutatud toetusesaajate (spetsialistid, kodanikud, patsiendid) arv.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ülekantud parimate tavade arv.

3.  Tervisetehnoloogia kohta tehtud kliiniliste ühishindamiste arv.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Programmi tulemuste riikide tervisepoliitikas kasutamise määr küsimustiku põhjal, milles uuritakse olukorda enne ja pärast.

4.  Ülekantud parimate tavade arv.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Programmi tulemuste kasutamise määr regionaalses ja riiklikus tervishoiupoliitikas või -vahendites, mida mõõdetakse valideeritud meetoditega

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)

Viited

COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

EMPL

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev

5.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Cristian-Silviu Buşoi

19.4.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

10.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

47

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Ivo Belet, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, Francesc Gambús, Gerben-Jan Gerbrandy, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Jo Leinen, Peter Liese, Jiří Maštálka, Susanne Melior, Rory Palmer, Bolesław G. Piecha, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Cristian-Silviu Buşoi, Fredrick Federley, Giorgos Grammatikakis, Christophe Hansen, Tilly Metz, Carolina Punset

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Paul Rübig, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

47

+

ALDE

Fredrick Federley, Gerben-Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Carolina Punset, Nils Torvalds

ECR

Arne Gericke, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska

GUE/NGL

Lynn Boylan, Stefan Eck, Jiří Maštálka

PEE

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian-Silviu Buşoi, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Francesc Gambús, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Christophe Hansen, György Hölvényi, Peter Liese, Paul Rübig, Annie Schreijer-Pierik, Adina-Ioana Vălean, Tomáš Zdechovský

S&D

Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Giorgos Grammatikakis, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Tilly Metz, Davor Škrlec

1

–

ENF

Jean-François Jalkh

1

0

ECR

Mark Demesmaeker

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (8.11.2018)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta
(COM(2018)0382 – C8-0232/2018 – 2018/0206(COD))

Arvamuse koostaja: Mercedes Bresso

LÜHISELGITUS

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on peamine vahend, mille abil Euroopa Liit toetab kvaliteetseid töökohti ja tagab kõigile kodanikele õiglasemad töövõimalused. Fondist investeeritakse Euroopa inimkapitali, s.o töötajatesse, noortesse ja kõikidesse tööotsijatesse.

29. mail 2018. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku luua uus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), milles on üksteisega liidetud praegune Euroopa Sotsiaalfond (ESF), noorte tööhõive algatus, Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning ELi terviseprogramm. ESF+ on üks paljudest struktuurifondidest, mis kokku moodustavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF).

Arvamuse koostaja toetab mõtet, et ESF+-il peaks olema ka tulevikus väga tähtis osa selles, et toetada uute ja kvaliteetsete töökohtade loomist ning edendada sotsiaalset kaasatust, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade jaoks, nagu noored, pikaajalised töötud ja puuetega inimesed.

Arvamuse koostaja peab kiiduväärseks sätet, millega kohaselt tuleb selle valdkonna vahenditest eraldada 25 % sotsiaalsele kaasatusele ja 2 % võitlusele materiaalse puuduse vastu, ning pooldab ka seda, et 10 % eraldatakse noorte tööhõivele riikides, kus mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori on palju. Arvamuse koostaja mõistab, et need erimeetmed on vajalikud, kuid rõhutab, et olulised on ka ESFi traditsioonilised eesmärgid, s.o toetada aktiivset tööhõivet, haridust ja koolitust, eelkõige aktiivse tööturupoliitika kaudu, mis peaksid olema kesksel kohal ka järgmises, ESF+-is.

Arvamuse koostaja nõustub, et aruka spetsialiseerumise oskusi tuleb arendada pidevõppe- ja koolitusmudelite kaudu, mis on mõeldud eelkõige noortele, kes ei omanda haridust, ei tööta ega osale koolitusel (NEET), aga ka õpetajatele, koolitajatele, mentoritele, treeneritele ja ettevõtjatele ning teadlastele.

Arvamuse koostaja usub, et õigusakti tekstis tuleb selgemini esile tuua, et piirkondadel on kindel roll nii toetusesaaja kui ka korraldusasutusena, sest nii oleksid ettepanekus sätestatud eesmärgid asjakohasemad ning ESF+ oleks kooskõlas laiema ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika ning selle rahastamisvahenditega.

Arvamuse koostaja peab kiiduväärseks, et komisjon soovib õigusraamistikku lihtsustada, ja usub, et ESF+ eesmärkide saavutamine on tulemuslikum ja tõhusam, kui ESF+ ja muud struktuurifondid (eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) toimivad koos ja koordineeritult.

Komisjoni ettepanekuga on omavahel ühendatud Euroopa poolaasta, riigipõhised soovitused ja ESF+ investeeringud. Arvamuse koostaja tunnistab, et Euroopa poolaasta ja riigipõhiste soovitustega luuakse keskkond, milles tuleks investeeringud kavandada. Ta usub aga, et nii riikliku kui ka piirkondliku korraldusasutuse tasandil peab olema tagatud piisav paindlikkus, et määrata kindlaks prioriteedid ja valdkonnad, kus investeeringuid on vaja, ning ühtlasi tuleb selgemini kindlaks määrata, kuidas on ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta omavahel seotud, et Euroopa poolaasta saaks suurema sotsiaalse ja territoriaalse mõõtme.

Seetõttu usub arvamuse koostaja, et ka riigipõhiste soovituste ja ESF+ seos peaks olema süsteemne ja kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtete ja õigustega, mida tuleks arvesse võtta ja rakendada.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõiget 5, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 46 punkti d, artiklit 149, artikli 153 lõike 2 punkti a, artiklit 164, artikli 168 lõiget 5, artiklit 174, artikli 175 lõiget 3 ja artiklit 349,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Toetust, mida antakse kogukonna juhitud kohaliku arengu investeerimisprioriteedi raames, võib kasutada kõikide eesmärkide jaoks, mis on käesolevas määruses sätestatud. Kohaliku arengu strateegiate puhul, mida Euroopa Sotsiaalfond+-ist toetatakse ja mis viiakse ellu kogukonna juhtimisel, tuleks ette näha, et nii kohalike tegevusrühmade juhtimises kui ka strateegia sisu kindlaksmääramisel osalevad piirkonnas elavad ebasoodsas olukorras olevad inimesed. ESFist võib toetada nii linna- kui ka maapiirkonnas elluviidavaid kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid ning integreeritud territoriaalseid investeeringuid.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Liidu tasandil moodustab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raamistiku, milles tehakse kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist.

(2)  Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta moodustab liidu tasandil raamistiku, milles määratakse seatud eesmärkide saavutamiseks kindlaks riikide reformiprioriteedid ja jälgitakse nende rakendamist. Liikmesriigid töötavad nende reformiprioriteetide toetuseks välja oma riiklikud mitmeaastased investeerimisstrateegiad. Investeerimisstrateegiad tuleks välja töötada koostöös riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning esitada koos iga-aastaste riiklike reformikavadega, et saada ülevaade prioriteetsetest investeerimisprojektidest, mida toetatakse liikmesriikide ja/või liidu vahenditest, ning neid projekte koordineerida. Samuti peaksid nad olema suunatud sellele, et liidu rahastust kasutataks järjekindlusega ning et maksimeeritaks lisaväärtust, mis saadakse eeskätt programmidest, mida liit toetab (kui see on asjakohane) Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-ist, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendist ja InvestEU fondist.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  [...] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia selle tekst kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks ESF+ toetama liikmesriike, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning vajaduse korral riiklikul tasandil riiklikke reformikavasid, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, ning asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu noortegarantii, oskuste täiendamise meetme ja pikaajaliste töötute integreerimist tööturule käsitleva soovituse rakendamise asjakohaseid aspekte.

(3)  [...] kokku tulnud nõukogu võttis vastu liikmesriikide tööhõivepoliitika muudetud suunised, et viia selle tekst kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, eesmärgiga muuta Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning teha sellest parem koht investeerimiseks, töökohtade loomiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Et tagada ESF+ täielik kooskõla nende suuniste eesmärkidega, eelkõige tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning võitluses sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, peaks ESF+ toetama liikmesriike riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil, võttes arvesse asjakohaseid koondsuuniseid ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ning vajaduse korral riiklikul tasandil riiklikke reformikavasid, mida toetavad riiklikud strateegiad. ESF+ peaks samuti toetama ELis suuremat sotsiaalset lähenemist ning liidu põhialgatuste ja -tegevuste, eelkõige Euroopa oskuste tegevuskava ja Euroopa haridusruumi, ning asjaomaste nõukogu soovituste ja muude algatuste, nagu noortegarantii, oskuste täiendamise meetme ja pikaajaliste töötute tööturule integreerimist käsitleva soovituse rakendamise asjakohaseid aspekte. Programmi Euroopa-mõõtme tugevdamiseks tuleks ESF+-ist toetada ka edaspidi meetmeid, mida võetakse programmi rahvusvahelise platvormi kaudu.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad majanduse üleilmastumisest, rändevoogude haldamisest ja suurenevast julgeolekuohust, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest ja tööjõu vananemisest ning eelkõige VKE hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, muutes kasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõu liikuvust silmas pidades.

(5)  Liidu ees seisavad struktuursed probleemid, mis tulenevad sotsiaalsest ja majanduslikust ebavõrdsusest, üleilmastumisest, rändevoogude haldamisest ja sellega seotud lõimimisprobleemidest, puhtale energiale üleminekust, tehnoloogia muutumisest, demograafilistest muutustest, ebavõrdsest võimalusest saada haridust ja osaleda digiüleminekus, tööjõu vananemisest ning eelkõige VKEde hulgas tunda andvast suurenevast oskuste ja tööjõu puudusest teatavates sektorites ja piirkondades. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, peaks liit olema valmis tegelema praeguste ja tulevaste probleemidega, investeerides asjakohastesse oskustesse, muutes tööturu, sh kvaliteetse hariduse ja koolituse ja pidevõppe kaasavamaks ning edendades tööhõive-, haridus- ja sotsiaalpoliitikat, sh tööjõu vabatahtlikku liikuvust silmas pidades.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Määruses (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

(7)  Määruses (EL, Euratom) nr [uus finantsmäärus] (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste ning rahastamisvahendite omavahelise koostoime kohta. Et tagada liidu rahastamisprogrammide järjepidev rakendamine, tuleb finantsmäärust kohaldada meetmete suhtes, mida võetakse ESF+ puhul eelarve otsese või kaudse täitmise raames.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus ja koolitus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja vähendada vaesust, ei täideta mitte üksnes eelarve jagatud täitmise kaudu, vaid ka eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil.

(10)  ESF+ suuremat rakendusala arvestades on asjakohane näha ette, et eesmärki muuta kaasavad tööturud tulemuslikumaks ja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, muuta haridus, koolitus ja tervishoid kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks ning edendada sotsiaalset kaasatust ja tervist ja vähendada vaesust, ei täideta mitte üksnes eelarve jagatud täitmise kaudu, vaid ka eelarve otsese ja kaudse täitmise kaudu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames meetmete puhul, mis on vajalikud liidu tasandil.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+-i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames.

(11)  Liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi lõimimisega ESF+-i luuakse samuti sünergiat selliste algatuste ja poliitikameetmete väljatöötamise ja katsetamise, mille eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid tulemuslikumaks, vastupanuvõimelisemaks ja kestlikumaks ja mida töötatakse välja ESF+ programmi alusel terviseharu raames, ning selle vahel, kuidas neid algatusi ja poliitikameetmeid liikmesriikides riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil rakendatakse, kasutades vahendeid, mida pakutakse ESF+ määruses sätestatud muude harude raames.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  ESF+ eesmärk peaks olema edendada tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, pikaajaliselt töötutele ja tööturult eemalejäänud isikutele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane nõustamine ja juhendamine ning suurendada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning juurdepääs lapsehoiule. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.

(13)  ESF+-ist tuleks toetada meetmeid, mille eesmärk on aidata noortel haridussüsteemist tööturule minna. Peale selle peaks ESF+ eesmärk olema edendada kvaliteetset tööhõivet aktiivse sekkumise kaudu, mis annab eelkõige noortele, puuetega inimestele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele, tõrjutud rühmadele, pikaajaliselt töötutele ja majanduslikult mitteaktiivsetele isikutele võimaluse (uuesti) tööturule lõimuda, samuti selle kaudu, et soodustatakse ja edendatakse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, millega kaasnevad spetsiaalsed koolitusprogrammid, ja sotsiaalmajandust. ESF+ eesmärk peaks olema parandada tööturgude toimimist, toetades tööturuasutuste, nt avalike tööturuasutuste nüüdisajastamist, et parandada nende suutlikkust tagada tööotsimise ja tööle siirdumise ajal intensiivsem sihipärane ja individuaalne nõustamine ja juhendamine ning hõlbustada töötajate liikuvust. ESF+ peaks edendama naiste osalemist tööturul ja toetama soolist võrdõiguslikkust, kasutades meetmeid, mille eesmärk on tagada muu hulgas parem töö- ja eraelu tasakaal ning võimalus kasutada taskukohast ja kvaliteetset lapsehoidu ning muid hooldus- või tugiteenuseid. ESF+ eesmärk peaks samuti olema tagada tervislik ja hästi kohandatud töökeskkond, et tulla toime terviseriskidega, mis on seotud muutuvate töövormidega ja vananeva tööjõu vajadustega.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada võtmepädevusi, sh digioskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.

(14)  Kuna ESF+ on peamine vahend, mille kaudu investeeritakse ELis inimkapitali ja oskustesse, on see sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse soodustamisel väga tähtis. ESF+ peaks andma toetust, et muuta haridus- ja koolitus- ning vajaduse korral ümberõppesüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et oleks hõlpsam omandada tähtsamaid pädevusi, sh digi- ja valdkonnaüleseid oskusi, mis on kõigile vajalikud, et tagada eneseteostus ja -areng, tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja kodanikuaktiivsus. ESF+ peaks soodustama edasiminekut hariduses ja koolituses, võttes arvesse tehnoloogia arengut ning seda, et nõutavad teadmised ja oskused muutuvad üha kiiremini, ning tööle üleminekus, toetama elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet ning aitama kaasa konkurentsivõimele ja ühiskondlikule ja majanduslikule innovatsioonile, toetades neis valdkondades ulatuslikumat kasutuselevõttu võimaldavaid ja kestlikke algatusi. Seda võivad aidata saavutada näiteks kvaliteetne töölõppimine ja õpipoisiõpe, elukestev nõustamine, oskuste prognoosimine koostöös tööstusharuga, ajakohased koolitusmaterjalid, prognoosimine ja hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimine, haridustöötajate koolitamine, õpiväljundite valideerimine ning kvalifikatsioonide tunnustamine.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Siinkohal tuleks toetada sünergiat Erasmuse programmiga, et eelkõige hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate osalemist õpirändes.

(15)  ESF+ kaudu antavat toetust tuleks kasutada, et edendada kõigi, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele, segregeerimata ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning seega soodustada üleminekuid haridus- ja koolitussektorite vahel ning sotsiaalsete probleemidega toimetulemist, hoida ära haridussüsteemist varakult lahkumist, suurendada tervisealast teadlikkust, tugevdada seoseid mitteformaalse ja informaalse õppega ja hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet. Tuleks püüda saavutada koostoimet teiste ELi programmidega, näiteks Erasmuse programmiga, et täiendada uuenduslikke tavasid ja hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate õppijate ning vähekaitstud noorte osalemist.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga peaks ESF+ edendama kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, eelõige digioskuste ja peamist progressi võimaldava tehnoloogia valdkonnas, et aidata inimestel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama karjäärialaseid üleminekuid, liikuvust ja toetama eelkõige väheste oskuste ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid.

(16)  Kooskõlas Euroopa oskuste tegevuskavaga peaks ESF+ edendama formaalse ja mitteformaalse hariduse pakkujate kaudu kõigile kättesaadavaid ja paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, sealhulgas arendades digioskusi ja peamisi progressi võimaldavaid tehnoloogiaid, et aidata inimestel omandada digiüleminekule, tehnoloogia muutumisele, innovatsioonile ja sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele kohandatud oskusi, ning selleks hõlbustama haridussüsteemist tööturule minemist, karjäärialaseid üleminekuid ja vabatahtlikku liikuvust ning toetama eelkõige väheste oskuste, puuetega või kroonilisi haigusi põdevaid inimesi ja/või madala kvalifikatsiooniga või globaliseerumise tagajärjel kahju kannatanud täiskasvanuid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi.

(17)  Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et ESF+ saab peavoolustada ja laiendada programmist „Euroopa horisont“ toetatavaid uuenduslikke õpikavasid, et võimaldada inimestel omandada tuleviku töödeks vajalikke oskusi ja pädevusi ning lahendada praegusi ja tulevasi ühiskondlikke probleeme.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesuguseid poliitikameetmeid, mis on suunatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, marginaliseerunud kogukonnad (nt romad) ja palgavaesed. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

(18)  ESF+ peaks toetama liikmesriikide püüdeid kõigil valitsustasanditel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, võitluses vaesuse vastu, et põlvkondadeüleselt murda ebasoodsate olude ring, ja edendama sotsiaalset kaasatust, tagades kõigile võrdsed võimalused ning võideldes diskrimineerimise ja tervisealase ebavõrdsuse vastu. Selleks on tarvis kasutusele võtta mitmesugused poliitikameetmed ning strateegiad ja tegevuskavad, mis on mõeldud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele olenemata nende vanusest, sh lapsed, tõrjutud kogukonnad (nt romad), rändajad, haiged, sh kroonilisi haigusi põdevad inimesed, mitmete sotsiaalsete probleemidega kokku puutuvad kodutud inimesed ja palgavaesed. Peale selle tuleks tähelepanu pöörata piirkondadele, kust peamiselt noored andekad inimesed lahkuvad kehva majandusliku, sotsiaalse ja demograafilise olukorra tõttu. ESF+ peaks edendama tööturult eemale jäänute aktiivset kaasamist, sh paremate internetikasutus- ja seega ka kaugtöövõimaluste abil, et tagada nende sotsiaal-majanduslik lõimimine. ESF+ tuleks kasutada ka selleks, et parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, nagu tervishoid ja pikaajaline hooldus, eelkõige pere- ja kogukonnapõhised hooldusteenused. ESF+ peaks aitama nüüdisajastada sotsiaalkaitsesüsteeme, et eelkõige muuta need juurdepääsetavamaks.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)  ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, peaksid liikmesriigid eraldama vähemalt 2 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.

(19)  ESF+ peaks aitama leevendada vaesust, toetades riiklikke ning vajaduse korral piirkondlikke ja kohalikke kavasid, mille eesmärk on vähendada toidu- ja materiaalset puudust, ning edendama vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate inimeste, sh enim puudust kannatavate isikute ja laste sotsiaalset lõimimist. Arvestades, et liidu tasandil kasutatakse vähemalt 4 % eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest enim puudust kannatavate isikute toetamiseks, innustatakse liikmesriike eraldama vähemalt 4 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et võidelda sotsiaalse tõrjutuse seisukohast kõige tõsisemate äärmise vaesuse vormidega, nagu kodutus, laste vaesus ja toidupuudus. Arvestades tegevuse laadi ja lõppsaajate liiki, on vaja, et enim puudust kannatavate isikute materiaalset puudust käsitleva toetuse suhtes kohaldatakse lihtsamaid eeskirju.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Kuna on pidevalt vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ täiendusena Varjupaiga- ja Rändefondist toetatavatele meetmetele andma toetust, et edendada kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majanduslikku lõimimist.

(20)  Kuna pidevalt on vaja suurendada jõupingutusi rändevoogude haldamise käsitlemiseks liidus tervikuna ning selleks, et tagada solidaarsus- ja vastutuse jagamise tegevuse sidus, tugev ja järjepidev toetamine, peaks ESF+ täiendusena Varjupaiga- ja Rändefondist toetatavatele meetmetele andma toetust, et edendada kolmanda riigi kodanike, sealhulgas pagulaste ja varjupaigataotlejate sotsiaal-majanduslikku lõimimist ning rändajate paremat integreerimist tööturul. Liikmesriigid peaksid eraldama ESF+ vahenditest asjakohase summa kohalikele omavalitsustele, et rahuldada rändajate lõimimise vajadusi kohalikul tasandil.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  ESF+ peaks toetama poliitika ja süsteemi reforme tööhõive, sotsiaalse kaasamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas. Et suurendada kooskõla Euroopa poolaastaga, peaksid liikmesriigid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi omavahelise sidususe, koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia.

(21)  ESF+ peaks tööhõive, kvaliteetsete töökohtade, sotsiaalse kaasamise, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ning hariduse ja koolituse valdkonnas toetama poliitika ja süsteemi reforme, mis on seotud Euroopa poolaasta sotsiaalvaldkonna tulemustabeli abil kindlaks tehtud probleemidega. Liikmesriigid peaksid eraldama asjakohase summa oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, selleks, et rakendada asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi, mis on seotud struktuursete probleemidega, mida on asjakohane käsitleda ESF+ rakendusalasse kuuluvate mitmeaastaste investeeringute kaudu, eelkõige nende puhul, mis on antud esimesel programmitöö aastal ja vahehindamisel ning mis on kooskõlas ESF+ kontseptsiooniga. Komisjon ja liikmesriigid peaksid protsessi vajalikul määral kaasama piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, et tagada ESF+ koostöös liikmesriikidega täidetava eelarvega haru ja terviseharu ning reformide tugiprogrammi (reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi) omavaheline sidusus, koordineerimine ja vastastikune täiendavus. Eelkõige peaksid komisjon ja liikmesriik kindlustama menetluse kõigis etappides tulemusliku koordineerimise, et tagada rahastamisallikate (sh tehnilise toetuse) vahel järjepidevus, sidusus, vastastikune täiendavus ja sünergia, järgides partnerluse põhimõtet.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)  Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas –probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivad jätkuvalt piisava hulga eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet, sh noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid veelgi edendama noortele mõeldud tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele vajadusekohast toetust. Seepärast peaksid asjaomased liikmesriigid eraldama vähemalt 10 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks.

(23)  Arvestades noorte püsivalt suurt töötust ja tööturult eemalejäämist mitmes liikmesriigis ja piirkonnas –probleem, mis puudutab eelkõige mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori – on vaja, et asjaomased liikmesriigid investeerivad jätkuvalt piisava hulga eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru vahenditest meetmetesse, millega edendatakse noorte tööhõivet ja noorte pääsu kvaliteetsetele töökohtadele, sh noortegarantii kavade rakendamise kaudu. Lähtudes üksikisikutele suunatud meetmetest, mida programmitöö perioodil 2014–2020 toetati noorte tööhõive algatuse raames, peaksid liikmesriigid ja nende piirkonnad veelgi edendama noortele mõeldud tööhõivesse ja haridusellu naasmise viise ja kaasamismeetmeid, seades vajaduse korral esikohale pikaajaliselt töötud, tööturult eemalejäänud ja ebasoodsas olukorras olevad noored ning kasutades muu hulgas noorsootööd, sh programmide kaudu, millega arendatakse ettevõtlust. Liikmesriigid peaksid samuti investeerima meetmetesse, mille eesmärk on hõlbustada koolist tööellu üleminekut ning kujundada ümber ja kohandada tööturuasutusi, et pakkuda noortele ja eelkõige vähekaitstud noortele vajadusekohast toetust. Asjaomased liikmesriigid peaksid eraldama 10 % oma vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames, noorte tööalase konkurentsivõime toetamiseks.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24)  Liikmesriigid peaksid tagama kõnealuste fondide toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse.

(24)  Liikmesriigid peaksid tagama kõnealuste fondide toetatavate meetmete koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse ning hõlbustama ELi keskmiste näitajatega võrreldes vähem arenenud piirkondade tasakaalustatud arengut.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 349 ja 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel ja põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Püsivate piirangute tõttu vajavad need piirkonnad eritoetust.

(25)  Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 174 ja 349 ning 1994. aasta ühinemisakti protokolli nr 6 artiklile 2 on äärepoolseimatel ja põhjapoolsetel hõredalt asustatud piirkondadel õigus erimeetmetele ühise poliitika ja ELi programmide raames. Need piirkonnad vajavad eritoetust, sest neis valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad tingimused.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)  ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejate ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerlusele. Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid kannustavad sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda osalema eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ rakendamises.

(26)  ESF+ toetatavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine tugineb heale valitsemistavale ning kõigi asjakohaste territoriaalsete tasandite osalejate ja sotsiaal-majanduslike osalejate, eriti sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna partnerlusele (ühissätete määruse artikkel 6). Seepärast on väga tähtis, et liikmesriigid kaasavad kooskõlas riigis kehtivad õigusliku ja institutsioonilise raamistikuga eelarve jagatud täitmise alla kuuluvasse ESF+ rakendamisse piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, sest nemad tunnevad piirkondliku tasandi vajadusi kõige paremini, ning kannustavad sotsiaalpartnereid ja kodanikuühiskonda osalema.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Et paremini kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning soodustada ja toetada uuenduslikke lahendusi, on ülimalt tähtis toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tulemuslikumaks muutmiseks on väga oluline, et uuenduslikke lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu, ja seepärast on sel puhul õigustatud eritoetuse andmine ESF+-ist.

(27)  Et paremini kohandada poliitikat vastavalt sotsiaalsetele muutustele ning soodustada ja toetada uuenduslikke lahendusi, on ülimalt tähtis toetada sotsiaalset innovatsiooni. Poliitika tulemuslikumaks muutmiseks on väga oluline, et uuenduslikke lahendusi katsetataks ja hinnataks enne nende ulatuslikumat kasutuselevõttu kohalikul tasandil, ja seepärast on sel puhul õigustatud eritoetuse andmine ESF+-ist.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning edendab puuetega inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

(28)  Liikmesriigid peaksid muu hulgas riikliku ja piirkondliku tasandi korraldusasutuste kaudu ning ka komisjon peaks tagama, et ESF+ aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 8, et soodustada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja võimalusi kõigis valdkondades, sh tööturul osalemise ning töötingimuste ja karjääri arengu ning pensioni osas. Samuti peaksid nad tagama, et ESF+ edendab kõigi võrdseid võimalusi ja hoiab ära diskrimineerimist kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 10 ning edendab puuetega ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste kaasamist ühiskonda teistega võrdsetel tingimustel ja aitab rakendada puuetega inimeste õiguste konventsiooni. Neid põhimõtteid tuleks õigel ajal ja järjepidevalt arvesse võtta programmide kõigi mõõtmete juures ning nende ettevalmistamise, seire, rakendamise ja hindamise kõigis etappides, tagades ühtlasi, et võetakse konkreetseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks. ESF+ peaks samuti edendama üleminekut hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele, eelkõige nende puhul, keda diskrimineeritakse mitmekordselt. Selleks tuleks koostada riiklik/piirkondlik strateegia ja tegevuskava, mille alusel pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele üle minna. ESF+-ist ei tuleks toetada ühtegi tegevust, mis aitab kaasa segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. Määruses (EL) nr [uus ühissätete määrus] on sätestatud, et kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjad tuleb kehtestada riigi tasandil teatavate eranditega, mille jaoks on vaja kehtestada eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru käsitlevad erisätted.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid.

(29)  Et vähendada andmete kogumisega seotud halduskoormust, peaksid liikmesriigid juhul, kui andmed on olemas registrites, lubama korraldusasutustel koguda registritest andmeid, eeldusel et need andmed on nõuetekohaselt kaitstud.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)  ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide kesksete tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga. Euroopa tööturuasutuste võrgustik peaks edendama tööturgude paremat toimimist, hõlbustades töötajate piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita vabad kohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke.

(32)  ESF+ määrusega kehtestatakse sätted, mille eesmärk on saavutada töötajate mittediskrimineeriv vaba liikumine, tagades liikmesriikide kesksete avaliku sektori tööturuasutuste omavahelise tiheda koostöö ja nende tiheda koostöö komisjoniga. Euroopa tööturuasutuste ja piiriüleste talituste võrgustik peaks edendama sotsiaalpartnerite osalusel tööturgude paremat toimimist, hõlbustades õiglastel tingimustel töötajate vabatahtlikku piiriülest liikuvust ja tööturge käsitleva teabe suuremat läbipaistvust. ESF+ rakendusalasse kuulub ka sihipäraste liikuvuskavade väljatöötamine ja toetamine, et täita kvaliteetsed vabad töökohad seal, kus tööturul on kindlaks tehtud puudujääke.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  Riikidevahelisel koostööl on suur lisaväärtus, mistõttu kõik liikmesriigid peaksid seda toetama, välja arvatud põhjendatud juhtudel, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Samuti tuleb tugevdada komisjoni kui kogemuste vahetusele kaasaaitaja ja algatuste elluviimise koordineerija rolli.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36)  Kui aidata inimestel säilitada kauem tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet riigieelarvetele. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu17.

(36)  Kui aidata inimestel säilitada kauem tervisliku ja aktiivse eluviisi ja avardada nende võimalusi aktiivselt oma tervise eest hoolitseda, mõjub see positiivselt tervisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, elukvaliteedile, jõudlusele, konkurentsivõimele ja kaasavusele ning vähendab ühtlasi survet piirkondlikele ja riigieelarvetele. Komisjonile on olnud oluline aidata liikmesriikidel saavutada nende kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki 3 tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu17.

.

.

17 COM(2016) 739 final.

17 COM(2016) 739 final.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)  ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele liidu kodanike kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, ebatervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. ESF+ terviseharu peaks edendama tõhusaid ennetamismudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada Euroopa kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.

(38)  ESF+ terviseharu peaks aitama kaasa haiguste ennetamisele liidu kodanike kogu eluea vältel ja tervise edendamisele, käsitledes terviseriskitegureid, nagu tubakatarbimine ja passiivne suitsetamine, kahjulik alkoholitarbimine, ebaseaduslike uimastite tarbimine ja uimastitega seotud tervisekahjude vähendamine, ebatervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse puudumine, ning soodustama tervislikke eluviise toetavaid tingimusi, et täiendada liikmesriikide meetmeid kooskõlas asjakohaste strateegiatega. ESF+ terviseharu peaks edendama tõhusaid ennetamismudeleid, uuenduslikku tehnoloogiat ning uusi ärimudeleid ja -lahendusi, et aidata liikmesriikidel kujundada riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil uuenduslikke, tõhusaid ja kestlikke tervishoiusüsteeme ning hõlbustada Euroopa kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(50 a)  Kuna piirkonnad on erineval arengutasemel ja ka sotsiaalsed olud on Euroopas erinevad, peaks ESF+ olema piisavalt paindlik, et piirkondlikke ja territoriaalseid eripärasid saaks arvesse võtta.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a)  „sotsiaalse kaasamise meetmed“ – protsess, mille eesmärk on võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, tagada võrdsed võimalused ning luua tingimused, et ühiskonnas täiel määral ja aktiivselt osaleda;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

13)  „enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud (üksikisikud, perekonnad, leibkonnad või nendest moodustunud rühmad), kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega ja vältides huvide konflikte, ning mille on riigi pädevad asutused heaks kiitnud ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades;

13)  „enim puudust kannatavad isikud“ – füüsilised isikud (üksikisikud, perekonnad – sh üksikvanemaga perekonnad –, leibkonnad või nendest moodustunud rühmad), kelle vajadus abi järele on kindlaks tehtud vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mille on kehtestanud riigi pädevad asutused konsulteerides asjakohaste sidusrühmadega ja vältides huvide konflikte, ning mille on riigi pädevad asutused heaks kiitnud ja mis võivad sisaldada elemente, mis võimaldavad suunata abi enim puudust kannatavatele isikutele teatavates geograafilistes piirkondades;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

13 a)  „sotsiaalne kaasamine“ – eriti ebasoodsas olukorras olevate inimeste võimaluste suurendamise kaudu tingimuste parandamine ühiskonnas osalemiseks;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike, et saavutada suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on tulevases töömaailmas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtetega.

ESF+ eesmärk on toetada liikmesriike riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et saavutada kestlike töökohtade loomise kaudu suur tööhõive, õiglane sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaasamine ning oskustega ja vastupanuvõimeline tööjõud, kes on praeguses ja tulevases töökeskkonnas toimetulekuks valmis, kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvate põhimõtete ja õigustega, ning aidata sellega kaasa liidu eesmärgile suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ESF+ toetab ja täiendab liikmesriikide poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, tööturule juurdepääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine ja inimeste tervise väga hea kaitse, ning lisab sellele poliitikale väärtust.

ESF+ toetab, täiustab ja täiendab liikmesriikide riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikat, mille eesmärk on tagada võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus, tööturule pääs, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja kaasamine ning inimeste tervise väga hea kaitse, nagu on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 esitatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru“), ning

a)  jagatud eelarve täitmise raames, võttes arvesse piirkondlikke omavalitsusi, kui see on liikmesriikide institutsioonilises ja õigusraamistikus ette nähtud, abi selle osa puhul, mis vastab artikli 4 lõikes 1 esitatud erieesmärkidele (edaspidi „eelarve jagatud täitmise alla kuuluv ESF+ haru“), ning

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ESF+ toetab järgmisi tööhõive, hariduse, sotsiaalse kaasavuse ja tervise poliitikavaldkonna erieesmärke ning aitab seega ühtlasi täita [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“:

1.  ESF+ toetab järgmisi tööhõive, hariduse, vaesusevastase võitluse, sotsiaalse kaasavuse ja tervise poliitikavaldkonna erieesmärke ning aitab seega ühtlasi täita [tulevase ühissätete määruse] artiklis [4] sätestatud poliitikaeesmärki „Sotsiaalsem Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise kaudu“:

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute töösaamisvõimalusi ning edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja sotsiaalmajandust;

i)  parandada kõigi tööotsijate, sh suure tööpuuduse tõttu eelkõige noorte, aga ka tõrjutud või ebasoodsas olukorras olevate rühmade, puuetega inimeste, maa-, mägi- või mahajäänud linnapiirkondades elavate inimeste, pensionieale lähenevate inimeste, pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud isikute võimalusi saada kvaliteetne töökoht ning edendada füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist ja muud ettevõtlust, sh VKEde arengut, millega kaasnevad spetsiaalsed koolitusprogrammid, ja sotsiaalmajandust, muu hulgas töökohapõhise õppe ja praktika kaudu;

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  nüüdisajastada tööturuasutusi ja -teenuseid, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks ning liikuvuseks tööturul;

ii)  nüüdisajastada ja integreerida tööturuasutusi ja -teenuseid riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, et hinnata ja prognoosida vajalikke oskusi ning tagada õigeaegne ja vajadusekohane abi ja tugi tööturu ja oskuste sobitamiseks, tööturustaatuste vaheliseks liikumiseks kogu elu jooksul ning vabatahtlikuks liikuvuseks tööturul, sh piiriülesel tasandil, ning parandada töökohtade kvaliteedi kõiki aspekte;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  edendada naiste osalemist tööjõus, paremat töö- ja eraelu tasakaalu, sh juurdepääsu lapsehoiule, tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivsena ja tervena vananemist;

iii)  toetada ja edendada soolist võrdõiguslikkust, naiste osalemist tööturul, pensioniõiguste omandamist, paremat töö- ja eraelu tasakaalu, sh juurdepääsu lapsehoiule, tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske, töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivsena ja tervena vananemist;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iv)  muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada võtmepädevuste, sh digioskuste omandamist;

iv)  muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks, paindlikumaks ja tööturule vastavamaks, et toetada peamiste pädevuste, sh digioskuste omandamist, võtta ühiskonna pidevat muutumist arvesse ja toetada e-kaasatust;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v)  edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sh hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet;

v)  edendada eelkõige tõrjutud ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade ning linna- ja maapiirkondades ning äärealadel elavate inimeste võrdset võimalust saada kvaliteetset ja kaasavat haridust ja koolitust, pöörata piisavat tähelepanu haridussüsteemist varakult lahkumisele, alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni üld- ja kutsehariduse ja -õppe ning kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sh hõlbustada kõigile võimalikku õpirännet ja suurendada puuetega inimeste õppimisvõimalusi;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vi)  edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, arvestades digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust;

vi)  edendada pidev-, mitteformaalset ja informaalset õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, arvestades digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust, edendada ühiskonnas osalemist ja lahendada ühiskondlikke probleeme;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vii)  soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist, ning parandada tööalast konkurentsivõimet;

vii)  soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist, ning parandada tööalast konkurentsivõimet ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade võimalusi saada töökoht;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt viii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

viii)  edendada kolmandate riikide kodanike ja marginaliseerunud kogukondade, nt romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist;

viii)  edendada kolmandate riikide kodanike, sh rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste ja rändajate ning tõrjutud kogukondade, nt romade sotsiaal-majanduslikku lõimimist ning rändajate paremat integreerimist tööturul;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt xi a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

xi a)  tugevdada avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust ning tõhustada avalikku haldust;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt xi b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

xi b)  tõhustada tõrjutud kogukondade, rändajate ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaal-majanduslikku lõimimist integreeritud meetmete, sealhulgas eluaseme võimaldamise ja sotsiaalteenuste kaudu;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  arukam Euroopa, mida aitab saavutada aruka spetsialiseerumisega ja peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga seotud oskuste arendamine, tööstusüleminekuga seotud valdkondlik koostöö oskuste ja ettevõtluse alal, teadlaste koolitamine, kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtete ja klastrite vaheliste võrgustike ja partnerlussuhete loomine, samuti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ja sotsiaalmajanduse toetamine;

1.  arukam Euroopa, mille saavutamiseks tuleb arendada ja vastavalt uute tehnoloogiate arengule pidevalt täiendada aruka spetsialiseerumise oskusi ning peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate, keskkonnahoidlike töökohtade ja kestliku arenguga seotud oskusi, teha oskuste ja ettevõtluse arendamisel, teadlaste, mentorite ja treenerite koolitamisel, eelkõige inimkapitali ja inimressursside arendamise valdkonnas, valdkondliku koostööd, luua kõrgharidusasutuste, kutseharidus- ja -õppeasutuste, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ning ettevõtete ja klastrite vahel võrgustikke ja partnerlussuhteid ning toetada mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, sotsiaalmajandust ja kutseorganisatsioone;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, mida aitab saavutada oskuste ja kvalifikatsioonide kohandamiseks vajalik haridus- ja koolitussüsteemide parandamine, kõigi, sh tööjõu oskuste täiendamine ning keskkonna, kliima ja energeetikaga ja biomajandusega seotud sektorites uute töökohtade loomine.

2.  keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Euroopa, milleks tuleb kliimamuutustest teavitamisega seotud ametialase tegevuse eri etappides parandada haridus- ja koolitussüsteeme, kohandada oskusi ja kvalifikatsioone, täiendada töötavate isikute ja tööotsijate oskusi ning luua keskkonna-, kliima- ja energeetika-, ringmajandus- ja biomajandussektoris uusi keskkonnahoidlikke töökohti.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Euroopa, mis on kodanikele lähemal vaesuse vähendamise ja sotsiaalse kaasamise meetmete abil, võttes arvesse linna-, maa- ja rannikupiirkondade eripära, et kaotada linnades ja muudes piirkondades sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  ESF+ rahastamispaketi kogusuurus aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 101 174 000 000 eurot.

1.  ESF+ jaoks kättesaadavad vahendid moodustavad 27,5% tööhõive ja majanduskasvu eesmärgi investeeringutest (s.o 99 786 000 000 eurot 2018. aasta hindades), välja arvatud tervishoiule, tööhõivele ja sotsiaalsele innovatsioonile ette nähtud summa.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõigi eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames rakendatavate programmide, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus edendatakse ühtlasi kõigi võrdseid võimalusi ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

1.  Kõigi eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames rakendatavate programmide, samuti tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni haru ning terviseharu raames toetatavate tegevuste ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus tagatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Nende ettevalmistamise, rakendamise, seiramise ja hindamise käigus edendatakse ühtlasi kõigi võrdseid võimalusi ja puuetega inimeste võimalusi neis programmides ja tegevustes osaleda ning hoitakse ära diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid ja komisjon toetavad lõikes 1 osutatud põhimõtete edendamiseks samuti konkreetseid sihipäraseid meetmeid ESF+ mis tahes eesmärkide raames, sh üleminek hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele.

2.  Liikmesriigid ja komisjon toetavad lõikes 1 osutatud põhimõtete edendamiseks samuti konkreetseid sihipäraseid meetmeid ning riiklike ja piirkondlike strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamist ESF+ mis tahes eesmärkide raames, sh mõistlik üleminek hoolekandeasutuste kasutamiselt pere- ja kogukonnapõhisele hoolekandele.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid keskendavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendid sekkumistele, milles käsitletakse nende riiklikes reformikavades, Euroopa poolaasta raames ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme, ning võtavad arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi.

Liikmesriigid kasutavad eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahendeid muu hulgas oma riikliku ja piirkondliku tasandi korraldusasutuste kaudu sekkumismeetmetele, mille abil lahendatakse probleeme ja täidetakse eesmärke, mis kuuluvad ESF+ kohaldusalasse ja selle otstarbe alla ning mille liikmesriigid on kindlaks teinud piirkondlikes strateegiates, riiklikes reformikavades ja Euroopa poolaasta sotsiaalvaldkonna tulemustabelit arvesse võttes riigipõhistes soovitustes, mis on vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt, järgivad Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtteid ja õigusi ning võttavad arvesse kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi investeerimisvajadusi ja kohapealset vastutust reformide eest.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon soodustavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, programmide ja vahendite, nagu Erasmuse programmi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada tihe koostöö sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate osaliste vahel.

Liikmesriigid soodustavad oma riiklike ja piirkondlike korraldusasutuste kaudu ja vajaduse korral soodustab ka komisjon nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal sünergiat ning tagavad koordineerimise, vastastikuse täiendavuse ja sidususe ESF+ ja muude liidu fondide, nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning eeskätt Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ning programmide ja vahendite, nagu programmid „Erasmus“ ja „Euroopa horisont“, Varjupaiga- ja Rändefondi ning reformide tugiprogrammi, sh reformitoetusvahendi ja tehnilise toetuse vahendi vahel, ilma et see piiraks artiklites 3 ja 4 sätestatud ESF+ eesmärke. Liikmesriigid ja vajaduse korral komisjon optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida topelttööd ning tagada integreeritud tegutsemisviiside, sidusate ja ühtlustatud toetusmeetmete rakendamise eest vastutavate korraldusasutuste vahel tihe koostöö.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud artiklis 4.

2.  Liikmesriigid eraldavad oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, piirkondlikke eripärasid arvesse võttes asjakohase summa, et käsitleda ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 ja artikli 148 lõike 4 kohaselt vastu võetud asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, mis kuuluvad ESF+ rakendusalasse, nagu on sätestatud artiklis 4, ning sellele lisaks tagatakse korraldusasutuse tasandil piisav paindlikkus teha EFS+ investeeringute prioriteedid ja valdkonnas kindlaks kohalikke/piirkondlikke probleeme arvestades, ning võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sambas sisalduvaid põhimõtteid ja õigusi, samuti suurema majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse lähenemise parandamise eesmärki.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liikmesriigid eraldavad vähemalt 25 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–xi kohaste sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sh kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine.

3.  Liikmesriigid eraldavad vajaduse korral vähemalt 25 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punktide vii–xi kohaste sotsiaalse kaasavuse poliitikavaldkonna erieesmärkide jaoks, sh sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamine ja kolmanda riigi kodanike sotsiaal-majandusliku lõimimise edendamine. Liikmesriigid võivad seda eraldist kasutada muude probleemide kui töötus lahendamiseks, et toetada vaesusevastaseid meetmeid, mis ulatuvad aktiivsetest tööturumeetmetest kaugemale.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 2 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase materiaalset puudust käsitleva erieesmärgi jaoks.

Liikmesriigid eraldavad vähemalt 4 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames, artikli 4 lõike 1 punkti xi kohase enim puudust kannatavate inimeste sotsiaalset kaasamist ja/või materiaalset puudust käsitleva erieesmärgi jaoks.

Selgitus

Kui eraldis oleks vähemalt 4 %, saaks ühtlasi summa, mis eraldatakse praegusest Euroopa abifondist enim puudust kannatavate isikute jaoks (2014.–2020. aastal 4 miljardit eurot), samaks jätta. Liikmesriikidel peaks olema õigus ise otsustada, kas nad soovivad pakkuda enim puudust kannatavatele inimestele olenevalt nende riigisisesest olukorrast toiduabi, materiaalset abi või sotsiaalse kaasamise meetmeid.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet ja koolist tööellu üleminekut, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust eelkõige noortegarantii kavade rakendamise raames.

Liikmesriigid, kus Eurostati andmete põhjal ületab 2019. aastal mittetöötavate ja mitteõppivate 15–29aastaste noorte määr liidu keskmist, eraldavad vähemalt 10 % oma ESF+ vahenditest, mis on eraldatud eelarve jagatud täitmise raames ja mis on ette nähtud 2021.–2025. aastaks, sihipäraste meetmete ja struktuurireformide jaoks, millega toetatakse noorte tööhõivet, praktikasüsteemide ja koolist tööellu üleminekut, ettevõtlust, haridus- ja koolitussüsteemi naasmise viise ning teise võimaluse haridust, eelkõige noortegarantii kavade rakendamise parimaid tavasid riiklikul ja piirkondlikul tasandil silmas pidades.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid.

Kõnealuste meetmete rakendamisel seavad liikmesriigid esikohale tööturult eemalejäänud ja pikaajaliselt töötud noored, pöörates rahvastikukao ärahoidmiseks põhitähelepanu maapiirkondadele, ning näevad ette sihipärased kaasamismeetmeid.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kõik liikmesriigid tagavad, et sotsiaalpartnerid ning kodanikuühiskonna organisatsioonid osalevad piisavalt sellise tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitika rakendamises, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames.

1.  Liikmesriigi riigi ja piirkondliku tasandi korraldusasutused tagavad, et kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud ühissätete määruse artiklis 6, sh Euroopa partnerluse käitumisjuhendis, osalevad kõigis ESF+ ettevalmistamise, rakendamise, seire ja hindamise etappides piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, sotsiaal- ja majanduspartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja toetusesaajad. See kehtib sellise tööhõive-, haridus- ja sotsiaalse kaasamise poliitika rakendamise kohta, mida toetatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluva ESF+ haru raames.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid eraldavad igas programmis eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest asjakohase summa sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.

2.  Liikmesriigid eraldavad igas programmis eelarve jagatud täitmise raames eraldatud ESF+ vahenditest vähemalt 2 % kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaal- ja majanduspartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 lõikes 4 osutatud vahendid kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames.

Artikli 7 lõikes 4 osutatud vahendid kavandatakse spetsiaalse prioriteedi või programmi raames. Selle prioriteedi või programmi kaasrahastamise määr on 85 %.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 lõike 5 kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi raames ja sellega toetatakse artikli 4 lõike 1 punktis i sätestatud erieesmärki.

Artikli 7 lõike 5 kohane toetus kavandatakse spetsiaalse prioriteedi raames ja sellega toetatakse artikli 4 lõike 1 punktides i ja v sätestatud erieesmärki.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Meetmed, millega käsitletakse asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 2, kavandatakse ühe või mitme spetsiaalse prioriteedi raames.

Meetmed, millega käsitletakse asjaomastes riigipõhistes soovitustes ja Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, nagu on osutatud artikli 7 lõikes 2, kavandatakse ühe või mitme spetsiaalse prioriteedi raames. Kuna riigipõhised soovitused esitatakse igal aastal, kuid ESF+ programmitöö kestab mitu aastat, tagatakse korraldusasutuse tasandil piisav paindlikkus, et teha ESF+ investeeringute prioriteedid ja valdkonnad kindlaks konkreetseid kohalikke või piirkondlikke probleeme arvesse võttes. Liikmesriigid tagavad nende prioriteetide järjepidevuse, sidususe ja koostoime Euroopa sotsiaalõiguste samba, Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkidega. Korraldusasutuse tasandil tagatakse piisav paindlikkus, et teha ESF+ investeeringute prioriteedid ja valdkonnad kindlaks kohalikke või piirkondlikke probleeme arvesse võttes.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 a

 

Integreeritud territoriaalne areng

 

ESF+-ist võib toetada integreeritud territoriaalset arengut määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 2 osutatud mõlema eesmärgi programmide raames kooskõlas kõnealuse määruse [uus ühissätete määrus] III jaotise II peatükiga. 2. Liikmesriigid rakendavad ESF+-ist toetatavat integreeritud territoriaalset arengut üksnes määruse (EL) 2018/xxxx [uus ühissätete määrus] artiklis [22] osutatud vormide kaudu.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 11 b

 

Riikidevaheline koostöö

 

Liikmesriigid võivad eriprioriteedi 3 raames toetada riikidevahelise koostöö meetmeid. Riikidevahelise koostöö meetmeid võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides i–x. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib selle prioriteedi puhul tõsta kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mis rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Uuenduslikud meetmed

Uuenduslikud meetmed ja integreeritud territoriaalne areng

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid toetavad sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist või tugevdavad alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel, nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid.

1.  Liikmesriigid toetavad ESF+ kaudu sotsiaalse innovatsiooni meetmeid ja sotsiaalset eksperimenteerimist, sh väikeses ulatuses katsetatud uuenduslike tegutsemisviiside kasutuselevõtt, või tugevdavad alt üles suunatud käsitlusi, mis põhinevad eelkõige kohaliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektori asutuste, erasektori ja kodanikuühiskonnaga loodud partnerlusel, nt kohalikud tegevusrühmad, kes kavandavad ja rakendavad kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid, mille puhul võetakse arvesse kohalikke olusid.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Uuenduslikke meetmeid ja lähenemisviise võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides i–x.

3.  Uuenduslikke meetmeid ja lähenemisviise ning integreeritud territoriaalset arengut võib kavandada mis tahes erieesmärgi raames, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides i–x.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kõik liikmesriigid määravad vähemalt ühe prioriteedi lõigete 1 või 2 või mõlema rakendamiseks. Maksimaalset kaasrahastamismäära võib nende prioriteetide puhul suurendada kuni 95 %ni, kui kuni 5 % riigi ESF+ eraldisest, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames, eraldatakse selliste prioriteetide jaoks.

4.  Vähemalt 10 % ESF+ riikliku tasandi vahenditest eraldatakse lõigete 1 või 2 või mõlema rakendamiseks.

Muudatusettepanek    72