RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta

17.12.2018 - (COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD)) - ***I

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Pascal Arimont
Arvamuse koostajad (*):
Fabio Massimo Castaldo, väliskomisjon
Eleni Theocharous, arengukomisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2018/0199(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0470/2018

Esitatud tekstid :

A8-0470/2018

Arutelud :

PV 15/01/2019 - 21
CRE 15/01/2019 - 21

Hääletused :

PV 16/01/2019 - 12.8
CRE 16/01/2019 - 12.8
Selgitused hääletuse kohta
PV 26/03/2019 - 7.18
CRE 26/03/2019 - 7.18

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0021
P8_TA(2019)0238

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta

(COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0374),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 178, artikli 209 lõiget 1, artikli 212 lõiget 2 ja artiklit 349, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0229/2018),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee [kuupäev] arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee [kuupäev] arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ja väliskomisjoni, arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0470/2018),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille raames tuleb pöörata erilist tähelepanu teatud tüüpi piirkondadele, mille loetlemisel on sõnaselgelt nimetatud piiriüleseid piirkondi.	(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, maapiirkondades, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondades, väikese rahvastikutihedusega piirkondades, saartel ja mägipiirkondades.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus]²¹ on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus]²² on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.	(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus]²¹ on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus]²² on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki ja nende piirkonda teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.
_________________	_________________
²¹ [Viide].	²¹ [Viide].
²² [Viide].	²² [Viide].
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.	(3) Et toetada liidu territooriumi koostöö vaimus toimuvat ja harmoonilist arengut eri tasanditel ja vähendada olemasolevaid erinevusi, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd. Selles tuleks arvesse võtta mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid ning tugevdada tuleks kohapõhiseid lähenemisviise.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Interregi eri komponendid peaksid aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mida on kirjeldatud 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas 2030.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“²³ (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.	(4) Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“²³ (edaspidi „piirialade teatis“). Sellepärast peaks piiriülese koostöö komponent sisaldama koostööd nii maismaapiiridel kui ka merepiiridel, ilma et see kahjustaks uut äärepoolseimate piirkondade koostöö komponenti.
__________________	__________________
²³ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).	²³ Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.	(5) Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi või nende piirkondade ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi piirkonna või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, ning see komponent peaks sisaldama ka merendusalast piiriülest koostööd. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama merepiirkondi ümbritsevaid alasid ja sellesse tuleks lõimida piiriülene koostöö merepiiridel, mida tehakse programmitöö perioodil 2014–2020. Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata varasemat merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra.	(6) Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, järgides täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid riikidevahelisi piirkondi ja vajaduse korral merepiirkondi ümbritsevaid alasid, mis ulatuvad kaugemale neist aladest, mida hõlmab piiriülene koostöö.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil.	(7) Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade täiendav komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd kolmandate riikidega, ülemeremaade ja -territooriumidega või piirkondlike integratsiooni ja koostööorganisatsioonidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil, võttes arvesse nende eriomadusi.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006²⁴ kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine või põllumajanduslik toidutööstus. Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.	(8) Tuginedes ühelt poolt Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud positiivsetele kogemustele ning võttes teiselt poolt arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, on piirkondadevaheline koostöö kogemuste vahetamise kaudu ning linnade ja piirkondade suutlikkuse suurendamine mõlema eesmärgi raames (Euroopa territoriaalne koostöö ning majanduskasvu ja tööhõive eesmärgi investeeringud) oluline komponent, et leida ühtekuuluvuspoliitikas ühiseid lahendusi ja luua püsivadi partnerlusi. Seepärast tuleks jätkata olemasolevate programmidega ja eelkõige projektipõhise koostöö edendamist, sh Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR), samuti makropiirkondlike strateegiate edendamist.
__________________
²⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).
²⁵ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017) 376 final, 18.7.2017).
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uus algatus peaks põhinema arukal spetsialiseerumisel ning sellega tuleks toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia tööstuse ajakohastamine, ringmajandus, sotsiaalne innovatsioon, keskkond ja põllumajanduslik toidutööstus, samuti aidata spetsialiseerumise strateegiate elluviimises osalejatel moodustada klastreid, et hoogustada innovatsiooni ning tuua innovaatilised tooted, protsessid ja ökosüsteemid Euroopa turule. Tõendid näitavad, et uute tehnoloogiate (nt progressi võimaldavad tehnoloogiad) tutvustamise katsetamis- ja valideerimisetapis püsivad süsteemsed vead, eriti kui innovatsioon tuleneb täiendavate piirkondlikul tasandil spetsialiseerumiste lõimimisest, mis loob uuenduslikke väärtusahelaid. Selline viga on eriti oluline katse- ja turule viimise etapi vahel. Mõnes strateegilise tähtsusega tehnoloogia- ja tööstusvaldkonnas ei saa VKEd praegu arvestada suurepärase ja avatud, üleeuroopalise tutvustamistaristuga. Piirkondadevahelise koostööalgatuse programmid peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks ülemeremaadele ja -territooriumidele, kolmandatele riikidele, piirkondadele ning piirkondlikele integratsiooni ja koostööorganisatsioonidele, eeskätt äärepoolseimate piirkondade naabruses. Soodustada tuleks sünergiat piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute ja muude asjakohaste ELi programmide, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020”, Euroopa digitaalse turu ja ühtse turu programmide vahel, sest need võimendavad investeeringute mõju ja tagavad kodanikele parema väärtuse.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003²⁶.	(9) Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada ühised objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003²⁶.
__________________	__________________
²⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).	²⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA,²⁷ naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“)²⁸ ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“)²⁹ – toetada piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat, mille suurus on IPA III puhul 3 % rahastamispaketist ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohase naabruspoliitika geograafilise programmi puhul 4 % rahastamispaketist.	(10) Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA, naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“) ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“) – toetada piiriülese, riikidevahelise, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat.
__________________	__________________
²⁷ Määrus (EL) nr XXX, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).	²⁷ Määrus (EL) nr XXX, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
²⁸ Määrus (EL) XXX, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).	²⁸ Määrus (EL) XXX, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
²⁹ Nõukogu otsus (EL) XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).	²⁹ Nõukogu otsus (EL) XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Piirkondadele, millest on saamas liidu välispiirid, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et tagada käimasolevate koostööprogrammide piisav järjepidevus.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.	(11) Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist, samuti piirkondlikku ja kohalikku arengut. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Koostoime arendamine liidu välistegevuse ja arenguprogrammidega peaks samuti aitama tagada maksimaalse mõju, olles ühtlasi kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208. Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt tähtis saavutada sidusus kõigis liidu poliitikavaldkondades.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada koostööd naabritega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³¹.	(14) Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste parandamise kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada nende koostööd kolmandate riikide ja ÜMTdega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³¹.
_________________	_________________
³¹ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final, 24.10.2017).	³¹ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final, 24.10.2017).
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Käesoleva määrusega sätestatakse ülemeremaadele ja -territooriumidele (edaspidi „ÜMTd“) võimalus Interregi programmidest osa võtta. ÜMTde tõhusa juurdepääsu ja osalemise hõlbustamiseks tuleks võtta arvesse nende eripära ja probleeme.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 tuleks vähendada piiriülese koostöö osakaalu, ent samas suurendada seoses merenduskoostöö lõimimisega riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö osakaalu ning luua uus äärepoolseimate piirkondade koostöö komponent.	(15) On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Arvestades globaliseerumist, peaks koostöö, mille eesmärk on suurendada investeeringuid töökohtade loomisse ja majanduskasvu suurendamisse ning ühisinvesteeringuid teiste piirkondadega, lähtuma mitte niivõrd piiridest, vaid piirkondade ühistest omadustest ja ambitsioonidest, ja seepärast tuleks piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele teha kättesaadavaks piisavalt lisavahendeid, et reageerida olukorrale maailmaturul.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleks jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.	(18) Võttes arvesse Iirimaa ainulaadseid ja eripäraseid asjaolusid ja selleks et toetada põhja-lõuna-suunalist koostööd suure reede kokkuleppe raames, tuleb jätkata uut piiriülest programmi PEACE PLUS ja see peaks põhinema Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiriäärsete krahvkondade vahelistes eelmistes programmides tehtud tööle. Arvestades selle praktilist tähtsust, on vajalik tagada, et kui programmiga toetatakse rahu ja lepitamist, peaks ERF aitama edendada ka asjaomaste piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust ja koostööd, eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse edendamise meetmete abil. Programmi eripära arvesse võttes tuleks kõnealuseid programme hallata integreeritult, lõimides Ühendkuningriigi toetuse programmi sihtotstarbelise välistuluna. Lisaks ei tuleks piiriülese kõnealuse programmi PEACE suhtes kohaldada tegevuste valimist käsitlevaid teatavaid käesoleva määruse eeskirju seoses rahu ja leppimise saavutamist toetavate tegevustega.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur.	(20) Lõviosa liidu toetusest tuleks keskendada teatud arvule poliitikaeesmärkidele, et Interregi mõju oleks võimalikult suur. Tuleks tugevdada Interregi komponentide vahelist sünergiat ja nende vastastikust täiendavust.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära.	(21) Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära. Need sätted peaksid olema lihtsad ja selged, et vältida ülereguleerimist ja mitte suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd kõigi nelja mõõtme puhul (väljatöötamine, rakendamine, personali leidmine ja rahastamine) ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.	(22) Programmitöö perioodil 2014–2020 kehtestatud sätteid, mis käsitlevad kriteeriume, mille alusel loetakse tegevus tõeliselt ühiseks ja koostöös elluviidavaks, ning sätteid, mis käsitlevad Interregi tegevuse raames sisse seatavat partnerlust ja juhtivpartneri kohustusi, tuleks kohaldada ka edaspidi. Interregi partnerid peaksid tegema koostööd väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti personali leidmisel või rahastamisel või mõlema puhul ning äärepoolseimate piirkondade koostöö raames neljast mõõtmest kolme puhul, kuna ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kombineerimine peaks olema nii programmide kui ka tegevuste tasandil lihtsam.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Inimestevahelised (people-to-people, P2P) ja väikesemahulised projektid on piiriülese koostöö programmide raames oluliseks ja edukaks vahendiks, et kõrvaldada piiridega seotud ja piiriüleseid tõkked, edendada kohapeal inimestevahelisi kontakte ning lõimida sel viisil piirialad ja nende kodanikud. Inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte rakendatakse mitmes valdkonnas, näiteks kultuur, sport, turism, haridus ja kutseõpe, majandus, teadus, keskkonnakaitse ja ökoloogia, tervishoid, transport ja väiketaristud, halduskoostöö ja reklaamitegevus. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“, on inimestevahelistel ja väikesemahulistel projektidel suur Euroopa lisaväärtus ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele.
	__________________ ³² Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) On vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde, mida on rakendatud alates Interregi loomisest, kuid mida ei ole kunagi reguleeritud erieeskirjadega. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“,³² on sellistel väikeprojektide fondidel oluline roll kodanike ja institutsioonide vahelise usalduse suurendamisel, nad pakuvad suurt Euroopa lisaväärtust ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele, kõrvaldades piiridega seotud tõkked ning lõimides piirialad ja nende kodanikud. Et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.	(23) Alates Interregi loomisest toetatakse inimestevahelisi ja väikesemahulisi projekte peamiselt väikeprojektide fondist või sarnastest vahenditest, mida ei ole aga kunagi reguleeritud erieeskirjadega, mistõttu on vaja täpsustada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde. Et säilitada inimestevaheliste ja väikesemahuliste projektide lisaväärtus ja hüved, ka seoses kohaliku ja piirkondliku arenguga, ning et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.
__________________
³² Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.	(24) Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, sealhulgas piirkondlike kontaktpunktide (ehk nn antennide) puhul, mis on programmide kavandajate ja rakendajate jaoks olulised kontaktpunktid ning seega otseliin ühiste sekretariaatide või asjaomaste ametiasutusteni, aga eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(25 a) Seoses halduskoormuse vähendamisega peaksid liikmesriigid ja piirkonnad tegema tihedat koostööd, et oleks võimalik kasutada määruse (EL).../... [uus ühissätete määrus] artiklis 77 osutatud Interregi programmi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhustatud proportsionaalset korda.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Liikmesriike tuleks julgustada andma ETKRile korraldusasutuse ülesandeid, panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi, integreeritud territoriaalse investeeringu või ühe või mitme väikeprojektide fondi haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina.	(27) Liikmesriigid peaksid vajadusel delegeerima korraldusasutuse ülesandeid uuele või kui võimalik, siis olemasolevale ETKRile, panema selline rühmitus nii nagu kui teised piiriülesed juriidilised isikud vastutama allprogrammi või integreeritud territoriaalse investeeringu haldamise eest või panema selline rühmitus tegutsema ainsa partnerina. Liikmesriigid peaksid võimaldama piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel ning muudel eri liikmesriikide asutustel luua selliseid juriidilise isiku staatusega koostöörühmitusi ning kaasama nende tegevusse kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest.	(28) Arvepidamisfunktsiooni raames tuleks säilitada programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks kehtestatud makseahel, mis kulgeb komisjonist sertifitseerimisasutuse kaudu juhtivpartnerini. Liidu toetus tuleks maksta juhtivpartnerile, välja arvatud juhul, kui see toob kaasa topelttasud juhtivpartneri ja muude partnerite vahelise eurodesse ja tagasi muusse vääringusse (või vastupidi) konverteerimise eest. Kui ei ole määratud teisiti, peaks juhtivpartner tagama, et kõik teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtivpartneri suhtes.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] artikli 63 lõike 9 kohaselt tuleb valdkonnapõhistes eeskirjades arvesse võtta Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmide vajadusi, eelkõige seoses auditi funktsiooniga. Seepärast tuleb iga-aastast auditiarvamust, iga-aastast kontrolliaruannet ja tegevusauditeid käsitlevaid sätteid lihtsustada ja kohandada kõnealustele programmidele, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Tuleks siiski selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Eelkõige ei tohiks korraldusasutusel olla lubatud kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.	(30) Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Siiski on vajalik selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Lisaks tuleks kehtestada sissenõudmistega seotud menetlused ja need seirekomisjoniga kooskõlastada. Korraldusasutus ei tohiks siiski kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 a) Asjakohane on soodustada finantsdistsipliini. Samal ajal tuleks eelarvelistest kulukohustustest vabastamise korra puhul võtta arvesse Interregi programmide ja nende rakendamise keerukust.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Ehkki Interregi programmid, milles osalevad kolmandad riigid, partnerriigid või ülemeremaad või -territooriumid, tuleks ellu viia koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib äärepoolseimate piirkondade koostööd käsitlevaid Interregi programme rakendada kaudse eelarve täitmise raames. Tuleks kehtestada erieeskirjad selle kohta, kuidas neid programme kaudse eelarve täitmise raames täielikult või osaliselt rakendada.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul tuleks võimaluse korral siiski kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.	(35) Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kuid võimaluse korral tuleks liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36 a) Euroopa territoriaalse koostöö edendamine on liidu ühtekuuluvuspoliitika oluline prioriteet. VKEde toetamine Euroopa territoriaalse koostöö projektide kulude katmisel on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ^1a(üldise grupierandi määruse) kohaselt juba teatamiskohustusest vabastatud. Piirkondliku abi erisätted, mis puudutavad seotud igas suuruses ettevõtjate investeeringuid, on samuti esitatud regionaalabi suunistes aastateks 2014–2020^2a ja üldise grupierandi määruse regionaalabi jaos. Saadud kogemusi silmas pidades peaks Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antava abi mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele olema piiratud ning seega peaks komisjonil olema võimalik deklareerida, et selline abi on siseturuga kokkusobiv ja et Euroopa territoriaalse koostöö projektide toetamiseks pakutav rahastamine kuulub grupierandi alla.
	_____________________
	^1a Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1). ^2a Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020 (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide vahel liidu sees ning liikmesriikide ja vastavalt liiduga piirnevate kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) vahel.	1. Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide ja nende piirkondade vahel liidu sees ning liikmesriikide, nende piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide või mõne piirkondliku organisatsiooni osa moodustava kolmandate riikide rühma vahel.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4) „piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.	4) „piiriülene õigussubjekt“ – õigussubjekt, sh ELi piirkond, mis on asutatud ühe Interregi programmis osaleva riigi õiguse alusel, tingimusel et selle on asutanud vähemalt kahe osaleva riigi territoriaalsed asutused või muud organid.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a) „piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioon“ – sama geograafilise piirkonna riikide või piirkondade rühm, mille eesmärk on teha tihedat koostööd ühist huvi pakkuvatel teemadel;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1) kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud piirkondlikku arengut (komponent nr 1):	1) kõrvuti asuvate piirkondade vaheline piiriülene koostöö, mille eesmärk on toetada integreeritud ja harmoonilist piirkondlikku arengut (komponent nr 1):
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) liidusisene piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või	a) liidusisene piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või või
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) liiduväline piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:	b) liiduväline piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2; kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B;	2) riikidevaheline koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja ülemeremaades ja -territooriumidel ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2);
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist nende naabruses (komponent nr 3);	3) äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või piirkondlike integratsiooni ja koostöö organisatsioonidega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist ja harmoonilist arengut nende naabruses (komponent nr 3);
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a) ühiste piirkondadevaheliste arenguprojektide rakendamisega;
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt i b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i b) kogu liidus partnerite vahel suutlikkuse suurendamisega seoses:
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt ii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii a) parimate tavade määratlemise ja levitamisega ning nende ülekandmisega eelkõige rakenduskavadele tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames;
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt ii b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii b) kogemuste vahetamisega seoses linna ja maa elukeskkonna säästva arengu, sealhulgas linna- ja maapiirkondade ühenduste, heade tavade tuvastamise, ülevõtmise ja levitamisega;
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – alapunkt iii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iii a) Euroopa piiriülese mehhanismi, nagu osutatud määruses (EL) .../... [uus Euroopa piiriülene mehhanism], asutamise, toimimise ja rakendamisega;
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5) piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud selliste piirkondadevaheliste innovatsiooniprojektide turuleviimise ja laiendamise kaudu, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut (komponent nr 5).	välja jäetud
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad.	1. Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 loodud koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere püsiühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames.	välja jäetud
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat ja Monacot.	3. Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat, Monacot ja San Marinot.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.	4. Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaa- või merepiiride äärseid piirkondi, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5 Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö geograafiline katvus	Riikidevahelise koostöö geograafiline katvus
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid.	1. Riikidevahelise koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid, ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 suuremate koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Riikidevahelist koostööd ja merendusalast koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist:	Riikidevahelist koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist:
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) Gröönimaa;	b) ÜMT programmist toetust saavad ÜMTd;
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid ja partnerriigid peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad.	3. Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata naabruses asuvaid partnerriike, keda toetatakse NDICIst, või ÜMTd, keda toetatakse ÜMT programmi raames, või mõlemaid.	2. Äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata partnerriike, keda toetatakse NDICIst, ÜMTd, keda toetatakse ÜMT programmi raames, piirkondlikke koostööorganisatsioone või neid kõiki.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Piirkondadevahelise koostöö ja piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute geograafiline katvus	Piirkondadevahelise koostöö geograafiline katvus
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi või komponendi nr 5 kohaste piirkondadevaheliste innovatsiooninvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist.	1. Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist, sealhulgas äärepoolseimaid piirkondi.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte.	2. Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte. Kolmandad riigid võivad nendes programmides osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab ka loetelu sellistest liidu NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välisrahastamisvahenditest toetust saavatel välispiiridel, samuti loetelu sellistest NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse toetuse andmisel artikli 9 lõike 3 punktis a osutatud komponendi nr 2B raames.	2. Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab ka loetelu sellistest liidu NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välisrahastamisvahenditest toetust saavatel välispiiridel.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Sellised kolmandate või partnerriikide piirkonnad või liiduvälised territooriumid, millele ei anta toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahenditest, on samuti nimetatud lõikes 1 osutatud loetelus.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud ERFi vahendid moodustavad 8 430 000 000 eurot ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikes 1.	1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud vahendid moodustavad 11 165 910 000 eurot (2018. aasta hindades) ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 103 lõikes 1.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud vahendid jaotatakse järgmiselt:	2. Lõikes 1 osutatud vahenditest 10 195 910 000 eurot (91,31 %) jaotatakse järgmiselt:
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) 52,7 % (st kokku 4 440 000 000 eurot) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);	a) 7 500 000 000 eurot (67,16 %) piiriüleseks koostööks (komponent nr 1);
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) 31,4 % (st kokku 2 649 900 000 eurot) riikidevaheliseks koostööks ja merendusalaseks koostööks (komponent nr 2);	b) 1 973 600 880 eurot (17,68 %) riikidevaheliseks koostööks (komponent nr 2);
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) 3,2 % (st kokku 270 100 000 eurot) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);	c) 357 309 120 eurot (3,2 %) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) 1,2 % (st kokku 100 000 000 eurot) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);	d) 365 000 000 eurot (3,27%) piirkondadevaheliseks koostööks (komponent nr 4);
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) 11,5 % (st kokku 970 000 000 eurot) piirkondadevahelisteks innovatsiooniinvesteeringuteks (komponent nr 5).	välja jäetud
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul ja need NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 2B puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;	a) NUTS 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 1 puhul, mis on loetletud artikli 8 lõikes 2 osutatud rakendusaktis;
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) NUTS 2. tasandi piirkonnad komponentide nr 2A ja nr 3 puhul.	b) NUTS 2. tasandi piirkonnad komponendi nr 2 puhul.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 3 – lõik 2 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) NUTS 2. ja 3. tasandi piirkonnad komponendi nr 3 puhul.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. 970 000 000 eurot (8,69 %) lõikes 1 osutatud vahenditest eraldatakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele, nagu on osutatud artiklis 15a (uus).
	Kui komisjon ei ole 31. detsembriks 2026 kõiki lõikes 1 osutatud kättesaadavaid vahendeid selle algatuse raames välja valitud projektidele ära kasutanud, siis ülejäänud sidumata vahendid jaotatakse ümber komponentide 1–4 vahel.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise samaväärsuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri.	ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et vähemalt samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise panuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.	b) nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui Interregi programmi ei ole võimalik osalevate riikide vaheliste probleemide tõttu kavandatud viisil ellu viia.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või Gröönimaa osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord.	Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või ÜMT osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta;	a) et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osalemiseta;
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta.	c) et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMT osalemiseta.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui kolmas riik või partnerriik, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.	6. Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 70 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent.	Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 80 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lisaks määruse (EL) [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele võib ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend aidata kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele:	3. Lisaks määruse (EL) [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele aitab ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele:
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) komponentide nr 1 ja 2B kohastes Interregi programmides:	a) komponentide nr 1 ja 2 kohastes Interregi programmides:
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;	ii) tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike, sh inimestevaheliste projektide, kodanikuühiskonna osalejate ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate kaitse alal võetavate meetmete abil.	5. Komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate ja rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste kaitse ning majandusliku ja sotsiaalse integreerimise alal võetavate meetmete abil.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Täiendav 15 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ või liiduvälisele Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“.	2. ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni 15 % Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“ ja kuni 10 % võib eraldada Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui komponendi nr 2A kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat, programmeeritakse ERFi kogueraldis ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.	3. Kui komponendi nr 1 või 2 kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat või merepiirkondade strateegiat, aitab vähemalt 80 % ERFi eraldisest ja vajaduse korral osa liidu välisrahastamisvahendite eraldisest kaasa muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kui komponendi nr 2B kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku või merepiirkondade strateegiat, jaotatakse vähemalt 70 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldisest muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele.	välja jäetud
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 15 a
	Piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud
	1. Artikli 9 lõikes 5 a (uus) osutatud vahendid eraldatakse uuele algatusele, mis käsitleb piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, mis on ette nähtud järgmiseks:
	a) selliste ühiste innovatsiooniprojektide turuleviimine ja laiendamine, mis võivad soodustada Euroopa väärtusahelate arengut;
	b) selliste teadlaste, ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori asutuste kokkutoomine, kes on riiklikul või piirkondlikul tasandil hõlmatud aruka spetsialiseerumise ja sotsiaalse innovatsiooni strateegiatega;
	c) katseprojektid, mille eesmärk on selgitada piirkondlikul ja kohalikul tasandil välja uued arengulahendused, mis põhinevad aruka spetsialiseerumise strateegiatel, või neid katsetada; või
	d) innovatsioonialaste kogemuste jagamine eesmärgiga lõigata saadud kogemustest kasu piirkondliku või kohaliku tasandi arengus.
	2. Et säilitada Euroopa territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte ja tagada rahaliste vahendite ligikaudne võrdne osakaal, peavad need investeeringud keskenduma vähem arenenud piirkondade ja juhtivate piirkondade vaheliste sidemete loomisele, suurendades vähem arenenud piirkondades piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide suutlikkust integreerida ja edendada olemasolevat või tärkavat ELi väärtust ning suutlikkust osaleda partnerlustes teiste piirkondadega.
	3. Komisjon rakendab neid investeeringuid otsese või kaudse eelarve täitmise raames. Pikaajalise tööprogrammi ja sellega seotud projektikonkursside kindlaksmääramisel toetab teda eksperdirühm.
	4. Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist. Kolmandad riigid võivad nendes investeeringutes osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames.	1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames pärast sidusrühmadega konsulteerimist.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.	2. Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega.	Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega. Makropiirkondlikke või merepiirkondade strateegiaid hõlmavate Interregi programmide ettevalmistamisel peaksid liikmesriigid ja programmipartnerid võtma arvesse asjaomaste makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate valdkondlikke prioriteete ning konsulteerima asjaomaste osalejatega. Liikmesriigid ja programmipartnerid võtavad kasutusele eelhindamismehhanismi, millega tagatakse, et kõik makropiirkondliku ja merepiirkonna tasandi osalejad, Euroopa territoriaalse koostöö programmi ametiasutused, piirkonnad ja riigid kutsutakse programmitöö perioodi alguses kokku, et otsustada ühiselt iga programmi prioriteetide üle. Kui see on asjakohane, viiakse kõnealused prioriteedid kooskõlla makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate tegevuskavadega.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss üheksa kuud;] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide või partnerriikide või ÜMTde nimel.	Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab ühe või mitu Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss 12 kuud;] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide nimel.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.	Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel komisjoniga võib asjaomane liikmesriik otsustada programmi rakendamise tõhustamiseks ja tegevuste ulatuse laiendamiseks kanda Interregi programmidesse üle kuni [x] % samale piirkonnale tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ERFist eraldatud summast. Ülekantud summa moodustab eraldiseisva prioriteedi või eraldiseisvad prioriteedid.	3. Asjaomane liikmesriik võib otsustada programmi rakendamise tõhustamiseks ja tegevuste ulatuse laiendamiseks kanda Interregi programmidesse üle kuni 20 % samale piirkonnale tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ERFist eraldatud summast. Iga liikmesriik teavitab komisjoni eelnevalt sellest, et ta kavatseb kasutada ülekandmise võimalust, ja põhjendab komisjonile oma otsust. Ülekantud summa moodustab eraldiseisva prioriteedi või eraldiseisvad prioriteedid.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes arvesse:	b) kokkuvõte peamistest ühistest probleemidest, võttes eelkõige arvesse:
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega;	ii) ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega ning võimaliku koostoime saavutamist;
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) varasematest kogemustest saadud õppetunde;	iii) varasematest kogemustest saadud õppetunde ja seda, kuidas neid on programmis arvesse võetud;
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus, neile vastavad prioriteedid, erieesmärgid ja toetuse vormid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi;	c) valitud poliitikaeesmärkide ja Interregi erieesmärkide põhjendus ja neile vastavad prioriteedid, käsitledes vajaduse korral piiriülese taristu puuduvaid ühendusi;
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse;	i) asjaomased meetmed, sealhulgas kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ning nende eeldatav panus erieesmärkide ning, kui see on asjakohane, makropiirkondlike strateegiate ja merepiirkondade strateegiate saavutamisse, vastavalt kõnealuste tegevuste kriteeriumid ja neile vastavad läbipaistvad valikukriteeriumid;
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) peamised sihtrühmad;	välja jäetud
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt v
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
v) rahastamisvahendite kavandatav kasutamine;	välja jäetud
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm Gröönimaa) kaupa;	iii) komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm) kaupa;
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 5 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud tabel sisaldab üksnes aastateks 2021–2025 ettenähtud summasid.	välja jäetud
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 7 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord;	b) sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord ning vajaduse korral liikmesriikide või kolmandate riikide tugihaldusstruktuurid;
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon hindab iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga.	1. Komisjon hindab täiesti läbipaistvalt iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga.
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi.	3. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb iga Interregi programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik, kes on korraldusasutuse asukohariik, on programmi esitanud.	4. Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb iga Interregi programmi heakskiitmist, hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik, kes on korraldusasutuse asukohariik, on programmi läbivaadatud versiooni esitanud.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele.	1. Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga 6 esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi kolme kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist.	2. Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi ühe kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist.
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi.	3. Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi.
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas.	4. Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas.
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik võib paigutada programmitöö perioodil kuni 5 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 3 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.	Liikmesriik võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikliga 6 paigutada programmitöö perioodil kuni 10 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 5 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seirekomisjon võib luua ühe või, eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused.	Seirekomisjon võib luua ühe või, eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused. Juhtkomiteed kohaldavad partnerluspõhimõtet, nagu on sätestatud määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklis 6, ning kaasavad partnereid kõigist osalevatest liikmesriikidest.
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Korraldusasutus konsulteerib komisjoniga ja võtab arvesse tema märkusi, enne kui valikukriteeriumid esialgselt seirekomisjonile või vajaduse korral juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide mis tahes hilisemate muudatuste kohta.	3. Korraldusasutus teavitab komisjoni, enne kui valikukriteeriumid esialgselt seirekomisjonile või vajaduse korral juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide mis tahes hilisemate muudatuste kohta.
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Tegevuste valimisel seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee:	4. Enne kui seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee valib tegevused, teeb korraldusasutus järgmist:
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 6 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 50 kohaste sissenõudmistega. Kõnealused kohustused määrab kindlaks seirekomisjon. Kui juhtiv partner asub partnerist erinevas liikmesriigis, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, ei ole ta kohustatud sisse nõudma kohtumenetluse teel.	Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 50 kohaste sissenõudmistega. Sissenõudmistega seotud menetlused määrab kindlaks ja lepib kokku seirekomisjon. Kui juhtiv partner asub partnerist erinevas liikmesriigis, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, ei ole ta kohustatud sisse nõudma kohtumenetluse teel.
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud osalejaid vähemalt kahest riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja.	Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud osalejaid vähemalt kahest riigist või ÜMTst, kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja.
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse kohaldamises.	2. Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis või ÜMTs, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse taotluses.
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel, rakendamisel, rahastamisel ja neile personali leidmisel.	Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel, samuti neile personali leidmisel ja/või nende rahastamisel. Iga Interregi tegevuse puhul püütakse partnerite arvu piirata kuni kümnega.
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnas koostööd üksnes kolmes.	Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnast koostööd üksnes kahes.
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 6 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus võib olla komponentide nr 1, 2 ja 3 kohaste Interregi programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist.	Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus võib olla komponentide nr 1, 2 ja 3 kohaste Interregi programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist või ÜMTst.
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 7 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ainus partner võib siiski olla registreeritud kõnealuses programmis mitteosalevas liikmesriigis juhul, kui on täidetud artiklis 23 sätestatud tingimused.	välja jäetud
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames väikeprojektide fondile antav toetus ei üle 20 000 000 eurot või 15 % Interregi programmi kogueraldisest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.	ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames ühele või mitmele väikeprojektide fondile antav kogutoetus ei ole üle 20 % Interregi programmi kogueraldisest ning peab Interregi piiriülese koostöö programmi puhul moodustama kogueraldisest vähemalt 3 %.
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus.	2. Väikeprojektide fondi toetusesaaja on avalik- või eraõiguslik asutus, üksus, kes on või ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik, kes vastutab tegevuste algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest.
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Toetusesaaja personali- ja kaudsed kulud väikeprojektide fondi juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi rahastamiskõlblikest kogukuludest.	5. Toetusesaaja personali- ja muud otsesed kulud, mis vastavad artiklite 39–42 kulukategooriatele, ning samuti kaudsed kulud väikeprojektide fondi või fondide juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi või vastavate väikeprojektide fondide rahastamiskõlblikest kogukuludest.
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 6 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid, välja arvatud selliste projektide puhul, mille toetus kujutab endast riigiabi.	Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid.
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 6 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui ühegi tegevuse kogukulud ei ületa 100 000 eurot, võib ühe või mitme väikeprojekti toetuse summa kindlaks määrata eelarveprojekti alusel, mis koostatakse iga juhtumi puhul eraldi ja lepitakse tegevust valiva organi poolt eelnevalt kokku.
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja võimalikult kiiresti. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata sellele makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada.	2. Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtiva partneri suhtes. Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata sellele makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada.
Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi programmis osaleva liikmesriigi, kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT mis tahes toetusesaajat.	Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi programmis osaleva liikmesriigi mis tahes toetusesaajat.
Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Interregi programmis osalevad liikmesriigid, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad siiski kokku leppida, et juhtivaks partneriks võib määrata partneri, kes ei saa toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahendist.	välja jäetud
Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt.	1. Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid aastateks 2021 ja 2022 eelmaksete iga-aastaste osamaksete suhtes käesoleva määruse artikli 49 lõike 2 punktide a ja b kohaselt ning seejärel järgnevateks aastateks igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt.
Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 6 %;	a) ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 7 %;
Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 7 %.	c) komponentide nr 2, 3 ja 4 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse nii ERFist kui ka asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest: 8 %.
Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd asutavad kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes kontrollib vastava Interregi programmi rakendamist (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi vastuvõtmise kohta.	1. Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid asutavad kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes kontrollib vastava Interregi programmi rakendamist (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi vastuvõtmise kohta.
Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Seirekomisjoni eesistuja on korraldusasutuse asukohariigiks oleva liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja.	välja jäetud
Kui seirekomisjoni kodukorras on sätestatud roteeruv eesistumine, võib seirekomisjoni eesistuja olla kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT esindaja ning kaaseesistuja võib olla liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja ning vastupidi.
Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmed ja teabe tervikuna artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.	6. Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmete ja teabe kokkuvõtte ja kõik otsused artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad kokku kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja tagavad, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.	Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd võivad kokku leppida kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja võtavad eesmärgiks tagada, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.
Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seirekomisjoni koosseisus võetakse arvesse asjaomases Interregi programmis osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde arvu.	välja jäetud
Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Seirekomisjoni kuuluvad ka selliste asutuste esindajad, kes asutati ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad.	Seirekomisjoni kuuluvad ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ühtlasi muude selliste asutuste esindajad, kes asutati ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad.
Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmete loetelu artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.	2. Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmeks nimetatud ametiasutuste või organite loetelu artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.
Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjoni esindajad osalevad seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.	3. Komisjoni esindajad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kogu programmipiirkonnas või selle osas asutatud asutuste, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega.
Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.	g) avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist ning teeb vajaduse korral ettepanekuid täiendavate toetusmeetmete kohta.
Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoniga konsulteerimist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist;	a) tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, pärast komisjoni teavitamist vastavalt artikli 22 lõikele 2, ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punktide b, c ja d] kohaldamist;
Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjoni taotlusel esitab korraldusasutus üks kuu jooksul komisjonile teabe artikli 29 lõikes 1 loetletud elementide kohta:	2. Komisjoni taotlusel esitab korraldusasutus kolme kuu jooksul komisjonile teabe artikli 29 lõikes 1 loetletud elementide kohta:
Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed vastava Interregi programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile.	Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt andmed vastava Interregi programmi kohta käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti a kohaselt iga aasta 31. jaanuariks, 31. maiks ja 30. septembriks ning käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti b kohased andmed kord aastas vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile.
Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Andmete edastamiseks kasutatakse olemasolevaid andmeedastussüsteeme, kui on tõendatud, et need süsteemid olid eelmise programmitöö perioodi ajal usaldusväärsed.
Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi tegevustega saavutatud väärtused.	b) valitud Interregi tegevuste väljund- ja tulemusnäitajate väärtused ning Interregi lõpetatud tegevustega saavutatud väärtused.
Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Määruse (EL) [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b.	1. Määruse (EL) [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid, mis on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) programmi edusammude mõõtmisel kõige otstarbekamaks osutunud, kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 4 punkti e alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b.
Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Vajaduse korral ja korraldusasutuse poolt põhjendatud juhtudel kasutatakse lisaks lõike 1 kohaselt valitud näitajatele ka programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid.
Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.	1. Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist mitte sagedamini kui üks kord aastas. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Korraldusasutus tagab hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise.	4. Korraldusasutus võtab eesmärgiks tagada hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise.
Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kohaldatakse määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [44 lõikeid 2–7], milles käsitletakse korraldusasutuse kohustusi.	3. Kohaldatakse määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [44 lõikeid 2–6], milles käsitletakse korraldusasutuse kohustusi.
Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 100 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;	c) kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 50 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;
Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;	d) Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A2-formaadis või suurem trükis ja asjakohasel juhul kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;
Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.	e) strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 5 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.
Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui toetusesaaja ei täida oma määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [42] või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi, kohaldab liikmesriik finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest.	6. Kui toetusesaaja ei täida oma määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklist [42] või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi või ei kõrvaldada puudusi õigeaegselt, kohaldab korraldusasutus finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest.
Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [50 lõike 1] kohase kindla määrana.	c) tegevuse otsesed personalikulud võib arvutada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 20 % otsestest kuludest, mis ei sisalda selle tegevuse otseseid personalikulusid, ilma et liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlaksmääramiseks.
Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 5 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kuu tööjõukulu brutosumma jagamisel kuus töötatava ajaga, mis on määratud kindlaks tööle võtmise dokumendis ja väljendatud tundides; või	a) kuu viimaste dokumenteeritud tööjõukulude brutosumma jagamisel asjaomase isiku kuus töötatava ajaga, kooskõlas kohaldatava õigusega, millele on osutatud töölepingus, ja määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 50 lõike 2 punktiga b; või
Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Tööle võtmise dokumendi kohaselt tunnitasu alusel töötavate isikutega seotud personalikulud on rahastamiskõlblikud, kui toimingule tegelikult kulunud töötundide arvu kohaldatakse tööle võtmise dokumendis kokku lepitud tunnimäärale, lähtuvalt tööaja registreerimise süsteemist.	6. Tööle võtmise dokumendi kohaselt tunnitasu alusel töötavate isikutega seotud personalikulud on rahastamiskõlblikud, kui toimingule tegelikult kulunud töötundide arvu kohaldatakse tööle võtmise dokumendis kokku lepitud tunnimäärale, lähtuvalt tööaja registreerimise süsteemist. Kui see ei ole veel kokkulepitud tunnimäärale lisatud, võib kõnealusele tunnimäärale lisada palgamaksetega seotud kulud, millele osutatakse artikli 38 lõike 2 punktis b, kooskõlas kohaldatava riikliku õigusega.
Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 39 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kontori- ja halduskulud piirduvad järgmiste elementidega:	Kontori- ja halduskulud piirduvad 15 %-ga tegevuse otsestest kogukuludest ja järgmiste elementidega:
Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesoleva artikli kohaste kulude otsene tasumine toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga.	4. Käesoleva artikli kohaste kulude otsene tasumine toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga. Kõnealust kulukategooriat võib kasutada operatiivpersonali ja muude sidusrühmade reisikuludeks, et rakendada ja edendada Interregi tegevust ja programmi.
Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 40 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsekuludest, mis ei sisalda otseseid personalikulusid.	5. Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsekuludest.
Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Välisekspertide ja -teenuste kulud piirduvad järgmiste teenuste ja ekspertiisiga, mida pakuvad muud avalik- või eraõiguslikud asutused või füüsilised isikud kui toetusesaaja:	Välisekspertide ja -teenuste kulud koosnevad järgmistest teenustest ja ekspertiisist, mida pakuvad muud avalik- või eraõiguslikud asutused või füüsilised isikud kui toetusesaaja (sh kõik partnerid), kuid ei piirdu nendega:
Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 41 – lõik 1 – punkt o
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
o) välisekspertide, kõnepidajate, koosolekute eesistujate ning teenuseosutajate reisi- ja majutuskulud;	o) välisekspertide reisi- ja majutuskulud;
Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 42 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevuse toetusesaaja poolt ostetud, renditud või liisitud seadmete kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 39, piirduvad järgmisega:	1. Tegevuse toetusesaaja poolt ostetud, renditud või liisitud seadmete kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 39, koosnevad järgmisest, kuid ei piirdu sellega:
Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 43 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) maa ostmine kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga c];	a) maa ostmine kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] [artikli 58 lõike 1 punktiga b];
Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd määravad määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65] kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse.	1. Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid, ÜMTd ning piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid määravad määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65] kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse.
Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Korraldusasutus ja auditeerimisasutus peavad asuma samas liikmesriigis.	2. Korraldusasutus ja auditeerimisasutus võivad asuda samas liikmesriigis.
Muudatusettepanek 171 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komponendi 2B või komponendi 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi.	5. Komponendi 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi.
Muudatusettepanek 172 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65 lõike 3] kohaselt kindlaks Interregi programmi vahendusasutuse, täidab nimetatud vahendusasutus kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või asjakohasel juhul kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs.	6. Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli [65 lõike 3] kohaselt kindlaks Interregi programmi ühe vahendusasutuse või mitu vahendusasutust, täidab asjaomane vahendusasutus või täidavad asjaomased vahendusasutused kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või oma liikmesriigis või asjakohasel juhul rohkem kui ühes kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs.
Muudatusettepanek 173 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Erandina määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 87 lõikest 2 hüvitab komisjon vahemaksetena 100 % maksetaotlustes sisalduvatest summadest, mis saadakse, kohaldades programmi kaasrahastamismäära vastavalt kas rahastamiskõlblikele kogukuludele või avaliku sektori toetusele.
Muudatusettepanek 174 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Kui korraldusasutus ei tee määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 68 lõike 1 punkti a kohaseid kontrolle kogu programmipiirkonnas, määrab iga liikmesriik oma territooriumil toetusesaajate suhtes selliste kontrollide tegemise eest vastutava asutuse või isiku.
Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 1 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 c. Erandina määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artiklist 92 ei kohaldata Interregi programmide suhtes raamatupidamisaruande iga-aastast kontrolli. Raamatupidamisaruannet kontrollitakse programmi lõpus lõpliku tulemusaruande põhjal.
Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on kohaldanud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega.	7. Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on kohaldanud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega.
Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr veamäär ületab 2 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teostaks täiendava auditeerimise veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi.	8. Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr veamäär ületab 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teostaks täiendava auditeerimise veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi.
Muudatusettepanek 178 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) 2021: 1 %;	a) 2021: 3 %;
Muudatusettepanek 179 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) 2022: 1 %;	b) 2022: 2,25 %;
Muudatusettepanek 180 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) 2023: 1 %;	c) 2023: 2,25 %;
Muudatusettepanek 181 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) 2024: 1 %;	d) 2024: 2,25 %;
Muudatusettepanek 182 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) 2025: 1 %;	e) 2025: 2,25 %;
Muudatusettepanek 183 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) 2026: 1 %.	f) 2026: 2,25 %.
Muudatusettepanek 184 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel.	Kui liiduväliseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel.
Muudatusettepanek 185 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 3 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 24 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust.	Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 36 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust.
Muudatusettepanek 186 Ettepanek võtta vastu määrus VIII peatükk – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde osalemine Interregi programmides eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega	Kolmandate riikide, partnerriikide, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni või koostöö organisatsioonide osalemine Interregi programmides eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega
Muudatusettepanek 187 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 51 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
I–VII peatükki ja X peatükki kohaldatakse kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde osalemise suhtes Interregi programmides, lähtudes käesoleva peatüki erisätetest.	I–VII peatükki ja X peatükki kohaldatakse kolmandate riikide, partnerriikide, ÜMTde või piirkondliku integratsiooni või koostöö organisatsioonide osalemise suhtes Interregi programmides, lähtudes käesoleva peatüki erisätetest.
Muudatusettepanek 188 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd saadavad personali kõnealuse programmi ühisesse sekretariaati või asutavad filiaali oma vastaval territooriumil või teevad mõlemat.	3. Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võivad saata personali programmi ühisesse sekretariaati või asutavad kokkuleppel korraldusasutusega ühise sekretariaadi filiaali oma vastaval territooriumil või teevad mõlemat.
Muudatusettepanek 189 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 52 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Riiklik asutus või organ, kes vastab artikli 35 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, toetab asjaomases kolmandas riigid, partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 35 lõigetes 2–7 kehtestatud ülesannete täitmisel.	4. Riiklik asutus või organ, kes vastab artikli 35 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, võib toetada asjaomases kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 35 lõigetes 2–7 kehtestatud ülesannete täitmisel.
Muudatusettepanek 190 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või partnerriigis või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist.	2. Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis, partnerriigis, osalevas ÜMTs või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist.
Muudatusettepanek 191 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs;	a) koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas;
Muudatusettepanek 192 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames.	b) koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames ainult liikmesriikides ja mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas seoses ühe või enama tegevuse liidust väljaspool tekkinud ERFi kuludega, samas kui ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetusi juhitakse eelarve kaudse täitmise raames;
Muudatusettepanek 193 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs.	c) eelarve kaudse täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või ÜMTs või piirkondlikku organisatsiooni kuuluvas kolmandate riikide rühmas.
Muudatusettepanek 194 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui komponendi nr 3 kohast Interregi programmi rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames, kohaldatakse artiklit 60.	Kui komponendi nr 3 kohast Interregi programmi rakendatakse tervikuna või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, on vaja asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade vahelist eelnevat kokkulepet ning kohaldatakse artiklit 60.
Muudatusettepanek 195 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kahepoolsete või mitme riigi osalusega NDICI programmide ja Euroopa territoriaalse koostöö programmide rahastamisvahendite kaasamiseks võidakse käivitada ühiseid projektikonkursse, kui vastavad korraldusasutused on sellega nõus. Konkursikutse sisus täpsustatakse selle geograafiline kohaldamisala ning selle oodatav panus vastavate programmide eesmärkide saavutamisse. Korraldusasutused otsustavad, kas projektikonkursile kohaldatakse NDICI või Euroopa territoriaalse koostöö eeskirju. Nad võivad otsustada määrata juhtiva korraldusasutuse, mis vastutab projektikonkursiga seotud juhtimis- ja kontrolliülesannete eest.
Muudatusettepanek 196 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 55 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt kolm lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused. Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtajaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee esimees jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja.	3. Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt viis lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused ning need hõlmavad ka usaldusväärset äriplaani, milles näidatakse, et projekti või projektide jätkamine on tagatud isegi siis, kui Interregi vahendeid ei eraldata. Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtajaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee esimees jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja.
Muudatusettepanek 197 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 60 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui kõik või osa komponendi nr 3 kohasest Interregi programmist rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames vastavalt artikli 53 lõike 3 punktile b või c, delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded ühele määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis b] loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele.	1. Kui kõik või osa komponendi nr 3 kohasest Interregi programmist rakendatakse pärast sidusrühmadega konsulteerimist kaudse eelarve täitmise raames vastavalt käesoleva määruse artikli 53 lõike 3 punktile b või c, delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded ühele määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktis c] loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele.
Muudatusettepanek 198 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 61
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 61	välja jäetud
Piirkondadevahelised innovatsiooninvesteeringud
Komisjoni algatusel võib ERF toetada piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 5, tuues kokku teadlased, ettevõtjad, kodanikuühiskonna ja avaliku sektori asutused, kes on hõlmatud riiklikul või kohalikul tasandil loodud aruka spetsialiseerumise strateegiatega.
Muudatusettepanek 199 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel -62 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel -62
	ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastamine
	Komisjon võib teatada, et Euroopa territoriaalse koostöö raames toetatavatele projektidele antav abi on siseturuga kokkusobiv ja selle suhtes ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust.

[1] ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[2] ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Euroopa Liit (EL) on 60 aastat pärast Rooma lepingu allkirjastamist arenenud esialgselt üksnes majandusliidust ühiskonna kui terviku rahuprojektiks. Selle projekti säilitamiseks ja arvestades ELi poliitilisi väljakutseid seoses natsionalistlike ja eraldumise tendentsidega ning euroskeptiliste ja mõnikord Euroopa-vastaste hoiakutega, on ELi liikmesriikide vaheline elav ja hea naabruskond hädavajalik.

Euroopa territoriaalses koostöös käsitletakse aktiivselt kõnealust põhimõtet ning antakse oluline ja märgatav panus selleks, et eurooplased õpiksid üksteist piiriüleselt tundma, reageeriksid väljakutsetele ühiselt ning tegeleksid ühiselt Euroopa edasiarendamise ja kujundamisega. Sedasi ületatakse sammhaaval piiritõkked – seda samuti ja eelkõige kodanike mõtetes – ning piirialadest saavad üldruumid, kus Euroopa on igapäevaelus käegakatsutav ja kogetav.

Viimaste aastakümnete jooksul on Euroopa territoriaalne koostöö aidanud seeläbi vaieldamatult kaasa Euroopa lähendamisele ning süvendanud ja lihtsustanud piiride ja bürokraatlike tõkete kaotamisega piiriüleselt igapäevast kooseksisteerimist. Seetõttu väljendab raportöör suurt heameelt asjaolu üle, et Euroopa Komisjon on oma uue määruse eelnõu esitamisega kinnitanud 2020. aasta järgseks rahastamisperioodiks Euroopa territoriaalse koostöö olulist Euroopa lisaväärtust.

Ent raportööri arvates ei kasutata hoolimata projektide toetusmäärade atraktiivsusest Euroopa territoriaalse koostöö potentsiaali täiel määral ära, kuna võimalikele toetustele, aga ka rakendusasutustele kohaldatavad haldusnõuded on saavutanud muret tekitava mõõtme. Neid nõudeid on tõepoolest iga rahastamisperioodiga järjest rohkem ning need on praegu tasemel, kus need heidutavad üksikuid huvitatud isikuid juba üldse taotlust esitamast. Samal ajal tulevad kogenud taotlejad üksikutes Euroopa territoriaalse koostöö programmides ebaproportsionaalselt sageli esile. Kui Euroopa territoriaalse koostööga soovitakse taas täita oma tegelikke ülesandeid ning edendada sihtotstarbeliselt Euroopa ideed, siis peavad ettevalmistustööd ja programmide rakendamine muutuma 2020. aasta järgsel rahastamisperioodil kõigile asjaosalistele taas lihtsamaks.

Raportöör viitab selles kontekstis juba vastu võetud ELi finantsmääruse koondmäärusele, mille eesmärk oli lihtsustada vahendite eraldamist, kasutamist ja arvestust, säilitades siiski vahendite sihtotstarbelise kasutamise järelevalve, ning mida hakatakse rakendama 1. jaanuaril 2019. Eelkõige rõhutab raportöör, et uute sätetega kaasnevad ühekordsete maksete lihtsustatud kasutamine, lihtsustatud kuluvõimalused, hõlbustatud juurdepääs väiksematele abisaajatele ning mitmekordsete kontrollide vältimine, aga samuti vahendite suurem kasutamine selleks, et teavitada elanikkonda projektide edust ja piirkondadesse tehtud investeeringutest.

Peale selle väljendab raportöör heameelt uue ühissätete määruse, uue ERFi määruse ja uue ETK määruse ettepanekute raames komisjoni poolt kavandatud lihtsustuste üle ning on veendunud, et need saavutavad soovitud eesmärgi.

2. Tulevase Euroopa territoriaalse koostöö komponentide kohaldamisala

Raportöör väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa territoriaalse koostöö raames jätkatakse piiriüleste, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö programmidega. Igal kõnealusel programmil on eraldi volitus ning tema arvates tuleks säilitada head programmiparameetrid. Ent raportöör leiab, et piirialade oluline roll kajastub komisjoni eelnõus ebapiisavalt, mistõttu teeb ta ettepaneku eraldada vahendeid piiriülese koostöö komponendi nr 1 kasuks. Raportöör on samas veendunud, et merendusalane koostöö peaks olema ka tulevikus komponendi nr 1 raames võimalik, ka siis, kui piirkonnad ei ole üksteisega mere püsiühenduse kaudu ühendatud.

Raportöör käsitleb uut piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti nr 5 kriitiliselt, kuna kõnealuste innovatsiooniinvesteeringutega taotletud eesmärkidel on tingimuslik ühtekuuluvuspoliitiline iseloom. Pealegi on komisjoni poolt komponendi nr 5 jaoks ette nähtud otsene eelarve täitmine vastuolus Euroopa territoriaalse koostöö toetamise vaimuga.

3. Assigneeringud Euroopa territoriaalseks koostööks

Raportöör kritiseerib ettenähtud kärpeid heakskiidetud ja tõhusalt toimivate piiriüleste, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö programmide valdkonnas, mistõttu palub ta seoses assigneeringutega, mis on mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027 ette nähtud Euroopa territoriaalse koostöö programmide komponentide nr 1–4 jaoks, suurendada neid vähemalt 3 %-ni majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks ettenähtud vahendite üldsummast.

Siinkohal soovib raportöör juhtida taas tähelepanu piirialade olulisele funktsioonile ning piiriülese koostöö (komponent nr 1) hädavajalikule summale, mistõttu teeb ta ettepaneku eraldada sellele komponendile kõige suurema summa (73,8 %).

Seoses innovatsiooniinvesteeringutega leiab raportöör, et sellele komponendile komisjoni poolt eraldatud suur rahastamispakett ei tohi mingil juhul tuleneda teiste Euroopa territoriaalse koostöö komponentide arvelt. Raportööri arvates oleks aga sellistel asjaoludel mõeldav majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks ettenähtud vahendite üldsummast vähemalt 0,3 % võrra suurem täiendav eelarve.

4. Euroopa territoriaalse koostöö programmide sisu ja keskendumine

Raportöör on põhimõtteliselt nõus nii ERFist tuleneva viie poliitilise eesmärgi kui ka mõlema Interregi erieesmärgiga „Interregi parem juhtimine“ ning „Ohutum ja turvalisem Euroopa“. Raportöör käsitleb kriitiliselt ranget nõuet, et vähemalt 15 % vahendite kogusummast tuleb kulutada mõlema Interregi erieesmärgi peale, kuna see võib praktikas programmitööd ja programmijuhtimist raskendada.

5. Väikeprojektide fondid

Euroopa territoriaalse koostöö olemus seisneb inimeste piiriüleselt ühendamises ja seeläbi Euroopa integratsiooni edendamises. Just väikesemahulised ja inimestevahelised (people-to-people) projektid toovad inimesi kohapeal kokku ning on piirialade arengu jaoks äärmiselt olulised. Taotlejad on üldjuhul kodanikuühiskonna osalejad. Projektid eristuvad eelkõige projekti väikese rahalise mahu ja vastavalt vähese rahastamissumma poolest. Selleks et ka tulevikus oleks võimalik edukalt jätkata väikesemahuliste projektidega, oli hädavajalik lihtsustada nende korda, koostada selged eeskirjad ning väikesemahulised projektid määruste raames otseselt kinnistada. Raportöör väljendab eriti suurt heameelt nüüdseks komisjoni määruse eelnõus sisalduva võimaluse üle luua Interregi programmide raames väikeprojektide fondid. Kõnealuste väikeprojektide fondide haldamine peaks aga siiski olema paindlik. Samuti peaks iga programmi puhul olema võimalik mitme väikeprojektide fondi loomine.

Seda, kui palju komisjoni sätetega ettenähtud otsene lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine annab inimestevaheliste ja väikesemahuliste projektide lõplikele abisaajatele, tuleb kontrollida edasiste nõupidamiste käigus.

6. Kaasrahastamismäära suurus

Raportöör peab kahetsusväärseks komisjoni ettepanekut Interregi programmide maksimaalset kaasrahastamismäära vähendada. Ta peab ettenähtud 70 %-list määra ebapiisavaks ja teeb selle asemel ettepaneku tõsta määra 85 %-ni. Kaasrahastamismäära tuleks käsitleda paindlikult ning konkreetsete programmiparameetrite nõuded tuleks vastavalt kindlaks määrata.

7. Eelmaksed

Raportöör leiab, et võrreldes aastatega 2014–2020 langenud eelmaksete suurused võivad osadele programmidele tekitada rahalisi raskusi, kuna eelkõige programmi alguses tekivad programmi loomise ja käivitamisega suuremad kulud. Eelmaksete eeskirjades tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse Euroopa territoriaalse koostöö eripärasid, mistõttu näeb raportöör oma raporti projekti raames ette suuremaid eelmakseid, eelkõige rahastamisperioodi alguses.

8. Näitajad

Raportöör hindab põhimõtteliselt Interregi erinäitajate kasutuselevõtmist koostööprogrammide tulemuste ja Euroopa lisaväärtuse mõõtmiseks. On aga võimalik, et kavandatud näitajad ei sobi protsessiga seotud piiriüleste, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö lisaväärtuse kajastamiseks ning seega positiivsete juhtimpulsside andmiseks. Arutelu käigus võib olla vajalik näitajate vastav kohandamine või suurem vabadus programmide näitajate süsteemi väljatöötamisel.

9. „n+2“-eeskiri / piirkondade koormuse mitmekordistumine

Eelmistest rahastamisperioodidest saadud kogemuste alusel soovib raportöör juhtida tähelepanu sellele, et komisjoni kavandatud tagasipöördumisega „n+2“-eeskirja juurde (seni n+3) võib kogu Euroopat ähvardada osaline vahendite tühistamine, kuna sellistel asjaoludel ei ole võimalik vahendeid piisavalt kiiresti saada. Koos olemasolevate vahendite kogusumma võimelike kärbete ja ELi kaasrahastamismäära võimaliku langetamisega suurendaks see piirkondades Euroopa territoriaalse koostöö valdkonnas mitmekordselt koormust.

10. Abikavad

Euroopa territoriaalse koostöö edendamine on juba palju aastaid olnud ELi ühtekuuluvuspoliitika peamine prioriteet. VKEde toetamine Euroopa territoriaalse koostöö projektide kulude katmisel on juba üldise grupierandi määruse kohaselt teavitamiskohustusest vabastatud. Piirkondliku abi erisätted, mis hõlmavad igas suuruses ettevõtjate investeeringuid, on esitatud ka regionaalabi suunistes aastateks 2014–2020 ja üldise grupierandi määruse regionaalabi jaos.

Raportöör leiab, et abi Euroopa territoriaalse koostöö projektide puhul oleks siseturuga kooskõlas ning sellel oleks vaid piiratud mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Seepärast teeb ta ettepaneku Euroopa territoriaalse koostöö programme käsitleda põhimõtteliselt abi asjakohasust arvestamata ning lõpetada abi asjakohasuse põhjalikud kontrollid.

11. Vahehindamine

Ettenähtud vahehindamine ja mitmepoolsete Interregi programmide võimalikud kohandused nõuavad selgelt keerulisemaid kooskõlastamisprotsesse. Raportöör juhib tähelepanu sellele, et see ei tohi viia asjaoluni, kus projektide rahastamine on programmi teises pooles raskendatud või see viibib.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2018)

regionaalarengukomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta
(COM(2018)0374 – C8‑0229/2018 – 2018/0199(COD))

Arvamuse koostaja (*): Fabio Massimo Castaldo

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Komisjoni 29. mai 2018. aasta ettepanekus võtta vastu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta on mitmeid olulisi muudatusi, mis puudutavad territoriaalse koostöö üldstruktuuri ja tulevasi piiriülese koostöö programme.

Esimene suurem muudatus on komisjoni ettepanek kujundada koostöövaldkonnad ümber ning muu hulgas keskenduda piiriülesele koostööle maismaapiiridel ja koondada merepiiridel toimuv piiriülene koostöö laiendatud riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi alla. Arvamuse koostaja arvates võib see kahjustada praegusi ja tulevasi merendusvaldkonnas ja eriti Vahemerel teostatavaid piiriüleseid programme. Interregi eesmärk peaks olema luua tugevad sidemed ja tugevdada partnerlust ühist maa- või merepiiri omavate naaberriikide vahel. See on eriti tähtis Vahemere piirkonna programmide puhul, kus investeeringud partnerriikidesse ja nende stabiilsusse tähendavad ühtlasi investeeringuid Euroopa Liidu julgeolekusse ja stabiilsusesse. Seepärast esitab arvamuse koostaja muudatusettepanekud piiriüleste merendusalase koostöö programmide taaskäivitamiseks, ka seal, kus püsiv mereühendus puudub, mille tagajärjeks oleks assigneeringute ümbersuunamine 1. komponendi kasuks.

Teine Interregi määruses esitatud oluline muudatus on kohaldada ühiseid eeskirju nii liikmesriikidevahelises koostöös kui ka ELi liikmesriikide koostöös kolmandate riikidega. Selle tulemusena mõjutavad Interregi määrusega kehtestatavad eeskirjad ka neid piiriülese koostöö programme, mida kaasrahastatakse sellistest ELi välisrahastamisvahenditest nagu naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (NDICI) ning ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III).

See on oluline erinevus võrreldes praeguse, aastate 2014–2020 perioodiga, mil piiriülese väliskoostöö programme reguleeritakse eraldi rakendusmäärustega. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku, et alati, kui Interregi programmide kaarahastamiseks kasutatakse välisrahastamisvahendeid, tuleb neid puudutavates vastavates määrustes esitatud eesmärke ja prioriteete Interregi määruses täielikult arvesse võtta ja sõnaselgelt nimetada.

Interregi määruse eelnõus ongi juba ära toodud Interregi programmidele antavad IPA III ja NDICI rahastamispaketid. Suurema paindlikkuse huvides teeb arvamuse koostaja ettepaneku asendada arvnäitajad viidetega IPA III ja NDICI määrustele, eeldades, et neis määrustes on rahastamismäärad ära toodud.

Lihtsustamine ja eri fondide koostoime maksimeerimine on küll positiivne, kuid arvamuse koostaja leiab, et unustada ei tohi ka välisrahastamisvahendite peamisi eesmärke. Selleks esitab ta vastavad muudatusettepanekud, mille kohaselt Interregi määruse kohane piiriülene väliskoostöö peaks täiendama ühinemiseelse abi ja naabruspoliitika rahastamisvahenditega hõlmatud piiriülese koostöö programme. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate tegevust piirkondliku, makropiirkondliku ja piiriülese koostöö ning territoriaalse arengu edendamisel, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Seoses NDICIst antava abiga peaks liit arendama naabruses asuvate riikidega erisuhteid eesmärgiga luua jõukuse ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu välistegevuse eesmärkidel ja põhimõtetel.

Lisaks rõhutab arvamuse koostaja, et partnerriikide kaasamise korral tuleks ka võimaldada rohkem paindlikkust programmdokumentide esitamisel: kogemused näitavad, et nad vajavad rohkem aega, kuna nende menetlused ei ühti ELi liikmesriikide omadega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille raames tuleb pöörata erilist tähelepanu teatud tüüpi piirkondadele, mille loetlemisel on sõnaselgelt nimetatud piiriüleseid piirkondi.	(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste piirkondlike ebavõrdsuste korvamisel liidus. Selle artikli ning ELi toimimise lepingu artikli 174 teise ja kolmanda lõigu alusel on ERFi ülesanne aidata ühtlustada eri piirkondade arengutaset ning vähendada mahajäämust kõige ebasoodsamates piirkondades, mille raames tuleb pöörata erilist tähelepanu teatud tüüpi piirkondadele, mille loetlemisel on sõnaselgelt nimetatud maapiirkondi, tööstuslikust üleminekust mõjutatud alasid ja piirkondi, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimaid piirkondi ja saari, piiriüleseid piirkondi ja mäestikualasid.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus]²¹ on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus]²² on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki teeb koostööd piiriüleselt, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.	(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ühissätete määrus]²¹ on kehtestatud ühissätted ERFi ja teatavate teiste fondide kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [uus ERFi määrus]²² on kehtestatud sätted ERFi toetuse erieesmärkide ja kohaldamisala kohta. Nüüd on vaja võtta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks, mille raames üks või mitu liikmesriiki ning üks või mitu kolmandat riiki või muud liiduvälist territooriumit teevad piiriülest koostööd, vastu tõhusat programmitööd käsitlevad erisätted, sealhulgas sätted, milles käsitletakse tehnilist abi, seiret, hindamist, teavitamist, rahastamiskõlblikkust, juhtimist ja kontrolli ning finantsjuhtimist.
__________________	__________________
²¹ [Viide]	²¹ [Viide]
²² [Viide]	²² [Viide]
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.	(3) Et suurendada heaolu ja toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“²³ (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.	(4) Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada maismaa- või merepiirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal. Sellest tulenevalt peaks piiriülese koostöö komponent hõlmama koostööd maismaa- ja merepiiridel ning piiriülene koostöö peaks toetama maismaa- või merepiiride ümber asuvaid piirkondi.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme väljaspool liitu asuva riigi või muu territooriumi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.	(5) Piiriülese koostöö komponent peaks hõlmama ka koostööd ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel. Tänu sellele, et käesolev määrus hõlmab nii liidu sisest kui ka välist piiriülest koostööd, peaksid kohaldatavad sätted olema programmi haldavate liikmesriikide asutuste ning väljaspool liitu asuvate partnerasutuste ja toetusesaajate jaoks programmitöö perioodiga 2014–2020 võrreldes oluliselt lihtsamad ja ühtsemad.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Käesoleva määruse raames toimuv piiriülene väliskoostöö peaks mitte asendama, vaid pigem täiendama määrusega (EL) .../... [IPA III määrus] ja määrusega (EL) .../... [NDICI määrus] hõlmatud piiriülese koostöö programme, eriti neist toetuse saajate tegevust piirkondliku, makropiirkondliku ja piiriülese koostöö edendamiseks.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003²⁶.	(9) Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003²⁶. NUTS liigituse puudumisel peaksid kolmandate riikide osalusel toimuvates Interregi programmides osalemise taotlusi esitama samaväärsed piirkonnad määruse (EL) .../... [IPA III määrus] ja määruse (EL) .../... [NDICI määrus] raames.
__________________	__________________
²⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).	²⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA,²⁷ naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“)²⁸ ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“)²⁹ – toetada piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, ületamata vastavas õigusaktis sätestatud maksimumsummat, mille suurus on IPA III puhul 3 % rahastamispaketist ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit käsitleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a kohase naabruspoliitika geograafilise programmi puhul 4 % rahastamispaketist.	(10) Jätkuvalt on vaja toetada igakülgset koostööd liidu naabruses asuvate kolmandate riikidega või vajaduse korral seda alustada, sest selline koostöö on oluline regionaalarengupoliitika vahend ja peaks olema kasulik kolmandate riikidega piirnevatele liikmesriikide piirkondadele. Selleks tuleks ERFist ning liidu välisrahastamisvahenditest – IPA²⁷, naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (edaspidi „NDICI“)²⁸ ning ülemeremaade ja -territooriumide programm (edaspidi „ÜMT programm“)²⁹ – toetada piiriülese, riikidevahelise, äärepoolseimate piirkondade ning piirkondadevahelise koostöö programme. ERFist ja liidu välisrahastamisvahenditest toetuse andmisel tuleks lähtuda vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. IPA III piiriülese koostöö programmi või NDICI piiriülese koostöö programmi puhul tuleks ERFi toetust täiendada vähemalt sama suure asjaomasest rahastamisvahendist eraldatava summaga, kooskõlas vastavate õigusaktide sätetega, s.t Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../... [IPA III määrus] artikliga [9] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../... [NDICI määrus] artikliga [18].
__________________	__________________
²⁷ Määrus (EL) XXX, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).	²⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../..., millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
²⁸ Määrus (EL) XXX, millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).	²⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) .../..., millega luuakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (ELT L xx, lk y).
²⁹ Nõukogu otsus (EL) XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).	²⁹ Nõukogu otsus (EL) XXX, mis käsitleb ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist Euroopa Liiduga, sealhulgas suhteid ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahel (ELT L xx, lk y).
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.	(11) IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu, ning käsitleda IPA määruse [IPA III] artiklis [3] ning II ja III lisas määratletud eesmärke ja prioriteete.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Seoses abi andmisega naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist peaks liit arendama naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist toetada asjakohaste makropiirkondlike strateegiate sise- ja välisaspekte. Kõnealused algatused on strateegiliselt tähtsad ning nendega luuakse otstarbekad poliitilised raamistikud suhete tugevdamiseks partnerriikidega ja partnerriikide vahel, tuginedes vastastikuse ja ühise vastutuse põhimõttele.	(12) Seoses abi andmisega naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist peaks liit arendama naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu välistegevuse eesmärkidel ja põhimõtetel, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5 ning artiklites 8 ja 21 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208, eeskätt Euroopa Liidu ülesehituse aluseks olevatel demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtetel, tehes seda partnerriikide ja -piirkondadega toimuva dialoogi ja koostöö kaudu. Seepärast tuleks käesoleva määruse ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi kaudu toetada asjakohaste makropiirkondlike strateegiate sise- ja välisaspekte ning käsitleda NDICI määruse artiklis [3] ning II ja III lisas määratletud eesmärke ja prioriteete. Kõnealused algatused on strateegiliselt tähtsad ning nendega luuakse otstarbekad poliitilised raamistikud suhete tugevdamiseks partnerriikidega ja partnerriikide vahel, tuginedes vastastikuse ja ühise vastutuse põhimõttele.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik. Võrreldes programmitöö perioodiga 2014–2020 tuleks vähendada piiriülese koostöö osakaalu, ent samas suurendada seoses merenduskoostöö lõimimisega riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö osakaalu ning luua uus äärepoolseimate piirkondade koostöö komponent.	(15) On vaja kindlaks määrata igale Interregi komponendile eraldatavad vahendid, sealhulgas iga liikmesriigi panus piiriülese, riikidevahelise ja merendusalase, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelise koostöö jaoks eraldatavasse kogusummasse, ning liikmesriikide võimalus olla nende komponentide puhul paindlik.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik, mistõttu halduskulud on suuremad, eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.	(24) Kuna kaasatud on rohkem kui üks liikmesriik ja üks või mitu kolmandat riiki, mistõttu halduskulud on suuremad, eelkõige seoses kontrolli ja tõlkimisega, peaks tehnilise abiga seotud kulude ülemmäär olema suurem kui tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames. Suuremate halduskulude kompenseerimiseks tuleks liikmesriike ergutada vähendama igal võimalikul juhul ühisprojektide elluviimisega seonduvat halduskoormust. Lisaks peaksid piiratud liidu toetust saavad Interregi programmid ja liiduvälised piiriülese koostöö programmid saama tehnilise abi jaoks teatava miinimumsumma, et tagada tõhusa tehnilise abi andmiseks piisavad rahalised vahendid.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul tuleks võimaluse korral siiski kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.	(35) Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise kohta mitmeaastase strateegia dokumendi abil. Liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul tuleks võimaluse korral siiski kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) liidusisene piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või	a) liidusisene piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) liiduväline piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:	b) liiduväline piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2; kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B;	2) riikidevaheline koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus;
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad.	1. Piiriülese koostöö raames ERFist toetust saavad alad peavad olema sisepiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere püsiühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames.	2. Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud üle mere kindlate ühenduste või muude püsivate kultuuriliste, sotsiaalsete, ajalooliste ja transpordiühenduste kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat ja Monacot.	3. Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat, Monacot ja San Marinot.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.	4. Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaa- või merepiiride äärseid piirkondi, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid.	1. Riikidevahelise koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad funktsionaalseid alasid, võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Riikidevahelist koostööd ja merendusalast koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist:	Riikidevahelist koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist:
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud ERFi vahendid moodustavad 8 430 000 000 eurot ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikes 1.	1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud ERFi vahendid moodustavad xx xxx xxx xxx eurot ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 102 lõikes 1.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Iga liikmesriik võib paigutada kuni 15 % komponendi nr 1, nr 2 ja nr 3 rahalistest eraldistest ümber ühele või mitmele teisele komponendile.	4. Iga liikmesriik võib paigutada kuni 20 % komponendi nr 1, nr 2 ja nr 3 rahalistest eraldistest ümber ühele või mitmele teisele komponendile.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles on sätestatud mitmeaastase strateegia dokument ERFist ja NDICIst või IPA III-st toetust saavate liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.	Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, milles on sätestatud mitmeaastase strateegia dokument ERFist ja NDICIst või IPA III-st toetust saavate liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kohta.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide puhul sätestatakse kõnealuses rakendusaktis määruse (EL) [NDICI] artikli 12 lõikes 2 osutatud elemendid.	ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide puhul sätestatakse kõnealuses delegeeritud õigusaktis määruse (EL) [NDICI] artikli 12 lõikes 2 osutatud elemendid.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise samaväärsuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri.	ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et vähemalt samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise panuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. 2022. ja 2023. aastal eraldatakse ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele ette nähtud aastane assigneering, mille kohta ei ole komisjonile vastava aasta 31. märtsiks esitatud ühtegi programmi ning mida ei ole ümber jaotatud muule samas liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kategoorias esitatud programmile, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles osaleb asjaomane liikmesriik või osalevad asjaomased liikmesriigid.	1. 2022. ja 2023. aastal eraldatakse ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele ette nähtud aastane assigneering, mille kohta ei ole komisjonile vastava aasta 30. aprilliks esitatud ühtegi programmi ning mida ei ole ümber jaotatud muule samas liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kategoorias esitatud programmile, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles osaleb asjaomane liikmesriik või osalevad asjaomased liikmesriigid.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui 31. märtsil 2024 on veel liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme, mida ei ole komisjonile esitatud, eraldatakse kogu artikli 9 lõikes 5 osutatud ERFist kõnealustele programmidele aastani 2027 antav toetus, mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.	2. Kui 30. aprillil 2024 on veel liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme, mida ei ole komisjonile esitatud, eraldatakse kogu artikli 9 lõikes 5 osutatud ERFist kõnealustele programmidele aastani 2027 antav toetus, mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sellisel juhul eraldatakse lõikes 1 osutatud ERFist antav toetus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, või kulukohustustega seotud aastastele maksetele, mille kulukohustused on sama eelarveaasta jooksul täielikult või osaliselt tühistatud ning mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.	Sellisel juhul eraldatakse lõikes 1 osutatud ERFist antav toetus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, või mis vastab kulukohustustega seotud aastastele maksetele, mille kulukohustused on sama eelarveaasta jooksul täielikult või osaliselt tühistatud ning mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele või riikidevahelise koostöö programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 70 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent.	1. Iga Interregi programmi tasandi kaasrahastamismäär ei tohi olla suurem kui 75 %, välja arvatud juhul, kui liiduväliste piiriüleste või komponendi nr 3 alla kuuluvate Interregi programmide puhul on vastavalt määrustes (EL) [IPA III], (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses (EL) [ÜMT programm] või nende raames vastuvõetud mis tahes muus õigusaktis sätestatud suurem protsent.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e a) edendades piiriülest kultuuridevahelist dialoogi kultuuri- ja haridusvaldkonna koostööprojektide, ühisloome, inimestevahelise suhtluse ja ühiskondlike arutelude teel ning toetades ühise kultuuri- ja keelepärandi kaitset ja haldamist;
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) komponentide nr 1 ja 2B kohastes Interregi programmides:	a) komponentide nr 1 ja 2 kohastes Interregi programmides:
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;	ii) tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike, kodanikuühiskonna osalejate ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – alapunkt ii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii a) suurendades liidu julgeolekut, sealhulgas sõjaväelist liikuvust;
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi, edendades jätkusuutlikku demokraatiat ning toetades kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli protsesside ja demokraatia arendamise ümberkujundamisel.	c) liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust ja edendades leppimist, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi, edendades jätkusuutlikku demokraatiat ning toetades sõltumatut meediat ja kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli reformiprotsessides ja demokraatiale üleminekul.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate kaitse alal võetavate meetmete abil.	5. Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate kaitse alal võetavate meetmete abil. Kui Interregi programme toetatakse välisrahastamisvahenditest, peetakse alati silmas ka vastavates [IPA], [NDICI] ja [ÜMT programmi] määrustes esitatud asjaomaste rahastamisvahendite eesmärke.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames.	1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.	Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt üheksa kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile või Interregi erieesmärgile võib vastata mitu prioriteeti.	Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile või Interregi erieesmärgile võib vastata mitu prioriteeti. Kui Interregi programme toetatakse välisrahastamisvahenditest, peetakse alati silmas ka vastavates [IPA], [NDICI] ja [ÜMT programmi] määrustes esitatud asjaomaste rahastamisvahendite prioriteete.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 7 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord;	b) sätestatakse ühise sekretariaadi loomise kord ning vajaduse korral liikmesriikide või kolmandate riikide tugihaldusstruktuurid;
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tegevuste valimiseks koostab seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.	Tegevuste valimiseks koostab seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 – punkt j a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	j a) tagab, et valitud toimingutega kohaldatakse kriteeriumeid ja menetlusi, mis on mittediskrimineerivad, millega tagatakse sooline võrdõiguslikkus ja mille puhul võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis, tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse kohaldamises.	2. Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis, tingimusel et programmile avalduv piiriülene või riikidevaheline mõju ja kasu on kindlaks määratud tegevuse kohaldamises.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnas koostööd üksnes kolmes.	Komponendi 3 kohaste Interregi programmide ja piiriüleste välisprogrammide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnast koostööd üksnes kolmes.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus.	2. Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt, euroregioon, Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus või korraldusasutus või olemasolev institutsioon ühes riigis, kooskõlas programmis osalevate riikide või piirkondade vahelise kokkuleppega.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Projektitaotlus ja programmieeskirjade rakendamine;
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklites [57–62], määruse (EL) [uus ERF] artiklites [4 ja 6] või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamist, kehtestavad osalevad liikmesriigid ja vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd seirekomisjonis tehtud ühise otsusega Interregi programmi jaoks kulude rahastamiskõlblikkust käsitlevad täiendavad eeskirjad üksnes selliste kulukategooriate puhul, mis ei kuulu kõnealuste sätete kohaldamisalasse. Need täiendavad eeskirjad hõlmavad kogu programmipiirkonda.	Ilma et see piiraks määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklites [57–62], määruse (EL) [uus ERF] artiklites [4 ja 6], määruse (EL) [IPA] artiklis [10], määruse (EL) [NDICI] artiklis [27] või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamist, kehtestavad osalevad liikmesriigid ja vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd seirekomisjonis tehtud ühise otsusega Interregi programmi jaoks kulude rahastamiskõlblikkust käsitlevad täiendavad eeskirjad üksnes selliste kulukategooriate puhul, mis ei kuulu kõnealuste sätete kohaldamisalasse. Need täiendavad eeskirjad hõlmavad kogu programmipiirkonda.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 36 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui Interregi programmis valitakse tegevusi konkursikutsete alusel, võetakse need täiendavad eeskirjad vastu enne esimese konkursikutse avaldamist. Kõikidel muudel juhtudel võetakse kõnealused täiendavad eeskirjad vastu enne esimeste tegevuste valimist.	Kui Interregi programmis valitakse tegevusi konkursikutsete alusel, võetakse need täiendavad eeskirjad vastu enne iga konkursikutse avaldamist. Kõikidel muudel juhtudel võetakse kõnealused täiendavad eeskirjad vastu enne esimeste tegevuste valimist.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 44 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komponendi 2B või komponendi 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi.	5. Komponendi 1 kohase Interregi programmi puhul, kui see hõlmab piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 45 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kui korraldusasutus ei tee määruse (EL) (uus ühissätete määrus) artikli 68 lõike 1 punkti a kohaseid kontrolle kogu programmipiirkonnas, määrab iga liikmesriik oma territooriumil toetusesaajate suhtes selliste kontrollide tegemise eest vastutava asutuse või isiku.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted
Viited	COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	REGI 11.6.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	AFET 11.6.2018
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	5.7.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Fabio Massimo Castaldo 10.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	8.10.2018
Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	47 4 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Petras Auštrevičius, Bas Belder, Victor Boştinaru, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Lorenzo Cesa, Georgios Epitideios, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule-Pēterse, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Wajid Khan, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Arne Lietz, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Michel Reimon, Sofia Sakorafa, Jean-Luc Schaffhauser, Anders Sellström, Alyn Smith, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Miguel Urbán Crespo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Doru-Claudian Frunzulică, Takis Hadjigeorgiou, Marek Jurek, Antonio López-Istúriz White, David Martin, Gilles Pargneaux, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Eleni Theocharous, Mirja Vehkaperä, Željana Zovko

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

47	+
ALDE	Petras Auštrevičius, Iveta Grigule-Pēterse, Javier Nart, Marietje Schaake, Mirja Vehkaperä
ECR	Bas Belder, Marek Jurek, Charles Tannock, Eleni Theocharous
PPE	Michèle Alliot-Marie, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Alojz Peterle, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Anders Sellström, Jaromír Štětina, Dubravka Šuica, László Tőkés, Željana Zovko
S&D	Nikos Androulakis, Victor Boştinaru, Eugen Freund, Doru-Claudian Frunzulică, Wajid Khan, Arne Lietz, Andrejs Mamikins, David Martin, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Gilles Pargneaux, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri
VERTS/ALE	Klaus Buchner, Michel Reimon, Alyn Smith, Jordi Solé

4	–
ENF	Jean-Luc Schaffhauser
NI	James Carver, Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz

5	0
GUE/NGL	Takis Hadjigeorgiou, Sabine Lösing, Sofia Sakorafa, Helmut Scholz, Miguel Urbán Crespo

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (22.11.2018)

regionaalarengukomisjonile

Arvamuse koostaja (*): Eleni Theocharous

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Euroopa territoriaalse koostöö algatuse (Interreg) eesmärk on edendada koostööd liikmesriikide vahel liidu sees ning liikmesriikide ja kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vahel. Eeldatakse, et ajavahemikuks 2021–2027 kavandatav uus määrus lihtsustab koostööd väljaspool liidu piire. Samal ajal on ELi tulevaste välisrahastamisvahendite (sealhulgas NDICI ja ÜMT programm) eesmärk kehtestada selged eeskirjad, et kanda osa vahenditest üle Interregi programmidele.

Arengukomisjoni arvamuse koostaja leiab, et arengukomisjoni huvides on tagada, et kolmandatel riikidel ning ülemeremaadel ja -territooriumidel on võimalik Interregi programmides tõhusalt osaleda. Programmide koostamisel tuleks ülemeremaade ja -territooriumide eriprobleeme ja -vajadusi täiel määral arvesse võtta.

Arvamuse koostaja soovib rõhutada, et Interreg võib täita olulist rolli kestliku arengu eesmärkide elluviimisel ja kliimaeesmärkide saavutamisel. Samuti tuleks täiel määral järgida poliitikavaldkondade arengusidusust, kuna kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt tähtis saavutada sidusus kõigis ELi poliitikavaldkondades.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Volitus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 208 lõiget 1,
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.	(3) Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd. Arvesse tuleks võtta mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtteid ning tugevdada tuleks kohapõhiseid lähenemisviise ja ka mittediskrimineerimise põhimõtet.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Interregi eri komponendid peaksid aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mida on kirjeldatud 2015. aasta septembris vastu võetud kestliku arengu tegevuskavas 2030.
Selgitus
Põhjendustes tuleks ära märkida Interregi panus kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Interreg peaks aitama saavutada ka muid rahvusvahelisi kohustusi, nagu Pariisi kliimakokkulepe (COP 21). Kliimamuutuste leevendamise tähtsust kajastades aitab Interreg kaasa kliimaküsimuste integreerimisele ja üldeesmärgi saavutamisele, mille kohaselt tuleks 25 % liidu eelarvekulutustest eraldada kliimaeesmärkide toetamiseks.
Selgitus
Põhjendused peaksid sisaldama ka viidet Pariisi kokkuleppele, kuna Interreg peaks aitama saavutada ELi eesmärke kliimamuutuste valdkonnas.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“²³ (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.	(4) Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“²³ (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt peaks piiriülese koostöö komponent toetama maismaa- või merepiiri äärsete piirkondade alast koostööd.
_________________	_________________
²³Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).	²³Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).
Selgitus
Merepiiridel koostöö tegemise lisamine uude interregi tegevussuunda ei ole lihtsustamise ja suurema kasutajasõbralikkuse huvides.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut, ning see komponent peaks sisaldama ka merendusalast piiriülest koostööd. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama merepiirkondi ümbritsevaid alasid ja sellesse tuleks lõimida piiriülene koostöö merepiiridel, mida tehakse programmitöö perioodil 2014–2020. Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata varasemat merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra.	(6) Riikidevahelise koostöö ja merenduskoostöö komponendi puhul tuleks seada eesmärgiks tugevdada koostööd meetmete abil, millega soodustatakse liidu ühtekuuluvuspoliitika prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut. Riikidevaheline koostöö peaks hõlmama suuremaid liidu maismaapiirkondi, samas kui merenduskoostöö peaks hõlmama merepiirkondi ümbritsevaid alasid. Tuleks tagada võimalikult suur paindlikkus, mis võimaldab jätkata varasemat merendusalast piiriülest koostööd suuremas merenduskoostöö raamistikus, eelkõige määrates kindlaks hõlmatud territooriumi, sellise koostöö erieesmärgid, projektipartnerlust käsitlevad nõuded ning allprogrammide ja spetsiaalsete juhtkomiteede loomise korra.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil.	(7) Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd kolmandate riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega (edaspidi „ÜMTd“) kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil, pidades silmas nende konkreetseid vajadusi ja eripärasid.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006²⁴ kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“²⁵ elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine või põllumajanduslik toidutööstus. Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.	(8) Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006²⁴ kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“²⁵ elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu taastuvenergia, ringmajandus, tööstuse ajakohastamine, agroökoloogiline põllumajandustootmine või põllumajanduslik toidutööstus. Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks ÜMTdele ja kolmandatele riikidele.
__________________	__________________
²⁴Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).	²⁴Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).
²⁵Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017) 376 final, 18.7.2017)	²⁵Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017) 376 final, 18.7.2017)
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.	(11) Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele turvalise juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ning inimkaubandusega.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Seoses abi andmisega naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist peaks liit arendama naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist toetada asjakohaste makropiirkondlike strateegiate sise- ja välisaspekte. Kõnealused algatused on strateegiliselt tähtsad ning nendega luuakse otstarbekad poliitilised raamistikud suhete tugevdamiseks partnerriikidega ja partnerriikide vahel, tuginedes vastastikuse ja ühise vastutuse põhimõttele.	(12) Seoses abi andmisega naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist peaks liit arendama naabruses asuvate riikidega privilegeeritud suhteid, mille eesmärk on luua heaolu ja heanaaberlikkuse ala, mis rajaneb liidu väärtustel ja mida iseloomustavad koostööl põhinevad tihedad rahumeelsed suhted. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist toetada asjakohaste makropiirkondlike strateegiate sise- ja välisaspekte, mille esmane eesmärk on vaesuse kaotamine ja kestliku arengu toetamine. Kõnealused algatused on strateegiliselt tähtsad ning nendega luuakse otstarbekad poliitilised raamistikud suhete tugevdamiseks partnerriikidega ja partnerriikide vahel, tuginedes vastastikuse ja ühise vastutuse põhimõttele.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Koostoime arendamine liidu välistegevuse ja arenguprogrammidega peaks samuti aitama tagada maksimaalse mõju, olles ühtlasi kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208. Kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks on äärmiselt tähtis saavutada sidusus kõigis ELi poliitikavaldkondades.
Selgitus
Poliitikavaldkondade arengusidusus on aluslepingus sätestatud kohustus ning see tuleks põhjendustes ära märkida.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada koostööd naabritega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³¹.	(14) Liidu äärepoolseimates piirkondades valitsevat eriolukorda arvesse võttes on vaja vastu võtta meetmed tingimuste kohta, mille alusel need piirkonnad võivad saada juurdepääsu struktuurifondidele. Sellest tulenevalt tuleks teatavaid käesoleva määruse sätteid äärepoolseimate piirkondade eripära silmas pidades kohandada, et lihtsustada ja edendada nende koostööd kolmandate riikide ja ÜMTdega, võttes samas arvesse komisjoni teatist „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³¹.
__________________	__________________
³¹Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final, 24.10.2017).	³¹Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final, 24.10.2017).
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Määrusega antakse ülemeremaadele ja -territooriumidele (edaspidi „ÜMTd“) võimalus Interregi programmidest osa võtta. ÜMTde tõhusa juurdepääsu ja osalemise hõlbustamiseks tuleks võtta arvesse nende eripära ja probleeme.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 b) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimist käsitleva neljanda osa artiklite 198–204 kohaselt on assotsieerimise eesmärk edendada nende maade ja territooriumide majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning sisse seada tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel. Kooskõlas ELi toimimise lepingu preambulis esitatud põhimõtetega on assotsieerimise eesmärk eelkõige edendada nimetatud maade ja territooriumide elanike huve ja jõukust, et nad saavutaksid majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu, mille poole nad püüdlevad.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 c) Eri komponentide raames rahastatavate meetmetega tuleks edendada soolist võrdõiguslikkust ja tagada selle järgimine. Interregi eri komponentidesse tuleks integreerida sooline mõõde.
Selgitus
Soolise mõõtme tähtsust tuleks määruses läbivalt rõhutada.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Käesoleva määrusega tuleks lisada kaks Interregi erieesmärki: üks selleks, et tugevdada Interregi erieesmärki, millega suurendatakse institutsioonilist suutlikkust, edendatakse õigus- ja halduskoostööd, eriti piirialade teatise elluviimisel, tihendatakse kodanike ja institutsioonide vahelist koostööd ning elavdatakse makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate edasiarendamist ja kooskõlastamist, ning teine selleks, et käsitleda konkreetseid väliskoostööga seotud küsimusi, nagu turvalisus, julgeolek, piirihaldus ja ränne.	(19) Käesoleva määrusega tuleks lisada kaks Interregi erieesmärki: üks selleks, et tugevdada Interregi erieesmärki, millega suurendatakse institutsioonilist suutlikkust, edendatakse õigus- ja halduskoostööd, eriti piirialade teatise elluviimisel, tihendatakse kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide, valitsusväliste osalejate ja institutsioonide vahelist koostööd ning elavdatakse makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate edasiarendamist ja kooskõlastamist, ning teine selleks, et käsitleda konkreetseid väliskoostööga seotud küsimusi, nagu turvalisus, julgeolek, piirihaldus ja ränne, juurdepääs rahvusvahelisele kaitsele, vaesuse kaotamine, kliimamuutused, katastroofiohu vähendamine ja vastupanuvõime.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 a) Asjakohane on soodustada finantsdistsipliini. Samal ajal tuleks eelarvelistest kulukohustustest vabastamise korra puhul võtta arvesse Interregi programmide ja nende rakendamise keerukust.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide vahel liidu sees ning liikmesriikide ja vastavalt liiduga piirnevate kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) vahel.	1. Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide vahel liidu sees ning liikmesriikide ja kolmandate riikide, partnerriikide, ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) vahel. Interreg aitab saavutada kestliku arengu eesmärke, mida on kirjeldatud kestliku arengu tegevuskavas 2030.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega sätted, mis on vajalikud Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „ERF“) toetatavate Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide (edaspidi „Interregi programmid“) tulemuslikuks elluviimiseks, sealhulgas nendega seotud tehnilise abi andmiseks, seireks, hindamiseks, teabevahetuseks, toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, haldamiseks ja kontrollimiseks, samuti finantsjuhtimiseks.	2. Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega sätted, mis on vajalikud Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „ERF“) toetatavate Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide (edaspidi „Interregi programmid“) tulemuslikuks elluviimiseks, sealhulgas nendega seotud tehnilise abi andmiseks, rakendamiseks, seireks, hindamiseks, teabevahetuseks, toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, haldamiseks ja kontrollimiseks, samuti finantsjuhtimiseks.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõige 1 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) „ülemeremaad ja -territooriumid“ (ÜMTd) – liidu liikmesriigi juurde kuuluvad ülemeremaad ja -territooriumid, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu neljanda osa sätteid ja mis on loetletud kõnealuse lepingu II lisas.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) liidusisene piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või	a) liidusisene piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades kahes või enamas liikmesriigis või vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 4 lõikes 3; või
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) liiduväline piiriülene koostöö maismaapiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:	b) liiduväline piiriülene koostöö maismaa- või merepiiride vahetus naabruses asuvates piirkondades vähemalt ühes liikmesriigis ja ühes või enamas järgmises riigis:
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2) riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja Gröönimaal ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2; kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B;	2) riikidevaheline koostöö ja merendusalane koostöö suurtel riigiülestel territooriumidel või vesikondade ümbruses, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke programmipartnereid liikmesriikides, kolmandates riikides, partnerriikides ja ÜMTdes ning mille eesmärk on saavutada suurem territoriaalne sidusus (komponent nr 2; kui osutatakse üksnes riikidevahelisele koostööle: komponent nr 2A; kui osutatakse üksnes merendusalasele koostööle: komponent nr 2B;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3) äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö naabruses asuvate kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või mitmega neist, et hõlbustada piirkondlikku lõimumist nende naabruses (komponent nr 3);	3) äärepoolseimate piirkondade omavaheline koostöö ja nende koostöö kolmandate või partnerriikide või ÜMTdega või mitmega neist, et hõlbustada eelkõige piirkondlikku lõimumist (komponent nr 3);
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4) piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on tõhustada ühtekuuluvuspoliitikat (komponent nr 4), edendades:	4) piirkondadevaheline koostöö, mille eesmärk on tõhustada ühtekuuluvuspoliitikat (komponent nr 4), edendades muu hulgas:
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kogemuste vahetamist, uuenduslikke lähenemisviise ja suutlikkuse suurendamist seoses:	a) kogemuste vahetamist, uuenduslikke lähenemisviise, häid tavasid ja suutlikkuse suurendamist seoses:
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere püsiühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames.	välja jäetud
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.	4. Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi piiride ääres, mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) Gröönimaa;	b) ÜMTd;
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid ja partnerriigid peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad.	3. Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad, ÜMTde puhul NUTS 3. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) 3,2 % (st kokku 270 100 000 eurot) äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);	c) 5 % äärepoolseimate piirkondade koostööks (komponent nr 3);
Selgitus
Äärepoolseimate piirkondade erivajaduste ja -probleemide tõttu tuleks komponendile nr 3 ette nähtud summat suurendada.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või Gröönimaa osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord.	Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või ÜMTde osalemine või vähendatakse eraldist, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta;	a) et Interregi programm lõpetataks täielikult, eriti juhul, kui selle ühise arendamisega seotud peamisi probleeme ei ole võimalik lahendada ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMTde osalemiseta;
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4 – lõik 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või Gröönimaa osalemiseta.	c) et Interregi programm jätkuks ilma kõnealuse partnerriigi või ÜMTde osalemiseta.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui kolmas riik või partnerriik, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.	6. Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lisaks määruse (EL) [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele võib ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend aidata kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele:	3. Lisaks määruse (EL) [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele aitab ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele:
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) parandades tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele piiriüleselt;	a) parandades tööturgude tulemuslikkust ja juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele piiriüleselt, eriti noorte jaoks;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) edendades sotsiaalset kaasatust ja vähendades vaesust, muu hulgas piiriüleste võrdsete võimaluste suurendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise kaudu.	e) edendades sotsiaalset kaasatust, vähemuste õiguste austamist ja vähendades vaesust, muu hulgas piiriüleste võrdsete võimaluste suurendamise, soolise võrdõiguslikkuse edendamise, diskrimineerimise kõigi vormide vastu võitlemise ja marginaliseeritud kogukondade toetamise kaudu.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt a – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;	ii) tõhustades avalikku haldust õigusalase ja halduskoostöö ning kodanike, kodanikuühiskonna osalejate ja asutuste vahelise koostöö kaudu, et kõrvaldada õiguslikke ja muid takistusi piirialadel;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides: suurendades riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust, et rakendada makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid;	b) komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides: suurendades riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust, et tõhusalt rakendada makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi, edendades jätkusuutlikku demokraatiat ning toetades kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli protsesside ja demokraatia arendamise ümberkujundamisel.	c) liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi, suurendades jätkusuutlikku demokraatiat ning edendades põhiõigusi ja -vabadusi kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ning toetades kodanikuühiskonna organisatsioone ja valitsusväliseid osalejaid (sh vabaühendused, kirikud ja usukogukonnad, ühendused, mõttekojad ja muud sotsiaalsed rühmad) ja nende rolli vastupanuvõime, rahu kindlustamise, lepitamise, protsesside ja demokraatia arendamise ümberkujundamisel ning edendades head valitsemistava, võideldes muu hulgas korruptsiooni vastu.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate kaitse alal võetavate meetmete abil.	5. Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, mille puhul järgitakse täiel määral õigusriigi põhimõtet, sealhulgas rändajate kaitse ja nende inimõiguste austamise alal võetavate meetmete abil.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames.	1. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Igas Interregi programmis sätestatakse ühisstrateegia, mille kohaselt edendatakse programmiga määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 esitatud poliitikaeesmärkide ning käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 ja lõikes 5 esitatud Interregi erieesmärkide saavutamist.	1. Igas Interregi programmis sätestatakse ühisstrateegia, mille kohaselt edendatakse programmiga määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 esitatud poliitikaeesmärkide ning käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 ja lõikes 5 esitatud Interregi erieesmärkide saavutamist. Strateegias näidatakse selgelt ka seda, kuidas programm aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a) institutsioonilises, poliitika- ja õigusraamistikus esinevaid erinevusi;
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt i b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i b) keskkonnaprobleeme;
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega;	ii) ühiseid investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust muude toetusvormidega ning võimaliku koostoime saavutamist;
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) varasematest kogemustest saadud õppetunde;	iii) varasematest kogemustest saadud õppetunde ja seda, kuidas neid on programmis arvesse võetud;
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) väljundnäitajad ja tulemusnäitajad koos asjaomaste vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega;	ii) arukad näitajad ja tulemusnäitajad, mis on esitatud sugupoolte lõikes koos asjaomaste baasväärtuste, vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega;
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt e – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) peamised sihtrühmad;	iii) programmi peamised sihtrühmad ja lõplikud toetusesaajad, sealhulgas kõige haavatavamad rühmad;
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	f a) metoodika, milles selgitatakse, kuidas programm aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele;
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) Interregi programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, kavandatud eelarve ning asjaomased seire- ja hindamisnäitajad.	i) Interregi programmi teabevahetuse ja nähtavusega seotud kavandatav lähenemisviis, millega määratakse kindlaks selle eesmärgid, sihtrühmad, teabevahetuskanalid, teavitamine sotsiaalmeedia kaudu, kavandatud eelarve ning asjaomased seire- ja hindamisnäitajad. Kui Interregi programmi kaasrahastatakse muudest välisrahastamisvahenditest, tuleb nähtavusstrateegia puhul järgida nendes vahendites sätestatud nähtavusnõudeid.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a) riskijuhtimisraamistik, mis hõlmab võimalikke riske, mis võivad programmi rakendamist ja tulemuste saavutamist negatiivselt mõjutada, ning asjakohased leevendusmeetmed.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 5 – punkt a – alapunkt iii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
iii) komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm Gröönimaa) kaupa;	iii) komponendi nr 2 kohaste Interregi programmide puhul, mida toetatakse ÜMT programmist jaotatuna rahastamisvahendi (ERF ja ÜMT programm) kaupa;
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tegevuste valimiseks koostab seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.	Tegevuste valimiseks koostab seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee kriteeriumid ja menetlused, mis on avalikud, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse naiste ja meeste võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat ja keskkonnaalaseid õigusakte kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kriteeriumide ja menetlustega tagatakse valitavate tegevuste prioriseerimine eesmärgiga maksimeerida liidu rahastamise panust Interregi programmi eesmärkide saavutamisesse ja Interregi programmide kohaste tegevuste koostöömõõtme rakendamisesse, nagu on sätestatud artikli 23 lõigetes 1 ja 4.	Kriteeriumide ja menetlustega tagatakse valitavate tegevuste prioriseerimine eesmärgiga maksimeerida liidu rahastamise panust Interregi programmi eesmärkide saavutamisesse ja Interregi programmide kohaste tegevuste koostöömõõtme rakendamisesse, nagu on sätestatud artikli 23 lõigetes 1 ja 4, ning kestliku arengu eesmärkide saavutamisesse.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) tagab, et valitud tegevused aitavad tõhusalt kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) tagab, et valitud tegevused ei ole vastuolus artikli 10 lõike 1 kohaselt koostatud vastavate strateegiatega ja ei ole loodud ühe või mitme liidu välisrahastamisvahendi jaoks;	b) tagab nii selle, et valitud tegevused ei ole vastuolus artikli 10 lõike 1 kohaselt koostatud vastavate strateegiatega ja ei ole loodud ühe või mitme liidu välisrahastamisvahendi jaoks, kui ka selle, et tegevused täiendavad neid strateegiaid ja loovad nendega positiivse koostoime;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 4 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnas koostööd üksnes kolmes.	Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnas koostööd üksnes kahes.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames väikeprojektide fondile antav toetus ei üle 20 000 000 eurot või 15 % Interregi programmi kogueraldisest, olenevalt sellest, kumb on väiksem.	ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames väikeprojektide fondile antav toetus ei ole üle 20 % Interregi programmi kogueraldisest.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi kõik programmi eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused.	5. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ning vaatab läbi kõik programmi eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) Interregi programmi rakendamise ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise edenemist;	a) Interregi programmi rakendamise ning vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise edenemist, sealhulgas kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele kaasa aitamist;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist.	g) avaliku sektori asutuste ja, kui see on asjakohane, toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamise edenemist ning pakub vajaduse korral täiendavaid toetusmeetmeid.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.	1. Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, tulemuste jätkusuutlikkust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Kui Interregi programmi kaasrahastatakse muudest välisrahastamisvahenditest, tuleb programmis tagada nende vahendite puhul ette nähtud nähtavus.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) 2021: 1 %;	a) 2021: 2 %;
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) 2022: 1 %;	b) 2022: 2 %;
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) 2023: 1 %;	c) 2023: 2 %;
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 49 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) 2024: 1 %;	d) 2024: 1,5 %;
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 50 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 50 a
	Kulukohustuste vabastamine
	Erandina määruse (EL) .../... [uus ühissätete määrus] artikli 99 lõikest 1 vabastab komisjon kohustustest kõik Interregi programmi summad, mida ei ole kasutatud eelmakseteks kooskõlas artikliga 49 või mille kohta ei ole esitatud maksetaotlust aastate 2021–2026 eelarveliste kulukohustuste täitmise aastale järgneva kolmanda kalendriaasta 26. detsembriks.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 53 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või partnerriigis või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist.	2. Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted
Viited	COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	REGI 11.6.2018
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	DEVE 11.6.2018
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	5.7.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Eleni Theocharous 10.8.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	8.10.2018
Vastuvõtmise kuupäev	20.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mireille D’Ornano, Enrique Guerrero Salom, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleni Theocharous, Mirja Vehkaperä, Joachim Zeller, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Thierry Cornillet, Stefan Gehrold, Bernd Lucke, Adam Szejnfeld
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Ana Miranda

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19	+
ALDE	Thierry Cornillet, Mirja Vehkaperä
ECR	Bernd Lucke, Eleni Theocharous
EFDD	Mireille D'Ornano
GUE/NGL	Stelios Kouloglou, Lola Sánchez Caldentey
PPE	Stefan Gehrold, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Adam Szejnfeld, Joachim Zeller, Željana Zovko
S&D	Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Elly Schlein
VERTS/ALE	Ana Miranda

0	–

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (21.11.2018)

regionaalarengukomisjonile

Arvamuse koostaja: Arndt Kohn

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada objektiivsed kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003²⁶.	(9) Rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määramiseks tuleks kehtestada objektiivsed ja läbipaistvad kriteeriumid. Selleks peaks võtma rahastamiskõlblike piirkondade ja alade määratlemiseks liidu tasandil aluseks piirkondade ühtse liigituse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003²⁶.
_________________	_________________
²⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).	²⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) Tulevase Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) puhul tuleks piisavalt arvesse võtta ja vajaduse korral rahaliselt toetada piirkondi, mida Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust mõjutab kõige enam, eelkõige piirkondi, mis asuvad seejärel välispiiridel (mere- või maismaapiiridel).
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Käesoleva määrusega tuleks lisada kaks Interregi erieesmärki: üks selleks, et tugevdada Interregi erieesmärki, millega suurendatakse institutsioonilist suutlikkust, edendatakse õigus- ja halduskoostööd, eriti piirialade teatise elluviimisel, tihendatakse kodanike ja institutsioonide vahelist koostööd ning elavdatakse makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate edasiarendamist ja kooskõlastamist, ning teine selleks, et käsitleda konkreetseid väliskoostööga seotud küsimusi, nagu turvalisus, julgeolek, piirihaldus ja ränne.	(19) Käesoleva määrusega tuleks lisada üks Interregi erieesmärk: selleks, et tugevdada Interregi erieesmärki, millega suurendatakse institutsioonilist suutlikkust, edendatakse õigus- ja halduskoostööd, eriti piirialade teatise elluviimisel, tihendatakse kodanike ja institutsioonide vahelist koostööd ning elavdatakse makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate edasiarendamist ja kooskõlastamist.
Selgitus
Kuigi see eesmärk on oluline, on keeruline viia seda kooskõlla ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega, millel Interregi programm põhineb, ning see tuleks ühtekuuluvuspoliitika huvides välja jätta. Lisaeesmärk võib luua vale arusaama, mida Interregilt selles valdkonnas oodata. Lisaks sellele käsitletakse selle eesmärgi all loetletud arvukaid küsimusi muudes mitmeaastase finantsraamistiku fondides ja muudel selle eelarveridadel.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära.	(21) Sätteid, mis käsitlevad Interregi programmide koostamist, heakskiitmist ja muutmist, territoriaalset arengut, tegevuste valimist, seiret ja hindamist, programmi haldavaid asutusi, tegevusauditeid, läbipaistvust ja teavitamist, tuleks võrreldes määruse (EL) [uus ühissätete määrus] sätetega kohandada, et võtta arvesse Interregi programmide eripära. Need sätted peavad olema lihtsad ja selged, et vältida ülereguleerimist ja mitte suurendada liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 tuleb hinnata fonde spetsiaalse järelevalvekorra rakendamisel kogutud teabe põhjal, vältides samas ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord hõlmata mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata fondide mõju kohapeal.	(25) Kooskõlas 13. aprillil 2016 sõlmitud paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23 tuleb hinnata fonde spetsiaalse järelevalvekorra rakendamisel kogutud teabe põhjal, vältides samas ülereguleerimist ning eelkõige liikmesriikidele ja toetusesaajatele halduskoormuse tekitamist. Asjakohasel juhul võib niisugune kord hõlmata mõõdetavaid näitajaid, mille alusel on kõige otstarbekam mõõta Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, mille alusel hinnata selles programmis kasutatavate fondide mõju kohapeal.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Programmitöö perioodil 2014–2020 saadud kogemustele tuginedes tuleks säilitada süsteem, millega on kehtestatud selge kulutuste rahastamiskõlblikkuse eeskirjade hierarhia, järgides ka edaspidi põhimõtet, et kõnealused eeskirjad tuleks kehtestada liidu või Interregi programmi kui terviku tasandil, vältimaks võimalikke vastuolusid või ebakõlasid eri määruste ning määruste ja riiklike eeskirjade vahel. Liikmesriigi vastu võetavad lisaeeskirjad, mida kohaldatakse üksnes asjaomase liikmesriigi toetusesaajate suhtes, peaksid piirduma rangelt miinimumiga. Eelkõige tuleks lõimida käesolevasse määrusesse programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks vastu võetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 481/2014³³ sätted.	(26) Programmitöö perioodil 2014–2020 saadud kogemustele tuginedes tuleks säilitada süsteem, millega on kehtestatud selge kulutuste rahastamiskõlblikkuse eeskirjade hierarhia, järgides ka edaspidi põhimõtet, et kõnealused eeskirjad tuleks kehtestada liidu või Interregi programmi kui terviku tasandil, vältimaks võimalikke vastuolusid või ebakõlasid eri määruste ning määruste ja riiklike eeskirjade vahel. Liikmesriigi kehtestatavaid lisaeeskirju, mida kohaldatakse üksnes selle riigi toetusesaajate suhtes, tuleks vältida. Eelkõige tuleks lõimida käesolevasse määrusesse programmitöö perioodi 2014–2020 jaoks vastu võetud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 481/2014³³ sätted.
_________________	_________________
³³ Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 45).	³³ Komisjoni 4. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 45).
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] artikli 63 lõike 9 kohaselt tuleb valdkonnapõhistes eeskirjades arvesse võtta Euroopa territoriaalse koostöö (Interreg) programmide vajadusi, eelkõige seoses auditi funktsiooniga. Seepärast tuleb iga-aastast auditiarvamust, iga-aastast kontrolliaruannet ja tegevusauditeid käsitlevaid sätteid lihtsustada ja kohandada kõnealustele programmidele, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Alusetult tehtud maksete tagasinõudmiseks tuleks kehtestada selge finantsvastutuse ahel ainsast partnerist või muudest partneritest juhtivpartneri ja korraldusasutuse kaudu komisjonini. Tuleks ette näha liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ülemeremaade ja -territooriumide vastutus juhuks, kui ainsa partneri, muu partneri või juhtivpartneri käest ei õnnestu vahendeid tagasi saada, mis tähendab, et asjaomase summa hüvitab korraldusasutusele liikmesriik. Sellest tulenevalt ei ole Interregi programmide puhul toetusesaajate tasandil summasid, mida ei ole võimalik tagasi saada. Tuleks siiski selgitada eeskirju, mida kohaldatakse juhul, kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ülemeremaa või -territoorium summat korraldusasutusele ei hüvita. Selgitada tuleks ka juhtivpartneri kohustusi seoses vahendite tagastamisega. Eelkõige ei tohiks korraldusasutusel olla lubatud kohustada juhtivpartnerit algatama teises riigis kohtumenetlust.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Ehkki Interregi programmid, milles osalevad kolmandad riigid, partnerriigid või ülemeremaad või -territooriumid, tuleks ellu viia koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib äärepoolseimate piirkondade koostööd käsitlevaid Interregi programme rakendada kaudse eelarve täitmise raames. Tuleks kehtestada erieeskirjad selle kohta, kuidas neid programme kaudse eelarve täitmise raames täielikult või osaliselt rakendada.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul tuleks võimaluse korral siiski kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.	(35) Et tagada ühetaolised Interregi programmide vastuvõtmise või muutmise tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kuid võimaluse korral tuleks liiduväliste piiriülese koostöö programmide puhul kinni pidada komiteemenetlusest, mis on sätestatud määruse (EL) [IPA III määrus] ja määruse (EL) [NDICI määrus] alusel seoses kõnealuste programmide esmakordset heakskiitmist käsitlevate otsustega.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui kolmas riik või partnerriik, kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon hindab iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga.	1. Komisjon hindab iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) [uus ERF] ja käesolevale määrusele; komisjon hindab liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 5 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik võib paigutada programmitöö perioodil kuni 5 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 3 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.	Liikmesriik võib paigutada programmitöö perioodil kuni 10 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 6 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 6 %;	a) ERFist toetatavate liidusiseste piiriüleste Interregi programmide puhul: 7 %;
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi kõik programmi eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused.	5. Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi kõik programmi eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused ja annab vajaduse korral soovitusi.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad kokku kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja tagavad, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.	Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad avatud ja läbipaistval viisil kokku kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja tagavad, et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võib korraldada läbivaatamise Interregi programmide tulemuste hindamiseks.	Komisjon korraldab Interregi programmide tulemuste hindamiseks läbivaatamise.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Läbivaatamise tulemused kantakse kooskõlastatud protokolli.	3. Läbivaatamise tulemused kantakse kooskõlastatud protokolli ja avaldatakse läbivaadatud programmi veebisaidil. Komisjon hindab läbivaatamise tulemusi kirjalikult ja avaldab tulemuste kohta hinnangu, mille ta edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed vastava Interregi programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, 30. septembriks ja 30. novembriks vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile.	Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed vastava Interregi programmi kohta iga aasta 31. jaanuariks, 31. maiks ja 30. septembriks vastavalt määruse (EL) [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Andmed kantakse üle olemasolevate andmeedastussüsteemide kaudu, kui on tõendatud, et need olid eelmise programmitöö perioodi ajal usaldusväärsed.
Selgitus
Uusi andmeedastussüsteeme oli praeguse programmitöö perioodi ajal keeruline juurutada, sest alguses ei olnud juhiseid ega suuniseid, mille tõttu tuli süsteeme mitu korda kohandada.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Määruse (EL) [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b.	1. Määruse (EL) [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid, mis on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) programmi edusammude mõõtmisel kõige otstarbekamaks osutunud, kasutatakse kooskõlas määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Vajaduse korral ja korraldusasutuse poolt põhjendatud juhtudel kasutatakse lisaks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt valitud näitajatele ka programmiga seotud spetsiifilisi väljund- ja tulemusnäitajaid.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 33 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Finantsmääruse [artikli 38 lõike 3 punkti e alapunkti i] kohase aruandluskohustuse täitmiseks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule näitajate alusel teabe tulemuslikkuse ja tulemuste kohta, andes aru nii tehtud edusammudest kui ka puudujääkidest ning luues kulude ja tulemuslikkuse vahel selge seose.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti.	1. Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist. Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. Lõikes 5 osutatud hindamiskavas nähakse hindamissagedusena enne kõige rohkem üks kord aastas.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 100 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;	c) kohe materiaalseid investeeringuid või seadmete ostu (mille kogumaksumus ületab 25 000 eurot) hõlmava Interregi tegevuse füüsilise rakendamise alguses paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta tahvlid või stendid;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A3-formaadis või suurem trükis või kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;	d) Interregi tegevuste puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga c, paigutatakse üldsusele nähtavasse kohta vähemalt üks A2-formaadis või suurem trükis või kuvar, millel on esitatud Interregi tegevuse kohta teave, kus tõstetakse esile Interregi fondist saadavat toetust;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 4 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.	e) strateegiliselt oluliste tegevuste ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 5 000 000 eurot, korraldatakse teavitusüritus ning kaasatakse õigeaegselt komisjon ja vastutav korraldusasutus.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Väikeprojektide fondide ja rahastamisvahendite puhul tagab toetusesaaja, et lõppsaajad täidavad lõike 4 punktis c sätestatud nõuded.	5. Väikeprojektide fondide ja rahastamisvahendite puhul tagab toetusesaaja, et lõppsaajad täidavad lõike 4 punktides c ja d sätestatud nõuded.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 38 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Personalikulud koosnevad Interregi partneri koosseisus ühel järgmistest viisidest töötava personali tööjõukulude brutosummast:	1. Personalikulud, mis peavad olema kooskõlas kõigi liidu tööõiguste ja -seadustega, koosnevad Interregi partneri koosseisus ühel järgmistest viisidest töötava personali tööjõukulude brutosummast:
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 48 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon sätestab lisas, mis võetakse vastu delegeeritud õigusaktiga vastavalt käesoleva määruse artiklile 62, milliste andmete ja kriteeriumide alusel tema audititegevuse jaoks valimeid koostatakse, ning veamäära ekstrapoleerimise metoodika.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted
Viited	COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	REGI 11.6.2018
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	CONT 5.7.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Arndt Kohn 10.7.2018
Vastuvõtmise kuupäev	15.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	19 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Bart Staes, Indrek Tarand, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Caterina Chinnici, Marian-Jean Marinescu, Julia Pitera, Richard Sulík

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

19	+
ALDE	Nedzhmi Ali, Martina Dlabajová
ECR	Richard Sulík
GUE/NGL	Luke Ming Flanagan
PPE	Ingeborg Gräßle, Marian-Jean Marinescu, Julia Pitera, Petri Sarvamaa, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller
S&D	Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Caterina Chinnici, Arndt Kohn, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Derek Vaughan
VERTS/ALE	Bart Staes, Indrek Tarand

0	–

2	0
GUE/NGL	Dennis de Jong
PPE	Tamás Deutsch

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (16.10.2018)

regionaalarengukomisjonile

Arvamuse koostaja: Marlene Mizzi

MUUDATUSETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd.	(3) Et toetada liidu territooriumi harmoonilist arengut eri tasanditel, tuleks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) raames toetada ERFist piiriülest, riikidevahelist, merendusalast, äärepoolseimate piirkondade ja piirkondadevahelist koostööd, ka kultuuri- ja loomevaldkonnas, keskendudes eelkõige inimeste oskuste ja võimete tõhustamisele kui peamistele majanduslikku ja sotsiaalset arengut võimaldavatele teguritele, pöörates samas nõuetekohaselt tähelepanu ka koolitusprogrammidele, mis võivad vajada täiendavat rahastamist;
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“²³ (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.	(4) Piiriülese koostöö komponendi raames tuleks püüda lahendada piirialadel üheskoos kindlaks tehtud ühised probleemid, sh kultuurilised erinevused ja keelebarjäärid, sest need võivad takistada integratsiooni, piirata suhtlemist ning vähendada inimeste ja ettevõtjate võimalusi mõlemal pool piiri, ning realiseerida piirialade kasutamata kasvupotentsiaal, millele on osutatud komisjoni teatises „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“²³ (edaspidi „piirialade teatis“). Sellest tulenevalt tuleks piiriülese koostöö komponendi puhul piirduda koostööga maismaapiiridel ning piiriülene koostöö merepiiridel tuleks lõimida riikidevahelise koostöö komponenti.
__________________	__________________
²³Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).	²³Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel“ (COM(2017) 534 final, 20.9.2017).
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programm haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil.	(7) Tuginedes kogemustele, mis saadi programmitöö perioodil 2014–2020 seoses piiriülese ja riikidevahelise koostööga äärepoolseimates piirkondades, kus mõlema komponendi koondamine ühte programmi ei toonud programmi haldavate asutuste ja toetusesaajate jaoks kaasa piisavat lihtsustumist, tuleks luua spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade komponent, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid teha koostööd oma naaberriikide ja -territooriumidega kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil ning et loodaks koostööl ja vastastikusel mõistmisel põhinevad tugevad ja püsivad sidemed;
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006²⁴ kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“²⁵ elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine või põllumajanduslik toidutööstus. Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.	(8) Tuginedes Interregi piirkondadevahelise koostöö programmidega seotud kogemustele ning võttes arvesse seda, et tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames sellist koostööd programmitöö perioodil 2014–2020 ei tehtud, tuleks piirkondadevahelise koostöö komponendi puhul keskenduda veelgi enam ühtekuuluvuspoliitika tõhususe suurendamisele. Seepärast tuleks selle komponendi puhul piirduda kahe programmiga: üks selleks, et võimaldada mõlema eesmärgi raames koguda kõikvõimalikke kogemusi, rakendada uuenduslikke lähenemisviise ja suurendada suutlikkust ning edendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006²⁴ kohaselt loodud või loodavaid Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR), ning teine selleks, et täiustada arengusuundumuste analüüsimist. Kogu liidus toimuv projektipõhine koostöö tuleks lõimida uude piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute komponenti ning siduda tihedalt komisjoni teatise „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad²⁵ elluviimisega, eriti selleks, et toetada temaatilisi aruka spetsialiseerumise platvorme sellistes valdkondades nagu energia, tööstuse ajakohastamine, kultuur, kultuuripärand, kultuuri- ja loomesektor, põllumajanduslik toidutööstus, inimeste oskuste ja võimete tõhustamine ning ühise kultuuripärandi säilitamine ja levitamine. Lõpetuseks tuleks integreeritud territoriaalne areng, milles keskendutakse funktsionaalsetele linnapiirkondadele või linnapiirkondadele, koondada tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi programmidesse ning ühte seonduvasse vahendisse, Euroopa linnapiirkondade algatusse. Piirkondadevahelise koostöö komponendi kaks programmi peaksid hõlmama kogu liitu ja peaksid olema avatud osalemiseks kolmandatele riikidele.
_________________	_________________
²⁴Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).	²⁴Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 19).
²⁵Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017) 376 final, 18.7.2017)	²⁵Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ (COM(2017) 376 final, 18.7.2017)
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.	(11) Abi andmisel IPA IIIst tuleks eeskätt aidata IPA toetusesaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust ja mittediskrimineerimist, arendada horisontaalse noortepoliitika kaudu kaasavaid ja kestlikke haridussüsteeme, et pakkuda noortele rohkem ja kvaliteetsemaid võimalusi. IPA abiga tuleks jätkuvalt toetada IPA toetusesaajate jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu. Peale selle peaks IPA abi hõlmama julgeolekut, rännet ja piirihaldust, rahvusvahelisele kaitsele juurdepääsu tagamist, asjakohase teabe jagamist, piirikontrolli tõhustamist ning ühiste jõupingutuste tegemist võitluses ebaseadusliku rändega ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) ERF peaks panustama Interregi raames ühtekuuluvuspoliitika erieesmärkide saavutamisse. Erinevate valdkondlike eesmärkide alla kuuluvate erieesmärkide loetelu tuleks vastavalt Interregi konkreetsetele vajadustele siiski kohandada, lisades ESFi sekkumise võimaldamiseks poliitikaeesmärgi „sotsiaalsem Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast“ alla erieesmärke.	(17) ERF peaks panustama Interregi raames ühtekuuluvuspoliitika erieesmärkide saavutamisse. Erinevate valdkondlike eesmärkide alla kuuluvate erieesmärkide loetelu tuleks vastavalt Interregi konkreetsetele vajadustele siiski kohandada, lisades ESFi sekkumise võimaldamiseks poliitikaeesmärgi „sotsiaalsem Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast“ alla erieesmärke, keskendudes eelkõige hariduse kättesaadavusele, noortele rohkemate ja kvaliteetsemate võimaluste loomisele ning kultuurilisele integratsioonile.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Käesoleva määrusega tuleks lisada kaks Interregi erieesmärki: üks selleks, et tugevdada Interregi erieesmärki, millega suurendatakse institutsioonilist suutlikkust, edendatakse õigus- ja halduskoostööd, eriti piirialade teatise elluviimisel, tihendatakse kodanike ja institutsioonide vahelist koostööd ning elavdatakse makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate edasiarendamist ja kooskõlastamist, ning teine selleks, et käsitleda konkreetseid väliskoostööga seotud küsimusi, nagu turvalisus, julgeolek, piirihaldus ja ränne.	(19) Käesoleva määrusega tuleks lisada kaks Interregi erieesmärki: üks selleks, et tugevdada Interregi erieesmärki, millega suurendatakse institutsioonilist suutlikkust, edendatakse õigus- ja halduskoostööd, eriti piirialade teatise elluviimisel, tihendatakse kodanike, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja institutsioonide vahelist koostööd ning elavdatakse makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate edasiarendamist ja kooskõlastamist, ning teine selleks, et käsitleda konkreetseid väliskoostööga seotud küsimusi, nagu turvalisus, julgeolek, piirihaldus ja ränne.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) On vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde, mida on rakendatud alates Interregi loomisest, kuid mida ei ole kunagi reguleeritud erieeskirjadega. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“,³² on sellistel väikeprojektide fondidel oluline roll kodanike ja institutsioonide vahelise usalduse suurendamisel, nad pakuvad suurt Euroopa lisaväärtust ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele, kõrvaldades piiridega seotud tõkked ning lõimides piirialad ja nende kodanikud. Et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.	(23) On vaja selgitada eeskirju, mis käsitlevad väikeprojektide fonde, mida on rakendatud alates Interregi loomisest, kuid mida ei ole kunagi reguleeritud erieeskirjadega. Nagu on öeldud ka Regioonide Komitee arvamuses „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“,³² on sellistel väikeprojektide fondidel oluline roll kodanike ja institutsioonide vahelise usalduse suurendamisel, nad pakuvad suurt Euroopa lisaväärtust ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa piiriülese koostöö programmide üldise eesmärgi saavutamisele, kõrvaldades piiridega seotud tõkked ning lõimides piirialad ja nende kodanikud. Need peaksid eriti soodustama piiriüleseid kultuuri-, kunsti- ja kodanikele suunatud algatusi. Et lõplikel toetusesaajatel, kes sageli ei ole harjunud liidu vahendeid taotlema, oleks väikeprojektide rahastamist lihtsam hallata, tuleks teatavast künnisest allapoole jäävate projektide puhul muuta kohustuslikuks lihtsustatud kuluvõimaluste ja ühekordsete maksete kasutamine.
_________________	_________________
³²Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).	³²Euroopa Regioonide Komitee 12. juuli 2017. aasta arvamus teemal „Inimestevahelised ja väikesemahulised projektid piiriülese koostöö programmides“ (ELT C 342, 12.10.2017, lk 38).
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) muutes hariduse, koolituse ja elukestva õppe kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks, et parandada haridustaset ja oskusi, et need oleksid piiriüleselt tunnustatud;	b) muutes kvaliteetse hariduse, koolituse ja elukestva õppe kättesaadavamaks, et parandada haridustaset, suurendada noorte ja teadlaste liikuvust ning tõhustada keeleoskust ja muid inimeste oskusi ja pädevusi;
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) edendades ja toetades piiriüleste partnerluste loomist haridus-, kultuuri-, kunsti-, loome-, audiovisuaal- ja teadusasutuste vahel, et soodustada vastastikust mõistmist ja dialoogi piirialadel, suurendades keelelist mitmekesisust ning haridus- ja kultuuripoliitika, samuti kultuuri-, loome-, kunsti- ja audiovisuaalsektori rolli sotsiaalse innovatsiooni hoogustajana.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b b) parandades piiriülest juurdepääsu kultuurile ja kultuuriteenustele;
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt b c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b c) edendades diplomite, tunnistuste, oskuste ja pädevuse vastastikust tunnustamist, et suurendada piiriülese hariduse, koolituse ja töötamise võimalusi;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) edendades sotsiaalset kaasatust ja vähendades vaesust, muu hulgas piiriüleste võrdsete võimaluste suurendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise kaudu.	e) edendades sotsiaalset kaasatust, ka rändajate sotsiaalset kaasatust, ja vähendades vaesust, muu hulgas piiriüleste võrdsete võimaluste suurendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise kaudu.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	e a) parandades juurdepääsu kultuuriteenustele ja sporditaristule, soodustades loovisikute liikuvust ja kultuurivahetust, mis aitavad säilitada ja levitada ühtset kultuuripärandit ning võidelda mitmesuguste – tavaliselt sügavalt juurdunud – eelarvamuste ja stereotüüpidega, suurendada sotsiaalset integratsiooni ning kaotada sotsiaalsed ja keelebarjäärid;
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi, edendades jätkusuutlikku demokraatiat ning toetades kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli protsesside ja demokraatia arendamise ümberkujundamisel.	c) liiduvälistes piirülestes ja Interregi rahastamisvahenditest toetatavates komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides, lisaks punktides a ja b osutatule: luues vastastikust usaldust, eelkõige soodustades inimestevahelisi tegevusi ja noorte liikuvuse alaseid kogemusi, edendades jätkusuutlikku demokraatiat ning toetades kodanikuühiskonna osalejaid ja nende rolli protsesside ja demokraatia arendamise ümberkujundamisel.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate kaitse alal võetavate meetmete abil.	5. Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide nr 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate kaitse, kultuuridevahelise vahendamise ja keeleabi alal võetavate meetmete abil.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt i
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust;	i) majanduslikku, sotsiaalset, demograafilist ja territoriaalset ebavõrdsust;
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 4 – punkt b – alapunkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	i a) uusi kultuurilisi, hariduslikke ja keelelisi eripärasid ja takistusi;
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Iga Interregi programmi hinnates võtab komisjon arvesse programmi üldist positiivset mõju ühiskonnale ja kohalikele kogukondadele, keskendudes eelkõige sotsiaalsele ja majanduslikule arengule, kaasatusele, kultuuridevahelisele dialoogile ja vastastikusele mõistmisele.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 22 punkti b kohast kogukonna juhitud kohalikku arengut võib rakendada Interregi programmides, tingimusel et asjaomased kohalikud tegevusrühmad koosnevad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajatest ning nende otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm, ja vähemalt kahest osalevast riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriik.	Määruse (EL) [uus ühissätete määrus] artikli 22 punkti b kohast kogukonna juhitud kohalikku arengut võib rakendada Interregi programmides tingimusel, et asjaomased kohalikud tegevusrühmad koosnevad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide, sh kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatest ning nende otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm, ja vähemalt kahest osalevast riigist, kellest vähemalt üks on liikmesriik. Kohalikud tegevusrühmad esindavad kõiki sotsiaal-majanduslikke ja vanuserühmi, sh vähemused, puuetega inimesed ja väiksemate võimalustega inimesed.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Interregi programmide puhul, mille kogueraldis jääb alla 30 000 000 euro, määratakse tehnilise abi jaoks vajaminev summa eurodes ja sellest tulenev protsendimäär kindlaks komisjoni otsuses, millega kiidetakse heaks asjaomane Interregi programm.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 34 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Korraldusasutus esitab hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast Interregi programmi heakskiitmist.	6. Korraldusasutus esitab hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt 12 kuud pärast Interregi programmi heakskiitmise kuupäeva.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 35 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast Interregi programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvat iga Interregi programmi käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.	2. Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast Interregi programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvat iga Interregi programmi käsitlev teave. Sellel veebisaidil esitatud teave hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui tegevuse rakendamine eeldab ehitustööde, asjade või teenuste hankimist käsitlevate lepingute sõlmimist, kohaldatakse järgmisi eeskirju:	1. Kui tegevuse rakendamine eeldab teenuste hankimist, asjade hankelepingu või ehitustöölepingu või mõlema hankelepingu sõlmimist toetusesaaja poolt, kohaldatakse järgmisi eeskirju:
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 56 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) kui toetusesaaja on riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate liidu õigusaktide kohaselt avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija, kohaldab ta riiklikke seadusakte, määrusi ja haldussätteid, mis on vastu võetud seoses liidu õigusaktidega;	a) kui toetusesaaja on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL^1a kohaselt avaliku sektori hankija, kohaldab ta riiklikke seadusakte, määrusi ja haldussätteid, mis on vastu võetud seoses liidu õigusaktidega;
	__________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (ELT L 94, 28.3.2014, lk 96).

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted
Viited	COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	REGI 11.6.2018
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	CULT 11.6.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Marlene Mizzi 3.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	3.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	10.10.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 1 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, Damian Drăghici, Jill Evans, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Svetoslav Hristov Malinov, Rupert Matthews, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Norbert Erdős, Martina Michels, Marlene Mizzi

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

23	+
ALDE	Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat
GUE/NGL	Nikolaos Chountis, Martina Michels
PPE	Norbert Erdős, Svetoslav Hristov Malinov, Stefano Maullu, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Theodoros Zagorakis, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver
S&D	Silvia Costa, Damian Drăghici, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Krystyna Łybacka, Marlene Mizzi, Luigi Morgano, Julie Ward
Verts/ALE	Jill Evans, Helga Trüpel

1	–
ENF	Dominique Bilde

3	0
ECR	Rupert Matthews, Morten Messerschmidt
EFDD	Isabella Adinolfi

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad erisätted
Viited	COM(2018)0374 – C8-0229/2018 – 2018/0199(COD)
EP-le esitamise kuupäev	30.5.2018
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	REGI 11.6.2018
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	AFET 11.6.2018	DEVE 11.6.2018	BUDG 11.6.2018	CONT 5.7.2018
	EMPL 11.6.2018	ENVI 11.6.2018	ITRE 11.6.2018	TRAN 11.6.2018
	PECH 5.7.2018	CULT 11.6.2018
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	BUDG 28.6.2018	EMPL 14.6.2018	ENVI 21.6.2018	ITRE 19.6.2018
	TRAN 20.6.2018	PECH 11.7.2018
Kaasatud komisjonid istungil teada andmise kuupäev	DEVE 5.7.2018	AFET 5.7.2018
Raportöörid nimetamise kuupäev	Pascal Arimont 20.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	20.6.2018	3.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	3.12.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Aleksander Gabelic, Krzysztof Hetman, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Daniel Buda, Raffaele Fitto, John Howarth, Tonino Picula, Maurice Ponga, Bronis Ropė, Davor Škrlec
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Georgios Kyrtsos
Esitamise kuupäev	18.12.2018

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23	+
ALDE	Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg
ECR	Raffaele Fitto, Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski
EFDD	Rosa D'Amato
PPE	Pascal Arimont, Daniel Buda, Krzysztof Hetman, Georgios Kyrtsos, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Maurice Ponga
S&D	Mercedes Bresso, Andrea Cozzolino, Aleksander Gabelic, John Howarth, Constanze Krehl, Tonino Picula, Liliana Rodrigues
VERTS/ALE	Bronis Ropė, Davor Škrlec

0	–

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Viimane päevakajastamine: 11. jaanuar 2019

Õigusteave - Privaatsuspoliitika