RAPORT muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekuga, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

24.1.2019 - (15375/2018 – C8‑0026/2019 – 2018/0403M(NLE))

Väliskomisjon
Raportöör: Antonio López‑Istúriz White
PR_Consent_Motion

EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(15375/2018 – C8‑0026/2019 – 2018/0403M(NLE))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15375/2018),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu eelnõu (08224/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a (C8-0026/2019),

–  võttes arvesse ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingut, mis allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018. aastal,

–  võttes arvesse ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingut ja investeeringute kaitse lepingut, mis allkirjastati Brüsselis 19. oktoobril 2018. aastal,

–  võttes arvesse ASEANi ja EMÜ koostöölepingut, mis allkirjastati 1980. aasta märtsis ja on ELi ja ASEANi suhete õigusraamistik[1],

–  võttes arvesse Brüsselis 18.–19. oktoobril 2018. aastal toimunud Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) 12. tippkohtumist,

–  võttes arvesse ELi ja Singapuri 10. parlamentidevahelist kohtumist, mis toimus 23. mail 2017. aastal Singapuris,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mille komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avaldas 2016. aasta juunis,

–  võttes arvesse ELi välis- ja julgeolekupoliitika suuniseid Ida-Aasia kohta, mille nõukogu kiitis heaks 15. juunil 2012,

–  võttes arvesse nõukogu 28. mai 2018. aasta järeldusi ELi tõhusama julgeolekualase tegevuse kohta Aasias ja koos Aasia riikidega,

–  võttes arvesse ELi Euroopa ja Aasia ühendamise strateegiat, mis põhineb jätkusuutliku ühenduvuse kontseptsioonil,

–  võttes arvesse oma hiljutisi resolutsioone ASEANi kohta, eelkõige 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni ELi poliitiliste suhete kohta ASEANiga[2] ning 15. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi ja ASEANi suhete tuleviku kohta[3],

–  võttes arvesse oma ... seadusandlikku resolutsiooni[4] otsuse eelnõu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõiget 2,

–  võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0023/2019),

A.  arvestades, et ELi ja Singapuri suhted said alguse juba mitukümmend aastat tagasi ja selle aluseks on pikk sõprus ning tihedad ajaloolised, poliitilised ja majanduslikud sidemed; arvestades, et kahepoolne partnerlus põhineb ühistel väärtustel ning kohustusel tegutseda maailmas rahu ja jõukuse nimel;

B.   arvestades, et ELi ja Singapuri partnerlus- ja koostöölepingu mõlemad pooled kinnitavad veel kord, et austavad demokraatia põhimõtteid, õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes kohaldatavates rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates õigusaktides;

C.  arvestades, et Singapur on 2017. aastal oma 40. aastapäeva tähistanud Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) asutajaliige;

D.   arvestades, et ASEANi 2018. aasta eesistujana, lähtudes juhtlausest „Vastupidav ja innovaatiline“, võõrustas Singapur kahte ASEANi tippkohtumist ning on edendanud ASEANi ühtsust, julgeolekut ja majanduskoostööd, käivitades selliseid algatusi nagu ASEANi noortestipendium;

E.  arvestades, et Singapur on lähedane liitlane Ameerika Ühendriikidega, kellega ta sõlmis 2003. aastal vabakaubanduslepingu, ning arvestades, et Singapur peab USAd hädavajalikuks Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna julgeoleku, stabiilsuse ja tasakaalu tagamiseks;

F.  arvestades, et Singapur oli 2017. aastal ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksi järgi riikide seas 9. kohal;

G.  arvestades, et Singapur on Transparency Internationali 2017. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi riikide seas 6. kohal, olles seega üks väikseima korruptsioonitasemega riike maailmas;

H.   arvestades, et esimene ELi ja ASEANi noorte juhtide foorum toimus veebruaris 2018;

I.   arvestades, et Singapuris on esinenud rekordiliselt suurt õhusaastet naaberriikide metsatulekahjude tõttu, mis on suures osas tingitud tahtlikust süütamisest, et vabastada pinda õlipalmi- ja puuistanduste rajamiseks;

J.  arvestades, et Singapuri põhiseaduses on tagatud väljendusvabaduse, rahumeelse kogunemise ja ühinemise õigus, mis on aga rangelt piiratud julgeoleku, avaliku korra kaitse, kõlbluse, parlamentaarse puutumatuse ning eri rasside ja usundite vahelise harmooniaga seotud põhjustel; arvestades, et Singapur oli 2018. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis 180 riigi hulgas 151. kohal; arvestades, et solvamist, mässule õhutamist ja laimamist käsitlevaid Singapuri seadusi kasutatakse aktivistide, blogijate ja meedia kriitiliste sõnavõttude lämmatamiseks;

K.   arvestades, et Singapur kohaldab endiselt surmanuhtlust; arvestades, et pärast lühikest ajavahemikku, mil hukkamisi ei toimunud, on hukkamiste arv alates 2014. aastast kasvanud;

L.   arvestades, et Singapuri LGBTI-kogukonna õigusi piiratakse jõuliselt; arvestades, et vastastikusel nõusolekul põhinev seksuaalsuhe kahe mehe vahel on ebaseaduslik ja seda karistatakse kuni kaheaastase vangistusega; arvestades, et Singapuri õiguses ei tunnustata samasooliste isikute vahelisi suhteid;

M.  arvestades, et Singapur ei ole veel ratifitseerinud kahte peamist ILO konventsiooni, nimelt konventsiooni ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse kohta ning diskrimineerimise vastast konventsiooni;

ELi ja Singapuri vaheline partnerlus- ja koostööleping

1.   väljendab heameelt sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu üle, mis on strateegilise tähtsusega, annab õigusraamistiku pikaajalistele kahepoolsetele suhetele ning kinnitab kohustust tugevdada ja laiendada koostööd piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning sellistes valdkondades nagu keskkonnakaitse, rahvusvaheline stabiilsus, õigus, julgeolek ja areng;

2.   rõhutab partnerlus- ja koostöölepinguga loodud võimalusi uutes koostöövaldkondades, nagu inimõigused, õigus, vabadus ja julgeolek ning tuumarelva leviku tõkestamine, samuti teadus- ja tehnoloogiakoostööks sellistes valdkondades nagu energeetika, keskkond, võitlus kliimamuutuste vastu, loodusvarade kaitse ning transport, eelkõige mere- ja õhutransport;

3.  väljendab heameelt koostöö üle sellistes valdkondades nagu inimestevahelised sidemed, infoühiskond, audiovisuaalvaldkond ja meedia, haridus ja kultuurivahetus, tööhõive ja sotsiaalküsimused, tervishoid ja statistika, mis aitab hinnata lepingu edusamme;

4.  on seisukohal, et partnerlus- ja koostööleping, mis on raamleping, on poliitiliselt tihedalt seotud vabakaubanduslepingu ja investeeringute kaitse lepinguga; tuletab meelde, et partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 44 on lubatud lepingute täitmata jätmine oluliste aspektide, sealhulgas demokraatlike põhimõtete, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste süstemaatilise ja raske rikkumise korral;

5.   väljendab heameelt, et Singapur kirjutas 21. juunil 2017 alla mitmepoolsele pädevate asutuste kokkuleppele, et rakendada automaatse maksuteabevahetuse ülemaailmset standardit, ja et 30. juunil 2017 teatas riik OECD-le oma kavatsusest käivitada selle kokkuleppe alusel automaatne teabevahetus kõikide ELi liikmesriikidega, kellega ta ei ole samal eesmärgil sõlminud kahepoolset lepingut; ergutab lepinguosalisi täielikult kasutama partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud maksualase koostöö sätteid;

Inimõigused ja põhivabadused

6.  kinnitab veel kord vajalikku pühendumust ja kohustuste võtmist seoses inimõiguste, sealhulgas sotsiaalsed õigused, demokraatia, põhivabaduste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte austamisega ning selles valdkonnas koostöö tegemisega; tuletab meelde, et inimõigused on ELi suhetes kolmandate riikidega kesksel kohal; kutsub Singapuri ametivõime üles tagama igas olukorras rahvusvahelise õiguse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise kooskõlas ÜRO põhikirja ja inimõiguste ülddeklaratsiooniga, ning on seisukohal, et EL peaks jätkuvalt toetama Singapuri sotsiaalse kaasatuse tagamisel, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimisel ning rahu, julgeoleku ja kohtusüsteemi reformi edendamisel; kiidab heaks avatud avaliku arutelu ühisel nõusolekul põhinevate samasooliste suhete karistamist käsitleva jõustamata seaduse läbivaatamise üle ning kutsub Singapuri valitsust üles täielikult kaitsma LGBTI-kogukonna õigusi; nõuab tungivalt, et Singapuri valitsus kaotaks samast soost isikute vahelisi seksuaalsuhteid karistavad seadused; rõhutab vajadust edasise koostöö järele naiste õiguste valdkonnas ning nõuab tungivalt, et Singapuri valitsus hõlbustaks selliste õigusaktide vastuvõtmist, millega keelatakse naiste diskrimineerimise kõik vormid ja diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel;

7.  nõuab, et EL alustaks Singapuri valitsusega dialoogi, et kehtestada viivitamata surmanuhtlusele moratoorium, mis oleks samm surmanuhtluse kaotamise suunas;

8.   kutsub Singapuri valitsust üles kaitsma väljendus- ja kogunemisvabadust, kuna need on hästi toimiva demokraatia põhielemendid;

9.  kutsub ELi üles alustama dialoogi Singapuri ametivõimudega, et hõlbustada Singapuril inimõigustealaste õigusaktide ja peamiste ILO konventsioonide ratifitseerimist; tõdeb, et Singapur ei ole siiani ratifitseerinud ühinemisvabaduse, organiseerumisõiguse kaitse ega diskrimineerimise vastast konventsiooni ning on denonsseerinud sunniviisilist tööd käsitleva konventsiooni; ootab, et Singapur jätkaks koostööd ILOga, et teha edusamme nende konventsioonide sisuga täieliku vastavuse saavutamisel ja need lõpuks ratifitseerida;

ELi ja Singapuri suhted

10.  rõhutab, et partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine annab tugeva tõuke ELi, Singapuri ja Kagu-Aasia piirkonna üldiseks suuremaks koostööks;

11.   rõhutab Singapuri ja ELi vaheliste tugevate kaubandus- ja investeerimissuhete poliitilist tähtsust;

12.   rõhutab ELi erilisi kogemusi institutsioonide ülesehitamise, ühtse turu, õigusnormide lähendamise, kriisiohjamise, humanitaarabi ja katastroofiabi ning inimõiguste ja demokraatia vallas; rõhutab, et EL peaks intensiivistama poliitilist dialoogi ja koostööd sellistes küsimustes nagu põhiõigused ja ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas õigusriigi põhimõtte ja julgeoleku ning väljendusvabaduse kaitse küsimustes;

13.  tunneb heameelt asjaolu üle, et partnerlus- ja koostööleping toetab inimestevahelisi kontakte, näiteks Erasmus Munduse programmi raames toimuvat akadeemilist liikuvust, ning hõlbustab kultuurivahetuste edasist arendamist, et suurendada vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuuri kohta;

14.   rõhutab Singapuris tegutseva Aasia-Euroopa Fondi (ASEF) rolli Aasia ja Euroopa vahelise kultuurivahetuse peamise vahendina; väljendab heameelt, et tänu ASEFi panusele on kodanikuühiskonna mured Aasia-Euroopa kohtumise (ASEM) arutelude lahutamatu osa;

15.  toonitab, et Singapuris asuv Euroopa Liidu keskus, mis asutati 2009. aastal koostöös Singapuri Riikliku Ülikooli ja Nanyangi Tehnikaülikooliga, edendab ELi ja selle poliitika tundmist ja mõistmist ning on osa ülemaailmsest ELi tippkeskuste võrgustikust;

16.  ergutab Singapuri teadlasi viima ELi teadusalgatuste raames, nagu programm „Horisont 2020“, läbi ühiseid teadus- ja innovatsiooniprojekte ELi üksustega ning käsitlema ühiseid ülemaailmseid probleeme, mis on seotud kliimamuutuste, keskkonna, biotehnoloogia, tervishoiu, elanikkonna vananemise, energeetika, loodusvarade ja toiduga kindlustatusega;

Piirkondlik ja rahvusvaheline koostöö

17.   on seisukohal, et Singapur on ülimalt tähtis partner humanitaarkatastroofidele reageerimisel Kagu-Aasias ning täidab olulist rolli kogu piirkonna poliitilise stabiilsuse tagamisel;

18.  on mures, et kliimamuutused avaldavad Singapurile ja ASEANi piirkonnale tulevikus suurt mõju; tunneb heameelt, et Singapur annab positiivse panuse aastatuhande arengueesmärkide ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisse; väljendab heameelt, et Singapur ratifitseeris 21. septembril 2016. aastal Pariisi kokkuleppe, ja ootab, et Singapur saavutaks 2030. aastaks kavandatud heitkoguste vähendamise eesmärgid; seab eesmärgiks koostöö Singapuri ja ASEANi riikidega, et kiirendada kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe rakendamist; rõhutab vajadust anda Singapurile ja teistele ASEANi riikidele abi, et tõhustada bioloogilise mitmekesisuse, eelkõige korallrahude kaitsmist ja kestlikku kasutamist ning metsade ökosüsteemide süstemaatilist tervendamist; väljendab heameelt Singapuri panuse üle piirkonnas metsade hävitamise vähendamisse; nõuab tungivalt ELi ja Singapuri tihedamat koostööd, et võidelda tõhusalt metsatulekahjudega ning võtta kasutusele keskkonnasõbralikumad transpordi- ja hoonestustehnoloogiad;

19.   on veendunud, et ühise ringmajandusstrateegia väljatöötamine oleks võimalik ELi ja ASEANi koostöös, milleks on olemas nii võimalused, huvi kui ka vajadus;

20.   väljendab heameelt ELi ja ASEANi noorte juhtide foorumi loomise üle, mis võimaldab ELi ja ASEANi riikide noortel juhtidel vahetada ideid ja luua kontakte, et toetada ELi ja ASEANi suhteid;

21.   rõhutab, et partnerlus- ja koostööleping annab ELile võimaluse tugevdada oma panust ühiste eesmärkide elluviimisse India ja Vaikse ookeani piirkonnas; nõuab suuremaid ühiseid jõupingutusi vaba ja avatud India ja Vaikse ookeani piirkonna nimel;

22.   nõuab koostööd Singapuriga ühiste huvide nimel, mis on seotud ASEANi ja ELi ühenduvuse poliitika rakendamisega; rõhutab vajadust teha koostööd majandusvööndi ja maanteede algatuse osas, et tegutseda Euroopa Liidu ja Hiina hiljutisel tippkohtumisel kokku lepitud ühenduvuseesmärkide ja -kriteeriumide rakendamise nimel; kordab vajadust edendada mitmepoolset juhtimist;

23.  rõhutab, et Singapur on toetanud piirkondlikku mitmepoolsust Kagu-Aasias; võtab teadmiseks Singapuri rolli ELi ja ASEANi piirkondadevahelises diplomaatilises, majanduslikus ja institutsioonilises dialoogis ning rõhutab Singapuri toetust piirkondlikule integratsioonile Kagu-Aasias;

24.   märgib, et Singapuril on strateegiline asukoht; võtab teadmiseks Singapuri panuse piirkondlikku ja üleilmsesse julgeolekusse; väljendab heameelt iga-aastase Aasia julgeolekualase tippkohtumise üle, mida tuntakse ka nime all Shangri-La Dialoog, mida on 2002. aastast alates peetud Singapuris asuvas Shangri-La hotellis;

25.   väljendab sügavat muret kasvavate pingete pärast Lõuna-Hiina merel; kutsub ASEANi üles kiirendama konsultatsioone tegevusjuhendi üle, mis käsitleb vaidluste ja vastuolude rahumeelset lahendamist selles valdkonnas, ning kutsub ELi üles seda protsessi toetama; rõhutab, et küsimus tuleks lahendada kooskõlas rahvusvahelise õigusega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) kohaselt; väljendab heameelt, et Singapur, kes ei kuulu nõudlevate riikide hulka, on kutsunud pooli üles lahendama erimeelsused rahumeelselt ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooniga;

26.  nõuab koos Singapuriga meresõidu- ja ülelendude vabadust piirkonnas ning rõhutab, et ELil on suur huvi edendada stabiilsust Kagu-Aasias; rõhutab ASEANi piirkondliku foorumi ja Ida-Aasia tippkohtumise olulist rolli julgeolekualaste dialoogide edendamisel piirkonna ning selliste piirkonnaväliste mõjujõudude vahel, nagu Hiina ja Ameerika Ühendriigid;

27.  väljendab heameelt ASEANi kübersuutlikkuse programmi üle, mis käivitati Singapuri algatusel ning mille eesmärk on abistada ASEANi riike küberohtude tuvastamisel ja neile reageerimisel; tõdeb, et ASEANil puuduvad vastastikused küberkaitse normid ja see võib takistada küberjulgeolekualast koostööd piirkonnas; nõuab, et EL jagaks oma kogemusi seoses küber- ja hübriidohtudega ning toetaks ASEANi suutlikkuse suurendamist selles valdkonnas;

28.  tunnustab Singapuri vägede ja varustuse lähetamise eest rahvusvahelise koalitsiooni toetamiseks Iraagis ajavahemikul 2003–2008 ning Singapuri edasist panust ISISe vastu suunatud operatsioonidesse Iraagis ja Süürias;

29.  tunnustab Singapuri valmisolekut võõrustada tippkohtumisi ja osaleda aktiivselt nende korraldamises, et edendada rahu ja usalduse suurendamist Aasias ja mujal;

Partnerlus- ja koostöölepingu kohane institutsiooniline raamistik

30.  väljendab heameelt, et partnerlus- ja koostöölepinguga asutati mõlema poole asjakohase kõrge tasandi esindajatest koosnev ühiskomitee, et tagada lepingu nõuetekohane toimimine ja rakendamine, seada prioriteedid ja anda soovitusi lepingu eesmärkide edendamiseks;

31.   nõuab Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendi vahelist korrapärast teabevahetust, et parlamendil oleks võimalik jälgida partnerlus- ja koostöölepingu rakendamist ja selle eesmärkide saavutamist;

°

°  °

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Singapuri valitsusele ja parlamendile.

• [1]  EÜT L 144, 10.6.1980, lk 2.
• [2]  ELT C 346, 27.9.2018, lk 44.
• [3]  ELT C 482, 23.12.2016, lk 75.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(0000)0000.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Nõukogu otsus ELi ja Singapuri Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta
Viited	2018/0403M(NLE)
Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev	8.11.2018
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	AFET 17.1.2019
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	INTA 17.1.2019
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	INTA 21.1.2019
Raportöörid:        nimetamise kuupäev	Antonio López-Istúriz White 9.10.2018
Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	49 2 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Klaus Buchner, James Carver, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Wajid Khan, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Alyn Smith, Jordi Solé, Dobromir Sośnierz, Dubravka Šuica, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Asim Ademov, Doru-Claudian Frunzulică, Elisabetta Gardini, Rebecca Harms, Patricia Lalonde, Juan Fernando López Aguilar, Antonio López-Istúriz White, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Janusz Zemke, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Norbert Erdős, Axel Voss, Martina Werner
Esitamise kuupäev	24.1.2019

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

49	+
ALDE	Petras Auštrevičius, Ilhan Kyuchyuk, Patricia Lalonde, Jozo Radoš, Ivo Vajgl
ECR	Amjad Bashir, Ryszard Antoni Legutko, Charles Tannock, Geoffrey Van Orden
PPE	Asim Ademov, Michèle Alliot-Marie, Arnaud Danjean, Norbert Erdős, Michael Gahler, Elisabetta Gardini, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Antonio López-Istúriz White, David McAllister, Ramona Nicole Mănescu, Julia Pitera, Cristian Dan Preda, Dubravka Šuica, László Tőkés, Axel Voss, Željana Zovko
S&D	Francisco Assis, Goffredo Maria Bettini, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Doru-Claudian Frunzulică, Wajid Khan, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Clare Moody, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Martina Werner, Janusz Zemke
VERTS/ALE	Klaus Buchner, Rebecca Harms, Barbara Lochbihler, Alyn Smith, Jordi Solé, Bodil Valero

2	–
NI	Georgios Epitideios, Dobromir Sośnierz

6	0
EFDD	James Carver, Aymeric Chauprade
ENF	Mario Borghezio
GUE/NGL	Javier Couso Permuy, Sabine Lösing, Marie-Christine Vergiat

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu