Menetlus : 2018/0169(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0044/2019

Esitatud tekstid :

A8-0044/2019

Arutelud :

PV 12/02/2019 - 7
CRE 12/02/2019 - 7

Hääletused :

PV 12/02/2019 - 9.10
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0071

RAPORT     ***I
PDF 385kWORD 178k
29.1.2019
PE 628.362v02-00 A8-0044/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta

(COM(2018)0337 – C8-0220/2018 – 2018/0169(COD))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Simona Bonafè

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta

(COM(2018)0337 – C8-0220/2018 – 2018/0169(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0337),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0220/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A8-0044/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab veenappust ja vee kvaliteedi halvenemist. Magevee halba kättesaadavust mõjutavad palju linnaarendusest ja põllumajandusest tulenevad kliimamuutused ja põuad.

(1)  Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab veenappust ja vee kvaliteedi halvenemist. Magevee halba kättesaadavust mõjutavad palju linnaarendusest ja põllumajandusest tulenevad kliimamuutused, prognoosimatud ilmastikuolud ja põuad.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui puhastatud reovett laialdasemalt taaskasutatakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ15 on vee taaskasutus märgitud ühe täiendava meetmena, mida liikmesriigid võivad võtta, et täita direktiivi eesmärk saavutada pinna- ja põhjavee hea kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund. Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ16 kohaselt tuleb puhastatud reovett võimaluse korral taaskasutada.

(2)  Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui puhastatud reovett laialdasemalt taaskasutatakse, piirates pinna- ja põhjavee eemaldamist, vähendades puhastatud reovee heite mõju veekogudele ning edendades veesäästu asulareovee mitmekordse kasutamise abil, tagades samas keskkonnakaitse kõrge taseme. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ15 on vee taaskasutus, koos tõhusa veekasutusega tööstustehnoloogia kasutamise ja veesäästliku niisutustehnika edendamisega, märgitud ühe täiendava meetmena, mida liikmesriigid võivad võtta, et täita direktiivi eesmärk saavutada pinna- ja põhjavee hea kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund. Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ16 kohaselt tuleb puhastatud reovett võimaluse korral taaskasutada.

––––––––––––––––––––

––––––––––––––––––––

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

16 Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

16 Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Paljudes piirkondades on tõsiseks probleemiks puhastatud reovee jaotusvõrgu vanus ja halb seisund, mis toob kaasa puhastatud reovee suured kaod ja ühtlasi puhastamisse investeeritud rahaliste vahendite kaotuse. Selliste torustike ajakohastamine peaks seega olema esmatähtis.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa veevarude kaitsmise kava“17 osutati vee taaskasutusele niisutamiseks või tööstuslikul otstarbel kui ühele veevarustusvõimalusele, millele liit peab pöörama tähelepanu.

(3)  Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa veevarude kaitsmise kava“17 osutati vajadusele kehtestada liidu tasandil standardite reguleerimise vahend vee taaskasutuseks, et kõrvaldada takistused sellise veevarustusvõimaluse laialdasemal kasutamisel, mis võib aidata vähendada veenappust ja veevarustussüsteemide haavatavust.

___________________

___________________

17 COM(2012) 673.

17 COM(2012) 673.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud teatises „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus“18 on tähtsuse järjekorras esitatud meetmed, mida liikmesriigid peaksid kaaluma veenappuse ja põudade ohjamiseks. Teatises on öeldud, et piirkondades, kus kõik ennetavad meetmed on rakendatud vastavalt veepoliitiliste lahenduste tähtsuse järjekorrale ning kus nõudlus ikkagi ületab vee kättesaadavuse, võib täiendavat veevarustustaristut teatavatel tingimustel ning kulude ja tulude mõõdet arvesse võttes pidada võimalikuks alternatiiviks raske põua mõju leevendamisel.

(4)  Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud teatises „Veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus“18 on tähtsuse järjekorras esitatud meetmed, mida liikmesriigid peaksid kaaluma veenappuse ja põudade ohjamiseks. Samal eesmärgil oleks soovitav sätestada direktiivis 2000/60/EÜ vee õigeks majandamiseks mõeldud meetmete siduv hierarhia. Teatises on öeldud, et piirkondades, kus kõik ennetavad meetmed on rakendatud vastavalt veepoliitiliste lahenduste tähtsuse järjekorrale ning kus nõudlus ikkagi ületab vee kättesaadavuse, võib täiendavat veevarustustaristut teatavatel tingimustel ning kulude ja tulude mõõdet arvesse võttes pidada võimalikuks alternatiiviks raske põua mõju leevendamisel.

___________________

___________________

18 COM(2007) 414.

18 COM(2007) 414.

 

 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus1a tuletatakse meelde, et veevarude majandamisel tuleks eelistada nõudluspõhist lähenemist, ja asutakse seisukohale, et liit peaks võtma veevarude majandamiseks vastu tervikliku lähenemisviisi, ühendades nõudluse juhtimise meetmed ning veeringluses olemasolevate varude optimeerimise ja uute varude loomise meetmed, ning integreerides sellesse lähenemisviisi ka keskkonnalased, sotsiaalsed ja majanduslikud kaalutlused.

 

___________________

 

1a ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 33.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Ringmajanduse loomise tegevuskavas19 kohustus komisjon võtma mitmesuguseid meetmeid, et edendada puhastatud reovee taaskasutamist, sealhulgas koostama seadusandliku ettepaneku vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta.

(5)  Ringmajanduse loomise tegevuskavas19 kohustus komisjon võtma mitmesuguseid meetmeid, et edendada puhastatud reovee taaskasutamist, sealhulgas koostama seadusandliku ettepaneku vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta. Komisjon peaks ajakohastama oma tegevuskava ja säilitama veeressurssi sekkumise peamise valdkonnana.

___________________

___________________

19 COM(2015) 614.

19 COM(2015) 614.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Nõuetekohaselt näiteks asula- või tööstusreoveepuhastis puhastatud reovee taaskasutamisel arvatakse olevat väiksem keskkonnamõju kui muudel veevarustusmeetoditel, nagu vee ümberjuhtimisel või magestamisel, kuid selline taaskasutamine toimub liidus vaid piiratud määral. Selle põhjus näib osaliselt olevat liidu ühiste keskkonna- või tervishoiustandardite puudumine vee taaskasutamise kohta ning eelkõige põllumajandustoodetega seotud võimalikud takistused, mis ei lase sellistel taaskasutusele suunatud veega niisutatud toodetel vabalt liikuda.

(6)  Nõuetekohaselt näiteks asulareoveepuhastis puhastatud reovee taaskasutamisel arvatakse olevat väiksem keskkonnamõju kui muudel veevarustusmeetoditel, nagu vee ümberjuhtimisel või magestamisel. Kuid selline taaskasutamine, mis võiks vähendada veevarude raiskamist ja vett säästa, toimub liidus vaid piiratud määral. Selle põhjus näib osaliselt olevat reovee taaskasutussüsteemide kõrge hind ja liidu ühiste keskkonna- ja tervishoiustandardite puudumine vee taaskasutamise kohta ning eelkõige põllumajandustoodetega seotud võimalikud tervise- ja keskkonnariskid ning võimalikud takistused, mis ei lase sellistel taaskasutatava heitveega niisutatud toodetel vabalt liikuda. Samal ajal tuleks meeles pidada, et teatavates liikmesriikides ei ole niisutustaristu piisav või puudub.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Vee taaskasutus võib kaasa aidata puhastatud reovees sisalduvate toitainete taastumisele ning taaskasutatava heitvee kasutamine põllumaade või metsade niisutamiseks võib olla viis, kuidas toitaineid, nagu lämmastik, fosfor ja kaalium, looduslikesse biogeokeemilistesse tsüklitesse tagastada.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 b)  Nõuetekohaselt käideldud taaskasutatava heitvee taaskasutamine niisutamiseks vastavalt käesolevale määrusele peaks toimuma keskkonda säästvalt. Seega ei tohiks see põhjustada lämmastiku- ja fosforisisalduse suurenemist, sest selliste toitainete liiasus põhjustab pinnase ning pinna- ja põhjaveekogude eutrofeerumist, kahjustab ökosüsteeme ning aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 c)  Selleks et tagada asulareoveevarude tõhus taaskasutus, tuleks võtta teadmiseks, et iga liiki taaskasutatav heitvesi ei sobi kasutamiseks mis tahes põllumajanduskultuuride kasvatamisel. Seetõttu tuleks põllumajandustootjaid koolitada, et nad kasutaksid taaskasutatava heitvee eri liike põllumajanduskultuuridel optimaalsel viisil, nii et kasutatava vee kvaliteet ei kahjustaks inimeste tervist.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Taaskasutusele suunatud veega niisutatud põllumajandustoodete puhul saab toiduhügieeniga seotud tervishoiustandardid saavutada vaid siis, kui põllumajanduses niisutamiseks ette nähtud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi nõuded ei erine liikmesriigiti märkimisväärselt. Kui nõudeid ühtlustada, toimib ka siseturg selliste toodete suhtes paremini. Seepärast on asjakohane näha ette minimaalne ühtlustamine, kehtestades vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded. Need miinimumnõuded peaksid koosnema taaskasutusele suunatud vee miinimumnäitajatest ning muudest rangematest või täiendavatest kvaliteedinõuetest, mille kehtestavad vajaduse korral pädevad asutused koos asjakohaste ennetusmeetmetega. Rangemate või täiendavate veekvaliteedinõuete kindlaksmääramiseks peaksid taaskasutatava vee puhasti käitajad täitma olulisi riskijuhtimisülesandeid. Kõnealused näitajad põhinevad komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilisel aruandel ja neis on arvesse võetud vee taaskasutamise rahvusvahelisi standardeid.

(7)  Taaskasutatava heitveega niisutatud põllumajandustoodete puhul saab toiduhügieeniga seotud samaväärsed tervishoiustandardid saavutada vaid siis, kui põllumajanduses niisutamiseks ette nähtud taaskasutatava heitvee kvaliteedi nõuded ei erine liikmesriigiti märkimisväärselt. Kui nõudeid ühtlustada, toimib ka siseturg selliste toodete suhtes paremini. Seepärast on asjakohane näha ette minimaalne ühtlustamine, kehtestades vee kvaliteedi, seiresageduse ja oluliste riskijuhtimisülesannete miinimumnõuded. Need miinimumnõuded peaksid koosnema taaskasutatava heitvee miinimumnäitajatest ning muudest rangematest või täiendavatest kvaliteedinõuetest, mille kehtestavad vajaduse korral pädevad asutused koos asjakohaste ennetusmeetmetega. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja peaks välja töötama vee taaskasutamise riskijuhtimiskava koostöös asjaosalistega ja tal peaks olema võimalik kehtestada taaskasutatava heitvee kvaliteedile rangemaid või täiendavaid nõudeid. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja peaks täitma olulisi riskijuhtimisülesandeid, tehes koostööd vähemalt taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitajaga ja taaskasutatava heitvee hoidla käitajaga. Vee taaskasutamise riskijuhtimiskava tuleks nii koostada kui ka pidevalt ajakohastada vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standardmenetlustele. Kõnealused näitajad põhinevad komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilisel aruandel ja neis on arvesse võetud vee taaskasutamise rahvusvahelisi standardeid. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus peaks välja töötama parameetrid ja mõõtmismeetodid, et teha kindlaks mikroplasti ja ravimijääkide olemasolu taaskasutatavas heitvees.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Mikroplasti olemasolu võib kujutada endast ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Seetõttu peaks komisjon osana mikroplasti allikate, leviku, edasise saatuse ja mõjude põhjalikust analüüsist reoveekäitluse kontekstis töötama välja meetodi mikroplasti mõõtmiseks asulareovees, mida on puhastatud vastavalt direktiivile 91/271/EMÜ ja taaskasutatud vastavalt käesolevale määrusele.

Selgitus

Väärib mainimist ka Euroopa Parlamendi taotlus, mille ta esitas komisjonile olmevee kvaliteedi kohta käiva direktiivi uuesti sõnastamise puhul, pidades silmas seisukohta, mida parlament väljendas oma 13. septembri 2018. aasta resolutsioonis, mis käsitleb Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses (vt eelkõige punkt 46).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Mitte küllalt puhta reovee kasutamine avalike teenuste jaoks, nagu tänavapuhastus või parkide ja golfiväljakute kastmine, või olla tervisele kahjulik. Seetõttu peaks komisjon kehtestama vee avalikeks teenusteks taaskasutamise kvaliteedieesmärgid, et kaitsta inimeste ja loomade tervist ning põhja- ja pinnavee kvaliteeti.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)  Niisutuseks kasutatava vee kvaliteedinõuetes tuleks arvestada teaduse arengut, seda eelkõige seoses mikrosaasteainete ja uute, nn esilekerkivate ainete kontrolliga, et tagada veekasutuse ohutus ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 d)  Vee kvaliteedinõuetes tuleks võtta arvesse varem tehtud katseid, eelkõige põllumajanduses reoveesetete ning metaankääritamise heitvee kasutamise valdkonnas.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Vee taaskasutuse miinimumnõuete järgimine peaks aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mis on seatud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, eriti eesmärki 6, et tagada kõigile vee ja kanalisatsiooni kättesaadavus ja säästev majandamine ning kõikjal maailmas vee oluliselt suurem ringlussevõtt ja ohutu taaskasutus. Peale selle on käesoleva määruse eesmärk tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 37 (keskkonnakaitse) kohaldamine.

(8)  Vee taaskasutuse miinimumnõuete järgimine peaks olema kooskõlas liidu veepoliitikaga ja aitama saavutada kestliku arengu eesmärke, mis on seatud ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, eriti eesmärki 6, et tagada kõigile vee ja kanalisatsiooni kättesaadavus ja säästev majandamine ning kõikjal maailmas vee oluliselt suurem ringlussevõtt ja vee ohutu taaskasutus, et aidata kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 12 (säästev tarbimine ja tootmine) saavutamisele. Peale selle on käesoleva määruse eesmärk tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 37 (keskkonnakaitse) kohaldamine.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Olmevee kvaliteedinõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) .../...1a. Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et joogiveeks kasutatavad veevarud ei ole saastunud taaskasutatava heitveega, et vältida joogivee kvaliteedi halvenemist.

 

_______________________

 

1 a  Direktiiv (EL) .../... olmevee kvaliteedi kohta (ELT L ..., ..., lk ...).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 b)  Mõnel juhul taaskasutatava heitvee käitise käitaja veel transpordib ja hoiustab taaskasutatavat heitvett väljaspool taaskasutatava heitvee käitise väljalaset, enne kui ta tarnib taaskasutatava heitvee ahela järgmisele osalisele, nagu taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitajale, taaskasutatava heitvee hoidla käitajale või lõppkasutajale. On vaja määratleda nõuetele vastavuse hindamise koht, et selgitada, kus lõpeb taaskasutatava heitvee käitise käitaja vastutus ja algab järgmise ahela osalise vastutus.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Riskijuhtimine peaks sisaldama riskide ennetavat väljaselgitamist ja juhtimist ning hõlmama konkreetsete kasutusotstarvete jaoks nõutava kvaliteediga taaskasutusele suunatud vee tootmist. Riskihindamine peaks põhinema olulistel riskijuhtimisülesannetel ning selle tulemusel tuleks kindlaks teha täiendavad veekvaliteedinõuded, mida on vaja keskkonna ning inimeste ja loomade tervise piisava kaitse tagamiseks.

(9)  Riskijuhtimine peaks sisaldama riskide ennetavat väljaselgitamist ja juhtimist ning hõlmama konkreetsete kasutusotstarvete jaoks nõutava kvaliteediga taaskasutatava heitvee tootmist, jaotamist, hoiustamist ja kasutamist. Riskihindamine peaks põhinema olulistel riskijuhtimisülesannetel ja muu hulgas ettevaatuspõhimõtte põhjalikul kohaldamisel ning selle tulemusel tuleks kindlaks teha täiendavad veekvaliteedinõuded, mida on vaja keskkonna ning inimeste ja loomade tervise piisava kaitse tagamiseks. Riskijuhtimine peaks olema vee taaskasutamise riskijuhtimiskava asjaosaliste jagatud vastutus. Osaliste rollid ja vastutusalad peaksid olema vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas selgelt kindlaks määratud. Loa andmisel peaks pädeval asutusel olema võimalik nõuda, et vee taaskasutamise riskijuhtimiskava osalised võtavad täiendavaid riskijuhtimismeetmeid.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a)  Koostöö ja suhtlemine vee taaskasutusprotsessi eri osaliste vahel peaks olema oluline tingimus, et taaskasutamise eesmärgil käitlemine toimuks vastavalt konkreetseks kasutusotstarbeks vajalikele nõuetele ja et oleks võimalik kavandada taaskasutatava heitveega varustamist vastavalt lõppkasutajate nõudlusele.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Keskkonna ja inimeste tervise mõjusa kaitsmise huvides peaksid taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi eest esmajoones vastutama taaskasutatava vee puhasti käitajad. Et täita miinimumnõudeid ja täiendavaid tingimusi, mille on kehtestanud pädev asutus, peaksid taaskasutatava vee puhasti käitajad seirama taaskasutusele suunatud vee kvaliteeti. Seepärast on asjakohane kehtestada seire miinimumnõuded, mis hõlmavad korralise seire sagedust ning kontrollseire ajastust ja tulemuseesmärke. Kooskõlas direktiiviga 91/271/EMÜ määratakse kindlaks teatavad korralise seire nõuded.

(10)  Keskkonna, kaasa arvatud mulla kvaliteedi, ja inimeste tervise mõjusa kaitsmise huvides peaksid taaskasutatava heitvee kvaliteedi eest esmajoones vastutama taaskasutatava heitvee käitise käitajad nõuetele vastavuse hindamise kohas. Et täita miinimumnõudeid ja täiendavaid tingimusi, mille on kehtestanud pädev asutus, peaksid taaskasutatava heitvee käitise käitajad seirama taaskasutatava heitvee kvaliteeti vastavalt miinimumnõuetele ja täiendavatele tingimustele, mille on kehtestanud pädev asutus. Seepärast on asjakohane kehtestada seire miinimumnõuded, mis hõlmavad korralise seire sagedust ning kontrollseire ajastust ja tulemuseesmärke. Kooskõlas direktiiviga 91/271/EMÜ määratakse kindlaks teatavad korralise seire nõuded.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  On vaja tagada taaskasutusele suunatud vee ohutu kasutamine ning seega kannustada liidu tasandil vee taaskasutamist ja suurendada üldsuse usaldust selle vastu. Konkreetseteks kasutusotstarveteks mõeldud taaskasutusele suunatud veega varustamine peaks seepärast olema lubatud vaid liikmesriikide pädevate asutuste antud loa alusel. Et tagada liidu tasandil ühtlustatud käsitlus, jälgitavus ja läbipaistvus, tuleks kõnealust luba käsitlevad sisulised eeskirjad sätestada liidu tasandil. Loamenetluse üksikasjad peaksid siiski kindlaks määrama liikmesriigid. Liikmesriigid peaksid saama kasutada kehtivaid loamenetlusi, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.

(11)  On vaja tagada taaskasutatava heitveega ohutu varustamine, selle ohutu hoiustamine ja kasutamine ning seega kannustada liidu tasandil vee taaskasutamise arendamist, julgustada Euroopa põllumajandustootjaid seda tava kasutusele võtma ja suurendada üldsuse usaldust selle vastu. Puhastatud reovee kasutatud kogused, selle liik, käitlemismeetodid ja omadused peaksid kasutamise laadist olenemata olema sellised, et selle vee käsitlemine, kasutamine ja hoiustamine, sealhulgas pihustamine, tilkkastmine, olgu hoiustamisega või ilma, ei kahjustaks otseselt ega kaudselt inimeste või loomade tervist ega mulla kvaliteeti või veekeskkonda lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Konkreetseteks kasutusotstarveteks mõeldud taaskasutatava heitveega varustamine ja selle hoiustamine peaks seepärast olema lubatud vaid liikmesriikide pädevate asutuste antud loa alusel. Et tagada liidu tasandil ühtlustatud käsitlus, jälgitavus ja läbipaistvus, tuleks kõnealust luba käsitlevad sisulised eeskirjad sätestada liidu tasandil. Loamenetluse üksikasjad peaksid siiski kindlaks määrama liikmesriigid, kelle pädevad asutused vastutavad ise vee taaskasutamise riskihindamise eest. Liikmesriigid peaksid saama kasutada kehtivaid loamenetlusi, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Taaskasutatava heitveega varustamine ja selle hoiustamine, samuti selle kasutamine lõppkasutajate poolt on vee taaskasutussüsteemi lahutamatu osa. Varustamise ja hoiustamise käigus võib taaskasutatav heitvesi muutuda viisil, mis võib halvendada tema keemilist ja bioloogilist kvaliteeti. Taaskasutatavat heitvett tuleks kasutada asjakohaselt, võttes arvesse taaskasutatava heitvee klasse, põllukultuuride omadusi ja niisutusmeetodeid. Olulistes riskijuhtimisülesannetes tuleks võtta arvesse taaskasutatava heitveega varustamise, selle hoiustamise ja kavandatud kasutamisega seotud potentsiaalseid negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnamaatriksitele. Sellega seoses peaks komisjon koostama juhenddokumendid, et aidata pädevatel asutustel kontrollida ja seirata taaskasutatava heitvee tarnimist, hoiustamist ja kasutamist.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b)  Kui on vaja taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitajat ja taaskasutatav heitvee hoidla käitajat, peaks iga selline käitaja taotlema luba. Kui kõik nõuded loa saamiseks on täidetud, peaks liikmesriigi pädev asutus andma välja loa, mis sisaldaks kõiki riskihindamisel kindlaks määratud vajalikke tingimusi ja meetmeid, mille eesmärk on taaskasutatava heitvee ohutu jaotamine lõppkasutajale ja hoiustamine.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Käesoleva määruse sätted täiendavad liidu muude õigusaktide nõudeid, eelkõige võimalike tervise- ja keskkonnariskide suhtes. Tagamaks, et võimalikke inimeste ja loomade tervisega seotud ja keskkonnariske käsitletakse terviklikul viisil, peaksid taaskasutatava vee puhasti käitajad ja pädevad asutused võtma arvesse nõudeid, mis on sätestatud muudes asjakohastes liidu õigusaktides, eelkõige nõukogu direktiivides 86/278/EMÜ, 91/676/EMÜ20 ja 98/83/EÜ,21 direktiivides 91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 178/2002,22 (EÜ) nr 852/2004, 23(EÜ) nr 183/2005,24 (EÜ) nr 396/200525 ja (EÜ) nr 1069/2009,26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/7/EÜ,27 2006/118/EÜ, 282008/105/EÜ29 ja 2011/92/EL30 ning komisjoni määrustes (EÜ) nr 2073/2005,31 (EÜ) nr 1881/200632 ja (EL) nr 142/201133.

(12)  Käesoleva määruse sätted täiendavad liidu muude õigusaktide nõudeid, eelkõige võimalike tervise- ja keskkonnariskide suhtes. Tagamaks, et vajaduse korral käsitletakse võimalikke inimeste, loomade ja taimetervisega seotud riske lisaks keskkonnakaitsega seotud riskidele terviklikul viisil, peaksid pädevad asutused järgima nõudeid, mis on sätestatud muudes asjakohastes liidu õigusaktides, eelkõige nõukogu direktiivides 86/278/EMÜ, 91/676/EMÜ20 ja 98/83/EÜ,21 direktiivides 91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 178/2002,22 (EÜ) nr 852/2004, 23(EÜ) nr 183/2005,24 (EÜ) nr 396/200525 ja (EÜ) nr 1069/2009,26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2006/7/EÜ,27 2006/118/EÜ, 282008/105/EÜ29 ja 2011/92/EL30 ning komisjoni määrustes (EÜ) nr 2073/2005,31 (EÜ) nr 1881/200632 ja (EL) nr 142/201133.

__________________

__________________

20 Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1–8).

20 Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1–8).

21 Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

21 Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 76/160/EMÜ (ELT L 64, 4.3.2006, lk 37).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84).

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

31 Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

31 Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

32 Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

32 Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

33 Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

33 Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Käesoleva määruse kohaldamisel peaks olema võimalik, et asulareovee puhastamine ja taaskasutamise eesmärgil käitlemine toimuvad samas füüsilises asukohas kas samas käitises või mitmes eraldi käitises. Lisaks peaks olema võimalus, et üks käitaja on nii puhasti käitaja kui ka taaskasutatava heitvee käitise käitaja.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a)  Vee taaskasutustoimingute edasiseks edendamiseks ei tohiks käesolevas määruses konkreetsete kasutusotstarvete kehtestamine välistada liikmesriikide võimalust lubada taaskasutatava heitvee täiendavaid kasutusotstarbeid, sealhulgas taaskasutamist tööstuses, seoses kommunaalteenustega ja keskkonnaeesmärkidel, tingimusel et liikmesriigid tagavad, et täidavad kohustust tagada kõrgetasemeline inimeste ja loomade tervise kaitse ja keskkonnakaitse.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Et suurendada usaldust vee taaskasutamise vastu, tuleks üldsusele anda teavet. Vee taaskasutamist käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine peaks võimaldama suuremat läbipaistvust ja jälgitavust ning võib pakkuda erilist huvi ka muudele asjakohastele ametiasutustele, keda konkreetne vee taaskasutus mõjutab.

(14)  Et suurendada usaldust vee taaskasutamise vastu, tuleks üldsusele anda teavet. Vee taaskasutamist käsitleva selge, põhjaliku ja ajakohastatud teabe kättesaadavaks tegemine peaks võimaldama suuremat läbipaistvust ja jälgitavust ning võib pakkuda erilist huvi ka muudele asjakohastele ametiasutustele, keda konkreetne vee taaskasutus mõjutab. Vee taaskasutuse ergutamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et kavandatakse teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mis on konkreetsed ja kohandatud eri asjaosalistele, et muuta need osalised teadlikuks asula veevärgist, vajadusest vett taaskasutada ja vee taaskasutuse toodavast kasust, edendades sel moel sidusrühmade poolset heakskiitu vee taaskasutuse praktikale ja nende osalemist vee taaskasutuses.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Põllumajandusmaa niisutamisega tegelevate lõppkasutajate harimine ja koolitamine on esmatähtsad, sest nad on ennetusmeetmete rakendamise ja töös hoidmise oluline osa. Lõppkasutajad peaksid saama täieliku teabe taaskasutatava heitvee asjakohase kasutamise kohta, sest nad on eriti haavatavad. Tuleks rakendada mitmeid inimese kokkupuudet ennetavaid meetmeid, nagu isikukaitsevahendid, kätepesu ja isiklik hügieen. Selliste meetmete nõuetekohane seire peaks olema osa olulistest riskijuhtimisülesannetest.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Et kohandada kehtivaid miinimumnõudeid ja olulisi riskijuhtimisülesandeid teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kehtivate miinimumnõuete ja oluliste riskijuhtimisülesannete muutmiseks. Peale selle peaks komisjonil selleks, et tagada keskkonna ning inimeste tervise väga hea kaitse, olema võimalik võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse olulisi riskijuhtimisülesandeid, sätestades tehnilised nõuded. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes37. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(16)  Et kohandada kehtivaid miinimumnõudeid ja olulisi riskijuhtimisülesandeid teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kehtivate miinimumnõuete ja oluliste riskijuhtimisülesannete muutmiseks, ilma et see piiraks nõuetekohaselt puhastatud reovee kasutusvõimalusi. Peale selle peaks komisjonil selleks, et tagada keskkonna ning inimeste tervise väga hea kaitse, olema võimalik võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse olulisi riskijuhtimisülesandeid, sätestades tehnilised nõuded. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes37. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

__________________

__________________

37 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

37 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Mittevastavuse korral peaksid pädevad asutused nõudma, et taaskasutatava vee puhasti käitaja võtab tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed. Taaskasutatava vee puhasti käitajad peaksid viivitamata peatama taaskasutusele suunatud veega varustamise, kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste tervisele.

(18)  Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas taaskasutatav heitvesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Mittevastavuse korral peaksid pädevad asutused nõudma, et taaskasutatava heitvee käitise käitaja võtab tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed. Taaskasutatav heitvee käitise käitajad peaksid viivitamata peatama taaskasutatava heitveega varustamise, kui mittevastavus ületab teatud ülemmäära, mille tagajärjel kaasneb oluline risk keskkonnale või inimeste tervisele. Pädevad asutused peaksid tegema lõppkasutajatega tihedat koostööd, et muuta nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamine hõlpsamaks. Pädevad asutused peaksid kontrollima ja seirama taaskasutatava heitveega varustamist, selle hoiustamist ja kasutamist, võttes arvesse asjakohaseid tervise- ja keskkonnariske.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Selleks et võimalikult suures ulatuses arendada ja edendada nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamist, peaks Euroopa Liit toetama valdkondlikku teadus- ja arendustegevust programmi „Euroopa horisont“ kaudu, eesmärgiga tagada märkimisväärne areng nõuetekohaselt puhastatud reovee usaldatavuse ja jätkusuutlike kasutusviiside valdkonnas.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 b)  Et tõhusalt kaitsta keskkonda ja inimtervist, peaksid liikmesriigid koostöös sidusrühmadega läbi viima mulla kvaliteedi kontrolle lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 c)  Käesoleva määruse eesmärk on toetada veekasutuse jätkusuutlikku tava. Seega peaks komisjon võtma endale kohustuse kasutada liidu programme, nagu programm LIFE, eesmärgiga toetada kohalikke nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamise algatusi.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesolevas määruses sätestatakse vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded ning kohustus täita kindlaksmääratud olulisi riskijuhtimisülesandeid puhastatud asulareovee ohutuks taaskasutamiseks integreeritud veemajanduse raames.

1.  Käesolevas määruses sätestatakse taaskasutatava heitvee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded ning kohustus täita kindlaksmääratud olulisi riskijuhtimisülesandeid puhastatud asulareovee ohutuks taaskasutamiseks integreeritud veemajanduse raames, ning aidatakse kaasa direktiivis 2000/60/EÜ sätestatud eesmärkide saavutamisele.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et taaskasutusele suunatud vesi on kavandatud otstarbel kasutamiseks ohutu, ning tagada seega inimeste ja loomade tervise ja keskkonna väga hea kaitse, käsitledes veenappust ja sellest veevarudele põhjustatud survet kogu liidus kooskõlastatult ja aidates seega kaasa ka siseturu tõhusale toimimisele.

2.  Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et taaskasutatav heitvesi on kavandatud otstarbel kasutamiseks ohutu, ning tagada seega inimeste ja loomade tervise ja keskkonna väga hea kaitse, vähendades samal ajal veeressursside kasutamise negatiivseid mõjusid ja parandades tõhusust, käsitledes veenappust, kliimamuutuste tekitatud probleeme ja liidu keskkonnaeesmärke ning sellest veevarudele põhjustatud survet kogu liidus kooskõlastatult ja aidates seega kaasa jätkusuutlike veekasutuslahenduste kasutuselevõtule, toetades üleminekut ringmajandusele, tagades liidu pikaajalise konkurentsivõime ning siseturu tõhusa toimimise.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Liikmesriigid tagavad, et joogiveeks kasutatavad veevarud ei ole saastunud taaskasutatava heitveega.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 2

Artikkel 2

Kohaldamisala

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse sellise taaskasutusele suunatud vee suhtes, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks.

Käesolevat määrust kohaldatakse sellise taaskasutatava heitvee suhtes, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks.

 

Käesolevat määrust ei kohaldata katseprojektide suhtes, mis keskenduvad heitvee taaskasutusele taaskasutatav heitvee käitistes

Selgitus

Liikmesriikidel peaks olema võimalus teha erandeid teadusuuringute hõlbustamiseks, et vältida olukorda, kus käesolevast määrusest tulenevad kohustused takistavad uuenduslike ideede elluviimist.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  „lõppkasutaja“ – taaskasutusele suunatud vett kasutav füüsiline või juriidiline isik;

3.  „lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, kes kasutab taaskasutatavat heitvett selleks ette nähtud eesmärgil;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  „puhastatud reovesi“ – asulareovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  „taaskasutusele suunatud vesi“  asulareovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt ja käideldud taaskasutatava vee puhastis;

5.  „taaskasutatav heitvesi“ puhastatud reovesi, mida on lisaks käideldud taaskasutatava heitvee käitises, mis muudab selle kvaliteedi sobivaks selleks ettenähtud eesmärgil kasutamiseks;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  „vee taaskasutus“ – teatava kvaliteediga ja I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks sobiva taaskasutatava heitvee kasutamine jaotusvõrgu kaudu, mis seega asendab osaliselt või täielikult pinna- või põhjavee kasutamise;

Selgitus

On vaja määratleda vee taaskasutus.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  „taaskasutatava vee puhasti“ – asulareoveepuhasti või muu puhasti, milles puhastatakse direktiivi 91/271/EMÜ nõuetele vastavat asulareovett täiendavalt, et saada vett, mis sobib käesoleva määruse I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks;

6.  „taaskasutatava heitvee käitis“ – asulareoveepuhasti osa või muu käitis, milles käideldakse täiendavalt asulareovett, mida on eelnevalt puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt, et saada taaskasutatavat heitvett, mis sobib käesoleva määruse I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, ning see hõlmab iga hoidla ja iga taristu, mille eesmärk on tarnida taaskasutatav heitvesi taaskasutatava heitvee jaotusvõrgule või lõppkasutajale;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  „taaskasutatava vee puhasti käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava vee puhastit;

7.  „taaskasutatava heitvee käitise käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava heitvee käitist;

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  „taaskasutatava heitvee jaotusvõrk“ – sihtotstarbeliste torude ja pumpade süsteem või muud sihtotstarbelised transpordivõimalused, mille eesmärk on tarnida taaskasutatav heitvesi lõppkasutajale, kaasa arvatud kõik rajatised tasakaalustamiseks, edasiseks käitlemiseks ja hoiustamiseks, mis asuvad väljaspool taaskasutatava heitvee käitist;

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 b.  „taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava heitvee jaotusvõrku;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 c.  „taaskasutatava heitvee hoidla“ – sihtotstarbeliste hoiustamisrajatiste süsteem, mille eesmärk on taaskasutatava heitvee hoiustamine;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 d.  „taaskasutatava heitvee hoidla käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava heitvee hoidlat;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

11.  „ennetusmeede“ – meede või tegevus, millega saab ennetada või kõrvaldada tervise- ja keskkonnariski või vähendada seda vastuvõetava tasemeni.

11.  „ennetusmeede“ – asjakohane meede või tegevus, millega saab ennetada või kõrvaldada tervise- ja keskkonnariski või vähendada seda vastuvõetava tasemeni;

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 a.  „nõuetele vastavuse hindamise koht“ – koht, kus taaskasutatava heitvee käitise käitaja tarnib taaskasutatava heitvee ahela järgmisele osalisele;

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 b.  „mikrosaasteaine“ – keskkonnas tuvastatav väga väikeses kontsentratsioonis esinev soovimatu aine vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisale.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taaskasutatava vee puhasti käitaja kohustused seoses vee kvaliteediga

Taaskasutatava heitvee käitise käitaja kohustused seoses vee kvaliteediga

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taaskasutatava vee puhasti käitaja tagab, et taaskasutusele suunatud vesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab taaskasutatava vee puhasti väljalaskmes (nõuetele vastavuse hindamise koht) järgmisele:

1.  Taaskasutatava heitvee käitise käitaja tagab, et taaskasutatav heitvesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab nõuetele vastavuse hindamise kohas järgmisele:

a)  I lisa 2. jao kohased vee kvaliteedi miinimumnõuded;

a)  I lisa 2. jao kohased vee kvaliteedi miinimumnõuded;

b)  vee kvaliteediga seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohase loa suhtes seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c.

b)  vee kvaliteediga seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohase loa suhtes seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Taaskasutatava heitvee käitise käitaja tagab samuti, et taaskasutatava heitvee käitises rakendatakse täielikult vähemalt artikli 5 lõikes -1 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas kehtestatud riskijuhtimismeetmed.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Pärast nõuetele vastavuse hindamise koha läbimist ei vastuta vee kvaliteedi eest enam taaskasutatava heitvee käitise käitaja, vaid selle eest vastutab ahela järgmine osaline.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et kohandada I lisa 2. jaos esitatud miinimumnõudeid vastavalt teaduse ja tehnika arengule.

välja jäetud

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja, taaskasutatava heitvee hoidla käitaja ja lõppkasutaja kohustused

 

1.  Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja säilitab taaskasutatava heitvee kvaliteedi taaskasutatava heitvee jaotusvõrgus vähemalt I lisa 2. jaos sätestatud tasemel. Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja tagab samuti, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrgus rakendatakse täielikult vähemalt artikli 5 lõikes -1 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas kehtestatud riskijuhtimismeetmed.

 

Pädev asutus võib artiklile 7 vastava loa andmisel nõuda, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja võtab oma ülesannete täitmisel täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, ning täpsustada täiendavad nõuded ja ennetusmeetmed, mida on vaja vastavalt II lisa punktidele b ja c.

 

2.  Taaskasutatava heitvee hoidla käitaja säilitab taaskasutatava heitvee kvaliteedi taaskasutatava heitvee hoidlas vähemalt I lisa 2. jaos sätestatud tasemel. Taaskasutatava heitvee hoidla käitaja tagab samuti, et taaskasutatava heitvee hoidlas rakendatakse täielikult vähemalt artikli 5 lõikes -1 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas kehtestatud riskijuhtimismeetmed.

 

Pädev asutus võib artiklile 7 vastava loa andmisel nõuda, et taaskasutatava heitvee hoidla käitaja võtab oma ülesannete täitmisel täiendavaid riskijuhtimismeetmeid, ning täpsustada täiendavad nõuded ja ennetusmeetmed, mida on vaja vastavalt II lisa punktidele b ja c.

 

3.  Lõppkasutaja kasutatav taaskasutatava heitvee kvaliteet peab olema vähemalt I lisa 2. jaos sätestatud tasemel. Pädev asutus võib kehtestada täiendavaid nõudeid lõppkasutaja kohustustele, mis on sätestatud I lisa 2. jaos.

 

4.  Komisjon koostab juhenddokumendid, et aidata pädevatel asutustel rakendada taaskasutatava heitvee tootmise, jaotamise, hoiustamise ja kasutamise kontrolli ja seire nõudeid.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Taaskasutatava heitvee käitise käitaja koostab koostöös käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomaste osalistega vee taaskasutamise riskijuhtimiskava. Vee taaskasutamise riskijuhtimiskava põhineb II lisa punktis a sätestatud olulistel riskijuhtimisülesannetel, selles esitatakse vastavalt II lisa punktile b lisanõuded peale nende, mida sisaldab I lisa, ning tehakse vastavalt II lisa punktile c kindlaks ohud, riskid ja asjakohased ennetusmeetmed.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taaskasutusele suunatud vee tootmisel ja sellega varustamisel tegeleb taaskasutatava vee puhasti käitaja riskijuhtimisega, konsulteerides järgmiste osalistega:

1.  Selleks et tagada taaskasutatava heitvee ohutu tootmine, jaotamine, hoiustamine ja kasutamine, valvab pädev asutus riskijuhtimise järele, konsulteerides järgmiste osalistega:

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  taaskasutatava vee puhastit veega varustava(te) asulareoveepuhasti(te) käitaja, kui see ei ole sama kui taaskasutatava vee puhasti käitaja;

a)  taaskasutatava heitvee käitist direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud kvaliteedinõuetele vastava puhastatud reoveega varustava(te) asulareoveepuhasti(te) käitaja, kui see ei ole sama kui taaskasutatava heitvee käitise käitaja;

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  taaskasutatava heitvee käitise käitaja;

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a b)  taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a c)  taaskasutatava heitvee hoidla käitaja;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  taaskasutatava vee puhasti käitaja poolt asjakohaseks peetavad muud osalised.

c)  pädeva asutuse poolt asjakohaseks peetavad muud osalised.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taaskasutatava vee puhasti käitaja koostab II lisas esitatud oluliste riskijuhtimisülesannete põhjal vee taaskasutamise riskijuhtimiskava. Vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatakse riskide täiendavaks leevendamiseks vajalikud lisanõuded peale nende, mida sisaldab I lisa, ning selles tehakse muu hulgas kindlaks ohud, riskid ja asjakohased ennetusmeetmed.

2.  Taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutatava heitvee hoidla käitaja täidavad vähemalt neid riskijuhtimisülesandeid, mis on määratud lõikes -1 osutatavas vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas. Taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutatava heitvee hoidla käitaja kasutatavad riskijuhtimismeetodid peavad põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud meetoditel.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Vastavalt artiklile 7 antud asjakohases loas võib pädev asutus määrata vee taaskasutamise riskijuhtimiskava eri osalistele erinevad ülesanded ja kohustused.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Juhul kui niisutatavat põllumajanduskultuuri turustatakse mitmel viisil ja selle kastmiseks kasutatakse mitmesse veekvaliteedi klassi kuuluvat taaskasutatavat heitvett, peab taaskasutatava heitvee käitise käitaja varustama põllumajandustootjat kõrgeima kvaliteediga veega asjaomaste kvaliteediklasside seast.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesolevat määrust, et kohandada II lisas esitatud olulisi riskijuhtimisülesandeid vastavalt teaduse ja tehnika arengule.

välja jäetud

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on samuti õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et sätestada II lisas esitatud oluliste riskijuhtimisülesannete tehnilised nõuded.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, et sätestada II lisas esitatud oluliste riskijuhtimisülesannete tehnilised nõuded.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kui lõppkasutaja kahtlustab, et artikli 4 a lõikes 2 sätestatud viisil hoiustatud vesi ei vasta käesolevas määruses kehtestatud miinimumnõuetele, peab ta toimima järgmiselt:

 

a) teavitama sellest viivitamata asjaomast terviseametit, andes talle vajaduse korral kogu olemasoleva teabe;

 

b) tegema täielikku koostööd asjaomase pädeva asutusega, et kontrollida ja teha kindlaks kahtluse põhjused ning I lisa 2. jao tabelites 2 ja 4 sätestatud lubamatute ainete või sisalduste võimalik esinemine.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taaskasutusele suunatud veega varustamise loa taotlus

Taaskasutatava heitvee tootmise, jaotamise ja hoiustamise loa taotlus

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks ettenähtud taaskasutusele suunatud veega varustamine toimub loa alusel.

1.  I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks ettenähtud taaskasutatava heitvee tootmine, jaotamine ja hoiustamine toimub loa alusel.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava vee puhasti töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna.

2.  Taaskasutatava heitvee käitise käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava heitvee käitis töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  artikli 5 lõike 2 kohaselt koostatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskava;

a)  artikli 5 lõike -1 kohaselt koostatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskava;

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  värskeimad olemasolevad andmed, mis tõendavad puhastatud reovee nõuetele vastavust direktiivi 91/271/EMÜ kohaselt selles reoveepuhastis, kust taaskasutamiseks mõeldud vesi tuleb;

Selgitus

Taaskasutatava heitvee käitise käitaja (kes võib olla erinev puhasti käitajast) peaks näitama, et taaskasutamiseks mõeldud heitvett, mille jaoks luba taotletakse, on käideldud viisil, mis on kooskõlas nõuetega, mida kohaldatakse asulapiirkonna suhtes, mida teenindab reoveepuhasti, kust see vesi on võetud. Sellist vett tuleb igal juhul puhastada bioloogiliselt või sellele võrdväärsete või rangemate nõuete kohaselt, kui puhastist, kust see vesi pärineb, toimub ainete keskkonda laskmine tundlikes piirkondades.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab I lisa 2. jao kohaseid vee kvaliteedi ja seire miinimumnõudeid;

b)  kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava heitvee käitise käitaja täidab nõuetele vastavuse hindamise kohas I lisa 2. jao kohaseid vee kvaliteedi ja seire miinimumnõudeid;

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõudeid.

c)  kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava heitvee käitise käitaja täidab nõuetele vastavuse hindamise kohas vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõudeid.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava heitvee jaotusvõrk töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna. Taotlus sisaldab kirjeldust selle kohta, kuidas taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja kavatseb täita artikli 4 a lõikes 1 sätestatud kohustusi.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Taaskasutatava heitvee hoidla käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava heitvee hoidla töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna. Taotlus sisaldab kirjeldust selle kohta, kuidas taaskasutatava heitvee hoidla käitaja kavatseb täita artikli 4 a lõikes 2 sätestatud kohustusi.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  sama liikmesriigi muud asjakohased ametiasutused, eelkõige veemajandusega tegelev pädev asutus, kui see ei ole sama kui pädev asutus;

a)  sama liikmesriigi muud asjakohased ametiasutused, eelkõige veemajandusega ja tegelevad asutused ja terviseametid, kui need ei ole sama kui pädev asutus;

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pädev asutus teeb loa andmise kohta otsuse kolme kuu jooksul alates sellest, kui ta on kätte saanud täieliku taotluse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 3 punktis a. Kui pädeval asutusel on taotluse keerukuse tõttu vaja rohkem aega, teatab ta sellest taotlejale ning annab teada eeldatava loaandmiskuupäeva ja ajapikenduse põhjused.

2.  Pädev asutus hindab taotlust asjakohase teadusliku toe põhjal ning teeb loa andmise või sellest keeldumise kohta otsuse kolme kuu jooksul alates sellest, kui ta on kätte saanud täieliku taotluse, nagu on osutatud artikli 6 lõigetes 2, 3, 3 a ja 3 b. Kui pädeval asutusel on taotluse keerukuse tõttu vaja rohkem aega, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ning annab teada eeldatava loa andmise või sellest keeldumise kuupäeva ja ajapikenduse põhjused. Pädev asutus teeb igal juhul otsuse kuue kuu jooksul alates sellest, kui ta on kätte saanud täieliku taotluse, nagu on osutatud artikli 6 lõigetes 2, 3, 3 a ja3 b.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  muud tingimused, mis on vajalikud, et täiendavalt leevendada inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avalduvaid lubamatuid riske.

c)  muud tingimused, mis on vajalikud, et täiendavalt kõrvaldada inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avalduvaid lubamatuid riske.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kui lõike 3 punktides a–c osutatud tingimustega samaväärsed tingimused ei ole artiklis 5 osutatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas juba sätestatud, tuleb pädeval asutusel kava viivitamata ajakohastada.

Selgitus

Kui täiendavad nõuded ei ole ameti poolt koostatud riskijuhtimiskavas sätestatud, vaid need kehtestatakse loa andmise ajal, siis peab pädev asutus need viivitamata riskijuhtimiskavasse lisama.

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädev asutus kontrollib nõuetele vastavuse hindamise kohas, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Vastavuskontrolli tehakse järgmistel viisidel:

1.  Pädev asutus kontrollib, kas taaskasutatav heitvesi vastab tingimustele, mis on ette nähtud artikli 7 kohaselt antud loas. Vastavuskontrolli tehakse järgmistel viisidel:

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Mittevastavuse korral nõuab pädev asutus, et taaskasutatava vee puhasti käitaja võtaks viivitamata tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed.

2.  Mittevastavuse korral nõuab pädev asutus, et vastavalt kas taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja või taaskasutatava heitvee hoidla käitaja võtaks vajalikud meetmed tingimustele vastavuse kiireks tagamiseks ja teavitaks viivitamata mõjutatud lõppkasutajaid.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste tervisele, peatab taaskasutatava vee puhasti käitaja viivitamata taaskasutusele suunatud veega varustamise, kuni pädev asutus on kindlaks teinud, et nõuetele vastavus on taastatud.

3.  Kui mis tahes näitaja individuaalne väärtus on suurem kui I lisa 2. jao punktis a sätestatud vee kvaliteedi miinimumnõuded, peatab taaskasutatava heitvee käitise käitaja viivitamata taaskasutatava heitveega varustamise. Pädev asutus võib üksnes siis otsustada, et nõuetele vastavus on taastatud, kui näitaja või näitajate individuaalne väärtus, mis on suurem kui asjakohane vee kvaliteedi miinimumnõue, on vähemalt kolmes järjestikuses kontrollis leitud olevat lubatud piirväärtusest väiksem.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Loa tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teatab taaskasutatava vee puhasti käitaja sellest viivitamata pädevat asutust ja lõppkasutajat (-kasutajaid), keda see võib mõjutada, ning edastab pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe.

4.  Loa tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teavitab vastavalt kas taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja või taaskasutatava heitvee hoidla käitaja sellest viivitamata pädevat asutust ja lõppkasutajat (-kasutajaid), keda see võib mõjutada, ning edastab pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Pärast loa andmist vastavalt artiklile 7 kontrollib pädev asutus korrapäraselt, kas taaskasutatava heitvee käitise käitaja, taaskasutatava heitvee jaotusvõrgu käitaja ja taaskasutatava heitvee hoidla käitaja järgivad vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas sätestatud meetmeid.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b.  Mulla või põllumajandustoodete saastumise korral taaskasutatava heitveega, mille tulemusel tekib oht tervisele ja keskkonnale, langeb vastutus ja kahjude hüvitamine vastutavale taaskasutatava heitvee käitise käitajale.

Selgitus

Veega varustaja poolne valmisolek võtta vastutus ja hüvitada kahju, mille on põhjustanud vee taaskasutuse eesmärgil käitlemise ebakohased meetodid, on ülioluline taaskasutatava heitvee suurema kasutuse edendamiseks.

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 9 a

 

Teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad

 

Liikmesriigid korraldavad võimalikele lõppkasutajatele, sealhulgas kodanikele teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, mille teemaks on vee taaskasutuse ohutus ja vee taaskasutamisest tulenev veevarude säästmine.

 

Liikmesriigid korraldavad samuti teavituskampaaniaid põllumajandustootjatele eesmärgiga tagada, et nad kasutaksid taaskasutatavat heitvett põllukultuuridel optimaalsel viisil, ja vältida seeläbi sellise kasutamise tagajärjel tekkida võivat negatiivset mõju tervisele või keskkonnale.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Ilma et see mõjutaks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et üldsusele on internetis kättesaadav piisav ja ajakohane teave vee taaskasutuse kohta. See teave peab hõlmama järgmist:

1.  Ilma et see mõjutaks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 9 lõike 4 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et üldsusele on internetis või muude hõlpsasti kasutatavate vahendite kaudu kättesaadav piisav, ajakohane ning kergesti juurdepääsetav teave vee taaskasutuse kohta, järgides andmekaitse eeskirju. See teave peab hõlmama järgmist:

Selgitus

Üldsusele kättesaadavaks tehtud teave peab olema piisav, ajakohane ja hõlpsasti juurdepääsetav, et anda kodanikele täielikku teavet.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  taaskasutatava heitvee protsentuaalne osakaal magevee üldkoguses, mida kasutatakse käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel;

Selgitus

Kodanikele kättesaadavate andmete hulka peab kuuluma ka taaskasutatava heitvee protsentuaalne osakaal magevee üldkoguses, mida kasutatakse käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a)  liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutatava heitvee protsentuaalne osakaal puhastatava asulareovee üldkoguses;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 852/2004, millega sätestatakse toidukäitlejate suhtes kohaldatavad üldised eeskirjad, mis hõlmab inimtoiduks ettenähtud toiduainete tootmist, töötlemist, levitamist ja turule laskmist, edastavad pädevad asutused kasutajatele nendeni jõudnud nõuetekohaselt puhastatud reovees sisalduvate toitainete piirnormid, et kasutajad, kaasa arvatud põllumajandustootjad saaksid veenduda, et vesi vastab toitainete sisalduse tasemele, mis on liidu asjakohaste reeglitega ette nähtud.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaselt antava teabe vormi ja esitamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  koostavad ja avaldavad ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] andmekogumi teabega artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemuse kohta ja muu teabega, mis tuleb üldsusele artikli 10 kohaselt internetis kättesaadavaks teha, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel iga kuue aasta tagant;

a)  koostavad ja avaldavad ... [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] andmekogumi teabega artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemuse kohta ja muu teabega, mis tuleb üldsusele artikli 10 kohaselt internetis kättesaadavaks teha, ning ajakohastavad seda andmekogumit seejärel iga kuue aasta tagant;

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt... [kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Hindamine põhineb vähemalt järgmistel elementidel:

1.  Komisjon hindab käesolevat määrust hiljemalt... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Hindamine põhineb vähemalt järgmistel elementidel:

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a)  varem tehtud katsed, eelkõige põllumajanduses reoveesetete ning metaankääritamise heitvee kasutamise valdkonnas.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

d a)  mikrosaasteainete ja uute, nn esilekerkivate ainete sagedasem esinemine taaskasutatavas heitvees.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Lõikes 1 osutatud hindamisel hindab komisjon järgmiste tegevuste teostatavust:

 

a)  käesoleva määruse kohaldamisala laiendamine taaskasutatavale veele, mis on mõeldud täiendavateks konkreetseteks kasutusviisideks, sealhulgas taaskasutuseks tööstuslikel eesmärkidel;

 

b)  käesoleva määruse nõuete laiendamine puhastatud reovee kaudsele kasutusele;

 

c)  miinimumnõuete kehtestamine, mis kohalduvad põhjaveekihtide varustamiseks ette nähtud puhastatud reovee kvaliteedile.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Vajaduse korral lisab komisjon lõikes 1 osutatud hindamisele seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 16

Artikkel 16

Karistused

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende eeskirjade rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad hiljemalt... [kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] komisjonile kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ning seejärel kõigist nende hilisematest muudatustest.

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende eeskirjade rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad hiljemalt... [neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] komisjonile kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ning seejärel kõigist nende hilisematest muudatustest.

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 17

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Seda kohaldatakse alates ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 1. jagu

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. jagu  Taaskasutusele suunatud vee kasutusotstarbed, nagu on osutatud artiklis 2

1. jagu  Taaskasutusele suunatud vee kasutusotstarbed, nagu on osutatud artiklis 2

a)  Põllumajanduslik niisutus

a)  Põllumajanduslik niisutus

Põllumajanduslik niisutus on järgmist liiki põllumajanduskultuuride niisutamine:

Põllumajanduslik niisutus on järgmist liiki põllumajanduskultuuride niisutamine:

—  toorena tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida süüakse toorena või töötlemata;

—  toorena tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida süüakse toorena või töötlemata;

—  töödelduna tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida ei sööda mitte toorena, vaid pärast töötlemisprotsessi (kuumtöötlemine, tööstuslik töötlemine);

—  töödelduna tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida ei sööda mitte toorena, vaid pärast töötlemisprotsessi (kuumtöötlemine, tööstuslik töötlemine);

—  muud kui toidukultuurid, st muuks otstarbeks kui inimtoiduks kasutatavad põllumajanduskultuurid (nt karjamaa-, sööda-, kiu-, dekoratiiv-, seemne-, energia- ja murukultuurid).

—  muud kui toidukultuurid, st muuks otstarbeks kui inimtoiduks kasutatavad põllumajanduskultuurid (nt karjamaa-, sööda-, kiu-, dekoratiiv-, seemne-, energia- ja murukultuurid).

 

Ilma et see piiraks liidu asjakohaste keskkonna ja tervishoiu valdkonna õigusaktide kohaldamist, võivad liikmesriigid kasutada taaskasutatavat heitvett täiendaval otstarbel, nagu taaskasutus tööstuslikel eesmärkidel, seoses kommunaalteenustega ja keskkonnaeesmärkidel.

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.1.  Miinimumnõuded põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee jaoks

2.1.  Miinimumnõuded põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutatava heitvee jaoks

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – tabel 1

 

Komisjoni ettepanek

Taaskasutusele suunatud vee miinimumkvaliteedi klass

Põllumajanduskultuuri kategooria

Niisutusmeetod

A

Kõik toidukultuurid, sh toorena tarbitav juurvili ja toidukultuurid, mille söödav osa puutub vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega.

Kõik niisutusmeetodid

B

Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega, samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi.

Kõik niisutusmeetodid

C

Üksnes tilkkastmine*

D

Tehnilised ja energiakultuurid ning seemnekultuuridest saadud taimed.

Kõik niisutusmeetodid

________________

(*) Tilkkastmine on mikroniisutussüsteem, mille abil viiakse vesi tilkade või pisikeste jugadena taimedeni, tilgutades seda väga aeglaselt (2–20 liitrit tunnis) mullale või vahetult selle pinna alla väikese läbimõõduga, tilgutuspeadega varustatud plastvoolikute süsteemist.

Muudatusettepanek

Taaskasutatava heitvee miinimumkvaliteedi klass

Põllumajanduskultuuri kategooria

Niisutusmeetod

A

Kõik toidukultuurid, sh toorena tarbitav juurvili ja toidukultuurid, mille söödav osa puutub vahetult kokku taaskasutatava heitveega.

Kõik niisutusmeetodid

B

Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutatava heitveega, samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi.

Kõik niisutusmeetodid

C

Üksnes niisutusmeetodid, mille puhul põllumajanduskultuurid ei puutu vahetult kokku taaskasutatava heitveega. Näiteks tilkkastmine*.

D

Tehnilised ja energiakultuurid ning seemnekultuuridest saadud taimed.

Kõik niisutusmeetodid

________________

(*) Tilkkastmine on mikroniisutussüsteem, mille abil viiakse vesi tilkade või pisikeste jugadena taimedeni, tilgutades seda väga aeglaselt (2–20 liitrit tunnis) mullale või vahetult selle pinna alla väikese läbimõõduga, tilgutuspeadega varustatud plastvoolikute süsteemist.

Selgitus

Muudatusettepanek võimaldab uuendusi tõhusamate niisutusmeetodite alal.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt a – tabel 2

 

Komisjoni ettepanek

Puhastatud vee kvaliteedi klass

Soovituslik tehnoloogiline eesmärk

Kvaliteedinõuded

 

 

 

E. coli (cfu/100 ml)

BHT5 (mg/l)

TSS (mg/l)

Hägusus (NTU)

Muud

A

Bioloogiline puhastus, filtreerimine ja desinfitseerimine

≤ 10 või allpool avastamispiiri

≤10

≤10

≤5

Legionella spp.: < 1 000 CFU/l, kui on kasvuhoones aerosooli tekke oht. Sooles parasiteerivad nematoodid (ussnugiliste munad): ≤1 muna/l karjamaa või söödakultuuride niisutamise korral.

B

Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine

≤100

Vastavalt nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ1 (I lisa tabel 1)

Direktiivi 91/271/EMÜ tähenduses (I lisa tabel 1)

C

Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine

≤1 000

D

Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine

≤10 000

______________________

1 Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

 

Muudatusettepanek

Taaskasutatava heitvee kvaliteedi klass

Soovituslik nõuetekohane käitlemine

Piirnorm

 

 

 

E. coli (cfu/100 ml)

BHT5 (mg/l)

TSS (mg/l)

Hägusus (NTU)

Muud

A

Bioloogiline puhastus, filtreerimine ja desinfitseerimine

≤ 10 või allpool avastamispiiri

≤10

≤10

≤5

Legionella spp.: < 1 000 CFU/l, kui on kasvuhoones aerosooli tekke oht. Sooles parasiteerivad nematoodid (ussnugiliste munad): ≤1 muna/l karjamaa või söödakultuuride niisutamise korral Salmonella: puudub.

B.

Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine

≤100

Vastavalt nõukogu direktiivile 91/271/EMÜ1 (I lisa tabel 1)

Direktiivi 91/271/EMÜ tähenduses (I lisa tabel 1)

C

Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine

≤1 000

D

Bioloogiline puhastus ja desinfitseerimine

≤10 000

______________________

1 Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt a – lõik 1 – taane 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  vähemalt 90 % proovidest vastab E. coli, Legionella spp. ja sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikele väärtustele. Ükski proovide analüüsiväärtus ei tohi ületada hälbe ülempiiri, milleks on üks kümnendlogaritmiline ühik E. coli ja Legionella spp. kohta esitatud soovituslikest väärtustest ning 100 % sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikust väärtusest;

–  vähemalt 90 % proovidest vastab E. coli, Legionella spp. ja sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikele väärtustele. Ükski proovide maksimaalne analüüsiväärtus ei tohi ületada hälbe ülempiiri, milleks on üks kümnendlogaritmiline ühik E. coli ja Legionella spp. kohta esitatud soovituslikest väärtustest ning 100 % sooles parasiteerivate nematoodide kohta esitatud soovituslikust väärtusest. Nõuet, mis tagab Salmonella puudumise, kohaldatakse 100 % proovide suhtes.

Selgitus

On vaja kindlaks määrata võrdlusalused maksimumparameetrid, mille ületamisel peab taaskasutatava vee käitise käitaja taaskasutatava heitveega varustamise peatama.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt a – lõik 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

–  vähemalt 90 % proovidest vastab A klassi all BHT5, TSS ja hägususe kohta esitatud soovituslikele väärtustele. Ükski proovide analüüsiväärtus ei tohi ületada hälbe ülempiiri, milleks on 100 % soovituslikust väärtusest.

–  vähemalt 90 % proovidest vastab A klassi all BHT5, TSS ja hägususe kohta esitatud soovituslikele väärtustele. Ükski proovide maksimaalne analüüsiväärtus ei tohi ületada hälbe ülempiiri, milleks on 100 % soovituslikust väärtusest.

Selgitus

On vaja kindlaks määrata võrdlusalused maksimumparameetrid, mille ületamisel peab taaskasutatava vee käitise käitaja taaskasutatava heitveega varustamise peatama.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt b – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taaskasutatava vee puhasti käitaja teeb korralist seiret kontrollimaks, et taaskasutusele suunatud vesi vastab punkti a kohastele vee kvaliteedi miinimumnõuetele. Korraline seire lisatakse vee taaskasutuse süsteemi kontrolli menetlustesse.

Taaskasutatava heitvee käitise käitaja teeb korralist seiret kontrollimaks, et taaskasutatav heitvesi vastab punkti a kohastele vee kvaliteedi miinimumnõuetele. Korraline seire lisatakse vee taaskasutuse projekti kontrolli menetlustesse.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt b – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Nõuetele vastavuse hindamise kohas mikrobioloogiliste parameetrite järgimise kontrollimiseks kasutavad proovid kogutakse standardi EN ISO 19458 alusel.

Selgitus

Kontrollseire eesmärgil mikrobioloogiliste parameetrite proovide võtmiseks on lisatud sama ISO standard, mis on joogivee direktiivis juba olemas.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt b – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollseire tuleb teha enne taaskasutatava vee puhasti kasutuselevõttu, samuti siis, kui ajakohastatakse seadmeid ja kui lisatakse uusi seadmeid või protsesse.

Kontrollseire tuleb teha enne taaskasutatava heitvee käitise kasutuselevõttu, samuti siis, kui ajakohastatakse seadmeid ja kui lisatakse uusi seadmeid või protsesse, või iga kord, kui antakse uus luba või muudetakse olemasolevat.

Selgitus

Taaskasutatava heitvee käitise kontrollseire peab toimuma ka iga kord, kui antakse uus luba või muudetakse olemasolevat.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt b – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollseiret tuleb teha taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi kõige rangema klassi A puhul, et hinnata tulemuseesmärkide (vähendamine log10-ühiku võrra) täitmist. Kontrollseire tähendab iga patogeenide rühmaga (bakterid, viirused ja ainuraksed) seotud indikaatormikroorganismide seiret. Indikaatormikroorganismideks on patogeensete bakterite puhul valitud E. coli, patogeensete viiruste puhul F-spetsiifilised kolifaagid, somaatilised kolifaagid või kolifaagid ning ainuraksete puhul Clostridium perfringens'i spoorid või spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid. Valitud indikaatormikroorganismide suhtes tehtava kontrollseire tulemuseesmärgid (vähendamine log10-ühiku võrra) on esitatud tabelis 4 ja need peavad olema täidetud taaskasutatava vee puhasti väljalaskmes (nõuetele vastavuse hindamise koht), võttes arvesse kontsentratsioone asulareoveepuhastisse sisenevas toorreovees.

Kontrollseiret tuleb teha taaskasutatava heitvee kvaliteedi kõige rangema klassi A puhul, et hinnata tulemuseesmärkide (vähendamine log10-ühiku võrra) täitmist. Kontrollseire tähendab iga patogeenide rühmaga (bakterid, viirused ja ainuraksed) seotud indikaatormikroorganismide seiret. Indikaatormikroorganismideks on patogeensete bakterite puhul valitud E. coli, patogeensete viiruste puhul F-spetsiifilised kolifaagid, somaatilised kolifaagid või kolifaagid ning ainuraksete puhul Clostridium perfringens'i spoorid või spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid. Valitud indikaatormikroorganismide suhtes tehtava kontrollseire tulemuseesmärgid (vähendamine log10-ühiku võrra) on esitatud tabelis 4 ja need peavad olema täidetud taaskasutatava heitvee käitise väljalaskmes, võttes arvesse kontsentratsioone asulareoveepuhastisse sisenevas toorreovees. Vähemalt 90 % kontrollseire proovidest peavad saavutama tulemuseesmärgi või selle ületama.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt b – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui toorreovees ei ole piisavas koguses bioindikaatorit, et saavutada vähendamine log10-ühiku võrra, tähendab selle bioindikaatori puudumine heitvees, et tuleb järgida kontrollseire nõudeid. Tulemuseesmärgi saavutamise võib kindlaks määrata analüütilise kontrolli abil või liites kokku eraldiseisvate käitlusetappide tulemused, mida neile omistatakse väljakujunenud standardprotsesside kohta olemasolevate teaduslike tõendite (nagu katsearuannete, juhtuuringute vms avaldatud andmed) alusel, või laboris innovatiivse käitlemise jaoks mõeldud kontrollitud tingimustes läbiviidavate katsetega.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt b – tabel 4 – joonealune märkus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(*)  Kontrollseireks võib väljapakutud indikaatormikroorganismide asemel kasutada ka võrdluspatogeene Campylobacter, Rotavirus ja Cryptosporidium. Sel juhul tuleks järgida järgmisi log10-ühiku võrra vähendamise eesmärke: Campylobacter (≥ 5,0), Rotavirus (≥ 6,0) ja Cryptosporidium (≥ 5,0).

(*)  Kontrollseireks võib väljapakutud indikaatormikroorganismide asemel kasutada ka võrdluspatogeene Campylobacter, Rotavirus ja Cryptosporidium. Sel juhul tuleks järgida järgmisi log10-ühiku võrra vähendamise eesmärke: Campylobacter (≥ 5,0), Rotavirus (≥ 6,0) ja Cryptosporidium (≥ 5,0). Riigi terviseamet võib kehtestada lisanäitajaid konkreetse juhtumi põhiselt, kui see on põhjendatud inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kaitsmise kõrge taseme tagamise vajadusega.

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt b – tabel 4 – joonealune märkus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(**) Viiruste kohta on sobivaimaks näitajaks valitud kolifaagide üldarv. Kui aga kolifaagide üldarvu kohta ei ole võimalik analüüse teha, tuleb analüüsida vähemalt üht neist (F-spetsiifilised või somaatilised kolifaagid).

(**) Viiruste kohta on sobivaimaks näitajaks valitud kolifaagide üldarv. Kui aga kolifaagide üldarvu kohta ei ole võimalik analüüse teha, tuleb analüüsida vähemalt üht neist (F-spetsiifilised või somaatilised kolifaagid). Kui toorreovees ei ole kolifaagide üldarv piisav, võib tulemuseesmärgi saavutamise kindlaks määrata, liites kokku eraldiseisvate käitlusetappide tulemused, mida neile omistatakse väljakujunenud standardprotsesside kohta olemasolevate teaduslike tõendite (nagu katsearuannete, juhtuuringute vms avaldatud andmed) alusel, või laboris innovatiivse käitlemise jaoks mõeldud kontrollitud tingimustes läbiviidavate katsetega.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt b – tabel 4 – joonealune märkus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(***) Ainuraksete kohta on sobivaimaks näitajaks valitud Clostridium perfringens’i spoorid. Kui aga Clostridium perfringens’i spooride kontsentratsioon ei võimalda nõutavat kümne logaritmilise väärtuse võrra vähendamist kinnitada, võib selle asemel kasutada spoore moodustavaid väävlit redutseerivaid baktereid.

(***) Ainuraksete kohta on sobivaimaks näitajaks valitud Clostridium perfringens’i spoorid. Kui aga Clostridium perfringens’i spooride kontsentratsioon ei võimalda nõutavat kümne logaritmilise väärtuse võrra vähendamist kinnitada, võib selle asemel kasutada spoore moodustavaid väävlit redutseerivaid baktereid. Kui toorreovees ei ole piisavas koguses Clostridium perfringens’it, võib tulemuseesmärgi saavutamise kindlaks määrata, liites kokku eraldiseisvate käitlusetappide tulemused, mida neile omistatakse väljakujunenud standardprotsesside kohta olemasolevate teaduslike tõendite (nagu katsearuannete, juhtuuringute vms avaldatud andmed) alusel, või laboris innovatiivse käitlemise jaoks mõeldud kontrollitud tingimustes läbiviidavate katsetega.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – 2. jagu – punkt 2.1 – alapunkt b – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käitaja valideerib ja dokumenteerib seires kasutatavad analüüsimeetodid kooskõlas standardiga EN ISO/IEC-17025 või muude riigisiseste või rahvusvaheliste standarditega, millega tagatakse võrdväärne kvaliteet.

Käitaja valideerib ja dokumenteerib seires kasutatavad analüüsimeetodid kooskõlas standardiga EN ISO/IEC-17025 või muude riigisiseste või rahvusvaheliste standarditega, millega tagatakse võrdväärne kvaliteet. Taaskasutatava vee käitise käitaja tagab, et kontrollseireks valitud laborid rakendavad kvaliteedijuhtimise tavasid, mis vastavad standardis ISO/IEC 17025 ettenähtule.

Selgitus

Kontrollseireks valitud laborite jaoks on lisatud sama ISO standard, mis on joogivee direktiivis juba olemas.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Olulised riskijuhtimisülesanded

a)  Olulised riskijuhtimisülesanded

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1.  Teostada kavandatava taaskasutatava heitvee käitise teostatavusanalüüs, milles võetakse arvesse vähemalt käitise arendamise kulusid võrreldes piirkondliku nõudlusega taaskasutatava heitvee järele, potentsiaalseid lõppkasutajaid ja käitise nõudeid puhastatud reoveele ning hinnatakse siseneva puhastatud reovee kvaliteeti.

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Teha kindlaks keskkonnad, populatsioonid ja üksikisikud, millel või kellel on risk kindlakstehtud võimalike ohtudega vahetult või kaudselt kokku puutuda, võttes arvesse konkreetseid keskkonnategureid, nagu kohalikud hüdrogeoloogilised ja topoloogilised olud, mullaliigid ning ökoloogilised olud, samuti põllumajanduskultuuride liigi ja põllumajandustavadega seotud tegureid. Arvesse tuleb võtta ka vee taaskasutusse suunamise toimingute võimalikku pöördumatut või pikaajalist negatiivset mõju.

3.  Teha kindlaks keskkonnad, populatsioonid ja üksikisikud, millel või kellel on risk kindlakstehtud võimalike ohtudega vahetult või kaudselt kokku puutuda, võttes arvesse konkreetseid keskkonnategureid, nagu kohalikud hüdrogeoloogilised ja topoloogilised olud, mullaliigid ning ökoloogilised olud, samuti põllumajanduskultuuride liigi ja põllumajandustavadega seotud tegureid. Terviseriskide hindamist, sealhulgas ohu kindlakstegemist, annuse-reaktsiooni seost, kokkupuute hindamist ja riski iseloomustust võetakse arvesse kõigis reovee taaskasutussüsteemi etappides. Arvesse tuleb võtta ka vee taaskasutamise eesmärgil käitlemise, nagu jaotamise, hoiustamise ja kasutamise võimalikku pöördumatut või pikaajalist negatiivset mõju keskkonnale või tervisele, sealhulgas võimalikku negatiivset mõju ökoloogilisele vooluhulgale.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Teha riskihindamine, mis hõlmab nii keskkonnariske kui ka inimeste ja loomade tervisele kaasnevaid riske, võttes arvesse kindlakstehtud võimalike ohtude laadi, kindlakstehtud keskkondi, populatsioone ja üksikisikuid, millel või kellel on risk nende ohtudega kokku puutuda, ning ohtude võimaliku mõju suurust, samuti kõiki asjakohaseid liidu ja riigisiseseid õigusakte, suunisdokumente ja miinimumnõudeid, mis on seotud toidu ja sööda ning töötajate ohutusega. Kui riskide iseloomustamisel esineb teaduslikku ebakindlust, järgitakse ettevaatuspõhimõtet.

4.  Teha riskihindamine, mis hõlmab nii keskkonnariske kui ka inimeste ja loomade tervisele kaasnevaid riske, võttes arvesse kindlakstehtud võimalike ohtude laadi, kindlakstehtud keskkondi, populatsioone ja üksikisikuid, millel või kellel on risk nende ohtudega kokku puutuda, ning ohtude võimaliku mõju suurust, samuti kõiki asjakohaseid liidu ja riigisiseseid õigusakte, suunisdokumente ja miinimumnõudeid, mis on seotud toidu ja sööda ning töötajate ohutusega ja keskkonnaeesmärkidega. Riskihindamisel võidakse kasutada kvalitatiivseid uuringuid. Kui riskide iseloomustamisel esineb teaduslikku ebakindlust, järgitakse ettevaatuspõhimõtet.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4 – alapunkt b – alapunkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  kinnitatakse ohtude laadi, sh doosi-reaktsiooni seost, kui see on asjakohane;

i.  koostöös terviseametitega kinnitatakse ohtude laadi, sh annuse-reaktsiooni seost, kui see on asjakohane;

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4 – lõik 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riskihindamisel võetakse arvesse vähemalt järgmisi nõudeid ja kohustusi:

Riskihindamisel järgitakse vähemalt järgmisi nõudeid ja kohustusi:

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b)  Lisanõuetega seotud tingimused

(Lisada enne punkti 5.)

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kui see on keskkonna ning inimeste tervise piisava kaitse tagamiseks vajalik ja asjakohane, määrata kindlaks I lisas esitatut täiendavad ja/või sellest rangemad vee kvaliteedi ja seire nõuded.

5.  Kui see on keskkonna ning inimeste tervise piisava kaitse tagamiseks vajalik ja asjakohane, määrata kindlaks I lisas esitatut täiendavad ja/või sellest rangemad vee kvaliteedi ja seire nõuded.

Need lisanõuded võivad sõltuvalt punktis 4 osutatud riskihindamise tulemusest olla seotud järgmisega:

Need lisanõuded võivad olla seotud järgmisega:

a)  raskmetallid;

a)  raskmetallid;

b)  pestitsiidid;

b)  pestitsiidid;

c)  desinfitseerimise kõrvalsaadused;

c)  desinfitseerimise kõrvalsaadused;

d)  ravimid;

d)  ravimid;

 

d a)  mikroplasti olemasolu;

e)  muud uued probleemsed ained;

e)  kohalikul tasandil tehtud keskkonna- ja terviseanalüüside ja käigus olulisena ilmnenud muud saasteained;

f)  antimikroobikumiresistentsus.

f)  antimikroobikumiresistentsus.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c)  Ennetusmeetmed

(Lisada enne punkti 6.)

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a.  Tagada, et taaskasutatava heitvee käitis varustatakse taaskasutamata jäänud puhastatud reovee alternatiivse äravooluvõimalusega.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a.  Tagada, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrk on eraldiseisev ja ehitatud viisil, millega välditakse olmevee varustus- ja jaotusvõrgu saastamise riski.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 9 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 b.  Tagada, et taaskasutatava heitvee jaotusvõrk on kohaselt tähistatud ja seal, kus selle moodustavad avatud kanalid, tähistatud asjakohaselt ja piisavalt nähtavate märkidega, kaasa arvatud juhul, kui reovesi on segunenud muud päritolu veega.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 9 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 c.  Tagada, et luuakse eri osaliste vahelised kooskõlastusmehhanismid eesmärgiga tagada taaskasutatava heitvee ohutu tootmine ja kasutamine.

(1)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2)

Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Kasvav ülemaailmne konkurents veevarude kasutamisel põhjustab kasvavat riski majandusele, kogukondadele ja ökosüsteemidele, mis nendest sõltuvad. Pruugib vaid mõelda sellele, et 2017. aastal oli ülemaailmne tarbimine ligikaudu 6 000 kuupkilomeetrit ja hinnanguliselt võib see tõusta 2050. aastal 8 700 kuupkilomeetrini, küündides 2100. aastal 12 700 kuupkilomeetrini.

Nõudluse pidev suurenemine, millega käivad kaasas kliimamuutuste mõju ning sellest tulenev keskmise temperatuuri tõus, osutab ähvardavale võimalusele, et veepuuduse käes kannatavate piirkondade ulatus suureneb.

Seetõttu on veevarude õige ja tõhus majandamine muutumas üha pakilisemaks ülesandeks. Vett peetakse üha enam ja põhjendatult väärtuslikuks ja napiks varaks.

Euroopa ei ole kuiv mander, ent veeallikad tekitavad hetkel muret peaaegu poolele ELi elanikkonnast.

Euroopa geograafia ja kliima põhjustavad erinevust vee jaotumises; inimtegevuse tõttu on olukord muutunud tõsisemaks. Lõuna-Euroopas on näiteks turismi areng põhjustanud veenõudluse suurenemist, tekitades kõrbestumise ja soolase vee rannikuvööndi magevee põhjaveekihtidesse tungimise nähtuse. Euroopa Keskkonnaameti läbiviidud uuringu tulemuste põhjal on veekasutuse indeksit arvestades sellistel riikidel nagu Küpros, Bulgaaria, Belgia, Hispaania, Itaalia ja Malta suhtarv hetkel 20% või kõrgem. See osutab veevarude tõsiselt halvenenud seisundile. Vastab küll tõele, et lõunas on veepuudus teravam, ei saa probleemi piirata ainult nende piirkondadega: nagu Euroopa Komisjon on märkinud, on alates 1976. aastast esinenud põuda peaaegu kõikides liikmesriikides ja paljud riigid annavad nüüd teada sagedastest veepuuduse probleemidest ning põhjaveekihtide liigkasutusest.

Veepuudus on nähtus, mis puudutab vähemalt 11% Euroopa elanikkonnast ja 17% ELi territooriumist. Alates 1980. aastast on põudade arv Euroopas kasvanud ja episoodid on muutunud rängemaks, mis on viimasel kolmekümnel aastal toonud kaasa hinnanguliselt 100 miljardi euro suurused kulud.

Ka 2017. aasta suve põuad näitasid majanduskahju ulatust; ainuüksi Itaalia põllumajandussektori puhul oli hinnanguline kahju kaks miljardit eurot. Suundumus tõenäoliselt jätkub: veenappus ei piirdu enam vaid mõne üksiku Euroopa paigaga, vaid on probleem juba kogu ELis.

Seega muutub ELi tasandil piisavate vee kaitsmise lahenduste leidmine eriti tähtsaks, et hoida kodanike heaolu kõrget taset ja säilitada keskkonda.

Ettepaneku taust

Euroopa Komisjon oli juba oma 2012. aasta teatises „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ arvanud asulareovee taaskasutuse kava alternatiivsete vähese keskkonnamõjuga veevarustusmeetmete hulka, et tulla toime veepuuduse probleemiga.

ELi õigusaktides, täpsemalt veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ), nimetatakse juba asulareovee taaskasutust veevarude tõhusa majandamise täiendava meetmena.

Siiski ei kasutata sellest tegevusest tulenevat kasu selgete õigusaktide ja selge õigusraamistiku puudumise tõttu praegu veel täielikult ära.

Euroopa Komisjoni esitatud andmete kohaselt on vee taaskasutuse kogupotentsiaal 2025. aastaks ligikaudu 6,6 miljardit kuupmeetrit võrreldes praeguse 1,1 miljardi kuupmeetriga aastas. See nõuaks alla 700 miljoni euro suurust investeeringut ja võimaldaks taaskasutada üle 50% ELi asulareoveepuhastitest pärineva vee koguhulgast, mis on teoreetiliselt niisutamiseks saadaval, ja vähendada enam kui 5% võrra otse veekogudest ning põhjaveevarudest võtmist.

Komisjoni ettepaneku siht on saavutada eelnimetatud eesmärgid, kehtestades ELi tasandil ühtlustatud standardid, vältimaks seda, et liikmesriikide erinevad nõudmised mõjutavad negatiivselt võrdseid võimalusi ja tõkestavad siseturu sujuvat toimimist.

Komisjoni ettepanek piirdub põllumajanduslikuks niisutuseks kasutatava taaskasutatava heitveega, kuna põllumajandus on üks peamisi vett kasutavaid valdkondi. Samuti on ettepaneku eesmärk tagada, et taaskasutatav heitvesi on ohutu, kaitstes nii kodanikke ja keskkonda.

Raportöör toetab vajadust määruse järele, millega määratakse kindlaks ELi tasandil asulareovee taaskasutamise ühtlustatud kriteeriumid. Sel põhjusel peab ta ettepanekut kasulikuks vahendiks, millega tagatakse ohutus ja taaskasutamise eesmärgil käitlemise laialdasem levik.

Raportöör peab siiski vajalikuks teha teatud muudatusettepanekud, et muuta õigusakti selgemaks, eelkõige erinevate kaasatud osaliste määratlusi, rolle ja vastutusalasid ning olulisi riskijuhtimistegevusi. Raportöör peab lisaks oluliseks laiendada käesoleva määruse kohaldamisala ka üldsuse ja keskkonnaga seotud kasutusvõimalustele viisil, mis võimaldab suurendada vee taaskasutusest saadavat kasu.

Täpsemini tuleb määratleda erinevust „käideldud“ vee, see tähendab direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohase adekvaatse puhastamise läbinud vee, ja käesoleva määruse kohaldamisalaga hõlmatud taaskasutatava heitvee vahel.

On vaja kindlaks määrata asulareovee taaskasutamise eesmärgil käitlemisse kaasatud peamised osalised. Sel põhjusel tuuakse välja ning reguleeritakse vee töötluskoha käitaja, puhastusrajatise käitaja ja lõppkasutaja kõrval jaotusvõrgu halduri roll.

Raportöör toetab riskijuhtimiskava kohustust taaskasutatava heitvee käitlemise korral, ent on siiski seisukohal, et ülesannet peab koordineerima pädev asutus, kes suudab tagada terve veevarustusahela täpsema ja sõltumatu hindamise. II lisas täpsustatakse erinevatele osalistele määratud miinimumülesanded.

Taaskasutatava heitvee kvaliteedi miinimumnõuete osas jagab raportöör komisjoni kavandatud parameetreid, mis põhinevad Teadusuuringute Ühiskeskuse uurimistööl, kuid peab vajalikuks lisada täiendava parameetri „Salmonella“, et tagada kodanikele veelgi suurem kindlus toidu suhtes.

Oluline on mitte piirata võimalikke kasutusviise ainult põllumajandusliku niisutusega, vaid laiendada neid, nagu seda erinevates liikmesriikides juba tehakse, ka üldkasutatavatele paikadele (haljasalade ja golfiväljakute kastmine) ning keskkonnaga seotud kasutusviisidele (soolase vee sissetungi takistamine või minimaalsete keskkonnahoidlike läbivooluhulkade säilitamine). Raportöör leiab sellega seoses, et need kasutusviisid peaksid kuuluma parameetrite hulka, mis on seotud kõige rangema klassiga, see tähendab klassiga A. Raportöör on otsustanud mitte kindlaks määrata tööstuslikul otstarbel taaskasutuseks ühtlustatud parameetreid, ent on siiski seisukohal, et sellist taaskasutust tuleb edendada ja reguleerida riiklikul tasandil konkreetsete juhtumite põhiselt.

Raportöör on seisukohal, et äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu teadlikkuse suurendamise meetmete vajadusele, et tõsta esile asulareovee taaskasutusest tulenevat veevarude säästmist ja kontrollisüsteemi taaskasutatava heitvee tervislikkuse tagamiseks.

Lõpuks avaldab raportöör kahetsust, et komisjoni ettepaneku kohaldamisala ei hõlma ühtlustatud standardeid põhjaveekihtide varustamise kohta. Sel põhjusel nõuab ta, et viie aasta pärast toimuval läbivaatamisel oleks võimalik esitada uus seadusandlik ettepanek selles valdkonnas. Komisjonil palutakse samuti uurida vajadust eraldi õigusakti järele kaudse kasutamise taaskasutamise kohta.


PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (5.12.2018)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta

(COM(2018)0337 – C8-0220/2018 – 2018/0169(COD))

Arvamuse koostaja: Marijana Petir

LÜHISELGITUS

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viie aruande(1) kohaselt, mis avaldati ajavahemikul 1983–2012, on kolmest aastakümnest iga aastakümme olnud üleilmsel tasandil järjest soojem, võrreldes mis tahes eelneva aastakümnega alates 1850ndatest. Ajavahemik 1983–2012 on arvatavasti kõige soojem 30-aastane periood viimase 1400 aasta jooksul. Hiljutised kliimamuutused on märkimisväärselt mõjutanud põllumajandust ja majandust ning eeldatakse, et kliimamuutuste mõju on viimase kolmekümne aasta jooksul märkimisväärselt suurendanud põudade sagedust ja intensiivsust ja nende poolt keskkonnale ja majandusele põhjustatud kahju. Aastatel 1976–2006 kasvas põua all kannatanud alade ja inimeste arv ligikaudu 20 % võrra ning põuaga seotud kogukulud ulatusid 100 miljardi euroni (Euroopa Komisjon, 2012). Kui võtame arvesse asjaolu, et Euroopa põllumajandus kasutab niisutamiseks ligikaudu veerand kogu kogutud mageveest, samas kui Lõuna- ja Kagu-Euroopas kasutatakse niisutamiseks kogu kogutud mageveest ligikaudu 60 % ja mõnedel veealadel kuni 80 %, on veekaitse ja põllumajanduse niisutusvajaduste jaoks veega varustamiseks alternatiivsete viiside leidmine saamas prioriteediks.

Kooskõlas vastuvõetud õigusaktide ja vastuvõetud liidu poliitikaga, nagu vee raamdirektiiv(2) ja ELi ringmajanduse loomise tegevuskava(3), luuakse võimalusi reguleerida omavalitsusüksuste reoveekäitlussüsteemidest pärit vee taaskasutamist põllumajanduses niisutamise eesmärgil, et oleks võimalik hüvitada selle olulise ressursi võimalikke ja tegelikke puudujääke õigeaegselt.

Juhindudes ettevaatuspõhimõttest ja rakendades parimaid üleilmseid kogemusi ning Maailma Terviseorganisatsiooni piiranguid ja soovitusi(4), on komisjon koostanud määruse ettepaneku, millega kehtestatakse standardid, menetlused ja meetmed omavalitsusüksuste reoveekäitlussüsteemidest pärit vee taaskasutamise kohta ELi tasandil.

Arvestades, et komisjon ei ole teinud konkreetseid uuringuid põllumajanduses vee taaskasutamise protsessiga seotud riskide kohta, rakendatakse seadusandlikus ettepanekus kolmandate riikide (USA, Uus-Meremaa, Austraalia) ja põllumajanduses juba taaskasutusele suunatud vett kasutavate liikmesriikide parimaid kogemusi. Arvestades, et määrust kohaldatakse ainult ettevõtjatele, kes kavatsevad töödelda ja viia turule omavalitsusüksuste reoveekäitlusjaamadest pärit taaskasutusele suunatud vett, leian, et kavandatud põhinäitajate jaoks kavandatud miinimumtasemed on asjakohased ja taaskasutusele suunatud vee tarnimiseks loa saamise metoodika ja protsess on piisav, et tagada soovitud avaliku ohutuse tase nii põllumajandusettevõtjatele kui ka tarbijatele. Ettepanek võimaldab pädevatel ametiasutustel kohaldada puhastatud vee tarnimise lubade heakskiitmist puudutava haldusmenetluse käigus rangemaid eeskirju, kui need, mis on sätestatud käesolevas määruses, ning muuta vajadusel lubade heakskiitmise tingimusi.

Samal ajal ei tohiks seadusandlik raamistik ja käesoleva määruse rakendamise kulu takistada ettevõtjatel reoveekäitlusjaamade kohandamist reovee taaskasutamiseks põllumajanduses. Seetõttu tuleks vältida põhjendamatut koormust või kulusid ettevõtjatele. Vajalik on tagada, et riskijuhtimise kavade väljaarendamise seadusandlikku raamistikku kohaldatakse võrdselt kogu liidus ja kõik liikmesriigid mõistavad ja kohaldavad kavandatud riskijuhtimise nõudeid ühtlustatud viisil.

Arvestades kavandatud uue õigusakti tähtsust ja võimalikku mõju valdkonna praegusele olukorrale, tuleks käesoleva määruse jõustumise kuupäeva ja käitlusjaamade määruse sätetega kooskõlastamise tähtaega pikendada esialgu pakutud ühelt aastalt kahe aastani alates määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast.

Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni liikmetena on meie eesmärk tagada avalik ohutus ja usaldus toiduainete ja põllumajandustoodete tervislikkuse ja kõrge kvaliteedi vastu, tagades samas niisutamise eesmärgil piisavalt magevett Euroopa põllumajandusele, eelkõige liidu lõuna- ja idaosas.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  Vesi ei ole tavaline kaup, vaid pigem pärand, mida tuleb hoida, kaitsta ja sellisena käsitleda.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab veenappust ja vee kvaliteedi halvenemist. Magevee halba kättesaadavust mõjutavad palju linnaarendusest ja põllumajandusest tulenevad kliimamuutused ja põuad.

(1)  Liidu veevarud on järjest suurema surve all, mis põhjustab veenappust ja vee kvaliteedi halvenemist. Magevee halba kättesaadavust ja varusid mõjutavad palju linnaarendusest ja põllumajandustavadest tulenevad kliimamuutused, ettenägematud ilmaolud ja põuad.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Praegu on vee taaskasutamise lahenduste kasutuselevõtt endiselt piiratud, olgugi et vee taaskasutamisel on suur potentsiaal, mis jääb enamjaolt kasutamata.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b)  Ergutada tuleb ressursside tulemuslikku kasutamist ja vähendada survet veekeskkonnale, (pidades eriti silmas veenappust), edendades puhastatud reovee ohutut taaskasutamist.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Üha suurem osa Euroopa veevarudest satub surve alla, mis omakorda toob kaasa veenappuse ja vee kvaliteedi halvenemise. Kliimamuutustest, põudadest ja linnaarengust põhjustatud koormus on seadnud mageveevarud märkimisväärse surve alla. Seoses sellega tuleks parandada Euroopa suutlikkust reageerida veevarusid järjest enam ohustavatele riskidele, taaskasutades laialdasemalt puhastatud reovett.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui puhastatud reovett laialdasemalt taaskasutatakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜl15 on vee taaskasutus märgitud ühe täiendava meetmena, mida liikmesriigid võivad võtta, et täita direktiivi eesmärk saavutada pinna- ja põhjavee hea kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund. Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ16 kohaselt tuleb puhastatud reovett võimaluse korral taaskasutada.

(2)  Liidu suutlikkus tulla toime üha suureneva survega veevarudele võib paraneda, kui puhastatud reovett laialdasemalt taaskasutatakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ on vee taaskasutus märgitud ühe täiendava meetmena, mida liikmesriigid võivad võtta, et täita direktiivi eesmärk saavutada pinna- ja põhjavee hea kvalitatiivne ja kvantitatiivne seisund, mis on inimestele ja ökosüsteemile väga oluline. Nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ16 kohaselt tuleb puhastatud reovett võimaluse korral taaskasutada.

_________________

 

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

16 Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

16 Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Magevee ammutamise ja transportimise mõju keskkonnale ning selleks kuluv energia on märkimisväärsed.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa veevarude kaitsmise kava“17 osutati vee taaskasutusele niisutamiseks või tööstuslikul otstarbel kui ühele veevarustusvõimalusele, millele liit peab pöörama tähelepanu.

(3)  Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud teatises „Euroopa veevarude kaitsmise kava“ osutati vee taaskasutusele niisutamiseks või tööstuslikul otstarbel kui ühele veevarustusvõimalusele, millele liit peab pöörama tähelepanu, arvestades kestlikku arengut, elanikkonna kaitset ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamist.

_________________

_________________

17 COM (2012) 673

17 COM (2012) 673

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis veepuuduse ja põua probleemi kohta Euroopa Liidus1a rõhutatakse, et veevarude majandamisel tuleks eelistada nõudlusepoolset lähenemisviisi, ja asutakse seisukohale, et liit peaks võtma veevarude majandamiseks vastu tervikliku lähenemisviisi, ühendades nõudluse juhtimise meetmed ning veeringluses olemasolevate varude optimeerimise ja uute varude loomise meetmed, ning integreerides sellesse lähenemisviisi ka keskkonnalased, sotsiaalsed ja majanduslikud kaalutlused.

 

__________________

 

1a 2008/2074 (INI)

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Nõuetekohaselt näiteks asula- või tööstusreoveepuhastis puhastatud reovee taaskasutamisel arvatakse olevat väiksem keskkonnamõju kui muudel veevarustusmeetoditel, nagu vee ümberjuhtimisel või magestamisel, kuid selline taaskasutamine toimub liidus vaid piiratud määral. Selle põhjus näib osaliselt olevat liidu ühiste keskkonna- või tervishoiustandardite puudumine vee taaskasutamise kohta ning eelkõige põllumajandustoodetega seotud võimalikud takistused, mis ei lase sellistel taaskasutusele suunatud veega niisutatud toodetel vabalt liikuda.

(6)  Nõuetekohaselt näiteks asula- või tööstusreoveepuhastis puhastatud reovee taaskasutamisel arvatakse olevat väiksem keskkonnamõju kui muudel veevarustusmeetoditel, nagu vee ümberjuhtimisel või magestamisel. Kuid selline taaskasutamine toimub liidus vaid piiratud määral. Selle põhjus näib osaliselt olevat reovee taaskasutussüsteemide kõrge hind ja samuti liidu ühiste keskkonna- või tervishoiustandardite puudumine vee taaskasutamise kohta ning eelkõige põllumajandustoodetega seotud võimalikud tervise ja keskkonnariskid ning võimalikud takistused, mis ei lase sellistel taaskasutusele suunatud veega niisutatud toodetel vabalt liikuda. Samal ajal tuleks meeles pidada, et teatavates liikmesriikides ei ole niisutustaristu piisav või puudub.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Selleks, et tagada asulareoveevarude tõhus taaskasutus, tuleb leppida kokku, et kogu taaskasutusele võetud vesi ei sobi kasutamiseks mis tahes põllumajanduskultuuride kasvatamisel. Samuti on oluline põllumajandustootjaid koolitada, et nad kasutaksid taaskasutusele võetud vett põllumajanduskultuuridel optimaalses koguses, nii et kasutatava vee kvaliteet ei oleks inimeste tervisele ohtlik.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Taaskasutusele suunatud veega niisutatud põllumajandustoodete puhul saab toiduhügieeniga seotud tervishoiustandardid saavutada vaid siis, kui põllumajanduses niisutamiseks ette nähtud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi nõuded ei erine liikmesriigiti märkimisväärselt. Kui nõudeid ühtlustada, toimib ka siseturg selliste toodete suhtes paremini. Seepärast on asjakohane näha ette minimaalne ühtlustamine, kehtestades vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded. Need miinimumnõuded peaksid koosnema taaskasutusele suunatud vee miinimumnäitajatest ning muudest rangematest või täiendavatest kvaliteedinõuetest, mille kehtestavad vajaduse korral pädevad asutused koos asjakohaste ennetusmeetmetega. Rangemate või täiendavate veekvaliteedinõuete kindlaksmääramiseks peaksid taaskasutatava vee puhasti käitajad täitma olulisi riskijuhtimisülesandeid. Kõnealused näitajad põhinevad komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilisel aruandel ja neis on arvesse võetud vee taaskasutamise rahvusvahelisi standardeid.

(7)  Taaskasutusele suunatud veega niisutatud põllumajandustoodete puhul saab toiduhügieeniga seotud samaväärsed tervishoiustandardid kogu liidus saavutada vaid siis, kui põllumajanduses niisutamiseks ette nähtud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi nõuded ei erine liikmesriigiti märkimisväärselt. Kui nõudeid ühtlustada, toimib ka siseturg selliste toodete suhtes paremini. Seepärast on asjakohane näha ette minimaalne ühtlustamine, kehtestades vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuded, lubades samas liikmesriikidel kaugemale minna ning kehtestada rangemad standardid ja hinnata riske, võttes arvesse konkreetse koha tingimusi, eelkõige keskkonnariskide puhul. Need miinimumnõuded peaksid koosnema taaskasutusele suunatud vee miinimumnäitajatest ning muudest rangematest või täiendavatest kvaliteedinõuetest, mille kehtestavad vajaduse korral pädevad asutused koos asjakohaste ennetusmeetmetega. Rangemate või täiendavate veekvaliteedinõuete kindlaksmääramiseks peaksid taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitajad täitma olulisi riskijuhtimisülesandeid. Kõnealused näitajad põhinevad komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilisel aruandel ja neis on arvesse võetud vee taaskasutamise rahvusvahelisi standardeid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  Põllumajanduslikule niisutamisele tuleks kehtestada minimaalsed kvaliteedinõuded, sealhulgas mikrobioloogilised ja füüsikalis-keemilised näitajad, seonduvad piirväärtused ja seire tegemise sagedus.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 b)  Niisutuseks kasutatava vee kvaliteedinõuetes tuleks arvestada teaduse arengut, seda eelkõige seoses mikrosaasteainete ja uute, nn esilekerkivate ainete kontrolliga, et tagada veekasutuse ohutus ning kaitsta keskkonda ja inimeste tervist.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Riskijuhtimine peaks sisaldama riskide ennetavat väljaselgitamist ja juhtimist ning hõlmama konkreetsete kasutusotstarvete jaoks nõutava kvaliteediga taaskasutusele suunatud vee tootmist. Riskihindamine peaks põhinema olulistel riskijuhtimisülesannetel ning selle tulemusel tuleks kindlaks teha täiendavad veekvaliteedinõuded, mida on vaja keskkonna ning inimeste ja loomade tervise piisava kaitse tagamiseks.

(9)  Riskijuhtimine peaks sisaldama riskide ennetavat väljaselgitamist ja juhtimist ning hõlmama konkreetsete kasutusotstarvete jaoks nõutava kvaliteediga taaskasutusele suunatud vee tootmist. Riskihindamine peaks põhinema olulistel riskijuhtimisülesannetel ning selle tulemusel tuleks kindlaks teha täiendavad veekvaliteedinõuded, mida on vaja keskkonna ning inimeste ja loomade tervise piisava kaitse tagamiseks, eelkõige mis puudutab puhastatud reovee kasutamist toidu tootmiseks kasutataval põllumajandusmaal.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Keskkonna ja inimeste tervise mõjusa kaitsmise huvides peaksid taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi eest esmajoones vastutama taaskasutatava vee puhasti käitajad. Et täita miinimumnõudeid ja täiendavaid tingimusi, mille on kehtestanud pädev asutus, peaksid taaskasutatava vee puhasti käitajad seirama taaskasutusele suunatud vee kvaliteeti. Seepärast on asjakohane kehtestada seire miinimumnõuded, mis hõlmavad korralise seire sagedust ning kontrollseire ajastust ja tulemuseesmärke. Kooskõlas direktiiviga 91/271/EMÜ määratakse kindlaks teatavad korralise seire nõuded.

(10)  Keskkonna, inimeste tervise ja pinnase kvaliteedi mõjusa kaitsmise huvides on taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi eest esmajoones vastutavad taaskasutatava vee puhasti käitajad ja pädevad asutused. Et tagada kasutajatele, eelkõige põllumajandustootjatele, kindlaks määratud parameetritega kooskõlas olev veekvaliteet, peaksid taaskasutatava vee puhasti käitajad seirama taaskasutusele suunatud vee kvaliteeti vastavalt miinimumnõuetele ja täiendavatele tingimustele, mille on kehtestanud pädev asutus. Seepärast on asjakohane kehtestada seire miinimumnõuded, mis hõlmavad korralise seire sagedust ning kontrollseire ajastust ja tulemuseesmärke. Kooskõlas direktiiviga 91/271/EMÜ määratakse kindlaks teatavad korralise seire nõuded.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  On vaja tagada taaskasutusele suunatud vee ohutu kasutamine ning seega kannustada liidu tasandil vee taaskasutamist ja suurendada üldsuse usaldust selle vastu. Konkreetseteks kasutusotstarveteks mõeldud taaskasutusele suunatud veega varustamine peaks seepärast olema lubatud vaid liikmesriikide pädevate asutuste antud loa alusel. Et tagada liidu tasandil ühtlustatud käsitlus, jälgitavus ja läbipaistvus, tuleks kõnealust luba käsitlevad sisulised eeskirjad sätestada liidu tasandil. Loamenetluse üksikasjad peaksid siiski kindlaks määrama liikmesriigid. Liikmesriigid peaksid saama kasutada kehtivaid loamenetlusi, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.

(11)  On vaja ja oluline tagada majanduslik elujõulisus ja turvalisus taaskasutusele suunatud vee ohutu ja turvalise kasutamise teel ning seega kannustada liidu tasandil vee taaskasutamise arendamist, julgustada Euroopa põllumajandustootjaid seda tava kasutusele võtma ja suurendada üldsuse usaldust selle vastu. Konkreetseteks kasutusotstarveteks mõeldud taaskasutusele suunatud veega varustamine peaks seepärast olema lubatud vaid liikmesriikide pädevate asutuste antud loa alusel. Et tagada liidu tasandil ühtlustatud käsitlus, jälgitavus ja läbipaistvus, tuleks kõnealust luba käsitlevad sisulised eeskirjad sätestada liidu tasandil. Loamenetluse üksikasjad peaksid siiski kindlaks määrama liikmesriigid, kelle pädevad asutused vastutavad ise taaskasutatava vee riskihindamise teostamise eest. Liikmesriigid peaksid saama kasutada kehtivaid loamenetlusi, mida tuleks kohandada, et võtta arvesse käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a)  Kui taaskasutusele suunatud vee jaotamine on vajalik, tuleks sellise jaotamise suhtes kohaldada luba. Kui kõik nõuded on täidetud, peaks liikmesriigi pädev asutus andma välja loa, mis sisaldaks kõiki riski hindamiseks vajalikke tingimusi ja meetmeid, mis on seotud taaskasutusele suunatud vee ohutu jaotamisega lõpptarbijale.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toidukäitlejate suhtes kehtivad üldeeskirjad ning selles käsitletakse inimtarbimiseks ettenähtud toidu tootmist, töötlemist, turustamist ja turuleviimist. Kõnealuses määruses käsitletakse toidu kvaliteeti tervise seisukohast ja üks selle peamine põhimõte on, et toiduohutuse eest vastutab eeskätt toidukäitleja. Kõnealuse määruse kohta on koostatud ka üksikasjalikud suunised, millest eriti olulised on komisjoni suunised värskete puu- ja köögiviljade esmatootmises esinevate mikrobioloogiliste ohtude maandamiseks hea hügieeni abil (2017/C 163/01). Käesoleva määruse kohased taaskasutusele suunatud vee tulemuseesmärgid ei takista toidukäitlejaid saavutamast määruse (EÜ) nr 852/2004 nõuetele vastavat vee kvaliteeti, kasutades hilisemas etapis mitut veekäitlusviisi eraldi või koos muude lahendustega, mis ei hõlma käitlemist.

(13)  Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toidukäitlejate suhtes kehtivad üldeeskirjad ning selles käsitletakse inimtarbimiseks ettenähtud toidu tootmist, töötlemist, turustamist ja turuleviimist. Kõnealuses määruses käsitletakse toidu kvaliteeti tervise seisukohast ja üks selle peamine põhimõte on, et toiduohutuse eest vastutab eeskätt toidukäitleja. Kõnealuse määruse kohta on koostatud ka üksikasjalikud suunised, millest eriti olulised on komisjoni suunised värskete puu- ja köögiviljade esmatootmises esinevate mikrobioloogiliste ohtude maandamiseks hea hügieeni abil (2017/C 163/01). Käesoleva määruse kohased taaskasutusele suunatud vee tulemuseesmärgid ei takista toidukäitlejaid saavutamast määruse (EÜ) nr 852/2004 nõuetele vastavat vee kvaliteeti. Ilma et see piiraks põllumajandustootja vastutust tagada oma toodete kvaliteet, vastutavad pädevad asutused taaskasutusele suunatud vee kasutamise riskide ja ohtude hindamise eest.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Et suurendada usaldust vee taaskasutamise vastu, tuleks üldsusele anda teavet. Vee taaskasutamist käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine peaks võimaldama suuremat läbipaistvust ja jälgitavust ning võib pakkuda erilist huvi ka muudele asjakohastele ametiasutustele, keda konkreetne vee taaskasutus mõjutab.

(14)  Selleks et täita liidu ressursside säästliku kasutamise eesmärgid, on samuti oluline, et tarbijad oleksid teadlikud oma vastutusest. Loodusvarade, sh veevarude kokkuhoiu saavutamiseks tuleks esmalt läbi vaadata nende kasutamise tavad. Et suurendada usaldust vee taaskasutamise vastu ja tagada tarbijate heakskiit selle säästva tava suhtes, tuleks üldsusele anda teavet ja näha kasutajate jaoks ette premeerimis- ja ergutussüsteem. Vee taaskasutamist käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine peaks võimaldama suuremat läbipaistvust ja jälgitavust ning võib pakkuda erilist huvi ka muudele asjakohastele ametiasutustele, keda konkreetne vee taaskasutus mõjutab.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Vaja on tagada rahaline toetus taaskasutusele suunatud vee turvalise tootmise, turustamis- ja kasutamissüsteemi kogukulude tasumiseks.

Selgitus

Kogukulud hõlmavad tootmisseadme ja/või tootmis- ja turustamissüsteemi ning riskijuhtimise ja loa saamise jaoks kvaliteetse seirevõrgu ehitamist, kasutamist, hooldamist.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  Kontrolli, hindamise ja teabe kvaliteeti ja sagedust tuleks tõhustada eelkõige territooriumidel, mille keskkonda ohustavad väga saastav põllumajandus- ja tööstustegevus ning suured viivitused reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamisel, kui see on vastuolus Euroopa õigusaktidega.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Et kohandada kehtivaid miinimumnõudeid ja olulisi riskijuhtimisülesandeid teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kehtivate miinimumnõuete ja oluliste riskijuhtimisülesannete muutmiseks. Peale selle peaks komisjonil selleks, et tagada keskkonna ning inimeste tervise väga hea kaitse, olema võimalik võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse olulisi riskijuhtimisülesandeid, sätestades tehnilised nõuded. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes37. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(16)  Et kohandada kehtivaid miinimumnõudeid ja olulisi riskijuhtimisülesandeid teaduse ja tehnika arenguga, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte kehtivate miinimumnõuete ja oluliste riskijuhtimisülesannete muutmiseks, ilma et see piiraks nõuetekohaselt puhastatud reovee kasutusvõimalusi. Peale selle peaks komisjonil selleks, et tagada keskkonna ning inimeste tervise väga hea kaitse, olema võimalik võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse olulisi riskijuhtimisülesandeid, sätestades tehnilised nõuded. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes37. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

_________________

_________________

37 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

37 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Mittevastavuse korral peaksid pädevad asutused nõudma, et taaskasutatava vee puhasti käitaja võtab tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed. Taaskasutatava vee puhasti käitajad peaksid viivitamata peatama taaskasutusele suunatud veega varustamise, kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste tervisele.

(18)  Nende riskide vähendamiseks peaks puhastatud reovee kasutamine toidu tootmiseks kasutataval põllumajandusmaal vastama rangele standardile. Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Mittevastavuse korral peaksid pädevad asutused nõudma, et taaskasutatava vee puhasti käitaja võtab tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed. Taaskasutatava vee puhasti käitajad peaksid viivitamata peatama taaskasutusele suunatud veega varustamise, kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste tervisele. Pädevad asutused peaksid tegema põllumajandustootjatega tihedat koostööd, et muuta taaskasutusele suunatud vee ringlussevõtt hõlpsamaks.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Selleks et võimalikult suures ulatuses arendada ja edendada nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamist, on vajalik, et Euroopa Liit toetaks valdkondlikku teadus- ja arendustegevust programmi „Euroopa horisont“ kaudu, eesmärgiga tagada märkimisväärne areng nõuetekohaselt puhastatud reovee usaldatavuse ja jätkusuutlike kasutusviiside valdkonnas.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 b)  Käesoleva määruse eesmärk on toetada veekasutuse jätkusuutlikku tava. Seega peaks komisjon võtma endale kohustuse kasutada liidu programme, nagu programm LIFE, eesmärgiga toetada kohalikke nõuetekohaselt puhastatud reovee taaskasutamise algatusi.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et taaskasutusele suunatud vesi on kavandatud otstarbel kasutamiseks ohutu, ning tagada seega inimeste ja loomade tervise ja keskkonna väga hea kaitse, käsitledes veenappust ja sellest veevarudele põhjustatud survet kogu liidus kooskõlastatult ja aidates seega kaasa ka siseturu tõhusale toimimisele.

2.  Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et taaskasutusele suunatud vesi on kavandatud otstarbel kasutamiseks ohutu, ning tagada seega inimeste ja loomade tervise ja keskkonna maksimaalne kaitse, käsitledes veenappust ja sellest veevarudele põhjustatud survet kogu liidus kooskõlastatult ja aidates seega kaasa ka siseturu tõhusale toimimisele.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Käesoleva määruse eesmärk oleks julgustada suure koguse vee kasutajaid, nagu põllumajandustootjad, töötama veevarudega seoses välja jätkusuutlikud tavad, et seda ressurssi kokkuhoidlikult kasutada.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b.  Käesoleva määruse eesmärk on võimaldada veevarude kasutusvõimaluste tarvitusele võttu seoses kliimamuutustest tulenevate probleemidega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  „taaskasutusele suunatud vesi“ – asulareovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt ja käideldud taaskasutatava vee puhastis;

5.  „taaskasutusele suunatud vesi“ – asulareovesi, mida on puhastatud direktiivi 91/271/EMÜ nõuete kohaselt ja käideldud taaskasutatava vee puhastamise rajatises;

 

(Mõiste „taaskasutatava vee puhasti“ muutmist mõisteks „taaskasutatava vee puhastamise rajatis“ kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Selgitus

Vajalik on mõistete „puhasti“ ja „puhastamise rajatis“ ühtlustamine ELi keskkonnaalaste õigusaktidega. Veepuhastuse rajatis võib olla veekäitlusjaama osa ja seda võib käitada erinev käitaja.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6.  „taaskasutatava vee puhasti“ – asulareoveepuhasti või muu puhasti, milles puhastatakse direktiivi 91/271/EMÜ nõuetele vastavat asulareovett täiendavalt, et saada vett, mis sobib käesoleva määruse I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks;

6.  „taaskasutatava vee puhastamise rajatis“ – asulareoveepuhasti või muu rajatis, milles puhastatakse direktiivi 91/271/EMÜ nõuetele vastavat asulareovett täiendavalt, et saada taaskasutusele suunatud vett, mis sobib käesoleva määruse I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks;

 

(Mõiste „taaskasutatava vee puhasti“ muutmist mõisteks „taaskasutatava vee puhastamise rajatis“ kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Selgitus

Vajalik on mõistete „puhasti“ ja „puhastamise rajatis“ ühtlustamine ELi keskkonnaalaste õigusaktidega. Vee puhastamise rajatis võib olla veekäitlusjaama osa ja seda võib käitada erinev käitaja.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  „taaskasutatava vee puhasti käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava vee puhastit;

7.  „taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab või kontrollib taaskasutatava vee puhastamise rajatist;

 

(Mõiste „taaskasutatava vee puhasti“ muutmist mõisteks „taaskasutatava vee puhastamise rajatis“ kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)

Selgitus

Vajalik on mõistete „puhasti“ ja „puhastamise rajatis“ ühtlustamine ELi keskkonnaalaste õigusaktidega. Veepuhastuse rajatis võib olla veekäitlusjaama osa ja seda võib käitada erinev käitaja.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 a.  „nõuetele vastavuse hindamise koht“ – taaskasutatava vee puhastamise rajatise väljalase;

Selgitus

Mõistet „nõuetele vastavuse hindamise koht“ tuleks määratleda osas „Mõisted“, nagu on juba määratletud artiklis 4.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 b.  „mikrosaasteaine“ – keskkonnas tuvastatav väga väikeses kontsentratsioonis esinev soovimatu aine vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ VIII lisale.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt 11 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

11 c.  „taaskasutusele suunatud vee turustaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes turustab puhastatud vett või juhib selle turustamisvõrku.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taaskasutatava vee puhasti käitaja kohustused seoses vee kvaliteediga

Taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja kohustused seoses vee kvaliteediga

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taaskasutatava vee puhasti käitaja tagab, et taaskasutusele suunatud vesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab taaskasutatava vee puhasti väljalaskmes (nõuetele vastavuse hindamise koht) järgmisele:

1.  Taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja tagab, et taaskasutusele suunatud vesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab nõuetele vastavuse hindamise kohas järgmisele:

Selgitus

Kavandatud mõistetega kooskõlastamiseks.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  vee kvaliteediga seotud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohase loa suhtes seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c.

(b)  vee kvaliteediga seotud põhjendatud lisatingimused, mille pädev asutus on asjakohase loa suhtes seadnud vastavalt artikli 7 lõike 3 punktidele b ja c.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Et tagada vastavus lõikes 1 osutatud nõuetele ja tingimustele, jälgib taaskasutatava vee puhasti käitaja vee kvaliteeti vastavalt järgmisele:

2.  Et tagada vastavus lõikes 1 osutatud nõuetele ja tingimustele, jälgib asjaomane taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja vee kvaliteeti vastavalt järgmisele:

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Pärast nõuetele vastavuse hindamise koha läbimist ei vastuta vee kvaliteedi eest enam taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja, vaid selle eest vastutab vee taaskasutamise ahela järgmine lüli.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Taaskasutusele suunatud vee tootmisel ja sellega varustamisel tegeleb taaskasutatava vee puhasti käitaja riskijuhtimisega, konsulteerides järgmiste osalistega:

1.  Taaskasutusele suunatud vee tootmisel ja sellega varustamisel tegeleb taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja riskijuhtimisega, konsulteerides järgmiste osalistega:

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  taaskasutatava vee puhastit veega varustava(te) asulareoveepuhasti(te) käitaja, kui see ei ole sama kui taaskasutatava vee puhasti käitaja;

(a)  taaskasutatava vee puhastamise rajatist veega varustava(te) asulareoveepuhasti(te) käitaja, kui see ei ole sama kui taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  „taaskasutusele suunatud vee turustaja(d)“;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  taaskasutatava vee puhasti käitaja poolt asjakohaseks peetavad muud osalised.

(c)  taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja poolt asjakohaseks peetavad muud osalised.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Taaskasutatava vee puhasti käitaja koostab II lisas esitatud oluliste riskijuhtimisülesannete põhjal vee taaskasutamise riskijuhtimiskava. Vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatakse riskide täiendavaks leevendamiseks vajalikud lisanõuded peale nende, mida sisaldab I lisa, ning selles tehakse muu hulgas kindlaks ohud, riskid ja asjakohased ennetusmeetmed.

2.  Taaskasutatava vee puhastamise rajatise asjaomane käitaja koostab II lisas esitatud oluliste riskijuhtimisülesannete põhjal vee taaskasutamise riskijuhtimiskava, mille eest ta on vastutav.

 

Vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatakse riskide täiendavaks leevendamiseks vajalikud lisanõuded peale nende, mida sisaldab I lisa, ning selles tehakse muu hulgas kindlaks ohud, riskid ja asjakohased ennetusmeetmed.

 

Vee puhastamise rajatise käitaja teavitab tulemustest lõppkasutajat niipea, kui asjakohane teave on kokku kogutud.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Juhul kui niisutatavat põllumajanduskultuuri turustatakse mitmel viisil ja selle kastmiseks kasutatakse mitmesse veekvaliteedi klassi kuuluvat puhastatud vett, peab taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja varustama põllumajandustootjat kõrgeima kvaliteediga veega asjaomaste kvaliteediklasside seast.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Riiklikud veemajandusega tegelevad pädevad asutused korraldavad koos komisjoniga erialase koolituse ja teabetunnid ameti töötajatele, kes vastutavad käitajate loataotluste hindamise eest; teise variandina koostab ja levitab komisjon riiklikele veemajandusega tegelevatele pädevatele asutustele teabevoldikuid ja võimaluse korral veebimaterjale vee taaskasutamise miinimumnõudeid käsitlevate eeskirjade ja nõudmiste kohta.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Taaskasutusele suunatud vee jaotamine

 

1. I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee jaotamine toimub loa alusel.

 

2. Pädev asutus teeb loa andmise kohta otsuse kolme kuu jooksul alates sellest, kui ta on taotluse kätte saanud.

 

3. Luba sisaldab kõiki neid vajalikke tingimusi ja meetmeid taaskasutusele suunatud vee ohutuks jaotamiseks lõpptarbijale, mis on kindlaks määratud artikli 6 kohaselt läbi viidud riskihindamises.

 

4. Luba vaadatakse läbi korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant ja vajaduse korral seda muudetakse.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pädev asutus kontrollib nõuetele vastavuse hindamise kohas, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Vastavuskontrolli tehakse järgmistel viisidel:

1.  Enne loa väljastamist kontrollib pädev asutus, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab nõuetele vastavuse hindamise kohas loas ettenähtud tingimustele. Vastavuskontrolli tehakse järgmistel viisidel:

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Mittevastavuse korral nõuab pädev asutus, et taaskasutatava vee puhasti käitaja võtaks viivitamata tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed.

2.  Pärast loa väljastamist tuvastatud mittevastavuse korral nõuab pädev asutus, et taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja peataks taaskasutusele suunatud veega varustamise, kuni tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed on võetud ja teavitab taaskasutusele suunatud vee jaotajaid ja lõpptarbijaid, kes võivad olla olukorra tõttu saanud kannatada.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste tervisele, peatab taaskasutatava vee puhasti käitaja viivitamata taaskasutusele suunatud veega varustamise, kuni pädev asutus on kindlaks teinud, et nõuetele vastavus on taastatud.

3.  Kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste tervisele, peatab taaskasutatava vee puhastaamise rajatise käitaja viivitamata taaskasutusele suunatud veega varustamise, kuni pädev asutus on kindlaks teinud, et nõuetele vastavus on taastatud.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Loa tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teatab taaskasutatava vee puhasti käitaja sellest viivitamata pädevat asutust ja lõppkasutajat (-kasutajaid), keda see võib mõjutada, ning edastab pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe.

4.  Loa tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teatab taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitaja sellest viivitamata pädevat asutust ning kõiki taaskasutatava vee jaotajaid ja lõppkasutajat (-kasutajaid) ning edastab pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 852/2004, millega sätestatakse toidukäitlejate suhtes kohaldatavad üldised eeskirjad, mis hõlmab inimtoiduks ettenähtud toiduainete tootmist, töötlemist, levitamist ja turule laskmist, peavad pädevad asutused edastama kasutajale temani jõudnud nõuetekohaselt puhastatud reovees sisalduvate toitainete piirnormid, et põllumajandustootja saaks veenduda, et ta peab kinni toitainete sisaldusest, mis on talle Euroopa eeskirjadega ette nähtud.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Komisjon kohustub iga kümne aasta tagant või kui olukord seda nõuab läbi vaatama taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi miinimumnõuded pigem ELis kui kolmandates riikides läbi viidud uuringute alusel.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  varasemalt saadud kogemused, eelkõige reoveepuhastites tekkinud setete põllumajanduses kasutamise ning sõnnikust biogaasi tootmise valdkonnas.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  mikrosaasteainete ja uute, nn esilekerkivate ainete esinemine taaskasutatavas vees.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seda kohaldatakse alates ... [üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Seda kohaldatakse alates ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Selgitus

Arvestades kohanduste arvu, mis on vajalikud olemasolevate rajatiste määrusele vastavaks muutmiseks, täiendades olemasolevaid seadmeid, muutes juhtimist ja kontrolle ja eelkõige tehes riskihindamisi ja luues riskijuhtimise kava ja hinnates kohustusi, tuleks kavandatud ühe aasta pikkust perioodi pikendada vähemalt kahe aastani, et võimaldada nõuetele vastavust.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kirjeldada vee taaskasutuse süsteemi alates reovee sisenemisest asulareoveepuhastisse kuni kasutuskohani, sh reovee allikad, taaskasutatava vee puhastis kasutatavad puhastusetapid ja -tehnoloogia, varustamis- ja hoiustamistaristu, kasutusotstarve, kasutuskoht ning pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus. Selle ülesande eesmärk on koostada kogu vee taaskasutuse süsteemi üksikasjalik kirjeldus.

1.  Kirjeldada vee taaskasutuse süsteemi alates reovee sisenemisest asulareoveepuhastisse kuni kasutuskohani, sh reovee allikad, taaskasutatava vee puhastamise rajatises kasutatavad puhastusetapid ja -tehnoloogia, varustamis-, jaotamis- ja hoiustamistaristu, kasutusotstarve, kasutuskoht ning pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus. Selle ülesande eesmärk on koostada kogu vee taaskasutuse süsteemi üksikasjalik kirjeldus.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4 – lõik 2 – punkt b – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i.  kinnitatakse ohtude laadi, sh doosi-reaktsiooni seost, kui see on asjakohane;

i.  koostöös tervishoiutöötajatega kinnitatakse ohtude laadi, sh doosi-reaktsiooni seost, kui see on asjakohane;

Selgitus

Doosi-reaktsiooni seoste ja riskihindamise uuringuteks on vaja teatud oskusi, teadmisi ja andmeid, mida liikmesriikide tervishoiuasutused võivad anda.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4 – lõik 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  hinnatakse loomade tervisele kaasnevaid riske;

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4 – lõik 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  kohustus täita joogiveekaitsealade puhul nõukogu direktiivi 98/83/EÜ40 nõudeid;

(b)  kohustus täita joogiveekaitsealade puhul nõukogu direktiivi 98/83/EÜ40 nõudeid, sealhulgas hormooni-, ravimi- ja mikroplastisisalduse osas;

__________________

__________________

40 Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

40 Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 4 – lõik 3 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(m a)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 osutatud nõue vältida endokriinfunktsiooni kahjustavatest kemikaalidest põhjustatud reostust või tervisemõjusid1a;

 

__________________

 

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 5 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  pestitsiidid;

(b)  pestitsiidid, sealhulgas endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid;

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 5 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  ravimid;

(d)  ravimid ja hormoonid;

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 5 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  muud uued probleemsed ained;

(e)  muud uued probleemsed ained, nagu mikroplast;

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 6 – tabel 1 – rida 2 – veerg 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Sead ei tohi puutuda kokku taaskasutusele suunatud veega niisutatud söödaga, v.a juhul, kui on piisavalt andmeid selle kohta, et konkreetse juhtumiga seotud riske on võimalik juhtida.

Toiduloomad ei tohi puutuda kokku taaskasutusele suunatud veega niisutatud söödaga, v.a juhul, kui on piisavalt andmeid selle kohta, et konkreetse juhtumiga seotud riske on võimalik juhtida.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 6 – tabel 1 – rida 3 – veerg 2 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lüpsvat piimakarja ei lasta karjamaale enne, kui see on kuivanud.

Lüpsvat piimakarja ei lasta karjamaale viie päeva jooksul pärast viimast niisutamist.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – punkt 8 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taaskasutatava vee puhasti käitajal soovitatakse seada sisse ja hoida kasutuses kvaliteedijuhtimissüsteem, mis on sertifitseeritud standardi ISO 9001 või sellega võrdväärse standardi alusel.

Taaskasutatava vee puhastamise rajatise käitajal soovitatakse seada sisse ja hoida kasutuses kvaliteedijuhtimissüsteem, mis on sertifitseeritud standardi ISO 9001 või sellega võrdväärse standardi alusel.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vee korduskasutamise miinimumnõuded

Viited

COM(2018)0337 – C8-0220/2018 – 2018/0169(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

2.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Marijana Petir

4.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Jacques Colombier, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Bronis Ropė, Maria Lidia Senra Rodríguez, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Heubuch, Karin Kadenbach, Sofia Ribeiro, Annie Schreijer-Pierik

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Birgit Collin-Langen, Renate Sommer

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Jan Huitema, Ulrike Müller

ECR

Zbigniew Kuźmiuk, James Nicholson

ENF

Jacques Colombier, Philippe Loiseau

PPE

Daniel Buda, Birgit Collin-Langen, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Jarosław Kalinowski, Mairead McGuinness, Nuno Melo, Marijana Petir, Sofia Ribeiro, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paolo De Castro, Karin Kadenbach, Maria Noichl, Maria Gabriela Zoană

Verts/ALE

Maria Heubuch, Martin Häusling, Bronis Ropė

3

ECR

Jørn Dohrmann

EFDD

Marco Zullo

GUE/NGL

Maria Lidia Senra Rodríguez

2

0

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Anja Hazekamp

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühm (2014), Kliimamuutused 2014: valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viies hindamisaruanne [põhiline kirjutamise meeskond, R. K. Pachauri ja L. A. Meyer (toimetaja)]. Valitsusväliste kliimamuutuste rühm, Genf, Šveits.

https://www.ipcc.ch/pdf/assessment-report/ar5/syr/SYR_AR5_FINAL_full_wcover.pdf

(2)

COM(2015) 614

(3)

Direktiiv 2000/60/EÜ, EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(4)

WHO Guidelines for the Safe Use of Wastewater, Excreta and Greywater in Agriculture (WHO, 2006a)


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Vee taaskasutuse miinimumnõuded

Viited

COM(2018)0337 – C8-0220/2018 – 2018/0169(COD)

EP-le esitamise kuupäev

28.5.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

2.7.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

2.7.2018

ITRE

2.7.2018

REGI

2.7.2018

AGRI

2.7.2018

 

PECH

2.7.2018

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

28.6.2018

ITRE

19.6.2018

REGI

20.6.2018

PECH

20.6.2018

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Simona Bonafè

29.5.2018

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

25.10.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Mark Demesmaeker, Stefan Eck, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Arne Gericke, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Urszula Krupa, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Ivica Tolić, Nils Torvalds, Adina-Ioana Vălean, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Cristian-Silviu Buşoi, Christophe Hansen, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Tilly Metz, Bart Staes, Tiemo Wölken

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Olle Ludvigsson

Esitamise kuupäev

29.1.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

53

+

ALDE :

Catherine Bearder, Jan Huitema, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis, Frédérique Ries, Nils Torvalds

ECR:

Mark Demesmaeker

EFDD :

Sylvie Goddyn

ENF :

Jean-François Jalkh

GUE/NGL :

Stefan Eck, Anja Hazekamp, Kateřina Konečná

PPE:

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Cristian Silviu Buşoi, Birgit Collin Langen, Angélique Delahaye, José Inácio Faria, Karl Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Christophe Hansen, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Annie Schreijer Pierik, Ivica Tolić, Adina Ioana Vălean

S&D:

Nikos Androulakis, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Olle Ludvigsson, Susanne Melior, Rory Palmer, Gilles Pargneaux, Pavel Poc, Daciana Octavia Sârbu, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE:

Margrete Auken, Bas Eickhout, Martin Häusling, Benedek Jávor, Tilly Metz, Bart Staes

1

ECR:

Arne Gericke

4

0

ECR:

Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha, John Procter, Jadwiga Wiśniewska

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika