RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta

4.2.2019 - (COM(2018)0386 – C8-0236/2018 – 2018/0211(COD)) - ***I

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta

(COM(2018)0386 – C8-0236/2018 – 2018/0211(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0386),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 325 ja 33, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0236/2018),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse kontrollikoja 15. novembri 2018. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A8-0064/2018),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. juhib tähelepanu asjaolule, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale esitatud soovitus ning seda ei saa kindlaks määrata enne, kui jõutakse kokkuleppele määruses, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027;

3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Et eeskirjade eiramise ja pettustega võidelda, tuleb liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide erinevused korvata. Seda, et eeskirjade eiramise juhtumite arv kõigub, võib seostada mitmeaastase programmitöö tsüklite kulgemisega ning aruannete viibinud esitamisega. Kõige selle tõttu tuleb liikmesriikidelt eeskirjade eiramise ja pettusjuhtumite kohta andmete kogumiseks luua ühtne süsteem, mille abil ühtlustada aruandlust ning tagada, et esitatud andmed on kvaliteetsed ja võrreldavad.

Selgitus

Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsioon ELi finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitleva 2016. aasta aruande kohta. Kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2018-0196+0+DOC+XML+V0//ET

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Väga tähtis on komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ennetustegevus, samuti tuleb paremini rakendada varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi (EDES) ja pettustevastast infosüsteemi (AFIS) ning töötada lõplikult välja riiklikud pettusevastased strateegiad. Nende tegevusvaldkondade jaoks tuleb välja töötada raamistik, mille alusel digiteerida kõik liidu meetmete elluviimise etapid (sh konkursikutsed, taotlused, hindamine, rakendamine ja maksed) ja mida peavad kohaldama kõik liikmesriigid.

Selgitus

Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsioon ELi finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitleva 2016. aasta aruande kohta. Kättesaadav aadressil: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2018-0196+0+DOC+XML+V0//ET

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Toetust, mida liit annab liidu finantshuvide kaitse valdkonnas, eeskirjade eiramisest teatamise ning vastastikuse haldusabi ja koostöö jaoks tolli ja põllumajandusküsimustes, tuleks ühtlustada ja koondada ühe programmi, nimelt ELi pettustevastase võitluse programmi (edaspidi „programm“) alla, et suurendada koostoimet ja eelarvealast paindlikkust ning lihtsustada haldamist.	(6) Toetust, mida liit annab liidu finantshuvide kaitse valdkonnas, eeskirjade eiramisest teatamise ning vastastikuse haldusabi ja koostöö jaoks tolli ja põllumajandusküsimustes, tuleks ühtlustada ja koondada ühe programmi, nimelt ELi pettustevastase võitluse programmi (edaspidi „programm“) alla, et suurendada koostoimet ja eelarvealast paindlikkust ning lihtsustada haldamist, ilma et see piiraks programmi rakendamise tõhusat kontrolli kaasseadusandjate poolt.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Liidu finantshuvide kaitse peaks hõlmama kõiki liidu eelarve nii kulu- kui ka tulupoole aspekte. Seetõttu tuleks kindlasti arvesse võtta, et see programm on ainuke omasugune, millega kaitstakse liidu eelarve kulupoolt.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Käesolevas määruses kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldistunud puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.	(10) Käesolevas määruses kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. Lepingute suhtes, mida rahastatakse programmi raames täielikult või osaliselt liidu eelarvest, kohaldatakse seetõttu muu hulgas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtet, ning toetuste suhtes kohaldatakse peale selle kaasrahastamise, toetuste mittekumuleerumise ja kahekordse rahastamise keelu, tagasiulatuva jõu puudumise ja kasumi taotlemise keelu põhimõtet. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldistunud puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

Selgitus

Vt finantsreeglite art 160 lg 1 (hangete ja kontsessioonide suhtes kohaldatavad põhimõtted) ja art 188 (toetuste suhtes kohaldatavad põhimõtted).

 

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Programmi raames antud toetuste kaasrahastamise ülemmäär ei tohiks olla kõrgem kui 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Tööprogrammis osutatud põhjendatud erandjuhtudel, nt kui liikmesriigi puhul esineb liidu finantshuvide seisukohast suur risk, tuleks kaasrahastamise ülemmääraks kehtestada 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Komisjon peaks tööprogrammid vastu võtma kooskõlas finantsmääruse artikliga 110. Tööprogrammides tuleks muu hulgas kirjeldada rahastatavaid meetmeid, märkida igale meetmele eraldatav summa, esitada rakendamiseks ette nähtud esialgne ajakava ja toetuste puhul kohaldatav kaasrahastamise ülemmäär. Tööprogrammi koostamisel peaks komisjon arvesse võtma prioriteete, mille Euroopa Parlament on seadnud igal aastal koostatavas liidu finantshuvide kaitset käsitlevas hindamisraportis. Tööprogramm tuleks avaldada komisjoni veebisaidil ja edastada Euroopa Parlamendile.

 

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 b) Rahastamiskõlblike meetmete kindlakstegemisel tuleks lähtuda sellest, kuivõrd aitab meede saavutada programmi erieesmärke, mis on sätestatud artiklis 2. Selle hulka võivad kuuluda tehnilise eriabi osutamine liikmesriikide pädevatele asutustele, nt eriteadmiste andmine, spetsiifiliste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ja tõhusate IT-vahenditega varustamine, vajaliku toetuse kindlustamine ja uurimiste hõlbustamine, eriti ühiste uurimisrühmade moodustamine ja piiriüleste operatsioonide korraldamine või konkreetsete projektide puhul töötajate vahetuse soodustamine. Peale selle võib rahastamiskõlblike meetmete hulka kuuluda spetsiaalse koolituse, riskianalüüsiteemaliste seminaride ning vajaduse korral konverentside ja uuringute korraldamine.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Seadmete ostmine tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi26 kaudu võib avaldada positiivset mõju võitluses pettuste vastu, mis kahjustavad ELi finantshuvisid. Tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi ja programmi vahel on ühine vastutus, et vältida liidu toetuse dubleerimist. Programmi raames tuleks eelkõige toetada sellist liiki seadmete soetamist, mille jaoks ei ole liidu rahastamisvahendist tollikontrolli seadmete soetamiseks toetust ette nähtud, või seadmete jaoks, mis on ette nähtud asutustele, mida kõnealune rahastamisvahend ei hõlma. Kattuvuste vältimine tuleks eelkõige tagada iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamise käigus.	(13) Seadmete ostmine tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi26 kaudu võib avaldada positiivset mõju võitluses pettuste vastu, mis kahjustavad ELi finantshuvisid. Tollikontrolli seadmete soetamiseks ette nähtud liidu rahastamisvahendi ja programmi vahel on ühine vastutus, et vältida liidu toetuse dubleerimist. Programmi raames tuleks eelkõige toetada sellist liiki seadmete soetamist, mille jaoks ei ole liidu rahastamisvahendist tollikontrolli seadmete soetamiseks toetust ette nähtud, või seadmete jaoks, mis on ette nähtud asutustele, mida kõnealune rahastamisvahend ei hõlma. Peale selle peaks toetusest rahastatud seadmete mõju ja liidu finantshuvide kaitse vahel olema selge seos. Eelkõige tuleks tööprogrammide ettevalmistamise käigus vältida kattuvusi ja luua koostoime käesoleva programmi ja muude asjakohaste programmide vahel, näiteks justiits-, tolli- ja siseasjade valdkondades.
_________________	_________________
26 [ref]	26 [ref]

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas kontrollikoja tähelepanekutega eriaruandes nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Programmiga toetatakse koostööd liikmesriikide haldus- ja õiguskaitseasutuste vahel ning liikmesriikide haldus- ja õiguskaitseasutuste ja komisjoni, sh OLAFi ja muude asjaomaste liidu organite ja ametite vahel, nt Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol), et tagada liidu finantshuvide tõhusam kaitse. Kui Euroopa Prokuratuur (EPPO) tööle hakkab, toetatakse sellega seoses koostööd ka sellega.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Programm peaks olema avatud ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed. Samuti peaks selles osaleda saama ka ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika partnerriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes. Programm peaks olema avatud ka muudele kolmandatele riikidele, tingimusel, et nad sõlmivad konkreetse lepingu liidu programmides osalemiseks.	(14) Programm peaks olema avatud ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed. Samuti peaks selles osaleda saama ka ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika partnerriigid vastavalt üldpõhimõtetele ja üldistele tingimustele, mis reguleerivad nende riikide osalemist liidu programmides, nagu on kehtestatud asjaomastes raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või samalaadsetes kokkulepetes. Programm peaks olema avatud ka muudele kolmandatele riikidele, tingimusel, et neil on assotsieerimisleping või et nad sõlmivad konkreetse lepingu liidu programmides osalemiseks.

Selgitus

Eraldi tuleb nimetada kolmandaid riike, kellel on ELiga assotsieerimisleping.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Eriti tuleks osalema innustada üksusi, mis on asutatud riikides, kellel on kehtiv liiduga sõlmitud assotsieerimisleping, et tugevdada liidu finantshuvide kaitset, tehes koostööd tollioperatsioonides ja vahetades parimaid tavasid, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemise viiside ning uute tehnoloogiliste arengusuundadega seotud probleemidega.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe35 punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelvalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal.	(22) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe35 punktidele 22 ja 23 tuleb seda programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud tulemuslikkus-, seire- ja hindamisnõuete aruannete kaudu, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Asjakohasel juhul võib niisugune kord sisaldada ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel koguda tõendeid programmi mõju kohta kohapeal. Hindamise peaks läbi viima sõltumatu hindaja.
__________________	__________________
35 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).	35 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

Selgitus

Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega vastavusse viimine.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Komisjonile tuleks anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja programmi järelevalve- ja hindamisraamistiku sätted. Seejuures on eriti oluline, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.	(23) Et käesolevat määrust täiendada, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vastu tööprogramme. Et kõnealust määrust muuta, peaks komisjonil lisaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses käesoleva määruse II lisas esitatud näitajatega. Seejuures on eriti oluline, et komisjon peaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

Selgitus

Vastavusse viimine põhjenduse standardsättega delegeeritud õigusaktide kohta, mis lepiti kokku institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 181,207 miljonit eurot.	1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 321 314 000 eurot 2018. aasta hindades (362 414 000 eurot jooksevhindades).

Selgitus

Kooskõlas esimeeste konverentsi 13. septembri 2018. aasta otsusega kajastab see muudatus 14. novembri 2018. aasta täiskogul vastuvõetud mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 vaheraporti andmeid.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) 114,207 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgile;	(a) 202 512 000 eurot 2018. aasta hindades (228 414 000 eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgile;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) 7 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgile;	(b) 12 412 000 eurot 2018. aasta hindades (14 miljonit eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgile;

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) 60 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgile;	(c) 106 390 000 eurot 2018. aasta hindades (120 miljonit eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgile;

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Komisjonil on õigus jaotada rahasummasid artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkide vahel ümber. Kui ümberjaotamise tõttu muutuks käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud summad vähemalt 10 %, tuleb ümberjaotamiseks võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakt.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sealhulgas institutsioonidesiseste infotehnoloogiasüsteemide kulude katteks.	3. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sealhulgas institutsioonidesiseste infotehnoloogiasüsteemide kulude katteks. Peale selle võetakse lõike 2 punktis osutatud soovitusliku jaotuse puhul arvesse seda, et programm on ainuke omasugune, millega kaitstakse liidu finantshuve kulupoolel.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d – alapunkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;	välja jäetud

Selgitus

Sisu on käsitletud sama lõigu ülejäänud punktides.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetustena ja hangetena, kuid ka sõidu- ja elamiskulude hüvitisena, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 238.	2. Programmist võib anda rahalisi toetusi ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetustena vastavalt VIII jaotisele ja hangetena vastavalt VII jaotisele, kuid ka sõidu- ja elamiskulude hüvitisena, nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 238.

Selgitus

Lisatud on viited finantsmäärusele.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

2. peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
TOETUSED	välja jäetud

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.	Programmi raames antud toetuste kaasrahastamise määr ei ületa 80 % rahastamiskõlblikest kuludest. Põhjendatud erandjuhtudel, mis on kindlaks määratud artiklis 10 osutatud tööprogrammides, ei ületa kaasrahastamise määr 90 % rahastamiskõlblikest kuludest.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, millega täidetakse artiklis 2 osutatud eesmärke.	Rahastamiskõlblikud on järgmised meetmed, millega täidetakse artiklis 2 osutatud eesmärke:
	(a) selliste tehniliste teadmiste andmine, spetsiifiliste ja kõrgtehnoloogiliste seadmete ja tõhusate infotehnoloogiavahenditega varustamine, mis tugevdavad riikide- ja valdkondadevahelist koostööd ning koostööd komisjoniga;
	(b) konkreetseteks projektideks töötajate vahetuste tõhustamine, vajaliku toetuse kindlustamine ja uurimiste hõlbustamine, eriti ühiste uurimisrühmade moodustamine ja piiriüleste operatsioonide korraldamine;
	(c) tehnilise abi ja tegevustoetuse andmine riiklikele uurimisasutustele, eriti tolli- ja õiguskaitseasutustele, et tugevdada pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse vastast võitlust;
	(d) kõikide liikmesriikide ja kolmandate riikide infotehnoloogilise suutlikkuse suurendamine, andmevahetuse parandamine, uurimisi toetavate infotehnoloogiavahendite arendamine ja soetamine ning luuretegevuse seire;
	(e) spetsiaalse koolituse, riskianalüüsi käsitlevate koolitusseminaride ning konverentside ja uurimuste korraldamine, mille eesmärk on parandada koostööd ja kooskõlastamist liidu finantshuvide kaitsega seotud asutuste vahel;
	(f) tollialaste IT-rakenduste rahastamine, mis toimivad komisjoni hallatava ühise infosüsteemi raames, mis loodi komisjonile nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/971a antud ülesannete täitmiseks;
	(g) turvalise elektroonilise kommunikatsioonivahendi rahastamine, mis aitab liikmesriikidel täita kohustust teatada tuvastatud eeskirjade eiramistest, sealhulgas pettustest, ning mis aitab neid hallata ja analüüsida;
	(h) igasugune muu artikli 10 kohastes tööprogrammides ettenähtud tegevus, mis on vajalik artiklis 2 sätestatud üld- ja erieesmärkide täitmiseks.
	__________________
	1a Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

Selgitus

Artiklisse tuleks lisada rahastamiskõlblike meetmete üksikasjalikum kirjeldus.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Kui toetust saav meede hõlmab seadmete hankimist, tagab komisjon, et toetusest rahastatud seadmed aitavad liidu finantshuve kaitsta.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas kontrollikoja tähelepanekutega eriaruandes nr 19/2017 „Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve“.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) iga juriidiline isik, kes on asutatud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon.	(c) iga juriidiline isik, kes on asutatud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon, nagu on määratletud finantsmääruse artiklis 156.

Selgitus

Lisatud on viide finantsmäärusele.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon võtab tööprogrammid vastu delegeeritud õigusaktiga kooskõlas artikliga 14.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon uurib tööprogrammide ettevalmistamise käigus võimalust luua koostoime käesoleva programmi ja muude asjakohaste programmide vahel, näiteks justiits-, tolli- ja siseasjade valdkondades, ning väldib kattuvusi.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Tööprogrammid avaldatakse komisjoni veebisaidil ja edastatakse Euroopa Parlamendile, kes hindab tööprogrammide sisu ja tulemusi liidu finantshuvide kaitset käsitleva iga-aastase hindamise raames.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada ja lisada käesolevasse määrusesse järelevalve- ja hindamisraamistiku loomist käsitlevad sätted.	2. Selleks et tagada programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhus hindamine, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et vajaduse korral näitajad läbi vaadata või neid täiendada.

Selgitus

Nimetatud raamistikku ei ole praegu olemas.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi tulemuste kohta igal aastal aruande.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks otsustamisprotsessis kasutada.	1. Hindamised tuleb sõltumatu hindaja poolt teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks otsustamisprotsessis kasutada.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.	3. Programmi rakendamise lõpul, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

Selgitus

Programmi hindamine viiakse läbi kolme aasta pärast.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Kontrollikojale.	4. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Kontrollikojale ning avaldab need komisjoni veebisaidil.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Artiklite 10 ja 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Selgitus

Ettepanekus puudub standardsäte.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad nende nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, mõjusat ja proportsionaalset suunatud teavet. Liidu rahastamise päritolu teatavaks tegemine ja nähtavuse tagamine ei ole vajalik juhtudel, kui see võib panna ohtu pettusevastaste ja tollialaste operatiivmeetmete tõhusa toimimise.	1. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle maksimaalse nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, mõjusat ja proportsionaalset suunatud teavet. Liidu rahastamise päritolu teatavaks tegemine ja nähtavuse tagamine ei ole vajalik juhtudel, kui see võib panna ohtu pettusevastaste ja tollialaste operatiivmeetmete tõhusa toimimise.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.	2. Komisjon rakendab korrapäraselt programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 2 osutatud eesmärkidega.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – alalõik 2 – punkt 1.1 – alapunkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) programmi raames korraldatud ja (kaas)rahastatud tegevuste arv ja liik;

Selgitus

Eesmärk on lisada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – alalõik 2 – punkt 1.2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.2 : liikmesriikide osakaal, kes igal aastal programmist toetust saavad;	1.2 : nende liikmesriikide loetelu, kes igal aastal programmist toetust saavad, ja asjakohane rahastamise osakaal.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – alalõik 4 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a) eeskirjade eiramise juhtumitest teatamise kordade arv;

Selgitus

Eesmärk on lisada kvantitatiivseid näitajaid.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – alalõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	kuidas on pettusevastase infosüsteemi kasutajad süsteemiga rahul;

Muudatusettepanek  43Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa – lõik 1 – alalõik 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	vastastikuse abiga seotud tegevuste hulk ja liik;

 

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (23.11.2018)

eelarvekontrollikomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta

(COM(2018)0386 – C8-0236/2018 – 2018/0211(COD))

Arvamuse koostaja: Nedzhmi Ali

 

 

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide mitmekesisust tuleb piisavalt käsitleda, et võidelda õigusnormide rikkumiste ja pettusega. Õigusnormide rikkumiste arvu kõikumine võib olla seotud mitmeaastase programmitöö tsüklite edenemisega ning hilinemisega aruannete esitamisel. Kõik see nõuab ühtse süsteemi loomist võrreldavate andmete kogumiseks liikmesriikide õigusnormide rikkumiste ja pettusejuhtumite kohta, et ühtlustada aruandlust ning tagada edastatud andmete kvaliteet ja võrreldavus.

Selgitus

Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsioon ELi finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitleva 2016. aasta aruande kohta. Kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2018-0196&language=ET&ring=A8-2018-0135

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) Komisjoni ja OLAFi ennetustegevus on vaieldamatu tähtsusega, samuti on seda varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi ja pettustevastase infosüsteemi rakendamise tõhustamine ning riiklike pettusevastaste strateegiate väljatöötamise lõpuleviimine. Neist nõudmistest tuleneb vajadus töötada välja raamistik, mille eesmärk on digiteerida kogu ELi poliitikameetmete rakendamise protsess (konkursikutsed, taotlemine, hindamine, rakendamine, maksed) ja mida hakkavad kohaldama kõik liikmesriigid.

Selgitus

Euroopa Parlamendi 3. mai 2018. aasta resolutsioon ELi finantshuvide kaitset ja pettustevastast võitlust käsitleva 2016. aasta aruande kohta. Kättesaadav aadressil http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=TA&reference=P8-TA-2018-0196&language=ET&ring=A8-2018-0135

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Toetust, mida liit annab liidu finantshuvide kaitse valdkonnas, eeskirjade eiramisest teatamise ning vastastikuse haldusabi ja koostöö jaoks tolli ja põllumajandusküsimustes, tuleks ühtlustada ja koondada ühe programmi, nimelt ELi pettustevastase võitluse programmi (edaspidi „programm“) alla, et suurendada koostoimet ja eelarvealast paindlikkust ning lihtsustada haldamist.	(6) Liidu toetus liidu finantshuvide kaitse, eeskirjade eiramisest teatamise ning tolli- ja põllumajandusküsimustes aset leidva vastastikuse haldusabi ja -koostöö valdkondades tuleks ühtlustada ja koondada ühe programmi, nimelt ELi pettustevastase võitluse programmi (edaspidi „programm“) alla, et suurendada koostoimet ja eelarvealast paindlikkust ning lihtsustada haldamist. Lisaks uuritakse dubleerimise ärahoidmist ja koostoimete loomist ELi pettustevastase võitluse programmi ja muude asjakohaste programmide vahel, näiteks justiits-, tolli- ja siseasjade valdkonnas, iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamise raames.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Käesolevas määruses kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldistunud puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.	(10) Käesolevas määruses kohaldatakse horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on võtnud vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks eelarvestamise ja eelarve täitmise kord toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu, ning sätestatakse finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontrollimine. Lepingute suhtes, mida rahastatakse ELi pettustevastase võitluse programmi raames täielikult või osaliselt ELi eelarvest, kohaldatakse seetõttu muu hulgas läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid, samas kui toetuste suhtes kohaldatakse lisaks kaasrahastamise, toetuste mittekumuleerumise ja kahekordse rahastamise keelu, tagasiulatuva jõu puudumise ja kasumi taotlemise keelu põhimõtteid. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 322 alusel vastuvõetud eeskirjad puudutavad ka liidu eelarve kaitsmist juhtudel, kui on tegemist üldistunud puudustega õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtete järgimine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus.

Selgitus

Vt finantsreeglite art 160 lg 1 (hangete ja kontsessioonide suhtes kohaldatavad põhimõtted) ja art 188 (toetuste suhtes kohaldatavad põhimõtted).

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3	Artikkel 3
Eelarve	Eelarve
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 181,207 miljonit eurot.	1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 322 000 000 eurot 2018. aasta hindades (363 000 000 eurot jooksevhindades).
2. Lõikes 1 esitatud summa soovituslik jaotus on järgmine:	2. Lõikes 1 esitatud summa soovituslik jaotus on järgmine:
(a) 114,207 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgile;	(a) 203 000 000 eurot 2018. aasta hindades (229 000 000 eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgile;
(b) 7 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgile;	(b) 12 000 000 eurot 2018. aasta hindades (14 000 000 eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgile;
(c) 60 miljonit eurot artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgile;	(c) 107 000 000 eurot 2018. aasta hindades (120 000 000 eurot jooksevhindades) artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud eesmärgile.
3. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sealhulgas institutsioonidesiseste infotehnoloogiasüsteemide kulude katteks.	3. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sealhulgas institutsioonidesiseste infotehnoloogiasüsteemide kulude katteks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	ELi pettustevastase võitluse programm
Viited	COM(2018)0386 – C8-0236/2018 – 2018/0211(COD)
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	CONT 14.6.2018
Arvamuse esitajad  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 14.6.2018
Arvamuse koostaja  nimetamise kuupäev	Nedzhmi Ali 11.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 2 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Karine Gloanec Maurin, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Tomáš Zdechovský

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28	+
ALDE	Jean Arthuis, Gérard Deprez
ECR	Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský
S&D	Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken
VERTS/ALE	Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

 

2	–
ENF	André Elissen, Stanisław Żółtek

 

1	0
NI	Eleftherios Synadinos

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	ELi pettustevastase võitluse programm
Viited	COM(2018)0386 – C8-0236/2018 – 2018/0211(COD)
EP-le esitamise kuupäev	30.5.2018
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	CONT 14.6.2018
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	BUDG 14.6.2018
Raportöörid  nimetamise kuupäev	José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra 12.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	13.12.2018
Vastuvõtmise kuupäev	29.1.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Jonathan Bullock, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Bogusław Liberadzki, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Bart Staes, Indrek Tarand, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Karin Kadenbach, Andrey Novakov, Miroslav Poche, Patricija Šulin
Esitamise kuupäev	5.2.2019

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

17	+
ALDE	Nedzhmi Ali
GUE/NGL	Luke Ming Flanagan
PPE	Ingeborg Gräßle, Andrey Novakov, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Patricija Šulin, Tomáš Zdechovský
S&D	Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Karin Kadenbach, Bogusław Liberadzki, Georgi Pirinski, Miroslav Poche, Derek Vaughan
VERTS/ALE	Bart Staes, Indrek Tarand

 

0	–

 

2	0
EFDD	Jonathan Bullock
ENF	Jean-François Jalkh

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.