Menetlus : 2018/0813(CNS)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0065/2019

Esitatud tekstid :

A8-0065/2019

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/02/2019 - 10.5

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0119

RAPORT     *
PDF 164kWORD 55k
6.2.2019
PE 632.944v03-00 A8-0065/2019

mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Gruusia vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt

(13483/2018 – C8-0484/2018 – 2018/0813(CNS))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Sylvia-Yvonne Kaufmann

(Lihtsustatud menetlus – kodukorra artikli 50 lõige 1)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Gruusia vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt

(13483/2018 – C8-0484/2018 – 2018/0813(CNS))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu eelnõu (13483/2018),

–  võttes arvesse Amsterdami lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõiget 1 ja protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklit 9, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0484/2018),

–  võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu(1), eelkõige selle artikli 26a lõiget 2,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 78c,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning õiguskomisjoni arvamust (A8-0065/2019),

1.  kiidab nõukogu eelnõu heaks;

2.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti oluliselt muuta;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

(1)

EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.


SELETUSKIRI

Eurojusti ja Gruusia vaheline koostööleping järgib Eurojusti poolt varem sõlmitud sarnaste lepingute mudelit (näiteks Eurojusti lepingud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, USA, Norra, Šveitsi ja viimati Albaaniaga). Selliste lepingute eesmärk on edendada koostööd raskete kuritegude ning eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse valdkonnas. Nendega nähakse muu hulgas ette kontaktametnikud, kontaktpunktid ja teabevahetus. Koostöölepingud põhinevad nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) artikli 26a lõikel 2.

Gruusiast pärit kuritegelikud organisatsioonid tegutsevad ELi liikmesriikides (vt näiteks Gruusia/Kreeka/Prantsusmaa hiljutist ühistegevust 2018. aastal) ning Gruusia on konfliktijärgne riik, kus on järel palju relvi ja kus ebaseaduslik relvaäri on väga tõenäoline (vt näiteks USA välisministeeriumi 2018. aasta aruannet kuritegevuse ja turvalisuse kohta Gruusias). Euroopa Komisjon märkis oma viisanõudest vabastamise peatamise korra raames esitatavas aruandes (COM(2017) 815), et Gruusiast pärit kuritegelike organisatsioonide liikmed on „endiselt nende kolmandate riikide kodanike seas, kellest teatatakse kõige sagedamini seoses osalemisega raskes ja organiseeritud kuritegevuses ELis. Gruusia kuritegelikud organisatsioonid on väga liikuvad, nad tegelevad peamiselt organiseeritud varavastase kuritegevusega (eelkõige organiseeritud sissemurdmised ja vargused) ning on eriti aktiivsed Prantsusmaal, Kreekas, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Need kuritegelikud organisatsioonid on ELile eriti ohtlikud, sest nende tegevus jääb sageli tähelepanuta kui madala intensiivsusega kuritegevus, nende kontroll kuritegelike turgude üle suureneb järk-järgult ja nad teevad koostööd ELi-väliste kuritegelike organisatsioonidega. Gruusia on endiselt erinevate ELi veetavate ebaseaduslike kaupade, eriti uimastite transiidiriik. Gruusiat on üha enam kasutatud mitmesuguste ELis ja väljaspool ELi tegutsevate kuritegelike organisatsioonide ebaseadusliku tulu pesemiseks ning riik on kujunenud pestud kriminaalse tulu transiidiriigiks.“ Kõnealune leping soodustab ühist võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu ning on nii Gruusia kui ka ELi liikmesriikide huvides, sest organiseeritud kuritegevus on rahvusvaheline probleem. Kokkulepe on teretulnud ka õigusalase koostöö seisukohast, pidades silmas, et 2017. aastal sõlmiti Europoli ja Gruusia vahel juba politseikoostöö leping.

Koostöö aitab Gruusia ametiasutustel tagada oma kohustuste pideva täitmise ning toetab neid organiseeritud kuritegevuse vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks tehtavates jõupingutustes, mille näiteks on organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse uus riiklik strateegia aastateks 2017–2020, alates 2015. aastast tehtud politseireformid, Euroopa Nõukogu aruannete põhjal tehtavad kohtusüsteemi tugevdamise alased jõupingutused, 2017. aastal Europoliga sõlmitud kokkulepe jms. Komisjon märkis isegi seoses viisanõude kaotamise kriteeriumidega, et Gruusia peaks hakkama „esmajärjekorras rakendama Europoliga sõlmitud koostöölepingut“ ja sõlmima koostöölepingu ka Eurojustiga.

Vastavalt kehtivale Eurojusti otsusele võib selliseid Eurojusti ja kolmandate riikide vahelisi koostöölepinguid, mis sisaldavad isikuandmete vahetamise alaseid sätteid, sõlmida üksnes juhul, kui asjaomase üksuse suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni või kui läbiviidud hindamise tulemused kinnitavad, et kõnealuses üksuses on tagatud piisav andmekaitse tase. Sellega seoses tuleb toonitada, et 2005. aastal ratifitseeris Gruusia nimetatud konventsiooni ja 2014. aastal ka selle lisaprotokolli. Eurojusti ühine järelevalveasutus esitas 19. aprillil 2018 lepingu andmekaitset käsitlevate sätete kohta soodsa arvamuse. Selles märgiti siiski, et lepingu eelnõu artiklis 17, milles käsitletakse andmete turvalisust, ei ole ette nähtud seda, et pooled teavitavad üksteist isikuandmetega seotud rikkumistest. Seetõttu tegi Eurojusti ühine järelevalveasutus ettepaneku, et Eurojust käsitleks seda küsimust Gruusia kolleegidega peetavatel korrapärastel konsultatiivkohtumistel, mis on ette nähtud lepingu eelnõu artikliga 20, võttes eelkõige arvesse politseidirektiivi asjakohaseid sätteid. Lisaks soovitas Eurojusti ühine järelevalveasutus Eurojustil lisada vastav säte kõikidesse tulevastesse kolmandate isikute ja riikidega sõlmitavatesse koostöölepingutesse. Raportöör toetab seda seisukohta. Lisaks on Eurojusti käsitlevas uues määruses (EL) 2018/1727, millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK, sätestatud, et lepingute sõlmimine kolmandate riikidega on isikuandmete edastamise võimaldamise eesmärgil lubatud, tingimusel et operatiivsete isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise üldpõhimõtted (vt määruse artiklit 56) on täidetud.

Seetõttu kiidab raportöör kõike eespool mainitut arvesse võttes nõukogu rakendusotsuse eelnõu Eurojusti ja Gruusia vahelise koostöölepingu sõlmimise kohta heaks.


ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS

Claude Moraes

Esimees

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

BRÜSSEL

Teema:  Kirja vormis esitatav arvamus, mis käsitleb nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Gruusia vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt (2018/0813(CNS))

Austatud esimees

Õiguskomisjonil, mille esimees ma olen, paluti esitada kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile arvamus otsuse kohta, mis käsitleb Eurojusti ja Gruusia vahelise koostöölepingu eelnõu (2018/0813(CNS)). Arvamuse koostajaks määrati Joëlle Bergeron. Teie komisjonis raporti vastuvõtmise tähtaegadega seotud põhjustel otsustas õiguskomisjon esitada oma arvamuse kirja vormis.

Otsuses tehakse ettepanek kiita heaks Eurojusti ja Gruusia vaheline koostööleping (edaspidi „leping“), et tugevdada õigusalast koostööd võitluses raske organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu. Leping sisaldab isikuandmete vahetamist käsitlevaid sätteid. Eurojusti kolleegium kiitis selle heaks 20. septembril 2018.

Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse (millega moodustatakse Eurojust ja mida on viimati muudetud nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsusega 2009/426/JSK) artikli 26a lõike 2 kohaselt peab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega kiitma heaks Eurojusti poolt kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitavad lepingud. Artiklis 26a sätestatud tingimused peavad olema täidetud. Parlamendiga tuleks heakskiidu andmise küsimuses konsulteerida.

Õiguskomisjon on seisukohal, et Eurojusti operatiivkoostöö Gruusiaga on vajalik, et võidelda rahvusvahelise kuritegevusega ja tugevdada õigusalast koostööd Euroopas. Õiguskomisjon toetab lepingut ning pärast kirjaliku menetluse teel toimunud koordinaatorite vahelist arvamuste vahetust ja arvamuse vastuvõtmist 23. jaanuari 2019. aasta koosolekul(1) teeb ettepaneku kiita nõukogu rakendusotsus muutmata kujul heaks. Õiguskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil teha ettepanek võtta vastu nõukogu rakendusotsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Eurojusti ja Gruusia vahelise koostöölepingu sõlmimine Eurojusti poolt.

Loodan, et need ettepanekud kujutavad endast väärtuslikku panust Teie komisjoni koostatavasse raportisse.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

(1)

Lõpphääletuse ajal olid kohal: Pavel Svoboda (esimees), Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (aseesimees), Jean-Marie Cavada (aseesimees), Mady Delvaux (aseesimees), Max Andersson, Marie-Christine Boutonnet, Pascal Durand, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Sajjad Karim, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Angelika Niebler, Julia Reda, Evelyn Regner, Virginie Rozière, József Szájer, Axel Voss, Tiemo Wölken, Francis Zammit Dimech, Tadeusz Zwiefka, Kosma Złotowski, Luis de Grandes Pascual, Lola Sánchez Caldentey (kodukorra artikli 200 lõike 2 kohaselt Kostas Chrysogonose nimel).


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Eurojusti ja Gruusia vahelise koostöölepingu eelnõu

Viited

13483/2018 – C8-0484/2018 – 2018/0813(CNS)

EPga konsulteerimise kuupäev

15.11.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

28.11.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

28.11.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Sylvia-Yvonne Kaufmann

7.1.2019

 

 

 

Lihtsustatud menetlus - otsuse kuupäev

10.12.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.1.2019

4.2.2019

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

4.2.2019

 

 

 

Esitamise kuupäev

6.2.2019

Viimane päevakajastamine: 8. veebruar 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika