RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

14.2.2019 - (COM(2018)0440 – C8‑0264/2018 – 2018/0230(COD)) - ***I

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Michaela Šojdrová
Arvamuse koostajad (*):
Eleni Theocharous, arengukomisjon
Deirdre Clune, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2018/0230(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0079/2019

Esitatud tekstid :

A8-0079/2019

Arutelud :

PV 11/03/2019 - 18
CRE 11/03/2019 - 18

Hääletused :

PV 12/03/2019 - 9.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0150

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014

(COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0440),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4, artikli 166 lõiget 4 ning artikli 214 lõiget 5, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0264/2018),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0079/2018),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.	(1) Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Arvestades humanitaarkriiside ja ülemaailmsete hädaolukordade arvu märkimisväärset suurenemist ning selleks, et edendada solidaarsust ja humanitaarabi nähtavust liidu kodanike seas, on vaja arendada solidaarsust liikmesriikide vahel ning inimtegevusest tingitud või looduskatastroofidest mõjutatud kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Humanitaarabi põhineb erapooletuse, neutraalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetel, mis on sätestatud rahvusvahelises humanitaarõiguses ja liidu õiguses. Humanitaarabi võimaldab vajaduspõhiselt hädaolukorrale reageerida, et kaitsta inimelusid, ära hoida ja leevendada inimeste kannatusi, säilitada inimväärikust ning pakkuda kaitset inimtegevusest tingitud või looduskatastroofide tõttu kannatanud haavatavatele inimrühmadele. Humanitaarabi olulised koostisosad on ka katastroofiohu vähendamine ja katastroofideks valmisolek suutlikkuse ja vastupanuvõime suurendamise meetmete abil.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“¹⁸ rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.	(3) 7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“¹⁸ rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.
___________________	__________________
¹⁸Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 0942 final).	¹⁸Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 0942 final).
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Käesoleva määruse kontekstis tähendab solidaarsus kõikide vastutustunnet, igaühe valmidust tegutseda üldiseks hüvanguks, mis väljendub konkreetsetes tegudes ilma vastuteeneid ootamata.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b) Abi, mida antakse inimestele ja kogukondadele väljaspool liitu, kes seisavad silmitsi katastroofidega või kes on katastroofide suhtes eriti haavatavad ja vajavad humanitaarabi, ning mis põhineb neutraalsuse, humaansuse, sõltumatuse ja erapooletuse aluspõhimõtetel, on oluline solidaarsuse väljendus.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 c) Osalevad vabatahtlikud ja organisatsioonid, kes rakendavad Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse meetmeid, peaksid järgima põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 d) Vaja on arendada liidu kodanike solidaarsust kriiside ja katastroofide ohvritega kolmandates riikides, suurendada kodanike teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest ning muuta need nähtavamaks.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 e) Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja järgida kestliku arengu eesmärke nii liidusiseselt kui ka välistegevuses.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 f) Oma 19. mai 2017. aasta järeldustes humanitaar- ja arenguvaldkonna lõimimise juurutamise kohta tõdes nõukogu, et vaja on tugevdada vastupidavust ning seepärast tuleb humanitaarabi ja arengukoostöö paremini omavahel siduda ja humanitaarabi, arengukoostöö ja konfliktide ennetamise tegevusalaseid seoseid veelgi tugevdada.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.	(5) Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid, kaasavaid ja sisulisi võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust ja soodustama kultuurivahetust.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.	(6) Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed; nende eesmärk peaks olema tegeleda rahuldamata ühiskondlike vajadustega, tõhustada solidaarsust ja aidata tugevdada kogukondi ning demokraatias osalemist. Need peaksid pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi. Need peaksid olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes, kaasavates ja tervislikes tingimustes. Edendada tuleks dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kiireloomuliste ühiskondlike probleemide lahendamisele spetsialiseerunud Euroopa võrgustikega, et rahuldamata sotsiaalsed vajadused parimal viisil kindlaks määrata ja tagada programmi suunatus vajadustele. Solidaarsustegevus ei tohiks avaldada negatiivset mõju olemasolevatele töö- või praktikakohtadele ning peaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames võetud kohustusi tugevdama, mitte neid asendama.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse¹⁹ ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse²⁰ tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.	(7) Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse¹⁹ ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse²⁰ tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada selliste kavade, nagu noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas sotsiaalpartnerite ning noori ja vabatahtlikke esindavate võrgustikega. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade, nagu vabatahtliku tegevuse ja avaliku teenistuse ning noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad, et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku tugevdada ja rikastada ning tugineda headele tavadele Euroopa solidaarsuskorpus ei peaks asendama riiklikke kavasid. Kõikidele noortele tuleks tagada juurdepääs riiklikule solidaartegevusele. Komisjon peaks töötama välja praktilised suunised programmi vastastikuse täiendavuse kohta muude liidu programmide ja rahastamisallikatega ning nende koostoime kohta.
__________________	__________________
¹⁹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73).	¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73).
²⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1–17).	²⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1–17).
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Määruse (EL) nr 375/2014 kohaselt läbi viidavat lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimist ei peaks uue Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames dubleerima ning käesoleva määruse rakendamisel tuleks alates 2021. aastast tunnustada samaväärsust.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.	(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi mitteformaalse ja informaalse õppe võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks, praktikaks või tööks solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust. Samuti peaks see aitama tugevdada kogukondi ja toetada ja olemasolevaid organisatsioone, kes solidaartegevuses osalevad.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.	(10) Kõnealused tegevused peaksid andma selget Euroopa lisaväärtust ja tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet. Kõnealused tegevused peaksid saama toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, kultuuride ja religioonide vahelise dialoogi, sotsiaalse kaasamise, puuetega inimeste kaasamise, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, kultuuri, sealhulgas kultuuripärandi, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni (keskendudes sealhulgas sisserändajate probleemidega toimetulemisele), territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.	(11) Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust, demokraatias osalemist ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus peaks põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul ning vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta²¹. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.	(12) Kergesti kättesaadavad praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eristatud, nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast. Praktikakohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade asendajaks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsust arendavas tegevuses, mis muul juhul ei oleks neile kättesaadav, samas andes selget Euroopa lisaväärtust, aidates kaasa peamiste lahendamata sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja kohalike kogukondade tugevdamisele. Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning suurendada nende tööalast konkurentsivõimet, mis on nende püsiva tööturule integreerimise seisukohast peamise tähtsusega. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutava praktika ja töö eest peaks alati tasuma osalejat vastuvõttev või töölevõttev Euroopa Solidaarsuskorpuses osalev organisatsioon. Praktikakohad peaksid põhinema kirjalikel praktikalepingutel kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusega, vastavalt vajadusele, ning vastama põhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta²¹. Töökohad peaksid põhinema töölepingul kooskõlas osaleva riigi (kus tööd tehakse) õigusega või kohaldatava kollektiivlepingu või mõlemaga. Rahaline toetus töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks ületada 12 kuud. Osalevad organisatsioonid peaksid taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel. Praktika- ja töökohtadega peaks kaasnema asjakohane ettevalmistus, koolitus töökohal ning toetus osalemisega seonduva lähetuse järel. Praktika- ja töökohti võivad hõlbustada asjaomased tööturuosapooled, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad ning piiriülese tegevuse korral ka EURESe liikmesorganisatsioonid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589^21a.
__________________	__________________
²¹Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).	²¹ Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).
	^21aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Tuleks püüda tagada, et praktika- ja töökohad oleksid avatud kõigile noortele, eelkõige nendele noortele, kellel on vähem võimalusi osaleda solidaarsusega seotud valdkondades, sh puudega noored, sotsiaalsete või kultuuriliste olude tõttu ebasoodsas olukorras noored, sisserändajad või isoleeritud maapiirkondades ja ELi äärepoolseimates piirkondades elavad noored.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.	(13) Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid annavad võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi ühistele probleemidele alt üles lähenemisviisi abil ja toetada noori, et nad oleksid ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama ja olema ka edaspidi aktiivsed kodanikud vabatahtlike, praktikantide või töötajatena ühendustes, vabaühendustes või muudes organisatsioonides, mis tegutsevad solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades. Euroopa solidaarsuskorpus peaks peamiselt tekitama keskkonna, kus noored oleksid üha enam motiveeritud solidaarsustegevuses osalema ja teenima avalikke huve.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Vabatahtlikud võivad aidata tugevdada liidu suutlikkust anda vajaduspõhist ja põhimõtetele vastavat humanitaarabi ning võivad suurendada humanitaarabisektori tõhusust, kui nad on asjakohaselt valitud, koolitatud ja lähetusteks ette valmistatud, et tagada neile vajalikud oskused ja pädevused abivajajate kõige tulemuslikumaks abistamiseks, ning tingimusel, et nad saavad arvestada piisava kohapealse toetuse ja järelevalvega. Seetõttu on nii humanitaarabi tõhususe suurendamiseks kui ka vabatahtlike toetamiseks äärmiselt oluline kvalifitseeritud, hästi koolitatud ja kogenud juhendajate ja mentorite kohapealne roll.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.	(14) Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning parimate tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta eri etappides üksikasjaliku ja sisulise tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt. Tagasiside peaks sisaldama küsimusi programmi eesmärkide kohta, et nende täitmist paremini hinnata.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Programmi eduka rakendamise tagamiseks on vaja suurendada selle nähtavust ja sellest teadlikkust ning jätkata olemasolevate rahastamisvõimaluste propageerimist, kasutades selleks teabekampaaniaid (sealhulgas iga-aastane Euroopa solidaarsuskorpuse teabepäev) ja dünaamilisi suhtlusvahendeid, pöörates sealjuures suurt tähelepanu sotsiaalmeediale, et tagada sihtrühmade, nii üksikisikute kui ka organisatsioonide võimalikult suur informeeritus.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.	(15) Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele ja nende kaasava eesmärgi täitmisele, pakkudes osalejatele eelkõige asjakohast internetipõhist ja väljaspool internetti toimuvat koolitust, keeleabi, mõistlikku majutust, kindlustust, lihtsustatud haldusmenetlusi ja tegevuseelset ja -järgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Toetusmeetmed tuleks välja töötada ja neid tuleks pakkuda koostöös noorteorganisatsioonide ja muude mittetulunduslike ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende eksperditeadmisi selles valdkonnas. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike ning kavandatud kasusaajate julgeolek ja turvalisus. Käesolev määrus peaks olema kooskõlas põhimõttega mitte tekitada kahju. Osalejaid ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas ega sellistesse kohtadesse, kus on rikutakse rahvusvahelisi inimõiguste standardeid. Lastega otsest kontakti hõlmavad tegevused peaksid lähtuma lapse parimate huvide põhimõttest ning nende puhul tuleks vajaduse korral kohaldada osalejate taustakontrolli tegemist või muid meetmeid, et tagada laste kaitse.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Tuletab meelde, et kooskõlas laste õiguste edendamist ja kaitset käsitlevate ELi suunistega (2017) ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 9 peavad EL ja selle liikmesriigid edendama ja toetama kaitsetumate isikute, näiteks puuetega inimeste ja laste üleminekut institutsionaliseeritud hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele; sellega seoses ei tohiks programmiga toetada meetmeid või algatusi, mis takistavad võetud eesmärki teha lõpp sellisele institutsionaliseerimisele või mis tahes hooldeasutusse paigutamisele, mis on lastele või puuetega inimestele kahjulik.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 b) Programmi rakendamise kõikides etappides tuleks täielikult järgida võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, sealhulgas osalevate vabatahtlike ja organisatsioonide kindlakstegemine ja valimine.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta²².	(16) Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta²². Tagamaks, et registreeritud kandidaatidele pakutakse sobivaid solidaarsustegevusi, tuleks solidaarsustegevuse õpiväljundid neile enne seda, kui nad osaleda otsustavad, kättesaadavaks teha. Selleks tuleks olenevalt asjaoludest ergutada kasutama liidu ja liikmesriigi tasandil mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kehtivaid vahendeid, nagu noortepass ja Europass.
__________________	__________________
²² Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).	²² Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Riiklikud korraldusasutused peaksid ka julgustama noori vabatahtlikke saama programmi saadikuteks, et jagada oma kogemusi noortevõrgustike, haridusasutuste ja seminaride kaudu. Endised vabatahtlikud ja saadikud võiksid aidata ka tulevasi kandidaate koolitada.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.	(17) Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused ning ohutusstandardid vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel, sealhulgas tegevuseelsetes ja -järgsetes etappides liidu väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele ning Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Kvaliteedimärgised tuleks eristada solidaarsustegevuse liigi järgi.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.	(18) Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Selleks et tagada osalevate organisatsioonide õiguste ja kohustuste tegelik vastavus Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele, tuleks kehtestada eraldi kvaliteedimärgised vabatahtlikuks solidaarsustegevuseks, vabatahtlikuks tegevuseks humanitaarabioperatsioonide toetamisel ning vabatahtlikuks tegevuseks praktika- ja töökohtadel ning need peaks erinema ka sõltuvalt osaleva organisatsiooni ülesannetest. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgis tuleks tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud. Haldusprotsessi tuleks vähendada miinimumini, et vältida väiksemate organisatsioonide heidutamist.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(19 a) Üldreeglina tuleks toetustaotlused esitada selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus osalev organisatsioon asub. Toetustaotlused solidaarsustegevuseks, mida korraldavad üleeuroopalised või rahvusvahelised organisatsioonid, vabatahtlike rühmade solidaarsustegevuseks Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades ning kolmandates riikides läbiviidavaks humanitaarabioperatsioone toetavaks solidaarsustegevuseks tuleks esitada Euroopa Komisjoni Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile, mis asutati komisjoni rakendusotsusega 2013/776/EL^1a.
	__________________
	^1aKomisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/776/EL, millega asutatakse Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2009/336/EÜ (ELT L 343, 19.12.2013, lk 46).
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Võõrustaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate vastuvõtuga, sealhulgas tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse ajal, kui see on asjakohane. Toetaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise ja ettevalmistamisega enne ärasõitu, solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitus ja nende suunamine kohalike organisatsioonide juurde pärast tegevuse lõppu.	(20) Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Võõrustaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate vastuvõtuga, sealhulgas tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse ajal, samuti tagasiside pärast tegevust, kui see on asjakohane. Toetaja funktsioonis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise ja ettevalmistamisega enne ärasõitu, solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas suunavad osalejaid pärast tegevuse lõppu kohalike organisatsioonide juurde, et võimaldada neile rohkem solidaarsuskogemusi. Riiklikud korraldusasutused peaksid samuti julgustama vabatahtlikke programmi saadikuteks saama ning jagama oma kogemusi noorteühenduste ja haridusasutuste kaudu, aidates sellega kaasa programmi edendamisele. Selleks peaksid riiklikud korraldusasutused vabatahtlikke toetama.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Noorte solidaarsustegevuse toetamiseks peaksid osalevad organisatsioonid olema mittetulunduslikud või kasumit toovad avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused või rahvusvahelised organisatsioonid ning need võivad hõlmata noorteorganisatsioone, religioosseid institutsioone ja heategevusorganisatsioone, ilmalikke humanistlikke organisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone või muid kodanikuühiskonna osalisi. Programm peaks rahastama ainult osalevate organisatsioonide tegevuse mittetulunduslikku osa.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.	(21) Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Samal ajal tuleks anda potentsiaalsetele toetusesaajatele täpset ja pidevalt ajakohastatud teavet nende võimaluste kohta. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.	(23) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada Euroopa solidaarsuskorpusele lihtne, takistusteta ja kasutajasõbralik juurdepääs kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/2102^1a ettenähtud standarditega. Euroopa solidaarsuskorpuse portaal annab huvitatud üksikisikutele ja organisatsioonidele ühtse kontaktpunkti muu hulgas registreerumiseks, profiilide ja võimalustega tutvumiseks ja nende omavahel sobitamiseks, võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevuseelse ja -järgse toetuse saamiseks, tagasisideks ja hindamiseks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks. Ühtse kontaktpunkti eelis on küll ühtne juurdepääs erinevatele tegevustele, kuid inimesed võivad kogeda Euroopa solidaarsuskorpuse portaali kasutamisel füüsilisi, sotsiaalseid ja muid takistusi. Nende ületamiseks peaksid osalevad organisatsioonid osalejaid registreerumisel abistama.
	__________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks edasi arendada, võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku,²³ milles antakse konkreetseid juhtnööre selle kohta, kuidas luua koostalitlusvõimelisi avalikke digitaalteenuseid, ning mida rakendatakse liikmesriikides ja mujal Euroopa Majanduspiirkonnas riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu. Selles esitatakse riikide haldusasutustele 47 konkreetset soovitust selle kohta, kuidas parandada koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ning tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas.	(24) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks edasi arendada, võttes arvesse Euroopa koostalitlusvõime raamistikku,²³ milles antakse konkreetseid juhtnööre selle kohta, kuidas luua koostalitlusvõimelisi avalikke digitaalteenuseid, ning mida rakendatakse liikmesriikides ja mujal Euroopa Majanduspiirkonnas riiklike koostalitlusvõime raamistike kaudu. Selles esitatakse riikide haldusasutustele 47 konkreetset soovitust selle kohta, kuidas parandada koostalitlustegevuste haldamist, luua organisatsioonidevahelisi suhteid, optimeerida läbivalt digitaalseid teenuseid toetavaid protsesse ning tagada, et olemasolevad ja uued õigusaktid ei seaks ohtu pingutusi koostalitluse vallas. Lisaks tuleks portaali rajamisel järgida direktiivis (EL) 2016/2102 ette nähtud standardeid.
_________________	_________________
²³ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik“ (COM(2017) 134 final).	²³ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik“ (COM(2017) 134 final).
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Et suurendada rakendusprotsessi läbipaistvust ja programmi tõhusust, peaks komisjon programmi rakendamise osas regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 b) Programmi hea toimimise ning tegevuste õigeaegse toimumise jaoks on ülioluline, et Euroopa solidaarsuskorpuse tööprogrammide raames loodaks mehhanismid, millega tagatakse, et registreeritud kandidaatidele esitatakse pakkumised mõistliku ja suhteliselt ootuspärase aja jooksul. Seetõttu tuleks registreeritud isikutele saata korrapäraselt ajakohastatud teavet olemasolevate praktikakohtade ja aktiivselt kaasatud osalevate organisatsioonide kohta, et ergutada pärast registreerimist nende osalemist programmis, pakkudes neile samal ajal võimalust võtta otse ühendust nii riigi kui ka Euroopa tasandil solidaarsuse valdkonnas toimijatega.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) Vastavalt liidu võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele peaks erinevatel elualadel tegutsevatel ja igas vanuses liidu kodanikel ja pikaaegsetel elanikel olema võimalus osaleda aktiivsete kodanikena vabatahtlikus töös. Arvestades humanitaartegevusega seotud spetsiifilisi probleemküsimusi, peaksid humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva ELi algatuse osalised olema vähemalt 18-aastased ning nad võiksid olla eri profiilidega ja eri põlvkondadest, kelle oskused on vajalikud selliste humanitaaroperatsioonide edukaks läbiviimiseks.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.	(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus oleks kättesaadav kõigile noortele, eeskätt neile, kellel on vähem võimalusi, nagu on täpsustatud kaasamis- ja mitmekesisuse strateegias, mis töötati välja ja mida kohaldatakse programmi „Erasmus+“ raames. Kehtestada tuleks erimeetmed, nt sobival kujul solidaarsustegevus ja individuaalne juhendamine, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja piiratud võimalustega noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud piiranguid. Selleks peaks piiratud võimalustega noortel, ilma et see piiraks võimalust osaleda täistööajaga ja riigis, mis ei ole elukohariik, olema võimalus osaleda osalise tööajaga või elukohariigis ning nad peaksid saama kasutada muid meetmeid, mille eesmärk on hõlbustada nende osalemist programmis. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28 a) Erilist tähelepanu tuleks pöörata ja toetust tuleks anda vastuvõtvate partnerorganisatsioonide suutlikkusele kolmandates riikides ning vajadusele integreerida vabatahtlike tegevus kohaliku kontekstiga, samuti tuleks hõlbustada vabatahtlike suhtlust kohalike humanitaarabi andjate, vastuvõtva kogukonna ja kodanikuühiskonnaga.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.	(29) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning iga-aastane 30 % eesmärk saavutataks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(30 a) Piisav osa eelarvest tuleks pühendada parimate tavade vahetamisele liikmesriikide vahel ja noortevõrgustike arendamisele.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³¹ tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse.	(35) Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³¹ tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes, sealhulgas tõhustatakse reklaamimist. Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse.
__________________	__________________
³¹ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final).	³¹ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final).
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.	(36) Kuna programmi rakendamine kestab seitse aastat, on vaja ette näha piisav paindlikkus, mis võimaldaks programmi kohandada vastavalt sellele, kuidas muutuvad tegelikud olud ja poliitilised prioriteedid solidaarsustegevuse elluviimiseks. Käesolevas määruses ei ole üksikasjalikult välja toodud, kuidas algatusi tuleb kavandada, ega anta eelhinnanguid järgmise seitsme aasta poliitilistele prioriteetidele või vastavatele eelarveprioriteetidele. Selle asemel tuleks teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh eri tegevuste kaudu teostatavate konkreetsete meetmete üksikasjad määrata kindlaks iga-aastase tööprogrammi kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046^1a (finantsmäärus). Tööprogrammis tuleks sätestada ka meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktiga. Delegeeritud õigusaktide koostamisel võrdse osalemise tagamiseks peaks komisjon nende ettevalmistamisel ja koostamisel korraldama nõuetekohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ning tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
	____________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018).
Selgitus
Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega. Selles teatatakse, et määrus sisaldab piiratud arvu poliitilisi üksikasju, et tagada paindlikkus, ja et üksikasjalikud poliitilised valikud tehakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Muudatusettepanek kajastab horisontaalset lähenemisviisi, mis on kooskõlas muude CULT-komisjoni mitmeaastase finantsraamistikuga seotud menetlustega.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.	(38) Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, piirkondlikul, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Programmi tuleks edendada dünaamiliste kommunikatsioonivahendite abil, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalmeediale, et jõuda suure hulga potentsiaalsete kandidaatideni. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, liidu veebisaitidele ja Euroopa solidaarsuskorpusega seonduvatele liidu programmidele ning vajaduse korral tuleks kaasata ka teised peamised sidusrühmad.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.	(39) Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide, puuetega inimesi esindavate organisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal, sealhulgas vabatahtliku tegevuse taristute ja tugiasutuste, näiteks vabatahtlike keskuste alal.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.	(40) Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist takistamata tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.	(42) Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, kulude optimeerimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral ning ilma, et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801³² riiki lubamise kiirmenetlused.	(43) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ning muud õiguslikud probleemid, mis võivad takistada noorte juurdepääsu programmile. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801³² riiki lubamise kiirmenetlused.
_________________	_________________
³² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).	³² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 45
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011³³.	välja jäetud
_________________
³³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Selgitus
Muudatusettepanek vastab asjaolule, et tööprogrammid võetakse vastu mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas³⁵ tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist.	(48) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas³⁵ tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse, seksuaalse sättumuse või sotsiaal-majandusliku seisundi alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist.
_________________	_________________
³⁵ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).	³⁵ Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise;	(1) „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne, kaasav ja piisavalt rahastatud tegevus oluliste sotsiaalprobleemide lahendamiseks kogukonna või kogu ühiskonna hüvanguks, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade ning ka rahvusvaheliste inimõiguste standardite järgimise;
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „registreeritud kandidaat“ – 17–30aastane üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes veel sellises tegevuses ei osale;	(2) „registreeritud kandidaat“ – 17–30aastane üksikisik, kes elab seaduslikult osalevas riigis ja on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes sellises tegevuses veel ei osale;
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „osaleja“ – 18–30aastane üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja kes osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses;	(3) „osaleja“ – 18–30aastane üksikisik, kes elab seaduslikult osalevas riigis ja on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ning osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses;
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu;	(4) „piiratud võimalustega noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi mitmesuguste takistuste tõttu, mille põhjuseks on näiteks invaliidsus, terviseprobleemid, õpiraskused, nende rändetaust, kultuurierinevused, majanduslik, sotsiaalne ja geograafiline olukord, samuti noored, kes on pärit tõrjutud kogukondadest või keda ohustab diskrimineerimine Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 nimetatud põhjustel;
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) „osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi üksus, kellele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis;	(5) „osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik, kas mittetulunduslik või kasumit toov, kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi üksus, kellele on vastuvõtja, toetaja või mõlemas rollis antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis, mis tagab, et nimetatud üksus suudab rakendada kvaliteetset solidaarsustegevust kooskõlas programmi eesmärkidega;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus, mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena kuni 12 kuu vältel;	(6) „vabatahtlik tegevus“ – mittekohustuslik solidaarsustegevus avalikku huvi teeniva tegevuse näol, mis aitab saavutada üldsuse heaolu ja mida osaleja teeb oma vabal ajal ja oma vabast tahtest ilma tasu saamata kuni 12 kuu vältel;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „praktika“ – solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon;	(7) „praktika“ – tasuline solidaarsustegevus, mis toimub osalevas organisatsioonis tööpraktika kujul kolme- kuni kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon ning mis hõlmab õpet vajalike oskuste ja kogemuste omandamiseks;
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) „töö“ – 2–12 kuu vältel toimuv solidaarsustegevus, mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab;	(8) „töö“ – 3–12 kuu vältel toimuv mõistlikult tasustatud solidaarsustegevus, mis hõlmab õpet ja koolitust, põhineb kirjalikul lepingul ja mida pakub ning mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab, ning mis ei asenda olemasolevaid tööpakkumisi;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) „solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus;	(9) „solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene või piiriülene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis antakse osalevale organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, täites võõrustaja ja/või toetaja funktsiooni;	(10) „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis pakutava solidaarsustegevuse liigist olenevate mitmesuguste erinõuete alusel antakse osalevale organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, täites vastuvõtja ja/või toetaja rolli, ning mis kinnitab, et organisatsioon suudab solidaarsuskogemuse kõigis etappides tagada solidaarsustegevuse kvaliteedi kooskõlas programmi põhimõtete ja eesmärkidega;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi üldeesmärk on suurendada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja mujal ning mille abil lahendatakse ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.	1. Programmi üldeesmärk on edendada solidaarsust kui väärtust peamiselt vabatahtliku tegevuse abil, suurendada solidaarsustegevuses suurema tõenäosusega osaleva noorte põlvkonna ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust, solidaarsust, demokraatiat, Euroopa identiteeti ja aktiivset kodakondsust liidus ja mujal, mis toetavad kogukondi ning mille abil reageeritakse ühiskonna- ja humanitaarprobleemidele kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.	2. Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi osaleda positiivseid ühiskondlikke muutusi kaasa toovates solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi isikliku, haridusalase, sotsiaalse, kultuurilise, kodanikutunde ja erialase arengu seisukohast ning kodanikutunde arendamiseks, samuti suurendada nende pidevat tegevust aktiivse kodanikuna ja nende tööalast konkurentsivõimet ning lihtsustada nende siirdumist tööturule.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Osalejate ja osalevate organisatsioonide antav tagasiside peab ka hõlmama programmi eesmärkide täitmise hinnangut.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6;	(a) noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6, ja jõupingutused kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10.	(b) noorte ja ekspertteadmistega isikute osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10, ning liidusisene ja -väline tegevus, mille eesmärk on suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust humanitaarabi andmiseks kolmandates riikides, nagu on osutatud artiklis 11.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tegevussuundadel põhineva tegevuse kaudu rakendatavate meetmete tegevuseesmärgid ja vastavad poliitilised prioriteedid sätestatakse üksikasjalikult iga-aastastes tööprogrammides, mis võetakse vastu artikli 18 kohaselt.
Selgitus
Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega. Tunnistatakse, et paindlikkuse tagamiseks ei sisalda määrus palju poliitilisi üksikasju ja et täpsemad poliitilised valikud tehakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Muudatusettepanek kajastab horisontaalset lähenemisviisi, mis on kooskõlas muude CULT-komisjoni mitmeaastase finantsraamistikuga seotud menetlustega.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) artiklis 8 osutatud praktika ja töö;	(b) artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö;
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) lähenemisviis, mille eesmärk on erineva taustaga noorte kaasamine;	(d) kaasavus ja tegelik suutlikkus kaasata erineva taustaga noori, sh puudega noori;
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Artikli 18 kohaselt vastu võetud iga-aastased tööprogrammid sisaldavad loetelu tegevustest, mis võivad olla kahjulikud osalejatele, toetusesaajatele ja ühiskonnale või mis ei ole osalejate jaoks asjakohased ning mida ei viida ellu programmi raames või mille suhtes kohaldatakse erikoolitust, taustakontrolli või muid meetmeid.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;	(a) suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid, kergesti kättesaadavaid ja piisavalt rahastatud projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka osalevaid organisatsioone;	(b) meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kogemustega isikuid ning osalevaid organisatsioone;
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) hõlbustada puudega inimeste juurdepääsu kõigile pakutavatele tegevustele;
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) pakkuda võimalusi anda solidaarsustegevuse kohta tagasisidet ning	(c) pakkuda võimalusi anda solidaarsustegevuse kohta tagasisidet, samuti edendada programmi saadikuna ning
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) solidaarsustegevuse toetusesaajate kaitseks võetavad meetmed, sealhulgas selliste osalejate sihipärane koolitamine, kelle solidaarsustegevuse eesmärk on tuua kasu haavatavatele rühmadele, sealhulgas lastele, ning lastega töötavate osalejate taustakontroll;
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a b) meetmed, mille eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, eelkõige piiratud võimalustega noorte osalemiseks, näiteks solidaarsustegevuse rakendamine sobivas vormis ja individuaalne tugi;
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a c) meetmed, mille eesmärk on tagada osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kvaliteedimärgise väljatöötamine üksuste jaoks, kes soovivad Euroopa solidaarsuskorpuse raames solidaarsustegevusi pakkuda, samuti selle märgise haldamine;	(b) kvaliteedimärgiste väljatöötamine üksuste jaoks, kes soovivad Euroopa solidaarsuskorpuse raames solidaarsustegevusi pakkuda, samuti selle märgise haldamine;
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine.	(d) vähemalt kõigis liidu ametlikes keeltes pakutava lihtsa juurdepääsuga Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine, mis vastab direktiivi (EL) 2016/2102 juurdepääsetavusnõuetele.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) meetmed, millega julgustatakse sotsiaalseid ettevõtteid toetama programmi tegevust või võimaldama töötajatel osaleda programmi vabatahtlikus tegevuses;
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d b) sellise osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele suunatud selge ja üksikasjaliku menetluse väljatöötamine, millega nähakse ette solidaarsustegevuse kõikides etappides tehtavad sammud ja nende ajakava;
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevussuunas „Noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse edendamisele.	1. Tegevussuunas „Noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust, kodakondsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamisele.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) artiklis 8 osutatud praktika ja töö;	(b) artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö;
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.	1. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama kindlat haridus- ja õpimõõdet ning nii internetipõhist kui ka väljaspool internetti pakutavat koolitust, mis on kohandatud vastava tegevuse jaoks ja mis toimub enne tegevust ja selle ajal, sellega püütakse saavutada selget mõju kogukonna tuvastatud vajadustele, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul, mis on kooskõlas asjaomase riigisisese õigusega. Sellise lepinguga tagatakse osaleja piisav õigus-, sotsiaal- ja finantskaitse.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Vabatahtlik tegevus võib toimuda mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt).	2. Vabatahtlik tegevus toimub reeglina mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt). Vabatahtlik tegevus võib toimuda osaleja elukohariigis (riigisiseselt), kuid selles võivad osaleda vaid piiratud võimalustega noored ning sellesse on kaasatud ka osalejad, kes elavad muus riigis kui see, kus tegevus toimub.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud praktika põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis on kookõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga, nagu on asjakohane, ja selles võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti.	1. Praktika on tasustatav ja põhineb praktika alguses sõlmitud kirjalikul praktikalepingul, mis on kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga, nagu on asjakohane. Praktikalepingus on esitatud hariduslikud eesmärgid, töötingimused ja praktika kestus, osalejale makstav töötasu ning poolte õigused ja kohustused ning selles võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud töö põhineb töölepingul, mis on kooskõlas töötegemise kohaks oleva osaleva riigi õigusraamistikuga. Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui 12 kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab 12 kuud.	2. Töö põhineb kirjalikul töölepingul, mis vastab kõigile töökohariigi õiguses, kohaldatavates kollektiivlepingutes või mõlemas sätestatud töötingimustele. Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab kaksteist kuud.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Praktika ja töö peavad sisaldama õppe- ja koolituskomponenti.	3. Praktika ja töö peavad sisaldama kindlat haridus- ja õppekomponenti nii enne tegevust kui ka selle ajal, et aidata osalejal saada asjakohaseid kogemusi, mis aitavad arendada pädevusi, mis on kasulikud osaleja isikliku, haridusalase, sotsiaalse, kodanikutunde ja erialase arengu seisukohast.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Praktika ja töö võivad toimuda mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt).	4. Praktika ja töö toimuvad reeglina mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt). Praktika ja töö võib toimuda osaleja elukohariigis (riigisiseselt), kuid selles võivad osaleda vaid piiratud võimalustega noored ning sellesse on kaasatud ka osalejad, kes elavad muus riigis kui see, kus tegevus toimub.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Et rahastada mõistlikku majutust, mis võimaldab puuetega inimeste tegelikku osalemist teistega võrdsetel alustel vastavalt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklile 27 ja nõukogu direktiivile 2000/78/EÜ^1a, eraldatakse piisav eelarve.
	____________________
	^1a Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust, samuti tugevdada haavatavate või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet.	1. Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral, samuti tugevdada haavatavate, ebakindlas olukorras olevate või loodusõnnetustes või inimtegevusest tingitud õnnetustes kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet ning hõlbustada üleminekut humanitaarabilt pikaajalisele kestlikule ja kaasavale arengule.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega.	2. Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas, edendades humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse aluspõhimõtteid ning kinnitades samal ajal liidu kindlat toetust vajadustel põhinevale lähenemisviisile, ilma diskrimineerimiseta kannatanud elanikkonnarühmade vahel või nende seas ning järgides rahvusvahelist õigust.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liidu humanitaarabi antakse olukordades, milles võidakse kasutada ka muid arengukoostöö, kriisiohjamise ja kodanikukaitsega seonduvaid vahendeid. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus töötab ühtsel ja täiendaval viisil ning väldib kattuvust liidu asjaomaste poliitikavaldkondade ja vahenditega, eelkõige liidu humanitaarabipoliitika, arengukoostöö poliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Et edendada ühtset rahvusvahelist humanitaarkriisidele reageerimist, peavad käesoleva peatüki kohased meetmed olema kooskõlas meetmetega, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus tugevdab liidu humanitaarabipoliitikas soolist mõõdet, edendades humanitaarkriiside korral asjakohast reageerimist naiste spetsiifilistele vajadustele. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle naisühenduste ja naiste võrgustikega, et edendada naiste osalemist ja juhtrolli humanitaarabi valdkonnas ning kasutada nende võimekust ja oskusi kriisijärgse taastumise, rahu kindlustamise, katastroofiohu vähendamise ja kannatanud kogukondade vastupanuvõime tugevdamise heaks.
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 d. Lähetamist käsitlevad konkreetsed tingimused määratakse tihedas koostöös vastuvõtvate organisatsioonidega kindlaks lähetava organisatsiooni ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse vahel sõlmitavas lepingus, milles märgitakse ära õigused ja kohustused, lähetuse kestus, toimumiskoht ja täidetavad ülesanded.
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) solidaarsusprojektid;
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Tuginedes kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab komisjon meetmeid, mis on suunatud vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabialase suutlikkuse suurendamisele, parandamaks kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagamaks ELi humanitaarabi vabatahtlike kohaliku töö tõhusus ja püsiv mõju, sealhulgas järgmisi meetmeid:
	a) loodusõnnetustega seotud katastroofiriskide juhtimine, valmisolek ja reageerimine, juhendamine, vabatahtlike juhtimist hõlmav koolitus ning muud vastuvõtvate organisatsioonide personalile ja vabatahtlikele vajalikud valdkonnad;
	b) parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimis- ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid, võrgustike loomine ja muud asjakohased meetmed.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Komisjon jätkab tööd ELi humanitaarabi vabatahtlike andmebaasiga, haldab ja ajakohastab seda, reguleerib sellele juurdepääsu ja selle kasutamist, pidades seejuures silmas ka ELi humanitaarabi vabatahtlike olemasolu ja sobilikkust, võimaldades seega tagasipöörduvate vabatahtlike jätkuvat osalemist. Selles andmebaasis kogutavate või selle andmebaasi jaoks kogutavate isikuandmete töötlemine toimub vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679^1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725^1b.
	____________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
	^1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.	1. Vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab muu hulgas enne praktika algust hõlmama piisavalt pikka õppimis- ja koolitusetappi, olema seotud projektidega, milles noored vabatahtlikud osalevad, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu artikli 10 lõikes 2 sätestatud humanitaarabipõhimõtetele ja põhimõttele mitte tekitada kahju, ja see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega edendatakse kolmandatest riikidest pärit kohalike vabatahtlike osalemist.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult kolmandates riikides:	2. Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Tuginedes lähetavate või vastuvõtvate organisatsioonide või muude asjaomaste osalejate poolt kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus meetmeid, mille eesmärk on
	(a) vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabi andmise alase suutlikkuse tugevdamine kolmandates riikides, et suurendada kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagada Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse töö tulemuslik ja püsiv mõju kohapeal katastroofiohu juhtimise, valmisoleku ja reageerimise, humanitaarabilt kestlikule kohalikule arengule ülemineku, kootsimise ja vabatahtlike juhtimise alase koolituse abil;
	(b) parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimisprogrammid ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid.
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Riskide hindamine vabatahtlike ohutuse ja turvalisuse valdkonnas on prioriteet, eelkõige riikides või piirkondades, mida peetakse ebastabiilseks või kus on vahetud riskid.
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Euroopa solidaarsuskorpust käsitlevad teavituskampaaniad, mis on seotud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega, viiakse ellu peamiselt liidu territooriumil ning need keskenduvad tööle, mida teevad vabatahtlikud ja humanitaartöötajad selliste humanitaarabi põhimõtete kohaselt nagu inimlikkus, sõltumatus, neutraalsus ja erapooletus, mis on nende tegevuse alus.
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 d. Vabatahtlik töö peab vastama tegelikele vajadustele ja puudujääkidele, mille on kohalikul tasandil teinud kindlaks vastuvõtvad organisatsioonid.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik
	1. Komisjon, kes tugineb kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, selgitab välja ja valib vabatahtlikuks kandideerijad koolituse jaoks, mis viiakse läbi koostöös riiklike asutuste ja vastuvõtvate organisatsioonidega.
	2. Vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik toimub kooskõlas artikliga 14 ning järgib diskrimineerimiskeelu, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtteid.
	3. Artiklites 2 ja 15 osutatud vanusepiiranguid ei kohaldata käesoleva artikli kohaste humanitaarabioperatsioonide toetamiseks kandideerivate isikute suhtes.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 b
	Vabatahtlikuks kandideerijate koolitamine
	1. Komisjon koostab olemasolevatele programmidele ja menetlustele tuginedes koolitusprogrammi, mille eesmärk on valmistada vabatahtlikuks kandideerijaid ette lähetuseks, mille ülesanne on humanitaarabi toetamine ja täiendamine.
	2. Artikli 11 kohaselt väljaselgitatud ja valitud vabatahtlikuks kandideerijad võivad osaleda kvalifitseeritud organisatsioonide rakendatud koolitusprogrammis. Igalt vabatahtlikuks kandideerijalt nõutava läbitava koolituse maht ja sisu määratakse kindlaks, konsulteerides sertifitseeritud vastuvõtva organisatsiooniga vastavalt vajadustele, võttes arvesse vabatahtlikuks kandideerija eelnevat kogemust ja kavandatavat lähetust.
	3. Koolitusprogramm hõlmab hindamist, mille käigus hinnatakse vabatahtlikuks kandideerija valmisolekut lähetuseks, et toetada ja täiendada humanitaarabi kolmandates riikides, ning tema valmidust vastata kohalikele vajadustele.
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 260 000 000 eurot.	1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 1 112 988 000 eurot [jooksevhindades 1 260 000 000 eurot].
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks.	2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks. Ühtlasi tuleb eelarvest eraldada piisav summa liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamiseks ja noortevõrgustike arendamiseks.
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, et võimaldada paindlikkust ja soovitusliku eelarvejaotuse kohandamist artikli 12 a põhistes tegevustes. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid kajastavad uusi poliitilisi prioriteete, kohandades jaotust vastavalt maksimaalsele marginaalile, mis on 20 %.
Selgitus
Nimetatud marginaal vastab Erasmust käsitlevas ettepanekus esildatud marginaalile.
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 a
	Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud eelarvejaotus
	Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud soovituslik eelarvejaotus on järgmine:
	a) artiklites 7 ja 9 osutatud vabatahtlik tegevus solidaarsustegevuse ja solidaarsusprojektide raames: 86 %;
	b) artiklis 8 osutatud praktika ja töö: 8 %; ning
	c) artiklis 11 osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetamise raames: 6 %.
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena.	2. Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleb nii palju kui võimalik kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist.
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Rahalise panuse kohta, mille kolmandad riigid programmi jaoks eraldavad ja mida neilt oodatakse, esitatakse pärast piisava teabe saamist mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ülevaade programmi iga-aastase või vahearuandluse käigus.
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Osalejatele, kes siirduvad teise riiki elama, tagatakse nende tervishoiuteenuste kasutamine täies mahus, millele neil on õigus elukohajärgses liikmesriigis, ja mitte ainult vältimatu arstiabi. Tervishoiuteenuseid osutatakse nii selle liikmesriigi avalike tervishoiuteenuste kaudu, kus tegevus toimub, kui ka selle liikmesriigi erasektori tervishoiuteenuste kaudu, kus tegevus toimub, kui sellised teenused puuduvad või selgub, et elukohaliikmesriigi kvaliteedistandardid ei ole täidetud.
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Käesoleva määruse rakendamisel edendavad komisjon, liikmesriigid ja muud osalevad riigid sotsiaalset kaasatust ja võrdseid juurdepääsutingimusi, sealhulgas vähemate võimalustega noorte osalemist.
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.	1. Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, olenemata sellest, kas need taotlevad kasumit või mitte, ja rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas noorteorganisatsioonid, usuasutused ja heategevusühingud, ilmalikud humanistlikud organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid või muud kodanikuühiskonna osalejad, tingimusel et nad pakuvad solidaarsustegevust, et neil on juriidilise isiku staatus selle riigi õigusaktide kohaselt, kus nad on registreeritud, ja et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgis tõendab, et tegevus võib vastata artiklis 3 sätestatud eesmärkidele ja pakkuda artikli 4 kohaseid meetmeid.
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate kvaliteetsete tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused ning kasumi taotlemist keelav põhimõte kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.	2. Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate ja väljaselgitatud kogukonnavajadustele selget lisaväärtust andvate kvaliteetsete, hõlpsasti ligipääsetavate ja kaasavate tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused; ning kasumi taotlemist keelav põhimõte kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete ja eesmärkide alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele. Kvaliteedimärgis antakse ainult organisatsioonidele, kes võtavad kohustuse neid põhimõtteid järgida.
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.	3. Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise saamiseks täidetavad tingimused erinevad sõltuvalt solidaarsustegevuse liigist ja üksuse funktsioonist. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgise väärkasutuse või lõikes 2 osutatud põhimõtete rikkumise korral võetakse märgis tagasi. Üksus, kes oma tegevust oluliselt muudab, teatab sellest pädevale rakendusasutusele, et korraldataks uus hindamine.
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Kvaliteedimärgise saanud osalevatel organisatsioonidel on sobivate taotlejate leidmiseks juurdepääs platvormile, kus nad saavad hõlpsasti otsida sobivaid taotlejaid, et muuta solidaarsustegevusest osavõtmise protsess lihtsamaks nii osalejatele kui ka osalevatele organisatsioonidele.
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Osalevad organisatsioonid toetavad programmi edendamist, pakkudes endistele osalejatele võimalust jagada oma kogemusi ning tegutseda võrgustike kaudu programmi võimaliku uue osalejate põlvkonna saadikutena.
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Osalevad organisatsioonid täidavad Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus mitut ülesannet. Vastuvõtja rollis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud solidaarsustegevuse pakkumiste tegemisega registreeritud osalejatele, osalejate valiku ja vastuvõtmisega, kaasa arvatud tegevuste korraldamine ning osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse kõigi etappide ajal, osalejatele turvalise ja sobiva töökeskkonna loomine ja osalejale tagasiside andmine pärast tegevuse lõppu, kui see on asjakohane. Toetaja rollis viivad nad ellu tegevusi, mis on seotud osalejate saatmise, ettevalmistamise ja toetamisega enne ärasõitu ning solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate koolitus ja nende suunamine kohalike organisatsioonide juurde pärast tegevuse lõppu. Toetaja rolli täitvad organisatsioonid võivad solidaarsusprojektides osalejatele pakkuda ka haldus- ja logistilist tuge.
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Artiklites 7, 8 ja 11 osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektide puhul võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud.	Rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Artiklites 7, 8 ja 11 osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektide puhul võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud. Üldreeglina esitatakse toetuse taotlused selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus organisatsioon asub. Toetuse taotlused üleeuroopaliste või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt korraldatavateks tegevusteks, vabatahtlike rühmade tegevuseks Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades ning kolmandates riikides läbiviidavateks humanitaarabioperatsioone toetavateks tegevusteks esitatakse EACEA-le.
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tööprogramm	Iga-aastane tööprogramm
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõik -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh artiklites 4–11 kirjeldatud konkreetsete meetmete üksikasjad määratakse igal aastal kindlaks finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammidega. Iga-aastases tööprogrammis esitatakse ka programmi rakendamise üksikasjad. Iga-aastases tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 29 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu iga-aastasi tööprogramme.
Selgitus
Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega. Sellega teatatakse, et määrus sisaldab piiratud arvu poliitilisi üksikasju, et tagada paindlikkus, ja et üksikasjalikud poliitilised valikud tehakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Muudatusettepanek kajastab horisontaalset lähenemisviisi, mis on kooskõlas muude CULT-komisjoni mitmeaastase finantsraamistikuga seotud menetlustega.
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.	2. Programmi vahearuanne koostatakse siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet. Komisjon esitab vahearuande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 30. juunil 2024. Sellega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon teeb vajaduse korral ning liikmesriikide esitatud vahekokkuvõtte ja rakendamisaruannete põhjal seadusandlikud ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. Komisjon annab Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide ees vahekokkuvõtte kohta aru, sh seoses oma otsusega, kas käesoleva määruse muutmine on vajalik.
Selgitus
Selle muudatusega nähakse ette nõuetekohane vahekokkuvõte ja läbivaatamisklausel, milles kajastatakse horisontaalset lähenemisviisi kooskõlas muude CULT-komisjoni mitmeaastase finantsraamistikuga seotud menetlustega.
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides, nad annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.	1. Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta kiiret, sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.	2. Komisjon rakendab koostöös osalevate riikide ametiasutuste ja riiklike korraldusasutustega ning asjaomaste liidu tasandi võrgustikega programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.	3. Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ja nendeni jõudmiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt kõikidele potentsiaalsetele toetusesaajatele levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.
Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Osalevad organisatsioonid kasutavad programmiga seonduva teabe levitamiseks kaubamärki „Euroopa solidaarsuskorpus“.
Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Riiklik korraldusasutus konsulteerib korrapäraselt programmi toetusesaajatega (üksikisikute ja organisatsioonidega), et koguda programmi kohta tagasisidet, hinnata tegevuse kvaliteeti ja seda, kuidas tegevus areneb, lähtudes komisjoni suunistest, ning toetab osalejaid raskuste tekkimisel ja selleks, et parandada programmi rakendamist riiklikul tasandil, võttes aluseks nende tagasiside ja eksperditeadmised.
Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad;	(a) määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad, võttes arvesse lihtsustamisnõudeid ning mitte tekitades osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele lisakoormust.
Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) sealhulgas nõue korraldada korrapäraselt kohtumisi ja koolitust koos riiklike büroode võrgustikuga või selle võrgustiku tarbeks, et tagada programmi ühetaoline elluviimine kõigis osalevates riikides;
Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Komisjon korraldab korrapäraselt programmi rakendamist käsitlevaid kohtumisi esinduslikul arvul ja liiki võrgustikega, kes esindavad noori ja vabatahtlikke, ja muude asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas programmi tegevuse seisukohast oluliste sotsiaalpartnerite ja võrgustikega.
Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Kui komisjon ei saa iga-aastast liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse sellekohast arvamust aktsepteerida või kui riiklik korraldusasutus ei võta komisjoni tähelepanekuid rahuldavalt arvesse, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 131 lõike 3 punktiga c.
Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 24 a
	Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet
	EACEA vastutab liidu tasandil üleeuroopaliste või platvormi kaudu tegutsevate organisatsioonide poolt esitatud artiklis 7 loetletud programmi projekti tegevuse, Euroopa tasandil kindlaks määratud prioriteetsetes valdkondades toimuva vabatahtlike rühmade tegevuse ning kolmandates riikides humanitaarabioperatsioonide toetuseks korraldatud tegevuse toetuse haldamise kõikide etappide eest.
	EACEA vastutab ka üleeuroopaliste või platvormi kaudu tegutsevate organisatsioonide, riiklike kavade või liidu ühiselt hallatavate fondide rakendamise eest vastutavate organisatsioonide ja humanitaarabioperatsioone toetada soovivate organisatsioonide akrediteerimise (st kvaliteedimärgise andmise) ja järelevalve eest.
Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse [artikli 127] kohasele üldisele kindlusele.	1. Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli [127] kohasele üldisele kindlusele ning neid viiakse ellu samade kriteeriumide kohaselt kõikides liikmesriikides.
Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.	2. Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja piisavad ning tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.
Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas asjakohaste liidu tasandi poliitikameetmete, vahendite ja programmidega, eelkõige Erasmuse programmiga, ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja neid täiendama.	1. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas asjakohaste liidu tasandi poliitikameetmete, vahendite ja programmidega, eelkõige Erasmuse programmiga, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) ning õiguste ja väärtuste programmiga, ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja neid täiendama.
Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas ja vastastikku täiendavad ka osalevate riikide asjaomaste riigi tasandi poliitikameetmete, programmide ja vahenditega. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist.	2. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed ei asenda osalevate riikide asjaomaseid riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi poliitikameetmeid, programme ja vahendeid, vaid on nendega kooskõlas ja vastastikku täiendavad. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist.
Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Maksimeerimaks liidu rahastamise tulemuslikkust ja programmi mõju, püüavad kõigi tasandite asjaomased ametiasutused luua koostoime kõigi asjaomaste programmide vahel ühtsel viisil. Sellise koostoime tulemusel ei kasutata rahalisi vahendeid muude kui käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Koostoime ja vastastikune täiendavus toob rakendamise tasandil kaasa kohaldamise lihtsustatud korra, millele lisatakse asjakohased rakendussuunised.
Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama.	3. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, julgeolekupoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama.
Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks.	2. Artiklites 12, 18 ja 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile programmi kestuse ajaks.
Selgitus
Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide ja vastavate muudatuste vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega.
Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 19 osutatud õiguse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 12, 18 ja 19 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud õiguse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Selgitus
Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide ja vastavate muudatuste vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega.
Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	6. Artiklite 12, 18 ja 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Selgitus
Muudatusettepanekus käsitletakse tööprogrammide ja vastavate muudatuste vastuvõtmist mitte rakendusaktide, vaid delegeeritud õigusaktidega.
Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – lõik 1– sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Näitajad järelevalve ja aruandluse jaoks:	Programmi üle teostatakse ranget järelevalvet, et mõõta selle üldeesmärgi ja konkreetsete eesmärkide saavutamist ning jälgida selle väljundeid, tulemusi ja mõju. Sel eesmärgil kehtestatakse miinimumnäitajate raamistik, mille alusel töötatakse tulevikus välja üksikasjalik kava programmi väljundite, tulemuste ja mõju kontrollimiseks, mis sisaldab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate laiendatud kogumit:
Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – lõik 1 –punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) piiratud võimalustega osalejate osakaal ning	(b) piiratud võimalustega osalejate osakaal;
Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – lõik 1 –punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv.	(c) Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv;
Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) (riigisiseses ja piiriüleses) töös osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;
Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – punkt c b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c b) solidaarsusprojektides osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;
Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – punkt c c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c c) organisatsioonide arv, kelle kvaliteedimärgis on tagasi võetud;
Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – punkt c d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c d) kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv riikide ja saadud rahastuse kaupa;
Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – punkt c e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c e) vähemate võimalustega osalevate noorte arv. Tulemusnäitajad (koondnäitajad);
Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – punkt c f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c f) niisuguste osalejate arv, kelle esitatud teabe kohaselt on õpiväljund olnud positiivne;
Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – punkt c g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c g) niisuguste osalejate protsent, kelle õpiväljundit on tunnustatud mõne tunnistusega, näiteks noortepassiga, või muud liiki ametliku tunnustusvahendiga, mis tõendab nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses;
Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – punkt c h (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c h) osalejate üldine tegevuse kvaliteediga rahulolu määr; ning
Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – punkt 1 – punkt c i (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c i) solidaartegevuse raames otseselt või kaudselt toetatud inimeste arv.

[1] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

SELETUSKIRI

Uue ettepaneku kontekst ja poliitikavalikud

Euroopa Liit on rajatud solidaarsusele – tema kodanike vahelisele solidaarsusele, liikmesriikide vahelisele solidaarsusele ja oma tegevuse solidaarsusele nii liidu sees kui ka sellest väljaspool.

Vastusena selgele nõudmisele teha rohkem noorte inimeste heaks saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu 2018. aasta juunis poliitilise kokkuleppe (võeti vastu 2018. aasta 11. septembri täiskogul), millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpus, mis koondab mitmed ELi vabatahtliku tegevusega ja solidaarsustegevusega seotud praktika- ja töökohtade kavad ühe ühtse programmi alla, mis toimib ühe akna süsteemina noortele suunatud solidaarsusega seotud kõikidele võimalustele. Programm avab noortele inimestele uued võimalused kohalikul ja Euroopa tasandil kvaliteetsetes solidaarsustegevustes osalemiseks ning annab neile vajalikud tööriistad oma kogukonnale positiivse mõju avaldamiseks, tagades neile samal ajal nende edasiseks isiklikuks arenguks kasuliku koolituse ja pädevuse.

Euroopa Komisjon avaldas 2018. aasta 11. juunil uue Euroopa solidaarsuskorpuse ettepaneku (COM (2018) 440 (lõplik)). Uues ettepanekus ühtlustatakse programmi tegevused mitmeaastase finantsraamistiku etapiga, pakkudes välja sihtotstarbelise eraldise oma eelarvereas. Lisaks laiendatakse ettepanekuga Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuste reguleerimisala, et lisada humanitaarabioperatsioone toetavad tegevused, mida rakendati eelnevalt ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kaudu. Kahe programmi vahelisi sarnasusi silmas pidades usub komisjon, et nende ühendamine annab järgmised eelised:

• Kõiki osalejaid vaadatakse ühtse nimekirja alusel, mis parandab värbamisprotsessi läbipaistvust ja kiirust.

• Luuakse ühtne kaubamärk ja arendatakse kommunikatsioonitegevusi. See suurendaks programmi edendamise tegevustest teavitamise ulatust, muutes selle ühe akna süsteemiks noorte inimeste tehtavate solidaarsustegevuste jaoks.

• Võetakse kasutusele ühtne rakendusmehhanism. Kõik organisatsioonid ja projektid kasutaksid kvaliteedimärgise ja rahastuse taotlemiseks sama e-vormi. See lihtsustaks organisatsioonide jaoks menetlusi ja vähendaks halduse üldkulusid.

• Tekitatakse märkimisväärne koostoime ja vähendatakse kulusid, kasutades ühtset tööriistade ja süsteemide kogu.

Ühtlasi tugineb uus ettepanek 2018. aasta juunis saavutatud poliitilise kokkuleppe (vastu võetud 2018. aasta 11. septembri täiskogul) aspektidel ning sisaldab neid suures osas, suurendades samal ajal ambitsioone suurema eelarve, laiendatud reguleerimisala kaudu ja parandades programmi toimivust.

Raportööri seisukoht

Võttes arvesse praeguse Euroopa solidaarsuskorpuse loomise poliitilise kokkuleppe saavutusi ja uue ettepaneku erinevaid aspekte teeb raportöör ettepaneku taaskehtestada teatud aspektid, milles lepiti eelnevalt kokku Euroopa solidaarsuskorpuse 2018–2020 kohta ja mida ei lisatud praegusesse ettepanekusse.

Raportöör korraldas laiaulatusliku ja kõikehõlmava konsulteerimise väga erinevate sidusrühmadega. Sellele konsulteerimisprotsessile ning praeguse raamistiku ja uue pakkumise põhjalikule analüüsile tuginedes on üldine järeldus, et tulevane Euroopa solidaarsuskorpus võiks olla täiustatud raamistikuks solidaarsustegevustele järgmise kaudu:

• määrata selgemad eesmärgid ja luua parem seotus noorte inimeste tegeliku olukorra ja vajadustega, samuti ühiskonna vajadustega;

• parandada Euroopa solidaarsuskorpuse tegevustesse kaasatust ja nendele ligipääsetavust kõikidele noortele inimestele, võttes arvesse nende erinevat sotsiaalmajandusliku keskkonda ja erinevaid võimalikke takistusi;

• tagada tõhus koostoime ja tegevuse ühilduvus Euroopa solidaarsuskorpuse, tulevase Erasmuse programmi ja teiste asjakohaste programmide vahel uuendatud ELi noortestrateegia kontekstis.

Selles kontekstis soovib raportöör esitada tutvumiseks mitmed muudatused, mis on vajalikud eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

Eelarve jaotamine vastavalt tegevustele – nimelt on Euroopa solidaarsuskorpuse 2018–2020 praeguses poliitilises kokkuleppes esitatud soovituslikud eelarve jaotuse künnised tegevusalade järgi. Raportöör usub, et uues ettepanekus tuleks ka näidata, kuidas eelarve jaotatakse ära uue Euroopa solidaarsuskorpuse reguleerimisalasse jäävate erinevate tegevuste vahel, ning et jaotus peaks vastama programmi eesmärkidele ja realistlikele ootustele, mis põhinevad eelmiste programmide elluviimisel. Raportööri arvates peab vabatahtlik tegevus olema programmi tuumaks, samas peab jaotus jääma soovituslikuks, et oleks võimalus vajalikuks paindlikkuseks.

• Euroopa solidaarsuskorpuse suurem nähtavus – seitsme aasta jooksul 350 000+ töö- ja praktikakoha loomise eesmärgi saavutamiseks tuleb Euroopa solidaarsuskorpust ja selle võimalusi toetada tunduvalt ambitsioonikama kommunikatsiooni- ja nähtavuskampaaniaga. Raportöör arvab, et seda saab teha järgmiste isikute / järgmise kaudu:

o Euroopa solidaarsuskorpuse saadikud (endisi osalejaid julgustataks jagama oma kogemusi noortevõrgustike ja haridusasutuste kaudu, samal ajal kui riiklikud korraldusasutused peavad neile andma asjakohast toetust);

o kasutada programmi edendamiseks dünaamilisi kommunikatsioonivahendeid, sh sotsiaalmeediat;

o suurendada teavitus- ja kommunikatsioonistrateegiaid eelkõige äärealadel.

• Sidusrühmade suurem osalus terves tsüklis – raportöör arvab, et sidusrühmadega, eelkõige noortevõrgustikega ja osalevate organisatsioonidega tuleb regulaarselt konsulteerida kogu programmi rakendamise ajal.

• Rõhk kaasatuse eesmärgile ja selle konkretiseerimisele – tõenditele ja konsulteerimise tulemustele tuginedes arvab raportöör, et programmi kaasatuse aspekti saab parandada ja tugevdada kogu programmi ulatuses. Selles valdkonnas pakutakse välja järgmised aspektid:

o tagasiside peab sisaldama hinnangut selle kohta, kuidas osaleja arvates kaasatuse eesmärk (koos programmi teiste eesmärkidega) saavutatakse;

o riigisiseseid tegevusi tuleks piirata valdava kaasatuse eesmärki täitvate projektidega (liikmesriigid peavad põhiliselt vastutama siseriiklike tegevuste rahastamise eest, kuid juhul, kui riiklikud tegevuskavad ei ole saadaval, oleks ebaõiglane jätta kõrvale vähemate võimalustega noored inimesed, kellel puuduvad mõnikord alternatiivvõimalused);

o Euroopa solidaarsuskorpus peab ka tagama osalise ajaga solidaarsustegevusi vähemate võimalustega noortele inimestele.

• Kvaliteedimärgiste diferentseerimine – raportöör arvab, et võimaluste kõrge kvaliteedi tagamiseks tuleb osalevatele organisatsioonidele kohaldada tegevuse liigile vastava kvaliteedimärgise andmisel erinevaid nõudeid (erinevateks tegevusteks on vaja erinevat suutlikkust ja erinevaid teenuseid).

• Tähelepanu pikaajalisele vabatahtlikule tegevusele – vabatahtliku tegevuse kogemused Euroopa solidaarsuskorpuse reguleerimisalas peaksid julgustama osalejaid elukestvalt osalema solidaarsustegevustes. Euroopa solidaarsuskorpus peaks tugevdama vabatahtlikkuse vaimu noorte inimeste hulgas.

• Töökohad ja praktika – raportöör arvab, et kõik töö- või praktikakohas tehtavad solidaarsustegevused peavad hõlmama põhjalikku ja sisukat õppe- ja koolituskomponenti (nagu on märgitud praktika kvaliteediraamistikus). Lisaks, ning et tugevdada tegevuste solidaarsusmõõdet, peavad kõik Euroopa solidaarsuskorpuse reguleerimisalasse jäävad töö- ja praktikakohad eranditult hõlmama mittetulunduslikke ülesandeid üksuse liigist olenemata.

• Delegeeritud õigusaktidena vastu võetavad tööprogrammid – Raportöör arvab, et rakendusaktide kaudu tööprogrammi kavandatud vastuvõtmine jätab komisjonile võimaluse teha teiseseid poliitikavalikuid. See suutlikkus peaks jääma kaasseadusandjate pädevusse. Seetõttu peaks delegeeritud õigusakt olema tööprogrammide vastuvõtmiseks sobiv vahend. See aspekt on seotud ka üldise aruteluga Euroopa Parlamendi kontrollivolituste üle.

• Solidaarsuse definitsioon ja vabatahtliku tegevuse täpsustatud definitsioon – raportöör arvab, et Euroopa solidaarsuskorpusel on suur potentsiaal solidaarsustunde tugevdamisel kogu Euroopas. Tugevam solidaarsustunne võiks aidata kaasa tugeva, ühendatud ja vastupidava liidu rajamisele. Ühtlasi arvab raportöör, et solidaarsuse definitsioon võiks olla ühendavaks põhimõtteks programmi rakendamisel. Solidaarsustunnet esindab kõige paremini vabatahtlikus tegevuses osalemine. Seetõttu oleks vabatahtliku tegevuse täpsem definitsioon samuti samm paremuse suunas.

• Suur mõju ühiskonna vajadustele – Euroopa solidaarsuskorpuse reguleerimisalasse jääva solidaarsustegevusega seotud praktika- ja töökohtadega loodud võimalustel peaks olema suur mõju ühiskonnale, tugevdades ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat Euroopas ja mujal. Raportöör usub, et mõju ühiskonnale saab suurendada, kui tegevused vastavad konkreetsetele ühiskondlikele vajadustele ja kohapeal valitsevatele humanitaarprobleemidele, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

• Sihipärasem kasu osalejatele – Euroopa solidaarsuskorpus on väärtuslik vahend osaleja isiklikuks arenguks. Selle potentsiaali maksimeerimiseks tuleb osalejale muuta juba ette kättesaadavaks kindlaks tehtud eraldi tegevuste õpiväljundid, et osaleja saaks teha kindlaks tegevused, mis vastavad kõige paremini tema ootustele ja oskustele. Osalejatele tuleb samuti anda sisukat tagasisidet.

Raporti projekt ei käsitle IV peatüki sätteid (artiklid 10 ja 11 – Euroopa vabatahtlik humanitaarabi korpus), kuna nimetatud sätted jäävad DEVE komisjoni ainupädevusse (töökorra eeskiri 54).

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (25.1.2019)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm ning tunnistatakse kehtetuks [Euroopa solidaarsuskorpuse määrus] ja määrus (EL) nr 375/2014
(COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD))

Arvamuse koostaja (*): Eleni Theocharous

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku ühendada hiljuti tegevust alustanud Euroopa noorte solidaarsuskorpus 2014. aastal asutatud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpusega – ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 214, milles on sätestatud humanitaarabi õiguslik alus.

ELi humanitaarabi vabatahtlike algatus on aluslepingust tulenev nõue ja selle eesmärk on aidata anda vajaduspõhist humanitaarabi ning tugevdada kolmandate riikide vähemkaitstud või katastroofide tõttu kannatanud kogukondade suutlikkust ja vastupidavust. Vaatamata ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse mitmesele potentsiaalile oli selle algus aeglane, tegelik vabatahtlike arv jäi väiksemaks, kui komisjon alguses oli lootnud, ja vahehindajad märkisid, et partnerite kaasamine humanitaarsektoris ei olnud piisav. Algatuses osalemisest huvitatud organisatsioonide kohustuslik sertifitseerimismenetlus on pikaldane ja koormav. Selle tulemusena jõudis vabatahtlike arv märkimisväärsesse (kuid ikkagi veel liiga väiksesse) suurusjärku alles 2017. aastal. Seetõttu on algatuse kogu potentsiaali endiselt raske hinnata ja see jääb selgelt kasutamata.

Näib aga, et enamik sidusrühmi toetab ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse ühendamist Euroopa solidaarsuskorpusega, kuna üks võib teist täiendada, nimelt võimaldades humanitaarabile keskenduva vabatahtliku tegevuse kogemust väljaspool liitu. Kui seda nõuetekohaselt arendatakse, peaks see olema oluline vaheetapp noortele, kes on huvitatud karjäärist humanitaarabisektoris, ning väärtuslik lähtepunkt vabatahtlikus tegevuses ja ühiskondlikus töös osalemiseks ning üldise huvi äratamiseks üleilmsete humanitaarprobleemide vastu.

Lisaks peaks mittetulunduslikele humanitaarabiorganisatsioonidele ja tippspetsialistidele jääma võimalus saada osa koolitustest ja rahastamisvõimalustest, kui nad soovivad uues programmis osaleda. Arvamuse koostaja soovitab ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatuse tegevusele mitte kohaldada üldist 30-aastast vanuse ülempiiri, et võimaldada ka kogenenumatel inimestel osaleda vabatahtlikkuse alusel humanitaarabi andmises, eelkõige seetõttu, et nad võivad enne lähetamist vajada erikoolitust.

Nagu eespool mainitud, on organisatsioonide akrediteerimine ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses osalemiseks koormav. See on osutunud suureks takistuseks suurema hulga vabatahtlike kaasamisel. Seetõttu on oluline, et juba akrediteeritud organisatsioonid ei peaks uuesti läbima sama protsessi, kui uus määrus jõustub. Lisaks on võtmeküsimus uue kvaliteedimärgise omandamise korra lihtsustamine osalevate organisatsioonide jaoks.

Peale selle peab arengukomisjon tagama, et Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse tegevust käsitlevad sätted (määruse IV peatükk), mille puhul meil on ainupädevus, tagaksid vastastikuse täiendavuse ja kooskõla ELi muude humanitaarabi meetmetega ja Euroopa humanitaarabikonsensusega. Tulevase programmi selle osa rakendamisel tuleb täielikult järgida humanitaarabi põhimõtteid ning see peab väljenduma vajaduspõhises, koordineeritud ja tõhusas humanitaarabis.

Sellega seoses näeb arvamuse koostaja suurimat potentsiaali meetmetes, mis keskenduvad organisatsioonilise ja kohapealse suutlikkuse suurendamisele, vastupidavusele ning tegevusvormidele, mis ühendavad hädaabi, taastus- ja arenguabi (LRRD), seostavad humanitaar- ja arenguabi, aitavad vähendada katastroofiohtu ja suurendada katastroofideks valmisolekut ning suurendada üldisemalt teadlikkust humanitaarvajadustest ja -põhimõtetest ning parandada sellekohast teavevahetust.

Mis puudutab käesoleva määruse-eelnõu sätteid, mille puhul arengukomisjon jagab pädevust kultuurikomisjoniga, siis oleme seisukohal, et üldiselt tuleks rohkem rõhutada kestlikku arengut, põhimõtet „kedagi ei tohi kõrvale jätta“, vaesuse kaotamist, inimõigusi ja soolist võrdõiguslikkust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Pidades silmas humanitaarkriiside ja ülemaailmsete hädaolukordade arvu märkimisväärset suurenemist ning selleks, et edendada solidaarsust ning humanitaarabi nähtavust liidu kodanike seas, on vaja arendada solidaarsust liikmesriikide vahel ning inimtegevusest põhjustatud kriisidest või loodusõnnetustest mõjutatud kolmandate riikidega.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Humanitaarabi põhineb erapooletuse, neutraalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetel, mis sisalduvad rahvusvahelises humanitaarõiguses ja liidu õiguses. Humanitaarabi võimaldab vajaduspõhiselt hädaolukorrale reageerida, et kaitsta inimelusid, ära hoida ja leevendada inimeste kannatusi, hoida inimväärikust ning pakkuda kaitset inimtegevusest põhjustatud kriiside või loodusõnnetuste tõttu kannatanud haavatavatele inimrühmadele. Humanitaarabi olulised koostisosad on ka katastroofiohu vähendamine ja katastroofideks valmisoleku suurendamine suutlikkuse ja vastupidavuse tugevdamise meetmete abil.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) 14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse (edaspidi „programm“) loomisest, et luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.	välja jäetud
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“¹⁸ rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.	välja jäetud
__________________
¹⁸Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 942 final).
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a) Vabatahtlik tegevus on konkreetne ja nähtav solidaarsuse väljendus, mis võimaldab inimestel anda oma teadmised, oskused ja aja ilma rahalise ajendita ühiskonna, kohalike kogukondade või kaasinimeste teenistusse.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b) Abi, mida antakse inimestele ja kogukondadele väljaspool liitu, kes seisavad silmitsi katastroofidega või kes on eriti haavatavad katastroofide suhtes ja kes vajavad humanitaarabi, ning mis põhineb neutraalsuse, humaansuse, sõltumatuse ja erapooletuse aluspõhimõtetel, on oluline solidaarsuse väljendus. Rahalised eraldised peaksid seda põhimõtet kajastama ja võimaldama vähemalt 5000 vabatahtlikku osalemist humanitaarabioperatsioonides.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 c) Osalevad vabatahtlikud ja organisatsioonid, kes rakendavad Euroopa vabatahtlikku humanitaarabikorpust, peaksid järgima põhimõtteid, mis on sätestatudEuroopa konsensuses humanitaarabi valdkonnas.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 d) Vaja on veelgi suurendada solidaarsust kriiside ja katastroofide ohvritega kolmandates riikides ning tõsta liidu kodanike üldist teadlikkust humanitaarabist ja vabatahtlikust tegevusest kui elukestvast tegevusest ning humanitaarabi ja vabatahtliku tegevuse märgatavust.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 e) Liit ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja järgida kestliku arengu eesmärke nii liidusiseselt kui ka välistegevuse kaudu.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 f) 19. mai 2017. aasta järeldustes humanitaarabi ja arengu vahelise seose kohta tunnistas nõukogu vajadust tugevdada vastupidavust, milleks tuleb humanitaarabi ja arengukoostöö paremini omavahel siduda ning veelgi tugevdada üksteist täiendavate käsituste vahelisi tegevuslikke seoseid, mis hõlmavad humanitaarabi, arengukoostööd ja konfliktide ennetamist.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.	(5) Noortele, sealhulgas haavatavas olukorras ja piiratud võimalustega noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.	(6) Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi ja suurendada suutlikkust, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes, kaasavates ja tervislikes tingimustes, arvestades, et kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ja sidusrühmadega peetavat dialoogi tuleks ergutada, et tagada vajadustele suunatud programm ning et edendada vabatahtlikku tegevust partnerriikides ja lisada solidaarsusmeetmetele tugev arengu edendamise mõõde;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 375/2014^1a kohaselt läbi viidud lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide sertifitseerimist ei tohiks dubleerida uue Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames ning samaväärsust tuleks tunnustada käesoleva määruse rakendamisel alates 2021. aastast.
	____________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1).
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.	(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.	(10) Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), ringmajanduse, kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, loodus- või inimtegevusest põhjustatud suurõnnetuste ärahoidmise ja nende tagajärgedest taastamise, katastroofide tõttu kannatanud haavatavate inimrühmade, vastupidavuse, vaesuse vähendamise, toiduga kindlustatuse, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike, eelkõige saatjata alaealiste vastuvõtu ja integratsiooni, konfliktide ennetamise, rahu ja lepitamise, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.	(11) Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte osalejate isiklikku, kultuurilist, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, vastutustunnet, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Euroopa solidaarsuskorpuse programmi raames toimuv vabatahtlik tegevus peaks ka täiendama kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke vabatahtliku tegevuse kavasid, kui sellised kavad on olemas. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta²¹. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.	(12) Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele, sealhulgas puuetega ja piiratud võimalustega noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast – ka mittetulundusorganisatsioonides ning sotsiaal- ja humanitaarabisektoris – keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta21, ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sisalduvatele põhimõtetele. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.
__________________	__________________
²¹Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).	²¹ Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.	(13) Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna ja samuti ühiskonnas enim puudust kannatavate isikute hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid jätkama aktiivsete kodanikena tegevust vabatahtlikuna või ühenduste teenistuses või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Vabatahtlikud võivad aidata tugevdada liidu suutlikkust anda vajaduspõhist ja põhimõtetele vastavat humanitaarabi ning suurendada humanitaarabisektori tõhusust, kui nad on asjakohaselt valitud, koolitatud ja lähetusteks ette valmistatud, et tagada neile vajalikud oskused ja pädevused abivajajate kõige tulemuslikumaks abistamiseks, ning tingimusel, et nad saavad arvestada piisava kohapealse toetuse ja järelevalvega. Seetõttu on nii humanitaarabi tõhususe suurendamiseks kui ka vabatahtlike toetamiseks äärmiselt oluline kvalifitseeritud, hästi koolitatud ja kogenud treenerite ja mentorite kohapealne roll.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Riiklikud korraldusasutused peaksid ka julgustama noori vabatahtlikke saama Euroopa solidaarsuskorpuse programmi saadikuteks, et jagada noorteorganisatsioonide, haridusasutuste ja seminaride kauduoma kogemusi. Saadikutena osaleksid nad tulevaste kandidaatide koolitamisel, aidates seega kaasa programmi edendamisele. Selleks peaksid riiklikud korraldusasutused vabatahtlikke toetama.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 b) Euroopa solidaarsuskorpuse eduka rakendamise tagamiseks on vaja suurendada selle nähtavust ja sellest teadlikkust ning jätkata olemasolevate rahastamisvõimaluste propageerimist, kasutades selleks teabekampaaniaid (sealhulgas iga-aastane Euroopa solidaarsuskorpuse teabepäev) ja dünaamilisi suhtlusvahendeid ning pöörates sealjuures suurt tähelepanu sotsiaalmeediale, et tagada sihtrühmade, nii üksikisikute kui ka organisatsioonide võimalikult suur informeeritus.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.	(15) Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi (veebipõhiselt, kui muul viisil ei ole võimalik), kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Vabatahtlike asjakohane väljaõpe, julgeolek ja turvalisus peaks olema esmatähtsal kohal ning sellega seoses peaks toimuma korrapärane teabevahetus ja riskihindamine, eelkõige Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse puhul. Vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas. Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta ka vabatahtlikega kontaktis olevate laste ja teiste haavatavate isikute ohutust ja huve. Lastega otsest kontakti hõlmavad tegevused peaksid lähtuma lapse parimate huvide põhimõttest ning nende suhtes tuleks vajaduse korral kohaldada taustakontrolle või muid meetmeid, et tagada laste kaitse.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise kõikides etappides tuleks täielikult järgida võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, sealhulgas osalevate vabatahtlike ja organisatsioonide kindlakstegemine ja valimine.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta²².	(16) Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, kultuurilist ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta²².
_________________	_________________
²²Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).	²²Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Riiklikud korraldusasutused peaksid ka julgustama noori vabatahtlikke saama Euroopa solidaarsuskorpuse programmi saadikuteks, et jagada oma kogemusi noortevõrgustike, haridusasutuste ja seminaride kaudu. Endised vabatahtlikud ja saadikud võiksid aidata ka tulevasi kandidaate koolitada.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.	(17) Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused, ohutus ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel liidu väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele ning Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.	(18) Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused kooskõlas kehtivate sertifitseerimiskavadega. Märgise omandamise menetlust tuleks juba sertifitseeritud organisatsioonide, täpsemalt praeguse ELi humanitaarabi vabatahtlike ja ECHO raampartnerluslepingute osaliste jaoks lihtsustada. Selles protsessis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta sarnaseid protsesse, mis on läbi viidud määruste (EL) nr 375/2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1475^1a ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/96^1b kohaselt. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud. Kvaliteedimärgiste andmise ja uuesti hindamise protsessiga seotud halduskoormus tuleks vähendada miinimumini, et tagada võrdne juurdepääs ja vältida väiksemate organisatsioonide osalemise takistamist.
	______________________
	^1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) nr 2018/1475, millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrust (EL) nr 1288/2013, määrust (EL) nr 1293/2013 ja otsust 1313/2013/EL (ELT L 250, 4.10.2018, lk 1).
	^1bNõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Rakendusprotsessi läbipaistvuse ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmi tulemuslikkuse suurendamiseks peaks komisjon konsulteerima korrapäraselt peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonide ja muude asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sealhulgas noortevõrgustike ja riiklike noortenõukogudega, samuti tööandjaid ja ametiühinguid esindavate võrgustikega.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.	(23) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada kõigi kasutajate jaoks lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102^1a juurdepääsetavusnõuetega ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse (veebipõhiselt, kui muidu ei ole võimalik) jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks. Humanitaarabimeetmeid toetavate lähetuste ning vabatahtliku tegevuse ja lähetuse vahelise pika ajavahemiku puhul ei tohiks humanitaarabimeetmetes osalejad kokku puutuda täiendavate takistustega võrreldes teistes valdkondades osalejatega.
	_______________________
	^1aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis.	(27) Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on eeskätt 18–30aastased noored, kuid kolmandates riikides antava humanitaarabi vajadused ja kontekst võivad õigustada ekspertide osalemist, kes on vanemad, kui eespool osutatud vanuserühm. Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Erilist tähelepanu tuleks pöörata soolisele võrdõiguslikkusele naiste ja meeste võrdse osalemise edendamise ja hõlbustamise mõttes.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) Vastavalt liidu võrdsete võimaluste ja diskrimineerimiskeelu põhimõttele peaks erinevatel elualadel tegutsevatel ja igas vanuses liidu kodanikel ja pikaaegsetel elanikel olema võimalus osaleda vabatahtlikus töös aktiivsete kodanikena. Võttes arvesse humanitaartegevusega seotud konkreetseid probleeme, peaksid humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva ELi algatuse osalised olema vähemalt 18-aastased ning nad võivad esindada paljusid erinevaid profiile ja põlvkondi, kelle oskused on vajalikud selliste humanitaaroperatsioonide edukaks läbiviimiseks.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.	(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas ja haavatavas olukorras olevatele noortele, sealhulgas puuetega inimestega töötavate vabatahtlike kandidaadid. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust, koolitust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(28 a) Erilist tähelepanu tuleks pöörata ja toetust tuleks anda vastuvõtvate partnerorganisatsioonide suutlikkusele kolmandates riikides ning vajadusele integreerida vabatahtlike tegevus kohaliku kontekstiga ning hõlbustada vabatahtlike suhtlust kohalike humanitaarabi andjate, vastuvõtva kogukonna ja kodanikuühiskonnaga.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³¹ tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse.	(35) Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“31 tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda ja erivajadusi, eelkõige poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse olukorra arengut, sealhulgas noorte töötuse määra, et võimaldada paremat koostööd kõige tõhusamal ja lihtsamal viisil. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Selliste meetmete üle teostatakse korrapäraselt järelevalvet ja neid hinnatakse.
__________________	__________________
³¹Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final).	³¹ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (COM(2017) 623 final).
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.	(39) Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning riikide valitsuste, vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide, erasektori ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal, kooskõlas riiklike ja piirkondlike vabatahtlike programmidega.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.	(42) Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, kulude optimeerimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riiklik ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise;	(1) „solidaarsustegevus“ – kergesti kättesaadav, kvaliteetne, kaasav ja piisavalt rahastatud tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise;
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „registreeritud kandidaat“ – 17–30aastane üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes veel sellises tegevuses ei osale;	(2) „registreeritud kandidaat“ – üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, et väljendada huvi osaleda solidaarsustegevuses, kuid kes veel sellises tegevuses ei osale;
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) „osaleja“ – 18–30aastane üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja kes osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses;	(3) „osaleja“ – üksikisik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja kes osaleb Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevuses; muude kui IV peatükis osutatud tegevuste puhul on osalejad vanuses 18–35 aastat;
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu;	(4) „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis täiendava ja konkreetselt kohandatud toetuse puudumisel takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks õpiraskuste või puude tõttu, sealhulgas pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, nagu on sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis;
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus, mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena kuni 12 kuu vältel;	(6) „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus, mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena kuni 12 kuu vältel ja võimaldab üksikisikutel rakendada oma teadmisi, oskusi ja aega ühiskonna, kogukonna või kaasinimeste hüvanguks ilma rahalise motivatsioonita;
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „praktika“ – solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon;	(7) „praktika“ – solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon ja mis sisaldab õppekomponenti;
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi üldeesmärk on suurendada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja mujal ning mille abil lahendatakse ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.	1. Programmi üldeesmärk on suurendada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsus- ja mittetulunduslikes tegevustes, mis aitavad tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja mujal, tehes seeläbi edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamise poole, lahendades ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, eelkõige vähendades inimtegevusest põhjustatud kriiside või loodusõnnetuste ohte, hädaolukordi ebakindlates või konfliktijärgses olukorras olevates riikides, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.	2. Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas puuetega ja piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende kultuuridevahelist teadlikkust ning erialaseid ja kodanikutegevuse pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6;	(a) noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele suunatud jõupingutuses, millele on osutatud artiklis 6;
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10.	(b) noorte ja ekspertteadmistega isikute osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10, ning liidusisene ja -väline tegevus, mille eesmärk on suurendada vastuvõtvate organisatsioonide suutlikkust humanitaarabi andmiseks kolmandates riikides, nagu on osutatud artiklis 11.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Artikli 18 kohaselt vastu võetud iga-aastane tööprogramm sisaldab loetelu tegevustest, mis võivad olla kahjulikud osalejatele, toetusesaajatele ja ühiskonnale või mis ei ole osalejate jaoks asjakohased, mida ei viida ellu programmi raames või mille suhtes kohaldatakse erikoolitust, taustakontrolli või muid meetmeid.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;	(a) suurendada osalevate organisatsioonide ja nende kohalike partnerite suutlikkust teha koostööd ja pakkuda kvaliteetseid projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka osalevaid organisatsioone;	(b) meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kogemustega isikuid ja osalevaid organisatsioone;
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine.	(d) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine kooskõlas direktiivi (EL) 2016/2102 juurdepääsetavusnõuetega.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust, samuti tugevdada haavatavate või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet.	1. Tegevussuunas „Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige anda vajadustel põhinevat humanitaarabi, mille eesmärk on säilitada elu, hoida ära ja leevendada inimeste kannatusi ning säilitada inimväärikust inimtegevusest põhjustatud kriiside või loodusõnnetuste korral, samuti tugevdada haavatavate, ebakindlas olukorras või katastroofis kannatanud kogukondade suutlikkust ja toimetulekuvõimet ning hõlbustada üleminekut humanitaarabilt pikaajalisele kestlikule ja kaasavale arengule.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse põhimõtetega.	2. Käesoleva peatüki kohaseid meetmeid viiakse ellu kooskõlas Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas, edendades humanitaarabi inimlikkuse, neutraalsuse, erapooletuse ja sõltumatuse aluspõhimõtteid ning kinnitades samal ajal liidu kindlat toetust vajadustel põhinevale lähenemisviisile, ilma diskrimineerimiseta kannatanud elanikkonnarühmade vahel või elanikkonna sees ning järgides rahvusvahelist õigust.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Liidu humanitaarabi antakse olukordades, milles võidakse kasutada ka muid arengukoostöö, kriisiohjamise ja kodanikukaitsega seonduvaid vahendeid. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus töötab ühtsel ja täiendaval viisil ning väldib kattuvust liidu asjaomaste poliitikavaldkondade ja vahenditega, eelkõige liidu humanitaarabipoliitika, arengukoostöö poliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Et edendada ühtset rahvusvahelist humanitaarkriisidele reageerimist, peavad käesoleva peatüki kohased meetmed olema kooskõlas meetmetega, mida koordineerib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus tugevdab soolist mõõdet liidu humanitaarabipoliitikas, edendades humanitaarkriiside korral asjakohast reageerimist naiste spetsiifilistele vajadustele. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle naisühenduste ja naiste võrgustikega, et edendada naiste osalemist ja juhtrolli humanitaarabi valdkonnas ning kasutada nende võimekust ja oskusi kriisijärgse taastumise, rahu kindlustamise, katastroofiohu vähendamise ja kannatanud kogukondade vastupanuvõime tugevdamise heaks.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 d. Lähetamist käsitlevad konkreetsed tingimused määratakse tihedas koostöös vastuvõtvate organisatsioonidega kindlaks lähetava organisatsiooni ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse vahel sõlmitavas lepingus, milles märgitakse ära õigused ja kohustused, lähetuse kestus, toimumiskoht ja ülesanded.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) artiklis 9 osutatud solidaarsusprojektid;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Tuginedes kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab komisjon meetmeid, mis on suunatud vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabialase suutlikkuse suurendamisele, parandamaks kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagamaks ELi humanitaarabi vabatahtlike kohaliku töö tõhusus ja püsiv mõju, sealhulgas järgmisi meetmeid:
	(a) loodusõnnetustega seotud katastroofiriskide juhtimine, valmisolek ja reageerimine, juhendamine, vabatahtlike juhtimist hõlmav koolitus ning muud vastuvõtvate organisatsioonide personalile ja vabatahtlikele vajalikud valdkonnad;
	(b) parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimis- ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid, võrgustike loomine ja muud asjakohased meetmed.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Komisjon loob ELi humanitaarabi vabatahtlike andmebaasi (mis sisaldab andmeid ka ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetusse saatmise võimaluste ja sobilikkuse kohta), haldab ja ajakohastab seda, võimaldades seega tagasipöörduvate vabatahtlike jätkuvat osalemist. Selle andmebaasis kogutavate või selle andmebaasi jaoks kogutavate isikuandmete töötlemine toimub vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679^1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725^1b.
	____________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
	^1bEuroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.	1. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetuseks peab enne praktika algust hõlmama piisavalt pikka õppimis- ja koolitusetappi, sealhulgas enne lähetamist toimuvat õppimis- ja koolitusetappi, olema seotud projektidega, milles noored vabatahtlikud osalevad, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu artikli 10 lõikes 2 sätestatud humanitaarabipõhimõtetele, muu hulgas põhimõttega „ära põhjusta kahju“, ja see ei asenda praktika- või töökohti ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega edendatakse kolmandatest riikidest pärit kohalike vabatahtlike osalemist.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult kolmandates riikides:	2. Vabatahtlik tegevus kõnealuse tegevussuuna raames võib toimuda ainult:
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Tuginedes lähetavate või vastuvõtvate organisatsioonide või muude asjaomaste osalejate poolt kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, toetab Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus meetmeid, mille eesmärk on:
	(a) vastuvõtvate organisatsioonide humanitaarabi andmise alase suutlikkuse tugevdamine kolmandates riikides, et suurendada kohalikku valmisolekut ja reageerimist humanitaarkriisidele ning tagada Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse töö tulemuslik ja püsiv mõju kohapeal katastroofiohu juhtimise, valmisoleku ja reageerimise, humanitaarabilt kestlikule kohalikule arengule ülemineku, juhendamise ja vabatahtlike juhtimise alase koolituse abil;
	(b) parimate tavade vahetamine, tehniline abi, mestimisprogrammid ning personali ja vabatahtlike vahetusprogrammid.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Riskide hindamine vabatahtlike ohutuse ja turvalisuse valdkonnas on prioriteet, eelkõige riikides või piirkondades, mida peetakse ebastabiilseks või kus on vahetud riskid.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 c. Euroopa solidaarsuskorpust käsitlevad teavituskampaaniad, mis on seotud ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega, viiakse ellu peamiselt liidu territooriumil ning need keskenduvad tööle, mida teevad vabatahtlikud ja humanitaartöötajad selliste humanitaarabi põhimõtete kohaselt nagu inimlikkus, sõltumatus, neutraalsus ja erapooletus, mis teavitavad nende tegevusest.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 2 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 d. Vabatahtlik töö peab vastama tegelikele vajadustele ja puudujääkidele, mille on kohalikul tasandil teinud kindlaks vastuvõtvad organisatsioonid.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	Vabatahtlike kandidaatide väljaselgitamine ja valik
	1. Komisjon, kes tugineb kolmandates riikides eelnevalt läbi viidud vajaduste hindamisele, määrab kindlaks ja valib välja vabatahtlike kandidaadid koolituse jaoks, mis viiakse läbi koostöös riiklike asutuste ja vastuvõtvate organisatsioonidega.
	2. Vabatahtlike kandidaatide väljaselgitamine ja valimine toimub kooskõlas artiklis 14 osutatud normide ja menetlustega ning järgib diskrimineerimiskeelu, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõtet.
	3. Artiklites 2 ja 15 osutatud vanusepiiranguid ei kohaldata käesoleva artikli kohaste humanitaarabioperatsioonide toetamiseks kandideerivate isikute suhtes.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 b
	Vabatahtlike kandidaatide koolitamine
	1. Tuginedes olemasolevatele programmidele ja menetlustele koostab komisjon koolitusprogrammi, mille eesmärk on valmistada vabatahtlike kandidaadid ette lähetuseks, mille ülesanne on humanitaarabi toetamine ja täiendamine.
	2. Artikli 11 kohaselt väljaselgitatud ja valitud vabatahtlike kandidaadid võivad osaleda kvalifitseeritud organisatsioonide rakendatud koolitusprogrammis. Igalt vabatahtliku kandidaadilt nõutava läbitava koolituse maht ja sisu määratakse kindlaks, konsulteerides sertifitseeritud vastuvõtva organisatsiooniga vastavalt vajadustele, võttes arvesse vabatahtliku kandidaadi eelnevat kogemust ja kavandatavat lähetust.
	3. Koolitusprogramm hõlmab hindamist, mille käigus hinnatakse vabatahtliku kandidaadi valmisolekut lähetuseks, et toetada ja täiendada humanitaarabi kolmandates riikides, ning tema valmidust vastata kohalikele vajadustele.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 a
	Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud eelarvejaotus
	Artiklite 7, 8, 9 ja 11 kohasteks tegevusteks ette nähtud soovituslik eelarvejaotus on järgmine:
	(a) artiklites 7 ja 9 osutatud vabatahtlik tegevus solidaarsustegevuse ja solidaarsusprojektide raames: 85 %;
	(b) artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö; vähemalt 7,5 %
	(c) artiklis 11 osutatud vabatahtlik tegevus humanitaarabioperatsioonide toetamise raames: vähemalt 7,5 %
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena.	2. Programmi raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud mis tahes vormis, kuid eelkõige toetuste kujul, hankemenetluse teel ja auhindadena. Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleb nii palju kui võimalik kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.	1. Osalevas riigis seaduslikult elavad või ELi kodakondsusega Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad isikud peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 35aastane.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse raames võetavate meetmete puhul, millele on osutatud IV peatükis, ei kohaldata vanuse ülempiiri.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.	1. Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise. Organisatsioonid, kellel juba on ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse raames sertifitseeritud märgis, ning valitsusväliste organisatsioonide ja komisjoni Euroopa kodanikukaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadi (ECHO) vahelise partnerluse raamlepingu osalised võivad taotleda uue programmiga nõutava märgise saamiseks lihtsustatud menetlust.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.	3. Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt või osalejate palvel uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töö dubleerimise vältimisele.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Osalevad organisatsioonid võivad täita Euroopa solidaarsuskorpuse raamistikus järgmisi ülesandeid:
	(a) vastuvõtja rollis – osalejate vastuvõtmine, sealhulgas tegevuste korraldamine, koolitusprogrammide koostamine, osalejate juhendamine ja toetamine solidaarsustegevuse ajal ning pärast tegevuse lõppu vastavalt vajadusele osalejale tagasiside ja tunnustuse andmine;
	(b) toetaja rollis – osalejate lähetusega seotud ettevalmistus enne ärasõitu ning solidaarsustegevuse ajal ja pärast seda, sealhulgas osalejate teavitamine, nende õpitulemuste hindamine ja pärast tegevuse lõppu nende suunamine kohalike vabatahtlike organisatsioonide juurde.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Asjakohane järelevalve ja aruandlus hõlmab korrapäraseid konsultatsioone riiklike asutuste ja osalevate organisatsioonidega ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja noortevõrgustikega, et teha programmi rakendamisel võimalikke parandusi.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi ja koolitusi koos riiklike büroode võrgustikuga või selle võrgustiku tarbeks, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse ühetaoline elluviimine kõigis osalevates riikides. Komisjon kutsub kohtumistele ka olemasolevad liidu tasandi võrgustikud, mis on seotud programmi raames toimuva tegevusega, sotsiaalpartnerid ning noori ja vabatahtlikke esindavad võrgustikud. Komisjon konsulteerib Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimise teemal korrapäraselt peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas ja vastastikku täiendavad ka osalevate riikide asjaomaste riigi tasandi poliitikameetmete, programmide ja vahenditega. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse ja noortega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist.	2. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed peavad olema kooskõlas ja vastastikku täiendavad ka osalevate riikide asjaomaste riigi tasandi poliitikameetmete, programmide ja vahenditega, et tagada osalevate riikide poolt vastutustundlik käitumine. Selleks vahetavad komisjon, riiklikud ametiasutused ja riiklikud korraldusasutused teavet ühelt poolt solidaarsuse, noorte ja humanitaarvajadustega seotud olemasolevate riiklike kavade ja prioriteetide kohta ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete kohta, pidades silmas tuginemist asjakohastele headele tavadele ning tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamist.
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama.	3. Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed kolmandates riikides, millele on osutatud artiklis 11, peavad eelkõige olema kooskõlas liidu välistegevuse muude valdkondadega, eriti humanitaarabipoliitika, arengukoostööpoliitika, julgeolekupoliitika, laienemispoliitika, naabruspoliitika ja liidu kodanikukaitse mehhanismiga, ning neid täiendama.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine
Viited	COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CULT 2.7.2018
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	DEVE 2.7.2018
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	5.7.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Eleni Theocharous 18.7.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	8.10.2018	20.11.2018
Vastuvõtmise kuupäev	22.1.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Mireille D’Ornano, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Vincent Peillon, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Bogusław Sonik, Eleni Theocharous, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Marina Albiol Guzmán, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Stefan Gehrold, Maria Noichl, Judith Sargentini

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20	+
ECR	Eleni Theocharous
GUE/NGL	Marina Albiol Guzmán, Lola Sánchez Caldentey
PPE	Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Stefan Gehrold, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Bogusław Sonik, Anna Záborská, Joachim Zeller, Željana Zovko
S&D	Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maria Noichl, Vincent Peillon, Elly Schlein
VERTS/ALE	Maria Heubuch, Judith Sargentini

1	–
EFDD	Mireille D'Ornano

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (5.12.2018)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Arvamuse koostaja (*): Deirdre Clune(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.	(1) Solidaarsus on arenenud ja demokraatlike ühiskondade alus mitte ainult kodanike, vaid ka rahvaste ja riikide jaoks. Seda ühist väärtust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 2, tuleks soodustada, eelkõige võttes arvesse praeguseid ja tulevasi ühiskonnaprobleeme, mille lahendamisele noored saavad jätkuvalt kaasa aidata, näidates oma solidaarsust praktikas.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) 14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse (edaspidi „programm“) loomisest, et luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.	(2) 14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse (edaspidi „programm“) loomisest, et võimaldada noortel inimestel kogu liidus ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oskusi ja suhteid kogukonnapõhises tegevuses saadud praktiliste kogemuste põhjal.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.	(5) Noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust ja soodustama kultuuridevahelist vahetust.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.	(6) Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid aitama saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke, lahendama ühiskondlikke probleeme ja edendama solidaarsust, ning samas reageerima kohalike kogukondade vajadustele. Solidaartegevus peaks pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi isiklikuks, sotsiaalseks, ja erialaseks arenguks ning arenguks kodanikuna, hõlmama kindlat õppe- ja koolitusmõõdet, olema kättesaadav kõikidele noortele, kusjuures ennekõike tuleks püüda soodustada piiratud võimalustega noorte osalemist, ning seda peaks ellu viima ohututes ja tervislikes tingimustes ning nõuetekohaselt valideerima. Solidaartegevus ei tohiks avaldada negatiivset mõju olemasolevatele töö- või praktikakohtadele ning peaks ettevõtete sotsiaalse vastutuse raames võetud kohustusi tugevdama, mitte neid asendama.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.	(7) Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade, programmide ja vahenditega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada selliste kavade, nagu noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks soodustada olemasolevate seotud kavade ja Euroopa solidaarsuskorpuse täiendavust ja lojaalset koostööd, eelkõige noorte solidaarsuse, vabatahtliku tegevuse, kodanikuteenistuse ja liikuvuse kavadega riigi, piirkonna või kohalikul tasandil, samuti solidaarsuse ja noortega seotud prioriteetidega osalevates riikides, kui see on asjakohane, et selliste kavade mõju ja omadusi vastastikku edendada ja rikastada ning tugineda headele tavadele. Euroopa solidaarsuskorpus ei peaks asendama sarnaseid riiklikke solidaarsuse, vabatahtliku tegevuse, kodanikuteenistuse või liikuvuse kavasid. Kõikidele noortele peaks riikides tagama võrdse juurdepääsu solidaartegevusele. Tuleks julgustada partnerlusi Euroopa võrgustikega, mis on spetsialiseerunud kiireloomuliste ühiskondlike probleemide lahendamisele.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.	(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused peaksid aitama vastata rahuldamata ühiskondlikele vajadustele ja aitama tugevdada kogukondi, edendades samas ka noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendama neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust. Samuti peaks see aitama toetada ja tugevdada olemasolevaid organisatsioone, kes solidaartegevuses osalevad.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.	(10) Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, sotsiaalse kaasamise ja puudega inimeste integreerimise, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kultuuripärandi kaitse, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, noorteabi, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.	(11) Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust, demokraatlikku osalemist ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus peaks põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul ning vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta²¹. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.	(12) Kergesti kättesaadavad praktika- ja töökohad peaksid olema vabatahtlikust tegevusest selgelt eristatud, nii rahalisest kui ka organisatsioonilisest seisukohast. Praktikakohad ei tohiks ühelgi juhul kujuneda töökohtade asendajaks. Tasustatud praktika- ja töökohad võivad aga olla ebasoodsas olukorras olevatele ja vähemate võimalustega noortele stiimuliks, et osaleda solidaarsust arendavas tegevuses, mis muul juhul ei oleks neile kättesaadav, ning samas andma selget Euroopa lisaväärtust, aidates kaasa peamiste lahendamata sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja kohalike kogukondade tugevdamisele Praktikakohad võivad lihtsustada noorte üleminekut hariduse omandamiselt tööellu ning suurendada nende tööalast konkurentsivõimet, mis on nende püsiva tööturule integreerimise seisukohast peamise tähtsusega. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutava praktika ja töö eest peaks alati tasuma Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastuvõttev või töölevõttev osalev organisatsioon. Praktikakohad peaksid põhinema kirjalikel praktikalepingutel kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusega, kui see on asjakohane, ja vastama põhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta²¹, ning olema alati tasustatud ja põhinema kirjalikul lepingul. Töökohad peaksid põhinema töölepingul kooskõlas osaleva riigi (kus tööd tehakse) õigusega või kohaldatava kollektiivlepingu või mõlemaga. Rahaline toetus töökohti pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohiks ületada 12 kuud. Osalevad organisatsioonid peaksid taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel. Praktika- ja töökohtadega peaks kaasnema asjakohane ettevalmistus, koolitus töökohal ning toetus osalemisega seonduva lähetuse järel. Praktika- ja töökohti võivad hõlbustada asjaomased tööturuosapooled, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad ning piiriülese tegevuse korral ka EURESe liikmesorganisatsioonid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589^21a.
__________________	__________________
²¹ Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).	²¹ Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).
	^21aEuroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Tuleks püüda tagada, et praktika- ja töökohad oleksid avatud kõigile noortele, eelkõige nendele noortele, kellel on vähem võimalusi osaleda solidaarsusega seotud valdkondades, sh noored, kellel on puue, kes kannatavad sotsiaalsete või kultuuriliste probleemide tõttu, kes on rändajad või elavad isoleeritud maapiirkondades ja ELi äärepoolseimates piirkondades.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.	(13) Noorte algatusvõime ja kodanikuaktiivsus on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid peaksid andma noortele võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi ja katsetada ideid jätkusuutlikul viisil, et aidata noortel olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaartegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid tegelema sotsiaalse ettevõtlusega või tegutsema vabatahtlikena ühendustes, valitsusvälistes organisatsioonides, noorteorganisatsioonides või muudes solidaarsus-, mittetulundus-, noorte- ja puudega inimeste valdkonna ühendustes ning ise organisatsioone asutama. Lähetusejärgse toetuse eesmärk on noori toetada, et nad jääksid solidaarsussektoriga seotuks ja aktiivseks, sh osaledes ühendustes, ühistutes, sotsiaalsetes ettevõtetes, noorteorganisatsioonides ja kogukonnakeskustes ning puudega inimeste toetamisega tegelevas sektoris.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.	(14) Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma kvaliteetseid tegevusi aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus toetab võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning parimate tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus aitab kaasa ka Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.	(15) Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate solidaarsustegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele veebipõhiselt ja muul viisil eelkõige koolitust ja keeleabi viisil, mis austab mitmekeelsuse põhimõtet, ning samuti pakkuda kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Need toetusmeetmed tuleks välja töötada ja neid tuleks pakkuda koostöös noorteorganisatsioonide ja muude mittetulunduslike ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada nende eksperditeadmisi selles valdkonnas. Toetusmeetmetes tuleks arvestada osalejate tegevuse keskkonda ja iseloomu, pöörates erilist tähelepanu võimalikele ohtudele. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus, eelkõige kui tegu on laste ja haavatavas olukorras olevate isikutega, ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas ega sellistesse toimumiskohtadesse, mis on vastuolus rahvusvaheliste inimõigustealaste standarditega ja/või liidu poliitikaga, nagu kohustusega teha lõpp laste hoolekandeasutustesse paigutamisele või meetmetega, mis keelavad ESIFil pidada hoolekandeasutusi.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a) Solidaarsustegevuse puhul, mis on seotud lastega, tohiksid lastega otse kokku puutuda ainult sellised osalejad, kellel on otsene vastav kvalifikatsioon ja oskused, ning kes on enne tegevusega liitumist läbinud lastekaitsealase koolituse ja eelkontrolli. Tegevuse käigus tuleks vabatahtlike ja laste kaitseks kehtestada asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused ning korraldada pidev järelevalve osalejate üle, et tagada lastekaitsepõhimõtete tegelik rakendamine.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks tegevuse läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta²².	(16) Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas tegevuses osalemine mõjutaks osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendaks kodanikutunnet, tuleks tegevuse läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta²². Selleks tuleks olenevalt asjaoludest julgustada kasutama liidu ja liikmesriigi tasandil mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kehtivaid vahendeid, nagu noortepass ja Europass.
__________________	__________________
²² Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).	²² Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1–5).
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.	(17) Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Vabatahtliku tegevuse ning praktika- ja töökohtade jaoks tuleks kasutusele võtta eraldi kvaliteedimärgised, võttes arvesse iga komponendi eripära selle tagamiseks, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastaksid kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel tegelikult ja pidevalt Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Kvaliteedimärgise omistamise protsess ei tohiks tekitada lisabürokraatiat, mis heidutaks organisatsioone ja eraettevõtteid Euroopa solidaarsuskorpusesse panustamast.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.	(23) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada Euroopa solidaarsuskorpusele lihtne juurdepääs, mis peaks olema puudega inimestele takistusteta, ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Programmi hea toimimise ning tegevuste õigeaegse alustamise jaoks on ülioluline, et Euroopa solidaarsuskorpuse tööprogrammide raames loodaks mehhanismid, millega tagatakse, et registreeritud noortele esitatakse pakkumised mõistliku ja suhteliselt ootuspärase aja jooksul. Seetõttu tuleks registreeritud isikutele saata korrapäraselt ajakohastatud teavet olemasolevate praktikakohtade ja aktiivselt kaasatud osalevate organisatsioonide kohta, et ergutada pärast registreerimist nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses, pakkudes neile samal ajal võimalust võtta otse ühendust nii riigi kui ka Euroopa tasandil solidaarsuse valdkonnas toimijatega.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.	(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus oleks kättesaadav kõigile noortele, eeskätt neile, kellel on vähem võimalusi, nagu on täpsustatud kaasamis- ja mitmekesisuse strateegias, mis töötati välja ja mida kohaldatakse programmi „Erasmus+“ raames noorte valdkonnas. Kehtestada tuleks erimeetmed, nt sobival kujul solidaarsustegevus ja individuaalne juhendamine, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte ning puudega noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.	(39) Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide, puudega inimesi esindavate organisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.	(40) Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist takistamata tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise;	(1) „solidaarsustegevus“ – kvaliteetne ajutine tegevus, millega aidatakse saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ning mis võib toimuda vabatahtliku töö, praktika, töö, solidaarsusprojektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, sealhulgas lõikes 13 osutatud valdkondades, tagades Euroopa lisaväärtuse ning tervise- ja ohutuseeskirjade järgimise, ning mille hulgas ei ole tegevusi, mis oleksid vastuolus rahvusvaheliste inimõiguste normide või ELi poliitikaga, näiteks kohustumisega lõpetada puudega laste ja isikute paigutamine hoolekandeasutustesse;
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu;	(4) „piiratud võimalustega noored“ – noored, kellel on raskusi, mis takistavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel või näiteks puude või õpiraskuste tõttu või hoolekandeasutuses üleskasvamise tõttu;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) „osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi üksus, kellele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis;	(5) „osalev organisatsioon“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik kohaliku, piirkonna, riigi või rahvusvahelise tasandi kasumlik või kasumit mitte taotlev üksus, kellele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis, mis tagab, et nimetatud üksus suudab viia ellu solidaarsustegevust kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkidega ning pakub osalejatele vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi või rakendab ja toetab muid tegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus, mis toimub vabatahtliku tasustamata tegevusena kuni 12 kuu vältel;	(6) „vabatahtlik tegevus“ – solidaarsustegevus vabatahtliku tasustamata tegevuse vormis kuni 12 kuu vältel ja mis annab noortele võimaluse aidata kaasa osalevate organisatsioonide solidaarsusega seotud tööle, et tuua kasu kogukondadele, kus selline tegevus toimub;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „praktika“ – solidaarsustegevus, mis toimub 2–6kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon;	(7) „praktika“ – tasuline solidaarsustegevus, mis toimub osalevas organisatsioonis tööpraktika kujul 3–6 kuulise ajavahemiku jooksul, mida võib pikendada üks kord ja kõige rohkem 12 kuu võrra, ning mida pakub ja mille eest maksab tasu Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat vastu võttev osalev organisatsioon, ning mis hõlmab õpet vajalike oskuste ja kogemuste omandamiseks;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) „töö“ – 2–12 kuu vältel toimuv solidaarsustegevus, mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab;	(8) „töö“ – 3–12 kuu vältel toimuvsolidaarsustegevus, mis sisaldab õppimist ja koolitust, põhineb kirjalikul lepingul ja mida pakub ning mille eest maksab tasu osalev organisatsioon, kes Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja tööle võtab, ning mis ei asenda olemasolevaid tööpakkumisi;
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis antakse osalevale organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames, täites võõrustaja ja/või toetaja funktsiooni;	(10) „kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis antakse organisatsioonile, kes on valmis pakkuma solidaarsustegevusi vastuvõtja või toetajana, sh lähetajana, või mõlemana ja mis kinnitab, et organisatsioon on võimeline tagama solidaarsustegevuse kvaliteedi kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtete ja eesmärkidega, ning mis antakse vastavalt varieeruvatele konkreetsetele nõuetele olenevalt solidaarsustegevuse laadist ja organisatsiooni ülesandest; vabatahtliku tegevuse ning praktika- ja töökohtade jaoks võetakse kasutusele eraldi kvaliteedimärgised;

Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3	Artikkel 3
Programmi eesmärgid	Programmi eesmärgid
1. Programmi üldeesmärk on suurendada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes, mis aitavad tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja mujal ning mille abil lahendatakse ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse edendamisele.	1. Programmi üldeesmärk on edendada solidaarsust, demokraatiat ja ühtekuuluvust liidus ja mujal, toetada kogukondi ja lahendada ühiskonna- ja humanitaarprobleeme kohapeal, keskendudes eelkõige sotsiaalse kaasatuse ja demokraatliku osaluse edendamisele, suurendades noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist kättesaadavates ja kvaliteetsetes solidaarsustegevustes.
2. Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.	2. Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi ja arendada nende oskusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.
3. Programmi eesmärke viiakse ellu järgmiste tegevussuundade raames:	3. Programmi eesmärke viiakse ellu järgmiste tegevussuundade raames:
(a) noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses, millele on osutatud artiklis 6;	(a) ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevused, millele on osutatud artiklis 6;
(b) noorte osalemine humanitaarabiga seotud solidaarsustegevuses (Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus), millele on osutatud artiklis 10.	(b) Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus, millele on osutatud artiklis 10.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) artiklis 8 osutatud praktika ja töö;	(b) artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö;
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) lähenemisviis, mille eesmärk on erineva taustaga noorte kaasamine;	(d) kaasavus ja tegelik suutlikkus kaasata erineva taustaga noori, sh puudega noori;
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 5	Artikkel 5
Mõlema tegevussuuna puhul ühised meetmed	Mõlema tegevussuuna puhul ühised meetmed
1. Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud võrgustikutegevuse eesmärk on:	1. Artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud võrgustikutegevuse eesmärk on:
(a) suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kvaliteetseid projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;	(a) suurendada osalevate organisatsioonide suutlikkust pakkuda kõrge kvaliteediga projekte järjest suuremale arvule Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele;
(b) meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka osalevaid organisatsioone;	(b) meelitada ligi uustulnukaid – nii noori kui ka osalevaid organisatsioone;
	(b a) hõlbustada puudega inimeste juurdepääsu kõigile pakutavatele tegevustele;
(c) pakkuda võimalusi anda solidaarsustegevuse kohta tagasisidet ning	(c) pakkuda tagasisidet solidaarsustegevuse kohta ning
(d) aidata kaasa Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate inimeste ja üksuste kogemustevahetusele ja tugevdada nende ühtekuuluvustunnet ning toetada seeläbi korpuse laiemat positiivset mõju.	(d) aidata kaasa Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate inimeste ja üksuste kogemustevahetusele ja tugevdada nende ühtekuuluvustunnet ning toetada seeläbi korpuse laiemat positiivset mõju.
2. Artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud kvaliteedi- ja tugimeetmed hõlmavad järgmist:	2. Artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud kvaliteedi- ja tugimeetmed hõlmavad järgmist:
(a) vabatahtliku tegevuse, praktika või töö kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas koolitus, keeleabi, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev või järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;	(a) vabatahtliku tegevuse, praktika, töö või solidaarsusprojekti kvaliteedi ja juurdepääsetavuse ning kõikidele osalevate riikide noortele võrdsete võimaluste tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas internetipõhine ja -väline koolitus, keeleabi, lastekaitse ja turvameetmete alane koolitus ning lastega töötavate osalejate tausta uurimine, haldusabi osalevatele isikutele ja organisatsioonidele, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev ja vajaduse korral järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;
(b) kvaliteedimärgise väljatöötamine üksuste jaoks, kes soovivad Euroopa solidaarsuskorpuse raames solidaarsustegevusi pakkuda, samuti selle märgise haldamine;	(b) Euroopa solidaarsuskorpuse raames vastavalt vabatahtlikku tegevust või praktikat ja tööd pakkuda soovivate organisatsioonide jaoks eraldi kvaliteedimärgiste väljatöötamine ja nende haldamine, et tagada kooskõla programmi põhimõtete ja nõuetega;
(c) Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuste tegevus Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise toetamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning nende meetmete väljundite valideerimise edendamiseks;	(c) Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuste tegevus Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise toetamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning nende meetmete väljundite valideerimise edendamiseks;
(d) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine.	(d) Euroopa solidaarsuskorpuse mitmekeelse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomine, haldamine ja ajakohastamine.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus III PEATÜKK – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
NOORTE OSALEMINE ÜHISKONDLIKE PROBLEEMIDE LAHENDAMISELE SUUNATUD SOLIDAARSUSTEGEVUSES	ÜHISKONDLIKE PROBLEEMIDE LAHENDAMISELE SUUNATUD SOLIDAARSUSTEGEVUS
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Tegevussuunas „Noorte osalemine ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevuses“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse edendamisele.	1. Tegevussuunas „Ühiskondlike probleemide lahendamisele suunatud solidaarsustegevus“ rakendatavate meetmetega aidatakse eelkõige tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust ja demokraatiat liidus ja sellest väljaspool ning samas reageerida ka ühiskonnaprobleemidele, pannes erilist rõhku sotsiaalse kaasatuse edendamisele.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) artiklis 8 osutatud praktika ja töö;	(b) artiklis 8 osutatud kvaliteetne praktika ja töö;
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.	1. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus annab noortele võimaluse osaleda solidaarsustegevuse organisatsioonide igapäevatöös ja toob lõpptulemusena kasu kogukonnale, kus tegevus toimub, ning see peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 8	Artikkel 8
Praktika ja töö	Praktika ja töö
1. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud praktika põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis on kookõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga, nagu on asjakohane, ja selles võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti.	1. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud praktika on alati tasustatud ja põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis sõlmitakse praktika alguses kooskõlas praktika toimumise riigis kohaldatava õigusraamistikuga ning milles on sätestatud haridusalased eesmärgid, töötingimused, praktika kestus, osaleva isiku tasu ning poolte õigused ja kohustused ning võetakse arvesse praktika kvaliteediraamistiku põhimõtteid (2014/C 88/01). Praktikakohad ei asenda töökohti.
2. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud töö põhineb töölepingul, mis on kooskõlas töötegemise kohaks oleva osaleva riigi õigusraamistikuga. Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui 12 kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab 12 kuud.	2. Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud töö põhineb kirjalikul töölepingul, mis vastab kõigile töökohariigi õiguses ja kohaldatavates kollektiivlepingutes sätestatud töölepingu tingimustele. Tööd pakkuvatele osalevatele organisatsioonidele ei tohi rahalist toetust anda kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks juhtudel, kui töölepingu kestus ületab kaksteist kuud.
3. Praktika ja töö peavad sisaldama õppe- ja koolituskomponenti.	3. Praktika ja töö peavad sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, et aidata osalejal saada asjakohaseid kogemusi, mis aitavad arendada pädevusi, mis on kasulikud osaleja isikliku, haridusalase, sotsiaalse ja erialase arengu seisukohast ning kodanikutunde arendamiseks.
4. Praktika ja töö võivad toimuda mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt).	4. Praktika ja töö võivad toimuda mõnes muus riigis kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt).
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Rahalisest toetusest artiklites 7 ja 8 osutatud solidaarsustegevustele nähakse soovituslikult 80 % ette vabatahtliku tegevuse ja solidaarsusprojektide jaoks; ning 20 % praktika- ja/või töökohtade jaoks, kusjuures riigisiseseks tegevuseks nähakse ette kuni 20 %.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks.	2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-vahendite kulude katteks. Kõnealune summa tehakse kõigi programmi kolme tegevussuuna jaoks võrdselt kättesaadavaks ning jaotatakse vastavalt asjaomaste projektide ja tegevuste põhjendatud vajadustele.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.	17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, mis on puudega inimestele juurdepääsetav. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 16	Artikkel 16
Osalevad organisatsioonid	Osalevad organisatsioonid
1. Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.	1. Euroopa solidaarsuskorpuses võivad osaleda avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused ja rahvusvahelised organisatsioonid, tingimusel et nad on saanud kvaliteedimärgise, mis tõendab, et nad pakuvad tegevusi, mis on kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtete ja eesmärkidega ning vastavad täielikult käesolevas määruses sätestatud solidaarsustegevuse määratlusele. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 ei tohi toetuse eesmärk ega tagajärg olla kasumi teenimine.
2. Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate kvaliteetsete tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused ning kasumi taotlemist keelav põhimõte kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.	2. Üksuse taotlust saada Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus järgmiste põhimõtete alusel: võrdne kohtlemine; võrdsed võimalused ja diskrimineerimiskeeld; töökohtade asendamise vältimine; selliste õppekomponenti sisaldavate kvaliteetsete tegevuste pakkumine, mis on suunatud isiklikule, sotsiaalhariduslikule ja kutsealasele arengule; koolituse, töö ja vabatahtliku tegevuse asjakohane korraldus; ohutu ja inimväärne keskkond ja vastavad tingimused, sealhulgas strateegiad ja menetlused lastekaitse tagamiseks tegevuse ajal; rahvusvaheliste inimõigustealaste standardite järgimine; võetud kohustus teha lõpp laste ja puudega inimeste hoolekandeasutustesse paigutamisele ning kasumi taotlemist keelav põhimõte kooskõlas finantsmäärusega. Eespool kirjeldatud põhimõtete alusel saab kindlaks teha, kas üksuse või organisatsiooni tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele. Kvaliteedimärgis antakse ainult organisatsioonidele, kes võtavad kohustuse neid põhimõtteid järgida. Järgimist kontrollitakse kooskõlas käesoleva määruse artiklitega 26 ja 27.
3. Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.	3. Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt või samuti osalejate palvel uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta. Üksus, kes oma tegevust oluliselt muudab, teatab sellest pädevale rakendusasutusele, et saaks korraldada uur hindamise. Vabatahtlikule tegevusele kvaliteedimärgise andmise menetlus erineb töö ja praktikaga seotud kvaliteedimärgise andmise menetlusest.
4. Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, antakse võõrustajana ja/või toetusfunktsiooni täitjana juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning ta võib registreeritud kandidaatidele solidaarsustegevusi pakkuda.	4. Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, antakse võõrustajana ja/või toetusfunktsiooni täitjana juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning ta võib registreeritud kandidaatidele solidaarsustegevusi pakkuda.
	4 a. Kvaliteedimärgise saanud osalevatel organisatsioonidel on sobivate taotlejate leidmiseks juurdepääs platvormile, kus nad saavad hõlpsasti otsida sobivaid taotlejaid, et muuta solidaarsustegevusest osavõtmise protsess lihtsamaks nii osalejatele kui ka osalevatele organisatsioonidele.
	4 b. Osalevad organisatsioonid toetavad Euroopa solidaarsuskorpuse edendamist, pakkudes endistele osalejatele võimalust jagada oma kogemusi ning tegutseda võrgustike loomise kaudu Euroopa solidaarsuskorpuse võimaliku uue põlvkonna saadikutena.
5. Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgisega ei kaasne automaatselt rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.	5. Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgisega ei kaasne automaatselt rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.
6. Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaarsustegevust ning sellega seotud kvaliteedi- ja tugimeetmeid võidakse rahastada Euroopa solidaarsuskorpuse raames või mõnest muust, liidu eelarvest sõltumatust rahastamisallikast.	6. Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaarsustegevust ning sellega seotud kvaliteedi- ja tugimeetmeid võidakse rahastada Euroopa solidaarsuskorpuse raames või mõnest muust, liidu eelarvest sõltumatust rahastamisallikast.
7. Artiklis 11 osutatud tegevuse raames osalevate organisatsioonide jaoks peab olema esmatähtis vabatahtlike ohutus ja turvalisus.	7. Artiklis 11 osutatud tegevuse raames osalevate organisatsioonide jaoks peab olema esmatähtis vabatahtlike ohutus ja turvalisus.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.	3. Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused töötavad välja strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks. Nimetatud strateegia sihtrühmaks on ka vähemate võimalustega, sealhulgas äärepoolsete piirkondade noored ning see hõlmab nende hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemuste levitamist ja kasutamist, kaasates sellesse ka vajaduse korral noorteorganisatsioone ja spetsialiseeritud noorte teabeteenistusi, nagu seda peetakse asjakohaseks.
	Teabe levitamine peab ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga ning et need pakuvad liidule lisaväärtust ja nähtavust.
	Osalevad organisatsioonid kasutavad Euroopa solidaarsuskorpusega seonduva teabe levitamiseks kaubamärki „Euroopa solidaarsuskorpus“.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi ja koolitusi koos riiklike büroode võrgustikuga või selle võrgustiku tarbeks, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse ühetaoline elluviimine kõigis osalevates riikides. Komisjon konsulteerib Euroopa solidaarsuskorpuse elluviimise teemal korrapäraselt peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Näitajad järelevalve ja aruandluse jaoks:	Euroopa solidaarsuskorpuse üle teostatakse ranget kontrolli, et mõõta selle üldeesmärgi ja konkreetsete eesmärkide saavutamist ning jälgida selle väljundeid, tulemusi ja mõju. Sel eesmärgil on kehtestatud miinimumnäitajate raamistik, mille alusel töötatakse tulevikus välja üksikasjalik kava Euroopa solidaarsuskorpuse väljundite, tulemuste ja mõju kontrollimiseks, mis sisaldab kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate laiendatud kogumit:
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Lisa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisa	Lisa
Näitajad järelevalve ja aruandluse jaoks:	Väljundnäitajad
(a) solidaarsustegevustes osalejate arv,	(a) (riigisiseses ja piiriüleses) vabatahtlikus tegevuses osalevate isikute arv riikide, vanuse, soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;
(b) piiratud võimalustega osalejate osakaal ning	(b) (riigisisesel ja piiriülesel) praktikal osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;
(c) Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv.	(c) (riigisiseses ja piiriüleses) töös osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;
	(c a) solidaarsusprojektides osalevate isikute arv riikide, vanuse ja soo, ametialase tausta ja haridustaseme kaupa;
	(c b) kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv riikide ja saadud rahastuse kaupa;
	(c c) vähemate võimalustega osalevate noorte arv. Tulemusnäitajad (koondnäitajad);
	(c d) niisuguste osalevate isikute arv, kelle esitatud teabe kohaselt on õpiväljund olnud positiivne;
	(c e) niisuguste osalevate isikute protsent, kelle õpiväljundit on tunnustatud mõne tunnistusega, näiteks noortepassiga, või muud liiki ametliku tunnustusvahendiga, mis tõendab nende osalemist Euroopa solidaarsuskorpuses;
	(c f) osalevate isikute üldine tegevuse kvaliteediga rahuloleku määr;
	(c g) solidaartegevuse raames otseselt või kaudselt toetatud inimeste arv.
	Lisaks sellele tagatakse asjakohasel juhul kooskõla [uue programmi „Erasmus+“ määruse XX] lisas osutatud noortevaldkonna põhinäitajatega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine
Viited	COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CULT 2.7.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	EMPL 2.7.2018
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	5.7.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Deirdre Clune 29.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	24.9.2018	19.11.2018
Vastuvõtmise kuupäev	3.12.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 3 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Michael Detjen, Geoffroy Didier, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Dennis Radtke, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Ulrike Trebesius
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Georges Bach, Heinz K. Becker, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Alex Mayer, Jasenko Selimovic, Helga Stevens, Monika Vana
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Caterina Chinnici, Paolo De Castro

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

34	+
ALDE	Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic
ECR	Helga Stevens, Ulrike Trebesius
PPE	Georges Bach, Heinz K. Becker, David Casa, Deirdre Clune, Geoffroy Didier, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Dennis Radtke, Claude Rolin
S&D	Guillaume Balas, Brando Benifei, Caterina Chinnici, Paolo De Castro, Michael Detjen, Agnes Jongerius, Jan Keller, Alex Mayer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon
VERTS/ALE	Jean Lambert, Terry Reintke, Monika Vana

3	–
GUE/NGL	Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric

2	0
EFDD	Laura Agea
NI	Lampros Fountoulis

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (22.11.2018)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Arvamuse koostaja: Tiemo Wölken

LÜHISELGITUS

Arvamuse koostaja väljendab heameelt Euroopa Komisjoni 11. juunil 2018. aastal esitatud ettepaneku üle luua ajavahemikuks 2021–2027 Euroopa solidaarsuskorpus. Euroopa Liit on rajatud solidaarsusele: tema kodanike vahelisele solidaarsusele, liikmesriikide vahelisele solidaarsusele ja oma tegevuse solidaarsusele nii liidu sees kui ka sellest väljaspool. See on ühine väärtus, mida peab väga oluliseks kogu Euroopa Liit.

Euroopa solidaarsuskorpus on algatus, mis annab solidaarsustegevuses osaleda soovivatele noortele võimaluse arendada oma oskusi ning viia samal ajal ellu oma nägemust paremast liidust. Suurem solidaarsus hoiab Euroopat koos ning aitab saavutada tugevamat liitu, mis tegutseb solidaarselt üheskoos.

Euroopa solidaarsuskorpus lähtub juba viimased 20 aastat toiminud programmidest, nagu Euroopa vabatahtlik teenistus, ühtlasi aga laiendab neid, pakkudes noortele uusi võimalusi, suuremat nähtavust ja suuremat mõju. See aitab noortel liidus ühiseid väärtusi luua ja sellega liitu tugevamaks muuta.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Diskrimineerimise kaotamine on äärmiselt oluline, et täita liidu kohustusi kaasava Euroopa rajamisel; seepärast peaks Euroopa solidaarsuskorpus edendama soolist tasakaalu ja rõhutama soolise võrdõiguslikkuse tagamise kohustusi.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.	(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi formaalõppe ja informaalse õppimise võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks, praktikaks või tööks solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta²¹. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.	(12) Praktika või töö solidaarsusega seotud valdkondades, mille puhul ei taotleta kasumit, võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja produktiivsust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutav praktika vastab kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta²¹. Pakutav praktika ja töö on noortele hüppelauaks tööturule sisenemisel ning seetõttu kaasneb sellega asjakohane tegevusjärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist hõlbustavad asjaomased tööturuosalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööturuasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad, ning praktika ja töö eest maksavad tasu osalevad organisatsioonid. Osalevate organisatsioonidena peaksid nad taotlema rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusasutuse kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ning solidaarsussektorites praktika- ja töövõimalusi pakkuvate tööandjate vahel.
_________________	_________________
²¹ Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).	²¹ Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitus kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (ELT C 153, 2.5.2018, lk 1).
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis.	(27) Euroopa solidaarsuskorpuse sihtrühm on 18–30aastased noored ning selle tegevuses osalemise tingimuseks peaks olema eelnev registreerumine Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Humanitaarabioperatsioonide puhul tuleks teha vanusepiirangust erand, et värvata osalejaid, kellel on erilised kutseoskused, mida on vaja sellise tegevuse edukaks täideviimiseks.
Selgitus
Praeguses humanitaarabioperatsioone käsitlevas vabatahtliku tegevuse programmis saavad osaleda kõik üle 18-aastased isikud, ilma ülemise vanusepiiranguta. Seda head tava tuleks programmide liitmisel jätkata. See võimaldaks värvata osalejaid, kellel on erilised kutseoskused, mis võivad vajalikuks osutuda humanitaarabioperatsioonide edukaks täideviimiseks.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.	(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Sellest tulenevalt tuleb programmi järelevalves aru anda selle kohta, mil määral on täidetud programmi eesmärk peegeldada Euroopa ühiskonna mitmekesisust etnilise kuuluvuse, soo, võimete, sotsiaalse tausta ja liidu geograafia seisukohalt. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.	(29) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse käesoleva programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal vähemalt 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks ning iga-aastane 30 % eesmärk saavutataks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2027. aastaks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 260 000 000 eurot.	1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades1 112 988 000 eurot [jooksevhindades 1 260 000 000 eurot].
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) Rahalise panuse kohta, mille kolmandad riigid programmi jaoks eraldavad ja mida neilt oodatakse, esitatakse pärast piisava teabe saamist mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ülevaade programmi iga-aastase või vahearuandluse käigus.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.	17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Vabatahtlikku tegevust, praktikat, tööd või solidaarsusprojektis osalemist alustades peab noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane. Humanitaarabioperatsioonide puhul tehakse vanusepiirangust erand, et värvata osalejaid, kellel on kutseoskused, mida on vaja selliste operatsioonide edukaks täideviimiseks.
Selgitus
Praeguses humanitaarabioperatsioone käsitlevas vabatahtliku tegevuse programmis saavad osaleda kõik üle 18-aastased isikud, ilma ülemise vanusepiiranguta. Seda head tava tuleks programmide liitmisel jätkata. See võimaldaks värvata osalejaid, kellel on erilised kutseoskused, mis võivad vajalikuks osutuda humanitaarabioperatsioonide edukaks täideviimiseks.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) soolise tasakaalu, etnilise kuuluvuse, võimete ja liidu geograafilise esindatuse määr protsentides.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine
Viited	COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CULT 2.7.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	BUDG 2.7.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Tiemo Wölken 28.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	27 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Karine Gloanec Maurin, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

27	+
ALDE	Jean Arthuis, Gérard Deprez
ECR	Zbigniew Kuźmiuk
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský
S&D	Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken
VERTS/ALE	Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

4	-
ECR	Bernd Kölmel
ENF	André Elissen, Stanisław Żółtek
NI	Eleftherios Synadinos

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (21.1.2019)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Arvamuse koostaja: Ivana Maletić

LÜHISELGITUS

Euroopa solidaarsuskorpus on ELi uus algatus, millega edendatakse solidaarsust kui ELi põhiväärtust oma kodanike ja liikmesriikide vahel, ning luuakse noortele võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses või töötada oma riigis või välismaal projektides, millest saavad kasu kogukonnad ja inimesed kogu Euroopas.

Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid hõlmama katmata ühiskondlikke vajadusi, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes. Arvamuse koostaja rõhutas eriti, et noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema suunatud neile noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET-noored).

Vabatahtlik tegevus, nii liidu piires kui ka sellest väljaspool, on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaal-hariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Arvamuse koostaja rõhutas, et vabatahtlikus tegevuses osalejate vabatahtliku tegevusega seotud kulud, mis tekivad seoses majutuse, kohaliku transpordi, taskuraha, toitlustamise ning transpordiga oma elukohast vabatahtliku tegevuse asukohta ja tagasi, tuleks kogu ulatuses hüvitada.

Euroopa solidaarsuskorpus pakub noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu oma projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega, millest saavad kasu nende oma kohalikud või piirkondlikud kogukonnad. Projektid on nö hüppelauaks, et jätkata osalemist solidaarsustegevuses, annavad võimaluse katsetada ideid ning toetavad noorte soovi ise solidaarsustegevusi algatada. Peale selle on Euroopa solidaarsuskorpuse projektid ka esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi, sotsiaalseid ettevõtteid või muid organisatsioone.

Osalemise eeltingimusena peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus saama kvaliteedimärgise. Arvamuse koostaja rõhutas, et kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks uuesti hinnata vähemalt iga kahe aasta tagant ja kui kontrolli käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud, võetakse märgis tagasi.

Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Selleks et paremini saavutada Euroopa solidaarsuskorpuse programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud asutused tegema tihedat koostööd omavahel ning eelistatavalt vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on solidaarsusmeetmete alal eriteadmised.

Ettepanekuga nähakse üksikisikutele, organisatsioonidele ja institutsioonide tasandil ette mitmeid lihtsustusi. Arvamuse koostaja teeb ettepaneku lihtsustada veelgi kehtivat rahastamiskorda, eelistades lihtsustatud kuluvõimalusi, et muuta teotusesaajatele esitatavad nõuded lihtsamaks. Arvamuse koostaja nõustub ettepanekuga kehtestada asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja näha riiklike korraldusasutuste toetuseks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad, võttes arvesse lihtsustamisnõudeid ning mitte tekitades osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele lisakoormust.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.	(1) Euroopa Liit on rajatud ühistele väärtustele ja solidaarsusele oma kodanike, oma liikmesriikide ja põlvkondade vahel. Need ühised väärtused annavad suuna liidu tegevusele ja tagavad vajaliku ühtsuse, et tulla Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) 7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“¹⁸ rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.	(3) 7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“¹⁸ rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, et pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutati mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu liidu vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi.
___________________	__________________
¹⁸ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 0942 final).	¹⁸ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“ (COM(2016) 0942 final).
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaksid neil väljendada oma tahet kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.	(5) Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi, mis lubavad neil väljendada oma tahet kogukondade, sh kohalike kogukondade hüvangule kaasa aidata ning samas omandada väärtuslikke kogemusi, teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis aitavad kaasa nende isiklikule, haridusalasele, sotsiaalsele ja erialasele arengule ning kodanikutunde arendamisele, parandades seeläbi nende tööalast konkurentsivõimet riiklikul, piirkondlikul ja Euroopa tasandil ning vajaduse korral piiriülesel või rahvusvahelisel tasandil. Selline tegevus peaks toetama ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes ja tervislikes tingimustes.	(6) Noortele pakutavad solidaarsustegevused peaksid olema kvaliteetsed ja suunatud just nendele, kes ei õpi ega tööta (NEET-noored), selles mõttes, et need peaksid vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kohalikke kogukondi ja sotsiaalset ühtekuuluvust, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja pädevusi, olema noortele taskukohased ning neid tuleks ellu viia ohututes, kaasavates ja tervislikes tingimustes.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse¹⁹ ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse²⁰ tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.	(7) Euroopa solidaarsuskorpus on kogu liidus ja sellest väljaspool toimuva solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus tugineb varasemate ja praeguste programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse¹⁹ ja Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse²⁰ tugevatele külgedele ja koostoimele. Samuti täiendab see liikmesriikide, piirkondade ja linnade jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika või töö kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Tagatakse ka vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpuse puhul asjakohaste olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt Euroopa avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.
_________________	_________________
¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73).	¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50–73).
²⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1–17).	²⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 375/2014, millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus) (ELT L 122, 24.4.2014, lk 1–17).
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.	(9) Euroopa solidaarsuskorpus avab noortele uusi vabatahtliku tegevuse, praktika- või töövõimalusi solidaarsusega seotud valdkondades, samuti võimalusi töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme ja -projekte. Need võimalused aitavad edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut ning arendada neis kodanikutunnet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist. Seega aitab see kaasa ka noorte jaoks olulisele Euroopa tasandi koostööle ja suurendab teadlikkust selle positiivsest mõjust.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ning soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.	(10) Kõnealused tegevused peaksid tooma kasu kogukonnale ja neid peaksid toetama kohalikud ja piirkondlikud asutused ning need peaksid soodustama samas ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset ja erialast arengut, samuti arendama kodanikutunnet; tegevus võib toimuda vabatahtliku tegevuse, praktika või töö, projektide või võrgustikutegevusena, IT ja uute tehnoloogiate abil, mitmesugustes valdkondades, nt formaalse ja mitteformaalse hariduse ja informaalse õppe, kultuuridevahelise dialoogi, sotsiaalse kaasatuse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna- ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse ning piiriülese koostöö valdkonnas. Solidaarsustegevus peaks hõlmama arvestatavat haridus-, õppe- ja koolitusmõõdet ja pakkuma osalejatele asjakohaseid meetmeid enne ja pärast solidaarsustegevust ning selle kestel.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.	(11) Vabatahtlik tegevus (nii liidu piires kui ka sellest väljaspool) on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikastav kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust, heade tavade vahetamist ja tööalase konkurentsivõime väljavaateid tööturul. Vabatahtlik tegevus ei tohiks negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Vabatahtlikus tegevuses osalejate vabatahtliku tegevusega seotud kulud, mis tekivad seoses majutuse, kohaliku transpordi, taskuraha, toitlustamise ning transpordiga oma elukohast vabatahtliku tegevuse asukohta ja tagasi, tuleks kogu ulatuses hüvitada. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema noortevaldkonna vabatahtliku tegevuse meetmete alal koostööd avatud koordinatsiooni meetodi kaudu.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Projektide vahendusel saavad noored katsetada ideid ja olla ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi või muid organisatsioone.	(13) Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus aitab seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku ja piirkondliku kogukonna hüvanguks, võttes vajaduse korral arvesse konkreetseid kohalikke, piirkondlikke ja piiriüleseid tegureid. Need projektid annavad võimaluse töötada välja uuenduslikke lahendusi peamistele probleemidele ja toetada noori, et nad oleksid ise solidaarsustegevuse edasiviivaks jõuks. Need projektid on ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või moodustama solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, vabaühendusi, sotsiaalseid ettevõtteid või muid organisatsioone.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja tegevusjärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.	(15) Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate tegevuste ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, juurdepääsu isiklikele tugiteenustele, kindlustust, haldusalast, tegevuseelset ja -järgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist. Ülimalt tähtis on jätkuvalt ka vabatahtlike julgeolek ja turvalisus ning vabatahtlikke ei tohiks lähetada operatsioonidele, mida viiakse läbi rahvusvaheliste ja riigisiseste relvastatud konfliktide toimumiskohas.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Kvaliteedimärgis peaks tagama, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.	(17) Kvaliteedimärgis peaks tagama osalevate organisatsioonide õiguste ja kohustuste tõhusa ja järjepideva vastavuse Euroopa solidaarsuskorpuse põhimõtetele ja nõuetele kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel, kaasa arvatud ettevalmistavate ja järelmeetmete ajal. Kvaliteedimärgise saamine on osalemise eeltingimus, kuid märgisega ei peaks automaatselt kaasnema rahastamine Euroopa solidaarsuskorpuse raames.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.	(18) Kvaliteedimärgise võivad saada kõik Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad üksused eeldusel, et asjakohased tingimused on täidetud. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja seda peaksid läbi viima Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutused. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks vähemalt iga nelja aasta järel uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.	(21) Hõlbustada tuleks Euroopa solidaarsuskorpuse projektide arvu suurendamist. Samal ajal tuleks anda potentsiaalsetele toetusesaajatele täpset ja pidevalt ajakohastatavat teavet nende võimaluste kohta. Tuleks kehtestada erimeetmed, et aidata Euroopa solidaarsuskorpuse projektide edendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide antava toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus-, kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.	(23) Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne ja kasutajasõbralik juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ning pakkuda huvitatud isikutele ja organisatsioonidele ühte kontaktpunkti, kus nad saaksid muu hulgas registreeruda, profiilide ja võimalustega tutvuda ja neid omavahel sobitada. Samuti peaks kontaktpunkti saama kasutada võrgustikutegevuseks ja virtuaalseks teabevahetuseks, internetikoolituseks, keeleabi ja tegevusjärgse toetuse jaoks, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.	(28) Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Kehtestada tuleks erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist, ning võtta arvesse paljude maapiirkondade ja liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi. Sellest tulenevalt tuleb programmi järelevalves aru anda selle kohta, mil määral on täidetud eesmärk peegeldada ühiskonna mitmekesisust vähemusrühmade, võimete, ebasoodsa sotsiaalse/rahalise olukorra ja osalejate piirkondliku päritolu seisukohalt. Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See peaks lahendama (võimaluse korral ja ilma, et see piiraks Schengeni õigustiku ning kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitleva liidu õiguse kohaldamist) haldusprobleemid, mis tekitavad raskusi viisade ja elamislubade saamisel ning Euroopa ravikindlustuskaardi väljaandmisel piiriülese tegevuse korral Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.	(38) Programmi raames toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele ettevõtetele ja motiveerida neid toetama Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust. Meetmete sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal.	(39) Selleks et paremini saavutada programmi eesmärke, peaksid komisjon, liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused tegema tihedat koostööd omavahel ning vabaühenduste, sotsiaalsete ettevõtete, noorteorganisatsioonide ja kohaliku tasandi sidusrühmadega, kellel on eriteadmised solidaarsusmeetmete alal, sealhulgas vabatahtliku tegevuse taristute ja tugiasutuste, näiteks vabatahtlike keskuste alal.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes on määratud haldama [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmeid. Komisjon peaks Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise üle regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega.	(41) Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes on määratud haldama [uue „Erasmust“ käsitleva määruse] III peatükis osutatud meetmeid. Komisjon peaks Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise üle regulaarselt konsulteerima peamiste sidusrühmadega, sealhulgas osalevate organisatsioonidega ja kaasama neid aktiivselt otsustusprotsessi.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) „vabatahtlik“ – isik, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja teeb vabatahtlikult ühiskonnale kasu toovaid tegevusi;
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) „solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus;	(9) „solidaarsusprojekt“ – tasustamata riigisisene või piiriülene solidaarsustegevus, mis kestab kuni 12 kuud ning mida viib ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnev rühm või osalev organisatsioon, eesmärgiga tegeleda oma kogukonnas esinevate oluliste probleemidega; tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus;
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet ja lihtsustada nende siirdumist tööturule.	2. Programmi erieesmärk on pakkuda noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele hõlpsasti kättesaadavaid ja kaasavaid võimalusi osaleda solidaarsustegevustes Euroopas ja sellest väljaspool, pöörates erilist tähelepanu kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, ning samas suurendada ja nõuetekohaselt valideerida nende teadmisi ja pädevusi, samuti suurendada nende tööalast konkurentsivõimet.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) lähenemisviis, mille eesmärk on erineva taustaga noorte kaasamine;	(d) kaasav lähenemisviis, mille eesmärk on erineva ja ebasoodsa taustaga noorte kaasamine, sealhulgas sellised noored, kelle jaoks on programmis täiel määral osalemine raskendatud;
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) vabatahtliku tegevuse, praktika või töö kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas koolitus, keeleabi, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev või järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;	(a) vabatahtliku tegevuse, praktika või töö kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud meetmed, sealhulgas koolitus, keeleabi, täiendav kindlustus, solidaarsustegevusele eelnev või järgnev toetus, samuti noortepassi kasutamine selleks, et teha kindlaks ja dokumenteerida pädevused, mida osalejad solidaarsustegevuse käigus on omandanud, samuti osalevate organisatsioonide suutlikkuse suurendamine ja neile haldustoe pakkumine;
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) meetmed, mille eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi;
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus peab sisaldama õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul.	1. Artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlik tegevus on suunatud ja sellel on mõju väljaselgitatud kogukonnavajadustele, see sisaldab õppe- ja koolituskomponenti, see ei asenda praktika- ega töökohti, seda ei võrdsustata tööga ning see peab põhinema kirjalikul vabatahtliku tegevuse lepingul. Selline leping tagab osaleja piisava õigus- ja sotsiaalkaitse. Vabatahtlikus tegevuses osalejate kulud, mis on seotud vabatahtliku tegevusega, tuleb asjakohaselt hüvitada.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Eelistada tuleb lihtsustatud kuluvõimalusi, et muuta toetusesaajatele esitatavad nõuded lihtsamaks.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesoleva määruse rakendamisel edendavad komisjon, liikmesriigid ja muud osalevad riigid sotsiaalset kaasatust ja võrdseid juurdepääsutingimusi, sealhulgas vähemate võimalustega noorte osalemist.
+
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.	3. Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse vähemalt iga nelja aasta järel uuesti ja märgis võidakse selle väärkasutamise korral tagasi võtta.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.	2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisel tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides, nad annavad eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.	1. Liidu rahaliste vahendite saajad teadvustavad liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse (eriti meetmeid ja nende tulemusi reklaamides), andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele liidu rahaliste vahendite kohta kiiret, sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon rakendab programmi ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.	2. Komisjon rakendab programmi, selle sihtrühma, kestuse ning selle meetmete ja tulemustega seotud teavitus- ja teabevahetusmeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.	3. Artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ja nendeni jõudmiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi kõikidele potentsiaalsetele toetusesaajatele tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad;	(a) määratakse kindlaks asjaomase riikliku korraldusasutuse sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike korraldusasutuste jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad, võttes arvesse lihtsustamisnõudeid ning mitte tekitades osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele lisakoormust.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse [artikli 127] kohasele üldisele kindlusele.	1. Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sh muud kui need, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse [artikli 127] kohasele üldisele kindlusele ning neid viiakse ellu samade kriteeriumide alusel kõikides liikmesriikides.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 26 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.	2. Riiklikud korraldusasutused vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende ülesandeks usaldatud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas. Kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja piisavad ning tagama piisava kindlustunde selles osas, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 28 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) piiratud võimalustega osalejate osakaal ning	(b) piiratud võimalustega osalejate osakaal
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) soolise tasakaalu, vähemusrühmade, võimete ja osalejate piirkondliku päritolu määr protsentides.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine
Viited	COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CULT 2.7.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	REGI 2.7.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Ivana Maletić 20.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	21.11.2018
Vastuvõtmise kuupäev	17.1.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 1 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Ivana Maletić, Bronis Ropė, Maria Gabriela Zoană
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Damiano Zoffoli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

28	+
ALDE	Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg
ECR	Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić
PPE	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Tamás Deutsch, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller
S&D	Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Maria Gabriela Zoană, Damiano Zoffoli

1	–
NI	Konstantinos Papadakis

5	0
EFDD	Rosa D'Amato
GUE/NGL	Martina Michels, Younous Omarjee
VERTS/ALE	Bronis Ropė, Monika Vana

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa solidaarsuskorpuse programmi loomine
Viited	COM(2018)0440 – C8-0264/2018 – 2018/0230(COD)
EP-le esitamise kuupäev	11.6.2018
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CULT 2.7.2018
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	DEVE 2.7.2018	BUDG 2.7.2018	EMPL 2.7.2018	ENVI 2.7.2018
	REGI 2.7.2018
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ENVI 21.6.2018
Kaasatud komisjonid istungil teada andmise kuupäev	DEVE 5.7.2018	EMPL 5.7.2018
Raportöörid nimetamise kuupäev	Michaela Šojdrová 1.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	10.10.2018
Vastuvõtmise kuupäev	4.2.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	14 1 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, María Teresa Giménez Barbat, Petra Kammerevert, Rupert Matthews, Luigi Morgano, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Norbert Erdős, Romeo Franz, Dietmar Köster
Esitamise kuupäev	15.2.2019

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

14	+
ALDE	María Teresa Giménez Barbat
PPE	Andrea Bocskor, Norbert Erdős, Michaela Šojdrová, Sabine Verheyen, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver
S&D	Silvia Costa, Petra Kammerevert, Dietmar Köster, Luigi Morgano, Julie Ward
VERTS/ALE	Romeo Franz, Helga Trüpel

1	–
ENF	Dominique Bilde

1	0
ECR	Rupert Matthews

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Viimane päevakajastamine: 4. märts 2019

Õigusteave - Privaatsuspoliitika