RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013

4.3.2019 - (COM(2018)0367 – C8-0233/2018 – 2018/0191(COD)) - ***I

Kultuuri- ja hariduskomisjon
Raportöör: Milan Zver

Muudatusettepanekud

Menetlus : 2018/0191(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0111/2019

Esitatud tekstid :

A8-0111/2019

Arutelud :

PV 28/03/2019 - 5
CRE 28/03/2019 - 5

Hääletused :

PV 28/03/2019 - 8.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0324

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS
SELETUSKIRI
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013

(COM(2018)0367 – C8-0233/2018 – 2018/0191(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0367),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0233/2018),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 6. veebruari 2019. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni, arengukomisjoni, eelarvekomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0111/2019),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. kiidab heaks käesolevale resolutsioonile lisatud Euroopa Parlamendi avalduse;

3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

4. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek:	Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013	millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013
(EMPs kohaldatav tekst)	(EMPs kohaldatav tekst)
	(Muudatusettepanekut kohaldatakse kogu teksti ulatuses. Selle vastuvõtmise korral tehakse vastavad muudatused kogu tekstis.)
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Tehnoloogilise revolutsiooni ja üleilmastumisega kaasnevate kiirete ja põhjapanevate muutuste kontekstis on üliolulised haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tehtavad investeeringud õpirände ning koostöö- ja innovatsioonipoliitika arendamisse, mis aitavad luua kaasavaid, sidusaid ja vastupanuvõimelisi ühiskondi, kindlustada liidu konkurentsivõimet ning samal ajal tugevdada Euroopa identiteeti ja soodustada liidu demokraatlikku arengut.	(1) Investeeringud kõigi inimeste jaoks, olenemata nende sotsiaalsest või kultuuritaustast ja vahenditest, samuti investeeringud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas õpirände ning koostöö- ja innovatsioonipoliitika arendamisse on üliolulised selleks, et aidata luua kaasavaid, demokraatlikke, sidusaid ja vastupanuvõimelisi ühiskondi, kindlustada liidu konkurentsivõimet ning samal ajal tugevdada Euroopa identiteeti, põhimõtteid ja väärtusi ning soodustada liidu demokraatlikku arengut.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa sotsiaalõiguste sambas, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 üksmeelselt välja kuulutasid ja allkirjastasid, on esimese põhimõttena kirjas, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ja tööturul edukalt liikuda.	(4) Euroopa sotsiaalõiguste sambas, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 üksmeelselt välja kuulutasid ja allkirjastasid, on esimese põhimõttena kirjas, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ja tööturul edukalt liikuda. Euroopa sotsiaalõiguste sambas selgitatakse ka, kui oluline on kvaliteetne alusharidus ja kõigile võrdsete võimaluste tagamine.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) 16. septembril 2016. aastal Bratislavas toimunud kohtumisel rõhutasid 27 liikmesriigi juhid oma otsustavat tahet pakkuda noortele paremaid võimalusi. 25. märtsil 2017. aastal allkirjastatud Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma kindlat tahet püüelda sellise liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kõikjal liidus; sellise liidu suunas, kus hoitakse alal meie kultuuripärandit ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust.	(5) 16. septembril 2016. aastal Bratislavas toimunud kohtumisel rõhutasid 27 liikmesriigi juhid oma otsustavat tahet pakkuda noortele paremaid võimalusi. 25. märtsil 2017. aastal allkirjastatud Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma kindlat tahet püüelda sellise liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kõikjal kogu kontinendil; sellise liidu suunas, kus hoitakse alal meie kultuuripärandit ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust; sellise liidu suunas, mis võitleb töötuse, diskrimineerimise, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahehindamise aruandes leidis kinnitust, et ühe ühtse programmi loomine haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna jaoks muutis selle haldamise oluliselt lihtsamaks ja ratsionaalsemaks ning tekitas sünergiat, samas tuleb aga teha veel parandusi, et aastateks 2014–2020 loodud programmi edu oleks tagatud ka edaspidi. Vahehindamise käigus ja tulevase programmi kavandamise huvides peetud aruteludel nõudsid liikmesriigid ja sidusrühmad tungivalt, et programmi kohaldamisala, struktuuri ja rakendusmehhanismide osas säiliks järjepidevus, samas soovitati mitmeid parandusi, näiteks soovitati muuta programm kaasavamaks. Liikmesriigid ja sidusrühmad väljendasid täit toetust ka programmi seotusele elukestva õppe paradigmaga. Oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsioonis programmi „Erasmus+“ rakendamise kohta avaldas Euroopa Parlament heameelt programmi integreeritud struktuuri üle ning kutsus komisjoni üles kasutama täielikult ära programmi elukestva õppe mõõdet, edendades ja soodustades tulevase programmi raames sektoriteülest koostööd. Samuti rõhutasid liikmesriigid ja sidusrühmad vajadust säilitada jätkuprogrammis tugev rahvusvaheline mõõde ning laiendada seda hariduse ja koolituse teistele sektoritele.	(6) Programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahehindamise aruandes leidis kinnitust, et ühe ühtse programmi loomine haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna jaoks muutis selle haldamise oluliselt lihtsamaks ja ratsionaalsemaks ning tekitas sünergiat, samas tuleb aga teha veel parandusi, et aastateks 2014–2020 loodud programmi edu oleks tagatud ka edaspidi. Vahehindamise käigus ja tulevase programmi kavandamise huvides peetud aruteludel nõudsid liikmesriigid ja sidusrühmad, et programmi kohaldamisala, struktuuri ja rakendusmehhanismide osas säiliks järjepidevus, samas soovitati mitmeid parandusi, näiteks soovitati muuta programm kaasavamaks, lihtsamaks ja hallatavamaks ka väiksemate toetusesaajate ja väiksema suurusega projektide jaoks. Liikmesriigid ja sidusrühmad väljendasid täit toetust ka programmi seotusele elukestva õppe paradigmaga. Oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsioonis programmi „Erasmus+“ rakendamise kohta avaldas Euroopa Parlament heameelt programmi integreeritud struktuuri üle ning kutsus komisjoni üles kasutama täielikult ära programmi elukestva õppe mõõdet, edendades ja soodustades tulevase programmi raames sektoriteülest koostööd. Samuti rõhutasid komisjoni mõjuhinnang, liikmesriigid ja sidusrühmad vajadust veelgi tugevdada programmi rahvusvahelist mõõdet ning laiendada selle kohaldamisala hariduse ja koolituse teistele sektoritele ning noortele ja spordile.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Euroopa Kontrollikoda rõhutas oma 3. juuli 2018. aasta eriaruandes nr 22/2018 programmi „Erasmus+“^{1 a} kohta, et programm on andnud tõendatavat Euroopa lisaväärtust, kuid arvesse ei võeta ega mõõdeta selle lisaväärtuse kõiki mõõtmeid, näiteks Euroopa identiteedi tugevdamine või suurem mitmekeelsus. Kontrollikoda leidis, et järgmises programmis tuleks tagada näitajate parem kooskõla programmi eesmärkidega, et tagada nõuetekohane tulemuslikkuse hindamine. Kontrollikoja aruandes märgiti ka, et hoolimata 2014.–2020. aasta programmi lihtsustamisest, on halduskoormus endiselt liiga suur, ning soovitas seetõttu komisjonil veelgi lihtsustada programmi menetlusi, eelkõige taotlemismenetlusi ja aruandlusnõudeid, ning parandada IT-vahendeid.
	__________________
	^{1 a} Kontrollikoja 3. juuli 2018. aasta eriaruanne nr 22/2018 „Liikuvus programmi „Erasmus+“ raames: miljonid osalejad ja mitmekülgne Euroopa lisaväärtus, tulemuslikkuse mõõtmist tuleb aga veelgi parandada“
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Komisjoni 2. mail 2018 vastuvõetud teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“²⁶ soovitas komisjon järgmises finantsraamistikus noortele suuremat tähelepanu pöörata, nimelt soovitati üle kahe korra suurendada liidu ühe ilmekaima eduloo – programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahendeid. Uue programmi keskmes peaks olema kaasamine ning selle raames tuleks enam jõuda noorteni, kellel on vähem võimalusi. See peaks võimaldama rohkematel noortel teise riiki õppima või töötama minna.	(8) Komisjoni 2. mail 2018 vastuvõetud teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“²⁶ soovitas komisjon järgmises finantsraamistikus investeerida rohkem inimestesse ja noortele suuremat tähelepanu pöörata ning tunnistas, et programm „Erasmus+“ on olnud liidu üks ilmekaim edulugu. Hoolimata sellest üldisest edust ei suutnud programm (2014–2020) rahuldada suurt nõudlust rahastamise järele ning sellele esitatud projektitaotluste edukusmäär oli madal. Et neid puudujääke heastada, on vaja suurendada 2014.–2020. aasta programmi jätkuprogrammi mitmeaastast eelarvet. Lisaks on jätkuprogrammi eesmärk suurendada sotsiaalset kaasatust ja jõuda suurema arvu inimesteni, kellel on vähem võimalusi, ning programm hõlmab mitut uut ja edasipüüdlikku algatust. Seepärast, nagu rõhutas Euroopa Parlament oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, on vaja jätkuprogrammi eelarvet püsivhindades võrreldes perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistikuga kolmekordistada.
__________________	__________________
²⁶ COM(2018) 321 final.	²⁶ COM(2018) 321 final.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Eelnevale tuginedes tuleb luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013²⁷ aastateks 2014–2020 loodud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi „Erasmus+“ jätkuprogramm (edaspidi „programm“ või „Erasmus“). Aastateks 2014–2020 loodud programmi integreeritus, mis väljendub selles, et kaetud on formaal-, mitteformaal- ja informaalõpe ning kõik eluetapid, peaks säilima, et edendada paindlikke õppimisvõimalusi, mille raames võib igaüks arendada pädevusi, mis on vajalikud 21. sajandi väljakutsetele vastamiseks.	(9) Eelnevale tuginedes tuleb luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013²⁷ aastateks 2014–2020 loodud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi „Erasmus+“ jätkuprogramm (edaspidi „programm“ või „Erasmus“). Aastateks 2014–2020 loodud programmi integreeritust, mis väljendub selles, et kaetud on formaal-, mitteformaal- ja informaalõpe ning kõik eluetapid, tuleks tugevdada, et tagada elukestev hoiak õppimise suhtes ja edendada paindlikke õppimisvõimalusi, mis võimaldavad inimestel omandada ja parandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud isiksuseks kujunemiseks ning 21. sajandi väljakutsetele vastamiseks ja selle sajandi võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks. Sellises lähenemisviisis tuleks tunnustada ka mitteformaalse ja informaalse hariduse väärtust ja nendevahelisi seoseid.
__________________	__________________
²⁷Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).	²⁷Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Programmis tuleks ette näha vahendid, millega veelgi rohkem kaasa aidata liidu poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide rakendamisele hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. Et inimeste elu jooksul haridusmaastikul ja tööturul vajalikke üleminekuid saaks paremini suunata, tuleb kesksele kohale paigutada elukestva õppe ühtne lähenemisviis. Seda lähenemisviisi edasi arendades peaks jätkuprogramm säilitama tiheda seotuse liidus haridus-, koolitus- ja noortepoliitikas tehtava koostöö üldise strateegilise raamistikuga, sh üldhariduse, kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse tegevuskavadega, samas tuleb tugevdada sünergiat teiste asjakohaste liidu programmide ja poliitikavaldkondadega ning luua uusi sünergiaid.	(10) Programmis tuleks ette näha vahendid, millega veelgi rohkem kaasa aidata liidu poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide rakendamisele hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. Et inimeste elu jooksul haridusmaastikul ja tööturul vajalikke üleminekuid saaks paremini suunata, tuleb kesksele kohale paigutada elukestva õppe ühtne lähenemisviis, eriti eakamate inimeste puhul, kellel on vaja õppida uusi elus vajalikke oskusi või areneval tööturul vajalikke oskusi. Sellist lähenemisviisi tuleks soodustada tulemusliku sektoriülese koostöö ja eri haridusvormide vahelise suurema koostoime kaudu. Seda lähenemisviisi edasi arendades peaks jätkuprogramm säilitama tiheda seotuse liidus haridus-, koolitus- ja noortepoliitikas tehtava koostöö üldise strateegilise raamistikuga, sh üldhariduse, kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse tegevuskavadega, samas tuleb tugevdada sünergiat teiste asjakohaste liidu programmide ja poliitikavaldkondadega ning luua uusi sünergiaid.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Olulise panuse programmi riikidevahelisse ja rahvusvahelisse mõõtmesse annavad piiriüleses kontekstis tegutsevad organisatsioonid. Seetõttu tuleks programmist anda toetust asjakohastele liidu tasandi võrgustikele ning Euroopa ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle tegevus on seotud programmi eesmärkidega ja aitab nende saavutamisele kaasa.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) „Erasmus“ on Euroopa haridusruumi loomise kõige olulisem komponent. Programmis tuleks ette näha vahendid, millega toetada hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava koostöö strateegilise raamistiku ning Euroopa oskuste tegevuskava²⁸ jätkumeetmete rakendamist ning aitama ühiselt täita kohustusi, mis on võetud seoses oskuste ja pädevustega strateegilise tähtsusega töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime kestlikkuse seisukohast. Programm peaks aitama liikmesriikidel saavutada eesmärke, mis seati Pariisi deklaratsioonis kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks hariduse kaudu²⁹.	(11) „Erasmus“ on Euroopa haridusruumi loomise ja elukestva õppe põhipädevuste 2025. aastaks väljaarendamise kõige olulisem komponent, nagu on öeldud nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes^{27 a}. Programmis tuleks ette näha vahendid, millega toetada hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava koostöö strateegilise raamistiku ning Euroopa oskuste tegevuskava jätkumeetmete rakendamist ning aitama ühiselt täita kohustusi, mis on võetud seoses oskuste, pädevuste ja teadmistega strateegilise tähtsusega töökohtade, majanduskasvu, konkurentsivõime, innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse loomise kestlikkuse seisukohast. Programm peaks aitama liikmesriikidel saavutada eesmärke, mis seati Pariisi deklaratsioonis kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks hariduse kaudu²⁹.
__________________	__________________
	^{27 a} ELT C 189, 2.5.2018, lk 1.
²⁸ COM(2016) 381 final.	²⁸ COM(2016) 381 final.
²⁹ [Viide]	²⁹ [Viide]
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) „Erasmus“ peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu uue noortestrateegiaga,³⁰ Euroopa noortevaldkonna koostööraamistikuga aastateks 2019–2027 ning tuginema komisjoni 22. mai 2018. aasta teatisele, milles käsitletakse noorte kaasamiseks, omavaheliste sidemete ja paremate võimaluste loomiseks sobivaid meetmeid (ELi uus noortestrateegia)³¹.	(12) „Erasmus“ peaks olema kooskõlas Euroopa Liidu uue noortestrateegiaga,³⁰ Euroopa noortevaldkonna koostööraamistikuga aastateks 2019–2027 ning tuginema komisjoni 22. mai 2018. aasta teatisele, milles käsitletakse noorte kaasamiseks, omavaheliste sidemete ja paremate võimaluste loomiseks sobivaid meetmeid (ELi uus noortestrateegia)³¹, sealhulgas seoses strateegia eesmärgiga toetada kvaliteetset noorsootööd ja mitteformaalset õpet.
__________________	__________________
³⁰ [Viide : nõukogu võtab strateegia vastu 2018. aasta lõpus]	³⁰ [Viide : nõukogu võtab strateegia vastu 2018. aasta lõpus]
³¹ COM(2018) 269 final.	³¹ COM(2018) 269 final.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Programmis tuleks arvesse võtta liidu spordivaldkonna tegevuskava, so aastateks […] kavandatud liidu tasandi koostööraamistikku spordi valdkonnas³² Tuleb tagada liidu tegevuskava ja „Erasmuse“ raames toetust saavate meetmete vaheline sidusus ja vastastikune täiendavus. Eelkõige on vaja keskenduda rohujuure tasandi spordile ning arvesse võtta spordi olulist rolli kehalise aktiivsuse ja tervislike eluviiside edendamisel ning sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste suurendamisel. Programmiga peaks olema võimalik edendada spordi vahendusel Euroopa ühiseid väärtusi, head valitsemistava ja integreeritust spordis, samuti spordiharidust, spordis vajalikke oskusi ja spordi kaudu omandatavat haridust ja oskusi.	(13) Programmis tuleks arvesse võtta liidu spordivaldkonna tegevuskava, so aastateks […] kavandatud liidu tasandi koostööraamistikku spordi valdkonnas³² Tuleb tagada liidu tegevuskava ja „Erasmuse“ raames toetust saavate meetmete vaheline sidusus ja vastastikune täiendavus. Eelkõige on vaja keskenduda rohujuure tasandi spordile ning arvesse võtta spordi olulist rolli kehalise aktiivsuse ja tervislike eluviiside ja inimestevaheliste suhete edendamisel ning sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste suurendamisel. Programm peaks toetama liikuvusmeetmeid üksnes rahvaspordi kontekstis, seda nii noorte puhul, kes teevad organiseeritud sporti, kui ka spordiga seotud personali puhul. Tähtis on ka tunnistada, et sporditöötajad võivad olla elukutselised, st et nad teenivad spordi kaudu elatist, ent ikkagi tegeleda rahvaspordiga. Liikuvusmeetmed peaksid seetõttu ka sellele rühmale kättesaadavad olema. Programm peaks edendama spordi vahendusel Euroopa ühiseid väärtusi, head valitsemistava ja integreeritust, kestlikkust ja häid keskkonnatavasid, samuti spordiharidust, spordis vajalikke oskusi ja spordi kaudu omandatavat haridust ja oskusi spordis. Kõikidel asjakohastel huvirühmadel, sh haridus- ja koolitusasutustel, peaks olema võimalik spordipartnerlustes, -koostöös ja -aruteludes osaleda.
__________________	__________________
³² [Viide]	³² [Viide]
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Programmiga tuleks kaasa aidata liidu innovatsioonivõimekuse suurendamisele, täpsemalt tuleks sel eesmärgil toetada liikuvus- ja koostöömeetmeid, mis edendavad pädevuste arendamist tulevikule suunatud ainevaldkondades ja erialadel (näiteks loodusteadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika, kliimamuutus, keskkond, puhas energia, tehisintellekt, robootika, andmeanalüüs ning kunst ja disain), et aidata inimestel omandada tulevikus vajaminevaid teadmisi, oskusi ja pädevusi.	(14) Programmiga tuleks kaasa aidata liidu innovatsioonivõimekuse suurendamisele, täpsemalt tuleks sel eesmärgil toetada liikuvus- ja koostöömeetmeid, mis edendavad oskuste ja pädevuste arendamist tulevikule suunatud ainevaldkondades ja erialadel (näiteks loodusteadus, tehnoloogia, kunstid, inseneriteadus ja matemaatika, kliimamuutus, keskkonnakaitse, kestlik areng, puhas energia, tehisintellekt, robootika, andmeanalüüs, disain ja arhitektuur ning digikirjaoskus ja meediapädevus), et aidata inimestel omandada tulevikus vajaminevaid teadmisi, oskusi ja pädevusi.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Kooskõlas oma ülesandega edendada hariduses ja koolituses innovatsiooni peaks programm toetama andekatele lastele suunatud haridus- ja õppestrateegiate arendamist, olenemata nende kodakondsusest, sotsiaalmajanduslikust staatusest või soost.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 b) Programm peaks aitama kaasa Euroopa kultuuripärandi aasta järelmeetmetele, toetades tegevusi, mille eesmärk on arendada oskusi, mis on vajalikud Euroopa kultuuripärandi kaitsmiseks ja säilitamiseks ning kultuuri- ja loomesektori pakutavate haridusvõimaluste täielikuks kasutamiseks.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et programmide „Erasmus“ ja „Euroopa horisont“³³ vahendeid kasutatakse üheskoos selliste meetmete toetuseks, mis on suunatud Euroopa kõrgharidusasutuste tugevdamisele ja moderniseerimisele. Programmiga „Euroopa horisont“ täiendatakse vajaduse korral „Erasmuse“ vahenditest pakutavat toetust Euroopa ülikoolide algatusele, seda eelkõige teadusuuringute valdkonnas, mis on osa ühistest, integreeritud, pikaajalistest ja kestlikest uutest strateegiatest hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ aitab edendada kõrgkoolides pakutava hariduse ja seal tehtava teadustöö integreerimist.	(15) Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et programmide „Erasmus“ ja „Euroopa horisont“³³ vahendeid kasutatakse üheskoos selliste meetmete toetuseks, mis on suunatud Euroopa kõrgharidusasutuste tugevdamisele ja moderniseerimisele. Programmiga „Euroopa horisont“ täiendatakse „Erasmuse“ vahenditest pakutavat toetust teadusuuringute mõõtmega meetmetele ja algatustele, nagu Euroopa ülikoolide algatus, mis on osa ühistest, integreeritud, pikaajalistest ja kestlikest uutest strateegiatest hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Sünergia programmiga „Euroopa horisont“ aitab edendada pakutava hariduse ja teadustöö integreerimist, eelkõige kõrgkoolides.
__________________	__________________
³³ COM(2018) [ ].	³³ COM(2018) [ ].
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) „Erasmus“ peaks olema kaasavam ning sel eesmärgil tuleks parandada programmi meetmete kättesaadavust neile, kellel on vähem võimalusi, sh tuleks luua õpirände jaoks paindlikumaid vorme, samuti tuleks edendada väikeorganisatsioonide osalemist, eelkõige uustulnukate ja selliste kogukondlike rohujuure-tasandi organisatsioonide osalemist, kes tegelevad otseselt ebasoodsas olukorras olevate igas vanuses õppijatega. Et jõuda rohkemate osalejateni, eelkõige piiratud võimalustega osalejateni ja nendeni, kellele füüsiline asumine oma asukohariigist erinevasse riiki võiks kujuneda takistuseks, tuleks edendada õpirände virtuaalseid vorme, näiteks virtuaalkoostööd ning veebipõhise ja tavapärase õpirände kombineerimist.	(16) „Erasmus“ peaks olema kaasavam ning sel eesmärgil tuleks parandada programmis osalemise määra inimeste puhul, kellel on vähem võimalusi. On oluline tunnistada, et vähemate võimalustega inimeste vähene osalemine võib olla tingitud erinevatest põhjustest ja sõltuda olukorrast eri riikides. Seepärast peaksid riiklikud asutused kogu liitu hõlmava raamistiku raames välja töötama kaasamisstrateegiad meetmetega, mille eesmärk on parandada teavitamist, lihtsustada menetlusi, pakkuda koolitust ja tuge ning jälgida tulemuslikkust. Kaasatuse suurendamiseks tuleks kasutada ka muid mehhanisme, sh tuleks pakkuda õpirände jaoks paindlikumaid vorme vastavalt väiksemate võimalustega inimeste vajadustele ja edendada väike- ja kohalike organisatsioonide osalemist, eelkõige uustulnukate ja selliste kogukondlike rohujuure-tasandi organisatsioonide osalemist, kes tegelevad otseselt ebasoodsas olukorras olevate igas vanuses õppijatega.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Kui väiksemate võimalustega inimestel ei ole võimalik programmis rahalistel põhjustel osaleda, kas tulenevalt oma majanduslikust olukorrast või tulenevalt programmi suurematest osalemiskuludest, mis on põhjustatud nende konkreetsest olukorrast, nagu see on sageli puudega inimeste puhul, peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama piisavate rahalise toetuse meetmete kehtestamise. Sellised meetmed võivad hõlmata ka muid liidu vahendeid, nagu Euroopa Sotsiaalfond+, riiklikud kavad, toetuse kohandamised või lisatoetused programmi kaudu. Selleks et hinnata, kas vähemate võimalustega inimestel ei ole võimalik programmis osaleda rahalistel põhjustel ja kui suurt toetust nad vajavad, tuleks kasutada objektiivseid kriteeriume. Kaasamise hõlbustamise meetmetega seotud kulud ei tohiks kunagi olla projekti tagasilükkamise põhjuseks.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 b) Programmi toetus peaks jätkuvalt keskenduma füüsilisele õpirändele ning avama rohkem võimalusi inimestele, kellel on vähem võimalusi saada füüsilise õpirände meetmetest kasu. Samas tuleks tunnistada, et virtuaalsed vormid, nagu virtuaalne koostöö, kombineeritud õpe ja virtuaalne õpe, võivad füüsilist õpirännet tõhusalt täiendada ja selle tulemuslikkust suurendada. Erandjuhtudel, kui inimesel ei ole liikuvusmeetmetes ja -tegevustes võimalik osaleda, võib ta programmi eelistest kulutõhusal ja innovaatilisel viisil palju kasu saada ka virtuaalsetest õpivormidest. Seepärast peaks programm ka selliseid virtuaalseid vorme ja vahendeid toetama. Sellised vormid ja vahendid, eelkõige need, mida kasutatakse keeleõppe jaoks, tuleks teha üldsusele võimalikult laialdaselt kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 c) Kooskõlas liidu ja liikmesriikide kohustustega, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioonist, eelkõige selle artiklist 9 juurdepääsetavuse ja artiklist 24 hariduse kohta, tuleks eritähelepanu pöörata sellele, et puudega inimestele oleks tagatud programmile mittediskrimineeriv ja takistusteta juurdepääs. Selleks tuleks vajaduse korral anda lisatoetust, sealhulgas rahalist toetust.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 d) Õiguslikud ja haldustõkked, nagu raskused viisade ja elamislubade saamisel ning juurdepääsul tugiteenustele, eelkõige tervishoiuteenustele, võivad olla programmile juurdepääsul takistuseks. Seetõttu peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et sellised takistused täielikus kooskõlas liidu õigusega kõrvaldada ning piiriülest teabevahetust hõlbustada, näiteks väljastades Euroopa ravikindlustuskaardi.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Oma teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ rõhutas komisjon hariduse, kultuuri ja spordi keskset rolli noorima põlvkonna kodanikuaktiivsuse edendamisel ja ühiste väärtuste kasvatamisel. Euroopa identiteedi tugevdamine ja üksikisikute demokraatias osalemise edendamine on Euroopa tuleviku ja meie demokraatlike ühiskondade seisukohast esmatähtis. Kui noored lähevad välismaale kõrgkooli, õppima, praktikale või tööle või osalevad seal mõnel noorte- või spordiüritusel, on sellest kasu Euroopa identiteedi tugevdamisel kogu selle mitmekesisuses, see aitab suurendada kultuurikogukonda kuuluvuse tunnet ning edendada sellega seonduvat kodanikuaktiivsust igas vanuses inimeste seas. Liikuvusmeetmetes osalejad peaksid kaasa lööma oma kodukoha ja ka vastuvõtva riigi kohalike kogukondade tegevuses ning jagama oma kogemusi. Tuleks toetada tegevusi, mis on seotud loovuse kõigi aspektide arendamisega hariduses, koolituses ja noorsootöös ning mis aitavad kaasa võtmepädevuste omandamisele.	(17) Oma teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ rõhutas komisjon hariduse, kultuuri ja spordi keskset rolli noorima põlvkonna kodanikuaktiivsuse edendamisel ning ühiste väärtuste ja solidaarsustunde kasvatamisel. Euroopa identiteedi tugevdamine ning üksikisikute ja kodanikuühiskonna demokraatias osalemise edendamine on Euroopa tuleviku ja meie demokraatlike ühiskondade seisukohast esmatähtis. Kui noored lähevad välismaale kõrgkooli, õppima, praktikale või tööle või osalevad seal mõnel noorte- või spordiüritusel, on sellest kasu Euroopa identiteedi tugevdamisel kogu selle mitmekesisuses, see aitab suurendada kultuurikogukonda kuuluvuse tunnet ning edendada sellega seonduvat kodanikuaktiivsust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kriitilist mõtlemist igas vanuses inimeste seas. Liikuvusmeetmetes osalejad peaksid kaasa lööma oma kodukoha ja ka vastuvõtva riigi kohalike kogukondade tegevuses ning jagama oma kogemusi. Tuleks toetada tegevusi, mis on seotud loovuse kõigi aspektide arendamisega hariduses, koolituses ja noorsootöös ning mis aitavad kaasa võtmepädevuste omandamisele.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(17 a) On oluline, et programm annaks Euroopa lisaväärtust. Seepärast peaksid meetmed ja tegevused olema programmi alusel rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui need suudavad tõestada potentsiaalset Euroopa lisaväärtust. Euroopa lisaväärtust peaks olema võimalik tõestada mitmel viisil, näiteks meetmete riikidevahelise iseloomu, nende vastastikuse täiendavuse ja sünergia kaudu teiste liidu programmide ja poliitikavaldkondadega, nende panuse kaudu liidu läbipaistvus- ja tunnustamisvahendite tõhusasse kasutamisse, nende panuse kaudu üleliiduliste kvaliteeditagamise standardite arendamisse, nende panuse kaudu üleliiduliste ühiste haridus- ja koolitusprogrammide standardite arendamisse ning nendepoolse mitmekeelsuse, kultuuridevahelise ja religioonidevahelise dialoogi edendamise ning Euroopasse kuulumise tunde ja Euroopa kodakondsuse tugevdamise kaudu.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Tuleks hoogustada „Erasmuse“ rahvusvahelise mõõtme arendamist ning luua rohkem õpirände, koostöö ja poliitilise dialoogi võimalusi koostöös selliste kolmandate riikidega, kes ei ole programmiga liitunud. Tuginedes kõrghariduse omandamiseks loodud rahvusvaheliste võimaluste ja noortele mõeldud tegevuse edukusele varasemates haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides, tuleks rahvusvahelise õpirände meetmeid laiendada ka teistesse sektoritesse, näiteks kutseharidusele ja -õppele.	(18) Tuleks hoogustada „Erasmuse“ rahvusvahelise mõõtme arendamist ning luua üksikisikutele ja organisatsioonidele rohkem õpirände, koostöö ja poliitilise dialoogi võimalusi koostöös selliste kolmandate riikidega, kes ei ole programmiga liitunud, eelkõige arenguriikidega. Rahvusvaheline mõõde peaks toetama oskuste arendamist ja inimestevahelisi kontakte ning eelkõige arenguriikide kodanike puhul tuleks toetada omandatud teadmiste ülekandmist päritoluriikidesse, kui õpingud lõpevad. Samuti peaks see tugevdama arenguriikide haridussüsteemide suutlikkuse suurendamist. Tuginedes kõrghariduse omandamiseks loodud rahvusvaheliste võimaluste ja noortele mõeldud tegevuse edukusele varasemates haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides, tuleks rahvusvahelise õpirände meetmeid laiendada ka teistesse sektoritesse, näiteks kutseharidusele ja -õppele ning spordile.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Tegevuste mõju suurendamiseks arenguriikides on oluline edendada koostoimet programmi „Erasmus+“ ja ELi välistegevuse vahendite, näiteks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahel.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selles tuleks õpirände praegused võimalused veelgi paremaks muuta, eriti neis sektorites, kus jätkuprogrammist saadav kasu võiks olla suurim osalejate ringi laiendamise ja kõigi huviliste nõudlusele vastamise seisukohast. Selleks tuleks pakkuda üliõpilastele ning koolide ja kutsekoolide õpilastele rohkem õpirändemeetmeid ja muuta need meetmed lihtsamini kättesaadavaks. Koostööpartnerlused peaksid hõlmama ka madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppijatele pakutavaid õpirändevõimalusi. Samuti tuleks laiendada noortele mõeldud õpirändevõimalusi mitteformaalses õppes osalemiseks, et kaasata rohkem noori. Hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegeleva personali liikuvust tuleks edendada just finantsvõimenduse seisukohast. Kooskõlas tõelise Euroopa kõrgharidusruumi visiooniga peaks jätkuprogramm soodustama õpirännet, liikuvust ja vahetusi ning soodustama digivahendite kasutuselevõtu kaudu (näiteks Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtu kaudu) üliõpilaste osalemist haridus- ja kultuurimeetmetes. See algatus võib olla oluliseks sammuks, mis muudab liikuvuse kõigi jaoks tegelikkuseks esmalt seeläbi, et nii saavad kõrgharidusasutused saata ja vastu võtta rohkem vahetusõpilasi, parandades seejuures üliõpilaste õpirände kvaliteeti ja muutes üliõpilaste jaoks mitmesuguste teenuste kasutamise (nt juurdepääs raamatukogudele, transpordile, majutusele) lihtsamaks juba enne, kui nad välisriigis asuvasse õppeasutusse saabuvad.	(20) Selles tuleks õpirände praegused võimalused veelgi paremaks muuta, eriti neis sektorites, kus jätkuprogrammist saadav kasu võiks olla suurim osalejate ringi laiendamise ja kõigi huviliste nõudlusele vastamise seisukohast. Selleks tuleks pakkuda üliõpilastele ning koolide ja kutsekoolide õpilastele ja töötajatele, sh eelkooliõpetajatele ja alghariduse ja hooldusega tegelevale personalile sihtotstarbelisi meetmeid, mis võtavad arvesse kasusaajate konkreetseid haridusvajadusi. Kutsehariduse ja -koolituse õpilaste õpirändevõimalusi piirialadel tuleks veelgi parandada, et valmistada neid ette konkreetsele piiriülesele tööturule sisenemiseks. Programm peaks pakkuma õpirändevõimalusi ka täiskasvanuhariduses õppijatele ja töötajatele. Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on teadmus-, pädevus- ja oskussiire ning sotsiaalse kaasatuse, kodanikuaktiivsuse, isikliku arengu ja heaolu edendamine. Samuti tuleks laiendada noortele mõeldud õpirändevõimalusi mitteformaalses õppes osalemiseks, et kaasata rohkem noori, eriti uustulnukaid, piiratud võimalustega noori ja elanikerühmi, kelleni on raske jõuda. Hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegeleva personali liikuvust tuleks jõuliselt edendada just finantsvõimenduse seisukohast, pöörates eritähelepanu ümberõppele ja kvalifikatsiooni tõstmisele ning tööturul vajatavate oskuste edendamisele. Kooskõlas tõelise Euroopa kõrgharidusruumi visiooniga peaks jätkuprogramm soodustama õpirännet, liikuvust ja vahetusi ning soodustama digivahendite kasutuselevõtu kaudu üliõpilaste osalemist haridus-, kultuuri- ja spordimeetmetes, et lihtsustada taotlemismenetlusi ja programmis osalemist kasutajasõbralike, parimatel tavadel põhinevate veebipõhiste süsteemide ja uute vahendite loomise kaudu (näiteks Euroopa üliõpilaspilet). See algatus võib olla oluliseks sammuks, mis muudab liikuvuse kõigi jaoks tegelikkuseks esmalt seeläbi, et nii saavad kõrgharidusasutused saata ja vastu võtta rohkem vahetusõpilasi, parandades seejuures üliõpilaste õpirände kvaliteeti ja muutes üliõpilaste jaoks mitmesuguste teenuste kasutamise (nt juurdepääs raamatukogudele, transpordile, majutusele) lihtsamaks juba enne, kui nad välisriigis asuvasse õppeasutusse saabuvad.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Programm peaks tagama kvaliteetse liikuvuse, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitusel hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta^{1 a}, milles öeldakse selgelt, et kvaliteetsel teabel, ettevalmistusel, toetusel ning kogemuste ja kvalifikatsioonide tunnustamisel, aga ka eelnevalt selgelt kindlaks määratud õppeplaanidel ja õppetulemustel on liikuvusest saadavale kasule märkimisväärne mõju. Liikuvustegevus tuleks eelnevalt nõuetekohaselt ette valmistada. Sellist ettevalmistust saab sageli tõhusalt teha info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. Vajaduse korral peaks olema võimalik anda programmist toetust ka liikuvusmeetmeid ettevalmistavatele külastustele.
	__________________
	^{1 a} ELT L 394, 30.12.2006, lk 5.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 b) Programm peaks toetama ja julgustama õpetajate ja haridustöötajate liikuvust kõikidel tasanditel, et edendada töötavasid ja aidata kaasa kutsealasele arengule. Arvestades, et eelkooli- ja väikelaste haridus mängib olulist rolli sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse ennetamisel, on oluline, et selle tasandi õpetajad ja töötajad saaksid selle programmi raames õpirändes osaleda. Õpetamise valdkonnas peaks programm julgustama ka poliitiliste uuenduste katsetamist, et tegeleda liidu haridussüsteemide ees seisvate ühiste probleemidega, näiteks andekate uute õpetajate ligitõmbamine kõige tõrjutumate laste õpetamisse, ning õpetajakoolituse arendamine, et aidata neil õpetada ebasoodsas olukorras olevaid õpilasi. Et õpetajad ja haridustöötajad saaksid programmist võimalikult suurt kasu, tuleks teha kõik võimalik selleks, et tagada neile keskkond, mis soodustab liikuvust, millest saab nende töökava ja korrapärase töökoormuse osa, et neil on juurdepääs nõuetekohastele koolitusvõimalustele ja nad saavad asjakohast rahalist toetust, mis määratakse selle riigi ja vajaduse korral piirkonna alusel, kus õpiränne toimub.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 c) Tunnistades kutsehariduse ja -koolituse olulist rolli tööväljavaadete parandamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel, peaks programm aitama suurendada kutsehariduse ja -koolituse kaasavust, kvaliteeti ja asjakohasust kooskõlas komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatisega „Euroopa uue oskuste tegevuskava: Koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“^{1 a}. Programm peaks edendama tugevamaid sidemeid kutsehariduse ja -õppe pakkujate ning nii era- kui ka avaliku sektori tööandjate vahel. Samuti peaks see aitama tegeleda kutsehariduse ja -koolituse valdkonna küsimustega, nagu keeleõpe, kvaliteetsete liikuvuspartnerluste edendamine ning pädevuste tunnustamine ja sertifitseerimine, ning julgustama kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid taotlema kutsehariduse ja -koolituse valdkonna õpirändehartat kui kvaliteedimärki.
	__________________
	^{1 a} COM(2016)0381.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Programmiga tuleks julgustada noori võtma osa Euroopa demokraatlikust elust, sh toetada noortele suunatud osalemisprojekte, mille vahendusel õpitakse kodanikuühiskonnas osalemist, aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, viia noored kokku otsusetegijatega kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidata kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele.	(21) Programmiga tuleks julgustada noori võtma osa Euroopa demokraatlikust elust, sh toetada noortele suunatud osalemisprojekte, mille vahendusel õpitakse kodanikuühiskonnas osalemist, aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, Euroopa ajalugu, kultuuri ja kodakondsust, viia noored kokku otsusetegijatega kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidata kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele. Programm peaks suurendama teadlikkust e-demokraatia vahenditest, sealhulgas Euroopa kodanikualgatuse tähtsusest. Samuti peaks see edendama põlvkondadevahelist dialoogi nooremate ja eakamate inimeste vahel. Võttes arvesse noorteorganisatsioonide ja noorsootöö olulist rolli nende eesmärkide saavutamisel, peaks programm toetama liidu noorsoosektori arengut.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Programmiga tuleks pakkuda noortele rohkem võimalusi välismaal õppimise käigus omandatud kogemuste kaudu Euroopat paremini tundma õppida. 18-aastased, eriti piiratud võimalustega noored, peaksid saama võimaluse kogeda esimest korda ja lühiajaliselt ning üksi või rühmana reisimist Euroopas mõne sellise informaalse haridusmeetme raames, mille eesmärk on edendada noortes Euroopa Liitu kuuluvuse tunnet ja õppida tundma liidu kultuurilist mitmekesisust. Programmi raames tuleks kindlaks määrata asutused, kes vastutavad meetmete laiematele ringkondadele tutvustamise, osalejate valimise ja reisikogemuste hariduslikku mõõdet tugevdavate meetmete toetamise eest.	(22) Programmiga tuleks uue algatuse DiscoverEU raames pakkuda noortele rohkem võimalusi välismaal õppimise käigus omandatud kogemuste kaudu Euroopat paremini tundma õppida. Noored vanuses 18–20 aastat, eriti piiratud võimalustega noored, peaksid saama võimaluse kogeda esimest korda ja lühiajaliselt ning üksi või rühmana reisimist Euroopas mõne sellise mitteformaalse või informaalse haridusmeetme raames, mille eesmärk on edendada noortes Euroopa Liitu kuuluvuse tunnet ja õppida tundma liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Algatusel peaks olema tugev ja kontrollitav õppekomponent ning see peaks tagama kogemuste nõuetekohase levitamise ja jagamise, et algatust järjepidevalt hinnata ja täiustada. Programmi raames tuleks kindlaks määrata asutused, kes vastutavad meetmete laiematele ringkondadele tutvustamise, osalejate valimise ja reisikogemuste hariduslikku mõõdet tugevdavate meetmete toetamise eest, võttes nõuetekohaselt arvesse geograafilist tasakaalu. Need asutused tuleks vajaduse korral kaasata ka liikuvuseelse ja -järgse koolituse ja toetuse pakkumisse, sealhulgas seoses keele- ja kultuuridevahelise suhtlusoskusega. DiscoverEU algatus peaks looma seosed Euroopa kultuuripealinnade, Euroopa noortepealinnade, Euroopa vabatahtlike pealinnade ja Euroopa roheliste pealinnade vahel.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Programmiga tuleks tõhustada keelte õppimist, eelkõige tuleks soodustada veebipõhiste vahendite kasutamist, sest e-õpe lisab keeleõppele eeliseid just kättesaadavuse ja paindlikkuse osas.	(23) Keelte õppimine aitab kaasa vastastikusele mõistmisele ja liikuvusele liidus ja väljaspool liitu. Samal ajal on keeleoskus väga oluline ka muus elus ja tööl. Seepärast tuleks programmiga tõhustada keelte õppimist interneti kaudu toimuvate keeleõppekursuste abil, sealhulgas kättesaadavate veebipõhiste vahendite ulatuslikuma kasutamise abil, sest e-õpe võib lisada keeleõppele eeliseid just kättesaadavuse ja paindlikkuse osas. Programmi kaudu antava keeleõppetoetuse puhul tuleks pöörata tähelepanu kasutajate vajadustele, keskendudes vastuvõtvas riigis kasutatavatele keeltele ja piirialadel naaberriikide keeltele. Keeleõppe toetamine peaks hõlmama ka eri riikides kasutatavaid viipekeeli. Erasmuse veebipõhine keeletugi peaks olema kohandatud programmis osalejate erivajadustele ja avatud igaühele.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(23 a) Programm peaks kasutama keeletehnoloogiaid, näiteks masintõlketehnoloogiat, et lihtsustada asutustevahelist suhtlust ja parandada kultuuridevahelist dialoogi.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Programmiga tuleks toetada meetmeid, mis suurendavad hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd, olles teadlik nende põhjapanevast rollist inimestele selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste jagamisel, mida on vaja muutuvas maailmas ja ka selleks, et innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada, seda eriti digimajanduses.	(24) Programmiga tuleks toetada meetmeid, mis suurendavad hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd, olles teadlik nende põhjapanevast rollist inimestele selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste jagamisel, mida on vaja muutuvas maailmas ja ka selleks, et innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada, seda eriti digimajanduses. Selleks tuleks tagada tõhus koostöö programmi rakendamise kõikide tasandite kõikide asjaomaste sidusrühmade vahel.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Euroopa Ülemkogu kutsus oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles edasi liikuma algatustega, mis aitavad viia hariduse ja koolituse alase koostöö Euroopas uuele tasandile, sh aitama kaasa sellele, et 2024. aastaks loodaks Euroopa ülikoolid, mis moodustavad kõikjal liidus asuvate ülikoolide põhjal loodud võrgustiku. „Erasmuse“ programm peaks toetama Euroopa ülikoole.	(25) Euroopa Ülemkogu kutsus oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles edasi liikuma algatustega, mis aitavad viia hariduse ja koolituse alase koostöö Euroopas uuele tasandile, sh aitama kaasa sellele, et 2024. aastaks loodaks Euroopa ülikoolid, mis moodustavad kõikjal liidus asuvate ülikoolide põhjal loodud võrgustiku. Programm peaks toetama Euroopa ülikoole, mis peaksid püüdlema tipptaseme poole ja mille eesmärk on suurendada liidu kõrgharidusasutuste atraktiivsust ja parandada koostööd teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse vahel. Mõistet „tipptase“ tuleb mõista laiemalt, näiteks seoses võimega tõhustada kaasatust. Programmi raames antav toetus peaks katma Euroopa ülikoole geograafiliselt võimalikult ulatuslikult.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) 2010. aastal vastuvõetud Brügge kommünikees soovitati aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu nimel toetada kutsealase tipptaseme saavutamist. Komisjoni 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ rõhutatakse kutsehariduse ja -õppe ning innovatsioonisüsteemide sidumise tähtsust osana aruka spetsialiseerumise strateegiast piirkondlikul tasandil. Programmiga tuleks luua vahendid, mis aitavad esitatud üleskutsetele vastata ja luua erialase tipptaseme keskuste riikidevahelisi platvorme, mis on tihedalt lõimunud majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet edendavate kohalike ja piirkondlike strateegiatega. Sellised tippkeskused peaksid tegutsema kutseoskuste kvaliteedi tagajatena sektorile tüüpiliste probleemide korral, samuti peaksid nad toetama liidu üldiste struktuuriliste muutuste ja sotsiaalmajanduslike põhimõtete elluviimist.	(26) 2010. aastal vastuvõetud Brügge kommünikees soovitati aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu nimel toetada kutsealase tipptaseme saavutamist. Komisjoni 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ rõhutatakse kutsehariduse ja -õppe ning innovatsioonisüsteemide sidumise tähtsust osana aruka spetsialiseerumise strateegiast piirkondlikul tasandil. Programmiga tuleks luua vahendid, mis aitavad esitatud üleskutsetele vastata ja luua erialase tipptaseme keskuste riikidevahelisi platvorme, mis on tihedalt lõimunud majanduskasvu, innovatsiooni, konkurentsivõimet, kestlikku arengut ja sotsiaalset kaasatust edendavate kohalike ja piirkondlike strateegiatega. Sellised tippkeskused peaksid tegutsema kutseoskuste kvaliteedi tagajatena sektorile tüüpiliste probleemide korral, samuti peaksid nad toetama liidu üldiste struktuuriliste muutuste ja sotsiaalmajanduslike põhimõtete elluviimist.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Et virtuaalkoostöö meetmete kasutamist hoogustada, tuleks programmiga toetada veebiplatvormide, näiteks eTwinningu, School Education Gateway, Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi, Euroopa Noorteportaali ja kõrghariduse veebiplatvormi süsteemsemat kasutamist.	(27) Et virtuaalkoostöö meetmete kasutamist hoogustada, tuleks programmiga toetada olemasolevate veebiplatvormide, näiteks eTwinningu, School Education Gateway, Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi, Euroopa Noorteportaali ja kõrghariduse veebiplatvormi süsteemsemat kasutamist. Programm peaks vajadusel toetama ka uute veebiplatvormide arendamist, et tugevdada ja ajakohastada haridus-, koolitus-, spordi- ja noorsoopoliitika rakendamist Euroopa tasandil. Sellised platvormid peaksid olema kasutajasõbralikud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2102^1a tähenduses juurdepääsetavad.
	__________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Programm peaks soodustama oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvamaks muutmist ja tunnustamist, samuti ainepunktide või õpiväljundite ülekandmist, edendama kvaliteedi tagamist ning toetama mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist, oskuste juhtimist ja nõustamist. Sellega seoses peaks programm pakkuma tuge ka sellisele riiklike ja liidu tasandi kontaktpunktide ja võrgustike tegevusele, mille vahendusel hõlbustatakse üleeuroopalisi vahetusi ja arendatakse paindlikke õpivõimalusi hariduse, koolituse ja noortemeetmete eri valdkondades ning formaalse ja mitteformaalse õppe vahendusel.	(28) Programm peaks soodustama oskuste, kvalifikatsioonide ja diplomite läbipaistvamaks muutmist ja automaatset vastastikust tunnustamist, samuti ainepunktide või muude õpiväljundite tõendite ülekandmist, edendama kvaliteedi tagamist ning toetama mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist, oskuste juhtimist ja nõustamist. Sellega seoses peaks programm pakkuma tuge ka riiklike ja liidu tasandi kontaktpunktide ja võrgustike tegevusele, mis annavad tulevastele osalejatele teavet ja tuge, soodustades seeläbi üleeuroopalisi vahetusi ja arendades paindlikke õpivõimalusi hariduse, koolituse ja noortemeetmete eri valdkondades ning formaalse ja mitteformaalse õppe vahendusel.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29 a) Programmis tuleks pöörata erilist tähelepanu välismaal läbitud haridus- ja koolitusperioodide, sh keskhariduse valideerimise ja tunnustamise vallas. Sellega seoses tuleks toetused siduda kvaliteedi hindamise menetlustega, õpiväljundite kirjeldusega, nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovitusega kvaliteetset ja tulemuslikku praktikat käsitleva Euroopa raamistiku kohta^1a, nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitusega mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta^1b ning ELi vahenditega, mis aitavad tunnustada välismaal õppimist ja tagavad kvaliteetse õppe, näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET).
	__________________
	^1a ELT C 153, 2.5.2018, lk 1.
	^1b ELT C 398, 22.12.2012, lk 1.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Et tagada koostöö teiste liidu vahenditega ja toetada liidu muu poliitika rakendamist, tuleks õpirände- ja liikuvusvõimalusi pakkuda eri tegevusvaldkondade esindajatele, näiteks avalikus sektoris töötavatele inimestele ning põllumajanduse ja ettevõtlusega tegelejatele, pakkuda neile välismaal õppimise võimalusi, mis võimaldavad neil igas eluetapis nii erialaselt kui ka isiklikus plaanis areneda, eelkõige aga arendada teadlikkust Euroopa identiteedist ja mõistmist Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest. Programmis tuleks luua liidus kasutusel olevate riikidevaheliste õpisuunitlusega liikuvuskavade jaoks üks sissepääs (taotluste esitamise koht), see lihtsustaks nende kavade pakkumist toetusesaajatele ja neile, kes tegevusest osa võtavad. Lihtsustada tuleks „Erasmuse“ projektide arvu suurendamist; kehtestada tuleks erimeetmed, et aidata „Erasmuse“ projektide arendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus- ja kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.	(30) Et tagada koostöö teiste liidu vahenditega ja toetada liidu muu poliitika rakendamist, tuleks õpirände- ja liikuvusvõimalusi pakkuda eri tegevusvaldkondade esindajatele, näiteks avalikus ja erasektoris töötavatele inimestele ning põllumajanduse ja ettevõtlusega tegelejatele, pakkuda neile välismaal koolituse, praktika ja õppimise võimalusi, mis võimaldavad neil igas eluetapis isiklikus plaanis areneda, eelkõige aga arendada teadlikkust Euroopa identiteedist ja mõistmist Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest, ning võimaldada neil kutsealal omandada eelkõige tööjõuturu nõudlusele vastavaid oskusi. Programmis tuleks luua liidus kasutusel olevate riikidevaheliste õpisuunitlusega liikuvuskavade jaoks üks sissepääs (taotluste esitamise koht), see lihtsustaks nende kavade pakkumist toetusesaajatele ja neile, kes tegevusest osa võtavad. Lihtsustada tuleks „Erasmuse“ projektide arvu suurendamist; kehtestada tuleks erimeetmed, et aidata „Erasmuse“ projektide arendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus- ja kodakondsus-, tervise-, meedia- ja kultuuriprogrammide ning samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) On väga oluline hoogustada Euroopa integratsiooni teema õpetamist, õppimist ja uurimistööd, samuti edendada integratsiooniteemalisi arutelusid Jean Monnet’ meetmete toetuse kaasabil kõrghariduse valdkonnas, aga ka hariduse ja koolituse muudes valdkondades. Euroopa identiteeti ja Euroopale pühendumist arendava tunde kasvatamine on eriti oluline ajal, mil liidu aluseks olevad ühised väärtused, mis on Euroopa identiteedi osaks, on proovile pandud ja kus kodanikud ei soovi väga ühiskonnaelust osa võtta. Programmiga tuleks jätkata Euroopa integratsiooniteemaliste uuringute kvaliteedi tõstmist.	(31) On väga oluline hoogustada õpetamist, õppimist ja uurimistööd küsimustes, mis puudutavad Euroopa integratsiooni ning Euroopa tulevasi väljakutseid ja võimalusi, samuti edendada nende küsimuste teemal arutelu Jean Monnet’ meetmete toetuse kaasabil kõigis hariduse ja koolituse valdkondades. Euroopasse kuulumise ja Euroopale pühendumist arendava tunde kasvatamine on eriti oluline, arvestades väljakutseid liidu aluseks olevatele ühistele väärtustele, mis on Euroopa ühise identiteedi osaks, ja arvestades, et kodanikud ei soovi väga ühiskonnaelust osa võtta. Programmiga tuleks jätkata Euroopa integratsiooniteemaliste uuringute kvaliteedi tõstmist ja tõhustada samal ajal laiema õpikogukonna ja avalikkuse kaasamist Euroopa integratsiooni.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.	(32) Programm peaks olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe keskse eesmärgiga: tugevdada ülemaailmset reageerimist kliimamuutustele. Kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse programmiga kliimameetmeid ja kestlikku arengut liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuse ajal ning võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks tuleks kinnitada 30 % aastane eesmärk. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32 a) Arvestades liidu rolli ülemaailmse osalejana kooskõlas 2030. aastani kavandatud kestliku arengu tegevuskavaga ning liikmesriikide poolt Rio+20 konverentsil võetud kohustustega, peaks programm süvalaiendama kaasavat, õiglast ja kvaliteetset haridust ja elukestvat õpet, sealhulgas tunnistades hariduse olulist rolli vaesuse vastu võitlemisel. Programm peaks aitama kaasa ka kestliku arengu tegevuskavale, toetades jõupingutusi, mis on suunatud kestliku arengu jaoks vajalike oskuste arendamisele ja inimeste koolitamisele formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse kaudu kestliku arengu, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste valdkonnas.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi „Erasmus“ rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe³⁴ punkti 17] tähenduses.	(33) Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi „Erasmus“ kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe³⁴ punkti 17] tähenduses. Alates 2021. aastast tuleks programmile tagada 2014.–2020. aasta finantsraamistiku viimase aastaga võrreldes palju suurem aastaeelarve ning iga-aastaseid eraldisi tuleks järk-järgult pidevalt suurendada. Selline eelarveprofiil aitaks tagada laialdasema juurdepääsu alates mitmeaastase finantsraamistiku perioodi 2021–2027 algusest ning vältida ebaproportsionaalset suurenemist perioodi viimastel aastatel, mida võib olla raske ära kasutada.
__________________	__________________
³⁴ ELT L […], […], lk […].	³⁴ ELT L […], […], lk […].
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Hariduse ja koolituse valdkonna riiklike ametiasutuste poolt hallatavate meetmete jaoks eraldatud põhieelarve raames tuleks kindlaks määrata sektoriaalsete (kõrgharidus, üldharidus, kutseharidus ja -õpe ning täiskasvanuharidus) miinimumeraldiste jaotumine, tagamaks, et iga sektori puhul jõuab piisaval hulgal assigneeringuid just kavandatud väljundite ja tulemusteni.	(34) Hariduse ja koolituse valdkonna riiklike ametiasutuste poolt hallatavate meetmete jaoks eraldatud põhieelarve raames tuleks kindlaks määrata sektoriaalsete (kõrgharidus, üldharidus, kutseharidus ja -õpe ning täiskasvanuharidus) miinimumeraldiste jaotumine, tagamaks, et iga sektori puhul jõuab piisaval hulgal assigneeringuid just kavandatud väljundite ja tulemusteni. Tööprogrammis tuleks sätestada eelarveeraldised meetmete ja algatuste kaupa.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli [125( lõike 1)] kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.	(36) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli [125( lõike 1)] kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Programmi rakendamisel tuleks järgida finantsmääruses sätestatud läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad programmis „Erasmus“ osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Kolmandate riikide täieõiguslik osalemine programmis „Erasmus“ peaks olema võimalik tingimustel, mis on sätestatud konkreetsetes lepingutes, milles käsitletakse asjaomase kolmanda riigi programmis osalemist. Täisosaluse korral lisandub riigile kohustus luua riiklik korraldusasutus ja hallata teatavaid programmi kuuluvaid meetmeid detsentraliseeritult. Isikud ja üksused kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga liitunud, peaksid saama tööprogrammis sätestatu kohaselt osaleda mõnes programmi kuuluvas meetmes ning ka komisjoni poolt väljakuulutatud projektikonkurssidel. Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta erikorda nende isikute ja üksuste puhul, kes on pärit Euroopa miniriikidest.	(37) Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad programmis „Erasmus“ osaleda koostöö raames, mis loodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud liidu programmide rakendamine kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsusega. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesoleva määrusega tuleks anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. Kolmandate riikide täieõiguslik osalemine programmis „Erasmus“ peaks olema võimalik tingimustel, mis on sätestatud konkreetsetes lepingutes, milles käsitletakse asjaomase kolmanda riigi programmis osalemist. Täisosaluse korral lisandub riigile kohustus luua riiklik korraldusasutus ja hallata teatavaid programmi kuuluvaid meetmeid detsentraliseeritult. Isikud ja üksused kolmandatest riikidest, kes ei ole programmiga liitunud, peaksid saama tööprogrammis sätestatu kohaselt osaleda programmi kuuluvates meetmetes ning ka komisjoni poolt väljakuulutatud projektikonkurssidel. Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta erikorda nende isikute ja üksuste puhul, kes on pärit Euroopa miniriikidest.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³⁶tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Tuleks edendada neist piirkondadest ja kolmandatest riikidest, eelkõige asjaomastest naaberriikidest pärit inimeste ja organisatsioonide vahelisi õpirändega seonduvaid vahetus- ja koostööprojekte. Need meetmed on korrapärase järelevalve all ja neid hinnatakse pidevalt.	(38) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 349 ja komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³⁶ (strateegilise partnerluse teatis) tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Tuleks edendada neist piirkondadest ja kolmandatest riikidest, eelkõige asjaomastest naaberriikidest pärit inimeste ja organisatsioonide vahelisi õpirändega seonduvaid vahetus- ja koostööprojekte. Need meetmed on korrapärase järelevalve all ja neid hinnatakse pidevalt.
__________________	__________________
³⁶ COM(2017) 623.	³⁶ COM(2017) 623.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(38 a) Komisjon tunnistas oma strateegilise partnerluse teatises, et õppurite ning hariduse ja koolituse valdkonna töötajate suurem õpiränne, eelkõige programmi „Erasmus+“ raames, oleks äärepoolseimate piirkondade jaoks väga kasulik, ning võttis kohustuseks kohandada täiendavalt äärepoolseimatesse piirkondadesse ja sealt välja reisivatele osalejatele antavat rahalist toetust, säilitades „Erasmus+“ raames nende piirkondade jaoks konkreetsed rahastamiseeskirjad, ning uurida piirkondliku „Erasmus+“ koostöö laiendamise võimalusi, et edendada täiendavalt liikuvust äärepoolseimate piirkondade ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahel, ja kasutada „Erasmus+“ täiendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi +.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.	(40) Programm peaks säilitama oma eesmärkide ja prioriteetide järjepidevuse. Arvestades siiski, et programmi tuleb rakendada seitsmeaastase ajavahemiku jooksul, on vaja sätestada teatav paindlikkus, et võimaldada programmil kohaneda muutuvate tegelike olude ja poliitiliste prioriteetidega haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonnas. Seepärast ei määratleta käesolevas määruses üksikasjalikult seda, kuidas konkreetseid algatusi tuleb kavandada, ega anta eelhinnanguid poliitiliste prioriteetide ja vastavate eelarveprioriteetide kohta järgmisel seitsmel aastal. Selle asemel tuleks tööprogrammides määrata kooskõlas finantsmäärusega kindlaks teisesed poliitilised valikud ja prioriteedid, sh konkreetsete uute algatuste üksikasjad. Uute algatuste kavandamisel tuleks õppida varasematest ja käimasolevatest katsealgatustest kõnealuses valdkonnas ning nõuetekohaselt arvesse võtta Euroopa lisaväärtust nii algatuse sisus kui ka struktuuris. Tööprogrammis tuleks sätestada ka meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktiga. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning riiklike ametite ja sidusrühmadega konsulteerides, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(40 a) Komisjon peaks koos riiklike asutustega korraldama programmi rakendamise üle järelevalvet ja sellest aru andma nii programmi rakendamise ajal kui ka pärast selle lõpuleviimist. Programmi lõpphindamine tuleks läbi viia õigeaegselt, nii et seda saaks vajaduse korral kasutada jätkuprogrammi vahekokkuvõttes. Komisjon peaks eelkõige tegema programmi kohta vahekokkuvõtte ning esitama vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe³⁸ punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Järelevalvekorras peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab eri aegadel mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal.	(41) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe³⁸ punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige toetusesaajatele. Järelevalvekorras peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab eri aegadel mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal.
__________________	__________________
³⁸Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).	³⁸Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Programmi toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.	(42) Programmi toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates, kui see on asjakohane, teised asjaomased sidusrühmad.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.	välja jäetud
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks programmis maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid rakendusmehhanisme. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele. Kui see on teostatav ning selleks, et saavutada rakendamisel maksimaalne tõhusus, peaksid riiklikud korraldusasutused olema samad asutused, mis määrati eelmise programmi haldusasutusteks. Eelneval vastavushindamisel tuleks piirduda nõuetega, mis on uued ja programmispetsiifilised, v. a juhul kui esineb suuri puudusi või kui asjaomane riiklik korraldusasutus ei ole täitnud oma ülesandeid.	(44) Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks programmis maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid rakendusmehhanisme. Programmi rakendamine tuleks seega usaldada komisjonile ja riiklikele korraldusasutustele, kes peaksid tagama programmi eeskirjade järjepideva ja lihtsa rakendamise aja jooksul üle kogu liidu. Sel eesmärgil ning selleks, et tagada programmi tõhus rakendamine, peaksid komisjon ja riiklikud korraldusasutused tegema koostööd ja konsulteerima sidusrühmadega, et töötada välja ühtsed, lihtsad ja kvaliteetsed menetlused ning hõlbustama heade tavade vahetamist, mis võib parandada programmi projektide kvaliteeti. Kui see on teostatav ning selleks, et saavutada rakendamisel maksimaalne tõhusus, peaksid riiklikud korraldusasutused olema samad asutused, mis määrati eelmise programmi haldusasutusteks. Eelneval vastavushindamisel tuleks piirduda nõuetega, mis on uued ja programmispetsiifilised, v. a juhul kui esineb suuri puudusi või kui asjaomane riiklik korraldusasutus ei ole täitnud oma ülesandeid.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44 a) Selleks et ergutada projektide korraldajaid, kellel ei ole kogemusi liidu rahastamisprogrammidest rahastamise taotlemiseks, peaksid komisjon ja riiklikud korraldusasutused andma nõu ja toetust ning tagama, et taotlusmenetlused on võimalikult selged ja lihtsad. Programmi juhendit tuleks veelgi parandada, et muuta see kasutajasõbralikuks ning selgeks, ning taotlusvormid peaksid olema lihtsad ja aegsasti kättesaadavad. Selleks et taotlusprotsessi veelgi ajakohastada ja ühtlustada, tuleks programmi toetusesaajate ja programmi juhtimisega seotud isikute jaoks välja töötada ühine, mitmekeelne universaalne vahend.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44 b) Üldreeglina tuleks toetus- ja projektitaotlused esitada selle riigi riiklikule korraldusasutusele, kus taotlev organisatsioon asub, ning see asutus peaks neid ka haldama. Liiduüleste võrgustike ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide korraldatud tegevuste toetus- ja projektitaotlused tuleks siiski erandina esitada komisjonile, kes neid haldab.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801³⁹ riiki lubamise kiirmenetlusi.	(46) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada juriidilised ja administratiivsed takistused, mis võiksid raskendada juurdepääsu programmile või takistada selle nõuetekohast toimimist. See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801³⁹ riiki lubamise kiirmenetlusi.
__________________	__________________
³⁹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).	³⁹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuse programmides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011⁴⁰.	välja jäetud
__________________
⁴⁰Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Komisjoni kindlaksmääratud Erasmuse programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Komisjon ja meetmes osalevate saatvate riikide korraldusasutused peaksid saama lihtsustatud toetusi kohandada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja eelkõige selleks, et tagada juurdepääs piiratud võimalustega inimestele. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori asutustele, kes sellist finantstoetust asjaomastele isikutele annavad.	(49) Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja selleks et lihtsustada programmi haldamist tuleks kõigi sektorite liikuvusmeetmete jaoks kasutada asjaomasel projektil põhinevaid kindlasummalisi makseid. Komisjoni kindlaksmääratud Erasmuse programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antav lihtsustatud toetus tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja seda tuleks kohandada vastuvõtva riigi ja piirkonna elukalliduse ja elamiskuludega. Komisjon ja meetmes osalevate saatvate riikide korraldusasutused peaksid saama lihtsustatud toetusi kohandada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja eelkõige selleks, et tagada juurdepääs piiratud võimalustega inimestele. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori asutustele, kes sellist finantstoetust asjaomastele isikutele annavad.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 52
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(52) Kuigi õigusraamistik võimaldas liikmesriikidel ja piirkondadel programmi „Erasmus+“ ja muude liidu vahendite (nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, millega toetatakse samuti haridus-, koolitus- ja noorsootöösüsteemide kvalitatiivset arengut liidus) vahelist sünergiat luua juba eelmise programmitööperioodi ajal, kasutati seda võimalust siiani väga vähe ning seetõttu oli projektide süsteemne ja poliitikale avalduv mõju väike. Kõiki neid erinevaid vahendeid haldavate riigiasutuste vahel peaks riigi tasandil toimuma tõhus teabevahetus ning nad peaksid tegema koostööd, et vahendite mõju oleks võimalikult suur. Programmi raames peaks olema võimalik nende vahenditega aktiivselt koostööd teha.	(52) Kuigi õigusraamistik võimaldas liikmesriikidel ja piirkondadel programmi „Erasmus+“ ja muude liidu vahendite (nt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, millega toetatakse samuti haridus-, koolitus- ja noorsootöösüsteemide kvalitatiivset arengut liidus) vahelist sünergiat luua juba eelmise programmitööperioodi ajal, kasutati seda võimalust siiani väga vähe ning seetõttu oli projektide süsteemne ja poliitikale avalduv mõju väike. Kõiki neid erinevaid vahendeid haldavate riigiasutuste vahel peaks riigi tasandil toimuma tõhus teabevahetus ning nad peaksid tegema koostööd, et vahendite mõju oleks võimalikult suur. Programmi raames peaks olema võimalik nende vahenditega aktiivselt koostööd teha, eelkõige tagades, et oleks võimalik lihtsustatud menetlusega kaaluda selliste kvaliteetsete taotluste rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, mida ei ole programmi raames võimalik rahastada ebapiisavate vahendite tõttu. Selliste meetmete lihtsustamiseks peaks olema võimalik anda neile kvaliteedimärgis, et tunnustada nende kõrget kvaliteeti. Selline programmiülene vastastikune täiendavus peaks võimaldama programmi üldise edukuse kõrgemaid määrasid.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 52 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(52 a) Et maksimeerida liidu rahastuse ja poliitika toetamise tõhusust, on vaja sidusal viisil edendada kõikide asjaomaste programmide vahelist sünergiat ja vastastikust täiendavust. Selline koostoime ja vastastikune täiendavus ei tohiks tekitada olukorra, kus programmist „Erasmus+“ eraldatud vahendeid hallatakse väljaspool programmi struktuuri, samuti ei tohiks see kaasa tuua nende vahendite kasutamist muul eesmärgil, kui on sätestatud käesolevas määruses. Koostoime ja vastastikune täiendavus peaksid endaga kaasa tooma taotlusmenetluse lihtsustamise rakendamise tasandil.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 55
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(55) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist.	(55) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada täielik kinnipidamine õigusest soolisele võrdõiguslikkusele ja mittediskrimineerimisele soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel ning edendada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 21 ja 23 kohaldamist. Seepärast peaks programm aktiivselt toetama algatusi, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja edendada positiivset suhtumist mis tahes rühmadesse, keda võidakse diskrimineerida, ning samuti edendada soolist võrdõiguslikkust. Samuti peaks see toetama jõupingutusi, mille eesmärk on võidelda hariduslõhe ja konkreetsete raskustega, millega romad kokku puutuvad, ning hõlbustama nende täieulatuslikku ja aktiivset osalemist programmis. Programmi kavandamis-, rakendamis-, järelevalve- ja hindamisprotsessis tuleks süvalaiendada põhiõiguste hartas tunnustatud õiguste ja põhimõtete austamist.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „elukestev õpe“ – igasugune kogu elu kestel toimuv õppimine (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine), mis hõlmab alusharidust ja lapsehoidu, üldharidust, kutseharidust ja -õpet, kõrgharidust ja täiskasvanuharidust ning mille tulemusel paranevad teadmised, oskused ja hoiakud või ühiskonnas osalemine isiklikul, kodanikuks olemise, kultuurilisel, ühiskondlikul ja/või tööhõivealasel tasandil, sh nõustamis- ja juhendamisteenused;	(1) „elukestev õpe“ – igasugune kogu elu kestel toimuv õppimine (formaalne, mitteformaalne ja informaalne õppimine), mis hõlmab alusharidust ja lapsehoidu, üldharidust, kutseharidust ja -õpet, kõrgharidust ja täiskasvanuharidust ning mille tulemusel paranevad või muutuvad ajakohasemaks teadmised, oskused, pädevused ja hoiakud või ühiskonnas osalemine isiklikul, kodanikuks olemise, kultuurilisel, ühiskondlikul ja/või tööhõivealasel tasandil, sh nõustamis- ja juhendamisteenused;
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „õpiränne“ – füüsiline elama asumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. Sellega võivad kaasneda muud meetmed, näiteks keeleabi ja keeleõpe ja/või võimalus veebiõppeks ja virtuaalkoostööks. Teatud erijuhtudel võib õpiränne olla ka õppimine infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite vahendusel;	(2) „õpiränne“ – füüsiline elama asumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel, sealhulgas ümberõppes või kvalifikatsiooni tõstmises, või mitteformaalses või informaalses õppes. see võib seisneda praktikas, õpipoisiõppes, noortevahetuses, õpetamises või erialase arendamisega seotud tegevuses osalemises. Sellega võivad kaasneda muud meetmed, näiteks keeleabi, sealhulgas erinevate riikide viipekeeltes, ja keeleõpe ja/või võimalus juurdepääsetavaks veebiõppeks ja virtuaalkoostööks.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) „virtuaalõpe“ – oskuste ja teadmiste omandamine kättesaadavate teabe- ja kommunikatsioonivahendite kasutamise teel;
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) „põimõpe“ – oskuste ja teadmiste omandamine virtuaalsete haridus- ja koolitusvahendite ning traditsiooniliste haridus- ja koolitusmeetodite kombineerimise teel;
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) „rohujuure tasandi sport“ – organiseeritud sport, millega harrastussportlased tegelevad kohalikul tasandil, ning liikumisharrastus;	(6) „rohujuure tasandi sport“ – organiseeritud sport, millega igas vanuses harrastussportlased tegelevad tervise-, haridus- või sotsiaalsetel eesmärkidel;
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) „üliõpilased“ – kõik isikud, kes on registreeritud õpinguteks kõrgharidusasutuses, sh tsükliõppes õppijad, bakalaureuse või magistrikraadi omandajad, doktorandid või doktoriõppega samaväärsel tasemel õppijad. See mõiste hõlmab ka hiljuti kõrgkooli lõpetanuid;	(7) „üliõpilased“ – kõik isikud, kes on registreeritud õpinguteks kõrgharidusasutuses, sh tsükliõppes õppijad, bakalaureuse või magistrikraadi omandajad, doktorandid või doktoriõppega samaväärsel tasemel õppijad või kõik isikud, kes on eelneva 24 kuu jooksul lõpetanud sellise õppeasutuse;
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) „töötajad“ – kõik isikud, kes on kas oma erialase või vabatahtliku tegevuse tõttu kaasatud haridusse, koolitusse või mitteformaalsesse õppimisse. Mõiste võib hõlmata õppejõude, õpetajaid, koolitajaid, koolijuhte, noorsootöötajaid, treenereid, õpetamisega otseselt mitteseotud töötajaid ja muid spetsialiste, kes õppimisele kaasa aitavad;	(8) „töötajad“ – kõik isikud, kes on kas oma erialase või vabatahtliku tegevuse tõttu kaasatud mis tahes tasandi haridusse, koolitusse või mitteformaalsesse õppimisse. Mõiste võib hõlmata õppejõude, õpetajaid, koolitajaid, teadlasi, koolijuhte, noorsootöötajaid, õpetamisega otseselt mitteseotud töötajaid ja muid spetsialiste, kes õppimisele kaasa aitavad;
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) „spordiga seotud personal“ – isikud, kes on kaasatud spordimeeskonna või mitme üksiku sportlase juhtimisse, juhendamisse või treenimisse kas tasustatud või vabatahtlikul alusel;
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõil 1 – punkt 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) „kutsekoolide õpilased“ – kõik isikud, kes on registreeritud kutsehariduse ja -õppesüsteemis esma- või täiendõppekava omandamiseks mistahes tasemel alates keskastmest kuni keskharidusjärgse tasemeni. See mõiste hõlmab ka selliseid osalejaid, kes on hiljuti vastava õppekava läbinud;	(9) „kutsekoolide õpilased“ – kõik isikud, kes on registreeritud kutsehariduse ja -õppesüsteemis esma- või täiendõppekava omandamiseks mistahes tasemel alates keskastmest kuni keskharidusjärgse tasemeni, või kõik isikud, kes on eelneva 24 kuu jooksul vastava õppekava läbinud;
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) „kooliõpilased“ – kõik isikud, kes on registreeritud õpinguteks asutuses, kus saab omandada üldharidust alates alusharidusest kuni teise taseme ülemise astme hariduseni ning mida riiklikud ametiasutused peavad vastavas piirkonnas programmis osalemise seisukohast rahastamiskõlblikuks;	(10) „kooliõpilased“ – kõik isikud, kes on registreeritud õpinguteks asutuses, kus saab omandada üldharidust alates alusharidusest kuni teise taseme ülemise astme hariduseni, või iga väljaspool haridusasutust õpet saav isik, keda pädevad ametiasutused peavad vastavas piirkonnas programmis osalemise seisukohast rahastamiskõlblikuks;
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) „programmiga liitumata kolmas riik“ – kolmas riik, kes programmis täieulatuslikult ei osale, kuid kust pärit õigussubjektid võivad liidu huvidest lähtuvatel põhjendatud juhtudel erandkorras programmi vahendeid kasutada;	välja jäetud
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) „ühine magistrikraad“ – integreeritud õppeprogramm, mida pakuvad vähemalt kaks kõrgkooli ja mille tulemusena osalevad õppeasutused väljastavad ja allkirjastavad ühiselt kraadi tõendava tunnistuse, mida tunnustatakse ametlikult kõikides osalevate õppeasutuste asukohariikides;	(15) „ühine magistri- või doktorikraad“ – integreeritud õppeprogramm, mida pakuvad vähemalt kaks kõrgkooli ja mille tulemusena osalevad õppeasutused väljastavad ja allkirjastavad ühiselt kraadi tõendava tunnistuse, mida tunnustatakse ametlikult kõikides osalevate õppeasutuste asukohariikides;
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) „kõrgkool“ – mis tahes kõrgharidusasutus, mis annab vastavalt riiklikele õigusaktidele või tavadele tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni, olenemata sellest, millist nime selliste asutuste puhul liikmesriikides võidakse kasutada, samuti mis tahes muud liiki kõrgharidusasutus, mida riiklikud ametiasutused peavad vastavas piirkonnas programmis osalemise seisukohast rahastamiskõlblikuks;	(18) „kõrgkool“ – mis tahes üksus, mis annab vastavalt riiklikele õigusaktidele või tavadele tunnustatud kraadi või muu tunnustatud kolmanda taseme kvalifikatsiooni, olenemata sellest, millist nime selliste asutuste puhul liikmesriikides võidakse kasutada, samuti mis tahes nendega võrreldav üksus, mida riiklikud ametiasutused peavad vastavas piirkonnas programmis osalemise seisukohast rahastamiskõlblikuks;
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) „noorte osalustegevus“ – kooliväline tegevus, mida viivad ellu noorte mitteametlikud rühmitused ja/või noorteorganisatsioonid ja kus järgitakse mitteformaalse õppimise põhimõtteid;	(20) „noorte osalustegevus“ – kooliväline tegevus, mida viivad ellu noorte mitteametlikud rühmitused ja/või noorteorganisatsioonid, kus järgitakse mitteformaalse või informaalse õppimise põhimõtteid ning toetatakse kättesaasavust ja kaasamist;
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) „noorsootöötaja“ – noorsootöövaldkonnas töötav isik või vabatahtlikuna tegutseja, kes on seotud mitteformaalse õppimisega ning kes toetab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut;	(21) „noorsootöötaja“ – noorsootöövaldkonnas töötav isik või vabatahtlikuna tegutseja, kes on seotud mitteformaalse või informaalse õppimisega ning kes toetab noorte isiklikku arengut, sealhulgas nende sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut, ning nende pädevuste arengut.
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) „ELi noortedialoog“ – noorte ja noorteorganisatsioonidega peetav järjepidav dialoog, mille käigus kogutakse ühiselt ideid noortevaldkonnas tehtava üleeuroopalise koostöö prioriteetide, sellise koostöö rakendamise ja asjakohaste järelmeetmete kohta;	(22) „ELi noortedialoog“ – dialoog, mida vajadusel peetakse poliitika- ja otsuste kujundajate, ekspertide, teadlaste ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega, ning noorte inimeste ja noorteorganisatsioonidega; selle käigus kogutakse ühiselt ideid üleeuroopalise koostöö prioriteetide, sellise koostöö rakendamise ja asjakohaste järelmeetmete kohta kõigis noori puudutavates valdkondades;
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) „programmiga liitunud kolmas riik“ – kolmas riik, kes osaleb liiduga sõlmitud kokkuleppes, mille kohaselt ta võib programmis osaleda, ning kes täidab kõiki käesolevas määruses liikmesriikide suhtes sätestatud kohustusi;	välja jäetud
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) „piiratud võimalustega inimesed“ – inimesed, kellel on raskusi, mis taksitavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel, rändetausta, puude või õpiraskuste tõttu;	(25) „piiratud võimalustega inimesed“ – inimesed, kelle juurdepääsemisvõimalused programmile on piiratud mitmesuguste takistuste tõttu, mille põhjuseks on näiteks invaliidsus, terviseprobleemid, õpiraskused, nende rändetaust, kultuurierinevused, majanduslik, sotsiaalne ja geograafiline olukord, samuti noored, kes on pärit tõrjutud kogukondadest või keda ohustab diskrimineerimine Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 nimetatud põhjustel;
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) „kvaliteedimärgis“ – kõrge kvaliteedi märgis, mis antakse programmi raames esitatud projektidele, mida peetakse rahastamise vääriliseks, kuid millele ei anta rahastust eelarvepiirangute tõttu; sellega tunnustatakse esitatud projekti väärtust ja toetatakse alternatiivsete rahastamisvõimaluste otsimist.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi üldeesmärk on toetada hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas osalevate inimeste haridus- ja kutsealast ning isiklikku arengut Euroopas ja ka kaugemal ning aidata seega edendada kestlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja sotsiaalset sidusust, samuti tugevdada Euroopa identiteeti. Sellisena on programm Euroopa haridusruumi loomise peamine vahend ning sellega toetatakse hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa strateegilise koostöö rakendamist sektoripõhiste tegevuskavade kaudu, samuti edendatakse sellega liidu noortestrateegia (2019–2027) raames tehtavat noortepoliitika alast koostööd ja arendatakse spordi Euroopa mõõdet.	1. Programmi üldeesmärk on toetada hariduse, koolituse, noortetegevuse ja spordi valdkonnas osalevate inimeste haridus- ja kutsealast ning isiklikku arengut elukestva õppe teel Euroopas ja ka kaugemal ning aidata seega edendada kestlikku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist, sotsiaalset sidusust ja kaasamist, kodanikuaktiivsuse toetamist, samuti tugevdada Euroopa identiteeti. Sellisena on programm Euroopa haridusruumi loomise peamine vahend ning sellega edendatakse innovatsiooni hariduses ja koolituses, toetatakse hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa strateegilise koostöö rakendamist sektoripõhiste tegevuskavade kaudu, samuti edendatakse sellega liidu noortestrateegia (2019–2027) raames tehtavat noortepoliitika alast koostööd ja arendatakse spordi Euroopa mõõdet.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat;	(a) edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, võrdsust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat;
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendada noorte õpirännet mitteformaalse õppe valdkonnas ja noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, loovust ja innovatsiooni ning noortepoliitikat;	(b) edendada noorte õpirännet mitteformaalse ja informaalse õppe, kultuuridevahelise õppe ja kriitilise mõtlemise valdkonnas ning noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, kvaliteeti, loovust ja innovatsiooni ning noortepoliitikat;
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) edendada treenerite ja spordiga seotud personali õpirännet, samuti spordiorganisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, loovust ja innovatsiooni ning spordipoliitikat.	(c) edendada rohujuure tasandi spordi valdkonnas spordiga seotud personali ning regulaarselt ja organiseeritud keskkonnas spordiga tegelevate noorte õpirännet, samuti spordiorganisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, loovust ja innovatsiooni ning spordipoliitikat.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) edendada elukestvat õpet, rakendades formaalses, mitteformaalses ja informaalses õpikeskkonnass sektoriülest lähenemisviisi ning toetades paindlikke õpivõimalusi.
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Programmil on tugevdatud rahvusvaheline mõõde, mille eesmärk on toetada liidu ja kolmandate riikide vahelise koostöö kaudu liidu välistegevust ja arengueesmärke.
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Nende põhimeetmete vahendusel toetatavate tegevuste kirjeldused on esitatud II peatükis (haridus ja koolitus), III peatükis (noored) ja IV peatükis (sport).	Kõik programmi tegevused sisaldavad tugevat õppekomponenti, mis aitab kaasa käesolevas artiklis sätestatud programmi eesmärkide saavutamisele. Nende põhimeetmete vahendusel toetatavate tegevuste kirjeldused on esitatud II peatükis (haridus ja koolitus), III peatükis (noored) ja IV peatükis (sport). Tegevuseesmärke ja igale meetmele vastavaid poliitilisi prioriteete täpsustatakse üksikasjalikult artiklis 19 osutatud tööprogrammis.
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3 a
	Euroopa lisaväärtus
	1. Programmist toetatakse ainult selliseid meetmeid ja tegevusi, mis annavad potentsiaalset Euroopa lisaväärtust ja aitavad saavutada artiklis 3 osutatud eesmärke.
	2. Programmi meetmete ja tegevuste abil loodav Euroopa lisaväärtus tagatakse näiteks järgmise kaudu:
	a) meetmete ja tegevuste riigiülene olemus, eelkõige seoses õpirände ja koostööga, mille eesmärk on kestliku süsteemse mõju saavutamine;
	b) vastastikune täiendavus ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil;
	c) panus liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite tõhusasse kasutamisse;
	d) panus üleliiduliste kvaliteedi tagamise standardite, sh hartade väljatöötamisse;
	e) panus üleliiduliste ühiste standardite väljatöötamisse haridus- ja koolitusprogrammides;
	f) kultuuridevahelise ja religioonidevahelise dialoogi edendamine kogu liidus;
	g) mitmekeelsuse edendamine kogu liidus; või
	h) Euroopa ühtekuuluvustunde edendamine ja ühise Euroopa kodakondsuse tugevdamine.
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) kooliõpilaste ja koolide töötajate õpiränne;	(c) kooliõpilaste ja koolide töötajate, sealhulgas eelkooli õpetajate ning alushariduse ja lastehoiu valdkonna töötajate õpiränne;
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate õpiränne;	(d) täiskasvanuhariduses õppijate ja selle valdkonna töötajate õpiränne;
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Programmist toetatakse lõikes 1 sätestatud liikuvusmeetmete kõrval ka virtuaalse õppe ja kombineeritud õppe meetmeid. Samuti toetatakse selliseid meetmeid isikute jaoks, kes ei saa liikuvusmeetmetes osaleda.
	Komisjon tagab vajaduse korral, et programmi raames välja töötatud virtuaalse ja kombineeritud õppe vahendid tehakse laiemale üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Toetust võib anda käesolevas artiklis sätestatud liikuvusmeetmete ettevalmistamiseks, sealhulgas vajaduse korral ettevalmistavateks visiitideks.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) partnerluste loomine koostööks ja tavade vahetuseks, sh väiksemahuliste partnerluste loomine selleks, et muuta programm laiemalt kättesaadavaks ja kaasavamaks;	(a) strateegiliste partnerluste loomine koostööks ja tavade vahetuseks, sh väiksemahuliste partnerluste loomine selleks, et muuta programm laiemalt kättesaadavaks ja kaasavamaks;
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tipptaset arendavate partnerluste, eelkõige Euroopa ülikoolide kontseptsiooni, erialase tipptaseme keskuste ja ühiste magistrikraadide raames tegutsevate partnerluste loomine;	(b) tipptaset arendavate partnerluste, eelkõige Euroopa ülikoolide kontseptsiooni, erialase tipptaseme keskuste ja Erasmus Munduse ühiste magistri- ja doktorikraadide raames tegutsevate partnerluste loomine; Euroopa ülikoolid ja erialase tipptaseme keskused kaasavad vähemalt ühe liikmesriigis asutatud üksuse;
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) innovatsioonipartnerluste loomine Euroopa innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks;	(c) innovatsioonipartnerluste, näiteks täiskasvanuhariduse ühenduste loomine Euroopa innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks;
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) veebiplatvormide ja virtuaalkoostöövahendite loomine, sh eTwinningu tugiteenuste ja täiskasvanuõppe veebiplatvormi loomine Euroopas.	(d) ligipääsetavate ja kasutajasõbralike veebiplatvormide ja virtuaalkoostöövahendite loomine, sh eTwinningu tugiteenuste ja täiskasvanuõppe veebiplatvormi loomine Euroopas, e-õppe meetodite universaaldisaini kasutamist edendavate vahendite ning õpirännet lihtsustavate vahendite, nagu artikli 25 lõikes 7 c osutatud Euroopa üliõpilaspileti loomine.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) valdkondliku suutlikkuse suurendamine kõrghariduse vallas kolmandates riikides, mis ei ole programmiga ühinenud.
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) pädevuste, oskuste ja kvalifikatsioonide kvaliteedi ja läbipaistvuse suurendamiseks ning nende tunnustamiseks vajalike liidu vahendite⁴⁵ ja meetmete toetamine;	(b) pädevuste, oskuste ja kvalifikatsioonide kvaliteedi ja läbipaistvuse suurendamiseks ning nende tunnustamiseks ja ajakohastamiseks vajalike liidu vahendite⁴⁵ ja meetmete toetamine;
__________________	__________________
⁴⁵Eelkõige kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtne liidu raamistik; Euroopa kvalifikatsiooniraamistik; Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas: Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem, Euroopa arvestuspunktisüsteem (ECTS), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register, kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustik, Euroopa Regioonide tasandi Euroopa Infokeskuste ja akadeemilise tunnustamise riiklike infokeskuste võrgustik Euroopa Liidus ning Euroguidance’i võrgustikud.	⁴⁵ Eelkõige Europass – kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvuse ühtne liidu raamistik; Euroopa kvalifikatsiooniraamistik; Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas: Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem, Euroopa arvestuspunktisüsteem (ECTS), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register, kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustik, Euroopa Regioonide tasandi Euroopa Infokeskuste ja akadeemilise tunnustamise riiklike infokeskuste võrgustik Euroopa Liidus ning Euroguidance’i võrgustikud.
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh hariduse ja koolituse valdkonna üleliiduliste võrgustike, Euroopa valitsusväliste organisatsioonide/vabaühenduste? ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;	(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö asjaomaste sidusrühmadega, sh hariduse ja koolituse valdkonna üleliiduliste võrgustike, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja nende toetamine;
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) meetmete võtmine selleks, et soodustada programmi kvaliteetsemat ja kaasavamat rakendamist;	(d) valdkondlike meetmete võtmine selleks, et soodustada programmi kvaliteetset ja kaasavat rakendamist;
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Programmiga toetatakse õpetamist, õppimist, uurimistööd ja debatte Euroopa integratsiooni teemal, kasutades selleks järgmisi meetmeid:	Programmiga toetatakse õpetamist, õppimist, uurimistööd ja debatte Euroopa integratsiooni ning liidu tulevaste probleemide ja võimaluste teemal, kasutades selleks järgmisi meetmeid:
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) Jean Monnet’ meetmed kõrghariduse valdkonnas;	välja jäetud
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Jean Monnet’ meetmed hariduse ja koolituse muudes valdkondades;	(b) Jean Monnet’ meetmed hariduse ja koolituse kõigis valdkondades;
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) partnerluste loomine koostööks ja tavade vahetuseks, sh väiksemahuliste partnerluste loomine selleks, et muuta programm laiemalt kättesaadavaks ja kaasavamaks;	(a) strateegiliste partnerluste loomine koostööks ja tavade vahetuseks, sh väiksemahuliste partnerluste loomine selleks, et muuta programm laiemalt kättesaadavaks ja kaasavamaks;
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) veebiplatvormide ja virtuaalkoostöövahendite loomine.	(c) juurdepääsetavate ja kasutajasõbralike veebiplatvormide ja virtuaalkoostöövahendite loomine.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) liidu noortevaldkonna tegevuskava ettevalmistamine ja rakendamine, kasutades selleks noorteviki võrgustiku tuge;	(a) liidu noortevaldkonna tegevuskava ettevalmistamine ja rakendamine, kasutades selleks vajaduse korral noorteviki võrgustiku tuge;
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh noorte valdkonnas ja ELi noortedialoogi raames tegutsevate üleliiduliste võrgustike, Euroopa vabaühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti Euroopa Noortefoorumi toetamine;	(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö asjaomaste sidusrühmadega, sh noorte valdkonnas ja ELi noortedialoogi raames tegutsevate üleliiduliste võrgustike, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja nende toetamine ning Euroopa Noortefoorumi toetamine;
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) meetmete võtmine selleks, et soodustada programmi kvaliteetsemat ja kaasavamat rakendamist;	(d) meetmete võtmine selleks, et soodustada programmi kvaliteetset ja kaasavat rakendamist;
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Spordi valdkonnas toetatakse programmi 1. põhimeetme vahendusel treenerite ja spordiga seotud personali õpirännet.	Spordi valdkonnas toetatakse programmi 1. põhimeetme vahendusel treenivate noorte ja rohujuure tasandi spordiga seotud personali õpirännet.
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) spordi Euroopa mõõtme edendamist soodustavate mittetulunduslike spordiürituste korraldamine.	(b) spordi Euroopa mõõtme edendamise soodustamise eesmärgiga mittetulunduslike, rohujuure tasandi spordiürituste, sealhulgas väikeste ürituste korraldamine.
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13– lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh spordivaldkonnas tegutsevate Euroopa vabaühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;	(b) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö asjaomaste sidusrühmadega, sh spordivaldkonnas tegutsevate Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) meetmete võtmine selleks, et soodustada programmi kvaliteetset ja kaasavat rakendamist;
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13– lõik 1 – punkt b b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b b) koostöö teiste liidu vahenditega ja liidu muu poliitika toetamine;
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus IV a (uus) peatükk
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	IV a peatükk
	Kaasamine
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 a
	Kaasamisstrateegia
	1. Komisjon töötab 31. märtsiks 2021 välja kaasamismeetmete raamistiku ja nende rakendamissuunised. Tuginedes sellele raamistikule ja pöörates erilist tähelepanu konkreetsetele probleemidele programmile juurdepääsul riiklikus kontekstis, töötavad riiklikud korraldusasutused välja riikliku mitmeaastase kaasamisstrateegia. Strateegia avalikustatakse 30. juuniks 2021 ja selle rakendamist jälgitakse korrapäraselt.
	2. Lõikes 1 osutatud raamistikus ja strateegias pööratakse erilist tähelepanu järgmistele elementidele:
	(a) koostöö sotsiaalpartnerite, riiklike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonnaga;
	(b) nende rohujuure tasandi, kogukonnpõhiste organisatsioonide toetamine, kes töötavad vahetult sihtrühmadega;
	(c) sihtrühmadeni jõudmine ja teabevahetus, sealhulgas kasutajasõbraliku teabe levitamise kaudu;
	(d) taotluskorra lihtsustamine;
	(e) konkreetsete nõustamis-, koolitus- ja tugiteenuste osutamine sihtrühmadele nii enne taotluste esitamist kui ka nende ettevalmistamiseks nende tegelikuks programmis osalemiseks;
	(f) puudega inimeste juurdepääsu ja tugiteenuste parimad tavad;
	(g) asjakohaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumine, et hinnata strateegia tõhusust;
	(h) rahalise toetuse meetmete kohaldamine vastavalt artiklile 13 b.
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 13 b
	Kaasamisega seotud rahalise toetuse meetmed
	1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd tagamaks, et kehtestatakse piisavad rahalise toetuse meetmed, sealhulgas vajaduse korral eelrahastamine, et toetada piiratud võimalustega inimesi, kelle osalemist programmis takistavad rahalised põhjused kas seetõttu, et nad kannatavad majandusliku halvemuse all, või kuna nende eriolukorra tõttu on programmis osalemise lisakulud suureks tõkkeks. Rahaliste põhjuste ja toetuse taseme hindamisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest.
	2. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse meetmed võivad hõlmata järgmist:
	(a) toetus, mida saadakse muudest liidu vahenditest, näiteks Euroopa Sotsiaalfondist+;
	(b) toetus, mida saadakse riiklikest kavadest;
	(c) programmi raames kättesaadavate liikuvusmeetmete kohandamine ja lisatoetus.
	3. Käesoleva artikli lõike 2 punkti c nõuete täitmiseks kohandab komisjon vajaduse korral toetusi või volitab riiklikke korraldusasutusi neid kohandama, et toetada programmi liikuvusmeetmeid. Komisjon kehtestab samuti vastavalt artikli 14 sätetele programmi rahalise toetuse lisameetmete rahastamiseks eraldi eelarve.
	4. Kaasamise hõlbustamise või toetamise meetmetega seotud kulud ei tohi mingil juhul õigustada programmi taotluse tagasilükkamist.
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 30 000 000 000 eurot.	1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta püsivhindades 41 097 000 000 eurot (jooksevhindades 46 758 000 000 eurot).
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) 24 940 000 000 eurot haridus- ja koolitusvaldkonna meetmetele, sellest	(a) 83 % lõikes 1 osutatud summast haridus- ja koolitusvaldkonna meetmetele, sellest
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) vähemalt 8 640 000 000 eurot artikli 4 punktis a ja artikli 5 punktis a osutatud kõrgharidusmeetmetele;	(1) vähemalt 34,66 % artikli 4 punktis a ja artikli 5 punktis a osutatud kõrgharidusmeetmetele;
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) vähemalt 5 230 000 000 eurot artikli 4 punktis b ja artikli 5 punktis a osutatud kutseharidus- ja õppemeetmetele;	(2) vähemalt 23 % artikli 4 punktis b ja artikli 5 punktis a osutatud kutseharidus- ja õppemeetmetele;
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) vähemalt 3 790 000 000 eurot artikli 4 punktis c ja artikli 5 punktis a osutatud üldharidusmeetmetele;	(3) vähemalt 15,63 % artikli 4 punktis c ja artikli 5 punktis a osutatud üldharidusmeetmetele, sealhulgas eelkooli- ja alushariduse meetmetele;
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) vähemalt 1 190 000 000 eurot artikli 4 punktis d ja artikli 5 punktis a osutatud täiskasvanuharidusmeetmetele;	(4) vähemalt 6 % artikli 4 punktis d ja artikli 5 punktis a osutatud täiskasvanuharidusmeetmetele;
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) 450 000 000 eurot artiklis 7 osutatud Jean Monnet’ meetmetele;	(5) 1,8 % artiklis 7 osutatud Jean Monnet’ meetmetele;
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) 13,91 % käesoleva lõike punktis a osutatud summast eraldatakse meetmetele, mida hallatakse peamiselt vahetult, sealhulgas artikli 4 punktis e, artikli 5 punktides b–d ja artikli 6 punktides a–f sätestatud meetmetele;
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 5 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 b) ülejäänud 5 % võib kasutada kõigi II peatükis loetletud meetmete rahastamiseks;
Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) 3 100 000 000 eurot artiklites 8–10 osutatud noortevaldkonna meetmetele;	(b) 10,33 % lõikes 1 osutatud summast artiklites 8–10 osutatud noortevaldkonna meetmetele;
Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) 550 000 000 eurot artiklites 11–13 osutatud spordivaldkonna meetmetele ning	(c) 2 % lõikes 1 osutatud summast artiklites 11–13 osutatud spordivaldkonna meetmetele ning
Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) vähemalt 960 000 000 eurot riiklike korraldusasutuste tegevuskulude katteks.	(d) vähemalt 3,2 % lõikes 1 osutatud summast riiklike korraldusasutuste tegevuskulude katteks.
Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ülejäänud 1,5 %, mida ei eraldata vastavalt esimeses lõigus osutatud soovituslikule jaotusele, võib kasutada programmi toetuseks.
Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, antakse täiendavat rahalist toetust määruse ..../... [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend]⁴⁶ ja määruse ..../... [ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)]⁴⁷ vahenditest, et toetada meetmeid, mida rakendatakse ja hallatakse vastavalt käesolevale määrusele. Kõnealust toetust rahastatakse kooskõlas määrustega, millega need rahastamisvahendid on loodud.	3. Lisaks lõikes 1 osutatud rahastamispaketile ning selleks, et edendada programmi rahvusvahelist mõõdet, panustavad määrus …/... [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend]⁴⁶ ja määrus …/... [ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)]⁴⁷ rahaliselt käesoleva määruse alusel loodud ja rakendatavatesse meetmetesse. Käesolevat määrust kohaldatakse nende vahendite kasutamise suhtes, tagades samal ajal kooskõla määrustega, millega reguleeritakse naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendit ja IPA III.
__________________	__________________
⁴⁶ [Viide]	⁴⁶ [Viide]
⁴⁷ [Viide]	⁴⁷ [Viide]
Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-süsteemide kulude katteks.	4. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-süsteemide ning juurdepääsu võimaldamiseks antava abi ja koolituse kulude katteks.
Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Eelarveliste assigneeringute eraldamise prioriteedid lõikes 2 sätestatud meetmete kaupa määratakse kindlaks artiklis 19 osutatud tööprogrammis.
Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõik 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artiklites 4–6, artikli 7 punktides a ja b ning artiklites 8–10, 12 ja 13 osutatud meetmete osas on programm osalemiseks avatud järgmistele kolmandatele riikidele:	Artiklites 4–6, artikli 7 punktides a ja b ning artiklites 8–13 osutatud meetmete osas on programm osalemiseks liidu huvides nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel avatud mis tahes kolmandate riikide juriidilistele isikutele.
(a) artiklis 16 osutatud kolmandad riigid, kes ei vasta kõnealuse artikli lõikes 2 sätestatud tingimustele;
(b) kõik muud kolmandad riigid.
Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi rakendamisel, sealhulgas osalejate valimisel ja toetuste määramisel tagavad komisjon ja liikmesriigid, et astutakse samme sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja piiratud võimalustega inimeste osalemisvõimaluste parandamiseks.	välja jäetud
Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Rahalise toetuse (toetuste, ühekordsete maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade) tase vaadatakse korrapäraselt üle ja seda kohandatakse Eurostati andmete põhjal vastuvõtva riigi või piirkonna elukalliduse ja elamiskuludega. Elukalliduse ja elamiskulude kohandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse reisikulusid vastuvõtvasse riiki või piirkonda ja tagasi.
Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Et parandada piiratud võimalustega inimeste osalemisvõimalusi ja tagada programmi sujuv rakendamine, võib komisjon objektiivsete kriteeriumite alusel kohandada või lubada, et artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused kohandavad programmi õpirände meetmeid toetatavate toetuste suuurust.	välja jäetud
Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kaudu. Iga-aastastes tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste kaudu hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.	Teisesed poliitikameetmed ja prioriteedid, sh artiklites 4–13 kirjeldatud konkreetsete algatuste üksikasjad määratakse kindlaks finantsmääruse artiklis 110 osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis sätestatakse ka see, kuidas programmi tuleb rakendada. Iga-aastastes tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste kaudu hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel. Komisjonil on õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, võttes vastu tööprogrammi.
Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hindamine	Hindamised, vahekokkuvõte ja muutmine
Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.	1. Kõik hindamised tuleb teha piisavalt aegsasti, et tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis.
Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.	2. Programmi vahekokkuvõte tehakse siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte mingil juhul hiljem kui 31. detsembril 2024. Vahekokkuvõttega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne, millest lähtutakse vahekokkuvõtte koostamisel. Vahekokkuvõttes pööratakse lisaks programmi üldise tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisele erilist tähelepanu peatükis IV a sätestatud kaasamismeetmetele, toetusesaajate jaoks programmi lihtsustamiseks tehtavatele jõupingutustele ning artikli 5 punktis b ja artikli 8 punktis c osutatud uute algatuste rakendamisele. Seejuures uurib komisjon programmis osalemise jaotust, eriti piiratud võimalustega inimeste puhul.
Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks IX peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 24 osutatud riiklike korraldusasutuste kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. aprilliks 2024 aruande programmi rakendamise ja mõju kohta oma territooriumil.	3. Ilma et see piiraks IX peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 24 osutatud riiklike korraldusasutuste kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. aprilliks 2024 aruande programmi rakendamise ja mõju kohta oma territooriumil. Euroopa välisteenistus esitab samalaadse aruande programmi rakendamise ja mõju kohta osalevates arenguriikides.
Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon esitab vajaduse korral ja vahekokkuvõtte põhjal asjakohased seadusandlikud ettepanekud, et käesolevat määrust muuta. Komisjon annab pädevale Euroopa Parlamendi komisjonile ja pädevale Euroopa Nõukogu organile aruande vahekokkuvõtte kohta aru, sh seoses oma otsusega selle kohta, kas käesoleva määruse muutmine on vajalik.
Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.	4. Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.	5. Komisjon edastab kõik hindamised ja vahekokkuvõtte koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artiklis 24 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades muu hulgas asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võtud meetmetest ja korraldatud tegevustest.	1. Artiklis 24 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostöös komisjoniga ja üleliidulise raamistiku põhjal koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada, ning nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel. Riiklikud korraldusasutused teavitavad asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võtud meetmetest ja korraldatud tegevustest, et parandada sidusrühmade koostööd ning toetada programmi rakendamisel valdkondadevahelist lähenemisviisi. Suhtlus- ja teavitustegevuses ning teabe levitamisel pööravad komisjon ja riiklikud korraldusasutused kooskõlas peatükiga IV a erilist tähelepanu piiratud võimalustega inimestele, et suurendada nende osalemist programmis.
Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Kõik toetusesaajate jaoks olulised programmi dokumendid, sealhulgas taotlusvormid, juhised ja oluline teave, tehakse kättesaadavaks vähemalt kõigis liidu ametlikes keeltes.
Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võtab programmi, selle raames võetud meetmete ja selle tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.	4. Komisjon võtab programmi, selle raames võetud meetmete ja selle tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid ligipääsetaval viisil.
Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Lisaks jagavad riiklikud korraldusasutused programmi kohta teavet haridus- ja koolitusasutuste karjäärinõustajatele ning tööturuasututele.
Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise mis tahes õiguslikud ja halduslikud takistused, sealhulgas võimaluse korral meetmed viisade saamist raskendavate probleemide lahendamiseks.	2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise mis tahes õiguslikud ja halduslikud takistused, sealhulgas võimaluse korral meetmed toetuste maksustamise vältimiseks, õiguste ülekantavuse tagamiseks liidu sotsiaalsüsteemide vahel ja viisade või elamisloa saamist raskendavate probleemide lahendamiseks.
Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Lähtudes riikliku korraldusasutuse iga-aastasest liidu vahendite haldaja kinnitusest, sõltumatu audiitori arvamusest selle kohta ja komisjoni analüüsist riikliku korraldusasutuse vastavuse ja toimimise kohta, esitab riiklik ametiasutus igal aastal komisjonile teabe programmiga seotud järelevalve- ja kontrollitoimingutest.	9. Lähtudes riikliku korraldusasutuse iga-aastasest liidu vahendite haldaja kinnitusest, sõltumatu audiitori arvamusest selle kohta ja komisjoni analüüsist riikliku korraldusasutuse vastavuse ja toimimise kohta, esitab riiklik ametiasutus igal aastal komisjonile teabe programmiga seotud järelevalve- ja kontrollitoimingutest. Võimaluse korral tehakse see teave üldsusele kättesaadavaks.
Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) omab nõutavaid eriteadmisi, mis hõlmavad kõiki programmi osi;
Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Riiklikud korraldusasutused tagavad koostöös komisjoniga, et määruse rakendamiseks kehtestatud menetlused on järjepidevad ja lihtsad ning et teave on kõrge kvaliteediga, sealhulgas töötades projektitaotluste esitamise ja hindamise jaoks välja ühised standardid. Riiklikud korraldusasutused konsulteerivad korrapäraselt programmi toetusesaajatega, et tagada selle nõude järgimine.
Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) vajaduse korral lisavahendid artikli 6 punktis d ja artikli 10 punktis d sätestatud meetmete jaoks.	(c) vajaduse korral lisavahendid artikli 6 punktis d, artikli 10 punktis d ja artikli 13 punktis b a sätestatud meetmete jaoks.
Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Komisjon vastutab enda vahetult hallatavate meetmete rakendamise eest. Seetõttu haldab ta kõiki käesoleva määruse II, III ja IV peatükis loetletud programmi meetmete toetus- ja projektitaotluste etappe, kui need on esitanud liiduülesed võrgustikud, Euroopa ja rahvusvahelised organisatsioonid.
Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Korraldatakse korrapäraseid kohtumisi riiklike korraldusasutuste võrgustikuga, et tagada programmi ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides ja artiklis 17 osutatud kolmandates riikides.	7. Korraldatakse korrapäraseid kohtumisi riiklike korraldusasutuste võrgustikuga, et tagada programmi järjepidev rakendamine kõigis liikmesriikides ja artiklis 17 osutatud kolmandates riikides ning parimate tavade vahetamine. Sellistele kohtumistele kutsutakse osalema väliseksperte, sh kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja programmiga ühinenud kolmandate riikide esindajaid. Euroopa Parlament kutsutakse sellistele kohtumistele osalema vaatlejana.
Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Taotlusprotsessi lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks loob komisjon 30. juuniks 2024 programmi jaoks ühise, mitmekeelse universaalse vahendi. Vahend tehakse kättesaadavaks nii veebis kui ka mobiiliseadmetes kõigile üksustele, kes kas saavad programmist toetust või on kaasatud programmi juhtimisse. Vahend annab tulevastele toetusesaajatele teavet ka võimalike partnerite kohta.
Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 b. Komisjon tagab, et projekti tulemused on avalikult kättesaadavad ja neid levitatakse laialdaselt, et edendada parimate tavade vahetamist riiklike korraldusasutuste, sidusrühmade ja programmi toetusesaaja vahel.
Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 7 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 c. Komisjon töötab 31. detsembriks 2021. aastaks kõigi programmis osalevate üliõpilaste jaoks välja Euroopa üliõpilaspileti. Komisjon teeb 31. detsembriks 2025. aastaks Euroopa üliõpilaspileti kättesaadavaks kõigile liidus viibivatele üliõpilastele.
Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon vastutab programmi meetmete ja riiklike korraldusasutuste hallatava tegevuse järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku korraldusasutuse ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.	2. Komisjon vastutab programmi meetmete ja riiklike korraldusasutuste hallatava tegevuse järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku korraldusasutuse ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta, võttes arvesse riigi rahanduse sisekontrolli süsteeme.
Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Meede, mis on saanud toetust programmi raames, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid.	2. Meede, mis on saanud toetust programmi raames, võib saada toetust ka mõne muu liidu programmi alusel, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Kumulatiivne rahaline toetus ei ületa meetme toetuskõlblikke kulusid.
Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Programmi raames rahastamiskõlblikud meetmed, mida on hinnatud programmi raames läbiviidud projektikonkursi käigus ja mis vastavad selle projektikonkursi puhul kehtivatele kvaliteedi miinimumnõuetele, kuid mida rahaliste vahendite nappuse tõttu ei rahastata, võib välja valida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu toimuvaks rahastamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse käesolevas määruses põhinevaid kaasrahastamise määrade ja rahastamiskõlblikkuse sätteid. Neid meetmeid rakendab määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artiklis [65] osutatud korraldusasutus kooskõlas kõnealuses määruses sätestatud tingimustega ja fondipõhiste normidega, sh finantskorrektsioone käsitlevate sätetega.	4. Programmi raames rahastamiskõlblikud meetmed, mis vastavad järgmistele kumulatiivsetele, võrreldavatele tingimustele:
	– neid on hinnatud programmikohaste projektikonkursside raames;
	– need vastavad kõnealuste projektikonkursside minimaalsetele kvaliteedinõuetele;
	– neid ei ole võimalik asjaomase projektikonkursi raames rahastada eelarvepiirangute tõttu;
	võivad nende kõrge kvaliteedi tunnustusena saada kvaliteedimärgise, mis võib muuta nende jaoks hõlpsamaks rahastuse taotlemise muudest allikatest või võimaldada nende valimist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu toimuvaks rahastamiseks, läbimata selleks uut taotlusprotsessi. Sellisel juhul kohaldatakse käesolevas määruses põhinevaid kaasrahastamise määrade ja rahastamiskõlblikkuse sätteid. Neid meetmeid rakendab määruse (EL) XX [ühissätete määrus] artiklis [65] osutatud korraldusasutus kooskõlas kõnealuses määruses sätestatud tingimustega ja fondipõhiste normidega, sh finantskorrektsioone käsitlevate sätetega.
Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.	2. Artiklites 19 ja 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.
Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 30 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 20 osutatud volituse delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 19 ja 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituse delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Article 31	välja jäetud
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määruse (EL) nr 182/2011 kohane komitee.
2. Komitee võib sektoripõhiste küsimustega tegelemiseks tulla kokku erinevates koosseisudes. Asjakohasel juhul võib kooskõlas komitee kodukorraga kutsuda komitee koosolekutel ajutiselt osalema vaatlejatena väliseksperte, sh sotsiaalpartnerite esindajaid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
I lisa	välja jäetud
Näitajad
(1) Kvaliteetne õpiränne eri taustaga inimestele
(2) Organisatsioonide ja institutsioonide euroopalikumaks ja rahvusvahelisemaks muutmine
Mida mõõdetakse?
(3) Programmi raames õpirände meetmetes osalevate inimeste arv
(4) Programmi raames õpirände meetmetes osalevate piiratud võimalustega inimeste arv
(5) Selliste osalejate osakaal, kes peavad programmi raames õpirände meetmetes osalemist kasulikuks
(6) Programmi 1. põhimeetme (õpiränne) ja 2. põhimeetme (koostöö) raames toetust saanud institutsioonide ja organisatsioonide arv
(7) Programmi 1. põhimeetme (õpiränne) ja 2. põhimeetme (koostöö) raames esmakordselt toetust saanud organisatsioonide arv
(8) Selliste programmi raames toetust saanud institutsioonide ja organisatsioonide osakaal, kes on programmis osalemise tulemusena töötanud välja hästi toimivad teguviisid
Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu määrus I a lisa (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	I a lisa
	Kõik kvantitatiivsed näitajad tuleb eristada vähemalt liikmesriigi ja soo alusel.
	Meetme eesmärk: 1. põhimeede – õpiränne
	Näitajad:
	Programmi raames õpirände meetmetes ja tegevustes osalevate inimeste arv;
	Isikute arv, kes kasutavad programmi raames õpirände toetamiseks virtuaalseid või kombineeritud õppevahendeid;
	Isikute arv, kes kasutavad kombineeritud või virtuaalseid õppevahendeid, sest nad ei saa õpirände meetmetes osaleda;
	Programmi raames õpirände meetmetes ja tegevustes osalevate organisatsioonide / asutuste arv;
	Organisatsioonide / asutuste arv, kes kasutavad programmi raames õpirände toetamiseks virtuaalseid või kombineeritud õppevahendeid;
	Organisatsioonide / asutuste arv, kes kasutavad kombineeritud või virtuaalseid õppevahendeid, sest nad ei saa õpirände meetmetes osaleda;
	Nende osalejate osakaal, kes on seisukohal, et nad on saanud 1. põhimeetme tegevuses osalemisest kasu;
	Nende osalejate osakaal, kes on seisukohal, et nende Euroopasse kuulumise tunne on pärast programmis osalemist kasvanud;
	Nende osalejate osakaal, kes on seisukohal, et nende võõrkeeleoskus on pärast programmis osalemist paranenud;
	Meetme eesmärk: 2. põhimeede – asutuste ja organisatsioonide vaheline koostöö
	Näitajad:
	2. põhimeetme alusel programmi toetatud organisatsioonide/ institutsioonide arv;
	Nende organisatsioonide/institutsioonide osakaal, kes on seisukohal, et nad on saanud 2. põhimeetme tegevuses osalemisest kasu;
	Nende organisatsioonide/institutsioonide arv, kes kasutavad koostööks liidu vahendeid ja platvorme;
	Meetme eesmärk: 3. põhimeede – poliitika kujundamise ja koostöö toetused
	Näitajad:
	3. põhimeetme alusel programmist kasu saavate organisatsioonide/ institutsioonide arv;
	Meetme eesmärk: Kaasamine
	Näitajad:
	Õpirände meetmetes ja tegevuses osalevate piiratud võimalustega inimeste arv;
	Piiratud võimalustega inimeste arv, kes kasutavad programmi raames õpirände toetamiseks virtuaalseid või kombineeritud õppevahendeid;
	Piiratud võimalustega inimeste arv, kes kasutavad kombineeritud või virtuaalseid õppevahendeid, sest nad ei saa õpirände meetmetes osaleda;
	Programmist 1. põhimeetme ja 2. põhimeetme raames esmakordselt toetust saanud organisatsioonide arv;
	Piiratud võimalustega inimeste osakaal, kes on seisukohal, et nad on programmis osalemisest kasu saanud;
	Meetme eesmärk: Lihtsustamine
	Näitajad:
	2. põhimeetme raames toetust saanud väikesemahuliste partnerluste arv;
	Nende osalejate osakaal, kes on seisukohal, et taotlemis-, osalemis- ja hindamiskord on proportsionaalne ja lihtne;
	Iga taotluse täitmise keskmine aeg meetmete kaupa võrreldes eelmise programmiga;

[1] ELT C 62, 15.2.2019, lk 194.
[2] Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlamendi seisukohta, mis võeti vastu esimesel lugemisel, tuleks käsitada paketina. Juhul kui 2021.–2027. aasta programmi rahastamispakett on parlamendi seisukoha artikli 14 lõikes 1 sätestatud summast väiksem, jätab Euroopa Parlament endale õiguse oma toetus programmi mis tahes meetmele uuesti läbi vaadata, et tagada programmi põhitegevuste elluviimine ja kaasamismeetmetele suurema toetuse andmine.

Lisaks teeb Euroopa Parlament selgeks, et tema seisukohas esitatud toetus uutele algatustele – eelkõige Euroopa ülikoolidele, erialase tipptaseme keskustele ja DiscoverEU-le – sõltub a) käimasolevate katseetappide hindamisest ja b) iga algatuse täpsemast määratlusest. Seni aga kasutab Euroopa Parlament oma eelisõigusi iga-aastase eelarvemenetluse raames, et paigutada asjaomased rahalised vahendid reservi, kuni need tingimused on täidetud.

SELETUSKIRI

Pärast oma 2. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu uus mitmeaastane finantsraamistik, mis hõlmab ajavahemikku 2021–2027, esitas Euroopa Komisjon 30. mail 2018. aastal ettepaneku võtta vastu uus programm „Erasmus(+)“. Komisjon eraldas uut mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas ettepanekus osana oma lähenemisviisist investeerida inimestesse ja toetada edukaid programme uue programmi „Erasmus(+)“ jaoks märkimisväärsed lisavahendid (93 % suurenemine püsihindades võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga).

Raportööri hinnang komisjoni ettepanekule ja raporti projekti käsitlusviis

Raportöör väljendab komisjoni ettepaneku üle ühemõtteliselt heameelt, eriti kiidab ta seda, et ettepanekus on säilitatud programmi struktuur, mis on praeguse programmi ajal edukalt paika loksunud ja hästi toiminud. Kui programmid on edukad, tuleks keskenduda muudatustele, mis on tõepoolest vajalikud (evolutsioon, mitte revolutsioon), ja see on see, mis komisjoni ettepanekutega saavutatakse. Lisaks tõhusa programmistruktuuri säilitamisele kasutab komisjon mõningaid keskse tähtsusega õppetunde vahehindamisest ja ka parlamendi 2. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, mida käsitlevat raportit oli raportööril au koostada. Seoses sellega tuleb pidada kiiduväärseks suurema tähelepanu pööramist kaasamisele ja lihtsustamisele, vähemalt komisjoni põhisõnumites. Sama kehtib ka otsuse kohta loobuda üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastust. Kuigi idee ei olnud läbimõtlemata, on ülioluline tunnistada, kui head ideed ei ole praktikas toiminud, ning vastavalt tegutseda.

Positiivsed on ka järgmised muudatused: põhimeetmete struktuuri kohaldamine spordi, kooliõpilaste liikuvusvõimaluste edendamise suhtes 1. põhimeetme vahendusel ning kõiki hariduse ja koolituse vorme hõlmavate Jean Monnet’ meetmete kasutuselevõtmine. Lisaks väljendab raportöör heameelt ka komisjoni ettepanekus sisalduvate uute põhialgatuste üle. Erasmuse programmi vahendeid tuleks kasutada selleks, et aidata edendada tippsaavutustele tuginevat Euroopa ülikoolide võrgustikku, mis aitab meil konkureerida ülejäänud maailmaga, ning rohkem tuleks ära teha selleks, et tõhustada meie kutsekoolituse pakkujate tippsaavutustel põhinevat koostööd. Arvestades, et DiscoverEU on õppele suunatud, pakub see noortele võimalust avastada Euroopa Liitu kogu selle kultuurilises ja keelelises mitmekesisuses, ning arendada mitteformaalse või informaalse õppetegevuse kaudu olulisi nn pehmeid oskusi, nagu suhtlemine, meeskonnatöö, loovus ja probleemide lahendamine.

Raportis esitatud tähtsamaid muudatusettepanekuid tuleb mõista selles üldises, komisjoni lähenemisviisi toetavas kontekstis. Ometi peab raportöör üliolulisteks järgmisi muudatusi, tagamaks, et programmi „Erasmus(+)“ uus põlvkond pakub kvaliteetseid võimalusi võimalikult paljudele inimestele.

Eelarve

Kuigi praegune programm „Erasmus(+)“ on üldiselt tohutult edukas, on seda püsivalt vaevanud projektide edukuse madalad määrad, mis võib lõpuks tekitada taotlejais masendust ning kahjustada programmi väärtust. Kindlasti tuleb järgmise programmi ajal edukuse määrasid parandada. Seoses sellega ja eesmärgiga kolmekordistada osalejate arvu, suurendada osalust raskemini juurdepääsetavate rühmade seas ning kaasates kolm uut üliolulist algatust, on väär väita, et 93 % suurenemine püsihindades on piisav, kui me tahame programmi laiendada ja täiustada. Euroopa Parlament on järjekindlalt nõudnud vahendite kolmekordistamist püsihindades programmi „Erasmus(+)“ jaoks ning isegi see jääb alla sellele, mida mõned, kaasa arvatud komisjoni president ja mõned liikmesriigid, on varem nõudnud. Sellisel kujul esitab raportöör muudatusettepaneku kolmekordistada eelarvet 2018. aasta hindades. Praegu esitatakse läbirääkimiste lihtsustamiseks kõik muud eelarveeraldised protsentides, kusjuures mõned kohandused kajastavad täiskasvanuhariduse valdkonna (nii õppijate kui ka töötajate), koolide (eelkooliõpetajate ja alusharidustöötajate) ning spordi (sh noored, kes tegelevad korrapäraselt organiseeritud spordiga) liikuvuse ulatuse laiendamist, ning suuremat tähelepanu kutseharidusele ja -koolitusele.

Kaasamine

Uut programmi „Erasmus(+)“ käsitleva ettepanekuga seotud teabevahetusest selgub, et uue programmi puhul pannakse erilist rõhku juurdepääsu laiendamisele ja sotsiaalse kaasatuse edendamisele. Õiguslik sisu jääb siiski tagasihoidlikuks. Esiteks nõutakse sellega pelgalt, et liikmesriigid ja komisjon täiustaksid jõupingutusi, ning avatakse võimalus toetuste kohandamiseks. Seepärast tähtsustab raportöör rohkem kaasamismeetmeid, luues õigustekstis kaasamist käsitleva eraldi peatüki ning nõudes, et liikmesriigid arendaksid välja kaasamisstrateegia, mis põhineb mitmel võimalikul komisjoni loodud raamistiku parameetril. Samuti nõuab ta selgesõnaliselt, et komisjon ja liikmesriigid annaksid rahalist toetust piiratud võimalustega inimestele, kelle juurdepääs programmile on takistatud nende majandusliku halvemuse tõttu või kuna osalemiskulud on nende konkreetse olukorra tõttu liiga suured.

Määruse eelnõu võimaldab inimestel samuti osaleda virtuaalses õpirändes. Raportöör selgitab, et liikuvus on oma olemuselt füüsiline, ent virtuaalne õpe võib füüsilist liikuvust täiendada, mitte asendada. Ainult juhul, kui inimene ei saa teise riiki reisida, võib virtuaalne õpe seda asendada.

Põhimõtteliselt püüab raportöör tähtsustada rohkem kaasamist, tugevdada meetmeid, mis on välja töötatud selle edendamiseks, ning lihtsustada selle mõõtmist, kas programm on tulemusi andnud. Raportööri arvates on hädavajalik, et me saaksime programmitsükli lõpus täpselt mõõta, kas me oleme muutnud programmi „Erasmus(+)“ tõesti kaasavamaks, andes ebasoodsast keskkonnast pärit inimestele rohkem võimalusi osaleda tõelistes õpirändega seotud vahetusprogrammides. Kui liit ei saa väita, et 2027. aasta lõpuks on osalejaid 12 miljonit, kuid saab ausalt öelda, et programm on kaasavam ning on andnud rohkematele inimesele kvaliteetseid võimalusi, siis võib ta olla põhjendatult uhke. Programm peaks tuginema rohkem kvaliteedile kui kvantiteedile.

Parlamentaarne kontroll

Raportöör nõustub komisjoni väitega, et programm vajab oma 7-aastase elutsükli ajal mõningast paindlikkust. Tegelikud olud ja prioriteedid muutuvad ning oleks vale koormata programmi meie 2018. aasta arusaamadega sellest, kuidas asjad arenevad või peaksid arenema. Sellest hoolimata ei saa programmi paindlikkus võrduda komisjoni jaoks täieliku tegevusvabadusega. Lihtne määrus on kahtlemata kasulik, ent nõuab paratamatult tööprogrammide kaudu märkimisväärseid poliitilisi valikuid. Uued algatused, nagu DiscoverEU või projekt „Euroopa ülikoolid“, on head ideed, ent täpselt määratlemata ning vajavad programmi jooksul oma katseetappides saadud kogemuste põhist täpsustamist. Poliitilised prioriteedid ja vastavad eelarveeraldised on jäetud tööprogrammidele. Kõigil neil põhjustel on ülioluline, et nimetatud tööprogrammid võetaks vastu pigem delegeeritud õigusaktide kui rakendusaktide kaudu. Selline lähenemisviis on kujundatud välja selleks, et säilitada programmi maksimaalne paindlikkus ning tagada, et parlament saab teostada oma kontrolliõigust ja nõuda täitevvõimult nõuetekohaselt aru. Ainus elujõuline alternatiiv sellele ühtlustatud lähenemisviisile oleks sätestada määruses endas palju rohkem üksikasju, mis läheks aga vastuollu paindlikkuse tagamise eesmärgiga.

Lihtsustamine

Nagu kaasamise puhul, on ka lihtsustamise mõistele pööratud uut programmi käsitlevas teabevahetuses suurt tähelepanu. Siiski on määruses vähe erimeetmeid. Raportöör väljendab heameelt väikesemahuliste partnerluste edendamise üle, ent esitab raportis mitu muudatusettepanekut kohaldamis- ja juhtimisprotsesside parandamiseks ja liikuvuse hõlbustamiseks. Ta tugevdab ka sätteid, mis on ette nähtud selleks, et parandada riiklike korraldusasutuste koostööd ja parimate tavade vahetust ning tõhustada taotluste ja hindamisega seotud ühiseid standardeid. Lõpetuseks võtab ta kasutusele näitajad lihtsustamise mõõtmiseks.

Jätkuvuse aspektid

Nagu eespool kirjeldatud, toetab raportöör komisjoni keskendumist jätkuvusele. Seepärast võtab ta uuesti kasutusele kaks elementi praegusest programmist.

a) Nimi. Raportöör on seisukohal, et nimi „Erasmus+“ on nüüd hästi tuntud ning peegeldab asjaolu, et programm ei ole seotud ainult kõrgharidussektoriga, vaid hõlmab ka palju muid varasemaid programme. Sellisel kujul on eelistatav säilitada praegune nimi.

b) Euroopa lisaväärtus. Oluline on täpsustada, et tulevane programm peaks jätkuvalt toetama projekte, mis annavad võimalikku Euroopa lisaväärtust. Lisaks praeguses programmis sisalduvatele Euroopa lisaväärtusega seotud meetmetele lähtub raportöör mingil määral ka nimetatud programmi käsitlevast hiljutisest Euroopa Kontrollikoja aruandest.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (17.12.2018)

kultuuri- ja hariduskomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013
(COM(2018)0367 – C8-0233/2018 – 2018/0191(COD))

Arvamuse koostaja: Ignazio Corrao

LÜHISELGITUS

Komisjoni ettepanek, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks endine programm „Erasmus+“ (2014–2020), sisaldab rahvusvahelist mõõdet, mis on „oluline ja läbiv joon, mis omab tähtsust õpirände, liikuvuse, koostöö ja ka poliitilise dialoogi meetmete puhul“.

Rahvusvahelise mõõtme rahalised vahendid saadakse välisrahastamisvahenditest kooskõlas määrustega, millega need vahendid on loodud. Rahastamise taseme kohta tehakse otsus programmitsükli jooksul, kui need vahendid on paigas. Rahastamine peab olema kooskõlas rahastamisvahendite eesmärkidega. Ettepaneku eesmärk on, et programmi rahvusvaheline mõõde tagaks koostoime liidu välispoliitika vahenditega, et viia ellu liidu välispoliitilisi eesmärke kolmandate riikide, sh arenguriikide inimarengu ja institutsioonide arengu osas, ning toetada sealsete noorte kaasamise teel vastupanuvõimeliste ühiskondade arengut ja kultuuridevahelise usalduse suurenemist.

Arvamuse koostaja toetab käesoleva ettepaneku üldist eesmärki, kuid väljendab muret selle pärast, et viited rahvusvahelisele mõõtmele ja seega ka seosele liidu eesmärkidega välistegevuse ja eelkõige arengu vallas ning partnerriikide vajaduste ja strateegiatega on piiratud.

Arvamuse koostaja muudatusettepanekutel on järgmised eesmärgid:

– rõhutada, et kavandatav programm peab olema kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtete ja väärtustega ning välispoliitika eesmärkidega;

– tagada programmi panus kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ning programmi rahvusvahelise mõõtme raames inim- ja institutsioonide arengusse kolmandates riikides ning vaesuse kaotamisse arenguriikides;

– edendada korduvrännet ja vältida ajude äravoolu, ühendades liikuvusmeetmed meetmetega, mis soodustavad üliõpilaste ja teadlaste koju naasmist;

– tagada, et programmitöö protsessis austataks partnerriikide isevastutust.

Arvamuse koostaja väljendab heameelt, et programmitöö etapis määratakse kindlaks rahastamistasemed, võttes aluseks riiklikud ja piirkondlikud arengustrateegiad ja kindlustades kooskõla nendega, kuid rõhutab, et koostöö prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta hariduse tähtsust kestliku arengu jaoks.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Tehnoloogilise revolutsiooni ja üleilmastumisega kaasnevate kiirete ja põhjapanevate muutuste kontekstis on üliolulised haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tehtavad investeeringud õpirände ning koostöö- ja innovatsioonipoliitika arendamisse, mis aitavad luua kaasavaid, sidusaid ja vastupanuvõimelisi ühiskondi, kindlustada liidu konkurentsivõimet ning samal ajal tugevdada Euroopa identiteeti ja soodustada liidu demokraatlikku arengut.	(1) Tehnoloogilise revolutsiooni ja üleilmastumisega kaasnevate kiirete ja põhjapanevate muutuste kontekstis on üliolulised haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tehtavad investeeringud õpirände ning koostöö- ja innovatsioonipoliitika arendamisse, mis aitavad luua kaasavaid, sidusaid ja vastupanuvõimelisi ühiskondi, kindlustada liidu konkurentsivõimet ning samal ajal tugevdada Euroopa identiteeti, põhimõtteid ja väärtusi ning soodustada liidu demokraatlikku arengut.
Selgitus
Kõik käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu põhimõtete ja väärtustega, eelkõige nendega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2: inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) 16. septembril 2016. aastal Bratislavas toimunud kohtumisel rõhutasid 27 liikmesriigi juhid oma otsustavat tahet pakkuda noortele paremaid võimalusi. 25. märtsil 2017. aastal allkirjastatud Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma kindlat tahet püüelda sellise liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kõikjal liidus; sellise liidu suunas, kus hoitakse alal meie kultuuripärandit ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust.	(5) 16. septembril 2016. aastal Bratislavas toimunud kohtumisel rõhutasid 27 liikmesriigi juhid oma otsustavat tahet pakkuda noortele paremaid võimalusi. 25. märtsil 2017. aastal allkirjastatud Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma kindlat tahet püüelda sellise liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kõikjal liidus; sellise liidu suunas, kus hoitakse alal meie kultuuripärandit ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust. Samal ajal lubasid nad arendada edasi olemasolevaid partnerlusi, rajada uusi ning edendada stabiilsust ja heaolu Euroopa vahetus naabruses ida ja lõuna pool, aga ka Lähis-Idas ja Aafrikas ning üle kogu maailma.^1 a
	_________________
	^1 a 27 liikmesriigi ning Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni juhtide deklaratsioon, mis võeti vastu 25. märtsil 2017.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a) Programm peaks aitama säilitada ja kaitsta liidu ja selle liikmesriikide ajaloo-, kunsti- ja kultuuripärandit, toetades liikuvus- ja koostöömeetmeid, mis edendavad oskuste arendamist Euroopa kunsti- ja kultuuripärandi kaitsmiseks ja edendamiseks.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Tuleks hoogustada „Erasmuse“ rahvusvahelise mõõtme arendamist ning luua rohkem õpirände, koostöö ja poliitilise dialoogi võimalusi koostöös selliste kolmandate riikidega, kes ei ole programmiga liitunud. Tuginedes kõrghariduse omandamiseks loodud rahvusvaheliste võimaluste ja noortele mõeldud tegevuse edukusele varasemates haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides, tuleks rahvusvahelise õpirände meetmeid laiendada ka teistesse sektoritesse, näiteks kutseharidusele ja -õppele.	(18) Tuleks hoogustada „Erasmuse“ rahvusvahelise mõõtme arendamist ning luua rohkem õpirände, koostöö ja poliitilise dialoogi võimalusi koostöös selliste kolmandate riikidega, kes ei ole programmiga liitunud, eelkõige arenguriikidega. Tuginedes kõrghariduse omandamiseks loodud rahvusvaheliste võimaluste ja noortele mõeldud tegevuse edukusele varasemates haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides, tuleks rahvusvahelise õpirände meetmeid laiendada ka teistesse sektoritesse, näiteks kutseharidusele ja -õppele, spordile ja kultuurile. Rahvusvaheline mõõde peaks edendama rahvaste üksteisemõistmist ja kultuuridevahelist dialoogi ning aitama kaasa vaesuse kaotamisele ja kestlikule arengule. See peaks julgustama arenguriikide kodanikke naasma pärast õppetöö või teadusuuringute lõppu oma päritoluriiki, et anda oma panus selle arenguriigi majandusarengusse ja heaolusse. Programmi rakendamise kaudu peaks rahvusvahelise mõõtme eesmärk olema ka laiendada ebasoodsas olukorras olevate ja haavatavate rühmade juurdepääsu õpingutele ning aktiivselt tegeleda puuetega inimeste erivajadustega õppimise alal.
Selgitus
Programm peaks aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ning olema kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondadega ja täiendama neid. ELi arengukoostöö eesmärke tuleks seetõttu selgesõnaliselt nimetada määruse rahvusvahelise mõõtme eesmärkidena. Korduvrände edendamiseks peab liikuvuse edendamisega kaasnema üliõpilaste ja teadlaste päritoluriikidesse naasmise soodustamine. Laialdasem juurdepääs on kooskõlas Euroopa väärtustega, milleks on inimväärikus ja võrdsus.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Samal ajal peaks rahvusvaheline mõõde soodustama kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi, tõhustama koostööd hariduse valdkonnas põhja-lõuna teljel ja aitama kaasa kestlikule arengule. See peaks tugevdama partnerriikide haridussüsteemide suutlikkuse suurendamist, toetama teadmussiiret ja julgustama arenguriikide noori Euroopas õppima ja seejärel kasutama neid teadmisi oma päritoluriigi hüvanguks. See peaks aitama arendada teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud pikaajaliste arenguvajaduste rahuldamiseks, edendades vastastikust ja kestlikku majanduskasvu.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Programm peaks olema kooskõlas komisjoni teatisega „Teatis uue Euroopa–Aafrika kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kohta: viime oma investeerimise ja töökohtade loomise partnerluse uuele tasandile“, mille kohaselt on 2027. aastaks programmist kasu saanud 105 000 üliõpilast ja teadlast.
Selgitus
Aafrika riikide üliõpilaste ja teadlaste kaasamine aitab saavutada programmi eesmärke.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Et suurendada tegevuste mõju partnerriikides, edendatakse koostoimet programmi „Erasmus“ ning ELi välistegevuse vahendite, näiteks naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi vahel.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Programmiga tuleks julgustada noori võtma osa Euroopa demokraatlikust elust, sh toetada noortele suunatud osalemisprojekte, mille vahendusel õpitakse kodanikuühiskonnas osalemist, aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, viia noored kokku otsusetegijatega kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidata kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele.	(21) Programmiga tuleks julgustada noori võtma osa Euroopa demokraatlikust elust, pöörates erilist tähelepanu äärepoolsemate piirkondade ja rändetaustaga noortele, sh toetada noortele suunatud osalemisprojekte, mille vahendusel õpitakse kodanikuühiskonnas osalemist, aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, viia noored kokku otsusetegijatega kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidata kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Programmiga tuleks tõhustada keelte õppimist, eelkõige tuleks soodustada veebipõhiste vahendite kasutamist, sest e-õpe lisab keeleõppele eeliseid just kättesaadavuse ja paindlikkuse osas.	(23) Programmiga tuleks tõhustada kõikide liidu keelte (sh viipekeelte) õppimist, eelkõige tuleks soodustada veebipõhiste vahendite kasutamist, mis peaksid olema tasuta, sest e-õpe lisab keeleõppele eeliseid just kättesaadavuse ja paindlikkuse osas.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Programmiga tuleks toetada meetmeid, mis suurendavad hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd, olles teadlik nende põhjapanevast rollist inimestele selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste jagamisel, mida on vaja muutuvas maailmas ja ka selleks, et innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada, seda eriti digimajanduses.	(24) Programmiga tuleks toetada meetmeid, mis suurendavad hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd Euroopas ning samuti eelkõige virtuaalkoostöö vahendite abil tehtavat koostööd Euroopa asutuste ja organisatsioonide ja arenguriikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel asuvate vastavate asutuste ja organisatsioonide vahel, olles teadlik nende põhjapanevast rollist inimestele selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste jagamisel, mida on vaja muutuvas maailmas ja selleks, et innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse potentsiaali asjakohaselt ära kasutada, seda eriti digimajanduses.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.	(32) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse programmiga kestliku arengu ja kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³⁶ tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes. Tuleks edendada neist piirkondadest ja kolmandatest riikidest, eelkõige asjaomastest naaberriikidest pärit inimeste ja organisatsioonide vahelisi õpirändega seonduvaid vahetus- ja koostööprojekte. Need meetmed on korrapärase järelevalve all ja neid hinnatakse pidevalt.	(38) Kooskõlas komisjoni teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“³⁶ tuleks programmis arvesse võtta kõnealuste piirkondade erilist olukorda. Võetakse meetmeid, millega suurendada äärepoolseimate piirkondade osalemist kõigis programmi meetmetes, eelkõige virtuaalkoostöö abil. Tuleks edendada neist piirkondadest ja kolmandatest riikidest, eelkõige asjaomastest naaberriikidest pärit inimeste ja organisatsioonide vahelisi õpirändega seonduvaid vahetus- ja koostööprojekte ning veebiõppe programme. Need meetmed on korrapärase järelevalve all ja neid hinnatakse pidevalt.
_________________	_________________
³⁶ COM(2017) 623 final.	³⁶ COM(2017) 623 final.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Vastavalt [reference to be updated as appropriate according to a new Decision on OCTsnõukogu otsuse 2013/755/EL³⁷ artiklile 94] on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta ülemeremaade või -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi ning nende osalemist programmis tuleks korrapäraselt hinnata.	(39) Vastavalt [reference to be updated as appropriate according to a new Decision on OCTs nõukogu otsuse 2013/755/EL³⁷ artiklile 94] on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest ning võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti. Programmi rakendamisel tuleks arvesse võtta ülemeremaade või -territooriumide eripära ja kaugusest tingitud kitsendusi, et hõlbustada nende tulemuslikku osalemist programmis. Sellise osalemise üle tuleks teostada järelevalvet ja seda tuleks korrapäraselt hinnata.
_________________	_________________
³⁷ Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga (Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).	³⁷ Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Programmi toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.	(42) Programmi toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile programmi rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801³⁹ riiki lubamise kiirmenetlusi.	(46) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ning muud õiguslikud või halduslikud probleemid, mis võivad takistada juurdepääsu programmile. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801³⁹ riiki lubamise kiirmenetlusi.
_________________	_________________
³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).	³⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Komisjoni kindlaksmääratud Erasmuse programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Komisjon ja meetmes osalevate saatvate riikide korraldusasutused peaksid saama lihtsustatud toetusi kohandada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja eelkõige selleks, et tagada juurdepääs piiratud võimalustega inimestele. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori asutustele, kes sellist finantstoetust asjaomastele isikutele annavad.	(49) Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Komisjoni kindlaksmääratud Erasmuse programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Komisjon ja meetmes osalevate saatvate riikide korraldusasutused peaksid saama lihtsustatud toetusi kohandada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja eelkõige selleks, et tagada juurdepääs piiratud võimalustega inimestele ja poliitilise põgeniku staatusega inimestele. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori asutustele, kes sellist finantstoetust asjaomastele isikutele annavad.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 51
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(51) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed oleksid vastastikku täiendavad liikmesriikide võetavate meetmete ja muude liidu meetmetega, iseäranis hariduse, kultuuri ja meedia, noorte ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu (eelkõige noortele põllumajandusettevõtjatele suunatud meetmed), ühtekuuluvus-ja regionaalpoliitika ning rahvusvahelise koostöö ja arengu valdkonnas võetavate meetmetega.	(51) Oluline on kindlustada, et kõik programmi raames elluviidavad meetmed oleksid vastastikku täiendavad liikmesriikide võetavate meetmete ja muude liidu meetmetega, iseäranis hariduse, kultuuri ja meedia, noorte ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu (eelkõige noortele põllumajandusettevõtjatele suunatud meetmed), ühtekuuluvus-ja regionaalpoliitika ning rahvusvahelise koostöö ja arengu valdkonnas võetavate meetmetega. Programmi raames tuleks arendada koostoimet liidu välistegevuse ja -poliitikaga, sealhulgas arenguprogrammidega, järgides täielikult poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „õpiränne“ – füüsiline elama asumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. Sellega võivad kaasneda muud meetmed, näiteks keeleabi ja keeleõpe ja/või võimalus veebiõppeks ja virtuaalkoostööks. Teatud erijuhtudel võib õpiränne olla ka õppimine infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite vahendusel;	(2) „õpiränne“ – füüsiline elama asumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. Sellega võivad kaasneda muud meetmed, näiteks keeleabi ja keeleõpe, sh viipekeelse tõlke tagamine, ja/või võimalus veebiõppeks ja virtuaalkoostööks. Teatud erijuhtudel võib õpiränne olla ka õppimine infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite vahendusel;
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) „ülemeremaa ja -territoorium“ – liidu liikmesriigi juurde kuuluv maa või territoorium, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu IV osa sätteid;
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) „virtuaalkoostöö“ – mis tahes vormis koostöö, kus kasutatakse IT- ja kommunikatsioonivahendeid;	(17) „virtuaalkoostöö“ – mis tahes vormis koostöö, kus kasutatakse teabe- ja kommunikatsioonivahendeid, mis on juurdepääsetavad ka puuetega inimestele;
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi üldeesmärk on toetada hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas osalevate inimeste haridus- ja kutsealast ning isiklikku arengut Euroopas ja ka kaugemal ning aidata seega edendada kestlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja sotsiaalset sidusust, samuti tugevdada Euroopa identiteeti. Sellisena on programm Euroopa haridusruumi loomise peamine vahend ning sellega toetatakse hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa strateegilise koostöö rakendamist sektoripõhiste tegevuskavade kaudu, samuti edendatakse sellega liidu noortestrateegia (2019–2027) raames tehtavat noortepoliitika alast koostööd ja arendatakse spordi Euroopa mõõdet.	1. Programmi üldeesmärk on toetada hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas osalevate inimeste haridus- ja kutsealast ning isiklikku arengut Euroopas ja ka kaugemal ning aidata seega edendada kestlikku arengut ja majanduskasvu, töökohtade loomist ja sotsiaalset sidusust, tõhustada integratsioonipoliitikat pluralistlikus ühiskonnas, samuti tugevdada Euroopa identiteeti ning edendada eri kultuuride vahelist dialoogi ja vastastikust mõistmist. Sellisena on programm Euroopa haridusruumi loomise peamine vahend ning sellega edendatakse ühiseid standardeid ja toetatakse hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa strateegilise koostöö rakendamist sektoripõhiste tegevuskavade kaudu, samuti edendatakse sellega liidu noortestrateegia (2019–2027) raames tehtavat noortepoliitika alast koostööd ja arendatakse spordi Euroopa mõõdet.
	Programmil on rahvusvaheline mõõde, mida liidu ja kolmandate riikide vahelise koostöö kaudu peab hõlmama liidu välistegevus, sealhulgas selle arengueesmärgid.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) anda panus 2030. aastani kavandatud kestliku arengu tegevuskavasse ja eelkõige kestliku arengu eesmärki nr 4 „Kvaliteetne haridus“, millega soovitakse tagada kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning edendada õppimisvõimalusi kõigi jaoks.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) Rahvusvahelise mõõtme raames võetavad meetmed aitavad kaasa inim- ja institutsioonide arengule kolmandates riikides ning vaesuse kaotamisele arenguriikides. Need meetmed põhinevad riiklikel ja piirkondlikel arengustrateegiatel ja on nendega kooskõlas.
Selgitus
Kuigi määruse seletuskirjas rõhutatakse kestlikku arengut ja kooskõla ELi arengueesmärkidega, siis määruse eelnõus seda ei mainita. Määruse eelnõu ei sisalda programmi rahvusvahelise mõõtme eesmärkide kirjeldust.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) keeleõppevõimaluste, sh õpirännet toetavate keeleõppevõimaluste loomine.	(e) keeleõppevõimaluste (k.a viipekeele õppimise võimaluste), sh õpirännet toetavate keeleõppevõimaluste loomine.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt f
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(f) Euroopa poliitika väljundite ja prioriteetide, samuti programmi igakülgne tutvustamine ja levitamine.	(f) tegevus, mis on seotud Euroopa poliitika väljundeid ja prioriteete ning programmi käsitleva teabe takistusteta juurdepääsetava tutvustamise ja levitamisega.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh noorte valdkonnas ja ELi noortedialoogi raames tegutsevate üleliiduliste võrgustike, Euroopa vabaühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti Euroopa Noortefoorumi toetamine;	(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh üleliiduliste võrgustike, Euroopa vabaühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis tegutsevad noorte valdkonnas (k.a need, mis töötavad diasporaadesse kuuluvate noortega), ELi noortedialoog, samuti Euroopa Noortefoorumi toetamine;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Spordi valdkonnas toetatakse programmi 1. põhimeetme vahendusel treenerite ja spordiga seotud personali õpirännet.	Spordi, sh puuetega inimestele mõeldud sporditegevuse valdkonnas toetatakse programmi 1. põhimeetme vahendusel treenerite ja spordiga seotud personali õpirännet.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) liidu spordi ja kehalise aktiivsuse valdkonna tegevuskava ettevalmistamine ja rakendamine;	(a) liidu spordi (sh puuetega inimestele mõeldud sporditegevus) ja kehalise aktiivsuse valdkonna tegevuskava ettevalmistamine ja rakendamine;
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) ülemeremaad ja -territooriumid vastavalt nõukogu otsusele ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta ning korrale, mida kohaldatakse selle liikmesriigi suhtes, mille juurde asjaomane ülemeremaa või -territoorium kuulub;
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 – punkt d – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga	(d) muud kolmandad riigid, eelkõige arenguriigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 – punkt d – taane 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;	– on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel; arenguriikide puhul võetakse õiglase tasakaalu tagamisel arvesse eesmärki kaotada vaesus ja arengukoostöö põhimõtteid;
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 1 – punkt d – taane 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– on tagatud sidusus liidu välispoliitika ja eesmärkidega, sealhulgas kestliku arengu eesmärkide, Euroopa arengukonsensuse ning ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga;
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) artiklis 16 osutatud kolmandad riigid, kes ei vasta kõnealuse artikli lõikes 2 sätestatud tingimustele;	(a) artiklis 16 osutatud kolmandad riigid, kes ei vasta kõnealuse artikli lõikes 2 sätestatud tingimustele, eelkõige arenguriigid;
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) Arenguriikide osalemist programmis julgustatakse ja toetatakse kindlalt eesmärgiga järgida 2030. aastani kavandatud kestliku arengu tegevuskava ja anda sellesse oma panus. Rahvusvahelise mõõtme raames võetavad meetmed aitavad kaasa inim- ja institutsioonide arengule kolmandates riikides ning vaesuse kaotamisele arenguriikides. Meetmed põhinevad riiklikel ja piirkondlikel arengustrateegiatel ja on nendega kooskõlas.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. komisjon võib kombineeritud rahastamise alusel algatada projektide rahastamiseks ühiseid projektikonkursse programmiga liitumata kolmandate riikide või nende organisatsioonide ja asutustega. Projekte võib hinnata ja valida ühiste hindamis- ja valikumenetluste alusel, milles asjaomased organisatsioonid ja rahastamisasutused kooskõlas finantsmääruses sätestatud põhimõtetega kokku lepivad.	6. Komisjon võib projektide rahastamiseks kombineeritud rahastamise alusel algatada ühiseid projektikonkursse programmiga liitumata kolmandate riikide, eelkõige arenguriikide, või nende organisatsioonide ja asutustega. Projekte võib hinnata ja valida ühiste hindamis- ja valikumenetluste alusel, milles asjaomased organisatsioonid ja rahastamisasutused kooskõlas finantsmääruses sätestatud põhimõtetega kokku lepivad.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kaudu. Iga-aastastes tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste kaudu hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.	Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kaudu. Tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste kaudu hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel. Tööprogrammis näidatakse konkreetselt arenguriikidele eraldatud rahaliste vahendite jaotust. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ilma et see piiraks IX peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 24 osutatud riiklike korraldusasutuste kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. aprilliks 2024 aruande programmi rakendamise ja mõju kohta oma territooriumil.	3. Ilma et see piiraks IX peatükis sätestatud nõuete kehtivust ja artiklis 24 osutatud riiklike korraldusasutuste kohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile 30. aprilliks 2024 aruande programmi rakendamise ja mõju kohta oma territooriumil. Euroopa välisteenistus esitab samalaadse aruande programmi rakendamise ja mõju kohta osalevates arenguriikides.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.	4. Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib komisjon läbi programmi lõpphindamise. Hindamisel pööratakse erilist tähelepanu arengukoostöö alastele saavutustele.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Hinnangus antakse ülevaade programmi panusest arengukoostöösse, tuues eelkõige välja kestliku arengu eesmärgi nr 4 „Kvaliteetne haridus“ vallas tehtud edusammud.
Selgitus
On oluline tuua tööprogrammis välja programmi panus arengukoostöösse ja haridust käsitleva kestliku arengu eesmärgi saavutamisse.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 – punkt 1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1) Teave ja kommunikatsioon peavad ühtlasi olema takistusteta juurdepääsetavad puuetega inimestele.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“
Viited	COM(2018)0367 – C8-0233/2018 – 2018/0191(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CULT 14.6.2018
Arvamuse esitajad istungil teada andmise kuupäev	DEVE 14.6.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Ignazio Corrao 22.10.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	19.11.2018
Vastuvõtmise kuupäev	13.12.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	15 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Jean-Luc Schaffhauser, Elly Schlein, Bogusław Sonik, Eleni Theocharous, Mirja Vehkaperä, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Frank Engel
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Miguel Urbán Crespo

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSNÕUANDVAS KOMISJONIS

15	+
ALDE	Mirja Vehkaperä
ECR	Eleni Theocharous
EFDD	Ignazio Corrao
GUE/NGL	Miguel Urbán Crespo
PPE	Frank Engel, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Maurice Ponga, Bogusław Sonik, Joachim Zeller
S&D	Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Linda McAvan, Norbert Neuser, Elly Schlein
VERTS/ALE	Maria Heubuch

1	‒
ENF	Jean-Luc Schaffhauser

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

‒ : vastu

0 : erapoolet

26.11.2018

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Arvamuse koostaja: Jean Arthuis

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Komisjoni 2. mail 2018 vastuvõetud teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“²⁶ soovitas komisjon järgmises finantsraamistikus noortele suuremat tähelepanu pöörata, nimelt soovitati üle kahe korra suurendada liidu ühe ilmekaima eduloo – programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahendeid. Uue programmi keskmes peaks olema kaasamine ning selle raames tuleks enam jõuda noorteni, kellel on vähem võimalusi. See peaks võimaldama rohkematel noortel teise riiki õppima või töötama minna.	(8) Komisjoni 2. mail 2018 vastuvõetud teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“²⁶ soovitas komisjon järgmises finantsraamistikus noortele suuremat tähelepanu pöörata, nimelt soovitati üle kahe korra suurendada liidu ühe ilmekaima eduloo – programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahendeid. Euroopa Parlament nõudis aga oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et selle programmi eelarvet suurendataks kolm korda. Uue programmi keskmes peaks olema kaasamine ning selle raames tuleks enam jõuda noorteni, kellel on vähem võimalusi. See peaks võimaldama rohkematel noortel teise riiki õppima või töötama minna.
__________________	__________________
²⁶ COM(2018) 321 final.	²⁶ COM(2018) 321 final.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Oma teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ rõhutas komisjon hariduse, kultuuri ja spordi keskset rolli noorima põlvkonna kodanikuaktiivsuse edendamisel ja ühiste väärtuste kasvatamisel. Euroopa identiteedi tugevdamine ja üksikisikute demokraatias osalemise edendamine on Euroopa tuleviku ja meie demokraatlike ühiskondade seisukohast esmatähtis. Kui noored lähevad välismaale kõrgkooli, õppima, praktikale või tööle või osalevad seal mõnel noorte- või spordiüritusel, on sellest kasu Euroopa identiteedi tugevdamisel kogu selle mitmekesisuses, see aitab suurendada kultuurikogukonda kuuluvuse tunnet ning edendada sellega seonduvat kodanikuaktiivsust igas vanuses inimeste seas. Liikuvusmeetmetes osalejad peaksid kaasa lööma oma kodukoha ja ka vastuvõtva riigi kohalike kogukondade tegevuses ning jagama oma kogemusi. Tuleks toetada tegevusi, mis on seotud loovuse kõigi aspektide arendamisega hariduses, koolituses ja noorsootöös ning mis aitavad kaasa võtmepädevuste omandamisele.	(17) Oma teatises „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“ rõhutas komisjon hariduse, kultuuri ja spordi keskset rolli noorima põlvkonna kodanikuaktiivsuse edendamisel ja ühiste väärtuste kasvatamisel. Euroopa identiteedi tugevdamine ja üksikisikute demokraatias osalemise edendamine on Euroopa tuleviku ja meie demokraatlike ühiskondade seisukohast esmatähtis. Kui noored lähevad välismaale kõrgkooli, õppima, praktikale või tööle või osalevad seal mõnel noorte- või spordiüritusel, on sellest kasu Euroopa identiteedi tugevdamisel kogu selle mitmekesisuses, see aitab suurendada kultuurikogukonda kuuluvuse tunnet ning edendada sellega seonduvat kodanikuaktiivsust igas vanuses inimeste seas. Sellest tulenevalt on programmi eesmärk peegeldada Euroopa ühiskonna mitmekesisust etnilise kuuluvuse, soo, võimete, sotsiaalse tausta ja liidu geograafia seisukohalt. Liikuvusmeetmetes osalejad peaksid kaasa lööma oma kodukoha ja ka vastuvõtva riigi kohalike kogukondade tegevuses ning jagama oma kogemusi. Tuleks toetada tegevusi, mis on seotud loovuse kõigi aspektide arendamisega hariduses, koolituses ja noorsootöös ning mis aitavad kaasa võtmepädevuste omandamisele.
Selgitus
Euroopa ühiskonna kõikide osadeni jõudvad ELi programmid on kulutõhusamad, eelkõige ELi väärtuste edendamise ja võrdsete võimaluste pakkumise seisukohast, mistõttu tuleks programmides osalemisest aru anda.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Programm peaks soodustama oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvamaks muutmist ja tunnustamist, samuti ainepunktide või õpiväljundite ülekandmist, edendama kvaliteedi tagamist ning toetama mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist, oskuste juhtimist ja nõustamist. Sellega seoses peaks programm pakkuma tuge ka sellisele riiklike ja liidu tasandi kontaktpunktide ja võrgustike tegevusele, mille vahendusel hõlbustatakse üleeuroopalisi vahetusi ja arendatakse paindlikke õpivõimalusi hariduse, koolituse ja noortemeetmete eri valdkondades ning formaalse ja mitteformaalse õppe vahendusel.	(28) Programm peaks soodustama oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvamaks muutmist ja tunnustamist, samuti ainepunktide või õpiväljundite ülekandmist, edendama kvaliteedi tagamist ning toetama mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist, oskuste juhtimist ja nõustamist. Eelkõige peaks liikmesriikide süsteemide erinevuste ületamine tagama kutseõppes diplomite väljastamisel selle, et ELi sisese liikuvuse raames ja programmiga „Erasmus“ ühinenud kolmandates riikides omandatud oskused ja õpiväljundid valideeritakse ja neid tunnustatakse. Sellega seoses peaks programm pakkuma tuge ka sellisele riiklike ja liidu tasandi kontaktpunktide ja võrgustike tegevusele, mille vahendusel hõlbustatakse üleeuroopalisi vahetusi ja arendatakse paindlikke õpivõimalusi hariduse, koolituse ja noortemeetmete eri valdkondades ning formaalse ja mitteformaalse õppe vahendusel.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) On väga oluline hoogustada Euroopa integratsiooni teema õpetamist, õppimist ja uurimistööd, samuti edendada integratsiooniteemalisi arutelusid Jean Monnet’ meetmete toetuse kaasabil kõrghariduse valdkonnas, aga ka hariduse ja koolituse muudes valdkondades. Euroopa identiteeti ja Euroopale pühendumist arendava tunde kasvatamine on eriti oluline ajal, mil liidu aluseks olevad ühised väärtused, mis on Euroopa identiteedi osaks, on proovile pandud ja kus kodanikud ei soovi väga ühiskonnaelust osa võtta. Programmiga tuleks jätkata Euroopa integratsiooniteemaliste uuringute kvaliteedi tõstmist.	(31) On väga oluline hoogustada Euroopa integratsiooni, Euroopa ajaloo ja Euroopa kodakondsuse teema õpetamist, õppimist ja uurimist, samuti edendada integratsiooniteemalisi arutelusid Jean Monnet’ meetmete toetuse kaasabil kõrghariduse valdkonnas, aga ka hariduse ja koolituse muudes valdkondades. Euroopa identiteedi ja Euroopa kodakondsuse ning Euroopale pühendumise tunde tugevdamine on eriti oluline ajal, mil liidu aluseks olevad ühised väärtused, mis on Euroopa identiteedi osaks, on proovile pandud ja kus kodanikud ei soovi väga ühiskonnaelust osa võtta. Programmiga tuleks jätkata Euroopa integratsiooni, Euroopa ajaloo ja Euroopa kodakondsuse teemaliste uuringute kvaliteedi tõstmist.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.	(32) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027 eraldataks kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks vähemalt 25 % liidu eelarvekulutustest ning see osakaal peaks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2027. aastaks suurenema 30 %-ni aastas. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
Selgitus
Muudatus tuleneb parlamendi seatud kliimakulutuste eesmärgist.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi „Erasmus“ rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe³⁴ punkti 17] tähenduses.	(33) Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi „Erasmus“ rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [(viidet tuleb vajaduse korral ajakohastada) Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe³⁴ punkti 17] tähenduses. Alates 2021. aastast tuleb programmile tagada 2014.–2020. aasta finantsraamistikuga võrreldes palju suurem aastaeelarve ning iga-aastaseid eraldisi tuleb järk-järgult pidevalt suurendada. Nii saaks programmist 2021.–2027. aasta finantsraamistiku kestuse ajal kohe algusest peale osa võtta rohkem osalejaid.
__________________	__________________
³⁴ ELT L […], […], lk […].	³⁴ ELT L […], […], lk […].
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „õpiränne“ – füüsiline elama asumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. Sellega võivad kaasneda muud meetmed, näiteks keeleabi ja keeleõpe ja/või võimalus veebiõppeks ja virtuaalkoostööks. Teatud erijuhtudel võib õpiränne olla ka õppimine infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite vahendusel;	(2) „õpiränne“ – füüsiline elama asumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes, sh kihtkursusel. Sellega võivad kaasneda muud meetmed, näiteks keeleabi ja keeleõpe ja/või võimalus veebiõppeks ja virtuaalkoostööks. Teatud erijuhtudel võib õpiränne olla ka õppimine infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite vahendusel;
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) „kutsekoolide õpilased“ – kõik isikud, kes on registreeritud kutsehariduse ja -õppesüsteemis esma- või täiendõppekava omandamiseks mistahes tasemel alates keskastmest kuni keskharidusjärgse tasemeni. See mõiste hõlmab ka selliseid osalejaid, kes on hiljuti vastava õppekava läbinud;	(9) „kutsekoolide õpilased“ – kõik isikud, kes on registreeritud kutsehariduse ja -õppesüsteemis esma- või täiendõppekava omandamiseks või kihtkursusel osalemiseks mistahes tasemel alates keskastmest kuni keskharidusjärgse tasemeni. See mõiste hõlmab ka selliseid osalejaid, kes on hiljuti vastava õppekava läbinud;
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni ning haridus- ja koolituspoliitikat;	(a) edendada üksikisikute õpirännet, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, tipptaset, loovust ja innovatsiooni, haridus- ja koolituspoliitikat ning teadmisi Euroopa kodakondsusest ja Euroopa ajaloost;
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 30 000 000 000 eurot.	1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 2018. aasta hindades 41 097 000 000 eurot (jooksevhindades 46 758 000 000 eurot).
Selgitus
Kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. märtsi ja 30. mai resolutsiooniga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta tuleks rahastamispaketti muuta. Aluseks on võetud programmide kaupa tehtud esialgne tehniline jaotus, mida võidakse veel muuta. Seejuures tuleb aga järgida nimetatud resolutsioonides sõnastatud Euroopa Parlamendi üldist seisukohta ja võtta arvesse, et kogusumma moodustab ELi 27 riigi kogurahvatulust 1,3 %.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) 24 940 000 000 eurot haridus- ja koolitusvaldkonna meetmetele, sellest	(a) 83,14 % lõikes 1 osutatud summast haridus- ja koolitusvaldkonna meetmetele, sellest
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) vähemalt 8 640 000 000 eurot artikli 4 punktis a ja artikli 5 punktis a osutatud kõrgharidusmeetmetele;	(1) vähemalt 28,8 % lõikes 1 osutatud summast artikli 4 punktis a ja artikli 5 punktis a osutatud kõrgharidusmeetmetele;
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) vähemalt 5 230 000 000 eurot artikli 4 punktis b ja artikli 5 punktis a osutatud kutseharidus- ja õppemeetmetele;	(2) vähemalt 17,43 % lõikes 1 osutatud summast artikli 4 punktis b ja artikli 5 punktis a osutatud kutseharidus- ja õppemeetmetele;
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) vähemalt 3 790 000 000 eurot artikli 4 punktis c ja artikli 5 punktis a osutatud üldharidusmeetmetele;	(3) vähemalt 12,63 % lõikes 1 osutatud summast artikli 4 punktis c ja artikli 5 punktis a osutatud üldharidusmeetmetele;
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) vähemalt 1 190 000 000 eurot artikli 4 punktis d ja artikli 5 punktis a osutatud täiskasvanuharidusmeetmetele;	(4) vähemalt 3,97 % lõikes 1 osutatud summast artikli 4 punktis d ja artikli 5 punktis a osutatud täiskasvanuharidusmeetmetele;
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) 450 000 000 eurot artiklis 7 osutatud Jean Monnet’ meetmetele;	(5) 1,5 % lõikes 1 osutatud summast artiklis 7 osutatud Jean Monnet’ meetmetele;
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) 3 100 000 000 eurot artiklites 8–10 osutatud noortevaldkonna meetmetele;	(b) 10,33 % lõikes 1 osutatud summast artiklites 8–10 osutatud noortevaldkonna meetmetele;
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) 550 000 000 eurot artiklites 11–13 osutatud spordivaldkonna meetmetele ja	(c) 1,83 % lõikes 1 osutatud summast artiklites 11–13 osutatud spordivaldkonna meetmetele ja
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) vähemalt 960 000 000 eurot riiklike korraldusasutuste tegevuskulude katteks.	(d) vähemalt 3,2 % lõikes 1 osutatud summast riiklike korraldusasutuste tegevuskulude katteks.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Programmi jaoks kolmandatelt riikidelt saadud osamaksete ja/või muude liidu vahendite kohta esitatakse kord aastas aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile kui liidu eelarvepädevatele institutsioonidele.
Selgitus
Kolmandate riikide osamaksed ja muud ELi eelarve välised vahendid. Eelarvepädevaid institutsioone ja juhtivaid komisjone tuleks selliste osamaksete suurusest teavitada, et neil oleks võimalik programmide ulatust ja mõju tõhusamalt hinnata.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Programmi hindamine hõlmab programmis osalemise analüüsi soo, etnilise kuuluvuse, võimete, sotsiaalse tausta ja liidu geograafia alusel, mis võimaldab paremini näha programmi kulutõhusust, ulatust ja kasutamist ning võtta rohkem arvesse Euroopa ühiskonna mitmekesisust.
Selgitus
Euroopa ühiskonna kõikide osadeni jõudvad ELi programmid on kulutõhusamad, eelkõige ELi väärtuste edendamise ja võrdsete võimaluste pakkumise seisukohast, mistõttu tuleks programmides osalemisest aru anda.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Komisjon vastutab programmi meetmete ja riiklike korraldusasutuste hallatava tegevuse järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku korraldusasutuse ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.	2. Komisjon vastutab programmi meetmete ja riiklike korraldusasutuste hallatava tegevuse järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku korraldusasutuse ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta, võttes arvesse riigi rahanduse sisekontrolli süsteeme.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 29 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi rakendatakse nii, et sellega on tagatud programmi üldine kooskõla ja täiendavus muu asjakohase liidu poliitikaga ning muude programmide ja rahastamisvahenditega, eelkõige nendega, mis on seotud hariduse ja koolituse, kultuuri ja meedia, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, digitaalpoliitika, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaalpoliitika, rände, julgeoleku ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga.	1. Programmi rakendatakse nii, et sellega on tagatud programmi üldine kooskõla ja täiendavus muu asjakohase liidu poliitikaga ning muude programmide ja rahastamisvahenditega, eelkõige nendega, mis on seotud hariduse ja koolituse, kultuuri ja meedia, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, digitaalpoliitika, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaalpoliitika, rände, julgeoleku ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga. Seetõttu tuleb taotluste läbivaatamise korda lihtsustamisnõude täitmiseks ühtlustada. Haldusmenetlused tuleb muuta palju vähem koormavaks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“
Viited	COM(2018)0367 – C8-0233/2018 – 2018/0191(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CULT 14.6.2018
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	BUDG 14.6.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Jean Arthuis 28.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.9.2018
Vastuvõtmise kuupäev	21.11.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	29 2 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Karine Gloanec Maurin, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

29	+
ALDE	Jean Arthuis, Gérard Deprez
ECR	Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk
NI	Eleftherios Synadinos
PPE	Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský
S&D	Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken
VERTS/ALE	Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

2	–
ENF	André Elissen, Stanisław Żółtek

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

4.12.2018

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

kultuuri- ja hariduskomisjonile

Arvamuse koostaja: Emilian Pavel

LÜHISELGITUS

Programm „Erasmus+“ on üks edukamaid ELi programme ja tugev Euroopa kaubamärk. Sellel on olnud ülitähtis majanduslik ja sotsiaalne roll Euroopa identiteedi, väärtuste ja kodakondsuse, integratsiooni, kaasava ja kestliku majanduskasvu, kvaliteetse tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel, sest see on andnud positiivse panuse Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide ning elukestva õppe edendamisse. Programm on andnud eurooplastele võimaluse omandada horisontaalseid ja valdkonnaüleseid isiklikke ja kutseoskusi ning -pädevusi, mida on vaja sotsiaalsete, majanduslike ja ühiskondlike probleemide ületamiseks ning mis võimaldavad neil elada täisväärtuslikult.

Programmi nimi on äärmiselt tähtis ja tagamaks, et see sümboliseerib programmi „Erasmus+“ tõelist olemust, soovitab arvamuse koostaja säilitada sümboli „+“. Programm „Erasmus+“ hõlmab enamat kui ainult kõrgharidust ja keskendub kõigile haridusvaldkondadele ja -astmetele, näiteks elukestvale õppele või täiskasvanuharidusele, ning kõik need eri algatused ja meetmed tuleb viia programmi „Eramus+“ alla.

Programmi „Erasmus+“ tähtsuse ja mõju tõttu toetab arvamuse koostaja täielikult Euroopa Parlamendi üleskutset kolmekordistada programmi eelarvet, mis esitati 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Uus programm „Erasmus+“ peab hõlmama täiendavaid poliitilisi eesmärke, mida rõhutati Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist käsitleval tippkohtumisel Göteborgis, ja tulevasse ELi noortestrateegiasse kuuluvaid prioriteete ning ellu viima elukestva õppe lähenemisviisi. Eelarve suurendamine näitab, et EL on võtnud selge kohustuse neid prioriteete ellu viia.

Programm „Erasmus+“ on ELi kutsehariduse ja -õppe kvaliteedi parandamise peamine vahend, mis võimaldab kutsehariduses ja -õppes osalejatele õpirändel põhinevaid kogemusi, mis on Euroopa majandusele ja ühiskonnale väga vajalikud. Kutsehariduse ja -õppe kaasamine programmi „Erasmus+“ lähendab programmi suuremale hulgale erineva taustaga kodanikele, tuues kõigile kodanikele, sealhulgas piiratud võimalustega isikutele kaasa võrdsed võimalused ja nende sotsiaalse kaasatuse. Kutsehariduse ja -õppe kaasavuse suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks vajab programm asjakohast eelarvet. Samuti tuleks programmis osalejatele anda sihipärast struktuurilist toetust ja tagada neile paindlikkus ja kohandatud rahastamiskavad. ELi kutsehariduse ja -õppe kuvandit ja kvaliteeti tuleb jätkuvalt parandada ning kutsehariduses ja -õppes osalevate õpilaste või töötajate vahetust hõlmavad algatused võivad aidata muuta kutseharidus- ja -õppeasutusi ning kutseharidust ja -õpet huvipakkuvamaks ja prestiižsemaks.

Lisaks aitab programm tagada, et elukestev õpe ja ELi tähtsate pädevuste järjepidev areng kuuluksid kõigi ELi kodanike elu juurde. Komisjon ja liikmesriigid peaksid jõuliselt suurendama nende projektide tähtsust, mis on suunatud mitme haridus- ja koolitusvaldkonna edendamisele ning kus kasutatakse elukestva õppe lähenemisviisi ja edendatakse paindlikke võimalusi. Seepärast leiab arvamuse koostaja, et elukestev õpe peaks olema programmi „Erasmus+“ üks läbivaid eesmärke. Programmile tuleks eraldada asjakohane eelarve, et toetada sektoriülest koostööd ning võimaldada haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnal luua valdkondadevaheliste probleemidega tegelevaid ühisprojekte.

Täiskasvanuhariduses tuleb toime tulla Euroopa mitme kõige pakilisema probleemiga, nagu rändajate ja pagulaste kaasamine, oskuste uuesti määratlemine automatiseerimise ja digiülemineku tõttu ning sotsiaalselt tõrjutud isikute kaasamine. Et ELi võetud kohustus toetada täiskasvanuharidust ja madala kvalifikatsiooniga täiskasvanuid kajastuks eelarves, peab arvamuse koostaja vajalikuks eraldada programmis „Erasmus+“ sellele eesmärgile piisavad vahendid.

Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimiseks peab uus programm „Erasmus+“ keskenduma konkreetselt kaasatusele ja jõudma paremini piiratud võimalustega inimesteni, sealhulgas sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rühmadeni, nagu romad, töötud noored, füüsiliste või vaimsete puuetega isikud, äärealade elanikud, rändajad ja pagulased. Arvamuse koostaja on seisukohal, et vaja on kohaliku ja riikliku tasandi sihipäraseid rahastamiskavu, näiteks eelmakseid, ja tugevdatud tugistruktuure. Ühtlasi on arvamuse koostaja seisukohal, et võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttest tuleks kinni pidada, ja nõuab, et samades intellektuaalsete väljunditega projektides osalevate organisatsioonide personalikulud oleksid samadel alustel tasustatud. Arvamuse koostaja on ka seisukohal, et Euroopa Sotsiaalfond+ on liikmesriigi tasandil peamine vahend piiratud võimalustega inimeste toetamiseks ning fond peaks täiendama programmi „Erasmus+“ rändeprogramme, jagades programmiga samu eesmärke ja tagades asjakohase halduse ja koordineerimise.

Arvamuse koostaja leiab, et finantstoetuste (toetuste, ühekordsete reisi- või haldusmaksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade) tase tuleks korrapäraselt üle vaadata ja seda kohandada vastuvõtva riigi või piirkonna elukalliduse ja elamiskuludega ning reisikuludega.

Ühtlasi on arvamuse koostaja seisukohal, et võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõttest tuleks kinni pidada, ja nõuab, et samades intellektuaalsete väljunditega projektides osalevate organisatsioonide personalikulud oleksid samadel alustel tasustatud.

Arvamuse koostaja pooldab komisjoni ettepanekut luua tugevamaid tipptaset arendavaid partnerlusi, näiteks erialase tipptaseme keskused või Euroopa ülikoolide kontseptsioon, kuid nõuab, et need partnerlused kataksid geograafiliselt kogu Euroopa, et vältida teatavate liikmesriikide ülemäärast toetamist. Samuti on arvamuse koostaja seisukohal, et tuleks blokeerida programmi „Erasmus+“ keskeelarve ilmselgelt piiratud finantstoetus.

Arvamuse koostaja leiab, et algatus „DiscoverEU“ saab kuuluda programmi „Erasmus+“ ainult siis, kui sellel on tugev haridusmõõde, tagades nii täieliku kooskõla programmi „Erasmus+“ eesmärgiga pakkuda kvaliteetset õpirännet.

Arvamuse koostaja on seisukohal, et programmi „Erasmus+“ märkimisväärset eelarvet tuleks kulutada nii, et tagada võimalikult positiivset mõju ELi kodanikele. Seepärast nõuab arvamuse koostaja, et programm tagaks kvaliteetse õpirände, lähtudes liikuvust käsitlevas Euroopa kvaliteedihartas[1] sätestatud põhimõtetest. Tagada tuleb kvaliteetsed praktilised normid, näiteks teabe, ettevalmistuse, toetuse ning kogemuste ja kvalifikatsioonide tunnustamise kohta, samuti selged õppekavad ja õpitulemused.

Peale selle soovib arvamuse koostaja toonitada, et programm peaks Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide abiga tagama, et liikuvusel põhinevate kogemuste kaudu mis tahes keskkonnas arendatud pädevusi dokumenteeritakse, valideeritakse ja tunnustatakse nõuetekohaselt ning et eelarveeraldised ja konkreetsed toetused oleksid seotud kvaliteetsete hindamismenetlustega. Arvamuse koostaja nõuab liikmesriikidelt tungivalt selle tagamist, et täielikult kohaldataks nõukogu soovitust kvaliteetset ja tulemuslikku praktikat käsitleva Euroopa raamistiku kohta, nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta ning ELi vahendeid, mis aitavad tunnustada välismaal õppimist ja tagavad kvaliteetse õppe.

Lõpetuseks on arvamuse koostaja veendunud, et uus programm „Erasmus+“ toob kaasa mitu väärtuslikku muudatust ja et kui seda viiakse ellu kvaliteedist lähtuvalt, on sellel tugev positiivne mõju Euroopa tulevikule.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval kultuuri- ja hariduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Ettepanek:	Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013	millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013
(EMPs kohaldatav tekst)	(EMPs kohaldatav tekst)
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Tehnoloogilise revolutsiooni ja üleilmastumisega kaasnevate kiirete ja põhjapanevate muutuste kontekstis on üliolulised haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tehtavad investeeringud õpirände ning koostöö- ja innovatsioonipoliitika arendamisse, mis aitavad luua kaasavaid, sidusaid ja vastupanuvõimelisi ühiskondi, kindlustada liidu konkurentsivõimet ning samal ajal tugevdada Euroopa identiteeti ja soodustada liidu demokraatlikku arengut.	(1) Kiirete ja põhjapanevate muutuste kontekstis on üliolulised haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas tehtavad investeeringud õpirände, demokraatiat ja solidaarsust edendava hariduse ning koostöö- ja innovatsioonipoliitika arendamisse, mis aitavad luua kaasavaid, demokraatlikke, sidusaid ja vastupanuvõimelisi ühiskondi, kindlustada konkurentsivõimet ja solidaarsust liidus ning samal ajal tugevdada Euroopa identiteeti ja soodustada liidu demokraatlikku arengut.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Õpiränne ei tohiks olla vältimatu, tulenedes väljavaadete puudumisest kodus, vaid võimalikult paljudele kättesaadav valik, olenemata nende sotsiaalsest päritolust, kultuurilisest taustast ning saadaolevatest vahenditest.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa sotsiaalõiguste sambas, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 üksmeelselt välja kuulutasid ja allkirjastasid, on esimese põhimõttena kirjas, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ja tööturul edukalt liikuda.	(4) Euroopa sotsiaalõiguste sambas, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon 17. novembril 2017 üksmeelselt välja kuulutasid ja allkirjastasid, on esimese põhimõttena kirjas, et igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskusi, mis võimaldavad täiel määral ühiskonnaelus osaleda ja tööturule integreerumist edukalt korraldada. Samba kolmanda põhimõtte kohaselt on hoolimata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest igaühel õigus võrdsele kohtlemisele ja võrdsetele võimalustele seoses tööhõive, sotsiaalkaitse, haridusega ning juurdepääsuga kaupadele ja teenustele. Seitsmeteistkümnes põhimõte näeb ette, et puudega inimestel on õigus sissetulekutoetusele, mis tagab neile väärika elu, teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus, ning nende vajadustele kohandatud töökeskkonnale. Tuleks edendada võrdseid võimalusi ja tagada piisav liidu rahastamine.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) 16. septembril 2016. aastal Bratislavas toimunud kohtumisel rõhutasid 27 liikmesriigi juhid oma otsustavat tahet pakkuda noortele paremaid võimalusi. 25. märtsil 2017. aastal allkirjastatud Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma kindlat tahet püüelda sellise liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida tööd kõikjal liidus; sellise liidu suunas, kus hoitakse alal meie kultuuripärandit ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust.	(5) 16. septembril 2016. aastal Bratislavas toimunud kohtumisel rõhutasid 27 liikmesriigi juhid oma otsustavat tahet pakkuda noortele paremaid võimalusi. 25. märtsil 2017. aastal allkirjastatud Rooma deklaratsioonis väljendasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma kindlat tahet püüelda sellise liidu suunas, kus noored saavad parima hariduse ja koolituse ning võivad õppida ja leida inimväärset tööd kõikjal liidus; sellise liidu suunas, kus hoitakse alal meie kultuuripärandit ja edendatakse kultuurilist mitmekesisust, solidaarsust ja demokraatiat.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahehindamise aruandes leidis kinnitust, et ühe ühtse programmi loomine haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna jaoks muutis selle haldamise oluliselt lihtsamaks ja ratsionaalsemaks ning tekitas sünergiat, samas tuleb aga teha veel parandusi, et aastateks 2014–2020 loodud programmi edu oleks tagatud ka edaspidi. Vahehindamise käigus ja tulevase programmi kavandamise huvides peetud aruteludel nõudsid liikmesriigid ja sidusrühmad tungivalt, et programmi kohaldamisala, struktuuri ja rakendusmehhanismide osas säiliks järjepidevus, samas soovitati mitmeid parandusi, näiteks soovitati muuta programm kaasavamaks. Liikmesriigid ja sidusrühmad väljendasid täit toetust ka programmi seotusele elukestva õppe paradigmaga. Oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsioonis programmi „Erasmus+“ rakendamise kohta avaldas Euroopa Parlament heameelt programmi integreeritud struktuuri üle ning kutsus komisjoni üles kasutama täielikult ära programmi elukestva õppe mõõdet, edendades ja soodustades tulevase programmi raames sektoriteülest koostööd. Samuti rõhutasid liikmesriigid ja sidusrühmad vajadust säilitada jätkuprogrammis tugev rahvusvaheline mõõde ning laiendada seda hariduse ja koolituse teistele sektoritele.	(6) Programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahehindamise aruandes leidis kinnitust, et ühe ühtse programmi loomine haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna jaoks muutis selle haldamise oluliselt lihtsamaks ja ratsionaalsemaks ning tekitas sünergiat, samas tuleb aga teha veel parandusi, et täita programmi eesmärgid, parandada õppevahetuse kvaliteeti ja pakkuda kõigile kvaliteetseid õpirändevõimalusi ning seega tagada ka edaspidi aastateks 2014–2020 loodud programmi edu. Vahehindamise käigus ja tulevase programmi kavandamise huvides peetud aruteludel nõudsid liikmesriigid ja sidusrühmad, et programmi kohaldamisala, struktuuri ja rakendusmehhanismide osas säiliks järjepidevus, samas soovitati mitmeid parandusi, näiteks soovitati muuta programm kaasavamaks ja hallatavamaks ka väiksemate toetusesaajate ja väiksema suurusega projektide jaoks. Liikmesriigid ja sidusrühmad väljendasid toetust ka programmi seotusele elukestva õppe paradigmaga. Oma 2. veebruari 2017. aasta resolutsioonis programmi „Erasmus+“ rakendamise kohta avaldas Euroopa Parlament heameelt programmi integreeritud struktuuri üle ning kutsus komisjoni üles kasutama täielikult ära programmi elukestva õppe mõõdet, edendades ja soodustades tulevase programmi raames sektoriteülest koostööd. Samuti rõhutasid liikmesriigid ja sidusrühmad vajadust säilitada jätkuprogrammis tugev rahvusvaheline mõõde ning laiendada seda hariduse ja koolituse teistele sektoritele.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Väärtuste ja liikuvuse valdkonnale eraldatavate liidu vahendite teemal toimunud avalikus konsultatsioonis kinnitati neid põhijäreldusi ja rõhutati, et tulevane programm peaks olema kaasavam ning et selles tuleks haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamise prioriteetidele jätkuvalt tähelepanu pöörata, samas tuleks tugevdada neid prioriteete, mis on suunatud Euroopa identiteedi, kodanikuaktiivsuse ja demokraatlikus elus osalemise edendamisele.	(7) Väärtuste ja liikuvuse valdkonnale eraldatavate liidu vahendite teemal toimunud avalikus konsultatsioonis kinnitati neid põhijäreldusi ja rõhutati, et tulevane programm peaks olema kaasavam ning et selles tuleks haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamise prioriteetidele jätkuvalt tähelepanu pöörata, samas tuleks tugevdada neid prioriteete, mis on suunatud Euroopa identiteedi, kodanikuaktiivsuse, kodanike Euroopa Liitu kuulumise taju suurendamise ja demokraatlikus elus osalemise edendamisele.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Komisjoni 2. mail 2018 vastuvõetud teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“²⁶ soovitas komisjon järgmises finantsraamistikus noortele suuremat tähelepanu pöörata, nimelt soovitati üle kahe korra suurendada liidu ühe ilmekaima eduloo – programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahendeid. Uue programmi keskmes peaks olema kaasamine ning selle raames tuleks enam jõuda noorteni, kellel on vähem võimalusi. See peaks võimaldama rohkematel noortel teise riiki õppima või töötama minna.	(8) Komisjoni 2. mail 2018 vastuvõetud teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“²⁶soovitas komisjon järgmises finantsraamistikus noortele suuremat tähelepanu pöörata, nimelt soovitati üle kahe korra suurendada liidu ühe ilmekaima eduloo – programmi „Erasmus+“ (2014–2020) vahendeid. Oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku suhtes võetava parlamendi seisukoha ettevalmistamise kohta nõudis Euroopa Parlament, et programmi eelarvet suurendataks kolm korda. Vahehindamine kinnitas, et programmi „Erasmus+“ eelarvet kasutatakse järjepidevalt täies mahus ära ja olemasolevatest rahalistest vahenditest ei piisa suure nõudluse rahuldamiseks. Uue programmi keskmes peaks olema kaasamine ning selle raames tuleks enam jõuda noorteni, kellel on vähem võimalusi. See peaks võimaldama rohkematel noortel teise riiki õppima või töötama minna.
__________________	__________________
²⁶COM(2018) 321 final.	²⁶COM(2018) 321 final.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Euroopa Kontrollikoda kinnitas oma 6. septembril 2018 avaldatud eriaruandes nr 22/2018 „Liikuvus programmi „Erasmus+“ raames: miljonid osalejad ja mitmekülgne Euroopa lisaväärtus, tulemuslikkuse mõõtmist tuleb aga veelgi parandada“ uuesti programmi Euroopa lisaväärtust, keskendudes haridusele ja koolitusele. Kuid tulemuslikkuse hindamise raames ei mõõdeta lisaväärtuse neid elemente, mis ulatuvad õiguslikest nõuetest kaugemale, sealhulgas õpirände strateegiline käsitlusviis, Euroopa identiteedi tugevdamine ja mitmekeelsus. Seetõttu nõuab kontrollikoda programmide tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutatavate näitajate paremat ühildamist selle eesmärkidega ning täiendavate näitajate loomist, mis tuleks projekti heakskiitmise etapis tähtsuse järjekorda seada, mida tuleks jälgida ja mille kohta aru anda.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 b) Tunnustades mitme uuendusliku lahenduse kasutuselevõtmist, mis on lihtsustanud õpirände valdkonna haldamist, soovitas kontrollikoda samas aruandes ka, et komisjon lihtsustaks veelgi süsteemi halduskoormuse vähendamiseks. Kontrollikoda palub komisjonil muuta taotlemine ja aruandlus toetusesaajate ja üksikosalejate jaoks lihtsamaks ning täiustada IT-rakendusi ja jätkata menetluste arvutipõhiseks muutmist.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 c) Komisjon tunnistab oma 24. oktoobri 2017. aasta teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ seda, et õppurite ning hariduse ja koolituse valdkonna töötajate suurem õpiränne, eelkõige programmi „Erasmus+“ raames, oleks äärepoolseimate piirkondade jaoks väga kasulik, ning võtab kohustuseks kohandada täiendavalt äärepoolseimatesse piirkondadesse ja sealt välja reisivatele osalejatele antavat rahalist toetust, säilitades „Erasmus+“ raames nende piirkondade jaoks konkreetsed rahastamiseeskirjad, ning uurida piirkondliku „Erasmus+“ koostöö laiendamise võimalusi, et edendada täiendavalt liikuvust äärepoolseimate piirkondade ja naabruses asuvate kolmandate riikide vahel, ja kasutada „Erasmus+“ täiendamiseks Euroopa Sotsiaalfondi +.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Eelnevale tuginedes tuleb luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013²⁷ aastateks 2014–2020 loodud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi „Erasmus+“ jätkuprogramm (edaspidi „programm“ või „Erasmus“). Aastateks 2014–2020 loodud programmi integreeritus, mis väljendub selles, et kaetud on formaal-, mitteformaal- ja informaalõpe ning kõik eluetapid, peaks säilima, et edendada paindlikke õppimisvõimalusi, mille raames võib igaüks arendada pädevusi, mis on vajalikud 21. sajandi väljakutsetele vastamiseks.	(9) Eelnevale tuginedes tuleb luua Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013²⁷ aastateks 2014–2020 loodud haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi „Erasmus+“ jätkuprogramm (edaspidi „programm“ või „Erasmus“). Aastateks 2014–2020 loodud programmi integreeritust, mis väljendub selles, et kaetud on formaal-, mitteformaal- ja informaalõpe ning kõik eluetapid, tuleks tugevdada, et edendada paindlikke õppimisvõimalusi ning elukestva õppe alast lähenemist, mille raames võib igaüks arendada pädevusi, mis on vajalikud isiklikuks arenguks ja 21. sajandi väljakutsetele vastamiseks. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tugevalt edendama valdkondadevahelist koostööd, millel oleks piisav eelarve ka suuremahuliste poliitiliste projektide rakendamiseks, samuti tagades riiklikele ametiasutustele ja projektitaotlejatele eelarvealase paindlikkuse, et nad saaksid luua valdkondadevaheliste probleemidega tegelevaid ühisprojekte, mille puhul kasutatakse elukestva õppe alast lähenemist ja edendatakse paindlikke võimalusi.
__________________	__________________
²⁷Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).	²⁷Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Programmis tuleks ette näha vahendid, millega veelgi rohkem kaasa aidata liidu poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide rakendamisele hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. Et inimeste elu jooksul haridusmaastikul ja tööturul vajalikke üleminekuid saaks paremini suunata, tuleb kesksele kohale paigutada elukestva õppe ühtne lähenemisviis. Seda lähenemisviisi edasi arendades peaks jätkuprogramm säilitama tiheda seotuse liidus haridus-, koolitus- ja noortepoliitikas tehtava koostöö üldise strateegilise raamistikuga, sh üldhariduse, kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse tegevuskavadega, samas tuleb tugevdada sünergiat teiste asjakohaste liidu programmide ja poliitikavaldkondadega ning luua uusi sünergiaid.	(10) Programmis tuleks ette näha vahendid, millega veelgi rohkem kaasa aidata liidu poliitiliste eesmärkide ja prioriteetide rakendamisele hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas. Et inimeste elu jooksul haridusmaastikul ja tööturul vajalikke üleminekuid saaks paremini suunata, eriti nende üle 50-aastaste inimeste puhul, kellel puuduvad tööturul sujuvaks üleminekuks vajalikud oskused, tuleb kesksele kohale paigutada elukestva õppe ühtne lähenemisviis. Seda lähenemisviisi edasi arendades peaks jätkuprogramm säilitama tiheda seotuse liidus haridus-, koolitus- ja noortepoliitikas tehtava koostöö üldise strateegilise raamistikuga, sh üldhariduse, kõrghariduse, kutsehariduse ja -õppe ning täiskasvanuhariduse tegevuskavadega, samas tuleb tugevdada sünergiat teiste asjakohaste liidu programmide ja poliitikavaldkondadega ning luua uusi sünergiaid.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Programmi „Erasmus+“ üheks peamiseks eesmärgiks peab olema see, et tegevusi väljaspool kooli, kutseõpet ja õpinguid tõstetakse programmis rohkem esile. Seetõttu on noorsootöö, kunsti- ja kultuurialase tegevuse, demokraatia mõistmise, täiskasvanuõppe ja harrastusspordi edendamises veel arenguruumi.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) „Erasmus“ on Euroopa haridusruumi loomise kõige olulisem komponent. Programmis tuleks ette näha vahendid, millega toetada hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava koostöö strateegilise raamistiku ning Euroopa oskuste tegevuskava²⁸ jätkumeetmete rakendamist ning aitama ühiselt täita kohustusi, mis on võetud seoses oskuste ja pädevustega strateegilise tähtsusega töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime kestlikkuse seisukohast. Programm peaks aitama liikmesriikidel saavutada eesmärke, mis seati Pariisi deklaratsioonis kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks hariduse kaudu²⁹.	(11) Programm on Euroopa haridusruumi loomise ja elukestva õppe alaste liidu põhipädevuste arendamise kõige olulisem komponent. Programmis tuleks ette näha vahendid, millega toetada hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava koostöö strateegilise raamistiku ning Euroopa oskuste tegevuskava²⁸ jätkumeetmete rakendamist ning aitama ühiselt täita kohustusi, mis on võetud seoses oskuste ja pädevustega strateegilise tähtsusega kvaliteetsete töökohtade, majanduskasvu ja konkurentsivõime kestlikkuse seisukohast. Programm peaks aitama liikmesriikidel saavutada eesmärke, mis seati Pariisi deklaratsioonis kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks hariduse kaudu²⁹.
__________________	__________________
²⁸COM(2016) 381 final.	²⁸COM(2016) 381 final.
²⁹[Viide]	²⁹[Viide]
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a) Programm annab üliõpilastele, õpetajatele ja täiskasvanud õppijatele võimaluse laiendada oma silmaringi ja vähendada eelarvamusi LGBTI-inimeste suhtes. Õpetajate koolitamise meetmetega peaks õpetajaid koolitama, kuidas esitada LGBTI-inimestega seotud teemasid õppekavas positiivses valguses, kuidas toetada LGBTI-õpilasi ja -kolleege ning kuidas kaitsta LGBTI-õpilasi kooli õigusaktides. Lisaks peaksid täiskasvanuhariduse ja kutseõppe võimalused aitama neid LGBTI-õpilasi, kes on koolist või ülikoolist välja langenud ebaturvalise kooli-/õppekeskkonna tõttu.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 b) Programmi „Erasmus+“ eesmärk on ergutada üha suuremat arvu ilma ELi kogemusteta projektide elluviijaid rahastamist taotlema. Seetõttu peaksid riiklikud korraldusasutused kehtestama või looma sellistele projekti elluviijatele konkreetsed toetussüsteemid.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 c) Komisjoni programmijuhendit tuleks kasutajasõbralikkuse, lihtsuse ja selguse huvides veelgi täiustada.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Noorte jaoks on „Erasmus+“ peamiselt üliõpilastele mõeldud programm. ELi, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil tuleks pöörata suuremat tähelepanu sellele, et muuta eri valdkonnad ja nende valdkondadega seotud alaprogrammid, nagu üldharidus (Comenius), kõrgharidus (Erasmus), rahvusvaheline kõrgharidus (Erasmus Mundus), kutseharidus ja -koolitus (Leonardo da Vinci) ja täiskasvanuharidus (Grundtvig), aga ka noored („Aktiivsed noored“) ja sport, palju nähtavamaks.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Programmis tuleks arvesse võtta liidu spordivaldkonna tegevuskava, so aastateks kavandatud liidu tasandi koostööraamistikku spordi valdkonnas³². Tuleb tagada liidu tegevuskava ja „Erasmuse“ raames toetust saavate meetmete vaheline sidusus ja vastastikune täiendavus. Eelkõige on vaja keskenduda rohujuure tasandi spordile ning arvesse võtta spordi olulist rolli kehalise aktiivsuse ja tervislike eluviiside edendamisel ning sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste suurendamisel. Programmiga peaks olema võimalik edendada spordi vahendusel Euroopa ühiseid väärtusi, head valitsemistava ja integreeritust spordis, samuti spordiharidust, spordis vajalikke oskusi ja spordi kaudu omandatavat haridust ja oskusi.	(13) Programmis tuleks arvesse võtta liidu spordivaldkonna tegevuskava, so aastateks kavandatud liidu tasandi koostööraamistikku spordi valdkonnas³². Tuleb tagada liidu tegevuskava ja „Erasmuse“ raames toetust saavate meetmete vaheline sidusus ja vastastikune täiendavus. Eelkõige on vaja keskenduda rohujuure tasandi spordile ning arvesse võtta spordi olulist rolli kehalise aktiivsuse ja tervislike eluviiside edendamisel ning sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste suurendamisel. Programmiga peaks olema võimalik edendada spordi vahendusel Euroopa ühiseid väärtusi, head valitsemistava ja integreeritust spordis, samuti spordiharidust, spordis vajalikke oskusi ja spordi kaudu omandatavat haridust ja oskusi. Sellega seoses on vaja edendada treenerite, eriti nende treenerite õpirännet, kes treenivad naissportlasi ning vajavad tuge seksismi ja misogüünia vastu võitlemisel.
_________________	_________________
³²[Viide]	³²[Viide]
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Vastutavad asutused peaksid tagama, et taotlusvormid tehakse kättesaadavaks õigeaegselt ja sobival viisil.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) „Erasmus“ peaks olema kaasavam ning sel eesmärgil tuleks parandada programmi meetmete kättesaadavust neile, kellel on vähem võimalusi, sh tuleks luua õpirände jaoks paindlikumaid vorme, samuti tuleks edendada väikeorganisatsioonide osalemist, eelkõige uustulnukate ja selliste kogukondlike rohujuure-tasandi organisatsioonide osalemist, kes tegelevad otseselt ebasoodsas olukorras olevate igas vanuses õppijatega. Et jõuda rohkemate osalejateni, eelkõige piiratud võimalustega osalejateni ja nendeni, kellele füüsiline asumine oma asukohariigist erinevasse riiki võiks kujuneda takistuseks, tuleks edendada õpirände virtuaalseid vorme, näiteks virtuaalkoostööd ning veebipõhise ja tavapärase õpirände kombineerimist.	(16) „Erasmus“ peaks olema kaasavam ning sel eesmärgil tuleks parandada programmi meetmete kättesaadavust neile, kellel on vähem võimalusi, sh tuleks luua õpirände jaoks paindlikumaid vorme, samuti tuleks edendada lihtsustatud haldusmenetluste ja selge teabevahetuse abil väikeorganisatsioonide osalemist, eelkõige uustulnukate ja selliste kogukondlike rohujuure-tasandi organisatsioonide osalemist, kes tegelevad otseselt ebasoodsas olukorras olevate igas vanuses õppijatega. Et jõuda rohkemate osalejateni, eelkõige piiratud võimalustega osalejateni ja nendeni, kellele füüsiline asumine oma asukohariigist erinevasse riiki võiks kujuneda takistuseks, tuleks edendada õpirände virtuaalseid vorme, näiteks virtuaalkoostööd ning veebipõhise ja tavapärase õpirände kombineerimist. Virtuaalsed vormid ei tohiks füüsilist õpirännet asendada, vaid peaksid toimima lisafunktsioonina. Kohaliku ja riigi tasandi tugevdatud tugistruktuurid, näiteks sihipärane kultuuriline, sotsiaalne ja ka keeleline ettevalmistus ning järjepidev abi rände ajal või viipekeele tõlgi abi annaks piiratud võimalustega inimestele takistusteta ja mittediskrimineeriva juurdepääsu igasugusele programmi „Erasmus+“ raames toimuvale tegevusele, mis on kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja Euroopa puuetega inimeste strateegiaga. Programmi muudab kaasavamaks ka nendele rühmadele suunatud rahastamine ja sellised meetmed nagu riiklikes korraldusasutustes nõustajate määramine, eesmärgiga anda nõu vahendite parima eraldamise kohta. Euroopa Sotsiaalfond+ on liikmesriigi tasandil peamine vahend piiratud võimalustega inimeste toetamiseks ja jagades programmiga samu eesmärke peaks fond toimima programmi „Erasmus+“ rändeprogramme täiendava meetmena.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Programm peaks tagama kvaliteetse õpirände, lähtudes liikuvust käsitlevas Euroopa kvaliteedihartas (2006/961/EÜ) sätestatud põhimõtetest. Harta selliste praktiliste sätete kvaliteet nagu teave, ettevalmistus, toetus ning kogemuste ja kvalifikatsioonide tunnustamine, samuti eelnevalt koostatud selged õppekavad ja õpitulemused avaldavad määravat mõju õpirändel põhinevatest kogemustest tulenevatele eelistele. Seminaride ettevalmistamine ja läbiviimine, keeleõppe ja kultuuridevaheliste oskuste pakkumine peaks olema liikuvuse kogemuse keskne osa ja seda peaksid pakkuma saatvad või vastuvõtvad organisatsioonid või liikuvuse kogemuse pakkujad. Kogenud liikuvuse pakkujate suhtes tuleks kohaldada kvaliteedihartade järgimisel põhinevat lihtsustatud taotlemiskorda, näiteks akrediteerimist, et suurendada teavitustegevust, kaasatust ja õpirände kvaliteeti.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selles tuleks õpirände praegused võimalused veelgi paremaks muuta, eriti neis sektorites, kus jätkuprogrammist saadav kasu võiks olla suurim osalejate ringi laiendamise ja kõigi huviliste nõudlusele vastamise seisukohast. Selleks tuleks pakkuda üliõpilastele ning koolide ja kutsekoolide õpilastele rohkem õpirändemeetmeid ja muuta need meetmed lihtsamini kättesaadavaks. Koostööpartnerlused peaksid hõlmama ka madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppijatele pakutavaid õpirändevõimalusi. Samuti tuleks laiendada noortele mõeldud õpirändevõimalusi mitteformaalses õppes osalemiseks, et kaasata rohkem noori. Hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegeleva personali liikuvust tuleks edendada just finantsvõimenduse seisukohast. Kooskõlas tõelise Euroopa kõrgharidusruumi visiooniga peaks jätkuprogramm soodustama õpirännet, liikuvust ja vahetusi ning soodustama digivahendite kasutuselevõtu kaudu (näiteks Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtu kaudu) üliõpilaste osalemist haridus- ja kultuurimeetmetes. See algatus võib olla oluliseks sammuks, mis muudab liikuvuse kõigi jaoks tegelikkuseks esmalt seeläbi, et nii saavad kõrgharidusasutused saata ja vastu võtta rohkem vahetusõpilasi, parandades seejuures üliõpilaste õpirände kvaliteeti ja muutes üliõpilaste jaoks mitmesuguste teenuste kasutamise (nt juurdepääs raamatukogudele, transpordile, majutusele) lihtsamaks juba enne, kui nad välisriigis asuvasse õppeasutusse saabuvad.	(20) Selles tuleks õpirände praegused võimalused veelgi paremaks muuta, eriti neis sektorites, kus jätkuprogrammist saadav kasu võiks olla suurim osalejate ringi laiendamise ja kõigi huviliste nõudlusele vastamise seisukohast. Selleks tuleks pakkuda rühmadele, keda siiani ei ole piisavalt kaasatud, näiteks koolide ja kutsekoolide õpilastele, eelkõige kutsealusõppe ja kooliõpilastele ning üliõpilastele, rohkem õpirändemeetmeid ja muuta need meetmed lihtsamini kättesaadavaks. Koostööpartnerlused peaksid hõlmama ka madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppijatele või piiratud võimalustega õppijatele pakutavaid õpirändevõimalusi. Samuti tuleks laiendada noortele mõeldud õpirändevõimalusi mitteformaalses õppes osalemiseks, et kaasata rohkem noori. Hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegeleva personali liikuvust tuleks edendada just finantsvõimenduse seisukohast. Kooskõlas tõelise Euroopa kõrgharidusruumi visiooniga peaks jätkuprogramm soodustama õpirännet, liikuvust ja vahetusi ning soodustama digivahendite kasutuselevõtu kaudu (näiteks Euroopa üliõpilaspileti kasutuselevõtu kaudu) üliõpilaste osalemist haridus- ja kultuurimeetmetes. See algatus võib olla oluliseks sammuks, mis muudab liikuvuse kõigi jaoks tegelikkuseks esmalt seeläbi, et nii saavad kõrgharidusasutused saata ja vastu võtta rohkem vahetusõpilasi, parandades seejuures üliõpilaste õpirände kvaliteeti ja muutes üliõpilaste jaoks mitmesuguste teenuste kasutamise (nt juurdepääs raamatukogudele, transpordile, majutusele) lihtsamaks juba enne, kui nad välisriigis asuvasse õppeasutusse saabuvad.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Õpirände võimalustele piirialadel tuleks anda täiendavat toetust. Kutseharidust ja -õpet omandavate õpilaste jaoks tuleks eelkõige teha hõlpsamini juurdepääsetavaks praktikavõimalused või võimalus veeta osa õppekursusest välismaal, et nad saaksid tutvuda piiriülese tööturuga.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 b) Programm peaks tugevdama kaasavat ja kvaliteetset kutseharidust ja -õpet, sest see on äärmiselt tähtis Euroopa majandusele ja ühiskonnale, tuues kõigile kodanikele kaasa võrdsed võimalused ja sotsiaalse kaasatuse, sealhulgas sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit ja piiratud võimalustega isikutele. Programm on suunatud kutsehariduse ja -õppe valdkonnale eriomaste probleemide lahendamisele, andes sihipärast struktuurilist toetust, näiteks pakkudes osalejatele keeleoskuse omandamise võimalust ja valdkondlikku keeleõpet või tagades asjakohased hindamismeetmed ning rahalised vahendid, et täiendada kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpilaste, õpetajate ja personali liikuvuseks ette nähtud piiratud riiklikke vahendeid, või aidates partneritel leida kvaliteetseid õperändevõimalusi.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 c) Programmiga tuleks toetada õpirännet täiskasvanuhariduse vallas, mille põhieesmärgid on teadmus-, pädevus- ja oskussiirde kõrval edendada sotsiaalset kaasatust, kodanikuaktiivsust, isiklikku arengut ja heaolu.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 d) Programm peaks edendama õpetajate või muude haridustöötajate, sealhulgas alushariduse ja koolieelse hariduse asutuste töötajate õpirännet, panustades nende kutsealasesse väljaõppesse ja arengusse, ning samuti peaks programm tagama, et õpetajad saavad õpirände perioodil toetust oma koolilt, kes pakub muu hulgas asjakohast õpirände eelset koolitust ning aitab arendada vahetusõpilaste õpetamisel ja koolitamisel kasutatavaid teadmisi ja pädevusi. Selleks, et parandada õpetajate juurdepääsu sellele programmile, tuleks kaasata neid riiklikul ja piirkondlikul tasandil esindavad ühendused kohalikesse teavituskampaaniatesse, mida koordineerivad nende vastavad riigiasutused. Õpetajate õpirände perioodi ei tohiks käsitleda puhkusena, vaid see peaks kuuluma nende ametliku tööaja alla.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Programmiga tuleks julgustada noori võtma osa Euroopa demokraatlikust elust, sh toetada noortele suunatud osalemisprojekte, mille vahendusel õpitakse kodanikuühiskonnas osalemist, aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, viia noored kokku otsusetegijatega kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidata kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele.	(21) Programmiga tuleks julgustada noori võtma osa Euroopa demokraatlikust elust, sh toetada noortele suunatud osalemisprojekte, mille vahendusel õpitakse kodanikuühiskonnas osalemist, aidatakse teadvustada Euroopa ühiseid väärtusi, sh kodanike põhiõigusi, viia noored kokku otsusetegijatega kohalikul, riiklikul ja liidu tasandil ning aidata kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi tugevdamisele. Programmis tunnustatakse noorteorganisatsioonide ja noosootöö keskset rolli selle eesmärgi saavutamises ning selles keskendutakse tugevama noorsoovaldkonna loomisele Euroopas, toetades ja edendades noorteorganisatsioonide tegevust ja projekte kogu Euroopas, naaberriikides ja koostöös ülejäänud maailmaga.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Programmiga tuleks pakkuda noortele rohkem võimalusi välismaal õppimise käigus omandatud kogemuste kaudu Euroopat paremini tundma õppida. 18-aastased, eriti piiratud võimalustega noored, peaksid saama võimaluse kogeda esimest korda ja lühiajaliselt ning üksi või rühmana reisimist Euroopas mõne sellise informaalse haridusmeetme raames, mille eesmärk on edendada noortes Euroopa Liitu kuuluvuse tunnet ja õppida tundma liidu kultuurilist mitmekesisust. Programmi raames tuleks kindlaks määrata asutused, kes vastutavad meetmete laiematele ringkondadele tutvustamise, osalejate valimise ja reisikogemuste hariduslikku mõõdet tugevdavate meetmete toetamise eest.	(22) Programmiga tuleks pakkuda noortele rohkem võimalusi välismaal õppimise käigus omandatud kvaliteetsete kogemuste kaudu Euroopat paremini tundma õppida. Noored, eriti piiratud võimalustega noored, peaksid saama sõltumatult oma vanusest võimaluse kogeda kvalitatiivse õppena esimest korda ja lühiajaliselt ning üksi või rühmana reisimist Euroopas mõne sellise informaalse haridusmeetme raames, mille eesmärk on edendada noortes Euroopa Liitu kuuluvuse tunnet ja õppida tundma liidu kultuurilist mitmekesisust. Programmi raames tuleks kindlaks määrata asutused, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid ja noorteorganisatsioonid, kes vastutavad meetmete laiematele ringkondadele tutvustamise, osalejate valimise ja reisikogemuste hariduslikku mõõdet tugevdavate meetmete toetamise eest. DiscoverEU algatuse raames peaks programm jälgima selgeid õppe-eesmärke ja meetmeid. Komisjon peab tagama kohtade jagamise tasakaalustatud geograafilise jaotuse alusel. Üldise kogemuse parandamiseks tuleks programmi puhul kaaluda koostöö tegemist Euroopa kultuuripealinnade, Euroopa noortepealinnade, Euroopa vabatahtlike pealinnade ja Euroopa roheliste pealinnade algatustega.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Programmiga tuleks samuti edendada vanemaealiste õppijate elukestvat õpirännet, sealhulgas eakate koolide üliõpilaste ja üle 50-aastaste tööliste puhul, kes on tööturul üleminekuprotsessis, ja põlvkondadevahelist dialoogi noorte ja eakamate inimeste vahel.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Programmiga tuleks tõhustada keelte õppimist, eelkõige tuleks soodustada veebipõhiste vahendite kasutamist, sest e-õpe lisab keeleõppele eeliseid just kättesaadavuse ja paindlikkuse osas.	(23) Programmiga tuleks tõhustada keelte, sealhulgas viipe- ning vähemus- ja naaberriikide keelte õppimist, eelkõige tuleks soodustada ligipääsetavate veebipõhiste vahendite kasutamist, samuti klassiruumis toimuvat traditsioonilist keeleõpet, et ületada üks õppijate õpirände ees seisev takistus.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Programmiga tuleks toetada meetmeid, mis suurendavad hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd, olles teadlik nende põhjapanevast rollist inimestele selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste jagamisel, mida on vaja muutuvas maailmas ja ka selleks, et innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada, seda eriti digimajanduses.	(24) Programmiga tuleks toetada meetmeid, mis suurendavad hariduse, koolituse, noorte ja spordiga tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahelist koostööd, olles teadlik nende põhjapanevast rollist inimestele selliste teadmiste, oskuste ja pädevuste jagamisel, mida on vaja muutuvas maailmas ja ka selleks, et kestliku arengu, sotsiaalse arengu, innovatsiooni, loovuse ja ettevõtluse potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada, seda eriti digimajanduses.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 8 tuleb programmiga toetada puuetega inimeste kohta teadlikkuse suurendamist kogu ühiskonnas ning positiivsete arusaamade ja suurema sotsiaalse teadlikkuse edendamiseks tuleb programmiga edendada puuetega inimeste oskuste, piirangute ja võimete tunnustamist; sellega tuleb kõigil haridussüsteemi tasanditel edendada ka puudega inimeste õigusi austavat käitumist ning see peab hõlmama teadlikkuse suurendamise programme puuetega inimeste ja nende õiguste kohta.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Euroopa Ülemkogu kutsus oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles edasi liikuma algatustega, mis aitavad viia hariduse ja koolituse alase koostöö Euroopas uuele tasandile, sh aitama kaasa sellele, et 2024. aastaks loodaks Euroopa ülikoolid, mis moodustavad kõikjal liidus asuvate ülikoolide põhjal loodud võrgustiku. „Erasmuse“ programm peaks toetama Euroopa ülikoole.	(25) Euroopa Ülemkogu kutsus oma 14. detsembri 2017. aasta järeldustes liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles edasi liikuma algatustega, mis aitavad viia hariduse ja koolituse alase koostöö Euroopas uuele tasandile, sh aitama kaasa sellele, et 2024. aastaks loodaks Euroopa ülikoolid, mis moodustavad kõikjal liidus asuvate ülikoolide põhjal loodud võrgustiku. Programm peaks toetama Euroopa ülikoole ja samas tagama haridus- ja koolitusvaldkonna meetmetele tsentraliseeritud eelarvest kuni 20 % finantsabi. Programmiga tuleks tagada, et Euroopa ülikoolide võrgustik hõlmab geograafilise katvuse poolest kogu ELi.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) 2010. aastal vastuvõetud Brügge kommünikees soovitati aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu nimel toetada kutsealase tipptaseme saavutamist. Komisjoni 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ rõhutatakse kutsehariduse ja -õppe ning innovatsioonisüsteemide sidumise tähtsust osana aruka spetsialiseerumise strateegiast piirkondlikul tasandil. Programmiga tuleks luua vahendid, mis aitavad esitatud üleskutsetele vastata ja luua erialase tipptaseme keskuste riikidevahelisi platvorme, mis on tihedalt lõimunud majanduskasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõimet edendavate kohalike ja piirkondlike strateegiatega. Sellised tippkeskused peaksid tegutsema kutseoskuste kvaliteedi tagajatena sektorile tüüpiliste probleemide korral, samuti peaksid nad toetama liidu üldiste struktuuriliste muutuste ja sotsiaalmajanduslike põhimõtete elluviimist.	(26) 2010. aastal vastuvõetud Brügge kommünikees soovitati aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu nimel toetada kutsealase tipptaseme saavutamist. Komisjoni 2017. aasta teatises „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad“ rõhutatakse kutsehariduse ja -õppe ning innovatsioonisüsteemide sidumise tähtsust osana aruka spetsialiseerumise strateegiast piirkondlikul tasandil. Programmiga tuleks luua vahendid, mis aitavad esitatud üleskutsetele vastata ja luua erialase tipptaseme keskuste riikidevahelisi platvorme, mis on tihedalt lõimunud majanduskasvu, innovatsiooni, konkurentsivõimet, sotsiaalset kaasatust ja kestlikku arengut edendavate kohalike ja piirkondlike strateegiatega. Sellised tippkeskused peaksid tegutsema kutseoskuste kvaliteedi tagajatena sektorile tüüpiliste probleemide korral, samuti peaksid nad toetama liidu üldiste struktuuriliste muutuste ja sotsiaalmajanduslike põhimõtete elluviimist. Programmi haridus- ja koolitusvaldkonna meetmete keskeelarvest tuleks nendele keskustele määrata vähemalt 10 % ning programm peaks tagama kogu Euroopa tervikliku geograafilise kaetuse.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Et virtuaalkoostöö meetmete kasutamist hoogustada, tuleks programmiga toetada veebiplatvormide, näiteks eTwinningu, School Education Gateway, Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi, Euroopa Noorteportaali ja kõrghariduse veebiplatvormi süsteemsemat kasutamist.	(27) Et virtuaalkoostöö meetmete kasutamist hoogustada, tuleks programmiga toetada veebiplatvormide, näiteks eTwinningu, School Education Gateway, Euroopa täiskasvanuõppe elektroonilise platvormi, Euroopa Noorteportaali ja kõrghariduse veebiplatvormi süsteemsemat ja kättesaadavamat kasutamist.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Programm peaks soodustama oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvamaks muutmist ja tunnustamist, samuti ainepunktide või õpiväljundite ülekandmist, edendama kvaliteedi tagamist ning toetama mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist, oskuste juhtimist ja nõustamist. Sellega seoses peaks programm pakkuma tuge ka sellisele riiklike ja liidu tasandi kontaktpunktide ja võrgustike tegevusele, mille vahendusel hõlbustatakse üleeuroopalisi vahetusi ja arendatakse paindlikke õpivõimalusi hariduse, koolituse ja noortemeetmete eri valdkondades ning formaalse ja mitteformaalse õppe vahendusel.	(28) Programm peaks soodustama oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvamaks muutmist ja tunnustamist, samuti ainepunktide või õpiväljundite ülekandmist, edendama kvaliteedi tagamist ning toetama mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimist, oskuste juhtimist ja nõustamist. Sellega seoses peaks programm pakkuma tuge ka sellisele riiklike ja liidu tasandi kontaktpunktide ja võrgustike tegevusele, mille vahendusel hõlbustatakse üleeuroopalisi vahetusi ja arendatakse paindlikke ja kaasavaid õpivõimalusi hariduse, koolituse ja noortemeetmete eri valdkondades ning formaalse ja mitteformaalse õppe vahendusel.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(29 a) Programm peaks tagama, et liikuvusel põhinevate kogemuste kaudu mis tahes keskkonnas arendatud pädevusi dokumenteeritakse, valideeritakse ja tunnustatakse nõuetekohaselt. Programmis tuleks pöörata erilist tähelepanu välismaal läbitud haridus- ja õppeperioodide, sh keskhariduse valideerimisele ja tunnustamisele. Sellega seoses tuleks eelarveeraldised ja konkreetsed toetused siduda kvaliteetsete hindamismenetlustega, õpiväljundite kirjeldusega, ning sellega, et täielikult kohaldataks nõukogu 2012. aasta soovitust kvaliteetset ja tulemuslikku praktikat käsitleva Euroopa raamistiku kohta, nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta ning ELi vahendeid, mis aitavad tunnustada välismaal õppimist ja tagavad kvaliteetse õppe, näiteks Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF), kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa register (EQAR), Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem (ECVET) ning Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (EQAVET).
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Et tagada koostöö teiste liidu vahenditega ja toetada liidu muu poliitika rakendamist, tuleks õpirände- ja liikuvusvõimalusi pakkuda eri tegevusvaldkondade esindajatele, näiteks avalikus sektoris töötavatele inimestele ning põllumajanduse ja ettevõtlusega tegelejatele, pakkuda neile välismaal õppimise võimalusi, mis võimaldavad neil igas eluetapis nii erialaselt kui ka isiklikus plaanis areneda, eelkõige aga arendada teadlikkust Euroopa identiteedist ja mõistmist Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest. Programmis tuleks luua liidus kasutusel olevate riikidevaheliste õpisuunitlusega liikuvuskavade jaoks üks sissepääs (taotluste esitamise koht), see lihtsustaks nende kavade pakkumist toetusesaajatele ja neile, kes tegevusest osa võtavad. Lihtsustada tuleks „Erasmuse“ projektide arvu suurendamist; kehtestada tuleks erimeetmed, et aidata „Erasmuse“ projektide arendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus- ja kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu.	(30) Et tagada koostöö teiste liidu vahenditega ja toetada liidu muu poliitika rakendamist, tuleks õpirände- ja liikuvusvõimalusi pakkuda eri tegevusvaldkondade esindajatele, sealhulgas puuetega isikud, näiteks avalikus sektoris töötavatele inimestele ning põllumajanduse ja ettevõtlusega tegelejatele, et pakkuda neile välismaal õppimise võimalusi, mis võimaldavad neil igas eluetapis nii erialaselt kui ka isiklikus plaanis areneda, eelkõige aga arendada teadlikkust Euroopa identiteedist ja mõistmist Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest. Programmis tuleks luua liidus kasutusel olevate riikidevaheliste õpisuunitlusega liikuvuskavade jaoks üks sissepääs (taotluste esitamise koht), see lihtsustaks nende kavade pakkumist toetusesaajatele ja neile, kes tegevusest osa võtavad. Lihtsustada tuleks „Erasmuse“ projektide arvu suurendamist; kehtestada tuleks erimeetmed, et aidata „Erasmuse“ projektide arendajatel toetust taotleda või arendada sünergiat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuse kaudu ning rände-, julgeoleku-, õigus- ja kodakondsus-, tervise- ja kultuuriprogrammide kaudu, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.	(32) Programm on kooskõlas Pariisi kokkuleppe keskse eesmärgiga: tugevdada ülemaailmset reageerimist kliimamuutuste ohule. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, aidatakse programmiga kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisele, st sellele, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32 a) Programmil ja selle vahenditel selles ainulaadses rahvusvahelises keskkonnas peaks olema väga tähtis roll inimeste harimises ülemaailmse kestlikkuse, üleilmsete uuringute, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste teemadel ning lisaks sihtotstarbelistele programmidele peaksid need uuringud formaalse, mitteformaalse või informaalse õppimise kujul sisalduma horisontaalse elemendina kõikides peamistes tegevustes.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(32 b) Arvestades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 8 liidule pandud õiguslikku kohustust kaotada kõigi oma asjaomaste meetmete puhul meeste ja naiste ebavõrdsus ja edendada võrdõiguslikkust, peaks see programm aitama kaasa soolise mõõtme integreerimisele liidu poliitikasse. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks „Erasmuse“ ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus. Eelkõige on vaja parandada olukorda seoses kolmandatest riikidest pärit osalejate soolise tasakaaluga.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Hariduse ja koolituse valdkonna riiklike ametiasutuste poolt hallatavate meetmete jaoks eraldatud põhieelarve raames tuleks kindlaks määrata sektoriaalsete (kõrgharidus, üldharidus, kutseharidus ja -õpe ning täiskasvanuharidus) miinimumeraldiste jaotumine, tagamaks, et iga sektori puhul jõuab piisaval hulgal assigneeringuid just kavandatud väljundite ja tulemusteni.	(34) Hariduse ja koolituse valdkonna riiklike ametiasutuste poolt hallatavate meetmete jaoks eraldatud põhieelarve raames tuleks kindlaks määrata sektoriaalsete (kõrgharidus, üldharidus, kutseharidus ja -õpe ning täiskasvanuharidus) miinimumeraldiste jaotumine, tagamaks, et iga sektori puhul jõuab piisaval hulgal assigneeringuid just kavandatud väljundite ja tulemusteni. Lisaks tuleks kindlaks määrata miinimumeraldiste jaotumine sihtrühma kohta.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli [125 (lõike 1)] kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist.	(36) Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli [125 (lõike 1)] kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. Programmi kaasavuse seisukohast on äärmiselt tähtis anda piiratud võimalustega inimestele sihipärast finantsabi, näiteks eelmaksete vormis, või rahastada puuetega inimeste lisakulusid nende puude alusel.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(36 a) Finantstoetuste (toetuste, ühekordsete reisi- või haldusmaksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kujul) tase tuleks üks kord aastas üle vaadata ja kohandada seda Eurostati ajakohastatud näitajate alusel vastuvõtva riigi ja vastuvõtva linna elukalliduse ja elamiskuludega, et tagada nende vastavus tegelikkusele ja hoida ära diskrimineerimist. On äärmiselt tähtis, et antud toetuste arvutamisel võetaks arvesse majutuse, rahvusvahelise ja kohaliku transpordi, toidu ja keelekursustega seotud kulusid ning ka vajalikku miinimumi inimväärseks eluks.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 40
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.	(40) Kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama neist Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada meetmed, mis on vajalikud nende rakendamiseks kooskõlas programmi üld- ja erieesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktidega.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe³⁸ punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. Järelevalvekorras peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab eri aegadel mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal.	(41) Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe³⁸ punktidele 22 ja 23 tuleb käesolevat programmi hinnata teabe alusel, mis on kogutud konkreetse järelevalvekorra alusel, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige toetust saavate organisatsioonide puhul, kuid ka liikmesriikides. Järelevalvekorras peaksid olema kindlaks määratud konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, mida saab eri aegadel mõõta ja mis on aluseks programmi mõju hindamisele kohapeal.
_________________	_________________
³⁸Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).	³⁸Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44 a) Komisjon peaks ühtlustama mõisteid ja täiustama suuniseid detsentraliseeritud tegevuste kohta, tagamaks, et riiklikud korraldusasutused kohaldavad programmi eeskirju ühtlustatud viisil, järgides ühiseid kvaliteedistandardeid ja menetlustavasid. Komisjon peaks julgustama korraldusasutuste vahelist paremat kooskõlastamist, et parandada programmi rakendamist.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(44 b) Programm „Erasmus+“ peaks soodustama vastastikust õpet, mis järgneb välismaal läbitud õpingutele ja koolitusele ja seal omandatud töökogemusele, et suurendada programmi mõju kohalikele kogukondadele ning hõlbustada heade tavade jagamist, mis on hädavajalik programmi „Erasmus+“ projektide kvaliteedi parandamiseks.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendab võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801³⁹ riiki lubamise kiirmenetlusi.	(46) Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendab õppestipendiumite vabastamist maksudest ja sotsiaalmaksust, õiguste ülekantavuse tagamist ELi sotsiaalsüsteemide vahel ning võimaluse korral ning ilma et see piiraks kolmandate riikide kodanike liitu sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist, et lahendatakse probleemid, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ning muud õiguslikud või halduslikud raskused, mis võivad takistada juurdepääsu programmile. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/801³⁹ riiki lubamise kiirmenetlusi.
__________________	__________________
³⁹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).	³⁹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 48
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(48) Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011⁴⁰.	välja jäetud
__________________
⁴⁰Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(49) Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Komisjoni kindlaksmääratud Erasmuse programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Komisjon ja meetmes osalevate saatvate riikide korraldusasutused peaksid saama lihtsustatud toetusi kohandada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja eelkõige selleks, et tagada juurdepääs piiratud võimalustega inimestele. Liikmesriikidele tuleks esitada ka soovitus vabastada need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori asutustele, kes sellist finantstoetust asjaomastele isikutele annavad.	(49) Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada lihtsustatud toetusvorme, nt ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist. Komisjoni kindlaksmääratud Erasmuse programmi liikuvusmeetmete toetamiseks antava lihtsustatud toetuse puhul tuleks arvesse võtta vastuvõtva riigi elukallidust ja elamiskulusid. Komisjon ja meetmes osalevate saatvate riikide korraldusasutused peaksid saama lihtsustatud toetusi kohandada vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele ja eelkõige selleks, et tagada juurdepääs piiratud võimalustega inimestele. Liikmesriigid peaksid vabastama need toetused riigisisese õiguse kohaselt kõigist maksudest ja sotsiaalmaksust. Sama maksuvabastust tuleks kohaldada avalik-õiguslikele või erasektori asutustele, kes sellist finantstoetust asjaomastele isikutele annavad.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 49 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(49 a) Oluline on tagada iga programmi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tulemuslik ja kasutajasõbralik rakendamine. Liikmesriigid ja riiklikud korraldusasutused peaksid hoiduma sellest, et kehtestada lisaeeskirju, mis muudavad raha kasutamise toetusesaajate jaoks keerulisemaks.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 53
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(53) Selleks et programmi tulemusnäitajad üle vaadata või täiendavaid näitajaid lisada, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse lisa kohandamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidevalt võimalik osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.	(53) Selleks et programmi tulemusnäitajad üle vaadata või täiendavaid näitajaid lisada või anda teavet igale meetmele eraldatud summa ja vahendite jaotamise kohta, tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikliga 290 vastu õigusakte tööprogrammi vastuvõtmiseks ja muutmiseks ning käesoleva määruse lisa kohandamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidevalt võimalik osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna programm „Erasmus“ (edaspidi „programm“).	Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonna programm „Erasmus+“ (edaspidi „programm“).
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „õpiränne“ – füüsiline elama asumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. Sellega võivad kaasneda muud meetmed, näiteks keeleabi ja keeleõpe ja/või võimalus veebiõppeks ja virtuaalkoostööks. Teatud erijuhtudel võib õpiränne olla ka õppimine infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite vahendusel;	(2) „õpiränne“ – füüsiline elama asumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. see võib seisneda praktikas, õpipoisiõppes, noortevahetuses, õpetamises või erialase arendamisega seotud tegevuses osalemises. Sellega võivad kaasneda muud meetmed, näiteks keeleabi, sealhulgas viipekeeltes, ja keeleõpe ja/või võimalus juurdepääsetavaks veebiõppeks ja virtuaalkoostööks. Teatud erijuhtudel võib õpiränne lisaks füüsilisele õpirändele olla ka õppimine juurdepääsetava ja/või eriliselt kohandatud infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite vahendusel;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) „informaalne õppimine“ – õppimine igapäevaelu tegevuse käigus ja saadud kogemustest; see ei ole organiseeritud tegevus ega järgi kindlat struktuuri eesmärkide, ajakava ja õpitoe osas. Selline õppimine ei pruugi olla õppija seisukohast ette kavatsetud;	(4) „informaalne õppimine“ – õppimine igapäevaelu tegevuse käigus ja saadud kogemustest; see ei ole organiseeritud tegevus ega järgi kindlat struktuuri eesmärkide, ajakava ja õpitoe osas. Selline õppimine ei pruugi olla õppija seisukohast ette kavatsetud ja see peaks andma õppijale kasulikke õpiväljundeid;
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) „virtuaalkoostöö“ – mis tahes vormis koostöö, kus kasutatakse IT- ja kommunikatsioonivahendeid;	(17) „virtuaalkoostöö“ – mis tahes vormis koostöö, kus kasutatakse juurdepääsetavaid ja/või eriliselt kohandatud IT- ja kommunikatsioonivahendeid ja -süsteeme;
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) „noorte osalustegevus“ – kooliväline tegevus, mida viivad ellu noorte mitteametlikud rühmitused ja/või noorteorganisatsioonid ja kus järgitakse mitteformaalse õppimise põhimõtteid;	(20) „noorte osalustegevus“ – ligipääsetav kooliväline tegevus, mida viivad ellu noorte mitteametlikud rühmitused ja/või noorteorganisatsioonid ja kus järgitakse mitteformaalse õppimise põhimõtteid;
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) „noorsootöötaja“ – noorsootöövaldkonnas töötav isik või vabatahtlikuna tegutseja, kes on seotud mitteformaalse õppimisega ning kes toetab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut;	(21) „noorsootöötaja“ – noorsootöövaldkonnas töötav isik või vabatahtlikuna tegutseja, kes on seotud mitteformaalse või informaalse õppimisega ning kes toetab noorte isiklikku arengut, sealhulgas sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut, ning nende pädevuste arengut. Noorsootöötajad ja noored kaasatakse noorsootöö tegevuste ja seonduva noorsootöö arengu kavandamisse, juhtimisse, koordineerimisse, rakendamisse ja hindamisse;
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) „ELi noortedialoog“ – noorte ja noorteorganisatsioonidega peetav järjepidav dialoog, mille käigus kogutakse ühiselt ideid noortevaldkonnas tehtava üleeuroopalise koostöö prioriteetide, sellise koostöö rakendamise ja asjakohaste järelmeetmete kohta;	(22) „struktureeritud dialoog“ – noorte ja noorteorganisatsioonide ning poliitika- ja otsuste kujundajate vahel peetav dialoog, mis on ühise mõttetöö foorum, mille raames käsitletakse noortevaldkonnas tehtava üleeuroopalise koostöö prioriteete, rakendamist ja järelmeetmeid kõikides noorte jaoks olulistes valdkondades;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) „piiratud võimalustega inimesed“ – inimesed, kellel on raskusi, mis taksitavad neil programmiga pakutavatest võimalustest osa saamast majanduslikel, sotsiaalsetel, kultuurilistel, geograafilistel või tervislikel põhjustel, rändetausta, puude või õpiraskuste tõttu;	(25) „piiratud võimalustega inimesed“ – inimesed, kellel puudub täielik ja tulemuslik juurdepääs programmile pakutavatele võimalustele, kuna nad on oma eakaaslastega võrreldes ebasoodsas olukorras mitmesuguste takistuste tõttu, näiteks puude, terviseprobleemide, õpiraskuste, kultuurierinevuste või majanduslike, sotsiaalsete või geograafiliste takistuste tõttu, sealhulgas inimesed, kes on pärit tõrjutud kogukonnast või on kes on rändetaustaga või keda ohustab diskrimineerimine Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 nimetatud põhjustel; nende raskuste tõttu on neil vaja täiendavaid tugiteenuseid, mis võimaldavad neil programmis täielikult osaleda;
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) „sektoriülene koostöö“ – koostöö programmi eri valdkondade (kõrgharidus, kutseharidus ja -õpe, kooliharidus, täiskasvanuharidus, noored ja sport) ning formaalsete, mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade ja nende valdkondade eri õigussubjektide vahel;
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 27 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 b) „võtmepädevused“ – teadmised, oskused ja hoiakud, mida läheb kõikidel inimestel vaja eneseteostuseks ja arenguks, samuti tööalase konkurentsivõime, sotsiaalseks kaasatuse ning kodanikuaktiivsuse kontekstis. Võtmepädevuste hulka kuuluvad kirjaoskus, keelteoskus, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM), digioskused, isiklik, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikuoskused, ettevõtlusoskused ning kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus;
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi üldeesmärk on toetada hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkonnas osalevate inimeste haridus- ja kutsealast ning isiklikku arengut Euroopas ja ka kaugemal ning aidata seega edendada kestlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja sotsiaalset sidusust, samuti tugevdada Euroopa identiteeti. Sellisena on programm Euroopa haridusruumi loomise peamine vahend ning sellega toetatakse hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa strateegilise koostöö rakendamist sektoripõhiste tegevuskavade kaudu, samuti edendatakse sellega liidu noortestrateegia (2019–2027) raames tehtavat noortepoliitika alast koostööd ja arendatakse spordi Euroopa mõõdet.	1. Programmi üldeesmärk on toetada hariduse, koolituse, noorte, täiskasvanuhariduse ja spordi valdkonnas osalevate inimeste haridus- ja kutsealast ning isiklikku arengut Euroopas ja ka kaugemal ning aidata seega edendada kestlikku majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist, sotsiaalset sidusust ja kaasatust, keskkonnakaitset, kodanikuaktiivsust, edendades õigusi ja väärtusi ning demokraatlikus elus osalemist, ning Euroopa identiteedi tugevdamist. Sellisena on programm juurdepääsetava ja kaasava Euroopa haridusruumi loomise peamine vahend ning sellega toetatakse hariduse, koolituse ja noortevaldkonnas tehtava Euroopa strateegilise koostöö rakendamist sektoripõhiste tegevuskavade kaudu, samuti edendatakse sellega liidu noortestrateegia (2019–2027) raames tehtavat noortepoliitika alast koostööd ja arendatakse spordi Euroopa mõõdet.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) edendada noorte õpirännet mitteformaalse õppe valdkonnas ja noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, loovust ja innovatsiooni ning noortepoliitikat;	(b) edendada noorte õpirännet mitteformaalse ja informaalse õppe valdkonnas ja noorte aktiivset osalemist ühiskonnaelus, samuti organisatsioonide vahelist koostööd ja organisatsiooni tasandi kaasatust, loovust ja innovatsiooni ning noortepoliitikat;
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) edendada kõikide kodanike elukestvat õpet, sõltumata nende vanusest, ning tugevdada formaalsete, mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade vahelist koostööd ning toetada paindlikke õpivõimalusi;
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõik 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate õpiränne;	(d) täiskasvanuhariduses õppijate ja selle valdkonna töötajate õpiränne;
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) innovatsioonipartnerluste loomine hariduses ja muudes õppevormides ulatuslike meetmete, näiteks täiskasvanuhariduse liitude ja valdkondadevahelise koostöö partnerluste kaudu;
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) tipptaset arendavate partnerluste, eelkõige Euroopa ülikoolide kontseptsiooni, erialase tipptaseme keskuste ja ühiste magistrikraadide raames tegutsevate partnerluste loomine;	(b) tipptaset arendavate partnerluste, näiteks erialase tipptaseme keskuste ja ühiste magistrikraadide raames tegutsevate partnerluste loomine, tagades nende partnerluste puhul kogu Euroopa tervikliku geograafilise kaetuse;
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) innovatsioonipartnerluste loomine Euroopa innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks;	(c) innovatsioonipartnerluste loomine Euroopa kestliku innovatsioonisuutlikkuse suurendamiseks;
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) hariduse ja koolituse valdkonnas kehtivate liidu üldtegevuskavade ja sektoripõhiste tegevuskavade ettevalmistamine ja rakendamine, sh Eurydice võrgustiku või muude asjaomaste organisatsioonide tegevuse toel;	(a) kaasava hariduse ja koolituse valdkonnas kehtivate liidu üldtegevuskavade ja sektoripõhiste tegevuskavade ettevalmistamine ja rakendamine, sh Eurydice võrgustiku või muude asjaomaste organisatsioonide tegevuse toel;
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh hariduse ja koolituse valdkonna üleliiduliste võrgustike, Euroopa valitsusväliste organisatsioonide/vabaühenduste? ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;	(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh hariduse ja koolituse valdkonna üleliiduliste võrgustike, Euroopa riiklike, piirkondlike ja kohalike vabaühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning nende toetamine, mis hõlmab muu hulgas struktuurilist toetust;
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõik 1 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) struktureeritud dialoog noortega;
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõik 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) noorte õpiränne;	(a) noorte, sealhulgas puudega noorte õpiränne;
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 – punkt a a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(a a) innovatsioonipartnerluste loomine noorte osalustegevuses ulatuslike meetmete, näiteks noorsootöö liitude kaudu;
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) partnerluste loomine programmist rohkem teavitamiseks, eelkõige massimeedia ja uute digitaalsete vahendite abil;
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh noorte valdkonnas ja ELi noortedialoogi raames tegutsevate üleliiduliste võrgustike, Euroopa vabaühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti Euroopa Noortefoorumi toetamine;	(c) poliitilise dialoogi pidamine ja koostöö oluliste sidusrühmadega, sh noorte valdkonnas tegutsevate üleliiduliste võrgustike, Euroopa vabaühenduste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja nende toetamine, samuti struktureeritud dialoog Euroopa Noortefoorumi ja teiste Euroopa noorteorganisatsioonidega ja nende struktuurne toetamine;
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) struktureeritud dialoog noortega;
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõik 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) Euroopa poliitika väljundite ja prioriteetide, samuti programmi, sh spordiauhindade igakülgne tutvustamine ja levitamine.	(c) Euroopa poliitika väljundite ja prioriteetide, samuti ka puuetega inimestele juurdepääsetava programmi, sh spordiauhindade igakülgne tutvustamine ja levitamine.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 30 000 000 000 eurot.	1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on püsivhindades 41 097 000 000 eurot.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) 24 940 000 000 eurot haridus- ja koolitusvaldkonna meetmetele, sellest	(a) 83,5 %haridus- ja koolitusvaldkonna tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud meetmetele, sellest
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) vähemalt 8 640 000 000 eurot artikli 4 punktis a ja artikli 5 punktis a osutatud kõrgharidusmeetmetele;	(1) vähemalt 34 % artikli 4 punktis a ja artikli 5 punktis a osutatud detsentraliseeritud kõrgharidusmeetmetele;
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) vähemalt 5 230 000 000 eurot artikli 4 punktis b ja artikli 5 punktis a osutatud kutseharidus- ja õppemeetmetele;	(2) vähemalt 25 % artikli 4 punktis b ja artikli 5 punktis a osutatud detsentraliseeritud kutseharidus- ja õppemeetmetele;
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) vähemalt 3 790 000 000 eurot artikli 4 punktis c ja artikli 5 punktis a osutatud üldharidusmeetmetele;	(3) vähemalt 15 % artikli 4 punktis c ja artikli 5 punktis a osutatud detsentraliseeritud üldharidusmeetmetele;
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) vähemalt 1 190 000 000 eurot artikli 4 punktis d ja artikli 5 punktis a osutatud täiskasvanuharidusmeetmetele;	(4) vähemalt 6 % artikli 4 punktis d ja artikli 5 punktis a osutatud detsentraliseeritud täiskasvanuharidusmeetmetele;
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) 450 000 000 eurot artiklis 7 osutatud Jean Monnet’ meetmetele;	(5) 1,8 % artiklis 7 osutatud Jean Monnet’ meetmetele;
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt a – alapunkt 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) haridus- ja koolitusvaldkonna meetmetele ette nähtud keskeelarvest kuni 20 % Euroopa ülikoolide kontseptsoonile ja vähemalt 10 % erialase tipptaseme keskustele;
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) 3 100 000 000 eurot artiklites 8–10 osutatud noortevaldkonna meetmetele;	(b) 10 % artiklites 8–10 osutatud noortevaldkonna meetmetele;
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) 550 000 000 eurot artiklites 11–13 osutatud spordivaldkonna meetmetele ja	(c) 1,8 % artiklites 11–13 osutatud spordivaldkonna meetmetele ja
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) vähemalt 960 000 000 eurot riiklike korraldusasutuste tegevuskulude katteks.	(d) 3,2 % riiklike korraldusasutuste tegevuskulude katteks.
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Taotlejatele liikuvuse andmisel tuleb seada eesmärgiks meeste ja naiste tasakaalustatud esindatus.
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-süsteemide kulude katteks.	4. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada ka programmi rakendamise tehnilise ja haldusabi kulude ning ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulude katteks, sh institutsioonidesiseste IT-süsteemide kulude katteks, samuti juurdepääsu võimaldamiseks antava abi kulude katteks.
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Finantstoetuste (toetuste, ühekordsete reisi- või haldusmaksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade) tase vaadatakse igal-aastal üle ja seda kohandatakse vastuvõtva riigi või piirkonna elukalliduse ja elamiskuludega ning reisitingimustega.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Kooskõlas õiglase või võrdväärse tasu maksmise põhimõttega on samades intellektuaalsete väljunditega projektides osalevate organisatsioonide personalikulud tasustatud samadel alustel. Personalikulude tase vaadatakse üle ja seda ajakohastatakse üks kord aastas Eurostati näitajate alusel.
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 c. Et toetada nende kaasamist, kelle ees seisavad täiendavad takistused ja kes vajavad erivajadustele suunatud abi, luuakse sellise abi andmise kulude katmiseks sihtotstarbeline eelarve, mis on peamisest projekti eelarvest eraldiseisev.
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi rakendamisel, sealhulgas osalejate valimisel ja toetuste määramisel tagavad komisjon ja liikmesriigid, et astutakse samme sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja piiratud võimalustega inimeste osalemisvõimaluste parandamiseks.	2. Programmi rakendamisel, sealhulgas osalejate valimisel ja toetuste määramisel tagavad komisjon ja liikmesriigid, et astutakse samme sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja piiratud võimalustega inimeste osalemisvõimaluste parandamiseks. Luuakse täiendavad tugiteenused, et piiratud võimalustega inimestel oleks kõigile meetmetele takistusteta juurdepääs ja nad oleksid õpirändeks kultuuriliselt, sotsiaalselt ja ka keeleliselt ette valmistatud. Riiklikud korraldusasutused vastutavad kõnealuste tugiteenuste järelevalve eest.
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Et parandada piiratud võimalustega inimeste osalemisvõimalusi ja tagada programmi sujuv rakendamine, võib komisjon objektiivsete kriteeriumite alusel kohandada või lubada, et artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused kohandavad programmi õpirände meetmeid toetatavate toetuste suurust.	5. Et parandada piiratud võimalustega inimeste osalemisvõimalusi ja tagada programmi sujuv rakendamine, võib komisjon objektiivsete kriteeriumite alusel kohandada või lubada, et artiklis 23 osutatud riiklikud korraldusasutused kohandavad programmi õpirände meetmeid toetavate toetuste suurust, näiteks tehes sellistele isikutele eelmakseid. Riiklikele korraldusasutustele eraldatakse sihtotstarbeline eelarve, millega tagatakse, et juurdepääsu ja kaasavusega seotud lisakulud ise ei õigusta projekti tagasilükkamist.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kaudu. Iga-aastastes tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste kaudu hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel. Komisjon võtab tööprogrammi vastu rakendusaktiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 31 osutatud kontrollimenetlusega.	Programmi rakendatakse finantsmääruse artiklis [108] osutatud tööprogrammide kaudu. Iga-aastastes tööprogrammis tuleb näidata ka igale meetmele eraldatavat soovituslikku summat ning riiklike korraldusasutuste kaudu hallatavate meetmete korral vahendite jagunemist liikmesriikide ja programmiga liitunud kolmandate riikide vahel. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 30 vastu delegeeritud õigusaktid, millega võetakse vastu tööprogramm ja selle muudatused.
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon ja liikmesriigid teevad suuremaid jõupingutusi, et lihtsustada menetlusi ja vähendada õppurite, institutsioonide ja programmi „Erasmus+“ projektides osalevate vastuvõtvate ettevõtjate suurt halduskoormust, eelkõige nende jaoks, kes seda võimalust praegu piisavalt ei kasuta. Selle eesmärk on parandada ja hõlbustada võrdse juurdepääsu, registreerimise, valideerimise ja tunnustamise protsesse. Komisjon ja riiklikud korraldusasutused ühtlustavad juurdepääsukriteeriume, et muuta programm juurdepääsetavaks võimalikult suurele arvule taotlejatele.
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 20 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et liidu rahaliste vahendite toetusesaajad finantsmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses koguvad programmi rakendamise ja hindamise järelevalveks vajalikke andmeid tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisaval detailsuse astmel. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite toetusesaajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.	3. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et liidu rahaliste vahendite toetusesaajate poolt finantsmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses kogutavad programmi rakendamise ja hindamise järelevalveks vajalikud andmed on sooliselt eristatud ja et neid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt ning piisaval detailsuse astmel. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite toetusesaajatele ja liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust. Vahehindamisega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.	2. Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui 31. detsembril 2024, et hinnata programmi eesmärkide täitmiseks võetud meetmete tulemuslikkust ja programmi tõhusust. Sellega kaasneb vajaduse korral seadusandlik ettepanek käesoleva määruse muutmise kohta. Vahehindamisega koos tuleb esitada varasema programmi lõpphindamise aruanne.
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppu viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.	4. Programmi rakendamisperioodi lõpus, ent mitte hiljem kui 30. juuniks 2019 viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 21 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.	5. Komisjon esitab hindamisaruanded Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artiklis 24 osutatud riiklikud korraldusasutused peavad koostama järjekindla strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada, nad abistavad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel, teavitades muu hulgas asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võtud meetmetest ja korraldatud tegevustest.	1. Koos Euroopa Komisjoniga peavad artiklis 24 osutatud riiklikud korraldusasutused koostama kogu ELi hõlmava järjekindla koordineeritud strateegia sihtrühmade tõhusaks teavitamiseks ning selleks, et programmi raames hallatavate meetmetega toetatavate tegevuste tulemusi tõhusalt levitada ja kasutada. Samuti abistavad nad komisjoni programmi, sealhulgas riigi ja liidu tasandil hallatavaid meetmeid ja tegevusi ja programmi tulemusi käsitleva teabe kättesaadaval viisil levitamise ülesande täitmisel, teavitades muu hulgas asjaomaseid sihtrühmi oma riigis võetud meetmetest ja korraldatud tegevustest. Programmi kohta antakse teavet kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes.
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võtab programmi, selle raames võetud meetmete ja selle tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.	4. Komisjon võtab programmi, selle raames võetud meetmete ja selle tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid sellisel viisil, mis on juurdepääsetav ka puuetega inimestele. Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Noorte jaoks on „Erasmus+“ peamiselt üliõpilastele mõeldud programm. ELi, liikmesriikide ja piirkondlikul tasandil pööratakse teabe- ja kommunikatsioonimeetmete puhul suuremat tähelepanu eri valdkondade ja iga valdkonnaga seotud alaprogrammide nähtavuse suurendamisele; komisjon ja liikmesriigid teevad kutsehariduse ja -õppe ning sellealase rände oluliseks valikuks, mis toob kaasa integreerumise tööturule ja paljulubava tööalase arengu, ning suurendab seeläbi kutsehariduse ja -õppe programmide nähtavust.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 22 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Lisaks jagavad programmi kohta teavet haridus- ja koolitusasutuste karjäärinõustajad ja tööturuasutused.
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 23 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise mis tahes õiguslikud ja halduslikud takistused, sealhulgas võimaluse korral meetmed viisade saamist raskendavate probleemide lahendamiseks.	2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud ja asjakohased meetmed, et kõrvaldada programmi nõuetekohase toimimise halduslikud takistused, sealhulgas võimaluse korral meetmed, mille eesmärk on vältida toetuste maksustamist, soodustada õiguste ülekantavust liidu sotsiaalsüsteemide raames ning lahendada viisade ja elamislubade saamist raskendavad probleemid ning muud sellised õiguslikud või halduslikud raskused, mis võivad takistada programmis osalemist.
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Riiklik korraldusasutus vastutab kooskõlas finantsmääruse [artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi] projektitsükli kõigis etappides artiklis [19] osutatud tööprogrammis kirjeldatud meetmete haldamise eest.	2. Riiklik korraldusasutus vastutab kooskõlas finantsmääruse [artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi] projektitsükli kõigis etappides artiklis [19] osutatud tööprogrammis kirjeldatud meetmete haldamise eest. Riiklik korraldusasutus tagab, et projektid on lihtsasti juurdepääsetavad ja kaasavad. Riiklik korraldusasutus tagab kvaliteetse õpirände, lähtudes liikuvust käsitlevas Euroopa kvaliteedihartas (2006/961/EÜ) sätestatud põhimõtetest.
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Riiklikud korraldusasutused teevad pärast iga taotlusvooru põhimeetme- ja sektoripõhised eelarved kergesti kättesaadavaks, et abi taotlejad saaksid kavandada strateegiliselt oma tulevasi meetmeid, ning avaldavad projektide valimise ja eelarveridade tulemused, et programmi suhtes oleks võimalik teha asjakohast väliskontrolli. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et programmist abi taotlejate puhul ei eelistata suuri institutsioone väikestele ja uutele.
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 24 – lõige 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 b. Riiklik korraldusasutus konsulteerib korrapäraselt programmi toetusesaajatega (üksikisikute ja organisatsioonidega), et koguda neilt programmi kohta tagasisidet, teavitada sellest komisjoni ning parandada nende tagasiside ja eksperditeadmiste põhjal selle rakendamist riiklikul tasandil.
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Korraldatakse korrapäraseid kohtumisi riiklike korraldusasutuste võrgustikuga, et tagada programmi ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides ja artiklis 17 osutatud kolmandates riikides.	7. Korraldatakse korrapäraseid kohtumisi ja vastastikuseid õpitegevusi riiklike korraldusasutuste võrgustikuga, et tagada programmi ühtne rakendamine kõigis liikmesriikides ja artiklis 17 osutatud kolmandates riikides. Komisjon edendab heade tavade jagamist ja teabe vahetamist, eelkõige juurdepääsetavuse ja mõistlike abinõude osas.
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Euroopa Komisjon täiustab projektitulemuste levitamise platvormi ja tagab riiklike korraldusasutuste, partnerite ja programmi abisaajate jaoks kindlama lähenemisviisi heade tavade jagamiseks ja seisukohtade rahvusvahelisel tasandil vahetamiseks.
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 b. Komisjon toetab programmi taotlejaid rahvusvaheliste partnerite leidmisel, töötades selleks välja kasutajasõbralikke platvorme, millel on ühendatud avalik teave eri kasusaajate ja nende projektide kohta.
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 31	välja jäetud
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määruse (EL) nr 182/2011 kohane komitee.
2. Komitee võib sektoripõhiste küsimustega tegelemiseks tulla kokku erinevates koosseisudes. Asjakohasel juhul võib kooskõlas komitee kodukorraga kutsuda komitee koosolekutel ajutiselt osalema vaatlejatena väliseksperte, sh sotsiaalpartnerite esindajaid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – lõik 1 – punkt 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Kvaliteetne õpiränne eri taustaga inimestele	(1) Kvaliteetne ja kaasav õpiränne eri taustaga inimestele, sealhulgas piiratud võimalustega inimestele

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“
Viited	COM(2018)0367 – C8-0233/2018 – 2018/0191(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CULT 14.6.2018
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	EMPL 14.6.2018
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Emilian Pavel 18.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	18.10.2018	19.11.2018
Vastuvõtmise kuupäev	3.12.2018
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	40 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Michael Detjen, Geoffroy Didier, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Dennis Radtke, Terry Reintke, Robert Rochefort, Claude Rolin, Siôn Simon, Ulrike Trebesius
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Georges Bach, Heinz K. Becker, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Alex Mayer, Jasenko Selimovic, Helga Stevens, Monika Vana
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Caterina Chinnici, Paolo De Castro

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

40	+
ALDE	Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, Robert Rochefort, Jasenko Selimovic
ECR	Helga Stevens, Ulrike Trebesius
EFDD	Laura Agea
ENF	Mara Bizzotto
GUE/NGL	Tania González Peñas, Rina Ronja Kari, Patrick Le Hyaric
PPE	Georges Bach, Heinz K. Becker, David Casa, Deirdre Clune, Geoffroy Didier, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Dennis Radtke, Claude Rolin
S&D	Guillaume Balas, Brando Benifei, Caterina Chinnici, Paolo De Castro, Michael Detjen, Agnes Jongerius, Jan Keller, Alex Mayer, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon
VERTS/ALE	Jean Lambert, Terry Reintke, Monika Vana

1	–
NI	Lampros Fountoulis

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta soovitus (EÜ) nr 2006/961 hariduse ja koolitusega seotud riikidevahelise liikuvuse kohta ühenduse piires: Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta [ELT L 394, 30.12.2006]. Liikuvust käsitlev Euroopa kvaliteediharta [ELT L 394, 30.12.2006].

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus“
Viited	COM(2018)0367 – C8-0233/2018 – 2018/0191(COD)
EP-le esitamise kuupäev	30.5.2018
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	CULT 14.6.2018
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	DEVE 14.6.2018	BUDG 14.6.2018	EMPL 14.6.2018	ITRE 14.6.2018
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ITRE 19.6.2018
Raportöörid nimetamise kuupäev	Milan Zver 1.6.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	22.10.2018	3.12.2018
Vastuvõtmise kuupäev	20.2.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Silvia Costa, Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Svetoslav Hristov Malinov, Rupert Matthews, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, Luigi Morgano, John Procter, Michaela Šojdrová, Bogusław Sonik, Yana Toom, Sabine Verheyen, Julie Ward, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Liadh Ní Riada, Michel Reimon, Remo Sernagiotto, Monika Smolková, Francis Zammit Dimech
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Maria Heubuch, Răzvan Popa, Flavio Zanonato
Esitamise kuupäev	4.3.2019

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

28	+
ALDE	Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat, Yana Toom
ECR	Rupert Matthews, Stefano Maullu, Morten Messerschmidt, John Procter, Remo Sernagiotto
EFDD	Isabella Adinolfi
GUE/NGL	Liadh Ní Riada
PPE	Andrea Bocskor, Svetoslav Hristov Malinov, Michaela Šojdrová, Bogusław Sonik, Sabine Verheyen, Francis Zammit Dimech, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver
S&D	Silvia Costa, Giorgos Grammatikakis, Petra Kammerevert, Luigi Morgano, Răzvan Popa, Monika Smolková, Julie Ward, Flavio Zanonato
VERTS/ALE	Maria Heubuch, Michel Reimon

1	–
ENF	Dominique Bilde

0	0

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Viimane päevakajastamine: 18. märts 2019

Õigusteave - Privaatsuspoliitika