RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik

13.3.2019 - (COM(2018)0353 – C8‑0207/2018 – 2018/0178(COD)) - ***I

Majandus- ja rahanduskomisjon
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöörid: Bas Eickhout, Sirpa Pietikäinen
(Komisjonide ühismenetlus – kodukorra artikkel 55)

Menetlus : 2018/0178(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0175/2019

Esitatud tekstid :

A8-0175/2019

Arutelud :

PV 28/03/2019 - 6
CRE 28/03/2019 - 6

Hääletused :

PV 28/03/2019 - 8.7

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2019)0325

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik

(COM(2018)0353 – C8‑0207/2018 – 2018/0178(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0353),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0207/2018),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid majandus- ja rahanduskomisjoni ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ühisarutelusid,

– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A8-0175/2019),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Märtsis 2018 avaldas komisjon oma tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“²⁵, milles pandi paika kõrgelennuline ja põhjalik jätkusuutliku rahanduse strateegia. Üks kõnealuses tegevuskavas sätestatud eesmärke on suunata kapitalivood jätkusuutlikusse investeerimisse, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv. Ühtse jätkusuutlike tegevusalade klassifikatsioonisüsteemi loomine on kõige olulisem ja kiireloomulisem tegevuskavas ette nähtud meede. Tegevuskavas tunnistatakse, et kapitalivoogude ümbersuunamine jätkusuutlikumatesse tegevusaladesse peab tuginema ühisele arusaamale sellest, mida tähendab mõiste „jätkusuutlik“. Esimese sammuna peaksid selged juhised keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevuste kohta võimaldama investoritel selgust saada selles, millistest investeeringutest rahastatakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Hiljem võib välja töötada lisajuhised muude jätkusuutlikkuseesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevusalade kohta.	(6) Märtsis 2018 avaldas komisjon oma tegevuskava „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“²⁵, milles pandi paika kõrgelennuline ja põhjalik jätkusuutliku rahanduse strateegia. Üks kõnealuses tegevuskavas sätestatud eesmärke on suunata kapitalivood jätkusuutlikusse investeerimisse, et saavutada kestlik ja kaasav majanduskasv. Ühtse klassifikatsioonisüsteemi loomine ja jätkusuutlike tegevusalade CO₂-jalajälge hindavate näitajate kasutuselevõtt on kõige olulisemad ja kiireloomulisemad tegevuskavas ette nähtud meetmed. Tegevuskavas tunnistatakse, et kapitalivoogude ümbersuunamine jätkusuutlikumatesse tegevusaladesse peab tuginema ühisele arusaamale sellest, mida tähendab mõiste „jätkusuutlik“. Esimese sammuna peaksid selged juhised keskkonnaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevuste kohta võimaldama investoritel selgust saada selles, millistest investeeringutest rahastatakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Hiljem võib välja töötada lisajuhised muude jätkusuutlikkuseesmärkide, sealhulgas sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate tegevusalade kohta.
_________________	_________________
²⁵ COM(2018) 97 final.	²⁵ COM(2018) 97 final.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a) Tunnistades pakilist vajadust võidelda kliimamuutustega, võib kitsa keskendumisega üksnes süsinikdioksiidi lekkele kaasneda negatiivne järelmõju, mille tulemusel suunatakse investeeringuvood sihtmärkidele, mis kujutavad endast muid keskkonnariske. Seetõttu tuleb sisse seada asjakohased kaitsemeetmed, tagamaks, et majandustegevus ei kahjusta teisi keskkonnaalaseid eesmärke, nagu elurikkus ja energiatõhusus. Investorid vajavad keskkonnariskide ja nende mõju kohta võrreldavat ja terviklikku teavet, et hinnata nende üldpilti, milles võetakse arvesse enamat kui vaid süsinikdioksiidi leket.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 b) Arvestades mitmetes omavahel seotud valdkondades esinevat keskkonnaseisundi halvenemist ja loodusvarade ülekasutamist, on tarvis rakendada süsteemset lähenemisviisi üha kiirenevas tempos arenevate negatiivsete suundumuste tõkestamiseks, nagu elurikkuse vähenemine, üleilmne loodusvarade ülekasutamine, uute ohtude, nagu ohtlike kemikaalide ja nende segude levimine, toidunappus, kliimamuutused, osoonikihi kahanemine, ookeanide hapestumine, magevee ammendumine ja maakasutussüsteemi muutus. Seetõttu on vaja, et võetavad meetmed oleksid tulevikku suunatud ja vastaksid eesootavatele probleemidele. Kõnealuste probleemide mastaapi arvestades tuleb kasutusele võtta terviklik ja ambitsioonikas lähenemisviis ja kohaldada rangelt ettevaatuspõhimõtet.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta algatusraportis jätkusuutliku rahanduse kohta tuuakse jätkusuutliku investeerimise stiimuli oluliste elementidena välja jätkusuutlikkuse näitajad ja taksonoomia. Tuleks tagada kooskõla asjakohaste õigusaktidega.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Probleemide ulatuse tõttu peaks kogu finantssüsteem järk-järgult liikuma selle suunas, et toetada majanduse jätkusuutlikku toimimist. Selleks tuleb jätkusuutlikku rahastamist süvalaiendada ning samuti on vaja kaaluda finantstoodete ja -teenuste jätkusuutlikkusmõju.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Keskkonnasäästlikke eesmärke taotlevate finantstoodete pakkumine on tõhus viis suunata erainvesteeringuid jätkusuutlikesse tegevusaladesse. Riiklikel nõuetel finantstoodete ja ettevõtete võlakirjade turustamiseks jätkusuutlike investeeringutena, eelkõige nõuetel, mis lubavad asjaomastel turuosalistel kasutada riiklikku märgist, on eesmärk suurendada investorite usaldust, luua nähtavust ja tegelda „rohepesu“ muredega. „Rohepesu“ tähendab tava, mille kohaselt turustatakse finantstoodet keskkonnasõbralikuna, et saada ebaõiglane konkurentsieelis, samas kui toode ei vasta tegelikult kõige põhilisematele keskkonnastandarditele. Praegu on märgistussüsteemid kehtestatud vähestes liikmesriikides. Need põhinevad erinevatel taksonoomiatel, mille alusel klassifitseeritakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Arvestades Pariisi kokkuleppe alusel ja liidu tasandil võetud poliitilisi kohustusi, on tõenäoline, et üha enam liikmesriike kehtestab turuosalistele märgistamiskavad või muud nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade turustamiseks keskkonnasäästliku tootena. Seejuures kasutaksid liikmesriigid selle kindlakstegemiseks, milliseid investeeringuid saab pidada jätkusuutlikuks, oma riiklikke taksonoomiaid. Kui sellised riiklikud nõuded põhinevad erinevatel kriteeriumidel, mille alusel majandustegevusala kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks, siis ei ole investorid huvitatud investeerimast piiriüleselt, sest neil on raske erinevaid investeerimisvõimalusi omavahel võrrelda. Lisaks peaksid ettevõtjad, kes soovivad meelitada ligi investeeringuid kogu liidu territooriumilt, vastama eri liikmesriikides erinevatele kriteeriumidele, et nende tegevust võiks eri märgiste saamiseks pidada keskkonnasäästlikuks. Ühetaoliste kriteeriumide puudumine suurendab seega kulusid ja pelutab ettevõtjaid märkimisväärselt ning kujutab endast takistust juurdepääsul piiriülestele kapitaliturgudele jätkusuutlike investeeringute saamiseks. Eeldatakse, et tõkked, mis takistavad juurdepääsu piiriülestele kapitaliturgudele, et hankida vahendeid jätkusuutlike projektide jaoks, kasvavad veelgi. Seepärast peaksid kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, olema liidu tasandil ühtlustatud, et kõrvaldada siseturu toimimist takistavad asjaolud ja hoida ära nende teket tulevikus. Sellise ühtlustamise tulemusena on ettevõtjatel lihtsam hankida rahastust oma keskkonnasõbraliku tegevuse jaoks piiri tagant, sest nende majandustegevust saab võrrelda ühtsete kriteeriumide alusel, et valida nad välja keskkonnasäästlike investeeringute alusvaraks. Seetõttu lihtsustab see liidu piires investeeringute ligimeelitamist piiri tagant.	(9) Keskkonnasäästlikke eesmärke taotlevate finantstoodete pakkumine on tõhus viis suunata erainvesteeringuid järk-järgult ümber negatiivse keskkonnamõjuga tegevusaladest rohkem jätkusuutlikesse tegevusaladesse. Riiklikel nõuetel finantstoodete, teenuste ja ettevõtete võlakirjade turustamiseks jätkusuutlike investeeringutena, nagu on sätestatud käesolevas määruses, eelkõige nõuetel, mis lubavad asjaomastel turuosalistel kasutada riiklikku märgist, on eesmärk suurendada investorite usaldust ja riskiteadlikkust, luua nähtavust ja tegelda „rohepesu“ muredega. „Rohepesu“ tähendab tava, mille kohaselt turustatakse finantstoodet keskkonnasõbralikuna, et saada ebaõiglane konkurentsieelis, samas kui toode ei vasta tegelikult kõige põhilisematele keskkonnastandarditele. Praegu on märgistussüsteemid kehtestatud vähestes liikmesriikides. Need põhinevad erinevatel taksonoomiatel, mille alusel klassifitseeritakse keskkonnasäästlikke majandustegevusalasid. Arvestades Pariisi kokkuleppe alusel ja liidu tasandil võetud poliitilisi kohustusi, on tõenäoline, et üha enam liikmesriike kehtestab turuosalistele märgistamiskavad või muud nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade turustamiseks keskkonnasäästliku tootena. Seejuures kasutaksid liikmesriigid selle kindlakstegemiseks, milliseid investeeringuid saab pidada jätkusuutlikuks, oma riiklikke taksonoomiaid. Kui sellised riiklikud nõuded põhinevad erinevatel kriteeriumidel ja näitajatel, mille alusel majandustegevusala kvalifitseerub keskkonnasäästlikuks, siis ei ole investorid huvitatud investeerimast piiriüleselt, sest neil on raske erinevaid investeerimisvõimalusi omavahel võrrelda. Lisaks peaksid ettevõtjad, kes soovivad meelitada ligi investeeringuid kogu liidu territooriumilt, vastama eri liikmesriikides erinevatele kriteeriumidele, et nende tegevust võiks eri märgiste saamiseks pidada keskkonnasäästlikuks. Ühetaoliste kriteeriumide ja näitajate puudumine suunab investeeringuid keskkondlikult ebatõhusal ja mõnel juhul ka tõkestaval viisil, mis viib keskkonna- ja jätkusuutlikkuse alaste eesmärkide saavutamise nurjumiseni. Kõnealune puudumine suurendab seega kulusid ja pelutab ettevõtjaid märkimisväärselt ning kujutab endast takistust juurdepääsul piiriülestele kapitaliturgudele jätkusuutlike investeeringute saamiseks. Eeldatakse, et tõkked, mis takistavad juurdepääsu piiriülestele kapitaliturgudele, et hankida vahendeid jätkusuutlike projektide jaoks, kasvavad veelgi. Seepärast tuleks kriteeriumid ja näitajad, mille alusel tehakse kindlaks majandustegevusala jätkusuutlikkuse määr, liidu tasandil järk-järgult ühtlustada, et kõrvaldada siseturu toimimist takistavad asjaolud ja hoida ära nende teket tulevikus. Sellise teabe, parameetrite ja kriteeriumide ühtlustamise tulemusena on ettevõtjatel lihtsam hankida rahastust oma keskkonnasäästliku tegevuse jaoks piiri tagant, sest nende majandustegevust saab võrrelda ühtsete kriteeriumide ja näitajate alusel, et valida nad välja keskkonnasäästlike investeeringute alusvaraks. Seetõttu lihtsustab see liidu piires investeeringute ligimeelitamist piiri tagant.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Et liit täidaks oma keskkonna- ja kliimaalased kohustused, tuleb kaasata erainvesteeringuid. See nõuab pikaajalist planeerimist ning regulatiivset stabiilsust ja prognoositavust investorite jaoks. Et tagada jätkusuutlike investeeringute jaoks ühtne poliitikaraamistik, on seetõttu oluline, et käesoleva määruse sätted tugineksid olemasolevatele liidu õigusaktidele.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Kui turuosalised ei selgita, kuidas tegevusalad, millesse investeeritakse, aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele, või kui nad kasutavad oma selgituses teistsugust „jätkusuutliku“ majandustegevusala mõistet, võivad investorid leida, et kõigi nende erinevate finantstoodete kontrollimine ja võrdlemine on ebaproportsionaalselt koormav. On leitud, et see heidutab investoreid „rohelistesse“ finantstoodetesse investeerimast. Lisaks avaldab investorite usalduse puudumine tuntavat kahjulikku mõju jätkusuutlike investeeringute turule. Peale selle on ilmnenud, et riigisisesed eeskirjad või turupõhised algatused, millega tahetakse seda küsimust lahendada riigi piires, killustavad siseturgu. Kui finantsturu osalised avalikustavad, kuidas finantstooted, mis on nende väitel keskkonnasõbralikud, vastavad keskkonnaeesmärkidele, ning kui selliste andmete avalikustamisel kasutatakse kogu liidus ühiseid kriteeriume, mille alusel selgitada välja, mis on keskkonnasäästlik majandustegevusala, aitab see investoritel võrrelda keskkonnasõbralikke investeerimisvõimalusi piiriüleselt. Investorid investeerivad „rohelistesse“ finantstoodetesse kogu liidus suurema kindlustundega, mis parandab siseturu toimimist.	(10) Kui turuosalised ei avalikusta, kuidas tegevusalad, millesse investeeritakse, mõjuvad negatiivselt või positiivselt keskkonnaeesmärkide saavutamisele, või kui nad kasutavad oma majandustegevusala keskkonnasäästlikkuse määra selgituses mõju tuvastamiseks teistsuguseid parameetreid ja kriteeriume, võivad investorid leida, et kõigi erinevate finantstoodete kontrollimine ja võrdlemine on ebaproportsionaalselt koormav. On leitud, et see heidutab investoreid jätkusuutlikesse finantstoodetesse investeerimast. Lisaks avaldab investorite usalduse puudumine tuntavat kahjulikku mõju jätkusuutlike investeeringute turule. Peale selle on ilmnenud, et riigisisesed eeskirjad või turupõhised algatused, millega tahetakse seda küsimust lahendada riigi piires, killustavad siseturgu. Kui finantsturu osalised avalikustavad, kuidas finantstooted, mis on nende väitel keskkonnasõbralikud, vastavad keskkonnaeesmärkidele, ning kui selliste andmete avalikustamisel kasutatakse kogu liidus ühiseid kriteeriume, mille alusel selgitada välja, mis on keskkonnasäästlik majandustegevusala, aitab see investoritel võrrelda investeerimisvõimaluste keskkonnamõju piiriüleselt ja stimuleerib investeerimisobjektiks olevaid äriühinguid muutma oma ärimudelid jätkusuutlikumaks. Investorid investeerivad „rohelistesse“ finantstoodetesse kogu liidus suurema kindlustundega, mis parandab siseturu toimimist.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Et saavutada mõistlikku keskkonna- ja laiemat kestlikku mõju, vähendada finantsturu osaliste ja sidusrühmade tarbetut halduskoormust ja hõlbustada jätkusuutlikesse majandustegevusaladesse investeerivate Euroopa finantsturgude kasvu, peab taksonoomia põhinema ühtlustatud, võrreldavatel ja ühtsetel kriteeriumidel ja näitajatel, sealhulgas vähemalt ringmajanduse näitajatel. Kõnealused näitajad tuleks viia kooskõlla ühtse olelusringi hindamise metoodikaga ja neid tuleks rakendada kõigis liidu regulatiivsetes algatustes. Need peaksid olema majandustegevusalade, investeerimisriski ja keskkonnamõju hindamise alus. Vältida tuleb eeskirjade kattumist, mis ei ole kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega ja mida ei kohaldata proportsionaalselt ning mis ei ole kooskõlas eesmärgiga luua ühtne terminoloogia ja selge õigusraamistik. Tuleks vältida nii ametiasutuste kui ka finantseerimisasutuste tarbetut koormamist. Samuti tuleks enne taksonoomia ja seonduvate kriteeriumide jõustumist selgelt määratleda tehniliste sõelumiskriteeriumide ulatus ja kasutamine ning seos teiste algatustega. Keskkonnasäästlike majandustegevusalade ühtlustatud kriteeriumide kehtestamisel tuleks võtta arvesse liikmesriikide pädevust eri poliitikavaldkondades. Käesoleva määruse nõudeid tuleks käesolevas määruses sätestatud väikeste ja lihtsa struktuuriga asutuste suhtes kohaldada proportsionaalsel viisil.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 b) Näitajad tuleks ühtlustada olemasolevate ettevõtmistega, nagu muu hulgas komisjoni, Euroopa Keskkonnaameti ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tegevusega, ja neis tuleks arvesse võtta keskkonnamõju seoses CO₂ ja muude heitkogustega, elurikkusega, jäätmete tootmisega, energia- ja taastuvenergia, toorainete ja veekasutusega ning otsese ja kaudse maakasutusega, nagu on sätestatud komisjoni ringmajanduse seireraamistikus (COM(2018)29 final), ELi ringmajanduse loomise tegevuskavas (COM(2015)0614 final) ning Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta resolutsioonis ressursitõhususe ja ringmajandusele ülemineku kohta (2014/2208(INI)). Lisaks tuleks näitajate kavandamisel arvesse võtta Euroopa Komisjoni ringmajanduse rahastamise eksperdirühma soovitusi. Komisjon peaks hindama, kuidas integreerida eksperdirühma tööd tehniliste ekspertide rühma tööga. Näitajate puhul tuleks arvesse võtta rahvusvaheliselt tunnustatud jätkusuutlikke standardeid.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Selleks et kõrvaldada olemasolevad tõkked, mis takistavad siseturu toimimist, ja hoida ära selliste tõkete teke tulevikus, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et kui nad kehtestavad turuosalistele riigi tasandil nõudeid, mille kohaselt võib finantstoodetele või äriühingu võlakirjadele anda keskkonnasäästlikkusmärgise, kasutaksid nad ühist keskkonnasäästlike investeeringute mõistet. Samadel põhjustel peaksid fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid, kes soovivad näidata end keskkonnaeesmärke taotlevana, kasutama selleks, et näidata, kuidas nad püüavad neid eesmärke saavutada, sama keskkonnasäästlike investeeringute mõistet.	(11) Selleks et kõrvaldada olemasolevad tõkked, mis takistavad siseturu toimimist, ja hoida ära selliste tõkete teke tulevikus, tuleks liikmesriikidelt ja liidult nõuda, et kui nad kehtestavad turuosalistele riigi tasandil nõudeid, mille kohaselt võib finantstoodetele, -teenustele või äriühingu võlakirjadele anda keskkonnasäästlikkusmärgise, kasutaksid nad investeeringute keskkonnasäästlikkuse määrale rajanevat ühist mõistet. Samadel põhjustel peaksid fondivalitsejad ja institutsionaalsed investorid, kes soovivad näidata end keskkonnaeesmärke taotlevana, kasutama selleks, et näidata, kuidas nad püüavad neid eesmärke saavutada, sama keskkonnasäästlike investeeringute mõistet ning kasutama keskkonnamõju kalkuleerimiseks samu näitajaid, parameetreid ja kriteeriume.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamine võib julgustada firmasid avaldama oma veebisaidil vabatahtlikult teavet oma keskkonnasäästlike tegevuste kohta. See teave mitte ainult ei aita asjaomastel finantsturu osalistel hõlpsasti kindlaks teha, millised firmad tegelevad keskkonnasäästliku majandustegevusega, vaid hõlbustavad neil firmadel ka oma „rohelise“ tegevuse jaoks rahaliste vahendite hankimist.	(12) Tegevusalade keskkonnamõju puudutav teave aitab asjaomastel finantsturu osalistel hõlpsasti välja selgitada ja kindlaks määrata firmade majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse määra ja lihtsustab ka firmadel rahaliste vahendite hankimist.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Liidu keskkonnasäästlike majandustegevusalade klassifikaator peaks võimaldama töötada välja liidu tulevast poliitikat, sealhulgas üleliidulisi keskkonnasäästlike finantstoodete standardeid, ning võimaldama lõppkokkuvõttes kehtestada märgised, millega tunnustatakse kogu liidus ametlikult vastavust nendele standarditele. Tulevaste liidu õigusaktide jaoks, millega tahetakse teha võimalikuks keskkonnasäästlikud investeeringud, on võrdlusaluseks vaja ühetaolisi õiguslikke nõudeid selle kohta, milliseid investeeringuid võib pidada keskkonnasäästlikuks, lähtudes ühetaolistest keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidest.	(13) Majandustegevusalade keskkonnamõju kindlaksmääramise seisukohalt asjakohased, kogu liitu hõlmavad näitajad peaksid võimaldama töötada välja liidu tulevast poliitikat ja strateegiaid, sealhulgas üleliidulisi keskkonnasäästlike finantstoodete standardeid, ning võimaldama lõppkokkuvõttes kehtestada märgised, millega tunnustatakse kogu liidus ametlikult vastavust nendele standarditele, ning samuti peaksid need olema muude majanduslike ja regulatiivsete meetmete ning usaldatavusnõuete alus. Tulevaste liidu õigusaktide jaoks, millega tahetakse hõlbustada üleminekut negatiivse keskkonnamõjuga investeeringutelt positiivse mõjuga investeeringutele, on võrdlusaluseks vaja ühetaolisi õiguslikke nõudeid selle kohta, milline peab olema investeeringute keskkonnasäästlikkuse määr, lähtudes ühetaolistest kriteeriumidest majandustegevusalade keskkonnasäästlikkuse määra tuvastamiseks ja ühistest näitajatest investeeringute keskkonnamõju hindamiseks.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Liidus kestliku arengu eesmärkide saavutamisel on sellised poliitilised valikud nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomine osutunud tõhusaks vahendiks, mis aitab suunata erasektori investeeringuid koos avaliku sektori kulutustega jätkusuutlikesse investeeringutesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/1017²⁷ on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastatavatele taristu- ja innovatsiooniprojektidele ette nähtud kliimainvesteeringute sihttase 40 %. Ühised majandustegevusalade jätkusuutlikkuse kriteeriumid võivad olla aluseks tulevastele samalaadsetele liidu algatustele, millega toetatakse kliimaalaseid või muid keskkonnaeesmärke.	(14) Liidus kestliku arengu eesmärkide saavutamisel võivad sellised poliitilised valikud nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomine olla tõhus vahend, mis aitab kaasata ja suunata erasektori investeeringuid koos avaliku sektori kulutustega jätkusuutlikesse investeeringutesse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/1017²⁷ on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastatavatele taristu- ja innovatsiooniprojektidele ette nähtud horisontaalsete kliimainvesteeringute sihttase 40 %. Ühised majandustegevusalade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja ühised keskkonnamõju hindamise näitajad võivad olla aluseks tulevastele samalaadsetele liidu algatustele, millega kaasatakse investeeringuid kliimaalaste või muude keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
__________________	__________________
²⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2396, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (ELT L 345, 27.12.2017, lk 34).	²⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2396, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1316/2013 ja (EL) 2015/1017 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning kõnealuse fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise osas (ELT L 345, 27.12.2017, lk 34).
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Et vältida turu killustamist ja tarbijate huvide kahjustamist, mida põhjustavad lahknevad arusaamad keskkonnasäästlikest majandustegevusaladest, peaksid riiklikud nõuded, mida turuosalised peavad täitma, kui nad soovivad turustada finantstooteid või äriühingu võlakirju keskkonnasäästlikena, põhinema ühetaolistel keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidel. Kõnealuste turuosaliste hulka kuuluvad finantsturu osalised, kes pakuvad „rohelisi“ finantstooteid, ja mittefinantsettevõtted, mis emiteerivad „rohelisi“ äriühingute võlakirju.	(15) Et vältida turu killustamist ja tarbijate huvide kahjustamist, mida põhjustavad lahknevad arusaamad majandustegevusalade keskkonnasäästlikkuse määra vallas, peaksid riiklikud nõuded, mida turuosalised peavad täitma, kui nad soovivad turustada käesolevas määruses määratletud finantstooteid või äriühingu võlakirju keskkonnasäästlikena, põhinema ühetaolistel keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumidel. Kõnealuste turuosaliste hulka kuuluvad finantsturu osalised, kes pakuvad jätkusuutlikke finantstooteid või -teenuseid, ja mittefinantsettevõtted, mis emiteerivad jätkusuutlikke äriühingute võlakirju.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Et vältida avalikustamiskohustusest kõrvalehoidmist, peaks see kohustus kehtima ka siis, kui pakutakse finantstooteid, mille kohta väidetakse, et nende omadused on samasugused nagu keskkonnasäästlikel investeeringutel, sealhulgas tooteid, mille eesmärk on keskkonnakaitse laiemas tähenduses. Finantsturu osalistelt ei tohiks nõuda, et nad investeeriksid üksnes käesolevas määruses sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide alusel kindlaks määratud keskkonnasäästlikesse majandustegevusaladesse. Neid tuleks julgustada komisjonile teatama, kui nad leiavad, et majandustegevusala, mis ei vasta tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille jaoks ei ole selliseid kriteeriume veel kehtestatud, tuleks pidada keskkonnasäästlikuks, et aidata komisjonil hinnata tehniliste sõelumiskriteeriumide täiendamise või ajakohastamise asjakohasust.	(17) Et vältida avalikustamiskohustusest kõrvalehoidmist, peaks see kohustus kehtima kõikide pakutavate finantstoodete puhul, mille kohta väidetakse, et nende omadused on samasugused nagu keskkonnasäästlikel investeeringutel, sealhulgas toodete puhul, mille eesmärk on keskkonnakaitse laiemas tähenduses. Finantsturu osalistelt ei tohiks nõuda, et nad investeeriksid üksnes käesolevas määruses sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumide alusel kindlaks määratud keskkonnasäästlikesse majandustegevusaladesse. Finantsturu osalisi ja teisi osalejaid tuleks julgustada komisjonile teatama, kui nad leiavad, et nende rahastatava tegevuse kohta ei ole tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud ning et seetõttu tuleks nende finantstooteid pidada keskkonnasäästlikuks, et aidata komisjonil hinnata tehniliste sõelumiskriteeriumide täiendamise või ajakohastamise asjakohasust.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Et teha kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, tuleks sätestada ammendav keskkonnaeesmärkide loetelu.	(18) Et teha kindlaks majandustegevusala keskkonnasäästlikkuse määr, tuleks sätestada ammendav keskkonnaeesmärkide loetelu, mis põhineb keskkonnamõju mõõtmise näitajatel, võttes arvesse selle mõju kogu tööstuslikule väärtusahelale ja tagades sidususe liidu kehtivate õigusaktidega, näiteks puhta energia paketiga.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Iga keskkonnaeesmärgi jaoks tuleks sätestada ühetaolised kriteeriumid, mille alusel majandustegevusala saab pidada selle eesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks. Ühetaoliste kriteeriumide üks elemente peaks olema olulise kahju vältimine ükskõik millisele käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgile. Selle eesmärk on vältida investeeringute pidamist keskkonnasäästlikeks, kui nendest investeeringutest rahastatav majandustegevus kahjustab keskkonda sellisel määral, mis kaalub üles nende panuse keskkonnaeesmärki. Olulise panuse andmise ja olulise kahju mitte põhjustamise tingimused peaks võimaldama investeerimist keskkonnasäästlikku majandustegevusse, et anda tegelik panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse.	(20) Iga keskkonnaeesmärgi jaoks tuleks sätestada ühetaolised, ühtlustatud näitajate kaudu saadud teabel põhinevad kriteeriumid, mille alusel majandustegevusala saab pidada selle eesmärgi saavutamisse oluliselt panustavaks. Ühetaoliste kriteeriumide üks elemente peaks olema olulise kahju vältimine ükskõik millisele käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgile. Selle eesmärk on vältida investeeringute pidamist keskkonnasäästlikeks, kui nendest investeeringutest rahastatav majandustegevus kahjustab keskkonda sellisel määral, mis kaalub üles nende panuse keskkonnaeesmärki. Olulise panuse andmise ja olulise kahju mitte põhjustamise tingimused peaks võimaldama investeerimist keskkonnasäästlikku majandustegevusse, et anda tegelik panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Arvestades konkreetseid tehnilisi üksikasju, mida on vaja majandustegevuse keskkonnamõju hindamiseks, ning teaduse ja tehnoloogia kiiret muutumist, tuleks keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume korrapäraselt nende muutustega kohandada. Et kriteeriumid oleksid teaduslike tõendite põhjal ning ekspertidelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt saadud seisukohtade järgi ajakohased, tuleks olulise panuse ja olulise kahju tingimused sätestada eri majandustegevuste jaoks suurema üksikasjalikkusega ja neid tuleks korrapäraselt ajakohastada. Selleks peaks komisjon kehtestama erinevatele majandustegevusaladele üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, lähtudes mitme sidusrühmaga jätkusuutliku rahanduse platvormilt saadud tehnilisest tagasisidest.	(22) Arvestades konkreetseid tehnilisi üksikasju, mida on vaja majandustegevuse keskkonnamõju hindamiseks, ning teaduse ja tehnoloogia kiiret muutumist, tuleks kriteeriume, mille abil tehakse kindlaks majandustegevuse keskkonnasäästlikkuse määr, korrapäraselt nende muutustega kohandada. Et kriteeriumid ja näitajad oleksid teaduslike tõendite põhjal ning ekspertidelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt saadud seisukohtade järgi ajakohased, tuleks olulise panuse ja olulise kahju tingimused sätestada eri majandustegevuste jaoks suurema üksikasjalikkusega ja neid tuleks korrapäraselt ajakohastada. Selleks peaks komisjon kehtestama erinevatele majandustegevusaladele üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid ja ühtlustatud näitajate kogumi, lähtudes mitme sidusrühmaga jätkusuutliku rahanduse platvormilt saadud tehnilisest tagasisidest.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Mõni majandustegevusala avaldab keskkonnale negatiivset mõju ning seda negatiivset mõju vähendades võib anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Nende majandustegevusalade puhul on asjakohane sätestada sellised tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nõuavad olulist keskkonnatoime paranemist, võrreldes muu hulgas tööstusharu keskmisega. Need kriteeriumid peaksid arvesse võtma ka konkreetse majandustegevusala pikaajalist mõju.	(23) Mõni majandustegevusala avaldab keskkonnale negatiivset mõju ning seda negatiivset mõju vähendades võib anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Nende majandustegevusalade puhul on asjakohane sätestada sellised tehnilised sõelumiskriteeriumid, mis nõuavad olulist keskkonnatoime paranemist, võrreldes muu hulgas tööstusharu keskmisega, et kaaluda, kas tegevus võib anda olulise panuse ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Need kriteeriumid peaksid arvesse võtma ka konkreetse majandustegevusala pikaajalist (st rohkem kui 3 aastat) mõju, eelkõige toodete ja teenuste keskkonnakasu ja vahetoodete panust, ning seega andma hinnangu kõigi tootmis- ja kasutusfaaside mõju kohta kogu väärtusahela ja olelusringi jooksul.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Majandustegevusala ei tohiks lugeda keskkonnasäästlikuks, kui selle tekitatud keskkonnakahju ületab sellest saadava kasu. Tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks välja selgitada muudele eesmärkidele olulise kahju tekitamise vältimiseks vajalikud miinimumnõuded. Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon tagama, et need kriteeriumid põhinevad olemasolevatel teaduslikel tõenditel ja et neid ajakohastatakse korrapäraselt. Kui teaduse areng ei võimalda riski piisava täpsusega määrata, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 191 rakendada ettevaatuspõhimõtet.	(24) Majandustegevusala ei tohiks lugeda keskkonnasäästlikuks, kui see ei too keskkonnale puhaskasu. Tehnilistes sõelumiskriteeriumides tuleks välja selgitada muudele eesmärkidele olulise kahju tekitamise vältimiseks vajalikud miinimumnõuded. Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon tagama, et need kriteeriumid oleksid mõistlikud, proportsionaalsed ja põhineksid olemasolevatel teaduslikel tõenditel ning et neis võetaks arvesse tehnoloogia kogu väärtusahelat ja olelusringi. Samuti peaks komisjon tagama nende korrapärase ajakohastamise. Kui teaduse areng ei võimalda riski piisava täpsusega määrata, tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 191 rakendada ettevaatuspõhimõtet.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse liidu asjaomaseid õigusnorme ja juba kehtestatud mitteseadusandlikke akte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 66/2010³⁷, ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi³⁸, ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume³⁹ ning toodete ja organisatsioonide keskkonnajalajälje leidmise eeskirjade alal tehtavat tööd⁴⁰. Et vältida tarbetuid lahknevusi juba olemasolevate muuotstarbeliste majandustegevusalade klassifikaatoritega, peaks komisjon arvesse võtma ka keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistilisi klassifikaatoreid, nimelt keskkonnakaitse tegevusalade ja kulutuste klassifikaatorit (CEPA) ja ressursihalduse tegevusalade klassifikaatorit (CReMA)⁴¹.	(25) Tehnilisi sõelumiskriteeriume ja ühtlustatud näitajate kogumit kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse liidu asjaomaseid õigusnorme ja juba kehtestatud mitteseadusandlikke akte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 66/2010³⁷, ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi³⁸, ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume³⁹, komisjoni ringmajanduse platvormi, olelusringi hindamise Euroopa platvormi ning toodete ja organisatsioonide keskkonnajalajälje leidmise eeskirjade alal tehtavat tööd⁴⁰. Et vältida tarbetuid lahknevusi juba olemasolevate muuotstarbeliste majandustegevusalade klassifikaatoritega, peaks komisjon arvesse võtma ka keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistilisi klassifikaatoreid, nimelt keskkonnakaitse tegevusalade ja kulutuste klassifikaatorit (CEPA) ja ressursihalduse tegevusalade klassifikaatorit (CReMA)⁴¹.
__________________	__________________
³⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).	³⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27, 30.1.2010, lk 1).
³⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).	³⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45).
³⁹ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Keskkonnahoidlikud riigihanked“ ( SEC(2008) 2124 SEC(2008) 2125 SEC(2008) 2126 COM(2008)0400 final).	³⁹ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Keskkonnahoidlikud riigihanked“ ( SEC(2008) 2124 SEC(2008) 2125 SEC(2008) 2126 COM(2008)0400 final).
⁴⁰ 2013/179/EL: Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1–210).	⁴⁰ 2013/179/EL: Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1–210).
⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 538/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 158, 27.5.2014), artiklid 4 ja 5.	⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 538/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 158, 27.5.2014), IV ja V lisa.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse ka taristusektori eripära ning peaks kulude-tulude analüüsis arvestama keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke välismõjusid. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD tööd, asjaomaseid liidu õigusakte ja standardeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ⁴², Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL⁴³, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL⁴⁴, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL⁴⁵, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL⁴⁶ ja kehtivat metoodikat. Selles kontekstis peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid edendama projekti olelusringi kõikides etappides sobivaid juhtimisraamistikke, millesse on integreeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, nagu on osutatud ÜRO toetatavates vastutustundliku investeerimise põhimõtetes⁴⁷.	(26) Tehnilisi sõelumiskriteeriume ja ühtlustatud näitajaid kindlaks määrates ja ajakohastades peaks komisjon võtma arvesse ka eri sektorite eripärasid ning peaks kulude-tulude analüüsis arvestama keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke välismõjusid. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD tööd, asjaomaseid liidu õigusakte ja standardeid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ⁴², Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL⁴³, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL⁴⁴, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL⁴⁵, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL⁴⁶ ja kehtivat metoodikat. Selles kontekstis peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid ja näitajad edendama projekti olelusringi kõikides etappides sobivaid juhtimisraamistikke, millesse on integreeritud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid, nagu on osutatud ÜRO toetatavates vastutustundliku investeerimise põhimõtetes⁴⁷.
__________________	__________________
⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).	⁴² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).
⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).	⁴³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).	⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).	⁴⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).
⁴⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).	⁴⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).
⁴⁷ https://www.unpri.org/download?ac=1534.	⁴⁷ https://www.unpri.org/download?ac=1534.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(26 a) Komisjon peaks tehniliste sõelumiskriteeriumide kindlaksmääramisel võtma arvesse ka üleminekumeetmeid tegevustele, mis toetavad üleminekut säästvamale ja vähese CO₂-heitega majandusele. Selliseid ettevõtjaid, kes praegu tegelevad keskkonnale väga kahjuliku majandustegevusega, tuleks stimuleerida kiirelt üle minema keskkonnasäästlikule või vähemalt keskkonna seisukohast probleeme mittetekitavale tegevusele. Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid selliseid üleminekuprotsesse nende toimumisel soodustama. Kui suur osa ettevõtjaid, kes tegelevad konkreetse kahjuliku tegevusega, on tõendatavalt alustanud sellist üleminekut, võidakse seda sõelumiskriteeriumides arvesse võtta. Ülemineku nimel tehtavaid tõsiseid pingutusi saab tõendada muu hulgas pideva teadus- ja arendustegevuse, uut ja keskkonnasäästlikumat tehnoloogiat toetavate suurte investeerimisprojektide või konkreetsete üleminekukavadega vähemalt rakendamise varajastes etappides.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Et keskkonnasäästliku majandustegevuse tarvis rahalisi vahendeid hankides konkurentsi mitte moonutada, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama, et keskkonnasäästlikuks kvalifitseeruksid kõik teatud sektorise kuuluvad majandustegevusalad ja et kui nad annavad võrdse panuse ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, koheldakse neid võrdselt. Potentsiaalne võime anda panus nende keskkonnaeesmärkide saavutamisse võib eri sektorites siiski erineda ja see peaks ka kriteeriumides kajastuma. Sektori lõikes ei tohiks need kriteeriumid aga seada teatavaid majandustegevusalasid ebaõiglaselt teistega võrreldes halvemasse olukorda, kui esimeste panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse on samaväärne viimaste panusega.	(27) Et keskkonnasäästliku majandustegevuse tarvis rahalisi vahendeid hankides stimuleerida keskkonnasäästlikku innovatsiooni ja konkurentsi mitte moonutada, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama, et keskkonnasäästlikuks kvalifitseeruksid kõik makrosektoritesse (st NACE sektorid, näiteks põllumajandus, metsandus ja kalandus, tootmine, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, ehitus, transport ja ladustamine) kuuluvad majandustegevusalad ja et kui nad annavad võrdse panuse ühe või mitme käesolevas määruses sätestatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, koheldakse neid võrdselt, samal ajal mitte oluliselt kahjustades muid artiklites 3 ja 12 sätestatud keskkonnaeesmärke. Potentsiaalne võime anda panus nende keskkonnaeesmärkide saavutamisse võib eri sektorites siiski erineda ja see peaks ka sõelumiskriteeriumides kajastuma. Majanduse makrosektorite lõikes ei tohiks need kriteeriumid aga seada teatavaid majandustegevusalasid ebaõiglaselt teistega võrreldes halvemasse olukorda, kui esimeste panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse on samaväärne viimaste panusega, samal ajal mitte oluliselt kahjustades muid artiklites 3 ja 12 osutatud keskkonnaeesmärke.
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 a) Keskkonnasäästlikud tegevusalad on kogu väärtusahelas välja töötatud tehnoloogia ja toodete tulemus. Seetõttu tuleks tehnilistes sõelumiskriteeriumides arvesse võtta kogu väärtusahela rolli alates tooraine töötlemisest kuni lõpptoote valmimise ja selle jäätmefaasini keskkonnasäästliku tegevuse lõppfaasis.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(27 b) Et vältida hästi toimivate väärtusahelate häireid, tuleks tehnilistes sõelumiskriteeriumites arvestada sellega, et keskkonnasäästlik tegevus on võimalik tänu paljude ettevõtjate väljatöötatud tehnoloogiale ja toodetele.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates peaks komisjon hindama, kas selliste keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamine võib tuua kaasa probleemsete varade tekke või anda vastuolulisi stiimuleid ja kas sellel võib olla negatiivne mõju finantsturgude likviidsusele.	(28) Tehnilisi sõelumiskriteeriume kindlaks määrates peaks komisjon hindama üleminekuga seotud võimalikke riske ja kas selliste keskkonnasäästlike tegevusalade kriteeriumide kehtestamise tempo võib tuua kaasa probleemsete varade tekke või anda vastuolulisi stiimuleid.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Et suunata investeeringuid majandustegevusaladesse, mis avaldavad keskkonnaeesmärkidele kõige suuremat positiivset mõju, peaks komisjon võtma prioriteediks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise majandustegevusaladele, millel on suurim potentsiaal anda kõige suurem panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse.	(30) Et suunata investeeringuid majandustegevusaladesse, mis avaldavad keskkonnaeesmärkidele kõige suuremat positiivset mõju, peaks komisjon võtma prioriteediks tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamise majandustegevusaladele, millel on suurim potentsiaal anda kõige suurem panus keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta projektide tulemusi, et hõlbustada uute tehnoloogiate määratlemist ja arendamist ning võtta arvesse nende tehnoloogiate skaleeritavust.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) Transpordisektorile, sealhulgas liikuvale varale, tuleks kehtestada sobivad tehnilised sõelumiskriteeriumid, milles võetakse arvesse, et transpordisektor, sealhulgas rahvusvaheline meresõit, annab ligi 26 % kogu liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest. Nagu nähtub jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavast⁴⁸, moodustab transpordisektor ligikaudu 30 % liidu kestliku arengu iga-aastastest täiendavatest investeeringuvajadustest, sealhulgas elektritranspordi osakaalu suurendamine ning üleminek puhtamatele transpordiliikidele vedude teistele transpordiliikidele ümbersuunamise soodustamise ja liikluskorralduse teel.	(31) Transpordisektorile, sealhulgas liikuvale varale, tuleks kehtestada sobivad tehnilised sõelumiskriteeriumid, milles võetakse arvesse kogu tehnoloogia olelusringi ja et transpordisektor, sealhulgas rahvusvaheline meresõit, annab ligi 26 % kogu liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest. Nagu nähtub jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskavast⁴⁸, moodustab transpordisektor ligikaudu 30 % liidu kestliku arengu iga-aastastest täiendavatest investeeringuvajadustest, sealhulgas elektritranspordi osakaalu suurendamine ning üleminek puhtamatele transpordiliikidele vedude teistele transpordiliikidele ümbersuunamise soodustamise ja liikluskorralduse teel.
__________________	__________________
⁴⁸COM(2018) 97 final.	⁴⁸COM(2018) 97 final.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Eriti tähtis on, et tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamist ette valmistades viiks komisjon kooskõlas parema õigusloome nõuetega läbi asjakohased konsultatsioonid. Tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamise ja ajakohastamise protsessi tuleks kaasata ka asjaomased sidusrühmad ja seejuures tuleks tugineda selliste ekspertide nõuannetele, kellel on asjaomastes valdkondades tõendatud teadmised ja kogemused. Selleks peaks komisjon looma jätkusuutliku rahanduse platvormi. See platvorm peaks koosnema ekspertidest, kes esindavad nii avalikku kui ka erasektorit. Avaliku sektori esindajate hulgas peaks olema eksperte Euroopa Keskkonnaametist, Euroopa järelevalveasutustest ja Euroopa Investeerimispangast. Erasektori esindajate hulka peaksid kuuluma asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas finantsturu osaliste, ülikoolide, uurimisinstituutide, ühenduste ja organisatsioonide esindajad. Platvorm peaks andma komisjonile nõu tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamise, analüüsi ja läbivaatamise kohta, sealhulgas nende võimaliku mõju kohta selliste varade hindamisele, mida kuni tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamiseni on olemasolevate turutavade alusel peetud keskkonnahoidlikeks varadeks. Samuti peaks platvorm andma komisjonile nõu, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid sobivad edasiseks kasutamiseks liidu tulevastes poliitilistes algatustes, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikke investeeringuid.	(32) Eriti tähtis on, et tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamist ette valmistades viiks komisjon kooskõlas parema õigusloome nõuetega läbi asjakohased konsultatsioonid. Tehniliste sõelumiskriteeriumide ja ühtlustatud näitajate väljatöötamise ja ajakohastamise protsessi tuleks kaasata ka asjaomased sidusrühmad ja seejuures tuleks tugineda teaduslikele tõenditele, sotsiaal-majanduslikule mõjule, parimatele tavadele, käimasolevale tööle ja praegustele üksustele, eelkõige Euroopa Komisjoni ringmajanduse platvormile, ja selliste ekspertide nõuannetele, kellel on asjaomastes valdkondades tõendatud teadmised ja ülemaailmsed kogemused. Selleks peaks komisjon looma jätkusuutliku rahanduse platvormi. See platvorm peaks koosnema paljudest ekspertidest, kes esindavad nii avalikku kui ka erasektorit, mis tagab kõigi asjaomaste sektorite eripärade nõuetekohase arvessevõtmise. Avaliku sektori esindajate hulgas peaks olema eksperte Euroopa Keskkonnaametist ja riiklikest keskkonnakaitseasutustest, Euroopa järelevalveasutustest, Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmast ja Euroopa Investeerimispangast. Erasektori esindajate hulka peaksid kuuluma asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas finantsturu osaliste ja finantsturuväliste osaliste, mitmesuguseid tööstusharusid esindava reaalmajanduse, ülikoolide, uurimisinstituutide, ühenduste ja organisatsioonide esindajad. Vajaduse korral peaks platvorm saama küsida nõu osalistelt, kes ei ole selle liikmed. Platvorm peaks andma komisjonile nõu tehniliste sõelumiskriteeriumide ja ühtlustatud näitajate väljatöötamise, analüüsi ja läbivaatamise kohta, sealhulgas nende võimaliku mõju kohta selliste varade hindamisele, mida kuni tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamiseni on olemasolevate turutavade alusel peetud jätkusuutlikeks varadeks. Samuti peaks platvorm andma komisjonile nõu, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid ja näitajad sobivad edasiseks kasutamiseks liidu tulevastes poliitilistes algatustes, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikke investeeringuid. Platvorm peaks nõustama komisjoni jätkusuutlike raamatupidamisstandardite ning äriühingute ja finantsturu osaliste integreeritud aruandlusstandardite väljatöötamisel, sealhulgas direktiivi 2013/34/EL läbivaatamise kaudu.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Selleks, et täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, ning eriti selleks, et luua eri majandustegevusalade jaoks üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille abil määrata kindlaks, mida tähendab oluline panus ja oluline kahju keskkonnaeesmärkidele, ning et neid kriteeriume ajakohastada, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte teabe kohta, mida on vaja, et järgida artikli 4 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust, ning tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta, mida on nimetatud artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel peaks olema süstemaatiliselt juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.	(33) Selleks, et täpsustada käesolevas määruses sätestatud nõudeid, ning eriti selleks, et luua eri majandustegevusalade jaoks üksikasjalikud ja kalibreeritud tehnilised sõelumiskriteeriumid ja näitajad, mille abil määrata kindlaks, mida tähendab oluline panus ja oluline kahju keskkonnaeesmärkidele, ning et neid kriteeriume ajakohastada, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte teabe kohta, mida on vaja, et järgida artikli 4 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust, ning tehniliste sõelumiskriteeriumide kohta, mida on nimetatud artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid avalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ekspertidel peaks olema süstemaatiliselt juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Käesoleva määruse kohaldamine tuleks korrapäraselt üle vaadata, et hinnata keskkonnasäästlike tegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel tehtud edusamme, keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamist ja seda, kas kohustuste täitmine nõuab kontrollimehhanismi loomist. Läbivaatamise käigus tuleks ühtlasi hinnata, kas käesoleva määruse kohaldamisala tuleks laiendada, et see hõlmaks ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärke.	(35) Käesoleva määruse kohaldamine tuleks korrapäraselt üle vaadata ja teha seda vähemalt kahe aasta möödudes, et hinnata keskkonnasäästlike ja keskkonda kahjustavate tegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide ja ühtlustatud näitajate väljatöötamisel tehtud edusamme, keskkonnasäästliku investeeringu või negatiivse keskkonnamõjuga investeeringute mõiste kasutamist ja seda, kas kohustuste täitmine nõuab täiendava kontrollimehhanismi loomist. Läbivaatamise käigus tuleks ühtlasi hinnata käesoleva määruse kohaldamisala laiendamiseks vajalikke sätteid, et see hõlmaks ka sotsiaalse jätkusuutlikkuse eesmärke. Komisjon peaks vajaduse korral avaldama 31. märtsiks 2020 täiendavaid seadusandlikke ettepanekuid vastavuse kontrollimise mehhanismi loomise kohta.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ning kuna neid on nende ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, sest keskkonnasäästlike majandustegevusalade jaoks on vaja kehtestada ühetaolised liidu tasandi kriteeriumid, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,	(36) Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva määruse eesmärke piisavalt saavutada ning kuna neid on nende ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada liidu tasandil, sest keskkonnasäästlike majandustegevusalade jaoks on vaja kehtestada ühetaolised liidu tasandi kriteeriumid ja näitajad, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 1	Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala	Reguleerimisese ja kohaldamisala
1. Käesolevas määruses sätestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse aste.	1. Käesolevas määruses sätestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks majandustegevusala keskkonnamõju ja -säästlikkuse määr, et teha kindlaks ELis tehtud investeeringu keskkonnasäästlikkuse aste.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:	2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:
(a) meetmed, mille on kehtestanud liikmesriigid või liit ja milles nähakse ette turuosalistele esitatavad nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade suhtes, mida turustatakse keskkonnasäästlikena;	(a) meetmed, mille on kehtestanud liikmesriigid või liit ja milles nähakse ette finantsturu osalistele esitatavad nõuded finantstoodete või äriühingu võlakirjade suhtes, mida turustatakse liidus keskkonnasäästlikena;
(b) finantsturu osalised, kes pakuvad finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringute või samasuguste omadustega investeeringutena.	(b) finantsturu osalised, kes pakuvad liidus finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringute või samasuguste omadustega investeeringutena ning
	(b a) finantsturu osalised, kes pakuvad muid finantstooteid, välja arvatud juhul, kui
	i. finantsturu osaline selgitab, et tema finantstoodete kaudu rahastataval majandustegevusel ei ole olulist jätkusuutlikkusmõju vastavalt artiklites 3 ja 3 a osutatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, mille puhul II ja III peatüki sätteid ei kohaldata, või
	ii. finantsturu osaline kinnitab oma prospektis, et kõnealune finantstoode ei täida jätkusuutlikkuse eesmärke ning et tootega kaasneb suurem oht toetada majandustegevust, mida käesoleva määruse alusel ei peeta jätkusuutlikuks.
	2 a. Finantsteenuste osutajad, keda ei käsitleta artikli 1 lõikes 2, võivad kasutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriume selles lõikes osutatud otstarbel või vabatahtlikult ning muude kui artikli 2 lõikes 1 sätestatud finantstoodete suhtes.
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 2	Artikkel 2
Mõisted	Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:	1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(a) „keskkonnasäästlik investeering“ – investeering, millest rahastatakse üht või mitut majandustegevust, mis kvalifitseeruvad käesoleva määruse alusel keskkonnasäästlikuks;	(a) „keskkonnasäästlik investeering“ – investeering, millest rahastatakse üht või mitut majandustegevust, mis kvalifitseeruvad käesoleva määruse alusel keskkonnasäästlikuks;
(b) „finantsturu osalised“ – finantsturu osalised [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis a määratletud tähenduses;	(b) „finantsturu osalised“ – mis tahes osalised [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis a määratletud tähenduses;
(c) „finantstooted“ – finantstooted [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis j määratletud tähenduses;	(c) „finantstooted“ – portfelli valitsemine, alternatiivne investeerimisfond, kindlustuspõhine investeerimistoode, pensionitoode, pensioniskeem või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja, äriühingu võlakiri [komisjoni ettepaneku: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341] artikli 2 punktis j määratletud tähenduses, samuti direktiivis 2003/71/EÜ ja määruses (EL) nr 2017/1129 osutatud emissioonid;
	(c a) „keskkonnanäitajad“ – vähemalt mõõtetulemus, mis saadakse ressursside (nagu toorained, energia, taastuvenergia, vesi) tarbimise, ökosüsteemi teenuseid mõjutava toime, heitkoguste (sh CO₂) hulga, elurikkust mõjutava toime, maakasutuse ja jäätmete tootmise hindamisel, mis põhineb teaduslikel tõenditel ja komisjoni olelusringi hindamise metoodikal ning on kooskõlas komisjoni ringmajanduse seireraamistikus (COM/2018/29 final) sätestatuga;
	(c b) „asjaomane riiklik pädev asutus“ – määruse (EL) nr 1095/2010, määruse (EL) nr 1093/2010 ja määruse (EL) nr 1094/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud liikmesriikide pädevad või järelevalveasutused, kelle kohaldamisalasse kuulub finantsturu osaliste kategooria, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamise nõuet vastavalt käesoleva määruse artiklile 4;
	(c c) „asjaomane Euroopa järelevalveasutus“ – määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja/või määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides täpsustatud Euroopa järelevalveasutus või järelevalveasutused, kelle kohaldamisalasse kuulub finantsturu osaliste kategooria, kelle suhtes kohaldatakse avalikustamise nõuet vastavalt käesoleva määrusel artiklile 4;
(d) „kliimamuutuste leevendamine“ – protsess, millega hoitakse üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, ja piiratakse temperatuuri tõusu 1,5 °C-ga, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega;	(d) „kliimamuutuste leevendamine“ – protsessid, sealhulgas üleminekumeetmed, mis on vajalikud selleks, et hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, ja piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ga, võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes;
(e) „kliimamuutustega kohanemine“ – tegeliku ja eeldatava kliima ja selle tagajärgedega kohanemise protsess;	(e) „kliimamuutustega kohanemine“ – tegeliku ja eeldatava kliimamuutuse ja selle tagajärgedega kohanemise protsess;
(f) „kasvuhoonegaas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013⁴⁹ I lisas loetletud kasvuhoonegaas;	(f) „kasvuhoonegaas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013⁴⁹ I lisas loetletud kasvuhoonegaas;
(g) „ringmajandus“ – toodete, materjalide ja ressursside väärtuse võimalikult kauane säilitamine majanduses ning jäätmete minimeerimine, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ⁵⁰ artiklis 4;	(g) „ringmajandus“ – toodete, materjalide ja kõigi muude ressursside väärtuse ja kasutuse kõrgeimal tasemel võimalikult kauane säilitamine majanduses ning seega keskkonnamõju vähendamine ja jäätmete minimeerimine, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ⁵⁰ artiklis 4; samuti ressursside kasutamise vähendamine vastavalt peamistele ringmajanduse näitajatele, nagu on sätestatud ringmajanduse suunas liikumisel tehtud edusamme käsitlevas seireraamistikus, milles hõlmatakse tootmise, tarbimise ja jäätmekäitluse eri etappe;
(h) „saaste“ –	(h) „saaste“ –
i) inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse, müra või muude saastajate otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib kahjustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või muud keskkonna õiguspärast kasutamist;	i) inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse, müra, valguse või muude saastajate otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib kahjustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või muud keskkonna õiguspärast kasutamist;
ii) merekeskkonna kontekstis saastumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ⁵¹ artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses;	ii) merekeskkonna kontekstis saastumine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ⁵¹ artikli 3 punktis 8 määratletud tähenduses;
	ii a) veekeskkonna kontekstis saastumine direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 33 määratletud tähenduses;
(i) „elujõuline ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis on heas füüsikalises, keemilises ja bioloogilises seisundis või hea füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteediga;	(i) „elujõuline ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis on heas füüsikalises, keemilises ja bioloogilises seisundis või hea füüsikalise, keemilise ja bioloogilise kvaliteediga ning mis on võimeline tasakaalu saavutamiseks iseseisvalt paljunema või isetaastuma ja mis hoiab alal elurikkust;
(j) „energiatõhusus“ – energia tõhusam kasutamine energiaahela kõigis etappides alates tootmisest kuni lõpptarbimiseni;	(j) „energiatõhusus“ – energia tõhusam kasutamine energiaahela kõigis etappides alates tootmisest kuni lõpptarbimiseni;
(k) „hea keskkonnaseisund“ – hea keskkonnaseisund direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud tähenduses;	(k) „hea keskkonnaseisund“ – hea keskkonnaseisund direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 5 määratletud tähenduses;
(l) „merevesi“ – mereakvatoorium direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;	(l) „merevesi“ – mereakvatoorium direktiivi 2008/56/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;
(m) mõisteid „pinnavesi“, „maismaavesi“, „üleminekuvesi“ ja „rannikuvesi“ kasutatakse tähenduses, mis on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ⁵² artikli 2 punktides 1, 3, 6 ja 7;	(m) mõisteid „pinnavesi“, „maismaavesi“, „üleminekuvesi“ ja „rannikuvesi“ kasutatakse tähenduses, mis on määratletud direktiivi 2000/60/EÜ⁵² artikli 2 punktides 1, 3, 6 ja 7;
(n) „säästev metsamajandamine“ – metsade ja metsamaade kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil ning et seejuures ei kahjustata muid ökosüsteeme.	(n) „säästev metsamajandamine“ – metsade ja metsamaade kasutamine vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.
__________________	__________________
⁴⁹Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).	⁴⁹Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
⁵⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).	⁵⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
⁵¹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40).	⁵¹Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19–40).
⁵²Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).	⁵²Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3	Artikkel 3
Keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumid	Keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumid
Et kindlaks määrata investeeringu keskkonnasäästlikkuse tase, loetakse majandustegevusala keskkonnasäästlikuks, kui see tegevusala vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:	Et kindlaks määrata investeeringu keskkonnasäästlikkuse tase, loetakse majandustegevusala keskkonnasäästlikuks, kui see tegevusala vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:
(a) majandustegevusala annab artiklite 6–11 kohaselt olulise panuse ühte või mitmesse artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärki;	(a) majandustegevusala annab artiklite 6–11 kohaselt olulise panuse ühte või mitmesse artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärki;
(b) majandustegevusala ei tekita artikli 12 kohaselt olulist kahju ühelegi artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärgile;	(b) majandustegevusala ei tekita artikli 12 kohaselt olulist kahju ühelegi artiklis 5 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
(c) majandustegevusega tegeldakse artiklis 13 sätestatud miinimumkaitsemeetmeid järgides;	(c) majandustegevusega tegeldakse artiklis 13 sätestatud miinimumkaitsemeetmeid järgides;
(d) majandustegevusala vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, kui komisjon on need artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt sätestanud.	(d) majandustegevusala vastab tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, kui komisjon on need kriteeriumid majandustegevalasse kuuluva äriühingu või kava tasandil tehtud jätkusuutlikkusmõju ühtlustatud mõõtmise põhjal artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt sätestanud.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 3 a
	Kriteeriumid märkimisväärse negatiivse keskkonnamõjuga majandustegevusalade kindlaks tegemiseks
	Komisjon koostab 31. detsembriks 2021 käesoleva määruse läbivaatamise tagajärgede kohta mõjuhinnangu, et laiendada jätkusuutlike investeeringute raamistikku raamistikuga, mida kasutatakse selleks, et määratleda kriteeriumid selle kohta, millal ja mil määral on majandustegevusel märkimisväärne negatiivne mõju jätkusuutlikkusele. Selline laiendamine sõltub mõjuhinnangu tulemustest, mille kohaselt on laiendamine proportsionaalne, teostatav ja soovitav.
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 4	Artikkel 4
Keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriumide kasutamine	Majandustegevusalade keskkonnasäästlikkuse kindlaks tegemiseks kasutatavate kriteeriumide kohaldamine ja nende järgimine
1. Liikmesriigid kohaldavad artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästlike majandustegevusalade kindlakstegemise kriteeriume kõikide meetmete puhul, milles nähakse turuosalistele ette nõudeid finantstoodete või äriühingu võlakirjade kohta, mida turustatakse „keskkonnasäästlikuna“.	1. Liikmesriigid ja liit kohaldavad artiklis 3 sätestatud majandustegevusalade keskkonnasäästlikkuse määra kindlakstegemise kriteeriume kõikide meetmete puhul, milles nähakse turuosalistele ette jätkusuutlikkuse alaseid nõudeid finantstoodete või äriühingu võlakirjade kohta.
2. Finantsturu osalised, kes pakuvad finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringute või samasuguste omadustega investeeringutena, avaldavad teabe selle kohta, kuidas ja millises ulatuses kasutatakse investeeringu keskkonnasäästlikkuse kindlakstegemiseks artiklis 3 sätestatud keskkonnasäästlike majandustegevusalade kriteeriume. Kui finantsturu osalised leiavad, et majandustegevusala, mis ei vasta käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele või mille kohta ei ole niisuguseid tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud, tuleb pidada keskkonnasäästlikuks, võivad nad sellest teatada komisjonile.	2. Finantsturu osalised, kes pakuvad finantstooteid või äriühingu võlakirju, avaldavad asjakohase teabe, mis võimaldab neil kindlaks teha, kas nende pakutavaid tooteid loetakse artiklis 3 sätestatud kriteeriumide kohaselt keskkonnasäästlikeks investeeringuteks. Kui finantsturu osalised leiavad, et majandustegevusala, mille kohta ei ole tehnilisi sõelumiskriteeriume veel kehtestatud, tuleb pidada keskkonnasäästlikuks, teatavad nad sellest komisjonile. Komisjon teatab vajaduse korral finantsturu osaliste sellistest taotlustest artiklis 15 osutatud jätkusuutliku rahanduse platvormile. Finantsturu osalised ei paku finantstooteid keskkonnasäästlike investeeringutena või sarnaste omadustega investeeringutena, kui kõnealuseid tooteid ei loeta keskkonnasäästlikeks.
	2 a. Liikmesriigid jälgivad tihedas koostöös asjaomase Euroopa järelevalveasutusega lõikes 2 osutatud teavet. Finantsturu osalised teavitavad sellest asjaomast riiklikku pädevat asutust, kes edastab selle viivituseta asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele. Kui asjaomane riiklik pädev asutus või asjaomane Euroopa järelevalveasutus ei nõustu lõigete 2 ja 2 a kohaselt edastatud teabega, vaatavad finantsturu osalised avaldatud teabe läbi ja teevad sellesse parandused.
	2 b. Artiklis 4 osutatud teabe avaldamine peab olema kooskõlas direktiivis 2014/65/EL ja direktiivis (EL) 2016/97 sätestatud õiglase, selge ja mitteeksitava teabe põhimõtetega ning artikli 4 lõikes 2 c osutatud sekkumisvolituste rakendamine peab olema kooskõlas määruses nr 600/2014 sisalduvate põhimõtetega.
	2 c. Käesolevas määruses ei nõuta avalikustamisnõudeid, mis on sätestatud kooskõlas [väljaannete talitus: palun lisada viide määrusele, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/2341].
	2 d. Artikli 2 lõigetes 2 b ja 2 c osutatud väikeste ja lihtsa struktuuriga ettevõtjate suhtes kohaldatakse lihtsustatud sätteid.
3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõiget 2 ja sätestada teave, mida on vaja kõnealuse lõike järgimiseks, võttes arvesse käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume. See teave peab võimaldama investoritel teha kindlaks:	3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada lõikeid 2, 2 a ja 2 b ja sätestada teave, mida on vaja kõnealuste lõigete järgimiseks, sealhulgas selliste investeeringute loetelu, millel on jätkusuutlike investeeringutega samalaadsed omadused, ja asjakohased kvalifikatsioonikünnised lõike 2 kohaldamiseks, võttes arvesse asjakohase teabe kättesaadavust ja käesoleva määruse kohaselt kehtestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume. See teave peab võimaldama investoritel teha kindlaks:
(e) milline protsent investeeringust on seotud keskkonnasäästlike majandustegevusaladega tegelevate äriühingutega;	(a) milline protsent investeeringust on seotud keskkonnasäästlike majandustegevusaladega tegelevate eri äriühingutega;
(f) milline osa investeeringust läheb keskkonnasäästlike majandustegevusalade rahastamiseks protsendina kõikidest majandustegevusaladest.	(b) milline osa investeeringust läheb keskkonnasäästlike majandustegevusalade rahastamiseks protsendina kõikidest majandustegevusaladest;
	(b a) artiklis 2 b osutatud väikeste ja lihtsama struktuuriga ettevõtjate asjakohased määratlused ning nende üksuste suhtes kohaldatavad lihtsustatud sätted.
	3 a. Finantsturu osalised avalikustavad lõike 3 punktides a ja b osutatud teabe.
4. Komisjon võtab lõike 3 kohaselt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, et tagada selle muutumine kohaldatavaks 1. juuliks 2020. Komisjon võib kõnealust delegeeritud õigusaktiga muuta, eelkõige arvestades artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidesse tehtud muudatusi.	4. Komisjon võtab lõike 3 kohaselt 31. detsembriks 2019 vastu delegeeritud õigusakti, et tagada selle muutumine kohaldatavaks 1. juuliks 2020. Komisjon võib kõnealust delegeeritud õigusaktiga muuta, eelkõige arvestades artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidesse tehtud muudatusi.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 a
	Turuseire
	1. Asjaomane Euroopa järelevalveasutus jälgib vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikele 2 liidus turustatavate, levitatavate või müüdavate käesoleva määruse artiklis 1 osutatud finantstoodete turgu.
	2. Pädevad asutused jälgivad selliste finantstoodete turgu, mida turustatakse, levitatakse või müüakse asjaomases liikmesriigis või asjaomasest liikmesriigist.
	3. Kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010, määruse (EL) nr 1094/2010 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 9 lõikega 5 võib asjaomane Euroopa järelevalveasutus, kui artiklis 1 osutatud üksused rikuvad käesolevat määrust, ajutiselt keelata või piirata artiklis 1 osutatud finantstoodete turustamise, levitamise või müümise liidus.
	Artiklis 3 osutatud keeldu või piirangut võidakse kohaldada või selle suhtes võidakse kohaldada erandeid asjaomase Euroopa järelevalveasutuse poolt kindlaks määratud asjaoludel.
	4. Käesoleva artikli kohase meetme võtmisel tagab asjaomane Euroopa järelevalveasutus, et meede:
	(a) ei avalda finantsturgude tõhususele või investoritele kahjustavat mõju, mis on võrreldes meetme kasulikkusega ebaproportsionaalne, ega
	(b) ei põhjusta õigusliku arbitraaži riski.
	Kui pädev asutus või pädevad asutused on võtnud käesoleva artikli kohase meetme, võib asjaomane Euroopa järelevalveasutus võtta mis tahes lõikes 1 nimetatud meetme.
	5. Enne kui ta otsustab võtta käesoleva artikli kohase meetme, teavitab asjaomane Euroopa järelevalveasutus kavandatavast meetmest pädevaid asutusi.
	6. Asjaomane Euroopa järelevalveasutus vaatab lõike 1 kohase keelu või piirangu mõju läbi asjakohaste ajavahemike tagant, kuid vähemalt kord iga kolme kuu jooksul. Keeld või piirang kaotab kehtivuse, kui seda nimetatud kolmekuulise tähtaja möödudes ei pikendata.
	7. Asjaomase Euroopa järelevalveasutuse poolt käesoleva artikli alusel võetud meede on pädeva asutuse poolt võetud varasema meetme suhtes ülimuslik.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 5	Artikkel 5
Keskkonnaeesmärgid	Jätkusuutlikuseesmärgid
Käesolevas määruses loetakse keskkonnaeesmärkideks järgmine:	1. Käesolevas määruses loetakse keskkonnaeesmärkideks järgmine:
(1) kliimamuutuste leevendamine,	(1) kliimamuutuste leevendamine,
(2) kliimamuutustega kohanemine,	(2) kliimamuutustega kohanemine,
(3) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse,	(3) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse,
(4) üleminek ringmajandusele, jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt,	(4) üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine, ja teisese toorme kasutamise suurendamine,
(5) saaste vältimine ja tõrje,	(5) saaste vältimine ja tõrje,
(6) elujõuliste ökosüsteemide kaitse.	(6) elurikkuse ja elujõuliste ökosüsteemide kaitse ning kahjustatud ökosüsteemide taastamine.
	1 a. Esimeses lõikes sätestatud eesmärke mõõdetakse ühtlustatud näitajate, olelusringi analüüsi ja teaduslike tõendite alusel ning kõnealuste eesmärkide täitmisel tagatakse, et need on tulevastele keskkonnaalastele probleemidele vastamiseks kohased.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 6	Artikkel 6
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse	Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse
1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, kui see majandustegevusala annab olulise panuse kasvuhoonegaaside stabiliseerumisele atmosfääris tasemel, mis hoiab ära inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis, vältides või vähendades kasvuhoonegaaside heidet või suurendades kasvuhoonegaaside sidumist mõnel järgmistest viisidest, kaasa arvatud protsessi- või tooteuuenduse abil:	1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, kui see majandustegevusala annab olulise panuse kasvuhoonegaaside stabiliseerumisele atmosfääris tasemel, mis hoiab ära inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis, vältides või vähendades kasvuhoonegaaside heidet või suurendades kasvuhoonegaaside sidumist mõnel järgmistest viisidest, kaasa arvatud protsessi- või tooteuuenduse abil:
(a) taastuvenergia või kliimaneutraalse energia (sealhulgas CO2-neutraalse energia) tootmine, säilitamine või kasutamine, sh kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid, mis võivad tulevikus anda olulist energiasäästu, või võrku vajalikul määral tugevdades;	(a) taastuvenergia tootmine, säilitamine, jaotamine või kasutamine kooskõlas taastuvenergia direktiiviga, sh kasutades innovaatilisi tehnoloogiaid, mis võivad tulevikus anda olulist energiasäästu, või võrku vajalikul määral tugevdades;
(b) energiatõhususe parandamine;	(b) energiatõhususe parandamine kooskõlas energiatõhususe direktiiviga;
(c) puhta või kliimaneutraalse liikuvuse suurendamine;	(c) puhta või kliimaneutraalse liikuvuse suurendamine;
(d) üleminek taastuvate materjalide kasutamisele;	(d) üleminek keskkonnasäästlike taastuvate materjalide kasutamisele või nende suurem kasutamine, toetudes täielikule olelusringi hindamisele ja asendades eelkõige fossiilsel toorainel põhinevad materjalid, mis võimaldab lähiajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada;
(e) süsiniku sidumise ja säilitamise ulatuslikum kasutamine;	(e) keskkonnaohutu süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise ning süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia ulatuslikum kasutamine, mis tagab heitkoguste netovähendamise;
(f) inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite, sealhulgas fossiilkütustest tuleneva heite järkjärguline kaotamine;	(f) inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite järkjärguline kaotamine;
	(f a) CO₂ atmosfäärist kõrvaldamise ja selle looduslikes ökosüsteemides säilitamise suurendamine, näiteks metsastamise, metsaalade taastamise ja regeneratiivse põllumajanduse kaudu;
(g) vajaliku energiataristu rajamine, mis võimaldab energiasüsteemide dekarboniseerimist;	(g) vajaliku energiataristu rajamine, mis võimaldab energiasüsteemide dekarboniseerimist;
(h) puhaste ja tõhusate kütuste tootmine taastuvatest või CO2-neutraalsetest allikatest.	(h) puhaste ja tõhusate kütuste tootmine taastuvatest või CO2-neutraalsetest allikatest.
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et:	2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusaktid, et:
(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse;	(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid hõlmavad lävendeid leevendustoiminguteks, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja teha pingutusi selle nimel, et hoida temperatuuri tõus alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes;
(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.	(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks näitajatel põhinevad sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.	3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.	4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 7	Artikkel 7
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse	Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse
1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse, kui see tegevusala annab olulise panuse praeguse ja oodatava tulevase kliima negatiivsete mõjude vähendamisse või kliimamuutuste negatiivsete tagajärgede suurenemise ärahoidmisse või nende nihutamisse mõnel järgmistest viisidest:	1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse, kui see tegevusala annab olulise panuse praeguse ja oodatava tulevase kliima negatiivsete mõjude vähendamisse või kliimamuutuste negatiivsete tagajärgede suurenemise ärahoidmisse või nende nihutamisse mõnel järgmistest viisidest:
(a) kliimamuutuste koha- ja kontekstispetsiifiliste negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid majandustegevusala kliimaprojektsioone;	(a) kliimamuutuste koha- ja kontekstispetsiifiliste negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid majandustegevusala kliimaprojektsioone;
(b) kliimamuutuste tagajärjel loodus- või tehiskeskkonnale, kus majandustegevus toimub, avalduda võivate negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid kliimaprojektsioone.	(b) kliimamuutuste tagajärjel loodus- või tehiskeskkonnale, kus majandustegevus toimub, avalduda võivate negatiivsete tagajärgede ärahoidmine või vähendamine, mida hinnatakse ja prioriseeritakse, kasutades kättesaadavaid kliimaprojektsioone ja uuringuid inimtegevuse mõju kohta kliimamuutusele.
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:	2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse;	(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse;
(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.	(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks näitajatel põhinevad sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.	3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.	4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 31. detsembriks 2019, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 1. juuliks 2020.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 8	Artikkel 8
Oluline panus vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse	Oluline panus vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse
1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse, kui see tegevusala annab olulise panuse vee, sh magevee, üleminekuvee ja rannikuvee heasse seisundisse või merevee heasse keskkonnaseisundisse mõnel järgmistest viisidest:	1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse veekogude ja mereala kestlikku kasutamisse ja kaitsesse, kui see tegevusala annab olulise panuse vee, sh sisemaa pinnavee, suudmealade ja rannikuvee heasse seisundisse või merevee heasse keskkonnaseisundisse ning kui selle tegevusega võetakse piisavaid meetmeid mere ökosüsteemi elurikkuse, tootlikkuse, vastupanuvõime, väärtuse ja üldise tervisliku seisundi ning sellest sõltuvate kogukondade elatusvahendite taastamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks mõnel järgmistest viisidest:
(a) veekeskkonna kaitse sellesse juhitava asula- ja tööstusreovee kahjulike mõjude eest, tagades asula- ja tööstusreovee piisava kogumise ja puhastamise vastavalt nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ⁵³ artiklitele 3, 4, 5 ja 11;	(a) veekeskkonna, sealhulgas suplusvee (kalda- ja merevesi) kaitse sellesse juhitava asula- ja tööstusreovee, sh plasti, kahjulike mõjude eest, tagades asula- ja tööstusreovee piisava kogumise ja puhastamise vastavalt nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ⁵³ artiklitele 3, 4, 5 ja 11 või vastavalt direktiivis 2010/75/EL sätestatud parimale võimalikule tehnikale;
	(a a) veekeskkonna kaitse meretranspordi tekitatud heite kahjulike mõjude eest vastavalt IMO konventsioonidele, nagu MARPOLi konventsioon, ning konventsioonidele, mida MARPOLi konventsioon ei hõlma, nagu ballastvee käitlemise konventsioon ja piirkondlikud merekonventsioonid;
(b) inimeste tervise kaitse joogivee saastumise kahjulike mõjude eest, tagades, et joogivesi ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, ning et see vastab nõukogu direktiivi 98/83/EÜ⁵⁴ I lisa A ja B osas sätestatud miinimumnõuetele, ning puhta joogivee kättesaadavuse suurendamine kodanike jaoks;	(b) inimeste tervise kaitse joogivee saastumise kahjulike mõjude eest, tagades, et joogivesi ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega aineid, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, ning kontrollimine, et see vastab nõukogu direktiivi 98/83/EÜ⁵⁴ I lisa A ja B osas sätestatud miinimumnõuetele, ning puhta joogivee kättesaadavuse suurendamine kodanike jaoks;
(c) vee ärajuhtimine kooskõlas hea kvantitatiivse seisundi eesmärgiga, mis on kindlaks määratud direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.1.2;	(c) vee ärajuhtimine kooskõlas hea kvantitatiivse seisundi eesmärgiga, mis on kindlaks määratud direktiivi 2000/60/EÜ V lisa tabelis 2.1.2;
(d) veekasutuse tõhususe parandamine, vee taaskasutamise soodustamine ja kõik muud tegevused, mis kaitsevad liidu veekogusid või parandavad nende kvaliteeti vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ;	(d) veemajanduse ja veekasutuse tõhususe parandamine, vee taaskasutamise soodustamine, vihmavee majandmise süsteemid ja kõik muud tegevused, mis kaitsevad liidu veekogusid või parandavad nende kvaliteeti ja kvantiteeti vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ;
(e) mere ökosüsteemi teenuste säästva kasutamise tagamine või merevee hea keskkonnaseisundi soodustamine, mis määratakse kindlaks direktiivi 2008/56/EÜ I lisas sätestatud tunnuste ja komisjoni otsuse (EL) 2017/848⁵⁵ täpsemate sätete põhjal.	(e) mere ökosüsteemi teenuste säästva kasutamise tagamine või merevee hea keskkonnaseisundi soodustamine, mis määratakse kindlaks direktiivi 2008/56/EÜ I lisas sätestatud tunnuste ja komisjoni otsuse (EL) 2017/848⁵⁵ täpsemate sätete põhjal.
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:	2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse;	(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse vee ja mereressursside kestlikku kasutamisse ja kaitsesse;
(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.	(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks näitajatel põhinevad sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.	3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.	4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.
_________________	_________________
⁵³ Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).	⁵³ Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).
⁵⁴ Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).	⁵⁴ Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).
⁵⁵ Komisjoni 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.5.2017, lk 43).	⁵⁵ Komisjoni 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.5.2017, lk 43).
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	Artikkel 9
Oluline panus ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu	Oluline panus ringmajandusse, sealhulgas jäätmetekke vältimisse ja teisese toorme kasutamise suurendamisse
1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse nimetatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse mõnel järgmistest viisidest:	1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, sealhulgas jäätmetekke vältimisse, korduskasutusse ja ringlussevõttu, hõlmates toote või majandustegevuse kogu olelusringi tootmise, tarbimise ja kasutamise lõppemise eri etappidel, kui kõnealune tegevusala, mis on kooskõlas ELi õigustikuga, annab olulise panuse nimetatud keskkonnaeesmärgi saavutamisse mõnel järgmistest viisidest:
(a) toorainete tõhusa kasutamise parandamine tootmises, sealhulgas vähendades esmaste toorainete kasutamist ja suurendades kõrvalsaaduste ja jäätmete kasutamist;	(a) toorainete ja ressursside tõhusa kasutamise parandamine tootmises, sealhulgas vähendades esmaste toorainete kasutamist ja suurendades kõrvalsaaduste ja teisese toorme kasutamist, toetades sellega jäätmeksoleku lakkamisega seotud toiminguid;
(b) toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse või korduskasutatavuse suurendamine;	(b) ressursitõhusate, vastupidavate (ka eluea ja kavandatud iganemise puudumise poolest) parandatavate, taaskasutatavate ja täiustatavate toodete kujundamine ja tootmine ning nende kasutamise suurendamine;
(c) toodete, sealhulgas toodetes sisalduvate üksikmaterjalide ringlussevõetavuse suurendamine, muu hulgas ringlussevõtukõlbmatute toodete ja materjalide asendamise või kasutamise vähendamise teel;	(c) jäätmetest uute toodete valmistamine ning toodete, sealhulgas toodetes sisalduvate üksikmaterjalide korduskasutatavuse ja ringlussevõetavuse suurendamine, muu hulgas ringlussevõtukõlbmatute toodete ja materjalide asendamise või kasutamise vähendamise teel;
(d) ohtlike ainete sisalduse vähendamine materjalides ja toodetes;	(d) ohtlike ainete sisalduse vähendamine ja väga ohtlike ainete asendamine materjalides ja toodetes vastavalt liidu tasandil sätestatud ühtlustatud õiguslikele nõuetele, eelkõige ainete, materjalide, toodete ja jäätmete ohutut käitlemist käsitlevates ELi õigusaktides ette nähtud sätetele;
(e) toodete kasutusaja pikendamine, sealhulgas suurendades tarbijate hulgas toodete korduskasutamist, ümbertöötlemist, uuendamist, parandamist ja jagamist;	(e) toodete kasutusaja pikendamine, sealhulgas suurendades tarbijate hulgas toodete korduskasutamist, ümbertöötlemist, uuendamist, parandamist ja jagamist;
(f) teisese toorme kasutamise suurendamine ja selle kvaliteedi parandamine, sealhulgas jäätmete kvaliteetse ringlussevõtu kaudu;	(f) teisese toorme kasutamise suurendamine ja selle kvaliteedi parandamine, sealhulgas jäätmete kvaliteetse ringlussevõtu kaudu;
(g) jäätmetekke vähendamine;	(g) jäätmetekke vähendamine, sealhulgas sellistes protsessides, mis on seotud tööstusliku tootmise, mineraalide kaevandamise, tootmise, ehitamise ja lammutamisega;
(h) jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamise suurendamine;	(h) jäätmete korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettevalmistamise suurendamine vastavalt jäätmehierarhiale;
	(h a) jäätmetekke vältimise, korduskasutuse ja ringlussevõtu jaoks vajaliku jäätmekäitlustaristu arendamise tõhustamine;
(i) jäätmepõletuse ja jäätmete ladestamise vältimine;	(i) jäätmepõletuse ja jäätmete kõrvaldamise ning ladestamise vältimine vastavalt jäätmehierarhiale;
(j) prügistamise ja muu ebaõigest jäätmekäitlusest tingitud saaste vältimine ja koristamine;	(j) ebaõigest jäätmekäitlusest tingitud prügistamise ja muu saaste vältimine, vähendamine ja koristamine, sealhulgas mereprügi vältimine ja vähendamine;
	(j a) toidujäätmete tekke vähendamine esmatootmisel, töötlemisel ja valmistamisel ning toidu jaemüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti restoranides ja toitlustamisel ning kojumajapidamistes;
(k) looduslike energiaallikate tõhus kasutamine.	(k) looduslike energiaallikate, toorainete, vee ja maa tõhus kasutamine vastavalt ressursside astmelise kasutamise põhimõttele;
	(k a) biomajanduse edendamine taastuvate energiaallikate kestliku kasutamise teel materjalide ja kaupade tootmises.
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:	2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu;	(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada komisjoni ringmajanduse näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse ringmajandusse, jäätmetekke vältimisse ja jäätmete ringlussevõttu;
(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.	(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks komisjoni ringmajanduse näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.	3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud komisjoni ringmajanduse näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid ühe delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.	4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 10	Artikkel 10
Oluline panus saaste vältimisse ja tõrjesse	Oluline panus saaste vältimisse ja tõrjesse
1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse, kui kõnealune tegevusala annab panuse keskkonna kõrgetasemelisse kaitsesse saaste eest mõnel järgmistest viisidest:	1. Loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse keskkonna kaitsesse saaste eest mõnel järgmistest viisidest:
(a) saasteainete (v.a kasvuhoonegaaside) õhku-, vette- ja pinnasesseheite vähendamine;	(a) saasteainete (v.a kasvuhoonegaaside) õhku-, vette- ja pinnasesseheite vähendamine;
(b) õhu, vee või pinnase kvaliteedi parandamine piirkondades, kus toimub majandustegevus, minimeerides samas negatiivset mõju ja riske inimeste tervisele ja keskkonnale;	(b) õhu, vee või pinnase kvaliteedi parandamine piirkondades, kus toimub majandustegevus, minimeerides samas negatiivset mõju ja riske inimeste tervisele ja keskkonnale;
(c) minimeerides kemikaalide tootmise ja kasutamise olulisi kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale.	(c) minimeerides kemikaalide tootmise ja kasutamise olulisi kahjulikke mõjusid inimeste tervisele ja keskkonnale.
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:	2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse;	(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse saaste vältimisse ja tõrjesse;
(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.	(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.	3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.	4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2021, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2021.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 11	Artikkel 11
Oluline panus elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse	Oluline panus elurikkuse ja elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse või kahjustatud ökosüsteemide taastamisse
1. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse ökosüsteemide elujõulisusse, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kaitsesse, säilitamisse ja tugevdamisse kooskõlas asjaomaste liidu seadusandlike ja mitteseadusandlike õigusaktidega mõnel järgmistest viisidest:	1. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse, et majandustegevusala annab olulise panuse elurikkuse ja elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse või kahjustatud ökosüsteemide taastamisse, kui kõnealune tegevusala annab olulise panuse elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste kaitsesse, säilitamisse ja tugevdamisse või taastamisse kooskõlas asjaomaste liidu seadusandlike ja mitteseadusandlike õigusaktidega mõnel järgmistest viisidest:
(a) looduskaitse (elupaikade, liikide); ökosüsteemide seisundi ja nende teenuseosutamisvõime kaitse, taastamine ja parandamine;	(a) looduskaitsemeetmed eesmärgiga säilitada või taastada looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsat kaitsestaatust ning jõuda looduslikult esinevate liikide piisavate populatsioonideni, kaitstes, taastades ja parandades ökosüsteemide seisundit ja nende teenuseosutamisvõimet;
(b) kestlik maakorraldus, sealhulgas pinnase elurikkuse piisav kaitse; mulla degradeerumise neutraalsus; saastatud alade tervendamine;	(b) kestlik maakorraldus, sealhulgas pinnase elurikkuse piisav kaitse; mulla degradeerumise neutraalsus; saastatud alade tervendamine;
(c) kestlikud põllumajandustavad, sealhulgas sellised, mis aitavad peatada või ära hoida metsade hävitamist ja elupaikade kadu;	(c) kestlikud põllumajandustavad, sealhulgas sellised, mis aitavad peatada või ära hoida metsade hävitamist ja elupaikade kadu;
(d) säästev metsamajandamine.	(d) säästev metsamajandamine, võttes arvesse ELi puidumäärust, ELi maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrust, ELi taastuvenergia direktiivi ja kohaldatavaid riiklikke õigusakte, mis on kooskõlas nende ja Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi järeldustega.
2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:	2. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakti, et:
(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse;	(a) täiendada lõiget 1, selleks et kehtestada näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, millistel tingimustel saab käesoleva määruse kohaldamisel lugeda, et konkreetne majandustegevusala annab olulise panuse elurikkuse ja elujõuliste ökosüsteemide kaitsesse või kahjustatud ökosüsteemide taastamisse;
(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.	(b) täiendada artiklit 12, selleks et kehtestada iga asjaomase keskkonnaeesmärgi jaoks näitajatel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevusala, mille jaoks näitajatel põhinevad sõelumiskriteeriumid on käesoleva lõike punkti a kohaselt kehtestatud, saab käesoleva määruse alusel pidada üht või mitut neist eesmärkidest oluliselt kahjustavaks.
3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.	3. Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud tehnilised sõelumiskriteeriumid üheskoos üheainsa delegeeritud õigusaktiga, võttes arvesse artiklis 14 sätestatud nõudeid.
4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.	4. Komisjon võtab lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastu 1. juuliks 2022, et saaks tagada selle muutumise kohaldatavaks 31. detsembriks 2022.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	Artikkel 12
Oluline kahju keskkonnaeesmärkidele	Oluline kahju keskkonnaeesmärkidele
Artikli 3 punkti b kohaldamisel loetakse, et majandustegevusala kahjustab oluliselt:	1. Artikli 3 punkti b kohaldamisel ja kogu selle olelusringi arvesse võttes loetakse, et majandustegevusala kahjustab oluliselt:
(a) kliimamuutuste leevendamist, kui see tegevusala põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet;	(a) kliimamuutuste leevendamist, kui see tegevusala põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet;
(b) kliimamuutustega kohanemist, kui see tegevusala põhjustab praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivsete tagajärgede suurenemist loodus- või tehiskeskkonnas, kus see majandustegevus toimub, ning väljaspool seda keskkonda;	(b) kliimamuutustega kohanemist, kui see tegevusala põhjustab praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivsete tagajärgede suurenemist loodus- või tehiskeskkonnas, kus see majandustegevus toimub, ning väljaspool seda keskkonda;
(c) vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see tegevusala on olulisel määral kahjulik liidu vete, sh magevee, üleminekuvee ja rannikuvee heale seisundile või liidu merevee heale keskkonnaseisundile;	(c) vee ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see tegevusala on olulisel määral kahjulik liidu vete, sh magevee, üleminekuvee ja rannikuvee heale seisundile või liidu merevee heale keskkonnaseisundile, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2000/60/EÜ ja 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik;
(d) ringmajandust, jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui see tegevusala põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutuses, sealhulgas toodete vastupidavuses, parandatavuses, uuendatavuses, korduskasutatavuses või ringlussevõetavuses, või kui see tegevusala põhjustab jäätmetekke, jäätmepõletuse või jäätmete ladestamise olulist suurenemist;	(d) ringmajandust, jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui see tegevusala põhjustab toodete olelusringi eri etappides kas otseselt või kaudselt olulist ebatõhusust, sealhulgas ebatõhusust, mis on seotud toodete eluiga piiravate funktsioonidega, materjalide ja ressursside (nagu taastumatu energia, toorained, vesi ja maa) kasutuses, sealhulgas toodete vastupidavuses, parandatavuses, uuendatavuses, korduskasutatavuses või ringlussevõetavuses, või kui see tegevusala põhjustab jäätmetekke, jäätmepõletuse või jäätmete ladestamise olulist suurenemist;
(e) saaste vältimist ja tõrjet, kui see tegevusala põhjustab saasteainete õhku-, vette- ja pinnaleheite olulist suurenemist võrreldes enne selle tegevuse alustamist valitsenud olukorraga;	(e) saaste vältimist ja tõrjet, kui see tegevusala põhjustab saasteainete õhku-, vette- ja pinnaleheite olulist suurenemist võrreldes enne selle tegevuse alustamist valitsenud olukorraga;
(f) elujõulisi ökosüsteeme, kui see tegevusala kahjustab olulisel määral ökosüsteemide head seisundit.	(f) elujõulisi ökosüsteeme, kui see tegevusala kahjustab olulisel määral ökosüsteemide head seisundit ja vastupanuvõimet, sealhulgas elurikkust ning maakasutust.
	1 a. Majandustegevusala hindamisel kriteeriumide a–f alusel võetakse arvesse tegevusala keskkonnamõju ning toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul ja vajaduse korral kogu väärtusahela ulatuses.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13	Artikkel 13
Miinimumkaitsemeetmed	Miinimumkaitsemeetmed
Artikli 3 punktis c osutatud miinimumkaitsemeetmed on menetlused, mida majandustegevusalaga tegelev ettevõtja rakendab selleks, et järgitaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis nimetatud kaheksas põhikonventsioonis sätestatud põhimõtteid ja õigusi, nimelt: õigus mitte teha sunniviisiliselt tööd, ühinemisvabadus, töötajate organiseerumisõigus, kollektiivläbirääkimiste õigus, mees- ja naistöötajate võrdne tasustamine võrdväärse töö eest, diskrimineerimise keeld töö- või kutsealale pääsemise võimaluste puhul ja diskrimineerimisvaba kohtlemine töö- või kutsealal, samuti õigus mitte olla kasutatud lapstööjõuna.	Artikli 3 punktis c osutatud miinimumkaitsemeetmed on menetlused, mida majandustegevusalaga tegelev ettevõtja rakendab selleks, et järgitaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis nimetatud kaheksas põhikonventsioonis sätestatud põhimõtteid ja õigusi, nimelt: õigus mitte teha sunniviisiliselt tööd, ühinemisvabadus, töötajate organiseerumisõigus, kollektiivläbirääkimiste õigus, mees- ja naistöötajate võrdne tasustamine võrdväärse töö eest, diskrimineerimise keeld töö- või kutsealale pääsemise võimaluste puhul ja diskrimineerimisvaba kohtlemine töö- või kutsealal, samuti õigus mitte olla kasutatud lapstööjõuna.
	Komisjon koostab 31. detsembriks 2021 mõjuhinnangu käesoleva määruse läbivaatamise tagajärgede ja asjakohasuse kohta, et hõlmata vastavus muudele miinimumkaitsemeetmele, mida majandustegevusalaga tegelev ettevõtja peab järgima, et teha kindlaks, kas majandustegevusala on keskkonnasäästlik.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 14	Artikkel 14
Nõuded tehnilistele sõelumiskriteeriumidele	Nõuded tehnilistele sõelumiskriteeriumidele
1. Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt vastuvõetud tehnilised sõelumiskriteeriumid peavad vastama järgmistele nõuetele:	1. Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaselt vastuvõetud tehnilised sõelumiskriteeriumid peavad vastama järgmistele nõuetele:
	(-a) toetuma ühtlustatud näitajatele, millega mõõdetakse keskkonnamõju ühtlustatud olelusringi hindamise teel;
(a) tegema kindlaks kõige asjakohasemad potentsiaalsed panused antud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, võttes arvesse mitte ainult lühiajalist, vaid ka pikaajalist mõju, mida konkreetne majandustegevusala avaldab;	(a) tegema kindlaks kõige asjakohasemad potentsiaalsed panused antud keskkonnaeesmärgi saavutamisse, võttes arvesse mitte ainult lühiajalist, vaid ka pikaajalist mõju, mida konkreetne majandustegevusala avaldab;
(b) nägema ette miinimumnõuded, mis peavad olema täidetud, et vältida ükskõik millisele asjaomasele keskkonnaeesmärgile olulise kahju tekitamist;	(b) nägema ette miinimumnõuded, mis peavad olema täidetud, et vältida ükskõik millisele asjaomasele keskkonnaeesmärgile olulise kahju tekitamist;
(c) olema kvalitatiivsed või kvantitatiivsed või mõlemad ja võimaluse korral nägema ette piirmäärad;	(c) olema kvalitatiivsed või kvantitatiivsed või mõlemad ja võimaluse korral nägema ette piirmäärad;
(d) kui see on asjakohane, lähtuma liidu märgistus- ja sertifitseerimiskavadest, liidu ökoloogilise jalajälje hindamise metoodikast ja liidu statistilise klassifitseerimise süsteemidest ning võtma arvesse asjaomaseid kehtivaid liidu õigusakte;	(d) kui see on asjakohane, lähtuma liidu märgistus- ja sertifitseerimiskavadest, liidu ökoloogilise jalajälje hindamise metoodikast ja liidu statistilise klassifitseerimise süsteemidest ning võtma arvesse asjaomaseid kehtivaid liidu õigusakte; tunnistama liikmesriikide pädevust;
(e) põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel ja vajaduse korral võtma arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtet;	(e) põhinema veenvatel teaduslikel tõenditel ja järgima ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtet;
(f) võtma arvesse majandustegevuse enda ja selle majandustegevuse pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju, eelkõige arvestades nende tootmist, kasutamist ja olelusringi lõppu;	(f) võtma arvesse majandustegevuse enda ja selle majandustegevuse pakutavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kogu nende olelusringi jooksul ja vajaduse korral kogu väärtusahela ulatuses, arvestades nende tootmist tooraine töötlemisest kuni lõpptooteni, kasutamist, olelusringi lõppu ja ringlussevõttu;
	(f a) võtma arvesse tegevusetuse kulusid, tuginedes ÜRO Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikule 2015–2030;
(g) võtma arvesse majandustegevuse laadi ja ulatust;	(g) võtma arvesse majandustegevuse laadi ja ulatust ning tegevuse võimalikku üleminekut jätkusuutlikule konfigureerimisele ja/või toimimisele selle üleminekuga seotud teadus- ja innovatsiooniprojektide, konkreetsete tähtaegade ja tegevusviiside kaudu;
(h) võtma arvesse võimalikku mõju turu likviidsusele, riski, et teatav vara muutub probleemseks, kuna kaotab jätkusuutlikumale majandusele ülemineku tulemusena oma väärtuse, samuti vastuoluliste stiimulite loomise riski;	(h) võtma arvesse riski, et teatav vara muutub probleemseks, kuna see kaotab jätkusuutlikumale majandusele ülemineku tulemusena oma väärtuse, samuti vastuoluliste stiimulite loomise riski;
	(h a) olema lihtsalt kohaldatavad ja vältima nõuetele vastavuse kontrollimisega seoses tarbetut halduskoormust;
(i) hõlmama kõiki konkreetse sektori asjaomaseid majandustegevusi ja tagama, et kui need tegevused annavad ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse võrdväärse panuse, koheldaks neid võrdselt, et vältida turul konkurentsi moonutamist;	(i) hõlmama kõiki majanduse makrosektori asjaomaseid majandustegevusi ja tagama, et kui need tegevused annavad ühe või mitme keskkonnaeesmärgi saavutamisse võrdväärse panuse ja ei kahjusta oluliselt artiklites 3 ja 12 sätestatud muid keskkonnaeesmärke, koheldaks neid nende jätkusuutlikkusriskide seisukohalt võrdselt, et vältida turul konkurentsi moonutamist;
(j) olema kehtestatud sellisena, et need hõlbustaksid võimaluse korral nende kriteeriumide täitmise kontrolli.	(j) olema kehtestatud sellisena, et need hõlbustaksid võimaluse korral nende kriteeriumide täitmise kontrolli.
2. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka kriteeriumid tegevuste jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale energiale, eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergiaga, niivõrd kui need annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse.	2. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka näitajatel põhinevad kriteeriumid tegevuste jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale energiale, et viia kasvuhoonegaaside heitkogused nulltasemele, eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergiaga, niivõrd kui need annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse.
3. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka kriteeriumid tegevuste jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale või kliimaneutraalsele liikuvusele, sealhulgas üleminekuga teistele transpordiliikidele ning tõhususmeetmete ja alternatiivkütustega, niivõrd kui need annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse.	3. Lõikes 1 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide hulka peavad kuuluma ka kriteeriumid tegevuste jaoks, mis on seotud üleminekuga puhtale või kliimaneutraalsele liikuvusele, sealhulgas üleminekuga teistele transpordiliikidele ning tõhususmeetmete ja alternatiivkütustega, niivõrd kui need annavad olulise panuse mõne keskkonnaeesmärgi saavutamisse.
	3 a. Kui suur osa konkreetse majandustegevusega tegelevaid ettevõtjaid on selgelt võtnud suuna see tegevus jätkusuulikuks muuta, võidakse seda sõelumiskriteeriumides arvesse võtta. Sellist suunda saab tõendada pideva teadus- ja arendustegevuse, uut ja jätkusuutlikumat tehnoloogiat toetavate suurte investeerimisprojektide või konkreetsete üleminekukavadega vähemalt rakendamise varajastes etappides.
4. Komisjon vaatab lõikes 1 osutatud sõelumiskriteeriumid korrapäraselt läbi ja muudab käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte vastavuses teaduse ja tehnika arenguga, kui see on asjakohane.	4. Komisjon vaatab lõikes 1 osutatud sõelumiskriteeriumid korrapäraselt läbi ja muudab käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte vastavuses teaduse ja tehnika arenguga, kui see on asjakohane.
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 15	Artikkel 15
Jätkusuutliku rahanduse platvorm	Jätkusuutliku rahanduse platvorm
1. Komisjon loob jätkusuutliku rahanduse platvormi, kuhu kuuluvad:	1. Komisjon loob jätkusuutliku rahanduse platvormi, mille koosseisus on tagatud tasakaal, laia valik vaateid ja sooline võrdõiguslikkus. Sinna kuuluvad tasakaalustatud viisil järgmiste rühmade esindajad:
(a) järgmiste ametite ja organite esindajad:	(a) järgmiste organisatsioonide esindajad:
i) Euroopa Keskkonnaagentuur;	i) Euroopa Keskkonnaagentuur;
ii) Euroopa järelevalveasutused;	ii) Euroopa järelevalveasutused;
iii) Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond;	iii) Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond;
	iii a) Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet;
	iii b) Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG);
(b) asjakohaseid erasektori sidusrühmi esindavad eksperdid;	(b) eksperdid, kes esindavad asjakohaseid erasektori sidusrühmi, sealhulgas finantsturu ja finantsturuvälised osalised ja asjakohaseid tööstusharusid esindavad ärisektorid;
	(b a) kodanikuühiskonda esindavad eksperdid, sealhulgas need, kellel on teadmised keskkonna-, sotsiaal-, töö- ja juhtimisega seotud küsimustes.
(c) isikuliselt nimetatud eksperdid, kellel on tõendatud teadmised ja kogemused käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades.	(c) teadusringkondi, sealhulgas ülikoole, uurimisinstituute ja mõttekodasid esindavad, kaasa arvatud ülemaailmsete ekspertteadmistega eksperdid;
	1 a. Punktides b ja c osutatud eksperdid nimetatakse vastavalt finantsmääruse artiklile 237 ning neil on tõendatud teadmised ja kogemused käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, eelkõige finantssektori jätkusuutlikkuse valdkonnas.
	1 b. Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse nõuetekohaselt ja õigeaegselt platvormi ekspertide valikumenetlusest.
2. Jätkusuutliku rahanduse platvorm teeb järgmist:	2. Jätkusuutliku rahanduse platvorm teeb järgmist:
	(-a) nõustab komisjoni artikli 14 lõike 1 punktis -a osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide ja nende kriteeriumide võimaliku ajakohastamisvajaduse küsimuses; seda tehes tugineb ta asjaomaste liidu üksuste ja algatuste, eelkõige ringmajanduse seireraamistiku tööle.
(a) nõustab komisjoni artiklis 14 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide ja nende kriteeriumide võimaliku ajakohastamisvajaduse küsimuses;	(a) nõustab komisjoni artiklis 14 osutatud tehniliste sõelumiskriteeriumide ja nende kriteeriumide võimaliku ajakohastamisvajaduse küsimuses;
(b) analüüsib tehniliste sõelumiskriteeriumide mõju nende võimaliku kulukuse ja nende rakendamisest saadava kasu seisukohalt;	(b) analüüsib andmetel ja teadusuuringutel (kui need on kättesaadavad) põhinevate tehniliste sõelumiskriteeriumide mõju nende võimaliku kulukuse ja nende rakendamisest saadava kasu seisukohalt;
(c) aitab komisjonil analüüsida sidusrühmadelt saadud palveid töötada välja või vaadata läbi konkreetse majandustegevusala tehnilised sõelumiskriteeriumid;	(c) aitab komisjonil analüüsida sidusrühmadelt saadud palveid töötada välja või vaadata läbi konkreetse majandustegevusala tehnilised sõelumiskriteeriumid andmete ja teadusuuringute põhjal, kui need on kättesaadavad; nende analüüside järeldused avaldatakse õigeaegselt komisjoni veebisaidil;
(d) nõustab komisjoni tehniliste sõelumiskriteeriumide muuotstarbeliseks kasutamiseks sobivuse küsimuses;	(d) komisjoni või Euroopa Parlamendi taotlusel nõustab komisjoni või Euroopa Parlamenti tehniliste sõelumiskriteeriumide muuotstarbeliseks kasutamiseks sobivuse küsimuses;
	(d a) nõustab koostöös Euroopa finantsaruandluse nõuanderühmaga komisjoni jätkusuutlike raamatupidamisstandardite ning äriühingute ja finantsturu osaliste integreeritud aruandlusstandardite väljatöötamist, sealhulgas direktiivi 2013/34/EL läbivaatamise kaudu.
(e) jälgib kapitalivoogude liikumist jätkusuutlikesse investeeringutesse ja annab selle kohta komisjonile korrapäraselt aru;	(e) jälgib ja annab regulaarselt komisjonile aru ELi ja liikmesriikide tasandi suundumustest seoses majandustegevusest tulenevate kapitalivoogude liikumisega keskkonnasäästlikkusele negatiivse mõjuga tegevusaladelt jätkusuutlikesse investeeringutesse, mille aluseks on andmed ja teadusuuringud, kui need on kättesaadavad;
(f) annab komisjonile nõu käesoleva määruse muutmise vajaduse küsimuses.	(f) annab komisjonile nõu käesoleva määruse muutmise vajaduse küsimuses, eelkõige andmete asjakohasuse ja kvaliteedi ning halduskoormuse vähendamise võimaluste kohta;
	(f a) aitab kaasa jätkusuutliku rahanduse reeglite ja poliitikameetmete, sealhulgas poliitika sidususe küsimuste, hindamisele ja väljatöötamisele;
	(f b) abistab komisjoni võimalike sotsiaalsete eesmärkide määratlemisel.
	2 a. Platvorm võtab nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid andmeid ja nende ülesannete täitmiseks vajalikke teadusuuringuid. Ta võib korraldada avalikke konsultatsioone, et koguda sidusrühmade seisukohti tema pädevusse kuuluvate konkreetsete küsimuste kohta.
3. Jätkusuutliku rahanduse platvormi eesistuja on komisjon.	3. Jätkusuutliku rahanduse platvormi eesistuja on komisjon ja see moodustatakse kooskõlas komisjoni eksperdirühmade horisontaalsete eeskirjadega. Komisjon avaldab platvormi analüüsid, arutelud, raportid ja koosolekute protokollid oma veebisaidil.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 16	Artikkel 16
Delegeeritud volituste rakendamine	Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.	1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].	2. Artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.	3. Euroopa Parlament või nõukogu võib lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.	4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise käigus korraldab komisjon asjakohaseid konsultatsioone ja hindab kavandatud poliitikavalikuid.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.	6. Artikli 4 lõike 3, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 9 lõike 2, artikli 10 lõike 2, artikli 11 lõike 2, artikli 12 lõike 2 ja artikli 13 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17	Artikkel 17
Läbivaatamisklausel	Läbivaatamisklausel
1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta 31. detsembriks 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant. Nimetatud aruanne sisaldab järgmist:	1. Komisjon avaldab aruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta 31. detsembriks 2021 ja seejärel iga kolme aasta tagant. Nimetatud aruanne sisaldab järgmist:
(a) käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusammud keskkonnasäästlike majandustegevusalade tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel;	(a) käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusammud keskkonnasäästlike majandustegevusalade näitajatel põhinevate tehniliste sõelumiskriteeriumide väljatöötamisel;
(b) võimalik vajadus vaadata läbi käesolevas määruses sätestatud kriteeriumid, mille alusel saab majandustegevusala pidada keskkonnasäästlikuks;	(b) võimalik vajadus vaadata läbi käesolevas määruses sätestatud kriteeriumid ja näitajate loend, mille alusel saab majandustegevusala pidada keskkonnasäästlikuks, et hõlbustada innovatsiooni ja jätkusuutlikku üleminekut;
(c) kas on asjakohane laiendada käesoleva määruse kohaldamisala, et hõlmata muid jätkusuutlikkuseesmärke, eelkõige sotsiaalseid eesmärke;	(c) kas on asjakohane laiendada käesoleva määruse kohaldamisala, et hõlmata muid jätkusuutlikkuseesmärke, eelkõige sotsiaalseid eesmärke;
(d) keskkonnasäästliku investeeringu mõiste kasutamine liidu õiguses ja liikmesriigi tasandil, sealhulgas kas on asjakohane luua käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele vastavuse kontrollimise mehhanism.	(d) keskkonnasäästliku investeeringu ja negatiivse keskkonnamõjuga investeeringu mõiste kasutamine liidu õiguses ja liikmesriigi tasandil, sealhulgas kas on asjakohane vaadata läbi või luua käesolevas määruses sätestatud näitajatel põhinevatele kriteeriumidele vastavuse kontrollimise lisamehhanism;
	(d a) võimalik vajadus arendada edasi artiklis 17 a (uus) sätestatud integreeritud aruandlusnõudeid seoses muu kui finantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurettevõtjate ja kontsernide poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/34/EL;
	(d b) taksonoomia tõhusus erainvesteeringute suunamisel jätkusuutlikesse tegevusaladesse.
	1 a. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2021 ja edaspidi iga kolme aasta järel läbi käesoleva määruse kohaldamisala, kui sellega kaasneb ülemäärane halduskoormus või kui finantsturu osalistele vajalikud andmed ei ole piisavalt kättesaadavad.
2. Aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Koos sellega esitab komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud.	2. Aruanded saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Koos sellega esitab komisjon vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 18	Artikkel 18
Jõustumine ja kohaldamine	Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
2. Käesoleva määruse artikli 3 lõiget 13 hakatakse kohaldama järgmiselt:	2. Käesoleva määruse artikli 3 lõiget 13 hakatakse kohaldama järgmiselt:
(a) artikli 5 punktides 1 ja 2 osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 1. juulist 2020;	(a) artikli 5 punktides 1 ja 2 osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 1. juulist 2020;
(b) artikli 5 punktides 4 ja 5 osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 31. detsembrist 2021;	(b) artikli 5 punktides 4 ja 5 osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 31. detsembrist 2021;
(c) artikli 5 punktides 3 ja 6 osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 31. detsembrist 2022.	(c) artikli 5 punktides 3 ja 6 osutatud keskkonnaeesmärkide suhtes alates 31. detsembrist 2022.
	(c a) artikli 17 a jõustumine sõltub artikli 16 c punktis a osutatud mõjuhinnangu tulemustest, mis näitavad direktiivi 2013/34/EL muudatuste lisaväärtust, teostatavust ja proportsionaalsust.

[1] ELT C ... / Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Raamistiku loomine jätkusuutlike investeeringute soodustamiseks
Viited	COM(2018)0353 – C8-0207/2018 – 2018/0178(COD)
EP-le esitamise kuupäev	24.5.2018
Vastutavad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	ECON 5.7.2018	ENVI 5.7.2018
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	BUDG 5.7.2018	ITRE 5.7.2018	IMCO 5.7.2018
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	BUDG 28.6.2018	ITRE 19.6.2018	IMCO 19.6.2018
Raportöörid nimetamise kuupäev	Bas Eickhout 13.11.2018	Sirpa Pietikäinen 13.11.2018
Artikkel 55 – Komisjonide ühismenetlus istungil teada andmise kuupäev	15.11.2018
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	6.12.2018	22.1.2019
Vastuvõtmise kuupäev	11.3.2019
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	52 45 19
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Margrete Auken, Ivo Belet, Pervenche Berès, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Esther de Lange, Stefan Eck, Markus Ferber, Jonás Fernández, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Stefan Gehrold, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Neena Gill, Julie Girling, Françoise Grossetête, Roberto Gualtieri, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Anneli Jäätteenmäki, Barbara Kappel, Wolf Klinz, Kateřina Konečná, Werner Langen, Giovanni La Via, Peter Liese, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Lukas Mandl, Gabriel Mato, Alex Mayer, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Bernard Monot, Caroline Nagtegaal, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Ralph Packet, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Dimitrios Papadimoulis, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Julia Reid, Frédérique Ries, Dariusz Rosati, Anne Sander, Martin Schirdewan, Annie Schreijer-Pierik, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Renate Sommer, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Nils Torvalds, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Adina-Ioana Vălean, Babette Winter, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jørn Dohrmann, Bas Eickhout, Linnéa Engström, Eleonora Evi, Fredrick Federley, Christofer Fjellner, Ashley Fox, Anja Hazekamp, Sophia in ‘t Veld, Ramón Jáuregui Atondo, Syed Kamall, Alain Lamassoure, Ana Miranda, Luigi Morgano, Sirpa Pietikäinen, Michel Reimon, Andreas Schwab, Bart Staes, Lieve Wierinck, Tiemo Wölken
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	David Campbell Bannerman, Silvia Costa, Rosa D’Amato, Michael Gahler, Czesław Hoc, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jaromír Kohlíček, Arndt Kohn, Dietmar Köster, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Antonio López-Istúriz White, Francisco José Millán Mon, Clare Moody, Carolina Punset, Dennis Radtke, Christine Revault d’Allonnes Bonnefoy, Paul Rübig, Anders Sellström, Thomas Waitz, Jarosław Wałęsa, Kosma Złotowski
Esitamise kuupäev	13.3.2019

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

52	+
ALDE	Fredrick Federley, Anneli Jäätteenmäki, Wolf Klinz, Caroline Nagtegaal, Nils Torvalds, Ramon Tremosa i Balcells, Lieve Wierinck
ECR	David Campbell Bannerman, Jørn Dohrmann, Ashley Fox, Syed Kamall, Bernd Lucke, Ralph Packet, Kay Swinburne
EFDD	Bernard Monot
ENF	Barbara Kappel
PPE	Ivo Belet, Birgit Collin-Langen, Angélique Delahaye, Markus Ferber, Christofer Fjellner, Michael Gahler, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Françoise Grossetête, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Alain Lamassoure, Esther de Lange, Werner Langen, Giovanni La Via, Peter Liese, Antonio López-Istúriz White, Ivana Maletić, Gabriel Mato, Miroslav Mikolášik, Francisco José Millán Mon, Luděk Niedermayer, Dennis Radtke, Dariusz Rosati, Paul Rübig, Anne Sander, Annie Schreijer-Pierik, Andreas Schwab, Anders Sellström, Renate Sommer, Theodor Dumitru Stolojan, Adina-Ioana Vălean, Jarosław Wałęsa

45	–
ECR	Czesław Hoc, Stanisław Ożóg, Bolesław G. Piecha, Jadwiga Wiśniewska, Kosma Złotowski
EFDD	Julia Reid
GUE/NGL	Lynn Boylan, Stefan Eck, Anja Hazekamp, Jaromír Kohlíček, Kateřina Konečná, Dimitrios Papadimoulis, Martin Schirdewan
PPE	Stefan Gehrold, Julie Girling
S&D	Pervenche Berès, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Silvia Costa, Miriam Dalli, Seb Dance, Jonás Fernández, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Ramón Jáuregui Atondo, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Arndt Kohn, Dietmar Köster, Olle Ludvigsson, Alex Mayer, Susanne Melior, Clare Moody, Luigi Morgano, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Christine Revault d'Allonnes Bonnefoy, Pedro Silva Pereira, Peter Simon, Paul Tang, Babette Winter, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli

19	0
ALDE	Gerben-Jan Gerbrandy, Sophia in 't Veld, Carolina Punset, Frédérique Ries
EFDD	Rosa D'Amato, Eleonora Evi, Piernicola Pedicini
PPE	Lukas Mandl, Sirpa Pietikäinen
VERTS/ALE	Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Linnéa Engström, Ana Miranda, Michel Reimon, Molly Scott Cato, Bart Staes, Ernest Urtasun, Thomas Waitz

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

Viimane päevakajastamine: 22. märts 2019

Õigusteave - Privaatsuspoliitika