RAPORT ettepaneku kohta nimetada Viorel Ştefan kontrollikoja liikmeks

10.4.2019 - (C8-0049/2019 – 2019/0802(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Indrek Tarand

Menetlus : 2019/0802(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0194/2019
Esitatud tekstid :
A8-0194/2019
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

ETTEPANEK VÕTTA VASTU PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Viorel Ştefan kontrollikoja liikmeks

(C8-0049/2019 – 2019/0802(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0049/2019),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0194/2019),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon korraldas oma 8. aprilli 2019. aasta koosolekul kontrollikoja liikme kandidaadi kuulamise;

1.  ei toeta nõukogu ettepanekut nimetada Viorel Ştefan kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

1. LISA: Viorel Ştefani ELULOOKIRJELDUS

Õpingud ja erialad

  2002, PhD majandusteaduses, Galați Alam-Doonau ülikool

  1980, lõpetas Iași Alexandru Ioan Cuza ülikooli majandusteaduskonna

Kutsetegevus

  Alates veebruarist 2018 praeguseni, asepeaminister

  Juuni 2017 – jaanuar 2018, saadikutekoja liige, eelarve-, rahandus- ja panganduskomisjoni esimees ja liige

  Jaanuar 2017 – juuni 2017, rahandusminister

  Alates 2016. aastast praeguseni, saadikutekoja liige

  2012–2016, saadikutekoja liige

  2008–2016, saadikutekoja liige

  1996–2008, senati liige

  1996–2002, Galați jõelaevandusettevõtte NAVROM SA juht

  1991–1996, Galați jõelaevandusettevõtte NAVROM SA tegevjuht

  1987–1991, Galați Rumeenia jõelaevandusettevõtte NAVROM SA osakonnajuhataja

  1980–1987, Galați Rumeenia jõelaevandusettevõtte NAVROM SA ökonomist

Tegevus ja ametikohad erakonnas

Sotsiaaldemokraatliku partei (PSD) liige alates 1993. aastast

  1996–2015, PSD Galați organisatsiooni asepresident

  2015–2018, sotsiaaldemokraatliku partei asepresident

Tegevus ja ametikohad ametiühingus, tööandjate organisatsioonis jne

  1992–1998, jõetranspordi tööandjate liidu president

Varasem tegevus ja varasemad ametikohad parlamendis

  Juuli 2017 – jaanuar 2018, saadikutekoja eelarve-, rahandus- ja panganduskomisjoni esimees

  Jaanuar 2017 – juuni 2017, rahandusminister

  2016 – jaanuar 2017, saadikutekoja eelarve-, rahandus- ja panganduskomisjoni esimees

Seadusandlike algatuste arv: 1

Tegevus täiskogus:

kõnede arv: 3 (kahel istungil)

  2012–2016

Saadikutekoja liige, eelarve-, rahandus- ja panganduskomisjoni esimees;

Roșia Montană piirkonnas kulla- ja hõbedamaagi kasutuselevõtuga ning Rumeenias kaevandamise ergutamise ja soodustamisega seotud teatavate meetmete seaduse eelnõu heakskiitmiseks saadikutekoja ja senati moodustatud ühise erikomisjoni liige;

Venemaa Föderatsiooni ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma esimees;

Brasiilia Liitvabariigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma sekretär.

Seadusandlike algatuste arv: 42, sh 11 väljakuulutatud seadust

Tegevus täiskogus:

kõnede arv: 110 (51 istungil)

algatatud otsuse eelnõude arv: 1

ettepanekute arv: 2

  2008–2012

Saadikutekoja liige, eelarve-, rahandus- ja panganduskomisjoni esimees;

õigussüsteemi toimimise kriisi analüüsimiseks moodustatud ühise erikomisjoni liige;

Jaapani ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma esimees;

Kreeka Vabariigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige;

Iisraeli Riigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige.

Seadusandlike algatuste arv: 14, sh 2 väljakuulutatud seadust

Tegevus täiskogus:

kõnede arv: 50 (35 istungil)

küsimuste ja arupärimiste arv: 10

ettepanekute arv: 10

  2004–2008

Senati liige, eelarve-, rahandus-, pangandus- ja kapitaliturgude komisjoni aseesimees;

riigikontrolli eelarve täitmise kontrollimiseks saadikutekoja ja senati moodustatud ühise alalise erikomisjoni liige 2003. aastal;

Armeenia Vabariigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige;

Islandi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige;

Kreeka Vabariigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige.

Seadusandlike algatuste arv: 16, sh 3 väljakuulutatud seadust

Tegevus täiskogus:

kõnede arv: 287 (156 istungil)

poliitiliste avalduste arv: 1

ettepanekute arv: 13

  2000–2004

Senati liige, eelarve-, rahandus-, pangandus- ja kapitaliturgude komisjoni esimees;

Süüria Araabia Vabariigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige;

Kreeka Vabariigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige;

Iisraeli Riigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige.

Seadusandlike algatuste arv: 4, sh 1 väljakuulutatud seadus

Tegevus täiskogus:

kõnede arv: 276 (94 istungil)

8 lepituskomisjoni liige

  1996–2000

Senati liige, eelarve-, rahandus-, pangandus- ja kapitaliturgude komisjoni liige;

riigikontrolli eelarve kontrollimiseks saadikutekoja ja senati moodustatud ühiskomisjoni liige;

Prantsusmaa Vabariigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige;

Austria Vabariigi ja Rumeenia parlamendi liikmete sõprusrühma liige.

Tegevus ja ametikohad muudes riiklikes organisatsioonides

  1995–2001, Rumeenia laevaomanike ja jõe-ettevõtjate liidu (AAOPFR) president

Ordenid ja teenetemärgid

Riikliku teenetemärgi rüütlijärk

2. LISA: Viorel Ştefani VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Töökogemus

1.  Palun loetlege oma ametialased kogemused riigi rahanduse valdkonnas eelarve planeerimise, eelarve täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.

Olen saanud oma ametialased kogemused riigi rahanduse valdkonnas, sealhulgas eelarve planeerimise, eelarve täitmise ja haldamise, eelarve kontrolli ja auditeerimise alal üle 22 aasta kestnud teenistuse vältel Rumeenia parlamendis, 2017. aastal Rumeenia valitsuse rahandusministrina ja alates 2018. aastast asepeaministrina.

Parlamendis töötasin järjest mõlema koja kahes erikomisjonis, 12 aastat senati eelarve-, rahandus-, pangandus- ja kapitaliturgude komisjonis ning kümme aastat saadikutekoja eelarve-, rahandus- ja panganduskomisjonis.

Selle aja jooksul töötasin ma kümme aastat komisjoni esimehena ja kuus aastat aseesimehena.

Komisjoni esimehena vastutasin ma riigieelarvete ja sotsiaalkindlustuse eelarvete, samuti kahe koja ning parlamendi ees vastutavate või temaga koostööd tegevate institutsioonide ja riigiasutuste, sealhulgas Rumeenia riigikontrolli eelarvete vastuvõtmise parlamendimenetluste juhtimise eest.

Igal eelarveaastal vastutasin ma eelarvevahendite käsutajate fondivalitsemise tegevuse parlamentaarse järelevalve koordineerimise eest, mis hõlmas konkreetseid menetlusi, nagu kuulamised, analüüsid või uuringud. Iga aasta lõpus oli minu ülesanne hinnata ja arutada eelarve täitmise eriaruandeid ja esitada need parlamendi mõlemale kojale.

Eelarve täitmist hinnati ja ekspertide aruanded võeti vastu pideva institutsioonilise dialoogi käigus Rumeenia riigikontrolli esindajatega, tuginedes auditirühmade aruannetele, järeldustele ja arvamustele. Minu koostöö selle institutsiooniga andis mulle arusaamise usaldusväärse auditeerimise põhimõtetest ja mehhanismidest ning ennekõike selle tähtsusest avaliku sektori vahendite nõuetekohase haldamise tagamisel.

22 aastat otsest ja pidevat osalemist nende parlamendikomisjonide töös on aidanud mul mõista riigi tasandil avaliku poliitika kujundamist ja elluviimist ning osaleda selles mitmes majandus- ja finantsvaldkonnas, sealhulgas: maksustamine, finantsturud (pangandus, väärtpaberid, kindlustus, erapensionid), rahapoliitika ja valitsemissektori laenuvõtmine või investeerimispoliitika.

Minu nimetamine rahandusministriks oli minu jaoks mitte ainult tõeline karjäärivõimalus, vaid ka võimalus näidata oma suutlikkust riigi rahanduse juhtimisel. Kuigi olin varem osalenud peamiselt õigusloome- ja järelevalvetegevuses, andis minu uus ametikoht mulle võimaluse oma oskused ellu rakendada ja tutvuda põhjalikumalt riigi rahandusega täidesaatvast vaatepunktist. Nii sain ma suure kogemuse maksu- ja eelarvestrateegia väljatöötamise, eelarve planeerimise, riigitulude haldamise, riigikassa ja valitsemissektori võla valdkonnas, tollipoliitika ja õigusaktide kujundamises, riigiasutuste siseauditite korraldamises ja läbiviimises, suhete kooskõlastamises rahvusvaheliste finantsasutustega, riigihangete edendamises ja rakendamises, riigiabi kavade haldamises, riigivarade tsentraliseeritud haldamises ning avaliku sektori investeeringute paremas haldamises, kui nimetada vaid osa minu tegevusvaldkondadest.

Kogemus rahandusministeeriumis, ka töö parlamendis, aitas mul valmistuda asepeaministri kohustuste täitmiseks.

Minu uued kohustused seisnevad põhimõtteliselt majanduspoliitika ja -strateegiate kooskõlastamises ning institutsioonidevahelise koostöö ühtlustamises ja optimeerimises, keskendudes samas sujuvale juhtimisele, halduskulude vähendamisele, topelttöö tegemise lõpetamisele, süsteemide ümberkorraldamisele ning avalike teenuste arvutipõhiseks muutmise ja digiteerimise kiirendamisele.

Ilmselgelt on seda võimalik saavutada ainult eelarvevahendite käsutajate eelarvehaldustegevuse pideva jälgimise kaudu.

2.  Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?

Minu karjääri saab jagada kaheks järjestikuseks etapiks, mis mõlemad on aidanud mul mõista mikromajandusliku ja makromajandusliku arengu taga töötavaid mehhanisme.

Pärast ülikooli lõpetamist alustasin karjääri ärivaldkonnas, kus ma omandasin järjest kõik vajalikud oskused, alustades praktikandist, ja töötasin ennast üles kuni peadirektori, juhi, tegevjuhi ja juhatuse esimehe ametikohani.

Kõik see toimus Rumeenia turumajandusele ülemineku raskel ajal, mis nõudis põhjalikku ümberkorraldamist, nüüdisaegsete juhtimismeetodite kasutuselevõttu, kohanemist uute reguleerimata turgudega ning sisemiste, piirkondlike ja rahvusvaheliste kaubavoogude ümberkujundamist.

Leian, et minu esimene karjäärialane saavutus oli eespool mainitud jäiga, halvasti toimiva riigiettevõtte ümberkorraldamine ja erastamine, kus ma töötasin, muutes selle eraõiguslikuks börsil noteeritud äriühinguks, mis saavutab suurepäraseid majandustulemusi ja pakub praegu Rumeenias endiselt tuhandeid töökohti.

Sellel perioodil saadud kogemus kujunes mu doktoritöö aluseks, mis oli tegelikult minu karjääri selle etapi kõrghetk.

Teine etapp algas 22 aastat tagasi, kui otsustasin avalikku teenistusse astuda ja minust sai Rumeenia Senati liige. Siis otsustasin omandada uusi oskusi, mis olid minu jaoks vajalikud makromajanduslike küsimuste lahendamiseks, ning olles naasnud Rumeenia Senatisse teiseks ametiajaks, nimetasid mu kaassenaatorid mind ühehäälselt eelarve-, rahandus-, pangandus- ja kapitaliturgude komisjoni esimeheks. Minu arvates on see olnud minu parlamendikarjääri suur saavutus. Pühendusin täielikult just sellele tegevusvaldkonnale ja minu ametialased oskused pälvisid kõigi fraktsioonide ja Rumeenia parlamendi asjaomaste organite tunnustuse ja leidsid heakskiitu üldsuse silmis. Peamiselt sel põhjusel valiti mind kõikide fraktsioonide toetusel kogu minu parlamendikarjääri jooksul juhtivate erikomisjonide juhiks.

Ka rahandusministriks nimetamine oli minu karjääris oluline verstapost.

Samal ajal pakkus mulle suurt rahulolutunnet esmaklassiline eksperdirühm, mille koordineerimise eest ma vastutasin, tagades positiivse ja viljaka töökeskkonna, usaldusväärsuse põhimõtete järgimise, vastastikuse austuse ning igaühe oskuste ja võimete tunnustamise, millega kaasnes meie eelkäijate töö tunnustamine ning teadlikkus vajadusest järjekindluse ja järjepidevuse järele eelarve- ja eelarvepoliitika ja strateegiate juhtimisel.

Hea ja sisukas koostöö teiste selle valdkonna asutustega (Rumeenia riigipank, finantsinspektsioon, konkurentsinõukogu, riigikontroll jne) andis samuti olulisi tulemusi ja kajastab minu ametialaseid oskusi.

Minu asepeaministriks nimetamine on olnud minu karjääri tipphetk ja ma kavatsen seda suurt au vääriliselt õigustada ning täita oma kohustusi õigluse ja professionaalsuse põhimõtete kohaselt kuni oma ametiaja lõpuni.

3.  Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste multikultuursete ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?

Kuigi mul ei ole olnud palgalist ametikohta üheski rahvusvahelises institutsioonis või organisatsioonis, olen saanud oma poliitilise karjääri jooksul rahvusvahelise, mitmekultuurilise ja mitmekeelse kogemuse järgmiste parlamentidevaheliste sõprusrühmade liikmena: sõprusrühm Jaapaniga (rühma juht), Vene Föderatsiooniga (rühma juht), Brasiilia Liitvabariigiga (rühma sekretär), Šveitsi Konföderatsiooniga, Iisraeli Riigiga, Kreeka Vabariigiga, Islandiga, Armeenia Vabariigiga, Süüria Araabia Vabariigiga, Austria Vabariigiga ja Prantsuse Vabariigiga.

See andis mulle võimaluse suhelda nende riikide parlamendiliikmetega. Parlamendiliikmete sõprusrühmad aitasid edendada kahepoolset koostööd kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, nende tegevusvaldkonnad olid väga erinevad, sealhulgas poliitiline ja parlamentaarne dialoog, samuti kahepoolsed majandus-, kultuuri- ja teadussuhted.

Rahandusministrina esindasin ma Rumeeniat Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga juhatajate nõukogus, Rahvusvahelises Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas ning Euroopa Investeerimispangas. See õpetas mulle, kuidas töötada tõhusamalt rahvusvahelises, mitmekultuurilises ja mitmekeelses keskkonnas. Samuti paluti mind koordineerida selles rollis Rumeenia ametiasutuste ning Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga delegaatide dialoogi.

4.  Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Sellist menetlust ei ole minu suhtes kohaldatud.

5.  Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?

Nagu ma teise küsimuse vastuses märkisin, võib minu karjääri jagada kaheks eraldi etapiks. Oma karjääri esimeses etapis töötasin ennast ettevõtluses üles noortöötajast juhatuse esimeheks, ilma et sellel oleks olnud tegemist poliitilise mõjuga. On ütlematagi selge, et börsil noteeritud eraettevõtte edutamiskriteeriumid on täielikult tulemuslikkusega seotud.

Minu karjääri teine etapp on olnud parlamendis, mis on oma olemuselt seotud demokraatlikest põhimõtetest juhinduvate poliitiliste osalejatega. Mul oli poliitiline toetus parlamenti minekul ning minu rahandusministriks ja asepeaministeriks nimetamisel.

Sooviksin siiski öelda paar sõna enda nimetamise kohta parlamendi erikomisjonide esimeheks. Arvestades, et kandidaadid valitakse alati eelkõige ametialaste kriteeriumide ja erialaste oskuste alusel, oli mul võimalik kindlustada iga kord kõikide fraktsioonide toetus, olenemata sellest, kas nad olid valitsuses või opositsioonis.

6.  Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma ametialase karjääri jooksul osalenud?

Oma karjääri jooksul oli mul võimalik aktiivselt osaleda paljude oluliste otsuste vastuvõtmisel, millega määrati kindlaks Rumeenia üleminek toimivale turumajandusele, millele järgnes ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga.

Tahaksin mainida vaid kolme olulist otsust, mis aitasid kaasa Rumeenia riigikontrolli nüüdisajastamisele ning selle põhiseadusliku ja õigusliku profiili Euroopa ja rahvusvaheliste mudelite ja heade tavadega kooskõlla viimisele.

1)  Põhiseaduse läbivaatamine 2003. aastal tugevdas riigikontrolli sõltumatust ja andis lisatagatisi selle stabiilsusele. Kasutusele võeti täiskogu tagasivalimise uus mehhanism, mis välistab igasuguse ülemäärase või juhusliku poliitilise sekkumise võimaluse. Selle pädevus määratleti uuesti, luues põhiseadusliku aluse spetsialiseeritud kohtute loomiseks. Finantsprokuratuur lammutati ja selle prokurörid määrati ümber ministeeriumisse.

Senati eelarve-, rahandus-, pangandus- ja kapitaliturgude komisjoni esimehena osalesin aktiivselt põhiseaduse vastava osa muudatuste hindamisel, põhjendamisel, sõnastamisel ja lõplikul koostamisel.

2)  2005. aastal koostasin senati eelarve-, rahandus-, pangandus- ja kapitaliturgude komisjoni esimehe asetäitjana täiskogule aruande, et võtta vastu seadus, millega luuakse auditeerimisasutus ehk riigikontrolli sõltumatu operatiivüksus,

mille ülesanne on auditeerida Euroopa rahastamisvahendeid kooskülas juhtimise ja kontrolli üldpõhimõtetega.

3)  2008. aastal vastutasin senati erikomisjoni aseesimehena riigikontrolli korraldust ja toimimist käsitleva seaduse muutmise ja täiendamise töömahuka protsessi koordineerimise eest. Koos riigikontrolli töötajatega õnnestus mul koostada aruanne ja esitada see senati täiskogule. Selle alusel võeti vastu seadus 2017/2008.

Uute sätetega anti otsustav panus riigikontrolli kodukorra kooskõlla viimiseks ELi sätetega, võttes lähtekohaks 2007. aasta Mehhiko deklaratsioonis sätestatud põhimõtted kõrgeimate kontrolliasutuste sõltumatuse kohta.

Kehtestati riigikontrolli audiitorite ja välisaudiitorite sõltumatuse uued eeskirjad. Tugevdati institutsiooni rahalist sõltumatust. Määrati kindlaks riigikontrolli aruandlusõigused ja -kohustused ning vabadus otsustada sisu, avaldamise ja levitamise üle. Tagati piiramatu juurdepääs teabele.

Pärast nende eeskirjade vastuvõtmist sai Rumeenia riigikontroll avaliku teenistuse reformimise protsessis olulise rolli, sest suurendati tema vastutust avaliku sektori vahendite, sealhulgas Euroopa või teiste rahvusvaheliste finantsasutuste rahastamisvahendite kasutamise ja haldamise eest.

Sõltumatus

7.  Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud“. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Sõltumatus on avaliku välisauditi peamine tõekspidamine ja kõrgeimatele auditeerimisasutuste kõige olulisem põhimõte, nagu on märgitud Lima deklaratsioonis kui ülemaailmses avaliku auditi viitedokumendis, millega tegelikult tagatakse nende institutsioonide sõltumatus.

Mehhiko deklaratsioonis kehtestati kindlalt sõltumatuse oluline põhimõte ning seda kinnitati täiendavalt hiljutistes ÜRO resolutsioonides.

Lima deklaratsioonis, mis võeti vastu juba 1977. aastal, on üheselt öeldud, et kõrgeimad auditeerimisasutused saavad oma ülesandeid täita objektiivselt ja tõhusalt ainult sedavõrd, kuivõrd nad on auditeeritavast üksusest sõltumatud ja vabad mis tahes välisest mõjust.

Olen tuttav ka Euroopa Liidu lepingu sätetega, millega nõutakse selgelt, et Euroopa Kontrollikoja liikmed peavad olema oma ülesannete täitmisel Euroopa Liidu üldistes huvides täiesti sõltumatud, täpsustades, et nad ei tohi küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsusasutuselt või muult üksuselt.

Kui mind nimetataks Euroopa Kontrollikoja liikmeks, mis on ülimalt oluline ametikoht, arvestaksin ma täielikult vajadusega järgida rangelt sõltumatuse põhimõtet ja oleksin seega oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu, tagades, et miski ei saaks mõjutada minu sõltumatust, õiglust, erapooletust, objektiivsust ja professionaalsust.

Samuti austan ja järgin Euroopa Kontrollikoja väärtusi ja kodukorda, kõrgeimate auditeerimisasutuste rahvusvahelistes standardites sätestatud tegevusjuhendit, Euroopa kontrollikodade eetikastandardeid, Euroopa Kontrollikoja tegevusjuhendit ja kõiki muid asjaomaseid sätteid.

Olen kindlal veendumusel, et Euroopa Kontrollikoja liige peab jääma täiesti sõltumatuks ELi liikmesriikide või nende institutsioonide, erakondade, huvigruppide või eraettevõtjate ja muude avalik-õiguslike või eraõiguslike üksuste mis tahes huvidest, survest jne.

Tahaksin siinkohal lisada, et kogu oma karjääri jooksul, kui ma täitsin Rumeenia parlamendis ja valitsuses mitut olulist ametikohta, tegutsedes eelarve, rahanduse ja panganduse valdkonna juhina, rahandusministrina ja asepeaministrina, pidasin alati väga tähtsaks sõltumatuse põhimõtet ja järgisin seda hoolikalt oma ülesannete täitmisel.

8.  Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?

Ei mina ise ega minu lähisugulased (vanemad, vennad või õed, seaduslik elukaaslane või lapsed) ei tegele äritegevusega, ei ole seotud mis tahes kohustustega ega oma ettevõtteid, mis võivad olla vastuolus minu tulevaste ülesannetega.

Minu osalused äriühingutes on vähemusportfellid, mis ei anna mulle sõna- ega osalemisõigust kõnealuste ettevõtete juhtimises või nende äritegevuses või tehingutes.

Vastavalt asjakohastele Rumeenia õigusaktidele olen alates 2003. aastast avalikustanud oma vara ja huvid mõlema parlamendikoja veebisaidil, kus kõik võivad nendega igal ajal tutvuda.

9.  Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?

Teavitan kontrollikoja presidenti kõigist oma majanduslikest huvidest ja muudest kohustustest ning avalikustan need.

10.  Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ma ei ole seotud ühegi kohtumenetlusega.

11.  Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui see nii on, siis millisel tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul tegutsenud poliitilisel ametikohal? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Olen sotsiaaldemokraatliku partei liige ja Galați sotsiaaldemokraatliku partei (Galați PSD) aseesimees.

2015. aasta oktoobrist kuni 2018. aasta märtsini olin ma üleriigilise sotsiaaldemokraatliku partei aseesimees. 10. märtsil 2018 astusin sellest ametist tagasi.

12.  Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Kui mind nimetatakse Euroopa Kontrollikoja liikmeks, astun ma tagasi Rumeenia parlamendist ning kõigilt oma ametikohtadelt ja parteiülesannetest.

13.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Usun, et olenemata tõsise rikkumise, pettuse või korruptsioonijuhtumiga seotud liikmesriigist või isikutest peavad kõik Euroopa Kontrollikoja liikmed olema mitte ainult sõltumatud, vaid ka erapooletud ning käsitlema selliseid juhtumeid võrdse rangusega ning võtma asjakohaseid meetmeid.

Euroopa Kontrollikoja liikmena käsitlen ma kõiki selliseid juhtumeid täiesti erapooletult ja objektiivselt, sest olenemata tõsise eeskirjade rikkumise, pettuse või korruptsioonijuhtumiga seotute päritoluliikmesriigist tuleb neid kohelda ühtemoodi ning võtta asjakohaseid meetmeid ühtselt ja õiglaselt.

Kui ma satun sellisesse olukorda, teavitan ma Euroopa Kontrollikoja menetluste kohaselt viivitamata selle presidenti ja OLAFit.

Ma pean täiesti vastuvõetamatuks, et minu päritoluliikmesriigi isikutega seotud tõsiseid eeskirjade rikkumise, kahtluse, pettuse või korruptsioonijuhtumeid käsitletakse erinevalt ja subjektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse minu kohustust Euroopa Kontrollikoja liikmena kaitsta kõigi ELi liikmesriikide finantshuve Euroopa maksumaksjate hüvanguks. Seega ei tule kõne allagi kasutada sellistel juhtudel kallutatud käsitlusviisi.

Peale selle olen kogu oma karjääri vältel kõigil asjaoludel ja igas olukorras järginud selliseid põhimõtteid nagu sõltumatus, erapooletus, objektiivsus, ausus ja professionaalsus.

Kohustuste täitmine

14.  Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda aidata seda kultuuri tugevdada?

On üldtunnustatud tõsiasi, et usaldusväärne finantsjuhtimine igas institutsioonis või avalik-õiguslikus üksuses põhineb säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõttel. Kuigi säästlikkuse põhimõte tähendab, et õiged ressursid tuleb kättesaadavaks teha kiiresti, sobivates kogustes ja võimalikult kulutõhusalt, tähendab tõhusus antud ressursside optimaalset kasutamist, et tagada parimad võimalikud tulemused. Tulemuslikkus tähendab seda, mil määral vastavad tegevuse tulemused seatud eesmärkidele või täidavad neid.

Need kolm põhimõtet on nii avaliku sektori vahendite usaldusväärse haldamise kui ka ärimaailmas hea majandusjuhtimise alus.

Arvestades, et usaldusväärne finantsjuhtimine põhineb nendel põhimõtetel – säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus, mida tuntakse ka kui 3E-põhimõtet (economy, efficiency and effectiveness) –, on selge, et avaliku sektori institutsioonid peavad oma eesmärgid, tulemusnäitajad, süsteemikontrolli ja siseauditi menetlused nõuetekohaselt kindlaks määrama, et tagada nõuetele vastavuse ja eesmärkide täitmise kõrge tase.

Huvirühmad ja maksumaksjad peavad ainult sellist kultuuri rakendavaid avaliku sektori vahendite haldamise ülesandega institutsioone läbipaistvateks ja vastutustundlikeks institutsioonideks, kes on suutelised haldama avaliku sektori vahendeid tõhusalt ja tulemuslikult ning tagama hea valitsemistava liikmesriigi kodanike lõplikuks hüvanguks.

Usun, et Euroopa Kontrollikojal on oluline roll mitte ainult usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri edendamisel ja toetamisel praktikas, vaid ka selle pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele kaasaaitamisel kõikides avalik-õiguslikes asutustes. Selle saavutamise peamised viisid on ühest küljest Euroopa Kontrollikoja auditiaruannetes sisalduvad soovitused, mis aitavad parandada ja ühtlustada kontrollikoja poolt auditeeritavaid eesmärke, ning teisest küljest järelevalve nende soovituste rakendamise üle.

Ka aitab Euroopa Kontrollikoda vajaduse korral märkimisväärselt kaasa õigusraamistiku sätete ja haldusmenetluste lihtsustamisele usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärgil, mis hõlmab ka seda reguleerivate eeskirjade reformimise ja lihtsustamise jõupingutusi.

15.  Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas te parandaksite kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eriti eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et tugevdada avalikkuse kontrolli üldiste kulutuste ja nende tõhususe üle?

Pärast pikka karjääri Rumeenia parlamendis, mis vältas 22 aastat ja mille jooksul töötasin mitmel olulisel ametikohal, nagu eelarve-, rahandus- ja panganduskomisjoni esimees, olen täiesti veendunud, et parlamentaarne järelevalve riigieelarve täitmise üle kas liikmesriikide või Euroopa tasandil on oluline, sest see annab avalikkusele tõendeid selle kohta, et vahendeid kasutatakse seaduslikult ja tõhusalt kooskõlas seatud eesmärkidega. See aitab kindlasti kaasa demokraatliku dialoogi tugevdamisele ja pikemas ajaplaanis suuremale ühtekuuluvusele Euroopa Liidus.

Euroopa Kontrollikoda annab olulise panuse, kuna ta vastutab usaldusväärse ja hästi dokumenteeritud teabe esitamise eest Euroopa vahendite kasutamise kohta. See teave edastatakse aastaaruandes, milles käsitletakse peamiselt finants- ja vastavusauditite tulemustest esile kerkivaid küsimusi, ning eriaruannetes, milles käsitletakse peamiselt tulemusaudititeid.

Euroopa Kontrollikoja vastutus ulatub siiski kaugemale kui oma aruannete pelk edastamine Euroopa Parlamendile. Usun, et lojaalsuse, vastastikuse usalduse ning iga institutsiooni kohustuste ja eesõiguste austamise põhimõtetel põhinev tihe rahvusvaheline koostöö on jätkuvalt oluline ning et tuleb teha kõik, et anda Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni liikmetele võimalikult kiiresti asjakohane teave.

Olen täiesti veendunud, et Euroopa Kontrollikoda peab Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni oma töös kõige olulisemaks partneriks ja peamiseks sidusrühmaks. Seega hoiab ta selle komisjoniga tihedat sidet, et toetada selle liikmeid järjepidevalt eelarvekontrolli eesmärgil.

Pidev ja tulemuslik dialoog, et teavitada kontrollikoda parlamendiliikmete ootustest, ja tagada, et see toimib sõltumatuse põhimõtte kohaselt, oleks Euroopa Kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni koostöö parandamise konkreetne viis.

See oleks kasulik mõlemale institutsioonile ja vastaks kaudselt Euroopa maksumaksjate ootustele. Lisaks peaksid kontrollikoja jätkuvaks prioriteediks olema tõhusam teabevahetus ning aruannete tulemuste ja järelduste esitamise uuenduslikud viisid, tagades et need vastavad asjakohaselt üldiselt Euroopa Parlamendi ja konkreetselt eelarvekontrollikomisjoni ootustele.

16.  Millist lisandväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Finants-, vastavus- ja tulemusauditid ei välista üksteist. Vastupidi, need on vastastikku täiendavad tegevused, mis annavad tervikliku pildi, mis võib olla väga kasulik oluliste otsuste tegemisel. Seepärast olen veendunud, et nii finants- kui ka tulemusaudit on parlamendile ja kogu üldsusele eriti väärtuslik.

Peaaegu 22 aastast kestnud parlamenditöös olen analüüsinud paljusid Rumeenia riigikontrolli aruandeid, mis oli minu arvates eriti kasulik. Paljudel juhtudel olen tutvunud ka Euroopa Kontrollikoja ja teiste kõrgeimate riiklike auditeerimisasutuste avaldatud aruannetega, et saada võimalikult terviklik pilt.

Nii avastasin aja jooksul, et suuremat rõhku on pandud tulemusauditi rollile, mis suurendab traditsioonilise finantsauditi väärtust. See suundumus peegeldab eelkõige auditeerimisaruannete peamiste saajate, s.t parlamendi ja üldsuse ootusi, et olulisi küsimusi tuleb kiiresti uurida ja anda soovitusi võimalike talitlushäirete kõrvaldamiseks või jätkuvalt puudulikult toimivate süsteemide ja mehhanismide parandamiseks.

Seepärast on mulle selge, et lihtsalt ELi eelarve täitmise seaduslikkuse ja korrektsuse teadmisest ei piisa. Peame ka tagama, et rahalised vahendid on Euroopa tasandil säästlikult, tõhusalt ja tulemuslikult kasutusele võetud, mis tähendab ELi finantsjuhtimise parandamist.

Euroopa fondide tõhus kasutamine on oluline kõigi Euroopa kodanike jaoks, mis tähendab, et Euroopa Kontrollikoda täidab olulist rolli asjakohaste ja hoolikalt valitud tulemusauditite läbiviimisel, kasutades asjakohaseid riskianalüüsi menetlusi, mis annavad olulist lisaväärtust.

17.  Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Eelarve-, rahandus- ja panganduskomisjoni esimehena märkisin huviga, kuidas kõrgeimad kontrolliasutused teevad riikide parlamentidega koostööd rahvusvahelisel tasandil ja on eriti huvitatud näiteks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kontrollikoja koostööst Euroopa tasandil. Olen kindlalt veendunud, et kumulatiivne mõju peab olema teadlikkuse suurendamine ühist huvi pakkuvatest valdkondadest ning parlamentide ja kõrgeimate kontrolliasutuste vahelise koostöö kõige mõjusamate kanalite kindlaksmääramine.

Olen teadlik, et kõrgeimad kontrolliasutused ja Euroopa Kontrollikoda on juba pikka aega teinud koostööd ühises foorumis, mida nimetatakse ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja Euroopa Kontrollikoja juhtide kontaktkomiteeks, mis hõlmab iga-aastaseid kohtumisi Euroopa fondide auditeerimisega seotud aktuaalsete küsimuste arutamiseks ja ühenduse huvide kaitseks. Ma tean ka, et Euroopa Parlament ja eriti eelarvekontrollikomisjon jälgivad hoolikalt selle koostöö tulemusi ja pooldavad tihedamaid sidemeid Euroopa üldsuse huvides.

Samuti tean, et kontaktkomitee on hiljuti algatanud ulatuslikud reformid, et luua tihedamaid sidemeid koostööks Euroopa tasandil, et reageerida võimalikult kiiresti parlamendi ootustele. Tahaksin juhtida tähelepanu ka sellele, et Rumeenia kõrgeim kontrolliasutus, Rumeenia riigikontroll, on edukalt kaasatud kontaktkomitee reformimise protsessi ning toetab Euroopa Kontrollikoja Rumeenias läbiviidavaid auditeerimisülesandeid ja määratleb uued viisid, kuidas suurendada institutsioonidevahelist koostööd, näiteks kogemuste vahetamise kaudu välisauditi ja eelkõige tulemusauditi valdkonnas.

Kõrgeimate auditeerimisasutuste ja Euroopa Kontrollikoja koostööd jätkatakse energiliselt ning see on osutunud tõhusaks vahendiks koostöö parandamisel. Ühiseid riskianalüüse saab kasutada selliste kõrge riskiastmega valdkondade kindlakstegemiseks, kus on võimalik keskenduda riiklikele ja Euroopa auditeerimistoimingutele, mille tulemuseks on tõhusam vahendite eraldamine, arvestades, et riikliku tasandi järeldusi saab Euroopa tasandil ekstrapoleerida.

Kui mind nimetatakse Euroopa Kontrollikoja liikmeks, toetan ma tugevalt kõrgeimate kontrolliasutuste, Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi koostöö tugevdamist ja arendamist, pidades silmas, et Euroopa Kontrollikoda on loogiline lüli riiklike kõrgeimate kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi vahel.

18.  Kuidas Te parandaksite ELi aruandlusmenetlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete õigsuse kohta?

Ma usun, et Euroopa Parlamendile kogu vajaliku teabe esitamine liikmesriikide esitatud andmete õigsuse kohta on Euroopa Kontrollikoja aruandlusmenetluse peamine eesmärk.

Kuna see hõlmab ka liikmesriikide ametiasutuste esitatud andmeid, siis pean seda riiklike kõrgemate auditeerimisasutuste ja Euroopa Kontrollikoja viljaka koostöö valdkonnaks. Minu teadmiste kohaselt on selles valdkonnas juba toimunud kontaktkomitee tasandil ühistöö, mis hõlmab statistiliste andmete kindlakstegemise kontrollimisel kõrgeimaid auditeerimisasutusi. Juba on loodud riiklikke statistikaasutusi kaasav ühine töörühm, tagamaks et eelarve täitmise lõplikesse auditiaruannetesse kantud parandusi kajastatakse täpselt lõplikes statistilistes andmetes.

Igal juhul toetan täielikult soovi tagada, et liikmesriikide esitatud andmed on täpsed ja kajastavad tegelikkust ning ma kohustun aktiivselt abistama jõupingutustes teha kindlaks kontrollikoja selle valdkonna aruandlusmenetluse parandamiseks vajalikud hoovad.

Muud küsimused

19.  Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Mind nimetas Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks Rumeenia valitsus.

Euroopa Liidu toimimise lepingus on sätestatud, et nõukogu tegutseb pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.

Kui Euroopa Parlamendilt saadakse ebasoodne vastus, on nõukogul kohustus võtta vastu asjakohane otsus, tuginedes kõigile asjaomastele elementidele ja tema käsutuses olevale teabele.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Kontrollikoja liikmete osaline uuendamine – Rumeenia kandidaat

Viited

06341/2019 – C8-0049/2019 – 2019/0802(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

14.2.2019

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

11.3.2019

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Indrek Tarand

1.3.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

8

12

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Wolf Klinz, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Indrek Tarand, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andrey Novakov

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Maria Grapini, Dan Nica, Emilian Pavel, Răzvan Popa, Paul Rübig, Lambert van Nistelrooij, Maria Gabriela Zoană

Esitamise kuupäev

10.4.2019

Viimane päevakajastamine: 12. aprill 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika