Menetlus : 2018/0217(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0199/2019

Esitatud tekstid :

A8-0199/2019

Arutelud :

PV 20/10/2020 - 5
CRE 20/10/2020 - 5

Hääletused :

PV 20/10/2020 - 21

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0288

RAPORT     ***I
PDF 583kWORD 274k
15.5.2019
PE 629.647v02-00 A8-0199/2019

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013

(COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Ulrike Müller

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013

(COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0393),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0247/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning arengu-, eelarve-, eelarvekontrolli- ja regionaalarengu komisjonide arvamusi (A8-0199/2018),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes, kohandades teadusuuringuid ja innovatsiooni ning viies need laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmise ja maaelu arenguga.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  On vajalik, et põllumajandussektor ei kannataks finantstagajärgede all selliste poliitiliste otsuste tõttu nagu Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust või uute liidu poliitikameetmete rahastamine. Arvesse tuleks võtta Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2018/2714(RSP), milles peeti kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekus 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta vähendati ÜPP vahendeid 15 %, ning väljendati eriti kindlalt Euroopa Parlamendi vastuseisu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis võiksid ÜPP põhisisu ja eesmärke kahjustada. Samuti seati sellega seoses kahtluse alla ettepanek vähendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid rohkem kui 25 %.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  ÜPP etendab oma otsetoetuste ja teise samba vahenditega olulist rolli põllumajandustootjate jaoks liidus, aidates märkimisväärselt kaasa mitte üksnes toiduga kindlustatusele, vaid ka investeeringutele ja tööhõivele maapiirkondades. ÜPP jaoks ette nähtud jõulised kärped ei ole vastuvõetavad. Seepärast tuleks ÜPPs osutada peamist tähelepanu selle põhitegevustele ning EL 27 ühisele põllumajanduspoliitikale aastatel 2021–2027 eraldatavad vahendid peaksid jääma vähemalt 2014.–2020. aasta eelarve tasemele, eelarvestades samal ajal põllumajanduse kriisireservi esialgse summa.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 208 tuleks ÜPP rakendamisel arvestada arengukoostöö eesmärkidega, sealhulgas ka kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning liidu kliimamuutuste leevendamise kohustuste täitmisega vastavalt Pariisi kokkuleppele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

(3)  Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus ja paindlikkus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas oma konkreetsete vajaduste ja liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse. Liikmesriigid peaksid kehtestama ja välja kujundama ka toetusesaajate kontrollimiseks vajaliku raamistiku, et tagada jätkuvalt ÜPP strateegiakavade sekkumismeetmete vastavus kohaldatavatele liidu õigusnormidele. Liidu põhinõuded, sealhulgas maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund ning kohustuslikud majandamisnõuded, tagavad ühise lähenemisviisi ja võrdsed võimalused liikmesriikidele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Käesoleva määrusega ette nähtud sekkumisviiside ja meetmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) .../... [uus finantsmäärus]12 sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, akrediteeritud asutuste toimimist ja eelarvepõhimõtteid.

(5)  Käesoleva määrusega ette nähtud sekkumisviiside ja meetmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 [uus finantsmäärus]12 sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, akrediteeritud asutuste toimimist ja eelarvepõhimõtteid.

__________________

__________________

12 Määrus (EL, Euratom) nr ... [uus finantsmäärus].

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012. (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Käesoleva määruse suhtes tuleks kohaldada osa määruse (EL) …/…[ühissätete määrus]1 a sätetest.

 

__________________

 

1 a [ühissätete määrus].

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Liikmesriigid ei peaks kehtestama täiendavaid eeskirju, mis raskendavad toetusesaajal EAGFi ja EAFRD kasutamist.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid.

(9)  Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste, iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid. Makseasutused peaksid arendama oma rolli põllumajandustootjate nõustajana ja tegema jõupingutusi menetluste lihtsustamiseks toetusesaajatele, tagades samas vastavuse liidu standarditele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

(10)  Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peab ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kuludele, mida rahastab liit, vastama väljund ning need peavad olema kooskõlas liidu põhinõuete ja juhtimissüsteemidega.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000 euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel. Lisaks on 2020. eelarveaasta seisukohast vaja teha teine erand, kuna kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2020. aasta lõpus alles, tuleks 2021. aastasse üle kanda, nii et seda ei kantaks tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohaseid otsetoetustena makstavaid sekkumisi.

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Praegune kriisireserv tuleb üle vaadata ja seda tuleb tugevdada ELi põllumajanduse kriisireservi loomise huvides, mis on tõhusam ja paindlikum vahend, mis peaks andma täiendavat toetust põllumajandussektorile turumuutuste korral ja võimaldama liidul reageerida tõhusamalt põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavatele suurtele kriisidele. Sel eesmärgil ning et oleks võimalik arendada välja usaldusväärne raamistik, mis võimaldab põllumajandustootjatel riske asjakohaselt juhtida, tuleks ELi põllumajanduse kriisireservi assigneeringud koondada selleks, et rahastada turu stabiliseerimise meetmeid ja määruses (EL) nr 1308/2013 osutatud erakorralisi meetmeid, samuti meetmeid, mis võimaldaksid asendada sissetulekute stabiliseerimise vahendeid, mille liikmesriigid on kehtestanud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 70 alusel ning mis on tehtud põllumajandustootjatele kättesaadavaks põllumajandusest saadava sissetuleku järsu languse korral, mis ületab Euroopa Komisjoni poolt eelnevalt kindlaks määratud piirmäära sektori kohta ning millega seoses tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  ELi põllumajanduse kriisireserv tuleks luua ÜPP eelarve raames ning selle esialgne summa tuleks kehtestada 2021. aastal lisaks EAGFi ja EAFRD eelarvetele. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d nähakse ette, et kulukohustustega sidumata assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Seetõttu tuleks artikli 12 lõike 2 punktist d sätestada erand, millega lubataks kanda põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringuid üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmis(t)el eelarveaasta(te)l, võimaldades nii ELi põllumajanduse kriisireservi vahendite kogumist aasta-aastalt kogu programmitöö perioodi jooksul.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2 % EAGFi aastasest ülemmäärast.

(15)  Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks, menetluste võimalikult suuremaks lihtsustamiseks ning toetusvormide keerukuse vähendamiseks tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2 % EAGFi aastasest ülemmäärast.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Otsetoetuste taseme ühtlustamine liikmesriikide vahel on möödapääsmatu selleks, et tagada siseturul võrdsed tingimused. Otsetoetuste õiglane jaotamine liikmesriikide vahel tuleb lahendada kiiremas korras.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks ning põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

(21)  Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks, loodusõnnetuste puhul abivajaduse hindamiseks ja abi kiireks andmiseks ning tootmiseks vajalike põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Komisjoni põllumajandusturgude järelevalvet tuleks laiendada, et jälgida kaubavooge arengumaadesse ja arengumaadest valdkondades, mille partnerriigid on liigitanud tundlikuks, et tagada ÜPPga seotud põllumajandusliku toidutööstuse kaubandusalaste tulemuste kooskõla liidu kohustusega tagada poliitikavaldkondade arengusidusus.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  ÜPP uue rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma enam konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Selle asemel peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud juhul, kui neil on vastav väljund ja nad on vastavuses kohaldatavate liidu põhinõuetega.

(25)  ÜPP uue rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma enam konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Selle asemel peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud juhul, kui neil on vastav väljund ja nad on vastavuses kohaldatavate liidu põhinõuetega. ÜPP uue rakendamismudeliga ei tohiks kaotada liikmesriikide kohustust kontrollida kulutuste seaduslikkust ja korrektsust, et tagada liidu finantshuvide kaitse.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Liikmesriigid peaksid saatma N+1 aasta 15. veebruariks komisjonile raamatupidamise aastaaruande ja ÜPP strateegiakava rakendamise tulemuslikkuse aastaaruande. Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida tulemuslikkuse aruandes esitatud väljundite põhjal kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

(28)  Liikmesriigid peaksid saatma komisjonile raamatupidamise aastaaruande ning kontrollimise ja heakskiitmise aastaaruande N+1 aasta 15. veebruariks ning ÜPP strateegiakava rakendamise tulemuslikkuse aastaaruande käesoleva määruse jõustumisele järgneva teise kalendriaasta 15. aprilliks ja seejärel iga kahe aasta tagant. Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida tulemuslikkuse aruandes esitatud väljundite põhjal kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Kasutusele tuleks võtta uus maksete peatamise vorm juhuks, kui väljundid on ebatavaliselt väikesed. Kui aruandes esitatud väljundid on deklareeritud kuludega võrreldes ebatavaliselt väikesed ning liikmesriigil puudub sellele olukorrale hea ja arusaadav põhjendus, peaks komisjonil olema õigus lisaks N–1 eelarveaasta kulude vähendamisele, peatada ka tulevased kulud seoses selle sekkumismeetmega, mille väljundid olid ebatavaliselt väikesed. Selline peatamine tuleks kinnitada iga-aastases tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

(29)  Kasutusele tuleks võtta uus maksete peatamise vorm juhuks, kui väljundid on ebatavaliselt väikesed. Kui aruandes esitatud väljundid on deklareeritud kuludega võrreldes ebatavaliselt väikesed ning liikmesriigil puudub sellele olukorrale hea ja arusaadav põhjendus, peaks komisjonil olema õigus lisaks N–1 eelarveaasta kulude vähendamisele peatada pärast eelnevat hoiatamist ka tulevased kulud seoses selle sekkumismeetmega, mille väljundid olid ebatavaliselt väikesed. Selline peatamine tuleks kinnitada iga-aastases kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames, arvestades tulemusnäitajate keerulisemat laadi ja vajalikku kohandamist uue rakendamismudeli suhtes, tuleks tulemusaruandlus saavutatud tulemuste ja vastavate eesmärkide kauguse kohta esitada esimest korda käesoleva määruse jõustumisele järgneva teise kalendriaasta 15. aprilliks ja seejärel iga kahe aasta tagant. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav ja kui liikmesriik ei suuda tuua nõuetekohaselt põhjendatud põhjuseid, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik esitaks tegevuskava, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides. Tegevuskavas tuleks kirjeldada vajalikke parandusmeetmeid ja selle täitmise eeldatavat ajakava. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui ilmneb, et tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raamistikus. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks piirduma raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja tõepärasusega ega peaks hõlmama kulude vastavust liidu õigusele.

(39)  Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raamistikus. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks piirduma raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja tõepärasusega ega peaks hõlmama kulude vastavust liidu õigusele.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Kooskõlas uue rakendamismudeliga tuleks ette näha iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine, et kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust aruandes esitatud väljundite põhjal. Tuleks kehtestada toetuste vähendamise mehhanism, selleks et lahendada olukordi, kus deklareeritud kuludele vastavad väljundid puuduvad ning liikmesriik ei suuda seda kõrvalekallet põhjendada.

(40)  Kooskõlas uue rakendamismudeliga tuleks ette näha iga-aastane kontrollimine ja heakskiitmine, et kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust aruandes esitatud väljundite põhjal. Tuleks kehtestada toetuste vähendamise mehhanism, selleks et lahendada olukordi, kus deklareeritud kuludele vastavad väljundid puuduvad ning liikmesriik ei suuda seda kõrvalekallet põhjendada.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Liidu finantshuvide tagamise eesmärgil peaksid liikmesriigid looma süsteemid, et veenduda, et fondidest rahastatud sekkumised tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt, säilitades samas usaldusväärse finantsjuhtimise praeguse kindla raamistiku. Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013,15 nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95,16 nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/9617 ja nõukogu määrusega (EL) 2017/193918 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas eeskirjade eiramise, sh pettuste tõkestamine, avastamine, parandamine ja uurimine, kadumaläinud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral halduskaristuste kohaldamine. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et teha kindlaks, kas on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu finantshuve. Kooskõlas määrusega (EL) nr 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur korraldada uurimisi ja esitada süüdistusi liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muude kuritegude suhtes, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137119. Kooskõlas finantsmäärusega peavad kõik liidu vahendeid saavad isikud ja üksused tegema täielikku koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamises osalevad kolmandad isikud annavad samasugused õigused. Et OLAF saaks teostada oma pädevust, peaksid liikmesriikidel olema süsteemid, mis võimaldaksid neil teatada komisjonile avastatud eeskirjade eiramistest ja muudest ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastavuse juhtudest, sealhulgas pettused, ning võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Selleks et tagada fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine, peaks liikmesriikides olema kehtestatud selleks vajalik kord.

(42)  Liidu finantshuvide tagamise eesmärgil peaksid liikmesriigid looma süsteemid, et veenduda, et fondidest rahastatud sekkumised on tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt, säilitades samas usaldusväärse finantsjuhtimise praeguse kindla raamistiku. Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013,15 nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95,16 nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/9617 ja nõukogu määrusega (EL) 2017/193918 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas eeskirjade eiramise (sh pettuste) tõkestamine, avastamine, parandamine ja uurimine, kadumaläinud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral halduskaristuste kohaldamine. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et teha kindlaks, kas on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu finantshuve. Kooskõlas määrusega (EL) nr 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur korraldada uurimisi ja esitada süüdistusi liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muude kuritegude suhtes, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137119. Kooskõlas finantsmäärusega peavad kõik liidu vahendeid saavad isikud ja üksused tegema täielikku koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamises osalevad kolmandad isikud annavad samasugused õigused. Et OLAF saaks teostada oma pädevust, peaksid liikmesriikidel olema süsteemid, mis võimaldaksid neil teatada komisjonile avastatud eeskirjade eiramistest ja muudest ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastavuse juhtudest, sealhulgas pettused, ning võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Selleks et tagada fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine, peaks liikmesriikides olema kehtestatud selleks vajalik kord.

__________________

__________________

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

16 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

16 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

17 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 14.11.1996, lk 2).

17 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 14.11.1996, lk 2).

18 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

18 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 a)  Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajatele võrdsed tingimused, tuleks teatavad kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks säilitada. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi.

(47)  Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad, sealhulgas varajase hoiatamise süsteem, ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks asjakohasel tasandil säilitada, võttes arvesse proportsionaalsust ja seda, et põllumajandustootjatele ja haldusorganitele ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi, mis võib piirata nende juhtude arvu, kui on vajalik põllumajandusettevõtte kohapealne kontroll, ning vähendada põllumajandustootjate halduskoormust.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et tulemuslikkuse aastaaruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

(48)  Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et aruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta.

(53)  Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides ning liidu poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuste täitmiseks on vaja korraldada liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta. Selline süsteem peaks aitama ka tuvastada ebakõlasid ÜPP rakendamise ja liidu välispoliitika eesmärkide vahel. See aitaks kaasa järelevalve teostamisele määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] viidatud ÜPP eesmärkide saavutamise üle, võimaldades hinnata kolmandates riikides asuvate ettevõtjate mõju kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 ja liidu arengueesmärkidele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208.

Selgitus

Komisjon süvendab kolmandate riikidega tehtava usaldusväärse ja tõhusa koostöö vaimus dialoogi partnerriikidega kõikides küsimustes, mis mõjutavad nende arenguprotsessi, hoolimata sellest, kas need kuuluvad otseselt liidu poliitikaraamistikku või mitte. Liidu partneritelt saadav teave aitab tuvastada ja parandada ebakõlasid ELi poliitikavaldkondade vahel ning andmete kogumine ja jagamine aitab seda protsessi lihtsustada.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)  ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

(55)  ÜPP oluline osa on tingimuslikkus, millega tagatakse, et maksetega edendatakse suuremat kestlikkust ning tagatakse põllumajandustootjate võrdne kohtlemine liikmesriikides ja nende vahel, eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomade heaolu puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkuse, kontrollide ja nõuete rikkumisega seotud karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, tuleb liidu tasandil ette näha minimaalne karistusmäär esmakordse hooletusest tingitud mittevastavuse eest; korduvuse korral peaks protsent olema suurem ning tahtlikkus võib kaasa tuua täieliku maksetest ilmajätmise. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus võtta väiksemate ja esmakordsete mittevastavuste puhuks kasutusele varajase hoiatamise süsteem.

(57)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, tuleb liidu tasandil ette näha minimaalsed karistusmäärad. Selliseid määrasid tuleks kohaldada esmakordse hooletusest tingitud mittevastavuse juhtude suhtes; korduvuse korral peaks protsent olema suurem ning tahtlikkus peaks potentsiaalselt kaasa tooma täieliku maksetest ilmajätmise. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaksid liikmesriigid võtma väiksemate ja esmakordsete mittevastavuste puhuks kasutusele varajase hoiatamise süsteemi, mille puhul teavitatakse toetusesaajat kohustusest võtta parandusmeetmed, võimaldades tal mittevastavus heastada. Halduskaristusi ei tohiks määrata mittevastavuse juhtudel, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud, lihtne hooletus või pädeva või muu asutuse poolt tunnistatud ilmsed vead.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 71

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldise teabega muudab liidu rahaliste vahendite kasutamise ÜPP raames läbipaistvamaks, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab haldusasutustele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti näitab see kodanikele, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse, toetades seeläbi riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

(71)  Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldise teabega muudab liidu rahaliste vahendite kasutamise ÜPP raames läbipaistvamaks, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab haldusasutustele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti näitab see kodanikele, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse, toetades seeläbi liidu ja riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)  „juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;

(b)  „juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas liikmesriikide kohustused seoses käesoleva määruse artiklis 57 osutatud liidu finantshuvide tõhusa kaitsega ning aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 8 lõikes 3 osutatud iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande ja artiklis 121 osutatud tulemusaruande jaoks;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  „väljundnäitaja“ – väljundnäitaja määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 12 tähenduses.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  „tulemusnäitaja“ – tulemusnäitaja määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 13 tähenduses.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c c)  „suur puudus“ – suur puudus määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 30 tähenduses.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c d)  „vahendusasutus“ – vahendusasutus määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 7 tähenduses.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt c e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c e)  „tegevuskava“ – tegevuskava vastavalt käesoleva määruse artikli 39 lõikele 1 ja artikli 40 lõikele 1.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-a)  toetusesaaja surm;

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)  raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

(a)  loodusõnnetus või ilmastikutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  toetusesaaja pikaajaline töövõimetus;

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  turutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(q)  põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;

(b)  põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine;

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse;

(c)  toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse või nende kannatamine taimekahjurirünnakute tõttu;

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid võivad kohaldada esimese lõigu punkti a sama loodusõnnetuse või samade ilmastikutingimuste tõttu kannatanud põllumajanduslike majapidamiste rühma suhtes.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAFRD eelarvet täidetakse liikmesriikide ja liidu koostöös. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 4. peatükis osutatud ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele.

EAFRD eelarvet täidetakse liikmesriikide ja liidu koostöös. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 4. peatükis osutatud ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele ja nimetatud määruse artikli 112 kohastele meetmetele.

Selgitus

EAFRDst rahastatakse liikmesriikide algatusel ka tehnilise abiga seotud meetmeid.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mõlemast fondist võib kas komisjoni algatusel või tema nimel otseselt rahastada ÜPP rakendamiseks vajalikku ettevalmistust, seiret, haldus- ja tehnilist abi ning hindamist, auditeerimist ja kontrolli. Eelkõige hõlmavad need järgmist:

Mõlemast fondist võib kas komisjoni algatusel või tema nimel otseselt rahastada ÜPP rakendamiseks vajalikku tõhusamat ettevalmistust, seiret, haldus- ja tehnilist abi ning hindamist, auditeerimist ja kontrolli. Määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 86 lõikes 3 osutatud EAFRD rahalise osaluse puhul võetakse arvesse haldussuutlikkuse suurenemist seoses uute juhtimis- ja kontrollisüsteemidega liikmesriikides. Eelkõige hõlmavad need järgmist:

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(aa)  ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

(f)  ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus parimate ÜPP tavade kohta, konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(cc)  rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

(h)  rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, asjaomaste sidusrühmadega koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Pädev asutus

 

1.  Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, kes vastutab järgmise eest:

 

(a)  artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

 

(b)  artiklis 10 osutatud koordineerivale asutusele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

 

(c)  artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine ja selle volituste lõpetamine;

 

(d)  pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

 

2.  Pädev asutus teeb komisjoni poolt kooskõlas artikli 12 lõikega 1 vastu võetavate kriteeriumide kontrollimise põhjal vormikohase otsuse:

 

(a)  makseasutusele ja koordineerivale asutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta;

 

(b)  sertifitseerimisasutuse määramise ja selle volituste lõpetamise kohta.

 

Pädev asutus annab komisjonile viivitamata teada makseasutustele, koordineerivale asutusele ja sertifitseerimisasutusele akrediteeringu andmise või nende määramise kohta ja nende akrediteeringu tühistamise või nende lõpetamise kohta.

 

Komisjon edendab parimate tavade vahetust seoses juhtimissüsteemide toimimisega liikmesriikide vahel.

(Vt endise artikli 9 sõnastust.)

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseasutused ja koordineerivad asutused

Makseasutused

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseasutused on liikmesriikide asutused või talitused, kes vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Makseasutused on liikmesriikide ja asjakohasel juhul piirkondade asutused või talitused, kes vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes kohaldavad halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 10 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning seirega.

Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes kohaldavad halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 12 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning seirega.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Makseasutuste akrediteerimine ajavahemikuks 2014–2020 kantakse üle programmitöö perioodi 2021–2027, kui nad on teatanud pädevale asutusele, et nad vastavad akrediteerimistingimustele, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile a teostatud läbivaatamine näitab, et see ei ole nii.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid ei tohi täiendavalt määrata uut makseasutust pärast käesoleva määruse jõustumist.

Liikmesriigid võivad määrata uued makseasutused pärast ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], tingimusel et:

 

(a)  akrediteeritud makseasutuste arv ei suurene võrreldes 31. detsembri 2019. aasta olukorraga; või

 

(b)  uued makseasutused määratakse seoses haldusliku ümberkorraldusega asjaomases liikmesriigis.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL, Euratom) 2018/… [uus finantsmäärus] artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta, mis on kantud nende akrediteeritud makseasutustele delegeeritud ülesannete täitmise käigus, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga a, ja millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta vastavalt artiklile 51;

(a)  raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta, mis on kantud nende akrediteeritud makseasutustele delegeeritud ülesannete täitmise käigus, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga a, ja millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta vastavalt artikli 51 lõikele 1;

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  artikli 52 lõikes 1 osutatud iga-aastane tulemusaruanne, mis tõendab, et kulud tehti vastavalt artiklile 35;

(b)  artikli 51 lõikes 2 osutatud iga-aastane kontrollimis- ja heakskiitmisaruanne, mis sisaldab teavet saavutatud väljundite ja tehtud kulutuste kohta ning tõendab, et kulud tehti vastavalt artiklile 35;

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  juhtimissüsteem toimib nõuetekohaselt, andes vajaliku tagatise seoses iga-aastases tulemusaruandes esitatud väljunditega, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktidega b ja c,

ii)  sisekontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja on kooskõlas liidu põhinõuetega, andes finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktidega b ja c ette nähtud vajaliku tagatise seoses iga-aastases kontrollimis- ja heakskiitmisaruandes esitatud väljundite ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikide vastavusega kohaldatavatele liidu õigusnormidele,

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Iga-aastane kontrollimis- ja heakskiitmisaruanne esitatakse esimest korda ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel igal järgneval aastal kuni aastani 2030 (kaasa arvatud). Esimene aruanne hõlmab kaht esimest eelarveaastat pärast ... [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva aasta]. Määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] II peatüki III jaotises osutatud otsetoetustest hõlmab aruanne ainult eelarveaastat ... [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale järgnev aasta].

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Akrediteeritud makseasutuse vastutav isik koostab ja esitab artiklis 129 osutatud andmeid kasutades komisjonile tulemusaruande, mis kajastab ÜPP riiklikus strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme ning sisaldab võimaluse korral aruannet mõjude kohta ... [käesoleva määruse jõustumise alguskuupäevale] järgneva teise kalendriaasta 15. aprilliks ja seejärel iga kahe aasta tagant.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Mitme makseasutuse akrediteerimise korral määravad liikmesriigid avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kellele ta paneb järgmised ülesanded:

välja jäetud

(f)  komisjonile esitatava teabe kogumine ja komisjonile edastamine;

 

(g)  artikli 52 lõikes 1 osutatud iga-aastase tulemusaruande esitamine;

 

(h)  meetmete võtmine või koordineerimine, eesmärgiga kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada komisjoni järelmeetmetest;

 

(i)  liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise edendamine ja tagamine.

 

Esimese lõigu punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses kohaldatakse koordineeriva asutuse suhtes liikmesriigipoolset eriakrediteerimist.

 

Koordineeriva asutuse esitatav iga-aastane tulemusaruanne sisaldab artikli 11 lõikes 1 osutatud arvamust ja edastamisel lisatakse sellele liidu vahendite haldaja kinnitus, mis hõlmab kõnealust aruannet tervikuna.

 

(Viidud üle uude artiklisse 10 a „Koordineerivad asutused“.)

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

välja jäetud

Pädev asutus

 

13.  Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, kes vastutab järgmise eest:

 

(j)  artikli 8 lõikes 2 osutatud makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

 

(k)  artikli 8 lõikes 4 osutatud koordineeriva asutuse akrediteerimine;

 

(l)  artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine;

 

(m)  pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine.

 

14.  Pädev asutus teeb vormikohase otsuse makseasutusele ja koordineerivale asutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta selliste akrediteerimistingimuste kontrollimise alusel, mille komisjon võtab vastu vastavalt artikli 10 lõike 1 punktile a. Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata antud ja tühistatud akrediteeringutest.

 

(Viidud üle uude artiklisse 7 a.)

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 10 a

 

Koordineerivad asutused

 

1.  Mitme makseasutuse akrediteerimise korral määrab liikmesriik avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kellele ta paneb järgmised ülesanded:

 

(a)  komisjonile esitatavate dokumentide, andmete ja teabe korrastamine ja komisjonile edastamine;

 

(b)  aastaaruande, artikli 51 lõikes 2 osutatud iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande ning tulemusaruande esitamine makseasutuste andmete ja dokumentide koondamise või koostamise teel;

 

(c)  meetmete võtmine või koordineerimine, eesmärgiga kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada komisjoni järelmeetmetest;

 

(d)  liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise tagamine.

 

Esimese lõigu punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses kohaldatakse koordineeriva asutuse suhtes liikmesriigipoolset eriakrediteerimist.

 

Koordineeriva asutuse esitatavad aastaaruanne, iga-aastane kontrollimis- ja heakskiitmisaruanne ning tulemusaruanne sisaldavad artikli 11 lõikes 1 osutatud arvamust ja need esitatakse koos liidu vahendite haldaja kinnitusega, mis hõlmab kõnealust aruandlust tervikuna.

(Vt artikli 8 lõike 4 sõnastust.)

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriik, kes määrab enam kui ühe sertifitseerimisasutuse, määrab lisaks ka riikliku tasandi avalik-õigusliku sertifitseerimisasutuse, kes vastutab koordineerimise eest.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(u)  artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse jaoks väljundnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded ning määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 115 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire jaoks tulemusnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded, mis tõendavad, et käesoleva määruse artiklit 35 on järgitud, on korrektsed;

(c)  artikli 51 lõikes 2 osutatud iga-aastase aruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse jaoks väljundite kohta esitatud aruanded, mis tõendavad, et käesoleva määruse artiklit 35 on järgitud, on korrektsed;

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)  kulud meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013 ja mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.

(d)  aruanded, mis on koostatud määruse (EL) .../… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 115 ja 121 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire jaoks ning mis kajastavad elluviidud tegevusi ja riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme, on korrektsed;

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidele tehtavad kulutused on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega;

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  kulud meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013, määruses (EL) nr 228/2013, määruses (EL) nr 229/2013 ja määruses (EL) 1144/2014 ning mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuses arvamuses märgitakse ka seda, kas kontroll seab artikli 8 lõike 3 punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.

Kõnealuses arvamuses märgitakse ka seda, kas kontroll seab artikli 9 lõike 3 punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sertifitseerimisasutus peab valdama vajalikku tehnilist oskusteavet. Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ja ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest.

2.  Sertifitseerimisasutus peab valdama vajalikku tehnilist oskusteavet nii finantsjuhtimise alal kui ka seoses sekkumismeetmete kavandatud eesmärkide saavutamise hindamisega. Kõik andmed ja kogu teave, millele toetudes võivad sertifitseerimisasutused kinnitada, et ÜPP eesmärke ja ülesandeid täidetakse, samuti järelduste aluseks olevad andmed ja teave, tehakse läbipaistval moel kättesaadavaks. Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ja ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste ülesannetega, sealhulgas teostatavate kontrollidega ja kontrollitavate asutustega, ning kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning saatedokumentidega.

välja jäetud

Rakendusaktides sätestatakse ka:

 

(w)  auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase;

 

(x)  sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi.

 

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.

 

(Tekst viiakse üle uude artiklisse 12 a („Komisjoni volitused“, endine artikkel 10).)

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Kui liikmesriikide pädevad asutused on määranud käesolevas artiklis osutatud sertifitseerimisasutused ja teavitanud sellest komisjoni, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ammendava loetelu sellistest asutustest hiljemalt üks aasta pärast … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] ning teist korda hiljemalt neli aastat pärast seda.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

20.  EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) [COM(2018) 322 final].

1.  EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) [COM(2018) 322 final], milles sätestatakse liikmesriikide jaoks konkreetsed ülemmäärad.

Selgitus

On väga oluline kehtestada liikmesriikide jaoks toetuste ülemmäärad, et neid esimesena kasutavad liikmesriigid ei saaks kõige rohkem toetusi.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 12 a

 

Komisjoni volitused

 

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega, milles käsitatakse järgmist:

 

(a)  artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutuste ja artikli 10 lõikes 4 osutatud koordineerivate asutuste akrediteerimise miinimumtingimused;

 

(b)  makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega ning eeskirjad nende juhtimis- ja kontrollialase pädevuse sisu kohta;

 

(c)  makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja selle läbivaatamise ning sertifitseerimisasutuste määramise ja lõpetamise menetlused, samuti makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteeringu järelevalve menetlused, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

 

(d)  makseasutuste vahendite haldaja kinnituse aluseks olev töö ja kontrollid, millele on osutatud artikli 9 lõike 3 punktis c;

 

(e)  koordineeriva asutuse toimimine ja teabe esitamine komisjonile vastavalt artikli 10 lõikele 4.

 

2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste ülesannetega, sealhulgas teostatavate kontrollidega ja kontrollitavate asutustega, ning kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning saatedokumentidega.

 

Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse ka järgmist:

 

(a)  auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase; ning

 

(b)  sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi, mis võivad hõlmata võimalust jälgida makseasutuste kohapealseid kontrolle.

(Vt endise artikli 10 ja ka artikli 11 lõike 3 sõnastust.)

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reserv, mille eesmärk anda põllumajandussektorile täiendavat toetust turukorralduseks või turu stabiliseerimiseks või põllumajandustoodangu tootmist ja turustamist mõjutavate kriiside korral (edaspidi „põllumajandusreserv“), määratakse kindlaks EAGFi puhul iga aasta alguses.

ÜPP eelarves määratakse kindlaks ELi põllumajanduse kriisireserv (edaspidi „reserv“), mille eesmärk on anda põllumajandussektorile täiendavat toetust turukorralduseks või turu stabiliseerimiseks ning kiireks reageerimiseks põllumajandustoodangu tootmist ja turustamist mõjutavate kriiside korral.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põllumajandusreservi assigneeringud kantakse otse liidu eelarvesse.

Reservi assigneeringud kantakse otse liidu eelarvesse ning neid kasutatakse sellel eelarveaastal või nendel eelarveaastatel, mille jaoks taotletakse lisatoetust järgmiste meetmete rahastamiseks:

 

(a)   meetmed põllumajandusturgude stabiliseerimiseks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 8–21 alusel;

 

(b)  erakorralised meetmed määruse (EL) nr 1308/2013 I peatüki V jaotise alusel;

 

(c)  meetmed, millega täiendatakse määruse (EL) ... / ... [ÜPP strateegiakavade määrus] artiklis 70 viidatud sissetuleku stabiliseerimise vahendid turukriiside korral, mis toimuvad sektori jaoks sätestatud piirmäärast sagedamini.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli täiendamiseks, et määrata kindlaks sektoripõhised piirmäärad, mis on vajalikud selleks, et käivitada meetmed käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud sissetulekute stabiliseerimise vahendite täiendamiseks.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põllumajandusreservist tehakse vahendid kättesaadavaks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 8–21 ning artiklite 219, 220 ja 221 kohaste meetmete jaoks aastaks või aastateks, mille jaoks lisatoetust taotletakse.

välja jäetud

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2021. aastal kehtestatakse täiendusena EAGFi ja EAFRD eelarvetele esialgne 400 000 000 euro suurune summa jooksevhindades.

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põllumajandusreservi summa peab olema vähemalt 400 miljonit eurot jooksevhindades ajavahemiku 2021–2027 iga aasta alguses. Komisjon võib vajaduse korral põllumajandusreservi summat aasta jooksul kohandada, võttes arvesse turuarenguid või väljavaateid asjaomasel või järgmisel aastal ning olemasolevaid assigneeringuid EAGFi raames.

ELi põllumajanduse kriisireservi summa peab olema ajavahemiku 2021–2027 iga aasta alguses vähemalt võrdne esialgse, 2021. aastal eraldatud summaga, mis võib suureneda selle ajavahemiku jooksul kuni 1 500 000 000 euroni jooksevhindades, ilma et see piiraks eelarveasutuse vastu võetud asjaomaseid otsuseid.

 

Põllumajanduse kriisireservi kohandatakse iga-aastase eelarvemenetluse teel või vajaduse korral aasta jooksul, võttes arvesse kriisiarenguid või väljavaateid asjaomasel aastal või järgmistel aastatel ning olemasolevaid EAGFile määratud kulusid või olemasolevaid varusid vastavalt EAGFi ülemmäärale.

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Juhul kui need olemasolevad assigneeringud ei ole piisavad, võib kasutada finantsdistsipliini, et täita reserv esimeses lõigus osutatud esialgse summa piires.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel.

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse reservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada reservi järgmistel eelarveaastatel.

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse ka kriisireservi kasutamata summa, mis on 2020. aasta lõpus alles, üle 2012. aastasse ilma artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele tagasi kandmata ja tehakse põllumajandusreservi rahastamiseks kättesaadavaks.

välja jäetud

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra ning käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud erimeetmete jaoks määruse (EL) nr 228/2013 IV peatüki ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatüki alusel antava liidu rahalise toetuse kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.

Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva artikli kohaselt kindlaks määratud kohandamise määra kohaldatakse üksnes 2 000 eurot ületavate otsetoetuste suhtes, mida antakse toetusesaajatele asjaomasel kalendriaastal.

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

42.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lisamaksed või mahaarvamised lõike 3 kohaselt tehtud maksete kohandamiseks, kohaldamata artiklis 101 osutatud menetlust.

6.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lisamaksed või mahaarvamised lõike 3 kohaselt tehtud maksete kohandamiseks, kohaldades artiklis 101 osutatud menetlust.

Selgitus

Igakuiseid makseid tuleb selguse ja läbipaistvuse huvides ka edaspidi teha komisjoni kaudu.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlas artikli 7 punktiga b edastab asjaomased satelliitandmed tasuta pindala seiresüsteemi eest vastutavatele pädevatele asutustele või kontrolliasutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.

Kooskõlas artikli 7 punktiga b edastab asjaomased satelliitandmed tasuta pindala seire- ja kontrollisüsteemi eest vastutavatele pädevatele asutustele või kontrolliasutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib usaldada artikli 64 lõike 1 punktis c osutatud pindala seiresüsteemi puudutavate tehnikate või töömeetoditega seotud ülesanded vastavate üksuste hooleks.

Komisjon võib usaldada artikli 64 lõike 1 punktis c osutatud pindala seire- ja kontrollisüsteemi puudutavate tehnikate või töömeetoditega seotud ülesanded vastavate üksuste hooleks.

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(gg)  tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti põllukultuuride seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid;

(b)  tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti pinnase, vee, põllukultuuride ja muude taimede seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid, hinnates põllumajandussüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele ja edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii)  suurendada maailmaturgude läbipaistvust;

(d)  soodustada konkreetseid meetmeid, mis suurendavad maailmaturgude läbipaistvust, sealhulgas turgude seiret, võttes arvesse liidu eesmärke ja kohustusi, sealhulgas poliitikavaldkondade arengusidusust;

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti c kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, riiklike laborite ja asutustega ning erasektorit kaasates.

Artikli 7 kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP ja selle mõju rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, Eurostati, riiklike laborite ja asutustega ning erasektorit kaasates, tagades samas võimalikult suures ulatuses erapooletuse, läbipaistvuse ja avalikest allikatest pärineva teabe.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  2021. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(a)  2021. aastal: 1,5 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

Selgitus

Selleks et vältida teise samba meetmete rakendamises viivitusi, tuleks eelmaksed teha kahe aasta jooksul.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  2022. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(b)  2022. aastal: 1,5 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

55.  Täiendavaid eelmakseid ei tehta ega maksta tagasi, kui ümberpaigutamine EAFRDsse või EAFRDst on toimunud vastavalt määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklile 90.

3.  Täiendavaid eelmakseid võidakse teha või maksta tagasi, kui ümberpaigutamine EAFRDsse või EAFRDst on toimunud vastavalt määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklile 90.

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

56.  Eelmakse intresse kasutatakse asjaomase ÜPP strateegiakava jaoks ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kuludest.

4.  Eelmakse intresse kasutatakse asjaomase ÜPP strateegiakava või piirkondliku sekkumisprogrammi jaoks ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kuludest.

Selgitus

Selle artikli sidususe säilitamiseks tuleb piirkondlike kavade puhul eelmaksega kogunenud intresse kasutada samaks kavaks, mille raames need koguti.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

58.  Vahemakseid tehakse iga ÜPP strateegiakava puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga sekkumisliigi toetusmäära selle sekkumisliigi raames kantud avaliku sektori kulude suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 85.

1.  Vahemakseid tehakse iga ÜPP strateegiakava puhul või asjakohasel juhul iga piirkondliku sekkumisprogrammi puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga sekkumisliigi kaasrahastamise määra selle sekkumisliigi raames kantud avaliku sektori kulude suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 85.

Selgitus

Selgitus vahemaksete kohta piirkondlike sekkumisprogrammide puhul.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 25 % ÜPP strateegiakavasse panustatud kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;

(a)  esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 25 % ÜPP strateegiakava kaasrahastamise kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

68.  Komisjon teeb lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast ÜPP strateegiakava rakendamist käsitleva viimase iga-aastase tulemusaruande kättesaamist, võttes aluseks EAFRD sekkumisliikide suhtes kehtiva rahastamiskava, ÜPP asjaomase strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastavad kontrollimise ja heakskiitmise otsused. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikega 3 ettenähtud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse poolt kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

1.  Komisjon teeb lõppmakse pärast ÜPP strateegiakava rakendamist käsitleva viimase iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande kättesaamist, võttes aluseks EAFRD sekkumisliikide suhtes kehtiva rahastamiskava, ÜPP asjaomase strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastavad kontrollimise ja heakskiitmise otsused. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikega 3 ette nähtud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse poolt kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

70.  Kui komisjon ei ole lõikes 1 sätestatud tähtajaks saanud viimast iga-aastast tulemusaruannet ning kava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, kaasneb sellega lõppmakse automaatne kohustustest vabastamine vastavalt artiklile 32.

3.  Kui komisjon ei ole lõikes 1 sätestatud tähtajaks saanud viimast iga-aastast kontrollimis- ja heakskiitmisaruannet ning kava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, kaasneb sellega lõppmakse automaatne kohustustest vabastamine vastavalt artiklile 32.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

71.  Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

1.  Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

73.  Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+3 aasta 31. jaanuariks.

3.  Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+4 aasta 31. jaanuariks.

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 4 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+2 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

(a)  eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+3 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõik 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevus võib EAFRD raames saada ÜPP strateegiakava alusel ja muudest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest või liidu vahenditest eri liiki toetusi üksnes juhul, kui kumuleeritud toetuse kogusumma, mis on saadud eri liiki toetustena, ei ületa suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kõnealuse sekkumisliigi suhtes kohaldatakse, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotises. Sellistel juhtudel ei tohi liikmesriigid deklareerida komisjonile kulusid seoses järgmisega:

Tegevus võib EAFRD raames saada ÜPP strateegiakava alusel ja muudest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest või liidu vahenditest eri liiki toetusi üksnes juhul, kui kumuleeritud toetuse kogusumma, mis on saadud eri liiki toetustena, ei ületa suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kõnealuse sekkumisliigi suhtes kohaldatakse, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotises. Sellistel juhtudel ei deklareerita kulusid seoses ühega järgmistest:

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulusid võib liit rahastada üksnes juhul, kui:

Kulusid meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013, määruses (EL) nr 228/2013, määruses (EL) nr 229/2013 ja määruses (EL) 1144/2014, võib liit rahastada üksnes juhul, kui:

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(oo)  need on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega või

(b)  need on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(pp)  seoses sekkumisliikidega, millele on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus],

välja jäetud

i)  need vastavad aruandes esitatud konkreetsele väljundile ning

 

ii)  need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega ega laiene riiklikes ÜPP strateegiakavades kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele üksikute toetusesaajate puhul.

 

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kulusid meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus], võib liit rahastada üksnes juhul, kui

 

a)   need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt;

 

b)  need vastavad aruandes esitatud konkreetsele väljundile;

 

c)  need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega, järgides liidu põhinõudeid ja ilma et need laieneksid rahastamiskõlblikkuse tingimustele üksikute toetusesaajate puhul.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

78.  Kui komisjon teeb kuludeklaratsioonide või artiklis 88 osutatud teabe põhjal kindlaks, et artiklis 36 osutatud maksetähtaegadest ei ole kinni peetud, antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui liikmesriik ei esita kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul märkusi või kui komisjon loeb vastuse mitterahuldavaks, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile tehtavaid igakuiseid makseid või vahemakseid vähendada rakendusaktidega, mis käsitlevad artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või artiklis 30 osutatud vahemakseid.

2.  Kui komisjon teeb kuludeklaratsioonide või artiklis 88 osutatud teabe põhjal kindlaks, et artiklis 36 osutatud maksetähtaegadest ei ole kinni peetud, antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui liikmesriik ei esita kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul märkusi või kui komisjon on jõudnud seisukohale, et esitatud märkused on ilmselgelt ebapiisavad, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile tehtavaid igakuiseid makseid või vahemakseid vähendada rakendusaktidega, mis käsitlevad artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või artiklis 30 osutatud vahemakseid. Komisjon tagab, et vähendamine ei tekita asjaomase liikmesriigi lõplikele toetusesaajatele lisaviivitusi ega -raskusi.

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

79.  Käesoleva artikli kohased vähendamised ei piira artikli 51 kohaldamist.

3.  Käesoleva artikli kohaseid vähendamisi kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja need ei piira artikli 51 kohaldamist.

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid ei esita artikli 8 lõikes 3 või artikli 11 lõikes 1 osutatud dokumente artikli 8 lõikega 3 ettenähtud tähtaegadeks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiste maksete kogusumma. Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui ta on saanud asjaomaselt liikmesriigilt puuduvad dokumendid, tingimusel et kättesaamise kuupäev ei ole hilisem kui kuus kuud pärast tähtaega.

Kui liikmesriigid ei esita artiklis 8 või artikli 11 lõikes 1 osutatud dokumente ja andmeid artikliga 8 ja asjakohasel juhul määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 129 lõikega 1 ette nähtud tähtaegade jooksul, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiste maksete kogusumma. Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui ta on saanud asjaomaselt liikmesriigilt puuduvad dokumendid, tingimusel et kättesaamise kuupäev ei ole hilisem kui kuus kuud pärast tähtaega.

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise raames teeb komisjon kindlaks, et erinevus deklareeritud kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahel on üle 50 % ja liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Kui artikli 51 lõikes 2 osutatud iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raames teeb komisjon kindlaks, et erinevus deklareeritud kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahel on üle 50 % ja liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtavad edusammud, mille seire toimus kooskõlas määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklitega 115 ja 116, on edasilükatud või ebapiisavad, võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.

Kui vahe-eesmärkide saavutamiseks tehtavad edusammud on edasilükkunud või ebapiisavad ning kui riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud ning kooskõlas määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklitega 115 ja 116 jälgitava ühe või mitme tulemusnäitaja teatatud väärtus paljastab suurema kui 25 % puudujäägi asjakohase aruandeaasta puhul, esitavad liikmesriigid selle puudujäägi kohta põhjenduse.

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade loomise menetluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui liikmesriik ei saa esitada nõuetekohaselt põhjendatud põhjuseid, võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil esitada ja rakendada tegevuskava, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides. Tegevuskavas esitatakse vajalikud parandusmeetmed ja selle täitmise eeldatav ajakava.

 

Sellel eesmärgil võtab komisjon kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide, sh eelkõige edunäitajate määratluse ja tegevuskavade koostamise menetluse kohta.

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Kui liikmesriik ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui liikmesriigi esitatud tegevuskava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist ja sellele vastamisvõimaluse andmist võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed. Komisjon võtab enne maksete peatamise menetluse algatamist arvesse tegevuskava täitmiseks esitatud ajakava.

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse alates ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva].

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tõsiste puuduste korral juhtimissüsteemide toimimisel võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.

Tõsiste puuduste korral juhtimissüsteemide toimimisel palub komisjon vajaduse korral asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade loomise menetluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade koostamise menetluse kohta.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida liikmesriik, kus puudused esinevad, on kandnud esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 53 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.

Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida liikmesriik, kus puudused esinevad, on kandnud esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud, võttes arvesse komisjoni poolt vastavalt artiklile 47 tehtud kontrolli tulemusi. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 53 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 3 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rakendusaktides, millega määratakse kindlaks artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed, tuleb võtta arvesse käesoleva lõike esimese lõigu alusel vastu võetavaid rakendusakte.

Rakendusaktides, millega määratakse kindlaks artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed, tuleb võtta arvesse lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetavaid delegeeritud õigusakte.

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud meetmete puhul;

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

92.  Liikmesriigid võivad otsustada teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 68 ja 71 osutatud sekkumiste raames.

3.  Liikmesriigid võivad otsustada teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 68 ja 71 ning III jaotise III peatükis, samuti määruse (EL) nr 1308/2013 II peatüki I jaos osutatud sekkumiste raames.

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

96.  Lõikes 1 osutatud summad makstakse liidu eelarvesse ja taaskasutamise korral võib neid kasutada ainult EAGFi või EAFRD kulude rahastamiseks.

2.  Lõikes 1 osutatud summad makstakse liidu eelarvesse ja taaskasutamise korral kasutatakse neid ainult kas EAGFi või EAFRD kulude rahastamiseks ning nendest rahastatakse eelkõige EAGFi raames loodud põllumajandusreservi, pidades kinni artiklis 14 sätestatud piiridest.

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, sealhulgas selle koostoimest kliima, keskkonna, loomade heaolu ja arenguga. Selle eesmärk on teavitada kodanikke eesseisvatest väljakutsetest põllumajanduse ja toiduainete valdkonnas, teavitada põllumajandustootjaid ja tarbijaid, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada kestlikumat liidu põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teavituse eesmärk on levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, objektiivset ja terviklikku teavet.

Teavituse eesmärk on levitada liidus ja sellest väljaspool kommunikatsioonikava abil ühtset, erapooletut, tõenditel põhinevat, objektiivset ja terviklikku teavet.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses tingimustega, mille alusel hüvitatakse fondide raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses kuludeklaratsioonide üksikasjadega seotud tingimustega, mille alusel hüvitatakse fondide raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

Selgitus

Ettepanekus sõnastatud volitus on liiga lai. Seda tuleks piirata, et see kehtiks näiteks ainult kuludeklaratsioonide kohta. Vastasel korral võib see takistada heakskiidetud ÜPP strateegiakavas toetusmeetmetele igasuguste kulutuste tegemist.

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsmääruse artikli 127 kohaldamisel tugineb komisjon käesoleva määruse artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriiki teavitanud, et ta ei saa toetuda sertifitseerimisasutuste tööle asjaomasel eelarveaastal, ning võtab seda oma riskihindamisel arvesse, et otsustada komisjoni auditite vajalikkus asjaomases liikmesriigis.

Finantsmääruse artikli 127 kohaldamisel tugineb komisjon käesoleva määruse artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle ning võtab seda arvesse asjaomases liikmesriigis komisjoni auditite vajalikkust käsitleva riskihindamise koostamisel, välja arvatud juhul, kui ta on seda liikmesriiki teavitanud asjaolust, et ta ei saa sellele tööle toetuda.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  kas artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) nr.../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastavatel kuludel on konkreetne väljund, nagu on esitatud iga-aastases tulemusaruandes;

(b)  kas artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastavatel kuludel on konkreetne väljund, nagu on esitatud iga-aastases kontrollimis- ja heakskiitmisaruandes;

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  kas artiklites 39 ja 40 osutatud tegevuskavasid rakendatakse nõuetekohaselt.

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides avastatud tõsiste puuduste korral ja selleks, et tagada liidu finantshuvide kaitse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 57, võib komisjon laiendada oma kontrolle, et veenduda tingimustes, mille alusel fondide rahastatud toiminguid tehti ja kontrolliti, et tagada vastavus kohaldatavatele liidu õigusnormidele kõigi määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] sätestatud sekkumiste puhul.

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon võib jätkata laiendatud seiret nii kaua, kui püsivad tõsised puudused juhtimissüsteemis.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

111.  Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe eeskirjade eiramise kohta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 tähenduses ja ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastamise muude juhtude kohta, oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete tagasinõudmiseks vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole võetud meetmete kohta.

3.  Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe eeskirjade eiramise kohta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 tähenduses ja ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastamise muude juhtude kohta, oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete sissenõudmiseks vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole võetud meetmete kohta. Komisjon võtab selle teabe kokku ja avaldab mitmeaastased aruanded, mis edastatakse Euroopa Parlamendile. 

Selgitus

See on kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega ning sellega säilitatakse ka Euroopa Parlamendi kontrolliroll, mida täidab eelarvekontrollikomisjon (CONT).

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga-aastane raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlus

Iga-aastane kontrollimise ja heakskiitmise menetlus

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused rakendusaktid hõlmavad esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust ja nad ei piira artiklite 52 ja 53 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide kohaldamist.

Kõnealused rakendusaktid hõlmavad esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust ja nad ei piira käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 53 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide kohaldamist.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 sätestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise eeskirjad seoses lõike 1 teises lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nenderakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada.

Komisjon võtab enne kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta 15. oktoobrit vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks summad, mille võrra vähendatakse liidu rahastamisvahendeid kulude puhul, millele on osutatud artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 ning mis vastavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotises osutatud sekkumistele, juhul kui:

 

a)  iga-aastases kontrollimis- ja heakskiitmisaruandes esitatud väljund ei vasta artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kuludele või

 

b)  toetuse summa ühiku kohta erineb rohkem kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas kehtestatud erinevusprotsendi võrra niisuguste sekkumisliikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklit 89.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 53 kohaselt edaspidi vastu võetavate rakendusaktide sisu.

(Vt artikli 52 lõike 1 sõnastust.)

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon hindab vähendatavaid summasid sekkumiseks deklareeritud iga-aastaste kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahelise erinevuse alusel kooskõlas riikliku ÜPP strateegiakavaga, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi. Neid vähendamisi kohaldatakse ainult kulude suhtes, mis on deklareeritud asjakohase sekkumise puhul, millel ei ole vastavat väljundit.

(Vt artikli 52 lõike 2 sõnastust.)

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 – lõik 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest ning annab liikmesriigile võimaluse esitada märkuseid vähemalt 30päevase ajavahemiku jooksul, enne kui ta esitab kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõikega 3 rakendusakti eelnõu.

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega, milles käsitletakse järgmist:

 

a)  lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrollimine ja heakskiitmine seoses meetmetega, mis tuleb võtta seoses lõike 1 teises lõigus ja lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja rakendamisega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada;

 

b)  asjaomase liikmesriigi põhjenduste kriteeriumid ning lõikes 2 osutatud vähendamiste kohaldamise meetodid ja kriteeriumid.

(Vt artikli 51 lõike 2 ja artikli 52 lõike 4 sõnastust.)

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 52

välja jäetud

Iga-aastase tulemusaruande kontrollimine ja heakskiitmine

 

116.  Kui artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastavatel kuludel ei ole konkreetset väljundit iga-aastases tulemusaruandes esitatud, võtab komisjon enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. oktoobrit vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks summad, mida liidupoolse rahastamise raames vähendatakse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 53 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide sisu.

 

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

 

117.  Komisjon hindab vähendatavaid summasid sekkumiseks deklareeritud iga-aastaste kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahelise erinevuse alusel kooskõlas riikliku ÜPP strateegiakavaga, võttes arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi.

 

118.  Enne lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist annab komisjon liikmesriikidele võimaluse esitada oma märkused ja põhjendada mis tahes erinevusi.

 

119.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega asjaomaselt liikmesriigilt saadud põhjenduste kriteeriumide ja vähendamiste kohaldamise meetodite ja kriteeriumide kohta.

 

120.  

 

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad seoses lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nende rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada.

 

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

 

(Osa artikli 52 tekstist viiakse üle artiklisse 51.)

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

122.  Komisjon hindab väljajäetavaid summasid tuvastatud puuduste raskusastme alusel.

2.  Komisjon hindab väljajäetavaid summasid registreeritud mittevastavuse raskusastme alusel. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse rikkumise laadi ja liidule tekkinud rahalist kahju. Väljajätmisel tugineb ta valesti makstud vahenditena tuvastatud summadele. Kui täpset summat ei ole mõistlikult võimalik välja arvutada, kasutatakse proportsionaalsel viisil kindlamääralisi finantskorrektsioone.

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

126.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide ja metoodika kohta.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega finantskorrektsioonide, sealhulgas lõikes 2 osutatud kindlamääraliste finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide ja metoodika kohta.

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad seoses lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nende rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning lõikes 3 sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades eeskirjad seoses meetmetega, mis tuleb võtta seoses lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmise ja rakendamisega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning lõikes 3 sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 53 a

 

Sissenõudmine mittevastavuse korral

 

1.  Liikmesriigid nõuavad toetusesaajatelt sisse maksed, mis on alusetult tehtud eeskirjade eiramise tõttu või selle tõttu, et toetusesaajad ei järgi ÜPP strateegiakavas osutatud sekkumiste tingimusi, ning nad algatavad vajaduse korral sel eesmärgil kohtumenetluse.

 

2.  Kui summa ei ole tagasi makstud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse esitamise kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, katab tagasi maksmata jätmisega seonduvad rahalised kulud 50 % ulatuses asjaomane liikmesriik ja 50 % ulatuses liit, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi kohustust jätkata sissenõudmismenetlusi vastavalt artiklile 57.

 

3.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada sissenõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha üksnes järgmistel juhtudel:

 

a)   sissenõudmisel juba kantud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa; seda tingimust peetakse täidetuks, kui

 

i)  toetusesaajalt sekkumise raames tehtava individuaalse maksena sissenõutava summa suurus ilma intressideta ei ole suurem kui 100 eurot või

 

ii)  toetusesaajalt sekkumise raames tehtava individuaalse maksena sissenõutava summa suurus ilma intressideta on vahemikus 100–250 eurot ning kui asjaomane liikmesriik kohaldab vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriiklike võlgade sissenõudmisest loobumise suhtes lävendit, mis on sama suur või suurem kui sissenõutav summa;

 

b)  sissenõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on siseriikliku õiguse kohaselt tunnistatud maksejõuetuks.

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Summad, mis nõutakse tagasi eeskirjade eiramise tõttu või selle tõttu, et toetusesaaja ei järgi ÜPP strateegiakavas osutatud sekkumiste tingimusi, ja nende summade intressid makstakse välja makseasutusele ja kantakse selle poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse laekumise kuu alla.

Summad, mis nõutakse sisse eeskirjade eiramise tõttu või selle tõttu, et toetusesaaja ei järgi ÜPP strateegiakavas osutatud sekkumiste tingimusi, ja nende summade intressid, mis arvutatakse välja alates päevast, mis järgneb kuupäevale, mil makse tuli tasuda, makstakse välja makseasutusele ja kantakse selle poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse laekumise kuu alla.

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid teha makseasutusele kui võla sissenõudmise eest vastutavale asutusele ülesandeks arvestada toetusesaaja võlg maha edaspidistest sellele toetusesaajale tehtavatest maksetest.

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui tehakse kindlaks, et toetusesaajad eiravad eeskirju ega järgi ÜPP strateegiakavas osutatud maaelu arengu sekkumiste tingimusi muudel juhtudel, teevad liikmesriigid finantskohandusi, tühistades vastava liidupoolse rahastamise kas osaliselt või täielikult Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud mittevastavuse laadi ja tõsidust ning EAFRD rahalise kaotuse taset.

Kui tehakse kindlaks, et toetusesaajad eiravad eeskirju ega järgi ÜPP strateegiakavas osutatud maaelu arengu sekkumiste tingimusi muudel juhtudel, teevad liikmesriigid finantskohandusi, tühistades vastava liidupoolse rahastamise kas osaliselt või erandlike asjaolude korral täielikult. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud mittevastavuse laadi ja tõsidust ning EAFRD rahalise kaotuse taset.

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber muudele ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele. Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või tagasinõutud vahendeid uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ettenähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid, mis arvutatakse välja alates päevast, mis järgneb kuupäevale, mil makse tuli tasuda, jaotatakse ümber muudele sama ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele.

(Lõike 1 viimane osa on viidud üle uude lõiku (2 a).)

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid arvavad kõik toetusesaajale temapoolse eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel maha makseasutuse poolt toetusesaajale tehtavatest mis tahes tulevastest maksetest.

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või sissenõutud vahendeid täielikult uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ette nähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber maaelu arengu tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

(Vt artikli 55 lõike 1 teise osa sõnastust.)

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

131.  Liikmesriigid loovad tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu sekkumismeetmeid reguleerivate liidu õigusnormidega.

2.  Liikmesriigid loovad tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu sekkumismeetmeid reguleerivate liidu õigusnormidega. Kontrollisüsteeme kirjeldatakse riiklikus ÜPP strateegiakavas vastavalt määruse (EL) .../… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklile 101. Sellised juhtimis- ja kontrollisüsteemid võivad hõlmata varajase hoiatamise mehhanisme.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui kehtestatud karistuseks on makstud toetussumma vähendamine, ei ületa karistuse summa 100 % toetuse- või maksetaotluse summast või rahastamiskõlblikust summast, mille suhtes karistust kohaldatakse.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 3 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui karistuseks on summa, mis arvutatakse mittevastavusega seotud koguse ja/või ajavahemiku alusel, ei ületa see summa summat, mis vastab teises lõigus osutatud protsendile.

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 3 – lõik 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui karistuseks on heakskiidu, tunnustuse või loa peatamine või kehtetuks tunnistamine või sekkumises osalemise või sellest kasu saamise õigusest ilma jätmine, on sellele vastava maksimaalse ajavahemiku pikkus kolm järjestikust aastat ja seda saab uuendada mis tahes uue mittevastavuse esinemise korral.

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 3 – lõik 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  kui mittevastavuse põhjuseks on makseasutuse tuvastatud ilmne viga, mille toetusesaaja on teinud seoses toetuse- või maksetaotlusega ning mille suhtes kohaldatakse enne toetusesaaja teavitamist korrektsiooni või kohandamist;

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 3 – lõik 2 – punkt c b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c b)  kui mittevastavus ei ole tõsine, ulatuslik või kestev.

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 57 a

 

Vigade parandamine

 

1.  Liikmesriigid võivad otsustada lisada oma ÜPP strateegiakavadesse sätted, millega antakse toetusesaajatele õigus eelnevalt esitatud haldusdeklaratsiooni või toetusetaotlust muuta või muul moel taastada selle nõuetele vastavus, ilma et seejuures kohaldataks vähendamisi või karistusi, kui

 

a)  toetusesaaja tegi oma olukorrast teavitamisel tehnilise vea;

 

b)  toetusesaaja ei mõistnud oma olukorraga seoses toetuskõlblikkuse kriteeriume, kohustusi või muid toetuse eraldamisega seotud kohustusi.

 

Seda muutmise või nõuetele vastavuse taastamise õigust kohaldatakse juhul, kui viga või tegevusetus toimus heas usus ning seda ei peeta pettusekatseks.

 

Toetusesaaja heas usus tegutsemise kindlaksmääramine on liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste kohustus.

Selgitus

Selle muudatusettepanekuga soovitakse kehtestada korrigeerimisõigus tehnilise vea või eeskirjade ebapiisavast tundmisest tuleneva vea puhul.

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad kontrollide sellise taseme, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks.

Liikmesriigid tagavad tõhusaks riskijuhtimiseks vajaliku kontrollide taseme, mis võib olla algsest tasemest madalam, kui haldus- ja seiresüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad on jäänud vastuvõetavale tasemele. Asjaomane asutus koostab kõigi taotlejate alusel kontrollivalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust osast, et saada representatiivne veamäär, ja riskipõhisest osast, mis hõlmab valdkondi, kus oht liidu finantshuvidele on kõige suurem.

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 4 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ll)  muud eeskirjad liikmesriikide tehtavate kontrollide kohta seoses meetmetega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis.

välja jäetud

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagatakse mittediskrimineeriv kohtlemine, õiglus ja proportsionaalsuse järgimine tagatise esitamisel;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  „loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ – veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000,33 või lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 21/200434;

(c)  „loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ – veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/200033, või lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 21/200434, või asjakohasel juhul sigade identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2008/71/EÜ34 a, ning muud liikmesriikide loodud andmebaasid loomade kohta;

__________________

__________________

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

34 Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

34 Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

 

34 a Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2008, lk 31).

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 4 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)  „toetusetaotlusteta süsteem“ – pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, kus ametisasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad vajalikud andmed vähemalt üksikute pindalade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis.

(f)  „toetusetaotlusteta süsteem“ – eeltäidetud või muud liiki pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, kus ametiasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad vajalikud andmed vähemalt üksikute pindalade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis.

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  pindala seiresüsteem;

(c)  pindala seire- ja kontrollisüsteem;

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

149.  Ühtne süsteem toimib elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide alusel ning võimaldab andmete vahetamist ja integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel.

2.  Ühtne süsteem toimib elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide alusel ning võimaldab andmete vahetamist ja integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide (GIS) vahel. Selleks võimaldab GIS kihitada põllumajandusettevõtete maatükke, katastriüksuseid või võrdlusmaatükke käsitlevaid georuumilisi andmeid määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] XI lisas loetletud liidu õigusaktide kohaselt määratletud kaitstavaid piirkondi ja kindlaksmääratud alasid, näiteks Natura 2000 võrgustiku alasid või nitraaditundlikke alasid ning maastikuelemente ja ökoloogilist infrastruktuuri (puud, hekid, tiigid, puhverribad, kaldavööndid jms) piiritlevate andmetega.

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

150.  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, võib komisjon kasutada ühtse süsteemi loomise, seire ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks.

3.  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, kasutab komisjon ühtse süsteemi loomise, seire ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks.

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva kümne kalendriaasta või turustusaastate kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad.

Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva kümne kalendriaasta või turustusaasta kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad. Andmebaasidest võib asjakohast teavet anda ka kokkuvõtte vormis.

Selgitus

Kõigi nõutavate andmete säilitamisega seotud kulud tekitavad muret. Juurdepääsu võimaldamine kümne aasta vältel võib osutuda väga kulukaks. Sarnast ja asjakohast teavet saab kokkuvõtete vormis anda palju odavamalt.

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Et toetusesaajad ja võimalikud toetusesaajad saaksid esitada täpse taotluse, tagavad liikmesriigid, et neil on juurdepääs kõigile võrdlus- ja tunnusandmetele maa kohta, mida nad kasutavad või kavatsevad kasutada.

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

160.  Artikli 63 lõikes 2 osutatud ja riiklike ÜPP strateegiakavade alusel rakendatavate pindalapõhiste sekkumiste jaoks ettenähtud toetuse puhul nõuavad liikmesriigid, et taotlus esitaks georuumilist rakendust kasutades, mille pädev asutus taotluse esitamiseks ette näinud.

1.  Artikli 63 lõikes 2 osutatud ja riiklike ÜPP strateegiakavade alusel rakendatavate pindalapõhiste sekkumiste jaoks ettenähtud toetuse puhul nõuavad liikmesriigid, et taotlus esitataks niisugust vormi kasutades, mille pädev asutus on oma georuumilises rakenduses ette näinud.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui liikmesriik otsustab kasutada toetusetaotlusteta süsteemi, võimaldab ta ametiasutustel maksta toetusesaajatele rahastamiskõlblikke toetusi ametlikes elektroonilistes andmebaasides sisalduvate andmete alusel (tingimusel et ei ole toimunud muutusi), mida vajaduse korral täiendatakse muutuse kajastamiseks lisateabega. Need andmed ja mis tahes sellise lisateabe kinnitab toetusesaaja.

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

165.  Liikmesriigid loovad pindala seiresüsteemi ja tagavad selle toimimise.

1.  Liikmesriigid loovad pindala seire- ja kontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon kehtestada pindala seire- ja kontrollisüsteemi loomiseks üleminekuperioodi liikmesriikidele, kes ei ole viimasel ajal sellist pindala seire- ja kontrollisüsteemi kasutanud.

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid hindavad igal aastal pindala seiresüsteemi kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.

Liikmesriigid hindavad igal aastal pindala seire- ja kontrollisüsteemi kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid loovad toetusega seoses kontrolli- ja karistuste süsteemi, nagu on osutatud artiklis 63.

Liikmesriigid loovad toetusega seoses kontrolli- ja karistuste süsteemi, millele on osutatud artiklis 63. Liikmesriigid teevad makseasutuste või nende poolt volitatud asutuste kaudu toetusetaotluste halduskontrolle, et kontrollida toetuste puhul rahastamiskõlblikkuse tingimuste täitmist. Kõnealuseid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid.

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikli 63 lõikes 2 osutatud iga sekkumise puhul tagavad liikmesriigid, et iga-aastaste kohapealsete kontrollide valim hõlmab vähemalt 5 % kõigist toetusesaajatest. Seda protsenti suurendatakse vajaduse korral, kui teatava sekkumise või meetme raames tuvastatakse oluline mittevastavus. Kui veamäärad jäävad vastuvõetavale tasemele, võivad liikmesriigid aga seda protsenti vähendada.

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 57 lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis.

välja jäetud

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõik 1 – punkt a – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(uu)  komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm, sisu ja tingimused:

(a)  komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm ja tingimused:

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(vv)  georuumilise taotlussüsteemi põhijooned ja eeskirjad, millele on osutatud artiklites 67 ja 68.

(b)  komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades sisu käsitlevad eeskirjad, mille kohaselt tuleb komisjonile edastada ja kättesaadavaks teha järgmine:

 

i)  põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seire- ja kontrollisüsteemi kvaliteedi hindamisaruanded;

 

ii)  parandusmeetmed, mida liikmesriikidel tuleb rakendada, nagu on osutatud artiklites 66, 67 ja 68;

 

iii)  georuumilise taotlussüsteemi ning pindala seire- ja kontrollisüsteemi põhijooned ja eeskirjad, millele on osutatud artiklites 67 ja 68.

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

181.  Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis.

2.  Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis. Vajaduse korral kutsub komisjon kolmandate riikide, sealhulgas arengumaade eksperte hindama liikmesriikide tasandil rakendatava ÜPP välismõju.

Selgitus

Komisjon peaks kolmandate riikidega tehtava usaldusväärse ja tõhusa koostöö vaimus süvendama dialoogi partnerriikidega kõikides küsimustes, mis mõjutavad nende arenguprotsessi. Liidu partneritelt saadav teave aitab tuvastada ja parandada ebakõla ELi poliitikavaldkondade vahel, eriti sisepoliitika välisaspektide ja välispoliitika kui sellise vahel.

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 79

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 79

välja jäetud

Kavandamine

 

183.  Liikmesriigid koostavad järgmisel kontrolliperioodil artikli 75 kohaselt tehtavate kontrollide kava.

 

184.  Liikmesriigid saadavad komisjonile enne iga aasta 15. aprilli lõikes 1 osutatud kava ning täpsustavad:

 

(i)  kontrollitavate ettevõtjate arvu ja nende jagunemise sektorite lõikes lähtuvalt asjaomastest summadest;

 

(j)  kava koostamisel arvesse võetud kriteeriumid.

 

185.  Kui komisjon ei ole kaheksa nädala jooksul oma märkusi edastanud, rakendavad liikmesriigid enda kehtestatud ja komisjonile edastatud kavasid.

 

186.  Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis kavas tehtavate liikmesriikide muudatuste suhtes.

 

187.  Komisjon võib mis tahes etapis taotleda, et liikmesriik hõlmaks kavaga teatavat liiki ettevõtjaid.

 

188.  Ettevõtjaid, kelle laekumiste või maksete summa oli väiksem kui 40 000 eurot, kontrollitakse käesoleva peatüki kohaselt ainult konkreetsete põhjuste korral, millest liikmesriigid peavad teatama oma lõikes 1 osutatud aastakavas või millest teatab komisjon kõnealuse kava muutmise taotluses.

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 101 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta esimeses lõigus sätestatud künnist.

 

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

IV jaotis – IV peatükk – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja karistused

Kestliku arengu tagamiseks mõeldud tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja karistused

Selgitus

See muudatusettepanek on üksnes redaktsioonilist laadi ja selle eesmärk on nimetada tingimuslikkus ümber tingimuslikkuseks kestliku arengu tagamiseks, võttes arvesse ÜPP keskkonnahoidlike meetmete (endine rohestamine) lisamist tingimuslikkusega seotud kohustuslikesse elementidesse.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid loovad kontrollisüsteemi, millega tagatakse, et määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 11 ning vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud toetuse saajad täidavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaos osutatud kohustusi.

Liikmesriikidel peab olema kontrollisüsteem, mille eesmärk on tagada, et järgmised toetusesaajad täidavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaos osutatud kohustusi:

 

a)  toetusesaajad, kes saavad otsetoetusi määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise II peatüki kohaselt;

 

b)  toetusesaajad, kes saavad iga-aastaseid toetusi kooskõlas määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklitega 65, 66 ja 67;

 

c)  toetusesaajad, kes saavad toetust kooskõlas määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükiga ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükiga.

 

 

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  „mittevastavuse korduvus“ – samale nõudele või standardile mittevastavus, mis tuvastatakse rohkem kui üks kord, tingimusel et toetusesaajat on teavitatud eelmisest mittevastavusest ja tal on asjakohasel juhul olnud võimalus võtta vajalikud meetmed selle eelmise mittevastavuse heastamiseks.

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 osutatud kontrollisüsteemide puhul teevad liikmesriigid järgmist:

3.  Selleks et täita lõikes 1 osutatud kontrollikohustusi, teevad liikmesriigid järgmist:

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  võivad vajaduse korral kasutada kaugseiret või pindala seiresüsteemi kohapealsete kontrollide tegemiseks, nagu on osutatud punktis a;

(c)  võivad vajaduse ja võimaluse korral kasutada kaugseiret või pindala seire- ja kontrollisüsteemi kohapealsete kontrollide tegemiseks, nagu on osutatud punktis a, ning

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a)  loovad varajase hoiatamise süsteemi;

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  kehtestavad kontrollivalimi punktis a osutatud kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal ning mis peab sisaldama juhuvalikut ja hõlmama vähemalt 1 % toetusesaajatest, kes saavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaoga ettenähtud toetust.

välja jäetud

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Liikmesriigid kehtestavad kontrollivalimi käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal, mille puhul nad võivad kasutada kaalutegureid, ning juhuvaliku põhjal, ning nad tagavad, et kontrollivalim hõlmab vähemalt 1 % toetusesaajatest, kes saavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaotisega ette nähtud toetust.

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 25 osutatud kavades osalevate põllumajandustootjate lihtsustatud kontrollide kohta.

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad käesolevas artiklis osutatud kontrollide tegemise kohta, sealhulgas eeskirjad, mis tagavad, et riskianalüüsides võetakse arvesse järgmisi tegureid:

 

a)  põllumajandustootjate osalemine põllumajandusettevõtete nõuandeteenuste süsteemis, mis on sätestatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 13;

 

b)  põllumajandustootjate osalemine sertifitseerimissüsteemis, mis on sätestatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 12 lõikes 3 a, kui kõnealune määrus hõlmab asjakohaseid nõudeid ja standardeid.

 

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 2 – punkt a – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

lisavad halduskaristuste kohaldamise eeskirjad, juhul kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel on maa üle antud. Kõnealustes eeskirjades peab rikkumistega seotud vastutus üleandjate ja ülevõtjate vahel olema jaotatud õiglaselt ja erapooletult.

lisavad halduskaristuste kohaldamise eeskirjad, juhul kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel on põllumajandusmaa, põllumajanduslik majapidamine või selle osa üle antud. Kõnealustes eeskirjades peab rikkumistega seotud vastutus üleandjate ja ülevõtjate vahel olema jaotatud õiglaselt ja erapooletult.

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  näevad ette, et halduskaristust ei tohi määrata, kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud.

(c)  näevad ette, et halduskaristust ei tohi määrata järgmistel juhtudel:

 

i)  kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud;

 

ii)  kui mittevastavuse põhjuseks on avalik-õigusliku asutuse korraldus;

 

iii)  kui mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et toetusesaaja, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada;

 

iv)  kui mittevastavuse põhjuseks on lihtne hooletus.

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaos sätestatud halduskaristusi kohaldatakse, vähendades kõnealuse määruse kõnealuses jaos loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mis ta on esitanud või esitab rikkumise tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.

Halduskaristusi kohaldatakse, vähendades artikli 84 lõikes 1 loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mille ta on esitanud või esitab rikkumise tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuste vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamisel võetakse arvesse kindlakstehtud mittevastavuse raskusastet, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad karistused peavad olema hoiatavad ja proportsionaalsed ning vastama käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Kõnealuste vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamisel võetakse arvesse kindlakstehtud mittevastavuse laadi, raskusastet, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad karistused peavad olema hoiatavad ja proportsionaalsed ning vastama käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hooletusest tingitud mittevastavuse korral on vähendamine üldjuhul 3 % käesoleva artikli 1 lõikes osutatud maksete kogusummast.

Hooletusest tingitud mittevastavuse korral on vähendamine üldjuhul 3 % käesoleva artikli 1 lõikes osutatud maksete kogusummast. Vähendamise kindlaksmääramisel lähtutakse mittevastavuse laadi ja raskusastme hinnangust, võttes aluseks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumid.

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad kehtestada varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse mittevastavuse üksikjuhtumite korral, mis esineb esimest korda ja mille kergemate tagajärgede, ulatuse ja kestuse tõttu ei järgne nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist. Kui sellele järgneva kontrolli käigus, mis tehakse kolme kalendriaasta jooksul, tehakse kindlaks, et mittevastavust ei ole kõrvaldatud, kohaldatakse esimese lõigu kohast vähendamist tagasiulatuvalt.

Liikmesriigid kehtestavad ja võtavad kasutusele artikli 84 lõikes 3 osutatud varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse mittevastavuse üksikjuhtumite korral, mis esineb esimest korda ja mille kergemate tagajärgede, ulatuse ja kestuse tõttu ei järgne toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist. Asjaomane ametiasutus teavitab toetusesaajat kohustusest võtta parandusmeetmeid ja kavandada parandusmeetmeid, mida tuleb võtta mittevastavuse heastamiseks. Kui sellele järgneva kontrolli käigus, mis tehakse kolme kalendriaasta jooksul, tehakse kindlaks, et mittevastavust ei ole kõrvaldatud, kohaldatakse esimese lõigu kohast vähendamist tagasiulatuvalt.

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 3. jaos sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi raames näha ette kohustusliku koolituse toetusesaajatele, kes on saanud varajase hoiatuse.

Liikmesriigid näevad varajase hoiatuse saanud toetusesaajatele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 3. jaos sätestatud põllumajandusettevõtete nõuandeteenuste süsteemi raames ette tingimuslikkust käsitleva erikoolituse, millest osavõtu võib teha kohustuslikuks.

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

206.  Korduvuse korral on vähendusprotsent suurem, kui see on hooletusest tingitud mittevastavuse korral ja esimest korda sisse nõutud.

3.  Mittevastavuse korduvuse korral on vähendusprotsent üldjuhul 10 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast.

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Edasise korduvuse korral ja õigustatud põhjuse puudumisel käsitletakse toetusesaaja tegevust lõike 4 tähenduses tahtlikuna.

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

207.  Tahtliku rikkumise korral on see vähendusprotsent suurem kui lõike 3 kohaselt korduvuse korral kohaldatud protsendimäär või toetuse saajate hulgast väljaarvamine ning selliseid tagajärgi võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.

4.  Tahtliku rikkumise korral on see vähendusprotsent vähemalt 15 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast ning võib ulatuda täieliku maksetest ilmajätmiseni ning selliseid tagajärgi võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 87 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad endale jätta 20 % artiklis 86 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.

Liikmesriigid võivad endale jätta 25 % artiklis 86 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.

Selgitus

Ei ole mingit põhjust protsendimäära praegusega võrreldes alandada. Protsendimäär peaks olema 25 %, sest liikmesriigid rakendavad süsteemi ja vastutavad mahaarvamiste eest.

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 100 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 100 a

 

Kiirmenetlus

 

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

 

2.  Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 100 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 102 – lõige 1 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  määruse (EL) 1306/2013 artiklit 5, artikli 7 lõiget 3, artikleid 9 ja 34, artikli 35 lõiget 4, artikleid 36, 37, 38, 43, 51, 52, 54, 110 ja 111 ning asjaomaseid rakenduseeskirju ja delegeeritud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt EAGFi puhul seoses põllumajanduslikul eelarveaastal 2020 ja varem tekkinud kulude ja tehtud maksetega ning EAFRD puhul seoses määruse (EL) nr 1305/2013 alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide raames tehtud kulude ja maksetega.

(a)  määruse (EL) 1306/2013 artiklit 5, artikli 7 lõiget 3, artiklit 9, artikli 26 lõiget 5, artiklit 34, artikli 35 lõiget 4, artikleid 36, 37, 38, 43, 51, 52, 54, 110 ja 111 ning asjaomaseid rakenduseeskirju ja delegeeritud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt EAGFi puhul seoses põllumajanduslikul eelarveaastal 2020 ja varem tekkinud kulude ja tehtud maksetega ning EAFRD puhul seoses määruse (EL) nr 1305/2013 alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide raames tehtud kulude ja maksetega.

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 103

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 103

välja jäetud

Üleminekumeetmed

 

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 101 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses eranditega, mida tehakse vajaduse korral käesolevas määruses sätestatud eeskirjadest ja nendele lisaks.

 


SELETUSKIRI

Euroopa Komisjon võttis 1. juunil 2018. aastal vastu kolme seadusandliku ettepaneku paketi ühise põllumajanduspoliitika (2021–2027) reformimiseks, sealhulgas rahastamist, haldamist ja seiret käsitlevad eeskirjad (määrus (EL) nr 393/2018). Algselt oli ette nähtud võtta ulatuslik seadusandlik pakett vastu 2017. aasta lõpus. Esinenud viivitus sunnib peale lühikese tähtaja, mis langeb kokku nii Euroopa Parlamendi kui ka komisjoni ametiaja lõppemisega ning loob seega kaasseadusandjale keerulised tingimused selle vastuvõtmiseks.

Viivituse põhjustas ka alles 2018. aasta mais tehtud hilinenud ettepanek võtta vastu mitmeaastane finantsraamistik ajavahemikuks 2021–2027 (COM(2018) 321), milles esitati tulevase ÜPP rahastamispakett. Eraldised ÜPP-le on ELi 27 liikmesriigi puhul (kulukohustuste assigneeringutes) 365 006 miljonit eurot, mis kujutab endast umbes 5 % vähendamist. Eraldised Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF) ulatuvad 286,2 miljardi euroni (1,1 % vähendamine), samas kui 78,8 miljardit eurot Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) kujutab endast 15,3 % vähendamist – alati võrreldes lähteolukorraga. Ent kui vastuvõtmisprotsessis tehakse kavandatud eelarve ülemmäärades olulisi lisamuudatusi, võib vaja minna ka parlamendi seisukoha läbivaatamist, mistõttu on lõpuks lõplik otsus ÜPP reformi kohta seotud mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva lõpliku kokkuleppega.

ÜPP paketi üldine ülesehitus põhineb kolmel raportil, milles käsitletakse järgmist: ÜPP rahastamist, haldamist ja seiret käsitlev määrus, ÜPP strateegiakava määrus, mis koondab üldmääruse alla kaks praegu eraldiseisvat määrust (otsetoetusi käsitlev määrus ja maaelu arengut käsitlev määrus), ning ühise turukorralduse määrus. Tänu olulistele kattumistele tuleb strateegiakava määrust ning rahastamist, haldamist ja seiret käsitlevat määrust lugeda koos ja nende üle ka koos hääletada.

Mis puudutab tõendibaasi, siis Euroopa Komisjoni mõjuhinnang erilisi tulemusi ei anna, nt niisuguse keskse küsimuse puhul nagu lihtsustamine, kuna halduskoormuse vähendamise kohta üksikasjalikke kvantitatiivseid andmeid ei esitata – tegelikkuses on see koormus kantud komisjonilt üle liikmesriikidele. Vahepeal tegi Euroopa Kontrollikoda analüüsi praeguse ÜPP tulemuslikkuse kohta ning see näitab, et otsetoetuste keskkonnahoidlikkuse komponent, kuigi sellega sooviti head, ei ole täielikult oma eesmärke saavutanud ning on loonud märkimisväärse halduskoormuse.

Kuna ÜPP rahastamist, haldamist ja seiret käsitlev raport on osa ÜPP reformipaketist, ei või seda raportööri arvates vaadelda eraldi ELi üldisest lähenemisviisist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide suhtes ja eelkõige ühissätete määrust käsitlevast ettepanekust, mis on üldmääruseks kõigile ELi mitmeaastastele fondidele. Nii ühissätete määruses kui ka rahastamist, haldamist ja seiret käsitlevas määruses viidatakse samuti finantsmääruses sätestatud üldraamistikule, mis hõlmab kõiki eelarve täitmise mudeleid (otsene, kaudne, jagatud täitmine), ning sätestatakse põhimõisted (sh juhtimine) ja -tingimused (sh audit ja kontroll). Ühissätete määrusega võimaldatakse nii tulemustele kui ka väljunditele orienteeritust, vahe-eesmärkide kehtestamist seoses väljamaksete tegemisega vastavalt tulemusnäitajatele ning lihtsustatud kuluvõimaluste, nagu kindlamääralise rahastamise, kindlasummaliste maksete ja standardsete ühikuhindade kasutamisele, mis on raportööri arvates üliolulised vahendid ka EAFRD haldamisel. Lisaks selgitatakse selles ka (EAFRD rahastatud) programmi LEADER ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kogukonna juhitud arengu algatuste vastastikuseid seoseid.

Euroopa Parlamendi 2017. aasta mai resolutsioonis toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta (P8_TA(2018)0224), milles käsitletakse komisjoni sama pealkirjaga teatist (COM(2017) 713 final), puudutavad tekkinud põhiküsimused lihtsat ja läbipaistvat juhtimissüsteemi, nõuetekohaselt toimivat tulemustele orienteeritud rakendamismudelit ning erinevate põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmete lõimimist sidusasse ja lihtsustatud struktuuri.

Uue ÜPP reformi ettepaneku sisuline muudatus, mida raportöör positiivseks peab, on nõuetest kinnipidamiselt tulemuslikkusele üleminek, millega kantakse märksa rohkem komisjoni kohustusi üle liikmesriikidele, seda ka seoses ÜPP rahastamist, haldamist ja seiret käsitlevas määruses kirjeldatud halduse ja kontrolliga.

Seepärast on Euroopa Parlamendi raporti projekti peamiste küsimuste eesmärk sellise õigusraamistiku kehtestamine, mis võimaldab lihtsustatud ja kaasajastatud ÜPP halduse ja kontrolli paremat rakendamist järgmiste vahendite kaudu:

juhtimissüsteem: topelteesmärk saavutada nii lihtne kui ka kõikehõlmav struktuur saavutatakse Euroopa Komisjoni kavandatud süsteemi peaaegu täieliku ümberkujundamisega, eeskätt selgitades arvukate institutsioonide (koordineeriv asutus, seirekomisjon) struktuuri ja pädevusi ning täpsustades nende lisaülesandeid (sertifitseerimisasutus) eesmärgiga tagada tõhusus, läbipaistvus ja vastutus;

aruandekohustus: süsteemi muutmine pelgalt (finants)väljunditepõhisest süsteemist väljundite ja tulemuste põhiseks aruandlussüsteemiks, mis hõlmab komisjoni vähenenud järelevalvet ja liikmesriikide suurenenud täiendavaid aruandluskohustusi. Selleks et piirata vältimatult suurenevat halduskoormust (iga-aastane tulemuslikkuse läbivaatamine) ning tagada samas uue tulemuslikkusel põhineva süsteemi asjakohasus ja kvaliteet (tulemuslikkuse tulemusnäitajad), tehakse ettepanek kohandada aruandlustsüklit;

kriisireserv: ennistatakse piisavalt rahastatud, iseseisva ja kindlasuunalise kriisimehhanismi oluline roll, piiritledes mehhanismi kohaldamisala ainult kriisidega (mitte turusekkumisega), võimaldades samal ajal rahastamisaluse laiendamist nii ÜPP raamistiku siseselt kui ka sellest väljaspool ning säilitades kavandatud pikenduspõhimõtte;

karistused ja kontroll: suure sammuna väikeste põllumajandusettevõtjate jaoks lihtsustamise suunas ennistatakse karistuste kohaldamisest väljajätmise lävend, milleks on 1250 eurot toetusesaaja kohta ja kuni 10 hektarit toetuskõlblikku maad; samal ajal tugevdatakse liikmesriikide riskipõhiste kohapealsete kontrollide vajadust; Euroopa Komisjonilt satelliitandmete parem kättesaadavus aitab teha paremaid kontrolle; selleks et ennistada ühtlustamise mõningane tase, võetakse korduva mittevastavuse puhuks kasutusele ühine järk-järgult tõusva karistuste taseme süsteem;

põllumajandusettevõtete nõuandeteenused: see on ÜPP rakendamise süsteemi oluline element ja peaks seetõttu jääma horisontaalsesse määrusesse koos üksikasjalikumate eeskirjadega, mille eesmärk on tagada kõigis liikmesriikides toetusesaajate jaoks juurdepääs kui kaasaegse põllumajanduspoliitika eeltingimus kogu ELis;

demokraatlik järelevalve: ettepanek sisaldab väga paljude volituste andmist, mille üle otsustatakse hilisemas etapis ning mis tuleb läbi vaadata ja ümber kujundada, et säilitada institutsioonidevaheline tasakaal.

Seoses seadusandlike ettepanekute jõustumisega pärast seda, kui kaasseadusandjad on need vastu võtnud, on kasulik meelde tuletada, et eelmise ÜPP programmitöö perioodi puhul tuli selleks kaks aastat rakendada üleminekumeetmeid. Siiski ei langenud see kokku parlamendi ega komisjoni volituste lõppemisega ega uute ülesannete ja struktuuride kasutuselevõtuga. Seepärast tuleb terviklik õigusakt, mis hõlmab vajalikke üleminekusätteid, eelkõige uut tulemuslikkusel põhinevat lähenemisviisi, võtta vastu õigeaegselt, et anda liikmesriikidele aega uute süsteemide loomiseks.


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (12.2.2019)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD))

Arvamuse koostaja: Maria Heubuch

LÜHISELGITUS

ELi kohustus järgida poliitikavaldkondade arengusidusust on kodifitseeritud Lissaboni lepingu artiklis 208. EL kohustub võtma arengueesmärke arvesse kõigis poliitikavaldkondades, mis tõenäoliselt mõjutavad arengumaid, ja vältima selliste poliitikavaldkondade vahelisi vastuolusid. ELi arengukoostöö esmatähtsad valdkonnad on toiduga kindlustatus ja säästev põllumajandus. Sellekohases ELi poliitikaraamistikus(1) (2010) rõhutatakse poliitikavaldkondade arengusidususe tähtsust ülemaailmse toiduga kindlustatuse tagamisel ning tõstetakse esile ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tähtsust.

ÜPP ebakõla arengueesmärkidega on küll pärast eksporditoetuste järguti kaotamist vähenenud, kuid tekitab endiselt probleeme. Arengule võivad ebasoodsalt mõjuda ÜPP toetused ja turutoetusmeetmed, mis suurendavad teatava kauba eksporti arengumaadesse või importi nendest maadest, ning ressursimahuka põllumajandustootmise kahjulik mõju kliimale.

Esitatud muudatusettepanekud käsitlevad horisontaalset määrust, mille kohaselt tuleb vastu võtta mitmesuguste ÜPP meetmete rahastamise, haldamise ja seire nõuded. Neid sekkumismeetmeid rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), mida nimetatakse sageli ÜPP kaheks sambaks. Pärast 2021. aastat saab ÜPP uue rakendamismudeli, mis suurendab liikmesriikide vastutust riiklike prioriteetide kindlaksmääramisel. Käsikäes uue mudeliga suundutakse nõuete täitmiselt tulemuslikkusele ja ÜPP oluline osa on tingimuslikkus.

Arvamuse koostaja tunneb uue, tulemustepõhise ÜPP käsitlusviisi poole suundumise üle heameelt, kuna see võib olla kasulik arengukoostöö-, kliima- ja keskkonnapoliitikaga sidususe saavutamise seisukohast. Samas suurendab asjaolu, et liikmesriigid seavad oma riiklikes kavades endale ise eesmärgid, märkimisväärselt võimalust, et püüdlused vähenevad ja algab võidujooks madalaimate maksumäärade saavutamise nimel. Kõnealuse õigusakti ettepaneku analüüs poliitikavaldkondade arengusidususe vaatenurgast näitab, et poliitikavaldkondade arengusidusust ei ole rahastamise, haldamise ja seire eeskirjades piisavalt kajastatud.

Seetõttu teeb arvamuse koostaja ettepaneku määrust muuta, et suurendada poliitikavaldkondade arengusidususega seotud kohustusi ning tagada ÜPP kavandamise, rakendamise, seire ja hindamise eri etappides piisav konsulteerimine sidusrühmadega ning muu hulgas:

–  suurem pühendumine ELi toimimise lepingus ette nähtud poliitikavaldkondade arengusidususe, aastani 2030 koostatud tegevuskava ja Pariisi kokkuleppe järgimisele ning nii ELi kui ka liikmesriikide kohustuste selgitamine;

–  poliitikavaldkondade arengusidususe näitajate, kestliku arengu eesmärkide ja kliimaeesmärkide ning ÜPP ülemaailmse jalajälje süstemaatiline seire; põllumajandusturgude puhul olemasolevate järelevalvemehhanismide laiendamine, et jälgida arengumaade hulka kuuluvatesse partnerriikidesse ja neist välja toimuvaid ELi-väliseid tundlike toodete kaubavooge;

  väga erinevate sidusrühmadega, sealhulgas arengupartnerite ja ekspertidega konsulteerimine enne liikmesriikide ÜPP strateegiakavade kindlaksmääramist.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 208,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid maapiirkondades, edendades sotsiaalset kaasatust, vähendades piirkondade vahel arenguerinevusi, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Teatises rõhutatakse ka ÜPP ülemaailmset mõõdet ja märgitakse ära liidu võetud kohustus edendada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusust. Samuti tuleks ÜPPd reformida, et lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega ja selle mõjuga kolmandatele riikidele, eriti arengumaadele, tagades, et elanikkond saab toitvat, ohutut ja tervislikku toitu, ning edendada kestlikku arengut ja vee, mulla, õhu ning muude loodusvarade tõhusat majandamist ning bioloogilise mitmekesisuse, elupaikade ja maastiku kaitset, kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustuste ja lubadustega, sealhulgas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppega.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

(3)  Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem kestlikule põllumajandusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, sealhulgas seoses poliitikavaldkondade arengusidususega, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas oma erivajaduste ja liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a)  ÜPP rakendamine peaks olema kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega, millele on osutatud aluslepingu artiklis 208 ning mis hõlmavad muu hulgas kestliku arengu tegevuskava 2030. Kooskõlas selle poliitikavaldkondade sidususega ei tohiks käesoleva määruse alusel võetavad meetmed ohustada arengumaade, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust ega liidu kliimamuutuste leevendamise kohustuste täitmist vastavalt kliimamuutusi käsitlevale Pariisi kokkuleppele.

Selgitus

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 tuleb arengueesmärke arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades. Arengumaade põllumajanduse arengu hõlbustamine ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamine on ELi arengukoostöö olulised eesmärgid. ÜPP-l on välismõju, mis puudutab eelkõige põllumajanduskaubandust. Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte kohaselt tuleb jälgida ja võimaluse korral vältida võimalikku kahjulikku mõju kohalikele põllumajandusturgudele ja kohalikele tootjatele arengumaades.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peab ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kuludele, mida rahastab liit, vastama väljund ning need peavad olema kooskõlas liidu põhinõuete ja juhtimissüsteemidega.

(11)  Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peab ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kuludele, mida rahastab liit, vastama väljund ning need peavad olema kooskõlas liidu põhinõuete ja juhtimissüsteemidega. Samuti peaks need aitama saavutada kestliku arengu eesmärke. Järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja selleks, et kasutada liidu rahalisi vahendeid optimaalselt, tuleks liidu ja liikmesriikide vahendite kavandamisel ja eraldamisel konsulteerida paljude sidusrühmadega. Sellise konsulteerimise peaksid korraldama nii liikmesriigid enne ÜPP strateegiakava kindlaksmääramist kui ka komisjon enne riiklike strateegiate kinnitamist. Arengupartnerid tuleks kaasata küsimuste puhul, mis on seotud poliitikavaldkondade arengusidususega ja ÜPP mõjuga arengumaade, eelkõige vähim arenenud riikide elanikkonnale.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Et anda komisjonile vahendid, mis võimaldavad tal täita oma kohustusi tagada ÜPP rakendamisel poliitikavaldkondade arengusidusus, nagu on sätestatud määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus], tuleks ette näha laiendatud seiresuutlikkus, et hõlbustada ÜPP välismõju jälgimist, eriti seoses arengumaadega.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 a)  Võttes arvesse ÜPP uut rakendamismudelit, milles pannakse rõhku tulemustele, tuleb mõõta kõikide ÜPP eesmärkidega, nagu on sätestatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 5 ja 6, seotud väljundeid ja mõju, et tagada kindlus ÜPP vahendite tulemusliku kasutamise kohta.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(25 b)  Eelarvetõhususe põhimõtte kohaselt ei tohiks ÜPPs avalikke vahendeid kasutada viisil, mis loob keskkonna, rahvatervise või arenguabi jaoks uusi kulusid. Sellist kahjustavat tegevust ei tohiks ÜPP raames rahastada. Et tagada kindlus ÜPP ja liidu kulutuste tulemuslikkuse kohta, peaks liidu finantshuvide ohustamise mõiste seetõttu hõlmama ohtu keskkonnale, rahvatervisele ja poliitikavaldkondade arengusidususele. See aitab tagada ka kooskõla ÜPP ja muude liidu poliitikaprioriteetide ja -eesmärkide vahel. Teiste valdkondade lisakulude minimeerimine peaks tagama avaliku sektori kulutuste tõhususe.

Selgitus

Keskkonna, rahvatervise, sotsiaalstruktuuride või arenguga seotud mõjust tekkivad kulud kanduvad üle muudesse avaliku sektori, sealhulgas ELi kulutustesse. See tähendab, et ebatõhusate kulutuste korral maksame mitmekordselt, nt kui maksed tekitavad ületootmise, peame uuesti maksma kriisidega toimetulekuks ja arenguabi kulutusteks. Maksed saastavate põllumajandustavade toetuseks toovad samuti kaasa mitmekordsed kulutused nende järel koristamise, ökosüsteemide taastamise või joogivee puhastamise eest.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Tegevuskava koostamisel tuleks kaasata artiklis 94 osutatud partnerid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata liidu keskkonnaõigusele, samuti liidu ja liikmesriikide kestliku arengu tegevuskava 2030 raames võetud kohustustele ja aluslepingust tulenevatele kohustustele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Nagu oli ette nähtud ka määrusega (EL) nr 1306/2013, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed juhul, kui on tõsiseid puudusi juhtimissüsteemis, sealhulgas mittevastavus liidu põhinõuetele ja aruandluse ebausaldusväärsus. Läbi vaadata tuleks aga maksete peatamise tingimused, et mehhanism tõhusamaks muuta. Peatamise finantstagajärjed tuleks otsustada sihtotstarbelise vastavusmenetluse tulemusena.

(31)  Nagu oli ette nähtud ka määrusega (EL) nr 1306/2013, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed juhul, kui on suuri puudusi juhtimissüsteemis, sealhulgas mittevastavus liidu põhinõuetele ja aruandluse ebausaldusväärsus. Sidususe puudumist ÜPP ja liidu muu poliitika, muu hulgas kestliku arengu eesmärkide, kliima-, keskkonna- ja inimõigustealaste kohustuste rakendamise vahel tuleks pidada suureks puuduseks liikmesriikide juhtimissüsteemides. Läbi vaadata tuleks aga maksete peatamise tingimused, et mehhanism tõhusamaks muuta. Peatamise finantstagajärjed tuleks otsustada sihtotstarbelise vastavusmenetluse tulemusena.

Selgitus

Võttes arvesse, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas ELi arengupoliitikaga, nagu on tunnistanud komisjon oma teatises toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta (COM (2017) 713 final) ning nõukogu ja liikmesriigid 2017. aastal uues Euroopa arengukonsensuses, määratakse ÜPP rakendamise ja liidu laiemate väliseesmärkide vahelise sidususe puudumise eest karistused, kui selline ebakõla on tingitud tahtlikust tegevusest.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Komisjon vastutab aluslepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest koostöös liikmesriikidega. Komisjonil peaks seega olema õigus rakendusaktidega otsustada, kas liikmesriikide tehtud kulutused on liidu õigusega vastavuses. Liikmesriikidele tuleks anda õigus oma makseotsuseid põhjendada ning lahendada nende ja komisjoni vahelised lahkhelid lepitusmenetluse teel. Selleks et anda liikmesriikidele minevikus tehtud kulutustega seoses õiguslikud ja rahalised tagatised, tuleks kindlaks määrata tähtaeg, mille vältel komisjon otsustab, millised finantstagajärjed peaksid mittevastavusel olema.

(41)  Komisjon vastutab aluslepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest koostöös liikmesriikidega. Komisjonil peaks seega olema õigus rakendusaktidega otsustada, kas liikmesriikide tehtud kulutused on vastavuses liidu õiguse, prioriteetide ja rahvusvaheliste lepingutega, muu hulgas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppega. Nende eesmärkide hulgas tuleks pöörata erilist tähelepanu poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttele ning liidu kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkidele, mis on sätestatud aluslepingu artiklis 191. Põllumajanduspoliitika ja selle rahastamine ei tohiks takistada liidu muude poliitikavaldkondade toimimist. Liikmesriikidele tuleks anda õigus oma makseotsuseid põhjendada ning lahendada nende ja komisjoni vahelised lahkhelid lepitusmenetluse teel. Selleks et anda liikmesriikidele minevikus tehtud kulutustega seoses õiguslikud ja rahalised tagatised, tuleks kindlaks määrata tähtaeg, mille vältel komisjon otsustab, millised finantstagajärjed peaksid mittevastavusel olema.

Selgitus

Võttes arvesse, et ühine põllumajanduspoliitika peab olema kooskõlas ELi arengupoliitikaga, nagu on tunnistanud komisjon oma teatises toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta (COM (2017) 713 final) ning nõukogu ja liikmesriigid 2017. aastal uues Euroopa arengukonsensuses, määratakse ÜPP rakendamise ja liidu laiemate väliseesmärkide vahelise sidususe puudumise eest karistused, kui selline ebakõla on tingitud tahtlikust tegevusest.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Komisjoni teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ määratleti tulevase ÜPP strateegilise suunitlusena keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine. Seega on tekkinud vajadus jagada keskkonna- ja kliimaalastel eesmärkidel liikmesriikide ja liidu tasandil põldude identifitseerimise süsteemi ja muid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid. Seetõttu tuleks ette näha ühtse süsteemi raames kogutud ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide seisukohalt oluliste andmete jagamine liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liidu institutsioonide ja organitega. Selleks et suurendada tõhusust eri ametiasutustele kättesaadavate andmete kasutamisel Euroopa statistika koostamiseks, tuleks ka sätestada, et ühtsest süsteemist saadavad andmed tehakse statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks asutustele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemist.

(49)  Komisjoni teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ määratleti tulevase ÜPP strateegilise suunitlusena keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine. Teatises rõhutatakse ka ÜPP ülemaailmset mõõdet ja märgitakse ära liidu võetud kohustus edendada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusust. Seega on tekkinud vajadus jagada liikmesriikide ja liidu tasandil põldude identifitseerimise süsteemi ja muid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid keskkonna- ja kliimaalastel eesmärkidel ja poliitikavaldkondade arengusidususega seotud põhjustel ning selleks, et saavutada kestliku arengu eesmärgid ning sidusus liidu muude sise- ja välispoliitikavaldkondadega liikmesriikide ja liidu tasandil. Seetõttu tuleks ette näha ühtse süsteemi raames kogutud ning nende eesmärkide seisukohalt oluliste andmete jagamine liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liidu institutsioonide ja organitega. Selleks et suurendada tõhusust eri ametiasutustele kättesaadavate andmete kasutamisel Euroopa statistika koostamiseks, tuleks ka sätestada, et ühtsest süsteemist saadavad andmed tehakse statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks asutustele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemist.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49 a)  Liikmesriigid peavad ÜPP poliitikasuundade ja vahendite kavandamisel ja rakendamisel võtma arvesse ka strateegilist lisasuunitlust, et tagada ÜPPga seotud põllumajandusliku toidutööstuse kaubandustulemuste kooskõla liidu arengupoliitikaga, pidades eelkõige silmas vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse ja põllumajandusreservi kasutuselevõttu turu kriisiolukorra lahendamiseks.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta.

(53)  Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides ning poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuste täitmiseks on vaja korraldada liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta. Selline süsteem peaks aitama tuvastada ebakõlasid ÜPP rakendamise ja liidu välispoliitika eesmärkide vahel. Dokumendisüsteemis tuleks esile tõsta eespool nimetatud kolmandate riikide ettevõtjate panus kestliku arengu tegevuskavasse 2030 või mõju sellele. Samuti tuleks dokumentides juhtida tähelepanu ÜPP ja eriti selle välismõõtme panusele liidu arengueesmärkide täitmisesse vastavalt aluslepingu artiklile 208.

Selgitus

Komisjon süvendab kolmandate riikidega tehtava usaldusväärse ja tõhusa koostöö vaimus dialoogi partnerriikidega kõikides küsimustes, mis mõjutavad nende arenguprotsessi, hoolimata sellest, kas need kuuluvad otseselt liidu poliitikaraamistikku või mitte. Liidu partneritelt saadav teave aitab tuvastada ja parandada ebakõla ELi poliitikavaldkondade vahel ning andmete kogumine ja jagamine aitab seda protsessi lihtsustada.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)  ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

(55)  ÜPP oluline osa on tingimuslikkus, mis aitab tagada maksete suure kestlikkuse, nt seoses pestitsiidide kasutamisega, ning tagada liikmesriikides ja nende vahel põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomade heaolu puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada see eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkuse, kontrollide ja nõuete rikkumisega seotud karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 67

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(67)  Sellega seoses tuleks nõuetekohaselt tunnustada kodanikuühiskonna, sealhulgas meedia ja valitsusväliste organisatsioonide rolli ja panust pettuse ja avalike vahendite väärkasutuse vastasesse halduskontrolliraamistikku.

(67)  Sellega seoses tuleks nõuetekohaselt tunnustada kodanikuühiskonna, sealhulgas meedia ja valitsusväliste organisatsioonide rolli ja panust pettuse ja avalike vahendite väärkasutuse vastasesse halduskontrolliraamistikku. Eelnimetatud sidusrühmi tuleks julgustada ka esile tõstma vastuolusid ÜPP ja olemasoleva liidu poliitika rakendamise vahel, eriti võttes arvesse liidu keskkonna- ja arengupoliitikat, ning teatama nendest määrusega (EL) .../... [ÜPP strateegiakavade määrus] ametisse seatud komisjoni ärakuulamise eest vastutavale ametnikule.

Selgitus

EL võttis 2005. aasta arengukonsensuses ja seda kinnitavalt ka 2017. aasta uues arengukonsensuses kohustuse tunnustada ja tugevdada valitsusväliste osalejate osalemise põhimõtet, et täita kolmandatest riikidest pärit partnerite arengueesmärgid. Komisjoni ärakuulamise eest vastutava ametniku ametikoht loodi strateegiakavade määruse muudatusettepanekutes.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 82

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(82)  Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka eeskirju, mille eesmärk on saavutada liikmesriikide kohustuste ühetaoline kohaldamine seoses liidu finantshuvide kaitsega, ja eeskirju, mille eesmärk on saavutada kontrollide ühetaoline kohaldamine liidus.

(82)  Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka eeskirju, mille eesmärk on saavutada liikmesriikide kohustuste ühetaoline kohaldamine seoses liidu finantshuvide kaitsega, mis peaks hõlmama eelarvetõhususe põhimõtet, mille kohaselt ei lubata ÜPP makseid, mis tekitavad ELi eelarvesse täiendavaid kulusid, ja eeskirju, mille eesmärk on saavutada kontrollide ühetaoline kohaldamine liidus. Komisjon peaks seetõttu kehtestama ka eeskirjad, millega tagatakse kooskõla liikmesriikide poolse ÜPP rakendamise ja liidu muude poliitikavaldkondade vahel, pöörates erilist tähelepanu aluslepingu artiklites 11 ja 191 sätestatud keskkonnanõuetele ning alusepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususega seotud kohustustele.

Selgitus

Keskkonna, rahvatervise, sotsiaalstruktuuride või arenguga seotud mõjust tekkivad kulud kanduvad üle muudesse avaliku sektori, sealhulgas ELi kulutustesse. See tähendab, et ebatõhusate kulutuste korral maksame mitmekordselt, nt kui maksed tekitavad ületootmise, peame uuesti maksma kriisidega toimetulekuks ja arenguabi kulutusteks. Maksed saastavate põllumajandustavade toetuseks toovad samuti kaasa mitmekordsed kulutused nende järel koristamise, ökosüsteemide taastamise või joogivee puhastamise eest.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)  ÜPP analüüsi, haldamise, seire-, teabevahetuse ja rakendamise meetmed, samuti kontrollisüsteemide ning tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;

a)  ÜPP ja kestliku arengu tegevuskava 2030 ning kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe analüüsi, haldamise, seire-, teabevahetuse ja rakendamise meetmed, samuti kontrollisüsteemide ning tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;

Selgitus

ELi toimimise lepingu artiklis 208 on sätestatud, et arengueesmärke tuleb arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades. ELi arengukoostöö peamised arengueesmärgid ja kestliku arengu eesmärgid on ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamine ja arengumaades vastupidavate põllumajandussüsteemide arendamisele kaasaaitamine. Põllumajandussektori siseturu reguleerimisel on otsene mõju nende süsteemide seisundile arengumaades.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(x)  komisjoni poolt kaugseirerakenduste kaudu võetud meetmed põllumajandusressursside seireks vastavalt artiklile 23;

c)  komisjoni poolt kaugseirerakenduste kaudu võetud meetmed põllumajandusressursside seireks ning liikmesriikide osalemine põllumajandustegevuses, mis on kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppega, vastavalt artiklile 23;

Selgitus

ELi toimimise lepingu artiklis 208 on sätestatud, et arengueesmärke tuleb arvesse võtta kõigis ELi poliitikavaldkondades. ELi arengukoostöö peamised arengueesmärgid ja kestliku arengu eesmärgid on ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamine ja arengumaades vastupidavate põllumajandussüsteemide arendamisele kaasaaitamine. Põllumajandussektori siseturu reguleerimisel on otsene mõju nende süsteemide seisundile arengumaades.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(aa)  ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

f)  ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parandamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud, millesse on kaasatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 94 osutatud asjaomased osalejad, eriti kohalikud, piirkondlikud, riiklikud ja rahvusvahelised sidusrühmad, akadeemilised eksperdid ja valitsusvälised organisatsioonid;

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(cc)  rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

h)  rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise (muu hulgas ÜPP ülemaailmsete tagajärgede kohta), koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, liidu ja rahvusvahelisel tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

j a)  ÜPP mõju kolmandatele riikidele, eriti arengumaadele.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 4 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise edendamine ja tagamine.

d)  liidu õigusnormide ja asjaomastest rahvusvahelistest lepingutest tulenevate, liidule kohustuslike eeskirjade ühtlustatud kohaldamise edendamine ja tagamine.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ff)  juhtida liidu põllumajandusturge ülemaailmses kontekstis;

a)  juhtida õiglaselt ja kestlikult liidu põllumajandusturge ülemaailmses kontekstis, sealhulgas turujärelevalve mehhanismide loomise ja laiendamise kaudu piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil, võttes arvesse arengueesmärke;

Selgitus

Järelevalve on vajalik selleks, et mõista ELi sisepoliitika välismõju arengumaadele ja saavutada poliitikavaldkondade arengusidusus. Samuti ei tohiks ELi toimimise lepingu artikli 191 kohaselt ÜPP ja selle rahastamine takistada kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(gg)  tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti põllukultuuride seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid;

b)  tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti põllukultuuride seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid ning selliste põllumajandustavade rakendamise edenemise seire, mis aitavad saavutada kliimaeesmärke ning kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja kliimamuutusi käsitlevas Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärke;

Selgitus

Järelevalve on vajalik selleks, et mõista ELi sisepoliitika välismõju arengumaadele. Samuti ei tohiks ELi toimimise lepingu artikli 191 kohaselt liidu kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärgid, ÜPP ja selle rahastamine takistada kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamist.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii)  suurendada maailmaturgude läbipaistvust;

d)  suurendada maailmaturgude läbipaistvust, tagades seejuures poliitikavaldkondade arengusidususe;

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti c kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, riiklike laborite ja asutustega ning erasektorit kaasates.

Artikli 7 punkti c kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP rakendamiseks ja selle liidusisese ja ka liidust välja ulatuva mõju seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste andmete ja mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, riiklike laborite ja asutustega ning kodanikuühiskonda ja erasektorit kaasates. See hõlmab ühist juurdepääsu ning osalemist rahvusvahelistes algatustes ja andmeallikates, mille hulka kuuluvad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, kliima- ja keskkonnaandmed ning andmed ja/või teave, mille abil on võimalik parandada maailma turgude läbipaistvust või kestliku arengu eesmärkide saavutamise jälgimist.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 23 a

 

Poliitikavaldkondade arengusidususe seire

 

1.  Vastavalt aluslepingu artiklile 208 tuleb ÜPP mõju toidusüsteemidele ja arengumaade pikaajalisele toiduga kindlustatusele regulaarselt ja sõltumatult hinnata. Seire puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu sellele, millist mõju avaldab liidu ja arengumaade vahelise põllumajanduse ja toidu kaubandusvoog

 

a)    toidu tootmisele, töötlemisele ja turustamisele vähim arenenud riikides;

 

b)    kohalikele väiketootjatele ja naissoost põllumajandustootjatele;

 

c)   arengumaade poolt tundlikeks peetavatele toodetele;

 

d)    toodetele sektoritest, kus on eraldatud ÜPP tootmiskohustusega seotud toetusi ja kus on kasutatud ÜPP kriisiohjemeetmeid.

 

2.  Hindamise käigus vaadeldakse andmeid, mis on saadud liidu turuvaatlusrühmadelt, juhtumiuuringutest ja kestliku arengu eesmärkide aruannetest, ning partnerriikide ja muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud andmeid. Sel eesmärgil tuleb liidu turuvaatlusrühmade valdkondlikku ja geograafilist ulatust laiendada partnerriikide poolt tundlikeks peetavatele toodetele ning need peaksid hõlmama ka vähim arenenud riike. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, määrates kindlaks hindamise ulatuse ja menetluse.

 

3.  Kui seireandmetest ilmneb kahjuliku mõju oht arengumaa põllumajandus- või toidutootmisele ja -töötlemisele või toiduga kindlustatusele, annab komisjon varajase hoiatuse, algatades konsultatsiooni liidu ning mõjutatud põllumajanduskogukondade ja partnerriigi valitsuse vahel, et leppida kokku meetmetes. Mõjutatud osalistel on võimalik kasutada sotsiaalseid kaitsemeetmeid.

 

4.  Kui varajast hoiatust ei anta, kuid kahjulik mõju esineb, võib mõjutatud osaline esitada kaebuse. Kaebused võtab vastu Euroopa Parlamendi poliitikavaldkondade arengusidususe alaline raportöör ja neid käsitlevad komisjoni ärakuulamise eest vastutavad ametnikud. Mõjutatud rühmad ja teised huvitatud isikud võivad esitada tõendeid.

 

5.  Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande hindamise tulemuste, saadud tõendite ja liidu poliitikameetmete kohta.

Selgitus

Selle menetluse eesmärk on luua mehhanism, millega jälgitakse üheaegselt poliitikavaldkondade arengusidusust ning mille kaudu saab komisjon võtta vastu signaale potentsiaalselt mõjutatud turgudelt ja kogukondadelt. See laiendab juba olemasolevate turuvaatlusrühmade rolli. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on Euroopa Komisjonis juba olemas ning see roll võiks olla ka ELi delegatsioonidel, kellel on pädevus kaubanduse ja põllumajanduse vallas.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(kk)  eeskirjad, milles käsitletakse artikli 7 punktide b ja c kohast rahastamist;

a)  eeskirjad, milles käsitletakse artikli 7 punktide b, c ja k kohast rahastamist;

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – punkt c – alapunkt -i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

i a)  need ei tekita sotsiaalset ega keskkonnakahju ning on kooskõlas liidu poliitikaeesmärkide ja rahvusvaheliste lubaduste ja kohustustega, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 5 ja 6.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Kui liikmesriigid ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks või ei ole kooskõlas liidu rahvusvaheliste lepingutega või poliitikavaldkondade arengusidususega, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja selle eesmärkidest, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine, keskkonnakaitse, loomade heaolu, maapiirkondades sotsiaalstruktuuride säilitamine, ning selle ülemaailmsest mõõtmest, võttes seejuures vastutuse ÜPP mõju eest eelkõige arengumaadele, ning teavitada kodanikke kriiside järgselt erapooletute ja objektiivsete teavituskampaaniate kaudu, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada kestlikku liidu põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriikide poolt artikli 57 lõike 2 kohaselt loodav süsteem sisaldab kõiki süstemaatilisi kontrolle, mis hõlmab ka valdkondi, kus vearisk on kõige suurem.

Liikmesriikide poolt artikli 57 lõike 2 kohaselt loodav süsteem sisaldab kõiki süstemaatilisi kontrolle, mis hõlmab ka valdkondi, kus vearisk on kõige suurem ja kus selline risk võib oma olemuse tõttu põhjustada suurimat kahju keskkonnale, kliimale ja rahva- või loomatervisele.

Selgitus

Sellega viiakse riski kontseptsioon vastavusse uue rakendamismudeliga. Seni järgitud põhimõte vahenditele avalduva riski kohta peaks hõlmama ka ELi ja liikmesriikide avalike vahendite tõhusat kasutamist. See tähendab, et eelarvetõhususe põhimõtte järgi ei tohiks ÜPP võimaldada kulutada lisakulusid tekitavaid avalikke vahendeid, sest hiljem tuleb sellised väliskulud ikkagi avalikest vahenditest katta.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrolle ei tehta EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus.

Liikmesriigid ei tee kontrolle EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus. Need süstemaatilised nõuetele vastavuse ja sidususe kontrollid tehakse liidu või muul asjakohasel tasandil.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liikmesriigid tagavad, et ühtse süsteemi kaudu kogutud andmeid, mida komisjon vajab, et analüüsida, seirata ja hinnata ÜPP, ÜPP strateegiakavade ja toetatavate sekkumismeetmete mõju liidu arengueesmärkidele ja arengumaadele, jagatakse tasuta komisjoniga ja vajaduse korral liikmesriikide riiklike asutustega, kes vastutavad ÜPP strateegiakavade koostamise eest, ning ÜPP strateegiakavade riiklike korraldusasutustega.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 76 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 76 a

 

Vastutustundlike investeeringute ja heade tavade tõendamine

 

Kui ettevõtjad soovivad, et nende investeeringuid ja häid tavu, mis võivad negatiivse mõju üles kaaluda, võetaks arvesse määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 7 kohase hindamise raames, esitavad nad komisjonile vajalikud tõendid.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis.

2.  Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis. Vajaduse korral kutsub komisjon kolmandate riikide, sealhulgas arengumaade eksperte hindama liikmesriikide tasandil rakendatava ÜPP välismõju.

Selgitus

Komisjon peaks kolmandate riikidega tehtava usaldusväärse ja tõhusa koostöö vaimus süvendama dialoogi partnerriikidega kõikides küsimustes, mis mõjutavad nende arenguprotsessi. Liidu partneritelt saadav teave aitab tuvastada ja parandada ebakõla ELi poliitikavaldkondade vahel, eriti sisepoliitika välisaspektide ja välispoliitika kui sellise vahel.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 83 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a)  artiklis 76 a osutatud tõendite esitamine vastutustundlike investeeringute ja heade tavade kohta;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire

Viited

COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

5.7.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Maria Heubuch

11.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

19.11.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Charles Goerens, Maria Heubuch, György Hölvényi, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Elly Schlein, Bogusław Sonik, Mirja Vehkaperä, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Gehrold, Bernd Lucke, Judith Sargentini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Asim Ademov, Czesław Hoc, Monika Hohlmeier, John Howarth, Tom Vandenkendelaere, Josef Weidenholzer, Bogdan Andrzej Zdrojewski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Charles Goerens, Mirja Vehkaperä

EFDD

Ignazio Corrao

PPE

Asim Ademov, Stefan Gehrold, Monika Hohlmeier, György Hölvényi, Bogusław Sonik, Tom Vandenkendelaere, Anna Záborská, Bogdan Andrzej Zdrojewski

S&D

John Howarth, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Elly Schlein, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Maria Heubuch, Judith Sargentini

0

 

 

2

0

ECR

Czesław Hoc, Bernd Lucke

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

(1)

Euroopa Komisjon, komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: ELi poliitiline raamistik, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel, COM(2010)127 final. Brüssel, Euroopa Komisjon, 31. märts 2010.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (23.11.2018)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013

(COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD))

Arvamuse koostaja: Zbigniew Kuźmiuk

LÜHISELGITUS

Ühise põllumajanduspoliitika horisontaalse määruse eelnõus (COM(2018)393) teeb Euroopa Komisjon ettepaneku säilitada senine ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamine kahest eri fondist: EAGF ja EAFRD. Esimese samba iga-aastaseid üldiselt kohaldatavaid meetmeid täiendaksid teise samba mitmeaastaste programmide vahendid.

Komisjoni ettepanekutes ELi mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 on ÜPP jaoks määratud summa 324,3 miljardit eurot püsihindades. Nähakse ette ÜPP kahe samba säilitamine. Otsetoetusteks ja turul sekkumisteks nägi komisjon ette 254,2 miljardit eurot püsihindades, maapiirkondade arenguks aga 70 miljardit eurot püsihindades.

Arvamuse koostaja ei nõustu ÜPP ELi-poolse rahastuse vähendamisega.

Märkimisväärsed kärped (esimese samba jaoks 31,896 miljardit eurot (2018. aasta) püsihindades vähem ehk 11 % vähem; Teise samba jaoks 26,675 miljardit eurot (2018. aasta) püsihindades, mis on 28 % vähem, võib mõjuda negatiivselt selle poliitika eesmärkide saavutamise võimalusele. Nendel kärbetel oleks negatiivsed tagajärjed, mis ulatuksid maapiirkondadest kaugemale. Eelkõige võivad radikaalsed kärped teise samba rahastamises pidurdada eri liikmesriikide maapiirkondade ebavõrdsuse tasandamise protsessi. Lisaks sellele võivad need ebaproportsionaalselt mõjutada vähem jõukaid riike, kes vajavad edasise majandusliku lähenemise tagamiseks rohkem toetust. Sarnane mõju võib olla ÜPP teise samba kulude riikliku kaasfinantseerimise taseme tõstmisel.

Arvamuse koostaja arvates peaks ÜPP keskkonna- ja kliimaeesmärkide suurendamisega kaasnema suurem eelarve selle valdkonna jaoks. Vastasel juhul võib liiga kõrgete ja keeruliste nõuete kehtestamine põllumajandustootjatele mõjutada negatiivselt ÜPP peamiste eesmärkide ja tulemuste saavutamist.

Arvamuse koostaja nõuab ELi põllumajandustootjatele võrdsete konkureerimistingimuste tagamist ELi ühtsel turul. ELi siseturul tegutsevad põllumajandustootjad peavad täitma ühtesid ja aina kõrgemaid ELi tootmisstandardeid. Seega pooldab arvamuse koostaja otsetoetuste taseme täielikku ühtlustamist liikmesriikide vahel ja nõuab otsetoetuste ühtlustamisprotsessi lõpetamist finantsperspektiivis 2021–2027. Komisjoni väljapakutud otsetoetuste ühtlustamise määraga säilitaks suur, põhjendamatu ja ÜPP eesmärkidega vastuolus olev erisus ühtsel turul tegutsevatele põllumajandustootjatele makstavates otsetoetustes.

Arvamuse koostaja leiab, et EAGFi raames loodud uus põllumajandusreserv peaks moodustama eraldiseisva eelarvepunkti koos selleks eesmärgiks kavandatud kuludega EAGFi piirmäära raames igaks perioodi 2021–2027 aastaks, vähendamata otsetoetuste kulusid.

Arvamuse koostaja pooldab finantsdistsipliini mehhanismi kasutamise erandi taastamist toetusesaajatele, kes saavad otsetoetustena kuni 2 000 eurot. Komisjoni väljapakutud lahendus, mille puhul hõlmataks mehhanismiga kõik põllumajandusvaldkonna toetusesaajad, ei täidaks eri suurusega majapidamistele otsetoetuste tasakaalustatuma jaotamise eesmärki.

Komisjoni väljapakutud lahendus asendada praegune maapiirkondade arengu sekkumistega seotud kasutamata eelarvekohustuste tühistamise põhimõte N+3 põhimõttega N+2 vähendab arvamuse koostaja arvates ÜPP strateegiakavade rakendamise paindlikkust ja tekitab ohu, et vahendid lähevad liikmesriikide jaoks kaduma.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku suurendada liikmesriikidele sekkumiste rahastamiseks tehtavate ettemaksete summat EAFRDi vahenditest kuni 5 % ÜPP strateegiakava elluviimise esimesel aastal ehk aastal 2021.

Seoses ÜPP uue rakendusmudeliga on määruse eelnõus laiendatud selliste juhtumite kataloogi, mis võimaldavad komisjonil maksed peatada. Samas, juba praegu pingutavad liikmesriigid ÜPP vahenditest rahastatavate programmide haldamisel, et tõhusalt lepinguid sõlmida ja vahendeid tulemuslikult kulutada.

Arvamuse koostaja arvates ei too väljapakutud iga-aastaste vahe-eesmärkide määratlemine kaasa paremat keskendumist ÜPP mõjudele, kuid tekitab märkimisväärseid haldusraskusi ning suurendab liikmesriikide ja põllumajandusettevõtete finantsriske.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku jätta artiklist 15 lihtsustamise eesmärgil välja tagastamise põhimõtted, sest tema arvates peaks need olema reguleeritud rakendusakti sätetega, mitte põhiõigusaktis määratletud põhimõtetega.

Arvamuse koostaja teeb samuti ettepaneku jätta välja artikkel 35, võttes arvesse asjaolu, et tulemusreservi kasutamine peaks sõltuma tulemustest, kulude rahastamiskõlblikkus toetusesaaja tasemel ei tohiks aga olla seotud „aruandes esitatud konkreetse väljundiga“. Seda laadi lähenemine tekitab olulisi piiranguid ja raskusi vahendite kavandamise ja rakendamise etapil.

Arvamuse koostaja arvates tuleks jätta välja ka artiklid 37, 38 ja 39, sest nende finantstagajärjed liikmesriikide jaoks tulenevad komisjoni ühepoolselt tehtud maksete peatamise otsusest. Sellist ettepanekut tehes ei põhjendanud komisjon, millisel viisil peaks selline mitmeaastase strateegiakava rakendamise süsteem mõjuma eesmärkide täitmisele paremini kui põhimõtte N+3 kasutamine.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Euroopa Parlament pidas oma 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2018/2714(RSP) kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekus 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta vähendati ühise põllumajanduspoliitika vahendeid 15 %, ning avaldas eelkõige vastuseisu igasugusele radikaalsele vähendamisele, mis võib selle poliitikavaldkonna olemust ja eesmärke kahjustada. Ta pidas sellega seoses küsitavaks ka ettepanekut vähendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid rohkem kui 25 %.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b)  Arvestades otsetoetuste ja kõigi muude esimese samba toetuste ja teise samba vahendite olulisust põllumajandustootjatele, nende märkimisväärset mõju maapiirkondade investeeringutele ja tööhõivele ning ÜPP põhjapanevat rolli, ei ole mitmed ÜPP teise samba jaoks ette nähtud tõsised kärped vastuvõetavad. Oluline on, et EL-27 ühisele põllumajanduspoliitikale aastatel 2021–2027 eraldatavad vahendid kokku jäävad vähemalt 2014.–2020. aasta eelarve tasemele, samal ajal kui algne summa eelarvestatakse põllumajanduse kriisireservi: 383,255 miljardit eurot 2018. aasta hindades (st 431,946 miljardit eurot jooksevhindades).

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c)  Põllumajanduse rahastamist ei tohiks vähendada selliste poliitiliste otsuste tõttu nagu Ühendkuningriigi lahkumine EList või uute Euroopa Liidu poliitikameetmete rahastamine.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000 euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel. Lisaks on 2020. eelarveaasta seisukohast vaja teha teine erand, kuna kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2020. aasta lõpus alles, tuleks 2012. aastasse üle kanda, ilma et neid kantakse tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohaseid otsetoetustena makstavaid sekkumisi.

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel.

Selgitus

Tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanismi kasutamise erandi kohaldamine toetusesaajatele, kes saavad otsetoetusi kuni 2 000 eurot. Komisjoni ettepanek hõlmata selle mehhanismiga kõik põllumajandustoetuste saajad oleks meede, mis ei aita tasakaalustada otsetoetuste jaotumist eri suurusega liikmesriikide vahel. Vastloodud põllumajandusreserv peaks moodustama eraldi eelarvepunkti, mille finantseerimiseks ei vähendataks kulusid otsetoetustele.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(16 a)  Otsetoetuste taseme ühtlustamine liikmesriikide vahel on möödapääsmatu selleks, et tagada ELi ühtsel turul võrdsed võimalused. Otsetoetused tuleb kiiresti liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  EAFRD finantsjuhtimise suhtes tuleks kehtestada sätted seoses eelarveliste kulukohustuste, maksetähtaegade, kulukohustustest vabastamise ja katkestustega. Maaelu arengu toetusena makstavaid sekkumisi rahastatakse liidu eelarvest aastate peale jagatud kulukohustuste alusel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada liidu fondide vahendeid kohe, kui ÜPP strateegiakavad heaks kiidetakse. Seetõttu on vaja sobivalt piiratud eelmaksete süsteemi, et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab sekkumiste raames teha toetusesaajatele makseid õigel ajal.

(22)  EAFRD finantsjuhtimise suhtes, mis töötati välja ühissätete määruse vastavaid sätteid silmas pidades, tuleks kehtestada sätted seoses eelarveliste kulukohustuste, maksetähtaegade, kulukohustustest vabastamise ja katkestustega. Maaelu arengu toetusena makstavaid sekkumisi rahastatakse liidu eelarvest aastate peale jagatud kulukohustuste alusel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada liidu fondide vahendeid kohe, kui ÜPP strateegiakavad heaks kiidetakse. Seetõttu on vaja sobivalt piiratud eelmaksete süsteemi, et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab sekkumiste raames teha toetusesaajatele makseid õigel ajal.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

(a)  loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

Selgitus

Loodusõnnetuse tunnustega ilmastikunähtused on määratletud siseriiklikus õiguses. Loodusõnnetuse tugevusele astmete kehtestamine tekitab ebavajalikke tõlgendusraskusi.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega, millele on osutatud esimeses lõigus, erakorraliselt pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 7 teise lõiguga.

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega, millele on osutatud esimeses lõigus, pikendada 1. maini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 7 teise lõiguga.

Selgitus

Nelja kuuga, mida soovitati tulemusaruande koostamiseks ja sertifitseerimiseks ning halduskomisjoni menetluseks, oleks keeruline toime tulla ning see oleks lühem kui aeg, mis kehtib praegu aruande koostamiseks teise samba raames. Teabe kogumiseks tuleks jätta piisavalt aega.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse ka kriisireservi kasutamata summa, mis on 2020. aasta lõpus alles, üle 2012. aastasse ilma artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele tagasi kandmata ja tehakse põllumajandusreservi rahastamiseks kättesaadavaks.

välja jäetud

Selgitus

Tuleks loobuda komisjoni väljapakutud lahendusest, mille puhul aastal 2020 kasutamata kriisireservi vahendid tuleks aastal 2021 tagastada põllumajandusettevõtetele otsetoetustena. Uus põllumajandusreserv peaks moodustama eraldi eelarvepunkti (koos selleks eesmärgiks planeeritud kuludega 2021. aasta piirmäära raames), ilma et kärbitaks otsetoetuste kulusid aastatel 2014–2020. See tuleneb sellest reservist väljamaksete tegemise iseloomust, mis peaks toetama turumehhanisme järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Kohandamise määra tuleks kohaldada vaid põllumajandusettevõtetele vastaval kalendriaastal määratud otsetoetuste suhtes, mis on suuremad kui 2000 eurot.

Selgitus

Tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanismi kasutamise erandi kohaldamine toetusesaajatele, kes saavad otsetoetusi kuni 2 000 eurot. Komisjoni ettepanek hõlmata selle mehhanismiga kõik põllumajandustoetuste saajad oleks meede, mis ei aita tasakaalustada otsetoetuste jaotumist eri suurusega liikmesriikide vahel. See muudatus tooks samuti kaasa lisakulud, mis on seotud infosüsteemide ümberkujundamisega.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 75 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;

Selgitus

Lihtsustamise mõttes oleksid õigustatud otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste vaheliste ettemaksete ühtlustatud ajakavad ning protsendimäärad.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber muudele ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele. Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või tagasinõutud vahendeid uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ettenähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber muudele ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu tegevustele. Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või tagasinõutud vahendeid uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ettenähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

Selgitus

Vastavalt kavandatavatele ELi õigusaktidele tähendab sõna „invention“ toetusmeedet (ÜPP strateegiakavu käsitleva määruse eelnõu artikli 3 punkt c). Euroopa Komisjoni kavandatud artikli 55 sõnastus tähendaks, et toetusesaajatelt tagasinõutud vahendid tuleks suunata muude meetmete elluviimiseks, mitte need ei liiguks tagasi sama meetme eelarvesse, mille raames need tagasi nõuti. Ei ole ühtegi piisavat põhjendust sellele, miks toetusesaajalt X tagasi nõutud vahendeid ei võiks kasutada selle sama toetusvahendi raames toetusesaaja Y õigesti elluviidud tegevuste rahastamiseks.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire

Viited

COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Zbigniew Kuźmiuk

9.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.9.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.11.2018

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

3

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, Manuel dos Santos, André Elissen, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Ingeborg Gräßle, Monika Hohlmeier, John Howarth, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Jan Olbrycht, Răzvan Popa, Petri Sarvamaa, Jordi Solé, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Tiemo Wölken, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karine Gloanec Maurin, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Tomáš Zdechovský

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ALDE

Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Gérard Deprez

ECR

Zbigniew Kuźmiuk

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Monika Hohlmeier, Giovanni La Via, Ivana Maletić, Andrey Novakov, Jan Olbrycht, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Inese Vaidere, Tomáš Zdechovský

S&D

Eider Gardiazabal Rubial, Karine Gloanec Maurin, John Howarth, Vladimír Maňka, Răzvan Popa, Manuel dos Santos, Isabelle Thomas, Daniele Viotti, Tiemo Wölken

3

ENF

André Elissen, Stanisław Żółtek

NI

Eleftherios Synadinos

5

0

ECR

Bernd Kölmel

PPE

Ingeborg Gräßle

VERTS/ALE

Jordi Solé, Indrek Tarand, Monika Vana

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (13.2.2019)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta

(COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD))

Arvamuse koostaja: Claudia Schmidt

LÜHISELGITUS

Eelarvekontrollikomisjon suhtub positiivselt komisjoni püüdesse keskenduda ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas nõuete täitmise asemel tulemuspõhisele rakendusmudelile.

Kuid nagu märkis Euroopa Kontrollikoda oma arvamuses nr 7/2018, ei kaotaks „see seaduslikkuse ja korrektsuse kontrollimise vajadust“. Kui komisjoni ettepanekus ei muudeta liikmesriikide järelevalverolli, ei ole kontrollikoja hinnangul sertifitseerimisasutused enam kohustatud tegema seaduslikkuse ja korrektsuse kontrolli. Ei ole selge, kas sertifitseerimisasutuste kontrollid hõlmaksid ÜPP strateegiakavades sätestatud määratlusi ja konkreetseid toetuskõlblikkuse kriteeriume. Koostatav aruandlus ja komisjoni saadav kindlus muutuvad oluliselt. Ettepaneku kohaselt ei saaks komisjon ei makseasutustelt kontrollistatistikat ega ka sertifitseerimisasutustelt kindlust põllumajandustootjatele tehtavate maksete kohta.

Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt lasub komisjonil lõplik vastutus eelarve rakendamise eest koostöös liikmesriikidega, mis hõlmab liikmesriikides tehtud makseid. Komisjoni ettepanekuga nõrgendatakse komisjoni aruandekohustust selles vallas.

Komisjon ei saaks enam kindlaks teha, mil määral rikutakse maksetega eeskirju. Samuti muudaks ettepanek keerulisemaks ühtse auditi põhimõtte kohaldamise, seda eeskätt sertifitseerimisasutuste vähendatud rolli tõttu. Uurivate ajakirjanike hiljutised mõrvad tuletavad meile meelde, et praegu ei ole aeg nõrgendada lõplike toetusesaajateni ulatuvat ELi finantstehingute kontrolliahelat.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes, kohandades teadusuuringuid ja innovatsiooni ning viies need laboritest välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 208 peab ÜPP rakendamine olema kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega, sealhulgas ka kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030. Käesoleva määruse alusel võetavad meetmed ei tohiks ohustada arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust ega liidu kliimamuutuste leevendamise kohustuste täitmist vastavalt Pariisi kokkuleppele.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

(10)  Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest. Makseasutused peaksid arendama oma rolli põllumajandustootjate nõuandjana ja tegema pingutusi menetluste lihtsustamiseks ja tagama standardite järgimise Euroopa tasandil. Peale selle asutavad liikmesriigid uue rakendamismudeli kohaselt funktsionaalselt sõltumatu vahendus- ja edasikaebamisasutuse, kus on vajalik oskusteave ja sidusrühmade esindajad.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000 euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel. Lisaks on 2020. eelarveaasta seisukohast vaja teha teine erand, kuna kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2020. aasta lõpus alles, tuleks 2012. aastasse üle kanda, ilma et neid kantakse tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohaseid otsetoetustena makstavaid sekkumisi.

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000 euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Kriisireserv peaks olema toimiv paindlik vahend – mehhanism, mis võimaldaks ELil reageerida paremini kriisidele, millel on tagajärjed kogu ELi põllumajandussektorile, eriti majanduslikus mõttes. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel. Lisaks on 2020. eelarveaasta seisukohast vaja teha teine erand, kuna kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2020. aasta lõpus alles, tuleks 2012. aastasse üle kanda, ilma et neid kantakse tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohaseid otsetoetustena makstavaid sekkumisi.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata liidu keskkonnaalastele õigusaktidele, samuti liidu ja liikmesriikide kohustustele, mis on võetud kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030, ja aluslepingust tulenevatele kohustustele. 

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks säilitada. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi.

(47)  Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks säilitada. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi. Sellise tehnoloogia kasutamise eesmärk peaks olema vähendada põllumajandusettevõtete nõutavate kontrollide arvu ja põllumajandustootjate halduskoormust. 

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et tulemuslikkuse aastaaruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

(48)  Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et tulemuslikkuse aastaaruannetes esitatavad koondandmed on täpsed, usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, tuleb liidu tasandil ette näha minimaalne karistusmäär esmakordse hooletusest tingitud mittevastavuse eest; korduvuse korral peaks protsent olema suurem ning tahtlikkus võib kaasa tuua täieliku maksetest ilmajätmise. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus võtta väiksemate ja esmakordsete mittevastavuste puhuks kasutusele varajase hoiatamise süsteem.

(57)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, tuleb liidu tasandil ette näha minimaalne karistusmäär esmakordse hooletusest tingitud mittevastavuse eest; korduvuse korral peaks protsent olema suurem ning tahtlikkus võib kaasa tuua täieliku maksetest ilmajätmise. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus võtta väiksemate ja esmakordsete mittevastavuste puhuks kasutusele varajase hoiatamise süsteem ning kehtestada toetusesaajatele õigus isiklik olukord korda seada.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 69

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(69)  Et saavutada EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle avalikkuse kontroll, tuleb toetusesaajate kohta avalikustada teatav teave. Kõnealune teave peaks sisaldama toetusesaaja identifitseerimisandmeid, toetuse summat ja seda, millisest fondist toetus saadi, ning asjaomase sekkumisliigi või meetme eesmärki ja laadi. Kõnealune teave tuleks avaldada sellisel viisil, mis riivaks vähem toetusesaajate õigust eraelu puutumatusele ning isikuandmete kaitsele, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud õigused.

(69)  Et saavutada EAGFist ja EAFRDst saadud raha kasutamise üle avalikkuse kontroll, tuleb toetusesaajate kohta avalikustada teatav teave. Kõnealune teave peaks sisaldama toetusesaaja identifitseerimisandmeid, toetuse summat ja seda, millisest fondist toetus saadi, ning asjaomase sekkumisliigi või meetme eesmärki ja laadi ning see teave tuleks avaldada avatud ja masinloetavas vormingus. Kõnealune teave tuleks avaldada sellisel viisil, mis riivaks vähem toetusesaajate õigust eraelu puutumatusele ning isikuandmete kaitsele, mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud õigused.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n)  „juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;

b)  „juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas liikmesriikide kohustused seoses käesoleva määruse artiklis 57 osutatud liidu finantshuvide tõhusa kaitsega ja aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(aa)  ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

f)  ÜPP-alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, sealhulgas konsulteerimine kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, akadeemiliste ekspertide ja valitsusväliste organisatsioonidega, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)  kulud meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013 ja mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed. ;

d)  kulud, mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, eelkõige määruses (EL) nr 1308/2013, määruses (EL) nr 228/2013, määruses (EL) nr 229/2013 ja määruses (EL) 1144/2014 sätestatud meetmete eest, on seaduslikud ja korrektsed. ;

Selgitus

On oluline, et sertifitseerimisasutused esitaksid arvamuse kõigi lõplikele toetusesaajatele makstud kulude kohta, mille hüvitamist on komisjonilt taotletud.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sertifitseerimisasutus peab valdama vajalikku tehnilist oskusteavet. Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ja ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest.

2.  Sertifitseerimisasutus peab valdama vajalikku tehnilist oskusteavet mitte ainult finantsjuhtimise valdkonnas, vaid ka seoses sekkumiste ja avalikke hüvesid kompenseerivate maksete alal kavandatud eesmärkide saavutamisega. Kõik andmed ja kogu teave, millele toetudes võivad sertifitseerimisasutused saada kinnitust selle kohta, et ÜPP eesmärke ja ülesandeid tõepoolest täidetakse, samuti tehtud eeldused, tehakse läbipaistval moel kättesaadavaks, on tõenduspõhised ja kolmandate osapoolte poolt kontrollitavad. Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ja ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulusid võib liit rahastada üksnes juhul, kui:

Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulusid võib liit rahastada üksnes juhul, kui need on kantud akrediteeritud makseasutuste poolt ja:

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – punkt -a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a)  need on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega või

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – punkt -a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-a a)  seoses sekkumisliikidega, millele on osutatud määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus],

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – punkt c – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega ega laiene riiklikes ÜPP strateegiakavades kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele üksikute toetusesaajate puhul.

ii)  need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega ja laienevad riiklikes ÜPP strateegiakavades kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele üksikute toetusesaajate puhul.

Selgitus

Makseasutused peavad tagama kõigi üksikute toetusesaajate, sealhulgas mitmeaastastes riiklikes strateegiakavades kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimuste järgimise kooskõlas ühtse auditikava põhimõttega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõigu punkti c alapunkti i ei kohaldata ettemaksete suhtes, mis on tehtud toetusesaajatele määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikide alusel.

Esimese lõigu punkti b alapunkti i ei kohaldata ettemaksete suhtes, mis on tehtud toetusesaajatele määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikide alusel.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tõsiste puuduste korral juhtimissüsteemide toimimisel võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.

Tõsiste puuduste korral juhtimissüsteemide toimimisel palub komisjon vajaduse korral asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsmääruse artikli 127 kohaldamisel tugineb komisjon käesoleva määruse artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriiki teavitanud, et ta ei saa toetuda sertifitseerimisasutuste tööle asjaomasel eelarveaastal, ning võtab seda oma riskihindamisel arvesse, et otsustada komisjoni auditite vajalikkus asjaomases liikmesriigis.

Finantsmääruse artikli 127 kohaldamisel võib komisjon tugineda käesoleva määruse artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriiki teavitanud, et ta ei saa toetuda sertifitseerimisasutuste tööle asjaomasel eelarveaastal, ning võtab seda oma riskihindamisel arvesse, et otsustada komisjoni auditite vajalikkus asjaomases liikmesriigis.

Selgitus

Ühtne auditikava ei tähenda, et komisjon on kohustatud tuginema liikmesriikide asutuste tööle.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimest lõiku ei kohaldata riiklikes ÜPP strateegiakavades ja liikmesriigi õigusnormides sätestatud üksikute toetusesaajate rahastamiskõlblikkuse tingimustele mittevastavuse juhtude suhtes.

Esimese lõiguga ei kaeta juhtumeid, mille puhul riiklikes ÜPP strateegiakavades ja liikmesriigi õigusnormides sätestatud üksikud toetusesaajad ei vasta rahastamiskõlblikkuse tingimustele.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võtavad sobivad ettevaatusabinõud, et tagada lõike 1 punktis d osutatud karistuste kohaldamise proportsionaalsus ja astmelisus avastatud mittevastavuse tõsidusele, ulatusele, kestusele ja korduvusele.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrollid seoses rahastamisvahenditest toetust saavate tegevustega, nagu on osutatud määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artiklis 52, tehakse rahastamisvahendeid rakendavate asutuste tasandil.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrolle ei tehta EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus.

Kontrolle võib samuti teha EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, võib komisjon kasutada ühtse süsteemi loomise, seire ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks.

3.  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, kasutab komisjon vajaduse korral ühtse süsteemi loomise, seire ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid registreerivad ja säilitavad kõik andmed ja dokumendid iga-aastaste väljundite kohta, mis esitatakse artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames, ning ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtavate edusammude kohta, mida jälgitakse kooskõlas määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus]

Liikmesriigid registreerivad ja säilitavad kõik andmed ja dokumendid iga-aastaste väljundite kohta, mis esitatakse artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames, ning ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude kohta, mida jälgitakse kooskõlas määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus]

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Liikmesriigid piiravad üldsuse juurdepääsu lõigetes 3 ja 4 osutatud andmekogudele, kui see kahjustaks isikuandmete konfidentsiaalsust vastavalt määrusele (EL) 2016/679.

5.  Liikmesriigid võivad piirata üldsuse juurdepääsu lõigetes 3 ja 4 osutatud andmekogudele, kui see kahjustaks isikuandmete konfidentsiaalsust vastavalt määrusele (EL) 2016/679.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme, et tagada tingimuslikkusega seotud eeskirjade täitmine.

Liikmesriigid kasutavad olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme, et tagada tingimuslikkusega seotud eeskirjade täitmine.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire

Viited

COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Claudia Schmidt

12.7.2018

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

1

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Jonathan Bullock, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Jean-François Jalkh, Bogusław Liberadzki, Georgi Pirinski, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Bart Staes, Indrek Tarand, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Karin Kadenbach, Andrey Novakov, Miroslav Poche, Patricija Šulin

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

17

+

ALDE

Nedzhmi Ali

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan

PPE

Ingeborg Gräßle, Andrey Novakov, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Claudia Schmidt, Patricija Šulin, Tomáš Zdechovský

S&D

Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Karin Kadenbach, Bogusław Liberadzki, Georgi Pirinski, Miroslav Poche, Derek Vaughan

VERTS/ALE

Bart Staes, Indrek Tarand

1

EFDD

Jonathan Bullock

1

0

ENF

Jean-François Jalkh

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (23.1.2019)

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013

(COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD))

Arvamuse koostaja: Franc Bogovič

LÜHISELGITUS

Tulevast ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) käsitlevates ettepanekutes on sätestatud 2020. aasta järgse ÜPP jaoks uus rakendamismudel. Euroopa Komisjoni esitatud reformipakett sisaldab ettepanekut võtta vastu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta (millega soovitakse asendada kehtiv horisontaalne määrus (EL) nr 1306/2013).

Regionaalarengukomisjon määras ettepaneku kohta regionaalarengukomisjoni arvamust koostama Franc Bogoviči. Arvamuse koostaja kiidab heaks kontseptsiooni, millel põhineb kavandatud ÜPP rakendamismudel, millega võetakse subsidiaarsust rohkem arvesse ja antakse liikmesriikidele põllumajanduspoliitika elluviimiseks suurem paindlikkus, et ÜPP oleks toetusesaajatele (kellest enamiku moodustavad põllumajandustootjad) lähemal.

Peale selle peab arvamuse koostaja kiiduväärseks, et jätkatakse ÜPP praeguse rahastamisstruktuuriga, mis koosneb kahest sambast, st Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD), ning et komisjon on soovinud hoida juhtorganite struktuuri stabiilsena.

Sellest hoolimata ei ole arvamuse koostaja kindel, kas uue rakendamismudeli varal muutub menetlus lihtsamaks ja bürokraatia väiksemaks. ÜPP toetusesaajate jaoks on ilmselt palju aspekte, mis muutuvad lihtsamaks, kuid pole kindel, kas lihtsustamine puudutab ka piirkondlikke ja riigi tasandi haldusasutusi, kes peavad hakkama uut tulemuspõhist poliitikat ellu viima. Franc Bogovič on ühtlasi mures selle pärast, et tulemusnäitajaid on keeruline kindlaks määrata ja seirata ning nende strateegiliseks otstarbeks võidakse pigem pidada kontrolli ning seda eelkõige iga-aastase tulemusaruande kontrollimisel ja heakskiitmisel (artikkel 52).

Seetõttu soovitab arvamuse koostaja teha komisjoni ettepanekusse muude tähtsate aspektide hulgas järgmised muudatused:

– kuna tulemuslikkuse seire ja sellega seoses ka olemasolevate andmete usaldusväärsuse kontrolli tõttu võib ÜPPd olla veel keerulisem ellu viia ja teatavate juhtorganite ülesanded võivad muutuda, on arvamuse koostaja seisukohal, et Euroopa Parlamendil peab teatavate sätete rakendamisega (s.o artiklid 52 ja 53) seotud aruteludes olema suurem roll;

– arvamuse koostaja on seisukohal, et järjepidevuse tagamiseks peaksid teatavad üksikasjad olema sätestatud alusaktis, mitte rakendusaktides (artikkel 39);

– uut ÜPP rakendamismudelit ei saa hakata kohaldama 2021. aastal, vaid 2023. aastal, ja seetõttu peab kehtivate ÜPP õigusaktide ja tulevast õigusaktide vahele jääma pikem üleminekuperiood (artikkel 104);

erandite hulka, mis kehtivad vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral (artikkel 3), tuleks lisada toetusesaaja surm, toetusesaaja pikaajaline töövõimetus ja muud põhjendatud juhud, mille liikmesriigid on ÜPP strateegiakavas kindlaks määranud;

– kuna proportsionaalsuse põhimõte on finantsmääruse tähtsamaid põhimõtteid, tuleks see samamoodi sätestada ka praegustes ettepanekutes, eelkõige seoses põllumajandustootjatele ja pädevatele asutustele tekitatava halduskoormuse ning akrediteerimismenetlustega (põhjendus 47 ning artiklid 9 ja 10).

Peale selle on Franc Bogovič seisukohal, et maapiirkondade huvides tuleb ka edaspidi ära kasutada EAFRD ja struktuurifondide koostoimet. Tagada tuleb täiendavus ning vältida tuleb õiguslikke takistusi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmise ja maaelu arenguga.

Selgitus

Maaelu areng on ÜPP lahutamatu osa ja seetõttu tuleks see lisada eesmärkide hulka, mis puudutavad kodanike muresid.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Liikmesriigid ei peaks kehtestama täiendavaid eeskirju, mis raskendavad toetusesaajal EAGFi ja EAFRD kasutamist.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid.

(9)  Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Kui makseasutused hilinevad haldusvigade tõttu maksete sooritamisega, tuleks põllumajandustootjatele selle eest pakkuda rahalist hüvitist. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

(10)  Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest. Makseasutused peaksid oma suhetes põllumajandustootjatega püüdlema menetluste lihtsustamise poole.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000 euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel. Lisaks on 2020. eelarveaasta seisukohast vaja teha teine erand, kuna kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2020. aasta lõpus alles, tuleks 2012. aastasse üle kanda, ilma et neid kantakse tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohaseid otsetoetustena makstavaid sekkumisi.

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000 euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2 % EAGFi aastasest ülemmäärast.

(15)  Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks ja menetluste lihtsustamiseks nii palju kui võimalik tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2 % EAGFi aastasest ülemmäärast.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks ning põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

(21)  Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks, loodusõnnetuste puhul abivajaduse hindamiseks ja abi kiireks andmiseks ning põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  ÜPP uue rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma enam konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Selle asemel peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud juhul, kui neil on vastav väljund ja nad on vastavuses kohaldatavate liidu põhinõuetega.

(25)  ÜPP uue rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma enam konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Selle asemel peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud juhul, kui neil on vastav väljund ja nad on vastavuses kohaldatavate liidu põhinõuetega. Tuleb rõhutada, et ÜPP uus rakendamismudel ei tohiks kaotada vajadust kontrollida kulude seaduslikkust ja korrektsust.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Liikmesriigid peaksid saatma N+1 aasta 15. veebruariks komisjonile raamatupidamise aastaaruande ja ÜPP strateegiakava rakendamise tulemuslikkuse aastaaruande. Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida tulemuslikkuse aruandes esitatud väljundite põhjal kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

(28)  Liikmesriigid peaksid saatma N+1 aasta 15. aprilliks komisjonile raamatupidamise aastaaruande ja ÜPP strateegiakava rakendamise tulemuslikkuse aastaaruande. Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida tulemuslikkuse aruandes esitatud väljundite põhjal kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

Selgitus

Neljakuulisest tähtajast, mille jooksul tuleb tulemuslikkuse aruanne koostada, kinnitada ja seirekomisjonis menetleda, võib olla keeruline kinni pidada. See tähtaeg on lühem kui see, mis praegu kehtib teise samba raames esitatavatele aruannetele. Seetõttu on soovitav seada raamatupidamise aastaaruande ja ÜPP strateegiakava rakendamise tulemuslikkuse aastaaruande saatmise tähtpäevaks N+1 aasta 15. aprill.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks säilitada. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi.

(47)  Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks asjakohasel tasandil säilitada, võttes arvesse proportsionaalsust ja seda, et põllumajandustootjatele ja haldusorganitele ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi.

Selgitus

Kuna proportsionaalsuse põhimõte on finantsmääruse tähtsamaid põhimõtteid, peaks sellel samasugune koht olema ka horisontaalse määruse ettepanekus. Käesoleval juhul puudutab see põllumajandustootjatele ja haldusorganitele tekitatavat halduskoormust.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  „juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;

(b)  „juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid, v.a artiklis 9 osutatud pädev asutus, ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;

Selgitus

Mõiste „juhtimissüsteem“ – mis hõlmab rohkemat kui „juhtimis- ja kontrollisüsteem“ – kasutuselevõtmine horisontaalse määruse tasandil ei kuulu liidu põhinõuete hulka. Juhtimissüsteem on juhtimis- ja kontrollisüsteemist laiem ja näiteks kuulub selle kohaselt juhtorganite hulka ka pädev asutus.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

(a)  loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a)  toetusesaaja surm;

Selgitus

Artikli 3 praeguses sõnastuses ei kuulu vääramatu jõu alla toetusesaaja surm ega tema pikaajaline töövõimetus, mida määruses 1306/2013 vääramatu jõuna praegu tunnustatakse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada komisjoni poolt heaks kiidetavas ÜPP strateegiakavas loetelu olukordadest, mida tunnustatakse vääramatu jõuna.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b)  toetusesaaja pikaajaline töövõimetus.

Selgitus

Artikli 3 praeguses sõnastuses ei kuulu vääramatu jõu alla toetusesaaja surm ega tema pikaajaline töövõimetus, mida määruses (EL) nr 1306/2013 vääramatu jõuna praegu tunnustatakse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada komisjoni poolt heaks kiidetavas ÜPP strateegiakavas loetelu olukordadest, mida tunnustatakse vääramatu jõuna.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt d c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d c)  muud põhjendatud juhud, mille liikmesriigid on ÜPP strateegiakavas kindlaks määranud.

Selgitus

Artikli 3 praeguses sõnastuses ei kuulu vääramatu jõu alla toetusesaaja surm ega tema pikaajaline töövõimetus, mida määruses (EL) nr 1306/2013 vääramatu jõuna praegu tunnustatakse. Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada komisjoni poolt heaks kiidetavas ÜPP strateegiakavas loetelu olukordadest, mida tunnustatakse vääramatu jõuna.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAFRD eelarvet täidetakse liikmesriikide ja liidu koostöös. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 4. peatükis osutatud ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele.

EAFRD eelarvet täidetakse liikmesriikide ja liidu koostöös. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 4. peatükis osutatud ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele ja artikli 112 kohastele meetmetele.

Selgitus

EAFRDst rahastatakse liikmesriikide algatusel ka tehnilise abiga seotud meetmeid.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt h a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(h a)  kaudsed kulud ja otsesed personalikulud, mida kannavad kohalikud maakogukonnad ja muud sarnased kohalikud osalejad, kes rakendavad LEADERi meetmeid, millele osutatakse määruse (EL) [ühissätete määrus] artiklis 25 kui kogukonna juhitud kohalikule arengule;

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(j a)  Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva artikli rakendamise kohta aruande.

Selgitus

Praegu on aruanne ette nähtud ainult käesoleva artikli punkti e kohta (nagu on täpsustatud artiklis 44).

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseasutused on liikmesriikide asutused või talitused, kes vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Makseasutused on liikmesriikide või piirkondade asutused või talitused, kes vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Selgitus

Makseasutusi võib olla ka piirkondlikul tasandil. See tähendab, et ka seda tuleb arvesse võtta.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes kohaldavad halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 10 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning seirega.

Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes kohaldavad halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 10 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning seirega. Komisjon esitab enne 2023. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu makseasutuste süsteemi toimimise kohta aruande, millele ta lisab vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL, Euratom) 2018/… [uus finantsmäärus] artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:

Määruse (EL, Euratom) 2018/… [uus finantsmäärus] artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. aprilliks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:

Selgitus

Neljakuulisest tähtajast, mille jooksul tuleb tulemuslikkuse aruanne koostada, kinnitada ja seirekomisjonis menetleda, võib olla keeruline kinni pidada. Seetõttu on soovitav seada raamatupidamise aastaaruande ja tulemuslikkuse aruande ning liidu vahendite haldaja kinnitus saatmise tähtpäevaks N+1 aasta 15. aprill.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega, millele on osutatud esimeses lõigus, erakorraliselt pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 7 teise lõiguga.

Komisjon võib 15. aprilliks seatud tähtaega, millele on osutatud esimeses lõigus, erakorraliselt pikendada 1. juunini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 7 teise lõiguga.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine.

(d)  pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Selgitus

Kuna proportsionaalsuse põhimõte on finantsmääruse tähtsamaid põhimõtteid, peaks sellel samasugune koht olema ka horisontaalse määruse ettepanekus.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Pädev asutus teeb vormikohase otsuse makseasutusele ja koordineerivale asutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta selliste akrediteerimistingimuste kontrollimise alusel, mille komisjon võtab vastu vastavalt artikli 10 lõike 1 punktile a. Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata antud ja tühistatud akrediteeringutest.

2.  Pädev asutus teeb vormikohase otsuse makseasutusele ja koordineerivale asutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta selliste akrediteerimistingimuste kontrollimise alusel, mille komisjon võtab vastu vastavalt artikli 10 lõike 1 punktile a, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata antud ja tühistatud akrediteeringutest.

Selgitus

Kuna proportsionaalsuse põhimõte on finantsmääruse tähtsamaid põhimõtteid, peaks sellel samasugune koht olema ka horisontaalse määruse ettepanekus.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 2 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja selle läbivaatamise menetlused ning makseasutuste akrediteeringu järelevalve menetlused;

(a)  makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja selle läbivaatamise menetlused ning makseasutuste akrediteeringu järelevalve menetlused, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

Selgitus

Kuna proportsionaalsuse põhimõte on finantsmääruse tähtsamaid põhimõtteid, peaks sellel samasugune koht olema ka horisontaalse määruse ettepanekus.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid, kes annavad loa rohkem kui ühele sertifitseerimisasutusele, võivad siiski määrata riiklikul tasandil ka avaliku sektori asutuse, kellele usaldatakse koordineerimisülesanded.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) [COM(2018) 322 final].

1.  EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) [COM(2018) 322 final], milles sätestatakse liikmesriikide jaoks ülemmäärad.

Selgitus

On väga oluline, et liikmesriikidel on toetuste ülemmäärad, nii et esimesena taotluse esitavad liikmesriigid ei saaks toetuseid teistest rohkem.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse ka kriisireservi kasutamata summa, mis on 2020. aasta lõpus alles, üle 2012. aastasse ilma artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele tagasi kandmata ja tehakse põllumajandusreservi rahastamiseks kättesaadavaks.

välja jäetud

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kohandamise määra kohaldatakse vaid põllumajandustootjatele vastaval kalendriaastal määratavate otsetoetuste suhtes, mis on suuremad kui 2000 eurot.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kuni selle kalendriaasta 1. detsembrini, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, võib komisjon uue teabe alusel võtta vastu rakendusaktid, millega kohandatakse lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kohandamise määra. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.  Kuni selle kalendriaasta 1. novembrini, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, võib komisjon uue teabe alusel võtta vastu rakendusaktid, millega kohandatakse lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kohandamise määra. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Selgitus

Finantsdistsipliinist tulenevad kohandused tuleb teha piisavalt vara, nii et makseid oleks võimalik teha õigeaegselt.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  2021. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(a)  2021. aastal: 2 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  2022. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(b)  2022. aastal: 2 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 1 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  2023. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(c)  2023. aastal: 2 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Eelmakse intresse kasutatakse asjaomase ÜPP strateegiakava jaoks ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kuludest.

4.  Eelmakse intresse kasutatakse asjaomase ÜPP strateegiakava või piirkondliku sekkumisprogrammi jaoks ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kuludest.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Vahemakseid tehakse iga ÜPP strateegiakava puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga sekkumisliigi toetusmäära selle sekkumisliigi raames kantud avaliku sektori kulude suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 85.

1.  Vahemakseid tehakse iga ÜPP strateegiakava või vajaduse korral iga piirkondliku sekkumisprogrammi puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga sekkumisliigi toetusmäära selle sekkumisliigi raames kantud avaliku sektori kulude suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 85.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikliga 52, sisaldab kulude deklaratsioon välja makstud summasid või garantiide korral garantiilepingute kohaselt korraldusasutuse poolt lõplike toetusesaajate jaoks kõrvale pandud summasid, nagu on osutatud [määruse (EL) …/… (ÜPP strateegiakava – rahastamiskõlblikkuse eeskirjad või rahastamisvahendid) artikli 74 lõike 5] punktides a, b ja c.

3.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 53 lõikega 1, sisaldab kulude deklaratsioon välja makstud summasid või garantiide korral garantiilepingute kohaselt korraldusasutuse poolt lõplike toetusesaajate jaoks kõrvale pandud summasid, nagu on osutatud [määruse (EL) …/… (ÜPP strateegiakava – rahastamiskõlblikkuse eeskirjad või rahastamisvahendid) artikli 74 lõike 5] punktides a, b ja c.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikliga 52, tuleb rahastamisvahenditega seotud kulusid sisaldav kulude deklaratsioon esitada vastavalt järgmistele tingimustele:

4.  Kui rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 53 lõikega 2, tuleb rahastamisvahenditega seotud kulusid sisaldav kulude deklaratsioon esitada vastavalt järgmistele tingimustele:

Selgitus

Osutada tuleks ühissätete määruse artikli 53 lõikele 2, milles käsitletakse korraldusasutuse vastutusel hallatavaid rahastamisvahendeid.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon teeb lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast ÜPP strateegiakava rakendamist käsitleva viimase iga-aastase tulemusaruande kättesaamist, võttes aluseks EAFRD sekkumisliikide suhtes kehtiva rahastamiskava, ÜPP asjaomase strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastavad kontrollimise ja heakskiitmise otsused. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikega 3 ettenähtud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse poolt kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

1.  Komisjon teeb lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast ÜPP strateegiakava rakendamist käsitleva viimase iga-aastase tulemusaruande kättesaamist, võttes aluseks EAFRD sekkumisliikide suhtes kehtiva rahastamiskava, ÜPP asjaomase strateegiakava või vajaduse korral piirkondliku sekkumisprogrammi viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastavad kontrollimise ja heakskiitmise otsused. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikega 3 ettenähtud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse poolt kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

1.  Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulusid võib liit rahastada üksnes juhul, kui:

Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulusid võib liit rahastada üksnes juhul, kui need on kantud akrediteeritud makseasutuste poolt ja

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõik 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt,

välja jäetud

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise raames teeb komisjon kindlaks, et erinevus deklareeritud kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahel on üle 50 % ja liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Kui artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise raames teeb komisjon kindlaks, et erinevus deklareeritud kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahel on sekkumismeetmete puhul, mis ei kuulu [ÜPP strateegiakava määruse] artikli 68 kohaldamisalasse, üle 50 % ja liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Selgitus

Peab olema reaalne paindlikkus, et komisjon saaks liikmesriikide põhjendusi arvesse võtta. Näiteks rasked ilmastikuolud on põhjused, mida tuleks alati arvesse võtta.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega maksete peatamise määra kohta.

välja jäetud

Selgitus

Maksete peatamise määra eeskirjad tuleks sätestada käesolevas määruses. Seetõttu tuleks see lõik välja jätta.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade loomise menetluse kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.

Eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade loomise menetluse kohta on järgmised [üksikasjad määrab kindlaks komisjon].

Selgitus

Tegevuskavasid käsitlevad eeskirjad peaksid olema sõnastatud alusaktis, mitte rakendusaktides.

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Kui liikmesriigid ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed. Tegevuskava piisavuse kriteeriumide hulka kuuluvad: [üksikasjad määrab kindlaks komisjon].

Selgitus

Tegevuskavade piisavuse kriteeriumid tuleks lisada alusakti.

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega maksete peatamise määra ja kestuse kohta ning kõnealuste maksete tagasimaksmise või vähendamise tingimuse kohta seoses mitmeaastase tulemuslikkuse seirega.

välja jäetud

Selgitus

Maksete peatamise määra ja kestuse kriteeriumid tuleks lisada alusakti. Seetõttu tuleks see lõik välja jätta.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida liikmesriik, kus puudused esinevad, on kandnud esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 53 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.

Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida liikmesriik, kus tõsised puudused esinevad, on kandnud ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud, kuid mitte kogu rahastamispaketi suhtes. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 53 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 2 – lõik 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 75 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;

Selgitus

Võttes arvesse asjaolu, et mõlema samba sekkumised kuuluvad sama ÜPP kava alla, aitaksid lihtsustamise eesmärki saavutada otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste vaheliste ettemaksete ühtlustatud ajakavad ning protsendimäärad.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib eriolukorras võtta vastu rakendusaktid, et lahendada konkreetseid probleeme seoses käesoleva artikli kohaldamisega. Sellised rakendusaktid võivad lõikest 2 kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Komisjon võib eriolukorras võtta võimalikult ruttu vastu rakendusaktid, et lahendada konkreetseid probleeme seoses käesoleva artikli kohaldamisega. Sellised rakendusaktid võivad lõikest 2 kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Selgitus

Väga oluline on võimalus kasutada kriisiolukordades rakendusakti võimalikult kiiresti. Rakendusakte puudutav menetlus ei ole keerulises finantsolukorras olevate toetusesaajate jaoks piisavalt kiire. Liikmesriigid ja toetusesaajad ei tohiks kogeda viivitusi ega ebakindlust, et aidata põllumajandustootjaid ja lihtsustada nende olukorda.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva artikli rakendamise kohta aruande.

5.  Komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva artikli rakendamise kohta kooskõlas artikliga 7 aruande.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses tingimustega, mille alusel hüvitatakse fondide raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses kuludeklaratsiooni üksikasjade tingimustega, mille alusel hüvitatakse fondide raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

Selgitus

Ettepanekus sõnastatud volitus on liiga lai. Seda tuleks piirata, et see kehtiks näiteks ainult kuludeklaratsiooni tingimuste kohta. Vastasel korral oleks volituse kohaselt võimalik vältida igasuguste kulutuste tegemist ÜPP strateegiakavas heakskiidetud abimeetmetele.

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt riiklikele õigus- ja haldusnormidele või aluslepingu artiklile 287 või aluslepingu artikli 322 alusel korraldatud mis tahes kontrolli või nõukogu määrusel (Euratom, EÜ) nr 2185/96 põhinevat kontrolli, võib komisjon liikmesriikides teostada kontrolle, et kindlaks teha eelkõige järgmist:

Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt vastavalt riiklikele õigus- ja haldusnormidele või aluslepingu artiklile 287 või aluslepingu artikli 322 alusel korraldatud mis tahes kontrolli või nõukogu määrusel (Euratom, EÜ) nr 2185/96 põhinevat kontrolli, võib komisjon liikmesriikides teostada kontrolle, välja arvatud tingimuslikkus, et kindlaks teha eelkõige järgmist:

Selgitus

Tingimuslikkusega seoses on kontrollimise kord ja eeskirjad kehtestatud, sealhulgas kontrolli laiendamine lõplikule toetusesaajale, mis on vastuolus lihtsustamise eesmärgiga. Tuleks selgelt märkida, et selles artiklis ei käsitleta tingimuslikkust.

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust erikohustustega, mida liikmesriikidel tuleb täita käesoleva peatüki alusel, ja eeskirjadega eelkõige kriteeriumide kohta, mille alusel tehakse kindlaks eeskirjade eiramise juhud määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 tähenduses ning ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastamise muud juhud, millest tuleb teatada ja mille kohta tuleb esitada andmed.

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses OLAFile esitatavate andmetega.

Selgitus

Selles artiklis tuleks praegu kasutatava sõna „erikohustused“ asemel täpsustada volituste delegeerimist. Erikohustusi käsitlevate delegeeritud õigusaktide asemel tuleks volituste delegeerimist täpsustada. Kui see puudutab OLAFi teabevajadust, on see võimalik. Subsidiaarsuse tagamiseks peaks eeskirjade eiramise määratlus jääma samuti liikmesriikide otsustada.

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva artikli rakendamise kohta aruande.

Selgitus

Kuna uus ÜPP rakendamismudel põhineb tulemuslikkusel, mille alusel võidakse teha finantskorrektsioone, tuleks Euroopa Parlamenti ja nõukogu teatavate sätete rakendamisest korrapäraselt teavitada.

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a.  Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva artikli rakendamise kohta aruande.

Selgitus

Kuna uus ÜPP rakendamismudel põhineb tulemuslikkusel, mille alusel võidakse teha finantskorrektsioone, tuleks Euroopa Parlamenti ja nõukogu teatavate sätete rakendamisest korrapäraselt teavitada.

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõik 2 – alalõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid arvavad kõik toetusesaajale temapoolse eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel maha makseasutuse poolt toetusesaajale tehtavatest mis tahes tulevastest maksetest.

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui tehakse kindlaks, et toetusesaajad eiravad eeskirju ega järgi ÜPP strateegiakavas osutatud maaelu arengu sekkumiste tingimusi muudel juhtudel, teevad liikmesriigid finantskohandusi, tühistades vastava liidupoolse rahastamise kas osaliselt või täielikult Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud mittevastavuse laadi ja tõsidust ning EAFRD rahalise kaotuse taset.

Kui tehakse kindlaks, et toetusesaajad eiravad eeskirju ega järgi ÜPP strateegiakavas või piirkondlikes sekkumisprogrammides osutatud maaelu arengu sekkumiste tingimusi muudel juhtudel, teevad liikmesriigid finantskohandusi, tühistades vastava liidupoolse rahastamise kas osaliselt või täielikult. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud mittevastavuse laadi ja tõsidust ning EAFRD rahalise kaotuse taset.

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber muudele ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele. Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või tagasinõutud vahendeid uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ettenähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber muudele ÜPP strateegiakava või vastavate piirkondlike sekkumisprogrammide kohastele maaelu arengu sekkumistele. Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või tagasinõutud vahendeid uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ettenähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigid arvavad kõik toetusesaajale temapoolse eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel maha makseasutuse poolt toetusesaajale tehtavatest mis tahes tulevastest maksetest.

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad kontrollide sellise taseme, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks.

Liikmesriigid tagavad nende hinnangul kõige sobivamas vormis kontrollide sellise taseme, mis on rahaliselt ja halduslikult proportsionaalne tõhusa riskijuhtimisega.

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, võtavad liikmesriigid tõhusad ja proportsionaalsed meetmed, et liidu õigusest ei oleks võimalik mööda minna, ning tagavad, et põllumajandussektori õigusaktidega ettenähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, võtavad liikmesriigid tõhusad ja proportsionaalsed meetmed, et liidu õigusest ei oleks võimalik mööda minna, ning tagavad, et põllumajandussektori õigusaktidega ettenähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Liikmesriigid võivad võtta vastu täiendavaid ja üksikasjalikumaid siseriiklikke õigusakte kunstlike tingimuste kohta.

Selgitus

Artikkel on praktikas osutunud ebatõhusaks, et täita meetmetest kõrvalehoidmise tõendamiseks vajalikku tõendamiskohustust ja võtta asjakohaseid meetmeid. Kui artiklit ei parandata, peaks liikmesriikidel olema võimalus võtta vastu üksikasjalikumaid riiklikke õigusakte.

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 4 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  „loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ – veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000,33 või lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 21/200434;

(c)  „loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ – veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/200033, või lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 21/2004 või nõukogu direktiiviga 2008/71/EÜ34 sätestatud sigade identifitseerimise ja registreerimise süsteem ning muud kasutuselolevad andmebaasid loomade kohta;

_________________

_________________

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

34 Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

34 Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

Selgitus

Mõiste „Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ ei hõlma sigu. Samuti tuleks kasutada liikmesriikide loodud muid andmebaase, isegi kui need ei põhine üksikutel loomadel, et vältida sama teabe edastamist kaks korda.

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 4 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  „toetusetaotlusteta süsteem“ – pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, kus ametisasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad vajalikud andmed vähemalt üksikute pindalade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis.

(f)  „toetusetaotlusteta süsteem“ – eeltäidetud või muud tüüpi pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, kus ametisasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad vajalikud andmed vähemalt üksikute pindalade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis. Toetusetaotlusteta süsteem võimaldab haldusasutustel teha põllumajandustootjatele makseid seoses kõikide sekkumiste ja meetmetega, mille puhul põllumajandustootja on toetuskõlblik ametlikes elektroonilistes andmebaasides sisalduvate andmete alusel, mida vajaduse korral täiendatakse põllumajandustootja esitatava teabega.

Selgitus

Rõhutada tuleks subsidiaarsust, et liikmesriigid saaksid kasutada oma IT-süsteeme ja kogu teavet viisil, mis on nende hinnangul kõige sobivam, ja toetada põllumajandustootjaid kõige praktilisemal viisil.

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva kümne kalendriaasta või turustusaastate kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad.

Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva kümne kalendriaasta või turustusaastate kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad. Andmebaasist võib asjakohast teavet anda ka kokkuvõtte vormis.

Selgitus

Kõigi nõutavate andmete säilitamisega seotud kulud tekitavad muret. Juurdepääsu võimaldamine kümne aasta vältel võib osutuda väga kulukaks. Sarnast ja asjakohast teavet võib anda kokkuvõtete vormis palju odavamalt.

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  sisaldab mis tahes teavet, mis on asjakohane määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 7 osutatud näitajate aruandluses.

välja jäetud

Selgitus

Punktis d sätestatakse, et põldude identifitseerimise süsteem sisaldab mis tahes teavet, mis on asjakohane määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 7 osutatud näitajate aruandluses. See tähendab, et põldude identifitseerimise süsteemis peab igal aastal olema hulgaliselt andmeid, mida tuleb hoida 10 aastat ja mis on seega väga kulukas. Põldude identifitseerimise süsteem peaks sisaldama üksnes pindalaga seotud taustateavet, mida saab muudesse andmebaasidesse üle kanda.

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid loovad pindala seiresüsteemi ja tagavad selle toimimise.

1.  Liikmesriigid loovad pindala seiresüsteemi ja tagavad selle toimimise. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon kehtestada pindala seiresüsteemiga seoses üleminekuperioodi liikmesriikidele, kes ei ole viimastel aastatel kasutanud kaugseiresüsteemi.

Selgitus

Liikmesriikide jaoks, kes ei ole kaugseiresüsteemi varem kasutanud, tuleks uue kohustusliku pindala seiresüsteemiga seoses ette näha üleminekuperiood, et anda neile võimalus süsteem lõpuni välja töötada ja seda praktikas rakendada.

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 84 – lõige 3 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  kehtestavad kontrollivalimi punktis a osutatud kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal ning mis peab sisaldama juhuvalikut ja hõlmama vähemalt 1 % toetusesaajatest, kes saavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaoga ettenähtud toetust.

(d)  kehtestavad kontrollivalimi punktis a osutatud kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal ning mis peab sisaldama juhuvalikut ja hõlmama vähemalt 1 % toetusesaajatest, kes saavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaoga ettenähtud toetust. Erandina eelmisest punktist võivad liikmesriigid otsustada vähendada minimaalset 0,5 % kontrollimäära iga õigusakti või standardi või õigusaktide või standardite rühma tasandil, kui kohapeal juhuvaliku kontrollimisel tuvastatud mittevastavuse määr ei ületa kahel eelneval taotlusaastal 2 %.

Selgitus

Tingimuslikkuse süsteemis peaks olema võimalik vähendada minimaalset 1 % suurust kontrollimäära, kui varasematel aastatel on leitud vähe mittevastavusi.

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  näevad ette, et halduskaristust ei tohi määrata, kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud.

(c)  näevad ette, et halduskaristust ei tohi määrata järgmistel juhtudel:

 

i)  kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud;

 

ii)  kui mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et asjaomane isik, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada;

 

iii)  kui asjaomane isik suudab pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendada, et ta ei ole süüdi lõikes 1 osutatud kohustustega seotud mittevastavuses või kui pädev asutus on jõudnud muul viisil veendumuseni, et asjaomane isik ei ole süüdi.

Selgitus

Artikli 85 lõike 2 punktis c sätestatakse, et halduskaristust ei tohi määrata, kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud. Artikli 57 lõikes 3 on loetletud ka muud juhud, mille puhul karistusi ei määrata, näiteks juhud, kui mittevastavuse põhjuseks on ametiasutuse viga. Kõiki muid artikli 57 lõike 3 punkte tuleks kohaldada ka tingimuslikkuse süsteemi suhtes.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriikides, kus kohaldatakse loomadega seotud vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust ja loomadega seotud maaelu arengu toetust, tuleks loomadega seotud kohustuslike majandamisnõuete rikkumise korral määratavat halduskaristust kohaldada üksnes toetusesaaja loomadega seotud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse ja loomadega seotud maaelu arendamise toetuse suhtes. Samuti tuleks pindalapõhiste kohustuslike majandamisnõuete ja/või heade põllumajandus- ja keskkonnastandardite rikkumise eest määratavat halduskaristust kohaldada ainult toetusesaaja pindalapõhiste otsetoetuste ja pindalapõhiste maaelu arengu toetuste suhtes.

Selgitus

At the moment the penalties relating to cross compliance are not equitable and proportionate, especially for farmers in different production sectors (animal husbandry/crop production). For example, farms only with a few animals but hundreds of hectares have a non-compliance in animal relates cross compliance requirements and when the penalty is applied to all area-based direct payments and rural development payments, the penalty seems to be too big in relation to the animal number. This applies also vice versa, with farms of only a few hectares but lot of animals. This unfair situation should be changed in the system of conditionality. Therefore, the new subparagraph should be inserted after the first subparagraph of Article 86(1) for those Member States where animal-related voluntary coupled support and animal-related rural development support are applied.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuste vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamisel võetakse arvesse kindlakstehtud mittevastavuse raskusastet, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad karistused peavad olema hoiatavad ja proportsionaalsed ning vastama käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Kõnealuste vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamisel võetakse arvesse kindlakstehtud mittevastavuse raskusastet, ulatust, püsivust või korduvust. Määratavad karistused peavad olema hoiatavad ja proportsionaalsed ning vastama käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Selgitus

Tahtlikkuse hindamine on osutunud äärmiselt keeruliseks ja võib viia mitmeti tõlgendamiseni, mille korral põllumajandustootjaid ei kohelda võrdselt. Samuti tuleks arvesse võtta, et „tahtlikkuse” määratlust ei kohaldata toetuskavade puhul (vt artikli 57 lõike 3 esimene lõik, kus tahtlikkust ei ole nimetatud).

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hooletusest tingitud mittevastavuse korral on vähendamine üldjuhul 3 % käesoleva artikli 1 lõikes osutatud maksete kogusummast.

välja jäetud

Selgitus

Kõnealuses lõigus sätestatakse karistuste puhul üsna range üldine reegel (3 %). See lõik tuleks kas välja jätta või määrata karistuseks 1 %, 3 % ja 5 %.

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad kehtestada varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse mittevastavuse üksikjuhtumite korral, mis esineb esimest korda ja mille kergemate tagajärgede, ulatuse ja kestuse tõttu ei järgne nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist. Kui sellele järgneva kontrolli käigus, mis tehakse kolme kalendriaasta jooksul, tehakse kindlaks, et mittevastavust ei ole kõrvaldatud, kohaldatakse esimese lõigu kohast vähendamist tagasiulatuvalt.

Liikmesriigid võivad kehtestada varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse mittevastavuse üksikjuhtumite korral, mis esineb esimest korda ja mille kergemate tagajärgede, ulatuse ja kestuse tõttu ei järgne nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist. Kui sellele järgneva kontrolli käigus, mis tehakse kolme kalendriaasta jooksul, tehakse kindlaks, et mittevastavust ei ole kõrvaldatud, kohaldatakse esimese lõigu kohast vähendamist selle aasta suhtes, mille puhul mittevastavust ei kõrvaldatud.

Selgitus

Varajase hoiatamise süsteemi puhul ei tohiks halduskaristusi kohaldada tagasiulatuvalt, sest tagasiulatuv karistus on keeruline nii põllumajandustootjatele kui ka haldusasutustele. Seetõttu peaks piisama sellest, kui kohaldada karistust üksnes selle aasta suhtes, mille puhul mittevastavust ei kõrvaldatud.

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 86 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Selleks et tagada liikmesriikidele võrdsed tingimused ning karistussüsteemi tõhusus ja hoiatav mõju, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust täiendavate eeskirjadega karistuste kohaldamise ja arvutamise kohta.

välja jäetud

Selgitus

Kõik halduskaristusi käsitlevad eeskirjad peaksid olema liikmesriikidele teada alates horisontaalse määruse vastuvõtmise hetkest. Täiendav reguleerimine delegeeritud õigusaktidega ei toeta subsidiaarsust ja muudab ÜPP kava koostamise keeruliseks.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni korrapäraselt IV jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemi kohaldamisest. Komisjon korraldab liikmesriikidega selleteemalisi arvamustevahetusi.

2.  Komisjon korraldab liikmesriikidega arvamuste vahetusi IV jaotise II peatükis osutatud ühtse süsteemi üle.

Selgitus

Artiklis on ebaselge, millist teavet komisjon ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise kohta ootab ja millal. See peaks olema täpsemalt sätestatud.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõik 1 – punkt a – alapunkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

vii)  artikli 57 kohaldamisel võetud meetmeid käsitlev teave;

välja jäetud

Selgitus

On ebaselge, millist teavet komisjon liidu finantshuvide kaitse kohaldamise kohta ootab, ja see peaks olema täpsem.

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  liikmesriikide poolt komisjonile esitatav teave ja statistika ning esitatavad dokumendid ja aruanded, teavitamise tähtajad ja meetodid.

välja jäetud

Selgitus

Andmesüsteemide planeerimisel on väga oluline eelnevalt teada, milline teave, dokumendid jne tuleb edastada ning millised on nende edastamise tähtajad ja meetodid.

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 96

välja jäetud

Toetusesaajaid käsitleva teabe avaldamine

 

1.  Liikmesriigid tagavad fondidest toetuse saajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise kooskõlas [määruse (EL) .../... (ühissätete määrus) artikli 43 lõigetega 3–5] ning käesoleva artikli lõigetega 2, 3 ja 4.

 

2.  [Määruse (EL) .../... (ühissätete määrus) artikli 43 lõikeid 3–5] kohaldatakse EAGFist ja EAFRDst toetuse saajate suhtes, kui see on asjakohane; kuid summasid, mis vastavad riikliku rahalise osalusele ja kaasrahastamise määrale, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 44 lõike 3 punktides h ja i, ei kohaldata EAGFi suhtes.

 

3.  Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

  „tegevus“ – meede või sekkumine;

 

  „asukoht“ – omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud, ning võimaluse korral sihtnumber või selle osa, et omavalitsusüksust kindlaks teha.

 

4.  Kõnealuse määruse artikli 44 lõigetes 3–5 osutatud teave avaldatakse igas liikmesriigis konkreetsel veebisaidil. Kõnealune teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest.

 

Liikmesriigid ei avalda määruses (EL) .../... [ühissätete määrus] artikli 44 lõike 3 punktide a ja b osutatud teavet, kui toetusesaajale ühe aasta jooksul makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem.

 

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 96 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 96 a

 

Toetusesaajate andmete avaldamine

 

1.  Liikmesriigid tagavad fondidest toetuse saajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise. Avaldatakse järgmine teave:

 

(a)   toetusesaaja nimi;

 

i)  ees- ja perekonnanimi, kui toetusesaajad on füüsilised isikud;

 

ii)  täielik ametlik registreeritud nimi, kui toetusesaaja on juriidiline isik, kellel on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt iseseisev õigusvõime;

 

iii)  täielik ametlik registreeritud või muul viisil ametlikult tunnustatud nimi, kui toetusesaaja on iseseisva õigusvõimeta ühendus;

 

(b)  omavalitsusüksus, kus toetusesaaja elab või on registreeritud, ning võimaluse korral sihtnumber või selle osa, et omavalitsusüksus kindlaks teha;

 

(c)  iga fondidest rahastatud meetme puhul vastav toetussumma, mille toetusesaaja on saanud asjaomasel eelarveaastal;

 

(d)  mõlemast fondist rahastatud meetme liik ja kirjeldus ning fond, millest punktis c osutatud toetus saadi.

 

Esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse igas liikmesriigis ühel veebisaidil. Kõnealune teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest.

 

2.  Seoses toetustega, mis vastavad EAFRDst rahastatud meetmetele, nagu on osutatud lõike 1 esimese lõigu punktis c, vastavad avaldatavad summad avaliku sektori rahastamise kogusummale, mis hõlmab nii liidu kui ka riiklikku osalust.

 

3.  Liikmesriigid ei avalda toetusesaaja nime lõike 1 punkti a kohaselt, kui toetusesaajale ühe aasta jooksul makstav toetus on 1 250 eurot või vähem.

Selgitus

Kuna kavandatud süsteemi kohaselt tekiks suur halduskoormus, oleks parem säilitada süsteem, mida EAGFi ja EAFRD toetusesaajate andmete avaldamiseks kasutatakse praegu (iga-aastane avaldamine, makseasutuse kohustus avaldada andmed, praegune andmete loetelu, EAGFi ja EAFRD jaoks ühtne veebisait) ja mis põhineb ainult horisontaalsel määrusel.

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 103 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 101 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses eranditega, mida tehakse vajaduse korral käesolevas määruses sätestatud eeskirjadest ja nendele lisaks.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 101 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses eranditega, mida tehakse vajaduse korral käesolevas määruses sätestatud eeskirjadest ja nendele lisaks. Need õigusaktid koostatakse kohe pärast vastava vajaduse ilmnemist.

Selgitus

Toetusesaajate aitamiseks võib vaja olla teha mitmesuguseid erandeid jne, sest kõike ei ole võimalik eelnevalt ette näha. Need aktid tuleks koostada niipea kui võimalik, kui vastavat vajadust märgatakse.

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 104 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023.

Selgitus

2021. aastaks seatud kohaldamistähtaega on raske saavutada, sest rakenduseeskirjad tuleb aegsasti vastu võtta, vajalikud assigneeringuid peavad olema kättesaadavad ja uute IT-süsteemide (näitajate abil eesmärkide saavutamise seire ja andmete salvestamine jne) väljatöötamiseks on vaja piisavalt aega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire

Viited

COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Franc Bogovič

20.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.11.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ivana Maletić, Bronis Ropė, Maria Gabriela Zoană, Damiano Zoffoli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

33

+

ALDE

Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

ECR

Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

EFDD

Rosa D’Amato

GUE/NGL

Martina Michels, Younous Omarjee,

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Tamás Deutsch, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller

S&D

Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Gabriela Zoană, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Monika Vana

1

NI

Konstantinos Papadakis

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine, haldamine ja seire

Viited

COM(2018)0393 – C8-0247/2018 – 2018/0217(COD)

EP-le esitamise kuupäev

1.6.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

11.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

5.7.2018

BUDG

11.6.2018

CONT

11.6.2018

ENVI

11.6.2018

 

REGI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ENVI

21.6.2018

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Ulrike Müller

4.7.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.4.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

7

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Maria Gabriela Zoană, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Heubuch, Elsi Katainen, Gabriel Mato, Sofia Ribeiro, Annie Schreijer-Pierik, Molly Scott Cato, Vladimir Urutchev, Tom Vandenkendelaere, Hilde Vautmans

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Christelle Lechevalier

Esitamise kuupäev

15.5.2019


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

28

+

ALDE

Elsi Katainen, Ulrike Müller, Hilde Vautmans

ECR

James Nicholson

GUE/NGL

Matt Carthy, Luke Ming Flanagan

PPE

Daniel Buda, Michel Dantin, Herbert Dorfmann, Esther Herranz García, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Gabriel Mato, Sofia Ribeiro, Czesław Adam Siekierski, Vladimir Urutchev, Tom Vandenkendelaere

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Nicola Caputo, Karine Gloanec Maurin, Maria Noichl, Ricardo Serrão Santos, Tibor Szanyi, Marc Tarabella

VERTS/ALE

Martin Häusling, Maria Heubuch, Molly Scott Cato

7

EFDD

Marco Zullo

ENF

John Stuart Agnew, Christelle Lechevalier, Philippe Loiseau

GUE/NGL

Anja Hazekamp, Maria Lidia Senra Rodríguez

PPE

Albert Deß

2

0

ALDE

Jan Huitema

PPE

Annie Schreijer-Pierik

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 5. juuli 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika