SELETUSKIRI

Eurojusti ja Serbia vaheline koostööleping järgib Eurojusti poolt varem sõlmitud sarnaste lepingute mudelit (näiteks Eurojusti lepingud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, USA, Norra, Šveitsi, Albaania ja viimati Gruusiaga). Selliste lepingute eesmärk on edendada koostööd raskete kuritegude ning eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse valdkonnas. Nendega nähakse muu hulgas ette kontaktametnikud, kontaktpunktid ja teabevahetus. Koostöölepingud põhinevad nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/187/JSK (millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu) artikli 26a lõikel 2.

Nimetatud leping on kooskõlas Euroopa Komisjoni 2018. aasta Lääne-Balkani strateegiaga.[2] Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu võitlusele raskete kuritegude ja terrorismi vastu, märkides, et „organiseeritud kuritegevus on Lääne-Balkani riikides ja Türgis endiselt väga tõsine probleem. Nii Türgi kui ka Lääne-Balkani riikide territooriumi kaudu kulgevad paljukasutatavad smugeldamismarsruudid. Nendest riikidest ja nende riikide kaudu tegutsevad ikka veel rahvusvahelise haardega võimsad kriminaalsed võrgustikud. [...] Lääne-Balkani riigid on viimastel aastatel astunud jõudsaid samme terrorismivastase võitluse õigus- ja institutsioonilise raamistiku ajakohastamiseks. Operatiivkoostööd ELi liikmesriikide ja ametitega on järjepidevalt parandatud ja süvendatud. Kõik Lääne-Balkani riigid osalevad aktiivselt Lääne-Balkani terrorismivastases algatuses. Sellest hoolimata peab enamik riike siiski tugevdama oma jõupingutusi, et lahendada tagasipöörduvate välisvõitlejate probleem ning ennetada ekstremismi ja radikaliseerumist, ka vanglates.“ Selles osas on teised piirkonna kandidaatriigid (Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Albaania) juba sarnased lepingud sõlminud. Komisjon mainis oma 2019. aasta aruandes samuti, et „Serbia peaks suurendama oma jõupingutusi puuduste kõrvaldamisel ning eelkõige saavutama veenvaid tulemusi organiseeritud kuritegevuse juhtumite uurimisel, nende eest süüdistuste esitamisel ja nende kohta süüdimõistvate otsuste tegemisel“. Lisaks sellele on Serbia „selles piirkonnas kõige rohkem taotlusi saanud riik ning Eurojusti tegevuse puhul üldse taotluste saamise arvu poolest teisel kohal olev kolmas riik. Serbia osales 2018. aastal 34 kriminaalasjas“.[3]

Euroopa Komisjon märkis oma teises viisavabaduse peatamise mehhanismi käsitlevas aruandes ka seda, et „Mis puudutab organiseeritud kuritegevust, siis on Serbia kodanikud endiselt nende seas, kellest teatatakse kõige sagedamini seoses organiseeritud varavastaste kuritegudega ELis, eelkõige Belgias, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Serbia kodanikud on endiselt ka Lääne-Balkani piirkonna üks kõige sagedamini inimkaubanduse ohvriks langevaid rühmi. Iraani kodanikest koosnevad kuritegelikud organisatsioonid osalevad selle marsruudi kaudu ning Lõuna-Kaukaasia marsruudi kaudu toimuvas heroiinikaubanduses. Serbias on endiselt suured relvavarud, mis kujutab endast riski seoses ebaseadusliku relvakaubandusega.“[4]

Seega võib selline leping edendada tihedamat koostööd võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu ning see on Serbia ja ELi liikmesriikide huvides, sest organiseeritud kuritegevus on rahvusvaheline probleem. Selline leping on teretulnud ka õigusalase koostöö valdkonnas, pidades silmas juba olemasolevaid Europoli ja Serbia vahelist lepingut ning Cepoli ja Serbia vahelist töökorda politseikoostöö valdkonnas.

Vastavalt kehtivale Eurojusti otsusele võib selliseid Eurojusti ja kolmandate riikide vahelisi koostöölepinguid, mis sisaldavad isikuandmete vahetamise alaseid sätteid, sõlmida üksnes juhul, kui asjaomase üksuse suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni või kui läbiviidud hindamise tulemused kinnitavad, et kõnealuses üksuses on tagatud piisav andmekaitse tase. Sellega seoses tuleb toonitada, et 2005. aastal ratifitseeris Serbia nimetatud konventsiooni ja 2008. aastal ka selle lisaprotokolli. Eurojusti ühine järelevalveasutus esitas 28. märtsil 2019 lepingu andmekaitset käsitlevate sätete kohta positiivse arvamuse. Muu hulgas juhtis ta tähelepanu Serbia uute andmekaitsealaste õigusaktide vastuvõtmisele 2018. aastal.[5] Lisaks on Eurojusti käsitlevas uues määruses (EL) 2018/1727, millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK, sätestatud, et lepingute sõlmimine kolmandate riikidega on isikuandmete edastamise võimaldamise eesmärgil lubatud, tingimusel et operatiivsete isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise üldpõhimõtted (vt määruse artiklit 56) on täidetud.

Seetõttu kiidab raportöör kõike eespool mainitut arvesse võttes nõukogu rakendusotsuse eelnõu Eurojusti ja Serbia vahelise koostöölepingu eelnõu kohta heaks.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS