Menetlus : 2019/0192(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0045/2019

Esitatud tekstid :

A9-0045/2019

Arutelud :

PV 16/12/2019 - 18
CRE 16/12/2019 - 18

Hääletused :

PV 17/12/2019 - 4.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2019)0085

<Date>{06/12/2019}6.12.2019</Date>
<NoDocSe>A9-0045/2019</NoDocSe>
PDF 182kWORD 76k

<TitreType>RAPORT</TitreType>     <RefProcLect>***I</RefProcLect>

<Titre>ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile</Titre>

<DocRef>(COM(2019)0411 – C9‑0116/2019 – 2019/0192(COD))</DocRef>


<Commission>{INTA}Rahvusvahelise kaubanduse komisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Luisa Regimenti</Depute> 

PARANDUSED/ ADDENDA
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄHEMUSE SEISUKOHT
 Eelarvekomisjoni KIRI
 VÄLISKOMISJONI KIRI
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile

(COM(2019)0411 – C9‑0116/2019 – 2019/0192(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2019)0411),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C9-0116/2019),

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsiooni, mis võeti vastu koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta otsusega nr 778/2013/EL täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale[1],

 võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

 võttes arvesse eelarvekomisjoni ja väliskomisjoni kirju,

 võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit (A9-0045/2019),

1. võtab vastu esimese lugemise seisukoha, võttes üle komisjoni ettepaneku;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

 


SELETUSKIRI

Jordaaniat on viimastel aastatel märkimisväärselt mõjutanud piirkondlikud rahutused, eelkõige naaberriikides Iraagis ja Süürias. Piirkondlikud rahutused on mõjunud rängalt riigi stabiilsusele.

 

Süüria konflikti mõju Jordaaniale ei seisne üksnes Süüriaga ja Süüria kaudu peetava kaubavahetuse katkemises, vaid selle tõttu on Süüriast Jordaaniasse saabunud (Jordaania ametiasutuste hinnangul) ligikaudu 1,3 miljonit pagulast, kellest 660 330 (andmed 4. augusti 2019. aasta seisuga) on registreeritud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametis (UNHCR) ja kellest Jordaania võttis vastu rohkem kui ükski teine Araabia riik. Süüria pagulaste suur sissevool Jordaaniasse on seadnud riigi eelarvepositsiooni, avalikud teenused ja taristu veelgi suurema surve alla ning muudab üsnagi suure rahvastiku juurdekasvuga toimetuleku tõenäoliselt keerulisemaks.

Hoolimata probleemidest, mis vajavad veel lahendamist, püüab Jordaania eelkõige täita ELi ja Jordaania kokkuleppest tulenevat kohustust pakkuda Süüria pagulastele juurdepääsu taskukohasele riiklikule tervishoiuteenusele ja ametlikule tööturule, et tagada neile inimväärne elu.

 

Seepärast on Jordaania stabiilsus Lähis-Ida sügava pagulaskriisiga seotud olukorra järsu halvenemise ärahoidmiseks äärmiselt oluline.

 

Samuti on oluline rõhutada, et Jordaania pühendub süstemaatiliste operatsioonide ja terrorismivastaste seaduste karmistamise kaudu jätkuvalt islamiterrorismi vastasele võitlusele, mis on ELi, selle liikmesriikide ja rahvusvaheliste partnerite jaoks esmatähtis.

 

Üldjoontes asjakohane poliitika ja saadud rahvusvaheline toetus on aidanud riigil säilitada teatava stabiilsuse ja jätkata demokratiseerimisprotsessi. Kuid Jordaania majandus on siiski väliste vapustuste suhtes haavatav, mida näitas reaalkasvu langus 2018. aastal 1,9 %ni – madalaim reaalkasvu määr alates 1996. aastast – samal ajal kui töötus kasvas 2019. aasta alguses 19 %ni ja välisinvesteeringute hulk langes järsult.

Jordaania on teinud ka palju jõupingutusi põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmiseks, isegi sellisel määral, et seda riiki saab nüüd pidada Lähis-Ida üheks kõige demokraatlikumaks riigiks.

 

Austus inimõiguste vastu on Jordaanias üks ulatuslikumaid ja struktureeritumaid kogu Lähis-Idas. Pidevalt paranev olukord on tingitud ka sellest, et Jordaania ametivõimud kasutasid kahte varasemat Euroopa Liidu makromajandusliku finantsabi programmi tõhusalt. Lisaks riigi majandusliku olukorra stabiliseerimisele aitasid abiprogrammid kaasa ka Jordaania sotsiaal- ja inimarengule, eriti naiste õiguste valdkonnas, nagu on näidanud muu hulgas riigi karistusseadustiku reform, millega on kehtestatud vägivalla ohvriks langenud naistele parem kaitse.

 

Tuleb ka märkida, et tänu turgude vastastikusel avamisel tehtud edusammudele on stabiilse välispartneri olemasolu tagatis ELi ettevõtjatele, kes tänu viimastel aastatel sõlmitud kokkulepetele võivad leida Jordaanias paremaid kaubandus-, ettevõtlus- ja investeerimisvõimalusi.

 

Oleme eeltoodut silmas pidades veendunud, et Jordaania väärib ELilt täiendavat finantsabi.

 

11. juulil 2019 esitas Jordaania ametliku taotluse ELilt makromajandusliku finantsabi saamiseks 500 miljoni euro väärtuses, nagu lepiti kokku ELi-Jordaania assotsiatsiooninõukogu koosolekul 26. juunil 2019.

 

Arvestades seda palvet on Euroopa Komisjon esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku anda taotletud makromajanduslikku finantsabi laenudena kolmes osas.

 

Kavandatud makromajanduslik finantsabi oleks kolmas Jordaaniale eraldatav makromajanduslik finantsabi. Esimene makromajanduslik finantsabi oli laenumahuga 180 miljonit eurot, mille Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid heaks 2013. aasta detsembris ja mille andmine viidi lõpule 2015. aasta oktoobris; ning teine makromajanduslik finantsabi oli laenumahuga 200 miljonit eurot, mis kiideti heaks 2016. aasta detsembris ja mille andmine viidi lõpule 2019. aasta juulis.

 

Kolmas makromajandusliku finantsabi programm on osa ELi ja teiste rahvusvaheliste rahastajate laiemast ettevõtmisest, milles lepiti kokku 2019. aasta veebruaris toimunud Londoni algatuse konverentsil, kus korrati kavatsust toetada Jordaania jõupingutusi riigi stabiilsuse säilitamisel ja majanduskasvu väljavaadete parandamisel.

Euroopa Komisjoni ja Jordaania ametivõimude vahel kokku lepitavas vastastikuse mõistmise memorandumis on oluline märkida, et antav abi, mis on eelmisest kahest suurem, tuleb suunata muu hulgas ettevõtlusinvesteeringute arendamisse ja riigi projektide edendamisse ning vahendite tegeliku kasutamise korrapärase jälgimise tagamisse.

 

Eeltoodud põhjustel on raportöör seisukohal, et taotletud makromajanduslik finantsabi kujutab endast asjakohast sekkumist.

 


 

3.12.2019

 

 

VÄHEMUSE SEISUKOHT

vastavalt kodukorra artikli 55 lõikele 4

Jérémy Decerle, Kathleen Van Brempt, Heidi Hautala, Helmut Scholz

 

 

 

Meie kui Euroopa-meelsed, Euroopa naabruspoliitika huvis ja tähtsuses veendunud fraktsioonid – Renew Europe, S&D, Verts/ALE ja GUE/NGL – toetame täielikult Euroopa Komisjoni hoiakut: anda rahalist toetust Jordaaniale, riigile, mille majandust mõjutavad tugevalt piirkondlikud, eelkõige Iraagis ja Süürias toimuvad rahutused. Sellega seoses toetavad meie fraktsioonid Luisa Regimenti seadusandlikku raportit, millega kiidetakse heaks kolmanda makromajandusliku finantsabi eraldamine Jordaaniale 500 miljoni euro väärtuses, et aidata sel riigil taastada oma majandust ja viia ellu reforme. Meie fraktsioonid kinnitavad aga, et meie toetus sellele raportile, mille raportöör kuulub fraktsioon ID, ei saa meid mingil viisil siduda selle fraktsiooni ja tema euroskeptiliste seisukohtadega, mida me kindlalt vastustame.

 


 

 

Eelarvekomisjoni KIRI

Bernd Lange, esimees

rahvusvahelise kaubanduse komisjon

BRÜSSEL

Teema: <Titre>Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile</Titre> <DocRef>(COM(2019)0411 – C9‑0000/2019 – 2019/0192(COD))</DocRef>

Austatud esimees

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon koostab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (2019/0192 (COD)) summas 500 miljonit eurot.

Eelarvekomisjon otsustas esitada oma arvamuse kirja vormis:

A. arvestades, et Jordaania majandust ja ühiskonda survestavad piirkondlikud rahutused, eelkõige Iraagis ja Süürias, Süüria pagulaste sissevool, aga ka Süüria kriisi ja piirkondliku ebastabiilsuse laiemad majanduslikud ja finantstagajärjed; arvestades, et Süüria pagulaste vastuvõtmine Jordaania poolt (praeguseks ligikaudu 1,3 miljonit) tuleks peatada;

B. arvestades, et alates Süüria kriisi algusest 2011. aastal on liit teinud Jordaaniale erinevate vahendite kaudu kättesaadavaks rohkem kui 2,1 miljardit eurot (sealhulgas 2013. ja 2016. aasta makromajandusliku finantsabi programmide raames 380 miljonit eurot), millest peaaegu 1,3 miljardit eurot on ette nähtud selleks, et aidata riigil Süüria kriisi tagajärgedega toime tulla; arvestades, et 2019. aastal eraldati Jordaanias endas võetavatele meetmetele 125 miljonit eurot, peamiselt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist (99 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena), aga ka humanitaarabist (20 miljonit eurot) ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist (6 miljonit eurot); arvestades, et Jordaanias on laialdaselt kasutatud ka Süüria kriisile reageerimiseks loodud Madadi usaldusfondi, mida rahastatakse peamiselt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist;

C. arvestades, et ELi toetus, sealhulgas 2013. ja 2016. aasta makromajandusliku finantsabi paketid laenudena vastavalt 180 miljonit eurot ja 200 miljonit eurot, on osa ELi ja teiste rahvusvaheliste rahastajate laiematest jõupingutustest, milles lepiti kokku 4. veebruaril 2016. aastal Londonis toimunud konverentsil „Süüria ja piirkonna toetamine“; arvestades, et rahvusvahelise üldsuse toetust Jordaania makromajanduslikule stabiilsusele ja majanduskasvu väljavaadetele on sellest ajast alates pidevalt kinnitatud, sealhulgas 2017. ja 2018. aasta Brüsseli konverentsidel „Süüria tuleviku toetamine“, 2019. aasta veebruaris toimunud Londoni algatuse konverentsil ja 2019. aasta märtsis toimunud kolmandal Brüsseli konverentsil;

D. arvestades, et Jordaanial on ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni (UNRWA) toetusel, kes selles riigis tegutseb, olnud Palestiina pagulaste vastuvõtmisel alati keskne roll; arvestades, et EL osaleb iga-aastaselt selle ÜRO organisatsiooni rahastamises;

E. arvestades, et kavandatav makromajanduslik finantsabi ulatub 500 miljoni euroni ja see antakse laenudena kolmes osas; arvestades, et eeldades, et esimesed kaks väljamakset tehakse 2020. aastal kogusummas 300 miljonit eurot ja kolmas 2021. aastal summas 200 miljonit eurot, tehakse vastavad kanded liidu eelarvesse kaheaastase hilinemisega, nimelt 27 miljonit eurot 2022. aastal ja 18 miljonit eurot 2023. aastal;

eelarvekomisjon, olles huvitatud vajaduste põhjalikust hindamisest:

1. on seisukohal, et makromajandusliku finantsabi programmi praegune kolmas pakett tuleks liidu võetud kohustuste raames kiiresti vastu võtta, et tugevdada Jordaania ja vastuvõtvate kogukondade vastupanuvõimet;

2. rõhutab, et liit peaks ühtlasi kindlustama, et Jordaania tagab tõhusad demokraatlikud mehhanismid ja õigusriigi põhimõtted ning inimõiguste austamise; liidu makromajanduslik abi peaks suurendama ka Jordaania riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustust ning edendama struktuurireforme, mille eesmärk on toetada kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, töökohtade loomist ja eelarve konsolideerimist, eelkõige riigi elektri- ja vee-ettevõtjate struktuursete kahjudega tegelemise kaudu; eelarvekomisjon märgib ära ka Jordaania ühiskonna nõrgad kohad, eelkõige seoses töötusega (2019. aasta esimeses kvartalis 19 %), mis on suur eriti noorte hulgas (38,5 %);

3. nõuab, et komisjon annaks parlamendile põhjalikult aru laenu väljamaksete tegemisest ja vastavatest vajadustest seoses ELi välistegevuse tagatisfondi rahastamisega;

4. tuletab meelde, et makromajandusliku finantsabi laenud on vaid üks Jordaania toetamiseks kättesaadavatest vahenditest ning kaaluda oleks võinud ka võimalust anda makromajandusliku finantsabi raames makromajandusliku finantsabi toetusi;

5. selleks et tulla toime Jordaania ees seisvate probleemidega, kutsub komisjoni üles jätkama Jordaaniale antava liidu toetuse suurendamist ning on selleks valmis kaaluma kõiki eelarveettepanekuid, mis puudutavad asjakohased vahendeid;

6. olles täiesti teadlik olemasolevate vahendite nappusest rubriigis 4 (Globaalne Euroopa), rõhutab eelarvekomisjon, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik peab võimaldama ELi püsivat, tugevat, kuid ka paindlikku reageerimist oma partnerite vajadustele, eelkõige kiiresti muutuvas keskkonnas.

 

Lugupidamisega

 

 

 

 

Johan Van Overtveldt


 

VÄLISKOMISJONI KIRI

Ref: D(2019) 44467

 

Bernd Lange

esimees

rahvusvahelise kaubanduse komisjon

 

Teema:  Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile

Austatud esimees

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon koostab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (2019/0192 (COD)COM (2019) 0411) summas 500 miljonit eurot.

Väliskomisjoni koordinaatorid palusid mul käesoleva kirjaga edastada minu väliskomisjoni peamised tähelepanekud ja märkused komisjoni ettepaneku ja nõukogu otsuse eelnõu kohta.

Väliskomisjon toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut täielikult, kuna

i) sellega osutatakse ELi seni Jordaaniale antud makromajandusliku finantsabi positiivsetele tulemustele,

ii) sellega tunnistatakse, kui oluline on jätkata stiimulite pakkumist Jordaania reformipüüdluste kiirendamiseks ning

iii) sellega seotakse Jordaaniale antav makromajanduslik finantsabi tõhusate demokraatlike mehhanismide ja inimõiguste järgimisega.

Pikaleveninud konflikt Süürias, Iraagi nõrkus, ISISe oht Jordaania-Iraagi piiril ning Liibanoni kauakestnud poliitiline ja majanduslik ebakindlus – kõik need tegurid on märkimisväärselt vähendanud Jordaania ekspordivõimalusi sellesse piirkonda ning negatiivselt mõjunud Jordaania majanduslikule olukorrale, eelkõige mis puudutab noorte töötust ning sotsiaalmajandusliku ja poliitilise stabiilsuse väljavaateid. Pealegi on Jordaania andnud peavarju 1,3 miljonile Süüria pagulasele ja Iraagi pagulaskogukondadele.

Sellega seoses tuleb märkida, et Jordaania on jätkanud demokraatlike ja majandusreformide edendamist. Palju on ära tehtud ja palju rohkem saab veel teha. Euroopa Liit peaks jätkama makromajandusliku finantsabi kaudu selliste sotsiaal-majandusliku stabiilsuse tingimuste toetamist, mis võimaldavad Jordaanial omakorda jätkata investeerimist oma reformiprotsessi.

Jordaania jääb ELi oluliseks piirkondlikuks partneriks, võttes arvesse

i) Jordaania aktiivset osalust Lähis-Ida rahuprotsessi edendamises ja kindlat toetust kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevale lahendusele,

ii) Jordaania rolli pühapaikade haldajana Jeruusalemmas ning usunditevahelise dialoogi ja usulise sallivuse olulise edendajana,

iii) Jordaania osalust tihedas dialoogis ja koostöös ELiga poliitiliste ja majandusreformide protsessis ning piirkondlike probleemide lahendamises,

iv) Jordaania panust Vahemere Liidu tugevdamisse ja tõhustamisse.

Seda silmas pidades on väliskomisjon seisukohal, et

a) oluline on meelde tuletada Jordaania rolli Lähis-Ida rahuprotsessi ühe tugisambana ning võimalust edendada kahe riigi kooseksisteerimisel põhinevat lahendust. Seetõttu on oluline toetada Jordaaniat tema püüdlustes säilitada sotsiaal-majanduslik stabiilsus – ja seega ka poliitiline stabiilsus – ning reformiprotsessi tingimused. Poliitiliselt ja sotsiaalselt stabiilne Jordaania saab jätkuvalt etendada tähtsat osa rahu edendamisel piirkonnas ja läbirääkimistel kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse üle. Noorte tööhõive on riigi ja piirkonna stabiilsuse võti, nagu hiljuti märkis ka kuningas Abdullah II,

b) oluline on rõhutada, et Jordaania on otsustanud astuda esimesi samme oma suure Süüria pagulaskogukonna sotsiaal-majanduslikuks integreerimiseks. Olukorras, kus Süüria pagulastel ei pruugi kaua olla võimalust vabatahtlikult Süüriasse tagasi pöörduda, on tegu olulise algatusega, mis aitab luua tingimusi pikaajaliseks integratsiooniks, majanduslikuks sõltumatuseks ja Jordaania majanduskasvule kaasaaitamiseks. Jordaania on võtnud ka kohustuse tagada kõigile oma territooriumil elavatele lastele hariduse kättesaadavus ning peab selle eesmärgi saavutamiseks suutma säilitada juurdepääsu rahalistele vahenditele,

c) osana pingutustest pikemaajalise majandusliku stabiilsuse saavutamiseks Jordaanias peaks EL seda riiki toetama stabiilse juurdepääsu tagamisel energiaallikatele, pöörates erilist tähelepanu investeeringutele taastuvatesse energiaallikatesse ja piirkonna maagaasivarudesse ning pikaajalise stabiilse maagaasivarustuse võimalusele Egiptusest ja Iisraelist. ELi ja Jordaania koostööga seotud partnerluse prioriteedid kuni 2020. aasta lõpuni ja pärast seda võiksid olla integreeritud, et kajastada ka energeetikasektoris Jordaaniale antava ELi abi väärtust.

Olen kindel, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon võtab neid tähelepanekuid oma seisukoha vastuvõtmisel nõuetekohaselt arvesse.

Lugupidamisega

 

 

 

 

David McAllister

 


 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Makromajanduslik finantsabi Jordaania Hašimiidi Kuningriigile

Viited

COM(2019)0411 – C9-0116/2019 – 2019/0192(COD)

EP-le esitamise kuupäev

6.9.2019

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

INTA

16.9.2019

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

AFET

16.9.2019

BUDG

16.9.2019

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

AFET

30.9.2019

 

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Luisa Regimenti

23.9.2019

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

2.10.2019

6.11.2019

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikos Androulakis, Geert Bourgeois, Jordi Cañas, Daniel Caspary, Ellie Chowns, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Nicola Danti, Barbara Ann Gibson, Enikő Győri, Roman Haider, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Jude Kirton-Darling, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Samira Rafaela, Luisa Regimenti, Inma Rodríguez-Piñero, André Rougé, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Sven Simon, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Saskia Bricmont, Jérémy Decerle, Seán Kelly, Witold Jan Waszczykowski

Esitamise kuupäev

6.12.2019

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

36

+

ECR

Geert Bourgeois, Witold Jan Waszczykowski, Jan Zahradil

GUE/NGL

Helmut Scholz

ID

Roman Haider, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Luisa Regimenti, André Rougé

PPE

Daniel Caspary, Arnaud Danjean, Enikő Győri, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Seán Kelly, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler

RENEW

Jordi Cañas, Jérémy Decerle, Barbara Ann Gibson, Samira Rafaela, Liesje Schreinemacher, Marie-Pierre Vedrenne

S&D

Nikos Androulakis, Miroslav Číž, Nicola Danti, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Inma Rodríguez-Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt

VERTS/ALE

Saskia Bricmont, Ellie Chowns, Heidi Hautala

 

0

 

 

 

0

0

 

 

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

[1] ELT L 218, 14.8.2013, lk 15.

Viimane päevakajastamine: 13. detsember 2019Õigusteave - Privaatsuspoliitika