SOOVITUS nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist

23.1.2020 - (XT 21105/3/2018 – C9-0148/2019 – 2018/0427(NLE)) - ***

Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Guy Verhofstadt

parandused/addenda

• ERR01 (PDF - 137 KB)
• ERR01 (DOC - 43 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimist

(XT 21105/3/2018 – C9-0148/2019 – 2018/0427(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse seda, et 29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest välja astuda vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 106a,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (XT 21105/3/2018),

– võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu projekti[1],

– võttes arvesse poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik[2],

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. märtsi 2019. aasta otsust (EL) 2019/476[3], 11. aprilli 2019. aasta otsust (EL) 2019/584[4] ja 29. oktoobri 2019. aasta otsust (EL) 2019/1810[5], mis võeti vastu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ja millega pikendati ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega vastavalt kuni 12. aprillini 2019, 31. oktoobrini 2019 ja 31. jaanuarini 2020,

– võttes arvesse oma 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda[6], 3. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta[7], 13. detsembri 2017. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta[8], 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta[9] ning 18. septembri 2019. aasta resolutsiooni Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise hetkeseisu kohta[10],

– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõikele 2 (C9-0148/2019),

– võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artiklit 88,

– võttes arvesse väliskomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni, põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni, õiguskomisjoni, kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning petitsioonikomisjoni arvamusi,

– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni soovitust (A9-0004/2020),

1. annab nõusoleku lepingu projektile vastava lepingu sõlmimiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ning Ühendkuningriigi valitsusele.

 

 

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

 

Väljaastumisprotsess

 

Ühendkuningriigis toimus 23. juunil 2016 ELi liikmeks jäämise või EList väljaastumise küsimuses rahvahääletus, milles osalejatest 51,9 % hääletas väljaastumise poolt.

 

29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 50, et kavatseb Euroopa Liidust välja astuda.

 

Euroopa Parlament võttis 5. aprillil 2017 vastu resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda[11], milles ta esitab oma seisukoha seoses ELi lepingu artikli 50 lõike 2 kohaste Euroopa Ülemkogu suunistega. Käesolev resolutsioon on ka aluseks parlamendi hinnangule läbirääkimisprotsessi kohta ning mis tahes kokkuleppele, mille EL ja Ühendkuningriik saavutavad. Selles resolutsioonis sõnastas Euroopa Parlament oma seisukoha kõigis peamistes Ühendkuningriigi väljaastumisega seotud küsimustes, mis on järgmised: läbirääkimiste üldpõhimõtted, muu hulgas vajadus tagada Ühendkuningriigi korrakohane lahkumine Euroopa Liidust, EL 27 kodanike huvide kaitse ning ELi pädevus väljaastumisega seotud küsimustes; läbirääkimiste käik; väljaastumislepingu ulatus; üleminekukord ning ELi ja Ühendkuningriigi tulevased suhted.

 

Vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 avaldas Euroopa Ülemkogu 29. aprillil 2017 läbirääkimiste suunised[12], milles sätestati läbirääkimiste etapid: esimese etapi eesmärk on tagada selgus ja õiguskindlus ning korraldada Ühendkuningriigi lahutamine EList. Euroopa Ülemkogu teatas oma kavatsusest jälgida hoolikalt läbirääkimiste käiku ja otsustada, millal on jõutud piisavalt kaugele, et alustada läbirääkimiste järgmist etappi, kus käsitletakse esialgseid ja ettevalmistavaid arutelusid tulevaste suhete raamistiku üle.

 

ELi ja Ühendkuningriigi vahelised läbirääkimised algasid 19. juunil 2017; ELi esindas pealäbirääkija Michel Barnier ja Ühendkuningriiki Euroopa Liidust lahkumise küsimuste riigisekretär David Davis.

 

ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad avaldasid 8. detsembril 2017, läbirääkimiste esimesel etapil ühise eduaruande, milles nad teatasid, et esimesel etapil jõuti põhimõtteliselt kokkuleppele kolmes käsitletud valdkonnas: Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike kaitse, Põhja-Iirimaa eriolukorra käsitlemise raamistik ja rahalised arveldused.

 

Euroopa Ülemkogu otsustas 15. detsembril 2017, et on tehtud piisavalt edusamme üleminekuks läbirääkimiste teise etappi, milles käsitletakse üleminekukorda ja tulevaste suhete raamistiku üldpõhimõtteid, ning avaldas täiendavad suunised. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et teise etapi läbirääkimised saavad edeneda ainult juhul, kui esimeses etapis võetud kohustustest on täielikult kinni peetud ja need on juriidiliselt korrektselt sõnastatud.

 

Euroopa Ülemkogu määratles 23. märtsil 2018 täiendavad suunised läbirääkimiste alustamiseks tulevaste suhete raamistiku üldpõhimõtete üle, mis esitatakse väljaastumislepingule lisatavas ja selles viidatavas poliitilises deklaratsioonis.

 

Pärast kuut läbirääkimiste vooru ning muid läbirääkijate ja tehnilise tasandi kohtumisi jõuti 14. novembril 2018 läbirääkijate tasandil Ühendkuningriigi EList väljaastumise lepingu projekti osas kokkuleppele. Euroopa Ülemkogu eesistuja saatis 22. novembril 2018 EL 27 liikmesriikidele poliitilise deklaratsiooni eelnõu, milles sätestati ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik ning milles lepiti kokku läbirääkijate tasandil ja põhimõtteliselt poliitilisel tasandil. 25. novembril 2018 kiitsid EL 27 juhid väljaastumislepingu ja poliitilise deklaratsiooni heaks.

 

Samal päeval kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma vajalikke meetmeid, et tagada lepingu jõustumine 30. märtsil 2019, et võimaldada Ühendkuningriigi korrakohane EList lahkumine.

 

Nõukogu võttis 11. jaanuaril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/274 väljaastumislepingu allkirjastamise kohta[13] ning otsuse eelnõu Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta; sellest teatati täiskogu istungil 30. jaanuaril 2019.

 

Läbirääkijate tasandil kokku lepitud väljaastumislepingu lükkas Ühendkuningriigi parlament aga tagasi kolmel järjestikusel hääletusel: 15. jaanuaril, 12. märtsil ja 29. märtsil 2019.

 

ELi ja Ühendkuningriigi vahelise väljaastumislepingu üle mitmel korral toimunud hääletuste tulemused näitasid, et selge enamus oli EList kokkuleppeta lahkumise vastu, kuid otsustavat enamust ei saavutatud ühegi alternatiivse võimaluse puhul, olgu selleks siis Ühendkuningriigi ja ELi vaheline laiaulatuslik tolliliit või väljaastumislepingut kinnitav rahvahääletus, mistõttu tekkis ummikseis.

 

Ühendkuningriik esitas ELile kolmel korral järjest taotluse pikendada ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 sätestatud tähtaega. Esimesel korral pikendati seda kuni 12. aprillini 2019 (Euroopa Ülemkogu otsus (EL) 2019/476), teisel korral 31. oktoobrini 2019 (Euroopa Ülemkogu otsus (EL) 2019/584) ja lõpuks 31. jaanuarini 2020 (Euroopa Ülemkogu otsus (EL) 2019/1810).

 

Samal ajal jätkasid ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad kõnelusi, et ületada Ühendkuningriigi vastuväited seoses kaitsemeetmel põhineva lahendusega, järgides samal ajal ELi läbirääkimispõhimõtteid. EL tegi eelkõige selgeks, et uusi läbirääkimisi väljaastumislepingu üle ei alustata ning et tuleks ette näha õiguslikult toimiv lahendus, et vältida ranget piirikontrolli Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel.

 

Kõnelused hoogustusid 2019. aasta septembris ja oktoobris ning 17. oktoobril 2019 lepiti viimaks kokku väljaastumislepingu projektis sisalduva Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli muutmises, lepingu artiklite 184 ja 185 tehnilistes muudatustes ja poliitilise deklaratsiooni läbivaatamises. Samal 17. oktoobril 2019 kinnitas Euroopa Ülemkogu muudetud väljaastumislepingu teksti ning poliitilise deklaratsiooni läbivaadatud teksti.

 

Nõukogu 21. oktoobri 2019. aasta otsusega (EL) 2019/1750[14] ja 21. jaanuari 2020. aasta otsusega (EL) 2020/48[15] muudeti nõukogu otsuse eelnõu väljaastumislepingu allkirjastamise kohta. Samal kuupäeval kiitis nõukogu heaks muudetud ettepaneku võtta vastu otsus väljaastumislepingu sõlmimise kohta[16] ning edastas selle Euroopa Parlamendile koos lepingu ajakohastatud tekstiga, mis kuulutati välja 21. oktoobri 2019. aasta täiskogu istungil.

 

Euroopa Parlamendi esimeeste konverents kohtus samal päeval, et arutada järgmisi menetlusetappe, sealhulgas teksti edastamist pädevatele parlamendikomisjonidele.

 

Vastavalt parlamendi kodukorrale on nõusoleku saamiseks pädev komisjon põhiseaduskomisjon (AFCO). Sellega seoses otsustas esimeeste konverents, et nõusolekumenetluse võiks lõpule viia siis, kui väljaastumisleping on Ühendkuningriigi parlamendis ratifitseeritud.

 

Esimeeste konverents otsustas, et ülejäänud komisjonid, keda väljaastumismenetlus puudutab, võivad esitada nõusolekut käsitleva soovituse AFCO-komisjoni projekti kohta kirja vormis esitatavad arvamused. 10 parlamendikomisjoni on saatnud kirja vormis esitatavad arvamused, mis lisati nimetatud nõusolekut käsitlevale soovitusele. Need komisjonid on väliskomisjon (AFET), rahvusvahelise kaubanduse komisjon (INTA), tööhõive- ja sotsiaalkomisjon (EMPL), keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon (ENVI), siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon (IMCO), transpordi- ja turismikomisjon (TRAN), põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon (AGRI), õiguskomisjon (JURI), kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) ning petitsioonikomisjon (PETI).

 

Vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 88 kiidab Euroopa Parlament väljaastumislepingu heaks lihthäälteenamusega. Kodukorra artikli 105 lõike 4 kohaselt otsustab parlament nõusoleku andmise ühe hääletusega, olenemata sellest, kas tegu on heakskiitmise või tagasilükkamise soovitusega. Muudatusettepanekuid esitada ei saa. Täiskogus ja parlamendikomisjonides toimuvate hääletuste puhul on liidust lahkuvast liikmesriigist valitud liikmetel täielik õigus aruteludes ja hääletusel osaleda.

 

Selleks et EL lepingu sõlmiks, peab selle ikkagi vastu võtma Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 238 lõike 3 punkti b kohaselt määratletud nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega ehk vähemalt 20 häälega 27st, tingimusel et need esindavad osalevaid liikmesriike, mis moodustavad vähemalt 65 % nende riikide elanikest.

 

Euroopa Parlamendi roll

 

Euroopa Parlament ei ole ametlikult liikmesriigi liidust lahkumise läbirääkimistega seotud. Kuid parlamendil kui institutsioonil on lisaks ELi lepingu artiklis 14 sätestatud poliitilise kontrolli teostamise pädevusele oma osa ka ELi lepingu artiklis 50 sätestatud otsustusprotsessis, kuna parlamendi nõusolek on väljaastumislepingu sõlmimise eeltingimus.

 

Seetõttu on Euroopa Parlament Ühendkuningriigi väljaastumise protsessi algusest saadik etendanud läbirääkimistel jõulist ja aktiivset rolli, tulenevalt tema Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatud õigusest anda nõusolek väljaastumislepingu sõlmimiseks.

 

Parlamendis on seda küsimust arutatud rahvahääletuse toimumisest saadik. Kohe pärast rahvahääletust toimus 24. juunil 2016 esimeeste konverentsi erakorraline koosolek, et valmistada ette parlamendi presidendi rahvahääletuse järgne kohtumine teiste institutsioonide presidentidega ning arutada parlamendi järgmisi samme selles protsessis.

 

Sellel esimeeste konverentsi koosolekul otsustati korraldada 28. juunil 2016 erakorraline osaistungjärk, et arutada Ühendkuningriigi rahvahääletuse tulemusi.

 

Osaistungjärgu alguses rõhutas president, et tegu on erakorralise istungiga, mis kuulutati välja pärast Ühendkuningriigi 23. juuni 2016. aasta rahvahääletust, mille tulemus oli kõigi ELi kodanike jaoks murettekitav.

 

Samal osaistungjärgul võttis Euroopa Parlament pärast nõukogu ja komisjoni avaldusi vastu resolutsiooni Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda[17], mille poolt hääletas 395, vastu hääletas 200 ja erapooletuks jäi 71 parlamendiliiget.

 

Selles resolutsioonis tuletas parlament meelde, et aluslepingute kohaselt on nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek ning Euroopa Parlament tuleb täielikult kaasata väljaastumislepingu ja tulevaste suhetega seotud menetluste kõigis etappides.

 

Praktikas on Euroopa Parlamendi osalemine väljaastumisprotsessis tähendanud seda, et kohe algusest peale loodi võimalikult tihedad kontaktid teiste institutsioonidega ja vahetati korrapäraselt teavet ettevalmistus- ja läbirääkimistsüklite jooksul saavutatu kohta.

 

Parlamendi töö koordineerimine tsentraliseeriti esimeeste konverentsi tasandil, võttes arvesse sellega seotud keerulisi poliitilisi horisontaalseid õiguslikke ja poliitilisi küsimusi. Esimeeste konverents otsustas käsitleda protsessi etapiviisiliselt, lugedes esimese etapi (mil töö toimub esimeeste konverentsi tasandil) lõpuks Euroopa Ülemkogu suuniste kindlaksmääramise, kusjuures Ühendkuningriigi väljaastumise üle peetavate läbirääkimiste koordinaator on Guy Verhofstadt (Renew Europe[18], BE), kes nimetati ametisse esimeeste konverentsi 8. septembri 2016. aasta koosolekul. Läbirääkimiste teine etapp, mil Guy Verhofstadt kooskõlastab tegevust põhiseaduskomisjoni (AFCO) esimehega, ja kolmas etapp, mida suunavad AFCO ja teised parlamendikomisjonid, toimuvad vastavalt nõusolekumenetlusele.

 

Sellega seoses, ja samuti eesmärgil tagada parlamendi struktureeritud kaasamine väljaastumisprotsessi, loodi Brexiti juhtrühm. Juhtrühm moodustati ametlikult esimeeste konverentsi 6. aprilli 2017. aasta koosolekul, kus otsustati, et selle liikmed on juhtrühma koordinaator Guy Verhofstadt, Elmar Brok (PPE, DE), Roberto Gualtieri (S&D), Gabriele Zimmer (GUE/NGL, DE), Philippe Lamberts (Verts/ALE, BE) ja põhiseaduskomisjoni esimees Danuta Hübner (PPE, PL), ning selle ülesanne on esimeeste konverentsi egiidi all ette valmistada ja kooskõlastada Euroopa Parlamendi arutelusid, seisukohti ja resolutsioone seoses Ühendkuningriigi väljaastumise küsimusega.

 

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste järel muutus juhtrühma koosseis: nüüd kuuluvad sinna PPE fraktsioonist Danuta Hübner, S&D fraktsioonist Pedro Silva Pereira (PT) ja fraktsioonist GUE/NGL Martin Schirdewan (DE), ning uus põhiseaduskomisjoni esimees Antonio Tajani (PPE, IT).

 

Lisaks oli parlament teabekanalite või aktiivse osalemise kaudu pidevalt läbirääkimiste meetodite ja struktuuridega seotud. Kooskõlas avaldusega, mis tehti pärast 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide 15. detsembri 2016. aasta mitteametlikku kohtumist, kutsuti parlamendi esindajad Euroopa Ülemkogu ettevalmistavatele kohtumistele. See tähendas sisuliselt Euroopa Parlamendi kaasamist, sealhulgas nn „šerpade“ koosolekutel (tehnilised küsimused) ja üldasjade nõukogus.

 

Brexiti juhtrühma enam kui 100 kohtumist, millest enamikul osales ELi pealäbirääkija Michel Barnier, aitasid parlamendil pidevalt menetluses osaleda ja olla selles juhtkohal õigeaegsete resolutsioonide ja avaldustega, mis sisaldavad põhjendatud seisukohti väljaastumiskavatsusest teatamisele järgnenud läbirääkimiste ja peamiste sündmuste kohta.

 

Tunnistades, kui tähtis on, et kõik parlamendikomisjonid tagaksid väljaastumismenetluses katkematu mitteametliku dialoogi, tehnilise ekspertiisi ja koostöö, korraldati mitmed juhtrühma koosolekud ja tehnilised seminarid nende komisjonide juuresolekul, kes on väljaastumislepingu kohaldamisalasse kuluvate valdkondade poliitikameetmete eest otseselt vastutavad. Dialoog toimus ka komisjonide esimeeste konverentsi kaudu, mille mitmel koosolekul käsitleti väljaastumismenetlust.

 

Brexiti juhtrühma koordinaator Guy Verhofstadt osales kohtumistel rea sidusrühmadega (institutsioonide, kodanikuühiskonna, kodanike ja ettevõtjate esindajad, riikide parlamendid jne). Lisaks sai ta kahel viimasel aastal enam kui 4500 Brexiti-teemalist kirja ja e-kirja ja vastas neile.

 

Põhiseaduskomisjoni (AFCO) roll

 

Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt kuulub AFCO-komisjoni pädevusse ELi lepingu artiklis 50 sätestatud Euroopa Parlamendi nõusoleku ettevalmistamine. Kodukorra artiklis 88 on sätestatud, et kui liikmesriik otsustab vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 50 liidust välja astuda, edastatakse küsimus vastutavale komisjonile. Vastavalt kodukorra VI lisa XVIII jaole, milles käsitletakse alaliste komisjonide volitusi ja vastutusalasid, vastutab AFCO-komisjon väljaastumise institutsiooniliste tagajärgede eest ning sellest tulenevalt ka nõusolekumenetluse eest pärast läbirääkimiste lõppu.

 

AFCO-komisjonil on horisontaalne roll, ilma et see piiraks teiste komisjonide eripädevusi nende vastutusalasse kuuluvate poliitikavaldkondadega seotud valdkondlikes küsimustes. AFCO-komisjoni ülesanne on anda soovitus ELi ja väljaastuva liikmesriigi vahel läbi räägitud väljaastumisleping heaks kiita või tagasi lükata.

 

Pika ja põhjaliku ettevalmistustöö käigus kogus AFCO-komisjon tõendeid, nõuandeid ja eksperditeadmisi avaliku või erasektori eri valdkondadest ja sidusrühmadelt kas mandril või Ühendkuningriigis. Sarnaselt teiste parlamendikomisjonidega korraldas ka AFCO-komisjon esimeeste konverentsi suuniste kohaselt arutelusid ja kuulamisi, kus käsitleti Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju komisjonide pädevusse kuuluvatele poliitikavaldkondadele.

 

AFCO-komisjon on alates 3. septembrist 2015 korraldanud üle 20 eriürituse, sealhulgas kuulamisi, seminare ning uuringute või teabedokumentide esitlusi teemadel, mis ulatuvad uutest läbirääkimistest Ühendkuningriigi põhiseaduslike suhete üle Euroopa Liiduga ning Euroopa Ülemkogus 18. ja 19. veebruaril 2016 saavutatud kokkuleppest[19] kuni Ühendkuningriigi tulevaste põhiseaduslike suheteni Euroopa Liiduga, kodanike õigusteni ning Brexiti mõjuni Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelisele piirile. AFCO-komisjon osales ka teiste komisjonide kuulamistel väljaastumise ning Ühendkuningriigi ja ELi tulevaste suhete küsimustes või oli nende kuulamistega vahetult seotud.

 

Lisaks eriüritustele arutati väljaastumist ja eriti selle protsessi seisu praktiliselt igal komisjoni koosolekul pärast seda, kui Ühendkuningriik oli väljaastumiskavatsusest teatanud.

 

AFCO-komisjoni esimees ja Brexiti juhtrühma liige osales enam kui 500 kahepoolsel kohtumisel avaliku ja erasektori sidusrühmadega küsimustes, mis on seotud väljaastumisega ning selle mõjuga ELile ja Ühendkuningriigile.

 

Euroopa Parlamendi ja selle organite põhjalik ja õigeaegne protsessis osalemine oli väga tähtis, kuna ELi lepingu artikli 50 kohaselt saab väljaastumislepingu sõlmida üksnes parlamendi nõusolekul.

 

Euroopa Liidu lepingu artikkel 50

 

ELi lepingu artiklis 50 on sätestatud menetlus ELi liikmesriigi liidust seaduslikult väljaastumiseks ja väljaastumise korda sätestava lepingu sõlmimiseks ELiga, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku.

 

Euroopa Parlament on korduvalt kinnitanud, et Ühendkuningriigi lahkumine EList on pretsedenditu ja kahetsusväärne ning et eelistatav oleks riigi jätkuv kuulumine siseturgu ja tolliliitu, eriti kui Ühendkuningriik soovib säilitada tõrgeteta kaubavahetust või muid ELi liikmesusega tihedalt seotud hüvesid.

 

Parlament on samuti algusest peale teatanud, et väljaastumislepingu eesmärk on näha ette Ühendkuningriigi korrakohane väljaastumine EList, lahendades kolm põhimõttelist lahkumisega seotud küsimust: Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja EL 27s elavate Ühendkuningriigi kodanike õigused, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vaheline piir ning Ühendkuningriigi rahalised kohustused ELi ees.

 

Seoses ELi lepingu artikli 50 lõikes 2 sätestatud tulevaste suhete raamistikuga on Euroopa Parlament selgelt öelnud, et mis tahes seda sätestavat lepingut loetakse üldise väljaastumiskorra lahutamatuks osaks, mistõttu parlament hindab nõusolekumenetluse kohaselt ka selle sisu, olgugi et õiguslikult on nõusoleku objektiks üksnes väljaastumisleping ise.

 

Korrakohane liidust väljaastumine

 

Parlamendi seisukohalt oli korrakohane väljaastumine vajalik Euroopa Liidu ja tema kodanike huvide kaitseks. See tähendas, et vastavalt ELi lepingu artiklile 50 tuli läbirääkimistel käsitleda Ühendkuningriigi väljaastumise korda, võttes arvesse tema ja ELi tulevaste suhete raamistikku, tagades õigusliku stabiilsuse ja viies protsessi põhjustatud häired miinimumini.

 

Parlament on oma resolutsioonides järjest põhjalikumalt tõlgendanud ELi lepingu artikli 50 sätteid, sealhulgas mitmeid läbirääkimiste ulatust ja etappe käsitlevaid põhinõudeid.

 

Vastavalt Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioonile läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda, peaks väljaastumisleping hõlmama järgmisi küsimusi:

 

• Ühendkuningriigis elavate või elanud EL 27 kodanike õiguslik seisund ning teistes liikmesriikides elavate või elanud Ühendkuningriigi kodanike õiguslik seisund, sealhulgas nende õiglane kohtlemine ja selle tagamine, et nende staatuse küsimuses järgitakse vastastikkuse, võrdsuse, sümmeetria ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

• Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheliste rahaliste kohustuste reguleerimine, mis põhineb Euroopa Kontrollikoja poolt auditeeritud Euroopa Liidu raamatupidamise aruannetel, mis hõlmab kõiki täitmata kulukohustustest tulenevaid õiguslikke kohustusi koos bilansiväliste kirjete arvessevõtmisega, tingimuslikke kohustusi ja muid finantskulusid, mis tekivad otseselt Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tulemusena;

• Iirimaa saare unikaalse olukorraga ja sealsete erisustega arvestamine, et leevendada lahkumise mõju Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelisele piirile, tagada rahuprotsessi jätkumine ja stabiilsus ning vältida senisest rangemat piirikontrolli.

 

Muud parlamendi seisukohast olulised küsimused olid näiteks Ühendkuningriigi poolt liikmesriigina võetud rahvusvaheliste kohustuste seisu selgitamine, õiguskindluse tagamine juriidilistele isikutele (ka ettevõtetele) ning Euroopa Liidu Kohtu roll.

 

Oma 3. oktoobri 2017. aasta[20] resolutsioonis Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta[21] selgitas Euroopa Parlament, et enne, kui alustada kõneluste teist etappi ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste tihedate partnerlussuhete teemal, tuleb saavutada olulist edu kodanike õiguste, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa ning Ühendkuningriigi rahaliste kohustuste küsimustes. Lisaks märkis parlament, et lepingu tulevaste suhete kohta saab sõlmida alles pärast seda, kui Ühendkuningriik on EList välja astunud.

 

Sama hoiakut kinnitati Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2017. aasta järeldustes. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et läbirääkimiste teine etapp saab edeneda vaid juhul, kui esimeses etapis võetud kohustustest on täielikult kinni peetud ja need on juriidiliselt korrektselt sõnastatud.

 

Nagu komisjon teatas oma 8. detsembri 2017. aasta teatises Euroopa Ülemkogule (artikkel 50) Ühendkuningriigiga Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel peetavate läbirääkimiste seisu kohta[22], seati läbirääkimiste esimeses etapis esikohale kolm küsimust, mida peetakse nõuetekohase väljaastumise tagamiseks eriti oluliseks:

a) kodanike õigused;

b) Iirimaa ja Põhja-Iirimaa teemaline dialoog ning

c) finantsarveldused.

 

Väljaastumislepingu projektis käsitletakse kõiki neid küsimusi, sealhulgas kodanike õigusi (teine osa), finantssätteid (viies osa) ning Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitlevat protokolli ja selle lisasid. Väljaastumislepingus sätestatakse Euroopa Liidu Kohtu roll eri tasanditel ning seda käsitletakse allpool juhtimisele pühendatud osas.

 

Seoses Ühendkuningriigi ELi liikmesriigina võetud rahvusvaheliste kohustustega selgitatakse lepingus, et üleminekuperioodil peab Ühendkuningriik jätkuvalt ELi rahvusvahelisi kokkuleppeid täitma. Küll aga lubatakse tal läbi rääkida, allkirjastada ja ratifitseerida ELi ainupädevusse kuuluvates valdkondades tema enda poolt sõlmitavaid rahvusvahelisi lepinguid, tingimusel et need lepingud ei jõustu ja neid ei kohaldata üleminekuperioodil, välja arvatud juhul, kui EL on andnud selleks loa.

 

Samamoodi on juriidiliste isikute, sealhulgas äriühingute õiguskindluse tagatised nõuetekohaselt ette nähtud väljaastumislepingu kolmandas, eraldamist käsitlevaid sätteid sisaldavas osas, mis võimaldavad sujuvalt lõpule viia kõik pooleliolevad menetlused ja tehingud seoses kaupade, tolli, käibemaksu- ja aktsiisiküsimuste, intellektuaalomandi ning nii kriminaal- kui ka tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostööga, enne üleminekuperioodi lõppu saadud andmete kaitsega, riigihankemenetluste, Euratomi küsimuste ning ELi õigus- ja haldusprotsesside, privileegide ja immuniteetidega.

 

Niisiis nähakse väljaastumislepinguga ette riigi korrakohane lahkumine EList, millist eesmärki on ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad viimase kolme aasta jooksul järginud.

 

Ka on väljaastumislepingu sõlmimise ja ratifitseerimisega nüüd välistatud leppeta Brexiti võimalus. See on äärmiselt tähtis, kuna leppeta Brexitil oleksid väga olulised tagajärjed nii ELile kui ka Ühendkuningriigile.

 

Kodanike õigused

 

ELi lepingu artikkel 50 ei sisalda ELi kodanike staatust tagavaid sätteid. Küll aga võib nimetatud artikli kohaselt sõlmitud väljaastumislepinguga vastavaid õigusi kaitsta. Oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta[23] märkis Euroopa Parlament, et EL ja Ühendkuningriik on kohustatud kindlalt tagama Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ning EL 27s elavate Ühendkuningriigi kodanike kaitsmise põhjaliku ja vastastikuse käsitluse.

 

Euroopa Parlamendi 28. juuni 2016. aasta resolutsioonis Ühendkuningriigi referendumist tuleneva otsuse kohta EList lahkuda[24] tehti algusest peale selgeks, et parlamendi peamine prioriteet on kaitsta ELi kodanikke, ning seda on korratud kõigis Brexiti-teemalistes resolutsioonides. Kõiki ELi kodanikke esindava institutsioonina lubas parlament tegutseda kogu väljaastumisprotsessi vältel nende huvide kaitsmise nimel ning nõudis, et läbirääkimisi peetaks eesmärgiga tagada õiguslik stabiilsus ja minimeerida häireid ning anda kodanikele ja juriidilistele isikutele selge tulevikunägemus.

 

Parlament keskendus peamiselt kodanike kaitsmisele nii nende Ühendkuningriigi referendumil demokraatlikult väljendatud soovi austamisega kui ka – mis kõige tähtsam – väljaastumisest tuleneva ebakindluse leevendamise ja võimaluse korral kodanike enne väljaastumist tekkinud õiguste muutmata jätmise kaudu. Küsimuse muudab veelgi olulisemaks asjaolu, et Ühendkuningriigis elab üle 3 miljoni ELi kodaniku ja ELis üle miljoni Ühendkuningriigi kodaniku.

 

Ühendkuningriigi EList lahkumisest mõjutatud kodanike õiguste kaitsmine on olnud prioriteetne ka neile institutsioonidele, kes on väljaastumisprotsessiga tihedamalt seotud.

 

Euroopa Ülemkogu on järginud parlamendiga väga sarnast suunda, kehtestades läbirääkimiste üheks peamiseks prioriteediks nende kodanike kaitse, kes on rajanud oma elu Ühendkuningriigi ELi liikmesusega seotud õigustele.

 

Lisaks selgitas nõukogu oma läbirääkimisvolitustes, et Ühendkuningriigis elavate EL 27 kodanike ja nende perekondade ning EL 27 liikmesriikides elavate Ühendkuningriigi kodanike ja nende perekondade staatuse ja õiguste kaitsmine on läbirääkimiste esimene prioriteet, arvestades väljaastumisest otseselt mõjutatud inimeste arvu ja selle tagajärgede tõsidust nende jaoks. Lepinguga tuleks tõhusalt, täitmisele pööratavalt, mittediskrimineerivalt ja kõikehõlmavalt tagada nende kodanike õigused, sealhulgas õigus pärast viis aastat järjest kestnud seaduslikku elamist saada alaline elamisluba ning sellega seotud õigused.

 

Läbirääkijate 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandes Ühendkuningriigi ELi lepingu artikli 50 kohase väljaastumise üle peetavate läbirääkimiste esimese etapi tulemuste kohta antakse põhjalik ülevaade kodanike õiguste küsimustes saavutatud ühistest seisukohtadest.

 

Ühendkuningriik avaldas 26. juunil 2017 dokumendi pealkirjaga „Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust – Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike seisundi kaitsmine“, milles valitsus märkis, et tema esimene prioriteet on jõuda kokkuleppele Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike ja teistes ELi riikides elavate Ühendkuningriigi kodanike väljaastumise järgse seisundi suhtes, ning väljendas kavatsust seada need kodanikud esikohale.

 

Seega pöörasid mõlemad pooled läbirääkimiste algusest peale suurt tähelepanu kodanike õiguste küsimusele. Kodanike õigusi käsitlevas peatükis lepiti tõepoolest kokku üsna varakult, kuna 19. märtsil 2018 avaldatud väljaastumislepingu projekt sisaldas täielikult kokku lepitud teist osa kodanike õiguste kohta, sealhulgas lepingusätete vahetu mõju kohta, ning selles käsitleti Euroopa Liidu Kohtu pädevust seoses kodanike õigusi puudutavate asjaomaste sätetega.

 

Euroopa Parlamendi resolutsioonides oli väljaastumislepingu kodanike õiguste peatüki sisu osas püstitatud muu hulgas rida järgmisi miinimumnõudeid:

 

a) aktsepteeritavad ELi kodanikest elanikud ja nende pärast Ühendkuningriigi väljaastumist sündinud lapsed peaksid kuuluma väljaastumislepingu kohaldamisalasse pereliikmetena ja mitte iseseisvate õiguste omajatena. Lisaks peaks tulevastel pereliikmetel olema jätkuvalt elamisõigus samade sätete alusel nagu praegustel pereliikmetel.

 

Väljaastumislepingu artikli 10 lõike 1 punktides e ja f sätestatud pereliikmete hulka kuuluvad omaette pereliikmed, sealhulgas need, kes on sündinud sama artikli punktides a–d osutatud isikutele (esmaõiguste omanikele) või on nende isikute poolt seaduslikult adopteeritud pärast üleminekuperioodi lõppu, vastavalt samas artiklis määratletud tingimustele. Pereliikmete staatust tugevdatakse veelgi lepingu artikli 17 lõikega 2, mille kohaselt ülalpeetavate pereliikmete õigused säilivad ka siis, kui nad ei ole enam ülalpeetavad.

 

b) Haldusmenetlus peaks olema kerge, deklaratiivne ja tasuta, võimaldama perekondadel algatada menetluse ühe deklaratsiooniga, ning tõendamiskohustus peaks lasuma Ühendkuningriigi ametiasutustel.

 

Lepingu kohaselt saab vastuvõttev riik valida deklareerimissüsteemi ja uue elanikustaatuse kohustusliku taotlemise süsteemi vahel. Praeguseks on Ühendkuningriik ja umbes pooled liikmesriigid valinud uue elanikustaatuse kohustusliku taotlemise süsteemi.

 

Väljaastumislepingu artiklis 18 määratletakse kohaldatav haldusmenetlus, mille eesmärk on kontrollida, kas taotlejal on õigus väljaastumislepingus sätestatud elaniku õigustele. Selle artikliga kehtestatakse taotlemismenetluse nõuded, püüdes samas tagada, et menetlus oleks võimalikult lihtsustatud ja taotlejasõbralik.

 

Näiteks taotlusi, mille pereliikmed on esitanud üheaegselt, tuleb käsitleda koos.

 

Ning lepingu artikli 18 lõike 1 punktide g ja h kohaselt tuleb lepinguga hõlmatud isikute staatust tõendavad dokumendid välja anda tasuta.

 

c) Kõik ELi õigusaktides määratletud hüvitised peaksid olema ülekantavad.

 

Väljaastumislepingu artikli 31 kohaselt kohaldatakse lepinguga hõlmatud isikute suhtes jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta[25].

 

Kindlustatud isikutel säilib õigus sotsiaalkindlustushüvitistele ja kui neil on õigus saada hüvitist ühes riigis, on neil põhimõtteliselt õigus seda saada ka siis, kui nad kolivad teise riiki.

 

d) Euroopa Liidu Kohtu antud tõlgendused kodanike õigusi sätestavatele õigusnormidele peaksid olema siduvad.

 

ELi kodanikud saavad Ühendkuningriigi kohtutes ja Ühendkuningriigi kodanikud ELi liikmesriikide kohtutes vahetult tugineda väljaastumislepingu kodanike õigusi käsitlevatele sätetele.

 

Lepingu artikli 4 lõike 4 kohaselt peavad Ühendkuningriigi kohtud tõlgendama Euroopa Liidu Kohtu asjaomast praktikat kohtuasjades, milles on tehtud otsus enne üleminekuperioodi lõppu, ning artikli 4 lõike 5 kohaselt võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa Liidu Kohtu asjaomast praktikat kohtuasjades, milles on tehtud otsus pärast üleminekuperioodi lõppu. Kaheksa aasta jooksul pärast üleminekuperioodi lõppu võivad Ühendkuningriigi kohtud küsida Euroopa Liidu Kohtult eelotsuseid, mille kohaselt tõlgendada väljaastumislepingu kodanike õigusi käsitlevaid sätteid. Sellistel eelotsustel on Ühendkuningriigis samasugused õiguslikud tagajärjed nagu ELi toimimise lepingu artikli 267 (väljaastumislepingu artikli 158 lõige 2) alusel tehtud eelotsustel.

 

e) Kodanike kaebustega tegelemiseks tulevikus loodava sõltumatu riikliku asutuse rolli sätestamine.

 

Väljaastumislepingu artikli 159 kohaselt jälgib lepingu kodanike õigusi käsitleva osa rakendamist ja kohaldamist ELis komisjon ning Ühendkuningriigis sõltumatu asutus, kellel on komisjoniga samaväärsed volitused. Selline asutus peaks olema tõeliselt sõltumatu. Vastavalt väljaastumislepingu artikli 159 lõikele 2 peavad komisjon ja sõltumatu asutus teavitama kodanike õiguste erikomiteed (lepingu artikli 165 lõige 1) lepingu kodanike õigusi käsitleva osa rakendamisest vastavalt ELis ja Ühendkuningriigis.

 

Sõltumatu asutuse ülesehitust, koosseisu ja ülesandeid ei määratleta aga mitte väljaastumislepinguga, vaid Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise lepingu seadusega. Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis väljaastumislepingu kodanike õigusi käsitlevate sätete rakendamise ja järelevalve kohta[26] väljendatakse muret seoses sõltumatut asutust puudutavate sätetega Ühendkuningriigi seaduses, eelkõige sellega, mis puudutab asutuse tegelikku sõltumatust.

 

Väljaastumislepingu ja ka selle kodanike õigusi sätestava osa näol on tegemist ELi ja Ühendkuningriigi vahelise kompromissiga. Kodanike õigusi sätestava osa eesmärk ei saanud olla anda ELi kodanikele sajaprotsendiliselt staatus, mis on sätestatud ELi lepingus ja ELi toimimise lepingus ja mille aluseks on kuulumine ELi. Lepingu põhieesmärk on kaitsta ja tagada enamikku neist õigustest ning eelkõige õigusi, mis võimaldavad enamikul mõjutatud kodanikel jääda kuni üleminekuperioodi lõpuni vaba liikumise õiguse alusel tehtud eluvalikute juurde.

 

Brexiti juhtrühm tegi 12. novembril 2019 avalduse väljaastumislepingu kodanike õigusi sätestava osa rakendamise kohta Ühendkuningriigis ja EL 27s, milles leiti, et mõningad Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmiga seotud küsimused põhjustavad muret. Neid muresid toonitati ka Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta, rõhutades eelkõige järgmist:

 

— suurele osale Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmis osalemise taotluse esitanutest on antud üksnes esialgne püsielaniku staatus;

— väljaastumislepingu artiklis 159 osutatud sõltumatu asutuse sõltumatuse küsimus;

— millised tagajärjed võivad tabada ELi kodanikke, kes ei esita 30. juuniks 2021 Ühendkuningriigis elava ELi kodaniku püsielanikuks registreerimise taotlust;

— taotlusmenetluse lõpus ei väljastata füüsilist dokumenti, mistõttu kasvab ebakindlus staatuse tõendamisel ja EL 27 kodanike diskrimineerimise oht;

— milliseid meetmeid on võetud taotlusmenetluse raames kaitsetumate kodanike olukorra parandamiseks;

— Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmi kohaldatavus Põhja-Iirimaal elavate EL 27 kodanike suhtes, kes ei ole taotlenud Ühendkuningriigi kodakondsust suure reede kokkuleppe tingimuste kohaselt.

 

Euroopa Parlament jälgib ka edaspidi väga hoolikalt kogu väljaastumislepingu ja eelkõige selle kodanike õigusi käsitleva peatüki rakendamist.

 

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa

 

Suure reede kokkuleppe kaitsmine

 

Euroopa Liit ja selle institutsioonid, eelkõige Euroopa Parlament, on tundnud eriti suurt muret Ühendkuningriigi väljaastumise tagajärgede pärast Põhja-Iirimaale ja tema tulevastele suhetele Iirimaaga. Suure reede kokkuleppe ühe kaastagaja lahkumine EList võib põhjustada majanduslikke ja õiguslikke lahknevusi, mille tõttu seda kokkulepet, mis kujutab endast rahu, koostöö ja mõistmise olulist raamistikku, on Iirimaa saarel raske rakendada.

 

Brexitil võib olla häiriv mõju eelkõige seoses kolme aspektiga: rahuprotsessi stabiilsus, piiri olemus ja piiriülene koostöö ning võrdsus ja õigused[27].

 

Parlament on selgelt öelnud, et väga oluline on tagada rahu ja säilitada suure reede kokkuleppe kõik osad ning teha kõik võimalik, et vältida piiri karmistumist. Seetõttu on Euroopa Parlament oma resolutsioonides ja Brexiti juhtrühma kaudu tehtud avaldustes korduvalt rõhutanud, et väljaastumisleping peaks sisaldama Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piiri jaoks toimivat, õiguslikult toimivat ja kõiki tingimusi arvestavat kaitsemeedet, milles võetaks arvesse Iirimaa saare ainulaadseid asjaolusid.

 

Parlament on samuti rõhutanud, kui oluline on Ühendkuningriigi kohustus tagada, et ei vähendata suure reede kokkuleppes sisalduvaid õigusi, kaitsemeetmeid ja võrdseid võimalusi, nõudes samas ühise reisipiirkonna kõigi elementide ning ELi õiguses ja suure reede kokkuleppes sätestatud ELi kodanike vaba liikumise õiguste ülevõtmist[28].

 

Euroopa Ülemkogu omalt poolt nõudis oma 29. aprilli 2017. aasta suunistes, et „Iirimaa saare ainulaadset olukorda arvestades on vaja paindlikke ja uuenduslikke lahendusi, sealhulgas eesmärgiga vältida ranget piirikontrolli, austades samas liidu õiguskorra puutumatust“.

 

Suure reede kokkulepe jõustus 1998. aastal, luues tingimused, mis lõpetasid peaaegu kolm aastakümmet kestnud konflikti Põhja-Iirimaal; sellele järgnes püsiv suhtelise rahu periood, mille jooksul valiti ametisse Põhja-Iirimaa Assamblee, moodustati võimu jagav täitevorgan, parandati märkimisväärselt Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahelisi poliitilisi suhteid, edendati inimõigusi ja võrdsust, tõhustati suurel määral piiriülest koostööd ning suurendati oluliselt majanduslikku integratsiooni ja vastastikust sõltuvust Iirimaa saarel[29].

 

Kuigi mõlemad väljaastumisläbirääkimiste pooled on pidevalt rõhutanud oma pühendumust suure reede kokkuleppe kõigi osade järgimisele, on Iirimaa ja Põhja-Iirimaa küsimus osutunud kolmest korrakohase väljaastumise peamisest prioriteedist poliitiliselt kõige tundlikumaks ja tõepoolest kõige keerukamaks.

 

Kaitsemeetmel põhinev esialgne lahendus

 

Oma 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandes läbirääkimiste esimese etapi edusammude kohta kinnitasid EL ja Ühendkuningriik, et rahuprotsessi saavutused, kasu ja kohustused jäävad rahu, stabiilsuse ja leppimise jaoks äärmiselt oluliseks, ning leppisid kokku, et suure reede kokkuleppe kõiki osasid tuleb kaitsta. Need olid ühised kohustused, milles pooled omavahel kokku leppisid.

 

Kõnealustele küsimustele lahenduse leidmine osutus aga äärmiselt politiseeritud konteksti ja praktiliste raskuste tõttu erakordselt keeruliseks. Suur probleem oli selliste toimivate meetodite[30] leidmine, mis ei tooks kaasa rangemat piirikontrolli, austades samas ühelt poolt Ühendkuningriigi seatud piiranguid – nimelt seda, et Ühendkuningriik ei oleks enam osa ühtsest turust ja tolliliidust – ning teiselt poolt ELi juhtpõhimõtteid läbirääkimistel. Nagu määratletud Euroopa Ülemkogu 29. aprilli 2017. aasta suunistes, tähendas see „vältida ranget piirikontrolli, austades samas liidu õiguskorra puutumatust“.

 

Eespool nimetatud 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandes leppisid pooled kokku, et kui Ühendkuningriigi kavatsust saavutada oma Iirimaa ja Põhja-Iirimaaga seotud eesmärgid ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kaudu ei suudeta täita, pakub Ühendkuningriik teise võimalusena Iirimaa saare ainulaadseid olusid arvestades välja konkreetsed lahendused.

 

Sellise kokkulepitud lahenduse puudumisel oleks kolmas võimalus see, et Ühendkuningriik säilitab täieliku kooskõla siseturu ja tolliliidu reeglitega, mis toetavad põhja-lõuna suunalist koostööd, kogu saare majandust ja suure reede kokkuleppe kaitset. Igal juhul tagaks Ühendkuningriik ka edaspidi Põhja-Iirimaa ettevõtjatele samasuguse takistamatu juurdepääsu kogu Ühendkuningriigi siseturule.

 

19. märtsil 2018 avaldatud väljaastumislepingu projekt koostati ühisaruande kolmanda võimaluse – nn kaitsemeetme lahenduse – alusel, mille eesmärk oli kaitsta põhja-lõuna suunalist koostööd ja vältida ranget piirikontrolli. Tekstis nähti ette ühise reisipiirkonna kaitse, mille säilitab ELi ja Ühendkuningriigi vaheline leping.

 

Piirikontrolli vältimiseks hõlmas kavandatud lahendus täielikku vastavusse viimist kaupu ning veterinaar- ja taimetervisereegleid käsitlevate ELi õigusaktidega ning ELi tolliseadustiku kohaldamist Põhja-Iirimaa suhtes.

Arutada tuli siiski veel kõiki kolme ühisaruande punktis 49 esitatud võimalust. Ometi jäi suure osa tol ajal lisatud protokolli teksti üle kokkulepe saavutamata.

Ühendkuningriigi valitsuse pakutud kaitsemeetmel põhinev lahendus

 

„Paindlikku ja uuenduslikku“ sobivat lahendust oli raske leida nii Ühendkuningriigi valitsuse kategooriliste seisukohtadega seotud poliitilistel põhjustel kui ka õiguslikel põhjustel, mis tulenevad nii ELi kui ka Ühendkuningriigi põhiseaduslikust ülesehitusest.

 

Võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse kavatsust lahkuda ühtselt turult, tolliliidust ja Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsioonist, oli väljakutse poliitilises mõttes märkimisväärne[31]. Õiguslikus mõttes asetasid ELi õiguskorra terviklikkus ja Ühendkuningriigi kui ühtse tolliterritooriumi terviklikkus diferentseeritud lahendustele olulised piirangud. Seetõttu kohustusid pooled oma 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandes looma mehhanismid, millega tagatakse, et mis tahes erikorra rakendamine ja järelevalve tagaks ELi siseturu ja tolliliidu terviklikkuse. Ka Ühendkuningriik tuletas meelde oma kohustust säilitada ELi siseturult ja tolliliidust lahkumisel oma siseturu terviklikkus ja Põhja-Iirimaa koht selles.

 

Töö aluseks oli põhja-lõuna suunalise piiriülese koostöö kavandamine[32] ning Iirimaa ja Põhja-Iirimaa küsimust käsitleva õiguslikult toimiva teksti tagamiseks vajalike sätete täpsustamine. Pooled tunnistasid oma 19. juuni 2018. aasta ühisavalduses, et 2017. aasta detsembri ühisaruande punkti 49 kohaselt nõuab Iirimaa ja Põhja-Iirimaa kaitsemeede tolli- ja õigusnormide ühtlustamise sätteid.

 

Kaitsemeede töötati välja ettepanekute põhjal, mille esitas Ühendkuningriigi valitsus, kes otsis sobivaid lahendusi Põhja-Iirimaa ainulaadsele olukorrale lahutamatu osana Ühendkuningriigi majandusest (...), mis on täielikult integreeritud Iirimaa majandusega, eelkõige sellistes valdkondades nagu põllumajanduslik toidutööstus, tunnistades samas, et on raske ette kujutada, kuidas Põhja-Iirimaa saaks jääda, kui ülejäänud riik lahkub[33].

 

Läbirääkimiste lõpus 14. novembril 2018 läbirääkijate tasandil kokku lepitud teksti eesmärk oli leida lahendus eelnimetatud raskustele, mida Iirimaa ja Põhja-Iirimaa ainulaadsed olud ELile ja Ühendkuningriigile tekitavad.

 

Tekstis nähti ette kaitsemeetmel põhinev lahendus, mille aluseks on Ühendkuningriigi ettepanek ELi ja Ühendkuningriigi kui terviku vahelise ühtse tolliterritooriumi kohta. Lahendus jõustuks üksnes juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ei sõlmi 1. juuliks 2020 kokkulepet tulevaste suhete kohta.

 

2018. aasta novembri väljaastumislepingu projektis väljendati seega poolte ühist kavatsust pidada läbirääkimisi tulevase lepingu üle, mis asendaks protokolli, kohustades neid püüdlema sellise lepingu sõlmimise ja ratifitseerimise poole.

 

Kaitsemeede lisati väljaastumislepingu projekti nn kindlustuspoliisina ja see pidi jõustuma üksnes juhul, kui üleminekuperioodi lõpuks ei ole sõlmitud ühtegi lepingut.

 

Poolte tahe, mida on juriidilises tekstis selgelt väljendatud ja piisavalt arvesse võetud, oli niisiis ühelt poolt see, et kaitsemeedet ei pruugi olla vaja rakendada, ja teiselt poolt see, et nad kohustuksid kiiresti töötama tulevasi suhteid käsitleva lepingu kallal.

 

Kuna kaitsemeetme suhtes valitsesid pärast läbirääkimiste lõpetamist lahkarvamused, tegi Euroopa Liit kuni Ühendkuningriigi alamkoja esimese sisulise hääletuseni kõik endast oleneva, et selgitada Ühendkuningriigile protokolli sätete olulisust, kuid lükkas tagasi võimaluse alustada läbirääkimisi uuesti, mida kinnitati selgelt Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) 13. detsembri 2018. aasta erakorralisel kohtumisel.

 

Kaitsemeedet selgitati Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni presidendi 14. jaanuari 2019. aasta kirjas ka peaminister Theresa Mayle, kinnitades Ühendkuningriigile, et Euroopa Liit ei soovi kaitsemeetme jõustumist ning üritab selle võimalikult kiiresti asendada hilisema lepinguga.

 

Selle väljaastumislepingu projekti lükkas Ühendkuningriigi parlament siiski kolmel järjestikusel hääletusel, nimelt 15. jaanuaril, 12. märtsil ja 29. märtsil 2019 tagasi.

 

Ühendkuningriigi valitsuse seisukohtade muutus

 

Pärast peaminister Theresa May tagasiastumist ja Ühendkuningriigi uue valitsuse moodustamist ütles uus peaminister Boris Johnson oma 25. juuli 2019. aasta avalduses valitsuse prioriteetide kohta, et Ühendkuningriik ei saa eelmise peaministriga läbi räägitud kokkuleppega nõustuda. Uus peaminister leidis, et kaitsemeede tuleb kõrvaldada ning Iirimaa piiriküsimused lahendatakse tulevase ELi ja Ühendkuningriigi vahelise lepingu raames.

 

Euroopa Ülemkogu kordas oma 10. aprilli 2019. aasta järeldustes, et väljaastumislepingu üle ei alustata uuesti läbirääkimisi ning et iga ühepoolne kohustus, avaldus või muu akt peaks olema kooskõlas väljaastumislepingu sätete ja mõttega ega tohi selle rakendamist takistada. Sellega seoses kinnitas pealäbirääkija Michel Barnier, et EL on jätkuvalt valmis analüüsima Ühendkuningriigi õiguslikult toimivaid väljaastumislepinguga kokkusobivaid ettepanekuid. ELi ja Ühendkuningriigi kõnelused on seega jätkunud alternatiivse korra leidmiseks, et lisada väljaastumislepingusse Iirimaa saarel valitsevale ainulaadsele olukorrale vastav toimiv ja õiguslikult toimiv lahendus.

 

2019. aasta oktoobri alguses esitas Ühendkuningriigi valitsus Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitleva muudetud protokolli kohta uued ettepanekud, mis sisaldasid järgmist: 1) kaupade ühtne regulatiivtsoon Iirimaa saarel, 2) EL ja Ühendkuningriik moodustaksid kaks eri tolliterritooriumi ning kõik tollikontrollid viidaks läbi väljaspool Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelist piiri ning 3) Põhja-Iirimaa Assambleel ja valitsusel oleksid volitused anda esiteks nõusolek ühtse regulatiivtsooni jõustumiseks ning seejärel kiita heaks selle jätkumine iga nelja aasta järel.

 

Ühendkuningriigi valitsuse peamised eesmärgid olid tagada, et kogu Ühendkuningriik oleks üks tolliterritoorium, saada tagasi kontroll oma väliskaubanduspoliitika üle ning keskenduda vähem ELi ja Ühendkuningriigi kui terviku vahelise sujuva kaubanduse jätkumisele.

 

ELi pealäbirääkija Michel Barnier leidis, et Ühendkuningriigi ettepanekud tekitavad suuri probleeme, kuna need seaksid ELi ühtse turu ja tolliliidu terviklikkuse tõsisesse ohtu, sest nendega ei nähtaks ette operatiivset ja usaldusväärset tolli- ja õigusnormidele vastavuse kontrolli piiril Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel, millest saaks tegelikult kaks erinevat jurisdiktsiooni.

 

Demokraatliku nõusoleku küsimuses nõustus ELi pealäbirääkija uurima mõtet anda Põhja-Iirimaa institutsioonidele protokolli kohaldamisel olulisem roll, kuid leidis, et ettepanek seab protokolli kohaldamise sõltuvusse Põhja-Iirimaa institutsioonide ühepoolsest otsusest.

 

Nimetatud põhjustel ei saadud nende ettepanekutega nõustuda, sest need tähendaksid operatiivse, praktilise ja õigusliku lahenduse asendamist puhtalt hüpoteetilise ja ajutise lahendusega.

 

Parlament reageeris Ühendkuningriigi ettepanekutele oma Brexiti juhtrühma kaudu, tehes 3. oktoobril 2019 avalduse, milles teatas, et Ühendkuningriigi ettepanekud ei anna alust kokkuleppele, millele parlament võiks anda oma nõusoleku. Brexiti juhtrühma mure seisnes peamiselt selles, et Ühendkuningriigi ettepanekud tolli ja regulatiivsete aspektide kohta nägid sõnaselgelt ette taristut ja kontrolli, mis võib kahjustada kogu saare majandust. Põhja-Iirimaa Assamblee nõusoleku nõudmine muudaks kokkuleppe kaitsemeetmega ette nähtud kindluse asemel ebakindlaks ning tingimuslikuks ja sõltuvaks ajutistest ja ühepoolsetest otsustest. Parlament jäi siiski avatuks kõigile ettepanekutele, kui need on usaldusväärsed, õiguslikult toimivad ja sama mõjuga kui väljaastumislepingus saavutatud kompromissid.

 

Lõplik kokkulepitud tekst

 

Järgmistel päevadel jätkusid intensiivsed kõnelused, kuni komisjon teatas 17. oktoobril 2019, et ta on soovitanud Euroopa Ülemkogul (artikkel 50) kiita heaks läbirääkijate tasandil saavutatud kokkulepe väljaastumislepingu muudetud teksti, kaasa arvatud Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitleva muudetud protokolli kohta, ning kiita heaks muudetud poliitiline deklaratsioon ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta.

 

Pealäbirääkija märkis, et läbirääkijad suutsid leida lahendused, mis austavad täielikult ühtse turu terviklikkust, [ja] lõid uue ja õiguslikult toimiva lahenduse, et vältida ranget piirikontrolli ning kaitsta rahu ja stabiilsust Iirimaa saarel, ning et see on lahendus, mis toimib ELi, Ühendkuningriigi ning Põhja-Iirimaa elanike ja ettevõtjate jaoks.

 

Kõige olulisem muudatus on see, et muudetud protokolliga kaotati kaitsemeetmel põhinev lahendus ning ELi ja Ühendkuningriigi ühtne tolliliit. Muudetud protokolli kohaselt on Põhja-Iirimaa täielikult osa Ühendkuningriigi tolliterritooriumist, kohaldades samal ajal ELi tollialaseid õigusakte (Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli artikli 5 lõige 3). Suurbritanniast Põhja-Iirimaale liikuvatele kaupadele ei kohaldata tollimaksu, välja arvatud juhul, kui on oht, et sellised kaubad liiguvad ELi, millisel juhul kohaldatakse nende suhtes ELi tollimakse ja ELi käibemaksueeskirju. See tagaks, et tollikontrolli ei nõuta, kuid vaja on haldusmenetlusi, mis tagaksid, et ELi liikuvad kaubad vastavad asjakohastele õigusaktidele.

 

Ühtse tolliterritooriumi kaotamine ELi ja Ühendkuningriigi vahel viis võrdsete tingimuste reeglite kaotamiseni. Põhja-Iirimaa jääb siiski vastavusse ühtse turuga seotud kindlaksmääratud reeglite kogumiga, mis hõlmab kaupu käsitlevaid õigusakte, veterinaarkontrolli sanitaareeskirju, põllumajandusliku tootmise/turustamise reegleid, kaupade käibe- ja aktsiisimaksureegleid ning riigiabi reegleid, et vältida ranget piirikontrolli. Seoses meetmetega, mis mõjutavad Põhja-Iirimaa ja ELi vahelist kaubandust, kohaldatakse Ühendkuningriigi suhtes ka ELi riigiabi reegleid.

 

Vajalikku kaupade kontrolli rakendatakse Põhja-Iirimaa ja ülejäänud maailma piiril või Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa vahelises ida-lääne suunalises kaubanduses [...]. Need protsessid on oma olemuselt suures osas elektroonilised ning kaupade kontroll on peamiselt seotud õigusnormide ühtlustamisega, mitte tollireeglite täitmisega[34].

 

Ühendkuningriik vastutab protokolli alusel kohaldatavate ELi õiguse sätete rakendamise eest, kuid ELi esindajatel on õigus teostada Ühendkuningriigi tegevuse üle sellega seotud järelevalvet. Euroopa Liidu Kohus säilitab oma pädevuse protokolli nende sätete rakendamise osas, mis on seotud tolli ja õigusnormide ühtlustamisega[35].

 

Uues protokollis kehtestatud lahenduste eesmärk on vältida kontrolli Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelisel piiril, tagades, et nende vahel ei ole ranget piiri, ning kaitstes samal ajal ühtse turu ja ELi tolliliidu terviklikkust. See tagab pigem alalise staatuse kui nn kindlustuspoliisi, mis sõltub tulevasi suhteid käsitleva kokkuleppe sõlmimisest.

 

Muudetud protokolli üks oluline uuendus seisneb selles, et see sõltub Põhja-Iirimaa Assamblee liikmete nõusolekust, kes otsustavad, kas asjassepuutuva ELi õiguse kohaldamine Põhja-Iirimaal jätkub. Nõusoleku andmise tingimused erinevad siiski märkimisväärselt Ühendkuningriigi poolt algselt välja pakutud tingimustest, kuna tekst tagab vähemalt mõneks aastaks prognoositavuse ja stabiilsuse.

 

Protokoll jõustub väljaastumislepingu artikli 185 viienda lõigu kohaselt alates üleminekuperioodi lõpust. Protokolli artikli 18 kohaselt kooskõlas Ühendkuningriigi ühepoolse deklaratsiooniga, mis puudutab Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli Põhja-Iirimaa demokraatliku nõusoleku sätte kasutamist[36], otsustab Põhja-Iirimaa Assamblee siiski neli aastat pärast üleminekuperioodi lõppu, kas jätkata protokolli artiklite 5–10 (regulatiivne, tolli- ja turukord) kohaldamist. Kui pärast nimetatud esialgset perioodi antakse heakskiit, uuendatakse seda neli aastat hiljem, kui Põhja-Iirimaa Assamblee liikmete enamus on selle algselt heaks kiitnud, või kaheksa aastat hiljem, kui heakskiit antakse mõlema kogukonna toetusel protokolli artikli 18 lõike 6 punkti a tähenduses. Kui nimetatud sätete kohaldamise jätkamine lükatakse tagasi, lõpetatakse nende kohaldamine kaks aastat pärast hääletamist.

 

Kuigi protokoll ei sõltu enam tulevasest lepingust, on selle artikli 13 lõikes 8 täpsustatud, et selle võib tulevase lepinguga täielikult või osaliselt asendada.

 

Protokoll pakub õiguslikult toimiva ja püsiva lahenduse, millega välditakse ranget piirikontrolli ning kaitstakse kogu saare majandust ja suure reede kokkulepet igas selle aspektis, kaitstes samal ajal ühtse turu terviklikkust.

 

Lisaks nähakse sellega ette ühise reisipiirkonna säilitamine, austades täielikult ELi õigusest tulenevaid Iirimaa kodanike õigusi Põhja-Iirimaal.

 

Ühendkuningriigi finantskohustuste arveldamine

 

Ühendkuningriigi väljaastumisest tulenev mõlema poole rahaliste kohustuste arveldamine tekitas protsessi alguses ajakirjanduses välja toodud summa (60 miljardit eurot) tõttu suurt vastukaja ning oli neid, kes arvasid, et sellest saab tõenäoliselt kõige suurem sujuva Brexiti takistus[37].

 

ELi eesmärk on pigem olnud mitte arvutada välja arvnäitaja, vaid määrata kindlaks metoodika, mis tagaks selle, et nii EL kui ka Ühendkuningriik täidaksid kõiki kohustusi, mis tulenevad kogu Ühendkuningriigi ELi liikmesuse ajast, lähtudes põhimõttest, et 28 liikmesriigi võetud kohustused peavad jääma 28 liikmesriigi kanda. Selles metoodikas lepiti kokku läbirääkimiste varases etapis.

 

Toonane Ühendkuningriigi peaminister Theresa May väljendas 22. septembril 2017 Firenzes peetud kõnes tõepoolest selget seisukohta, et Ühendkuningriik täidab ELi liikmesuse ajal võetud kohustused.

 

ELi poolel otsustas Euroopa Ülemkogu oma 29. aprilli 2017. aasta suunistes, et korrakohane väljaastumine eeldaks ühtset finantsarveldust, millega tagatakse see, et nii EL kui ka Ühendkuningriik täidavad kõiki kohustusi, mis tulenevad kogu Ühendkuningriigi ELi liikmesuse ajast.

 

Euroopa Parlamendile oli selge, et Ühendkuningriik peaks täitma kõiki õiguslikke, rahalisi ja eelarvelisi kohustusi, sealhulgas aastaid 2014–202 hõlmavast mitmeaastasest finantsraamistikust tulenevaid kohustusi, mis kuuluvad täitmisele enne ja pärast liidust väljaastumise kuupäeva. Väljaastumislepingus tuleks käsitleda selliseid kohustusi, sealhulgas ELile tekkivaid kohustusi, ühtse finantsarvelduse kaudu, mis põhineb ELi raamatupidamise aastaaruandel, mida auditeerib Euroopa Kontrollikoda, hõlmates kõiki täitmata kulukohustustest tulenevaid juriidilisi kohustusi ning eraldades vahendeid bilansiväliste kirjete, tingimuslike kohustuste ja muude väljaastumisega otseselt seotud finantskulude katteks.

 

Nõukogus 22. mail 2017 vastu võetud läbirääkimisvolitustes määrati kindlaks põhimõtted, mis peaksid olema läbirääkimiste esimeses etapis kindlaks määratava finantsarvelduse metoodika aluseks. Selle põhjal koostas komisjon 24. mail 2017 töödokumendi finantsarvelduse põhimõtete kohta, mis tugineb sisuliselt põhimõttele, et Ühendkuningriik peab vastutama oma osa eest kõigi liikmesriigina võetud kohustuste rahastamisel.

 

Läbirääkijad teatasid oma 8. detsembri 2017. aasta ühisaruandes, et on kokku lepitud finantsarvelduse metoodikas, mis sisaldab põhimõtteid finantsarvelduse mahu väljaarvutamiseks ja makseviise, korda Ühendkuningriigi jätkuvaks osalemiseks 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmides kuni nende lõpetamiseni ning ELi poliitikaga seotud ELi organite ja fondidega (Euroopa Investeerimispank, Euroopa Keskpank, Euroopa Liidu usaldusfondid, Türgi pagulasrahastu, nõukogu ametid ja Euroopa Arengufond) seotud rahastamiskorda.

 

2018. aasta 28. märtsi esialgses väljaastumislepingu projektis vormistati need kokkulepped juriidilisteks tingimusteks koos teatavate praktiliste üksikasjade ja maksetähtaegadega. Oma 2018. aasta 14. märtsi resolutsioonis[38] märkis Euroopa Parlament, et tekst kajastab suures osas parlamendi seisukohti, ega lisanud täiendavaid tähelepanekuid ega nõudmisi seoses finantsarveldusega. Muudetud väljaastumislepingu projekt ei sisaldanud selles osas ühtegi muudatust.

 

Väljaastumislepingu viies osa käsitleb finantssätteid, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

• Ühendkuningriigi osalemine ELi 2019. ja 2020. aasta eelarvetes, 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohaste ELi programmide ja meetmete rakendamine ning pärast üleminekuperioodi lõppu kohaldatavad ELi õigusnormid;

• täitmata kulukohustused 31. detsembri 2020. aasta seisuga;

• ELi kogutud trahvid ja nendega seotud Ühendkuningriigile tehtavad tagasimaksed;

• Ühendkuningriigi osalemine kuni 31. detsembrini 2020 tekkinud ELi kohustuste rahastamises, sealhulgas tingimuslikud finantskohustused, mis on seotud finantstehingutega, mille kohta on tehtud otsus või mis on heaks kiidetud enne väljaastumislepingu jõustumist, ning ELi finantshuvidega seotud kohtuasjad;

• ELi kohustused Ühendkuningriigi ees üldiselt, sh seoses Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Investeerimisfondiga;

• maksete ajakava pärast 2020. aastat;

• Ühendkuningriigi poolt Euroopa Keskpangale eraldatud sissemakstud kapitali tagasimakse;

• Ühendkuningriigi kohustused seoses Euroopa Investeerimispangaga (EIP) ja Ühendkuningriigi poolt EIP-le makstud märgitud kapitali tagasimakse;

• Ühendkuningriigi kohustused seoses Euroopa Arengufondiga ja Ühendkuningriigi jätkuv osalemine selles fondis kuni 11. EAFi sulgemiseni;

• Ühendkuningriigi kohustused Euroopa Liidu hädaolukorra usaldusfondi ees stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände ja Aafrika põgenike probleemi algpõhjustega tegelemiseks;

• Ühendkuningriigi osalemine Türgi pagulasrahastuga seotud asjaomastes organites;

• Ühendkuningriigi kohustused Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide rahastamisel.

 

Üleminekuperiood

 

Pingelise poliitilise ja õigusliku arutelu tekitanud sisuliste küsimuste hulgas oli ka üleminekukorra võimalus.

 

ELi lepingu artikkel 50 ei sisalda ühtegi sõnaselget viidet võimalusele kohaldada üleminekuperioodi, mistõttu kerkis küsimus, kas see säte võiks olla üleminekukorra õiguslik alus või peaks see kord tuginema eraldiseisvatele valdkondlikele õiguslikele alustele.

 

Nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Ülemkogu võtsid selles küsimuses seisukoha protsessi varases etapis. Euroopa Ülemkogu oli nõus, et on vaja pidada läbirääkimisi kogu liidu õigustikku hõlmava üleminekuperioodi üle, kuigi Ühendkuningriik kui kolmas riik ei osale enam ELi institutsioonide töös, ei nimeta ega vali nende liikmeid ega osale ELi organite ja asutuste otsuste tegemises.

 

Parlament leidis oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis[39], et üleminekuperioodi on vaja selleks, et vältida väljaastumiskuupäeval kokkuleppeta stsenaariumi ning tagada õiguskindlus ja järjepidevus. See eeldaks olemasolevate ELi reguleerivate, eelarve-, järelevalve-, kohtu- ja jõustamisvahendite ja -struktuuride säilitamist, mis tähendaks kogu ühenduse õigustiku jätkumist ja nelja vabaduse (kodanike, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumine) täielikku kohaldamist Euroopa Liidu Kohtu täieliku jurisdiktsiooni all.

 

Mõlemad institutsioonid on selgelt öelnud, et üleminekukord peaks olema nii ajaliselt kui ka ulatuselt rangelt piiratud, see peaks olema selgelt määratletud ja rajama silla tulevasteks suheteks. Sellised nõuded tooksid üleminekuperioodi kui väljaastumisprotsessi osa ELi lepingu artikli 50 kohaldamisalasse[40].

 

Kehtestati teatavad tingimused, nii et üleminekuperiood on nõutav kõiki väljaastumisega seotud küsimusi hõlmava täiemahulise väljaastumislepingu sõlmimiseks. Ilma lepinguta üleminekuperioodi ei oleks. Selline üleminek ELi liikmesuse lõppemise ja tulevasi suhteid käsitleva lepingu sõlmimise vahel on keskse tähtsusega Ühendkuningriigi korrakohaseks väljaastumiseks EList.

 

Väljaastumislepingu projekti neljandasse osasse lisati üleminekuperiood, millega nähakse ette, et ülemineku- või rakendusperiood algab väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval ja lõpeb 31. detsembril 2020 (väljaastumislepingu artikkel 126). Kuigi Ühendkuningriigi osalemine ELi institutsioonides, organites ja asutustes lõpeb, kui Ühendkuningriik ei ole enam liikmesriik, jääb suurem osa ELi õigusest sellel perioodil Ühendkuningriigis kohaldatavaks ning üldreeglina (erandid on loetletud väljaastumislepingu artiklis 127) kohaldatakse seda samuti kui liikmesriikides, et vältida häireid tulevasi suhteid käsitleva lepingu üle peetavatel läbirääkimistel. Seda perioodi võib ühiskomitee otsusega pikendada kuni ühe või kahe aasta võrra enne 1. juulit 2020 (väljaastumislepingu artikkel 132).

 

Oma 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis[41] väljendas Euroopa Parlament toetust väljaastumislepingu projekti neljandas osas esitatud üleminekukorrale.

 

Tuleks siiski tunnistada, et kuigi üleminekuperiood annab mõningast hingamisruumi, ei pruugi see ära hoida teist kokkuleppeta lahkumise olukorda, kuna selle sätted hõlmavad üksnes lahkumise korda ning pikaajalise kokkuleppeni jõudmine on äärmiselt keeruline, kuna keeruliste, laiaulatuslike ja ambitsioonikate kaubanduskokkulepete üle läbirääkimiste pidamine võtab palju rohkem aega ning tulevane ELi ja Ühendkuningriigi vaheline leping on väidetavalt kõige keerulisem, mida EL on kunagi pidanud sõlmima[42].

 

ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohaste järjestikuste pikendamiste tõttu on probleem nüüd veelgi suurem, kuna üleminekuperioodi lõpptähtaeg jäi muudetud väljaastumislepingu projektis samaks. Kui pikendamisotsust ei tehta enne 1. juulit 2020, ei kesta üleminekuperiood kauem kui 11 kuud.

 

Juhtimine

 

Väljaastumislepingu institutsiooniline raamistik

 

Parlament peab väga tähtsaks teemaks ühelt poolt väljaastumislepingu ning teiselt poolt ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete institutsioonilist raamistikku. Oma 18. septembri 2019. aasta resolutsioonis[43] märkis parlament, et väljaastumislepingu väärtus seisneb muu hulgas selles, et see sisaldab võimalikult suures ulatuses „haldussätteid, millega tagatakse väljaastumislepingu tõlgendamisel Euroopa Liidu Kohtu roll“.

 

Parlament on järjekindlalt rõhutanud, kui oluline on Euroopa Liidu Kohtu kui väljaastumislepingu tõlgendamiseks ja jõustamiseks pädeva asutuse roll. Samuti on ta toonitanud, et tulevasi suhteid käsitleva kokkuleppega seoses on tähtis tagada tugeva ja sõltumatu vaidluste lahendamise mehhanismiga juhtimisraamistik. Euroopa Liidu Kohtu roll on ELi õiguskorra autonoomia ja terviklikkuse oluline märgis.

 

Väljaastumislepingus pakutakse välja nüansirikas juhtimissüsteem, mis sõltub väljaastumislepingu üksikutest osadest ja ajahetkest, kuna üleminekuperioodil ELi õiguse kohaldamine ei muutu. Sellega antakse Euroopa Liidu Kohtule mitmel juhul keskne roll.

 

Üleminekuperiood

 

Üleminekuperioodil jääb Euroopa Liidu Kohus pädevaks kõigi menetluste puhul, mis on registreeritud enne üleminekuperioodi lõppu ja kuni lõpliku siduva kohtuotsuse tegemiseni (väljaastumislepingu artikkel 131). Euroopa Liidu Kohtule jääb pädevus ka pooleliolevates kohtuasjades kuni üleminekuperioodi lõpuni (väljaastumislepingu artikkel 86), samuti uutes rikkumismenetlustes, mis algatatakse nelja aasta jooksul pärast üleminekuperioodi lõppu seoses ELi õiguse rikkumisega või ELi haldusotsuste täitmata jätmisega enne üleminekuperioodi lõppu või mõnel juhul isegi pärast üleminekuperioodi lõppu (väljaastumislepingu artikkel 87).

 

Kodanike õigused

 

Seoses väljaastumislepingu teise osaga, mis käsitleb kodanike õigusi, jääb Euroopa Liidu Kohus Ühendkuningriigi kohtute eelotsusetaotluste puhul pädevaks kaheksaks aastaks pärast üleminekuperioodi lõppu (kui üleminekuperioodi pikendatakse, pikendatakse ka seda ajavahemikku vastava arvu kuude võrra).

 

Vaidluste lahendamine

 

Väljaastumislepingu raames tekkivad vaidlused lahendatakse üldiselt ühiskomitees või vahekohtus. Kuid kui vaidlus puudutab ELi õiguse mõistete või normide tõlgendamist, peab vahekohus vastavalt artiklile 174 pöörduma selles küsimuses otsuse tegemiseks Euroopa Liidu Kohtu poole.

 

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokoll

 

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 12 lõikes 4 on sätestatud Euroopa Kohtu pädevus seoses ELi institutsioonide, organite ja asutuste volituste kasutamisega protokolli mitme artikli rakendamisel ning ELi toimimise lepingu artikli 267 kohane eelotsuse tegemise võimalus.

 

Tulevased suhted

 

Mis puudutab tulevasi suhteid, siis esitas parlament 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis[44] juhtimisküsimuse kohta olulisi üksikasju ja väljendas seisukohta, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevane leping, mis on sõlmitud Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga, peaks hõlmama sellise sidusa ja tugeva juhtimissüsteemi kehtestamist, mis moodustab üldraamistiku ning hõlmab lepingu sätete tõlgendamise ja kohaldamisega seoses lepingu ning vaidluste lahendamise ja täitmise tagamise mehhanismide ühist pidevat järelevalvet ja haldamist.

 

Kuid praegu ei ole tulevaste suhete piirjooned enam nii selged. 17. oktoobri 2019. aasta muudetud poliitilises deklaratsioonis jäeti välja viited sellele, et tulevase vaidluste lahendamise ja jõustamise alusena kasutatakse väljaastumislepingu sätteid (endine punkt 132). Samuti jäeti uues poliitilises deklaratsioonis välja viide Euroopa Liidu Kohtule jõustamismehhanismide kontekstis, kuid säilitatakse tema roll ELi õiguse normide ja mõistete tõlgendamisel. Märgitakse sõnaselgelt, et Euroopa Liidu Kohut ei tuleks kaasata, kui vaidluses ei tõstatata ELi õiguse küsimust. Üldiselt kajastub uue poliitilise deklaratsiooni lähenemisviis, mis näeb ette lõdvemad ja kaugemad suhted, kavandatud institutsioonilises raamistikus.

 

Parlamendi roll väljaastumislepingu rakendamise jälgimisel

 

Parlament on püüdnud saada suuremat rolli väljaastumislepingu rakendamise järelevalves – lisaks väljaastumislepingus ette nähtud struktuuridele. Parlament väljendas muret väljaastumislepingu artiklis 164 loodud ühiskomiteele antud suurte volituste ja asjaolu pärast, et väljaastumisleping ei ole harilik kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvaheline leping, vaid ELi ja EList väljaastuva liikmesriigi vaheline leping.

 

Ühiskomitees otsuste tegemisel oli vaja tagada nõuetekohase vastutuse ja parlamentaarse kontrolli kord.

 

Esimeeste konverentsilt saadud volituste alusel on Brexiti juhtrühm ja selle esimees pidanud sidet nõukoguga, et seada sisse tihe koostöö väljaastumislepinguga loodud ühiskomitee töö asjus. Aruteludes keskenduti EP osalemisele ühiskomitee peamistes otsustes, eelkõige seoses üleminekuperioodi pikendamise ja Ühendkuningriigi rahalise osalusega selle stsenaariumi puhul, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa kaitsemeetme võimaliku järkjärgulise kaotamisega ning Ühendkuningriigi sõltumatu järelevalveasutuse tegevuse lõpetamisega.

 

EP osalemist nendes küsimustes kinnitas 10. aprillil 2019 toimunud parlamendi 8. ametiaja viimasel osaistungjärgul tehtud avalduses Euroopa Komisjoni tolleaegne president Jean-Claude Juncker. Komisjoni president kinnitas, et komisjon jätkab tihedat koostööd parlamendiga väljaastumislepingu rakendamisel ning ühiskomitee otsuste tegemisel kaasab komisjon tihedalt parlamendi ja võtab tema seisukohti täiel määral arvesse.

 

Ühiskomitee koosneb ELi ja Ühendkuningriigi esindajatest ning vastutab väljaastumislepingu rakendamise ja kohaldamise eest. Ühiskomitee otsused on ELile ja Ühendkuningriigile siduvad ning neil on samasugune õiguslik mõju nagu väljaastumislepingul. Ühiskomiteel on ka ulatuslikud volitused seoses väljaastumislepingu toimimisega. Need hõlmavad õigust otsustada üleminekuperioodi pikendamise ja selle mõju üle ning eriti Ühendkuningriigi poolt ELi eelarvesse tasutava osamaksu suuruse üle.

 

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa muudetud protokollis on ühiskomiteel ka olulised volitused tolliprotseduuride valdkonnas, eriti volitus määrata kindlaks kriteeriumid, mille kohaselt puudub oht, et väljastpoolt ELi Põhja-Iirimaale toodud kaubad viiakse hiljem ELi (Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõige 2). Ühiskomiteel on ka õigus määrata kindlaks Ühendkuningriigi poolt Põhja-Iirimaal põllumajandustoodete tootmisele ja nendega kauplemisele antava iga-aastase kogutoetuse ülemmäär, kuni milleni ei kohaldata riigiabi käsitlevaid ELi õigusnorme (Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 10 lõige 2 ja 6. lisa). Need teemad on eriti tähtsad, sest need on seotud küsimustega, mis võivad ohustada ELi ühtset turgu.

 

Väljaastumislepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsuse (18. oktoobri 2019. aasta muudetud versioon) artikli 2 lõikes 4 on ette nähtud, et esimesel viiel aastal pärast lepingu jõustumist peab komisjon andma parlamendile ja nõukogule kord aastas aru väljaastumislepingu ja eelkõige selle teise osa rakendamisest.

 

Nõukogu otsuse eelnõu artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et parlament saab täielikult kasutada oma institutsioonilisi õigusi kõigis ühiskomitee menetlustes.

 

Sama otsuse artikli 3 lõike 5 ja artikli 4 lõike 8 kohaselt on parlamendil ka õigus saada teavet nõukogu otsuste kohta, millega antakse Ühendkuningriigile luba väljendada nõusolekut siduda end rahvusvahelise lepinguga üleminekuperioodil või millega antakse Iirimaale, Küprosele ja Hispaaniale luba pidada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi kahepoolsete kokkulepete sõlmimiseks ELi ainupädevusse kuuluvates valdkondades seoses väljaastumislepingu asjaomaste protokollidega.

 

Tulevaste suhete raamistik

 

Tulevaste suhete raamistiku laad ja vorm olid samuti teemad, mis osutusid läbirääkimiste käigus üsna vastuoluliseks, kuna need on ELi lepingu artikli 50 sätetes täiesti määratlemata.

 

Peaaegu kogu väljaastumisprotsessi jooksul, vähemalt Theresa May peaministriks olemise ajal, olid tulevased suhted ELiga Ühendkuningriigi jaoks väidetavalt üks kõige olulisemaid küsimusi.

 

Ühendkuningriik soovis selles etapis tulevasi suhteid, mille puhul ta ei osaleks siseturul ja tolliliidus, kuid saaks laialdase juurdepääsu ELi programmidele, organitele, andmebaasidele ja isegi kohtumistele. Samuti püüdis Ühendkuningriik pidada läbirääkimisi tulevaste suhete ja väljaastumiskorra üle paralleelselt.

 

Parlament tegi 5. aprilli 2017. aasta resolutsioonis[45] algusest peale selgeks, et ta soovib tulevikus suhteid, mis oleksid võimalikult tihedad, kuid õiguste ja kohustuste osas tasakaalustatud ning põhineksid eeldusel, et EList lahkuv riik ei saa nautida samasuguseid eeliseid, nagu on liidu liikmesriigil.

 

Oma 13. detsembri 2017. aasta resolutsioonis Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta[46] märkis parlament lisaks, et EL ja Ühendkuningriik peaksid jõudma tulevaste suhete raamistiku osas üldisele arusaamale, mis tuleks sõnastada väljaastumislepingule lisatud poliitilise deklaratsioonina, kooskõlas resolutsioonis loetletud põhimõtetega.

 

Sama lähenemisviisi järgis ka Euroopa Ülemkogu oma 15. detsembri 2017. aasta suunistes, milles käsitleti ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete küsimust nii, et eesmärk on määrata kindlaks üldine arusaamine, mis töötatakse välja poliitilises deklaratsioonis, mis lisatakse väljaastumislepingule ja millele väljaastumislepingus viidatakse.

 

Tulevaste suhete võimalikud piirjooned ei olnud Ühendkuningriigis kõigile kaugeltki selged. Eri sektorid ja sidusrühmad esitasid mitmesuguseid ettepanekuid alates põhilisest vabakaubanduslepingust kuni „Norra pluss“-staatuseni või isegi EMPga ühinemiseni, kuigi Ühendkuningriigi valitsus oli algusest peale selgelt väljendanud, et ta ei soovi osaleda siseturul, EMPs ega tolliliidus. Igal juhul valitses Ühendkuningriigis kindel arusaam, et selge kokkulepe tulevaste suhete kohta on hädavajalik, et määrata kindlaks väljaastumise nn maandumisala.

 

Parlament tegi ettepaneku, et tulevased suhted põhineksid ELi toimimise lepingu artiklil 217 ja oleksid kõikehõlmavad, võimalikult lähedased, kuid õiguste ja kohustuste osas tasakaalustatud ning kaitseksid siseturu terviklikkust ja nelja vabadust, vältides seejuures valdkondlikku lähenemisviisi. Euroopa Ülemkogu hoiatas, et kuigi eesmärk on tihe partnerlus, ei tohi tulevased suhted pakkuda samu eeliseid nagu ELi liikmesus, mida ka parlament oli juba selgelt väljendanud. Seoses vabakaubanduslepinguga rõhutas Euroopa Ülemkogu ka vajadust tasakaalu ja ambitsioonide järele hõlmatud valdkondades, kahjustamata seejuures ELi terviklikkust ja korralikku toimimist.

 

ELi selliselt kirjeldatud prioriteetidega lükati tagasi igasugune n-ö parimate palade väljanoppimine ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kontekstis.

 

Parlament kordas 14. märtsi 2018. aasta resolutsioonis[47], et tulevaste suhete jaoks võiks anda sobiva raamistiku ja tagada järjepideva juhtimisraamistiku ELi lepingu artikli 8 ja ELi toimimise lepingu artikli 217 kohane assotsieerimisleping, mis peaks hõlmama tugevat vaidluste lahendamise mehhanismi – nii välditakse kahepoolsete lepingute rohkust ja puudusi, mis iseloomustavad ELi suhteid Šveitsiga.

 

Parlament tegi ettepaneku, et see tulevane suhe põhineks neljal põhisambal:

– kaubandus- ja majandussuhted,

– välispoliitika, julgeoleku- ja arengukoostöö,

– sisejulgeolek,

– temaatiline koostöö.

 

Läbirääkimiste tulemusel jõuti lõpuks kokkuleppele poliitilise deklaratsiooni suhtes, mida mõned kritiseerisid selle ebamäärasuse ja mittesiduva olemuse pärast[48].

 

Poliitiline deklaratsioon on tõepoolest mittesiduv dokument, mis on lisatud väljaastumislepingule, kuid ei ole selle lahutamatu osa. Teksti esimene versioon avaldati koos väljaastumislepingu eelnõuga 19. veebruari 2019. aasta Euroopa Liidu Teatajas[49]. Deklaratsiooni punktis 3 öeldakse, et selle eesmärk on kehtestada põhimõtted ambitsioonikaks, laiaulatuslikuks, põhjalikuks ja paindlikuks partnerluseks kaubandus- ja majanduskoostöö, õiguskaitse ja kriminaalõiguse, välispoliitika, julgeoleku ja kaitse ning laiemates koostöövaldkondades.

 

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli teksti üle läbirääkimiste taasalustamisel ja tihedas seoses sellesse protokolli tehtud muudatustega muutis Ühendkuningriigi valitsus oma eelkäija lähenemisviisi tulevastele suhetele. Seda muutust väljendas peaminister Boris Johnson oma 2. oktoobri kirjas Euroopa Komisjoni eelmisele presidendile Jean-Claude Junckerile. Kirjas selgitas Ühendkuningriigi peaminister, et kaitsemeede viib ELiga kavandatavate tulevaste suheteni, mille puhul Ühendkuningriik integreeritaks tihedalt ELi tolliprotseduuri ja oleks paljudes valdkondades vastavuses ELi õigusega. Sellised kavandatud tulevased suhted ei ole Ühendkuningriigi praeguse valitsuse eesmärk. Valitsuse plaani kohaselt peaksid tulevased suhted põhinema vabakaubanduslepingul, milles Ühendkuningriik otsustab ise oma regulatiivsete küsimuste ja kaubanduspoliitika üle.

 

17. oktoobri 2019. aasta muudetud poliitilises deklaratsioonis, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 12. novembril 2019[50], ei muudeta eesmärke hõlmatavate valdkondade osas (poliitilise deklaratsiooni punkt 3), kuid selles on nüüd selgelt määratletud tulevaste suhete mudel: selle „keskmes on laiaulatuslik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping“, ilma tariifide ja kvootideta. Muud olulised muudatused tekstis kajastavad kaitsemeetme ning järelikult ka ELi ja Ühendkuningriigi ühtsele tolliterritooriumile tehtava viite väljajätmist.

 

Tekstis tehtud muudatused näitavad lähenemisviisi ja ambitsioonitaseme põhimõttelist muutust: teksti regulatiivsete aspektide, tolli ja kontrolliga seotud osadest eemaldati viited eeskirjade ühtlustamisele. Vaidluste lahendamise ja täitmise tagamise mehhanismidega seoses kaotati Euroopa Liidu Kohtu roll, välja arvatud juhul, kui tõstatatakse ELi õiguse tõlgendamise küsimusi. Võrdsete võimaluste osas mainitakse tekstis nüüd „kindlaid kohustusi võrdsete tingimuste tagamiseks [, mis] peaks olema kooskõlas poolte tulevaste suhete ulatuse ja tiheduse ning poolte majandusliku seotusega“.

 

Võrdsed tingimused on ELile üldiselt ja eriti parlamendile oluline teema. Siinkohal tasub meelde tuletada Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) 23. märtsi 2018. aasta suuniseid, milles kinnitati Euroopa Ülemkogu valmisolekut jõuda „tasakaalustatud, ambitsioonika ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguni, kui on olemas piisavad tagatised võrdseteks võimalusteks“ ning et tulevased suhted annavad „kumbagi poolt rahuldaval viisil tulemusi üksnes siis, kui nendega on ette nähtud kindlad garantiid võrdsete võimaluste tagamiseks“.

 

Samamoodi märkis parlament oma 18. septembri 2019. aasta resolutsioonis[51] selgelt, et ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete läbirääkimistel on nõutavad tugevad kaitsemeetmed ja võrdsed tingimused, et kaitsta ELi siseturgu ja vältida ELi ettevõtjatele võimaliku ebaõiglase ja ebasoodsa konkurentsiolukorra tekkimist, ning et parlament ei ratifitseeri vabakaubanduslepingut, milles sellist kaitsetaset ei sätestata.

 

 

 

Raportööri seisukoht

 

Ühendkuningriigi väljaastumine on Euroopa Liidu jaoks ja integratsiooniprotsessi seisukohast kahetsusväärne hetk, kuid me saame ainult austada Briti rahva suveräänset otsust ja näha ette väljaastumislepingu, millega korraldatakse eraldumine nii, et mõlemale poolele tekitatakse võimalikult vähe kahju.

 

Väljaastumisleping on kooskõlas institutsioonide ja eriti parlamendi poolt läbirääkimiste pidamiseks ja lepingu sõlmimiseks kehtestatud üldpõhimõtetega. See teenib põhieesmärki tagada Ühendkuningriigi korrapärane väljaastumine ning valmistada ette läbirääkimisi ELi ja Ühendkuningriigi õiglaste ja tasakaalustatud tulevaste suhete üle.

 

Eespool esitatut arvesse võttes soovitab raportöör AFCO-komisjonil anda väljaastumislepingu sõlmimisele heakskiit.

 

 

VÄLISKOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

Teema: Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2018/0427(NLE))

Austatud esimees

Kahetsusega edastan Teie komisjonile arvamuse, mille esitamine kõnealuse menetluse raames väliskomisjonile ülesandeks tehti. Küsimuse kiireloomulisuse tõttu otsustasid väliskomisjoni koordinaatorid 4. detsembril 2019 esitada arvamuse kirja vormis ja paluda vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma raportisse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

David McAllister

 

 

ETTEPANEKUD

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 50 lõiget 2,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 5. aprilli 2017. aasta resolutsiooni läbirääkimiste kohta, mida alustatakse Ühendkuningriigiga tulenevalt Ühendkuningriigi teatest kavatsuse kohta Euroopa Liidust välja astuda, ning 3. oktoobri 2017. aasta, 13. detsembri 2017. aasta ja 18. septembri 2019. aasta resolutsioone Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta,

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 21. märtsi 2019. aasta kohtumise (PE 639.609/CPG), 10. aprilli 2019. aasta kohtumise (PE 639.538/CPG) ja 17. oktoobri 2019. aasta kohtumise (EUCO XT 20018/19) järeldusi (artikli 50 alusel),

– võttes arvesse läbirääkijate tasandil 17. oktoobril 2019. aastal kokku lepitud ja Euroopa Liidu Teatajas C 384 I, 12.11.2019 avaldatud poliitilise deklaratsiooni (millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik) muudetud teksti, millega asendatakse Euroopa Liidu Teatajas C 66I, 19.2.2019 avaldatud tekst,

 

– võttes arvesse komisjoni 4. septembri 2019. aasta teatist, milles käsitletakse ettevalmistusi Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumiseks 1. novembril 2019 (PE 639.554/CPG),

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artiklit 56,

A. arvestades, et väljaastumislepingu artiklis 184 nõutakse, et liit ja Ühendkuningriik teeksid oma parima, et astuda vajalikud sammud oma tulevasi suhteid reguleerivate lepingute kiireks läbirääkimiseks;

 

B. arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorra kohaselt kuulub väliskomisjoni vastutusalasse „liidu välispoliitika edendamine, rakendamine ja järelevalve järgmistes valdkondades: [muu hulgas] poliitiliste suhete tugevdamine kolmandate riikidega ulatuslike koostöö- ja abiprogrammide või rahvusvaheliste lepingute, nagu assotsieerimis- või koostöölepingute kaudu“;

 

C. arvestades, et nagu on öeldud parlamendi 18. septembri 2019. aasta resolutsioonis, on poliitiline deklaratsioon, milles esitatakse ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik, kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsiooniga ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta, milles kutsutakse üles sõlmima assotsieerimislepingut, samuti parlamendikomisjonide üksikasjalike seisukohtadega, ning kajastab Ühendkuningriigi tehtud valikuid, mis puudutavad tema ja ELi tulevaste suhete ulatust ja sügavust;

 

D. arvestades, et väljaastumislepingu artikkel 129 sisaldab liidu välistegevusega seotud erikorda, eelkõige sätet, mille kohaselt Ühendkuningriik on üleminekuperioodil seotud kohustustega, mis tulenevad liidu sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest; arvestades, et see kohustus muudab ühtlasi olukorra huvitatud osaliste, sealhulgas rahvusvaheliste partnerite jaoks selgemaks ja prognoositavamaks; arvestades, et üleminekuperioodil ei või Ühendkuningriik end siduda uute lepingutega liidu ainupädevusse kuuluvates valdkondades, välja arvatud juhul, kui EL on selleks loa andnud; arvestades, et üleminekuperioodil rakendab Ühendkuningriik ka liidu poolt sel perioodil kehtestatud või otsustatud piiravaid meetmeid, toetab ELi avaldusi ja seisukohti kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ning osaleb juhtumipõhiselt ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames toimuvates sõjalistes operatsioonides ja tsiviilmissioonides, kuid osalemise raamlepingu alusel ilma juhtimisõiguseta; arvestades, et selline leping ei piira liidu otsustusprotsessi sõltumatust ega Ühendkuningriigi suveräänsust ning Ühendkuningriigile jääb õigus otsustada, kuidas ta operatsioonides või missioonides osalemise kutsele või võimalusele vastab;

E. arvestades, et väljaastumislepingu artikli 127 lõige 2 sisaldab sätet, mis käsitleb varajasi kokkuleppeid ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta ÜVJP ja ÜJKP valdkonnas; arvestades, et see säte on väga oluline ja positiivne element, kuivõrd tegemist on valdkonnaga, kus ELi ja Ühendkuningriigi huvid on enamasti sarnased ning kus sellised varajased kokkulepped looksid stabiilse raamistiku Ühendkuningriigi koostööks ELiga välistegevuse valdkonnas; arvestades, et sellised kokkulepped peaksid siiski alluma asjakohasele parlamentaarsele kontrollile, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218, sealhulgas Euroopa Parlamendi viivitamatu ja täieliku teavitamise kaudu nende kokkulepete läbirääkimise ja sõlmimise kõigil etappidel;

F. arvestades, et väljaastumislepingu artikliga 156 tagatakse, et Ühendkuningriik osaleb kuni 31. detsembrini 2020 Euroopa Kaitseagentuuri, Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi ja Euroopa Liidu Satelliidikeskuse rahastamises ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide kulude rahastamises;

1. palub väliskomisjon vastutaval põhiseaduskomisjonil soovitada Euroopa Parlamendil anda nõusolek ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta.

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2018/0427(NLE))

Austatud esimees

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon otsustas kõnealuse menetluse raames esitada Teie komisjonile arvamuse. Komisjon otsustas 21. jaanuari 2020. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Nimetatud koosolekul arutas rahvusvahelise kaubanduse komisjon küsimust ja otsustas, et palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Bernd Lange

 

ETTEPANEKUD

A. arvestades, et läbirääkimised Ühendkuningriigi väljaastumise tingimuste üle on olnud pikad ja rasked;

 

B. arvestades, et lepingu ratifitseerimine mõlema poole poolt ja selle õigeaegne jõustumine oleks parim võimalik stsenaarium ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste kaubandus- ja majandussuhete järjepidevuse seisukohast;

 

C. arvestades, et viimastel aastatel on mitmesugused riiklikud ja eraõiguslikud üksused selgelt osutanud sellele, et tagajärjed, mis kaasnevad Ühendkuningriigi lahkumisega EList ilma läbirääkimiste tulemusel sõlmitud väljaastumislepinguta, oleksid tõsised nii kaubandus- ja majandussuhete häirete kui ka muude sektorite seisukohast;

 

D. arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse komisjon on seisukohal, et kuigi see leping on ametlik samm Ühendkuningriigi korrakohase väljaastumise suunas, peaksid mõlemad pooled keskenduma palju rohkem läbirääkimistele tulevaste majandus- ja kaubandussuhete üle, et saavutada parim võimalik pikaajaline tulemus;

 

E. arvestades, et Iirimaad ja Põhja-Iirit käsitleva muudetud protokolli kohaselt on Ühendkuningriigil kui kolmandal riigil ülesanne rakendada liidu tolliseadustikku osaliselt, mistõttu võib tekkida probleeme nõuetekohase rakendamise ja jõustamisega;

 

F. arvestades, et Iirimaa ja Põhja-Iiri protokolli artiklis 5 kasutatud mõiste „kaubad, mille puhul on oht, et kõnealune kaup liigub edaspidi liitu“ on ebaselge ja sõltub ühiskomitee edasistest otsustest, mida Euroopa Parlament ametlikult ei kontrolli ja mis võetakse vastu alles enne üleminekuperioodi lõppu;

 

1. rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil soovitada Euroopa Parlamendil anda nõusolek ettepanekule võtta vastu nõukogu otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta;

 

2. rahvusvahelise kaubanduse komisjon kutsub komisjoni üles tegema tõhusat kontrolli ja järelevalvet selle üle, kuidas Ühendkuningriigi ametiasutused rakendavad liidu tolliseadustikku. Ühtlasi soovib rahvusvahelise kaubanduse komisjon, et teda hoitaks täielikult kursis Iirimaad ja Põhja-Iirit käsitleva protokolli artikli 5 kohaldamisega ning kõigi selle sätte alusel ühiskomitees edaspidi tehtavate otsuse ettepanekutega.

 

 

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

BRÜSSEL

 

 

Teema: Leping Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise kohta (2018/0427(NLE))

 

 

Austatud hr Tajani

 

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon otsustas kõnealuse menetluse raames esitada Teie komisjonile arvamuse. Komisjon otsustas oma 3. septembri 2019. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon arutas küsimust oma 22. jaanuari 2020. aasta koosolekul ja otsustas paluda vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma soovituse projekti järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Lucia Ďuriš Nicholsonová

ETTEPANEKUD

A. arvestades, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) väljaastumine Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest (edaspidi „väljaastumine“) mõjutab miljoneid kodanikke, kelle hulka kuuluvad nii Ühendkuningriigi kodanikud, kes elavad, reisivad või töötavad liidus, kui ka liidu kodanikud, kes elavad, reisivad või töötavad Ühendkuningriigis, ning inimesi, kes ei ole ei liidu ega Ühendkuningriigi kodanikud; arvestades, et liit ja Ühendkuningriik peavad vastastikku kaitsma üksteise kodanikke ja nende pereliikmeid, kes on isikute vaba liikumisega seotud õigusi kasutanud enne kuupäeva, mis on sätestatud 19. oktoobri 2019. aasta lepingus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise kohta (edaspidi „leping“); arvestades, et igati kaitsta tuleb kõigi kodanike õigusi, sealhulgas sotsiaalkindlustusperioodidest tulenevaid õigusi;

B. arvestades, et kaitsta tuleb kogu ELi õigustikku ning eelkõige puudutab see üleminekukorra ning liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste tulevaste kokkulepetega seotud tööhõive- ja sotsiaalküsimusi;

C. arvestades, et sellega seoses on väga tähtis tagada töötajate, sealhulgas liikuvate töötajate, piiriüleste töötajate, piirialatöötajate ja lähetatud töötajate vaba liikumine, ning arvestades, et Ühendkuningriigi naaberriikides töötavad inimesed on seetõttu eriolukorras;

D. arvestades, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon analüüsis põhjalikumalt lepingu artikleid 24–39 ja 1. lisa ning 17. oktoobri 2019. aasta poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik (edaspidi „poliitiline deklaratsioon“), eriti selle lõikeid 17 ja 77;

1. väljendab heameelt selle üle, et lepingu eesmärk on tagada korrakohane väljaastumine, mis põhjustaks võimalikult vähe häireid;

2. peab kiiduväärseks, et lepingu 2. peatükis (artiklid 24, 25 ja 26) on tagatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate õigused;

3. peab kiiduväärseks, et lepingu 3. peatükis (artiklid 27, 28 ja 29) on üksikasjalikult sätestatud, kuidas kutsekvalifikatsioone tunnustada;

4. peab tervitatavaks, et lepingu III jaotises (artiklid 30–36) on üksikasjalikult sätestatud, kuidas koordineerida sotsiaalkindlustussüsteeme, mis kaitsevad sotsiaalkindlustusperioodidest tulenevaid õigusi;

5. tunneb heameelt selle üle, et lepingu artiklis 135 on sätestatud, et Ühendkuningriik teeb makseid liidu 2019. ja 2020. aasta eelarvesse ning osaleb mõlema aasta eelarve täitmises, ning rõhutab, et see on vajalik Euroopa Sotsiaalfondi, enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi praeguste programmide ja korra jaoks, millega praegused programmid asendatakse;

6. peab tervitatavaks, et lepingu artikli 137 kohaselt tuleb liidu programme ja meetmeid, mis on kulukohustustega seotud 2014.–2020. aasta finantsraamistiku või varasemate finantsperspektiivide alusel, rakendada 2019. ja 2020. aastal Ühendkuningriigi suhtes liidu õiguse alusel;

7. väljendab heameelt selle üle, et nagu poliitilises deklaratsioonis on märgitud, kavatseb Ühendkuningriik liiduga sõlmitavate suhete raames osaleda liidu programmides, mis puudutavad näiteks teadus- ja uuendustegevust, noorsugu, kultuuri ja haridust, ja neid programme kaasrahastada ning täita seejuures programmide kohta kehtivate liidu õigusaktide tingimusi; on mures Ühendkuningriigi parlamendi hiljutise hääletuse ja Ühendkuningriigi haridusministri kommentaaride pärast, mille kohaselt ei ole kindel, kas Ühendkuningriik edaspidi Erasmuse programmis osaleb; rõhutab, et liidus ja Ühendkuningriigis programmides osalemiseks avalduse esitanutele tuleb aegsasti teada anda, milliste tingimuste ja ajakava kohaselt hakatakse neid programme pärast üleminekuperioodi ellu viima;

8. tunneb ühtlasi heameelt selle üle, et lepingu artikli 140 kohaselt vastutab Ühendkuningriik liidu ees omaenda osa eest eelarvelistes kulukohustustes, mis on võetud liidu eelarves ja liidu detsentraliseeritud asutuste eelarvetes ning mis on 31. detsembri 2020. aasta seisuga täitmata, ning omaenda osa eest kulukohustustes, mis võetakse 2021. aastaks 2020. aasta eelarvest üle kantavate kulukohustuste assigneeringute alusel;

9. võtab teadmiseks, et kokkuleppest on välja jäetud 4. lisa punkt 3, milles käsitleti kaitsemeetmega seotud sotsiaal- ja tööstandardeid; peab tervitatavaks Iirimaa ja Põhja-Iirimaa küsimuses leitud uut lahendust, mille kohaselt on Põhja-Iirimaa territoorium de jure osa Ühendkuningriigi tolliterritooriumist, kuid jääb de facto liidu tollitsooni, ning Põhja-Iirimaal hakatakse kohaldama liidu tollitariife ja -eeskirju;

10. peab aga kahetsusväärseks, et lepingus ei käsitleta sotsiaalseid ega tööstandardeid ning väljaastumislepingu seaduse muudetud eelnõust on välja jäetud klausel 34 ja lisa 4, milles nähti töötajate õiguste kaitsmiseks ülemineku- ja rakendamisperioodil ette praegusest liidu õigusest tulenevad menetluslikud lisasätted; on mures ka selle pärast, et peale selle, et töötajate õigusi puudutavad selgesõnalised sätted jäeti välja, on olemas reaalne võimalus, et Ühendkuningriigis kehtivad, liidu õigusest tulenevad töötajate õigused ei ole pärast üleminekuperioodi ega rakendusperioodi lõppu kaitstud selle eest, et neid võidaks riigisiseses õiguses muuta, kehtetuks tunnistada või tühistada, kuid võtab teadmiseks, et Ühendkuningriigi valitsus on teatanud, et ta kavatseb võtta eraldi vastu uue tööhõiveseaduse, millega töötajate õigusi kaitsta ja tugevdada; rõhutab, et praegust, õigusnormide ja tavaga ette nähtud kaitset ei tohi vähendada nii, et see oleks nõrgem kui kaitse, mis on tagatud üleminekuperioodi lõpus liidus ja Ühendkuningriigis kohaldatavate ühtsete standarditega, mis kehtivad töö- ja sotsiaalkaitse valdkonnas ning puudutavad tööalaseid põhiõigusi, töötervishoidu ja tööohutust, õiglasi töötingimusi ja tööhõivestandardeid, õigust olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud ning restruktureerimist; tunneb sellega seoses muret, et Ühendkuningriik ei tee praegu peaaegu midagi selleks, et rakendada liidus hiljuti vastu võetud sotsiaal- ja tööhõivevaldkonna õigusakte, nagu muudetud töötajate lähetamise direktiiv, lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv ning Euroopa Liidu läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi käsitlev direktiiv;

11. peab eriti kahetsusväärseks, et enamikku Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli endises 4. lisas sisalduvatest võrdsete võimaluste sätetest Põhja-Iirimaa suhtes lepingu järgi ei kohaldata, mis võib ohustada liidu siseturgu ja kogu saare majandust;

12.  peab peale selle kahetsusväärseks, et väljaastumislepingu seaduse muudetud eelnõu klauslisse 26 lisati esimene lõik, mille kohaselt on Ühendkuningriigi valitsusel õigus sätestada, milliste tingimuste korral võivad teatavad madalama astme kohtud kalduda pärast üleminekuperioodi Euroopa Liidu Kohtu otsustest kõrvale, mis võib viia selleni, et madalama astme kohtud ei ole enam kohustatud arvesse võtma Euroopa Liidu Kohtus välja kujunenud liidu kohtupraktikat, mis puudutab ELi õigusest tulenevaid töötajate õigusi;

13. tunneb heameelt selle üle, et lepingu artikli 184 kohaselt kavatsevad liit ja Ühendkuningriik kindlasti sõlmida vabakaubanduslepingu;

14. peab kiiduväärseks, et Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi vahel korraldatakse arutelu, mille käigus saavad seadusandjad vahetada tulevaste suhetega seotud küsimustes seisukohti ja eriteadmisi; on arvamusel, et vastavalt poliitilisele deklaratsioonile tuleks arutelu soodustada ka kodanikuühiskonnas ning see peaks hõlmama eelkõige noorteorganisatsioone ja töötajate ühendusi, kes esindavad Ühendkuningriigis töötavaid liidu kodanikke ja liidus töötavaid Ühendkuningriigi kodanikke;

15. rõhutab, et kõigis tulevasi suhteid käsitlevates kokkulepetes tuleb tagada, et Ühendkuningriik järgib täielikult liidu sotsiaal- ja tööstandardeid, et tagada avatud ja ausa konkurentsi huvides võrdsed tingimused, nagu on rõhutatud poliitilise deklaratsiooni XIV punkti lõikes 77;

16. väljendab seetõttu heameelt selle üle, et poliitilise deklaratsiooni lõige 77 hõlmab lepingu endise versiooni 4. lisa põhielemente, kuid tunneb muret selle pärast, et 4. lisa oli eelmise lepingu protokolli lisana õiguslikult siduv, kuid poliitiline deklaratsioon on lihtsalt kavatsuseväljendus;

17. rõhutab ja tuletab sellega seoses meelde, et kolm liidu ja Ühendkuningriigi vahelises tulevases vabakaubanduslepingus kehtivat põhimõtet, s.o kvootide, tollitariifide ja dumpingu puudumine, mis puudutab ka sotsiaal- ja tööstandardeid, peavad olema jagamatud, ning nõuab tungivalt, et liidu läbirääkija jälgiks liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete üle peetavate läbirääkimiste kõikide etappide ajal eriti tähelepanelikult, et seda nõuet täidetaks;

18. on kindlasti vastu sellele, et Ühendkuningriigi valitsus lisaks väljaastumislepingu seaduse muudetud eelnõusse klausli 33, millega sõnaselgelt keelatakse pikendada üleminekuperioodi pärast 2020. aastat; hoiatab, et selle sätte tõttu võib väljaastumine toimuda kokkuleppeta, millel oleks nii liidu kui ka Ühendkuningriigi inimestele ja ettevõtetele katastroofiline mõju, sest liidu ja Ühendkuningriigi tulevasi suhteid käsitleva ammendava kokkuleppe läbirääkimiseks jääb liiga vähe aega; nõuab tungivalt, et Ühendkuningriigi valitsus ja parlament vaataksid oma seisukoha läbi; rõhutab, et kõikides kokkulepetes, mis liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete kohta sõlmitakse, peavad olema sätted sotsiaal- ja tööstandardeid puudutavate võrdsete tingimuste kohta; nõuab tungivalt, et Ühendkuningriigi valitsus hakkaks uut tööhõiveseadust rakendama enne üleminekuperioodi lõppu, et vältida ajavahemikku, mille jooksul ei kaitsta töötajate õigusi ei kehtivate liidu õigusaktidega ega Ühendkuningriigi tööhõiveseadusega; rõhutab, et tööhõiveseaduses sätestatud sotsiaal- ja tööstandardeid ei tohiks hoida muutmatuna, vaid neid tuleks kiiresti täiendada vastavalt sellele, kuidas täiendatakse Euroopa Liidu sotsiaal- ja tööstandardeid, et tagada Euroopa Liidule ja Ühendkuningriigile võrdsed tingimused.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil võtta tema seisukohta arvesse ja soovitada, et Euroopa Parlament annaks nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta.

 

 

 

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2018/0427(NLE))

Austatud esimees

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile tehti kõnealuse menetluse raames ülesandeks esitada arvamus Teie komisjonile. Komisjon otsustas 6. novembri 2019. aasta koosolekul esitada arvamuse kirja vormis.

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon arutas küsimust oma 21. jaanuari 2020. aasta koosolekul. Nimetatud koosolekul otsustas komisjon paluda vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Pascal Canfin

 

ETTEPANEKUD

1. Peab Brexitit teemaks, millel on sügav ja pikaajaline mõju nii ELile kui ka Ühendkuningriigile. Rahvatervis, toiduohutus ja keskkonnaküsimused on olnud Ühendkuningriigi väljaastumist käsitlevatel läbirääkimistel ja avalikus arutelus kesksel kohal. Neid mureküsimusi silmas pidades on ENVI-komisjon läbirääkimisi tähelepanelikult jälginud.

 

2. Peab tervitatavaks seda, et muudetud väljaastumislepingu põhieesmärk on aidata jätkuvalt kaasa rahu säilitamisele Iirimaa saarel ning suure reede kokkuleppe järgimisele ja kaitsmisele, eelkõige range piirikontrolli vältimisega ja kogu saare majanduse kaitsmisega. Lepinguga tagatakse ka, et Iirimaa saart käsitatakse ühe keskkonnaüksusena ja mõlemal pool nähtamatut piiri järgitakse keskkonnastandardeid. ENVI-komisjoni seisukohast on see eriti vajalik, kuna suure reede kokkuleppes kokku lepitud põhja-lõuna koostöö valdkonnad hõlmavad keskkonda ja tervishoidu.

 

3. Tunnustab ühtsust, mida EL on läbirääkimiste käigus üles näidanud, ja tema jõupingutusi kokkuleppeta väljaastumise kahjulike tagajärgede vältimiseks; tunneb heameelt kokkuleppele jõudmise üle, kuid märgib, et praegune leping ei taga korda, mis reguleeriks Ühendkuningriigi (välja arvatud Põhja-Iirimaa) ja EL 27 vahelisi tulevasi suhteid, kui üleminekuperiood 31. detsembril 2020 lõpeb. Üleminekuperioodi on küll võimalik pikendada, kuid Ühendkuningriigi valitsus peab seda taotlema hiljemalt 2020. aasta juuniks.

 

4. Märgib, et kogu Ühendkuningriiki hõlmava kaitsemeetme kaotamise tõttu on muutunud kehtetuks ka asjaomased siduvad keskkonnasätted; märgib eelkõige, et enam ei kohaldata keskkonnakaitse taseme säilitamise klausleid. Muudetud protokollis ei ole enam ELi väljakujunenud keskkonnapõhimõtteid, nagu ettevaatuspõhimõte või „saastaja maksab“ põhimõte.

 

5. Kogu Ühendkuningriiki hõlmav kaitsemeede kohustas ELi ja Ühendkuningriiki ka võtma meetmeid, mis on vajalikud selleks, et täita oma vastavad kohustused, mis on võetud kliimamuutuste vähendamiseks sõlmitud rahvusvaheliste lepingute raames, sealhulgas need, millega rakendatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, nagu Pariisi 2015. aasta kokkulepe. Muudetud protokollis puudub viide Pariisi kokkuleppele, ehkki see on olemas poliitilises deklaratsioonis.

 

6. Lisaks määrati algses protokollis kindlaks, et Ühendkuningriik peaks rakendama CO2-heite maksustamise süsteemi, mis on vähemalt sama tõhus ja sama ulatusega kui ELi heitkogustega kauplemise süsteem. Protokoll sisaldas ka sätet, mille kohaselt Ühendkuningriik peab rakendama läbipaistvat süsteemi, millega oleks tagatud tema kohustuste tulemuslik siseriiklik kontroll, aruandlus, järelevalve ja täitmise tagamine sõltumatu ja piisavate vahenditega varustatud sõltumatu asutuse poolt. Ka need sätted on nüüd välja jäetud.

 

7. Märgib samuti, et protokolli esimeses versioonis oleks ELi ja Ühendkuningriigi esindajatest koosnevale ühiskomiteele, mis vastutab lepingu rakendamise eest, antud volitused võtta vastu otsuseid, millega määratakse kindlaks miinimumkohustused teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamiseks, laevakütuste maksimaalne väävlisisaldus ja tööstusheidetega seotud parim võimalik tehnika, sealhulgas heite piirnormid. Keskkonnasätete tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidluste korral oleks saanud anda asja arutamiseks ühiskomiteesse. Neid sätteid enam ei kohaldata.

 

8. Märgib ka, et muudetud poliitilises deklaratsioonis sisaldab võrdseid tingimusi käsitlev osa, mille eesmärk on vältida kõlvatut konkurentsi, nüüd jõulisemat sõnastust ELis ja Ühendkuningriigis kohaldatavate ühiste kõrgete standardite säilitamise kohta üleminekuperioodi lõpus ja muu hulgas ka keskkonnastandardite kõrge taseme säilitamise kohta. EL ja Ühendkuningriik peavad tagama, et need kõrged standardid säiliksid ka tulevikus, arvestades poliitilise deklaratsiooni mittesiduvat iseloomu ja võimalust, et Ühendkuningriik võib tulevikus sõlmida kaubanduskokkuleppeid kolmandate riikidega, kellel on madalamad standardid; märgib, et Ühendkuningriigiga sõlmitava iga tulevase vabakaubanduslepingu ratifitseerimine eeldab rangeid sätteid võrdsete tingimuste kohta, mida ENVI-komisjon hoolikalt kontrollib.

 

9. Soovitab tungivalt, et EL ja Ühendkuningriik püüaksid teha võimalikult tihedat koostööd kliimapoliitika valdkonnas, mis ideaaljuhul tähendab, et Ühendkuningriik peaks osalema ka tulevikus kõigis selle valdkonna poliitikavahendites.

 

10. Nõuab eelkõige sihipäraste meetmete võtmist, et tagada patsientidele püsiv ja kiire juurdepääs ohututele ravimitele ja meditsiiniseadmetele, sealhulgas kindel ja järjepidev varustamine radioisotoopidega. Patsiendi ohutuse tagamiseks peaksid EL ja Ühendkuningriik töötama kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise nimel, et tagada meditsiinitöötajate liikuvus.

 

ENVI-komisjon peab väga oluliseks, et tema arvamus ja mured võetakse nõuetekohaselt teadmiseks ning nendega arvestatakse. Seetõttu palub ta vastutaval AFCO-komisjonil oma eespool esitatud seisukohta arvesse võtta.

ENVI-komisjon palub vastutaval AFCO-komisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta.

 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

PHS 08B043

BRÜSSEL

Teema: Arvamus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2018/0427(NLE))

Austatud esimees

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile tehti kõnealuse menetluse raames ülesandeks esitada arvamus Teie komisjonile.

 

 

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon arutas küsimust oma 4. detsembri 2019. aasta koosolekul. Nimetatud koosolekul[52] otsustas komisjon paluda vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

Petra De Sutter
esimees

 

ETTEPANEKUD

Siseturg

1. Tuletab meelde, et kaupade vaba liikumine ühtsel turul tagatakse tolliliidu, toodete ühtlustamise ja vastastikuse tunnustamise normide ning Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga. Turujärelevalve ja kindlad tootestandardid on seetõttu Ühendkuningriigi tulevaste suhete oluline ja asendamatu osa, et tagada ELi ettevõtjatele võrdsed tingimused ja ELi tarbijate piisav kaitse;

2. rõhutab, et üleminekuperioodil vastuvõetava töökorralduse eesmärk peab olema liidu kaupade siseturu ja tolliliidu eeskirjade säilimine. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada kaupade vastavus ühtse turu eeskirjadele;

3. rõhutab rahuloluga, et üldiselt kohaldatakse lepinguga üleminekuperioodil teenuste vaba liikumise, asutamise ja kvalifikatsioonide tunnustamise aluspõhimõtteid, et vältida häireid ühtse turu toimimises;

4. tuletab sellega seoses eelkõige meelde, et lepingu artikli 25 kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtjatel asutamislepinguga tagatud asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse õigus, kui teatavatest piirangutest ei tulene teisiti. Õigus kutsealal tegutseda on tagatud lepingu artikliga 27, kuna enne üleminekuperioodi lõppu jääb kehtima kutsekvalifikatsioonide tunnustamine vastavalt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi või advokaadi kutsealal tegutsemise direktiivi asjakohastele sätetele. Nende praktilise rakendamise hõlbustamiseks on lepingu artiklis 29 ette nähtud halduskoostöö kutsekvalifikatsioonide tunnustamise valdkonnas;

5. väljendab heameelt asjaolu üle, et lepingus selgitatakse enne üleminekuperioodi lõppu alustatud ja üleminekuperioodi jooksul pooleli jäävate hankemenetluste suhtes kohaldatavaid eeskirju, sealhulgas õiguskaitsevahendeid;

Tarbijapoliitika

6. rõhutab, et ELi õigusest ja muudest asjakohastest ELi õigusnormidest tulenevad tarbijaõigused on üleminekuperioodil täielikult kohaldatavad, ning toonitab, et kuigi olukord ei tohiks tarbijate ja kauplejate jaoks muutuda, sest neil peaksid üleminekuperioodil olema samad õigused ja kohustused, on oluline, et tarbijaid teavitataks piisavalt, kui nad teevad oste Ühendkuningriigis või Ühendkuningriigi kauplejalt;

Toll

7. on seisukohal, et Ühendkuningriigi tolliliidust lahkumise tõttu võib oodata pingeid kaubanduses ja ettevõtjate tarneahelates; on veendunud, et vältida tuleks tõsiseid häireid kaupade liikumises; arvestades, et ELi 27 liikmesriigi poolt Euroopa Komisjoni toetusel läbi viidud ettevalmistusi tuleks põhjalikult hinnata, kiirendada ja vajaduse korral eraldada vahendeid, et valmisolek saaks Brexiti protsessis esmatähtsaks;

8. peab tervitatavaks edasiminekuks sätteid, mille eesmärk on hõlbustada transiitkaupade liikumist Ühendkuningriigis tolliliidu kahe punkti vahel;

Iirimaa ja Põhja-Iiri protokoll

9. märgib, et endiselt valitseb suur ebakindlus seoses sellega, kuidas tagatakse lepingu toimimine Põhja-Iirimaa kaupade ja põllumajandustoodete osas tolliliidu (ja ühtse turu eeskirjade) raames. Suurem osa selle korraldamisest tuleb kindlaks määrata ühiskomiteel. Suuri jõupingutusi tuleb teha selleks, et tagada, et ühiskomitee kehtestatud kord ja kontrollid võimaldaksid Suurbritanniast Põhja-Iirimaale toodavate kaupade hulgas tõhusalt avastada kaupu, mille puhul on „oht, et kõnealune kaup liigub edaspidi liitu“. Sellesse kategooriasse kuuluvate kaupade õige identifitseerimise tähtsus seisneb tõsiasjas, et nende suhtes kohaldatakse ELi tariife, aktsiisi ja käibemaksu ning need peavad vastama ühtse turu eeskirjadele;

10. on seisukohal, et kui Ühendkuningriigile tehakse ülesandeks koguda liidu eelarve omavahendeid, mis tuleb liidule tagasi maksta, oleks liidu finantshuvide kaitseks loogiline kehtestada asjakohane mehhanism, mille abil teha järelevalvet selle üle, et nõuetekohaselt rakendataks korda sellise kauba avastamiseks, mille puhul on „oht, et kõnealune kaup liigub edaspidi liitu“. Korraga tuleb tagada, et põllumajandustoodete ja toiduainete kontroll (nt fütosanitaarkontroll) ei oleks vähem range kui mõnes muus ELi liikmesriigi sissetoomiskohas. Samuti ei tohiks jääda ühtse turu eeskirjade järgimises ruumi lünkadele. Kaubandusettevõtjatel ei tohi olla võimalust saada kasu tegevuse ümbersuunamisest kohtadesse, kus saaks kõrvale hoida tavapärastest õigusest tulenevatest kohustustest;

11. rõhutab, et Euroopa Parlamendile tuleks tagada asjakohane võimalus kontrollida ühiskomitee poolt välja töötatud korra sidusust ja kooskõla ning kehtestatud lahenduste tõhusust.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil soovitada Euroopa Parlamendil anda nõusolek nõukogu otsuse eelnõule Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2018/0427(NLE)).

 

 

 

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

BRÜSSEL

Teema: Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping (2018/0427(NLE))

 

Austatud hr Tajani

 

Kooskõlas esimeeste konverentsi 7. veebruari 2019. aasta soovitusega otsustas transpordi- ja turismikomisjon taotleda kodukorra artikli 56 lõike 1 kohaldamist, et esitada põhiseaduskomisjonile käesoleva kirja vormis arvamus.

 

Transpordi- ja turismikomisjon soovib esitada järgmised märkused:

1. tuletab meelde transpordisektori tähtsust majanduskasvu ja töökohtade loomise jaoks; rõhutab, et väljaastumislepinguga loodud ühiskomitee käsitleb vastastikusel juurdepääsul transporditurgudele, eelkõige lennundus-, raudtee-, maantee- ja merendussektoris, tingimusteta vastastikkuse nõuet, austades täielikult ELi reisijate õigusi ning inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist;

2. rõhutab, et ELi ja Ühendkuningriigi vaheliste transporditeenuste järjepidevuse tagamiseks on vaja sõlmida lepingud;

3. rõhutab vajadust tagada pidev rahastamine ühiselt kokku lepitud taristuprojektidele, eelkõige TEN-T, Euroopa ühendamise rahastu ja ühtse Euroopa taeva raames, samuti sellistele ühistele tehnoloogiaalgatustele nagu Clean Sky I ja II; peab väga oluliseks, et Ühendkuningriik täidaks täielikult oma finantskohustusi, isegi kui need peaksid kestma kauem kui tema ELi liikmesus;

Eespool esitatud märkusi arvesse võttes soovitab transpordi- ja turismikomisjon põhiseaduskomisjonil anda Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise lepingu ratifitseerimisele nõusoleku.

 

Lugupidamisega

((allakirj.)) [Karima Delli]

 

 

 

 

CC:  D. Sassoli, president

A. Tajani, komisjonide esimeeste konverentsi esimees

Õigusloome koordineerimine

 

 

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (COM(2019/0194); COM(2018/0841); COM(2018/0834); COM(2018/0833) – C9-0148/2019 – 2018/0427(NLE))

Austatud hr Tajani

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon arutas küsimust oma 22. jaanuari 2020. aasta koosolekul. Nimetatud koosolekul[53] otsustas komisjon ühehäälselt paluda vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma soovitusse järgmised ettepanekud.

Lugupidamisega

(alla kirjutanud) Norbert Lins

 

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon soovib rõhutada järgmisi olulisi aspekte, mis puudutavad Brexiti mõju ELi põllumajandusele ning väljaastumislepingus ja poliitilises deklaratsioonis esitatud lahendusi.

 

1. Põllumajanduspoliitika seisukohast ei näi Ühendkuningriigi väljaastumine iseenesest põhjustavat ületamatuid probleeme, kuna ühise põllumajanduspoliitika mehhanismide kohaldamist ja toetuste maksmist Ühendkuningriigile on suhteliselt lihtne lõpetada. Väljaastumislepinguga ette nähtud üleminekuperioodi lõppemine samaaegselt praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) lõppemisega lihtsustaks seda;

 

2. Sooviksime siiski juhtida tähelepanu sellele, et kui üleminekuperioodi pikendatakse, peavad lepingu artikli 132 kohaselt kaasnema sellega asjakohased rahastamissätted ja nõuetekohased arveldused selle perioodi lõpus, olenemata sellest, et Ühendkuningriiki käsitatakse alates 2021. aastast mitmeaastase finantsraamistiku alusel kolmandana riigina;

 

3. Lepingut käsitlevate läbirääkimiste ajal on põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile tõsist muret valmistanud EList pärit põllumajandustoodete, toiduainete ja jookide suhtes kohaldatavate arvukate (rohkem kui 3000) geograafiliste tähiste jätkuv kaitse Ühendkuningriigis. Seetõttu on komisjon rahul, et praegune tekst tagab ELi geograafiliste tähiste kaitse Põhja-Iirimaal ja üleminekuperioodi lõpuks heaks kiidetud ELi geograafiliste tähiste kaitse Ühendkuningriigi teistes osades;

 

4. Soovime rõhutada, kui oluline on seda kaitset ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete korralduses säilitada. Lisaks sellele, et see korraldus peaks hõlmama kõiki olemasolevaid ELi geograafilisi tähiseid, peaks see meie arvates hõlmama ka kahepoolseid koostöömehhanisme, vastavalt millele tunnustavad Ühendkuningriik ja EL 27 vastastikku selliseid geograafilisi tähiseid, mis kiidetakse heaks pärast üleminekuperioodi lõppu, ning vajaduse korral siis, kui Iirimaad/Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli kohaldamine lõpetataks vastavalt selle artiklile 18;

 

5. Oleme täiel määral teadlikud sellest, et Iirimaa ja Põhja-Iirimaa küsimus mõjutab lisaks põllumajandussektorile ka teisi valdkondi. Võttes arvesse tariifsete ja mittetariifsete tõkete tähtsust põllumajanduses, Iirimaa ja Põhja-Iirimaa põllumajandusturgude väga integreeritud ja teineteisest sõltuvat olemust ning elusloomade, valmistoodete ja edasist töötlemist vajavate toodete pidevat piiriülest ringlust, on selle küsimuse sujuv lahendamine kõnealuse sektori jaoks eriti oluline. Seepärast pooldab põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon praeguse olukorra säilitamist, praegust nähtamatut piiri ning põhja-lõuna koostööd Iirimaa saarel, nagu on sätestatud suure reede kokkuleppes, eeldusel et antakse Iirimaad/Põhja-Iirimaad käsitleva protokolli artiklis 18 osutatud demokraatlik nõusolek;

 

6. Samal ajal sooviksime rõhutada, et äärmiselt oluline on tagada protokolli nõuetekohane rakendamine, et mitte ainult säilitada eespool nimetatud praegust olukorda, vaid ka vältida lünkade tekkimist ELi tariifse ja mittetariifse kaitse mehhanismides. Ühiskomitee töö protokollist tuleneva korralduse viimistlemisel on väga oluline. Neid kahte eesmärki tuleks arvesse võtta ja ellu viia tulevasi suhteid puudutava korralduse kaudu, kui protokolli artikli 18 kohaselt enam ei kohaldata;

 

7. Brexitist tulenevad peamised põllumajandusküsimused on seotud kaubandusega. Põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete tariifse ja mittetariifse kaitse tase on ELis ja enamikus maailma riikides väga kõrge. Nii saab ka tõenäoliselt olema Ühendkuningriigis. Seetõttu kannatab see sektor Ühendkuningriigi tolliliidust ja ühtsest turust lahkumise tagajärjel üleminekuperioodi lõpus kõige enam, eriti kuna vastavad kaubandusmahud on märkimisväärsed: praeguste kaubavoogude põhjal võiks Ühendkuningriigist saada pärast Brexitit EL 27 peamine põllumajandusliku toidutööstuse valdkonna kaubanduspartner nii ekspordi kui ka impordi vallas;

 

8. Seepärast soovime juhtida tähelepanu sellele, et kui leping jõustub, on äärmiselt oluline kasutada ära üleminekuperioodi, et pidada läbirääkimisi laiaulatusliku korra üle, millega luuakse poliitilises deklaratsioonis ette nähtud vabakaubanduspiirkond. Kui see ei õnnestu, sattuks põllumajandussektor kahepoolses kaubanduses tõeliselt raskesse olukorda, kus Ühendkuningriik ja EL 27 kaupleksid Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglite alusel, ilma et neil oleks teineteise turule eelisjuurdepääsu, ning nende õigusraamistikes tekiksid tõenäoliselt erinevused. Rõhutame tungivalt, et põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvates tuleks teha kõik selleks, et sellist stsenaariumi vältida. Kui see ei ole võimalik, nõuab põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon tungivalt, et komisjon eraldaks piisavad vahendid, et leevendada üleminekuperioodi lõpus valitseda võiva raske olukorra mõju põllumajandustootjatele ja põllumajanduslikule toidutööstusele, nagu on kavandatud ka väljaastumislepingu ratifitseerimata jätmise korral;

 

9. Pärast EList väljaastumist Ühendkuningriigis kehtestatav uus riiklik põllumajanduspoliitika ja muude kolmandate riikidega sõlmitavad uued kaubanduslepingud avaldavad sektorile samuti otsustavat mõju. Neid käesolevas arvamuses siiski ei käsitleta;

 

10. Seega toetab põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon kindlalt ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijate kokku lepitud väljaastumislepingut, mis edastati nõusoleku saamiseks Euroopa Parlamendile, ning loodab, et selle jõustumine ja nõuetekohane rakendamine avab tee ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete korraldusele, millega säilitatakse võimalikult suurel määral ELi põllumajanduslikud huvid.

 

 

ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

BRÜSSEL

Teema: Õigusalane arvamus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu kohta (2018/0427(NLE))

 

Õiguskomisjoni koordinaatorid otsustasid 6. novembri 2019. aasta koosolekul esitada vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 1 kirja vormis arvamuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu[54] (edaspidi „väljaastumisleping“) kohta, keskendudes õiguskomisjoni pädevusele. Vastavalt esimeeste konverentsi 24. oktoobri 2019. aasta otsusele nimetati mind kui komisjoni esimeest 6. novembril 2019 arvamuse koostajaks ning arvamus esitatakse kirja vormis.

 

Soovitus

 

Õiguskomisjon otsustas oma 16. jaanuari 2020. aasta koosolekul 17 poolt- ja 1 vastuhääle ning 2 erapooletuga[55] soovitada põhiseaduskomisjonil mitte anda väljaastumislepingule nõusolekut seni, kuni väljaastumislepingu jõustamiseks mõeldud Ühendkuningriigi väljaastumislepingu eelnõu ei ole lõplikult vastu võetud ja kõigi Ühendkuningriigi asjaomaste instantside poolt alla kirjutatud ning selle õiguslikke tagajärgi seoses väljaastumislepingu tulevase rakendamisega ei ole hinnatud.

 

Õiguskomisjon võtab soovituse andmisel nõuetekohaselt arvesse väljaastumislepingu sätteid, eelkõige selle artikleid 4 ja 5, teist osa kodanike õiguste kohta, kolmanda osa IV jaotise sätteid intellektuaalomandi kohta, VI jaotist poolelioleva õigusalase koostöö kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning nende tihedat seost enne üleminekuperioodi lõppu toimunud juhtumitega, X jaotist liidu kohtu- ja haldusmenetluste kohta, XII jaotist privileegide ja immuniteetide kohta, eelkõige Euroopa Parlamendi liikmete puutumatust käsitlevaid sätteid, ning XIII jaotist muude liidu institutsioonide, organite ja asutustega seotud küsimuste kohta, neljandat osa ülemineku kohta ning kuuendat osa institutsiooniliste ja lõppsätete kohta, eelkõige selle I jaotist ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise kohta.

 

Sooviksin juhtida õiguskomisjoni nimel põhiseaduskomisjoni tähelepanu järgmistele elementidele, mida tuleb nõusoleku andmisel oluliseks pidada.

 

1. Liikmesriigi Euroopa Liidust väljaastumine, mis on küll selle liikmesriigi suveräänne õigus, tuleks korraldada võimalikult korrakohaselt, et ühelt poolt mitte avaldada negatiivset mõju Euroopa Liidule, selle kodanikele ja Euroopa integratsiooniprotsessile ning teiselt poolt piirata võimalikult suures ulatuses vahetuid negatiivseid tagajärgi väljaastuvale liikmesriigile ja selle kodanikele.

 

2. Ilma väljaastumislepinguta langeb Ühendkuningriik 31. jaanuaril 2019 automaatselt Euroopa Liidust välja ja sel juhul toimub see korrastamatult.

 

3. Oma 29. märtsi 2017. aasta teates andis Ühendkuningriik teada oma kavatsusest väljuda Euroopa Liidu Kohtu jurisdiktsiooni alt. Oma 3. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis Ühendkuningriigiga peetavate läbirääkimiste seisu kohta rõhutas parlament eelkõige kodanike õiguste osas, et Ühendkuningriigi võetud kohustus tagada Ühendkuningriigis elavate ELi 27 liikmesriigi kodanike õiguste vahetu õigusmõju väljaastumislepingu Ühendkuningriigi õigusesse inkorporeerimise teel tuleks jõustada viisil, mis ei lase seda ühepoolselt muuta, mis võimaldab ELi kodanikel kasutada väljaastumislepingust tulenevaid õigusi vahetult Ühendkuningriigi kohtutes ja haldusasutustes ning muudab selle Ühendkuningriigi õiguse suhtes ülimuslikuks, ning rõhutas, et sidususe ja liidu õiguskorra terviklikkuse tagamiseks peab Euroopa Liidu Kohus jääma ainsaks pädevaks asutuseks, kes Euroopa Liidu õigust ja väljaastumislepingut tõlgendab ja jõustab. Sellega seoses tuleks märkida, et väljaastumislepingu tingimuste kohaselt on Ühendkuningriik nõustunud erisätetega, mis käsitlevad Euroopa Kohtu pädevust ning liidu õiguse tõlgendamist ja kohaldamist. See on väljaastumislepingu oluline osa ning ühepoolne kõrvalekaldumine selle sätetest, eelkõige selliste rakendussätete nagu väljaastumislepingu eelnõu vastuvõtmise abil, peab kaasa tooma nõusoleku andmisest keeldumise Euroopa Parlamendi poolt. Sellest järeldub, et parlament saab anda oma nõusoleku üksnes eeldusel, et pooled austavad täielikult ja heas usus väljaastumislepingus saavutatud hoolikalt tasakaalustatud lahendust, mis puudutab Euroopa Kohtu pädevust ning selle rolli liidu õiguse ja väljaastumislepingu tõlgendamisel ja kohaldamisel.

 

4. Väga oluline on säilitada Ühendkuningriigis elavate ELi 27 liikmesriigi kodanike ja ELis elavate Ühendkuningriigi kodanike, eriti perekondade ja vähekaitstud inimeste õigused, eelkõige omandatud õigused, üleminekuperioodi lõpuni täies ulatuses ja võimalikult suures ulatuses pärast seda. See oli läbirääkimiste algusest peale parlamendi peamine läbirääkimissuunis ja nõusoleku andmise tingimus ning seda muuta ei tohi.

 

5. Ühendkuningriigi korrakohane väljaastumine Euroopa Liidust on Põhja-Iirimaa ja tema tulevaste suhete jaoks Iirimaaga esmatähtis, et tagada rahu ja seeläbi säilitada kõik suure reede kokkuleppe osad. Sellega seoses tuleb märkida, et Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitleva muudetud protokolli muudetud sätete rakendamine võib tekitada probleeme ning seda tuleb hoolikalt kavandada ja jälgida. Üks hoolikat uurimist ja kaalumist vajav element on seotud Põhja-Iirimaal asuvate ja tegutsevate äriühingute jurisdiktsiooniga.

 

6. Ühendkuningriigi väljaastumislepingu eelnõu, millega jõustatakse väljaastumisleping, on Ühendkuningriigi riikliku õiguskorra kohane õigusakt ning selle õiguslik toime väljaastumislepingu rakendamisel on nõusoleku andmisel keskse tähtsusega. Seda tuleks enne nõusoleku andmise otsuse tegemist hoolikalt analüüsida ning nõusoleku andmise korral peavad nii Ühendkuningriik kui ka Euroopa Liit seda hoolikalt jälgima.

 

7. Praegu Ühendkuningriigis loodav sõltumatu järelevalveasutus saab pädevuse hakata võtma vastu ELi 27 liikmesriigi kodanike kaebusi väljaastumislepingust tulenevate õiguste võimaliku rikkumise kohta. Tal saab olema pädevus algatada uurimisi ja esitada hagisid. Arvestades asutuse tulevast olulist rolli väljaastumislepingu ja seega ka ELi õiguse järgimise tagamisel, on äärmiselt oluline, et see asutus loodaks viisil, mis võimaldab tal liidu kodanike kaebuste korral kiiresti ja sõltumatult tegutseda.

 

8. Väljaastumislepinguga nähakse ette üleminekuperiood kuni 2020. aasta lõpuni, mida võib pikendada kuni 1 või 2 aasta võrra. Väljaastumislepingu kohaselt on liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel üleminekuperioodi jooksul Ühendkuningriigi ning Ühendkuningriigis elavate füüsiliste isikute või seal asuvate juriidiliste isikute suhtes neile liidu õigusega antud volitused. Eelkõige on Euroopa Liidu Kohtul pädevus vastavalt aluslepingutes sätestatule. Tuleks märkida, et üleminekuperioodi pikendamise võimalust tuleks nõuetekohaselt kaaluda, et hõlbustada veelgi Ühendkuningriigi korrakohast väljaastumist, viies lõpule läbirääkimised Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu tulevaste suhete üle.

 

Loodetavasti on eeltoodust kasu põhiseaduskomisjoni raporti koostamisel.

 

Lugupidamisega

Lucy Nethsingha

 

 

KODANIKUVABADUSTE, JUSTIITS- JA SISEASJADE KOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2018/0427(NLE))

Austatud esimees

Mul on hea meel teatada, et tulenevalt komisjonide esimeeste konverentsi 12. veebruari 2019. aasta otsusest, mille esimeeste konverents 14. veebruaril 2019 heaks kiitis, otsustas kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon 26. veebruaril 2019. aastal taotleda vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 1 luba esitada põhiseaduskomisjonile kõnealuse menetluse raames kirja vormis arvamus.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon võttis nimetatud arvamuse vastu oma 13. jaanuari 2020. aasta koosolekul. Nimetatud koosolekul otsustas komisjon paluda, et vastutav põhiseaduskomisjon lisaks arvamuses toodud ettepanekud oma soovituse projekti.

 

Saadan Teile käesolevaga kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamuse, mis koosneb kahest osast, milleks on A osa (üldised märkused) ja B osa (komisjoni pädevusse kuuluvad valdkondlikud tähelepanekud). Arvamus käsitleb probleeme, mis kuuluvad kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni pädevusse ning on korrakohase ja asjakohaselt ettevalmistatud väljaastumisprotsessi jaoks äärmiselt olulised, nimelt ELi ja Ühendkuningriigi kodanike olukord ja õigused, isikuandmete kaitse, varjupaik, ränne ja piirihaldus ning julgeolek, õiguskaitsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Sellest lähtuvalt esitatakse arvamuses märkusi ainult väljaastumislepingu projekti teksti kohta, võttes arvesse ELi ja Ühendkuningriigi edasise koostöö väljavaateid.

 

 

Lugupidamisega

Juan Fernando López Aguilar

ETTEPANEKUD

A. Üldised märkused

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon rõhutab vajadust tagada, et Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõju oleks võimalikult väike. See on eriti oluline just kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni pädevusse kuuluvate eespool nimetatud küsimuste vallas, kuna need mõjutavad inimeste elu põhiaspekte.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on seisukohal, et väljaastumislepingu eesmärk on tagada selline korrakohase väljaastumise raamistik, mis muudaks Ühendkuningriigi lahkumise ebasoodsa mõju võimalikult väikeseks.

Lisaks on komisjon seisukohal, et mis tahes tulevane rahvusvaheline koostöö ELi ja Ühendkuningriigi vahel peaks ka edaspidi kajastama ühist austust rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte vastu.

B. Valdkondlikud tähelepanekud

1.  Kodanike õigused

Vastavalt Euroopa Parlamendi 14. mai 2018. aasta resolutsioonile[56] tuleks tagada, et „Brexit ei mõjuta Ühendkuningriigis õiguspäraselt elavate ELi kodanike ja ELi 27 liikmesriigis õiguspäraselt elavate Ühendkuningriigi kodanike õigusi“. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon väljendab heameelt, et väljaastumislepingus on astutud suur samm, et muuta see parlamendi oluline nõudmine reaalsuseks. Samuti on positiivne, et Ühendkuningriigi ja ELi sellekohased kohustused põhinevad vastastikkusel.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni jaoks on seega väga oluline, et kodanike õigused, sealhulgas nende kohtulik tõlgendamine, jääksid väljaastumislepingu kohaselt üleminekuperioodil kehtima, andes mõlema poole kodanikele võimalusi ja aega oma elu kavandada. Lepingu artiklis 39 on ka tagatud „eluaegne kaitse“ ning sellega seotult on positiivne ka Euroopa Liidu Kohtu pädevuse jätkumine pärast väljaastumist ning enne üleminekuperioodi lõppu langetatud kohtuotsuste siduvus. Lisaks kiidab komisjon heaks selle, et väljaastumislepingut kohaldatakse kõigile praegustele pereliikmetele ja tulevastele lastele ning tagatud on perekonna taasühinemine, kaitse väljasaatmise eest, riigis viibimise õiguse tõendamise nõudega seotud tagatised ja asjaomased menetlusõigused ning et Ühendkuningriigi valitsus on erinevalt oma hiljutisest praktikast lubanud, et nad ei kohalda üleminekuperioodil üldise tervisekindlustuse nõuet liidu kodanikele, kes taotlevad esialgse püsielaniku või püsielaniku staatust.

 

Väljaastumislepingus on ka teatud erandid, näiteks ei kuulu teatud kategooriatesse kuuluvad kodanikud, kelle suhtes praegu Euroopa Liidu Kohtu tõlgenduse kohaselt kohaldatakse ELi õigust, lepingu sätete kohaldamisalasse (näiteks Ühendkuningriiki naasvad Ühendkuningriigi kodanikud, kelle pereliikmed on kolmanda riigi kodanikud, puudega inimesed ja hooldajad, Ühendkuningriigis elavad kolmanda riigi kodanikud, kellel on liikmesriikidega tugev õiguslik side, nagu ELis sündinud kolmanda riigi kodanikud, pagulaseks tunnistatud isikud ja kodakondsuseta isikud). Üldiselt kehtestatakse väljaastumislepingu sätetega süsteem, mis tagab vähemalt teatava õiguskindluse ja prognoositavuse ning kaitseb suuresti nende ELi ja Ühendkuningriigi kodanike õigusi, kes on kasutanud oma vabast liikumisest ja liidu kodakondsusest tulenevaid õigusi.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon väljendab muret, et Põhja-Iirimaa kodanikel on sõltuvalt oma kodakondsusest teistsugused õigused; ja nõuab tungivalt, et Ühendkuningriigi ametiasutused tagaksid, et Põhja-Iirimaa kodanike õigusi ei vähendata, ja austaksid täielikult suure reede kokkuleppe kõiki osi.

Praeguses olukorras ei ole Ühendkuningriigi kodanikel enam pärast üleminekuperioodi lõppu vaba liikumise õigust, et liikuda liikmesriigist, kus nad elasid, mõnda teise liikmesriiki, ning vaba liikumise õiguse edaspidiseks kasutamiseks peavad nad kas taotlema liikmesriigi kodakondsust vastavalt asjakohasele siseriiklikule õigusele või pikaajalise elaniku staatust vastavalt liidu õigusele. Komisjon on arvamusel, et tulevane rahvusvaheline leping peaks nii ELi kui ka Ühendkuningriigi kodanikele garanteerima väljaastumislepinguga tagatud kodanike õiguste täies mahus jätkumise ka pärast üleminekuperioodi lõppu. Lisaks on kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni jaoks oluline, et kodanike õiguste – sealhulgas Ühendkuningriigi kodanike vaba liikumine ELis vastastikkuse põhimõtte alusel – konkreetsemaks muutmine oleks ELi ja Ühendkuningriigi vahelise tulevase rahvusvahelise lepingu teksti alustala ja lahutamatu osa. Väga oluline on ka see, et ELi 27 liikmesriiki täpsustaksid, millist raamistikku hakkab iga riik kohaldama Ühendkuningriigi kodanike suhtes, kes soovivad saada elaniku staatust. Sellised meetmed peaksid olema protsessi lihtsustamiseks kasutajasõbralikud ja läbipaistvad ning tasuta.

Lisaks väljendab kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon muret Ühendkuningriigi ametiasutuste kehtestatud ja praegu kehtiva Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmi pärast, mille kaudu liidu kodanikud ja nende pereliikmed saavad taotleda Ühendkuningriigis esialgse püsielaniku ja püsielaniku staatust. Võimalikult kiiresti, hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks tuleks eelkõige käsitleda järgmisi aspekte:

i)   tagada, et Ühendkuningriigi ametiasutused lahendaksid erimeetmete abil probleemid, mis tekivad sellest, et taotlus on elektrooniline (teatavatesse kategooriatesse kuuluvate liidu kodanike raskused taotlusele juurdepääsul, püsielaniku staatuse asemel esialgse püsielaniku staatuse automaatne määramine, paberdokumentide esitamise võimaluse puudumine), ja muud taotlusele juurdepääsuga seotud probleemid;

ii)  tagada, et sõltumatu järelevalveasutus, mis kontrollib ja jälgib süsteemi toimimist, oleks täiesti sõltumatu, ja reageerida kiiresti liidu kodanike ja nende pereliikmete kaebustele;

iii)  tagada selliste meetmete võtmine, mis võimaldavad jõuda haavatavate kodanikeni ja tegeleda nende olukorraga enne ja pärast tähtaega, ning leevendada tagajärgi nende liidu kodanike jaoks, kes ei saa oma taotlust mingist endast olenemata põhjusel Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmi enne tähtaja lõppu esitada; vältida selliste kodanike kriminaliseerimist, diskrimineerimist, kinnipidamist ja väljasaatmist, kellel oleks muidu õigus riigis elada.

 

 

2.  Andmekaitse

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon nõustub väljaastumislepingu andmekaitsega seotud eesmärgiga tagada, et liidu õiguse kohane kaitse üksikisikutele, kelle isikuandmeid töödeldakse Ühendkuningriigis peale väljaastumist, jätkuks ka edaspidi. Raamistik, mis aitaks seda eesmärki saavutada nii üleminekuperioodil kui ka pärast seda, on sätestatud lepingu artiklites 70 ja 71. Seetõttu on esmatähtis, et Euroopa Komisjon alustaks viivitamata Ühendkuningriigi andmekaitse õigusraamistiku piisavuse hindamist.

Kuigi lepingus on selgelt sätestatud kohustus tagada ELi üksikisikute Brexiti-järgne kaitse, on siiski vajalik, et rakendatavad praktilised meetmed toetaksid seda eesmärki täies ulatuses. Et tagada kaitsetase, mis vastab sisuliselt Euroopa Liidu pakutava kaitse tasemele, rõhutab kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon vajadust teostada Ühendkuningriigi andmekaitse õigusraamistiku hoolikas ja põhjalik analüüs kinnitamaks, et kõik liidu andmekaitsealastes õigusaktides, eelkõige määrustes (EL) 2016/679 ja 2018/1725 ning direktiivis (EL) 2016/680 ja Euroopa Liidu Kohtu praktikas nõutavad tingimused on täidetud. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon tõdeb, et Ühendkuningriik on ELi andmekaitsepaketi oma siseriiklikku õigusse üle võtnud. See olekski piisavuse hindamise alus. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleks pöörata Ühendkuningriigi õigusraamistikule, mis käsitleb riiklikku julgeolekut ning isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutustes või seoses rändega. Komisjon tuletab meelde, et massilise jälgimise programmid nagu Tempora ei pruugi olla vastavuses ELi andmekaitsereeglitega, ja soovitab tungivalt võtta arvesse selle valdkonna kohtupraktikat, näiteks Schremsi kohtuasja[57].

Kui Ühendkuningriigi andmekaitse õigusraamistiku suhtes ei ole võimalik teha otsust, et see on piisav, peaks Euroopa Liit oma andmekaitseõiguses sätestatud kaitse järjepidevuse tagamiseks rõhutama, et järgida tuleb andmete rahvusvahelise edastamise kohta kehtestatud andmekaitsereegleid.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon kutsub liikmesriikide andmekaitseasutusi üles kogu väljaastumisprotsessi ennetavalt jälgima, et aidata kaasa edukale ja nõuetekohasele väljaastumisele, milles andmesubjektide õigusi ei takistata.

3.  Julgeolek, õiguskaitsekoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades

Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas näeb väljaastumisleping kõigi pooleliolevate kriminaalmenetluste jaoks ette selge ja üksikasjaliku korra. Asjaolu, et on olemas üleminekuperiood, mille jooksul jätkub asjakohase ja konkreetselt osutatud liidu õiguse kohaldamine, võimaldab need menetlused lõpule viia kooskõlas õiguskindluse põhimõttega, mis on üks kriminaalõiguse ja -menetluse üldpõhimõtetest.

Õiguskaitse ja sisejulgeoleku valdkonnas kaotab Ühendkuningriik väljaastumislepingu kohaselt pärast väljaastumist juurdepääsu kõigile liidu infosüsteemidele, millest kõige olulisem on Schengeni infosüsteem, mis sisaldab teavet nii kolmandate riikide kui ka ELi kodanike kohta. Väljaastumislepingus on sätestatud reeglid üleminekuperioodil võetavate meetmete kohta, mis võimaldavad Ühendkuningriigil jätkata süsteemide kaudu teabe vahetamist kuni üleminekuperioodi lõpuni. Lepinguga nähakse ette mitme olulise süsteemi, näiteks SISi ja SIENA puhul võimalus vahetada teatavatel tingimustel operatiivteavet piiratud aja jooksul pärast üleminekuperioodi lõppu, et tagada, et teave, mis sisaldub süsteemides üleminekuperioodi lõpus, säilitaks oma operatiivväärtuse. Lepingus sätestatud kord peaks vähendama mõju, mida järsk juurdepääsu kaotus liidu infosüsteemidele avaldaks. Tasub märkida, et mõne ELi süsteemi, näiteks broneeringuinfo süsteemi puhul annab see aja, mida on vaja, et pidada läbirääkimisi broneeringuinfo Ühendkuningriigi ja ELi vahelise tulevase vahetamise korra üle, mida peaks hindama ka Euroopa Liidu Kohus.

Tulevaste suhete kohta Ühendkuningriigiga tuletab parlament meelde, et poliitilises deklaratsioonis, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik, viidatakse laiaulatuslikule, terviklikule ja tasakaalustatud julgeolekupartnerlusele, millega nähakse ette vastastikune kord, et õigeaegselt, tõhusalt ja tulemuslikult vahetada broneeringuinfot ning sellise info töötlemise tulemusi, mis on salvestatud vastavatesse riiklikesse broneeringuinfo töötlemise süsteemidesse, ja andmeid DNA ja sõrmejälgede kohta ning sõidukite registreerimisandmeid (Prüm), aga ka operatiivkoostööle Europoli ja Eurojusti kaudu. Tuleb siiski meenutada, et kuigi Ühendkuningriik ei ole olnud kohustatud osalema kriminaalasjades tehtavas liidu politsei- ja õigusalases koostöös, sest ta kasutas Lissaboni lepingus sätestatud loobumismehhanismi, on ta siiski aeg-ajalt osalenud seadusandlikes meetmetes ning näib, et vaatamata 2016. aasta rahvahääletuse tulemusel tehtud otsusele liidust lahkuda soovib Ühendkuningriik ka pärast lahkumist osaleda kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö teatavates osades. Ühendkuningriigi osalemise kohta kriminaalasjades tehtavas politsei- ja õigusalases koostöös tuleb kehtestada selge ja püsiv raamistik, mitte teha ajutisi otsuseid. Sellise koostöö olulised eeltingimused on inimeste põhiõiguste austamine, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni edasine järgimine ja jõustamine, ning isikuandmete piisav kaitse ja tõhusad õiguslikud tagatised. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on seisukohal, et see koostöö peab sõltuma täielikult nende põhimõtete järgimisest. Parlament tuletab meelde, et Ühendkuningriigi ametiasutused on teinud Schengeni infosüsteemis töödeldud isikuandmetest koopiaid, rikkudes tõsiselt liidu andmekaitseõigust, ning seda rikkumist ei ole siiani lahendatud; viidates eespool nimetatud eeltingimustele, kutsub parlament seetõttu Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles lahendama nii selle kui ka muude rikkumistega seotud küsimused enne, kui alustatakse läbirääkimisi koostöö üksikasjade üle, hindama olukorda kiirelt ja üksikasjalikult ning saatma parlamendile asjakohased aruanded.

4.  Varjupaiga, rände ja piirihalduse valdkond

Tuleb tõdeda, et koostööd varjupaiga, rände ja piirihalduse valdkonnas mainitakse väljaastumislepingus väga vähe.

Selles valdkonnas oleks vaja selgitada, millises ulatuses sooviks Ühendkuningriik jätkata ELiga koostööd seoses Euroopa ühise varjupaigasüsteemiga, eelkõige Dublini süsteemiga, kuna Ühendkuningriik on praegu osaline mitmes kokkuleppes. Samuti oleks vaja täpsustada ELi ja Ühendkuningriigi tulevast koostööd rände, sealhulgas rahvusvahelise koostöö valdkonnas. Sõltuvalt liidu programmides osalemise jätkumisest tuleks tulevasse lepingusse lisada ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi käsitlev kord, kuna Ühendkuningriigile antav summa on praegu suurim (seoses tagasisaatmise valdkonna meetmetega).

Mis puudutab piirihaldust, siis praegu ei ole Ühendkuningriigil lubatud saada Frontexi täisliikmeks, sest ta otsustas mitte osaleda sellega seotud Schengeni acquis’ osades. Ühendkuningriik teeb Frontexiga siiski mitmesugust koostööd, sealhulgas operatiivtugi tagasisaatmise ja piirihalduse valdkonnas; haldusnõukogus on ta esindatud vaatlejana. Oluline on täpsustada, millised saavad olema Frontexi suhted Ühendkuningriigi kui kolmanda riigiga. Sama kehtib vajaduse kohta määrata kindlaks ELi ja Ühendkuningriigi tulevased suhted teabevahetuse ja suuremahuliste infosüsteemide kasutamise vallas piirihalduses, eelkõige et täpsustada juhtimist ja õiguskindlust puudutavat uut korda.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil soovitada Euroopa Parlamendil anda nõusolek nõukogu otsuse eelnõule Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2018/0427(NLE)).

 

 

PETITSIOONIKOMISJONI KIRI

Antonio Tajani

Esimees

Põhiseaduskomisjon

BRÜSSEL

Teema: Arvamus, mis käsitleb nõukogu otsust Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2018/0427(NLE))

Austatud esimees

Kirjutan seoses Teie komisjoni antud nõusolekuga nõukogu otsusele Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (2018/0427(NLE)). Petitsioonikomisjon võttis oma 21. jaanuari 2020. aasta koosolekul vastu kirja vormis arvamuse, mille Teile siinkohal edastan.

Sellel koosolekul[58] otsustas petitsioonikomisjon pöörduda vastutava põhiseaduskomisjoni poole soovitusega, et Euroopa Parlament annaks nõukogu otsusele oma nõusoleku.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 227 kohaselt on igal ELi kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole. See tähendab, et pärast Brexitit ei ole Ühendkuningriigis elavatel Ühendkuningriigi kodanikel pärast 31. jaanuari enam õigust osaleda Euroopa kodanikualgatuses ning üleminekuperioodi lõppedes (31. detsembril) kaotavad nad ka õiguse Euroopa Parlamendile petitsioone esitada ja õiguse ombudsmani poole pöörduda. Ühendkuningriigis elavatel ELi kodanikel säilivad kõik need õigused; ELis elavad Ühendkuningriigi kodanikud kaotavad õiguse osaleda Euroopa kodanikualgatuses, kuid neile jääb õigus esitada petitsioone.

Petitsioonikomisjon omistab suurt tähtsust kodanikelt saadud 210 petitsioonile, milles nad väljendavad tõsist muret selle üle, kuidas Brexit mõjutab nende õigusi, eelkõige õigust pöörduda ombudsmani poole ja õigust osaleda Euroopa kodanikualgatuses. Petitsioonikomisjon on saanud ka arvukalt petitsioone perekonna taasühinemise õiguse, tervishoiu, hääleõiguse ja elukoha kohta. Seetõttu soovib petitsioonikomisjon rõhutada, kui oluline on kaitsta kodanikele väljaastumislepinguga tagatud õigusi.

Petitsioonikomisjon tuletab meelde, et kodanike õiguste kaitse on alati olnud tema peamine prioriteet. Ta märgib, et lepingu sätetega kaitstakse Ühendkuningriigi väljaastumisest mõjutatud ELi ja Ühendkuningriigi kodanike ja nende pereliikmete staatust ja õigusi, mis on tagatud liidu õigusega. Petitsioonikomisjon märgib, et väljaastumislepinguga kaitstakse nende liidu kodanike ja nende pereliikmete õigusi, kes kasutasid oma vaba liikumise õigust Ühendkuningriigis kooskõlas liidu õigusega enne üleminekuperioodi lõppu ja jätkavad seal elamist, ning nende Ühendkuningriigi kodanike õigusi, kes kasutavad sama õigust 27 ELi liikmesriigis.

Petitsioonikomisjon tuletab meelde, et õigus valimistel hääletada on liikmesriikide põhiseaduslike tavadega kooskõlas olev põhiõigus, mida tunnustatakse poliitikas osalemise õiguse raames ka ELi aluslepingus. Petitsioonide esitajad on korduvalt tõstatanud küsimuse teises liikmesriigis elavate ELi kodanike osalemisest demokraatlikus elus ja valimisõiguse kasutamisest.

Seetõttu peab petitsioonikomisjon kahetsusväärseks, et paljud Ühendkuningriigi kodanikud, kes olid elanud rohkem kui 15 aastat teises liikmesriigis, jäeti hääletamisõigusest ilma. Ühendkuningriik jättis oma kodanikud sellest õigusest ilma eeldusel, et kodumaal tehtud poliitilised otsused välismaale elama siirdunuid ei mõjuta. Ühendkuningriik jätab oma kodanikud valimisõigusest ilma ka Euroopa Parlamendi valimistel, kui nad elavad alaliselt kolmandas riigis, sealhulgas isegi liikmesriikides.

Petitsioonikomisjon avaldab kahetsust, et paljudel Ühendkuningriigi kodanikel ja kõigil 27 ELi liikmesriigi kodanikel ei lubatud Brexiti rahvahääletusel hääletada, ehkki selle tulemus oli nende elu jaoks määrava tähtsusega. Õigus valimistel ja rahvahääletustel hääletada on põhiõigus ja seda tuleb igal juhul kaitsta. Kodanikelt, kes otsustavad teise liikmesriiki elama asuda ja seal vabalt ringi liikuda, ei tohiks seda õigust ära võtta.

Petitsioonikomisjon toonitab tähtsa asjaoluna ka vastuvõtva riigi kohustust tagada, et elamisloa taotlustega seotud haldusmenetlused oleksid sujuvad, läbipaistvad ja lihtsad ning et välditaks taotlejate liigset koormamist. Petitsioonikomisjon on seisukohal, et Ühendkuningriigi siseministeeriumi kavandatud nn registreerimismenetlus, mille kohaselt 27 ELi liikmesriigi kodanikud saavad taotleda elamisluba, ei ole piisavalt läbipaistev ja lihtne, see paneb 27 ELi liikmesriigi kodanikele tarbetu ja ebaõiglase halduskoormuse ning võib elamisloast ilma jätta isegi need kodanikud, kellel on õigus seda saada.

Petitsioonikomisjon väljendab muret Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike püsielanikuks registreerimise programmi praeguse rakendamise pärast, tundes eelkõige muret, et tehniliste üksikasjade tõttu võidakse taotlejatele meelevaldselt määrata mitte püsielaniku (settled status), vaid esialgne püsielaniku staatus (pre-settled status), ning selle võimalike tagajärgede pärast isikutele, kes määratud tähtajaks taotlust ei esita. Seda muret põhjustab siseministeeriumi keelekasutus seoses ELi kodanike võimaliku väljasaatmisega ning kaitsetute kodanike abistamise meetmete puudumine.

Eeltoodut arvesse võttes palub petitsioonikomisjon Ühendkuningriigi ametiasutustel võtta kõik vajalikud meetmed, et Ühendkuningriigis elavate ELi kodanike õigused oleksid nõuetekohaselt kaitstud ja tagatud.

Petitsioonikomisjon kutsub põhiseaduskomisjoni üles soovitama, et Euroopa Parlament annaks nõusoleku nõukogu otsusele Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta.

 

 

Lugupidamisega

 

 

 

Dolors Montserrat

petitsioonikomisjoni

esimees

 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimine
Viited	21105/3/2018 – C9-0148/2019 – 21105/1/2018 – C8-0031/2019 – 2018/0427(NLE)
Konsulteerimise/nõusolekutaotluse kuupäev	11.1.2019
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	AFCO 30.1.2019
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	AFET 14.2.2019	INTA 14.2.2019	EMPL 11.3.2019	ENVI 14.2.2019
	IMCO 14.11.2019	TRAN 11.3.2019	AGRI 14.11.2019	JURI 14.2.2019
	LIBE 11.3.2019	PETI 14.11.2019
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Guy Verhofstadt 23.1.2020
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	23.1.2020
Vastuvõtmise kuupäev	23.1.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	23 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Martina Anderson, Gerolf Annemans, Catherine Bearder, Geert Bourgeois, Richard Corbett, Pascal Durand, Daniel Freund, Esteban González Pons, Laura Huhtasaari, Rupert Lowe, Aileen McLeod, Giuliano Pisapia, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira, Antonio Tajani, László Trócsányi, Guy Verhofstadt, Loránt Vincze, Rainer Wieland
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Gwendoline Delbos-Corfield, Danuta Maria Hübner, Miapetra Kumpula-Natri, Jaak Madison, Mairead McGuinness, Maite Pagazaurtundúa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Robert Rowland
Esitamise kuupäev	23.1.2020

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23	+
ECR	Geert Bourgeois
GUE/NGL	Martina Anderson
ID	Gerolf Annemans, Laura Huhtasaari, Jaak Madison
NI	Rupert Lowe, Robert Rowland
PPE	Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Mairead McGuinness, Antonio Tajani, László Trócsányi, Loránt Vincze, Rainer Wieland
RENEW	Pascal Durand, Maite Pagazaurtundúa, Guy Verhofstadt
S&D	Miapetra Kumpula-Natri, Giuliano Pisapia, Domènec Ruiz Devesa, Pedro Silva Pereira
VERTS/ALE	Gwendoline Delbos-Corfield, Daniel Freund

 

3	–
RENEW	Catherine Bearder
S&D	Richard Corbett
VERTS/ALE	Aileen McLeod

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

• [1]  ELT C 384 I, 12.11.2019, lk 1.
• [2]  ELT C 384 I, 12.11.2019, lk 178.
• [3]  ELT L 80 I, 22.3.2019, lk 1.
• [4]  ELT L 101, 11.4.2019, lk 1.
• [5]  ELT L 278 I, 30.10.2019, lk 1.
• [6]  ELT C 298, 23.8.2018, lk 24.
• [7]  ELT C 346, 27.9.2018, lk 2.
• [8]  ELT C 369, 11.10.2018, lk 32.
• [9]  ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.
• [10]  Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0016.
• [11] ELT C 298, 23.8.2018, lk 24.
• [12] Euroopa Ülemkogu suunised pärast Ühendkuningriigilt ELi lepingu artikli 50 kohase teate saamist (EUCO XT 20004/17).
• [13] Nõukogu 11. jaanuari 2019. aasta otsus (EL) 2019/274 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allkirjastamise kohta (ELT L 47 I, 19.2.2019, lk 1). Otsusele (EL) 2019/274 lisatud väljaastumislepingu tekst avaldati Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 66 I, 19.2.2019, lk 1).
• [14] Nõukogu 21. oktoobri 2019. aasta otsus (EL) 2019/1750, millega muudetakse otsust (EL) 2019/274 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allkirjastamise kohta (ELT L 274 I, 28.10.2019, lk 1). Otsusele (EL) 2019/1750 lisatud väljaastumislepingu tekst avaldati Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 384 I, 12.11.2019, lk 1).
• [15] Nõukogu 21. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/48, millega muudetakse nõukogu otsust (EL) 2019/274 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allkirjastamise kohta (ELT L 16 I, 21.1.2020, lk 1).
• [16] Nõukogu otsuse eelnõu Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta, nõukogu dokument XT 21105/3/18 REV 3.
• [17] ELT C 91, 9.3.2018, lk 40.
• [18] Eelmisel ametiajal fraktsioonis ALDE, nüüd fraktsioonis Renew Europe.
• [19] Uus kokkulepe Ühendkuningriigi jaoks Euroopa Liidus (ELT C 69 I, 23.2.2016, lk 1).
   
• [20] ELT C 346, 27.9.2018, lk 2.
• [21] ELT C 346, 27.9.2018, lk 2.
• [22] COM(2017)0784.
• [23] ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.
• [25] ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.
• [26] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0006, Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon kodanike õigusi käsitlevate väljaastumislepingu sätete rakendamise ja järelevalve kohta (2020/2505(RSP))
• [27] „UK Withdrawal („Brexit“) and the Good Friday Agreement“ (Ühendkuningriigi väljaastumine (Brexit) ja suure reede kokkulepe), Euroopa Parlament, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, liidu sisepoliitika direktoraat, november 2017. Vt: https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/596826/IPOL_STU(2017)596826_EN.pdf
• [28] Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioon ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta, ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.
• [29] „UK Withdrawal („Brexit“) and the Good Friday Agreement“ (Ühendkuningriigi väljaastumine (Brexit) ja suure reede kokkulepe), Euroopa Parlament, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, liidu sisepoliitika direktoraat, november 2017. Vt: https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/596826/IPOL_STU(2017)596826_EN.pdf
• [30] Selles küsimuses on tehtud mitmeid ettepanekuid, sealhulgas nn aruka piiri 2.0 kohta, millega soovitatakse rakendada uut piirilahendust, mis tagaks mõlemal pool piiri maksimaalse prognoositavuse, kiiruse ja turvalisuse ning kauplejatele ja reisijatele minimaalse koormuse ja kulud ning kasutaks rahvusvaheliste standardite, üleilmsete parimate tavade ja tipptehnoloogia kombinatsiooni. Smart Border 2.0: Avoiding a hard border on the island of Ireland for Customs control and the free movement of persons (Arukas piir 2.0: Tollikontrolli ja isikute vaba liikumist puudutava karmi piiri vältimine Iirimaa saarel), Euroopa Parlament, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, liidu sisepoliitika direktoraat, november 2017. Vt: https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/596828/IPOL_STU(2017)596828_EN.pdf
• [31] Smart Border 2.0: Avoiding a hard border on the island of Ireland for Customs control and the free movement of persons (Arukas piir 2.0: Tollikontrolli ja isikute vaba liikumist puudutava karmi piiri vältimine Iirimaa saarel), Euroopa Parlament, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, liidu sisepoliitika direktoraat, november 2017. Vt: https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2017/596828/IPOL_STU(2017)596828_EN.pdf
• [32] Kavandamise eesmärk oli hinnata selle koostöö ulatust ja sügavust ning ELi liikmesuse rolli selle toimimises ja arendamises (...). Põhja-lõuna suunaline koostöö on Iirimaa saare eripära ning on Iirimaa valitsuse ja Põhja-Iirimaa valitsuse pädevuses. Koostöö on ette nähtud Belfasti ja suure reede kokkuleppe teise tegevussuunaga. Lisateave: „Mapping of North-South cooperation & Implementation Bodies – Report and key findings of the exercise, European Commission, Task Force for the Preparation and the Conduct of the Negotiations with the United Kingdom under Article 50 TEU“ (Põhja-lõuna koostöö kaardistamine ja rakendusorganid – Aruanne ja peamised järeldused, Euroopa Komisjon, Ühendkuningriigiga ELi lepingu artikli 50 alusel korraldatavate läbirääkimiste ettevalmistamise ja pidamise töörühm), 21. juuni 2019.
• [33] Põhja-Iirimaa asjade riigisekretäri James Brokenshire’i kõne Euroopa Poliitika Keskuses, 6. november 2017.
• [34] Iirimaad ja Põhja-Iirimaad käsitleva uue protokolli ja tulevaste suhete poliitilise deklaratsiooni selgitus, Ühendkuningriigi valitsuse Euroopa Liidust väljaastumise osakond, 18. oktoober 2019. Vt: https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/840653/EXPLAINER_FOR_THE_NEW_IRELAND_NORTHERN_IRELAND_PROTOCOL_AND_THE_POLITICAL_DECLARATION_ON_THE_FUTURE_RELATIONSHIP.pdf
• [35] Täpsema teabe saamiseks läbivaadatud protokolli sätete kohta vt „Brexit: What did you agree with the UK today?“ (Brexit: mida täna Ühendkuningriigiga kokku lepiti?), Euroopa Komisjon, küsimused ja vastused, 17. oktoober 2019. Vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/QANDA_19_6122
• [36] Deklaratsioon on kättesaadav aadressil: https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/840232/Unilateral_Declaration_on_Consent.pdf
• [37] „See arve sisaldab finantskohustusi, mis kestavad edasi aastakümneid ja kehtivad tegelikult kauem kui Ühendkuningriigi pisut üle 40 aasta kestnud ELi liikmesus. Pensionilubadused, taristukulutuste kavad, tuumarajatiste dekomisjoneerimine, isegi sellised varad nagu satelliidid ja Berlaymont’i hoone – kõik need tuleb kokkuleppe käigus ära jagada, et Brexitist ei kujuneks ränk, kontrollimatu ja ebasõbralik lahkumine.“ Alex Barker „The €60 billion Brexit bill: How to disentangle Britain from the EU budget“(60 miljardi eurone Brexiti arve: kuidas Suurbritannia ELi eelarvest lahti siduda), Euroopa Reformikeskuse poliitikaülevaade, 6. veebruar 2017. Vt https://www.cer.eu/publications/archive/policy-brief/2017/%e2%82%ac60-billion-brexit-bill-how-disentangle-britain-eu-budget
   
• [38] ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.
• [39] ELT C 346, 27.9.2018, lk 2.
• [40] Tobias Lock ja Fabian Zuleeg „Extending the transition period“ (üleminekuperioodi pikendamine), Euroopa Poliitika Keskuse aruteludokument, 28. september 2018, lk 6.
• [41] ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.
• [42] Tobias Lock ja Fabian Zuleeg, „Extending the transitional period“ (üleminekuperioodi pikendamine), majanduspoliitika komitee aruteludokument, 28. september 2018, lk 3.
• [43] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0016.
• [44] ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.
• [45] ELT C 298, 23.8.2018, lk 24.
• [46] ELT C 369, 11.10.2018, lk 32.
• [47] ELT C 162, 10.5.2019, lk 40.
• [48] Vt sellega seoses ELi õiguse analüüsi blogis „EU Law Analysis“ Steve Peersi 8. detsembri 2018. aasta postitust, milles ta märkis, et poliitilise deklaratsiooni väga mittesiduv ja ebatäpne olemus on põhjustanud kriitikat. Hilisemas, 12. märtsi 2019. aasta postituses kordas Steve Peers, et poliitiline deklaratsioon on lisaks oma mittesiduvale staatusele ebamäärane või mittesiduv mitmete tulevaste suhete põhiaspektide osas ning selle võiks läbi vaadata (...), et näha ette kindlamad ja täpsemad kohustused. Mõlemad postitused leiate siit: http://eulawanalysis.blogspot.com
• [49] ELT C 66 I, 19.2.2019, lk 185.
• [50] ELT C 384 I, 12.11.2019, lk 178.
• [51] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2019)0016.
• [52] Lõpphääletuse ajal olid kohal Pierre Karleskind (esimehe kohusetäitja), Róża Thun und Hohenstein (aseesimees), Maria Manuel Leitão Marques(aseesimees), Petra De Sutter (arvamuse koostaja), Adam Bielan, Carlo Fidanza, Alex Agius Saliba, Clara Aguilera, Andrus Ansip, Pablo Arias Echeverría, Pascal Arimont, Anna-Michelle Asimakopoulou, Alessandra Basso, Brando Benifei, Adam Bielan, Hynek Blaško, Biljana Borzan, Vlad-Marius Botoş, Markus Buchheit, Dita Charanzová, David Cormand, Dinesh Dhamija, Carlo Fidanza, Evelyne Gebhardt, Alexandra Geese, Svenja Hahn, Virginie Joron, Eugen Jurzyca, Arba Kokalari, Marcel Kolaja, John Longworth, Morten Løkkegaard, Adriana Maldonado López, Leszek Miller, Dan-Ştefan Motreanu, Anne-Sophie Pelletier, Jiří Pospíšil, Christel Schaldemose, Tomislav Sokol, Edina Tóth, Kim Van Sparrentak, Marion Walsmann ja Ivan Štefanec.
• [53] Lõpphääletusel olid kohal järgmised parlamendiliikmed: Norbert Lins (esimees), Mairead McGuinness (arvamuse koostaja), Álvaro Amaro, Franc Bogovič, Daniel Buda, Herbert Dorfmann, Balázs Hidvéghi, Peter Jahr, Marlene Mortler, Anne Sander, Simone Schmiedbauer, Juan Ignacio Zoido Álvarez, Clara Aguilera, Eric Andrieu, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Carvalhais, Paolo De Castro, Juozas Olekas, Massimiliano Smeriglio, Atidzhe Alieva-Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller, Sheila Ritchie, Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Ivan David, Gilles Lebreton, Maxette Pirbakas, Benoît Biteau, Martin Häusling, Pär Holmgren, Bronis Ropė, Sarah Wiener, Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Zbigniew Kuźmiuk, Bert-Jan Ruissen, Veronika Vrecionová, Luke Ming Flanagan, Petros Kokkalis, Dino Giarrusso, Ivan Vilibor Sinčić
• [54] ELT CI 384/1, 12.11.2019, lk 1.
• [55] Lõpphääletuse ajal olid kohal Lucy Nethsingha (esimees), Ibán García Del Blanco, Sergey Lagodinsky, Marion Walsmann (aseesimehed), Patrick Breyer, Geoffroy Didier, Angel Dzhambazki, Heidi Hautala, Jackie Jones, Mislav Kolakušić; Gilles Lebreton, Karen Melchior, Lefteris Nikolaou-Alavanos, Sabrina Pignedoli, Jiří Pospíšil, Emil Radev, Franco Roberti, Liesje Schreinemacher, Stéphane Séjourné, Axel Voss, Lara Wolters, Tiemo Wölken, Juan Ignacio Zoido Álvarez (Esteban González Ponsi asemel artikli 209 lõike 7 kohaselt).
• [56] Euroopa Parlamendi 14. märtsi 2018. aasta resolutsioon ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta (2018/2573(RSP))
• [57] Euroopa Kohus, 6. oktoober 2015,.C-362/14, Maximillian Schrems vs. Data Protection Commissioner
• [58] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Dolors Montserrat (esimees), Tatjana Ždanoka (aseesimees), Yana Toom (aseesimees), Asim Ademov, Alex Agius Saliba, Isabel Benjumea Benjumea, Martin Buschmann, Angel Dzhambazki, Peter Jahr, Manolis Kefalogiannis, Ádám Kósa, Adriana Maldonado López, Ulrike Müller, Lefteris Nikolaou Alavanos, Demetris Papadakis, Sira Rego, Diana Riba i Giner, Alfred Sant, Nico Semsrott, Andrey Slabakov, Ramona Strugariu, Loránt Vincze, Rainer Wieland, Kosma Złotowski.