Menetlus : 2019/0090(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0012/2020

Esitatud tekstid :

A9-0012/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0136

<Date>{27/01/2020}27.1.2020</Date>
<NoDocSe>A9‑0012/2020</NoDocSe>
PDF 193kWORD 73k

<TitreType>SOOVITUS</TitreType>     <RefProcLect>***</RefProcLect>

<Titre>mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta</Titre>

<DocRef>(08928/2019 – C9‑0011/2019 – 2019/0090(NLE))</DocRef>


<Commission>{PECH}Kalanduskomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>João Ferreira</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta

(08928/2019 – C9‑0011/2019 – 2019/0090(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08928/2019),

 milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (08894/2019) sõlmimist,

 võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning artikli 218 lõikele 7 (C9-0011/2019),

 võttes arvesse oma ... muud kui seadusandlikku resolutsiooni,[1] mis käsitleb otsuse eelnõu,

 võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

 võttes arvesse arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamust,

 võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A9‑0012/2020),

1. annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsustele ja parlamentidele.

SELETUSKIRI

Guinea-Bissau Vabariik

Guinea-Bissau on 1,8 miljoni elanikuga riik, kus on 11 miljonit rahvusrühma. Pool elanikkonnast elab linnades ja eeldatavasti see suundumus kasvab. Ligikaudu 60 % elanikest on nooremad kui 25 aastat. Selles riigis on kõrge sündimus ning väikelaste suur suremuse määr (54,8 surma tuhande sünni kohta). Rohkem kui 40 % elanikkonnast on kirjaoskamatu. Riik oli ÜRO inimarengu indeksi kohaselt 188 riigi seas 178. kohal (UNDP, 2015).

Ajalooliselt on Guinea-Bissau majanduse alustala kodumaised loodusressursid. Põllumajandus annab 56 % riigi SKPst ja 90 % ekspordist, ning peamine põllumajandustegevus on ühe kultuuri, kašuapähklite viljelemine. Riigi üks lahendamist vajavaid probleeme on tootmise mitmekesistamine.

 

Kuigi Guinea-Bissau erimajandusvööndis on rohkesti kalavarusid, annab kalandussektor riigi jõukusse suhteliselt vähese panuse – vaid 3,5 % SKPst.

 

2008. aastal saadi ligikaudu kolmandik avaliku sektori tulu rahvusvahelistelt abiandjatelt, millest omakorda kolmandik langes ELi arvele. ELi ja Guinea-Bissau kalandusalase partnerluslepingu kõige uuema versiooni alusel kalavarudele juurdepääsu hüvitamise eest eraldatud vahendid kujutavad endast riigi rahandusele olulist toetust.

 

Kui ühepoolsed tariifsed soodustused lõpevad ning jõustuvad nn majanduspartnerluslepingud, muutub avaliku sektori tulude struktuur tõenäoliselt haavatavamaks, mis toob kaasa piiranguid riigi arengule ja võib tekitada tulupuudujäägi.

 

Tänu suurele, jõgede toodud toitainetega rikastatud mandrilavale ja hooajalistele hoovustele (upwelling) esinevad Guinea-Bissaus rikkalikud kala, eeskätt rannikulähedaste ja avamere kalaliikide varud.

 

Kaubanduslikku väärtust omavad eeskätt põhjalähedaste, väikeste pelaagiliste kalade ja suurte pelaagiliste siirdekalade liigid, koorikloomad (krevetid, sealhulgas avamerevarud) ja peajalgsed (kalmaarid ja kaheksajalad).

 

Väikesemahuline, sealhulgas elatuskalapüük annab ülalpidamist tuhandetele, sealhulgas osalt naaberriikidest pärit kaluritele (eri hinnangud pakuvad siin erinevaid arve) ja nende perekondadele. Kolm neljandikku 2009. aastal loendatud ligikaudu 1500-st püügialusest on puutüvest tahutud kanuud.

 

Kalandustoodetega kauplemine ELiga on takistatud, kuna hoolimata Guinea-Bissau jõupingutustest ei suuda see riik täita ELi tervisenõudeid. Loodetavasti aitab seda olukorda parandada Guinea-Bissau suurenenud suutlikkus selles valdkonnas, mis on toimunud tänu sellele, et pärast pika akrediteerimisprotsessi lõpuleviimist 2014. aasta juulis hakkas tööle kvaliteedikontrolli ja analüüsi labor.

 

ELi ja Guinea-Bissau vaheline kalandusalane leping

 

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline esimene kalandusalane leping sõlmiti 1980. aastal. EMÜ/ELi liikmesriikide laevastikel on sellest ajast saadik olnud juurdepääs Guinea-Bissau vete püügivõimalustele. 2007. aastal kirjutasid mõlemad osapooled alla kalandusalasele partnerluslepingule. Sellest ajast alates on lepingu järjestikuseid protokolle pikendatud vaikimisi ja/või läbirääkimiste teel. Pärast sõjaväelist riigipööret peatati leping ELi algatusel ajavahemikuks 2012. aasta aprillist kuni 2014. aasta oktoobrini. Viimasel ajal on praeguse protokolli üle peetavad läbirääkimised näidanud, et on vaja üle vaadata rahaline panus, mida makstakse praeguse protokolli alusel ELi laevadele eraldatud kalapüügivõimaluste eest.

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (2019–2024) praegust rakendamise protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast, st 15. novembrist 2018. See kalandusalane leping võimaldab mitme ELi liikmesriigi laevadel kalastada Guinea-Bissau vetes.

Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele: krevetikülmutustraalerid; kala ja peajalgsete püügi ja külmutuse traalerid; väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid; tuunikülmutuslaevad ja õngejadalaevad; ritvõngedega tuunipüügilaevad. Esimese kolme kategooria puhul väljendatakse kalapüügivõimalusi esimesel kahel aastal püügikoormusena (brutoregistertonnides, brt) ning viimasel kolmel aastal püügipiiranguna (lubatud kogupüük tonnides, TAC).

Leping puudutab mitut liiki ja hõlmab tuunikala, samuti peajalgseid, krevette ja põhjalähedasi liike. Leping moodustab osa Lääne-Aafrika tuunikalalepingute võrgustikust ja on üks kolmest mitut liiki hõlmavast lepingust selles piirkonnas (teised kaks on sõlmitud Maroko ja Mauritaaniaga).

Lepingus sätestatud kalapüügivõimalused lähtuvad parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja järgivad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi.

ELi toetus hõlmab ka laevaomanike makseid ja ELi avaliku sektori rahalist toetust. ELi iga-aastane avaliku sektori rahaline toetus on 15 600 000 eurot ja hõlmab järgmist:

a) 11 600 000 euro suurune iga-aastane summa kogu protokolli kehtivuse jooksul juurdepääsuks protokollis sätestatud liikidesse kuuluvatele kalavarudele;

b) 4 000 000 euro suurune aastane toetus kogu protokolli kehtivusaja jooksul valdkondliku kalanduspoliitika ja sinise majanduse arendamiseks Guinea-Bissaus.

Raportöör loodab, et uus protokoll võimaldab ELil ja Guinea-Bissau Vabariigil teha tihedamat koostööd, et edendada kalavarude säästvat kasutamist Guinea-Bissau vetes ning toetada Guinea-Bissau jõupingutusi riikliku kalandussektori ja sellega seotud valdkondade arendamisel.

Eelmise protokolli tulemused olid kõigest keskmised. Iga lepingujärgselt investeeritud euro kohta saadi kokku 2,02 EUR väärtuses lisaväärtust: ELi osa sellest oli 42 %, AKV riikide osa 38 % ja Guinea-Bissau osa 20 %. Seega on Guinea ametiasutustel õigustatud lootus, et nende võimalused saavutada lepingust tulenevat lisaväärtust kasvavad.

Hoolimata asjaolust, et ELil on kalanduslepingud Guinea-Bissauga alates 1980. aastate algusest, on nende lepingute arengukoostöö komponent (valdkondlik toetus) andnud märkimisväärselt vähe tulemusi. Kohalik kalandussektor ja sellega seotud tegevused ei ole oluliselt arenenud.

Taristu puudumise tõttu ei saa ELi laevade saaki Guinea-Bissaus lossida, töödelda ega sellega kaubelda, vaid nendeks töödeks eelistatakse kasutada Dakari sadamat Senegalis.

Aafrika Arengupanga ja muude investorite (nt Hiina) hiljutised investeeringud Alto Bandimi taristusse ja kalasadamasse, mis teenindab väikesemahulise kalapüügiga tegelevaid laevu (lossimise ja töötlemise osas), on riigi jaoks võimalus, kuid vajaduste rahuldamiseks jääb sellest väheseks. Taristu arendamine Guinea-Bissau vetes tegutsevate tööstuslaevastike saagi lossimiseks, ladustamiseks ja töötlemiseks oleks eriti oluline mitte ainult operatiivsetel eesmärkidel, vaid ka riigi kalandussektori arendamiseks, ning see võimaldaks luua turud, jaotus- ja turustusstruktuurid ning kvaliteedianalüüsi laborid.

Raportöör on seisukohal, et leping peaks aitama suurendada riigi sõltumatust, toetama selle arengustrateegiat ja tagama selle suveräänsuse.

Raportöör soovitab seetõttu Euroopa Parlamendil kiita heaks säästva kalapüügi partnerlusleping ja selle juurde kuuluv protokoll, sest need on olulised nii Guinea-Bissau Vabariigi jaoks kui ka ELi laevade jaoks, mis juba Guinea-Bissau vetes tegutsevad.

Ta on siiski seisukohal, et käesolevat lepingut, selle tausta ja tulevikuväljavaateid on vaja üksikasjalikumalt hinnata ja analüüsida. Euroopa Parlamendi sellealast rolli ja pädevust arvestades peab raportöör asjakohaseks ja vajalikuks võtta vastu lepingut käsitlev muu kui seadusandlik resolutsioon, mis sisaldab parlamendi seisukohti ja soovitusi, mida Euroopa Komisjon peaks praeguse protokolli kehtivusajal ja arvesse võtma (kuigi minevikus ei ole komisjon seda kahjuks alati teinud).

Lisaks eespool mainitule soovib raportöör juhtida tähelepanu järgmistele küsimustele, millele oleks vaja pöörata erilist tähelepanu.

Leping peab edendama Bissau-Guinea kalandussektori ja sellega seotud valdkondade ja tegevuste jätkusuutlikku arengut ning suurendama kohalike loodusvarade kasutamise tulemusena riiki jäävat lisaväärtust.

Kalandusalase lepingu raames sektorile antav rahaline toetus tuleb paremini siduda olemasolevate arengukoostöö rahastamisvahenditega, eelkõige Euroopa Arengufondiga, seda nii riigisiseste kui ka Lääne-Aafrikat hõlmavate piirkondlike programmide kaudu. Raportöör kasutab võimalust, et teadvustada Euroopa Komisjonile, et Euroopa Arengufondi kaudu on vaja edendada uuringuid, projekte ja infrastruktuuri rajamist, mis toetab kalandust, eelkõige tööstusliku sadama ehitamist, kus saaks kala lossida, säilitada ja töödelda.

Raportööri arvates peab Euroopa Komisjon viimastel kümnenditel ilmnenud toetuste vähese ärakasutamise suundumuse muutmiseks võtma vajalikud meetmed, muu hulgas võib-olla kalandussektorile antavat toetust käsitleva osa läbi vaatama ja seda tugevdama, samuti kehtestama uued ja paremad viisid, mis soodustaksid nimetatud toetuse paremat ärakasutamist. Tuleb jätkuvalt toetada viimastel aastatel ilmnenud mõningaid positiivseid arenguid, nii et need saaksid avaldada tuntavat ja pikaajalist mõju.

Nagu ka piirkonna teiste riikide puhul, on Bissau-Guinea kohta vaja üksikasjalikke ja usaldusväärsemaid andmeid, mis puudutavad püüki, kalavarude kaitsestaatust ja ökosüsteemide üldist olukorda. Guinea-Bissaud tuleks võimaluse piires toetada, et riik saaks arendada oma suutlikkust nende andmete saamiseks. Sama kehtib ka Guinea erimajandusvööndi järelevalve- ja kontrollisuutlikkuse kohta, kuna võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu kujutab endast pidevat väljakutset.

Lõpetuseks rõhutab raportöör, et Euroopa Parlamenti tuleks igas etapis täielikult ja viivitamata teavitada protokolliga seotud menetlustest, selle pikendamisest ja rakendamisest, nagu on täpsustatud käesolevale soovitusele lisatud õigusloomega mitteseotud resolutsioonis.

 


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (20.12.2019)

<CommissionInt>kalanduskomisjonile</CommissionInt>


<Titre>mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta</Titre>

<DocRef>(08928/2019 – C9‑0011/2019– 2019/0090(NLE))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Caroline Roose</Depute>

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping on segaleping, mis jõustus 15. aprillil 2008. Lepingu viimane protokoll jõustus 24. novembril 2014 ning kaotas kehtivuse 23. novembril 2017.

 

Eelmise protokolliga sarnaselt peab uus protokoll (2019–2024) olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika määrusega, mille kohaselt tuleb põhirõhk asetada säästvale kalandusele ja heale juhtimistavale, pidades seejuures oluliseks, et ühine kalanduspoliitika oleks kooskõlas liidu arengukoostöö poliitika eesmärkidega.

 

Uue protokolliga antav rahaline toetus on 15,6 miljonit eurot aastas. Kogusummast eraldatakse igal aastal 11,6 miljonit eurot juurdepääsuks protokolliga ette nähtud kalavarudele ja 4 miljonit eurot aastas valdkondliku kalanduspoliitika ja sinise majanduse arendamiseks Guinea-Bissaus.

 

Valdkondliku toetuse osas tuleb märkida, et selle eesmärk on aidata rakendada riiklikku kalandusstrateegiat ja edendada sinist majandust. Eelkõige on selleks vaja tugevdada kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet, suurendada teaduslikult põhjendatud teadmisi kalavarude kohta, toetada kohalikke kogukondi, arendada taristut, tugevdada rahvusvahelist koostööd ja toetada sinist majandust.

 

Raportööri arvates on uue protokolliga võimalik edendada kalavarude vastutustundlikku ja säästvat kasutamist ning see on kooskõlas säästva kalapüügi kokkulepete ja arengukoostöö eesmärkidega.

 

Raportöör rõhutab ökosüsteemi kaitse edendamise ja kalavarude säilitamise tähtsust maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust tasemest kõrgemal, kuna rikkalikum kalavaru on oluline nõue kolmandate riikide rannikuäärsete kalurikogukondade arengu tagamiseks kooskõlas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) vabatahtlike suunistega jätkusuutlikele väikesemahulise kalapüügiga tegelevatele kalandusettevõtetele.

 

Rohkem tähelepanu tuleks muu hulgas pöörata kalapüügi kontrolli ja järelevalve tugevdamisele, et võidelda ebaseadusliku kalapüügi vastu tõhusamalt.

 

******

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada anda nõusolek nõukogu otsuse eelnõule Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta.


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimine

Viited

08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090(NLE)

Vastutav komisjon

 

PECH

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

DEVE

15.7.2019

Raportöör

 nimetamise kuupäev

Caroline Roose

4.9.2019

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

7.11.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Charles Goerens, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Martin Horwood, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Pierfrancesco Majorino, Lukas Mandl, Norbert Neuser, Michèle Rivasi, Louis Stedman-Bryce, Marc Tarabella, Tomas Tobé, Chrysoula Zacharopoulou, Bernhard Zimniok

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Alessandra Basso, Stéphane Bijoux, Marlene Mortler, Rory Palmer, Caroline Roose, Carlos Zorrinho

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21

+

PPE

Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Lukas Mandl, Marlene Mortler, Tomas Tobé

S&D

Pierfrancesco Majorino, Norbert Neuser, Rory Palmer, Marc Tarabella, Carlos Zorrinho

Renew

Stéphane Bijoux, Charles Goerens, Martin Horwood, Chrysoula Zacharopoulou

Verts/ALE

Pierrette Herzberger‑Fofana, Michèle Rivasi, Caroline Roose

ECR

Beata Kempa

ID

Alessandra Basso, Bernhard Zimniok

 

2

ID

Dominique Bilde

NI

Louis Stedman‑Bryce

 

0

0

 

 

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 



 

 

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (26.11.2019)

<CommissionInt>kalanduskomisjonile</CommissionInt>


<Titre>mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta</Titre>

<DocRef>(08928/2019 – C9‑0011/2019 – 2019/0090(NLE))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>José Manuel Fernandes</Depute>

 

 

LÜHISELGITUS

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping[2] jõustus 15. aprillil 2008. Euroopa Komisjon on pidanud läbirääkimisi Guinea-Bissau Vabariigi valitsusega, mille tulemusena koostati uus protokoll, mis parafeeriti 15. novembril 2018 ja millega tunnistati kehtetuks eelmine, 23. novembril 2017 kehtivuse kaotanud protokoll.

Uus protokoll pakub liidu laevadele kalapüügivõimalusi Guinea-Bissau vetes, lähtudes parimatest saadaolevatest teaduslikest nõuannetest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi. Uue protokolli puhul on arvesse võetud eelmise protokolli (2014–2017) hindamise tulemusi ning ettevaatavat hinnangut selle kohta, kas uus protokoll tuleks sõlmida. Mõlema hinnangu koostasid väliseksperdid. Protokoll võimaldab Euroopa Liidul ja Guinea-Bissau Vabariigil teha mõlema poole huvides tihedamat koostööd, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist Guinea-Bissau vetes ja toetada Guinea-Bissau sinise majanduse arengut.

Protokolliga on ette nähtud kalapüügivõimalused järgmistele laevakategooriatele:

a) krevetikülmutustraalerid,

b) kala ja peajalgsete külmutustraalerid,

c) väikeste pelaagiliste liikide püügi traalerid;

d) tuunikülmutusseinerid ja õngejadalaevad,

e) ritvõngedega tuunipüügilaevad.

Esimese kolme kategooria puhul väljendatakse kalapüügivõimalusi esimesel kahel aastal püügikoormustena ning viimasel kolmel aastal püügi piirnormina.

Läbirääkimised kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli sõlmimiseks Guinea-Bissauga on osa liidu AKV riikidega seotud välistegevusest ning nendes võetakse eelkõige arvesse liidu eesmärke austada demokraatlikke põhimõtteid ja inimõigusi. Protokolli kehtivusaeg on viis aastat alates selle esialgse kohaldamise alguskuupäevast.

Euroopa Liidu makstav aastane rahaline toetus on 15 600 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:

 11 600 000 euro suurune iga-aastane summa kogu protokolli kehtivuse jooksul protokollis sätestatud laevakategooriate juurdepääsuks kalavarudele;

 4 000 000 euro suurune aastane toetus kogu protokolli kehtivusaja jooksul valdkondliku kalanduspoliitika ja sinise majanduse arendamiseks Guinea-Bissaus. Toetus vastab Guinea-Bissau riikliku poliitika eesmärkidele edendada sisevete ja merekalavarude säästvat majandamist.

Toetus aitab kaasa Guinea-Bissau riikliku kalanduse ja sinise majanduse strateegia rakendamisele. Selle eesmärk on edendada kalavarude säästlikku majandamist ja sektori arengut eelkõige selle kaudu, et – tugevdatakse järgmist: i) püügitegevuse seire, kontroll ja järelevalve (sealhulgas elektroonilise raporteerimissüsteemi ERSi rakendamine ja töökorras hoidmine); ii) andmete teaduslikel eesmärkidel kogumine ja töötlemine ning suutlikkus hinnata ja analüüsida kalavarusid ja kalapüüki; iii) kalandustegevuses osalejate suutlikkus; iv) rahvusvaheline koostöö; – toetatakse väikesemahulist kalapüüki; parandatakse kalandustoodete eksportimise tingimusi ja edendatakse sektorisse investeerimist; arendatakse kalandusega seotud infrastruktuuri; toetatakse meremajanduse ja vesiviljeluse arengut.

Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida protokollide jaoks, mis ei ole aasta alguseks veel jõustunud[3].

Komisjonile antakse õigus kiita liidu nimel heaks muudatused, mille partnerluslepingu alusel moodustatud ühiskomitee protokolli kohta vastu võtab.

 

******

 

Eelarvekomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil soovitada, et Euroopa Parlament annaks oma nõusoleku nõukogu otsuse eelnõule, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendamise protokolli sõlmimist.


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokoll (2019–2024)

Viited

08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090(NLE)

Vastutav komisjon

 

PECH

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

BUDG

15.7.2019

Raportöör

 nimetamise kuupäev

José Manuel Fernandes

23.7.2019

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

6.11.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

25.11.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

5

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Rasmus Andresen, Clotilde Armand, Robert Biedroń, Olivier Chastel, Lefteris Christoforou, David Cormand, Paolo De Castro, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Valentino Grant, Francisco Guerreiro, Valerie Hayer, Niclas Herbst, John Howarth, Mislav Kolakušić, Moritz Körner, Zbigniew Kuźmiuk, Hélène Laporte, Pierre Larrouturou, Janusz Lewandowski, Margarida Marques, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Nicolae Ştefănuță, Nils Ušakovs, Angelika Winzig

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Matteo Adinolfi, Derk Jan Eppink, Henrike Hahn, Eero Heinäluoma, Younous Omarjee

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

24

+

ECR

Derk Jan Eppink, Zbigniew Kuźmiuk

NI

Mislav Kolakušić

PPE

Lefteris Christoforou, José Manuel Fernandes, Niclas Herbst, Janusz Lewandowski, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Karlo Ressler, Angelika Winzig

RENEW

Clotilde Armand, Olivier Chastel, Valerie Hayer, Moritz Körner, Nicolae Ştefănuță

S&D

Robert Biedroń, Paolo De Castro, Eider Gardiazabal Rubial, Eero Heinäluoma, John Howarth, Pierre Larrouturou, Margarida Marques, Nils Ušakovs

 

5

GUE/NGL

Younous Omarjee

VERTS/ALE

Rasmus Andresen, David Cormand, Francisco Guerreiro, Henrike Hahn

 

3

0

ID

Matteo Adinolfi, Valentino Grant, Hélène Laporte

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimine

Viited

08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090(NLE)

Konsulteerimise/nõusolekutaotluse kuupäev

19.6.2019

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

PECH

15.7.2019

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

DEVE

15.7.2019

BUDG

15.7.2019

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

João Ferreira

23.7.2019

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

23.7.2019

12.11.2019

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Aguilera, Christian Allard, Pietro Bartolo, Izaskun Bilbao Barandica, Rosanna Conte, Richard Corbett, Chris Davies, Diane Dodds, João Ferreira, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Nosheena Mobarik, Cláudia Monteiro de Aguiar, Manuel Pizarro, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicolás González Casares, Nuno Melo, Caroline Roose, Maria Walsh

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Jeroen Lenaers, Antonio López-Istúriz White

Esitamise kuupäev

27.1.2020

 

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

23

+

ECR

Nosheena Mobarik, Ruža Tomašić

GUE/NGL

João Ferreira

ID

Rosanna Conte

PPE

Peter van Dalen, Niclas Herbst, Jeroen Lenaers, Antonio López-Istúriz White, Nuno Melo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Maria Walsh, Theodoros Zagorakis

RENEW

Izaskun Bilbao Barandica, Chris Davies, Søren Gade, Pierre Karleskind

S&D

Clara Aguilera, Pietro Bartolo, Richard Corbett, Nicolás González Casares, Manuel Pizarro

VERTS/ALE

Christian Allard, Francisco Guerreiro

 

1

ID

France Jamet

 

2

0

NI

Diane Dodds

VERTS/ALE

Caroline Roose

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

  :  vastu

0  :  erapooletu

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(0000)0000.

[2] ELT L 342, 17.12.2007, lk 5.

[3] Kooskõlas eelarvealast koostööd käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega (2013/C 373/01).

Viimane päevakajastamine: 26. veebruar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika