Menetlus : 2019/0090M(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0013/2020

Esitatud tekstid :

A9-0013/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0137

<Date>{27/01/2020}27.1.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0013/2020</NoDocSe>
PDF 181kWORD 62k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepanekuga, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandussektori partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta</Titre>

<DocRef>(08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090M(NLE))</DocRef>


<Commission>{PECH}Kalanduskomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>João Ferreira</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI MUU KUI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta

(08928/2019 – C9-0011/2019 – 2019/0090M(NLE))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08928/2019),

 võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (08894/2019) (edaspidi „protokoll“),

 võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v ning lõikele 7 (C9-0011/2019),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ)[1] artikli 31 lõiget 4,

 võttes arvesse oma 12. aprilli 2016. aasta resolutsiooni ühiste eeskirjade kohta ühise kalanduspoliitika välismõõtme ja kalanduskokkulepete rakendamiseks[2],

 võttes arvesse oma ... seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb otsuse eelnõu[3],

 võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõiget 2,

 võttes arvesse arengukomisjoni arvamust,

 võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A9-0013/2020),

A. arvestades, et ELi ja Guinea-Bissau vahelise kalandusalase partnerluslepingu üldine eesmärk on suurendada mõlema lepinguosalise huvides ELi ja Guinea-Bissau vahelist kalandusalast koostööd ning edendada lisaks Guinea-Bissau kalandussektori ja meremajanduse arendamisele ka säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude säästvat kasutamist Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas;

B. arvestades, et eelmise kalandusalase partnerluslepingu kohast püügivõimaluste kasutamist peetakse üldiselt rahuldavaks;

C. arvestades, et ELi ja Guinea-Bissau kalandusalane partnerlusleping on ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalandusalaste partnerluslepingute kontekstis väga oluline, kuna see on kaasatud vahendite poolest praegu tähtsuselt kolmas leping ning sellele lisaks üks ainult kolmest lepingust, mis annab juurdepääsu mitme liigiga püügipiirkondadele;

D. arvestades, et Guinea-Bissau kalanduse panus riigi jõukusse on väga väike (2015. aastal 3,5 % SKPst), kuigi kalandusalase partnerluslepingu alusel kalavarudele juurdepääsu võimaldamise eest tasutavad summad annavad olulise panuse riigi rahandusse;

E. arvestades, et eelmise protokolliga võrreldes kasvab ELi rahaline makse juurdepääsu eest kalavarudele 9 miljonilt eurolt 11,6 miljonile eurole aastas ning summa, millega EL toetab Guinea-Bissau kalanduspoliitikat, suureneb 3 miljonilt eurolt 4 miljonile eurole aastas;

F. arvestades, et protokolliga hõlmatud ajavahemikul määratakse püügivõimalused kindlaks kahel eri viisil: esimesel kahel aastal püügikoormusena (mõõdetuna brutoregistertonnides) ning viimasel kolmel aastal lubatud kogupüügina (tonnides); arvestades, et selle üleminekuga peaks kaasnema protokolli kahe esimese kehtivusaasta jooksul püügiaruannete ja püügiandmete töötlemise elektroonilise süsteemi rakendamine;

G. arvestades, et esimesel protokolliga hõlmatud ajavahemikul määratakse ELi laevastikele antavad püügivõimalused kindlaks järgmiselt: krevetikülmutustraalerite püütav kogus on 3700 brutoregistertonni, kala- ja peajalgsete külmutustraaleritel 3500 brutoregistertonni, ning väikestel pelaagilise püügi traaleritel, 28 tuunikülmutusseineril ja õngejadalaeval ning 13 ritvõngedega tuunipüügilaeval – ühtekokku 15 000 brutoregistertonni; arvestades, et teisel ajavahemikul määratakse ELi laevastikele antavad püügivõimalused kindlaks järgmiselt: krevetikülmutustraaleritel – 2500 tonni, kalakülmutustraaleritel – 11 000 tonni, peajalgsete külmutustraaleritel – 1500 tonni ning väikestel pelaagilise püügi traaleritel, 28 tuunikülmutusseineril ja õngejadalaeval ning 13 ritvõngedega tuunipüügilaeval – ühtekokku 18 000 tonni;

H. arvestades, et esimene Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau vaheline kalandusalane partnerlusleping sõlmiti 1980. aastal; arvestades, et lepingu eelmise protokolli kehtivusaeg lõppes 23. novembril 2017; arvestades, et üldjuhul ei saa nimetatud lepingute arengukoostööd käsitleva osaga (valdkondlik toetus) siiani rahule jääda; arvestades, et siiski on saavutatud edu kalapüügi jälgimise, kontrolli ja järelevalve ning sanitaarkontrolli alase võimekuse osas ning Guinea-Bissau osalemisel piirkondlike kalandusorganisatsioonide töös; arvestades, et tõhustada tuleb valdkondlikku koostööd, et paremini edendada kohaliku kalandussektori ning sellega seotud tööstusharude ja tegevuste arengut, tagamaks et senisest suurem osa riigi loodusvarade kasutamisest saadavast lisaväärtusest jääks Guinea-Bissausse;

I. arvestades, et Guinea-Bissau kalandussektori arendamiseks tuleb rajada siiani puuduv põhitaristu – sadamad, lossimiskohad, ladustamis- ja töötlemisrajatised; eesmärk on saavutada, et Guinea-Bissau vetes püütav kala lossitaks kohapeal;

J. arvestades, et 2021. aastal algab ÜRO kestlikule arengule suunatud ookeaniteaduse kümnend (2021–2030); arvestades, et kolmandaid riike tuleb julgustada etendama teadmiste omandamisel võtmerolli;

K. arvestades, et Guinea-Bissau kalatoodete müük ELis on juba hulk aastaid olnud keelatud, kuna riik ei ole täitnud liidu kehtivaid sanitaarnorme; arvestades, et Guinea-Bissau kalandustoodete eksportimist ELi takistavad peamiselt viivitused analüüsilaboratooriumi sertifitseerimisprotsessis; arvestades, et riigi ametiasutused ja komisjon teevad keelu tühistamiseks sertifitseerimisprotsessis koostööd;

L. arvestades vajadust tagada, et riiki jääks senisest suurem osa Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna kalavarude kasutamisel saadavast lisaväärtusest;

M. arvestades, et otsene tööhõive Guinea-Bissau kalandussektoris on olnud piiratud, isegi arvestades laevade meeskonnaliikmete kohapeal värbamist (praegu töötab neid ELi laevadel vähem kui eelmise protokolli sõlmimise ajal) või naisi, kelle elatis ja töökohad sõltuvad kalandussektorist;

N. arvestades, et eelmise protokolliga võrreldes tuleb ELi laevadele tööle võtta märksa rohkem meremehi; arvestades, et ELi laevaomanikud peavad püüdma palgata täiendavalt Guinea-Bissau meremehi; arvestades, et Guinea-Bissau ametiasutused peavad koostama soovitusliku nimekirja kvalifitseeritud meremeestest, keda saaks ELi laevadele tööle võtta, ning seda nimekirja ajakohastama;

O. arvestades, et võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (ETR-kalapüük) Guinea-Bissau territoriaalvetes on tehtud edusamme tänu sellele, et Guinea-Bissau majandusvööndis on tõhustatud järelevalvet, s.t FISCAPi (kalapüügi järelevalve ja kontroll) käsutusse on antud seireüksus ja kiired patrull-laevad; arvestades, et sellele vaatamata esineb veel puudusi ja vajakajäämisi, mis tuleb kõrvaldada (laevaseiresüsteemiga seotud küsimused);

P. arvestades, et Guinea-Bissau majandusvööndi põhjalähedaste kalavarude kirjeldamisel on tehtud edusamme, näiteks avaldati 2019. aasta jaanuaris Guinea-Bissau majandusvööndi põhjalähedaste liikide hindamise kampaania aruanne;

Q. arvestades, et Guinea-Bissau on üks 13 riigist, mida hõlmab komisjoni 28. aprilli 2017. aasta otsusega C(2017)2951 vastu võetud projekti „Parem piirkondlik kalanduse juhtimine Lääne-Aafrikas (PESCAO)“ kohaldamisala; projekti eesmärk on muu hulgas tugevdada ETR-kalapüügi tõkestamist ja vastumeetmeid, milleks tuleb riiklikul ja piirkondlikul tasandil täiustada seiret, kontrolli ja järelevalvet;

R. arvestades, et Euroopa Parlamendi poolt varem esitatud soovitusi ei ole praegusesse protokolli päris rahuldavalt üle võetud;

S. arvestades, et Euroopa Parlamenti tuleb protokolliga või selle uuendamisega seotud menetluste kõigil etappidel aegsasti teavitada;

1. märgib, kui tähtis on ELi ja Guinea-Bissau kalandusalane partnerlusleping nii Guinea-Bissau kui ka tema kalapüügipiirkonnas tegutsevate ELi laevastike jaoks; rõhutab, et ELi ja Guinea-Bissau vahelise kalanduskoostöö valdkonnas on veel arenguruumi, ning kordab oma üleskutset komisjonile võtta kõik vajalikud meetmed, et minna kaugemale varasematest kõnealuse lepingu rakendamist käsitlevatest protokollidest ning tagada, et käesoleva kalandusalase partnerluslepingu tulemuseks oleks kohaliku kalandussektori üldiselt rahuldav arengutase, ning et see oleks kooskõlas ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgis osutatud eesmärkidega kaitsta ja säästvalt kasutada ookeane, meresid ja mereressursse kestliku arengu saavutamiseks;

2. on seisukohal, et ELi ja Guinea-Bissau kalandusalase partnerluslepingu eesmärke on täidetud erineval määral: kui ühelt poolt on leping pakkunud ja pakub ELi laevadele Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas olulisi kalapüügivõimalusi ning ELi laevaomanikud on neid võimalusi märkimisväärselt kasutanud, siis samal ajal ei ole kohalik kalandussektor siiski üldiselt piisavalt või rahuldavalt arenenud;

3. rõhutab, et protokolli artikkel 3 sisaldab mittediskrimineerimise klauslit, mille kohaselt Guinea-Bissau kohustub mitte andma soodsamaid tehnilisi tingimusi teistele Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas tegutsevatele, ELi omadega sarnastele ja samu liike püüdvatele välisriikide laevastikele; palub komisjonil hoolikalt jälgida ELi kalanduskokkuleppeid Guinea-Bissau kalapüügipiirkonnas asuvate kolmandate riikidega;

4. tunneb heameelt ELi laevade panusest Guinea-Bissau toiduga kindlustatusesse tänu protokolli lisa 5. peatükis märgitud kohapeal lossimisele, millega soovitakse tuua kasu kohalikele kogukondadele ning edendada riigisisest kalakaubandust ja kala tarbimist;

5. on seisukohal, et käesoleva protokolli puhul on probleemiks üleminek püügikoormusel põhinevalt kalapüügivõimaluste haldamiselt lubatud kogupüügil põhinevale haldamisele; kutsub komisjoni ja Guinea-Bissaud üles viivitamata edendama nõuetekohast ja tulemuslikku üleminekut, et tagada elektroonilise laevaettekannete süsteemi (ERS) ja püügiandmete töötlemise vajalik usaldusväärsus ja tulemuslikkus;

6. toetab vajadust oluliselt kiirendada Guinea-Bissau kalandussektori, sh tööstuse ja sellega seotud valdkondade arengut, ning kutsub komisjoni üles tegema kõik vajaliku selle eesmärgi saavutamiseks, muu hulgas võib-olla valdkondlikku toetust käsitleva osa läbi vaatama ja seda tugevdama, ning üksiti võtma meetmeid rahalise toetuse paremaks ärakasutamiseks;

7. on seisukohal, et ELi ja Guinea-Bissau kalandusalase partnerluslepingu eesmärgid jäävad täitmata, kui leping ei aita luua riigi kalavarude pikaajalise kestliku kasutamise juhtimise süsteemi; peab väga oluliseks järgida protokolli valdkondlikku toetust käsitlevaid sätteid, et see aitaks riiklikku kalanduse ja meremajanduse strateegiat täielikult ellu viia; sellega seoses peab ELi toetuse juures esmatähtsaks vajaliku tehnilise ja finantsabi mobiliseerimist järgmistel eesmärkidel:

a. institutsioonilise suutlikkuse ning eelkõige kalanduse juhtimise piirkondlike ja üleilmsete strateegiate tugevdamine, et võtta arvesse piirkonna riikide eri kalanduslepingute kumuleeruvat mõju;

 b. toetus merekaitsealade tugevdamisele, et liikuda kalavarude integreeritud majandamise suunas;

c. kalanduse ja sellega seotud tegevuse jaoks vajaliku põhitaristu arendamine (näiteks tööndusliku ja väikesemahulise kalapüügi sadamad, lossimiskohad, kala ladustamis- ja töötlemisrajatised, turud, jaotus- ja turustusstruktuurid, kvaliteedikontrolli laborid), kusjuures eesmärk on suurendada Guinea-Bissau vetes püütud kala kohapeal lossimist;

d. kalandussektoris tegutsevate kohalike ettevõtjate suutlikkuse suurendamine kalurite organisatsioonide toetamise kaudu;

e. kalandussektori töötajate koolitamine;

f. väikesemahulise kalapüügi toetamine;

g. merekeskkonna hea ökoloogilise seisundi soodustamine, eelkõige toetades kohalikke ettevõtjaid prahi ja püüniste kokkukogumisel;

h. kalanduses naiste ja noorte rolli tunnustamine ja tugevdamine ning nende rollide korralduse parandamine, toetades selleks vajalikke tingimusi;

8. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid oma koostöö ja ametliku arenguabi poliitikasuundade puhul arvesse seda, et Euroopa Arengufondi (EAF) toetus ning ELi ja Guinea-Bissau kalandusalases partnerluslepingus sätestatud valdkondlik abi peaksid olema teineteist täiendavad ja täielikult kooskõlastatud, et aidata tugevdada kohalikku kalandussektorit;

9. väljendab muret selle pärast, et Lääne-Aafrika rannikul kerkib üha rohkem kalajahu- ja kalaõlitehaseid, mida varustatakse ka Guinea-Bissau vetest püütud kalaga; toonitab, et kalapüük söödatootmise eesmärgil läheb vastuollu kestlikkuse põhimõttega ja vajadusega varustada kohalikke elanikke väärtuslike valgurikaste ressurssidega; väljendab heameelt Guinea-Bissau sadama ja lossimisrajatiste laiendamise üle, kuid väljendab samas muret, et sellele võib järgneda uute kalajahutehaste ehitamine;

10. kutsub komisjoni ja Guinea-Bissau ametivõime üles tõhustama koostööd, et kehtestada Guinea-Bissau kalandustoodete ELi eksportimise tingimused, eelkõige sanitaarnõuete täitmise kontrollimise ja analüüsilaboratooriumi sertifitseerimise osas, eesmärgiga teha lõpp praegusele ekspordikeelule, kiirendada kohaliku kalandussektori arengut ja sellest tulenevalt edendada kalandusalase partnerluslepingu eesmärkide täitmist;

11. toetab vajadust suurendada kalandusalase partnerluslepingu panust kohapeal töökohtade otsesesse ja kaudsesse loomisse kalandusalase partnerluslepingu raames tegutsevatel laevadel ja muus kalandusega seotud tegevuses nii väärtusahela eelnevates kui ka järgnevates etappides; on seisukohal, et liikmesriikidel võib selle saavutamises olla oluline roll ja nad võivad aktiivselt osaleda suutlikkuse suurendamises ja koolitustegevuses;

12. tuletab meelde, et Guinea-Bissau mere- ja rannikuökosüsteemid, näiteks noorkalade elupaigana toimivad mangroovimetsad on unikaalsed ning nende bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja taastamine nõuab sihipäraseid meetmeid;

13. on seisukohal, et tuleks koguda teavet kasu kohta, mida protokolli rakendamine toob kohalikule majandusele (nt tööhõive, taristu, parendused sotsiaalvaldkonnas);

14. on seisukohal, et on vaja parandada kogu saaki (siht- ja kaaspüüki), Guinea-Bissau kalapüügivööndi kalavarude kaitsestaatust ja kalandusalasest partnerluslepingust ökosüsteemidele tulenevat üldist mõju kajastavate andmete hulka ja kvaliteeti ning et tuleks püüda arendada Guinea-Bissau võimet selliseid andmeid koguda; palub komisjonil aidata tagada, et kalandusalase partnerluslepingu rakendamise järelevalve eest vastutavad asutused, s.t ühiskomitee ja ühine teaduskomitee saaksid tegutseda tõrgeteta, kaasates väikesemahulise kalapüügiga tegelevate kalurite ühendusi, kalandussektoris töötavate naiste ühendusi, ametiühinguid, rannikukogukondade esindajaid ning Guinea-Bissau vabaühendusi;

15. peab tingimata vajalikuks parandada andmete kogumist Ginea-Bissau püükide kohta; lisaks nõuab, et parandataks ELi laevade laevaseiresüsteemide loodud andmete edastamist lipuriigi kaudu Aafrika ametivõimudele; nõuab andmesüsteemide koostalitlusvõime parandamist;

16. suurema läbipaistvuse huvides nõuab tungivalt, et avaldataks aruanded valdkondlikku toetust saanud meetmete kohta;

17. on seisukohal, et kui protokolli kohaselt ette nähtud varude kestlikkuse tagamiseks suletakse püügipiirkondi või kehtestatakse püügipiirangud, tuleb usaldusväärsetele teaduslikele andmetele tuginedes eelkõige arvesse võtta kohaliku kalapüügi vajadusi;

18. rõhutab, kui oluline on kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu laevade puhul ülejäägi nõue;

19. toetab vajadust parandada püügitegevuse jätkusuutlikkuse eesmärgil Guinea-Bissau kalapüügipiirkonna juhtimist, kontrolli ja järelevalvet ning võidelda ETR-kalapüügi vastu, tugevdades muu hulgas laevaseiresüsteemide abil laevade seiret;

20. nõuab tungivalt läbipaistvussätete lisamist, mis tähendaks, et avaldatakse kõik lepingud nende riikide või eraõiguslike üksustega, kes on andnud välisriikide laevadele juurdepääsu Guinea-Bissau majandusvööndile;

21. rõhutab, kui oluline on jaotada kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused õiglaselt, läbipaistvalt ja tasakaalustatult;

22. rõhutab, et kala lossimine Guinea-Bissau sadamates soodustab kohalikku töötlemist ja toiduga kindlustatust nii kala liikide kui ka kvaliteedi mõttes;

23. palub komisjonil edastada Euroopa Parlamendile ühiskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, protokolli artiklis 5 osutatud mitmeaastane valdkondliku programm ja iga-aastaste hindamiste tulemused, teave kõnealuse programmi kooskõlastamise kohta Guinea-Bissau kalanduse strateegilise arengukavaga (2015–2020) ning ühise teaduskomitee koosolekute protokollid ja järeldused, samuti teave Guinea kalapüügipiirkonnas toimuva ETR-kalapüügi kohta, ELi ettevõtjate integreerimise kohta Guinea kalandussektorisse (protokolli artikkel 10) ja laevaomanike kohustuste täitmise kontrollimise kohta (nt seoses protokolli lisa V peatükis sätestatud mitterahalise panusega); palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile protokolli kohaldamise viimase aasta jooksul ja enne selle uuendamise läbirääkimiste alustamist protokolli rakendamise täieliku aruande;

24. palub komisjonil ja Guinea-Bissau ametivõimudel anda põhjalikumat teavet piirkonnas loomasööda tootmiseks teostatava kalapüügi kohta;

25. palub komisjonil integreerida siinsed soovitused paremini ELi ja Guinea-Bissau kalandusalasesse partnerluslepingusse ning võtta neid muu hulgas arvesse protokolli uuendamise menetlustes;

26. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Guinea-Bissau valitsusele ja parlamendile.


 

 

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (11.12.2019)

<CommissionInt>kalanduskomisjonile</CommissionInt>


<Titre>muu kui seadusandliku resolutsiooni ettepaneku kohta, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimise kohta</Titre>

<DocRef>(2019/0090M(NLE))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Caroline Roose

</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kalanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on seisukohal, et Euroopa kalanduspoliitika peab olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud arengueesmärkidega ja eelkõige kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgis nr 14 osutatud eesmärkidega kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse, et saavutada kestliku areng;

2. nõuab, et ELi laevade juurdepääs ülemäärastele kalavarudele oleks tõepoolest piiratud vastavalt maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõttele; tuletab meelde, et Euroopa laevade kalapüük ei tohi ohustada kohalike elanike toiduga kindlustatust;

3. on mures, et kalavarude seisundi täpseks kindlaksmääramiseks puuduvad usaldusväärsed teaduslikud andmed; rõhutab sellega seoses, kui olulised on ühised teadusrühmad, kes vastutavad teaduslike arvamuste esitamise eest kalavarude olukorra kohta, et vältida ülepüüki; nõuab, et nendele rühmadele eraldataks piisavad finants- ja tehnilised vahendid ja inimressursid oma ülesannete täitmiseks ning koostöö tegemiseks piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega; soovitab tungivalt tugevdada piirkondlikku koostööd kalavarude uurimise ja majandamise valdkonnas;

4. palub komisjonil ja Guinea-Bissaul esitada üksikasjalikumat teavet tööstusliku kalapüügi arengu kohta piirkonnas; palub komisjonil eelkõige tagada, et Guinea-Bissau ametivõimud edastaksid läbipaistval moel teavet muude lepingute sõlmimise kohta, mis võimaldavad välisriikide laevastikele juurdepääsu nende majandusvööndile;

5. nõuab ELi vahendite kasutamise puhul läbipaistvust ja rahastatud projektide loetelu avaldamist;

6. nõuab ühiseid pingutusi, et soodustada kohaliku majanduse arengut ja tugevdada mereressurssidest sõltuvaid rannikukogukondi; rõhutab eriti, et valdkondlik toetus peaks kestlikul moel kaasa aitama väikesemahulise ja kohaliku kalandussektori, sealhulgas töötlemissektori arengule ning sellest peaksid saama kasu eelkõige naised ja noored; nõuab, et EL pakuks tehnilist abi väikesemahulise kalapüügi väärtusahelate ja sertifitseerimissüsteemide täiustamiseks; soovitab, et osa mitmeaastasest valdkondlikust programmist suunataks seire, kontrolli ja järelevalve tõhustamisele, eelkõige ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ennetamise vahendina; soovitab lisaks, et kohaliku kalapüügiga tegelevad kogukonnad kaasataks valdkondliku toetuse raames võetavate meetmete kindlaksmääramisse;

7. julgustab arendama taristut, mis võimaldab kalandustooteid lossida ja kasutada kohapeal, nii et leping annaks kohaliku ja väikesemahulise kalapüügi jaoks konkreetseid tulemusi; rõhutab, kui oluline on teavitada kohalikke kogukondi loodusvarade majandamisest, kaitsmisest ja säilitamisest, et saavutada kestliku arengu ja vaesuse vastu võitlemise eesmärgid;

8. tuletab meelde naiste olulist rolli mittetööstuslikus kalapüügis, eelkõige toodete turustamisel ja töötlemisel; tuletab meelde, kui oluline on toetada koolitusi või külmaahela väikesemahulist taristut;

9. nõuab tungivalt, et lepingut tuleks vastavalt Guinea-Bissau vajadustele ja prioriteetidele kohandada; kutsub sellega seoses komisjoni üles looma vööndit, mis on rannikutraaleritele suletud, et vähendada nende mõju kohalikele kaluritele ja takistada kohaliku elanikkonna jaoks oluliste liikide püüki piirkondades, kus kohalikud inimesed kala püüavad; palub komisjonil kanda hoolt selle eest, et traalerid oma kaaspüügi liikide ja koguste kaupa deklareeriksid;

10. soovitab valdkondliku toetuse andmisel jälgida vastastikust täiendavust ja kooskõla teiste programmidega, mida Guinea-Bissaus rahastavad teised rahvusvahelised partnerid, et vältida topeltrahastamist;

11. märgib, et Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu (IUCN) aruande kohaselt aitab Guinea-Bissau rannikuvööndi loodusvarade pikaajaline kaitse oluliselt kaasa maailma bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, pakkudes muu hulgas Aafrika Atlandi ookeani ranniku suurimatele merikilpkonnade kolooniatele munemisalasid, võttes igal aastal Euroopast vastu miljon rändlindu ning pakkudes kaladele ja koorikloomadele toitumis-, varjupaiga- ja kudemiskohti;

12. rõhutab Guinea-Bissau rannikuvööndi taastuvate loodusvarade kaitse ja kestliku kasutamise programmi tähtsust; kutsub Guinea-Bissau poliitilisi ja haldusasutusi üles tõhustama meetmeid mere- ja rannikuökosüsteemide kaitsmiseks ja säilitamiseks, et tagada loodusvarade kestlik majandamine ja kalavarude kasutamine kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ning jagada parimaid tavasid selles valdkonnas;

13. tuletab meelde, et Guinea-Bissau, mille mangroovimetsad hõlmavad 8 % riigi territooriumist, toimib kliimapuhvrina ja pidurdab kõrbestumise laienemist lõunapoolsetesse riikidesse ja rannikuerosiooni; kordab, kui oluline on seada prioriteediks mangroovide ja neist sõltuvate ressursside kaitse; tuletab üldisemalt meelde rannikualade integreeritud majandamise tähtsust, mida tuleks käsitleda loodusvarade kaitse ja ratsionaalse kasutamise instrumendina kestliku arengu kontekstis ning selleks, et aidata kaasa ökosüsteemide ja liikide kaitsele;

14. tuletab meelde, et mereressursid on oma olemuselt piiriülesed; märgib, et ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) aruande kohaselt on Edela-Aafrikas hinnanguliselt üheksa ülepüütud kalavaru, sealhulgas Galeoides decadactylus’e ja Pomadasys’e perekonda kuuluvad kalavarud; nõuab seetõttu, et võetaks arvesse piirkonna riikidega sõlmitud erinevate kalanduslepingute kumulatiivset mõju, et tugevdada kalanduse juhtimise piirkondlikke ja üleilmseid strateegiaid kolmandate riikidega ning tagada kalavarude säästev majandamine; kutsub Lääne-Aafrika riikide valitsusi üles looma sel eesmärgil teabesüsteeme ja tugevdama piirkondlikku koostööd; tuletab lisaks meelde vajadust töötada välja asjakohased sertifitseerimismenetlused kalandustoodete ekspordiks ELi.


NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimine

Viited

2019/0090M(NLE)

Vastutav komisjon

 

PECH

 

 

 

 

Arvamuse esitajad

 istungil teada andmise kuupäev

DEVE

24.10.2019

Raportöör

 nimetamise kuupäev

Caroline Roose

4.9.2019

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

7.11.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.12.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Hildegard Bentele, Dominique Bilde, Charles Goerens, Mónica Silvana González, Pierrette Herzberger-Fofana, György Hölvényi, Martin Horwood, Rasa Juknevičienė, Beata Kempa, Pierfrancesco Majorino, Lukas Mandl, Norbert Neuser, Michèle Rivasi, Louis Stedman-Bryce, Marc Tarabella, Tomas Tobé, Miguel Urbán Crespo, Chrysoula Zacharopoulou, Bernhard Zimniok

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Alessandra Basso, Stéphane Bijoux, Marlene Mortler, Caroline Roose, Carlos Zorrinho

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

21

+

ECR

Beata Kempa

GUE/NGL

Miguel Urbán Crespo

ID

Bernhard Zimniok

PPE

Hildegard Bentele, György Hölvényi, Rasa Juknevičienė, Lukas Mandl, Marlene Mortler, Tomas Tobé

RENEW

Stéphane Bijoux, Charles Goerens, Martin Horwood, Chrysoula Zacharopoulou

S&D

Mónica Silvana González, Pierfrancesco Majorino, Norbert Neuser, Marc Tarabella, Carlos Zorrinho

VERTS/ALE

Pierrette Herzberger-Fofana, Michèle Rivasi, Caroline Roose

 

2

ID

Dominique Bilde

NI

Louis Stedman-Bryce

 

1

0

ID

Alessandra Basso

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu


 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Ühenduse ja Guinea-Bissau Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu rakendamise protokolli (2019–2024) sõlmimine

Viited

2019/0090M(NLE)

Konsulteerimise/nõusolekutaotluse kuupäev

16.10.2019

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

PECH

24.10.2019

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

DEVE

24.10.2019

BUDG

24.10.2019

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

BUDG

24.9.2019

 

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

João Ferreira

23.7.2019

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

12.11.2019

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Aguilera, Christian Allard, Pietro Bartolo, Izaskun Bilbao Barandica, Rosanna Conte, Richard Corbett, Chris Davies, Filip De Man, Diane Dodds, Giuseppe Ferrandino, João Ferreira, Søren Gade, Francisco Guerreiro, Niclas Herbst, France Jamet, Pierre Karleskind, Nosheena Mobarik, Cláudia Monteiro de Aguiar, Manuel Pizarro, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Theodoros Zagorakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nicolás González Casares, Nuno Melo, Caroline Roose, Maria Walsh

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Jeroen Lenaers, Antonio López-Istúriz White

Esitamise kuupäev

27.1.2020

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

25

+

ECR

Nosheena Mobarik, Ruža Tomašić

GUE/NGL

João Ferreira

ID

Rosanna Conte

PPE

Peter van Dalen, Niclas Herbst, Jeroen Lenaers, Antonio López-Istúriz White, Nuno Melo, Cláudia Monteiro de Aguiar, Maria Walsh, Theodoros Zagorakis

RENEW

Izaskun Bilbao Barandica, Chris Davies, Søren Gade, Pierre Karleskind

S&D

Clara Aguilera, Pietro Bartolo, Richard Corbett, Giuseppe Ferrandino, Nicolás González Casares, Manuel Pizarro

VERTS/ALE

Christian Allard, Francisco Guerreiro, Caroline Roose

 

2

ID

Filip De Man, France Jamet

 

1

0

NI

Diane Dodds

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

[1] ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

[2] ELT C 58, 15.2.2018, lk 93.

[3] Vastuvõetud tekstid, P9_TA(0000)0000.

Viimane päevakajastamine: 25. veebruar 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika