SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta

29.1.2020 - (15581/2018 – C9-0180/2019 – 2018/0409(NLE)) - ***

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Bettina Vollath 

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta

(15581/2018 – C9-0180/2019 – 2018/0409(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (15581/2018),

– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe eelnõu (15579/2018),

– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktidele b ja d, artikli 79 lõike 2 punktile c ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C9-0180/2019),

– võttes arvesse kodukorra artikli 105 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 114 lõiget 7,

– võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A9-0019/2020),

1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Serbia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

 

SELETUSKIRI

a. Taustteave

Esildatud nõukogu otsusega on kavas heaks kiita Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (edaspidi „amet“) tegevust Serbias käsitlev Euroopa Liidu ja Serbia vaheline staatust käsitlev kokkulepe, nagu on ette nähtud Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitlevas määruses (EL) 2016/1624. Kõnealuse staatust käsitleva kokkuleppe läbivaatamine toimus enne ameti volituste läbivaatamist ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit käsitleva uue määruse (määrus (EL) 2019/1896) vastuvõtmist.

Määruses (EL) 2016/1624 nähakse ette mitmesugused võimalused, kuidas amet saab kolmandate riikidega koostööd teha. Staatust käsitleva kokkuleppe mõte on tagada õiguslikult siduv raamistik ameti nende operatsioonide jaoks, kus täidesaatva võimu teostamise volitustega rühma liikmed lähetatakse kolmanda riigi territooriumile. Määruse (EL) 2016/1624 artikli 54 lõikega 4 nähakse sõnaselgelt ette, et liit sõlmib asjaomase kolmanda riigiga staatust käsitleva kokkuleppe, kui vastavalt kavandatule lähetatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rühmad kolmandasse riiki tegevuseks, mis kätkeb endas täidesaatva võimu teostamist, või kui kokkulepe on nõutav muude kolmandas riigis läbiviidavate tegevuste jaoks.

Staatust käsitleva kokkuleppe eesmärk on tagada õiguslikult siduv raamistik, milles tuleks esitada operatsiooni ulatus, tsiviil- ja kriminaalvastutuse eeskirjad ning rühmade lähetatud liikmete ülesanded ja volitused. Staatust käsitlevad kokkulepped peaksid aitama tagada ka põhiõiguste täieliku järgimise ning looma eraldi kaebuste mehhanismid, mida saaks kasutada juhul, kui operatsiooni käigus pannakse toime põhiõiguste rikkumisi.

Serbiaga sõlmitav staatust käsitlev kokkulepe on üks mitmest sarnasest Lääne-Balkani riikidega sõlmitud kokkuleppest.

b. Raportööri seisukoht

Raportöör on seisukohal, et ameti ja kolmandate riikide vahelise koostöö raames ametlike ja õiguslikult siduvate kokkulepete sõlmimine on vastupidiselt mitteametliku töökorra kokkuleppimisele otsustava tähtsusega, et tagada sellise koostöö läbipaistvus ning avalik kontroll ja demokraatlik järelevalve selle üle. Kõik Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitavad kokkulepped, mis käsitlevad ameti ja asjaomase kolmanda riigi vahelist koostööd, peaksid aga olema hoolikalt kaalutletud, pakkuma liidu jaoks lisaväärtust ning olema otstarbelt ja sisult rangelt vajalikud ja proportsionaalsed.

Staatust käsitlevate kokkulepete sõlmimine on ülioluline mitte ainult selleks, et tagada ameti ning kolmandate riikide operatiivkoostöö läbipaistvus ja vastutustundlikkus, vaid ka selleks, et tagada selge raamistik koostöö tegemiseks kolmandate riikidega Euroopa Liidu välispiiride haldamisel.

Staatust käsitlev kokkulepe, mille sõlmimiseks palutakse Euroopa Parlamendi nõusolekut, võimaldaks viia ameti osalusel Serbia territooriumil ellu ühisoperatsioone, piirivalve kiirreageerimisoperatsioone ja/või tagasisaatmisoperatsioone. Tagasisaatmisoperatsioonid oleksid seotud üksnes kolmanda riigi kodanikega, kes on saadetud Euroopa Liidust tagasi Serbiasse.

Staatust käsitleva kokkuleppe artikli 4 alusel tuleb iga ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korral leppida kokku operatsiooniplaan. Selles plaanis tuleb näha ette operatsiooniga seotud eesmärgid ning tegevuse eesmärgid ning see peab sisaldama sätteid põhiõiguste, sealhulgas isikuandmete kaitse kohta.

Staatust käsitleva kokkuleppe artikli 6 alusel on ameti tegevdirektoril õigus peatada või lõpetada mis tahes tegevusi Serbias, eelkõige „põhiõiguste, tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte või andmekaitsenormide rikkumise korral“. Staatust käsitleva kokkuleppe artiklis 7 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad ameti ja selle töötajate kriminaal- ja tsiviilvastutuse kohta seoses Serbias võetud meetmetega.

Staatust käsitleva kokkuleppe artikkel 9 on põhiõigusi käsitlev säte, milles nõutakse, et (Serbiasse lähetatud) „rühma liikmed austavad [...] täielikult põhiõigusi ja -vabadusi, sealhulgas juurdepääsu varjupaigamenetlustele, inimväärikust, piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise keeldu, õigust vabadusele, tagasisaatmise lubamatust ja kollektiivse väljasaatmise keeldu, lapse õigusi ning õigust era- ja perekonnaelule“. Selle artikliga tagatakse ka mittediskrimineerimise põhimõtte austamine.

Staatust käsitlevate kokkulepete sõlmimiseks peetavate tulevaste läbirääkimiste puhul palub raportöör kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896 komisjonil enne läbirääkimiste alustamist teha asjaomase kolmanda riigi põhiõiguste hindamise ning edastada selle hindamise tulemused kohe parlamendile.

Läbipaistvuse huvides ja selleks, et parlamendil oleks võimalik staatust käsitlevaid kokkuleppeid nõuetekohaselt hinnata, kutsub raportöör lisaks komisjoni üles tegema kiiresti kättesaadavaks kõik dokumendid, mis on vajalikud parlamendi institutsioonilise töö tegemiseks ja kodukorra artikli 99 lõigete 1 ja 4 ning artikli 108 lõike 7 kohaste asjakohaste nõusolekumenetluste algatamiseks, sh staatust käsitlevate kokkulepete eelnõud enne nende sõlmimist.

Võttes arvesse, et raportöör täidab raportööri ülesannet ka muude samalaadsete staatust käsitlevate kokkulepete puhul, märgib ta, et staatust käsitlevate eri kokkulepete sätetes esineb mõningaid olulisi erinevusi.

• Säte, mille kohaselt tuleb hoiduda võtmast meetmeid, mis võivad ohustada võimalikke kriminaalmenetlusi, esineb üksnes ühes staatust käsitlevas kokkuleppes.

• Staatust käsitlevates kokkulepetes esitatakse erisuguses sõnastuses ameti rühma liikme erakorraline õigus tegutseda kolmanda riigi nimel ning see võib tuua kaasa õiguskindlusetuse.

• Samamoodi ei ole diskrimineerimisklausli sõnastus kõnealuse kolme staatust käsitleva kokkuleppe puhul 100% järjepidev.

• Kriminaalvastutuse osas ei ole kõigis staatust käsitlevates kokkulepetes selgitatud tegevdirektori tõenduse (selle kohta, kas väidetav kuritegu leidis aset siis, kui rühma liige täitis oma ametiülesandeid) siduvat laadi.

• Staatust käsitlevates kokkulepetes esineb erinevusi muude rühmaliikmete kohustuse osas anda kriminaalmenetlustes tunnistajatena ütlusi.

Raportöör palub komisjonil ja ametil anda kiiresti sisulisel viisil parlamendile aru kõikidest kohapealsetest operatiivsetest raskustest või erinevustest, mis tekivad kõnealustest õigusraamistikus esinevatest erinevustest.

Kuigi staatust käsitleva kokkuleppe üle peeti läbirääkimisi ja selles lepiti kokku ameti eelmisel ametiajal (määrus (EL) nr 2016/1624), eeldab raportöör, et kõnealuse staatust käsitleva kokkuleppe rakendamisel järgitakse täielikult kõiki määruse 2019/1896 sätteid, eelkõige seoses artikli 110 lõikega 2.

Kokkuvõttes leiab raportöör, et kavandatud staatust käsitlev kokkulepe on kooskõlas komisjoni teatises esitatud näidiskokkuleppe sisu ja sätetega, mis peaksid sisalduma lõplikus kokkuleppes.

Kuna see kokkulepe jõuab rakendamisetappi, palub parlament ametil esitada talle viivitamata teavet staatust käsitleva kokkuleppe rakendamise käigus korraldatud tegevuse kohta ja tuletab ametile meelde määruse (EL) 2019/1896 artikli 73 lõike 7 kohast kohustust lisada oma aastaaruannetesse hinnang kolmandate riikidega tehtava koostöö kohta.

Eelnimetatut silmas pidades soovitab raportöör parlamendil nõukogu otsuse eelnõu teksti heaks kiita.

 

 

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevust Serbia Vabariigis käsitleva Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vahelise staatust käsitleva kokkuleppe sõlmimine
Viited	15581/2018 – C9-0180/2019 – 2018/0409(NLE)
Konsulteerimise/nõusolekutaotluse kuupäev	20.11.2019
Vastutav komisjon  istungil teada andmise kuupäev	LIBE 28.11.2019
Nõuandvad komisjonid  istungil teada andmise kuupäev	AFET 28.11.2019
Arvamuse esitamisest loobumine  otsuse kuupäev	AFET 6.11.2019
Raportöörid  nimetamise kuupäev	Bettina Vollath 4.9.2019
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	9.1.2020	28.1.2020
Vastuvõtmise kuupäev	28.1.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	44 10 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Konstantinos Arvanitis, Katarina Barley, Pernando Barrena Arza, Pietro Bartolo, Vladimír Bilčík, Ioan-Rareş Bogdan, Saskia Bricmont, Clare Daly, Lena Düpont, Cornelia Ernst, Nicolaus Fest, Sylvie Guillaume, Andrzej Halicki, Balázs Hidvéghi, Antony Hook, Evin Incir, Sophia in ‘t Veld, Patryk Jaki, Fabienne Keller, Peter Kofod, Moritz Körner, Alice Kuhnke, Jeroen Lenaers, Juan Fernando López Aguilar, Magid Magid, Roberta Metsola, Claude Moraes, Nadine Morano, Maite Pagazaurtundúa, Emil Radev, Paulo Rangel, Terry Reintke, Ralf Seekatz, Michal Šimečka, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Tineke Strik, Ramona Strugariu, Annalisa Tardino, Tomas Tobé, Dragoş Tudorache, Tom Vandendriessche, Bettina Vollath, Jadwiga Wiśniewska, Elena Yoncheva, Javier Zarzalejos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Patrick Breyer, Delara Burkhardt, Lívia Járóka, Beata Kempa, Ondřej Kovařík, Kris Peeters, Karlo Ressler, Petar Vitanov
Esitamise kuupäev	29.1.2020

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

44	+
ECR	Patryk Jaki, Beata Kempa, Jadwiga Wiśniewska
ID	Nicolaus Fest, Peter Kofod, Annalisa Tardino, Tom Vandendriessche
PPE	Vladimír Bilčík, Ioan-Rareş Bogdan, Lena Düpont, Andrzej Halicki, Balázs Hidvéghi, Lívia Járóka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Nadine Morano, Kris Peeters, Emil Radev, Paulo Rangel, Karlo Ressler, Ralf Seekatz, Tomas Tobé, Javier Zarzalejos
RENEW	Antony Hook, Sophia in 't Veld, Fabienne Keller, Moritz Körner, Ondřej Kovařík, Maite Pagazaurtundúa, Michal Šimečka, Ramona Strugariu, Dragoş Tudorache
S&D	Katarina Barley, Pietro Bartolo, Delara Burkhardt, Sylvie Guillaume, Evin Incir, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Birgit Sippel, Sylwia Spurek, Petar Vitanov, Bettina Vollath, Elena Yoncheva

 

10	–
GUE/NGL	Konstantinos Arvanitis, Pernando Barrena Arza, Clare Daly, Cornelia Ernst
VERTS/ALE	Patrick Breyer, Saskia Bricmont, Alice Kuhnke, Magid Magid, Terry Reintke, Tineke Strik

 

0	0

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu