RAPORT Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule ja Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) 2020. aasta läbivaatamisprotsessi ettevalmistamist ning tuumarelvastuse kontrolli ja tuumadesarmeerimise võimalusi

25.2.2020 - (2020/2004(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Sven Mikser

EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE PROJEKT

nõukogule ja Euroopa Komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) 2020. aasta läbivaatamisprotsessi ettevalmistamist ning tuumarelvastuse kontrolli ja tuumadesarmeerimise võimalusi

(2020/2004(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu tuleviku ja mõju kohta Euroopa Liidule[1],

– võttes arvesse nõukogu 13. aprilli 2000. aasta ühist seisukohta, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2000. aasta konverentsi lepingu läbivaatamise kohta[2], ja nõukogu ja 25. aprilli 2005. aasta ühist seisukohta, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2005. aasta konverentsi lepingu läbivaatamise kohta[3],

– võttes arvesse nõukogu 29. märtsi 2010. aasta otsust 2010/212/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu seisukohta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2010. aasta läbivaatamiskonverentsiks[4],

– võttes arvesse nõukogu 20. aprilli 2015. aasta järeldusi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste 9. läbivaatamiskonverentsi kohta,

– võttes arvesse massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat, mis võeti vastu 12. detsembril 2003. aastal,

– võttes arvesse nõukogu 4. veebruari 2019. aasta järeldusi Iraani kohta,

– võttes arvesse nõukogu 15. aprilli 2019. aasta otsust 2019/615, mis käsitleb liidu toetust meetmetele tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) osalisriikide 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistamiseks[5],

– võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2019. aasta otsust 2019/938, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Ida tuumarelva- ja kõikide muude massihävitusrelvade vaba tsoon[6],

– võttes arvesse 14. juunil 2019. aastal avaldatud 2018. aasta eduaruannet massihävitusrelvade leviku vastase Euroopa Liidu strateegia rakendamise kohta,

– võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevaid kohustusi, mille kohaselt kõik osalisriigid kohustuvad viima heas usus ellu tuumadesarmeerimise ja lõpetama tuumavõidurelvastumise,

– võttes arvesse NATO 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel vastu võetud kommünikeed,

– võttes arvesse Põhja-Atlandi Nõukogu 20. septembri 2017. aasta avaldust tuumarelvade keelustamise leppe kohta,

– võttes arvesse NATO peasekretäri 2. augusti 2019. aasta avaldust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kohta,

– võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Venemaa Föderatsiooni allkirjastatud uut START-lepingut, mis kehtib alates 5. veebruarist 2011,

– võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud lepingu osalisriikide 2000. aasta konverentsil vastu võetud lõppdokumenti,

– võttes arvesse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud lepingu osalisriikide 2010. aasta konverentsil vastu võetud lõppdokumenti,

– võttes arvesse ÜRO peasekretäri 2018. aasta mitteametlikku dokumenti „Securing Our Common Future: An Agenda for Disarmament“ („Meie ühise tuleviku tagamine: desarmeerimise tegevuskava“),

– võttes arvesse Rootsi poolt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele esitatud töödokumenti „Unlocking disarmament diplomacy through a „stepping stone“ approach“ („Etapiviisiline desarmeerimisdiplomaatia“),

– võttes arvesse USA poolt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele esitatud töödokumenti „Operationalising the Creating an Environment for Nuclear Disarmament (CEND) Initiative“ („Tuumadesarmeerimiseks keskkonna loomise (CEND) algatuse juurutamine“),

– võttes arvesse töödokumenti „The Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons at 50: a brief assessment by the European Union“ („Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu 50. aastapäev: Euroopa Liidu lühihinnang“), mille Euroopa Liit esitas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele,

– võttes arvesse töödokumenti „Proposals by the Non-Proliferation and Disarmament Initiative to enhance transparency for strengthening the review process for the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons“ („Tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise algatuse ettepanekud läbipaistvuse suurendamiseks tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise protsessi tugevdamise eesmärgil“), mille esitasid tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise algatuse liikmed (Austraalia, Kanada, Tšiili, Saksamaa, Jaapan, Mehhiko, Madalmaad, Nigeeria, Filipiinid, Poola, Türgi ja Araabia Ühendemiraadid) tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0020/2020),

A. arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise leping (NPT) on viimase 50 aasta jooksul kahtlemata olnud kõige olulisem rahvusvaheline vahend tuumarelvakorra reguleerimiseks; arvestades, et see on ülemaailmse strateegilise stabiilsuse nurgakivi ja asendamatu kaitsevall tuumarelvade leviku ohu vastu; arvestades, et see on aidanud märkimisväärselt kaasa tuumaarsenali vähendamisele ja tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise hõlbustamisele; arvestades, et tegemist on küpse ja pragmaatilise lepinguga, mis on peaaegu universaalne ja millest on laialdaselt kinni peetud; arvestades, et 1995. aastal leppisid NPT osalisriigid kokku selle tähtajatus pikendamises; arvestades, et kuna 2015. aastal ei jõutud sisulises lõppdokumendis kokkuleppele, on äärmiselt oluline, et 2020. aasta läbivaatamine oleks edukas;

B. arvestades, et alates 1968. aastast on NPT ajendanud mitmeid Euroopa, Ladina-Ameerika, Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riike tuumarelvadest loobuma; arvestades, et see on teinud võimalikuks tuumaenergia rahumeelse arengu; arvestades, et see on kaasa toonud tuumarelvistu järsu vähenemise pärast külma sõda; arvestades, et ainult mõni üksik riik on NPT väliselt tuumarelvistut arendanud;

C. arvestades, et NPT kolm sammast – tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine – täiendavad ja tugevdavad üksteist ning on omavahel lahutamatult seotud; arvestades, et mis tahes tulevased edusammud desarmeerimise ja tuumarelvade täieliku kaotamise suunas nõuavad seetõttu selliste relvade leviku vastaste kehtivate normide säilitamist; arvestades, et NPT on võimaldanud luua rahvusvahelise kaitsesüsteemi;

D. arvestades, et NPT perioodiliste läbivaatamiskonverentside eesmärk on hinnata NPT rakendamist ja koostada edu saavutamiseks järkjärguline tegevuskava; arvestades, et läbivaatamisprotsess annab osalisriikidele iga viie aasta tagant võimaluse säilitada ja tugevdada tuumarelva leviku tõkestamise korda;

E. arvestades, et 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil kinnitati veel kord tuumarelva leviku tõkestamise ülemaailmse korra tugevdamise lõppeesmärki, kui NPT osalisriigid kohustusid uuesti järgima NPT põhisätteid ja võtsid vastu 64 punktist koosneva tegevuskava, mis sisaldab muu hulgas konkreetseid tuumarelva leviku tõkestamise, desarmeerimise ja tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise tegevuskavasid, mille aluseks on konkreetsed ja mõõdetavad meetmed, mida osalisriigid võtavad kolme samba toetamiseks;

F. arvestades, et tuumadesarmeerimist käsitlevas osas kohustusid osalisriigid, sealhulgas tunnustatud tuumariigid, esimest korda kiirendama tegelikke edusamme desarmeerimisel ja viima lõpule oma siirdud või siirmata tuumaarsenali täieliku likvideerimise; arvestades, et tuumarelva leviku tõkestamise samba raames kokku lepitud meetmed hõlmavad mitmesuguseid küsimusi, nagu kaitsemeetmete tugevdamine, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) toetamine, tuumamaterjali füüsiline kaitse, lisaprotokollide sõlmimine ja jõustumine, tuumaenergiaga seotud ekspordi kaitsemeetmed, tuumatehnoloogia siire ja tuumaterrorism;

G. arvestades, et läbipaistvuse põhimõte on tuumadesarmeerimise lahutamatu osa, kuna see aitab selgitada välja olemasolevaid arsenale ja toetab kontrolliprotsessi; arvestades, et läbipaistvus aitab luua usaldust ja kindlustunnet ning loob ühise aluse dialoogile, mis on tuumarelvade vähendamise ja lõpliku likvideerimise eeltingimus; arvestades, et IAEA juhatajate nõukogule esitatavad aruanded on oluline vahend läbipaistvuse tagamiseks tuumarelva mitteomavate riikide võetud tuumarelva leviku tõkestamise kohustuste täitmisel;

H. arvestades, et NPT sätted toetavad riikide õigust kasutada tuumaenergiat rahuotstarbelistel eesmärkidel ning osaleda seadmete, materjalide ning tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist puudutava teadusliku ja tehnoloogilise teabe vahetamises, tagades samal ajal tuumarelvavabade riikide eeliskohtlemise ja võttes nõuetekohaselt arvesse arengumaade vajadusi;

I. arvestades, et katsetamisvastane norm toetab nii tuumarelvade leviku tõkestamise sammast kui ka desarmeerimise sammast, aidates seega takistada potentsiaalsetel tuumarelvariikidel otsimast võimalusi tuumarelvade väljatöötamiseks ja omandamiseks; arvestades, et osalisriigid on võtnud kohustuse hoiduda kuni tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) jõustumiseni igasugustest tuumaplahvatustest ja uute tuumarelvatehnoloogiate kasutamisest; arvestades, et kõik tuumariigid on kohustunud CTBT viivitamata ratifitseerima; arvestades, et kõik riigid on ka kokku leppinud, et viivitamata tuleks alustada läbirääkimisi tuumarelvades kasutatava lõhustuva materjali tootmise keelustamise lepingu üle;

J. arvestades, et NPT on loonud aluse tuumavabade tsoonide loomiseks kogu maailmas; arvestades, et Lähis-Ida tuumarelvavaba tsooni loomine on üks ELi pikaajalisi eesmärke; arvestades, et EL eraldas hiljuti eelarvevahendid meetmetele, mille eesmärk on soodustada kaasavat dialoogi ekspertide ja poliitikakujundajate vahel, et edendada valmidust massihävitusrelvadest vaba tsooni loomiseks Lähis-Idas;

K. arvestades, et 2019. aasta novembris New Yorgis toimunud Lähis-Ida tuumarelvavaba ja kõigist muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomise konverentsi esimesel istungil vastu võetud poliitilises deklaratsioonis (milles ei osalenud 28 ELi liikmesriiki) kohustusid ülejäänud osalejad jätkama õiguslikult siduva lepingu koostamist, et luua Lähis-Idas tuumarelvadest ja muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon;

L. arvestades, et alates NPT jõustumisest 1970. aastal ei ole pooltel läbivaatamiskonverentsidel suudetud saavutada konsensust sisulise lõppdeklaratsiooni suhtes ning viimane lõppdeklaratsioon võeti vastu 2010. aasta läbivaatamiskonverentsil;

M. arvestades, et 2020. aasta läbivaatamiskonverents toimub eriti keerulises rahvusvahelises julgeolekuolukorras, kuna Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmisel ei ole tehtud edusamme, USA on taganenud Iraaniga sõlmitud ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast (JCPOA), Iraan on seda lepet väidetavalt rikkunud ning Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa on sellele vastanud ametlike kaebustega, mis on käivitanud JCPOA vaidluste lahendamise mehhanismi, keskmaa-tuumajõudude piiramise leping on kokku varisenud ning Venemaa ja USA vahel START-lepingu pikendamise üle peetavad läbirääkimised on ummikseisus; arvestades, et 191 NPT tuumarelvaga ja -relvata osalisriigi omavahelised lahkarvamused ja erimeelsused tuumarelvade vähendamise ja likvideerimise parima lähenemisviisi küsimuses muudavad arutelu veelgi keerulisemaks;

N. arvestades, et mitmed tuumariigid kavatsevad oma tuumarelvi või nende kandevahendeid moderniseerida või ajakohastavad neid praegu, ning arvestades, et mõned neist vähendavad oma riiklikus sõjalises doktriinis nende kasutamise künnist;

O. arvestades, et 1994. aasta Budapesti memorandumiga, millele kirjutasid alla Ukraina, Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik, anti Ukrainale tuumarelvistikust loobumise ja NPT-ga ühinemise eest vastutasuks julgeolekutagatised tema territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu suunatud ähvarduste või jõu kasutamise vastu; arvestades, et Budapesti memorandumiga Ukrainale antud julgeolekutagatiste täielik täitmata jätmine ja rahvusvahelise õiguse eiramine Venemaa poolt on kahjustanud tuumadesarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise alaste kõneluste õhkkonda;

P. arvestades, et ülemaailmse julgeolekukeskkonna halvenemist süvendab veelgi riikide ja rahvuste vahel kasvav usaldamatus, ning et arsenalide moderniseerimist on soodustanud uued tehnoloogiad, mis suurendavad ülemaailmseid julgeolekuriske, eelkõige seoses tuumarelvade ning nende juhtimis-, kontrolli- ja varajase hoiatamise süsteemide vastu suunatud võimalike küberrünnakutega, samuti tuumarelvade üha suurem roll riikide poliitikas, strateegiates ja doktriinides, mis tekitab uue ülemaailmse tuumavõidurelvastumise ohu; arvestades, et üha rohkem riike püüab endale saada tuumarelvi, mida oleks võimalik kasutada lahingutegevuses;

Q. arvestades, et on märkimisväärne risk, et suurt sõjalist jõudu omavad toimijad ei kaldu enam kasutama relvastuskontrolli ja desarmeerimist, et leevendada rahvusvahelisi pingeid ja parandada ülemaailmset julgeolekukeskkonda, mis lõppkokkuvõttes seab tuumarelvad strateegilises bilansis taas tähtsale kohale ja suurendab seega tuumaohtu kogu maailmas;

R. arvestades, et ülemaailmne tuumaarsenal koosneb peaaegu 14 000 tuumalõhkepeast ning USA ja Venemaa valduses on üle 90 % sellest arsenalist; arvestades, et isegi tuumarelvade piiratud kasutamisel oleksid katastroofilised humanitaartagajärjed, kuna ükski riik ega rahvusvaheline organisatsioon ei ole suuteline toime tulema sellise rünnaku otseste tagajärgedega ja pakkuma ohvritele piisavat abi;

S. arvestades, et tuumarelva keelustamise lepingu võtsid 2017. aastal vastu 122 riiki, kuid nende hulgas ei ole ühtegi tunnustatud tuumarelvariiki, ning 2020. aasta jaanuariks oli lepingule alla kirjutanud 80 riiki ja selle ratifitseerinud 35 riiki; arvestades, et Euroopa Liit ei jõudnud lepingu suhtes ühises seisukohas kokkuleppele;

T. arvestades, et USA ja Venemaa Föderatsiooni kahepoolse uue START-lepingu pikendamine, mille peamine eesmärk peab olema jätkuvalt vähendada kontrollitaval viisil külma sõja võidurelvastumise tulemusel tekkinud tuumalõhkeainete varusid ning millega piiratakse mõlema poole kasutatavate strateegiliste tuumalõhkepeade arvu 1550ni kuni selle kehtivuse lõppemiseni 2021. aasta veebruaris, oleks strateegilise stabiilsuse säilitamise ja uue võidurelvastumise piiramise põhielement;

U. arvestades, et NATO on väljendanud tugevat toetust NPT täielikule rakendamisele ning on võtnud endale kohustuse luua tuumarelvavaba maailma jaoks tingimused täielikus kooskõlas NPT sätetega ja samm-sammult (step-by-step approach);

V. arvestades, et USA juhitud algatusega „Tuumadesarmeerimiseks keskkonna loomine“ (CEND), milles sätestatakse ülesanded, mis tuleb täita, et luua tingimused desarmeerimiseks, püütakse minna kaugemale tavapärasest samm-sammulisest lähenemisviisist, et tegeleda julgeolekukeskkonna praeguse halvenemise probleemiga;

W. arvestades, et Rootsi esitatud etapiviisilise strateegiaga (stepping-stone approach) võetakse ette järjekestvad, kergemini saavutatavad sammud neljas peamises valdkonnas, mille eesmärk on luua koostööharjumusi, vähendada tuumarelvade tähtsust, suurendada läbipaistvust ja vähendada tuumaohte, et oleks võimalik olemasolevaid desarmeerimise eesmärke täita;

X. arvestades, et sellised küberrünnaku meetodid nagu andmete manipuleerimine, digitaalne segamine ja küberpettused võivad ohustada kommunikatsiooni terviklikkust, mis suurendab ebakindlust otsuste tegemisel; arvestades, et kriisi ajal võivad sellised küberrünnakud tuumarelvasüsteemide vastu olukorda pingestada ja muu hulgas viia tuumarelvade tahtmatu kasutamiseni;

Y. arvestades, et mitmepoolne dialoog ja diplomaatia on osutunud tõhusaks vahendiks tuumarelva leviku kriisi ja konfliktide eskaleerumise ennetamisel, nagu näitas ühine laiaulatuslik tegevuskava (JCPOA), mida peetakse ajalooliseks saavutuseks ja oluliseks panuseks ülemaailmsesse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi;

Z. arvestades, et massihävitusrelvade osas on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) seisund püsinud muutumatuna (KRDV taganes 2003. aastal lepingust ja omandas tugevatest rahvusvahelistest sanktsioonidest hoolimata suutlikkuse toota tuumarelvi); arvestades, et IAEA 2018. aasta aruande andmetel jätkas P’yŏngyang oma tuumategevust; arvestades, et kogu 2019. aasta jooksul tuli teateid KRDV tuumarajatiste tegevusest ja riik ise kuulutas, et lähiajal toimub ühel raketodroomil „väga oluline katse“; arvestades, et konkreetsed eduväljavaated tuumarelvavabaks piirkonnaks saamise suunas on lühikeses perspektiivis kasinad; arvestades, et Põhja-Koreast lähtub endiselt tuuma- ja ballistiliste rakettide oht kogu piirkonnale ja maailmale;

AA. arvestades, et Arktika piirkonnas on tuumalaevade arv viimase kümne aasta jooksul järsult suurenenud; arvestades, et radioloogilise ja tuumamaterjali olemasolu Arktikas põhjustab tõsiste vahejuhtumite või õnnetuste ohtu;

1. soovitab nõukogul ning komisjoni asepresidendil ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal

a) korrata, et tegelikult toimiv mitmepoolsus ja reeglitepõhine rahvusvaheline kord on tuumarelvade leviku tõkestamise eeltingimus; kinnitada, et tuumarelva leviku tõkestamise leping on tuumarelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise režiimi nurgakivi, oluline kaitsevall tuumarelva leviku ohu vastu ning asendamatu raamistik rahu ja julgeoleku säilitamiseks ja tugevdamiseks kogu maailmas;

b) veel kord kinnitada ELi ja selle liikmesriikide täielikku toetust tuumarelva leviku tõkestamise lepingule ja selle kolmele üksteist tugevdavale sambale, milleks on tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine, ning kinnitada varasema samm-sammulise lähenemisviisi kehtivust, mis põhineb eelmiste läbivaatamisprotsesside käigus, eelkõige 1995., 2000. ja 2010. aastal, võetud kohustustel; rõhutada, et kolme sambaga tasakaalustatud lähenemisviis on oluline 2020. aasta läbivaatamiskonverentsil positiivse tulemuse saavutamiseks ning konkreetsete, tulemuslike ja konsensuslike meetmete vastuvõtmiseks, mis võimaldaksid jätkata varasemate kohustuste täitmist; rõhutada ELi olulist rolli rahule orienteeritud poliitika hõlbustamisel ja rahvusvahelise stabiilsuse edendamisel;

c) tagada viivitamata nõukogu otsuse vastuvõtmine, millega vormistataks ametlikult ELi ühine seisukoht tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi kohta;

d) rõhutada, et tuumarelva leviku tõkestamise leping on olnud olnud juba viis aastakümmet asendamatu vahend rahu ja julgeoleku tagamiseks kogu maailmas;

e) jätkata tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi eelsete meetmete toetamist 1,3 miljoni euro suuruse rahalise toetusega teavitustegevuseks, mis koosneb kolmest temaatilisest seminarist, mis hõlmavad tuumadesarmeerimist, tuumarelva leviku tõkestamist ja tuumaenergia rahuotstarbelist kasutamist ning neljast piirkondlikust kohtumisest ja kahest kõrvalüritusest; jätkata ELi tegevuse peamiste eesmärkide toetamist, eelkõige mis puudutab usalduse ja kindlustunde suurendamist, teadlikkuse suurendamist takistustest ja võimalikest lähenemisvaldkondadest ning sisendite väljatöötamist tegevuskava jaoks, et saavutada 2020. aasta läbivaatamisprotsessi edukas tulemus;

f) jätkuvalt rõhutada, et riikidevaheliste lahknevuste edasine süvenemine viiks tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kui usaldusväärse ülemaailmse õigusliku vahendi järkjärgulise diskrediteerimiseni ja ülemaailmse desarmeerimisrežiimi nõrgenemiseni, mis põhjustaks tuumarelva edasise ülemaailmse leviku ohtu; hoiatada osalisriike, et võttes arvesse konsensuse puudumist 2015. aasta läbivaatamiskonverentsil ja ettevalmistavates komiteedes ei saa tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tulevikku ilma riikide selgelt toetava hoiakuta enam enesestmõistetavaks pidada;

g) tuletada osalisriikidele meelde, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 50. aastapäev, mis langeb kokku 2020. aasta läbivaatamiskonverentsiga, võib soodustada avameelset ja tulemustele orienteeritud dialoogi, et taastada vastastikune usaldus ja kindlustunne, võtta eesmärgiks laiendada kattuvaid valdkondi ja teha kindlaks ühised alused arutelude jätkamiseks; lõppeesmärk on võtta vastu kokkulepitud dokument, milles tunnistataks ühise eesmärgina tuumadesarmeerimist ja tuumarelvade täielikku kaotamist kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu artikliga VI;

h) nõuda tugevat poliitilist juhtimist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsi toetamiseks; anda tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikidele sõnum, et riigipeade ja valitsusjuhtide osalemine tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiskonverentsil näitaks, kui oluliseks riigid seda lepingut ja selle läbivaatamise protsessi peavad; kutsuda osalisriikide esindajaid üles kasutama 10. läbivaatamiskonverentsi võimalust, et kinnitada veel kord, et „tuumasõda ei saa võita ja seda ei tohi kunagi pidada“;

i) rõhutada, et lepingu valikuline kohaldamine või lepingu memorandumi mittejärgimine NPT osalisriikide poolt vähendab usaldust kogu NPT süsteemi vastu; kutsub kõiki NPT allkirjastanud riike üles tagama enda võetud kohustuste täitmise;

j) väljendada rahulolu selle üle, et 72 aastat ei ole tuumarelvi kasutatud; hoiatada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriike, et tuumarelvade võimaliku kasutamise olukordade laiendamine võib tõsiselt ohustada ülemaailmset strateegilist stabiilsust ja nende relvade mittekasutamise tava;

k) kutsuda kõiki riike üles tunnustama tuumarelvade ja nendega seotud transporditehnoloogiate suhtes kontrolli, desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamise režiimi kui olulist usalduse suurendamise vahendit, mis aitab oluliselt kaasa rahvusvahelise julgeolekukeskkonna halvenemise peatamisele ning sellega suure riikidevahelise sõja ärahoidmisele ning rahu ja julgeoleku säilitamisele;

l) rõhutada, et tuumarelvavaba maailma saavutamiseks on oluline efektiivne tuumadesarmeerimise kontroll; jätkata ja tõhustada pingutusi, sealhulgas koostöös rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning kodanikuühiskonnaga, et lahendada kontrollimisprobleeme seoses ohutus-, julgeoleku- ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise nõuetega;

m) nõuda, et osalisriigid teeksid kõik endast oleneva, et saavutada uut edu relvastuskontrolli ja tuumadesarmeerimise protsessides, eelkõige ülemaailmse tuumarelvavarude üldise vähendamise kaudu, ning tagaksid, et ei pöörataks tagasi tuumarelvade arsenali vähenemise suundumust, mis algas pärast tuumarelvastuse kõrgpunkti 1986. aastal; anda sõnum, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingut tuleks kasutada kõigi sellesuunaliste diplomaatiliste pingutuste platvormina;

n) kutsuda USAd ja Venemaad üles suurendama vastastikust usaldust ja kindlustunnet, pidades silmas dialoogi taasalustamist võimalike viiside üle, kuidas luua uusi relvastuskontrolli alaseid suhteid; rõhutada, et kui Venemaa ja USA enne tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi kohustuksid selgelt pikendama uue START-lepingu kehtivust enne 2021. aasta veebruari, oleks see oluline panus läbivaatamiskonverentsi kordaminekusse; soovitada mõlemal poolel tungivalt pidada läbirääkimisi uue õigusakti üle, mis hõlmaks nii paigaldatud kui ka paigaldamata relvi ning strateegilisi ja mittestrateegilisi relvi ja mis puudutaks ka Hiinat, võttes arvesse asjaolu, et Hiina varustab end aktiivselt rakettidega; väljendada muret seoses asjaoluga, et Venemaa võttis Orenburgi piirkonnas hiljuti kasutusele ülehelikiirusega raketid Avangard; tuletada Venemaale meelde, et kõigi kasutusel olevate ülehelikiirusega rakettide Avangard suhtes kohaldatakse uues START lepingus kehtestatud 550 lõhkepea piirangut ja sellega seotud kontrollisätteid;

o) väljendada veel kord ELi sügavat kahetsust keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu hiljutise kokkuvarisemise pärast, mis oli tingitud sellest, et Venemaa on kasutusele võtnud tuuma-, mobiilse ja raskesti avastatava raketisüsteemi SSC-8, mis alandab tuumarelvade relvakonfliktides kasutamise künnist, ning rõhutada, et sellel on märkimisväärne negatiivne mõju Euroopa julgeolekule ja strateegiliste tuumarelvade kontrolli raamistikule; kutsuda mõlemat keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingule alla kirjutanud riiki üles jätkama dialoogi võimaluste üle panna maksma uus õiguslikult siduv vahend lühikese ja keskmise ulatusega rakettide reguleerimiseks; toetada pingutusi sellise vahendi mitmepoolseks muutmisel, laiendades seda kõigile teistele riikidele, kes omavad seda liiki relvi, Hiina kaasa arvatud;

p) väljendada muret keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu kehtivuse lõppemise pärast, pidades silmas ka asjaolu, et keskmise levikualaga raketid võivad eriti suure tõenäosusega suurendada tuumaalase eskaleerumise ohtu Euroopa mandril;

q) toetada kõnelusi mitmepoolse ballistiliste rakettide lepingu üle, mis ulatuks kaugemale USA ja Venemaa vahelisest keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust ja hõlmaks ka teisi osalisi;

r) kutsuda USA-d ja Venemaad üles avaldama kõigile teistele tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalistele ja ÜRO Julgeolekunõukogule deklaratsiooni, milles nad esitaksid pärast keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingust taganemist enda poolt võetavad meetmed, et tagada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu VI artiklist tulenevate kohustuste täitmine; astuda liidu nimel sel eesmärgil vajalikke samme;

s) kutsuda Venemaad üles täitma Budapesti memorandumis sätestatud kohustust ja austama Ukrainale antud julgeolekutagatisi;

t) käsitada tuumarelvade kontrollirežiimist loobumist või selle kokkuvarisemist ohtliku pretsedendina tuumarelva leviku tõkestamise lepingu jaoks; pidada meeles, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriigid võivad pidada selliseid sündmusi ohuks oma riiklikule julgeolekule ning et selle tagajärjed võivad kõigutada tuumarelva leviku tõkestamise lepingut tervikuna;

u) tuua need probleemid välja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2020. aasta läbivaatamiskonverentsil; astuda vajalikke diplomaatilisi ja poliitilisi samme, et kõrvaldada otsene oht, mida tekitavad Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele keskmaa-tuumarelvad;

v) rõhutada NATO liikmesriikide senist panust tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevate kohustuste täitmisse, mis hõlmab tuumarelvavarude vähendamist 95% võrra alates külma sõja lõpust, tuumarelvade lahtisidumist sihtmärkidest, nende häireseisundis oleku vähendamist ja nende kaitsealase rolli vähendamist; kutsuda NATOt ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu allkirjastanud riike üles jätkama oma pingutusi tuumarelvade edasiseks vähendamiseks täielikus kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga, tuginedes rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut edendavale samm-sammulisele lähenemisviisile;

w) märkida, et TPNW, mille võtsid vastu 122 riiki, millele on nüüdseks alla kirjutanud 80 riiki ja mille on ratifitseerinud 35 riiki, annab tunnistust soovist saavutada tuumarelvavaba maailma eesmärk; rõhutada, et tuumadesarmeerimist ei saa eraldada kollektiivsest julgeolekust ja seda on võimalik saavutada ainult strateegilist konteksti arvesse võttes, ning see peab olema osa järkjärgulisest protsessist, mis tagab kõigi tingimusteta julgeoleku, vältides samal ajal igasugust uut võidurelvastumist; tuletada meelde, et tuumarelvaarsenali kvantitatiivse arengu takistamise vahendina on lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise leping oluline ja asendamatu samm tuumarelvavaba maailma suunas;

 x) kinnitada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osaliste õigust kasutada tuumaenergiat rahuotstarbeliselt, et nad saaksid kooskõlas selle lepingu sätetega rahuldada oma pikaajalisi energiavajadusi; teha koostööd riikidega, kes soovivad arendada selle valdkonna suutlikkust, et kasutada tuumaenergiat vastutustundlikult üksnes rahumeelsetel eesmärkidel, tingimusel et kõik ohutus-, julgeoleku- ja tuumarelva leviku tõkestamise tingimused on täidetud; kaaluda kohaste meetmete võtmist juhul, kui need riigid ei tee koostööd ning ei täida kõiki ohutus-, julgeoleku- ja tuumarelva leviku tõkestamise tingimusi; anda abi, muutes samal ajal tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise suutlikkust arendada soovivate riikide jaoks kohustuslikuks tugeva tuumaohutuskultuuri arendamise, ning tunnustada IAEA ja selle kaitsemeetmete süsteemi rolli ja väärtust tuumarelva leviku tõkestamise lepingu rakendamisel ja tuumajulgeoleku raamistiku tugevdamisel;

y) piirata tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga hõlmatud tuumatehnoloogia üleandmist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikidele, kes on vastu võtnud IAEA täieulatuslikud kaitsemeetmed ja rakendavad neid, toetades seega tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 1995. aasta läbivaatamiskonverentsi otsust, et tundliku tuumatehnoloogia üleandmise uue tarnekorra puhul tuleks eeltingimusena võtta vastu IAEA täieulatuslikud kaitsemeetmed ja rahvusvaheliselt siduvad kohustused mitte omandada tuumarelvi ega muid tuumalõhkeseadmeid;

z) jätkata kooskõlas 1995. aasta resolutsiooniga pingutusi Lähis-Idas tuumarelvadest ja muudest massihävitusrelvadest vaba tsooni loomiseks, mida praegu nõrgestab Iisraeli poliitika ja ohustab uraani rikastamise taasalustamine Iraani poolt; jätkata algatusi usalduse suurendamise meetmete edendamiseks, mille eesmärk on edendada ekspertide ja poliitikakujundajate vahel kaasavat dialoogi ja mida toetatakse projektide elluviimiseks ette nähtud 2,86 miljoni euro suuruse rahastamispaketiga;

aa) toetada piirkondlikku lähenemisviisi kui üht olulist viisi desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise edendamiseks; võtta arvesse Lähis-Ida tuumarelvavaba tsooni loomist käsitleva konverentsi esimese istungjärgu tulemusi ning jätkuvalt toetada pikaajalist eesmärki koostada õiguslikult siduv leping, mis võimaldaks luua Lähis-Ida tuumarelvavaba tsooni; innustada kõiki osalevaid riike tegema kõik endast oleneva, et seda püüet konverentsi teisel istungjärgul edasi arendada;

ab) ülal hoida Rootsi esitatud etapiviisilise lähenemisviisi ettepanekut, mille eesmärk on suurendada poliitilist toetust pragmaatilistele, lühiajalistele ja saavutatavatele kohustustele seoses ülemaailmse desarmeerimisrežiimiga, mille üldised eesmärgid on taastada usaldus ja kindlustunne, toetada meetmeid, mis keskenduvad tuumarelvade tähtsuse vähendamisele, riikide koostööharjumuste parandamisele, tuumariskide vähendamisele ja läbipaistvuse suurendamisele ja mis toimivad vahemeetmetena olemasolevate kohustuste täitmise hõlbustamiseks osalisriikide poolt;

ac) paluda osalisriikidel välja töötada ja kasutusele võtta meetmed mille eesmärk on vähendada tuumarelvade tahtliku või juhusliku kasutamise riske; need meetmed võiksid hõlmata sidekanalite ja -protokollide parandamist, küberjulgeolekut, tava- ja tuumavarade selget eristamist, hübriidohtudele, küberrünnakutele vastupidavuse võime parandamist ning otsuste tegemise aja pikendamist kriisiolukorras;

ad) toetada tuumarelvariikide võetud kohustust parandada läbipaistvust kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2000. aasta läbivaatamiskonverentsil heaks kiidetud 13 desarmeerimisammuga; tuletada meelde, et aruandlusmehhanismi edasine parandamine – tuumariikide aruandlusraamistike süstematiseerimine aitaks saavutada eri tuumariikide ühesuguse läbipaistvuse; pöörata sellega seoses erilist tähelepanu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisealgatuse ettepanekutele, et suurendada läbipaistvust tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise protsessi tugevdamiseks;

ae) võtta teadmiseks USA 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi ettevalmistuskomiteele esitatud ettepanek tuumadesarmeerimise keskkonna toimimise ja loomise kohta, mille eesmärk on välja selgitada rahvusvahelise julgeolekukeskkonna tegurid, mis takistavad edasisi edusamme desarmeerimisel, nende teguritega tegeleda ning võtta kasutusele pragmaatilisem desarmeerimise käsitus ja aidata kaasa 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi eduka tulemuse saavutamisele; osaleda selle ettepaneku edasistes aruteludes 2020. aasta läbivaatamiskonverentsi raamistikus ja väljaspool seda;

af) kutsuda kõiki riike üles viivitamata osalema aruteludes ühe lahendamata prioriteedi – tuumarelvade jaoks lõhustuvate materjalide tootmise keelustamise lepingu – teokstegemiseks ja lõpuleviimiseks, kuna see on hädavajalik vahend tuumavõidurelvastumise jätkumise ohu välistamiseks ja oluline samm tuumarelvade likvideerimise suunas;

ag) tagada, et EL jätkaks tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu (CTBT) ja Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) tugevat toetamist; tuletada veel meelde, kui oluline ja kiireloomuline ülesanne on saavutada tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu jõustumine, et takistada uute relvade väljatöötamist;

ah) kinnitada ELi jätkuvat toetust ühisele laiaulatuslikule tegevuskavale (JCPOA, Iraani tuumalepe) kui parimale võimalikule vahendile kinnituse saamiseks selle kohta, et Iraan kasutab tuumaenergiat eranditult rahumeelselt, ning olulisele vahendile, mis aitab suurendada stabiilsust ja julgeolekut Lähis-Idas; jätkuvalt rõhutada ELi olulist rolli edasiste sammude leidmisel tuumakokkuleppe kindlustamiseks; korrata, et EL peab kahetsusväärseks USA taganemist ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast (JCPOA) ja sanktsioonide taaskehtestamist; avaldada kahetsust, et Iraan on kaotanud piirangud oma rikastatud uraani tootmisele, mida saab kasutada reaktorikütuse ja tuumarelvade tootmiseks, ja on sellega 2019. aasta juulist alates rikkunud ühise laiaulatusliku tegevuskava raames võetud kohustusi, mille tulemusena kõik ühisele laiaulatuslikule tegevuskavale alla kirjutanud Euroopa riigid käivitasid vaidluste lahendamise mehhanismi; tuletada meelde, et sellega algas etapp, mida iseloomustab väga murettekitav ebakindlus rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku vallas; kinnitada veel kord vajadust jõuda kokkuleppele, et vähendada Iraani raketiprogrammist tulenevat ohtu; kutsuda Iraani üles asuda uuesti täies ulatuses täitma ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevaid tuumaenergia alaseid kohustusi;

ai) väljendada kahetsust, et Iraan toetab vägivaldseid valitsusväliseid jõude ning arendab ja kasutab ballistiliste rakettide alast suutlikkust, mis destabiliseerib Lähis-Ida laiemalt;

aj) kinnitada ELi täielikku toetust Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) tuumavabaks piirkonnaks muutmise eesmärgile, mis tuleb teoks teha täielikult, kontrollitavalt ja pöördumatult, kooskõlas kõigi asjakohaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega; nõuda, et KRDV loobuks oma tuumarelvaprogrammist ning asuks uuesti täitma tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ja IAEA kaitsemeetmete tingimusi; jätkata käimasoleva dialoogiprotsessi toetamist, püüdes samal ajal läbirääkimistel aktiivsemalt osaleda ja kasutades selleks ära ELi diplomaatilist asjatundlikkust; tuletada meelde, et KRDV on jätkuvalt piirkondliku ja rahvusvahelise tuuma- ja ballistiliste rakettide ohu allikas;

ak) jätkata tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kui rahvusvahelise rahu ja julgeoleku seisukohast olulise mitmepoolse instrumendi kaitsmist ja säilitamist, edendada lepingu ülemaailmset kohaldamist ning tugevdada selle rakendamist lepingu kolme võrdselt tähtsa, üksteist vastastikku tugevdava samba kaudu; kutsuda kõiki tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriike üles uuendama pingutusi üksteisega koostöö tegemiseks ning uuesti jõuliselt pühenduma tuumarelva tõkestamise lepingu terviklikule, täielikule ja tasakaalustatud täitmisele;

al) kutsuda kõiki riike, kes seda veel teinud ei ole, üles tuumarelvavabade riikidena tuumarelva leviku tõkestamise lepingule alla kirjutama ja seda lepingut ratifitseerima ning kuni lepinguga ühinemiseni täitma selle tingimusi ja kohustuma järgima tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise eesmärke, esitama ka tõendeid selle kohta, et nad ei tegele tuumatehnoloogia üleandmisega, ning tugevdama tuumamaterjali ja tuumarajatiste füüsilise kaitse konventsiooni;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev	19.2.2020
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	61 1 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Alviina Alametsä, Maria Arena, Petras Auštrevičius, Traian Băsescu, Lars Patrick Berg, Anna Bonfrisco, Reinhard Bütikofer, Fabio Massimo Castaldo, Włodzimierz Cimoszewicz, Katalin Cseh, Tanja Fajon, Anna Fotyga, Michael Gahler, Kinga Gál, Sunčana Glavak, Klemen Grošelj, Sandra Kalniete, Dietmar Köster, Stelios Kouloglou, Andrius Kubilius, Ilhan Kyuchyuk, Miriam Lexmann, Nathalie Loiseau, Jaak Madison, Lukas Mandl, Thierry Mariani, David McAllister, Vangelis Meimarakis, Sven Mikser, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Urmas Paet, Demetris Papadakis, Kostas Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Jérôme Rivière, Nacho Sánchez Amor, Jacek Saryusz-Wolski, Andreas Schieder, Radosław Sikorski, Sergei Stanishev, Hermann Tertsch, Hilde Vautmans, Harald Vilimsky, Idoia Villanueva Ruiz, Thomas Waitz, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers, Isabel Wiseler-Lima, Salima Yenbou, Željana Zovko
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Arnaud Danjean, Özlem Demirel, Engin Eroglu, Evin Incir, Andrey Kovatchev, Sergey Lagodinsky, Katrin Langensiepen, Gabriel Mato, Kris Peeters, Paulo Rangel, Ernest Urtasun, Nils Ušakovs, Mick Wallace
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)	Tudor Ciuhodaru

 

 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

61	+
ECR	Hermann Tertsch, Witold Jan Waszczykowski, Charlie Weimers
GUE/NGL	Özlem Demirel, Stelios Kouloglou, Idoia Villanueva Ruiz, Mick Wallace
ID	Lars Patrick Berg, Jaak Madison, Harald Vilimsky
NI	Fabio Massimo Castaldo
PPE	Traian Băsescu, Arnaud Danjean, Michael Gahler, Kinga Gál, Sunčana Glavak, Sandra Kalniete, Andrey Kovatchev, Andrius Kubilius, Miriam Lexmann, David McAllister, Lukas Mandl, Gabriel Mato, Vangelis Meimarakis, Francisco José Millán Mon, Kris Peeters, Paulo Rangel, Radosław Sikorski, Isabel Wiseler-Lima, Željana Zovko
RENEW	Petras Auštrevičius, Katalin Cseh, Engin Eroglu, Klemen Grošelj, Ilhan Kyuchyuk, Nathalie Loiseau, Javier Nart, Urmas Paet, Hilde Vautmans
S&D	Maria Arena, Włodzimierz Cimoszewicz, Tudor Ciuhodaru, Tanja Fajon, Evin Incir, Dietmar Köster, Sven Mikser, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Kati Piri, Giuliano Pisapia, Nacho Sánchez Amor, Andreas Schieder, Sergei Stanishev, Nils Ušakovs
VERTS/ALE	Alviina Alametsä, Reinhard Bütikofer, Sergey Lagodinsky, Katrin Langensiepen, Ernest Urtasun, Thomas Waitz, Salima Yenbou

 

1	–
NI	Kostas Papadakis

 

5	0
ECR	Anna Fotyga, Jacek Saryusz-Wolski
ID	Anna Bonfrisco, Thierry Mariani, Jérôme Rivière

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

– : vastu

0 : erapooletu

 

 

• [1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0130.
• [2] EÜT L 97, 19.4.2000, lk 1.
• [3] ELT L 106, 27.4.2005, lk 32.
• [4] ELT L 90, 10.4.2010, lk 8.
• [5] ELT L 105, 16.4.2019, lk 25.
• [6] ELT L 149, 7.6.2019, lk 63.