Menetlus : 2019/2131(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A9-0022/2020

Esitatud tekstid :

A9-0022/2020

Arutelud :

Hääletused :

Vastuvõetud tekstid :

P9_TA(2020)0158

<Date>{25/02/2020}25.2.2020</Date>
<NoDocSe>A9-0022/2020</NoDocSe>
PDF 270kWORD 101k

<TitreType>RAPORT</TitreType>

<Titre>konkurentsipoliitika 2019. aasta aruande kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2131(INI))</DocRef>


<Commission>{ECON}Majandus- ja rahanduskomisjon</Commission>

Raportöör: <Depute>Stéphanie Yon-Courtin</Depute>

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI KIRI
 TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

konkurentsipoliitika 2019. aasta aruande kohta

(2019/2131(INI))

Euroopa Parlament,

 võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 101–109,

 võttes arvesse komisjoni asjakohaseid eeskirju, suuniseid, resolutsioone, avalikke konsultatsioone, teatisi ja dokumente konkurentsi teemal,

 võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruannet 2018. aasta konkurentsipoliitika kohta (COM(2019)0339) ning selle täienduseks samal kuupäeval avaldatud komisjoni talituste töödokumenti,

 võttes arvesse oma 31. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta[1],

 võttes arvesse komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 10. septembri 2019. aasta missioonikirja Margrethe Vestagerile,

 võttes arvesse volinikukandidaat Margrethe Vestageri kirjalikke ja suulisi vastuseid Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2019. aasta kuulamisel,

 võttes arvesse komisjoni teatist ebaseadusliku ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmise kohta (2019/C 247/01),

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et tulemuslikumalt tagada konkurentsinormide täitmine ja et tagada siseturu nõuetekohane toimimine[2],

 võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks[3],

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2019. aasta arvamust komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruande kohta konkurentsipoliitika kohta 2018. aastal,

 võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2019. aasta arvamust komisjoni 15. juuli 2019. aasta aruande kohta konkurentsipoliitika kohta 2018. aastal,

 võttes arvesse Euroopa Komisjoni kõrgetasemelise eksperdirühma 4. aprilli 2019. aasta aruannet „Konkurentsipoliitika digitaalajastul“,

 võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 26. märtsi 2014. aasta esialgset arvamust „Eraelu puutumatus ja konkurentsivõime suurandmete ajastul: andmekaitse, konkurentsiõiguse ja tarbijakaitse vastastikune mõju digitaalses majanduses“ ja Euroopa Andmekaitseinspektori 23. septembri 2016. aasta arvamust nr 8/2016 põhiõiguste sidusa jõustamise kohta suurandmete ajastul,

 võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori 29. augusti 2018. aasta avaldust majandustegevuse koondumise mõju kohta andmekaitsele,

 võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola majandus- ja rahandusministrite 4. veebruari 2020. aasta kirja volinik Margrethe Vestagerile,

 võttes arvesse Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola 4. juuli 2019. aasta ettepanekut „Nüüdisaegne Euroopa konkurentsipoliitika“,

 võttes arvesse Euroopa Tarbijaliitude Ameti (BEUC) 2019. aasta aruannet „Konkurentsipoliitika roll tarbijate heaolu kaitsmisel digitaalajastul“,

 võttes arvesse komisjoni 7. jaanuari 2019. aasta otsust pikendada seitset ELi riigiabi eeskirjade kogumit (riigiabi ajakohastamise algatus 2014–2020) kuni 2022. aasta lõpuni ja alustada vahepeal hindamisi,

 võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 22. märtsi ja 27. mai 2019. aasta järeldusi,

 võttes arvesse 18. detsembril 2018. aastal tööstuse sõprade rühma 6. ministrite kohtumisel 18 liikmesriigi poolt esitatud deklaratsiooni,

 võttes arvesse üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide strateegilise foorumi aruannet „Strengthening strategic value chains for a future-ready EU industry“ („Strateegiliste väärtusahelate tugevdamine ELi tööstuse tulevikukindluse huvides“)

 võttes arvesse käsilolevat horisontaalse koostöö suuniste läbivaatamist,

 võttes arvesse avalikku konsultatsiooni horisontaalsete grupierandimääruste üle,

 võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. juuli 2018. aasta arvamust „Sotsiaalsetele ettevõtetele kohandatud Euroopa õigusraamistiku kujundamine“ (INT871),

 võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

 võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi,

 võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni kirja,

 võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0022/2020),

A. arvestades, et konkurents ja konkurentsipoliitika tulemuslik jõustamine peab kasu tooma kõigile ELi kodanikele, eriti nõrgal tarbijapositsioonil olijaile, ja samas edendama uuendusi ning ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate ausat konkurentsi, kindlustades, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) on võimalik ausatel eeldustel konkureerida;

B. arvestades, et konkurentsipoliitikat tuleb kohandada, et lahendada digitaalseid, ökoloogilisi, geopoliitilisi, tööstus- ja ühiskonnaprobleeme, ning see peab olema kooskõlas Euroopa rohelises kokkuleppes esitatud prioriteetidega ja Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, et tagada kõigis sektorites võrdsed tingimused, mis on ELi sotsiaalse turumajanduse aluseks, ja võttes samuti arvesse sotsiaalseid ettevõtteid;

C. arvestades, et ülemaailmne koostöö konkurentsieeskirjade jõustamisel aitab vältida vastuolusid parandusmeetmetes ja jõustatud meetmete tulemustes ning aitab äriühingutel vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid;

D. arvestades, et kiiresti arenevatel digitaalsetel turgudel võib konkurentsipoliitika mõnel juhul olla liiga aeglane ja seetõttu võib sellest süsteemsete turutõrgete kõrvaldamisel ja konkurentsi taastamisel vähe abi olla; arvestades, et täiendav eelnev reguleerimine ja seire võivad aidata tõhusamat järelevalvet tagada;

E. arvestades, et Euroopa konkurentsiasutused peaksid olema tähelepanelikud, et võrdselt vältida nii eeskirjade ala- kui ka ületäitmist digitaalsel turul;

F. arvestades, et ELi konkurentsipoliitika peamine eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, et säilitada siseturu terviklikkus ja kaitsta tarbijaid;

G. arvestades, et hiljutised andmeskandaalid, uurimised ja tõendid on näidanud, kuidas platvormid isikuandmeid koguvad, kasutavad ja neid kolmandatele isikutele müüvad ning kuidas ülekaalukad tehnoloogiaettevõtjad ja platvormid tarbijaid internetis süstemaatiliselt jälgivad;

Konkurentsipoliitika roll globaliseeruvas maailmas

1. märgib, et globaliseerunud maailmas on rahvusvaheline koostöö konkurentsiõiguse täitmise tõhusaks tagamiseks otsustavalt tähtis; kutsub komisjoni üles suurendama ELi konkurentsipoliitika mõju maailmas, eelkõige jätkates asjakohast dialoogi ja tihendades koostööd USA, Hiina, Jaapani ja muude kolmandate riikidega, võimaluse korral teise põlvkonna koostöölepingute kaudu, mis võimaldavad konkurentsiasutuste tõhusamat teabevahetust; kutsub komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutusi üles aktiivselt osalema rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku tegevuses; julgustab komisjoni alati püüdlema konkurentsieeskirjade (mis hõlmavad ka riigiabi) lisamise poole ELi vabakaubanduslepingutesse ja nende rakendamise poole Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), et tagada vastastikune kinnipidamine ausast konkurentsist; märgib kahetsusega WTO vaidluste lahendamise organi ummikseisu negatiivset mõju komisjonile;

2. palub komisjonil välja töötada vahendid välismaiste otseinvesteeringute parema järelevalve hõlbustamiseks kõigis liikmesriikides, tagada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute mehhanismi kiire rakendamine ja pakkuda välja vahend praeguse mehhanismi tugevdamiseks, tagades samal ajal, et Euroopa Liit jääb välismaistele otseinvesteeringutele avatuks ja atraktiivseks; juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et kolmandate riikide ettevõtteid koheldakse nende koduturul soodsamalt, mis võib ühtsel turul investeerimisel konkurentsi moonutada;

3. palub komisjoni tagada riigihanke- ja investeerimispoliitikas vastastikkus kolmandate riikidega, sealhulgas võttes arvesse sotsiaalset ja keskkonnadumpingut; tuletab meelde vajadust avada kolmandate riikide riigihanketurud, millele ei ole veel juurdepääsu; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks selle nimel, et sellised olulised kolmandad riigid nagu Hiina ühineksid vastuvõetava esialgse pakkumise alusel WTO riigihankelepinguga; rõhutab, et mis tahes vahend, mille eesmärk on parandada rahvusvahelise turu avamist, näiteks ELi rahvusvaheliste hangete vahend, mis tuleb lõplikult välja töötada 2021. aastaks, peab vältima täiendavat bürokraatiat ja uusi turumoonutusi, millel on kahjulik mõju ELi ettevõtetele;

4. kutsub komisjoni üles tagama ausat konkurentsi Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel pärast viimase lahkumist EList, et tagada võrdsed tingimused ja vältida dumpingut;

5. toetab täielikult üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide, näiteks Euroopa akuliidu rakendamist; kutsub komisjoni üles edendama üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte murrangulise tehnoloogia valdkonnas, lihtsustama vastavaid õigusnorme ja ühtlustama nende nõudeid, et saaks heaks kiita ka väiksemaid rakendusuuringute projekte;

6. tuletab meelde, et komisjon peab kohaldama riigiabi kontrolli võrdselt nii ELi kui ka kolmandate riikide ettevõtjate suhtes, et vältida asümmeetriat välismaiste konkurentidega ja pöörata suuremat tähelepanu välismaistele riigiettevõtetele, mida nende valitsused subsideerivad viisil, mida ELi ühtse turu eeskirjad ELi üksustele keelavad; kutsub komisjoni üles läbi vaatama Madalmaade valitsuse hiljutist ettepanekut ja uurima võimalust lisada ELi konkurentsiõigusesse sammas, mis annaks komisjonile sobivad uurimisvahendid juhuks, kui leitakse, et äriühing on valitsuse toetuste tõttu moonutavalt käitunud või on teeninud ülemäärast kasumit, kuna tal on oma koduriigis turgu valitsev seisund (nt kehtestades ELi riigihanke-eeskirjades kolmandate riikide äriühingutele riigiabi kontrolli);

7. kordab oma taotlust, et komisjon uuriks, kas ettevõtete toetusostukava võib moonutada konkurentsi, eriti VKEde ja hargmaiste ettevõtete vahel;

8. palub komisjonil võtta soodsam hoiak tugeva ELi tööstuspoliitika suhtes, et tagada ja säilitada suur konkurentsivõime ülemaailmsetel turgudel; rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peaksid edendama ja toetama ELi strateegilist huvi pakkuvaid projekte ning kõrvaldama tõkked ja takistused, et võimaldada innovatiivsete ELi liidrite esilekerkimist liidu prioriteetsetes sektorites, austades samas võrdseid tingimusi tagavate konkurentsieeskirjade sõltumatut kohaldamist; selgitab, et see lähenemisviis ei tohiks kahjustada VKEsid ega tarbijate huve ja peaks esikohale seadma ülemineku kestlikumale majandusele ning konkurentsivõimelisele ELi andmetööstusele ja digitaalsele taristule, näiteks 5G arendamise;

9. kutsub komisjoni üles kasutama horisontaalsete koostöölepingute suuniste läbivaatamise võimalust, et luua paindlikum raamistik ja suurendada äriühingute õiguskindlust; kutsub komisjoni üles teatava ulatusega koostööprojektide korraldajaid õigeaegsemalt ja tõhusamalt teavitama ning võimaldama esitada vabatahtliku kiirmenetluse raames uusi küsimusi;

10. kiidab heaks komisjoni 9. detsembri 1997. aasta teatises[4] võetud kohustuse vaadata läbi asjaomase turu määratlus, et võtta arvesse pikaajalist visiooni, mis hõlmab ülemaailmset mõõdet, digiteerimist ja võimalikku tulevast konkurentsi; kutsub komisjoni üles tuginema oma uurimistes ka edaspidi usaldusväärsetele majanduslikele ja õiguslikele põhimõtetele, järgides uut liiki turgude uurimisel proportsionaalsuse põhimõtteid ja nõuetekohast menetlust;

11. rõhutab, et Euroopa, sealhulgas Euroopa ettevõtjate ja eriti VKE-de, samuti töötajate ja tarbijate jaoks on ülitähtis, et reeglipõhises mitmepoolses kaubandussüsteemis, kus on tagatud ka riikide võimalused oma poliitikat suunata, valitseksid rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused; on seisukohal, et see aitab edendada kestlikku majandusarengut, tagada stabiilse ja prognoositava keskkonna, püüelda suurema konkurentsivõime ja vastastikkuse poole, kindlustada ja luua ELis ja kolmandates riikides inimväärseid töökohti ning tagada kõrged töö- ja keskkonnastandardid, kuna üha suurem arv töökohti sõltub ülemaailmsetest väärtusahelatest; rõhutab sellega seoses, et üleilmsetes väärtusahelates on vaja suurendada läbipaistvust, kestlikkust ja ettevõtete vastutust, ning kutsub ELi üles selleks vajaliku sammuna kaaluma muude meetmete seas õigusraamistiku loomist hoolsuskohustuse täitmiseks üleilmsetes väärtusahelates;

12. laienevat arutelu silmas pidades kutsub komisjoni üles kooskõlastama ELi konkurentsieeskirju, tööstuspoliitikat ja rahvusvahelist kaubandust, mis peavad käima käsikäes kestlikkuse ja keskkonnakaitsega; rõhutab eriti vajadust rahastada teadusuuringuid, mis on Euroopa ettevõtete innovatsiooni ja arengu alus ning kaubanduse ja konkurentsivõime suurendamise põhielement;

13. rõhutab, et VKEdel on rahvusvahelises kaubanduses ülioluline roll, kuna nad annavad hinnanguliselt 30% ülejäänud maailma suunduvast ELi ekspordist[5]; on seisukohal, et siseturg on VKEde jaoks endiselt kõige olulisem; tuletab meelde, et selleks, et aidata VKEdel ületada suuremaid raskusi uutele turgudele sisenemisel ja võimaldada neil omal jõul konkureerida, peaks ELi kaubandus- ja konkurentsipoliitika toetama majanduse mitmekesisust ja VKE-sõbralikku kaubanduskeskkonda, kaaludes muu hulgas ELi VKE määratluse kaasajastamist, eelkõige kvalitatiivsete kriteeriumide lisamise teel;

14. toetab täielikult komisjoni jõupingutusi WTOs, sealhulgas selle apellatsioonikogus toimuva reformi raames ajakohastada ja tulemuslikult jõustatavaks muuta mitmepoolseid eeskirju subsiidiumide ja valdkondlike algatuste kohta, et subsiidiumide teemat rahvusvahelisel tasandil asjakohaselt käsitleda, pöörates eelkõige tähelepanu tööstussubsiidiumidele, riigiettevõtetele ja sunniviisilisele tehnosiirdele, ning avaldada vastuseisu kolmandate riikide mitteturupõhistele meetmetele ja tavadele; palub komisjonil kaasata sellesse valdkonda täielikult Euroopa Parlament ja liikmesriigid;

15. rõhutab, et kaubanduslepingute kestliku arengu sätete tõhus jõustamine on tähtis ausa konkurentsi ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite tagamiseks; seetõttu kiidab heaks keskkonna- ja sotsiaalkriteeriumide võtmise subsiidiumi- ja dumpinguvastaste meetmete reformimise kavva; on seisukohal, et WTO reformi kontekstis võiks kaaluda rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) täpsete ja põhjendatud põhistandardite lisamist WTO õigusesse, et üleilmsete võrdsete tingimuste loomisele kaasa aidata;

16. väljendab heameelt WTOs peetavate mitmepoolsete läbirääkimiste üle e-kaubanduse teemal ja nõuab põhjalike ja ulatuslike eeskirjade kehtestamist, et võidelda digitaalsete kaubandustõkete vastu, tagada ettevõtetele kogu maailmas võrdsed konkurentsitingimused ning suurendada tarbijate usaldust internetikeskkonna vastu, kahjustamata seejuures Euroopa andmekaitsestandardeid; rõhutab, et EL peaks asuma nendes rahvusvahelistes läbirääkimistes juhtrolli, konsulteerides tihedalt Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga;

17. leiab, et pääs ELi siseturule peaks sõltuma sanitaar-, fütosanitaar- ja keskkonnanormide järgimisest; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi kaubandus- ja konkurentsipoliitika ei õõnestaks ELi sotsiaalsete ja ökoloogiliste standardite järgimist ega takistaks rangemate standardite väljatöötamist;

18. kiidab heaks kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamise ja uute vahendite väljatöötamise, et kaitsta Euroopa ettevõtteid ebaausa konkurentsi eest, mis tuleneb sotsiaalsete ja keskkonnastandardite erinevustest kolmandate riikidega; juhib siiski tähelepanu nende kaitsevahendite vastuolule ELi kaubanduspoliitikaga, eelkõige seoses sellega, et komisjon allkirjastas Jaapaniga vabakaubanduslepingu, kuigi Jaapan ei ole ratifitseerinud kahte kaheksast ILO konventsioonist; kutsub komisjoni üles uurima, kas kaubanduse kaitsemeetmed on kooskõlas ELi kaubanduspoliitikaga ja eelkõige vabakaubanduslepingutega;

19. kutsub komisjoni üles nõuetekohaselt analüüsima ja uurima avalike hangete turge kolmandates riikides, kellega tal on vabakaubanduslepingud või kellega ta sellise lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi peab, et taotleda Euroopa ettevõtetele parimaid juurdepääsutingimusi;

20. palub komisjonil kooskõlastada asjaomaste peadirektoraatide – kaubanduse ja konkurentsi peadirektoraadi – vajalikku tegevust selle nimel, et konkurentsieeskirjad ja nende rakendamine kindlustaksid Euroopa ettevõtetele ausa konkurentsi kolmandatel turgudel ja vastupidi;

21. palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu rahvusvahelise standardimistegevuse mõjule ausa konkurentsi tagamisel; nõuab, et EL tugevdaks oma mitmepoolset lähenemist standardite kehtestamisel, eelkõige Rahvusvahelisse Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) kontekstis; hoiatab standardimisviiside natsionaliseerimise eest, eelkõige seoses Hiina uue siiditee algatuse („One Belt, One Road“) ning muude ühenduvust edendavate strateegiatega; palub komisjonil sellega seoses luua standardimispoliitika kõrgetasemelise koordinaatori ametikoht;

22. rõhutab, et konkurentsi suurendamiseks ja kaasava majanduskasvu edendamiseks on tähtis lisada kaubanduslepingutesse nii mitme- kui ka kahepoolsel tasandil soopõhine perspektiiv, sealhulgas soolist aspekti käsitlevad peatükid, ning töötada välja sootundlikud meetmed (nt hoolitseda selle eest, et nii mõju eel- kui ka järelhindamisel võetaks arvesse ELi kaubanduspoliitika ja -lepingute soolist mõju);

Konkurentsi kohandamine digitaalajastuga

23. palub komisjonil läbi vaadata ühinemis- ja omandamiseeskirjad ja tugevdada monopolivastaseid meetmeid ning võtta arvesse nii isiku- kui ka finantsandmetega seotud turu- ja võrguvõimu mõju; kutsub eelkõige komisjoni üles pidama kontrolli selliste andmete üle turuvõimu näitajaks vastavalt oma suunistele Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohta; kutsub komisjoni üles Facebooki ja WhatsAppi ühinemisest õppust võtma ning oma kriteeriume vastavalt kohandama; teeb ettepaneku, et selliste andmete igast turukoondumisest tuleks eelnevalt mitteametlikult teada anda;

24. kutsub komisjoni üles turgu valitseva seisundi kuritarvitamise mõistet ja oluliste vahendite doktriini läbi vaatama, et tagada nende otstarbekohasus digitaalajastul; teeb ettepaneku laiemalt analüüsida turuvõimu seoses konglomeraadi ja valvuri mõjuga, et võidelda suurte ettevõtjate valitseva seisundi kuritarvitamise ja koostalitlusvõime puudumise vastu; kutsub komisjoni üles korraldama sidusrühmadega konsultatsioone, et kajastada digitaalmajanduse arengut, sealhulgas selle mitmepoolset olemust;

25. kutsub komisjoni üles kaaluma ühinemiste läbivaatamise künniste muutmist, et lisada ühinemismääruse käimasoleva hindamise raames sellised tegurid nagu mõjutatud tarbijate arv ja seotud tehingute väärtus[6];

26. kutsub komisjoni üles ühinemismääruse käimasoleval hindamisel hindama suuremat koondumise määra, mis tuleneb suurte varahaldusettevõtjate horisontaalsest omandiõigusest, ning kaaluma sellega seoses suuniste andmist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kasutamiseks;

27. märgib, et mitmel konkreetsel finantsandmete turul (nt aktsiatega kauplemine, reitingud ja võrdlusalused) võib oligopoolne koondumine viia selleni, et tarnijad kuritarvitavad oma turgu valitsevat seisundit investorite ja finantsandmete tarbijate suhtes; kutsub komisjoni üles võtma otsustavaid meetmeid selliste turgu valitseva seisundi kuritarvituste vastu, mis kahjustavad finantsturgude sujuvat toimimist ja on vastuolus kestliku arengu huvidega;

28. rõhutab, et kuigi idufirmasid luuakse sageli lootuses, et need omandab mõni suurem ettevõte, võib idufirmade ostmine turgu valitsevate ettevõtjate, sealhulgas suurte tehnoloogiaettevõtete ja platvormide poolt lämmatada innovatsiooni ja ohustada suveräänsust; kutsub komisjoni ja riiklikke konkurentsiasutusi üles uurima sellise omandamise tavasid ja nende mõju konkurentsile, eelkõige seoses konkurendist vabanemise eesmärgil toimuva omandamisega („killer acquisition“), nagu on määratletud komisjoni 4. aprilli 2019. aasta kõrgetasemelises eksperdiaruandes „Konkurentsipoliitika digitaalajastul“; kutsub komisjoni üles korraldama uuringut tõendamiskohustuse ümberpööramise kohta vastavalt Saksamaa konkurentsiõiguse digiteerimise seadusele (GWB-Digitalisierungsgesetz), mis avaldati 2019. aasta oktoobris;

29. palub komisjonil hinnata, kuidas saaks kehtestada rangemaid andmetele juurdepääsu, sealhulgas andmete koostalitlusvõime režiime, eelkõige juhul, kui andmetele juurdepääs avab järelturud täiendavatele teenustele või kui andmed piirduvad turgu valitsevate ettevõtjatega;

30. rõhutab, et mõned platvormi ja tarnija topeltseisundist kasu saavad üksused kuritarvitavad oma positsiooni, et kehtestada konkurentidele ebaõiglased tingimused, sõltumata sellest, kas nad tegutsevad internetis või väljaspool seda; kutsub komisjoni üles uurima kuritarvitava enesesoodustamise küsimust ja jõustama vajalikud seadused ning kasutama ennast soodustavate üksuste suhtes nõutavaid vahendeid; kutsub komisjoni üles hindama võimalust kehtestada regulatiivsed eelkohustused, kui konkurentsiõigusest neil turgudel vaidlustatavuse tagamiseks ei piisa, vältides seeläbi konkurentide turulepääsu piiramist ja tagades, et tekkivaid kitsaskohti ei põlistata tulevase innovatsiooni monopoliseerimisega;

31. märgib, et komisjon kaalub vajadust sihipärase eelneva reguleerimise järele konkreetsetes süsteemsetes küsimustes, mis võivad digitaalturgudel tekkida; kutsub seetõttu komisjoni üles võtma kasutusele tsentraliseeritud eelneva turuseire süsteemi (võttes samal ajal arvesse mõjuhinnangu tulemusi), et anda ELi ja liikmesriikide konkurentsi- ja reguleerivatele asutustele vajalikud vahendid anonüümseks andmete kogumiseks, et oleks paremini võimalik turutõrkeid õigel ajal avastada ning vajaduse korral kehtestada sihipärane reguleerimine, kui tavad muutuvad süsteemseks;

32. palub seetõttu komisjonil kindlaks teha peamised digitaalsed osalejad ja kehtestada näitajate kogum nende süsteemse olemuse määratlemiseks; rõhutab, et kaaluda võiks järgmisi näitajaid: teatavate ulatuslike võrkude tavade kuritarvitamine, märkimisväärse hulga mittejäljendatavate andmete kontrollimine, vältimatu olukord mitmetahulisel turul või ettevõtja võime ise turueeskirju määratleda;

33. juhib komisjoni tähelepanu sellele, et välismaised monopolid on hiljuti omandanud digitaalsete andmete, sealhulgas tervise-, finants- ja haridusandmete operaatoreid ja et eraelu puutumatusega seotud riskid ületavad kaugelt nende tehingute juba niigi kahjulikku konkurentsivastast mõju; kutsub komisjoni üles võtma neid aspekte tulevase Euroopa andmestrateegia puhul arvesse ja uurima andmete ristkasutust, kus platvormid kasutavad ühest teenusest pärinevaid andmeid uute teenuste pakkumise laiendamiseks;

34. palub komisjonil koostada ELi parimate tavade suunised andme-eetika kohta, mida ettevõtjad saavad oma ärimudelite suhtes kohaldada; rõhutab, et selline andme-eetika täiendaks andmekaitse eeskirju ning suurendaks tarbijate ohutust ja usaldust; teeb ettepaneku, et andme-eetikat käsitlevad ELi suunised sisaldaksid peamiste põhimõtetena järgmist:

a) läbipaistvus

– tarbijat teavitatakse täielikult ja ta saab kontrollida, milliseid andmeid kasutatakse ja kas need andmed on täpsed;

– läbipaistvus küsimuses, kas äriühing jagab andmeid riigiasutuste või äripartneritega;

b) andmeohutus

– tarbijad peavad saama kindlad olla, et andmeid säilitatakse turvaliselt, mis tähendab, et esmatähtsaks tuleb pidada üldist koostööd andmeohutuse valdkonnas;

– klausel selle kohta, et andmeid ei müüda kolmandatele isikutele;

35. rõhutab, et kuigi vahendusplatvormidel on oluline roll internetipõhiste teenuste tarbijatele kättesaadavaks tegemisel, kuritarvitavad mõned oma eelisseisundit ja tegutsevad sisule juurdepääsu kontrollijatena (gatekeepers), sealhulgas suletud süsteemides ja internetipõhistes kauplemiskohtades; kutsub komisjoni üles pöörama oma konkurentsipoliitikas sellistele juurdepääsu kontrollijatele selgelt tähelepanu ja viima käimasolevad uurimised võimalikult kiiresti lõpule;

36. nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks tarbijate valikuvabadust ja tugevdaks Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku (ECC-Net) rolli Euroopa konkurentsivõrgustiku (ECN+) direktiivi[7] vaimus, et luua nõuetekohane ELi tarbijakaitseamet; märgib sellega seoses, et konkurentsipoliitika eesmärk ei ole üksnes tarbijatele õiglaste hindade kindlustamine, vaid ka kvaliteedi, mitmekesisuse ja innovatsiooni tagamine;

37. rõhutab, et üleeuroopaliste maksesüsteemide olemasolu on Euroopa Liidu huvides; kutsub komisjoni üles toetama selle eesmärgi saavutamisele suunatud algatusi ja tunnistama, et nende edu sõltub nii süsteemi uuenduslikkusest tarbijate ja ettevõtjate jaoks kui ka selle majandusmudeli elujõulisusest;

Konkurentsipoliitika vahendite tõhusus

38. rõhutab, et trahvid võivad mõjutada karistatud äriühingute mainet; juhib siiski tähelepanu sellele, et isegi kui määratakse suured trahvid, ei ole need sageli piisavalt hoiatava mõjuga ja võivad lõpuks tarbijatele üle kanduda; kutsub komisjoni üles kasutama ka alternatiivseid käitumuslikke ja vajaduse korral struktuurilisi parandusmeetmeid, et täielikult tagada ELi konkurentsipoliitika tõhusus; rõhutab, et rikkumise lõpetamise ja sellest hoidumise kord peaks olema tulevastes õiguskaitsevahendites palju ettekirjutuslikum;

39. tuletab meelde, et turuvõimu kuritarvitamine võib toimuda ka siis, kui tooteid tarnitakse või teenuseid osutatakse tasuta; on veendunud, et isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele turustamis- või ärilistel eesmärkidel toimub tihti ilma tarbija nõuetekohase nõusolekuta, kuna sageli ei pakuta alternatiive andmete jagamisele; on seisukohal, et digitaalmajanduses põhjustab andmete koondamine vähestesse ettevõtetesse turutõrkeid, liigse üüritulu nõudmist ja uute turuletulijate blokeerimist;

40. tuletab meelde, et internetiotsinguturg on digitaalsel ühtsel turul konkurentsi tagamiseks eriti tähtis; märgib kahetsusega, et interneti sisule juurdepääsu kontrollijaks on saanud üks otsingumootor, mille turuosa internetiotsingute turul on enamikus liikmesriikides üle 92%; nõuab, et kasutataks kõigi sidusrühmade andmeid monopolidevastase võitluse viimase üheksa aasta kohta, et kiiresti hinnata, kas kavandatud parandusmeetmed toovad tarbijatele, internetikasutajatele ja veebiettevõtjatele pikema aja jooksul tõelist kasu; palub komisjonil kaaluda ettepanekut, mille eesmärk on eraldada otsingumootorid – nagu on märgitud Euroopa Parlamendi 27. novembri 2014. aasta resolutsioonis tarbijaõiguste toetamise kohta digitaalsel ühtsel turul[8] – nende kommertsteenustest, et praegune olukord lõpetada, kuna see võiks olla võimalik pikaajaline vahend õiglase ja tõhusa konkurentsi saavutamiseks Euroopa digitaalsel turul;

41. rõhutab, et konkurentsieeskirjade rikkumist käsitlevad uurimised, nagu Google Shoppingu juhtum, on kiirelt arenevate digitaalsete turgudega võrreldes aeglased; rõhutab sellise olukorra kahjulikku mõju ning finants- ja struktuurset riski teatavate osalejate puhul, kui nad alustavad pikaldasi ja kulukaid menetlusi; rõhutab, et nõuetekohasest menetlusest tuleb kinni pidada, kuid kutsub komisjoni üles kasutama kiireid monopolivastaseid menetlusi ja leidma uusi stiimuleid, nagu leebusprogramm, et suurendada ettevõtjate koostööd kartellide avastamisel kogu ELis;

42. rõhutab, et tuleb korrapäraselt uurida võimalust kasutada ajutisi meetmeid, et peatada mis tahes tegevus, mis võiks konkurentsi tõsiselt kahjustada; kutsub komisjoni üles leevendama nende meetmete kriteeriume, austades samas õigusriigi põhimõtet, et vältida pöördumatut kahju; palub komisjonil läbi vaadata teatis õiguskaitsevahendite kohta (2008/C 267/01)[9], võttes arvesse digitaalsektori arengut viimastel aastatel;

43. kiidab heaks komisjoni jätkuvad jõupingutused võitluses suurte platvormide kuritarvitusliku käitumise vastu; palub komisjonil uuesti läbi vaadata juhtumid, kus pakutud parandusmeetmed ilmselgelt ei ole aidanud turul konkurentsi taastada, nagu Google Shoppingu juhtumi puhul; rõhutab, et kui asjaga seotud ettevõtete suhtes ei võeta eelnevalt katsetatud sihipäraseid ja tulemuslikke käitumuslike parandusmeetmeid, võib osutuda vajalikuks üldiste ja spetsialiseeritud otsinguteenuste, sealhulgas kohaliku otsingu täielik struktuuriline eraldamine; rõhutab, et struktuursete parandusmeetmetega võrreldes võiksid käitumuslikud parandusmeetmeted pakkuda kiiret ja tõhusat lahendust, vähendades ohtu, et konkurendid tõrjutakse pikaleveninud võõrandamisarutelude kestel turult välja;

44. juhib tähelepanu vajadusele, et komisjon eraldaks piisavalt vahendeid ELi konkurentsieeskirjade tõhusaks jõustamiseks; märgib, et on vaja tagada eriteadmised, eelkõige sellistes suureneva tähtsusega valdkondades nagu veebiplatvormide turgu valitsev seisund ja tehisintellekti;

45. palub komisjonil avaldada suunised ühinemismääruses sätestatud „tõhusa konkurentsi märkimisväärse takistamise“ tõlgendamise kohta, nii et komisjon ei uuriks ühinemiste puhul mitte ainult hindu, toodangut ja innovatsiooni, vaid võtaks arvesse ka selliste tehingute sotsiaalset ja keskkonnakulu, pidades silmas ELi toimimise lepingu põhimõtteid, ning pööraks erilist tähelepanu keskkonnakaitsele;

46. kutsub komisjoni üles uurima uut arvelduskontoteenust, mida mõned maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted kavatsevad lähiaastatel tarbijatele pakkuda; nõuab tungivalt, et komisjon pööraks erilist tähelepanu nende sisenemisele uuele digitaalsele finantsturule, tohutule hulgale andmetele, mida nad oma tarbijatelt koguvad, ning nende andmete võimalikele kasutusviisidele;

Euroopa rohelist kokkulepet toetavad konkurentsieeskirjad

47. toetab riigiabi suuniste läbivaatamist komisjoni poolt kõigis asjakohastes sektorites, nagu transport, sealhulgas õhu- ja meretransport, kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, kohaldades õiglase ülemineku põhimõtet ja tunnustades liikmesriikide valitsuste täiendavat rolli CO2-heite vähendamisse ja puhtasse energiasse tehtavate investeeringute toetamisel, tagades samas võrdsed tingimused ja turumoonutuste puudumise; palub komisjonil energia maksustamise direktiivi[10] läbivaatamise raames uurida, kas praegused maksuvabastused tekitavad ebaõiglased sektoriülesed konkurentsitingimused;

48. rõhutab, et komisjon peab vältima võimalikku negatiivset kõrvalmõju, kui suuremad ettevõtted kasutavad ärimudeli kestlikumaks muutmiseks antud riigiabi muudel eesmärkidel, näiteks oma valitseva seisundi tugevdamiseks konkreetses sektoris;

49. palub komisjonil anda täiendavaid suuniseid ja luua tugiraamistik edasisteks investeeringuteks energiatõhususse ja hoonete renoveerimisse, samuti ajakohastamisse, hübriidprojektidesse ja elektri salvestamisse;

50. rõhutab sellega seoses, et selleks, et Euroopa roheline kokkulepe oleks edukas, peavad Euroopa kestlike toodete ja teenuste tootjad nägema selle eeliseid ja olema kaitstud kolmandate riikide ettevõtete ebaausa konkurentsi eest;

51. märgib, et Euroopa roheline kokkulepe peab tagama sidususe põllumajanduspoliitika, kliimameetmete, keskkonna- ja kaubanduspoliitika vahel;

 

Valdkondlik poliitika

52. kutsub komisjoni üles süstemaatilisemalt kasutama uuringuid sellistes digitaalajastul inimeste igapäevaelu seisukohast olulistes valdkondades nagu tervishoid, liikuvus, internetireklaam, energeetika, turism (sealhulgas veebimajutusplatvormide hinnapiirangute seire), kultuur, finants- ja makseteenused ning meedia, säilitades ELis samal ajal ranged nõuded;

53. palub komisjonil märgata riiklike monopolide ja oligopolide olemasolu, mis võib anda märku ühtse turu puudustest või ausat konkurentsi takistavatest teguritest;

54. nõuab, et komisjon viiks läbi eeluuringu meediaomandi koondumise kohta Euroopas ning uuriks ka Euroopa meediateenuse osutajate väljaostmist rahvusvaheliste kontsernide poolt;

55. kordab, et mõnikord kasutatakse maksustamist kaudse riigiabi andmiseks, mis loob siseturul ebavõrdsed tingimused; kutsub komisjoni üles ajakohastama kehtivaid riigiabi mõiste suuniseid, et liikmesriigid ei annaks maksusoodustuse kujul riigiabi; taunib maksualaste eelotsuste kuritarvitamist ja väljendab heameelt Üldkohtu hiljutiste otsuste üle, milles kinnitatakse, et see, kui komisjon vaatab riigiabi seisukohast läbi maksualased eelotsused, ei kujuta endast maksude ühtlustamist; märgib, et komisjoni otsuseid vaidlustatakse sageli kohtus, mistõttu tuleb need põhjalikult ette valmistada; nõuab komisjoni juurdepääsu liikmesriikide maksuhaldurite vahel vahetatavale teabele, et konkurentsieeskirjade rikkumisi paremini avastada; nõuab, et võetaks vastu ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ja avaliku riigipõhise aruandluse kohta;

56. palub komisjonil uurida võimalust määrata trahv riikidele, kes rikuvad riigiabi eeskirju;

57. kutsub komisjoni üles uurima kiiremas korras lahknevusi likvideerimisabi valdkonnas kehtivate riigiabi eeskirjade ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi[11] kohase kriisilahenduskorra vahel ning vaatama seejärel läbi 30. juuli 2013. aasta pangandusteatise[12], võttes muu hulgas arvesse hiljutisi juhtumeid ja maksumaksjate kaitsmise vajadust;

58. kutsub komisjoni üles uurima pangandussektori juhtumeid, mis võivad olla konkurentsi seisukohast olulised teatavates liikmesriikides, kus tarbijatele kehtivad hetkel kõrged intressimäärad[13] ja laenud ei ole läbipaistvad, mis võib olla tingitud omandiõiguse koondumisest pangandussektoris, mis võib hüpoteeklaenude osas viia eksitavate müügitavadeni;

59. palub komisjonil igal aastal uuesti hinnata, kas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b finantssektoris kohaldamise nõuded on jätkuvalt täidetud;

60. kutsub lisaks komisjoni üles järgima Ühendkuningriigi konkurentsi- ja turuameti eeskuju ning põhjalikult uurima ja välja pakkuma täiendavaid meetmeid, et tegeleda suurimaid börsil noteeritud äriühinguid auditeeriva nelja suure raamatupidamisettevõtte (nn suure neliku) peaaegu monopoolse seisundiga; rõhutab sellega seoses, et Ühendkuningriigi konkurentsi- ja turuamet soovitab eraldada audit konsultatsiooniteenustest ning muuta kohustuslikuks ühised auditid, et võimaldada suurde nelikusse mittekuuluvatel ettevõtetel arendada välja suutlikkus, mida on vaja suurimate ettevõtete auditeerimiseks;

61. palub komisjonil tagada aus konkurents ja suurem läbipaistvus veebiväliste platvormide kaubandustavade, sealhulgas supermarketite ja hüpermarketite puhul, tagamaks, et ELi tootjatele kehtivad õiglased tingimused ja tootehinnad; kutsub komisjoni üles jätkama põhjalikku analüüsi ostuühenduste hinnakujundusstrateegiate ja hinna kujundamisega mitteseotud strateegiate ulatuse ja mõju kohta põllumajanduse ja toiduainete tarneahela majanduslikule toimimisele, võttes eelkõige arvesse tagajärgi väiketootjatele ja -tarnijatele; peab kahetsusväärseks, et kauba müümine alla omahinna ei ole kantud ELis keelatud tavade nimekirja; rõhutab, et strateegiaga „talust toidulauale“ ja ELi konkurentsiõigusega tuleb tunnustada esmatootjate olulist panust kvaliteetsete toiduainete tarnimisel ja ühiskonnale avalike hüvede pakkumisel;

62. nõuab selgemat, paindlikumat ja prognoositavamat konkurentsieeskirjade kohaldamist tootjate ja tootjaorganisatsioonide suhtes, et suurendada õiguskindlust; kutsub seetõttu komisjoni üles hindama ühise turukorralduse määruse[14] rakendamist ja selgitama selle sätteid, eelkõige seoses konkurentsieeskirjadest tehtavate eranditega, mida kohaldatakse ühendustega liitunud põllumajandustootjate teatavate kokkulepete ja tavade suhtes; ergutab looma rohkem tootjaorganisatsioone, et põllumajandustootjad saaksid oma positsiooni tugevdada ja hindade üle tulemuslikke läbirääkimisi pidada ning tegeleda võimu tasakaalustamatuse probleemiga toiduainete tarneahelas;

63. palub, et komisjon teeks riigiabi eeskirjades erandi maksusätetele, mille liikmesriigid on spetsiaalselt selleks kasutusele võtnud, et ergutada põllumajandustootjaid vabatahtlikult koguma tagavarasääste, et tulla paremini toime suurenevate kliima- ja terviseriskidega ning majanduskriisidega; väljendab heameelt selle üle, et on lõpule viidud vähese tähtsusega riigiabi käsitleva määruse[15] läbivaatamine, mis aitab põllumajandustootjatel tegeleda kliimaprobleemidega, vältides samal ajal turumoonutusi; rõhutab, kui oluline on kehtestada põllumajandussektoris selged suunised keskkonna- ja säästvusnõuete kohta; väljendab heameelt 2012. aasta riigiabi ajakohastamise paketi käimasoleva toimivuskontrolli ja põllumajanduse grupierandi määruse[16] käimasoleva läbivaatamise üle;

64. palub komisjonil hinnata ÜTK määruse artikli 209 rakendamist ja selgitada selle kohaldamisala, eelkõige seoses konkurentsieeskirjadest tehtavate eranditega, mida kohaldatakse ühendustega liitunud põllumajandustootjate teatavate kokkulepete ja tavade suhtes, et tagada asjaomastele isikutele selle artikli rakendamisel suurem selgus ja õiguskindlus ning võimaldada komisjonile selle artikli rakendamisel suuremat paindlikkust;

65. tunnustab dialoogi-, teadus- ja arendustegevuse, parimate tavade ja turu läbipaistvuse platvormina toimivate tootmisharudevaheliste organisatsioonide rolli ahelas;

66. nõuab, et tugevdataks tootmisharudevaheliste organisatsioonide rolli, et tasakaalustada suhteid toiduahelas, ning toetab väärtuse jaotamise klausli laiendamist nii, et see hõlmaks kõiki ettevõtjaid, mitte ainult esmaostjat, kooskõlas parlamendi AGRI-komisjoni 2019. aasta aprillis vastu võetud raporti projektiga põllumajandustoodete uue ühise turukorralduse kohta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise reformi raames;

67. nõuab, et vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid kohaldades kehtestataks ÜTK määruse artikli 210 alusel põllumajanduslike tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks selge ja automaatne erand ELi toimimise lepingu artiklist 101, et neil oleks võimalik ellu viia neile põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrusega antud ülesandeid ning aidata kaasa ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamisele;

68. palub komisjonil tagada, et turu tõsise tasakaalustamatuse korral rakendatakse kiiresti ÜTK määruse artikli 222 sätteid;

69. väljendab heameelt, et tootjaorganisatsioonide, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja ettevõtjate rühmade taotlusel kasutusele võetud kvaliteetse juustu ja singi pakkumise juhtimise meetmed on edukad; nõuab, et ÜTK määruse sätteid, millega lubatakse kehtestada pakkumise kontrolli eeskirjad, laiendataks kõigile toodetele, millel on kaitstud päritolunimetus (KPN) või kaitstud geograafiline tähis (KGT), et saavutada pakkumise ja nõudluse parem tasakaal;

70. kutsub komisjoni üles pidama põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela toimimise üle dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning kohandama ELi konkurentsipoliitikat vastavalt kaubanduskeskkonna viimastele suundumustele;

71. tunneb heameelt 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/633 (mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid)[17] vastuvõtmise üle, mis on esimene oluline samm ettevõtjate vahel õigluse tagamisel ja toiduainete tarneahela läbirääkimispositsioonide tasakaalustamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid direktiivi viivitamata üle, ning kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult ülevõtmise kulgemist ja edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel; ergutab liikmesriike täiendama keelatud ebaausate tavade nimekirja ja kehtestama rangemaid nõudeid;

72. tuletab meelde, et toimunud on oluline horisontaalne ja vertikaalne ümberkorraldamine, mis on toonud kaasa täiendava koondumise seemne-, põllumajanduskeemia-, väetise-, loomageneetika- ja põllumajandusmasinasektoris, samuti töötlemis- ja jaemüügisektoris; palub, et komisjon võtaks nendes sektorites ühinemiste hindamisel arvesse mõju, mis ulatub tarbijahindadest kaugemale; rõhutab, et ELi põllumajandustootjate, kodanike ja keskkonna huve tuleb kaitsta, hinnates igakülgselt ja terviklikult põllumajandusettevõtete tasandil põllumajandusliku tooraine tarnijate, sealhulgas taimekaitsevahendite tootjate ühinemiste ja omandamiste mõju;

73. peab oluliseks, et komisjon jätkaks ELi pestitsiidide, seemnete ja põllumajanduslike tunnuste turu hoolikat jälgimist ning jälgiks digiteerimise mõju põllumajandussektorile;

74. nõuab tungivalt, et komisjon looks selleks, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kliima ebakindluse, turu volatiilsuse ja muude riskidega, riskijuhtimisvahendite kohta ELi tasandil alalise teabeplatvormi, kus sidusrühmad saavad vahetada parimaid tavasid, nagu on märgitud komisjoni 2017. aasta novembri teatises toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta;

75. märgib, et otsetoetuste suured erinevused takistavad põllumajandustootjate kestlikke kliima- ja keskkonnaalgatusi ning moonutavad konkurentsi ELis; tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta kohtumisel võetud kohustust ühtlustada 2013. aastaks maksed kogu ELis;

76. juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjate protestide arv kasvab, ja märgib, et üks nende mureküsimusi on vabakaubanduslepingute kumulatiivne mõju ELi põllumajanduslikule toidutööstusele; tahab teada, kas vabakaubanduslepingud ei sea ELi põllumajanduslikke toidutootjaid ebasoodsasse konkurentsiolukorda, kui arvestada, et kolmandates riikides kehtivad sootuks teistsugused sotsiaalsed, tervishoiu-, töö-, keskkonna- ja loomade heaolu standardid; palub seetõttu komisjonil esitada võimalikult kiiresti oma viimane aruanne käimasolevate ja tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta ning nõuab, et põllumajandustoodete suhtes kohaldataks vastastikkuse ja nõuetele vastavuse põhimõtet ning et tulevastel ja käimasolevatel kaubandusläbirääkimistel kaitstaks haavatavaid sektoreid, tagades, et viiakse läbi kõik vajalikud kontrollid;

77. peab kiiduväärseks ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse ühtse turu programm ja konkreetsemalt selle raames toetatavaid toiduahela meetmeid, nagu veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed, et lahendada looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordi; nõuab tungivalt, et nõukogu ja parlament viiksid läbirääkimised kiiresti lõpule ja võtaksid määruse vastu;

78. rõhutab, kui oluline on viia õigeaegselt lõpule töö komisjoni kahe üleminekumääruse ettepanekuga, et vältida viivitusi ja komplikatsioone, mis võivad põhjustada turu ebastabiilsust;

79. peab väga oluliseks, et DG AGRI säilitaks ÜTK määruse artiklite 209 ja 210 kohaldamiseks ning põllumajandus- ja metsandussektori ja maapiirkondade arengu edendamiseks kasutatava riigiabiga seotud pädevuse, tagades sellega, et on olemas asjatundlikkus selle valdkonna küsimustega tegelemiseks ja nende koordineerimiseks, arvestades nende sektorite eripära, ning täieliku järjepidevuse ja kooskõla ÜPP eesmärkidega;

80. kutsub komisjoni üles pöörama riigiabi eeskirjade kohaldamisel jätkuvalt erilist tähelepanu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisele, eelkõige liidu isoleeritud, kaugete või äärepoolsete piirkondade ja saarte puhul; võtab teadmiseks teatavad raskused Almunia paketi eeskirjade kohaldamisel teatavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste suhtes, nagu postisektor, mille avaliku teenuse osutamise ülesandeid võib ELi õiguse kohaselt määratleda ja korraldada riiklikul tasandil;

81. tuletab meelde vajadust töötada välja sihipärasema riigiabi tegevuskava, eelkõige üldist majandushuvi pakkuvate teenuste, sealhulgas energia-, transpordi- ja telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks;

82. kordab oma nõudmist, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktidele a ja c määratletaks söekaevanduspiirkonnad eritoetuspiirkondadena ning ELi riigiabi eeskirju eritoetuspiirkondadele kohandataks eesmärgiga võimaldada võtta meetmeid struktuurimuutustega toimetulekuks; rõhutab, et neid söekaevandusettevõtjaid ja söeelektrijaamade käitajaid, kes on saanud ja endiselt saavad söe kaevandamiseks ja põletamiseks riigilt toetust, ei tohi riigiabi andmisel eeliskohelda, ka mitte traditsiooniliste ettevõtja vastutusega seotud tegevuste puhul, nagu põhjavee ja maastiku ennistamine või muud alade puhastamisega seotud tegevused; kutsub komisjoni üles kehtestama selged suunised ja tingimused kooskõlas ELi kliimakohustustega;

83. väljendab heameelt selle üle, et komisjon on üldise grupierandi määruse[18] sihipärase läbivaatamise tulemusel laiendanud määruse kohaldamisala Euroopa territoriaalse koostöö projektidele (Interreg);

84. on mures ELi rahastatavate tegevuste erineva kohtlemise pärast sõltuvalt sellest, kas neid toetatakse ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest või muudest ELi fondidest või programmidest, nagu „Horisont 2020“, „Euroopa horisont“ või EFSI2.0/InvestEU, nagu komisjon on üldise grupierandi määruse läbivaatamisel välja pakkunud; on veendunud, et erinevatest allikatest rahastatavate, kuid olemuselt sarnaste projektide puhul tuleks tagada võrdsed tingimused, kuna vastasel juhul saaksid teatavad rahastamiskavad eelise ja tõrjuksid teised kõrvale;

Kodanike suurem arvessevõtmine parlamendi kaudu

85. nõuab, ilma et see eeldaks aluslepingu muutmist, et konkurentsipoliitika puhul kasutataks pidevalt seadusandlikku tavamenetlust, nagu toimiti ka konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleva direktiivi[19] ja liikmesriikide konkurentsiasutustele volituste andmise direktiivi (ECN+) puhul;

86. palub komisjonil esitada parlamendile korrapäraselt aruanded konkurentsialaste koostöölepingute rakendamise ja järelevalve ning välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta; kutsub komisjoni üles säilitama ranged läbipaistvusnõuded;

87. rõhutab soovi etendada suuremat rolli konkurentsipoliitika üldise raamistiku kindlaksmääramisel ja arendamisel; märgib, et parlament peaks olema rohkem kaasatud töörühmade ja eksperdirühmade, näiteks rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku tegevusse, ning tal võiks nendes olla vaatleja staatus, et rohkem asjaomaseid teadmisi omandada ja arengutega kursis olla, et kaasseadusandja rolliks paremini valmis olla; kutsub komisjoni üles kaasama parlamenti eelkõige mittesiduvate õigusaktide, nagu teatised ja suunised, väljatöötamisse;

88.  kutsub komisjoni üles korraldama mitut valdkonda hõlmavaid ja institutsioonidevahelisi foorumeid, kuhu on kaasatud tööstussektori esindajad, riiklikud reguleerivad asutused, sealhulgas andmekaitseasutused, tarbijaühendused ja muud asjaomased sidusrühmad, et kaotada konkurentsipoliitika valdkondlik eraldatus;

89. rõhutab, et praegu nõutakse riigiabi juhtumite kohta kaebuse esitamise vormi täitmisel paljusid üksikasju riigiabi andmise aja kohta, mida tavakodanik ei pruugi teada; kutsub seetõttu komisjoni üles kaebuse vormi lihtsustama, et anda tavakodanikele võimalus kaebust esitada;

90. märgib kahetsusega, et komisjon ei ole esitatud kaebuste uurimise käigus piisavalt teavet andnud; kutsub komisjoni üles väljastama kaebuse esitajale kättesaamiskinnituse ja uurimise algatamise teate, sealhulgas esitama teabe uurimise eeldatava kestuse kohta;

91. tuletab meelde, kui oluline on kooskõlastamine riiklike konkurentsiasutustega, ning palub komisjonil esitada Euroopa Parlamendile hinnang ECN+ direktiivi rakendamise kohta; tuletab meelde, et ECN+ direktiivi lisas tõi komisjon välja, et ajutised meetmed on konkurentsiasutuste jaoks peamine vahend, mille abil tagada, et uurimise ajal ei kahjustata konkurentsi; tuletab meelde vajadust hinnata, kas kahe aasta jooksul alates direktiivi ülevõtmise kuupäevast on võimalik lihtsustada ajutiste meetmete võtmist Euroopa konkurentsivõrgustikus, et võimaldada konkurentsiasutustel tõhusamalt reageerida suundumustele kiiresti arenevatel turgudel;

92.  juhib tähelepanu, et konkurentsiasutuste poliitiline sõltumatus on konkurentsipoliitika erapooletuse ja usaldusväärsuse tagamiseks äärmiselt oluline; tunnistab, et konkurentsimoonutuste vältimiseks on vaja lobitöö üle avalikku kontrolli kõigis ELi institutsioonides; kordab seetõttu oma nõudmist tõhustada ELi läbipaistvusregistrit; nõuab Euroopa Parlamendiga sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel korrapärasemat teabevahetust komisjoniga; kutsub konkurentsiküsimuste eest vastutavat asepresidenti üles hoidma tihedat sidet majandus- ja rahanduskomisjoni ja selle konkurentsiküsimuste töörühmaga, mis on sobiv lüli korrapärasema dialoogi loomiseks;

93. tuletab meelde, et Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonnas lubas 8. oktoobril 2019 toimunud ametissenimetaval kuulamisel hoida oma digitaalpoliitika ja konkurentsiportfelli rangelt lahus;

94. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja konkurentsiasutustele.


 

 

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (22.1.2020)

<CommissionInt>majandus- ja rahanduskomisjonile</CommissionInt>


<Titre>konkurentsipoliitika 2019. aasta aruande kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2131(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Enikő Győri</Depute>

 

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. rõhutab, et Euroopa, sealhulgas Euroopa ettevõtjate ja eriti VKE-de, samuti töötajate ja tarbijate jaoks on ülitähtis, et reeglitel põhinevas mitmepoolses kaubandussüsteemis, kus on tagatud ka riikide võimalused oma poliitikat suunata, valitseksid rahvusvahelisel tasandil võrdsed võimalused; on seisukohal, et see aitab edendada kestlikku majandusarengut, tagada stabiilse ja prognoositava keskkonna, püüelda suurema konkurentsivõime ja vastastikkuse poole, kindlustada ja luua ELis ja kolmandates riikides inimväärseid töökohti ning tagada kõrged töö- ja keskkonnastandardid, kuna üha suurem arv töökohti sõltub ülemaailmsetest väärtusahelatest; rõhutab sellega seoses, et üleilmsetes väärtusahelates on vaja suurendada läbipaistvust, kestlikkust ja ettevõtete vastutust, ning kutsub ELi üles selleks vajaliku sammuna kaaluma muude meetmete seas õigusraamistiku loomist hoolsuskohustuse täitmiseks üleilmsetes väärtusahelates;

2. laienevat arutelu silmas pidades kutsub komisjoni üles kooskõlastama ELi konkurentsieeskirju, tööstuspoliitikat ja rahvusvahelist kaubandust, mis peavad käima käsikäes kestlikkuse ja keskkonnakaitsega; rõhutab eriti vajadust rahastada teadusuuringuid, mis on Euroopa ettevõtete innovatsiooni ja arengu alus ning kaubanduse ja konkurentsivõime suurendamise põhielement;

3. rõhutab, et VKEdel on rahvusvahelises kaubanduses ülioluline roll, kuna nad annavad hinnanguliselt 30% ülejäänud maailma suunduvast ELi ekspordist[20]; on seisukohal, et siseturg on VKEde jaoks endiselt kõige olulisem; tuletab meelde, et selleks, et aidata VKEdel ületada suuremaid raskusi uutele turgudele sisenemisel ja võimaldada neil omal jõul konkureerida, peaks ELi kaubandus- ja konkurentsipoliitika toetama majanduse mitmekesisust ja VKE-sõbralikku kaubanduskeskkonda, kaaludes muu hulgas ELi VKE määratluse kaasajastamist, eelkõige kvalitatiivsete kriteeriumide lisamise teel;

4. rõhutab, et ELi konkurentsipoliitika peaks edendama ausat konkurentsi ja vastastikuseid kaubandustingimusi siseturul ja ülemaailmsel tasandil, kaugema eesmärgiga tugevdada tööstuse jõupingutusi toetada ka innovatsiooni ja õiglast üleminekut kliimaneutraalsele ELi majandusele; kordab, et ELi konkurentsieeskirjad kehtivad kõigi siseturul tegutsevate ettevõtjate suhtes; nõuab seetõttu ebaausate kaubandustavade tõhusat käsitlemist kooskõlastatuma, kindlama ja integreerivama lähenemisviisi abil, kasutades täiel määral ära olemasolevad ja tugevdatud vahendid sellistes valdkondades nagu konkurents, kaubandus, kaitse ja hanked, töötades välja uusi ja tõhusaid poliitikameetmeid ja vahendeid ja võideldes mõju vastu, mida siseturule avaldavad moonutused rahvusvahelistel turgudel, nagu välisriigi omand ja toetused, eelkõige ELi rahastamise puhul; nõuab subsiidiumivastase instrumendi tugevdamist subsideerimise kontrollimehhanismi lisamise teel;

5. kutsub sellega seoses komisjoni üles kaaluma ka seda, kas tuleks ajakohastada või uuendada sihipäraste konkurentsieeskirjade tõlgendamist, samas takistamata konkurentsi asjaomastel ELi turgudel, samuti reformida riigiabi suuniseid ning lisada riigi toetused ja valitsuse omand ELi riigihankedirektiivide kriteeriumide hulka, et kaitsta Euroopa tööstusbaasi pikaajalist elujõulisust ja tuua kasu Euroopa tarbijatele; väljendab heameelt selle üle, et uus komisjon kavatseb tugevdada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringumehhanismi niipea, kui kehtivate õigusnormidega on kogutud piisavalt kogemusi;

6. juhib tähelepanu vajadusele vähendada püsivat asümmeetriat rahvusvahelistel avalike hangete turgudel ning palub komisjonil toetada välisturgude avamist ELi ettevõtetele, eriti VKEdele; väljendab heameelt uute arutelude üle ELi rahvusvaheliste hangete instrumendi teemal ja palub see 2020. aastaks vastu võtta, et tagada vastastikkus juhtudel, kui kaubanduspartnerid piiravad üksteise juurdepääsu oma hanketurule;

7. palub lisaks, et komisjon veelgi tõhustaks ülemaailmset koostööd konkurentsiküsimustes, sealhulgas dialooge USA, Jaapani ja teiste partneritega; palub komisjonil tagada rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused ning leppida kahepoolsete kaubanduslepingute abil ja rahvusvahelistel foorumitel, nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents (UNCTAD), Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Maailmapank, kokku ühistes standardites ja menetlustes; palub komisjonil võtta aktiivselt osa rahvusvahelise konkurentsivõrgustiku tugevdamisest ja rõhutab, kui oluline on konkreetsete uuringute tulemuslikkuse suurendamisel tõhus koostöö kolmandate riikide konkurentsiasutustega;

8. toetab täielikult komisjoni jõupingutusi WTOs, sealhulgas selle apellatsioonikogus toimuva reformi raames ajakohastada ja tulemuslikult jõustatavaks muuta mitmepoolseid eeskirju subsiidiumide ja valdkondlike algatuste kohta, et subsiidiumide teemat rahvusvahelisel tasandil asjakohaselt käsitleda, pöörates eelkõige tähelepanu tööstussubsiidiumidele, riigiettevõtetele ja sunniviisilisele tehnosiirdele, ning avaldada vastuseisu kolmandate riikide mitteturupõhistele meetmetele ja tavadele; palub komisjonil kaasata sellesse valdkonda täielikult Euroopa Parlament ja liikmesriigid;

9. väljendab heameelt konkreetselt konkurentsi käsitlevate peatükkide üle hiljuti sõlmitud kahepoolsetes kaubandus- ja investeerimislepingutes ja palub, et komisjon jätkaks ELi tervikliku ja edasipüüdliku kaubanduspoliitika raames läbirääkimisi selle nimel, et kõigisse tulevastesse kaubanduslepingutesse lisataks ajakohased, ulatuslikud ja jõustatavad konkurentsi- ja riigiabisätted;

10. rõhutab, et kaubanduslepingute kestliku arengu sätete tõhus jõustamine on tähtis ausa konkurentsi ning keskkonna- ja sotsiaalsete standardite tagamiseks; seetõttu kiidab heaks keskkonna- ja sotsiaalkriteeriumide võtmise subsiidiumi- ja dumpinguvastaste meetmete reformimise kavva; on seisukohal, et WTO reformi kontekstis võiks kaaluda täpsete ja põhjendatud ILO põhistandardite lisamist WTO õigusesse, et üleilmsete võrdsete tingimuste loomisele kaasa aidata;

11. palub komisjonil tagada, et konkurentsieeskirjad oleksid kiiresti muutuva üleilmse majandusega kooskõlas ja teeniksid võimalikult hästi Euroopa tarbijaid, võttes täielikult arvesse majanduse digitaliseerimise mõju maailmaturgude toimimisele; kutsub komisjoni üles arendama üleilmse e-kaubanduse potentsiaali, et suurendada konkurentsi jaeturgudel, parandada tarbijate valikuvõimalusi ja mõjutada toodete turustamist; tunnistab, et veebiplatvormid on digikaubanduse peamised võimaldajad, kuid rõhutab eelkõige, et digimajanduse tekkimine on toonud kaasa turu ja võimu ülemäärase koondumise; rõhutab vajadust keskenduda sellistele põhiküsimustele nagu juurdepääs andmetele ja nende ülekantavus, platvormide roll ja kohalolek turgudel ning tehnoloogiline neutraalsus;

12. väljendab heameelt WTOs peetavate mitmepoolsete läbirääkimiste üle e-kaubanduse teemal ja nõuab põhjalike ja ulatuslike eeskirjade kehtestamist, et võidelda digitaalsete kaubandustõkete vastu, tagada ettevõtetele kogu maailmas võrdsed konkurentsitingimused ning suurendada tarbijate usaldust internetikeskkonna vastu, kahjustamata seejuures Euroopa andmekaitsestandardeid; rõhutab, et EL peaks võtma nendes rahvusvahelistes läbirääkimistes juhtrolli, konsulteerides tihedalt Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga;

13. kutsub komisjoni üles nõuetekohaselt analüüsima ja uurima avalike hangete turge kolmandates riikides, kellega tal on vabakaubanduslepingud või kellega ta sellise lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi peab, et taotleda Euroopa ettevõtetele parimaid juurdepääsutingimusi;

14. palub komisjonil kooskõlastada asjaomaste peadirektoraatide – kaubanduse ja konkurentsi peadirektoraadi – vajalikku tegevust selle nimel, et konkurentsieeskirjad ja nende rakendamine kindlustaksid Euroopa ettevõtetele ausa konkurentsi kolmandate riikide turgudel ja vastupidi;

15. palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu rahvusvahelise standardimistegevuse rollile ausa konkurentsi tagamisel; nõuab, et EL tugevdaks oma mitmepoolset lähenemist standardite kehtestamisel, eelkõige ISO ja IECi kontekstis; hoiatab standardimise lähenemisviiside natsionaliseerimise eest, eelkõige seoses Hiina siiditee algatuse („One Belt, One Road“) ning muude ühenduvust edendavate strateegiatega; palub komisjonil sellega seoses luua standardimispoliitika kõrgetasemelise koordinaatori ametikoht;

16. rõhutab, et konkurentsi suurendamiseks ja kaasava majanduskasvu edendamiseks on tähtis lisada kaubanduslepingutesse nii mitme- kui ka kahepoolsel tasandil soopõhine perspektiiv, sealhulgas soolist aspekti käsitlevad peatükid, ning töötada välja sootundlikud meetmed (nt hoolitseda selle eest, et nii mõju eel- kui ka järelhindamisel võetaks arvesse ELi kaubanduspoliitika ja -lepingute soolist mõju).


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

21.1.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikos Androulakis, Anna-Michelle Asimakopoulou, Tiziana Beghin, Geert Bourgeois, Jordi Cañas, Anna Cavazzini, Ellie Chowns, Miroslav Číž, Arnaud Danjean, Nicola Danti, Emmanouil Fragkos, Barbara Ann Gibson, Markéta Gregorová, Enikő Győri, Roman Haider, Christophe Hansen, Heidi Hautala, Danuta Maria Hübner, Karin Karlsbro, Jude Kirton-Darling, Maximilian Krah, Danilo Oscar Lancini, Bernd Lange, Emmanuel Maurel, Samira Rafaela, Luisa Regimenti, Inma Rodríguez-Piñero, Massimiliano Salini, Helmut Scholz, Liesje Schreinemacher, Sven Simon, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt, Marie-Pierre Vedrenne, Jörgen Warborn, James Wells, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Angelika Winzig

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

35

+

ECR

Geert Bourgeois, Emmanouil Fragkos, Jan Zahradil

ID

Roman Haider, Danilo Oscar Lancini, Luisa Regimenti

NI

Tiziana Beghin

PPE

Anna-Michelle Asimakopoulou, Arnaud Danjean, Enikő Győri, Christophe Hansen, Danuta Maria Hübner, Massimiliano Salini, Sven Simon, Jörgen Warborn, Iuliu Winkler, Angelika Winzig

RENEW

Jordi Cañas, Barbara Ann Gibson, Karin Karlsbro, Samira Rafaela, Liesje Schreinemacher, Marie-Pierre Vedrenne

S&D

Nikos Androulakis, Miroslav Číž, Nicola Danti, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, Inma Rodríguez-Piñero, Mihai Tudose, Kathleen Van Brempt

VERTS/ALE

Anna Cavazzini, Ellie Chowns, Markéta Gregorová, Heidi Hautala

 

3

GUE/NGL

Emmanuel Maurel, Helmut Scholz

NI

James Wells

 

1

0

ID

Maximilian Krah

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 


 

 

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (28.1.2020)

<CommissionInt>põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile</CommissionInt>


<Titre>konkurentsipoliitika 2019. aasta aruande kohta</Titre>

<DocRef>(2019/2131(INI))</DocRef>

Arvamuse koostaja: <Depute>Isabel Carvalhais</Depute>

 

 

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 42 sedastatakse, et konkurentsieeskirju kohaldatakse põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult selles ulatuses, nagu Euroopa Parlament ja nõukogu määravad ning võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklis 39 seatud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärke;

B. arvestades, et üks ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärke on tagada põllumajandustootjatele rahuldav elatustase, eelkõige suurendades põllumajandusega tegelevate inimeste individuaalset sissetulekut;

C. arvestades, et Euroopa Kohus kinnitas oma 14. novembri 2017. aasta otsuses[21] (nn Endivesi kohtuasi), et ÜPP on konkurentsieeskirjade suhtes ülimuslik; arvestades, et kohus otsustas, et hindade või turuleviidavate koguste või strateegilise teabe vahetamise kooskõlastamine jääb ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ette nähtud kartellikokkulepete keelu alt välja, kui selles on kokku leppinud liikmesriigi poolt tunnustatud sama tootjaorganisatsiooni või sama tootjaorganisatsioonide liidu liikmed ja kui see on rangelt vajalik neile organisatsioonidele seatud eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks kooskõlas ELi õigusaktidega;

D. arvestades, et määrus (EL) nr 2017/2393[22] (koondmäärus) sisaldab erandeid ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisest, sätestades, et tootjaorganisatsioonide ja tootjaorganisatsioonide liitude ühine tegevus on vajalik Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 määratletud ÜPP eesmärkide saavutamiseks, tingimusel et ühist tegevust teostatakse tegelikult ja see aitab parandada põllumajandustootjate konkurentsivõimet; arvestades, et selle tulemusena ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 sätteid selliste tegevuste suhtes nagu tootmise kavandamine ja lepinguläbirääkimised;

E. arvestades, et ELi põllumajandussektor koosneb peamiselt majanduslikus mõttes väikestest põllumajandusettevõtetest ning selle eripära ja struktuuri iseärasuste tõttu on tootmine killustunud ning mõnedel põllumajandustootjatel on turumuutustele ja -nõuetele reageerimisel ja nendega kohanemisel raksusi ja probleeme; arvestades, et erinevalt põllumajandusest on toiduainete tarneahela teised ettevõtjad suuresti koondunud, mis seab põllumajandustootjad väga ebasoodsasse läbirääkimispositsiooni, ning komisjon ja riiklikud ametiasutused peaksid seda konkurentsieeskirjade jõustamisel arvesse võtma;

F. arvestades, et tulevane ÜPP peaks keskenduma väikeste ja pereettevõtete toetamisele, tagades samal ajal kestlike põllumajandustavade kasutamise; arvestades, et selliseid eesmärke on võimalik saavutada ainult ühtse lähenemisviisiga kõigis ELi poliitikavaldkondades, sealhulgas konkurentsipoliitikas;

G. arvestades, et ettenägematud loodusõnnetused ja tootmistingimused, näiteks ebasoodsad ilmastikutingimused ja haiguspuhangud, muudavad põllumajandustoodete turu tõenäoliselt veelgi volatiilsemaks ja kriisidest ohustatumaks ning nõrgendavad veelgi põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni ostjate suhtes; sellega seoses peab olema võimalik kasutada erakorralisi meetmeid, mille eesmärk on säilitada turu stabiilsus;

H. arvestades, et põllumajandustootjate koostöö tugevdab oluliselt nende positsiooni toiduainete tarneahelas, see aitab kaasa ÜPP eesmärkide saavutamisele ja aitab põllumajandustootjatel vastata kasvavatele ühiskondlikele nõudmistele; arvestades, et paljud ELi põllumajandustootjad ei saa veel kasu tootjaorganisatsiooni kuulumisest, see aga muudab nende positsiooni toiduainete tarneahelas väga kaitsetuks ja nõrgendab nende läbirääkimispositsiooni; arvestades, et seetõttu on vaja tugevdada tootjaorganisatsioone, sealhulgas konsolideerimise kaudu, ja tootjaorganisatsioonide liite;

I. arvestades, et ELi põllumajandustootjate konkurentsivõime sõltub suurel määral sellest, kas siseturg toimib õigesti ja õiglaselt ning kas kõiki toidutarneahela ettevõtjaid ja eelkõige tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liite reguleerivaid riigiabi ja konkurentsipoliitika eeskirju tõlgendatakse selgelt ja jõustatakse, samuti muudest koostöövormidest põllumajandussektori tootjate vahel;

J. arvestades, et kuritarvitused ning üha suurem konsolideerumine põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela sisendi- ja jaemüügisektoris moonutavad konkurentsi ja innovatsiooni, mõjutades seeläbi otseselt ja kaudselt nii tootjaid kui ka tarbijaid;

K. arvestades, et digitehnoloogia võib aidata Euroopa põllumajandustootjatel pakkuda ohutut, säästvat ja kvaliteetset toitu ning aidata vähendada põllumajanduse keskkonnamõju, parandada põllumajandustootjate töötingimusi ja muuta maapiirkondi atraktiivsemaks, eelkõige nooremate põlvkondade jaoks; arvestades, et erasektor ei ole nii motiveeritud neis piirkondades lairibaühendusse investeerima;

1. palub komisjonil võtta spetsiaalselt arvesse asjaolu, et nagu Euroopa Kohus on otsustanud, tuleb ÜPP eesmärke pidada konkurentsipoliitika eesmärkidest tähtsamaks, kohaldades tootjate ja tootjaorganisatsioonide suhtes konkurentsieeskirju, mis on selgemad, paindlikumad ja prognoositavamad;

2. rõhutab, et oma eripära ja pikkade tootmistsüklite tõttu ei saa põllumajandustootmist pakkumise paindlikkuse osas võrrelda ühegi muu tegevusega ning seetõttu ei saa turu loogikat kohaldada põllumajandussektori suhtes samamoodi nagu teiste sektorite suhtes;

3. väljendab heameelt komisjoni 2018. aastal tehtud uuringu üle, mis käsitleb tootjaorganisatsioone ja nende tegevust oliiviõli, veise- ja vasikaliha ning põllukultuuride sektoris, milles kinnitatakse selliste organisatsioonide ja nende liitude tähtsust esmatootjate positsiooni tugevdamisel toiduahelas ning mis aitab kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärkide saavutamisele; võtab teadmiseks uuringu tulemused, et tunnustamata tootjaorganisatsioone/tootjaorganisatsioone on viis korda rohkem kui ametlikult tunnustatud tootjaorganisatsioone/tootjaorganisatsioone ning et valitsuste toetuse puudumine on tootjaorganisatsioonide ja nende liitude loomisel probleem; peab kahetsusväärseks asjaolu, et tootjaorganisatsioone ei arendata kõigis liikmesriikides samal määral, ning nõuab, et kõrvaldataks nende tunnustamise takistused ja tagataks õiguskindlus; palub ühtlasi komisjonil suurendada teadlikkust sellest, kui kasulik oleks tootjaorganisatsioonide tunnustamine määruse (EL) nr 1308/2013[23] (millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus)) alusel, ning julgustab looma rohkem tootjaorganisatsioone, et põllumajandustootjad saaksid oma positsiooni tugevdada ja pidada tulemuslikke läbirääkimisi hindade üle ning tegeleda muu hulgas jõuvahekorra võrdsustamisega toiduainete tarneahelas;

4. peab väga oluliseks selgitada ÜTK määruse sätteid tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kohta käimasoleva ÜPP reformi raames, eelkõige seoses konkurentsipoliitikaga, tuginedes koondmäärusega tehtud edusammudele ja kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega Endivesi kohtuasjas, tagades seeläbi suurema õiguskindluse ja parandades põllumajandustootjate positsiooni toiduahelas;

5. palub komisjonil hinnata ÜTK määruse artikli 209 rakendamist ja selgitada selle kohaldamisala, eelkõige seoses konkurentsieeskirjade eranditega, mis tehakse põllumajandustootjate teatavatele kokkulepetele ja tavadele liitudes, et pakkuda asjaomastele isikutele selle artikli rakendamisel suuremat selgust ja õiguskindlust ning anda komisjonile suurem paindlikkus selle artikli rakendamisel;

6. tervitab komisjoni jaoks koostatud uuringut tootjaorganisatsioonide moodustamise, tegevuse ja toetamise parimate viiside kohta, milles tunnustatakse tootjaorganisatsioonide ja nende liitude panust oma liikmete majanduslikku, tehnilisse ja sotsiaalsesse arengusse, millel võib olla kaudne kasulik mõju põllumajandustootjatele, kes ei ole tootjaorganisatsioonide liikmed, ning positiivne välismõju teistele toiduainete tarneahelas osalejatele; rõhutab, et tootjaorganisatsioonide jaoks tuleb tagada õiguskindlus, eelkõige seoses tunnustamiskriteeriumide ja tegevustega;

7. tunnustab tootmisharudevaheliste organisatsioonide rolli ahelas, mis toimivad dialoogi, teadus- ja arendustegevuse, parimate tavade ja turu läbipaistvuse platvormina;

8. kutsub üles tugevdama tootmisharudevaheliste organisatsioonide rolli, et tasakaalustada suhteid toiduahelas, ning toetab väärtuse jaotamise klausli laiendamist nii, et see hõlmaks kõiki ettevõtjaid, mitte ainult esmaostjat, kooskõlas parlamendi AGRI-komisjoni 2019. aasta aprillis vastu võetud raporti projektiga põllumajandustoodete uue ühise turukorralduse kohta ÜPP järgmise reformi raames;

9. nõuab, et vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtteid kohaldades kehtestataks ÜTK määruse artikli 210 alusel põllumajanduslike tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks selge ja automaatne erand ELi toimimise lepingu artiklist 101, et neil oleks võimalik ellu viia neile põllumajandustoodete ühise turukorralduse määrusega antud ülesandeid ning aidata kaasa ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamisele;

10. palub komisjonil tagada, et turu tõsise tasakaalustamatuse korral rakendatakse kiiresti ÜTK määruse artikli 222 sätteid;

11. väljendab heameelt, et tootjaorganisatsioonide, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja ettevõtjate rühmade taotlusel kasutusele võetud kvaliteetse juustu ja singi pakkumise juhtimise meetmed on edukad nõuab, et ÜTK määruse sätteid, millega lubatakse kehtestada pakkumise kontrolli eeskirjad, laiendataks kõigile toodetele, millel on kaitstud päritolunimetus (KPN) või kaitstud geograafiline tähis (KGT), et saavutada pakkumise ja nõudluse vahel parem tasakaal;

12. kutsub komisjoni üles pidama põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahela toimimise üle dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega ning kohandama ELi konkurentsipoliitikat vastavalt kaubanduskeskkonna viimastele arengutele;

13. tervitab 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/633 (mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid)[24] vastuvõtmist, mis on esimene oluline samm õigluse tagamisel ettevõtjate vahel ja toiduainete tarneahela läbirääkimispositsioonide tasakaalustamisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid direktiivi viivitamata üle, ning kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult ülevõtmise kulgemist ja edendama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel; julgustab liikmesriike täiendama keelatud ebaausate tavade nimekirja ja kehtestama kõrgemaid standardeid;

14. peab kahetsusväärseks, et toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid tavasid käsitleva direktiivi kohaldamisala ei hõlma kõiki tarnijaid (välja on jäetud tarnijad, kes ei ole VKEd) ning asjaolu, et kahjumiga müük ei kuulu ELi tasandil keelatud tavade loetellu;

15. väljendab muret mittekestliku surve pärast taluhindadele, mis tuleneb põllumajanduslike tarneahelate järgmise etapi töötlejate või ostjate liigsest jõust; ergutab komisjoni vaatama läbi oma lähenemisviisi turgu valitseva seisundi kuritarvitamise hindamisel, et võtta arvesse ka juhtumeid, mis avaldavad taluhindadele jätkusuutmatut survet, olenemata sellest, kas nende tulemuseks on kõrgemad tarbijahinnad; on seisukohal, et tarbijate laiemad huvid hõlmavad põllumajandustootjate õiglasele sissetuleku toetamist, nii et tagatakse õiglane osa toiduainete tarneahelas loodud väärtusest, et põllumajandussektor oleks majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik;

16. kordab, et ÜPP toetus on kavandatud muu hulgas selleks, et tagada põllumajandusettevõtete kestlikkus ja julgustada põllumajandustootjaid tootma kvaliteetset toitu mõistliku hinnaga; väljendab muret tootmis- ja müügihinna üha suuremate erinevuste pärast vahel toiduainesektoris; palub, et komisjoni teeks kindlaks ja rakendaks tõhusaid turumeetmeid, mis vähendaksid seda lõhet ning looksid nende kahe vahel tasakaalustatud ja jätkusuutliku korrelatsiooni;

17. tunnistab, et ostuliitudel võib olla roll põllumajanduse ja toiduainete tarneahela majandusliku tõhususe suurendamisel; rõhutab siiski, et praegu ei ole teavet, et hinnata selliste ostuliitude majanduslikku mõju tarneahela toimimisele, eelkõige võimalikule strateegilisele kooskõlastamisele, mis võib vähendada konkurentsi ning investeeringute ja innovatsiooni marginaale; kutsub komisjoni üles jätkama põhjalikku analüüsi ostuühenduste ulatuse ja mõju kohta põllumajanduse ja toiduainete tarneahela majanduslikule toimimisele, eelkõige põllumajandusettevõtjatele, väiketootjatele ja -tarnijatele ning VKEdele;

18. tunneb heameelt, et on avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks[25]; võtab teadmiseks, et komisjon algatas ametliku konkurentsieeskirjade rikkumise uurimise, et hinnata, kuidas Amazon kasutab sõltumatutelt jaemüüjatelt saadud tundlikke andmeid ja kas ta kuritarvitab oma kahekordset rolli jaemüüja ja turuna, ning väljendab muret võimalike paralleelide pärast Euroopa supermarketite platvormidel; rõhutab, et oma kaubamärkide ja muude jaemüügikaupade võimalik diferentseeritud või diskrimineeriv kohtlemine võib moonutada konkurentsi turul ning vähendada tarbijate jaoks innovatsiooni ja tootevalikut; rõhutab, et komisjon ja riiklikud konkurentsiasutused peavad täitma oma rolli, et vältida selliste olukordade tekkimist;

19. tunneb heameelt, et on avaldatud komisjoni aruanne konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta põllumajandussektoris; märgib, et suure osa konkurentsiõiguse rikkumistest põllumajandussektoris panevad toime põllumajandussaaduste töötlejad, samas kui enamik kaebusi pärineb põllumajandustootjatelt; nõuab, et komisjon teostaks tõhusat järelevalvet toiduainete töötlemise turul tegutsevate ettevõtete üle;

20. tuletab meelde, et toimunud on oluline horisontaalne ja vertikaalne ümberkorraldamine, mis on toonud kaasa täiendava koondumise seemne-, põllumajanduskeemia-, väetise-, loomageneetika- ja põllumajandusmasinasektoris, samuti töötlemis- ja jaemüügisektoris; palub, et komisjon võtaks nendes sektorites ühinemiste hindamisel arvesse mõju, mis ulatub tarbijahindadest kaugemale; rõhutab, et ELi põllumajandustootjate, kodanike ja keskkonna huve tuleb kaitsta, hinnates igakülgselt ja terviklikult põllumajandusettevõtete tasandil põllumajandusliku tooraine tarnijate, sealhulgas taimekaitsevahendite tootjate ühinemiste ja omandamiste mõju;

21. peab oluliseks, et komisjon jätkaks ELi pestitsiidide, seemnete ja põllumajanduslike tunnuste turu hoolikat jälgimist ning jälgiks digiteerimise mõju põllumajandussektorile;

22. on arvamusel, et hindades kokkuleppimisel jaemüüjate/töötlejate ja tootjate vahelistes lepingutes tuleb võtta täiel määral arvesse tootmiskulusid, ning hinnad peavad ka tagama põllumajandustootjatele õiglase tasu: rõhutab, et on vaja rohkem läbipaistvust, et aidata kaasa hindade õiglasemale ülekandumisele tarneahelas; kutsub komisjoni üles parandama turu vaatlusrühmade andmeid mahu, hindade ja marginaalide kohta, eelkõige mahepõllumajandussektoris; kutsub komisjoni üles töötama välja tootmiskulude ja marginaalide näitajad, mida saaks seejärel kasutada võrdlusalusena lepingutes, nii et võetaks paremini arvesse tootmiskulusid ja tasustamist; nõuab, et komisjon tagaks selged suunised väärtuse jagamise kohta tarneahelas, et võimaldada hindade ülekandumist sellisel tasemel, mis on õiglane nii tarbijale kui ka tootjale;

23. nõuab tungivalt, et komisjon looks ELi tasandil alalise teabeplatvormi riskijuhtimisvahendite kohta, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla kliima ebakindluse, turu volatiilsuse ja muude riskidega, kus sidusrühmad saavad vahetada parimaid tavasid, nagu on märgitud komisjoni 2017. aasta novembri teatises toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta;

24. märgib, et otsetoetuste suured erinevused takistavad põllumajandustootjate kestlikke kliima- ja keskkonnaalgatusi ning moonutavad konkurentsi ELis; tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari 2013. aasta kohtumisel võetud kohustust ühtlustada 2013. aastaks maksed kogu ELis;

25. juhib tähelepanu sellele, et põllumajandustootjate protestide arv kasvab ja märgib, et üks nende mureküsimusi on vabakaubanduslepingute kumulatiivne mõju ELi põllumajanduslikule toidutööstusele; kahtleb, kas vabakaubanduslepingud seavad ELi põllumajanduslikud toidutootjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda, võttes arvesse sotsiaalsete, tervishoiu-, töö-, keskkonna- ja loomade heaolu standardite erinevusi kolmandates riikides; palub seetõttu komisjonil esitada võimalikult kiiresti oma viimane aruanne käimasolevate ja tulevaste kaubanduslepingute kumulatiivse mõju kohta ning nõuab, et põllumajandustoodete suhtes kohaldataks vastastikkuse ja nõuetele vastavuse põhimõtet ning et tulevastel ja käimasolevatel kaubandusläbirääkimistel kaitstaks haavatavaid sektoreid, tagades, et viiakse läbi kõik vajalikud kontrollid;

26. on arvamusel, et konkurentsipoliitikas tuleb käsitleda üldsuse nõudlust jätkusuutlikumate toidusüsteemide järele, et arvestada toiduainete hinnakujunduses paremini toidu kui avaliku hüve väärtust, võttes arvesse sotsiaalseid, keskkonna- ja loomade heaoluga seotud probleeme; palub komisjonil selgitada tootjatele ja riiklikele konkurentsiasutustele tingimusi, mille alusel saab sama sektori ettevõtjate vahel sõlmida kokkuleppeid toiduainete tarneahela kestlikkuse parandamiseks ilma konkurentsiõigust rikkumata, tunnustades seeläbi kestlikkuse kokkulepete panust põllumajandusliku tootmise parandamisse, tuues samal ajal kasu tarbijatele ja ühiskonnale tervikuna, eelkõige horisontaalsete grupierandimääruste ja nendega seotud suuniste praeguse läbivaatamise raames; on seisukohal, et selged suunised on põllumajandussektori jaoks eriti olulised seda sektorit mõjutavate keskkonnaprobleemide tõttu ja säästvusnõuete tõttu, millele põllumajandussektor peab vastama;

27. märgib, et Euroopa roheline kokkulepe peab tagama poliitika sidususe põllumajanduse, kliimameetmete, keskkonna- ja kaubanduspoliitika vahel;

28. rõhutab, et strateegia „talust toidulauale“ (F2F) ja ELi konkurentsiõigus peavad tunnustama esmatootjate olulist panust kvaliteetsete toiduainete tarnimisel ja avalike hüvede pakkumisel ühiskonnale, mille eest nad ei saa praegu piisavalt tasu, ning seadma eesmärgiks kestlikkuse saavutamise kogu toiduainete tarneahela ulatuses; märgib, et F2F strateegia nõuaks ühtset lähenemisviisi, mis hõlmaks kõiki ELi poliitikavaldkondi, tagaks ausa konkurentsi ja võrdsed tingimused kõigile ettevõtjatele ning võtaks arvesse kliimamuutuste mõju toiduainete tarneahela toimimisele ja kestlikkusele ning toiduga kindlustatusele;

29. väljendab heameelt selle üle, et on käimas 2012. aasta riigiabi ajakohastamise paketi toimivuskontroll ning konkreetsemalt vaadatakse läbi põllumajanduse grupierandi määrus ja põllumajandus- ja metsandussektoris antavat riigiabi käsitlevad Euroopa Liidu suunised, mille kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2020;

30. on seisukohal, et on vaja riiklikku rahastamist lairibavõrkude kasutuselevõtu tagamiseks maa- ja äärepoolseimates piirkondades; palub, et komisjon toetaks avaliku sektori otsusetegijaid ja aitaks neil paremini uurida avaliku sektori toetuse võimalusi ELi suuniste alusel, et kohaldada riigiabieeskirju seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga, et muuta lairibataristu kasutuselevõtt kiiremaks ja lihtsamaks ning tagada, et maapiirkondi ei jäetaks maha;

31. palub, et komisjon teeks riigiabieeskirjades erandi spetsiaalselt põllumajandussektoris kohaldatavatele maksusätetele, mille liikmesriigid on kasutusele võtnud, et ergutada põllumajandustootjaid seadma sisse vabatahtlikke tagavarasääste, et tulla paremini toime kliimast tulenevate ja terviseriskide suurenemise ja majanduskriisidega;

32. väljendab heameelt, et põllumajanduse vähese tähtsusega abi määrus on läbi vaadatud; juhib tähelepanu sellele, et abi maksimumsumma suurendamine üksiku ettevõtja kohta ja riikliku ülemmäära suurendamine koos sektoripõhise ülemmäära kohaldamisega aitab põllumajandusettevõtetel kliimaprobleemidega toime tulla, vältides samal ajal turumoonutusi;

33. tervitab ettepanekut võtta vastu määrus, millega luuakse ühtse turu programm ja konkreetsemalt selle raames toetatavaid toiduahela meetmeid, nagu veterinaar- ja fütosanitaarmeetmed, et lahendada looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordi; nõuab tungivalt, et nõukogu ja parlament viiksid läbirääkimised kiiresti lõpule ja võtaksid määruse vastu;

34. rõhutab, kui olulised on õigeaegsed järeldused komisjoni kahe üleminekumääruse ettepaneku kohta, et vältida viivitusi ja komplikatsioone, mis võivad põhjustada turu ebastabiilsust;

35. peab väga oluliseks, et DG AGRI säilitaks ÜTK määruse artiklite 209 ja 210 kohaldamiseks ning põllumajandus- ja metsandussektori ja maapiirkondade arengu edendamiseks kasutatava riigiabiga seotud pädevuse, tagades sellega, et on olemas asjatundlikkus selle valdkonna küsimustega tegelemiseks ja nende koordineerimiseks, arvestades nende sektorite eripära, ning täieliku järjepidevuse ja kooskõla ÜPP eesmärkidega.


TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA NÕUANDVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

22.1.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mazaly Aguilar, Clara Aguilera, Álvaro Amaro, Eric Andrieu, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Benoît Biteau, Mara Bizzotto, Daniel Buda, Isabel Carvalhais, Asger Christensen, Angelo Ciocca, Ivan David, Paolo De Castro, Jérémy Decerle, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Dino Giarrusso, Martin Häusling, Martin Hlaváček, Krzysztof Jurgiel, Jarosław Kalinowski, Gilles Lebreton, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Marlene Mortler, Ulrike Müller, Juozas Olekas, Pina Picierno, Maxette Pirbakas, Sheila Ritchie, Bronis Ropė, Bert-Jan Ruissen, Anne Sander, Simone Schmiedtbauer, Annie Schreijer-Pierik, Veronika Vrecionová, Sarah Wiener, Juan Ignacio Zoido Álvarez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Atidzhe Alieva-Veli, Franc Bogovič, Balázs Hidvéghi, Pär Holmgren, Peter Jahr, Petros Kokkalis, Zbigniew Kuźmiuk, Ivan Vilibor Sinčić, Massimiliano Smeriglio

 


 

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

45

+

ECR

Mazaly Aguilar, Krzysztof Jurgiel, Bert-Jan Ruissen, Veronika Vrecionová

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan, Petros Kokkalis

ID

Mara Bizzotto, Angelo Ciocca, Ivan David, Gilles Lebreton, Maxette Pirbakas

NI

Dino Giarrusso

PPE

Álvaro Amaro, Franc Bogovič, Daniel Buda, Herbert Dorfmann, Balázs Hidvéghi, Peter Jahr, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Marlene Mortler, Anne Sander, Simone Schmiedtbauer, Juan Ignacio Zoido Álvarez

RENEW

Atidzhe Alieva-Veli, Asger Christensen, Jérémy Decerle, Martin Hlaváček, Elsi Katainen, Ulrike Müller, Sheila Ritchie

S&D

Clara Aguilera, Eric Andrieu, Attila Ara-Kovács, Carmen Avram, Adrian-Dragoş Benea, Isabel Carvalhais, Paolo De Castro, Juozas Olekas, Massimiliano Smeriglio

VERTS/ALE

Benoît Biteau, Martin Häusling, Pär Holmgren, Bronis Ropė, Sarah Wiener

 

0

 

 

 

0

0

 

 

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 


 

 

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI KIRI

Irene Tinagli

Esimees

Majandus- ja rahanduskomisjon

SPINELLI 15G306

BRÜSSEL

Teema: <Titre>Arvamus konkurentsipoliitika kohta – 2019. aasta aruanne</Titre> <DocRef>(2019/2131(INI))</DocRef>

Austatud esimees

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile tehti kõnealuse menetluse raames ülesandeks esitada kirja vormis arvamus Teie komisjonile.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon (IMCO-komisjon) arutas küsimust oma 23. jaanuari 2020. aasta koosolekul. Nimetatud koosolekul[26] otsustas komisjon paluda vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil (ECON-komisjonil) lisada oma raportisse järgmised ettepanekud.

IMCO-komisjon soovib samuti väljendada sügavat muret seoses ECON-komisjoni raporti projekti punktiga 14, milles tehakse ettepanek luua Euroopa tarbijakaitseamet. ECON-komisjoni esitatud muudatusettepanekus nr 199 lisatakse, et see organ peaks „hõlmama tarbijakaitsealase koostöö võrgustikku“.

IMCO-komisjon juhib esiteks tähelepanu sellele, et tarbijakaitse kuulub üldiselt IMCO-komisjoni ainupädevusse ning seetõttu ei tuleks seda käsitleda ECON-komisjoni raportis, mis peaks tegelema selle komisjoni ainupädevusse kuuluvate küsimustega. Sellega seoses tuletan meelde, et tarbijakaitsealase koostöö määrus (määrus (EL) 2017/2394) oli IMCO-komisjoni pädevusse kuuluv dokument, mille koostamisel ECON-komisjonil ei olnud mingit rolli. Teiseks ei kuulu see küsimus ka iga-aastase konkurentsipoliitika aruande raamesse, millel praegune menetlus põhineb. Seetõttu palun Teil tunnistada vastuvõetamatuks raporti projekti punkt 14 ja kõik sellele esitatud muudatusettepanekud, sealhulgas muudatusettepanek 199.

Tänan Teid tähelepanu eest ning usaldan Teie arusaamist ja koostööd selles olulises küsimuses.

Lugupidamisega

Petra De Sutter
esimees

 

 

 

 

 

 

 

 

Koopia: – Antonio TAJANI, komisjonide esimeeste konverentsi esimees


 

 

ETTEPANEKUD

I. Siseturg

 

1. tuletab meelde, et konkurentsipoliitikal on siseturul keskne roll ja et konkurentsiõiguse põhieesmärgid jäävad lahutamatult seotuks siseturu väljakujundamisega, nimelt konkurentsimoonutuste ärahoidmise, kõigile turuosalistele saavutuste alusel konkureerimiseks õiglaste ja võrdsete tingimuste loomise, innovatiivsete ettevõtete kasvu edendamise, tarbijate suure heaolu saavutamise ning tarbijatele võimaluse andmisega valida eri tarnijate vahel, et saavutada kvaliteedi ja hinna suhtelt parimad kokkulepped; on seisukohal, et VKEdele tuleks kasuks konkurentsieeskirjade range kohaldamine, eriti digivaldkonnas;

 

2. väljendab heameelt komisjoni käimasoleva toimivuskontrolli ning konkurentsiõigust ja -poliitikat käsitlevate suuniste tulevase üldise läbivaatamise üle, millest uus volinik teatas oma ametissenimetamise eelsel kuulamisel; ootab sellega seoses vertikaalse grupierandi määruse ja vertikaalsete suuniste läbivaatamise tulemusi, mis peavad selguma 2022. aastaks; kutsub komisjoni üles üha kiiremini muutuvate turgude kontekstis tugevdama ja kiirendama konkurentsieeskirjade täitmise tagamise tavasid; rõhutab, et konkurentsipoliitika ning komisjoni ja liikmesriikide otsused selle kohta peavad olema muust poliitikast ja otsusetegemisest täiesti sõltumatud; rõhutab, et just see sõltumatus annab konkurentsiotsustele kaalu ja väärtuse ning tagab, et nii ettevõtted kui ka valitsused neid austavad; väljendab heameelt selle üle, et komisjon on konkurentsipoliitikat puudutavates seadusandlikes dokumentides varem kasutanud ELi toimimise lepingu artikleid 114 ja 103, ning nõuab, et tulevaste konkurentsiga seotud seadusandlike ettepanekute puhul kasutataks süstemaatiliselt seadusandlikku tavamenetlust;

 

3. märgib, et üha globaliseerunumas majanduses on oluline arvesse võtta, et siseturul võivad tekkida konkurentsimoonutused kolmandate riikide äriühingute mõjul, kes kas riigiabi või toetuste vormis saavad kasu riigipoolsest rahastamisest; sellega seoses palub komisjonil võtta kohaseid meetmeid, et tagada võrdne turulepääs;

 

4. rõhutab siiski, et konkurentsipoliitika otsuseid ei tohiks kasutada protektsionistliku meetme või mittetariifse kaubandustõkkena ja nendega tuleks muu hulgas tagada proportsionaalsus ja nõuetekohane menetlus ning juhtumikaupa analüüsida siseturu konkurentsi, otsides samal ajal lahendusi turutõrgetele;

 

5. rõhutab, et teenustesektor moodustab suurima osa ELi majandusest, kuid teenuste edasist arengut siseturul takistavad kehtivad ja uued riiklikud õigusaktid, mis piiravad ettevõtjate konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi; peab kahetsusväärseks, et mõned kohalikud regulatiivsed standardid on endiselt suunatud oma turu kaitsmisele ausa konkurentsi eest;

 

6. tuletab meelde, et tulemuslikuks võitluseks konkurentsivastase tegevuse vastu tuleb arvesse võtta kõlvatu konkurentsi kõiki aspekte;

 

II. Digitaalne ühtne turg

 

7. rõhutab, kui oluline on, et komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused peaksid oma täitmise tagamise prioriteetide määramisel ja suutlikkuse suurendamisel ning tarbijatele tekitatava kahju hindamisel sammu digiajastu uute väljakutsetega;

 

8. tunneb heameelt selle üle, et komisjon uurib digitaalsetel turgudel tegutsevate ettevõtjate teatavaid konkurentsivastaseid tavasid; ergutab komisjoni käimasolevaid menetlusi võimalikult kiiresti lõpetama ning järgima konkurentsieeskirjade täitmise ennetava ja tõhusa tagamise poliitikat, et võidelda turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu ning seeläbi edendada innovatsiooni ja uuenduslikke ärimudeleid, samuti võimaldada tarbijatel kasutada täielikult toimiva digitaalse ühtse turu kõiki võimalusi;

 

9. märgib, et seoses digitaalse ühtse turuga ja digiteerimise mõjuga konkurentsile valitseb turu reguleerimise ja konkurentsipoliitika vahel sisemine vastastikune täiendavus, nagu rõhutatakse komisjoni erinõunike aruandes „Konkurentsipoliitika digitaalajastul“, nimelt et ELi toimimise lepingu artiklites 101–109 sätestatud esmane liidu õigus võib toimida tõhusa taustakorrana sihipäraste õigusaktide rakendamisel, mille eesmärk on võidelda digitaalsetel turgudel konkurentsi moonutavate tavade vastu, tuginedes nende turgude ja turutõrgete põhjalikule juhtumipõhisele analüüsile;

 

10. tuletab meelde, et kaheksandal ametiajal oli IMCO-komisjoni põhitööks digitaalsete turgude reguleerimine; rõhutab sellega seoses e-kaubanduse direktiivi hoolika läbivaatamise tähtsust, pidades eelkõige silmas komisjoni võetud kohustust teha ettepanek digiteenuste õigusakti kohta;

 

Andmed

 

11. tuletab meelde, et andmetel on üleilmses digimajanduses keskne roll; juhib tähelepanu sellele, et digiturul kerkivad esile osalejad, kelle kontrolli all on üha suuremad andmemahud; rõhutab, et andmete võrreldavus kui märkimisväärse majandusliku jõu ja finantsvõimenduse allikas on reaalmajanduses tähtis tegur; nõuab tungivalt, et komisjon võitleks põhjendamatute turutavade ja riiklike regulatiivsete tõkete vastu, millega kaasneb andmekogumise monopoliseerimine ning andmevoo ja juurdepääsu piiramine; kutsub komisjoni üles toetama avatud andmeid ning kõigi ettevõtjate, eelkõige VKEde ja idufirmade õiglast juurdepääsu andmetele, et edendada konkurentsivõimelist digitaalset keskkonda, mis toob kaasa suurema innovatsiooni, kvaliteetsemad tooted ja paremad teenused tarbijatele;

 

Platvormid

 

12. märgib, et veebiplatvormid võimaldavad miljonitel ettevõtjatel, sh paljudel Euroopa VKEdel, kasutada e-kaubanduse eeliseid; on seisukohal, et õiglaste konkurentsitingimuste loomiseks on vaja järgida reguleerimispoliitikat, mis hõlmab ettepanekuid sihipäraste valdkondlike õigusaktide kohta, et kõrvaldada tasakaalustamatus, mis võimaldab turuosalistel oma positsiooni kuritarvitada, ning samas on vaja kaitsta Euroopa väärtusi; rõhutab sellega seoses, et platvormidele uute reguleerimiskohustuste kehtestamisel tuleb toimida proportsionaalsuse põhimõttel ega tohi tekitada ettevõtetele põhjendamatut regulatiivset koormust, mis võib lämmatada innovatsiooni ja konkurentsi;

 

13. rõhutab, kui oluline on jätkata reguleerimisarutelu selle üle, millised on sobivad mehhanismid, mis võimaldaksid säilitada Euroopa turu terviklikkuse ning reageerida käputäie veebiplatvormide tegevusele, kes on võrguefekti ja võitjale-kuulub-kõik dünaamika toel saavutanud turgu valitseva seisundi; väljendab muret selle pärast, et praeguste seaduslünkade tõttu antakse sellistele platvormidele tahtmatult üha sagedamini eeskirjade kehtestamise volitused; kutsub komisjoni üles kõigi vahenditega võitlema turgu valitsevatel platvormidel levivate konkurentsivastaste tavade vastu, nagu kuritarvitav enesesoodustus, ning tagada, et kõik turuosalised järgiksid määrust õigluse ja läbipaistvuse edendamise kohta veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (2019/1150); väljendab vastuseisu negatiivsele kinnistavale mõjule, mida selline konkurentsivastane tegevus avaldab tarbijate valikule ja turulepääsule;

 

Õiguskaitsevahendid

 

14. kiidab heaks ajutised meetmed, mida komisjon hiljuti kasutas mikroelektroonika sektoris; peab samas kahetsusväärseks komisjoni vastumeelsust kohaldada ajutisi meetmeid digisektoris ning palub komisjonil hinnata lisaks trahvidele ka ajutiste meetmete ning muude struktuursete ja käitumuslike parandusmeetmete kasutamist, kui hinnatakse, kas operaatorid võivad takistada turule sisenemist, piirata tarbijate valikuvõimalusi ja teabevooge ning manipuleerida kasutajate käitumist, sest sellised meetmed aitavad vältida konkurentsimoonutusi, mis võivad kahjustada Euroopa äriühinguid, eelkõige VKEsid, ja teha kahju tarbijatele;

 

Asukohapõhine tõkestus

 

15. kutsub komisjoni üles ka pärast asukohapõhist tõkestust käsitleva määruse (EL) 2018/302 vastuvõtmist aktiivselt jälgima kõiki võimalikke konkurentsiküsimusi, mis on seotud põhjendamatu asukohapõhise tõkestamise ja muude internetimüügi piirangutega; ergutab komisjoni jätkama ulatuslikku võitlust tarbijate diskrimineerimise vastu internetis, tuginedes ühtlustatud tarbijakaitse-eeskirjadele; kutsub komisjoni üles asukohapõhise tõkestuse määruse läbivaatamisel, mis peaks toimuma 2020. aasta märtsis, omaks võtma ettenägelikku ja tarbijasõbralikku lähenemisviisi;

 

III. Tarbijate heaolu

 

16. rõhutab rahuloluga, et komisjon taotleb oma täitmise tagamise tavades mõjupõhist lähenemisviisi, keskendudes konkurentsipoliitika olulise aspektina tarbijate heaolule ja tarbijatele tekitatava kahju ennetamisele; väljendab heameelt tarbijate kasu ja kahju mõistete laiema tõlgendamise üle, eriti digitaalsetel turgudel, sealhulgas uudse lähenemisviisi üle, mille kohaselt ühinemiste mõju hindamisel tarbijate heaolule käsitletakse andmekaitset kvaliteedikriteeriumina; märgib, et ühinemised ei ole olemuslikult tarbijatele kahjulikud ning võivad soodustada innovatsiooni ja paremate toodete väljatöötamist, kuid tarbijate heaolu tuleks pidada kõige tähtsamaks;

 

17. rõhutab, et seetõttu peab tarbijakaitse jääma nii praeguste jõustamistavade kui ka tulevaste valdkondlike õigusaktide keskseks poliitiliseks eesmärgiks, eelkõige digisektoris; kiidab heaks erinõunike aruandes kinnitatud nõudmise, et tarbija heaolu standardit tuleb kohandada digiajastuga, pidades silmas nõutavaid tõendamisnorme, kui hinnatakse agressiivseid strateegiaid, mida turgu valitsevad platvormid konkurentsisurve vähendamiseks rakendavad, mis aga tarbijate heaolu tõendavalt ei suurenda; tuletab meelde, et aus konkurents peab lõppkokkuvõttes tagama kõrgetasemelise tarbijakaitse ja tarbijate valikuvõimalused.

 


 

TEAVE VASTUVÕTMISE KOHTA VASTUTAVAS KOMISJONIS

Vastuvõtmise kuupäev

18.2.2020

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

5

18

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Carmen Avram, Gunnar Beck, Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Gilles Boyer, Francesca Donato, Derk Jan Eppink, Engin Eroglu, Markus Ferber, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Frances Fitzgerald, Luis Garicano, Sven Giegold, Claude Gruffat, Enikő Győri, Eero Heinäluoma, Danuta Maria Hübner, Stasys Jakeliūnas, Herve Juvin, Othmar Karas, Billy Kelleher, Ondřej Kovařík, Aurore Lalucq, Philippe Lamberts, Aušra Maldeikienė, Pedro Marques, Costas Mavrides, Siegfried Mureşan, Piernicola Pedicini, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Antonio Maria Rinaldi, Alfred Sant, Martin Schirdewan, Joachim Schuster, Ralf Seekatz, Pedro Silva Pereira, Paul Tang, Stéphanie Yon-Courtin

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Manon Aubry, Karima Delli, Niels Fuglsang, Maximilian Krah, Andreas Schwab, Stéphane Séjourné, Jessica Stegrud, Antonio Tajani

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 209 lg 7)

Michael Bloss, Łukasz Kohut, Lefteris Nikolaou-Alavanos

 


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

28

+

ID

Francesca Donato, Herve Juvin, Antonio Maria Rinaldi

RENEW

Gilles Boyer, Engin Eroglu, Luis Garicano, Ondřej Kovařík, Stéphane Séjourné, Stéphanie Yon-Courtin

S&D

Carmen Avram, Jonás Fernández, Giuseppe Ferrandino, Niels Fuglsang, Eero Heinäluoma, Łukasz Kohut, Aurore Lalucq, Pedro Marques, Costas Mavrides, Alfred Sant, Joachim Schuster, Pedro Silva Pereira, Paul Tang

VERTS/ALE

Michael Bloss, Karima Delli, Sven Giegold, Claude Gruffat, Stasys Jakeliūnas, Philippe Lamberts

 

5

ECR

Derk Jan Eppink, Jessica Stegrud

ID

Gunnar Beck, Maximilian Krah

NI

Lefteris Nikolaou-Alavanos

 

18

0

GUE/NGL

Manon Aubry, Martin Schirdewan

NI

Piernicola Pedicini

PPE

Isabel Benjumea Benjumea, Stefan Berger, Markus Ferber, Frances Fitzgerald, Enikő Győri, Danuta Maria Hübner, Othmar Karas, Aušra Maldeikienė, Siegfried Mureşan, Lídia Pereira, Sirpa Pietikäinen, Andreas Schwab, Ralf Seekatz, Antonio Tajani

RENEW

Billy Kelleher

 

Kasutatud tähised:

+ : poolt

 : vastu

0 : erapooletu

 

 

 

[1] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0062.

[2] ELT L 11, 14.1.2019, lk 3.

[3] ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.

[4] ELT C 372, 9.12.1997, lk 5.

[6] ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

[7] ELT L 14.1.2019, lk 3.

[8] ELT C 289, 9.8.2016, lk 65.

[9] ELT C 267, 22.10.2008, lk 1.

[10] ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

[11] ELT L 173, 12.6.2014, lk 190.

[12] ELT C 216, 30.7.2013, lk 1.

[14] ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

[15] ELT L 352, 24.12.2013, lk 1.

[16] ELT C 213, 8.9.2009, lk 9.

[17] ELT L 111, 25.4.2019, lk 59.

[18] ELT L 187 26.6.2014, lk 1.

[19] ELT L 349, 5.12.2014, lk 1.

[21] Euroopa Kohtu 14. novembri 2017. aasta otsus, President de l’Autorité de la concurrence vs. Association des producteurs vendeurs d’endives (APVE) jt.

[22] ELT L 350, 29.12.2017, lk 15.

[23] ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

[24] ELT L 111, 25.4.2019, lk 59.

[25] ELT L 186, 11.7.2019, lk 57.

[26] Lõpphääletusel olid kohal järgmised parlamendiliikmed: Petra De Sutter (esimees, arvamuse koostaja), Pierre Karleskind (aseesimees), Maria Grapini (aseesimees), Róża Thun und Hohenstein (aseesimees), Maria Manuel Leitão Marques (aseesimees), Adam Bielan, Carlo Fidanza, Eugen Jurzyca, Beata Mazurek, Marco Zullo, Pablo Arias Echeverría, Andrey Kovatchev, Antonius Manders, Dan-Ştefan Motreanu, Kris Peeters, Andreas Schwab, Tomislav Sokol, Ivan Štefanec, Edina Tóth, Marion Walsmann, Andrus Ansip, Vlad-Marius Botoş, Dita Charanzová, Dinesh Dhamija, Svenja Hahn, Morten Løkkegaard, Anne-Sophie Pelletier, Martin Schirdewan, Alessandra Basso, Lars Patrick Berg, Hynek Blaško, Virginie Joron, Alex Agius Saliba, Brando Benifei, Biljana Borzan, Evelyne Gebhardt, Adriana Maldonado López, Leszek Miller, Christel Schaldemose, Rasmus Andresen, Anna Cavazzini, Alexandra Geese, Marcel Kolaja.

Viimane päevakajastamine: 6. märts 2020Õigusteave - Privaatsuspoliitika